Professional Documents
Culture Documents
TodaZe,
m. quTaTelaZe, n. jorjikia
saqarTvelos istoria
@`teqnikuri universiteti@
n. xazaraZe, x. TodaZe,
m. quTaTelaZe, n. jorjikia
saqarTvelos istoria
damtkicebulia stu-s
saredaqcio-sagamomcemlo
sabWos mier
Tbilisi
2009
redaqtorisagan
,,araferi rom ar momxdariyo,
ar iqneboda warsuli, arc awmyo da momavali.
netari avgustine
saqarTvelos
istoriis
winamdebare
saxelmZRvanelo
saqarTvelos
Sesrulda.
pirvelkurselTaTvisaa
saxelmZRvanelo
gankuTvnili.
teqnikuri
misi
mizania
universitetis
saSualeba
misces
mravalsaukunovani
istoria
uZvelesi
droidan
XX
saukunis
politikuri,
social-ekonomikuri
da
kulturuli
Tavi
igrZnos
mis
ganuyofel
nawilad,
aimaRlos
erovnuli
didi
adgili
qarTuli
kulturis
istoriis
arqeologiur
kulturebs,
maT
Taviseburebebs,
gavrcelebis
sxva
religiebis
istorias;
qarTul
enasTan,
damwerlobasTan
da
mis
farglebs
gareT
arsebul
kulturis
centrebSi;
qarTuli
es
nawili
universitetis
erovnuli
mniSvnelovnad
pirvelkurselTa
siamayis
grZnobas,
aamaRlebs
saqarTvelos
inteleqtualur
aCvenebs
qarTuli
dones,
kulturis
winamdebare
saxelmZRvanelo
qarTuli
istoriografiis
uaxles
profesoris,
istoriis
mecnierebaTa
doqtoris,
saqarTvelos
saqarTvelos
teqnikuri
universitetis
studentebisaTvis
iyo
Seqmnili.
mjera, rom samSoblos warsulTan da awmyosTan axali Sexvedra
saqarTvelos
mimavali
teqnikuri
universitetis
pirvelkurselebs
momavlisken
saqarTvelos
teqnikuri
universitetis
studentebisaTvis
dawerili
nana xazaraZe
Tavi I
saqarTvelos fizikur-geografiuli da istoriulgeografiuli daxasiaTeba
adamianTa
sazogadoebis
istoriis
mTel
rig
sakiTxTa
gasagebad
reliefis,
warmoadgens.
radgan
klimatis,
wylebis,
niadagebis
erTobliobas
garemo
adamianTa
sazogadoebis
geografiuli
xalxis,
iseve
rogorc
yvela
xalxis
ganviTarebaze,
evropisa
da
aziis
Sesayarze
mdebareobs.
erT
dros
xmeleTi
amofrqvevebi.
ramdenjerme
Semdeg
ki
amoizida.
teritoriis
did
iyo
mZlavri
nawils
isev
vulkanuri
zRva
faravda.
gaCnda.
rogorc
evropaSi,
ise
aqac
drodadro
adgili
hqonda
moemarTeboda,
mohyveboda
xolme.
saqarTvelos
is
rasac
aciveba
sabolood,
da
ramdenime
bunebriv-geografiuli
bunebrivi
aTeuli
garemo
pirobebis
aTasi
Secvla
wlis
Camoyalibda,
win
romelmac
da
mTaTa
masivebs
kavkasionidan
Soris
moqceul
samxreTisaken
rionisa
ramdenime
da
SedarebiT
mtkvris
mcire
gamarTuli.
isini
iSviaTad
dadian
fexiT
qalaqebsa
da
mimarTulebiT
kolxeTis
dablobi
TandaTan
maRldeba
da
saqarTvelos
baridan
aRsaniSnavia
tirifonisa
da
fizikur-geografiuli
kompleqsis
mravalferovneba
sasoflo-sameurneo
kulturaTa
siuxviT
arealad,
romelTagan
mciremosavlianobiT,
xasiaTdeba;
xolo
erTi
uvenaxobiT
meore
da
`bari,
`mTa
marcvleul
sazafxulo
venaxianobiT,
saZovarTa
marcvleul
ekonomikuri
ZiriTadad,
urTierTobis
Semdeg
safuZvelze
niSniT
mimdinareobs.
myardeba:
barelebs
es
urTierToba,
sWirdebaT
mTis
anu
gavrceleba
mevenaxeoba
zonalur
zegani,
udevs:
araa
ris
dayofaSi
gamoyofasac
mTiswineTSi
meurneobis
did
xarobs
wamyvani
rols
TamaSobs,
safuZvlad
da
dargi.
vazis
mwifdeba
Zalian
agreTve,
kulturis
yurZeni,
xSirad
magram
calkeul
mdinareTa
saqarTvelos
farTo
mdinareebi:
qseliT
rioni,
oradaa
bzifi,
ganawilebuli.
kodori,
enguri,
suramisa
da
arsianis
mTebi
gzas
uRobavs
Savi
zRvidan
havis
regionebad.
am
mizeziT,
qarTl-kaxeTSi
soflis
mevenaxeobis
ganviTarebisaTvis
mniSvnelovani
winapiroba
iyo,
rac
yvelaze
xevi.
xevi
xanaSi
ukve
gavrcelebuli
warmoadgenda
yalibdeba
SemdegSi
teritoriul-administraciuli
calkeul
samosaxloTa
sistemas,
Serwymis
warmoiSveba,
Sedegad,
romlebic
axali
terminiT
istoriul-geografiuli
`qveyana
aRiniSneba,
erTeulebi
Tumca
mis
mdinareebi
gamoiyeneboda,
irigaciis
xolo
garda,
rioni,
ZvelTaganve
yvirila
da
xe-tyis
mtkvari
sanaosnodac.
antikur xanaSi saqarTvelos teritoriaze didi savaWro-satranzito
gza,
e.w.
`abreSumis
gza
gadioda.
is
indoeTidan
kaspiis
zRvamde
suramis
gadasasvleliT
mdinare
fasisiT
(rion-yvirilas
mcire
aziisa
da
CrdiloeT
SavizRvispireTis
qalaqebs
ukavSirdeboda.
Sav zRvaze fasisis (dRev. foTi) garda, navsadgurebad gamoyenebuli
iyo, agreTve, dioskuria (igive sebastopolisi, cxumi, soxumi) da pitiunti
(biWvinTa). Savi zRvis yureebi da mdinareTa SesarTavebi odiTganve Tevzis
sarew adgilebs warmoadgenda.
didi sameurneo mniSvneloba hqonda tbebsac: faravans, tabawyurs,
saRamos, jandaras, kumiss, bazaleTs, paliastoms, riwas.
kavkasionis
sauReltexilo
qedze,
gzebi:
saqarTvelos
qluxorze,
farglebSi
mamisonze,
uZvelesi
rokze,
sbaze,
droidan
jvarze
samSoblod
iTvleba,
rac
CvenSi
dRemde
mravlad
SemorCenili
mdidaria
madneuliTa
da
saSeni
masaliT.
spilenZis,
metalurgiis
adreve
warmoqmnisa
da
ganviTarebisaTvis.
sxvadasxva
istoriul-geografiuli
kuTxeebis
an
mcirdeboda.
drodadro
icvleboda
maTi
saxelwodebebi
da
centrebi.
saqarTvelos
gansakuTrebuli
istoriaSi
mniSvneloba
mis
centralur
eniWeba.
swored
mxares
,,qarTls
qarTls
ukavSirdeba
saukuneTa
manZilze
saqarTvelos
sazRvrebSi
mdinare
araqsis
aRmosavleTiT
aragvze
kaxeTi
gadioda,
esazRvreba.
Tumca
maT
politikuri
Soris
sazRvari
sazRvari
zogjer
kuxeTi
teritoriulad
mdinareebis
aragvisa
da
mtkvris
kuxeTs,
rogorc
geografiul
cnebas,
ukanasknelad
daviT
10
da
gudamayari
mdebareobda,
xolo
kavkasionis
wyalgamyofi
romelsac
XV
saukunemde
erTiani
saxeli
`fxovi
ewodeboda.
dasavleT
saqarTvelos
uZveles
xanaSi
`egrisi
erqva,
romelsac
cxeniswyals
Soris
iyo
moqceuli.
cxeniswylidan
anakofiamde
odiS-afxazeTis
sazRvari
xSirad
icvleboda.
XVIII
saukunis
qarTuli
saistorio
wyaroebiT,
raWas
Tavdapirvelad
`Takveri
Tavi II
arqeologiuri kulturebi saqarTveloSi
saqarTvelo
fauniT,
Tbili
da,
saerTod,
klimatiT,
kavkasia
xelsayrel
Tavisi
garemos
mdidari
floriTa
warmoadgenda
da
uZvelesi
Zvlovani
naSTi
(qveda
yba)
aRmoCnda,
romelic
daaxloebiT
havis
pirobebSi
gansakuTrebiT
barTan
mWidrodaa
erTad
dasaxlebuli
mTis
zolicaa
saqarTvelos
aTvisebuli.
zRvispireTi.
am
xanaSi
javaxeTis
platocaa
aTvisebuli.
am
periodis
Zeglebi
aTasi
wlis
win).
farTodaa
aTvisebuli
dasavleT
saqarTvelos
romlebic
Sida
qarTlis
dasavleT
nawilSi,
mdinareebis
paleoliTuri
kultura
siaxloves
wina
aziis
sinqronul
kulturasTan avlens.
saqarTveloSi sazogadoebis ganviTarebis adgilobrivi tradiciebis
safuZvelze gviani xanis paleoliTuri kultura yalibdeba. aq kargadaa
cnobili Sua paleoliTidan zedaze gardamavali Zeglebi.
zeda
paleoliTis
xanaSi
kavkasiaSi
klimati
ramdenadme
icvleba.
zolSi
saxldeba.
zeda
paleoliTis
dros
gansakuTrebiT
zeda
paleoliTisaTvis
mTeli
kavkasia
adamianis
mier
aTvisebuli Cans.
gamyinvarebis procesis damTavrebis Semdeg, kavkasiaSi mezoliTuri
(Sua
qvis
xana)
kulturis
lokaluri
variantebi
isaxeba.
am
periodSi
axal
formebze
gadasvlam
adamianTa
sazogadoebis
damjdari, binadari cxovreba, soflebis gaCena ganapiroba. saqarTvelosamxreT kavkasia winaaziuri samyaros is organuli nawili iyo, sadac
axali
saxis
meurneobis
Casaxvisa
da
ganviTarebisaTvis
yvela
piroba
maxlobel
aRmosavleTs
(da
maTi
gziT
danarCen
msoflios)
ramdenic
saqarTveloSi.
CvenTanaa
gamoyvanili
rbili,
magari,
gamohyavda
(axmetura,
wobnura,
atenuri,
13
ojaleSi,
xvanWkara,
neoliTis
gviandel
safexurze
am
kulturaSi
ukve
lokaluri
wre
gamoiyofa.
mosaxleobis
raodenobam.
mTiswineTisa
da
mTis
am
periodSi,
xdeba
zolis
kavkasiaSi
sacxovreblad
aTviseba.
mkveTrad
rogorc
dasavleT
imata
baris,
ise
saqarTveloSi
Ria
samxreT
kavkasiaSi
axlo
aRmosavleTis
samiwaTmoqmedo
eneoliTis
xanis
Zeglebi
(Zv.w.
VI-IV
aTaswleulebi).
aRmosavleT
qvemo
qarTlSi,
mdinare
mtkvris
Suawelsa
da
mis
mimdebare
Senobas,
wriuli
gegmis
ramdenime
sameurneo
daniSnulebis
doneze
(napovnia
Sinaur
miuTiTebs.
cxovelTa,
mis
gverdiT
mesaqonleoba
gansakuTrebiT
viTardeboda
msxvilfexa
saqonlis
miiRo,
sadac
igi
pirvelad
iqna
aRmoCenili.
mas
ZvelaRmosavlur
mtkvar-araqsis
kulturis
adreuli
Zeglebi
qarTlSia
Zerwvisa,
metalurgia.
daxvewili
liTonis
formebiT
nivTebis
gamoirCeva.
dasamzadeblad
dawinaurebulia
adgilobriv
dariSxnian
gansakuTrebuli
aRmavloba
miwaTmoqmedebasa
da
mesaqonleobas
qvacxelebi)
SemuSavebuli.
aRmoCnda.
oTaxi
qvacxelebis
daaxloebiT
saxlebis
kvadratulia,
gegma
winaswaraa
magram
kuTxeebi
orive
sameurneo
mxridan
saqmianoba
asortimentiTaa
TixiT
iyo
Selesili.
miwaTmoqmedeba
warmodgenili.
iyo.
Semodis
mosaxleobis
marcvleuli
saxvneli
ZiriTadi
mravalferovani
kavi
da
kevri.
periodSi
zogierTi
samosaxlos
gamsxvileba
da
TiTqos
garkveuli
gabatonebul
sistemiT
strategiul
gamagrebuli.
am
15
adgilebSia
periodSi
ganlagebuli
samosaxlo
da
`goraze
dasavleT
saqarTveloSi
mtkvar-araqsis
kultura
punqti
rion-yvirilas
saCxerea).
kolxeTis
adresamiwaTmoqmedo
kultura
ganagrZobs.
am
kulturas
III
mosaxle
aTaswleulis
tomebSi
meore
naxevarSi
mniSvnelovani
aRmosavleT
cvlilebebi
xdeba.
saqarTveloSi
mtkvar-araqsis
ufro
intensiurad
mTiswina
da
mTis
zols
iTviseben.
mecxvareoba,
ganviTarda
metalurgia
da
xelosnobis
III
yorRanebSi
aTaswleulis
micvalebuls
meore
oTxTvala
naxevris
Sua
etls
xanebSi
atanen.
TrialeTis
Cndeba
Zvirfasi
cnobili
oqromWedloba.
qandakeba
yorRanebis
aRmoCnda.
Semqmneli
gansakuTrebiT
sazogadoeba
viTardeba
ekonomikurad
dawinaurebulia.
sazogadoebis ganviTarebaSi momxdari didi cvlilebebi yvelaze ukeT
TrialeTis kulturis ayvavebis xanaSi Zv.w. II aTaswleulis pirvel
naxevarSi
Cans.
ukve
gamoyofiliaGgvarovnuli
16
aristokratiis
sakmaod
Zlieri
fena.
TrialeTis
ganviTarebiT
winaaziur
kulturis
matarebeli
civilizacias
sazogadoeba
dauaxlovda.
zogi
Tavisi
mecnieris
aziiskenaa
mimarTuli.
aris
Sexvedrebi
kreta-mikenuri
samyaros
kavSirebis
beladebi
iyvnen.
am
periodSi
Semdgom
aRmavlobas
ayvavebis
xanaSi
TrialeTis
kultura
mTlianad
moicavs
brinjaos
gansxvavebuli
xanaSi
dasavleT
arqeologiuri
saqarTveloSi
kultura
TrialeTisagan
dasturdeba.
mas
zogjer
ganviTarebis
axali
safexuri
Zv.w.
samyarosTan
urTierToba
meurneobis
VIII-VII
xasiaTi,
gvianbrinjaos
xanaSi
saukuneebamde.
TandaTan
viTardeba
dasavleT
am
sustdeba.
guTnuri
xanaSi
ZvelaRmosavlur
mniSvnelovnad
miwaTmoqmedeba,
saqarTveloSi
kolxuri
icvleba
metalurgia.
kultura
kulturisaTvis
Taviseburi
keramika
da
brinjaos
aris
warmodgenili.
kolxuri
kulturis
`cxovelurma
da
ideologiaSi,
e.w
`cxoveluri
stilis
gaCena-
CamoyalibebaSi.
kolxuri tomebis dawinaurebas xeli Seuwyo adgilobrivi brinjaos
kulturis bazaze aRmocenebulma rkinis metalurgiam. kolxur kulturaSi
rkina Zv.w. XIII-XII saukuneebidan Cans. Zv.w. I aTaswleulis dasawyisidan
rkinis metalurgia Zlierdeba. Zv.w. VIII-VII saukuneebidan mTel kolxeTSi
rkinis farTo aTvisebis xana dgeba.
saqarTvelo da, saerTod, kavkasia msoflioSi metalurgiis erT-erT
samSoblod
iTvleba,
rasac
mdidar
arqeologiur
monapovarTan
erTad,
enaSi
TiTbers.
am
`xalifs
folads
niSnavs,
termins
mecnierebi
xolo
germanulSi
samarTlianad
akavSireben
VI
saukuneSi
terminSi
`kolxeTi
dasavleTi
saqarTvelo
samefos
ekonomikur
ganviTareba
gansazRvravda,
xelosnobis,
kerZod,
kolxeTs
Savi
magnetitur
oqromWedlobis
`oqromraval
urTierToba
rac
da
qveyanas
xmelTaSua
siZlieres
qviSaze
maRali
done
uwodeben)
zRvebis
dawinaurebas
didad
uwyobda
xels.
moxseniebul
`oqros
sawmiss
(verZs),
rac
mas
rkinis
da
auzis
damyarebuli.
(berZnuli
wyaroebi
savaWro-ekonomikuri
qveynebTan
Seexeba
jer
iyo
metalurgiis
kolxeTis
argonavtebis
kidev
Zveli
miTSi
avtorebi
rom
es
iyo
cxvris
tyavze
18
dawerili
qimiis
gziT
oqros
arsebuli
oqros
wvrili
marcvlebis
cxvris
tyavze
daleqviT
mopovebis wesi).
saerTod, oqromWedloba qarTuli kulturis istoriis uaRresad didi
fenomenia.
mas
saqarTveloSi
oqromWedlobis
Zeglebs
5000
Zv.w.
III
wliani
istoria
aTaswleulidan
aqvs.
ax.w.
IV
qarTuli
saukunemde
maTi
Semoqmedi
kulturul-istoriulad
da,
albaT,
eTnikurad
sigrZeze
(uwvrilesi
liTonTan
ori
mxatvruli
burTulebis
migneba
mirCilva)
naxevradZvirfasi
qvebis
da
axasiaTebs
poliqromia
ostaturi
gavarsis
teqnika
(mravalferadoba
Sexameba).
am
Tvisebebma
mimdebare
yalibdeba.
mxareebSi
aRar
Zv.w.
gvxvdeba
XV-XIV
saukuneebSi
mdidrulinventariani
Taviseburi
mozrdili
kultura
yorRanebi,
miwaTmoqmedebaSi
saxvneli
iaraRis
gamoyenebam,
xelovnur
metalurgia
aRwevs.
farTod
vrceldeba
culebi,
maxvilebi,
am
periodis
keramika,
romelic
sameurneo
Carxzea
Sexvedra.
amis
damadasturebel
masalebs
gamdliswyarosa
da
renes
yvelaze
xevi.
xanaSi
ukve
gavrcelebuli
xevebad
qveynis
yalibdeba
SemdegSi
teritoriul-administraciuli
dayofas,
romelic
geografiul
xevi
calkeul
samosaxlo
goraTa
sistemas
warmoadgens,
nimuSad
SeiZleba
dasaxeldes
qarTlSi,
xevxmelas
xeobaSi
aRar
moicavda,
aramed
am
ukanasknelis
ZirSi
gaCenil
sofelsac,
galavniTaa
gamoyofili.
TviT
borcvi
sakulto-TavdacviT
xovlegoris
sazogadoeba
ufro Rrmavdeba.
socialurad
Zv.w.
VI-V
mkveTradaa
miwaTmoqmedeba,
mesaqonleoba
da
mevenaxeoba
iyo
pirvelad
kldeSi
gamokveTili
grandiozuli
cixe-qalaqis
farnavazis
meTaurobiT,
centriT
mcxeTaSi.
farnavazma
Tavisi
STamomavlebma
ganagrZes
armazcixis
mSenebloba,
romelic
VI-IV
saukuneebSi
aRmosavleT
saqarTveloSi
da
nawilobriv
`gvianantikuri
kulturas
xana
aRniSnavs,
ewodeba.
romelic
zogi
mecnierisaTvis
berZnuli
da
elinizmi
aRmosavluri
axal
kulturebis
oqros
minabaZebis
gavrcelda
da
moWra
elinisturi
sakulto
daiwyes.
qalaqebSi
samSeneblo
nagebobaTa
zogierTi
wesebi,
tipi,
(mcxeTa,
vani)
safortifikacio
qvisa
da
brinjaos
WurWeli
elinisturi
amforebi,
agreTve,
saTevze
langrebi,
tradiciebi
iseT
dargebSi
inergeba,
elinisturi
kulturis
gavlena
saqarTveloSi
mainc
swored
am
mizniT,
axlo
aRmosavleTis
sxva
qveynebisgan
saxmeleTo
mniSvnelovani
pirdapir),
(wina
qalaquri
nastakisSi,
azia)
gziT
tipis
dasaxlebebi
aRaianSi
aRmoCnda.
21
Semodioda.
adreelinisturi
samdloze
(sadgur
urbanizebulia
xanis
qsnis
kavTisxevis
xanis
fenebi
sarkines,
urbnisis
naqalaqarebze
da
goris
cixezea gamovlenili.
antikuri
cxovreba,
xanis
amas
qarTlSi
rom
arqeologiur
didadaa
ganviTarebuli
gaTxrebTan
erTad
saqalaqo
berZeni
geografi
metwilad
rogorc
qalaqebad,
ise
dabebad;
ise,
rom
aq
da
mcxeTaSi
sxva
sazogadoebrivi
arsebuli
Senobebi.
xuroTmoZRvrisa
da
amazeve
unda
miuTiTebdes
mxatvarTuxucesis
Tanamdeboba,
garkveul
persepolisis
analogebs
taZrebTan
aqemeniduri
poulobs,
da
Tumca
selevkiduri
rigi
xanis
TaviseburebebiTac
xasiaTdeba.
cixiagorasa da dedoflis mindorze aRmoCenili taZrebi mxars uWers
mosazrebas,
rom
sazogadoebrivi
Zveli
qarTuli
wyobileba
Temi
adreul
sataZro
xanaSi,
iyo.
Zveli
strabonis
qarTlis
mixedviT,
aseve
xanis
sadgurTan
yvelaze
aRmoCenili
sacxovrebel-komunaluri
naqalaqari
samarxebi.
Zalisi,
mniSvnelovani
akldama,
armazisxevis
nagebobani,
aragvispiris,
armazisxevSi,
arqeologiuri
bagineTSi,
pitiaxSTa
zRuderis
axali
mcxeTis
samarxebi
mdidruli
Jinvalis,
ZalisSi,
Zeglebia
da
samarxebi,
Tiris
mdidruli
vardcixeSi,
SorapanSi
pitiaxSTa,
anu
erisTavTa
mdidruli
samarxebia
ZiriTadad,
vercxlis
WurWleuliTaa
warmodgenili.
igi,
umTavresad,
Tumca
adgilobriv
savarZel-taxtebisa
gamoCarxulsa
aRsaniSnavia
da
Tu
nawarmsac
dasakrZalav
zedSemownuli
cxenis
vxvdebiT.
sarecelTa
vercxlis
gamosaxulebiani
es,
fexebs
gansakuTrebiT,
exeba
garsakravebiT
vercxlis
xisgan
damSvenebuls.
pinakebic,
romlebic
saqarTvelos
urTierTobis
savaWro
arsebobaze
mimoqcevaSi
monabaZebis
farTo
(iberia-kolxeTis)
miuTiTebs.
amazeve
gavrcelebuli
moxmareba.
ax.w.
metyvelebs
monetebisa
I
intensiur
saukuneSi
da
maTi
savaWro
saerTaSoriso
adgilobrivi
saqarTveloSi
farTod
draqmebi
da
kesariuli
vercxlis
monetebi.
niSandoblivia
urTierToba
egviptis
saxelosno
centrebs
(mZivebi)
hqondaT.
farTod
iyenebdnen.
importuli
romauli
gliptikuri
Zeglebi,
xanaSi
mTel
qveyanaSi,
ZiriTadad,
erTgvarovani
imisa,
rom
qarTveli
tomebi
aTaswleulTa
manZilze
23
Tavi III
qarTvelTa warmomavlobisaTvis
yvela sxva eTnosis (xalxis) msgavsad, qarTvelTa warmoSoba sakmaod
rTuli
da
xangZlivi
istoriuli
procesia,
romlis
sawyisebi
teritoria
rasis
dasaxlebuli
samxreT
paleoanTropologiuri
Stos
masala,
iyo
tomebiT,
ganekuTvnebodnen.
romlis
romlebic
yvelaze
mixedviTac
didi
adreuli
SeiZleba
Tvali
viwro
cxviriT,
maRali
saxiT,
maRali
maRali
cxviris
da
fuZiT
viwro,
mkveTrad
xasiaTdeboda
da
sxvadasxva
ucxo
elementTa
arsebiTi
monawileobis
gareSe
socialur-sayofacxovrebo,
bunebriv-geografiuli
erTmaneTisagan
pirobebis
mizeziT
gansxvavebuli
warmoiqmneboda.
es
variantebi,
morfologiuri
erTianobiT
kulturul-ekonomikuri
Tanamedrove
sxvadasxva
miuxedavad
xasiaTdeboda,
mosaxleobis
lokaluri
regionaluri
rac
maTi
da
varianti
gansxvavebebisa,
warmoSobiT
iyo
ganpirobebuli.
saqarTveloSi
Taviseburma
arsebulma
landSaftma,
gamoqvabulebis
simravlem,
xelsayrelma
bunebrivi
sakvebi
bunebrivma
TavSesafari
produqtebis
pirobebma,
adgilebisa
siuxvem,
qvis
da
iaraRis
ukanaskneli
daayena
xanis
saqarTvelos
arqeologiurma
miwa-wyalze
24
aRmoCenebma
sruliad
pirvelyofili
adamianis
sartylis
yofiliyo.
gareT,
evraziis
morfologiuri
erT-erTi
monacemebiT,
uZvelesi
dmaniseli
binadari
adamiani
unda
afrikis
150
aTasi
wlis
winaT
aSelis
xangZlivi
periodi
saqarTvelos
teritorias
kidev
ufro
farTod
paleoliTis
eTnikuri
erTobis
Seqmnis
ZiriTadi
piroba,
upirveles
yovlisa,
kulturaSi,
ise
yofasa
da
fsiqikaSi.
eTnikuri
iqmneboda
tomobrivi
(enobrivi)
kuTvnilebis
grZnobis
gaCenas
efuZneboda.
msoflaRqmisa da TviTSegnebis arqetipuloba da tradicia pirobebs
qmnida qarTvelur tomebSi Camoyalibebuliyo erTiani simboluri sistema,
romelsac
safuZvlad
eTnosis
mier
saukuneebiT
Seqmnili
da
mis
isaxeboda
kosmologiuri
umTavresi
simbolika,
romelic
xels
koncefcia
da
uwyobda
xalxis
misi
gadmocemis
mier
samyaros
TviTSegnebaa
(TviTsaxelwodeba),
Camoyalibebuli,
rogorc
eTnikuri
aramed
warmoqmnilia
fsiqologiis,
eTnonimi
saerTod,
eTnikuri
sul
xSirad
sxvadasxva
figurirebs
safexurs
iseTi
gamoxatavs.
elementebi,
TviTsaxelwodebis
rogoricaa
piris
mogvianebiT
gamxdariyo
mdgomareoba
romelime
icvleba.
toponimis,
eTnosis
saxelwodebad
monaTesave
tomTa
da
a.S.
`qarTveli
nawili
warmoqmnasTan
qarTveluri
eTnosis
dakavSirebiTac.
qarTvel
TviTsaxelwodebad
`qarTls~
Cans,
aseve
qarTvelTa
TviTsaxelwodeba
iyo.
es
termini
saukunidan
gvxvdeba).
qarTvelTa
TviTsaxelwodebis
dadgenasTan
funqcionirebis
diferenciaciis
bolo
Semdeg
periodSi
maTi
ukve
arsebobda,
saxelwodebebi
xolo
am
enis
saerToqarTvelur
ar
aris
gamoricxuli
vivaraudoT,
rom
saerToqarTveluri
iTqva,
daaxloebiT
Zv.w.YV
aTaswleulis
bolodan
mainc
(protoqarTveluri)
26
winapari
ena
iyo
im
enaTaTvis,
fuZe-ena
ar
miekuTvneba
istoriulad
damowmebuli
Soris
garkveuli
Sesatyvisobis
safuZvelze.
tipologiurad
misi
romelic
qmnis
samxreT-kavkasiur
anu
qarTvelur
enaTa
jgufs
Crdilo-kavkasiur, e.i. Crdilo-dasavlur anu afxazur-adiReur da CrdiloaRmosavlur anu naxur-daRestnur jgufebTan erTad. am sam enobriv jgufs
Soris odindeli genetikuri naTesaobis sakiTxi mecnierTa Soris dRemde
kamaTis sagans warmoadgens.
saerTo-qarTveluri
enis
ganviTarebis
adreul
etapze
igi
fuZe
Soreul
enis
leqsikaSi
dasturdeba.
saerToindoevropulisa
naTesaobas
yovelive
da
avaraudebinebs.
nasesxobani
es
saerTo-semituri
mkvlevarT
saerTosemituris
saerTofuZe
saerToqarTveluris,
fuZe
enebis
Tanadroul
samxreT
kavkasiis
farglebSi
iwvevs.
mecnierTa
varaudiT,
arsebobas afiqrebinebs.
qarTveluri
gansaxleba
axla
saerToqarTveluri
kavkasionis
eTnosis
ukve
eWvs
eTnosis
dasavleT
odiTganve
da
aRar
uZvelesi
sacxovrebeli
centraluri
nawilSi
teritoria
_
mcire
samcxe-javaxeTis
migraciis
pirveli
talRa
dasavleTisa
da
Crdilo-
kavkasionis
qedis
mimarTulebiT
momdevno
qarTul
migraciulma
qarTveluri
dakavSirebuli
tomebis
gansaxlebis
mezobel
teritoria
ZvelaRmosavlur
mWidrod
qveynebTan.
iyo
Zv.w.
III-II
da
qarTvelur
niSnebic.
enaTa
leqsikuri
msgavsi
nasesxobani,
struqturuli
cxadia,
TavisTavad
da
axloaRmosavlur
eTnosebs
Soris
arsebul
Zv.w.
III-II
aTaswleulebSi
qarTveluri
erToba,
sakuTari
eTnosi
warmogvidgeba
Camoyalibebuli eTnikur-
damoukidebeli
kulturul-istoriuli
procesi
unda
daeCqarebina,
romelic
wina
aziis
did
socialuri
struqtura
gaaCnda.
erTgvarovani
kulturis
ganekuTvneba
swored
berZen-aqevelTa
pirveli
mogzaurobani
Savi
Crdilo-aRmosavleT
periferiazec,
sadac
aq
mosaxle
tomebi
gamowveuli.
maT
ricxvs
ganekuTvnebodnen
Zv.w.
XIII-XII
saukuneebSi
tomi
iyo.
xeTur
teqstebSi
moxsenebuli
qasqebis
qveynis
warmoSobis
tomebad
unda
CavTvaloT
abeSlaelebic,
radgan
asuruli
wyaroebis
monacemebiT
dasturdeba.
muSqebi
daepatronen,
CrdiloeT
mesopotamiis
romelTac
50
wlis
cnobil
politikur
ganmavlobaSi
gaerTianebebs
marTavdnen
(luviur-
rogorc
politikur erTeulebs
Cans,
muSqebis
tomebi
ukve
adresaxelmwifoebriv
maTi ` 5 mefea~
naxsenebi).
qarTveluri tomebis Semdgomi politikuri, socialur-ekonomikuri da
kulturuli
aRmavlobam
ganviTarebis
didi
roli
procesSi
Seasrula.
rkinis
metalurgiis
samxreT-aRmosavleT
da
swrafma
samxreT-
did
politikur
gaerTianebas
qmnian,
romelic
urartuelTa
erTeulebic
mowmdeba:
urartuli
warwerebis
zabaxa
urartul
kulxac
lursmul
(kolxa,
teqstebSi
kolxeTi)
dasavleTqarTveluri
ixsenieba,
romlis
saxelmwifo
Zalaufleba
samxreT-
xelisuflebiT,
sagadasaxado
sistemiT
da
intensiuri
a.S.).
saqalaqo
dasavleT
cxovrebiT,
saqarTvelos
rTuli
teritoriaze
sadac
wamyvan
rols
kolxuri
eTnosi
asrulebda.
momavalSi
igi
gamodis.
samxreT-dasavleT
saqarTvelos
teritoriaze
arsebuli
icnobda.
magram
es
`qveyanac~
qarTvel
tomTa
eTnikuri
warimarTa.
swored
qarTlma
daudo
safuZveli
qarTveli
safexuri
moSlas,
iyo
tomTa
qarTvelTa
eTnogenezSi.
konsolidacias,
igi
araqarTveli
tomobrivi
tomebis
30
Tavi IV
qarTvel tomTa adreklasobrivi gaerTianebebi da uZvelesi
saxelmwifoebi saqarTvelos teritoriaze
istoriuli saqarTvelos samxreT-dasavleT da samxreT regionebSi ukve
TrialeTis kulturis matarebel mosaxleobaSi arsebobda tomTa kavSirebi.
qarTveli
tomebi
wina
aziis
asparezze
aqtiurad
gamoCndnen
Zv.w.
XIII
da
miTanis.
xeTebi
egeosis
zRvidan
SemoWrilma
e.w.
,,zRvis
saxelmwifos
dangrevis
Semdeg,
mcire
aziis
aRmosavleT
Zv.w.
X-IX
saukuneebSi
md.
Ralisis
samxreT-aRmosavleTiT
II
aTaswleulis
dasasruls
samxreT
dasavleT
saqarTvelos
iyo.
samxreTiT
mis
sazRvrebSi
31
dRevandeli
q.
arzrumis
midamoebic Sedioda, CrdiloeTiT javaxeTi esazRvreboda, xolo CrdilodasavleTiT misi gavlena Sav zRvamde aRwevda. Zv.w. 1112 wels asureTis mefe
tiglaTfileser I-ma diaoxSi ilaSqra. mis winaaRmdeg brZolas saTaveSi
Caudga diaoxis mefe sieni, romelsac exmareboda mezobeli qveynebis 60
`mefis~ laSqari. es `mefeebi~ anu beladebi diaoxis mefes emorCilebodnen.
tomTa kavSirebis gaerTianebuli laSqari SeebrZola asurelebs, magram
damarcxda. tiglaTfileserma mefe sieni tyved Caigdo, asureTis sataxto
qalaq asurSi waiyvana, mTavar RvTaeba asurs aTayvana da morCilebis
aRiarebis
Semdeg
damarcxebuli
samSobloSi
tomTa
gamoistumra.
beladebic
daafices.
asurelebma
erTgulebaze
tiglaTfileser
I-is
Semdeg
gavlena
Semcirda.
Zv.w.
IX
saukunis
Sua
wlebSi
asureTis
mefe
saxelmwifo
gansakuTrebiT
urartus
axalwarmoqmnilma
mefe
menua,
mefobda,
mogviTxrobs
diaoxis
romelic
kldeze
Zv.w.
IX
amokveTil
winaaRmdeg
s-is
bolos
erT-erT
warmoebul
da
Tavis
brZolebze.
VIII
s-is
warweraSi
warweridan
irkveva, rom man daarbia daoxis qveyana da misi mefe utufursi daimorCila.
magram diaoxis mefe kvlav ajanyda da menuas memkvidres, argiSTi I-s (Zv.w.
786-764 ww.), xelaxla mouxda utufursis winaaRmdeg galaSqreba, Tanac
argiSTim diaoxis samefo qalaqi zua gadawva. am omebis Sedegad, urartus
mefeebma
diaoxs
samxreTi
nawili
waarTves
da
TavianTi
batonobis
mefe
menua
uwodebs.
diaoxis
Tavis
simdidres
warwerebSi
mowmobs
diaoxs
nadavli,
`Zlevamosil~
romelic
qveyanas
dampyroblebs
mefeebs
damarcxebuli
uxdida.
diaoxisgan
erTdrouli
miiRes:
xarkis
ramdenime
saxiT
aTeuli
urartus
mefeebma
kilogrami
oqro-
cxvari.
werilobiTi
ganviTarebuli
iyo
wyaroebis
analizidan
mesaqonleoba,
irkveva,
metalurgia,
rom
Zvirfasi
diaoxSi
liTonebis
Semosevebma
daasusta
diaoxi,
magram
mis
saboloo
samxreT-aRmosavleT
Camoyalibda.
asurul
da
lursmul
aRmosavleT
warwerebSi
pirveli
SavizRvispireTSi
cnobebi
kolxuri
tomebis Sesaxeb Zv.w. XII saukunidan Cndeba. am dros kolxebi jer kidev
pirvelyofil-Temuri
wyaroebi
aq
wyobilebis
aTeulobiT
pirobebSi
`mefeebs~,
e.i.
cxovrobdnen.
tomTa
beladebs
asuruli
asaxeleben,
regionSi
farTod
ganviTarda
mesaqonleoba
da
metalurgia,
werilobiTi
wyaroebi
kolxeTis
samefos
teritoriaze
calkeul
provinciebs
mefisnacvlebi
33
ganagebdnen.
Zv.w.
IX-VIII
mWedlobis
RmerTma
hefestom
spilenZisCliqebiani
da
saberZneTidan
gamoemgzavrnen.
monawileebs
maT
iazonis
xomalds
,,argonavtebi
meTaurobiT
,,argo
uwodes.
saxelganTqmuli
erqva,
amitom
argonavtebma
am
rTuli
gmirebi
eqspediciis
da
xifaTiani
misi
grZneuli
yvela
davalebis
qaliSvili
SesrulebaSi,
medea
sabolood
Seasrulebas
iazons
ki,
jer
oqros
SeZlebda.
mefis
sawmisis
kolxTa
rTuli
mefis
davalebebis
motacebaSi
daexmara.
asaxavs
Zveli
berZnuli
miTi
promeTes
Sesaxeb.
promeTem
zevss
bolo
aqedan
mouRo
diaoxis
moyolebuli
am
samefos
or
da
uSualod
saxelmwifos
gaumezoblda
Soris
xangrZlivi
brZolebi iwyeba. sardur II-m orgzis ilaSqra kolxeTSi. pirvelad, Zv.w. 750748
wlebSi,
rodesac
urartus
mefem
34
kolxeTis
samxreTi
teritoria
20-iani
SemoWrilma
wlebidan
kimerielebis
Savi
zRvis
cxenosanma
aRmosavleT
laSqarma
sanapiros
grigaliviT
gavliT
gadauara
maT
adgilobriv
mosaxleobas
saSineli
ngreva
da
ganadgureba
azerbaijanisa
da
somxeTis
mosazRvre
olqebSi
dasaxlda.
warmoadgenen,
aramed,
sxvadasxva
saxelmwifoTa
mokavSireebad,
politikuri
erTeulebis
gavlenis
sferoSi
moeqcnen.
