Professional Documents
Culture Documents
Tb i lis i s s a q a l a q o
TviTmmarTve l obi s i s tor i i d a n
tfilisis hamqari
Tbi li s z e m z r u n v e l T a g a e r T ia n e b a
Tbilisis saqalaqo
TviTmmarTvelobis istoriidan
ni n o sa t k o e v a
2012
3
Ggiorgi saakaZe
- gamgeobas,
cxaddeboda.
masrulebel organos
axlad
4 wlis vadiT.
arCeuli
saTaTbiros
Se-
kenWebis~
meSveobiT.
Sesabamisad
amomrCevlebic
`mekenWeebad~
moixsenie-
biTac
suliero
teqsts.
daviT ciciSvili
(xelmowerebiT);
pirebi
saTaTbiros
(marTlmadidebeli,
evstate ciciSvili
qisTavi,
TveSi gadadga.
1875 wlis 14 dekembridan igi Secva-
rodesac
erovnuli
burJuazia
irCevdnen
gresuli
sazogadoebis
pro-
nawilis warmomadgenlebs,
iyvnen:
nikoloz
zubalaSvili
10
stefane
WrelaSvili
saqarTvelos I respublikis
saxelmwifosagan
sarge-
ivane
bagration-muxrans-
cnobili
gamocema
11
gabriel sundukianci
daviT sarajiSvili
razmis Senaxva.
ganaTeba,
gamoirCeoda.
12
aleqsandre meliq-azarianci
kulturis
transportiT
problemebis
uzrunvel
gadawyveta.
saqmeebisadmi daudevroba~.
ki marcxena mxares.
gamosakiTx punqtebs daemata grafa
erovnebis Sesaxeb.
gansakuTrebiT
da
organizebulad
gerbi.
Ees
iyo
qristianuli
kionem
SeimuSava.
gerbi
samefo
gvir
gviniT sruldeboda. Tu gerbze
gamosaxuli iyo qarTuli samefo gvirgvini, maSin es iyo qalaq Tbilisis gerbi, xolo Tuki saimperatoro gvirgvini
iyo gamosaxuli, maSin - Tbilisis guberniisa. 1857 wels pirvelad daibeWda
Tbilisis saqalaqo safosto markac.
qalaq Tbilisis gerbi
14
1882
es saarCevno periodi imiT gamoirCeoda, rom swored maSin SeamCnies saTaTbiroSi somexi xmosnebis simravle. es faqti maSinve aRiniSna presis
furclebze. Tbilisis saTaTbiros
SigniT sxvadasxva etapze gamoikveTa
urTie rTdapirispirebuli
Zalebi
Mm ag., 1875-78 ww-Si aseTebad iTvleboda e.w. `aziuri~ da `progresuli~ anu
`evropuli~ mimdinareobebi. `aziurs~
warmomadgeneli
aleqsandre
matinovi. imdroindeli presis furclebze misi mmarTveloba dadebiTadaa Sefasebuli: TviT yvelaze ufro
didi misi mowinaaRmdegeebic ki ar
uaryofdnen, rom misi qalaqisTavobis
periodSi qalaqi gardaiqmna da dadga
15
gayolebiT,
agreTve
orsarTu-
Senobis agebas, romelic dakavSirebuli unda yofiliyo ZiriTad SenobasTan. rekonstruqciis gegmis Sedgena
daevala
arqiteqtor
ozerovs,
e.w.
`saldaTis
bazarTan~.
Aam
adgilebidan
ezide-
periodSi
Tbilisis
TviTm-
saqonlis gadayvanac.
1882 wlis 31 dekembers qalaqma gaxsna erTi saobligacio sesxiT e.w. mnacakanovis xidi. Ees xidi adrec arse-
1883
wels
ga-
mosca
krebuli
sxvada
sxva
da
Semosa
vals
genda.
wylis amoReba mtkvridan SesaZlebeli iyo mxolod gamgeobis mier miTiTebul adgilas da isic dRis saaTebSi.
