You are on page 1of 8

Wawakuna awinankupaq

Pusaq chunka phichqayuk


N 85
Suplemento Infantl del Conosur awpaqman N 153
Octubre 2014
Ruwaspapuni imatapis
yachakunchik
Phulluta, costalata, chumpita imaqa
cosecha tempopi, chaki tempo
awanchis. Yachaqkunaqa millmata
ruthunku, chaymantaqa phuchkanku,
kantnku qhipantari telarta
wakichiytawan awayta qallarinku.
Wawamantapacha yachakuchkayku,
kawsayniykuta kallpachanapaq
Nuqapis
juchuymantapacha
bombotaqa waqtayta
yachakurqani.
Raqaypampa, Mizque: Yachay wasipiqa wawasmanqa phuchkaytapis yachakuchkayku.
Kayku Arminda Contreras, Arminda Cabrera, Elinda Snchez, phichqa watasniyuq,
yachachiqniyku Lucia Salinas. 1ro A. Primaria. U.E. Beta Raqaypampa.
Vacas, Provincia Arani: Esta es nuestra laguna Parco
Qucha, ah criamos peces, tambin tenemos patos,
patas y pattos, el agua de esta laguna no se seca. A mi
me gusta pescar, con mi mam cocinamos pescado con
mote de habas y papas.
Mi nombre es: Leidi Mamani, mi escuela se llama Parco Qucha.
A

A
S
K
ITUM
A
N

A
P
A
C
H
I
M
U
N
K
U
2
W
a
w
a
p
u
r
a
r
iq
s
in
a
k
u
n
a
Chapare: Peridico Conosurta, Aaskituta ima
naranjawan chhalakuni qhichwapi awinaypaq.
Tiyakuni yan patapi San Gabrielmanta, Villa 14
de Septembreman rinapi.
Hola, me llamo Nicol
Gamboa, he escrito
y dibujado para la
Revista Aaskitu.
La manzana me gusta
mucho porque es una fruta
carnosa, tene vitaminas para
nuestra salud.
Su rbol ayuda mucho al medio
ambiente. Hay que cuidar todos
los rboles que existen en el
planeta.
Tengo 7 aos, estoy en 3
de primaria, estudio en U.E.
Adventsta Ebeneser,
mi profesora se llama
Prima Fuentes. Vivo en
Vinto, Cochabamba.
PACHAMAMANCHIKTA WAQAYCHANA:
Qupata tukuyniqmanta pallana,
amataq maymanpis wichurpanachu
Ja
tu
c
h
a
q
e
m
p
re
sa
s k
a
y
jin
a
ta

p
a
c
h
a
ta
c
h
ic
h
ic
h
a
n
k
u
.
Q
h
u
y
a
sp
i lla
n
k
a
sp
a
,
k
a
y
jin
a
c
o
p
a
jira
c
h
ic
h
i y
a
k
u
sta