35
wels
urartus
midielebma,
skviTebTan
mosaxleobis
nawili
erTad
urartus
CrdiloeTiT
samefo
gadasaxlda
gaanadgures.
da
qarTveli
nawili
somxebSi
asimilirda.
amieridan
qarTvelebis
uSualo
periods
ganekuTvneba
saqarTveloSi
ebraeli
moaxalSeneebis
Tavi V
didi berZnuli kolonizacia da kolxeTis (egrisis) samefo
sasperebi.
kimerielTa
gamanadgurebelma
Semosevam
dasavleT
iyo
adgilobrivi
mefis
xelisufleba.
kolxeTSi
kvlav
36
moicavda.
saqarTvelos
teritoriis
samxreTiT
Tavis
mdebare
aridebis
sparselebma
TavianTi
nawilic,
teritoriebi.
mizniT,
kerZod,
batonobis
kolxeTisa
aqemeniduri
kolxeTis
qveS
da
sparseTis
samefom
moaqcies
sasperebis
Semosevebisagan
maT
sasargeblod
teritoriis
qarTuli
samxreT
tomebis
nawils
gaerTianeba
daeuflnen.
iyo,
romlis
sasperebi
Sesaxebac
aRmosavleT
SemorCenili
savaraudod,
sasperebia,
radgan
saxeli
,,sasperebi
yvelaze
ispiri).
varaudoben,
rom
dasaxeleba
,,speridan
momdinareobs
nakveTi
grandiozuli
cixe-qalaqi
ufliscixe
unda
yofiliyo,
berZnebis
saxelTanaa
dakavSirebuli
msoflio
mniSvnelobis
berZnebma
dasustebul
egriss
(kolxeTs)
samxreT-aRmosavleT
daarsebuli
berZnuli
qalaqebis
istoria
mosaxleobis
kulturuli
done
iyo,
gacilebiT
vidre
maRali
CrdiloeT
social-ekonomikuri
SavizRvispireTisa.
da
kolxeTis
da
berZnuli
axalSenebic
mxolod
TviTmmarTvelobiT
dakmayofildnen.
kolxeTi, rogorc Cans, ewodeboda teritorias pitiuntidan (biWvinTa)
afsarosamde (qalaqi md. Woroxis SesarTavTan), dasavleTiT Savi zRvidan
aRmosavleTiT sarapanisamde (Sorapani). am regionSi kolxebis garda sxva
tomebic saxlobdnen, magram hegemoni swored kolxebi iyvnen. am SemTxvevaSi
kolxeTi politikuri mniSvnelobiT ixmareba da im qveyanas aRniSnavs,
romelic kolxebs emorCileboda.
kolxeTTan
aniWebdnen.
samkauli,
savaWro
saberZneTidan
WurWeli,
urTierTobas
SemohqondaT:
marili,
zeiTunis
berZnebi
keramikuli
zeTi,
Rvino,
did
mniSvnelobas
nawarmi,
qsovilebi,
nelsacxeblebi
da
savaWro-ekonomikuri
urTierToba
38
CrdiloeT
SavizRvispireTTan,
saqarTvelos
arqeologiuri
masala
teritoriaze
da
agreTve
aRmoCenili
yirimsa
da
mravalricxovani
mcire
aziis
regionSi
kolxeTi
sakmaod
avtorebis
cnobebis
konteqstSi,
mevenaxeoba,
idga
mexileoba,
brinjaosa
da
mesaqonleoba.
rkinis
tradiciulad
metalurgia,
Zvirfasi
maRal
liTonebis
saqarTvelos
teritoriaze,
berZnuli
axalSenebis
garda,
samtrediis
teritoriaze
raionis
gaTxares
sof.
dablagomisa
imdroindeli
da
sairxes
naqalaqarebi,
(saCxeresTan)
sadac
brwyinvale
berZeni
centri
md.
avtoris
rionze
qsenofontes
mdebare
fazisi
Tanaxmad,
iyo,
Tumca
kolxeTis
qarTuli
noqalaqevis
adgilze
mdebareobda,
sadac
arqeologiuri
mimoiqceoda
TeTris
dasavleT
saxeliTaa
kolxeTis
saqarTveloSi.
cnobili.
farglebs
gareTac
es
kolxuri
fulis
TeTris
dafiqsirda,
mag.
erTeuli
aRmoCenis
yirimSi,
saxelmwifos
savaWro-ekonomikuri
warmoadgenda,
urTierToba
hqonda
romelsac
gacxovelebuli
garesamyarosTan.
Zv.w.
IV
39
Tavi VI
qarTlis (iberiis) samefo
herodotes mier dasaxelebuli sasperebis gaerTianeba aRmosavleT
qarTul
tomTa
did
kavSirs
warmoadgenda,
romelic
sakmaod
vrcel
nawili
,,arian-qarTlad
anu
,,iranis
qarTlad
iwodeba.
qveynis
IV
saukuneSi
aqemenianTa
imperia
aleqsandre
makedonelma
daculia
cnoba
saqarTveloSi
aleqsandre
makedonelis
laSqrobis, mis mier qarTlis dapyrobisa da aq Tavisi mmarTvelis `arianqarTlis mefis Zis azos (azonis) daniSvnis Sesaxeb. azom arian-qarTlidan
Camoasaxla 18 saxli Tavisi mamamZuZeni da wamoiRo warmarTuli kerpebi
gaci
da
gaimi.
,,moqcevai
qarTlisais
avtori
azos
memkvidred
mefe
40
Camoyalibda:
SavizRvispira
misi
aRmosavleTis
igulisxmeba
wyaroebi
samefo,
mefe
1.
qveynebi
iyo
berZen
samefo,
da
mcire
lisimaqe,
mimarTulebiT
im
Trakiis
romelSic
aziis
romelmac
ganavrco.
CrdiloeTi
Tavisi
SesaZlebelia,
dampyroblad,
romelsac
makedonia,
nawili
samflobelobi
swored
qarTuli
lisimaqe
werilobiTi
mcire
aziis
did
nawils,
sirias,
mesopotamiasa
da
unda
moeklaT.
SeSinebulma
farnavazis
dedam
Tavisi
Svili
da
dasavleT
romelsac
svaneTic
gadmosasvlelebs
daqiravebuli
Sedegad,
saqarTvelos
eqvemdebareboda.
akontrolebda
jaris
farnavazma
gadmoyvanis
da
qujim
da
ganmgebels,
amasTanave,
kavkasiel
saSualebac
azos
qujis
quji
amierkavkasiidan
mTielTa
hqonda.
winaaRmdeg
daukavSirda,
damxmare
an
molaparakebebis
ajanyebis
dawyeba
ganizraxes.
farnavazs
damxmare
jari
rogorc
egrisidan,
ise
amierkavkasiidan
mouvida. mis mxares azos 1000 rCeuli mxedaric gadavida. azom klarjeTs
miaSura. farnavazma mcxeTa da qarTlis mTeli teritoria daikava. Semdeg
41
saTxovnelad,
farnavazs
samefo
somxuri
aramed
gvirgvini
satrapiebis
mefed
aRiarebis
gamougzavna
mmarTvelebs
misi
da
mizniTac.
antioqosma
saqarTvelos
mosazRvre
daxmareba
ubrZana.
klarjeTSi
Tanaxmad,
misi
mefoba
65
weli
gagrZelda.
mefem
erTgul
jaris
aTasisTavni
ufross
niSnavs).
eqvemdebarebodnen,
Tavis
mxriv,
romelTa
erisTavebs
meSveobiTac
spasalarni
qveyanaSi
da
`xarki
eqvemdebareboda.
(spasalari
sparsuli
sityvebisagan
,,spa
Tavisi
erisTavi
edga
jariT
saTaveSi.
saerisTavo
laSqars
strategiulad
qmnida,
yvelaze
romelsac
mniSvnelovani
ukve
Sida
leonti mroveli.
farnavazis saxels ukavSirdeba mcxeTis gadaqceva qarTlis samefos
dedaqalaqad. man gaamagra mcxeTa da gaaSena sxva cixe qalaqebi. manve
SemoiRo
mTavari
Tavmoyrili
iyo
RvTaebis
ramdenime
armazis
Zveli
kulti,
adgilobrivi
romelSic
sinkretulad
RvTaebis
niSan-Tviseba.
gaimis
kerpebic.
qarTuli
saistorio
42
tradicia
farnavazs
miawers
qarTlSi
erTian
saxelmwifo
enad
qarTulis
SemoRebas
da
qarTuli
misi
uSualo
damwerlobis Seqmnasac.
qarTlis
memkvidreebis
samefom
did
saurmagisa
siZlieres
farnavazisa
da
I-is
mirian
dros
da
miaRwia.
farnavazis
saqarTvelos
egrisi,
teritoriis
svaneTi.
mniSvnelovani
pirvelad
Cveni
regionebi
qveynis
istoriaSi,
aWara,
Tavisi
saqarTveloSi
Sorapnisa
da
aRmosavleTis
dimnis
Tavisi
cixeebi
mimarTulebiTac
poziciebis
aago.
qarTlis
ganavrco.
gansamtkiceblad
samefom
qarTlis
Tavis
mefeebma
mefem
gavlena
kontroli
strabonis
,,geografiaSi
mocemuli
aRwerilobiT,
`iberia
da
mniSvnelovan
rols
asrulebda
Zveli
saberZneTis
qarTlis
samefoze
gadioda.
agreTve
mravalmxriv
savaWro-
43
qarTlis
samefos
saxelmwifoebrivi
wyobis
Sesaxeb
mniSvnelovan
mixedviT,
qarTli
monarqiul
saxelmwifos
warmoadgenda.
gvari
atarebda.
ewodeboda.
misi
am
rezidencia
gvaridan
mcxeTaSi
ufrosi
`didi
mdebareobda.
mefis~
mefis
tituls
xelisufleba
sferoSi.
didmoxeleni,
calkeuli
erisTavebi.
mas
administraciuli
erisTavebad,
sagvareuloebis
emorCilebodnen
ZiriTadad,
warmomadgenlebi
samxedro
da
erTeulebis
adgilobrivi
iniSnebodnen,
samoqalaqo
gamgeblebi
dawinaurebuli
romelTa
damtkiceba
an
meore
piri
iyo
samefo
sagvareulos
anu
farnavazianTa
asrulebda.
centralur
olqs
amave
Sida
dros,
qarTls.
spaspeti
samefo
ganagebda
saxelmwifos
sagvareulos
wevrebs
calkeul
olqebSi,
zogjer
erisTavebic.
samefo
meTemeebisgan
Sedgeboda.
maT
straboni
`laoebs~
mosaxleobis
ZiriTad
nawils
Tavisufali
da
dros
isini
miwaTmoqmedebas
eweodnen,
xolo
omianobis
taZrebis, safortifikacio nagebobebis mSenebloba, gzebisa da sarwyavsairigacio arxebis gayvana, samTamadno warmoeba, samefo saxelosnoebi,
gemebze meniCbeoba da sxv. monebi didi raodenobiT pirad momsaxurebaSi
hyavdaT samefo sagvareulos wevrebs, maRali samxedro da aristokratuli
fenis warmomadgenlebs.
qveyanaSi
gabatonebuli
mdgomareoba
qurumebsac
ekavaT.
maT
gaTxrebis
Sedegad,
saqarTvelos
teritoriaze
araerTi
romlebic
qalaqis
tipis
dasaxlebebis
mosaxleobas
ganekuTvnebodnen.
saxelmwifo mmarTvelobas, samefoSi, samoxeleo aparati axorcielebda.
mefis
karze
Tanamdeboba
erT-erTi
iyo.
maRali
ezosmoZRvari
samoxeleo
ganagebda
Tanamdeboba
ezosmoZRvris
saxelmwifo
Semosavals,
iodmangans
`Zlevamosili
da
mravali
gamarjvebis
mompovebeli~ ewodeba.
armazis bilingvaSi moxseniebulia qarTlis samefos kidev erTi maRali
samxedro-samoxeleo aristokratiis warmomadgeneli _ pitiaxSi.
sainteresoa, rom qarTlis samefoSi arsebobda mxatvarTuxucesis, anu
qalaqis mTavari arqiteqtoris Tanamdeboba. amis Sesaxebac mcxeTaSi napovni
erT-erTi saflavis qvis warwera gvamcnobs.
pompeusis laSqroba. romis gavlenis damyareba saqarTveloSi
Zv.w. II saukunidan romis imperiam eqspansia aRmosavleTis mimarTulebiT
ganaviTara. Zv.w. 190 wels mcire aziaSi, magneziasTan brZolaSi romaelebma
selevkidebi
daamarcxes.
amiT
isargebles
somxeTis
mmarTvelebma,
,,didma
armeniam
saqarTvelos
samxreTi
teritoriebi
droebiT miitaca.
Zv.w. II-I saukuneebis mijnaze saqarTvelos mezoblad pontos samefo
gaZlierda.
samxreT
pontos
elinisturi
sanapiroze
qarTveluri
saxelmwifo,
mdebareobda
tomebi:
lazebi,
da
Wanebi,
misi
mcire
aziaSi,
mosaxleobis
tibarenebi,
Savi
did
mosinikebi,
zRvis
nawils
makronebi,
xalibebi da sxv. Seadgendnen. qveyanaSi gabatonebuli mdgomareoba berZnulmakedonur aristokratias ekava. pontos samefom Tavisi Zlierebis zenits
miTridate VI evpatoris mefobis xanaSi (Zv.w. 111-63 ww.)
zRvis
CrdiloeT
da
aRmosavleT
sanapiro,
kerZod,
samefo,
interesebs
ewinaaRmdegeboda
romis
saxelmwifo,
romelic
gneus
Zalaufleba
diplomatiur
pompeusi
miiRo.
daniSna,
pompeusi
saqmianobas
romelmac
samxedro
Seudga
da
aRmosavleTSi
moqmedebasTan
miTridates
SeuzRudavi
erTad,
energiul
zogierTi
mokavSire
amasTan
erTad,
damarcxebuli
somxeTi
romis
`mokavSired
da
Zv.w.
65
wlis
gazafxulze
romaelebi
mtkvris
xeobiT
qarTlSi
resursebisa
da
kavkasiaSi
gasabatroneblad
Zlieri
zurgis
SesTavaza,
paralelurad
ki
laSqris
Sekreba
ganagrZo.
pompeusi
xidis
aRdgenas
da
romaelTa
jaris
sursaTiT
momaragebas
Seuties.
qarTvelebi
damarcxdnen.
brZolaSi
aTasi
meomari
pompeusi
kolxeTSi
xelisufleba
ukve
gadavida.
aRar
am
droisaTvis
arsebobda.
aqedan
egrisSi
gamomdinare,
erT-erTi
aRsaniSnavad
gamarTul
triumfze
Camoatares.
kolxeTis
amokveTilia
romisadmi
warwera:
vasalur
`aristarqe,
damokidebulebaSi
47
kolxeTis
mbrZanebeli~.
imyofeboda.
misi
Tavi VII
qarTuli saxelmwifoebi I-II saukuneebSi
qarTli.
axali
welTaRricxvis
damdegidan
qarTlis
samefos
brZola
gansakuTrebiT
gamwvavda.
aRniSnul
dapirispirebaSi
Sedegad,
parTiis
mmarTvelebma
TavianTi
samflobeloebi
md.
35
wels
parTiaSi
Sahis
winaaRmdeg
ajanyeba
daiwyo.
amiT
sanacvlod,
romis
imperatorma
tiberiusma
qarTlis
mefe
daiwyo.
man
somxeTis
daufleba
da
Tavisi
Zmis,
miTridates
qalaq
garnisis
(iq
mdebareobda
48
radamistis
rezidencia)
radamisti
da
somxeTis
taxtic
maT
darCaT.
sabolood,
vasalebad
cxaddebodnen
da
samefo
gvirgvinsac
romaelebisagan
albaneTis
mefis
gadabirebac
moaxerxes,
romelic
aqamde
cxovrebaSi.
romi
iZulebulia
angariSi
gauwios
qarTlis
SemoWris
qarTlis
mefes,
istoria.
savaraudod,
wyaros
Tanaxmad,
miTridates,
alanebi
romelmac
SeuTanxmdnen
gaxsna
kavkasionis
sadac
parTiis
gavlena
mniSvnelovani
iyo.
am
periodSi
politikis
gaaqtiurebasTanaa
dakavSirebuli.
qarTli
romis
samflobeloebSi
SavizRvispireTSi
romaelTa
SeiWra
da
daqvemdebarebaSi
samxreT-aRmosavleT
arsebuli
teritoriebi
aRmosavleT
provinciebis
monaxulebis
mizniT,
mcire
aziaSi
da
50-kaciani
kohorta
(samxedro
razmi)
gaugzavna.
farsman
II
mizniT,
cirkis
arenaze
mis
mier
saCuqrad
gagzavnili
imperatorTan
qarTlis
mefis
Seurigebeli
damokidebulebis
ijda.
danarCeni
gaZlierebuli
teritoriis
farsmani
mimarTac
pretenzias
acxadebda.
dasavleT
saamiso
Zala
adrianem
diplomatiuri
warumateblad.
50
saSualebebiT
scada,
Tumca
politikuri
imperatori
iberiis
kursis
warmarTvaSi
mefesTan
karg
gansakuTrebul
urTierTobas
mniSvnelobas
aniWebda.
aqedan
XI
saukunis
qarTveli
istorikosis,
leonti
mrovelis,
`didi
mefis~
`ezosmoZRvari~
gamarjvebaTa
tituliT
aris
iodmangani
mompoveblad~.
ki
rogorc
moxseniebuli,
_
Cans,
misi
`Zlevamosilad
xsefarnugis
umaRlesi
da
drosac
mraval
iberia
dasustebul
romsa
da
parTias
ki,
qarTlze
Setevis
vasalur
damokidebulebaSi
myofi
pontos
samefos
uSualod
mmarTvelic
Tavad
SavizRvispira
daiqvemdebara,
daniSna.
cixe-qalaqebSi:
rogorc
romaelebma
fazisSi,
rigiTi
provincia.
dasavleT
aq
saqarTvelos
sebastopolisSi,
afsarossa
da
romauli
garnizonis
gazrdas
paralelurad,
adgilobrivi
winaaRmdeg
virdius
ajanyebulebi.
gasagzavni
geminiusi
gaqceulma
legionebis
daniSna.
aniketma
meTaurad
gamocdili
advilad
daamarcxes
romaelebma
adgilobriv
mTavars
`sedoxezebis
amasTan
mcxovrebi,
erTad,
egrisis
ganviTarebis
centralur
SedarebiT
dabal
regionebSi
gaxSirda
safexurze
mdgomi
mTaSi
tomebis
kolxeTis
itacebdnen
dasaxlebul
adgilobriv
punqtebs,
mosaxleobas.
qalaqebs,
mag.,
maT
Zarcvavdnen
gaZarcves
da
pitiunti,
aqezebdnen
kidec
maT.
am
periodSi
dasavleT
saqarTvelos
viTarebaSi
ecnoT
romaelebi
adgilobrivi
iZulebuli
xelisufleba
gaxdnen,
da
Tundac
daTmobaze
vasaluri
sanigebis
adgilobrivi
samefo-samTavroebi,
52
romlebic
ukve
Zlieria
batonobisagan
lazikis
Tavis
gasaerTianeblad.
II
samefo,
dasaRwevad
saukunis
romelic
da
mTeli
dasawyisisaTvis
iwyebs
brZolas
dasavleT
romaeli
romis
saqarTvelos
avtorebi
ukve
da
somxebi
Zveleburad
,,kolxeTs
,,egriss
an
uwodeben,
axal
saxels
berZnebi
_
da
,,lazikas,
romaelebi
xolo
mis
swored
lazeTis erisTavebi
adrianes
dawvrilebiTi
angariSi
warudgina
mravalricxovan
tomebs:
misi
sanigebs,
sityvebiT,
tomTa
Soris
henioxebs,
qarTlis
ariane
svanebs,
mefis
iq
mcxovrebi
SavizRvispireTSi
asaxelebs
makronebs,
farsmanis
rogorc
Zidritebs
daqvemdebarebaSi
tomebs,
romlebic
kolxeTis
Crdilo-dasavleT
nawilSi
Tavi VIII
sagareo-politikuri viTareba III-IV saukuneebSi.
qristianobis saxelmwifo religiad gamocxadeba
III saukunidan moyolebuli, qarTlis samefos sagareo politikuri
viTareba mkveTrad garTulda, rac, pirvel rigSi, mis mezoblad axali
saxelmwifos _ sasanuri iranis Camoyalibebas ukavSirdeba. 224 wels iranSi
parTiis
samefos,
arSakidebis
dinastiiT
saTaveSi,
bolo
sasanianebma
aiyvanes,
(zoroastrizmi),
aaRorZines
romelic
centralizaciis
da
Zlier
procesSi.
srulqmnes
mazdeanuri
ideologiur
mkveTrad
iaraRad
gaizarda
religia
iqca
iranis
qveynis
samxedro
nisibinSi,
gaformda
zavi,
romlis
Tanaxmad,
iranma
qarTli
da
cvlilebebi
ganxorcielda
saqarTvelos
samxreT-
qalaqs,
sapativcemulod,
misi
aRmSenebeli
konstantinopoli
imperatoris,
ewoda.
erTiani
konstantine
romis
didis
ukanaskneli
azia,
mogvianebiT
romeebis
siria
da
Seiqmna
,,bizantiis
imperiad,
,,aRmosavleT
imperia
Tavs
ewoda.
romaelebad
romis
imperia,
bizantielebi
RvTis
romelsac
sakuTar
rCeul
xalxad,
qveyanas
xolo
gadmosul
saimperatoro
saxls
gadmohyva
marTva-
ewodeboda,
Zalian
male
xolo
imperiis
mis
mosaxleobas
xelisuflebam
,,berZenni,
qristianoba
,,ionni,
saxelmwifo
iransa
da
roms
Soris
politikuri
arCevani,
qarTlis
mmarTvelma
. . . . . . . . . .
qristianoba
msoflioSi
erT-erTi
yvelaze
gavrcelebuli
Zveli
da
axali
aRTqmisagan
Sedgeba.
,,saxareba,
,,saqme
wamoiRo.
saeklesio
taZarSia
tradiciiT,
dakrZaluli.
qristes
saeklesio
kvarTi
swavlebis
da
dRes
Tanaxmad,
axldnen
qristes
sxva
mociqulebi
svimon
kananeli
da
mataTa.
kurnavda
dedofalic.
adamianebs.
aman
didi
man
gankurna
STabeWdileba
mZimed
moaxdina
daavadebuli
iberTa
mefeze,
iberTa
magram
gadaxda.
Sin
dabrunebulma
mefem
ixmo
tyve
qali
da
eklesiis
konstantines
elCoba
aSenebis
Semdeg
gaugzavna
iberTa
TxovniT:
mefem
gamoegzavna
romis
imperator
mRvdelmTavrebi
wyaroebSi:
`moqcevai
qarTlisai~-s
matianesa
da
`ninos
56
romelic
,,qarTlis
cxovrebaSia~
warmodgenili
da
romelic
leonti
gaqristianebis
Sesaxeb
aseTia:
mrovels miewereba.
qarTuli
tradicia
saxelganTqmul
qarTlis
kapadokiel
sardals,
qristianobis
gamavrcelebel
Semdeg
moqalaqeebs,
misi
samoseli
romlebmac
igi
kvarTi
saqarTveloSi
wilad
xvdaT
waabrZanes
da
mcxeTel
mcxeTaSia
daqorwineba
qristianebis
gadawyvita
mimarT
romis
imperatorma
Seubralebeli
mopyrobiT
dioklitianem,
iyo
cnobili.
rifsime
da
misi
Tanmxlebi
qalwulebi,
qristianobis
miaRwia
salocavad
da
qalaq
savaWrod
urbniss.
mimaval
Semdeg
xalxs
ki,
urbnisidan
gahyva
da
mcxeTisaken
qarTlis
samefos
cxovrobda
(es
baRi
iq
yofila,
sadac
exla
sveticxovlis
qristianobasac
qadagebda.
misi
pirveli
mowafeebi
da
mimdevrebi
naTlisRebisaTvis
samRvdelo
pirebis
gamogzavna
iTxoves.
konstantinem
sixaruliT
miiRo
maTi
Txovna
da
qarTlis
saqarTveloSi
saxelmwifo
religiad
qristianobis
es
iberiaSi
moxda.
325
wels
nikeaSi
gamarTuli
msoflio
saepiskoposo
saeklesio
kaTedra
yofila
da
misi
mRvdelmTavari
msoflio
oficialur
hqonda.
igi
aCqarebda
centralizaciasa
qarTveli
eris
religiad
da
Camoyalibebis
aRiarebas
qveynis
Zalze
mralmxrivi
feodalizacias,
aZlierebda
konsolidacias,
process.
xels
uwyobda
erTiani
qristianobis
miRebiT
qarTli
qarTuli
enisa
da
danergva-ganviTarebas.
literaturis,
qristianobam
zogadad,
qristianuli
ganamtkica
kulturuli
qristianobam
Sua
saxelmwifo
udidesi
saukuneebis
roli
manZilze.
sarwmunoebad
Seasrula
aseT
gamocxadeba
saqarTvelos
adreul
qarTlis
etapze
istoriis
qristianobis
sazogadoebis
maRali
ganviTarebis maCvenebelia.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
iranis Sahma Sabur II-m romis winaaRmdeg saomari moqmedebebi nisibinis
zavis
vadis
iranelTa
dasrulebamde
agresia
ganaaxla.
amierkavkasiaSi
Saburis
gansakuTrebiT
mmarTvelobis
gaZlierda.
epoqaSi
isini
jer
qveynebis
qarTlis,
somxeTisa
da
albaneTis
warmoadgenda.
miznis
misaRwevad
sasanianebma
mZime
samxedro
amierkavkasiis
sxva
feodalizaciis
procesSi
xelisuflebasa
aznaurTa
qveynebSi
da
fena
arsebul
daiwyo
adgilobriv
cdilobda
Sinagan
ganxeTqileba
warCinebulebs
memkvidreobiT
winaaRmdegobebs.
mefis
Soris.
centralur
dawinaurebul
daemtkicebina
samoxeleo
Seqmnili
da
uxvad
situaciiT,
aniWebda
Tavisken
Tavis
ibirebda
warCinebulT
adgilobriv
privilegiebs.
ase
iranelebma
mefoba
albaneTSi.
jer
somxeTSi
gaauqmes
428
wels,
xolo
463
wels
Tavi IX
qarTli V saukuneSi. vaxtang gorgasali
qarTlis samefos mdgomareoba sagrZnoblad garTulda Sah iezdigerd
II-is (438-457 ww.) agresiuli religiuri politikis gatarebis Sedegad, rac
qarTlSi, somxeTsa da albaneTSi mazdeanobis gavrcelebas gulisxmobda. am
mizniT, iranis sataxto qalaq qtezifonSi dabarebul amierkavkasiis samive
qveynis didaznaurebs qristianobis uaryofa da cecxlTayvanismcemlobis
miReba mosTxoves. maT Soris qarTlis pitiaxSi arSuSac iyo. aSkara urCoba
veravin gabeda. isini iZulebuli gaxdnen Sahis piroba mieRoT. samSobloSi
ukan dabrunebul warCinebulebs Sahma mogvebi (cecxlTayvanismcemlobis
qurumebi) gamoayola, romelTac qveyanaSi mazdeanobis qadageba, eklesiebis
daxurva, qristianuli RvTismsaxurebis gandevna, iranuli wes-Cveulebis
gavrceleba
unda
daewyoT.
amierkavkasiis
qveynebs
seriozuli
safrTxe
daemuqraT.
451 wels gaimarTa qalkedonis IV msoflio saeklesio kreba, romelmac
miiRo gansakuTrebuli dogmati _ ,,qristes orbunebianobisa da erTsaxeobis
Sesaxeb, dagmo monofizitoba (erTbunebianoba) da aRiara diofizitoba
(orbunebianoba). aRmosavleT romis imperiam (bizantiam) da qarTlma mxari
diofizitobas dauWira. somxeTma da albaneTma monofizitoba arCia. amis
60
Semdeg
iranis
Sahebi
mfarvelobdnen
TavianTi
mTavari
politikuri
damtkiceba
sWirdeboda.
aseT
mZime
periodSi
vaxtangis
dedam,
erTad
qarTlSi
mobedan-mobedi
mTavarepiskoposi,
,,qarTlis
romelsac
mcirewlovanebisas
mefis
cxovrebis
mixedviT,
qarTlis
anu
mazdeanTa
binqarani
samefosa
da
moavlina,
qarTlze
aziaSi
kontroli
omebis
Seasustes.
gamo,
iranelebma
amas
qarTlSi
kavkasionis
alan-osebisa
gadmosasvlelebis
da
hun-Turqebis
qarTlis
praqtikulad
magaliTs
aRar
didaznaurTa
separatistuli
emorCilebodnen
warmoadgenda
qvemo
samefo
qarTlis
ganwyobileba.
xelisuflebas.
pitiaxSis,
amis
varsqenis,
isini
naTel
qmedebebi,
feodalur
sasargeblo
xarki
aristokratias.
qveyanas
da
begarac
samxedro
mZime
awva.
tvirTad
qveynaSi
sparselTa
Seqmnili
mecixovneebi
Caayena
da
ganamtkica
qarTlis
samefos
gavlena
Crdilo
kavkasiis mosaxleobaze.
am periodSi iransa da bizantias Soris morigi omi mimdinareobda.
vaxtangma realurad Seafasa Seqmnili saerTaSoriso viTareba da miiRo
gadawyvetileba, rom bizantiis mier mitacebuli miwebis dabruneba mxolod
sparselTa samxedro Zalis daxmarebiT gaxdeboda SesaZlebeli. amitom
dasavleT
saqarTveloSi
bizantielTa
winaaRmdeg
laSqrobisas,
vaxtang
xolo
bizantias
waarTva
klarjeTi
da
iq
Seqmna
saerisTavo,
SemoierTa
albaneTis
administraciuli
erTeuli
dasavleTi
nawili
saerisTavo
hereTis
hereTi,
Seqmna,
sadac
calke
daiqvemdebara
mimarT
iranis
daTmobani
da
bizantiis
SedarebiT
bizantiaSi
diofizitebsa
da
monofizitebs
Soris
vandalebi
esxmodnen
Tavs.
xolo
irans
gamudmebuli
omebi
hqonda
hunebTan.
V saukunis 60-ian wlebSi iranis Sahma, perozma (459-484 ww.),
qarTlis
dabrunebulma
vaxtangma
sparseTis
winaaRmdeg
brZolis
mTavari
mizani
damoukideblobisaTvis
saxelmwifos
brZola
gaxda.
centralizaciisa
vaxtangi
mefis
da
qveynis
xelisuflebis
daakmayofila
vaxtangis
moTxovnebi
da
saqarTvelos
mefesa
kaTalikosobis
qveyanaSi
da
msoflio
SemoReba
qarTlis
saepiskoposoebis
ricxvi
saeklesio
eklesiis
gaizarda.
krebebs
eqvemdebareboda.
ganmtkicebas
am
moaswavebda.
reorganizaciis
Semdeg
farTo
aRmSenebloba,
upirveles
yovlisa,
mefis
xelisuflebis
daasrula
da
mamis
anderZis
Tanaxmad,
dedaqalaqi
mcxeTidan
garda
imisa,
rom
ior-alaznis
mxares
sazRvris
gamagrebas
da
artanuji
(klarjeTi).
misi
mmarTvelobis
periodSi
aigo:
saepiskoposo
saepiskoposo
saydari
centrebi
JaleTs,
aSenda
saepiskoposo
xornabujsa
da
saydari
rusTavSi.
WeremSi.
mefis
ajanyebis
da
moakvlevina
mis
dawyebis
mowinaaRmdege
moRalate
varsqen
win
vaxtangma
didaznaurebs
pitiaxSi,
sparselTa
Seutia.
rac
samsaxurSi
482
sparselTa
wels
man
winaaRmdeg
antiiranuli
gamosasvlelad
emzadeboda
ajanyeba.
somxeTic.
saerTo
vaxtangs
mtris
winaaRmdeg
mokavSired
bizantiac
mamikonianis
mxolod
300
sardlobiT.
kaciani
razmi
hunebisagan
gamocxadda.
Sepirebuli
jaris
qarTvel-somexTa
nacvlad
SeerTebuli
ar
iyo.
brZolis
dawyebis
win
somexi
naxararebis
nawilma
wasuliyvnen:
somxeTSi
marzpanad
adgilobrivi
naxarari,
aRmoCnda.
sadac
sveticxovlis
sasikvdilod
gardaicvala
taZarSi
daWrili
kidec.
dakrZales.
didi
gadmocemiT,
mefe
mefe
ujarmis
cixeSi
mierve
agebul
qvaze
vaxtang
mis
saflavis
Tavi X
saqarTvelo VI saukuneSi
qarTli VI saukunis I naxevarSi. mefobis gauqmeba
vaxtang gorgaslis daRupvis Semdeg misi memkvidreebi daCi da
gurgeni ganagrZobdnen sasanuri iranis agresiis winaaRmdeg Suerigebel
brZolas,
magram
Secvlili
sagareo
da
saSinao
viTareba
qarTlis
Soris
omi,
romlis
erT-erTi
ZiriTadi
mizezi
kvlav
Sahma
ufro
metad
gaaZliera
zewola
qarTlis
samefoze.
Tanaxmad,
bizantiam
scno
aRmosavleT
saqarTveloze
iranis
iranelebma
gansakuTrebuli
yuradReba
kavkasionis
cixe-simagreebic
aaSenes.
amiT
iranelebma
qarTvelebs
Crdilo
magaliTad,
erisTavoba,
xelSeuxeblad
hqonodaT
da
qarTuli
eklesiisadmi.
66
iranelTa
xelSewyobiTa
da
mrwamsis
sawinaaRmdego
(monofizitur-
devna,
aramed
saqarTvelos
eklesia-monastrebs
farTo
dawerili
qarTuli
hagiografiuli
Txzulebidan
,,evstaTi
didaznaurebisa
axorcielebda.
pitiaxSi,
da
sparselebis
qarTlis
umaRlesi
samsaxurSi
mamasaxlisi,
qarTlis
saeklesio
dganan,
pirebis
daxmarebiT
magaliTad,
erisTavni
da
TviT
qarTlis
qarTlis
kaTalikosic ki. qveynis mosaxleobis farTo fenebs ki, mZime tvirTad awva
didi xarki da samxedro begara. amitom iranelTa batonobiT uaRresad
Seviwrovebul am socialur kategorias dampyrobelTa mimarT winaaRmdegoba
arasdros Seuwyvetia.
iranelTa agresiis Sedegad qarTlisaTvis aseT mZime viTarebaSi, VI
saukunis 30-ian wlebSi, siriidan movidnen saeklesio moRvaweebi, romlebsac
,,asureli mamebi ewodaT. eseni iyvnen: ioane zedazneli, daviT garejeli,
Sio mRvimeli, ise wilkneli, abibos nekreseli, Tadeoz stefanwmindeli,
anton martyofeli, ioseb alaverdeli, piros breTeli, stefane xirseli,
miqael ulumboeli, isidore samTavroeli da elia diakoni. maT mizans
qarTlSi qristianobis ganmtkiceba da gaZliereba warmoadgenda. asurelma
mamebma saqarTveloSi samonastro cxovrebas Cauyares safuZveli. amasTanave,
maT
mier
daarsebuli
eklesia-monastrebi
qarTuli
kulturisa
da
uSedegod.
506
wels
dadebuli
zavis
mixedviT,
iranma
kvlav
qronografis
ioane
malalas
cnobiT,
lazTa
mefe
waTe
niSnavda,
rom
lazika
kvlav
iranis
qveSevrdomi
xdeboda.
Tumca
es
konstantinopolSi
kurTxeva
Cavida
iTxova.
es
da
imperatorisagan
bizantiis
qristianuli
proteqtoratis
qveS
wesiT
dabrunebas
sazavo
molaparakebis
dros
mwvaved
dadga
iranelTa
mier
rom
erTmaneTisaTvis
omSi
dapyrobili
teritoriebi
Seudgnen.
egrisSi
TavianTi
poziciebis
ganmtkicebis
mizniT,
garnizonebi
qveynis
umniSvnelovanes
cixe-simagreebSi
Caayenes,
vaWrobis
kontrolis
mizniT,
qveynis
samxreT
sazRvarze,
Caayena.
petra
strategosis
bizantiuri
egrisSi
ganlagebuli
rezidenciad
samxedro
iqca,
kontingenti
bizantielTa
romelsac
egrisSi
eqvemdebareboda.
jarebis
mdgomi
amasTan,
moxeleni
cnobilni
iyvnen
TavianTi
sixarbiTa
da
mosaxleobisagan
fulis
gamoZalvis
mizniT,
bizantielma
egrisis
mefe
da
didebulebi.
bizantielebi
TavianTi
aqtiurad
damuqreboda.
Seetia
bizantiisaTvis
iranis
Sahi
xosro
xosro
anuSirvani
da
maT
dedaqalaqs
kmayofilebiT
Sexvda
zRvidanac
egriselTa
winadadebas.
542
wels
avrcelebda,
swrafad
TiTqos
gaiares
hunebTan
qarTli.
jariT
qarTlSi
salaSqrod
egrisis
Semovida.
mieSureboda.
sazRvridan
maT
Sahi
xmas
sparselebma
ukve
lazebi
gaerTianebulma
Zalebma
pirveli
ieriSi
cixe-qalaq
SeWriliyo.
Sahi
xosro
iZulebuli
gaxda
saswrafod
ukan
zavi
xosro
anuSirvanma
dasavleT
saqarTveloSi
daesaxlebina.
amisTvis
ki,
gubaz
mefis
Tavidan
mocileba
iyo
aucilebeli. es saqme man Tavis sardals daavala. sardalma ki, Tavis mxriv,
69
erTi
lazi
gubazTan
warCinebulis,
didi
farsansis
mtroba
hqonda.
gamoyeneba
sparselebis
SetyobisTanave,
lazma
didkacma
daiviwya
interesi
pirad
ambiciaze
maRla
Tavis
Seatyobina.
iranis
mxares
scada,
egriselTa
darCena
mefe
veraguli
ganzraxvis
mtroba,
samSoblos
piradi
daayena
romelsac
da
ukve
yvelaferi
mefes
SeuZlebeli
gaxda.