Gam adgilebSi ikrZaleboda ekipaJebis
recxva, pirutyvis miyvana, sarecxis
recxva. binis mflobelebi zrunavdnen
qalaqs
garkveul
`savaldebulo
Tbilisis
dadgenilebaTa
moqalaqeebisaT-
saWiroebisaTvis.
gasaTva
17
18
wyalsadenis gayvana. Qqalaqelebi odiTganve sasmel wyals mtkvridan iRebdnen. wyali qalaqSi dahqondaT xaris
tyavisagan sagangebod Sekerili rumbebiT - TuluxebiT. meTuluxeebi ZiriTadad iyvnen sparseTis azerbaijanidan
mosuli qristiani aisorebi, romlebic
garkveuli drois (5-6 wlis) Semdeg ukan
brundebodnen.
1861 wels generalma yorRanovma
orTqlis manqaniT momuSave pirveli
wyalsaqaCi dadga mtkvarze veris xidis
midamoebSi, `satios~ Soriaxlo. magram
igi ver akmayofilebda wyalze qalaqis
mosaxleobis mzard moTxovnebs.
20
boda uwylod, rac autaneli iyo. avWalis wyaroebi ar iyo sakmarisi qalaqis
wyliT momaragebisaTvis. Qqalaqis wyalsadens higienuri TvalsazrisiT erTerTi pirveli adgili eWira ruseTis imperiaSi. TbilisSi ar yofila qolerisa
da tifis epidemia, romelic pirdapir
kavSirSi iqneboda wyalTan.
gardaqmnis
Semdegac).
sadezinfeqcio kamera
da
gankargulebani
Sedioda
mxolod
ZalaSi
gubernatorisagan
reforma
gatarda
1893
iTvleboda
saxldebodnen,
miiRo
patara
saarCevno
da TviTmmarTvelobis mosamsaxureTa
ricxvi.
sasamarTlom
raionebad
TbilisSi
axalma
ubanma
gamoitana
gadasaxads.
uflebas
axali
debuleba
arTmevda
yvela
dadgenileba
ramac
TviTmmarTveloba
arsebiTad
23
`avWalis auditoria~. e
E s iyo pirveli
uTxovia
`scenismoyvare
xelosanTa
amxanagobas~,
romelic
iZulebuli
gaxda,
dekoratiuli
qalaqisaTvis.
safari
cielda.
26
xelisufleba
boda,
gaexsna
iZulebuli
qalaqSi
xde-
droebiTi
avadmyofe
bisaTvis
TbilisSi
saavadmyofo~
Sedgeboda
4 barakisagan 6 ganyofilebiTa da 80
sawoliT.
1909 wels, rodesac aSenda Tbilisis
pirveli saqalaqo saavadmyofos pirveli korpusi Terapiuli da qirurgiuli
ganyofilebebiT, `infeqciuri saavad-
28
Cvens
warmodgenebs
am
qisTavis
30
movaleobis
Semsrulebeli,
dasarigeblad.
m.
o.
aramiancma
qalaqs
Seswira 100 000 maneTi Dda gamoTqva survili, am TanxiT aegoT misi saxelobis
saavadmyofo (igi mogvianebiT - 1909
wels aSenda). Aam dros aqve, avlabarSi,
ukve mimdinareobda samuSaoebi bavSvTa
80-sawoliani saavadmyofos mosawyobad,
meezovis niSani
romelsac
Zmebma
cnobilma
kapitalistebma,
zubalaSilebma
materialuri
31
vis, TanaSromlebma ki 1 %.
1904 wlis 15 dekembers vagzlis quCidan voroncovis Zeglamde moZraoba
daiwyo pirvelma viwroliandagianma
eleqtrotramvaim. ruseTis imperiaSi
tramvais gayvana-marTvis saqme xelSi
hqondaT Cagdebuli belgiel aqcione
rebs. erTi gazeTi aRniSnavda, rom `arc
erT sxva qveyanaSi belgieli tramvais
anonimebi ar iReben imden mogebas, rogorc CvenSi, ruseTSio~.
tramvais muSaobis mimarT ukmayofilebas
gamoTqvamdnen
Tbilisis
mcxovrebni. xSirad moZraoba ferxdeboda tramvais xazisa da vagonebis defeqturobis gamo. iyo ubeduri SemTxvevebic.