m
a
y
u
sm
a
n
k
a
c
h
a
y
k
u
n
k
u
.
Karumantaqa ajina rikukun
pacha, castlla simipi kaytaqa
mundo ninku.
PITAQ KAY JINATA PACHATA
UNQUCHICHKAN? PACHA
WAUPUQTIN MAYPI
KAWSASUN?.
WAWAKUNAMAN IMA
KAWSAYTA SAQICHKAWAYKU
JATUCHIS EMPRESAS NEGOCIO
RUWANANKUPAQ TUKUY IMATA
RUWANKU, NUQANCHISTAQ
RANTIYTAWAN JALLPATA
CHICHICHANCHIK
Llaqtaykuta llinphuchachkayku
Vacas, provincia Arani: May chhika qupa
callespi wichusqa tyan. Profesoraswan
llaqtaykuta pichaq lluqsirqayku.
Llaqtanchispi,
comunidadespi ama
qupata, naylonta,
papelesta wichurpanachu.
3
IMASTATAQ MIKHUNCHIS, IMAPAQ WALIQ KANMAN
Cebadataqa pisitaa mikhuyku,
may waliqtaq kasqa
Sumaq kallpata
quwanchis, waliqllataq
wianapaq, wisata purichin,
tukuy ukhunchista waliqchan.
Natva papastaqa tarpuqkuna anchata
munakunku, ancha miski mikhunapaq,
jaku jakitu khamurinapaq. Sumaqta
muchun chaki watasta, qhasata,
payqa mayniqpipis puqullan,
tarpuspaqa sumaqta
uywana.
Papa natva
Cebadapi
achka vitamina B tyan,
ukhumanta, venas mana
chuqruyananta qhawan, sunqupaq
may waliq, ukhunchispi wirata
wichun, kiwichamanta wiranta
pichan, phiasqa kaptnchis
amaynawanchis, llakisqa,
mancharisqalla kaptnchis
thaichin.
Cebada
IMAPAQ WALIQ KAYRI
Calcio: Es un mineral, sirve para
fortifcar los huesos.
Fsforo: Sirve para la formacin de los
huesos y el desarrollo de los dientes.
Hierro: Ayuda en la produccin de
sangre.
Vitaminas y Minerales: Ayudan al
buen funcionamiento del cuerpo.
Vitamina C: Previene resfros.
Vitamina B: Para la salud del cerebro y
del sistema muscular.
Magnesio: Apoya en el crecimiento.
Carbohidratos: Es fuente importante
de energa.
Proteinas: Fundamental para el
desarrollo de los rganos del cuerpo.
Energticos: Nos dan energa.
Papalisaqa
valleskunapi, chiri
chiqakunapi puqukullan, may
sumaq ukhunchispaq, tyapun
vitamina C, may waliq wianapaq.
Uqaqa janpi, khuchusqata
thaichin, chay sarnastapis pichan.
Uqataqa karu llaqtasmana
ranqhanapaq
aparichkanku.
Papalisas
Isauqa
panpaspi puqun,
unquykunata
jarkan, ukhunchista
qhaliyachin, kiwichanchik
unquptn thaichin,
lurunkunatapis
janpin.
Isau
Chuuqa
kallpa qunawanchispaq
waliq, kapun vitamina
C pestemanta jarkakun,
tyapullantaq magnesio.
Chuuqa sumaqta
purichin ukhunchista,
qhalichan.
M
aychay
m
iskipuni m
ikhurinapaqqa, m
ikhuptnchis
ukhupaq w
aliqpuni. Pichana jina
ukhunchispiqa, w
irasta w
ichuysin,
m
achuyanam
anta jarkaw
anchis,
qhari runapi cncerta pisiyachin,
punkisqasta tyaykuchin, w
aliq
pata qaranchispaq.
4
Chuuta
mikhurqani,
kallpayuq
kachkani
Chuu
Uqanchisqa
aswantaqa chiri
jallpakunapi puqun.
Mikhuptnchisqa kallpata
quwanchis, uqapi tyan
calcio, fsforo y
hierro.
Uqa
IMASTATAQ MIKHUNCHIS, IMAPAQ WALIQ KANMAN
Kinuwamanta qispiuta ruwaq kayku, kunanqa
wawakuna mana mikhuyta munankuchu
M
aychay
m
iskipuni m
ikhurinapaqqa, m
ikhuptnchis
ukhupaq w
aliqpuni. Pichana jina
ukhunchispiqa, w
irasta w
ichuysin,
m
achuyanam
anta jarkaw
anchis,
qhari runapi cncerta pisiyachin,
punkisqasta tyaykuchin, w