SesTavaza.
saqmis
amgvari
SemobrunebiT
kmayofilma
ukve
bizantielebis
mxares
iyo,
radgan
maTTan
erTad
egriselebic ibrZodnen.
550 wels xosro anuSirvanma egrisSi axali didi jari gagzavna, magram
egriselTa da bizantielTa gaerTianebulma laSqarma iranelebi sastikad
daamarcxa. brZolaSi mokles iranelTa sardali da aTasobiT meomari,
sxvebma ki gaqceviT uSveles Tavs. sparselebis jari mxolod petraSi iyo
darCenili. egrisis mosaxleoba moiTxovda, rom cixisTvis dauyovnebliv
SeetiaT,
magram
bizantielTa
sardali
dagisTe
amaze
ar
Tanxmdeboda.
iranelebTan
dakavSirebas
cdilobda.
imperatoris
brZanebiT,
aqcia.
gamagrebas
sabolood,
amasobaSi
cdilobdnen.
bizantielTa
maT
sparselebi
webeldas
jarma
abazgiis
cixec
afSileTisa
ki
da
mezobel
Caigdes
abazgiis
afSileTSi
xelT.
Tumca
damorCileba
Sovnasa
gamarjvebiT
da
gamdidrebaze
damTavrebaze.
omis
fiqrobdnen,
gaWianurebas
vidre
gubaz
omis
mefe
saboloo
bizantielTa
mefe,
TiTqosda
onogurisis
cixis
aRebasTan
dakavSirebiT
orientaciis
gasarkvevad.
Sekrebaze
ori
Tvalsazrisi
mier
warmoTqmuli
sityvebi
bizantiel
istorikosTan
agaTia
bizantielebze
SurisZiebis
mizniT
maT
mxares
gadasvlas
iTxovda.
sabolood,
fartaZis
azrma
gaimarjva.
iustinianesTan
laSqari
Seiyvanes.
amiT
isargebles
kodoris
xeobaSi
mosaxle
fazisTan
damarcxdnen,
misimielebi.
lazebTan
xolo
erTad
bizantielebma
bizantielebma
xelaxla
araerTxel
gancdili
marcxis
Semdeg
Sesustda
iranelTa
poziciebi
winaaRmdeg
ajanyeba
somxeTSi
daiwyo.
572
wels
qarTvelebi
esmodaT,
saboloo
damarcxebas
bizantiis
imperator
rom
ver
mxolod
sakuTari
SesZlebdnen,
iustiniane
II-s
ZalebiT
amitom
(565-578
iranelebis
daxmarebis
ww.)
mimarTes.
TxovniT
keisari
xalxebisaTvis
warmatebiT
ganviTarda.
qarTli
TandaTan
da
mefobis
wesiT,
qveynis
aRdgena
maT
marTva-gamgeobis
aRar
surdaT.
mowyobas
amitom
Seudgnen.
erisTavebma
da
erismTavroba
erismTavari
xelisufleba
uflebebi
iyo
mxolod
qveynis
da
Tavisi
sakariskaco
,,pirveli
simbolurad
Sida
tituli,
TanasworTa
iTvleboda
mmarTvelobaSic
Soris,
uzenaesad.
sakmaod
kurapalatoba
magram
misi
erismTavris
SezRuduli
iyo.
mqone
suvereni,
mxolod
erisTavTa
meTauri,
romelTa
morCilebasa
iZulebuli
guaram
gaxda,
kurapalatisasa~.
raTa
adgilobriv
mogvianebiT
didaznaurTa
iranis
mier
Sahic
gaCenili
amas
qarTlSi
moWrili
monetebic
adasturebs,
romlebzec
somxeTis
faqtobrivad,
periodSi
didi
nawili
damoukidebloba
aigo
mcxeTis
da
qarTli
aRidgina.
jvris
taZari,
Tbilisamde.
stefanoz
rogorc
qarTlma,
I-is
erismTavrobis
iranis
batonobisagan
gaTavisuflebis simbolo.
Tavi XI
saqarTvelo VII saukuneSi. arabTa batonobis damyareba
saqarTvelo VII saukunis I naxevarSi
604 wels bizantiasa da irans Soris daiwyo axali omi, romelSic
bizantiam marcxi ganicada da qarTli isev iranis xelSi gadavida. amis
miuxedavad,
qarTlma
sarwmunoebrivi
monofizituri
diofizitur
SeinarCuna
Tavisufleba.
mrwamsi
iyo
qristianobaze,
farTo
Sida
somxeTisgan
gavrcelebuli,
rac
TviTmmarTveloba
gansxvavebiT,
qarTli
qarTvelebsa
da
da
sadac
mtkiced
dadga
somxebs
Soris
idevneboda.
qarTlSi
rCebodnen
monofiziti
episkoposebi
da
eklesiis
waqezebiT
antiqalkedonuri
qadageba
da
diofiziti
enaze
aRsruleba
savaldebulo
gaxda.
am
mizeziT,
somxeTis
mxars
bizantiis
uWerda
Sahis
sawinaaRmdego
xelisufleba,
qristianobis
romelic
mimarTulebis
amierkavkasiaSi
damkvidrebiT
iyo
Tavis
qveSevrdom
somxebs
aukrZala
qarTvelebTan
da
gaxda
dasavleT
saqarTveloSi
gadasuliyo.
qarTlis
ww.)
daikava.
saSinao
problemebis
mogvarebis
Semdeg
igi
iranis
mokavSireebi
iberielebi,
egriselebi
da
abazgebi
iyvnen.
uWerdnen
keisars
da
xanac
74
daxmarebaze
uars
eubnebodnen.
axali,
ufro
winaaRmdegoba
gauwies.
momxvdurebi
iZulebuli
gaxdnen
mowinaaRmdege.
amasobaSi
iranSi
samxedro
gadatrialeba
ori
Tvis
alyis
Semdeg,
xazarebma
Tbilisi
aiRes.
somexi
amierkavkasiaSi
bizantiis
naxevarsaukunovani
gavlena
Seubraleblad
dasajes
warmarTebi
da
cecxlmsaxurebi,
ukve
mianiSnebs,
rom
,,patrikiosis
qveyanas
bizantiur
damoukidebloba
75
tituls
atarebs.
dakarguli
aqvs,
es
xolo
imaze
misi
saukunis
gamoCndnen.
am
30-ian
wlebSi
droisaTvis
irani
saqarTvelos
da
bizantia
sazRvrebTan
erTmaneTTan
arabebi
xangrZlivi
naxevarkunZulis
zRvispira
zolSi,
savaWro-saqaravno
gzaze
alahis
mociqulad
meqeli
vaWari
muhamedia
miCneuli.
igi
Camoyalibebulia
`wminda
wignSi~
,,yurani.
muhamedis
saxalifo
Seqmnes,
romelic
pirineis
naxevarkunZulidan
indoeTamde
arabTa
Cveulebrivi
es
marbieli
ganxorcielda.
654
gamoCena
dapyrobas
laSqroba,
wels
arabebma
ar
romelic
mTeli
isaxavda
qveynis
somxeTi
miznad.
dazvervis
daikaves,
es
iyo
mizniT
sastikad
76
habib
ibn-maslamam
qarTlis
erismTavaris
saqcieli
moiwona,
ufleba-movaleobani.
kerZod,
arabebi
hpirdebodnen
qarTvelebs
raodenobiT.
amasTanave,
qarTvelebs
ekrZalebodaT
komlebis
saerTod,
mahmadianTa
daxmareba.
am
dokumentis
Tanaxmad,
arabebi
,,jizias
gadasaxadisagan
gaTavisufldeboda,
xolo
is,
vinc
uars
saxalifoSi
areuloba
da
Sinauri
omi
daiwyo.
aqedan
esxmodnen.
saqarTvelo
da
arabebs
xazarebTan
albaneTi
mudmivi
umniSvnelovanes
omi
hqondaT.
strategiul
amis
gamo
teritorias
77
qarTvelebs
,,sami
mxriT
xmlis
qneva
uxdebodaT.
sami
mxridan
mtris
saukunis
bolos
arabebi
dasavleT
saqarTveloSic
gadavidnen.
foTi
SeinarCunes.
da
dasavleT
magram
saqarTvelos
amjerad
arabebma
zogierTi
dasavleT
zRvispira
punqti
saqarTveloSi,
iseve
iyvnen
qarTvelTa
urCobis
gasatexad
axal-axali
jarebi
dampyroblebis
qarTvelTa
winaaRmdeg
dasasjelad
brZolas
da
ganagrZobda.
xazarTa
arabTa
dasamorCileblad
mTeli
kavkasia
darubandidan
afxazeTamde.
qarTlSi
murvanma
argveTis
mTavrebma
daviT
da
konstantine
mxeiZeebma,
magram
maT
mowameobrivi
qristianobisaTvis
sikvdili
Tavdadebuli
daviTi
arCies.
da
qarTulma
konstantine
eklesiam
wmindanebad
cxumi
(soxumi)
da
miadga
anakofiis
78
cixes,
sadac
qarTlidan
qarTlis
erismTavrebs
afxazeTis
erisTavi
leonic
da
dasavleT
gardaicvala.
saqarTvelodan
sabolood
momxdurni
gasuliyvnen.
amjerad
iZulebulni
maT
gaxdnen
maxvili
samxreT
meTaurobiT,
xazareTisaken
darialisa
da
darubandis
gzebiT
saxelmwifoSi
dasrulda
omeianTa
dinastiis
mmarTveloba.
garnizonebi
Caayenes
TbilisSi,
rusTavSi,
dmanissa
da
sxva
da
laSqrobebis
qveyanas
Semdeg
Wrilobebis
saqarTveloSi
moSuSebis
erTxans
saSualeba
mSvidoba
mieca.
Tumca
umZimes
mdgomareobaSi
ayenebda.
qveyanaSi
sul
ufro
dapyroba
ver
moaxerxes.
maTi
samxedro
Zala
mxolod
regionebs,
iq
arabebi
periodulad
marbielobdnen,
magram
mosaxleobisagan sakadris pasuxsac Rebulobdnen. aseTi viTareba iyo kaxeTTianeTSi, dasavleTsa da samxreT saqarTveloSi.
arabebisaTvis
gadauWrel
problemad
xazarebic
iqcnen.
xazarebi
es
mokavSireoba
saqarTvelos
qveyanas
indobdnen,
Zvirad
Zarcvavdnen
ujdeboda.
da
xazarebi
arbevdnen
arc
`mokavSiris~
winaaRmdeg
moZraobas
qarTlSi
Tavisi
mqadageblebi
da
nerse
xalifa
al-mansurma
baRdadSi
daibara
da
iq
sam
warmoSobiT
dabrunebul
18
erismTavars
wlis
menelsacxeble
samSobloSi
abo,
gamohyva.
romelic
qristianuli
siamayis
grZnobis
gasaRviveblad,
meryevTa
da
sustTa
qarTagan
ZlierTa.
qristianulma
eklesiam
abo
Tbileli
80
Tavi XII
A
VIII-IX
saukuebis
mijnaze
saqarTvelos
teritoriaze
erTmaneTis
samTavros
Camoyalibeba
wanarebTanaa
dakavSirebuli.
wanarebi
samTavro
mis
aRmosavleTidan
sam
istoriul
centrs
hereTis
TianeTi
samefo
Tems:
kaxeTs,
kuxeTsa
warmoadgenda.
esazRvreboda,
da
gardabans
samTavros
samxreT-
xolo
dasavleTidan
atarebdnen.
kaxeTis
pirveli
mTavari
grigoli
iyo.
arabi
dampyroblebis
winaaRmdeg,
monawileobs
saqarTvelos
Sua da
erT-erT
saerismTavros
saerisTavod
SemadgenlobaSi
moixsenieba.
Sedioda.
hereTis
Semdeg
didi
igi
nawili
qarTlis
samefo
ukve
samefod
moixsenieba
da
metoqeobas
mezobel
kaxeTis
afxazeTis
samefo.
saqorepiskoposos uwevs.
afxazeTi.
gansxvavebul
viTarebSi
Camoyalibda
TviT
murvan
yrum
anakofiis
iqiT
wasvla
ver
moaxerxa.
mefobis
gauqmebis
Semdeg
dasavleT
saqarTvelos
samTavroebs
wyaroebSi
,,afxazeTad
moixsenieba.
Tavdapirvelad
afxazeTis
saukunis
bolosaTvis
afxazTa
mTavarma
leon
II-m
isargebla
ekuTvnoda,
dasavleT
aRidgina
saqarTvelo
erisTavebi
iyvnen,
tituli
miiRo.
politikuri
daimorCila.
axlad
man
Seqmnili
samefo
damoukidebloba
radgan
leonis
samefos
mmarTvelma
taxti
da
winaprebi
quTaisSi
mTeli
afxazTa
afxazTa
daidga.
mefis
mkveTrad
saxelmwifo
da
kulturul-saliteraturo,
mogvianebiT
ki,
mijnaze
konstantinopolis
daeqvemdebara.
berZnulis
patriarqis
amieridan
nacvlad
ganTavisuflebuli
atarebdnen,
dasavleT
nacvlad,
afxazeTis
qarTuli
afxazeTis
aqtiurad
saqarTvelos
mefeebi
ibrZodnen
mcxeTis
samefoSi
gaxda.
saepiskoposoebi
mRvdelmsaxurebis
bizantiis
zogad
saqarTvelos
sakaTalikosos
ena
qveSevrdomobisagan
qarTul
politikas
gaerTianebisaTvis
da
yvelaze
damaarseblad
gvian
qarTlis
samxreT
ukanaskneli
saqarTveloSi
erismTavari
Camoyalibda.
aSot
mis
bagrationi
modioda.
IX
saukunis
82
dasawyisidan
arabTa
saxalifoSi
moaxlovebuli
politikuri
krizisis
pirveli
niSnebi
gamoCnda,
rac
erismTavari
versiiT,
porfirogenetis
(Xs.)
romelic
bizantiis
naSromSia
imperator
dafiqsirebuli,
konstantine
bagrationebi
daviT
aqedan
gamomdinare,
saqarTvelos
mefeebi
TavianT
Tavs
bagrationTa
sruli
genealogiiTa
da
maTi
RvTiuri
Tavisi
klarjeTSi
ojaxiTa
da
gadaxvewiliyo.
momxreebiT
es
samxreT-dasavleT
teritoria
uSualod
saqarTveloSi,
bizantiis
imperias
romlis
SemadgenlobaSic
Zveli
qarTuli
provinciebi:
SavSeTi,
savaWro
gzebis
Sesayarze
83
daarsebuli
artanuji
male
dawinaurda
da
samxreT-saqarTvelos
umniSvnelovanes
qalaqad
iqca.
saamiro.
aSot
bagrationis
ajanyebisa
da
qarTlidan
gamgeblobas
srulad
flobda
Tbilisis
amira.
saqarTveloSi
procesma
amirebis
mkveTrad
damokidebuleba.
Secvala
amirebma
saxalifos
gandgoma
centrisadmi
iwyes,
Tbilisis
yuradRebas
aRar
saxalifoSi
aRar
agzavnidnen
da
TviTon
iTvisebdnen.
maT
misi
SemogareniTa
da
qvemo
qarTliT
ifargleboda.
arabi
saukunis
20-iani
wlebidan
Tbilisis
amira
xalifas
ganudga.
agvistoSi
miuxedavad,
buRa
moadga.
Turqma,
qalaqis
damcvelebis
romelsac
84
zogierTi
medgari
winaaRmdegobis
qarTveli
didebulic
,,matiane
qarTlisais
Txzulebasa
da
atenis
sionis
kedlis
mis
mowameobriv
cxovrebas
ucnobma
avtorma
hagiografiuli
represiebis
miuxedavad,
Tbilisis
amirebi
IX
saukunis
mxolod
imaSi
gamoixateboda,
rom
amirebi
erT
xans
kidev
winaaRmdegoba
gauwia
mters,
magram
uTanasworo
brZolaSi
85
Tavi XIII
brZola saqarTvelos gaerTianebisaTvis.
bagrat III. giorgi I. bagrat IV
saqarTvelos
gaerTianebisaTvis
brZola
xangrZlivi
procesi
iyo,
dasawyisSi
mflobelma
aSot
misi
erTi
bagrationma
nawili
sZlia
daikava,
kaxelebs
magram
da
klarjeTis
qarTli
TviTon
aqti
ganaxorciela
,,qarTvelTa
bagrationTa
samefo
mefis
saxlis
aSot
tituli
kurapalatis
miiRo.
bizantiis
upirveles
keisrisagan
SviliSvilma
yovlisa,
es
politikuri
saukuneSi
qarTul
samefo
samTavroebs
Soris
saqarTveloSi
iTamaSa
umniSvnelovanesi
roli
qarTuli
miwa-wyalis
Soris
iTvleboda.
qarTvelTa
is
yvelaze
nominalurad,
mefis
titulis
Zlier,
energiul
tao-klarjeTis
mqone
bagrat
II
da
Wkvian
upirvelesi
(bagrat
mmarTvelad
xelisufali
III-is
babua)
iyo,
realurad ki, misi biZaSvili daviT kurapalati. mas didi saxeli hqonda
mopovebuli ara marto saqarTveloSi, aramed mTel wina aziaSi. swored
amitom, rodesac 976 wels mcirewlovan imperator basil II-s mcireazieli
feodali, sardali barda skliarosi aujanyda, bizantiis saimperatoro
karma daviT kurapalats sTxova daxmareba. daviTma keisris dasaxmareblad
TormetaTasiani laSqari gagzavna cnobili qarTveli sardlebis Tornike
erisTavisa da jojikis meTaurobiT. qarTvelTa da bizantielTa samxedro
ZalebiT
barda
skliarosis
damarcxeba
da
imperatorisaTvis
taxtis
Sedioda.
aRniSnuli
miwebi
daviT
III-s
droebiT,
Tavis
amgvarad,
bagrat
gurgenis
Ze
bagrationi
am
sami
didi
87
qarTlis
politikur
centrs
warmoadgenda.
978
wels,
daviT
saqarTvelos
gaerTianebas.
980
wlidan
ukve
srulwlovani
mefobis
dasawyisSive
mefesa
da
qarTlis
didgvarovan
ukan
dabrunebas
moiTxovda.
amis
gamo,
rodesac
bagrat
mefem
Tavisi
samflobelo
TrialeTi
kldekaris
cixiTurT
mefes
qarTlSi
saqmeebis
mogvarebis
Semdeg,
bagrati
dasavleT
gurgeni.
naTeli
iyo,
rom
qarTvelebi
teritoriis
ubrZolvelad
88
III-is
samflobeloebs
umniSvnelovanesi
bagrationTa
SemouerTda.
savaWro-ekonomikuri
klarjuli
bagratis
xelisuflebas
,,klarjni
xelmwifeni,
Stos
ar
Zmebi
Tumca
centri,
qalaqi
warmomadgenelTa
cnobdnen.
sumbati
artanuji
xelSi
bagratma
da
tao-klarjeTis
rCeboda.
mamamisis
gurgeni
kvlav
isini
diswulni,
fanaskertis
cixeSi
imperatoris
kalTas
Seafares
Tavi
da
maTi
daxmarebiT
dalaSqra
jer
hereTi,
mere
kaxeTi
da
qveynis
SemosaerTeblad
zeda~.
axlad
SemoerTebul
kaxeT-hereTSi
bagratma
Tavisi
daniSnuli
erisTavebi
saerisTavoTa
ganmgebeli
moxeleebi
qveS
gaerTianda.
qarTuli
miwebidan
saqarTvelos
saxelmwifos
sazRvrebSi mxolod Tbilisis saamiro da qvemo qarTlSi arsebuli taSirZoragetis, igive lore-taSiris samefo ar Sedioda.
saqarTvelos gaerTianeba-gaZliereba ar moswondaT arab dampyrobTa
darCenil xelisufalT amierkavkasiaSi. magaliTad, ganZis Sedadiani amira
fadloni
kaxeT-hereTis
SemoerTebis
89
Semdeg
daupirispirda
bagrats,
Samqori
aiRes.
1012
wels
amira
fadloni
iZulebuli
gaxda,
xarkis
gadaxda
daakisra
da,
saWiroebis
SemTxvevaSi,
gaerTianebas,
mniSvnelovani
teritoriebis
SemoerTebas,
xuroTmoZRvrebis
brwyinvale
Zeglebi,
saepiskoposo
taZrebi
bediasa da quTaisSi.
erTiani saqarTvelos pirveli mefe bagrat III 1014 wels gardaicvala.
igi iwodeboda `mefed afxazTa, qarTvelTa, ranTa da kaxTa, kurapalati~.
mefe bagrati mis mierve agebul bediis taZarSi dakrZales.
bagrat III-m mtkice safuZveli Cauyara saqarTvelos gaerTianebas. Tumca,
Tbilisis
saamiros
farglebs
gareT
teritoria
rCeboda.
jer
kidev
bagratis
Semdeg
saqarTvelos
taxtze
saxelmwifos
misi
memkvidre,
mitacebuli
daviT
kurapalatis
samflobeloebis
dabrunebaze
da
javaxeTSi
bizantias
90
ubrunebda
da
wliT
I-is
mcirewlovanma
gardacvalebis
bagrat
memkvidreobiT
urTierTobac
IV-m
bagrats
ergo.
mravalricxovani
jari
Semdeg
(1027-1072
saqarTvelos
ww.)
bizantiasTan
bizantiis
keisarma
gamogzavna.
maT
daikava.
samefo
taxti
taxtTan
erTad
ukiduresad
garTulebuli
konstantinem
saqarTveloSi
saqarTvelos
samxreTi
mxareebi
da
ukan
daxeva
aiZules.
bizantielTa
mxares
tao-klarjeTis
laSqarTan
erTad
bizantielebs
sZlia.
qarTvelebis
saimperatoro
saWirod.
karma
saqarTvelos
aRmosavleTSi
mxridan
mSvidobis
samSvidobo
Camogdeba
molaparakebebSi
da
kaTalikosi
melqisedeki
konstantinopolSi
gaemgzavrnen.
dadga.
misi
dapirispireba
imperatoric
marcxiT
undodaT.
mfarvelobda.
dasrulda,
amave
raki
demetre
mizniT,
demetres
ufliswulis
bizantiaSi
gaiqca,
gamefebis
keisrisagan
jari
erisTavis
gamovida
da
kldekaris
ivane
abazas
mezobeli
erisTavis
Zis
qveynebis
liparit
meTaurobiT
rbevas
baRvaSisa
ganZisken
mihyo
da
daiZra.
xeli.
qarTlis
fadlonis
saukunis
30-ian
wlebSi
daiwyo
brZola
Tbilisis
saamiros
Semdeg
saamiros
teritoriis
mniSvnelovan
nawils
Tavis
saganmgeblos SeuerTebda.
1032 wels liparit baRvaSma da ivane abazas Zem Tbilisis amira jafari
Seipyres, mefes mihgvares da Tbilisis SemoerTeba SesTavazes. mcirewlovan
bagrats qarTvelma didgvarovnebma am etapze saamiros dakaveba ar urCies,
radgan Tbilisis saamiros teritoriebis mierTebas lipariti gegmavda, rac
isedac
gavlenian
erisTavs
xelisuflebisaTvis
kidev
ufro
ufro
metad
saSiSs
gaaZlierebda
gaxdida.
mefem
da
samefo
amira
jafari
urTierToba
saqarTvelos
gaamwvava.
mefem
ramdenime
Tbilisis
wlis
Semdeg,
SemoerTeba
imave
ganizraxa.
liparitis
1037
wels
gaWianurebuli
danebebisaTvis
mzad
alyisgan
iyo,
Tavad
Sewuxebuli
amira
qalaqis
Tbilisis
mosaxleoba
datovebasa
da
ganZaSi
farcxisis
cixeebi
CamoarTva.
qarTveli
feodali
sabolood
alyas
bagrat
IV-is
kaxeTSi
laSqroba
mohyva.
kaxeTis
Tumca
imperatorma
qarTveli
liparitis
moRalate
ufliswuli,
mizeziT
didebuls
giorgi
sabolood
didZali
I-is
vaJi
jari
demetre
CaiSala.
da
bizantiis
taxtis
maZiebeli
gamoayola.
qveyanas
gadasces.
jer
erTi,
am
droisaTvis
saqarTvelo
erTaderTi
amasTan,
bagratis
deda
dedofali
mariami
somexTa
samefo
anisSi
dedofal
mariamTan
erTad
Sevidnen.
es
faqti
mefem
bizantielebs
Seutia
afxazeTSi
mdebare
anakofiisa
da
gandevnes
gadawyvites.
mefem
da
daikava
qalaqis
Tbilisi
93
saqarTvelos
da
qalaqis
mefisaTvis
gamgebloba
gadacema
Caibara.
TbilisSi
mdgom
bagrats
kaxeTis
mefe
gagiki
eaxla
da
morCileba
gamoucxada.
samwuxarod, bagrat IV-m verc Tbilisi SeinarCuna da verc anisi. amis
mizezi kldekaris erisTavis liparit baRvaSis Ralati gaxda, romelic
bizantiis saimperatoro karis dakveTiT moqmedebda. liparitma RalatiT
Seipyro
anisis
mmarTvelad
datovebuli
mecixovneebi,
ris
Semdegac
gaeSura.
mefesa
da
gaorgulebul
didebuls
Soris
mefed
aRiara,
xolo
samxreT
saqarTvelos
mmarTvelad
bagrat
erTianoba
IV
aRmosavleT
aRadgina.
man
saqarTveloSi
lipariti
gadmovida
iZulebiT
aRkveca
da
qveynis
berad
da
mamuli
mxolod
argveTSi
saqarTvelos
samefo
xelisuflebis
didi
dautova.
gamarjveba
liparitis
da
amave
dasja
dros,
kaxeTis
mefe
aRsarTanisTvis
hqondaT
gadacemuli.
1062
wels
Semdeg
kaxeTis
samefos
SemoerTebas
Seudga
da
kaxeT-hereTis
cixeebi daikava. amjerad, saqarTvelos saboloo gamTlianebis saqmes TurqselCukTa gamoCenam SeuSala xeli.
94
Tavi XIV
Turq-selCukTa Semosevebi. ,,didi Turqoba
XI saukuneSi axlo aRmosavleTis kulturuli qveynebisaken Sua aziidan
momTabare Turquli modgmis tomebis migraciis procesi daiwyo. TurqTa am
talRas saTaveSi selCukTa dinastia edga, amitom maT ,,Turq-selCukebis
saxeliT moixsenieben. Turq-selCukTa saxelmwifos damaarsebelad TorRul
begi iTvleba. Zlierebis mwvervals qveyanam sultnebis al-farslanisa da
maliq-Sahis
selCukebma
mmarTvelobisas
daipyres:
miaRwia.
irani,
XI
saukunis
SuamdinareTi,
50-iani
azerbaijani,
wlebisaTvis
somxeTi,
aiRes
wels
sultan
al-farslanis
xelmZRvanelobiT
maT
manaskertTan
saqarTvelos
meTaurobiT
pirvelad
Semouties.
1064
TurqTa
wels
marbielma
sulTan
jarebma
altao,
meTaurobiT
javaxeTis
axalqalaqi
daikava,
mosaxleobas
sastikad gausworda da didZali nadavli moipova. axalqalaqidan alfarslanma saqarTvelos mefesTan elCebi gagzavna da masTan damoyvrebis
survili gamoTqva. bagratma sulTans Tavisi diswuli miaTxova, Tavisi
qaliSvili mariami ki, bizantiis imperators SerTo colad.
selCukebi
SemoiWrnen,
awarmoebda
saqarTveloSi
maSin
meored
rodesac
brZolebs.
TurqTa
mefe
1068
wels
bagrati
sulTans
aRmosavleTis
kaxeTis
morCilebiT
mxridan
SemosaerTeblad
eaxlnen
kaxeTis
sicivem
aiZula
al-farslani
95
zavis
daudeblad
datovebina
Semdeg
brZola
Tbilisis
amiras
gaumarTa,
daamarcxa,
cixeebi
iTxovda.
bagrati
diplomatiurad
iqceoda,
sapasuxo
ZRvensa
da
1072
wels
mefe
bagrat
IV
gardaicvala.
imave
wels
amave
periodSi
SemouerTa
man
saqarTvelos
karis
cixe
da
wyaroebSi
,,didi
Camosaxlebasa
Turqoba
da
aq
ewodeba,
dasaxlebas
rac
momTabare
gulisxmobda.
TurqTa
Turqebma
Tavi
damarcxebulad
ecno.
1083
wels
igi
selCukTa
sulTans
da
mSvidoba
saqarTvelos
mefes
iTxova.
amgvari
mSvidobasa
da
SeTavazebiT
qveynis
kmayofili
rbevis
Sewyvetas
maliq-Sahi
dahpirda.
eaxla,
morCileba
gamoucxada,
islamze
gadavida
da
misi
xelisufleba
veRar
akontrolebda
calkeuli
momTabare
farglebs
aRar
scildeboda.
amas
1089
wels
saSineli
qveyanas.
amgvar
viTarebaSi
giorgi
II
qveynis
marTva-gamgeobas
Tavi XV
erTiani qarTuli feodaluri monarqiis Seqmna.
daviT IV aRmaSenebeli
1089 wels saqarTvelos taxtze asul daviT IV-s mZime memkvidreoba
xvda wilad - qveyana dangreuli, mosaxleoba amowyvetili an gaxiznuli.
mefis xelisufleba dasavleT saqarTvelos ar scildeboda. arc qveynis
gareT iyo saxarbielo mdgomareoba. Turq-selCukebma mTlianad daipyres
ran-Sarvani. damoukidebeli somxeTi aRar arsebobda. bizantia selCukebTan
brZolaSi iyo damarcxebuli.
daviTma Tavis garSemo erTguli, saqveyno saqmisTvis Tavdadebuli
xalxi Semoikriba da mefis xelisuflebis ganmtkicebas Seudga. man gamdgar
97
1095
wels
mefes
isev
mouxda
liparitis
Sepyroba.
ori
wlis
patimrobis Semdeg ki, igi bizantiaSi gaaZeva. 1103 wels, rodesac liparitis
vaJi gardaicvala, mefem kldekaris saerisTavo samefo kuTvnilebad gamoacxada.
kldekaris
saerisTavos
ekonomikuri
mniSvneloba
aRmosavleT
saqarTvelos
teritorias
hqonda.
aq
samxedro-strategiuli
gadioda
umoklesi
samxreT-dasavleTTan
da
gza,
romelic
akavSirebda.
baRvaSTa
Semdeg,
didgvarovanTaTvis
naTeli
gaxda,
rom
mefe
urCebs
ar
asaCuqrebda.
daviTis
mier
gatarebul
saeklesio
reformas
qveynisaTvis
didi
amas
garda,
mefem
mwignobarTuxucesisa
da
Wyondidelis
marTvis
mwignobarTuxucesis
saxelmwifo
centralizaciis
`saxelos
gaerTianebiT
mmarTvelobis
erTiani
xazi
ar
Wyondidelisa
dasrulebula.
sistema
Seqmna.
da
daviTma
qarTuli
samxedro
mwignobarTuxucess
sxva
dargebisagan
dauqvemdebara.
gamoyo
mwignobarTuxucesi
da
uSualod
vazirTa
Soris
unda
yofiliyo,
dainteresebuli
da
radgan
arc
igi
arc
Tanamdebobis
miwismflobelobiT
memkvidreobiT
iqneboda
gadacemiT.
98
aRmzrdels
msaxurTuxucess
samefo
da
mis
saxlis
uaxloes
momsaxureba
mrCevels
da
ewodeboda.
meurneobis
warmarTva
saxelmwifo
wes-wyobilebaSi
mniSvnelovani
adgili
gamudmebiT
dros
ibrZodnen
darbazi
mefis
sakuTari
poziciebis
Tanamdgomelis
gansamtkiceblad.
statuss
iRebs.
mefe
wels,
giorgi
daviTma
Wyondidel-mwignobarTuxucesis
,,vazirTa
Soris
upirvelesis
gardacvalebis
Tanamdeboba
giorgis
sasamarTlo
saqme,
e.w.
`saajo
kari
mwignobarTuxucess
dauqvemdebara.
daviTma
gansakuTrebuli
sameTvalyureo
aparati
`mstovarTa
samxedro
nawilebi
nel-nela
Seagrova,
gawvrTna
da
aRWurva.
qarTuli laSqari sam nawilad iyofoda. erTs mefis gvardia anu monaspa
(5000 mebrZoli) Seadgenda, meores mecixovneni, mesames ki, molaSqreni,
romlebic mudmiv sabrZolo mzadyofnaSi iyvnen. qarTuli mxedrobiT mefem
99
etapi
mudmivi
laSqris
Seqmna
iyo.
1118
wels
daviT
IV-m
ruseTi
yivCayebs
Crdilo
kavkasiis
velebidan
devnida.
amitom
amisa,
isini
ganviTarebis
dabal
safexurze
idgnen
da
maTi
qarTvelTa
qarTvelTa
mudmivi
rigebSi
anazRaurebis
axal
laSqari
hyavda.
daqiravebulnic
wesze
saWiroebis
ibrZodnen.
gadaiyvana.
adre
laSqari
SemTxvevaSi,
daviTma
laSqari
samxedro
nadavls
selCukianTa
saqarTvelosaTvis
(samxreT
saxelmwifoSi
xelsayreli
safrangeTi)
papma
iyo.
amas
urban
II-m
areuloba
garda,
1095
daiwyo.
wels
jvarosnuli
es
klermonSi
omebis
dawyeba
gamoacxada. 1097 wels jvarosnebma azias miaRwies. maT 1098 wels TurqTagan
antioqia
gaaTavisufles,
1099
wels
ierusalimi.
1097
wels
daviTma
brZola
aRar
sakariskaco
SeeZlo.
XII
titulebi,
saukunis
rogorc
dasawyisidan
misi
daviTma
mdgomareobisaTvis
damamcirebeli _ uaryo.
daviTma saqarTvelos gaerTianebisaTvis brZola kaxeTidan daiwyo. man
kaxTa mefe kvirikes zedaznis cixe waarTva. erTi wlis Semdeg, kvirikes
100
mefe
Tbiliss
utevda.
(ukve
oTxi
saukune
saqarTvelos
mefis
daTanxmebodnen.
gagzavnili
cixisTavisa
Seviwrovebulma
da
mahmadianma
10
vaWrebma
mxedris
da
yofnas
Turqmanebma
15
000
yivCayi,
500
daqiravebuli
osi
da
200-mde
`frangi
dmanisi
aiRo,
1124
wlis
maisSi
somxeTis
udidesi
nawili
rac
Seexeba
gavlenas
isini
keTilmezobluri
teritoriebs
am
daviTi
Crdilo
kavkasiis
mosaxleobas,
regionze
adreuli
xanidan
ymadnaficobis
principiT
urTierToba
CrdiloeTiT
101
saqarTvelos
uSualod
saqarTvelo
axdenda.
daiqvemdebara.
mdebare
amjerad
daviTma
qristianul
Ze
daviTis
SviliSvilze,
demetres
asulze
daqorwinda.
qveynis
sazRvrebi
`nikofsiidan
(dRevandeli
tuafse)
vaWrobis
ganviTarebis
mizniT,
sagangebod
arabulwarweriani
dawesebuleba
daaarsa.
iqve
sasneuloc
enebi,
kargad
varskvlaTmricxvelobac
icnobda
ki
islams.
Sedioda.
mefe
misi
interesis
wignTsacavs
sferoSi
mravalricxovan
daviTis
Sesaxeb
cnobebi
daculia
misi
Tanamedrove
ucnobi
`aRmaSenebeli
uwoda.
qarTulma
eklesiam
mefe
daviTi
wmindanad
Semdeg
taxtze
demetres gamefebisTanave
misi
Turqebis
vaJi
demetre
winaaRmdeg
avida
galaSqreba
(1125-1156
ww.).
mouxda.
1125
wels mefem dmanisi dalaSqra, 1128 wels ki, xunani. 1126 wels saqarTvelos
mefe
iZulebuli
ymadnaficobis
gaxda
pirobiT
anisi
uwindeli
daebrunebina.
102
1138
mflobelis
wels
SvilisaTvis
qarTvelebma
ganZa
dalaSqres
da
gamarjvebis
niSnad
qalaqis
WiSkari
gelaTs
Seswires.
gardacvalebisTanave,
Seviwroebulma
didgvarovnebma
Tavi
III-m
Turqebs
energiulad
Seutia.
1161
wels
man
anisze
uSedegod
Caiara.
1173
wlidan
anisi
da
misi
maxlobeli
sakiTxis
mogvarebac
mouxdaT.
giorgim
Sarvani
orad
gayo.
krebda.
amitom
dasavleTi,
qristianuli
nawili,
hereTs
mTavar
dasayrdens
ganZas
safrTxe
eqmneboda.
amdenad,
misi
Sepyroba
gadawyvita.
giorgi
erTgul
xalxTan
erTad
bevri
maTgani
patiebis
saTxovnelad
mefesTan
gamocxadda.
brZana.
sagvareulodan
mxolod
is
gadarCa,
vinc
am
dros
amboxis
CaxSobis
daawinaura:
saqarTvelos
Semdeg,
laSqris
giorgi
III-m
mTavarsardlad
Tavisi
erTgulebi
nayivCayari
yubasari
periodSi
SeimuSava.
darbazma
kanonis
mekobreobis
mixedviT,
winaaRmdeg
mekobreebs,
sadac
moqmedi
iWerdnen,
kanoni
iqve,
Tavi XVI.
saqarTvelos oqros xana. Tamaris mefoba.
1184 wels giorgi III gardaicvala. qveynis erTpirovnuli mmarTveli
misi asuli gaxda. didebulebma TavianTi uflebebis xazgasmis mizniT, 1184
wels Tamari mefed xelmeored akurTxes. Semdeg mefis uerTgulesi piris
anton
gnolisTavisZis
gadayenebac
SeZles.
Wyondidel-mwignobarTuxucesis
misi
adgili
didgvarovani
Tanamdebobidan
warmoSobis
miqael
kaTalikosma daikava. didebulebi arc amaze SeCerdnen da Tamars giorgi IIIis dros dawinaurebul `ugvaroTa gadayeneba moTxoves. mefe iZulebuli
gaxda
yubasari
da
afridoni
gaTavisuflebuli
adgilebisTvis
meWurWleTuxuces
yuTlu-arslans
politikuri
`karvis
programa
daarsebas
didebulebs
Soris
amirspasalaroba
warmoadgina.
iTxovda.