1900 wels ivlisSi qalaqis TviTmmarTvelobam xeli moawera xel
Sek
rulebas
TbilisSi
funikulioris
gayvanis Sesaxeb da daamtkica belgieli inJinris alfons robis proeqti.
xelSekruleba iTvaliswinebda Semdegs: mSeneblobis damTavrebis Semdeg
funikulioris gzis TviTmmarTvelobi
saTvis gadacemas, 5 wlamde bavSvebis,
fostis damtareblebisa da policiaJandarmeriis ufaso mgzavrobas, belgiis anonimuri sazogadoeba funikuli
ors eqsploatacias gauwevda 45 wlis
ganmavlobaSi, Semdeg ki igi usasyidlod gadaecemoda qalaqs. xelSekrulebaSi navaraudevi iyo agreTve mTawmindasa da kojors Soris eleqtronuli
32
rkinigzis gayvana.
funikulioris mSenebloba 1903 wlis
seqtemberSi daiwyo. MmasSi didi wvlili
Seitana niko nikolaZem, romlis iniciativiTac mokle droSi Sesrulda
rkinabetonis samuSaoebi estakadisaTvis. Ffunikuliori gaixsna 1905 wlis
27 marts. Mmisi pirveli direqtori iyo
qalaqis TviTmmarTvelobis mdivani
st. WrelaSvili.
1905 - 1907 ww-is revoluciis dros
qalaqis saTaTbiros xmosnebma moi
T
xoves demokratiuli reformebis Catareba. 25 agvistodan mitingebi yoveldRe imarTeboda TviTmmarTvelobis
SenobaSi erobisa da saxelmwifo saTaTbiros mowvevis moTxovniT, rasac
xelisuflebis mxridan provokaciebi
da xalxis masobrivi xocva-Jleta mohyva. saTaTbiros darbazis kedlebi da
Senobis derefani tyviebiT daicxrila da sisxliT SeiReba. Senobis gareT
moedanze da quCebSi eyarnen mokluldaWrilni. mitingis Mmravali monawile
daapatimres.
1906 wels gaixsna saqalaqo samSobiaro saxli.
1890 wels TbilisSi gaixsna saavadmyofo sifilisiT daavadebul qalTa
Tvis. Tavdapirvelad is hospitlisTvis
Seuferebel
nagebobaSi
(barakebSi)
iyo ganTavsebuli, xolo 1907 wlidan
dawesebulebam Senoba Seicvala
da ganTavsda didi mTavris quCaze. am
33
Svilovis
ovarTa saxli.
1909
wlis
maiss
georgievskis
saxlis
mSebloba,
saxelobis
romelic
uri
literatura
Mmunicipalitetis
TanamSromlebisaTvis.
1907
34
saxalxo
(zubalaSvilis)
wels
dasrulda
k.
zubala
leris
epidemiebis
winaaRmdeg.
yri-
Ta Sesaxeb.
1911
wels
qalaqma
golovinis
mdinare
mtkvris
sanapiroze.
36
saqalaqo Tboeleqtrosadguri
bis uflebaTa gafarToeba, maTi demokratizacia da, saerTod, reformis gatareba moiTxova kavkasiis qalaqTa
warmomadgenlobis meore yrilobam
TbilisSi 1913 wlis 16 noembers.
1913 wlis pirvel noembers avlabarSi gaixsna st. zubalaSvilis saxelobis
bavSvTa saavadmyofo.
1913 wlis 25 noembers kavkasiis mefisnacvals, ilarion voroncov-daS
kovs, kavkasiis qalaqis moRvaweTa yrilobebis mowvevis saqmeSi Setanili
demokratebi,
daSnakebi
da
eserebi.
al. xatisovi.
am revoluciis mizeziT ar dausrule-
ganixila
sakiTxi
`adgilobrivi
organizaciebisa
da
www.hamkari.ge
40