aliq
pata qaranchispaq.
Z
a
p
a
llo
Trigopiqa
tukuy laya alimento
tyan, ukhuta sanu
japin, unquykunamanta
jarkawanchis, phiasqa
kaptnchis amaynawanchis,
wiratapis ukhumanta pichan,
llawar sumaqta purinanpaq
yanapan.
Trigo
Kinuwa manchay
alimento, kapun 14,
22% proteinas jinapuni,
wawastaqa wiachin, kinuwaqa
tukuy puquykunata, aychasta atpan
alimentopi, kawsanapaq ukhunchis
imatach necesitan, tukuy chay
kinuwapiqa tyan, atpan trigota,
cebadata, soyata ima. Wakin
yachaqkunaqa ninku kinuwaqa
kallpapi atpan aychata,
runtuta, lecheta ima.
Kinuwa
IMAPAQ WALIQ KAYRI
Aminocidos: Son
partes pequeas de las
proteinas.
Antioxidante: Previene
la formacin de radicales
libres (compuestos
cancergenos)
Vitamina A:
Escencial para el buen
funcionamiento de la
vista.
Potasio: Para deportistas
evita los calambres.
Tiyapun
vitaminas,
minerales ima: uk
tomatella 40% vitamina
C nisqata ukhunchisman
churan. Vitamina C nisqaqa
cncermanta jarkawanchis,
Kallantaq vitamina A,
potasio, hierro ima.
Tomates
Zanahoriataqa
tukuy layapi mikhuyta
atnchik, chawata,
chayasqata, kutaspa, jugospi
ima. Wisapaqqa pichana jina,
unquykunamanta jarkawanchis,
cncertapis karunchan, janpi
tukuy imitapaq, awispaq
may waliqllataq.
Zanahoria
Chaki habasqa
wawastaqa wiachin.
may chhika alimento,
aychastapis atpan,
mana aycha kaptnqa,
chaki habaswan
waykurina.
Chaki habas
5
Kinuwata
mikhurqani,
aswan suti
tukuy imata
qhawarpachkani
Wawakunata tukuy ima ruwaypi taripayku
Nuqaykuqa kusisqa takiriyku
Aaskitu comunidad Llapallapaniman waturikuq
chayarqa, tnkuyku Uruswan lago Poop kantunpi
(Oruro) Tiyan pejerrey, patos, parihuanas.
Qhuyamanta chichi yakus uywakunata
chinkachipuchkan. Kay wawakuna kanku U.E.
Urus de Llapallapani Takiripuwanchis:
En el lago de los Urus,
hay una balsa fotando, palomitay
La balsa navegando,
y yo pobre estudiando, palomitay
Llaqtaykuta paqariyninpi
wawakuna raymicharichkayku
Santvaez llaqtayku 108 watanta juntarirqa,
chaypitaq may chhika raymita ruwarirqayku, nuqayku
kayku Unidad Educatva Gastor Zambranamanta
(inicial), desfleman yaykuchkayku. Nuqaqa
aqhata tutumantnta apachkani, paytaq uk plato
chincharonta apachkan, kaytaqa Vicepresidenteman
jaywarinaykupaq.
Aaskitu panqawanqa qhichwapi
awiyta amaanchik
Chimor, ukhu jallpaspi peridico
Conosur awpaqman, Aaskitu
yapayuq ranqhakuchkaptn, kay qhari wawa
awiriyta munaspa, autota sayachiytawan
rantrikuchkan. Payqa qhichwapi, catellanopi
awiriyta munaspa apakun. (Provincia
Carrasco)
Tarwi jakumanta
galletas ruwayta yachachkayku
Chilliwani comunidadpiqa tarwita puquchiyku,
mikhuq kayku chuchus mutillapi, kunantaq
CENDA insttucionwan yacharichkayku
tarwi jakumanta galletas ruwayta. Tarwi
puquyqa manchay sumaq alimentoyuq kasqa,
amaasunman ruwayta waq mikhuykunatawan
kay puquymanta. (Provincia Tapacar)
6
Karqa uk kutipi, iskay janpatus uknin manchili, uknintaq wapu wapu. Kay wapu wapu janpatuqa
wawaq awpaqinpi qurrrr nirpasqa. Wawari, uyariytawan:
- Imataq chayri?!.