Tanamdebobebidan
igi
isanSi
faqtobrivad,
gadaeyenebina.
brZola
mounda.
(dRevandeli
`karavi
man
atyda.
Tavisi
avlabari)
sakanonmdeblo
moxeleTa
daniSvna-gadayenebis
104
ufleba
unda
hqonoda.
mefe
yuTlu-arslani
mniSvnelovan
gadawyvetda.
dasjila.
sakiTxebs
Tumca,
igi
amis
mefe
mxolod
Semdeg
daTmobaze
darbazis
Tamarma
wavida:
wevrTa
SeZlo
amieridan
TanadgomiT
mwignobarTuxucesis
sxva
Tanamdebobebzec
mowinaaRmdegeebma
imedi
kandidatic moZebnes
Ze
iuri
anu
giorgi.
daniSna.
mefis
centraluri
qorwinebaze
daamyares.
xelisuflebis
maT
sasurveli
omSi
mamis
daRupvis
Semdeg
igi
xelmeored
iqorwina.
misi
meuRle
saqarTvelos
samefo
karze
aRzrdili daviT soslani gaxda. igi mamis xaziT bagrationTa, xolo dediT
ovsTa samefo karis STamomavali iyo. Tamars daviTTan ori Svili SeeZina:
giorgi-laSa da rusudani.
giorgi rusi da misi momxreebi Seqmnil viTarebas ver Seurigdnen. maT
orjer 1191 da 1193 wlebSi scades taxtze giorgis dabruneba, magram
Tamaris erTgulma mxedrobam isini orjerve daamarcxa.
Tamaris mefobaSi kidev erTi amboxi moxda. XIII saukunis 10-iani
wlebis damdegs aRmosavleT saqarTvelos mTianeTi ajanyda. sami Tvis
Semdeg samefo laSqarma ajanyeba sastikad CaaxSo.
Tamaris
politikaSic
karze
didebulTa
iCina.
Tamari
garkveulma
daviT
gandidebam
IV-isgan
Tavi
gansxvavebiT,
sagareo
dapyrobil
itovebda.
vidre
samefo
axlad
xelisuflebas
dapyrobili
teritoria
105
erCia
Zvel
mflobels
didgvarovan
xarki
feodals
teritoriebze
darCenili
Turqebic
iZulebuli
gaxdnen
gaqceuliyvnen.
saqarTvelo valdebuli iyo ymadnafic qveynebs daxmareboda. SarvanSahis karze azerbaijanis mmarTveli dinastiis erT-erTi warmomadgeneli
amir-mirani afarebda Tavs. igi saqarTvelos mefisagan daxmarebas iTxovda.
saqarTvelos azerbaijanze Zalauflebis gavrcelebis saSualeba eZleoda.
madlieri amir-mirani saqarTvelos ymadnafici gaxdeboda.
amir-miranis mowinaaRmdege abu-beqrma, Tavis mxriv, daxmarebisaTvis
baRdadis xalifas mimarTa. xalifam saqarTvelos dasasjelad uzarmazari
Tanxa
gaiRo.
1195
wels
cixe-qalaq
SamqorTan
gamarTul
brZolaSi
samefo
gavlenis
kars
sferoSi
samxreT
moqceva
somxeTis
surda.
am
SemoerTeba
mizans
mcire
da
aziis
dros
gansakuTrebiT
saCuqrebs
ugzavnida
da
gaZlierda.
igi
gamarjvebebs
Tamars
wlebis
ulocavda.
Tumca
koaliciuri
400
aTasiani
mxedrobiT
mzad
iyo
saqarTvelos
sulTnis
uxamsi
sityvieri
danabarebic
gadasca.
amis
gamo,
sila
Tamarma
calke
saxelmwifo
trapizonis
sakeisro
Seqmna.
wels
qarTvelebma
kari
anu
yarsi
aiRes.
is
amierkavkasiaSi
samefo
taxts
daumorCila.
amis
garda,
qarTvelebma
aiRes
daiZrnen.
30
_
miuxedavad
wliani
anisis,
zavi
imisa,
daido.
rom
amis
taSir-Zoragetisa
xlaTi
Semdeg,
da
ver
aiRes,
CrdiloeT
siunikis
xlaTis
somxeTis
saqarTvelos
SemadgenlobaSi Sevida.
qarTvelebs
laSqroba
ardebilSic
mouxdaT.
ardebilis
sulTani
107
saukunis
teritoria
da
misi
bolosa
da
gavlenis
XIII
saukunis
sferoebi
dasawyisSi
kidev
ufro
saqarTvelos
gaizarda.
Tamari
saqarTveloze
sxvadasxva
formiT
damokidebuli
iyo
sanapiro.
Tamars
epyra
teritoria
Savi
zRvidan
mefe-Tamari
qristianulad
cxovrobda,
mudmivad
Tavi
XVII.
saxelia da afsarTa
laSa-giorgis
moindomes.
asvlisTanave
pirvelad
xarkis
ymadnaficma
gadaxda
ganZam
qveynebma
Sewyvita.
ar
da
didebulebis
dasrulebula.
dapirispireba
laSa-giorgis
ganZasTan
mefis
momxdari
xelisuflebis
mefesTan
erTad
qveynis
marTva-gamgeobaSi
monawileobis
darCa,
vinc
uyvarda.
es
feodaluri
saxelmwifos
rogorc
mefobisas
saqarTvelos
sagareo
politikaSi
qveyanas
jvarosnul
laSqrobaSi
monawileobis
miRebas
enaze
XI
saukuneSi
molaparake
Tanamedrove
tomebi
monRoleTis
momTabareobdnen.
teritoriaze
XIII
saukunis
saTaveSi
TemuCini
anu
Cingiz-xani
Caudga.
monRolebma
wlebSi
monRolebma
SeuerTes.
CineTidan
orgzis
dalaSqres
monRolebma
im
CineTi
da
Tavis
droisaTvis
kargi
Zlieri
xorezmSahebis
TiTqmis
mTeli
saxelmwifo
irani
da
iyo.
avRaneTis
mis
SemadgenlobaSi
nawili
Sedioda.
Sua
1220
azia,
wlisaTvis
emzadeboda,
rodesac
1223
wlis
18
ianvars
bagavanSi,
memkvidred
aristokratia
mtrulad
dabrunda
monRolTa
da
daamtkica.
Sexvda.
xorezmis
jalal-ad-dini
winaaRmdeg
axal
mbrZanebels
saufliswulo
mravalricxovani
laSqari
mamulSi
Sekriba.
Cingiz-xanma
damarcxebulma
monRoleTSi
Secdoma
xorezmSahma
gabrunda,
maleve
indoeTs
xolo
SesaZlebloba
mieca.
man
winaaRmdegobis
gareSe
daikava.
agvistoSi,
somxeTSi,
sofel
gamoaswora.
miaSura.
1225
jalal-ad-dins
TiTqmis
jeri
mTeli
brZolaSi
wels
Cingiz-xani
iranSi
dabrunebis
azerbaijani
seriozuli
saqarTveloze
garnisTan
sastik
qarTvelebsa
midga.
da
1225
wlis
xorezmSahis
magram
Tavrizidan
mosalodneli
ajanyebis
Sesaxeb
werili
miiRo
da
arbevdnen
da
mosaxleobas.
Semodgomaze
kvlav
jalal
ad-dinma
male
moagvara
saqarTvelos
moaSura.
mefe
rusudani
bocos
memna
erT-erTma
winaaRmdegoba
uimedod
Tbiliselma
CaTvala,
mahmadianma
qalaqi
mokla.
datova.
bocom,
xorezmelebma
roca
eniT
qveyana
kidev
erTxel
aaoxra.
Semdeg
xlaTis
asaRebad
gaemarTa.
saswrafod
ukan
dabrunda.
qarTvelebma
qalaqi
gadawves.
aRmosavleT
saqarTvelos
Seusies.
maT
rigrigobiT
aiRes
cixe-
hqonda.
monRolebma
ise
daipyres
aRmosavleTi
da
samxreTi
1240
wels
gamogzavnil
sapasuxo
werilSi
papi
sinanuls
Sevida,
iq
monRoluri
laSqari
ar
unda
mdgariyo.
saqarTvelos
1242-1243
wlebSi
daviT
rusudanis
Ze
mefed
dasamtkiceblad
saqarTvelo
vilaieTi
amierkavkasiis
iyo.
qristianuli
somxuri
Temebi
kvlav
gaerTianeba
saqarTvelos
saTaveSi
noinebs
feodalebi
eqvemdebarebodnen.
samoqalaqo
uwyebis,
mmarTvelobis
mkveTrad
qarTveli
saqarTveloSi
magaliTad,
monRoluri
wesi
ewinaaRmdegeboda.
idgnen,
magram
umaRlesi
mwignobarTuxucesis
saqarTvelos
qarTvelebma
isini
mmarTveloba
xelSi
saxelmwifoebriv
ajanyeba
monRol
iyo.
sistemas
gadawyvites.
mis
daxvdaT.
sikvdilisagan
Sepyrobilebi
mxolod
cotne
qalaq
anisSi
dadianis
waiyvanes
Tavganwirvam
da
ixsna.
isini
(cotne
zogierT
monRolebi
mixvdnen,
SeiZleboda
mudmivi
qarTvel
rom
didebuls
feodalTa
xasiaTi
mieRo,
mefobis
Soris
amitom,
survili
pirvelobisaTvis
urdodan
mefis
aRuZra.
brZolas
gamogzavna
narini
umcrosi,
romelic
ulus
dauqvemdebara.
monRoluri
samarTliT, ramdenime mefec misaRebi iyo. 1248 wels dumnebi gauqmda. 1249
wels qarTvelebma kidev erTxel scades ajanyeba, magram uSedegod.
XIII saukunis 50-iani wlebidan monRolTa saxelmwifoSi axali xana
daiwyo. dapyrobiTi omebi Sewyda. alafiT miRebulma Semosavalma iklo.
dapyrobili teritoriebidan akrefili xarkis gazrda da samxedro saqmis
organizaciis
mowesrigeba
aucilebeli
gaxda.
am
mizniT,
monRolebma
gadasaxdebis
zrda
iSviaTad
113
xdeboda,
amitom
glexs
misi
avangardsa
da
ariergardSi
brZolas
qarTvelTa
sicocxle
aTasi
molaSqriT
saqarTveloSi
dabrunebul
arRuns
daviT
uluc
dasajes.
ajanyebis
monawileni
darwmundnen,
rom
brZolis
mcdari
magram,
saomari
miuxedavad
gegma,
qarTvel
marcxisa,
am
didebulTa
ajanyebebs
moRalaturi
mainc
garkveuli
daviT
narini
aRmosavleT
114
saqarTveloSi
aRar
gadmosula.
jayelTan
ajanyebis
mizezebs
iZiebda,
rodesac
oqros
urdos
dariali
berqasTvis
rom
Cadgoma
ubrZana.
Cans,
ar
daeTmoT,
ilxanTa
yaenma
monRolebi
qarTvelebTan
urTierTobas
dapirispireba
kontrolisaTvis
saqarTvelos
noyieri
warmoebda.
teritoria
iyo.
saZovrebisa
brZolis
garda
da
savaWro-saqaravno
asparezi
amisa,
Zalian
xSirad
saqarTvelo-azerbaijainis
sadac
gazafxulidan
Semodgomamde
qarTvel-monRolTa
epidemiebs
iwvevda.
muclis
tifiT
gardaicvala
jer
taxtis
saqarTvelos
sasazRvro zols didi ziani miayena. iq, nel-nela monRoli tomis meTaurebi
Casaxldnen. miuxedavad amisa, 1264-1265 wlebSi oqros urdos yaeni berqa
orjer SemoiWra saqarTveloSi. laSqrobaTa Sedegad mravali sofeli da
qalaqi moispo. maT Soris: rusTavi, xornabuji, ufliscixe, xunani.
monRolTa batonobis periodSi, saqarTvelos teritoriaze Crdilo
kavkasielma tomebma daiwyes Camosaxleba. ilxanebi maT TavianT samsaxurSi
iRebdnen. daviT ulus mefobis dros berqa yaenisagan ltolvili osebis
erTi
nawili
darubandis
gziT
saqarTveloSi
Semovida.
yaenma
isini
dmanissa
da
maT
midamoebSi
mudmivi
sacxovrebeli
adgilebi
monRolTa
batonobis
ekonomikuri
da
politikuri
Sedegebi
erTvoda.
yaeni
mefis
interesebis
sawinaaRmdegod
mTavrebs
saqarTveloSi
gamefebuli
daviT
narini
monRolTa
maT
Soris
amtydar
brZolebSi
aqtiurad
ereoda.
monRolebma
saqarTvelos
anisi
da
kari
kvlav
ekuTvnoda.
mcirewlovan
uxdeboda
mmarTveloba
monRolTa
sadun
laSqarSi
mankaberdelis
monawileoba.
xelSi
iyo.
amitom,
sadunis
qveynis
gardacvalebis
II
sayaenos
karze
ganviTarebul
aseT
dapirispirebas
Seewira.
demetre
masTan
daaxloebuli
116
piri
iyo,
amitom
yaenis
karze
daibares.
mefis
Tavganwirvam
qveyana
aoxrebisagan
ixsna.
yaens
mefis
10
saaTze
movakanSi
demetre
II-s
Tavi
mohkveTes.
xalxma
mas
VI
mcire
gaamefes.
igi
1314
wels
gardaicvala.
aRmosavleT
Tavi XVIII.
saqarTvelo XIV saukuneSi. Ggiorgi V brwyinvale. Temurlengis Semosevebi
XIV saukunis dasawyisisaTvis saqarTvelo politikurad daSlili da
ekonomikurad gaCanagebuli iyo, mosaxleoba _ sagrZnoblad Semcirebuli.
qalaqi
gori
osebs
hqondaT
dasakuTrebuli.
qarTvelebTan
brZolis
giorgi
saqarTvelos
ajanyebebisa
V-m
SeZlo
sasargeblod
da
ilxanTa
saxelmwifoSi
gamoeyenebina.
SeTqmulebebis
CasaxSobad,
atexili
sailxanoSi
qarTuli
Sinaomebi
gaxSirebuli
laSqari
saimedo
daSlili
saqarTvelo
ar
gamoyvana
gaZneldeboda.
awyobda,
amitom
radgan
yaenma
xarkis
akrefa
giorgis
mTeli
da
laSqris
saqarTvelo
osTa
qarTlidan
gadmosasvleli
saqarTvelom
gandevnas.
gzebic
man
daikava.
monRolebs
xarki
saqarTveloSi
XIII
saukunis
Seuwyvita.
Crdilo
30-iani
ilxanTa
kavkasiidan
wlebis
bolos
sayaenoSi
atexili
isargebla
da
monRolebi
monRolTa
TiTqmis
formaluri
mflobelobis
saqarTvelodan
aswlovani
batonoba.
dasasrulad
gandevna.
dasrulda
(saqarTveloSi
monRolTa
SeiZleba
1357
weli
CaiTvalos,
narinis
Ze
gamefda.
1329
wels
igi
gardaicvala.
giorgim
amiT
niSnavda.
ase
gaerTianda
imer-ameri
da
giorgi
sruliad
dasavleTiTa
da
CrdiloeTiT
Zvel
farglebSi
aRdga:
moiara
da
mTielTaTvis
dadeba
Seqmna.
qarTuli
sagangebo
politikuri
kanonTa
mmarTvelobis
krebuli
`Zeglis
aRsadgenad
ki,
dawesebulebebis
daniSnulebasa
da
moxeleTa
ufleba-
118
ucxoelebi
saqarTvelos
trapizonis
saqarTvelos
politikuri
sakeisrosTan,
saxelmwifoebTan
italiis
hqonda.
qalaqebTan
Zlier
urTierToba
egviptis
da
romis
mamluqTa
saqarTvelom
veneciasa
saxelmwifod
papTan,
bizantiasTan,
sasulTnosTan
savaWro
genuasTan.
aRiarebdnen.
da
urTierToba
qarTvelebma
sxva
daamyara
ierusalimis
qarTvelebs
amxedrebulebi
da
ki,
gaSlili
ufleba
eZleodaT
droSebiT
ierusalimSi
Sesuliyvnen.
AmaT
arc
cxenze
xarkis
gadaSeneba-gadagvarebis
safrTxes
gadaurCa.
madlierma
Semosevebi.
saqarTvelos
ganviTareba
Temur-lengis
vaJi
bagrat
(1360-1393
ww.)
avida.
saqarTveloSi
Temur-lengi
(axlandeli
uzbekeTisa
da
tajikeTis
saxelmwifoebi)
Soris
brZolebi
15
119
weli
gagrZelda.
brZolaSi
unda
mokavSireebad
daeWira.
an
winaaRmdeg
ymadnaficebad
SemTxvevaSi,
eqcia.
am
misi
mizniT,
1386
mflobelebi
wels
Temuri
razmebi
sxvadasxva
mimarTulebiT
gagzavna.
mefis
datyvevebis
biblioTekac
waiRo.
dampyrobelma
yarabaRSi
gamoizamTra.
Cans,
Temur-lengi
amas
ar
moiTmenda.
1387
wlis
gazafxulze
igi
magram
Temur-lengis
laSqris
mravalricxovnebis
gamo
misma
dalaSqra,
sardlebma
Semdeg
samcxe
Tbilisze
moiTareSes.
gavliT
Temurma
Saqisken
aragvis
gaemarTa.
am
xeoba
dros,
saqarTveloSi bagrat V-is vaJi giorgi VII (1393-1407 ww.) mefobda. Temurlengs ToxTamiSis SiSi isev hqonda, amitom 1395 wlis gazafxulze oqros
urdos
dedaqalaqi
dalaSqra.
mosaxleoba
iZulebiT
daumtkica.
mis
ukan
dabrunebisas
gaamahmadiana.
samflobeloSi
Temurma
ki,
Crdilo
saqarTvelo
saqarTvelos
garda,
kavkasiis
Tavis
Svils
orive
erayi,
qveynebSi
Temur-lengis
batonobiT
ukmayofilo
xalxi
gaaerTiana.
gaemahmadianebina,
an
amoewyvita,
xolo
saqarTvelo
sxvadasxva
mxridan
rac gadarCa,
nadavlad waiRes.
1400 wels Temur-lengi saqarTveloSi isev SemoiWra. brZola gogCis
tbis
midamoebSi
mieyenebinaT,
.
moxda.
magram
mtris
Temur-lengma
saqarTveloSi
qarTvelebma
mTeli
gadavida.
SeZles
mtrisTvis
mravalricxovnebis
qarTli
Temurma
moaoxra.
samxreT
didi
gamo
giorgi
ziani
damarcxdnen
VII
dasavleT
saqarTveloc
moiTareSa,
Seageba.
Temur-lengTan
konstantine
wavida.
1401
saqarTvelo
yovel
wels
raodenobis
jars,
ar
wels
dadebuli
xarks
Caketavda
mosalaparakeblad
Samqoris
gadaixdida,
samimosvlo
mefis
zavis
gamoiyvanda
gzebs,
Zma
Tanaxmad:
dadgenili
qarTvelebi
Tavis
Semdeg,
Temur-lengi
osmalTa
winaaRmdeg
sabrZolvelad
saxelmwifod
cnobda,
rac
qarTveli
xalxis
udidesi
121
aaoxra
da
saqarTvelodan
ise
wavida.
1405
wels
Temur-lengi
CineTis
sikvdilis
brZola
Semdeg,
gaCaRda.
mis
amiT
memkvidreebs
isargebla
giorgi
Soris
VII-m
da
magram
saqarTvelos
mdgomareoba
kvlav
mZime
rCeboda.
saxelmwifos
amirkavkasiaSi
Semqmneli
SemoWril
yara-iusufi
Savbatknian
iyo.
1407
TurqmanebTan
wels
giorgi
brZolas
VII
Seewira.
Sedegad
qarTul
enaSi
damkvidrda
sityvebi:
`naqalaqari,
mefeebi
samxedro
TvalsazrisiT
iyenebdnen,
gamahmadianda.
Tavi XIX.
saqarTvelo XV saukuneSi. erTiani saxelmwifos daSla
samefo samTavroebad
aleqsandre I didi. 1412 wels saqarTvelos samefo taxtze aleqsandre
I avida. igi sruliad saqarTvelos mefed iwodeboda, Tumca saqarTvelos
teritoria am droisaTvis sakmaod Semcirebuli iyo. aRmosavleTiT xaCeni
iyo dakarguli, samxreTiT _ anisi da lore. 1431 wels aleqsandre mefem
lores
veli
daikava.
Semdeg
sivnieTic
(dRevandeli
yarabaRi
da
misi
da
ruisis
sakaTedro
taZrebi,
garejis
samonastro
sazRvargareT
arsebul
qarTul
monastrebsac
daexmara.
magram
mosaxleobis
simcire
da
gaWirveba
metis
saSualebas
ar
iZleoda.
1440
wels
Turqmanebi
saqarTvelos
moadgnen.
maT
jahan-Sahis
qalaqebi
meTaurobiT
samSvilde
da
Savbatkniani
Tbilisi
aiRes,
erTianobas
safrTxe
isev
emuqreboda,
radgan
samxreT-
bizantias
osmalebma
sakmaod
mozrdili
teritoriebi
imperias
bolo
mouRes.
saqarTvelo
agresiuli
mahmadianuri
romis
papi
gaxda.
1459
wels
misi
elCebi
saqarTveloSi
omis
daiviwyes
da
batonoba
moespoT.
idea.
dazavdnen.
qarTvelebma
maT
surdaT,
koalicias
mmarTvelic
SeuerTdnen.
mbrZanebeli,
TeTrbatknian
urTierTSoris
am
gziT
trapizonis
Turq-osmalTa
TurqmanTa
mcire
keisari
da
winaaRmdeg
tomebis
uTanxmoebac
aziaSi
mcire
TurqTa
somxeTis
brZolas
meTauri
ki
iranis
uzun-hasanic
saqarTvelodan,
30
aTasi
jariskaci
da
30
katarRa
trapizonis
warmomadgenlebi
da
uzun-hasanis
despani
romSi
Cavidnen.
CaiSala.
saqarTvelos
Semdgomi
istoriisaTvis
es
didi
sxva
erisTavTa
urCoba
mohyva.
yvelaze
aqtiuri
samoqalaqos
(quTaisis olqi) erisTavi bagrati iyo. mefem mas quTaisi waarTva. bagrati
ajanyda. 1463 wels CixorTan (imereTSi, CxarTan axlos) mefesa da urC
erisTavs Soris brZola gaimarTa. mefe damarcxda. magram bagratma quTaisi
ver daibruna. 1465 wels, faravnis tbasTan brZolaSi, yvaryvare aTabagma
mefe daatyveva. samcxe-saaTabago damoukidebel erTeulad Camoyalibda. misi
teritoria
borjomis
xeobidan
Woroxis
xeobamde
da
arzrumamde
VI-s
sabrZaneblad
qarTli
da
dasavleT
saqarTvelo
darCa.
SviliSvilma
konstantine
II-m
daikava.
yvaryvare
aTabagma
axla
amiT
raWa-leCxumSi
gamagrebulma
aleqsandre
bagratis
Zem
niSnavda.
1490
konstantine
wlis
bolos
II
iZulebuli
saqarTvelos
gaxda
daSla
mdgomareobas
qarTlis,
kaxeTis,
qveyana
konstantinopolis
CrdiloeT
da
agresiuli
aRebis
samxreT
mezoblebis
Semdeg
garemocvaSi
Turqebma
SavizRvispireTi
imyofeboda.
TandaTanobiT
da
saqarTvelos
daikaves
sazRvrebs
bolos
TeTrbatkniani
Turqmanuli
saxelmwifo
gansakuTrebiT
elCebi
gagzavna.
ucxoeli
mokavSireebis
Zebna
qarTlis
mefe
konstantinem
qarTveli
mefe
elCebi
espaneTis
Turqebis
dedofal
winaaRmdeg
izabelasTanac
brZolaSi
daxmarebas
amisa,
im
etapze
saqarTvelo
dasavleT
evropis
saxelmwifoebis
Tavi XX
qarTveli xalxis brZola damoukideblobisaTvis XVI
saukuneSi
1461 wels osmalebma trapizonis imperia daipyres da saqarTvelos
uSualod
gaumezobldnen.
osmaleTis
dapyrobiT
gegmaSi
amierkavkasias,
ewoda.
ismailis
ZiriTad
dasayrdens
Svidi
Zlieri
meomari
atarebdnen,
aqedan,
amitom
,,yizilbaSebs
saxelmwifosac
yizilbaSuri
anu
,,wiTelTavianebs
ewoda.
sefianebi
Tavs
Tavisad
miiCnevdnen
da
saqarTvelos
dasapyrobad
emzadebodnen.
XVI
saukunis
provinciebad
eqcia.
naxevarSi
somxeTi
iranma
XVI
SeZlo
saukunis
II
Saqi
da
Sarvani
naxevrisaTvis
Tavis
arafriT
maTi
mekobruli
Tavdasxmebi
saqarTvelos
mosaxleobas
mosvenebas ar aZlevda.
XV
saukuneSi
dawyebuli
saqarTvelos
daSla
XVI
saukuneSic
muxranbatonebis
Stos).
daviTs
qarTl-kaxeTis
gaerTianeba
mTavrebma
osmaleTis
sulTans
Seavedres
Tavi
da
bagrati
misi
SenarCuneba
mxolod
ramdenime
wliT
SeZlo.
mTavrebi
oTx
samxedro
erTeulad
anu
`sadroSod
dayo.
sadroSoebis
amasiis
saqarTvelo
aRmosavleTi
zaviT
Suaze
nawili
dasrulda.
gaiyves.
zavis
qarTli,
yizilbaSebs
127
mixedviT,
kaxeTi
ergo.
iranma
da
imereTis
da
osmaleTma
samcxe-saaTabagos
samefo
Tavis
samTavroebiTa
da
samcxis
dasavleTi
nawili
osmalebs.
am
zavma
wels
sofel
garisTan
luarsab
yizilbaSTa
winaaRmdeg
brZolas Seewira. taxtze misi vaJi simon I avida. simoni mtris winaaRmdeg
brZolas agrZelebda. 1569 wels sofel farcxisTan moRalate feodalTa
daxmarebiT
iranelebma
mefe
daatyveves.
Sahi
bevrs
ecada
simoni
saukunis
jars
dasawyisidan
mesxeTis
samcxe
teritoriaze
osmaleTis
vasali
Tavisufali
gaxda.
moZraobis
es
uflebas
gamoiyenes
maTi
gavlenis
qveS
moqceuli
jiqebi,
Cerqezebi,
wels
osmalTa
didi
laSqari
samcxe-saaTabagodan
dasavleT
imereTis
mefem
samcxe-saaTabago
Tavis
samefos
SemouerTa.
Seqmnil
sabrZolvelad
viTarebaSi,
iranis
samSobloSi
Sahma
daabruna.
simon
qarTlis
osmalTa
mefes
winaaRmdeg
antiosmaluri
urTierTobebis
damyarebas
128
cdilobda.
evropas
Tavisi
daeTmo.
simon
Seesrulebina
da
Tavs
osmalebis
valdebulad
winaaRmdeg
ar
Tvlida,
brZolas
zavis
agrZelebda.
amaze
aago
cixis
CasaxSobad
Tavrizis
naxidurTan
uTanasworo
aRebis
gegma.
beglar-begi
brZolaSi
sulTanma
jafar-faSa
qarTvelebi
qarTlSi
ajanyebis
gamogzavna.
damarcxdnen
sofel
da
ukan
1595
wels
maT
(saqarTvelos
samcxe-saaTabago
guberniis)
didi
aRweres
davTari
da
`gurjistanis
Seadgines.
samcxis
qristianobaze
uari
eTqvaT.
qarTveli
xalxi
osmalTa
winaaRmdeg
osmalTa
mflobelobaSi
129
aWarac
moeqca.
XVII
saukunis
II
naxevridan
Seadgenda.
lazeTi
lazeTi
da
aWara
osmalebis
administraciul
trapizonis
vilaieTSi
Sedioda.
erTeulebs
osmalTa
sulTani
ar
astraxanis
awyobda.
XVI
saxanoebi
gabatondnen.
garda
saukunis
SemoierTes
amisa,
Sua
da
ruseTis
wlebSi
rusebma
volga-astraxanis
mefe
ivane
IV-m
yazanis
savaWro
Crdilo
da
gzaze
kavkasiis
levans
mfarveloba
Casayeneblad.
iranisa
da
SesTavaza
da
osmaleTis
jaric
misca
moTxovniT,
es
kaxeTis
cixeebSi
urTierToba
male
Sewyda.
XVI saukunis 80-ian wlebSi ruseTis da kaxeTis interesebi isev
gadaikveTa. savaWro gzis usafrTxoebis mizniT, ruseTi iZulebuli gaxda
daRestneli feodalebis TareSi aelagma. es kaxeTsac sWirdeboda. 1585 wels
moskovma aleqsandre kaxTa mefes kavSiri da mfarveloba SesTavaza. 1586
wels moskovSi sapasuxo elCoba gaigzavna. aleqsandre II rusTa mefisgan
jariT
daxmarebas,
mezarbazne
ostatebsa
da
dangreuli
eklesiebis
,,ficis
wigni
gaformda.
kaxTa
mefem
erTgulebis
ficze
xeli
XVI
saukunis
bolosaTvis,
faqtobrivad,
sami
didi
Tavi XXI
saqarTvelo XVII saukuneSi
aRmosavleT saqarTvelo.
da
qarTl-kaxeTis
mefeebs
erevnisaTvis
brZolaSi
monawileoba
mosTxova. qarTlis mefe giorgi Sahs eaxla, aleqsandre II-m daagviana. igi
Sahis karze gamocxadebas yoymanobda, riTac Sahis guliswyroma daimsaxura.
iranis mbrZanebelma brZolaSi daxmarebisaTvis qarTveli mefeebi `uxvad
daasaCuqra. iranSi soflebi uwyaloba da jamagiri dauniSna. sanacvlod,
qarTlis mefes lores cixe da debedas xeoba mosTxova, kaxeTis mefes ki,
kak-eniselis
mxare
(saingilo).
Sah
abasma
es
mxareebi
saqarTvelos
amasTanave,
aq
Turqmanuli
tomebi
Camoasaxla.
qarTlma
II
gamahmadianebulma
Svilma
konstantinem
mokla.
TaTbirs
kaxeTis
mefed
Caudga.
mefed
ar
cnes
qeTevani
gamoacxada.
da
ajanydnen.
aleqsandre
magram
Secda.
ajanyebas
II-is
mamismkvleli
saTaveSi
ufrosi
vaJis
qeTevan
daviTis
da
misi
mcveli
yizilbaSebi
qarTvelebma
amoxoces.
aleqsandre
mefis
Ze)
moulodnelad
daemtkicebina.
(amave
periodSi
gardaicvala).
qveynis
qarTlis
mdgomareoba
mefe
ucvleli
giorgi
rCeboda
im
gansxvavebiT,
misakuTrebuli.
rom
aRmosavleT
samcxe
saqarTvelo
mTlianad
irans
osmaleTs
ergo.
Sahma
hqonda
qarTl-
saxelmwifo
moRvawe
iranSi
waiyvana.
darCenilebs
Soris
ki,
wels
iranis
mmarTvelma
Teimuraz
da
luarsab
II
iranSi
didma
feodalma
Sadiman
baraTaSvilma
SeZlo
luarsabi
daerwmunebina, Sahs xleboda. luarsabi II jer sapatio tyve iyo, magram mas
Semdeg, rac gamahmadianebaze uari ganacxada, iranelebma gulabis cixeSi
gamoketes.
Teimurazisa
miwerili
da
werilebis
luarsabis
pasuxad,
osmalebTan
osmaleTis
daxmarebis
laSqari
1615
saTxovnelad
wels
iranis
yizilbaSuri
garnizoni
amowyvites,
Semdeg
iranidan
gamogzavnili
15
aTasiani laSqaric.
ganrisxebuli iranis Sahi 1616 wlis gazafxulze saqarTvelos kvlav
Semoesia.
qarTlSi
daud-xanis
Svili
bagrat-xani
(1616-1619ww.)
datova,
TviTon kaxeTSi SeiWra da sastikad aaoxra. abas I-ma wlis bolos kaxeTi
kidev
dalaSqra.
man
igive
1617
wlis
gazafxulzec
gaimeora.
kaxeTma
udidesi zarali naxa. Sah abasma 200 aTasi kaci iranSi gadaasaxla. maTi
STamomavlebi dResac cxovroben fereidansa da iranis sxva provinciebSi.
1619 wels Sah-abasma qarTlSi mefed bagrat xanis Svili simoni dasva.
damxmared ki, qarTlis yofili mouravi giorgi saakaZe dauniSna.
giorgi saakaZe da misi winaprebi samefo taxtis aznaurebi iyvnen.
wyaroebSi es gvari XII-XIII saukuneebidan Cndeba. saakaZeebi XVI saukunis II
naxevarSi gansakuTrebiT dawinaurdnen. giorgis mama siauS saakaZe simon I-is
dros
Tbilisis
cixeebi
atenisa
mouravi
da
iyo,
TeZmis
biZa
xeobebSi
saxlTuxucesi.
mdebareobda.
maTi
giorgi
sagvareulo
saakaZe
jer
qarTlis mefe simon I-Tan, Semdeg giorgi X-Tan erTad ibrZoda. luarsab IIis mefobis dros igi ukve Tbilisis mouravad ixsenieba.
giorgi saakaZem Tavi 1609 wels taSiskaris brZolaSi gamoiCina. 1608
wels samcxis aTabagis qvrivi, simon I-is asuli elene SvilTan _ manuCarTan
erTad Sah abas I-s eaxla da osmalTa winaaRmdeg brZolaSi daxmareba
sTxova. Sahma maT mxolod mcire razmi gaugzavna. laSqris ZiriTad nawils
qarTvelebi Seadgendnen. elenem osmalebisagan axalcixis gaTavisufleba
droebiT moaxerxa. osmalebma samcxe kvlav daipyres da qarTlis dasja
gadawyvites. 1609 wels osmalTa mravalaTasiani armia qarTlSi SemoiWra.
luarsab
II
cxireTis
Tevdorem
SecdomiT
cixeSi
miaswavla
iyo
da
gamagrebuli.
cixisagan
mters
Sors
gza
mRvdelma
waiyvana.
osmalebma
brZolas
giorgi
saakaZe
sardlobda.
osmalTa
laSqris
saakaZes
saqarTvelos
gaerTianeba
aznaurebze
dayrdnobiT
ewinaaRmdegeboda.
Tavadebs
saqarTvelos
gaerTianeba
mefe-
RalatSi
didebulebs
daerwmunebinaT.
saakaZis
mokvlis
luarsabi
dasturi
dedofals
misca.
1612
gaSorda
wels
da
SeTqmulebma
yizilbaSi
feiqar-xani
marTavda.
Teimuraz
osmaleTSi
Soris
gatexvas
awames.
avtoriteti
moaswavebda.
igi
xalxis
hqonda.
1624
misi
wlis
Tvalwin
gamahmadianeba
seqtemberSi
gaaSiSvles
qarTvelebis
qeTevani
da
cxeli
iranSi
SanTebiT
mTel
msoflios
moedo.
1622
wels
Sahis
brZanebiT
mSvildis
feiqar-xanma
Sahs
kaxelebis
ajanyebisaTvis
mzadebis
Sesaxeb
Seatyobina. arc qarTli iyo mSvidad. 1624 wlis bolos iranis Sahma giorgi
saakaZe da misi colis Zma zurab aragvis erisTavi iranSi gaiwvia.
1625 wels iranelTa jari yarCixa-xanis sardlobiT saqarTvelosaken
gamoeSura. maT simon-xanisaTvis sacole mohyavdaT. sinamdvileSi, yarCixaxans qarTvelebis gawyveta, gadarCenilebis ki, iranSi Carekva evaleboda.
yarCixa-xanis mrCevlad giorgi saakaZe iyo daniSnuli. mas zurab erisTavic
134
jaris
meTaurebi
gawyvites.
usardlod
darCenil
yizilbaSebs
wasasvlelad
samefos
emzadeboda,
taxtze
dasves.
moiwvies
da
aRmosavleT
gaerTianebuli
saqarTvelos
qarTl-
mosaxleoba
da
Tavisi
siZis,
isa-xan
yorCibaSis
meTaurobiT
qarTvelebis
unda
gaemarTaT.
brZola
ricxobrivma
magram
ivliss
upiratesobam
samxedro
marabdis
gaSlil
velze
velze
TaTbirze
moxda.
mas
sicxem
yizilbaSebis
mxari
da
ar
mtris
sasargeblod
maCabeli,
Svidi
ColoyaSvili,
Teimuraz
muxranbatoni
da
sxvebi
iyo.
mTeli
iranis
mxedroba
120
000
meomars
iTvlida.
Sahs
aeRo
Tavadebs
da
aRmosavleT
dakavSireboda.
saqarTvelos
saCuqrebsa
da
SesanarCuneblad
Tanamdebobebs
moRalate
daxarbebulma
135
moakvlevina.
avida.
1631
Semdeg
wels
urCi
Teimuraz
feodalis
I-ma
zurab
Tavidan
erisTavs
mocileba
simon-xani
gadawyvita
da
samxedro
daxmarebas
sTxovda.
1639
wels
man
ruseTis
mefis
dasrulda.
dasavleT
saqarTvelo
osmalebs,
aRmosavleT
aiZulebda
rostomisadmi
damTmobi
yofiliyo.
qarTl-kaxeTSi
gaemgzavra.
es
vizitic
uSedegod
dasrulda.
1661
wels
imereTSi
gadaakeTes
da
yizilbaSTa
garnizoni
Caayenes.
sofel
gzebs
_
akontrolebda.
yaraRaji
unda
mesame
yofiliyo.
cixe
yizilbaSi
Camosaxlebuli
xanebis
Turqmanebi,
daemuqra.
1660
wels
kaxeTSi
ajanyeba
daiwyo.
ajanyebis
erisTavebi
gafrindauli,
iyvnen.
xevsuri
kaxeTis
nadira
mTianeTis
mosaxleobas
xoSarauli
da
fSavi
TuSi
zezva
gogolauri
xelmZRvanelobdnen.
ajanyebulebma
baxtrionisa
da
alaverdis
cixeebs
erTdroulad
Sahs
gaugzavnes.
biZina
ColoyaSvili,
Salva
da
elizbar
qsnis
rostomis
politikas
agrZelebda
da
qarTl-kaxeTis
gaerTianebas
qvrivi
osmaleTs
ekuTvnoda.
amitom
Sahis
moTxovniT,
arCili
1662
wels
ruseTidan
Camosuli
erekle
batoniSvili
am
kuTxiT
garkveul
warmatebebsac
miaRwies.
qarTl-
oTxivejer
gamoZevebul
iqna.
daxmarebisaTvis
man
ramdenjerme
moskovis
gareubanSi,
sofel
vsexsviatskoeSi
samecniero
da
petre
I-is
uaxloesi
megobari
da
ruseTis
pirveli
138
saqarTvelo.
XVII
saukunis
dasawyisSi
dasavleT
koaliciis
guriisa
sanapiroebis
da
blokada
mowyobis
cdebs
samegrelos
moawyo:
realuri
damorCilebis
Sewyda
marilisa
Sedegi
mizniT,
da
ar
mohyva.
Savi
zRvis
rkinis
Semozidva.
amisa,
samefo-samTavroebi
damoukidebel
saSinao
politikas
gurieli
da
ServaSiZe.
amasTan,
es
mTavrebi
erTmaneTsac
samegrelos
samTavros
Tavs
esxmodnen.
1694
wels
dadianTa
taxtisaTvis
xangrZlivma
brZolam
dasavleT
saqarTvelo
Seirya
ubedureba
qristianuli
tyveTa
sarwmunoeba.
gayidva
iyo.
magram
saqarTvelos
yvelaze
didi
mosaxleobis
hqonda.
mosaxleoba
ganaxevrda.
miuxedavad
amisa,
Tavi XXII
saqarTvelo XVIII saukunis I naxevarSi
giorgi XI yandaaris mbrZanebeli da iranis jarebis mTavarsardali
gaxda. Sahma igi avRaneTis mmarTvelad datova. masTan erTad avRaneTSi 20
aTasamde
qarTveli
molaSqre
iyo.
Tavdasxmebi
SeaCeres,
yandaarelTa
ganmaTavisuflebeli
Seipyro
Sahs
da
sanacvlod
gaugzavna.
qarTvelebma
avRanelTa
moZraobis
Sahis
karze
iranze
siZulvili
meTauri
tyveoba
avRanelTa
daimsaxures.
mir-veisi
avRanelma
giorgim
Tavis
140
centraluri
xelisuflebis
ganmtkicebis
mizniT,
vaxtangma
e.w.
uflebebi
winaaRmdeg
iyo
hqonda.
faqtobrivad,
mimarTuli,
ramac,
es
didgvarovani
bunebrivia,
feodalebis
feodalTa
guliswyroma
gamoiwvia.
vaxtangma
qarTlis
CrdiloeTi
sazRvaric
gaamagra.
1707
da
1711
amisa,
vaxtangma
kulturul-saganmanaTleblo
RonisZiebebi
mTavarsardali
da
avRaneTis
mbrZanebelic
iyo.
qaixosros
sulxan-saba
orbelianic
iyo.
vaxtangma
icoda,
rom
gamefebis
da
osmaleTis
winaSe
Tavis
upiratesobas
xazs
usvamda.
safrangeTi
qarTveli
mefis
gulis
mosagebad
iranis
Sahs,
iyo
da
samSobloSi
avtoritetiT
sargeblobda.
misi
brZolis
erToblivi
gegma
SeimuSaves.
1720
wels
kaxeTSi
xanma
laSqari
ukan
War-belaqanze
dabrunda.
galaSqreba
lekebis
mainc
winaaRmdeg
ver
gabeda.
qarTlis
sabrZolvelad
Sirvanis,
spasalarad
daniSna.
qarTveli
mefe
iranis
imperiis
sabolood
gaenadgurebina
lekebi:
maTi
placdarmi
War-
ubrZana.
Seesrulebina
ganrisxebulma
Sahis
brZaneba.
mefem
iranis
sajarod
mbrZaneblis
daifica,
am
aRarasodes
gadawyvetilebam
da
ekonomikuri
interesebisaTvis,
petre
I-s
kaspiis
zRvis
sagareo
mdgomareobis
Seswavla
evaleboda.
iranis saSinao
volinskim
imperators
didi
samxedro
Tanamdeboba
maT
ekavaT.
volinski
ramdenjerme
man
qarTlSi
dabrunebul
vaxtangTan
molaparakeba
daiwyo.
ganzraxva
amoZravebda.
vaxtangi
Tvlida,
rom
ruseTis
imperators.
Tumca,
vaxtangma
xelSekruleba
petre
I-s
werilobiT
iuridiulad
ar
Tanmxoba
mainc
gaformebula.
petre
daxoces.
kaspiis
zRvis
sanapiroebis
dakavebas
TurqeTic
1722 wlis 2 ivliss petre I-ma vaxtangs acnoba, rusTa jari male
kaspiis zRvis sanapiroze gamoCndebao. 3 agvistos ki, atyobinebda, jarma
moqmedeba ukve daiwyoo. imave xanebSi, TurqeTis sulTanma vaxtangs iranis
winaaRmdeg
salaSqrod
mokavSireoba
sTxova,
sanacvlod
ki,
mTel
gaego
agvistosTvis
vaxtangi
qarTvel-somexTa
da
da
mis
dasaxmareblad
ganjaSi
rusTa
Cavida.
jari
irans
erToblivi
darubandsa
da
oms
ucxadebda.
gegmis
Sesabamisad,
baqos
Soris
unda
axalma
Sahma
Tamazma
mxari
kaxeTis
mefes
konstantines
vaxtangi
SemouTvala
cxinvalSi
mefes
sulTnis
gaixizna.
arzrumis
Zalaufleba
faSam
kidev
da
qarTlis
ecno
erTxel
taxti
imperatorma
zavs
xeli
1724
moawera.
wlis
zavis
144
12
ivliss
Tanaxmad,
konstantinopolSi
TurqeTi
ruseTTan
kaspiispireTis SeerTebas cnobda. sanacvlod, somxeTisa da iranis CrdilodasavleT nawils iTxovda. petre I-ma qristianuli saxelmwifoebi advilad
gawira.
vaxtang VI-m Turqebs Zmisa da Svilis xeliT Zvirfasi ganZi gaugzavna.
Turqebma
vaxtangs
sulTnis
karze
gamocxadeba
moTxoves.
mefem
uari
ganacxada. maSin, Turqebma qarTlis taxtze misi Zma iase dasves. vaxtangi
iZulebuli gaxda 1200 kaciani amaliT ruseTs gamgzavrebuliyo. amalaSi
saqarTvelos
ganaTlebuli
sazogadoebis
brwyinvale
warmomadgenlebi
mravalricxovani
gaxda.
moskovSi
axali
quCa-moednebi
gaCnda:
mxriv,
mefis
ruseTi
mis
samsaxurSi
Sesuli
qarTvelebiT
ruseTis
maZieblebi
da
samefo
karze
politikuri
gaizardnen
emisrebi.
ruseTis
qarTlis
samefo
guberniad
taxtis
saqarTvelos
tragedia
mxolod
`osmalobiT
ar
damTavrebula.
(saingilo)
saxelmwifo
Camoayalibes.
1727
wels
osmaleTis
mizezebi
hqonda.
ganviTarebis
dabal
safexurze
mdgomi
osi
miwebze
xiznebad
saxldebodnen.
xSirad
maTi
zedafenis
formaciaze
gardamavali
sazogadoebrivi
urTierTobisaTvis,
osebi,
rogorc
wesi,
qristianul
sarwmunoebas
mcxovreb
`oseTis
qarTvel
sasuliero
qarTvelebisagan
misionerebma
komisia,
Sedgeboda.
osTa
sasuliero
Soris
am
pirTa
romelic
saqmeSi
iniciativiT
Tavdapirvelad
ruseTi
qristianobis
Seiqmna
ar
ereoda.
gavrceleba
e.w.
mxolod
qarTvelma
daiwyes.
`oseTis
moRvaweebma
ruseTis
mTavrobas
oseTSi
skolebis
gaxsnis
qarTul
enaze
antoni
did
daxmarebas
uwevdnen.
erekle
II-is
mier
osur
enaze
Targmnilma
da
qarTuli
anbaniT
dawerilma
. . . . . . . . .
146
winaaRmdeg
ajanyeba
daiwyo.
iranelebma
qarTvelTa
daxmarebiT
qarTl-
wels
kaxeTis
mefe
konstantine
RalatiT
mokles.
taxtis
periodSi
qarTl-kaxeTSi
SemoRebuli
gadasaxadebi
ajanyda.
Teimurazisa
da
amboxebis
didebulebis
CasaxSobad
Sepyroba
gamogzavnilma
SeZlo.
sefi-xanma
ajanyeba
damarcxda.
daeaxlovebina.
datyvevebuli
Teimurazi
da
didebulebi
brZola
qarTvelebisgan
daRestnelebTan
laSqrobebis
Semdeg,
xangrZlivi
iTxovda.
aman
brZolaSi
Sahma
gamodga.
iranis
mosaxleoba
nadir-Sahi
daRestnis
welSi
damarcxda.
damorCileba
mmarTveli
sabolood
irans
sursaTs
gatexa.
mdgomareoba
gadasaxadebis
gazrdiT
scada.
yizilbaSebma
mTeli
qarTli
ar
cxreboda.
qarTvelebma
daxmarebisaTvis
osmalebsac
ki
dasavleT
saqarTvelo.
XVIII
saukunis
dasawyisSi
dasavleT
idga.
miuxedavad
amisa,
qarTvelebi
TurqTa
batonobisagan
erTiani
antiosmaluri
ajanyeba
daiwyo.
qarTvelebs
am
ruseTis
flotis
Sav
zRvaze
gamoCenis
SemTxvevaSi,
qarTvelebi
micema
Seuwyvites.
Turqebma
gadawyvites,
dasavleT
saqarTvelo
Woroxis
gadasasvleliT
xeobidan
imereTSi,
guriaSi,
TurqeTis
axalcixis
flotma
ki
mxridan
jarebi
zekaris
samegreloSi
arsad
Canda.
brZola
gaWianurda.
stambulSi
axali
laSqaris
rasac
TurqeTSi
xelisuflebis
Secvla
mohyva.
dasavleT
qveyana
aoxrda.
samefo
taxtisaTvis
brZola
daiwyo.
XVIII
saukunis pirvel naxevarSi imereTis taxts dasavleT saqarTvelos mefemTavrebi monacvleobiT ikavebdnen. 1752 wlis martSi mefe aleqsandre V
gardaicvala da imereTis taxtze misi vaJi solomon I avida.
148
gavlena
yvelaze
Zlieri
afxazeTis
samTavroSi
iyo.
XV-XVIII
dainawiles,
ramac
afxazeTis
Tavdacvisunarianoba
mosaxleobas
zRva
Cauketes,
rasac
1725,
1728,
1730
wlebis
magram
isev
osmalebis
Zveli,
gandevna
warmarTuli
mainc
ver
sarwmunoeba
SeZles.
qristianoba
gavrcelda.
saqalaqo
saqarTvelos
gadasarCenad
udidesi
roli
qarTulma
mTeli
Zal-Rone
Turqebis
gandevnisaTvis
moexmaraT.
kaTalikosi
osmaluri
miwismflobelobis
wesis
damyarebis
miuxedavad,
samxreT
saqarTvelos
adgilobriv
mahmadian
gamgeblebsac
ar
praqtikuli
saqmianoba
1733
wlidan
daiwyo.
marTlmadidebeli
warmoadgenda.
mSobliur
gamahmadianebuli
enaze
saubrobdnen
da
qarTveli
feodalebic
saqarTvelos
sxva
saxlSi
mxareebis
Tavi XXIII
saqarTvelo XVIII saukunis II naxevarSi
Teimurazisa
da
erekles
mefobis
dasawyisSi
qarTl-kaxeTs
da
bambakis
iranelTa
olqebi
jarebi
ekuTvnoda.
eqvemdebarebodnen.
Teimurazs
maTi
qarTlSi
saSualebiT
Sahs
TviTon
samxedro
niWsa
xleboda,
da
erekle
unars
ki
mas
nadir-Sahic
zurgs
gaumagrebda.
mSvenivrad
icnobda.
Teimurazi jer kidev gzaSi iyo, roca Sahi mokles. taxtze misi ZmisSvili,
Teimurazis siZe adil Sahi avida. iranis axal mbrZanebels momxreebi
sWirdeboda, amitom simamri kargad miiRo.
iranSi Teimurazis yofnisas erekles gamahmadianebuli abdula-begi
(vaxtang VI-is Zmis, ieses Svili) aujanyda. man daRestneli feodalebi,
osmalebi da nadir-Sahis ukmayofilo, iranis taxtis maZiebeli yizilbaSebi
miimxro. abdula-begi ereklesagan qarTlis taxtis datovebas moiTxovda.
Sahis `erTgulebis niSnad, ereklem jer Sahobis maZiebeli yizilbaSebi
gaanadgura, Semdeg abdula-begis momxre xanebi da daRestneli feodalebi
150
gaaTavisufla.
erekles
Saqis
qedi
somxeTisa
mouxares
mmarTvelma
aji
da
da
azerbaijanis
ZRveni
Celebmac
saxanoebis
miarTves.
miuloca.
erekles
SinaomebiT
fana-xani
saxelmwifos
daamarcxa.
gavlena
damyarda.
mdinare
ganjis
araqsamde
xanma
qarTl-kaxeTis
laSqrobis
xarjebi
ver
mdinare
upiratesoba
pirveloba
iranis
Zegamze
aRiara.
axalma
gadainacvla.
fana-xanma
amierkavkasiaSi
mbrZanebelma
amierkavkasiaSi
qarTl-kaxeTis
Sah-rohmac
mefeebis
daadastura.
man
gaZliereba
daRestnelma
osmaleTs
feodalebma
mosvenebas
XVIII
ar
saukunis
aZlevda.
50-iani
misi
wlebis
saboloo
dapyrobisaTvis
emzadebodnen.
lekebma
daswreba
gadawyvites. 1750 wels lekTa mravalricxovani laSqari kaxeTs Seesia. ioralaznis SesarTavTan qarTvelebma mterze brwyinvale gamarjveba moipoves.
1751 wels Teimurazi da erekle Waris dasapyrobad gaeSurnen. brZola 15
Tebervals mdinare agri-Cais napirze gaimarTa. qarTvelebi damarcxdnen.
Warelebis mxares erekles vasali, Saqis xani aRmoCnda. qarTvel mefeebs
ganjis xanmac uRalata. erekle tyveobas Zlivs gadaurCa.
imave
mmarTvelTan
wlis
ivlisSi
azat-xanTanac
qarTvelebs
mouxdaT.
151
brZola
azat-xanma
samxreT
avRanelTa
adarbaganis
da
uzbekTa
jarebiT
iranis
nawili
daimorCila
da
aRmosavleT
amierkavkasiaSi
18
brwyinvale
aTaskaciani
gamarjveba
korpusi
erekles
sastikad
did
daamarcxa.
samxedro
es
talantze
iSviaTi
da
metyvelebda.
iranis
survilad
rCeboda.
taxtze
sasurveli
Saqi-Sarvanis
kandidati
mmarTvelis
aeyvana,
aji
Celebis
jerjerobiT
winaaRmdeg
seqtembers
erekle-Teimurazma
sakuTari
ZalebiTa
da
Crdilo
saocrad
gaizarda.
1755
wels
germaniaSi
gamoqveynda
wigni,
paata
batoniSvils
daukavSirdnen.
SeTqmulebis
monawileni
erekles
mefis
qristianebic
(somxebi,
berZnebi
sxvebi)
da
gaZlierebas
aisorebi,
imediT
axlo
qurTTa
aRmosavleTis
zogierTi
Sehyurebdnen.
isini
tomi,
daCagruli
anatolieli
mfarvelobas
erekles
sanukvari
ocneba
osmaleTis
mier
mitacebuli
samcxe-
`tyveTa
syidva
akrZala.
es
ki
TurqeTis
winaaRmdeg
galaSqrebas
Turqul
garnizonebTan
mWidrod
iyvnen
dakavSirebulni.
amitom
osmalebs
`tyvis
syidvis
aRdgenas
hpirdeboda.
solomonma
mteri
da
4000
molaSqre
datoves.
Turqebs
solomonis
winaaRmdeg
daewyoT.
1767
wels
stambolSi
solomonisa
da
erekles
wels
solomon
I-Tan
ruseTis
elCi,
poruCiki
qobulaSvili
wlis
maisSi
solomon
TbilisSi
Camovida.
qarTveli
mefeebi
mitacebuli samcxe-
misi
samxedro
gegmiT,
gaerTianebul
Zalebs
TurqTa
mTavar
dros
cdilobda.
mosaxleobas
generali
igi
ruseTis
ruseTis
totlebeni
jariT
qarTlis
qarTlis
imperatoris
taxtis
xelSi
cixe-qalaqebs
erTgulebaze
Cagdebas
ikavebda
ZaliT
da
aficebda.
154
solomonma
Eerekles
gamarjvebiT
isargebla
da
cucxvaTisa
da
ruseTis
gadaabrala:
saimperatoro
totlebenis
saxelgatexili
generlis
karma
gegmis
yvelaferi
Sesabamisad
`saqmianobis
qarTvel
ar
gagrZeleba
mefeebs
moqmedebdneno.
mis
Semcvlels
vaJi
levan
batoniSvili
monawileobdnen.
erekle
ruseTis
sardlebi
STamomavlebs
unda
erekles
unda
darCenodaT,
damorCilebodnen,
eklesiis
saTaveSi
taxti
erekles
kaTalikosi
unda
mZevlad
gaagzavnida.
axalcixis
SemoerTebis
SemTxvevaSi
ki
Semosavlis
naxevars
ruseTs
gadauxdida
da
mis
ruseTis
imperatorisagan
Turqebisagan
axalcixis
ruseTma
dasavleT
saqarTveloze
155
osmaleTis
nominaluri
Turqebma
solomonis
verc
brZolis
saerTaSoriso
imereTis
Sedegad
ukve
xelSekrulebiT
cixeebi
daikaves.
mopovebuli
mtkicdeboda.
iyo.
guriis
es
yvelaferi
ubralod,
samTavros
axla
nawili
wels
solomons
Svilic
ki
aujanyes.
mefem
ajanyeba
CaaxSo
da
1784
wlis
23
aprils,
49
wlis
asakSi,
mefe
moulodnelad
didi
nawili
Turqebisgan
ganTavisuflebuli
datova.
icvamda,
rigiTi molaSqresaviT
Tofs,
dambaCasa
da
xanjals
traqtati.
quCuk-kainarjis
zaviT,
qarTl-kaxeTma
qarTl-kaxeTSi
TiTqmis
Sewyda.
1782
wels
levan
batoniSvili
jaris
Sesaqmnelad
erekles
qarTl-kaxeTSi
Cerqez-
molaparakebebs
urTierTobis
xan
iranTan,
xan
osmaleTTan
awarmoebda.
damyarebas
evropis
saxelmwifoebTanac
erekle
cdilobda.
XVIII
aRSfoTebas
ar
malavda.
1780
wels
qarTlis
taxtis
II-ze
iyo
damokidebuli.
somxuri
eklesiis
meTauri
ruseTis
ar
eyoleboda.
grigol
amierkavkasiis
potiomkinma
saqmeebis
ereklesTan
mosagvareblad
molaparakeba
daiwyo.
uflebebs
icavda
dapirebas
iZleoda.
da
saqarTvelos
istoriul
qarTl-kaxeTis
mefe
sazRvrebSi
ruseTis
aRdgenis
imperators
unda
ruseTis
mfarvelobaSi
Sevida.
TbilisSi
rusTa
jaris
batalioni Semovida.
evropis saxelmwifoebi, kerZod, inglisi da safrangeTi ,,georgievskis
traqtats aRmosavleTSi ruseTis politikis triumfad miiCnevdnen.
osmaleTis imperia SeSfoTda. ruseTma kavkasioni uomrad gadmolaxa.
osmaleTi saqarTvelos winaaRmdeg brZolas axalcixis faSasa da Warbelaqanis
saSualebiT
organizebuli
da
agrZelebda.
sistematuri
saqarTveloze
gaxda.
ereklem
maTi
ruseTs
Tavdasxmebi
saqarTvelos
amierkavkasia,
faTali
xans
158
ki,
samxreT
azerbaijani
ergo.
emzadebodnen.
faTali
xani
moulodnelad
gardaicvala.
saqarTvelos
mefe-mTavrebma
samxedro
kavSiri
gaaformes.
erekle
II
osmaleTisagan
mitacebuli
samcxe-saaTabagos
saqarTveloSi
Semoyvanili
batalioni
ruseTis
impertorma
miiRebda.
gamogzavnas
erekle
daJinebiT
traqtatiT
iTxovda.
gaTvaliswinebuli
ruseTi
ki,
iseT
dros
aTasi
kacis
eloda,
roca
dRes,
uTanasworo
brZolaSi
isini
damarcxdnen.
11
seqtembers
oqtombers miiRo, roca Tbilisi mtris mier ukve dangreuli iyo. 1795 wlis
14 seqtembers erekle general gudoviCs werda: ,,ruseTisgan daimedebuli
rom
ar
vyofiliyavi,
movemzadebodi,
ar
davmarcxdebodi
da
samefos
SevinarCunebdio.
1795 wlis dekemberSi ruseTma gadawyvita, aRa-mahmad xani `daesaja da
iranSi laSqroba moewyo. realurad, ruseTs iransa da indoeTSi Tavisi
savaWro-ekonomikuri
interesebis
dacva
surda.
am
laSqrobis
Sedegad,
erekles
daxmarebis
nacvlad,
mxolod
misi
daimedeba
erekle
II
1798
wlis
11
ianvars,
78
wlis
asakSi
Tavi XXIV
aRmosavleT da dasavleT saqarTvelos dapyroba ruseTis mier.
erovnul_ganmaTavisuflebeli brZolis dasawyisi
1798
wels,
erekle
meores
gardacvalebis
Semdeg,
qarTl-kaxeTis
samefo taxtze misi ufrosi Svili giorgi XII avida. is kargad xedavda, rom
georgievskis traqtatma qveyanas mSvidobis nacvlad mahmadian mezoblebTan
kidev ufro gaxSirebuli omianoba da ngreva moutana. mdgomareobas samefo
ojaxis
Sidadinastiuri
brZolac
arTulebda.
giorgi
XII-m
Sinagani
xelSekrulebaSi
arsebiTi
xasiaTis
koreqtireba
sakanonmdeblo
xelisufleba
gadadioda.
qarTl-kaxeTis
mefe
Sida
marTva-gamgeobas
rusuli
kanonebis
safuZvelze
pavle
I-ma
moiwona
proeqti,
romelic
ori
qveynis
kavkasiaSi
ganlagebuli
rusTa
jaris
sardali
generali
eqspediciisagan
Sedgeboda:
aRmasrulebeli,
samoqalaqo,
sisxlis
mrCevlebad
qarTveli
Tavadebi.
aRmosavleT
saqarTvelo,
wlis
aprils
generali
knoringi
ramdenime
aTeuli
rusi
moaqcia.
saqarTvelos
miwveul
ruseTTan
imperatoris
aRSfoTeba
iq
SeerTebis
erTgulebaze
gamoxata:
qarTvel
manifesti
ficis
isini
Tavadaznaurobas
dadeba
myisve
waukiTxa
mosTxova.
daapatimres.
aRmosavleT
da
ruseTis
TavadTa
nawilma
saqarTveloSi
rusTa
mmarTvelobas
Tavadaznauroba
Caudga.
opoziciaSi
qveynis
yvelaze
marTva-gamgeobaSi
adre
qarTveli
momxdar
uCveulo
erovnuli
saxelmwifoebriobis
SenarCunebisaTvis
brZolis
saTaveSi rCeboda.
kaxeTis 1802 wlis SeTqmuleba. kaxeTi 1802 wlis ivlis-agvistoSi
erovnuli moZraobis ZiriTadi kera iyo. qelmenCuris midamoebSi qiziyis
mamakacTa didi nawili _ ramdenime aTasi kaci Seikriba. ajanyebulebma maT
dasaSlelad gamogzavnili rusTa batalioni daamarcxes da iulon erekles
Zis erTgulebaze fici dades. male ajanyeba mTel kaxeTs moedo. moZraobis
meTaurebma imperatoris saxelze Txovna Seadgines, romlis arsi ormxrivi
xelSekrulebis ganaxleba da qarTl-kaxeTis avtonomiuri samefos aRdgena
iyo.
pasuxad
regionSi
mravalricxovani
damsjeli
jari
Sevida,
umaRlesma
xelisuflebam
saqarTveloSi
Seqmnili
cicianovi
dainiSna.
mas
saqarTveloSi
wesrigis
162
damyareba
da
bagrationTa
samefo
karis
warmomadgenelTa
didi
da
aSkara
da
giorgi
XII-is
qvrivi
mariami
SvilebiTurT.
ruseTis
gaigo,
ras
warmoadgenda
rusuli
marTva-gamgeoba.
mosaxleobis
Jinvali
aiRes,
samxedro
gza
daikaves
da
rusTa
jaris
sistema
dagmo
da
upiratesoba
gauqmebul
qarTul
ki
brZola
geografiuli
qsnis
xeobaSi
areali
gadaitana,
sakmaod
riTac
gaafarTova.
antirusuli
SeSfoTebulma
poziciebi
TandaTanobiT
daTmes.
farnaoz
magram
brZolas
batoniSvili
sisxlSi
iqna
CaxSobili,
ukvalod
ar
iyo.
werilobiTi
pavle
cicianovi
ganawesi
mieca,
iZulebuli
gaxda
ganesazRvra
maTi
mTielebisaTvis
mkacri
ufleba-movaleobebi.
samefo
saqarTvelos
sxva
mxareebTan
SedarebiT
ukeTes
TareSi
awuxebda.
aRmosavleT
saqarTveloSi
ganviTarebulma
saqarTvelos
gaerTianebisTvisac
ibrZoda,
magram
uSedegod.
saqarTvelos
pirveli
samTavro,
romelzedac
ruseTis
mier
moxerxebulad
ganxorcielebuli
regionis
faqtobrivi
Tavadac
daTanxmebuliyo.
1804
wels
sof.
elaznaurSi
mTavarmarTebels
daemorCileboda.
amieridan
imereTis
ruseT-TurqeTis
omis
viTarebaSi,
164
osmaleTis
sulTanisagan
laSqriT
xaniswylis
xeobaSi
dabanakda.
xangrZlivi
brZolis
iZulebuli
gaxdeboda
mieniWebina.
SeiaraRebuli
amasTanave,
brZolis
mTavrobasTanac
ajanyebuli
mefes
uperspeqtivoba,
cdilobda
da
imereTisaTvis
kargad
amitom
daeTmo
esmoda
ruseTTan
morigebas
iran-osmaleTTanac.
mefe
da
ruseTis
ajanyebulTa
ajanyebis
osmaleTis
CasaxSobad
frontebidan
maT
dasavleT
ramdenime
saqarTveloSi
batalioni
da
iranisa
kazakTa
da
razmebi
gadmoisrola.
1810 wlis ivlisis Sua ricxvebSi ajanyebulebma sof. sakarosTan
gamarjveba moipoves da Tvis bolomde poziciebi SeinarCunes. amis Semdeg
imerlebi partizanul brZolaze gadavidnen. solomon II mTeli agvistos
ganmavlobaSi samxedro operaciebs moxerxebulad warmarTavda, magram 5
seqtembers
sastikad
axalqalaqTan
damarcxebis
brZolaSi
Semdeg,
ruseTis
garedan
mier
daxmarebis
TurqTa
imedi
laSqris
gadaewura.
wels
mefis
cxedari
saqarTveloSi
gadmoasvenes
da
gelaTis
monasterSi dakrZales.
koloniuri politikis I etapi. ruseT-TurqeTis omis dros guriis
samTavros politikuri statusi Seicvala. 1828 wlis oqtomberSi rusTa
razmebma misi okupacia ganaxorcieles. 1829 wels guriis avtonomiuri
samTavro gauqmda. regioni uSualod rusul mmarTvelobas daeqvemdebara.
amierkavkasiaSi poziciebis ganmtkicebisTanave, ruseTis mTavrobis
kavkasiur
administracias
saSualeba
mieca
marTva-gamgeobis
sistemis
xalxTa
winaaRmdegobis
aRmosafxvrelad
ruseTis
politikis
samefo
da
erT-erTi
mimarTuleba
saufliswulo
miwebi,
isic
agreTve,
iyo,
rom
antirusul
sakuTrebad
gamocxadda.
ruseTis
xazinis
xelSi
saqarTvelos
daatyveves.
xelisuflebam
saqarTvelos
mTavarmarTebeli
ajanyebulebi
iZulebuli
gaxda
dasaja,
garkveul
Tumca
daTmobebze
kaxeTSi
Camovida
da
SeiaraRebul
brZolas
saTaveSi
rusebma
daaswres
da
mteri
sastikad
daamarcxes.
iranelTa
aleqsandre
batoniSvili
damarcxda
da
iZulebuli
gaxda
kaxeTs
gaumarTa,
rusTa
mxridan
kompromisi
SesaZlebeli
gaxdeboda:
kaxeTs
damoukidebel
samefod
gamoacxadebda.
imperia
ukandaxevas
ar
apirebda. 1813 wlis maisSi rusTa jarebi SatilSi SeiWra. brZolis velze
600 xevsuri gmirulad daeca, rusebma cixe-sofeli aiRes, magram mTavari
amocana ver Seasrules: aleqsandre batoniSvili ver Seipyres. igi jer
daRestanSi gadavida, iqedan ki, irans Seafara Tavi.
dasavleT saqarTvelos 1819_1820 wlebis ajanyeba. 1819 wlis maisSi
egzarqosi
Teofilaqte
rusanovi
imereTSi
Cavida
da
e.w.
saeklesio
mTavarmarTebelma,
generalma
ermolovma
situaciis
reforma
ar
da
SeaCera.
aRmoCnda.
mefed
damyarebas
magram
ajanyebulTa
qarTvelebma
aleqsandre
feodaluri
batoniSvili
daRestanTan
dasamSvideblad
monarqiis
moiwvies.
cdilobdnen
da
es
aRdgena
ajanyebulebi
iran-osmaleTis
saTaveSi
Caudgnen:
solomon
I-is
asuli
darejani
da
maTi
dapatimrebis
brZaneba
gasca.
magram
vidre
amas
rusebma ajanyebis
saukunis
20-ian
wlebSi
saqarTvelos
ganTavisuflebisa
da
isini
miiCnevdnen,
rom
ruseTis
imperatorma
saerTaSoriso
wels
dimitrisa
da
peterburgSi
oqropiris
da
1826
TaosnobiT
wels
faruli
moskovSi
batoniSvilebis
sazogadoebebi
wreebi
faruli
Tbilisis
sazogadoeba
organizaciaSi
TbilisSic
xelmZRvanel
Camoyalibda.
rols
1830-1832
aleqsandre
wlebSi
orbeliani,
WavWavaZe,
daviT
orbeliani,
dimitri
orbeliani,
vaxtang
wels
SeTqmulebma
Seadgines
faruli
organizaciis
wesdeba
wlis
SeTqmulTa
umTavresi
saprogramo
moTxovna
iyo
ganTavisuflebas
gulisxmobda.
erTiani
pozicia
saqarTvelos
meore
nawili
ruseTis
winaaRmdeg
ajanyebis
dawyebis
momxre
iyo
da
saqarTvelos
sazogadoebis
umravlesoba
arCevans.
wevrTa
monarqiasa
umciresoba
da
saxelmwifo
poziciebi
gaiyo.
konstituciur
upiratesobas
wyobilebis
maTi
monarqias
respublikur
Sesaxeb
absoluturi
Soris
akeTebda
wyobilebas
aniWebda.
qveda
SeTqmulebis
palataSi
monawileebi
deputatebi
mefed
iqnebodnen
aleqsandre
warmodgenilni.
batoniSvilis
mowvevas
agreTve,
ruseTis
imperiis
sxva
Cagruli
xalxebis
erovnul-
sazogadoebam
batoniSvilTan
daamyara
da
kavSiri
iranSi
ajanyebis
gadaxvewil
xelmZRvanelobac
aleqsandre
mas
SesTavaza.
ajanyebebSi
qarTvelebs
realuri
daxmareba
ar
gauwies.
yureSi
desants
gadmosxamda
da
maT
amierkavkasias
daatovebinebda.
1830
wels
poloneTSi
antirusulma
ajanyebam
ifeTqa.
qarTvelma
1831
wels
ajanyebis
dawyebisaTvis
xelsayreli
pirobebi
mdgomareoba
gaurTulda
170
da
saqarTvelos
mTavarmarTebeli
baroni
rozeni
rusTa
jariT
sabrZolvelad
iq
gaemarTa.
CeCnebi
da
Crdilo
gaeyvanaT.
kavkasiaSi
SeTqmulebma
es
Tbilisidan
ajanyebis
damatebiTi
dawyebisaTvis
samxedro
Sesaferis
Zala
momentad
wlis
mosamzadeblad
noemberSi
praqtikuli
SeTqmulebi
nabijebi
kvlav
gaaqtiurdnen,
gadadges
da
ajanyebis
konkretuli
gegmac
ajanyeba
1832
wlis
20
noembers,
Tbilisis
guberniis
dawyebuliyo.
romelTa
Soris
samoqalaqo
luarsab
orbelianis
saqarTvelos
maRalCinosnebi
saxlSi
mTavarmarTebeli
iqnebodnen,
da
SuaRamisas
miwveul
sxva
stumrebs,
samxedro
daatyvevebdnen.
Tu
amas
garkveuli
sistemis
Seqmna.
gegma
iTvaliswinebda
darialis
ganlagebas
da
sxva
saSualebaTa
gamoyenebas
ruseTis
kvlav
dawyebuli
dapatimrebebi
ianvarSi,
Tebervalsa
da
martSi
wevrebs
Seamsubuqa
da
gamoutanes,
sikvdiliT
Tumca
aravin
imperatorma
dausjiaT.
nikoloz
SeTqmulebis
I-ma
ganaCeni
monawileebi
naTeli
gaxda,
moZraobisa
rom
da
zogadad,
qarTveloba
iolad
ar
saqarTvelos
Seurigdeboda
Tavi XXV
ruseT-iranisa da ruseT-TurqeTis omebi da saqarTvelo
1805
wlidan
ruseTis
saerTaSoriso
mdgomareoba
sakmaod
dasavleT
evropaSi
da
iran-osmaleTis
winaaRmdeg
axlo
aRmosavleTSi.
am omebis mimarT qarTveli xalxis pozicia erTgvarovani ar yofila.
samefos
aRdgenisaTvis
saxelmwifoTa
mebrZoli
winaaRmdegobis
bagrationebi
gamoyenebas
da
cdilobda,
maTi
kerZod
dasi
did
ki,
iran-
Seasrula.
qarTulma
miliciam
1810
wels
axalqalaqisaTvis
ruseTis
moqmed
armias
tyvia-wamliTa
172
da
sursaTiT
amaragebda.
SeierTa,
amierkavkasiaSi
brZolebiT
dapyrobili
foTisa
da
1826
wlis
ivlisSi
ruseT-irans
Soris
axali
omi
gaCaRda.
romlebic
ruseTis
cxenosanma
miliciam
Tavi
saxanoebis
aRebaSic.
generalma
gamarjvebiT
gamoiCina
1827
giorgi
dasrulda.
wels
erevnisa
erisTavma
qarTvelTa
da
qalaq
naxiCevnis
TavrizisaTvis
da
gulistanis
naxiCevnis
zavis
saxanoebi
piroba
SeierTa.
amave
War-belaqnis
zavma
ruseTis
daadastura
SemadgenlobaSi
mohyva.
mmarTveloba
sasulTno
carizmma
daamyara.
ajanyeba
mogvianebiT
zaqaTalis
okrugSi
sisxlSi
rusebma
gaaerTianes
CaaxSo
da
War-belaqnisa
da
iq
rusuli
da
tfilisis
eniselis
gubernias
1828-1829
wlis
omi.
ruseT-TurqeTis
am
omis
batonobisagan
mohyoloda,
amitom
qarTuli
aTasobiT
teritoriebis
qarTveli
ganTavisufleba
moxalise
ruseTis
unda
armiis
axalqalaqisa
da
axalcixis
aRebisaTvis
warmoebul
samxedro
Tavi
isaxeles
qobuleTis
midamoebsa
da
1829
wels
muxaestatesTan
awyuri,
xerTvisi,
qvabliani,
abasTumani.
osmaleTis
mxares
axalcixisa
da
axalqalaqis
mazrebi
Camoayalibes,
romlebic
propagandam
TurqeTSi
mahmadiani
kavkasiis
mTavarmarTeblis,
da
ruseTis
qarTvelebis
qristianulma
masobrivi
general
politikam
gadasaxleba
paskeviCis
gamoiwvia.
gadawyvetilebiT,
amierkavkasiaSi
meorexarisxovani
mimdinareobda.
mniSvneloba
kavkasiis
eniWeboda,
fronts
amitom
aq
ruseTis
gegmebSi
damatebiTi
jaris
jari
1853
wlis
oqtomberSi
guriis
sazRvarTan
momxdar
gamarjveba
moipova.
general
ivane
andronikaSvilis
jarma,
mdgomareoba
yarsisa
da
kidev
guriisaken
ufro
axali
garTulda.
Zalebi
gamxnevebulma
gamogzavna.
nigoeTTan
osmaleTma
brZolaSi
quTaisisaken
gaWras
cdilobda,
sastikad
daamarcxa.
am
batalioni
da
imereTis,
Sida
qarTlis,
siRnaRis,
TuS-fSav-
guriidan
wamosuli
jarebis
xaSuris
midamoebSi
SeerTebasa
da
warmatebas
miaRwia.