Pampata qhawarisqa, Janpatulla kasqa, uqhariytawan wayaqanman jallchaykusqa. Wayaqapi
janpatu mana sapanchu kachkasqa, chay ukhupi papa kachkallasqataq, rikunakuytawanri,
parlarikusqanku, wawqi masisman tukusqanku.
Chay pachapiqa, runasqa tiempo qhawaspalla, sinchi para kananta yachaqa kanku, quchaman
tukunanta yachaspa ninakusqanku:
- Yaku uqhariwasun, kapuyninchikta apakapunqa, sacha patapi wasista ruwana ninakusqanku. Ajina
ruwarqanku, achkha wasista sacha patapi ruwakusqanku. Wawaqa mochilan apariykukuytawan,
sacha patapi uknin wasiman wasaripusqa.
Para thaiptintaq, sacha patamanta juraykanpusqanku. Sumaqtaa rupharimuchkasqa, jinapiqa
Papaqa, Janpatuwan manaa khuchka kanankumanta llakirikusqanku, sapa uk yanninta ripusqanku.
Jinallapi, Janpatuqa karu, karuta
phinkisqa, runari sumaqta chayta
qhawasasqa:
- Kay wataqa, sumaq wata
papapaq kanqa, chayrayku
kusiymanta phinkirichkan,
Papawan, Janpatuwanqa aas
kanku, nisqanku.
REFORZANDO NUESTROS SABERES LOCALES MUNICIPIO VACAS, ARANI.
W
i
l
l
a
r
i
s
q
a
y
k
i
Qankunapaq watq cuentos. Wawas 5, 6 cursomanta Ncleos Educatvos
Challacava, Santa Brbaramanta ima kawsayninkumanta, yachayninkumanta,
tata, mamasninkuwan parlarispa, Aaskitupaq qillqarirqanku.
Wapu janpatumanta
Haba una vez un sapo que tena miedo
a las personas y otro que era valiente.
El sapo valiente estando enfrente de un
nio hizo un ruido muy raro. El nio se
dio cuenta y dijo extraado:
- Qu es eso?!
Mir al suelo y vio un sapo. Lo levant y
lo puso en su mochila. Ah tambin haba una papa. El sapo y la Papa se hicieron muy amigos.
En ese tiempo, muchas personas saban que iba a llover demasiado y que todo se inundara, entonces dijeron:
- Va a llover mucho, tenemos que construir nuestras casas encima del rbol. Entonces construyeron muchas
casas arriba de los rboles. El nio con su mochila subi a una de las casas que estaba en el rbol.
Cuando dej de llover, bajaron del rbol. Haba ya mucho sol y el sapo y la papa se pusieron tristes porque
tenan que separarse.
De pronto el sapo empez a saltar muy lejos, la gente eso se fjaba:
- Este ao, buen ao va a ser para la papa, por eso el sapo est feliz y salta muy lejos, porque el sapo y la
papa son amigos, dijeron.
El sapo
valiente
7
Autor: Wilber Marn Prez
U.E. Challacava, Vacas.
Curso: Quinto primaria.
Anchatataq wawakunaqa
pukllarikuyku, tukuy
imapi atipanakuyku.
Nuqaykuqa
chuwiswanataq
pukllarichkayku, pich
aswanta tuquman
yaykuchin, chay atipan,
apakapuntaq atipasqan
chuwistaqa. Nuqaqa
kay chhikataa atipani.
Qankunapis pukllariychis;
ama televisin
qhawarisqaqa kanachu.
Chuwiswanataq pukllarikunaaa?
Publicacin con el apoyo de:
Uk raqhanawan
qhichwapi junt'achiy,
chay rimaykunata
IMASMARI
Kaypi kutichiyninta siqiy
Imas imas kanman...
...imapuni kanman
Uchu luru awi,
jaw jaw simi,
laqaq laqaq chaki,
khiwi khiwi siki.
QHICHWATA YACHARIKUNA
Quechua
Castellano
8
Nio de masa Cantar Muerto Harina Paloma Amasar
u u k a k u y

You might also like