Semdeg
afxazeTis
gavliT
samegreloSi
yirimis
naxevarkunZulis
SesanarCuneblad
yarsis
cixe
daTmo.
saqarTvelos
samTavroebis
gauqmeba.
yirimis
omis
I-ma
guriis
samTavro
gaauqma.
guriaSi
rusuli
mmarTveloba
periodSi
sxva
carizmma
kavkasieli
daRestneli
tomebis
175
imamis
damorCileba
Samilis
da
saboloo
yubanis
mxaris
okupacia
moaxerxa.
ase
dasrulda
ruseTis
60
wliani
brZola
mTeli
kavkasiis dapyrobisaTvis.
ruseT-TurqeTis 1877-1878 wlebis omi. 1875 wels osmalTa winaaRmdeg
balkaneTis slavebi ajanydnen. balkaneTidan TurqTa gandevna da Savi zRvis
sruteebis xelSi Cagdeba ruseTis xelisuflebis strategiuli amocana iyo.
carizmma gamoiyena ruseTis sazogadoebaSi Camoyalibebuli moZme slavebis
daxmarebis idea da 1877 wels osmaleTs omi gamoucxada. rusTa jarebi
balkaneTsa da amierkavkasia-anatoliaSi Setevaze gadavida.
1875 wels osmaleTis mTavrobam aWarlebs jarSi wasvla da ajanyebul
slavTa winaaRmdeg galaSqreba daavala. aWarlebi TurqTa moTxovnas ar
daemorCilnen da antiosmalur ajanyebas SeuerTdnen. qarTuli sazogadoeba
aRfrTovanebiT
Sexvda
am
faqts.
qarTul
laSqarSi
uamravi
adamiani
frontis
beds
arsebiTad
wyvetda.
amasTanave,
baTumisaTvis
samxedro operaciebi cvalebadi warmatebiT mimdinareobda. dekemberSi rusqarTvelTa jari SavSeTSi SeiWra da artanujic daikava. omis saboloo
bedi mainc balkaneTis frontma gadawyvita.
1877
wels
san-stefanoSi
gaformebuli
sazavo
xelSekrulebis
saqarTvelosa
da
dasavleT
somxeTis
teritoriebi
gadaeca.
balkaneTze ruseTis gavlenis gazrda da san-stefanos zavis pirobebi
evropis qveynebisaTvis miuRebeli aRmoCnda. maTi gadasinjvis mizniT, 1878
wels berlinSi saerTaSoriso kongresi iqna mowveuli. berlinis kongresis
gadawyvetilebiT
ruseTis
mflobelobaSi
176
aWara,
SavSeTi,
klarjeTi,
imerxevi,
kola-artaani
da
olTisi
gadavida.
baTumi
,,porto
frankod
laSqari
baTumSi
Sevida.
aWara
dedasamSoblos
daubrunda.
mosaxleoba
qarTvelebTan
mWidro
sixaruliT
kontaqtis
Sexvda
damyarebis
am
mizniT,
faqts.
mahmadian
mowinave
qarTvel
mosazrebiT
qarTvelebi
xels
daerwmunebinaT
ar
uSlidnen,
osmaleTSi
cdilobdnen
mahmadiani
gadasaxlebuliyvnen.
marTlac,
gadaixvewa.
es
movlena
istoriaSi
muhajirobis
saxeliTaa
xelSewyobiT
1878
wels
oci
aTasi
afxazi
osmaleTSi
gadasaxlda.
Tavi XXVI
Tergdaleulebi. erovnul-ganmaTavisuflebeli moZraobis
axali etapi
ruseTis koloniuri politika.
qveynis
okupaciis
saqarTvelos
erTeulebad
saxiT
ganxorcielda.
mTavarmarTebelic
_
mazrebad
kapitan-ispravnikebi
daiyo,
Caayenes.
ruseTis
jaris
iyo.
saqarTvelo
romelTa
saTaveSi
qveyanaSi
samoqalaqo
mTavarsardali
administraciul
samxedro
pirebi
mmarTvelobisa
_
da
samarTlis
elementebic
ZalaSi
darCa.
mmarTvelobis
es
sistema
rusi
moxeleebi
aRiarebdnen.
177
am
problemis
mogvarebas
isini
mosaxleobis
asimilaciisa
da
garusebis
politikiT
apirebdnen.
marTva-gamgeobis
mTlianad
rusul
yaidaze
gardaqmnis
miiCnia.
misi
azriT,
amierkavkasiaSi
wminda
rusuli
Seiqmna,
romelsac
am
mxarisTvis
administraciuli
kanonis
samxedrosagan
samsafexuriani
gamijvna.
samoqalaqo
1840
wlis
mmarTveloba
kanoniT,
amierkavkasiaSi
iqmneboda.
amierkavkasiis
korpusis
sardalic
iyo.
mas
amierkavkasiis
guberniebsa
da
gadawyda
kavkasiis
administraciuli
gansakuTrebuli
erTeulis
Seqmna,
Taviseburi
romelsac
avtonomiis
mefisnacvali
mmarTvelebze
ufro
ganaTlebuli,
gamocdili
da
moqnili
da
maT
garkveuli
adgili
dauTmo
administraciasa
da
adaT-wesebi
dauSves.
voroncovi
arafers
ekiTxeboda
Tavis
imperators
abarebda.
1857
wels
178
mefisnacvlad
feldmarSali
bariatinski
dainiSna,
romlis
mmarTvelobis
periodSi
mefisnacvlis
urTierToba.
moTxovnilebis
cdilobdnen.
axali
aseT
viTarebaSi
memamuleebi
glexTa
eqspluataciis
dakmayofilebas
ekonomikuri
urTierTobebi,
TavianTi
bunebrivia,
xarjze
mTavrobis
siRnaRis
mazris
sof.
ziari
moicva.
1845-1851
wlebSi
wlebSi
gamosvla
samegreloSi
daiwyo.
utu
1857-1866
miqavas
wlebSi
meTaurobiT
mRelvarebebi
glexTa
imereTs,
masobrivi
guriasa
da
centralur
guberniebSic
ar
cxreboda.
glexTa
saerTo
rusul
guberniebSi
batonymoba
1861
wels
gaauqma.
TbilisSi
guberniis
TavadaznaurTa
yriloba
moiwvies,
sadac
ganTavisuflebas,
miwaze
memamuleTa
sakuTrebis
SenarCunebis
kompromisuli
gadawyvetileba
miiRes.
glexi
miwianad
qveyanaSi
Tavisufali
muSaxeli
gaCnda,
ramac
kapitalizmis
reformebi.
sasamarTlo,
XIX
sasoflo
da
saukunis
saqalaqo
179
60-70-ian
wlebSi
mmarTvelobis
ruseTSi
reformebi
gatarda.
maTi
mizani,
iseve
rogorc
saglexo
reformisa
arsebuli
edga.
sasoflo
mmarTvelobas
upiratesad
saglexo
koloniuri
politikis
xasiaTma
yvelaze
naTlad
xasiaTiT
demokratiuli
iyo:
mosamarTleebs
irCevdnen,
dawesda
iyvnen
saTaTbiroebi,
sadac
warmodgenilni.
mosaxleobis
saTaTbiros
mier
arCeuli
wevrebidan
gamgeoba
TviTmmarTvelobis
mSenebloba,
funqciebSi
bazrebi,
jandacvasa
komunaluri
da
meurneoba,
ganaTlebaze
zrunva,
moZraobis
programa
ramdenime
mniSvnelovan
debulebas
erovnuli
cnobierebidan
180
,,qarTvelisa
da
,,saqarTvelos
gandevna,
qarTuli
enis
devna-Seviwroeba,
qarTvelebis
asimilacia
da
eniWeboda.
am
mizniT
Seiqmna
,,qarTvelTa
Soris
wera-kiTxvis
popularizaciam.
Selaxuli
erovnuli
Rirsebis
aRdgenisaTvis
misma
Tanamoazreebma
Tbilisisa
da
quTaisis
saTavadaznauro
samoqmedo
programa
wodebaTa
Serigebas,
erovnuli
gaerTianebas,
erovnul
moZraobaSi
saerTo
niadagis
Seqmnas
iTvaliswinebda.
erovnuli moZraobis saboloo mizans saqarTvelos saxelmwifoebrivi
damoukideblobis
aRdgena
da
qarTveli
eris
saxelmwifoebrivi
srulad
aRdgenas
uWednen
mxars,
risTvisac
saerTo
Tavidanve
saxifaTod
miaCnda
da
mxars
saqarTvelos
181
qarTuli
gardaqmnis,
inteligencia
saqarTvelos
ruseTis
imperiis
avtonomiur
federaciul
saxelmwifod
sawyisebze
mowyobis
ideis
saxelmwifos
federaciul
safuZvelze
reorganizacia,
Znelad
gogebaSvili
da
gansaxorcielebeli
maTi
mimdevrebi
iyo.
ilia
iTvaliswinebdnen
WavWavaZe,
amas
da
iakob
saWirod
niko
ganviTarebas
nikolaZe
upirvelesi
da
sergi
mniSvneloba
mesxi
iyvnen,
qveynis
ekonomikur
maTi
azriT,
saqarTvelo
mianiWa.
sakiTxSi
Tergdaleulebi
erTian
arsebuli
ideur
gansxvavebuli
mimdinareobas
poziciis
miuxedavad,
warmoadgendnen.
maTi
respublikis
Seqmnis
idea.
qarTvel
xalxosanTa
saxelmwifoebrivi
da
sazogadoebrivi
wyobilebis
damxobis
da
sazogadoebrivi
dovlaTis
principi gaimarjvebda.
182
samarTlianad
ganawilebis
saukunis
70-80-iani
wlebis
mijnaze
ruseTis
imperiaSi
reJimis
ganmtkiceba
da
progresul
ZalTa
winaaRmdeg
politikis
gamkacreba
da
TergdaleulTa
praqtikuli
da
kvlav
mTavarmarTebelis
Tanamdeboba
aRadgina.
daniSnuli
da
_
Sovinisti
generali
arqiepiskoposi
gaZlierda
daiwyo
rusifikatoruli
cenzura,
qarTuli
politika
pavle,
dondukov-korsakovi
saswavlo
brZola
enisa
olqis
gamoucxades
da
mzrunvelad
qarTul
kulturis
gansakuTrebiT
gamoigzavna,
_
Jurnal-
devna-Seviwroveba.
skolebSi,
sasuliero
dimitri
yifiani,
iakob
gogebaSvili
da
sxvebi
rus
SovinistTa
wels
iliam
Tbilisis
saTavadaznauro-saadgilmamulo
banki
wels
,,qarTvelTa
Soris
wera-kiTxvis
gamavrcelebeli
sazogadoebis
mravalmxrivi
183
moRvaweobis
umTavres
amocanas
Segrovili
qarTul
xelnawerTa
koleqcia
da
wignsacavi
qarTuli kulturis uZvirfases saganZurad iqca. ,,qarTvelTa Soris werakiTxvis gamavrcelebeli sazogadoeba materialuri kulturis Zeglebzec
zrunavda, TavgamodebiT icavda eklesia-monastrebSi gadarCenil erovnul
ganZs. qarTvelma moRvaweebma ruseTis mTavroba aiZules saqarTvelodan
gaewvia eklesia-monastrebis ZarcvaSi mxilebuli quTaisis gubernatori
levaSovi.
axali
Taobis
swori
aRzrdisaTvis
iakob
gogebaSvilma
saxalxo
sazogadoeba.
1890
wels
qarTul
TeatrSi
akaki
wereTlis
xalxis
perioduli
erovnuli
presac
TviTSegnebis
asrulebda.
amaRlebaSi
mkacri
did
cenzuris
rols
miuxedavad,
rusifikatorul-koloniuri
politikis
gaZlierebam
wlis
reqtori,
24
maiss
Sovinisti
garicxulma
ioseb
Tbilisis
Cudecki
marTlmadidebelTa
usamarTlo
laRiaSvilma
mokla.
rusuli
mopyrobisaTvis
dekanoz
Cudeckis
seminariis
seminariidan
dakrZalvaze
yifianma
egzarqoss
saprotesto
baraTi
gaugzavna
da
qveynis
184
qarTveli
sazogado
moRvawisa
da
patriotis
mkvlelobam
da
ruseTis
universitetebis
qarTvel
studentebs
Soris
liga
daaarses.
peterburgis,
moskovis,
varSavis,
kievis,
20
kaci.
yrilobam
organizaciis
ZiriTad
amocanad
ruseTis
Secvla
saqarTveloSi
miiCnies.
faruli
gamaerTianebeli
centris
yrilobis
organizaciis
rols
delegatTa
Seqmna
Seasrulebda.
umravlesobam
moiTxova,
yrilobam
romelic
Tavisuflebis
mxari
im
proeqtis
Tvalsazriss
garSemo
cxare
dauWira,
kamaTi
romelic
gaimarTa.
qarTvelTa
orTqmaval-vagonSemkeTebeli
qarxana
gaixsna,
xaSurSi
rkinigzis saxelosno.
rkinigzam qvanaxSiris transportirebis xarjebi Seamcira da amiT
misi
moxmarebis
areali
gaafarTova.
msoflio
bazarze
feromanganumis
iniciatori
msoflio
akaki
bazarze
wereTeli
gadioda.
iyo.
qarTuli
alaverdsa
da
manganumi
SamblulSi
mTlianad
warmatebiT
gaizarda
madnis
warmoebis
moculoba
da
gaumjobesda
dakavSirebiT
saeqsporto
WurWlis
warmoeba
daiwyo.
qveyanaSi
gamoyeneba
daiwyo.
warmoebis
gafarToeba
bambeulis
ZafsarTavi
qalaqTmSeneblobis
moiTxova.
da
1870-1875
saqsovi
zrdam
wlebSi
fabrika,
agur-kramitis
TbilisSi
tyavis
qarxana,
gaixsna:
qeCisa
da
bolodan
borjomis
maxloblad
spirtis
mwarmoebeli
qarxana
cxovrebis
aRmavlobas.
SesaZlebeli
gaxda
saqarTvelos
mieqca.
sagrZnoblad
gaumjobesda
kavSirgabmulobis
186
soflis
meurneoba.
mniSvnelovani
saZovrebis
soflis
memindvreoba
xarjze
meurneobis
iyo.
yanebis
TandaTanobiT
dargebs
farTobi
gaizarda.
Soris
tyeebisa
aRmosavleT
yvelaze
da
saTib-
saqarTveloSi
XIX_XX
bazrisaTvis
saukuneebis
ukve
mijnaze
xelsayreli
aRar
qarTuli
iyo.
pureulis
amitom,
warmoeba
SedarebiT
msxvili
aqauri
dasavleT
Rvino
saqarTvelos
ruseTSic
zogierT
gadioda.
regionSi
SemdgomSi
qarTlisa
mevenaxeoba-meRvineobas
da
meti
yuradReba mieqca.
TandaTan farTovdeboda da sasaqonlo xasiaTs iRebda mexileoba da
mebostneoba. subtropikul raionebSi inergeboda ucxoeTidan Semotanili
axali kulturebi _ Cai, citrusebi, bambuki da sxva. 1877 wlidan swrafad
ganviTarda
mkveTrad
wamyvan
meTambaqoeoba,
gazrdiT
regionebad
iyo
rac
ucxour
ganpirobebuli.
kaxeTi
da
imereTi
produqciaze
dadebuli
Tavdapirvelad
iTvleboda,
baJis
meTambaqoeobis
Semdeg
afxazeTic
dawinaurda.
saqarTvelos
tradiciulad
mTianeTSi
soflis
meurneobis
wamyvan
dargs
amrigad,
XIX-XX
ganxorcielda.
saukuneebSi
sagrZnobi
samrewvelo
gaxda
gadatrialeba
samrewvelo
kapitalis
sasaqonlo
produqcia
kapitalizmisaTvis
damaxasiaTebel
baTumsa
da
quTaisSi
daarsda),
dafuZnda
Tbilisis
Tavi XXVII
saqarTvelo XX saukunis dasawyisSi.
saqarTvelos
demokratiuli respublika
marqsistuli
ideebi
social-demokratiuli partia.
rogorc
dasavleT
evropidan,
ise
did
gavlenas
xelmZRvanelTa
saqarTvelos
erovnul-ganmaTavisuflebeli
sazogadoebriv-politikuri
Sexedulebebi
axdenda.
XIX saukunis 90-iani wlebis damdegs samoRvaweo asparezze gamovida
axali Taoba: noe Jordania, silibistro jiblaZe, vladimer darCiaSvili,
isidore ramiSvili, karlo CxeiZe, filipe maxaraZe, mixa cxakaia, raJden
kalaZe da sxvebi. maT saxels ukavSirdeba mesame dasis Camoyalibeba,
romelSic Tavidanve ori mimarTuleba gamoikveTa. noe Jordania axlos idga
wodebaTa Serigebisa da klasTa TanamSromlobis ideasTan, rasac ilia
WavWavaZe wlebis ganmavlobaSi qadagebda. igi ar iziarebda socialisturi
revoluciisa
da
TvalsazrisiT,
burJuaziuli
erisa
samarTlianobis
da
wyobilebis
pirovnebis
damkvidreba
damxobis
ideas.
ganTavisufleba,
kapitalisturi
Jordanias
socialuri
wyobilebis
pirobebSic
evropuli
mimarTulebiT
Tavisi
socializmis
socialuri
da
(reformizmis)
modeli
da
am
demokratiuli
programa
sakmaod
wodebaTa
Serigeba,
klasTa
brZolis
Tavidan
acileba
da
calkeuli
isini
qveynebis
kategoriulad
188
progresuli
uaryofdnen
ganviTareba
niko
nikolaZis
iyo
im
Tvalsazriss,
romelic
Zalmomreobas
borotebad
acxadebda.
filipe
proletariatisa
da
burJuaziis
kompromisi,
saerTo
erovnul
organizaciebis
partiis
damfuZnebeli
axladSeqmnili
organizaciis
gaTiSva
fraqciebad
moxda.
gamaerTianebeli,
yriloba
menSevikur
da
gaimarTa.
social-
yrilobaze
bolSevikur
social-demokratebis
gayofa
am
fraqciebad
saqarTveloSi
damoukidebloba
amieridan
maT
dakarges
yuradReba
da
centris
diqtatis
internacionalizmis
qveS
principebsa
da
sakiTxis
ugulebelyofam.
daiwyo
erovnuli
mimarTulebis
movida.
iverielTa
Tanamoazreebi:
vasil
nakaSiZe,
aRlaZe,
ilia
kapitalizms
rusuli
da
amaxvilebdnen.
lideri
wereTeli,
andria
kita
da
giorgi
lasxiSvili
abaSiZe,
grigol
giorgi
movlenad
acxadebdnen.
ucxouri
kapitalis
winaaRmdeg
es
sakiTxi
misi
abaSiZe,
ilia
dekanoziSvilebi
progresul
maT
da
amasTanave
brZolis
qarTveli
da
sxvebi
yuradRebas
saWiroebaze
xalxis
erovnul-
winaaRmdeg
social-demokratTa
klasobrivi
brZolis
erToblivi
kvalis
Teoria,
brZolis
organizeba
publicistebs
romelic,
maTi
miaCndaT.
daupirispirdnen,
azriT,
eris
isini
dagmes
erTianobas
uSlida xels.
axalgazrda iverielebi iveriis Zvel Taobasac gaemijnen. isini
aRiarebdnen
Tergdaleulebis
did
damsaxurebas
189
qarTvelTa
erovnuli
TviTcnobierebis
amaRlebaSi,
magram
miaCndaT,
rom
axal
pirobebSi
erovnuli
burJuaziis
ganviTarebisaTvis
didad
iRwvoda.
am
ori
ruseTis
didmpyrobeluri
politika,
saqarTvelos
koloniuri
romlebic
qarTvelTa
sazogadoebriv-politikur
mimdinareobebs
3.
qveyanaSi
vaWroba-mrewvelobis
ganviTareba;
4.
saqalaqo
inteligenciis
mier
kulturul-saganmanaTleblo
saqmianobis
gafarToeba.
cenzuris gamo cnobis furcelSi qarTvel moRvaweTa erovnuli
programis
gamoqveyneba
dekanoziSvili
ver
iZulebulni
moxerxda.
gaxdnen
arCil
ucxoeTSi
jorjaZe
wasuliyvnen.
da
1903
mixeil
wels
maT
ganacxades,
rom
isini
ruseTis
imperiis
SemadgenlobaSi
gansxvavebiT,
ZiriTadi
mainc
qarTvel
anarqistTa
erovnuli
sakiTxi
wamyvani
iyo.
isini
jgufis
qarTuli
organizacia
ramdenadme
mniSvnelovan
politikur
Zalad
ar
gadaqceula.
erovnul-demokratebi.
demokratiulad
XIX-XX
ganwyobili
saukuneebis
moRvaweebi
mijnaze
cnobis
erovnul-
furclis
jgufSi
saxelmwifoebriobis
SemadgenlobaSi
avtonomiis
socialuri
moZraobis
politikuri
partiis
erovnul-demokratiuli
miniWebis
aRmavlobam
Seqmnis
aRdgenas
gziT
ruseTis
moiTxovdnen.
erovnul-demokratebi
gadawyvetilebamde
mimarTulebis
inteligenciis
imperiis
1905
wels
damoukidebeli
miiyvana.
1905
wels
kreba
Sedga.
ilia
gazeT
saqarTvelos
jgufi,
erovnul-demokratiuli
fraqcia, anarqistebi, eserebi da social-demokratebi. konferenciaze erTerT ZiriTad sakiTxad saqarTvelos politikuri avtonomiis moTxovnis
sakiTxi ganixileboda. social-demokratebis garda am moTxovnas yvela
partiam
mxari
dauWira.
Jenevis
konferenciam
or
mizans
miaRwia
ki,
movlenebis
kulminaciad
iqca.
xelisuflebis
avtoriteti
1905
wlis
ianvarSi,
ruseTis
pirveli
revoluciis
orjer
gaigzavna
damsjeli
eqspedicia.
guriis
dasacavad
mTeli
revoluciuri
aRmavlobiT
SeSfoTebulma
saimperatoro
igi
kavkasiis
xalxebs
reformebis
gatarebas
dahpirda.
imperiis
iverielTa
federaciul
azriT,
saxelmwifod
avtonomiis
gardaqmnis
moTxovna
mTeli
ideis
qarTuli
uWerdnen.
social-demokratebi
avtonomiis
moTxovnas
im
marTlmadidebeli
eklesiis
avtokefaliis
aRdgenisaTvis
saqarTvelos
ar
egzarqosi
iziarebda,
magram
qarTvel
revoluciiT
avtokefalistTa
Seqmnili
daZabuli
mwvave
xasiaTi
miiRo.
mefis
mTavroba
iZulebuli
gaxda
meore
saTaTbiroSi
social-demokratebi
fraqciaSi
wamyvan
rols
mxolod
orive
social-demokratebi
saTaTbiros
asrulebdnen.
1907
gavidnen.
social-demokratiul
wlis
aprils
ilia
miiRo.
qveynis
yvela
kuTxeSi
samxedro-savele
sasamarTloebi
kavSiri)
ramdenime
aTasi
aqtiurobdnen.
adamiani
1907
wels
gadaasaxles.
Tbilisidan
amasTanave,
da
quTaisidan
1908-1915
wlebSi
193
gamoyeneba
peticia,
scada.
maT
romelSic
haagis
ruseTis
saerTaSoriso
dapyrobiTi,
konferencias
koloniuri
da
konferencias
qarTveli
erisaTvis
1783
wlis
traqtatis
1907
wlis
30
agvistos
wiwamurTan
qarTveli
xalxis
mtrebma
msoflio
omis
dawyeba.
1914
wlis
agvistoSi
pirveli
ungreTi,
TurqeTi,
bulgareTi
gaerTiandnen,
meore
mxares
rom
ruseTis
saxelmwifoebriobis
imperiis
aRdgenas
damarcxeba
gaaadvilebda.
am
qarTuli
mizniT
maT
erovnuli
orientacia
antirusuli
ajanyebis
saqarTvelos
mowyoba
damoukideblobis
gadawyvita.
JenevaSi
komitetis
aqtiuri
aRdgenisa
da
saqarTvelos
istoriuli
sazRvrebis
politikosi
ar
iziarebda.
zogierTi
maTgani
kvlav
ruseTis
imperiis
naxevarSi
saqarTvelos
erovnuli
mimarTulebisa
da
social-
bolos
imperiis
dedaqalaqi
petrogradi
revoluciurma
xelisufleba
droebiTi
demokratiuli
mTavrobis
xelSi
muSaTa
amierkavkasiaSi
da
jariskacTa
sagubernio
sabWo.
aRmasrulebeli
male
saqarTvelosa
komitetebi
Seiqmna.
da
ruseTis
1917
samRvdeloebam
wlis
12
marts
carizmis
damxobis
mRvdelmTavrebma
momenti
kargad
sveticxovlis
taZarSi
ki
aRdgena
erovnuli
sazeimod
sakiTxis
gamoacxades.
gadawyvetas
ar
ruseTis
Cqarobda.
droebiTi
igi
kvlav
samoqalaqo
omis
eskalaciam
da
ruseTis
imperiis
faqtobrivma daSlam.
15 noembers amierkavkasiis politikuri partiebis moTxovniT, ozakomi
gadadga da Camoyalibda droebiTi mTavroba _ amierkavkasiis komisariati.
am movlenam saqarTvelos politikur ZalTa erovnul niadagze gaerTianebis
procesi
daaCqara.
mogvianebiT,
1918
195
wlis
TebervalSi
mowveul
iqna
amierkavkasiis
parlamenti
seimi,
romelSic
social-demokratebi
1917
yrilobam
wlis
erovnuli
noemberSi
sabWo
mowveulma
airCia,
saqarTvelos
romelmac
erovnulma
aRmasrulebeli
komiteti
pirobebSi
germaniasa
mis
da
Seudga
muSaobas.
mokavSireebTan
sabWoTa
separatistuli
ruseTis
sazavo
mTavrobam
molaparakeba
TurqeTs,
faqtobrivad,
baTumis,
artaanisa
da
yarsis
olqebi
okupantebis
winaaRmdeg
sabrZolvelad
aRsdga,
magram
man
mTavrobam
saxelmwifod
erTxmad
TurqeTs
amis
gaformeba
miiRo
samSvidobo
winapirobad
miiCnia.
deklaracia
molaparakebis
1918
wlis
dawyeba
amierkavkasiis
22
amierkavkasiis
aprils
SesTavaza.
suverenul
seimma
TiTqmis
damoukideblobisa
da
sazavo
molaparakeba
ganaxlda.
samxedro
warmatebebiT
ganacxada.
somexi
da
qarTveli
ganagrZobdnen.
196
politikosebi
ki
brZolas
SeuZlebeli
Canda.
aseT
situaciaSi
azerbaijanma
Turquli
Jordaniam
mTavrobis
sasaxleSi
Sekrebil
mravalricxovan
saqarTvelos demokratiuli
pirveli
nabijebi
saSinao
da
respublika
sagareo
politikaSi.
saqarTvelos
saqarTvelos
demokratiuli
respublika
Tavis
sazRvrebSi
Tanabrad
sarwmunoebisa,
sqesisa
da
socialuri
mdgomareobisa;
6.
ganviTarebis
farTo
asparezs
aniWebs;
7.
damfuZnebeli
krebis
noe
ramiSvli
airCies
(erTi
Tvis
Semdeg
igi
noe
romlis
gamocxadda.
ZaliT,
magram
glexebis
mTavrobas
sanadelo
xeli
ar
auRia
miwebi
maT
miwis
sakuTrebad
municipalizaciis
mniSvnelovani
gavlena
saqarTvelos
ekonomikaSi
rusuli
universitetis
pirvel
reqtorad
petre
meliqiSvili
airCies.
seqtembers
saqarTvelos
parlamentis
mier
damtkicebuli
kargad
Zalebis
esmoda
didi
damoukidebeli
mniSvneloba.
saxelmwifosaTvis
specialuri
kanonmdeblobis
romelic
ori
wlis
ganmavlobaSi
warmatebiT
icavda
qveynis
teritoriul mTlianobas.
xelisufleba,
daregulirebas.
1918
bunebrivia,
wlis
cdilobda
dasawyisSi
Sidaerovnul
afxazma
urTierTobaTa
separatistebma
Tavisi
separatistul
miswrafebebs
mxari
ar
dauWires.
maTi
gegmiT,
am
sakiTxze
SeTanxmebac
gaformda.
198
magram
bolSevikebma
es
raki
mSvidobiani
molaparakeba
uSedegod
damTavrda,
misi
mTlianobis
SenarCunebis,
bolSevikebisagan
momdinare
xelisuflebam
arakanonierad
arCeuli
afxazTa
saqarTvelos
ajanyebulebma
saqarTvelos
demokratiuli
cxinvali
jarma
aiRes
mTavrobis
da
gaaTavisufla
winaaRmdeg
sabWoTa
warmarTes.
xelisufleba
cxinvali
da
qveynis
osma
gamoacxades.
teritoriuli
glexTa
gamosvlebi
ajanyebebi
aragvis
emateboda.
xeobaSic
ivnis-ivlisSi
ganxorcielda,
romelic
antisamTavrobo
maleve
iqna
likvidirebuli.
saqarTvelos
aqtebi
TurqeTTan
demokratiuli
da
xelisuflebis
germaniasTan
gaformebuli
pirveli
saerTaSoriso
xelSekrulebebi
iyo.
mkveTri
kritika
mohyva.
1919
wlis
ianvris
parlamentis
kavkasiaSi
myof
denikinis
samxedro
SenaerTebTanac
mouxda,
krebis
arCeva.
26
maisis
deklaracia
saqarTvelos
umravlesoba
social-demokratebma
moipoves.
socialis-
damoukideblobis
wlebSi
TiTqmis
200
yvela
mazraSi
1921
wlis
22
Tebervals
damfuZnebelma
krebam
saqarTvelos
iTvaliswinebda
soxumis,
baTumis
olqisa
da
zaqaTalis
saqarTvelos
saerTaSoriso
aRiarebisaTvis.
saqarTvelos
daxmarebis
miReba
warmoadgenda.
saqarTvelos
aRdgena
surdaT.
isini,
bunebrivia,
ar
cnobdnen
imperiis
wlis
xelSekrulebis
maiss
pirveli
ruseT-saqarTvelos
muxliT,
ruseTis
xelSekruleba
sabWoTa
gaformda.
respublika
cnobda
xalxis
mimarT
ruseTis
yvela
suverenul
uflebaze;
meore
Zalebis
moqmedeba.
komunisturi
xelSekrulebis
partiis
organizaciebs
saidumlo
damatebaSi
legaluri
muSaobis
saqarTveloSi
agenturad
iqca.
swrafad
gamravlda
saqarTvelos
202
da
sabWoTa
legitimuri
ruseTis
xelisuflebis
xelSekrulebis
mTavari
Rirseba
is
iyo,
rom
mas
dasavleTis
1921
wlis
ianvarSi
saqarTvelos
respublika
de
iure
rumineTma,
luqsemburgma
da
meqsikam
scnes.
amas
ukve
didi
Tavi XXVIII
saqarTvelos sabWoTa socialisturi respublika
saqarTvelos dapyroba ruseTis wiTeli armiis mier. mas Semdeg, rac
1920
wlis
aprilSi
azerbaijanSi,
xolo
noemberSi
somxeTSi
sabWoTa
amas
cxovrebaSi.
erTgvari
ruseTis
disonansi
Sehqonda
kompartiis
kavkasiis
amierkavkasiis
biurom
politikur
dRis
wesrigSi
gamoiyena.
azerbaijanis
Semosulma
ajanyebulTa
mxridan
Semosuli
wiTelarmielebma
Tbilisisaken
aiRes.
sabWoTa
dasaxmareblad
me-11
xelT
wiTeli
igdes
ruseTis
saomar
operaciaSi
Caeba.
somxeTidan
armia
sadaxlos
jarebma
raioni
saqarTvelos
da
gezi
soWidan,
jarebi
wiTel
xids
daeuflnen,
kaxeTi
daikaves
da
Tbiliss
mters.
gmirulad
ibrZodnen
qarTveli
generlebi,
Zalebis
mxares
iyo,
magram
rusTa
moqmed
jars
axali
sabWoTa
respublikad
gamocxadda.
midamoebSi,
suramis
qedze,
imereTis
grZeldeboda.
leninma
zemo
saWirod
miiCnia,
amis
miuxedavad,
viwro
xeobebSi
saqarTvelos
goris
brZolebi
mosaxleobisa
da
TanamebrZolebma
komunistTa
marionetobaze
uari
Tqves.
Tumca
moqcevis
safrTxe
Seiqmna.
ruseTTan
SeTanxmebis
gziT,
komunisturma
maisis
ruseTma
samSvidobo
daarRvia
xelSekruleba,
ruseT-saqarTvelos
saqarTvelos
1920
winaaRmdeg
pirveli
wlebi.
saqarTvelos
gasabWoebis
Semdeg
moqmedebebSi
igi
mTlianad
partiis
kavkasiis
biuroze
iyo
warmoadgenda
Tebervals
saqarTvelos
saqarTvelos
sagangebo
faqtobriv
komisia
xelisuflebas.
(e.w. )
ukve
25
Seiqmna, romelic,
angariSs
ar
uwevda.
demokratiuli
saqarTvelos
armiisa
da
204
mwvave
qveynis
xasiaTi
saxelmwifo
miiRo.
axalma
sazRvrebis
xelisuflebam,
mowyobis
sakiTxma
kremlis
karnaxiT,
nawili
olqebi
(maWaxela,
gadasca.
darRveviT
borCxa,
TviTneburad,
ganxorcielda
makriali),
istoriuli
amierkavkasiis
arTvinis
da
ardaganis
samarTlianobis
respublikaTa
Sida
sruli
sazRvrebis
wlis
21
maiss
saqarTvelos
ZirZveli
mxare
afxazeTi
da
saqarTvelos
samxedro,
politikuri
da
sabWoTa
socialistur
finansur-ekonomikuri
respublikas
Soris
xelSekruleba
daido.
simwvaviT
vimkiT.
16
ivlisis
dekretis
Tanaxmad,
procesi
amierkavkasiis
sabWoTa
federacia
kavSiris
Seiqmna.
formirebas
amrigad,
daemTxva.
saqarTvelo
manamde
iseve,
ki,
rogorc
1922
wlis
22
oqtombers
saqarTvelos
kompartiis
cekas
arakomunisturi
partiebis
xelisuflebis
mier
e.w.
TviTlikvidacia
organizebuli
kampania,
ganxorcielda.
romelmac
mTeli
es
iyo
sabWoTa
partiebi
saqarTvelos
gasabWoebisa
da
axali
ganxeTqileba
demokratebma,
partiebs
SigniTac
erovnul-demokratebma,
ganxorcielda.
social-
socialist-federalistebma
da
qveynis
kulturul-saaRmSeneblo
saqmianobaSi
monawileoba
ar
partias
gamoeyvnen,
sabWoTa
xelisuflebasTan
mravalricxovan
da
gavlenian
politikur
Zalad
rCeboda,
1922
mimdinareobda.
specialuri
sazogadoebis
wlis
april-maisSi
saqarTvelos
memorandumi
yuradRebis
genuaSi
kaTalikos-patriarqma
gaugzavna
miqceva
konferencias
scada.
206
saerTaSoriso
am
faqts
konferencia
ambrosi
da
xelaiam
saerTaSoriso
ambrosi
xelaias
dapatimreba mohyva. erTi wlis Semdeg, 1923 wlis gazafxulze, kaTalikospatriarqis dasaflaveba mZlavr antisabWoTa demonstraciad iqca.
patriotuli Zalebis brZola sabWoTa xelisuflebis winaaRmdeg. 1922
wlis
seqtembris
damdegs
ajanyda
kaxeTi
da
xevsureTi,
sapasuxod
gaZlierda.
mosamzadeblad
miuxedavad
amisa,
sayovelTao
ajanyebis
daevala.
Seiqmna.
saprotesto
emzadeboda.
ajanyebis
gatarda
RonisZiebebi
gamosvlisaTvis.
SeTqmulTa
samxedro
momzadebisTvis
kavkasiis
xalxebis
ajanyebisaTvis
dasaxmareblad
samxedro
erTdrouli
qarTuli
saqarTvelos
emigraciac
yofili mTavrobis
ramodenime wevri Camovida. ajanyebis dRed jer 1924 wlis 17, Semdeg 29
agvisto
dainiSna.
amasobaSi
baTumSi
represiebi
ajanyebis
daiwyo.
ambavi
daapatimres
gamJRavnda.
aralegaluri
Tbilissa
da
organizaciebis
gamJRavnebulia
da
mis
xelmZRvanelebma
es
cnoba
respublikebTan
erTdrouli
dawyebas
yurad
ar
azri
iRes.
gamosvlis
aRar
ver
aqvso.
ajanyebis
moxerxda
kavkasiis
organizebac.
koordinaciis
marto
samegreloSi
451
kaci
daxvrites,
WiaTuraSi
vagonebSi
SeiaraRebuli
cxadhyo.
TiTqmis
amitom
dapirispirebis
yvela
politikurma
uperspeqtivoba
Zalam,
aSkarad
patriotulad
qveyanaSi
mSvidobis
damyareba
ar
mohyolia.
mTel
kavSirsa
da
mwvave
sazogadoebis
xasiaTi
miiRo.
cxovrebaze
kompartiaSi
uaryofiTad
mimdinare
aisaxa.
kidev
dapirispireba
ufro
gamkacrda
saukunis
ekonomikis
20-iani
mSenebloba
wlebis
daiwyo,
meore
rac
naxevridan
qveynis
sabWoTa
qveyanaSi
industrializaciisa
da
mxares,
urTierTundobloba
Secvala
ndobam,
Sesabamisad
saqarTvelo
ssrk-s
SemadgenlobaSi
mokavSire
respublikis
SemadgenlobaSi
afxazeTis
avtonomiur
respublikad
gadakeTda.
amis Semdeg movlenebi sruliad sapirispirod ganviTarda _ mTel
kavSirsa da saqarTveloSi usastikesi represiebi daiwyo. sabWoTa reJimi
represiebs
miznis
xelisuflebaSi
miRwevis
mosvlis
advil
dRidan
saSualebad
mimarTavda.
1937
miiCnevda
da
wels
meTodis
am
mas
kaci
daisaja.
represiebis
gaCaRebaSi
didi
roli
Seasrula
sabWouri
socializmis
mankierebidan
gamomdinare
obieqturi
mier
saxelmZRvanelo.
daiwera
Seicvala
saqarTvelos
damokidebuleba
istoriis
axali
istoriuli
saskolo
moRvaweebisadmi.
da
maRali
samTavrobo
jildoebiT
dagvirgvinda
qarTuli
msoflio
omi
da
saqarTvelo.
1939
wlis
Semodgomaze
II
adamianebi,
mecnierebis,
literaturis,
xelovnebisa
da
meomrebi
frontis
yvela
ubanze
ibrZodnen,
magram
Seasrules
kavkasiis
dacvaSi.
maT
TaviGisaxeles
ukrainis,
qarTvelma
meomarma
gaiTqva
saxeli
evropis
qveynebis
samxedro-strategiuli
TvalsazrisiT,
sabWoTa
kavSiri
omidan
moSuSebasa
siZneleebisa,
da
mosaxleobis
aRmSeneblobas
Seudga.
materialur-kulturuli
miuxedavad
done
rigi
mniSvnelovnad
represiebis
axalma
talRam
gaanela.
mkacri
zomebi
gatarda
iyo
saqarTvelosaTvis
1951
wlis
25
dekemberic,
rodesac
kuTxis
warmoSobis
pirovnebaTa
erTi
jgufi
saqarTvelos
1953
wlis
marts
ioseb
stalini
gardaicvala.
wina
mmarTvelobis
diqtatoruli
xasiaTi
da
represirebulTa
igrZno
am
movlenis
dadebiTi
Sedegebi.
qarTvelebs
evgeni
miqelaZisa
da
sxva
represirebul
xelovanTa
Tu
daiwyo.
samSoblosa
da
samwuxarod,
qarTveli
pirovnebis
xalxis
mimarT
kultis
dagmobas
Seuracxmyofeli
stalinis
gamoxdomebi
permanentuli
mitingebi
gaimarTa.
Tavdapirveli
mizani
kavSiridan
saqarTvelos
gasvlis
210
moTxovnis
sakiTxic
daisva.
viTareba
daiZaba.
sxvadasxva
moZraoba
kuTxeebidan
mTel
saqarTvelos
mosaxleoba
daiZra.
moedo.
dedaqalaqisken
xelisuflebam
mSvidobian
wlis
martma
axal
etaps
saqarTveloSi
daudo
erovnul-ganmaTavisuflebeli
safuZveli.
amis
Semdeg
antiimperiuli
wlebi.
erovnul-ganmaTavisuflebeli
moZraobis
axali
daTbobis
periodi
warmoudgenelma
uZraobis
ganukiTxaobam
periodiT
moicva.
Seicvala.
qveynis
sabWoTa
xelmZRvaneloba
Taviseburi
avtonomiur
viTareba
erTeulebSi
Seiqmna.
erovnuli
kremlis
mier
moZraobis
antiqarTuli
saqarTvelos
moambe,
saqarTvelo,
matiane
daarses.
isini
kostava
da
zviad
gamsaxurdia
araerTgzis
daapatimres
da
gadaasaxles.
XX
saukunis
70-ian
wlebSi
ssr
kavSiri
helsinkis
SeTanxmebas
rodesac
saqaTveloSi
moZraobam
axali
211
axali
konstituciis
ZaliT
proeqtis
1978
wels
ganxilva
konstituciis
proeqtSi
sruliad
ugulvebelyofili
aRmoCnda.
mRelvareba
demonstraciebi
gamoiwvia.
daiwyo
1978
TbilisSi.
wlis
12
aprilidan
rusTavelis
gamzirze
grandiozuli
axalgazrdebma
sisxliT
sakavSiro
daicavda
mTavroba
mSobliuri
iZulebuli
enis
Seiqmna
saxelmwifoebriv
daTmobaze
statuss.
wasuliyo.
sabWoTa
waaqeza.
saCqarod
organizebul
Tavyrilobaze,
afxazebma
respublikis
xelmZRvanelobam
mdgomareobis
ganmuxtva
didi
Tavi XXIX
saqarTvelos III respublika
gardaqmnis
epoqa.
erovnul-ganmaTavisuflebeli
moZraobis
kavSiris
nabijebis
daSlis
saSiSroebam
gadadgmisaken
ubiZga.
212
1988
xelisuflebas
wlis
noemberSi
axali
ssrk
saerTo
masobrivi
marTalia,
aRSfoTeba
mitingi
sakavSiro
gamoiwvia.
daiwyo,
rasac
xelisufleba
1988
wlis
12
SimSilobis
iZulebuli
noembers
aqciac
mohyva.
uari
eTqva
gaxda
mimdinare
procesebze
centris
sapasuxo
reaqciam
arc
aTasianma
da
Tavyrilobam
qarTul-afxazuri
mimarTva
miiRo,
urTierTobani
romelSic
sruliad
afxazTa
yalbad
iyo
separatistebic
gaaqtiurdnen.
amgvari
antiqarTuli
moZraobis
jarebis
saqarTveloSi
gayvana
specialuri
moiTxoves.
damsjeli
centris
razmebi
reaqciam
Semoiyvanes.
ar
1989
daayovna.
wlis
sicocxle
Seiwira,
romelTa
Soris
umravlesoba
qalebi
da
dafuZnebulma
saarCevno
blokma
mrgvali
magida
Tavisufali
moZraobis
nawilma
arCevnebs
undobloba
da
boikoti
organo
saqarTvelos
deokupaciasa
da
dekolonizacias
mSvidobiani
1991
wlis
31
marts
Catarebul
referendumze
saqarTvelos
uzenaesma
sabWom
saqarTvelos
damoukideblobis
deklaracia
suverenitetis
aRdgena
da
demokratiuli
saxelmwifos
politikur
Zalebs
Soris
saerTo
ena
ver
gamoinaxa.
mrgvali
Tavmjdomaris
posti
datova.
protestis
niSnad
opoziciaSi
samoqalaqo
gamagrebul
prezident
dapirispireba
zviad
daiwyo.
gamasaxurdias
mTavrobis
zugdidis
sasaxleSi
batalioni
da
gadawyda,
rom
daxmarebisaTvis
im
dros
moskovSi
myofi
parlamentis
arCevnebi
Catarda.
Seiqmna
mravalpartiuli
cnoba
mniSvnelovnad
gaaadvila.
zviad
gamsaxurdias
mimdevrebma
dacvis
omSi
mizniT
Cabmuli
gagzavnili
aRmoCnda.
samxedro
daiwyo
nawili,
ZmaTamkvleli
afxazeTis
dapirispireba.
teritoria.
ganxorcielda.
afxazeTSi
afxazeTi
qarTvelebis
saqarTvelos
uprecendento
ZirZveli
mxare
genocidi
,,de-faqto
gamsaxurdia
CeCneTidan
saqarTveloSi
dabrunda.
1993
wlis
saxelmwifos
ganisazRvra,
rac
teritoria
qveynis
1991
wlis
21
teritoriuli
dekembris
mTlianobisa
mdgomareobiT
da
sazRvrebis
wevri
an
gaerTianebuli
erebis
monawile
gaxda.
organizaciaSi
1992
gawevrianda.
wlis
imave
ivlisSi
wels
igi
Crdilo-
atlantikuri TanamSromlobis sabWos wevri gaxda. 1994 wels Crdiloatlantikuri kavSiris (nato-s) programas partnioroba mSvidobisaTvis
xeli
moewera.
1993
TanamegobrobaSi
wlis
(dsT)
Sevida.
dekemberSi
1999
wels
damoukidebel
saqarTvelo
saxelmwifoTa
evropis
sabWos
da
TanamSromlobis
215
organizaciaSi
(euTo),
aseve
organizaciebSi: Savi zRvis ekonomikuri TanamSromloba (biseki), evropakavkasia-aziis satransporto derefani (traseka), didi abreSumis gza da a.S.
umniSvnelovanesi movlena iyo evropis sabWos 1999 wlis stambulis samitis
gadawyvetileba: vazianidan, baTumidan da axalqalaqidan rusuli samxedro
bazebis gayvanis Sesaxeb.
ase
miiwura
XX
saukunis
mSfoTvare,
politikuri
kataklizmebiT
Tavi XXX
qarTuli kultura
$ 1. religia
warmarToba. uZveles xanaSi calkeul qarTvelur tomebsa Tu Temebs
TavianTi mfarveli RvTaebebi hyavdaT. isini aRmerTebdnen bunebis Zalebs,
sagnebs,
movlenebs.
maSindeli
adamianebis
warmodgeniT,
es
RvTaebebi
maT
pativsacemad
religiuri
ritualebi
da
ceremoniebi
(Zv.w.
II
aTaswleulis
Sua
xanebi).
aseTive
gamosaxulebebs
am
religiuri
SemorCenili.
ritualidan
ukanasknel
dromde
xalxur
yofasa
saqarTveloSi
da
tradiciebSia
imarTeba
saxalxo
uZvelesi
religiuri
ritualebis
saxeSecvlil
gadmonaSTebs
tomTa
saxelmwifoebrivi
gaerTianebebis
warmoqmnasTan
216
kultebis
aRmocenebas
xels
uwyobda
miwaTmoqmedebis
`qarbarbali
ewodeboda.
ganviTarebis
Semdgom
safexurze,
saxiT
hyavdaT
warmodgenili.
mis
wminda
cxovelad
xari
igive
Zveli
qarTvelebis
mTvaris
RvTaeba
iyo,
mxolod
mamakaci
oqros
abjriTa
da
217
muzaradiT,
romelsac
Tvalebis
armazuli
RvTaebebis
triada
saocar
msgavebas
iCens
xeTur
astraluri
kultebi
sicocxlisa
da
nayofierebis
xis
saqarTveloSi
qristianobis
saxelmwifo
religiad
saqarTveloSi
ukve
saukuneSi
gamoCndnen
andria
Semdeg
mas
samsaxurisaTvis
Tavi
daunebebia
da
ierusalimSi
sadac
dedofal
elenesa
da
sefe
qalebs
qristianobas
qristes
ebraelebma
Sesaxeb
(eliozma)
saubrisas
qristes
qalaqi
wamebis
mcxeTa
Semdeg
axsena,
uflis
sadac
iqaurma
kvarTi
(samosi)
Caukravs
kvarTi
da
didi
verafriT
gancdisagan
ver
moaSores.
kvarTianad daemarxaT.
218
gardacvlila.
maSin
sidonias
iZulebulni
gulSi
gaxdnen
jvari
dRemde
Tbilisis
sionis
taZarSia
daculi).
qadagebiTa
da
mcxeTaSi
qristianobas
mravali
mimdevari
gasCenia.
mcxeTaSi
ninos
rCeviT
mefes
imperator
konstantinesTan
samRvdeloebis
wobenSi
(qalaq
Jinvalis
sanaxebi)
mTis
mosaxleoba:
fxovelni,
bodinSi
(axlandeli
bodbe)
gardacvlila,
sadac
saepiskoposo
eswreboda.
saxelmwifo
religiad
saukuneSi gamocxadda.
219
qristianoba
egrisSi
IV
saqarTvelos
gaqristianeba
berZnul-romauli
qveynebTan
misi
mefobas,
adgilobriv
cecxlTayvanismcemlobas
`rjuls
avrcelebda.
da
aman
iranis
da
sxva
religias
araerTma
mizezma
moxeleebis
da,
meore
mxriv,
qarTveli
molaSqre
saxarebas
warmarTuli
ukve
Cveuleba
icnobda.
qristianobis
aukrZalavs,
gavleniT
RaribTaTvis
revs
zogierTi
daxmarebis
praqtika
SemouRia.
saqarTvelos sazogadoebaSi CanasaxSi myof feodalur urTierTobebs
warmarTobaze metad qristianuli religia Seesabameboda. igi aCqarebda
feodalizmis
damkvidrebas.
qristianoba
wignieri
religiaa
da
xels
saWiroebisaTvis
sxvadasxva
enidan,
umTavresad
naSromebi;
musika
da
Seiqmna
sxva.
qristianuli
saerTo-saeklesio
arqiteqtura,
qarTulma
mxatvroba,
enam,
saerTo-
enaze
tardeboda.
termini
`qarTli
mTel
saqarTvelos
locva
yoveli
(qristianuli
aResrulebis.
qarTlis)
aq
mkafiodaa
istoriuli
misia
gamokveTili
da
am
cnebis
`qarTlis
kulturul-
marTlmadidebeli
eklesia
saukunemde
ierarqiulad
jer
konstanitinopolis, Semdeg antioqiis sapatriarqoebs eqvemdebareboda. 466468 wlebSi, vaxtang gorgasalis mefobis dros, qarTlSi erTdroulad 12
saepiskoposo daarsda, xolo eklesiis meTaurma kaTalikosis tituli miiRo
(kaTedra
sveticxovlis
taZarSi).
qarTuli
eklesia
am
droidan
sapatriarqo
rigiT
VI
sapatriarqo
msoflioSi.
daviT
saukuneebSi
gamwvavebuli
sagareo
urTierTobisa
da
Semdegac
qarTul
marTlmadidebel
da
kaTolikur
eklesiebs
IX-s
monRolTa
winaaRmdeg
221
brZolaSi
daxmarebas
Txovda
da
urTierTobis
Semovidnen.
pirveli
Sedegad
saqarTveloSi
misionerebi
franciskelTa
kaTolike
ordenis
misionerebi
wevrebi
e.w.
40-ian
wlebSi
saqarTveloSi
dominikelTa
ordenis
wevrebi
centri
saepiskoposos
safrTxis
daarsda.
emorCileboda.
Tavidan
igi
sparseTSi
XV
saukunis
asacileblad
Seqmnil
50-ian
evropaSi
e.w.
,,sulTanies
wlebSi
osmaleTis
koaliciuri
laSqrobis
Semcirda
mrevli.
saqarTveloSi
Semosvlas
veRar
dominikelebi
bedavdnen.
da
franciskelebi
erTxans
maTi
adgili
saukunis
10-iani
wlebidan
evropasTan
urTierTobebi
Camovidnen,
kapitalis
agentebi
saqarTvelos
romlebic,
iyvnen.
gaerTianebisa
faqtobrivad,
qarTvelebi
da
safrangeTis
kaTolikobas
gamoxsnis
saqmes.
savaWro
ukavSirebdnen
XVII-XVIII
saukunis
didi
cdilobdnen.
am
nawilis
mxriv
iran-osmaleTis
gansakuTrebuli
222
winaaRmdeg
mniSvneloba
SekavSirebas
hqonda
evropaSi
10-ian
wlebSi
sulxan-saba-orbelianis
elCobebs.
Tumca
am
misionerebi
saqarTvelos
politikur
cxovrebasa
da
saidumlo
agentebi
iyvnen.
evropasTan
kaTolikobis
gziT
iyvnen
mwerlebi,
kaTolikeTa
mier
samegrelo)
qristianul
eqimebi,
gaxsnil
mxatvrebi,
skolebSi
inJinrebi,
(Tbilisi,
moZRvrebasTan
gori,
erTad
geografebi.
axalcixe,
qarTuli,
guria,
italiuri,
qarTvel
kaTolikeTaTvis
mRvdelsmsaxurebis
ena
Sesabamisad
qarTvel
kaTolikeTa
saxelisa
da
gvaris
Secvla
wlebSi
franciskelTa
misioni
gauqmda.
amis
Semdeg
kaTolikur
saxelmZRvaneloebs,
leqsikonebs,
mxatvrul
literaturas
grigorianelebi.
saxlobda.
saqarTvelos
somxuri
mosaxleoba
teritoriaze
somexTa
saqarTveloSi
gadmosaxleba
warwerebiani
XIX
saukunisa),
qvebi,
gansakuTrebiT
yovelTvis
damwerTa
223
XVII-XVIII
eTnikur
saukuneebis
vinaobaze
ki
(miT
ar
miuTiTebs,
aramed
maT
konfesiur
(religiur)
kuTvnilebaze.
xSir
damzadebuli.
saqarTveloSi
saqme
Seqmnili
isaa,
rom
politikuri
maxlobel
da
aRmosavleTsa
ekonomikuri
situaciis
da
gamo,
miuRebeli
gaxada.
maTTvis
SedarebiT
mosaTmeni
Canda
Sahi
aRmosavluri
tradiciebis
mqone
somxur
eklesias
vaWrebs
somxuri
sarwmunoebis
miReba
mravalmxriv
awyobdaT,
sarwmunoebaze
anu
grigorianelobaze
ara
mxolod
nawilic.
XVII
saukunis
30-ian
wlebSi
TbilisSi
mowveul
sarwmunoebiT
xelobis
vaWarTa
gaTvaliswinebuli
siwmindis
gaerTianebaSic
profesiuli
Selaxvas
unda
gaerTianebebi,
umTavresad
monofizitur
amitom
gaerTianebebSi
am
niSnavda.
hqonoda.
eklesiasTan
Sesvla
somexTa
unda
da
maT
normebis
msgavs
aSkaraa,
vaWrobaSi
224
zneobrivi
darRveva
viTarebas
qarTuli
qalaqebis
upiratesobis
yofiliyo
adgili
gamo,
dakavSirebuli.
safuZvelze
garkveuli
romelmac
awarmoa
farTo
yvelgan,
saeklesio
sadac
somxuri
mSenebloba
da
diaspora
iyo,
ekonomikuri
maT
Soris
da
qarTul
,,gasomxebul
mosaxleobas
daubrunda
Tavisi
ar
iswavleboda,
aramed
aq
aRsazrdelebs
oratorul
xelovnebas
literaturaSi
kolxeTis
akademiaSi
filosofias
da
safuZvlian
literaturas,
samarTals
ganswavlulobaze
astronomias,
aswavlidnen.
musikas,
ritorikul
metyvelebs.
maTematikas,
(oratorul)
Cqefda.
lavraSia
Seqmnili.
aqedan
momdinareobs
864
wliT
palestinaSi
qarTvelebs
meore
centri
xaritonis
lavrac
ekuTvnodaT.
qarTvelebis
mdebareobda,
mniSvnelovani
sadac
kulturuli
qarTvelebi
saukuneebSi
arabebisagan
qarTvelebi
iZulebulni
ukve
saukuneSi
Seviwroebuli
gamxdaran
centri
sabawmindis
sinas
mTaze
sinas
mTaze
moRvaweoben.
lavraSi
IX-X
moRvawe
gadasuliyvnen,
sadac
qarTveli
qarTul
saqarTveloSiKkulturis
(dRev.
TurqeTis
monasters
umniSvnelovanesi
teritoria)
iyo,
sadac
aarsebs.
centrebi
samonastro
sakuTriv
tao-klarjeTSi
moZraoba
VIII-IX
saxelTanaa
dakavSirebuli.
amis
mowmobaa:
opiza,
Satberdi,
serapion
kurapalatis
zarzmeli
vaJma
moRvaweobdnen.
guaramma
ganaaxla.
IX
saukuneSi
qarTuli
opiza
kulturis
aSot
erT-erTi
e.w.
erTad
`Satberdis
qarTuli
krebuli
Seiqmna,
istoriografiis
iseT
romelic
sxva
umniSvnelovanes
SatberdSivea
gadawerili
saukunis
sxva
mniSvnelovani
werilobiTi
saukuneebis
mijnaze
adarnase
kurapalatma
oSkis
didebuli
sagangebo
saliteraturo
skola,
erovnul
niadagze
iswavleboda
liturgika
Teologia
(RvTismetyveleba),
(saeklesio-samRvdelo
himnografia
momsaxurebis
wesebi),
(galoba),
qarTuli
mwignobroba.
ufliswulebi da didi feodalebi saxlebSic iRebdnen ganaTlebas
(magaliTad, Tamar mefis aRzrdas misi mamida rusudani meTvalyureobda).
XI-XII
saukuneebSi
bizantiaSi
misaRebad
didgvarovani
miemgzavrebodnen.
80
qarTveli
qarTvelebi
giorgi
ymawvili
ganaTlebis
mTawmindelma
gagzavna.
XII
misaRebad
bizantiaSi
saukunis
swavlis
saqarTveloSi
da
qmnida
ara
mxolod
religiur,
aramed
kulturul-
ierusalimad,
saswavlod
yovlisad,
227
moZRurad
swavlulebisad,
sxuad
aTinad,
friad
uaRresi
missa
saRmrToTa
wina
wesTa,
diakonad
swavlebis
centri
politikur
erTeuls,
sWirdeboda
romelic
axal
axlo
qristianul
aRmosavleTSi
qarTul
bizantiis
xuces-monazoni,
ioane
tariWisZe
moiwvia,
romelTac
gelaTSi
musika,
ritorika,
gramatika,
filosofia,
astronomia
da
medicina iswavleboda.
daviT
aRmaSeneblis
saqarTvelos,
zrunavda,
aramed
istorikosis
sazRvargareTis
romlebic
saberZneTSi,
cnobiT,
qarTuli
mTawmindaze,
daviTi
ara
marto
kulturis
kerebzec
bulgareTSi,
siriaSi,
periodis
yvelaze
iveriis
monasteri
aTonis
mniSvnelovani
mTaze,
Savi
sazRvargareTuli
mTa
siriaSi,
jvris
centrebia:
monasteri
iveriis
monasteri
saukunis
meore
naxevris
cnobili
Camoyalibda
sakaligrafo
gansakuTrebuli
skolebi,
romelTac
saliteraturo,
waruSleli
228
kvali
sagramatiko
datoves
da
Cvens
istoriaSi.
arc
erT
samonastro
dawesebulebas
iseTi
mniSvneloba
ar
qarTuli
erovnuli
ideis
matarebel
forposts.
XI-XII
urTierTobas
palestinasTan
uZvelesi
tradiciebi
IX-X
saukuneebSi
arabTa
Zalmomreobis
gamo
qarTvelebi
kulturis
kerebisa
da
qarTvelebis
mimarT
XI
saukunis
daintereseba.
monastrebis
dafuZneba,
maT
ris
kvlav
kulminacia
229
daiwyes
iq
ierusalimis
sakuTari
jvris
eklesiamonastris
aigo.
igi
eqvTime
mTawmindelis
brZanebiT
auSenebia
proxore
manZilze
palestinis
qarTvelTa
saimedo
TavSesafars
da
jvarosanTa
batonobis
xanaSic
jvris
monasteri
isev
ganuaxlebia.
dRes
ierusalimis
jvris
monasteri
berZnebis
portretia
barbarosebma
didi
gamosaxuli,
ziani
miayenes.
romelsac
zogi
XXI
mecnieris
saukunis
azriT,
ucnobma
rusTavelis
kulturis
istoriaSi
uaRresad
didi
iyo
petriwonis
seminariaSi
oci
wlis
ganmavlobaSi
moRvaweobda
cnobili
mxridan
devna
ganicada.
am
mizeziT,
igi
iZulebuli
gaxda
bizantiuri
mwerloba.
petriwonSi
Camoyalibda
originaluri
ramdenime
kera
funqcionirebda
konstantinopolSi.
didi
axalgazrdoba
ara
mxolod
qarTul
savane-monastrebSi
qarTuli
kulturis
mravali
Zegli
ganadgurda,
kera
moiSala,
saukuneSi
qsnis
xeobaSi
kulturis
mniSvnelovan
keras
`Zegli
mxatvroba)
erisTavTa
mravali
Seiqmna,
sasuliero
daiwera
wigni.
da
moixata
mZovreTSi,
Zamas
(miniaturuli
xeobaSi,
XV
gavlenas
Crdilo
kavkasiaze,
daRestanze,
rasac
231
qarTuli
warwerebi.
XIII-XIV
saukuneebSi
qarTulidan
somxurad
brwyinvalis
didi
daxmarebiT,
qsnis
erisTavis
vaJi
pipa
saukuneSi
mogzauris
ierusalimSi
barTlome
de
qarTvelTa
salinianos
is
gavlenaze
cnoba
imdroindeli
migviTiTebs,
romlis
Tanaxmadac, ierusalimSi salocavad misuli qarTvelebi sazeimod morTulmokazmul cxenebsa da aqlemebze sxedan, gaSlil-afrialebuli erovnuli
droSebiT Tavisuflad Sedian qalaqSi da sxvebiviT sulTans amisTvis
dawesebul
gadasaxads
ar
uxdian.
misive
gancxadebiT,
egviptisa
da
romelic
movale
daxvedroda, ierusalimamde
iyo
qarTvel
mlocvelebs
alepoSi
amgvaradve gamoecilebina.
XIII-XIV saukuneebSi saqarTveloSi saskolo ganaTleba sagrZnoblad
Seferxda, magram ar mospobila. skolebi arsebobda eklesia-monastrebTan,
samefo-samTavroTa rezidenciebsa da msxvil feodalTa sasaxleebTan. XVII
saukuneSi mefe-poetma arCilma pedagogiuri koncefcia SeimuSava, romlis
Tanaxmadac,
swavla-aRzrdis
saqmeSi
mTavari
roli
maswavlebelsa
da
kulturis
centrad.
TaniaSvilma
1680
giorgi
sulxan-saba
XI-m
wels
giorgi
XI-s
`vefxistyaosnis
orbelians
davalebiT
Zvirfasi
qarTuli
mdivanma
begTabeg
xelnaweri
daamzada.
ganmartebiTi
leqsikonis
Sedgena SeukveTa.
kulturul-literaturuli
centrebi
arsebobda
gremSi,
TelavSi,
karze,
iq
tyved
Cavardnilma
mamuka
TavaqaraSvilma
1648
wels
saqarTvelos
kulturuli
centrebidan
zogi
XV-XVII
Sewyda
qarTuli
kulturis
majiscema.
sazRvargareTis
da
sulier
zegavlenas
ganicdida.
saqarTvelos
mesveurebs
`enciklopediur
da
vaxuSti
xanas
bagrationi
uwodebs,
romelsac
agvirgvineben.
sulxan-saba
XVII-XIX
saukuneebSi
aleqsandre.
mas
ucxoeTSi
samxedro
ganaTleba
233
hqonda
miRebuli.
1724
gaxda.
wlidan
qarTlidan
dasaxlda.
moskovis
wasuli
vaxtangs
Tan
qarTuli
vaxtang
VI-is
axldnen
batoniSvili,
mamuka
samflobelod
`kitai-gorodSi,
kolonia
baraTaSvili
ufro
amalis
mravalricxovani
meti
wili
moskovs
sulxan-saba
orbeliani,
vaxuSti
da
vaxtangma
moskovSi
presnasa
sxvebi.
da
arbatze,
agreTve
sofel
saxelebi:
`bolSaia
gruzinskaia,
`malaia
gruzinskaia,
romelic
male
`qarTvelTa
polkad
gadakeTda,
1769
wlamde
moRvaweoba
farTod
gaSala.
1737
wels moskovSi
qarTuli
istoria,
iTargmneboda
zust
mecnierebebSi
saxelmZRvaneloebi.
1756
evropuli
wels
enebidan
qarTulad
daarsebul
moskovis
wels
TbilisSi
sasuliero
seminaria
daarsda.
iswavleboda
filosofiur
xelmZRvanelobda.
seminariad
anton
gadakeTda.
kaTalikosma
mas
qarTuli
gaioz
reqtori
seminariebisTvis
iyo
kaTolikeTa
kerZo
skola,
romelmac
arseboba
1755
wels
mTeli
dasi
Camoayaliba.
1799
wels
ioane
batoniSvilma
biblioTekebi
arsebobda
quTaisSi,
gelaTSi,
martvilSi,
wlidan
1918
wlamde
qarTveli
xalxis
sulieri
cxovreba
pirvel
wlebSi
ruseTSi
warCinebulTa
ojaxebis
iZulebiT
saqarTvelos
damoukideblobis
aRdgenis
imeds
da
iq
did
ioane
batoniSvilma
`xumarsityvaoba
enciklopediuri
dawera,
romelSic
nawarmoebi
`kalmasoba
saukunis
dasawyisis
XIX
sajaro
ideebs
avrcelebda.
biblioTekis,
xolo
didi
1852
movlena
wels
iyo
kavkasiis
1846
wels
muzeumis
daarseba.
qarTuli kulturis aRmavloba carizms, bunebrivia, xels ar aZlevda.
mTavrobis
mier
saqarTveloSi
daarsebuli
ramdenime
saswavlebeli
friad
momravlda
kerZo
pansionebi,
samonastro
da
saojaxo
skolebi.
karSi
sasoflo-sameurneo
moRvaweTa
damsaxurebaa,
skolis
rom
daarsebac.
saqarTvelo
qarTvel
XIX
saukunis
gvaramaZe,
umaRlesi
ivane
niJaraZe
saswavleblis
amoudga.
gaxsnac
qarTul
surda,
inteligencias
magram
carizmi
am
skola arsebobda,
quTaisis guberniaSi 223. saskolo asakis bavSvTa 67% skolis gareT iyo
darCenili.
mTavrobis
gimnaziebSi
swavla
mier
rusul
TbilisSi,
enaze
quTaissa
mimdinareobda.
da
baTumSi
XX
saukunis
gaxsnil
pirvel
damoukidebeli
dacemisa
da
respublikis
degradaciis
arsebobis
xanas
wlebi,
warmoadgenda.
qarTuli
istoriuli
didi
saqarTveloSi
aRorZinebis
Tavisufali
xana.
carizmis
Semoqmedebis,
artaxebisgan
erovnulobis
gamoxsnil
damkvidrebis
farTod
gaiSala
terminologiuri
Ziebani.
mazrebSi
gaixsna
kulturis
aRorZinebis
udidesi
faqtori
qarTuli
javaxiSvilis
TaosnobiT
ganxorcielda.
erovnuli
universitetis
univeristets
universiteti
1918
daamSvenebdnen.
kerZo
saqarTvelos
mTavrobam
welsve
TaosnobiT
Tavis
gaxsnili
mfarvelobaSi
daumkvidra.
fiziologiis,
universitetis
geologiis,
damfuZneblebma
fsiqologiis,
maTematikis,
istoriis,
filosofiis,
wels
axalgazrda
saxalxo
umaRlesi
demokratiuli
ganaTlebis
ganaTlebis
mTavrobis
saministrom
misaRebad
damxobis
evropaSi
gagzavna.
Semdeg
evropaSi
75
niWieri
amaTgan
nawili
darCa,
xolo
mTavar
pirobad,
industrializaciasa
da
koleqtivizaciasTan
monur
erTgulebamde
`dakvriTi
RinisZiebani
daiyvana.
saqarTveloSic
ganxorcielda.
swrafad
kulturis
izrdeboda
5000-mde
skola
saqarTvelos
da
19
skola,
umaRlesi
miuxedavad
saswavlebeli
rigi
iyo.
40-80-ian
naklovanebebisa,
wlebSi
axalgazrdobas
saukuneebis
Sedgeba
manZilze
sakuTriv
winareqarTveluri
erTianobas
qarTulis,
an
gansazRvravda.
qarTveluri
megrul-Wanurisa
protoqarTuli
ena
da
samxreT
enebi
svanurisagan.
kavkasiaSi
Zv.w.
saliteraturo
qarTuli
enisaTvis
damaxasiaTebelia
da
politikuri
literatura.
qarTul
enaze
damuSavebulia
qarTuli
TxzulebaTa
ena
imdenad
qarTulad
iyo
ganviTarebuli,
Targmna
da
rom
interpretacia
qarTul
(XII-XVIIIss.)
enebs
gamoyofen.
ukanaskneli
mxolod
TariRiani
qarTuli
xelnaweri
864
wlis
sinuri
mravalTavia.
saukuneebis
saero
literatura
(vefxistyaosani,
238
mexotbeTa
poezia,
mier
xelovnurma
dakanonebulma
normebma
mTeli
sami
stilis
saukuniT
(XVIII
Teoriam
s-is
da
Sesabamisma
60-iani
wlebidan
Sedegad
saliteraturo
qarTulis
normaluri
ganviTarebis
procesi aRdga.
saukuneTa manZilze Zveli qarTuli axali qarTuliT Seicvala. cvla
daetyo leqsikasa da gramatikas. magram es cvlilebebi araarsebiTia. araTu
`vefxistyaosani,
aramed
`SuSanikis
wameba
da
`grigol
xanZTelis
erT-erTi
mizezi
is
aris,
rom
TavsarTebsa
da
bolosarTebs
gramatikuli funqcia aqvs. magram mTavari mizezi mainc is unda iyos, rom
saukuneTa
manZilze
saliteraturo
qarTuls
sayrdeni
dialeqti
ar
qarTuli
enis
fasi
da
yadri
yovelTvis
icodnen
saqarTvelos
erTianobisaTvis
brZolis
mZlavri
iaraRis
rom
qarTuli
dawunebulia,
ena,
lazaresaviT
berZnulTan
`damarxuli
SedarebiT
da
dRes
`mZinare,
is
`mdabali
da
`Semkuli da
macxovari
am
enaze
ganikiTxavs
da
amxilebs
msoflios:
Cvens
droSi
qarTul
enas
brwyinvale
leqsi
uZRvna
lado
asaTianma (`qarTuli ena. ix. lado asaTiani, rCeuli, Tbilisi, 1986, gv. 89);
xolo ierusalimis jvris qarTul monasterSi SoTa rusTavelis freskisa
da, iqneb TviT saflavis, aRmoCeniT aRfrTovanebul poet irakli abaSiZes
katamonis qarTul monasterTan moesma rusTavelis xma, ramac Seaqmnevina
Sedevri - `xma katamonTan qarTuli enis didebuli sagalobeli (ix.
irakli abaSiZe, rCeuli, Tbilisi, 1969, gv. 143-145).
qarTuli anbani, damwerloba. qarTuli anbani erT-erTia msoflio 14
originalur
damwerlobaTa
Soris.
igi
weris
damoukidebeli
sistemaa,
qarTuli
enis
werilobiT
da
beWdviT
formas.
anbanuri
zustad
Seesatyviseba
saTanado
bgeras
(fonemas).
am
mxriv,
rom
ramdenime
niSani
erT
fonemas
aRniSnavdes
an
kidev
gamoyofen
qarTuli
damwerlobis
ganviTarebis
sam
nusxuri
warmoiSva
anu
nusxa-xucuri,
nusxuri,
xolo
240
mxedruli
nusxurisagan
anu
saero.
mxedruli.
epigrafikuli
mrgvlovaniTaa
warwerebiTaa
dawerili,
warmodgenili.
agreTve,
asomTavruliT,
palimfsestebi
da
anu
mxatvruli
kuTxovani
marjvniv
saxeobaa.
gadaxrili
asomTavrulTan
damwerlobaa.
SedarebiT
daxriloba
kuTxovani
mTlianad
odnav
asos
da
romelic
864
wlis
gadaweril
sinur
mravalTavs
axlavs.
nusxa-xucurisagan
asoTa
momrgvalebis
damaxasiaTebeli.
mxedrul
damrgvalda
asoebi
da
warmoiSva
garda,
damwerlobaSi
saerTod
mrgvlovani
nusxa-xucuri,
asoTa
asoebis
gasworda.
XI
gadabmulobaa
kuTxiani
saukunis
formebi
istoriul
epoqis
moTxovnebiT
iyo
gamowveuli:
XI-XII
saukuneebis
mxedruli
SriftiTaa
Sesrulebuli.
mxedruli
asoebiTaa
wignebis
Semdeg
mxedruli
Srifti
stabilizebulia
da
erT
paralelebi
msoflios
arcerT
sizustiTaa
asaxuli.
anbanis
241
avtori
icnobs
Tavisi
drois
gramatikul
sistemebs,
ramdenadac
anbanSi
asoTa
Tanamimdevrobisa
da
umravlesoba
asabuTebs,
uZvelesi
damwerlobis
Zeglebi
qronologiurad
pirvandel
rom
Cvenamde
(IV-Vss.)
nimuSebad.
realurad
moRweuli
SeiZleba
miviCnioT
ar
qarTuli
anbani
winaqristianul
mis
(zogi
erT
mas
VIII-X
gverdze
ss-iTac
rTuli
aTariRebs)
gamosaxulebaa:
qvasveti
miqel
da
(stela)
gabriel
ori
figuraa
damowmebuli,
romlebSic
mkvlevarni
farnavazs
anu
folkloruli
literatura
iqmneba.
am
mxriv,
242
`amiraniania,
aRbWdili
romlis
(TrialeTis
kvali
nivTieri
vercxlis
Tasze
kulturis
Zeglebzecaa
gamosaxuli
monadireTa
bevr
saerTos
gavrcelebuli
gansakuTrebiT
axloa
poulobs
kavkasiasa
mijaWvuli
masTan
gmiris
berZnuli
miTi
da
xmelTaSuazRvis
Sesaxeb
titan
Tqmulebebi.
promeTes
Sesaxeb,
miTebi
genetikurad
ara,
qarTvelebisa
da
amiranisa
da
promeTes
tipologiurad
berZnebis
maincaa
azrovnebisa
Sesaxeb
erTmaneTTan
dakavSirebuli,
Tu
rac
SemoqmedebiTi
Tu
Zveli
fantaziis
tragikuli
siyvarulis
ambavi.
`eTerianSi
gatarebuli
ideiT,
SeiZleba
gverdSi
daudges
iseT
literaturul
Sedevrebs,
(curtavelis)
`SuSanikis
wamebaa.
saqarTveloSi
saxelmwifo
originaluri
sasuliero
mwerloba.
avtoritetuli,
msoflio
dRes
SeuZlebelia
msoflio
qristianuli
sasuliero
mwerlobis
mdidari
memkvidreobis
243
gaTvaliswinebis
gareSe.
sasuliero
literaturis
didebuli
Zeglebi
`SuSanikis
`sibrZne
balavarisi
hagiografiul-moraluri
qarTuli
redaqciaa.
xasiaTis
Txzuleba
Sua
saukuneebis
sasuliero
induri
popularuli
romanis
warmoSobisaa.
`balavarianis
qarTulad
igi
qristianuli
berZnulad
X-XI
gadamuSaveba
saukuneebis
unda
qarTvelma
iyos.
nawarmoebi
moRvawem
eqvTime
qarTulidan
mTawmindelma
wyalobiT
farTod
mTels
dasavleTSi,
maT
Soris
slavur
qveynebSic gavrcelda.
XII saukunis Sua wlebSi sparsulidan qarTulad Targmnili gorganis
romanis `vis o raminis (`visramanis) qarTuli versia imdenad srulyofili
aRmoCnda, rom igi mecnierebma TviT sparsuli dednis aRsadgenad gamoiyenes.
XII
saukune
da
XIII
saukunis
pirveli
meoTxedi
Zveli
qarTuli
mxolod
xuTi
nawarmoebi
gadaurCa
`amirandarejaniani,
poeziis
eniT
uqadaga
244
humanizmi,
adamianis
amqveyniuri
idealebi.
Tumca
religiebis
rusTaveli
rusTaveli,
Tavisi
mrwamsiT,
Semwynareblobasac
evropuli
gamonaklisi
renesansis
qarTul
igi
(tolerantizms)
winamorbedia.
kulturaSi.
qristiania.
mas
magram
mxars
sxva
qadagebs.
rusTaveli
umSvenebs
Tavisi
araa
epoqis
niko
berZeniSvili
qarTuli
kulturis
dedaboZebad,
mowinaveobiTac.
Semdgomi
drois
sazogadoebas
(imave
adgilis
marto
misi
sidiade-simaRlis
maCvenebli
rodia,
es
Semdegac
SeZlo
ganviTareba.
rusTavelis
Semdgomi
`daviTianidan
guramiSvilia
CvenSi
iwyeba
axali
realizmis
da,
qarTuli
metic,
literatura.
kritikuli
daviT
realizmis
xalxisa
da
qveynisadmi
kritikuli
damokidebuleba
axali
adamiani?!
moTxrobebi.
aq
da
aris
`bednieri
eri,
sarkazmic,
an
Tundac
ironiac
245
da
daviT
kldiaSvilis
Rimilic,
cremliani
rusTavels
baraTaSvilis
Rirseuli
ramdenime
memkvidreni
genialuri
gamouCndnen.
romantikuli
leqsi.
rad
Rirs
mxolod
erTi
strofi gavixsenoT:
`magram radganac kacni gvqvian, Svilni soflisa
unda kideca mivsdioT mas, gvesmas mSoblisa:
arc kaci varga, rom cocxali mkvdarsa emsgavsos,
iyos sofelSi da soflisTvis ara izrunvos.
XX
saukunem
araerTi
didebuli
qarTveli
poeti
Sva:
galaqtion
moaxlovebuli
sikvdilis
gancdiT
sunTqavs,
lado
asaTianis
niko
samadaSvilis,
levan
goTuas,
mirza
gelovanis,
guram
focxiSvilis,
ioselianis,
Wabua
arCil
amirejibis,
sulakauris,
guram
revaz
inaniSvilis,
doCanaSvilis,
tariel
otia
Wanturias,
erma
Seqmna
didi
literatura
curtavelidan
pirveli
tyavfurceli
(palimfsesti)
VI
saukuniT
TariRdeba,
aRsaniSnavia
damkazmavTa
xelnaweri
ostatoba,
kaligrafiis
246
wignebis
gadamwerTa,
sinatife,
amkinZavTa,
dekoratiuli
uzado
xelovnebiTaa
Sesrulebuli
beqa
da
beSqen
opizarebis mier.
pirveli qarTuli nabeWdi wigni _ `qarTul-italiuri leqsikoni,
romelic stefane paolinim nikifore irbaxis (ColoyaSvili) daxmarebiT
Seadgina, romSi 1629 wels gamoica. amave wels romSive calke wignad
gamoqveynda `qarTuli anbani locvebiTurT, 1643 wels francisko maria
majos `qarTuli enis gramatika, xolo 1741 wels d. tulukaSvilis
`saqristiano moZRvreba.
1703 wels arCil II-m amsterdamidan miRebuli sagangebod SekveTili,
qarTuli SriftiT stambaSi qarTuli wignis sambeWdao gamarTa da 1705
wels `daviTni gamosca. 1709 wels vaxtang VI-m TbilisSi gaxsna evropul
yaidaze
mowyobili
stamba,
sadac
daibeWda
`saxareba,
`samociqulo,
saqme
ruseTSi
batoniSvilebma
ltolvilma
ganagrZes.
sxvadasxva
dros
qalaqebSi,
qarTuli
XVIII
moskovsa
wignis
da
misma
saukunis
Svilebma:
30-iani
peterburgSi,
gamocemis
saqmes
baqar
da
wlebis
agreTve,
vaxuSti
damlevidan
ruseTis
saTaveSi
sxva
qristefore
ganmartebiTi
leqsikonisa
(1950-1964ww.)
da
`qarTuli
sabWoTa
qarTveli
xalxis
SemoqmedebiTi
potenciali
aTasobiT
sameurneo),
moxatulobis,
nagebobis
kedlis
naSTi
(sacxovrebeli,
mxatvrobisa
oqromWedlobis,
da
Wedurobis,
TavdacviTi,
mozaikis,
minanqris,
xelnawerTa
xeze
kveTis,
reliefi
cixeebisa
dakargulebi,
da
qarTveli
warmoudgenelia
eklesiebis
eris
gareSe,
im
did
bunebasTan
romelnic
organulad
dRes
funqcia
kulturul-aRmSeneblobiT
qartexilebs
gadaurCa.
ra
iqneboda
dRes
Cveni
qveyana
Semoqmedi
mxatvrul
xelovnebis
arqiteqturaSi
gemovnebasa
adreuli
nimuSebi
da
Zv.w.
xelovnebisadmi
simwifes
VI-III
damoukidebel
amJRavnebs.
samSeneblo
aTaswleulebs
miekuTvneba.
da
kvamlis
gasasvleli
sarkmliT,
xolo
urbnisis
maxloblad
xelovnurad
gamagrebul
gorakebze
(cxinvalis
nacargora,
warmoebulma
arqeologiurma
gaTxrebma
248
gamoavlina
mniSvnelovani
arqiteqturuli
Zeglebi
berZnul-romaul
(sasaxleebi,
gavlenebTan
taZrebi,
erTad,
Zlieri
mavzoleumi),
adgilobrivi
romlebSic
tradiciebic
saqarTvelos
politikur
cxovrebaSi.
ufliscixis
arqiteqturuli
damuSaveba
(kesonebiani
kamarebi)
zogi
romauli
saSen
maRal
qvis
masalad
dones
mSrali
aRwevs
wyoba
xes,
qvis
Tixas,
qvas
damuSavebis
ixmareboda,
qvebi
iyenebdnen.
teqnika.
erTmaneTTan
adreul
rkinis
Sendeba.
sacxovrebeli
damaxasiaTebeli
iyo
organizacia
Sida
ara
saberZneT-italiaSi
gegmis
ezos
iyo),
nagebobebisaTvis
centruloba,
garSemo
aramed
sacxovrebeli
(rogorc
erTian
odiTganve
es
masivad,
ujredis
mesopotamiasa
da
romelic
gareTkenaa
etapi
saukunidan
arqiteqturis
ganviTarebaSi
axali
IV
romelsac
mxars
uWerda
centraluri
xelisufleba,
ugumbaTo
(bazilikebi)
da
centraluri-gumbaTovani.
centralur-gumbaTovan
aRmosavleTis
qarTuli
Zveli
xalxuri
taZrebs,
xuroTmoZRvrebis
arqiteqturis
isini
genetikurad
analogiur
tradiciebs
ukavSirdeba
kompoziciebs
(sacxovrebeli
da
saxli
`darbazi).
Tavdapirvelad Sendeboda mcire zomis, martivi eklesiebi. aseTebi
SemorCenili
gvaqvs
nekresis
monasterTan,
249
Zveli
SuamTis
monastris
saukunidan
umTavresi
mniSvneloba
moipova
centralur-
VI
s-is
da
samwevrisis
VII
s-is
eklesiebi),
zogjer
ki
SigniT
mxolod
aRmosavleTis
mklavs
aqvs
naxevarwriuli
dasrulebuli
saxiTaa
warmodgenili
qarTuli
da
organuli
garegnuli
Serwyma.
saxis
jvari
mxatvruli
frialo
kldezea
Sesatyvisoba,
agebuli
da
garemosTan
bunebrivad
oTx
calke
mdgom
svets.
afsidi
250
mxolod
erTia,
romelic
niSi,
sakurTxevlis
did
sarkmelTan
erTad,
Tavs
uyris
da
Tanadrouli
mozaikiT
iyo
Semkuli,
romlisganac
mxolod
ganicada
grZeldeba
qveynis
barma.
SemoqmedebiTi
mis
mTiswineTsa
moRvaweoba.
iqmneba
da
mTian
mTeli
rigi
nawilSi
ki
SesaniSnavi
eklesiebi),
saqarTveloSi
erTaderTi
orgumbaTiani
eklesia
naxevarsferoze
gadasvla
iribad
dadebuli
qvis
filebis
anda
darbazis
gvirgvinovani
gadaxurvis
xerxTan
da
gumbaTovani
teritoriaze
SemorCenili
mravalricxovani
251
mTiswineTsa
da
mTian
dazvervebis
Sedegad,
gafarTovda
zurgiani
koSkebis
koSki
qarTuli
originaluri
saero
xuroTmoZRvrebis
xuroTmoZRvrebisTvisaa
damaxasiaTebeli.
amitom,
savsebiT
saukunidan
XIII
saukunis
30-ian
wlebamde
periodi
qarTuli
adgils
iWers
gumbaTovani
taZris
tipi
mkafiod
xazgasmuli
mravalwaxnaga
saxuravis
wvetiani
gumbaTis
piramida.
yelis
fasadebi
aziduli
proporcia
dekoratiuli
da
TaRebis
misi
mTeli
nakveTi
saxeebiTaa
Semkuli.
fasadebis
kompoziciaSi
CarTulia
(1010-1029
ww.),
romelic
gorgasliseuli
taZris
(Vs.)
midrekileba
damoklebulia,
ufro
nacvlad
kompaqturi
oTxisa,
sivrcis
darCenilia
ori
252
Seqmnisaken:
gegma
Tavisuflad
mdgomi
RirsebebiT
proporciaTa
Sesrulebuli
morTulobiT,
Tavisebureba,
romelic
ganviTarebas
daedo.
aramed
safuZvlad
gegmaSi
harmoniulobiT,
imiTac,
rom
qarTuli
igive
aq
virtuozulad
Tavs
iCens
xuroTmoZRvrebis
tendencia
Cans,
rogorc
zogi
Semdgom
samTavros
oTxi
miaxlovebulia
boZi,
magram
aRmosavleTis
sakurTxevelTan.
metad
ori
boZi
mniSvnelovania
Zalian
samTavisis
kabeni,
yanCaeTis
rekonstruirebuli
taZari,
xofa,
qvaTaxevi).
nangrevebis
adgilze
axali
eklesiis
aSenebisa,
axal
taZarSi
beTaniis,
qvaTaxevis,
fitareTis,
wuRruRaSenis,
gudarexis,
da
sasaxleebi
sxva),
arxebi,
(geguTis
wyalsadenebi,
sasaxle
quTaisis
abanoebi,
maxloblad),
253
qarvaslebi,
samefo
cixe-simagreebi
da
mSenebloba
eklesiebs
midioda
rudunebiT
ukve
aRadgendnen.
politikurad
XVI-XVIII
daqucmacebul
saukuneebSi
qveyanaSi.
amiT
gremSi.
axalgori,
aSenebdnen
XVII-XVIII
ss.;
axal
cixe-simagreebs
qolagiris
cixe,
XVIII
(ananuri,
s.),
XVII
agebdnen
s;
xidebs
(XVII
s.)
samrekloebi;
galavnebi
qarTl-kaxeTSi,
mravalrcixovani
romlebSic
mosaxleoba
cixe-koSkebi
lekianobis
da
dros
ixizneboda.
XIX saukunis dasawyisSi ruseTis imperiis farglebSi saqarTvelos
moqcevam didi gavlena moaxdina qarTuli xuroTmoZRvrebis Semdgom bedze.
saukunis
pirvel
naxevarSi
TbilisSi
aSenda
saxelmwifoebrivi
da
(yofili
samxedro
Stabis
Senoba),
i.
zubalaSvilis
saxli
siRnaRis,
goris,
axalcixis
arqiteqturaSi
adgilobriv
samSeneblo
moxaratebuli
moajirebi,
TaRuri
or-sam
sarTuliani
tradiciebTan
gadaxurva,
Senobebis
(farTo
aziduli
aivnebi,
proporciebi)
saukunis
II
ruseTisa
naxevarSi,
da
kapitalizmis
evropis
mibaZviT
intensiuri
ganviTarebis
saqarTvelos
qalaqebis
yofili
Tavisuflebis
qarvaslisa
moedanze,
Senoba, saxazino
yofili
da
qalaqis
Senobebi
sabWos
Tanamedrove
(dRevandeli
meriis)
Teatris
operisa
da
baletis
Teatri),
didebis
taZari
(dRevandeli
samxatvro
saTavadaznauro
saadgilmamulo
banki
(dRevandeli
erovnuli
biblioTeka).
qarTuli
sisadave,
arqiteqturisaTvis
silaRe,
damaxasiaTebelia
ornamentis
zomieri,
monumenturoba,
gemovnebiT
gamoyeneba,
proporciebi,
Tavisufali
farTobisadmi
(sada
kedlisadmi) trfiali, Sida da gare formebs Soris sruli Sesatyvisobaharmonia, ganviTarebis mTel manZilze (mcxeTis jvridan da xerTvisidan
gremsa da ananuramde) garemomcvel bunebasTan Zeglis saocari Serwyma,
nagebobaTa xalisiani, maJoruli ier-saxe, mosapirkeTebeli masalis didi
gemovnebiT SerCeva (qarvisfer-yviTeli, firuzisfer-cisferi da mowiTalo
tufis gamoyeneba), Sirimis qviT mniSvnelovani arqiteqturuli detalebis
aqcentireba, sakulto ZeglebisaTvis saparado, sazeimo, Tu SeiZleba iTqvas,
saero
(miwieri)
ieris
micema.
qarTul
arqiteqturaSi
qarTveli
kacis
xelovnebis
saqarTveloSi
dawinaurda
Zeglebs.
am
qristianobis
monumenturi
xelovnebis
miRebis
ferwera,
ganviTarebis
Semdeg
liTonis
iwyeba.
axali
etapi
gansakuTrebiT
plastikuri
damuSaveba,
Zeglebis
analogiiT,
adreSuasaukuneebSi
VIII-IX
saukuneebSi
gabatonebuli
adgili
freskam
daikava.
Zireuli
gadamuSaveba.
255
formas
sibrtyobrivad
wyvetdnen.
adreqristianuli
qandakeba.
xanidan
saukunidan
(IX s.).
farTod
moyolebuli
gavrcelda
taZrebis
qvis
dekorSi
mag.,
bolnisis sioni (Vs.), akaurTa (V-VII ss.), atenis sioni (VII s.). maTSi
winaaziur
gavlenebTan
erTad,
adgilobriv
warmarTul
kultTan
gvxvdeba.
qristianuli
Temebidan
popularulia
jvris
saukunis
bolos
fasadebis
gaformebis
problemam
brwyinvale
gadawyvetam
mTlianad
gansazRvra
VIII-IX
damaxasiaTebelia
kulturul
centrebTan
xelovnebasTan.
taZris
kavSiris
da
Sesusteba
ufro
ZiriTadi
intensiuri
nawilis
siriisa
da
kontaqtebi
palestinis
bizantiur
moxatulobisTvis
Zvel
da
kompoziciis
dinamikuroba,
rac
mkafiod
vlindeba
nawarmoebebia
ubisis,
soris,
walenjixisa
da
nabaxtevis
mxatvroba.
XV-XVI saukuneebSi alaverdis kaTedrali xelaxla moxates. zemo
svaneTSi saero Sinaarsis mxatvrobis SesaniSnavi nimuSebia Semonaxuli
(laSxverisa da caJaSis eklesiebis fasadebis moxatuloba).
X-XI saukuneebis qarTuli qandakeba adamianis sxeulis moculobiTi
formebiT gadmocemis xerxebs eZiebs. pirvel nimuSTagan aRsaniSnavia aSot
kuxis
gamosaxuleba
ganviTarebis
adgili
ufro
eTmoba
figurebis
tbeTSi,
wyarosTavis,
maRali
istoriul
gamoxatvas.
safexuria
pirTa
vales,
oSkis
taZris
qtitorTa
mSeneblobis
mTel
qorolos
reliefebi.
(mSeneblobis
cikls
reliefebi.
qvis
didi
damkveTTa)
motexva-
aq
kompoziciaTa
erToblioba
qristes
didebis
gadmocemas
miaRwia
(kankelis
mcire
formis
zRude
qandakebam,
interierSi
saxeldobr,
idgmeboda
da
kankelTa
sakurTxevels
saukuneebSi
qarTuli
qandakebis
ganviTareba
Seferxda.
uWiravs.
aqve
unda
aRiniSnos,
rom
marTlmadidebeli
qristianobis
qarTulma
qristianulma
qandakebam,
miuxedavad
garkveuli
iakob
nikolaZes
(XIX-XX
ss-is
mijna)
ergo,
romelmac
moxatulobani.
mxatvrobis
mravali
Zegli
Seiqmna
gelaTis,
berZen
(nekresi,
gremi)
da
rus
mxatvrebs
(samTavro,
sameba,
ruseTSi
(kievis
peCeris
lavra
da
sxva)
qarTvel
mxatvrebs
iwvevdnen.
intensiurad mimdinareobs eklesiaTa moxatva XVII saukuneSi. swored
maSin
moixata
gelaTis,
xonis,
walenjixis,
martvilis,
nikorwmindis
saukunidan,
mas
Semdeg,
rac
saqarTvelo
ruseTis
imperiis
manamde
Camoyalibda
ucnobi
sakuTari
iyo.
XIX
ferweruli
saukunis
skola.
Sua
pirveli
wlebSi
TbilisSi
qarTveli
mxatvari,
(XIX
s-is
meore
naxevari)
iyo.
1880-ian
wlebSi
asparezze
258
XIX
saukunis
dasasruls
moRvaweobda
genialuri
TviTnaswavli
sworupovar
ferwerul
tiloebze
saukunodaa
aRbeWdili
mis
naxatebSi
SemoqmedebaSi
dominirebs
samgloviaro
feri
Savi
feri.
rodia.
igi
magram
xazs
Savi
usvams,
feri
mis
amZafrebs
did
koloritul
efeqts
aRwevs.
firosmans
adareben
frang
da
akademiur
xelovnuri,
maneruli
stilSi
iyo,
xatva
moyirWda.
firosmanisTvis
is
rac
bunebrivi
a.
da
rusosTvis
organulia.
gadmocemis
niWi.
firosmani
Tavisi
gancdis
uSualobiT
da
mxatvars
cxovelebi
ar
aRuWurvavs
iseTi
sulierebiT,
anu
dauxatavs
avtoportreti.
misi
avtoportretebi
mis
mier
saerTod
Jirafi.
deda-Svilobis
idiliis
gansacvifrebelia
gamoxatvelia.
sabralo
daTvi
saocrebaa
mTvariani
firosmanis
Ramis
fonze.
udidesi
gavlena
moaxdina
XX
saukunis
qarTul
pikasos
erT-erTi
ukanaskneli
namuSevaria
(ase
Sexvda
luvrSi
saukunis
davasaxeloT:
lado
saqarTveloSi
gudiaSvilis,
didi
mxatvroba
daviT
kakabaZis,
Seiqmna.
elene
sakmarisia
axvledianis,
qmnis
XII
saukunis
qarTveli
poetis,
CaxruxaZis
portrets,
saukunis
warmatebiT
bolo
muSaobdnen
aTwleulebSi
merab
qarTul
berZeniSvili,
elguja
qandakebaSi
didi
amaSukeli,
juna
msxvreva
da
Temisa
Tu
masalisadmi
ganzogadoebuli,
daizrdebian,
memorialebi.
merab
`zaqaria
berZeniSvilis
faliaSvili,
quTaisisa
nawarmoebebiT
qarTuli
da
didgoris
monumenturi
didi
raodenobaa
SemorCenili.
VIII-IX
saukuneebis
Weduri
gadmocema,
pirobiToba,
eqspresiuloba,
dekoratiuloba.
X-XI
barZimi)
gadmocemisadmi,
mxatvruli
ZiriTadi
Cans
ostatis
swrafva
detalizaciisadmi.
xerxebis
masala
es
gamoyenebis
vercxlia,
periodi
gamosaxulebis
mniSvnelovania,
mravalferovnebis
xSirad
mooqruli.
sworad
agreTve,
TvalsazrisiTac.
mosevadebuli,
Zvirfasi
XIII
saukuneSi
qarTul
Wedur
xelovnebaSi
axali
araferi
Weduri
xelovneba
axali
aRmavlobiT
xasiaTdeba.
Cndeba
ostatobiT
aRiniSneba
mxatvar
mamnes
namuSevrebi
(magaliTad,
rodesac
gamosaxuleba
reliefurad
da
liTonis
gravirebas,
firfitaze
roca
naxati
zurgis
msubuqi
mxridanaa
xaziTaa
datanili firfitis wina pirze. XVI saukunis meore naxevarSi pirvelad iqna
gamoyenebuli iranidan Semosuli teqnika liTonze ornamentis amoWra
fonis amoclis xarjze. aseTi nakeTobebi, ZiriTadad, kaxeTSi gvxvdeba.
maTTvis damaxasiaTebelia Zvirfasi qvebis uxvad gamoyeneba, feradovneba
(awyuris
RvTismSobeli
yrmiT,
alaverdis
macxovari,
SuamTis
saukunis
dasasruls
qarTuli
Weduri
xelovnebis
nimuSebi
Weduroba
kvlav
aRorZinda
XX
saukunis
50-ian
wlebSi,
rac
xelovnebaSi
adgilobrivi
tradiciebis
ganviTarebis
Sinaganma
igi
mkafioobiT
didi
moculobiT
asazrdoebs.
ZiriTad
xasiaTdeba.
masalad
grafika
spilenZs,
ki
mas
xazovani
alumins,
TiTbers
ganviTarda
dazguri
da
monumenturi
Weduroba.
aRorZinebuli
musika,
musikaluri
ena
adamianis
salaparako
musikis
(polifoniuroba),
cnobili.
qarTuli
SemorCenili.
miuxedavad
igi
Tumca
upirvelesi
istoriulad
polifoniuri
erTxmiani
udidesi
niSani
misi
eqvsxmiani
musika
mravalxmianobaa
qarTuli
simReracaa
dRes
kavkasiaSi
kunZuliviTaa
aSuRur-baiaTuri
musikiTaa
garemoculi.
qartexilebisa
da
katastrofebisa,
qarTulma
musikis
musikis
mravalxmianoba
urTierTkavSiriTa
262
sasimRero
da
da
akompanimenturi
urTierTmoqmedebiTaa
ganpirobebuli.
swored
sakravierma
musikam
(Cangi,
Conguri,
fanduri)
musikalurma
iseve
winareqarTveluri
sxvadasxva
enam
rogorc
(salaparako)
winareqarTveluri
musikaluri
musikaluri
sametyvelo
ena,
kilo
romelsac
svanuri,
enis
ena,
arsebobda
aTaswleulebis
megruli,
bedi
raWuli,
manZilze
imeruli,
gaTxrebiT
dadasturebulia
Cveni
musikaluri
qarTuli
samxmianobisTvis
damaxasiaTebelia
(Sewyobil)
funqcias
Sefardebas
asrulebs.
qmnis.
arsebobs,
bani
yvela
SemTxvevaSi
sxva
struqturis
agreTve,
samxmianobac.
Tavisi
formis,
saSualebaTa
samodulacio
kilouri
safuZvlis,
mravalferovnebiT,
xerxebis
musikalur
gamomsaxvelobis
ritmul-intonaciuri
originalobiT
qarTl-kaxuri
simdidriT,
grZeli
sufruli
musikaluri
folkloris
diadi
gamovlenaa
svanuri
monacvleoba,
xmaTa
simWidrove,
mkacri,
diadi
xmovaneba,
samxmiani
satrfialo,
sayofacxovrebo,
saxumaro
vokalis
faqturiT
upirispirdeba
simRerebi
moZravi,
(`kuCxi
(`Cela,
`sisatura,
dramatizirebuli
bednieri,
`voisa,
`erexeli,
saqorwino,
`odoia),
`nana).
sacekvao,
romlebic
maT
Sromis
TviTmyofadi
saerTod,
msoflio
melosSi.
guruli
simRerisaTvis
da
aramed
siZlieris,
vaJkacurobis
gamomxatvelia,
iseve
rogorc
264
urTulesi
polifoniuri
elementebis
kompleqsTa
farTo
xalxuri
simRera,
romelSic
yvelaze
srulyofilad
XX
saukunis
erT-erTma
udidesma
kompozitorma
igor
ukanaskneli
oci
wlis
manZilze,
es
iyo
misi
yvelaze
didi
STabeWdileba da gancvifreba.
saqarTveloSi, qristianuli religiis gavrcelebis Semdeg, qarTuli
musikis metad mniSvnelovani ganStoeba sasuliero galoba ganviTarda,
ramac berZnuli saeklesio teqstebis qarTulad Targmna da Sesabamisi
qarTuli
sagaloblebis
saeklesio
sagaloblebi
danergvam
analogiuri
romelic
qarTuli
polifoniur
Seqmna
ganapiroba.
erTxmiania.
qarTuli
mravalxmiani
sagaloblebad
cnobilia,
qarTul
iqca.
berZnuli
mRvdelmsaxurebaSi
sagaloblebis
saero
rom
warmoSoba
simReris
gamoiwvia,
wyalobiT,
qarTulma
maTma
sul
sasuliero
male
musikam
agreTve,
sasuliero
seminariebi
musikalur
qarTuli
centrebad
da
iqca.
kulturis
akademiebi
Camoyalibda
sazRvargareTul
gaixsna,
romlebic
sxvadasxva
gundi,
kerebSi,
erovnul
vokaluri
kompozitorebis,
diriJorebis
moRvaweoba
(giorgi
da
qarTul
monapovars
da
liturgikul
uzarmazari
literaturas,
krebuli
`iadgari
qarTuli
(Xs.)
himnografiis
Zveli
qarTuli
sxva
avtorTa
himnebic
265
Seitana,
romelTac
musikaluri
striqonebi
diumam
(mamam).
uZRvna
1880-ian
im
periodSi
wlebSi
kavkasiaSi
TbilisSi
muSaoba
myofma
daiwyo
zaqaria
Tbilisis
kulturisaTvis
faliaSvilis
saopero
TeatrSi
udidesi
mniSvnelobis
genialuri
dadgma.
operis
zaqaria
movlena
`abesalom
faliaSvili
da
iyo
1919
eTeris
daeyrdno
ra
SoTa
rusTavelze
da
komikuri
operis
margaliti,
viqtor
XX
iSxnelebisa
saukunis
da
qarTuli
qarTvel
musikis
istoria
warmoudgenelia
momReralTa
Tu
upirveles
Tvisebad
debi
musikos-SemsrulebelTa
qarTveli
kacis
ucxoelebi
mkveTrad
ZiriTadi
komponentia:
ukanasknelia
qarTveli
mTavari
msaxiobisa.
mimika,
metyveleba
maxasiaTebeli
araTu
da
qarTveli
qarTvel
plastika.
kacisa
mocekvaveebSi,
da,
swored
miT
aramed
es
umetes,
dramatul
da
werilobiTi
qoreografiis
miZRvnili
samonadireo
ZeglebiT
uZvelesi
dasturdeba,
gamovlena
cekva-ferxuli
rom
nayofierebis
yofila.
mis
qarTuli
RvTaebisadmi
ritualur
xasiaTs
vercxlis
Tasze
monadireTa)
ferxuli,
rac
RvTaebis
dalisadmia
gamosaxuli
zogi
niRbosan
mecnieris
miZRvnili.
azriT,
svaneTSi
arsebaTa
svanuri
dRemdea
(albaT,
nadirobis
SemorCenili
Zv.w.
V-IV
saukuneebiT
daTariRebul
qvevris
zedapirzea
nayofierebis
kultTan
dakavSirebuli
wyvilTa
cekva.
misi
cekvis
Sedevrma
e.w. qal-vaJianiT.
`qarTulma,
romelic
Cvenamde
qarTuli
moRwia
xalxuri
cnobili
`lekuradac
ki
`sadarbazo,
naTlavdnen,
`sanadimo,
ramac
Tavis
`saarSiyo,
droze
`davluri.
grigol
mas
robaqiZis
am
mxriv,
gansakuTrebulia
iliko
suxiSvilisa
da
nino
qarTuli
cekvis
dideba
msoflios
TiTqmis
yvela
qveyanaSi
gaitana.
simRerasTan
gansakuTrebulia.
aTaswleulTa
erTad,
igi
qarTveli
Cawerilia
siRrmidan
modis.
kacis
qarTvelis
amitom,
plastika
(cekva)
sruliad
genetikur
kodSi,
romelic
savsebiT
kanonzomieria,
rom
Wabukianma
rogorc
da
balanCinma
(giorgi
saSemsruleblo,
balanCivaZe),
aseve
msoflio
sabaletmaistero
sabaleto,
xelovnebaSi
gadatrialeba moaxdina.
balanCinis saxelTanaa dakavSirebuli amerikuli klasikuri baletis
Seqmna.
manve
Cauyara
safuZveli
qoreografis
wvdoma
musikaSi
e.w.
simfoniur
imdenad
baletebs.
Rrma
iyo,
rom
balanCinis
grCeboda
Wabukiani
Tavisi
jadosnuri
cekviTa
da
qoreografiiT
mis
miswrafebebs
klasikuri
baletis
yvela
komponenti
marTebulia
iqneboda
Tanamedrove
Tvalsazrisi,
msoflio
`rom
baleti.
ar
yofiliyo
iseTi
Wabukiani,
mocekvaveni
ar
rogoric
msoflio
klasikur
sabaleto
268
speqtaklebSi
mamakacis
partiebi
sabaleto
scenebze
imarTeba
galakoncertebi
saxelwodebiT:
yvela
mocekvavisaTvis
dakavSirebuli
zaqaria
didad
prestiJulia.
faliaSvilis
saxelobis
nino
ananiaSvilTanaa
Tbilisis
operisa
da
yvelaze
Zveli
xelovnebaa.
igi
saTaves
uZveles
xalxur
dialogebi.
ceremonials
da
isini
TandaTan
speqtaklad,
literaturuli
dramis
msaxiobebad
mayureblebad.
da
gamoeyo
sakulto-sawesCveulebo
sanaxaobad
Seqmna,
iqca.
dResaswaulis
es
procesi
aman
ganapiroba
monawileTa
mkafiod
dayofa
gamovlinda
Zvel
movlenad
iqca.
gigantur
amfiTeatrebSi
Teatralur
esqile,
sofokle,
evripide
emsaxurebodnen,
xolo
komedias
aristofane.
Zvel
saqarTveloSi
dResaswaulebi
Teatralur
dadasturebulia
warmodgenaTa
arqeologiuri
winamorbedi
gaTxrebiT
mopovebul
kolxeTSi,
sportuli
quTaisTan
Sejibrebebi
da
aSenebuli
sxva
sanaxaobebi.
269
iyo
arena,
sadac
bizantieli
ewyoboda
istorikosis
ipodromi.
marTlac
arqeologiuri
gaTxrebiT
gonioSi
ipodromis
mopovebuli
naSTebia
dionisesa
da
aRmoCenili.
misi
Tanmxlebi
misteriebi
axlda.
kldeSi
nakveT
qalaq
ufliscixeSi
SemorCenilia
umdidresi
qarTuli
Teatraluri
terminologia,
rac
imis
siuJeti
suraTebs
Seicavs.
berikaoba
samgvari
qarTveli
xalxis
Cvenamde
berikaobis
iyo:
kardakar
ucxo
asze
dampyroblebTan
meti
sasiarulo,
siuJetia
moedanze
brZolis
moRweuli.
saTamaSo
da
sadarbazo.
Sua saukuneebis saqarTveloSi ganviTarda sasaxlis karis Teatri, anu
saxioba niRbosanTa warmodgenebi musikis TanxlebiT. isini imarTeboda
specialurad gankuTvnil SenobebSi da sasaxlis darbazebSi. XVII saukuneSi
mefeebi Teimuraz I da arCili specialur poemebs qmnian TeatrisaTvis. XVIII
saukunis meore naxevarSi Tbilisisa da Telavis seminariebSi imarTeba
saskolo warmodgenebi. maTi sulis Camdgmeli seminariis xelmZRvaneli
daviT reqtori iyo.
XVIII saukunis 90-ian wlebSi erekle II-m sasaxlis karze saero Teatri
Seqmna. misi dasi d. maCabelis meTaurobiT, mTlianad Seewira 1795 wels aRamahmad xanis winaaRmdeg brZolas. 1845 wels TbilisSi daarsda rusuli
270
dramatuli
Teatri,
xolo
1850
wels
giorgi
erisTavis
TaosnobiT
saukunis
muSaobda
miwurulsa
dramatuli
xelmZRvanelobiT.
da
Teatri
XX
didi
revoluciamdel
saukunis
msaxiobis
qarTul
Teatrs
dasawyisSi
lado
quTaisSi
mesxiSvilis
amSvenebdnen
iseTi
dakavSirebuli,
romelmac
ruseTidan
dabrunebis
Semdeg
wels
kote
marjaniSvilma
quTaisSi
axali
Teatri
daarsa,
mgznebare
mayurebelTa
siyvarulis
ramdenime
zeimisa
TaobisaTvis.
maxlobeli
kote
da
aqtualuri
marjaniSvilis
iyo
novatorul
veriko
anjafariZisa
da
uSangi
CxeiZis
brwyinvale
TamaSi
axmeteli
rusTavelis
saxelobis
TeatrSi
zedized
dgams
ukve
aqaa
brwyinvale
mocemuli
medrovisa
reJisorul-msaxioburi
da
tiranis
tandemi
problema,
sturua-CxikvaZe
sagastrolo
scenebze
triumfaluri
svlis
periodia.
didi
Teatris
mkvlevari
gverds
ver
auvlis
iseTi
scenuri
TayaiSvilis
elisabed
dedofali
da
bebia,
Tamar
WavWavaZis
cecilia
wuwunavas
xoreSani
da
darejani,
medea
jafariZis
fedra
da
antigone,
erosi
manjgalaZis
zimzimovi
da
kinematografiuli
qarTvelma
aleqsandre
enTuziastebma:
wuwunavam,
seansi,
vasil
Salva
sadac
liumieris
amaSukelma,
dadianma
filmebi
aleqsandre
safuZveli
uCvenes.
diRmelovma,
Cauyares
qarTul
leCxumSi~,
msoflio
romelic
Tavisi
dokumenturi
mxatvrul-profesiuli
kinos
erT-erTi
unikaluri
doniT
maSindeli
Zeglia.
1916
wels
literaturis
nawarmoebTa
ekranizacias
eqceva.
aleqsandre
wuwunava iRebs filmebs: `vin aris damnaSave?~, `janyi guriaSi~, xolo 1923
wels niloloz Sengelaia `elisos~ _ 20-iani wlebis qarTuli kinos
yvelaze mniSvnelovan films. XX saukunis 20-30-iani wlebis qarTuli kinos
namdvili varskvlavia nato vaCnaZe. 20-iani wlebis bolodan reJisorobas
iwyebs mixeil Wiaureli (`saba~, `ukanaskneli maskaradi~, `arsena~, `giorgi
saakaZe~, `oTaraanT qvrivi~, `rac ginaxavs, veRar naxav~). 1948 wels reJisori
vaxtang tabliaSvili qmnis musikalur kinoSedevrs `qeTo da kote~, romlis
mxatvruli xibli dRemde gauxunaria.
1955 wels Tengiz abulaZe da rezo CxeiZe iReben `magdanas lurjas~ _
qarTuli kinos saetapo nawarmoebs. aqedan iwyeba qarTul kinematografiaSi
aRmavlobis
`sxvisi
xana.
,,magdanas
Svilebi~
`jariskacis
da
mama~,
`me,
lurjas
bebia,
`nergebi~,
mohyva
iliko
giorgi
filmebi:
da
Tengiz
ilarioni~,
Sengelaias
abulaZis
rezo
CxeiZis
`alaverdoba~,
oTar
qarTuli
sinamdvilisadmi
damaxasiaTebeli.
am
mxriv
superkritikuli
aRsaniSnavia
Tengiz
damokidebuleba
abulaZis
iyo
trilogia
msoflio
kinematografiis
mniSvnelovani
SenaZeni.
igavis
JanrSia
msaxiobebma
kinematografiaSi
maRalmxatvruli
saxeebi.
qarTuli
xoravas
saakaZe,
veriko
giorgi
zaqariaZis
jariskacis
mama,
kinos
oqros
anjafariZis
sesilia
Seqmnes
fondSi
oTaraanT
TayaiSvilis
mniSvnelovani,
Sevida:
qvrivi,
sergo
bebia,
oTar
akaki
qarTul
kinoSi
axali
talRa
iwyeba.
es
aris
mkacri,
filmSi
ulmobelobiT,
poeturi
,,uZinarTa
simkacriT,
gaqra
da
mze,
romlis
pirquSobiT
imZlavra
gmirebi
gamoirCevian.
borotebam,
sisastikiT,
TiTqos
avkacobam,
yvelaferi
urTierTmtrobam,
Ddaskvnis magier
(XX saukune)
XX
saukuneSi
qarTvelma
xalxma
Seqmna
didi
kulturuli
maTematika,
fsiqologia,
fiziologia,
xelovnebaTmcodneobis
upirveles
yovlisa
imitom,
rom
vcxovrobdiT
da
vmoRvaweobdiT
saukunis
saukuneze
meti
potenciali
iyo
umetes
xnis
monakveTebSi
saqarTveloSi
Tavisuflebadakargul
Semonaxuli,
romelmac
erSi
mTeli
mSvidoba
didi
ZaliT
sufevda.
SemoqmedebiTi
1918-1921
wlebSi
sazRvarze
mosaxle
azielebi.
Cveni
kultura
Tavisi
fesvebiT
yovelive
saukeTesos
orivesgan
isrutavda
da
sakuTars
misca
ziareboda
yovelive
saukeTesos,
rac
msoflio
275
Sinaarsi
redaqtorisagan----------------------------------------------------------------------------------------------- 3
Tavi I. saqarTvelos fizikur-geografiuli da
istoriul-geografiuli daxasiaTeba------------------------------------------------------------ 5
Tavi II. arqeologiuri kulturebi saqarTveloSi-------------------------------------- 11
Tavi III. qarTvelTa warmomavlobisaTvis---------------------------------------------------- 24
Tavi IV. qarTvel tomTa adreklasobrivi gaerTianebebi da
uZvelesi saxelmwifoebi saqarTvelos teritoriaze--------------------------------- 31
Tavi V. didi berZnuli kolonizacia da kolxeTis (egrisis) samefo------ 36
Tavi VI. qarTlis (iberiis) samefo ------------------------------------------------------------- 40
Tavi VII. qarTuli saxelmwifoebi I-II saukuneebSi------------------------------------- 48
Tavi VIII. sagareo-politikuri viTareba III-IV saukuneebSi.
qristianobis saxelmwifo religiad gamocxadeba------------------------------------ 53
Tavi IX. qarTli V saukuneSi. vaxtang gorgasali------------------------------------
60
bagrat IV ------------------------------------------------------------------------------------- 86
aRmaSenebeli -------------------------------------------------------------------------------- 97
216
225
277