Aprill

2010 Eesti õigusuudised

Koostaja:

SEADUSUUDISED

Karistusseadustiku muutmise seadus

28. märtsil 2010.a. jõustus karistusseadustiku muutmise seadus, millega

sätestatakse nüüdsest raha võltsimine eraldiseisva süüteokoosseisuna. Samuti
täpsustatakse võltsitud maksevahendi ja väärtpaberi käitlemise koosseisu.
Seadusemuudatuse eesmärgiks on eelkõige karistusseadustikus
sisalduva regulatsiooni vastavusseviimine Euroopa Liidus kehtivate
nõuetega, tagamaks kogu Euroopa Liidus kriminaalõiguse kaudu euro
tõhustatud ja ühtlustatud kaitse.

Raha võltsimise teo toimepanemise eest ettenähtud karistusmäära tõstetakse -

sätestatakse selle sanktsiooniks rahaline karistus või kuni kaheksa-aastane
vangistus. Karistatavaks loetakse võltsitud raha kasutamine, vahetamine,
edasiandmine, muul viisil käibelelaskmine, omandamine, hoidmine, sisse- ja
väljavedu või muul viisil käitlemine käibele laskmise eesmärgil, samuti võltsitud
pangakaardi või muu maksevahendi või väärtpaberi kasutamine. Nähakse ette
karistus hologrammi või muu võltsimisvastase rahaelemendi soetamise,
valmistamise, kohandamise, hoidmise või edasiandmise eest.

Täiendava teabe saamiseks palume pöörduda Toomas Pikamäe poole

(toomas.pikamae@eversheds.ee).

Ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seadus

18. aprillil 2010.a. jõustus ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise

seadus. Muudatused on tingitud vajadusest korrigeerida ravimiregulatsiooni
vastavalt Euroopa Liidu ravimialasele õigustikule ning analüüside käigus ja
praktikas ilmsiks tulnud probleemidele.

Võrreldes kehtiva ravimiseadusega on täpsustatud ja lihtsustatud ravimialase

haldusmenetluse ja järelevalve korraldust lähtudes ravimiseaduse rakendamisest.
Uue seadusega on vähendatud väikelinnade apteekidele kehtestatud nõudeid, et
tagada apteegiteenuse osutamise jätkusuutlikkus väiksema ravimite
kasutajaskonnaga piirkondades. Samuti kaasajastatakse ravimite müügiloa
taotlemise ja hoidmise nõudeid vastavalt Euroopa Liidu direktiivile ning antakse
seaduse täitmise üle järelevalvet teostavatele asutustele (Ravimiamet,
Terviseamet) õigus järelevalve käigus tutvuda delikaatseid isikuandmeid
sisaldavate dokumentidega (retsept), et võimaldada tõhusamat järelevalvet.

Ravikindlustuse seaduse muutmise eesmärgiks on parandada riigi

rahaliste vahendite eesmärgipärast ja otstarbekat kasutust. Muudatuste
kohaselt on antud Sotsiaalministeeriumile võimalus algatada hinnakokkuleppe
menetlust, et lüheneksid ravimite reaalse soodustuse jõustumise ajad.
Uues seaduses defineeritakse ravimi jaemüügihind, millest lähtuvalt Eesti
Haigekassa ravimi eest tasumise kohustuse üle võtab. Lisaks kehtestatakse Eesti
Haigekassa ravimite loetellu kantud ravimitele ühesugune kord hinnaregulatsiooni
meetmete – piirhindade ja hinnakokkulepete – rakendamiseks.

Täiendava teabe saamiseks palume pöörduda Toomas Pikamäe poole

(toomas.pikamae@eversheds.ee).

RIIGIKOHTU UUDISED

Asja müügilepingu tingimustele mittevastavus

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 07. aprilli 2010.a. otsus Raul Heno vs OÜ Nemm

Auto (3-2-1-23-10) analüüsib olukorda, kus pooled vaidlevad selle üle, kas
hagejale üleantud auto vastas lepingutingimustele või mitte. Hageja väitel ei
vastanud üleantud auto lepingutingimustele tulenevalt sellise kasutatud asja
olemusest.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 217 lg 2 p 6 kohaselt ei vasta asi muu hulgas

lepingutingimustele, kui tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele
tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja
olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja
poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja
reklaamimisel või etikettidel.

Kasutatud asjade puhul tuleb arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest

kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel
uutel asjadel ei esine, ei kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavusi.
Samas tuleb lepingutingimustele mittevastavust jaatada siis, kui asjal on puudusi,
mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine.

Ostja õigus lepingust taganeda, kui müüja ei täida oma kohustust asi
parandada või asendada

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30. märtsi 2010.a. otsus Artur Melnitšenko vs

VARIETAS OÜ (3-2-1-11-10) selgitab müüja kohustust asi parandada või
asendada juhul, kui talle on asja lepingutingimustele mittevastavusest teatatud.

VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool
on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Müügilepingu puhul loetakse
VÕS § 223 lg 1 viimase alternatiivi järgi müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks
muu hulgas ka siis, kui müüja ei ole asja mõistliku aja jooksul pärast talle
lepingutingimustele mittevastavusest teatamist parandanud või asendanud.

Lepingu olulise rikkumisega ei ole tegemist, kui müüja pakub ostjale asja
mõistliku aja jooksul parandamist või asendamist, kuid ta ei saa seda teha ostjast
tulenevate asjaolude tõttu, sh kui ostja keeldub müüja ettepanekust asja
parandamiseks või asendamiseks.

VÕS § 223 lg 1 viimase alternatiivi kohaldamise eelduseks on see, et ostja teatab

müüjale asja lepingutingimustele mittevastavusest, mitte lepingu täitmise nõude
esitamine õiguskaitsevahendina. Pärast seda, kui ostja on müüjat asja
lepingutingimustele mittevastavusest teavitanud, on müüjal võimalik rikkumine
VÕS § 107 kohaselt heastada. Kui ta seda mõistliku aja jooksul ei tee, on ta
VÕS § 223 lg 1 viimase alternatiivi järgi oluliselt lepingut rikkunud ning ostjal on
õigus lepingust taganeda.

2
Lepingu ülesütlemisest

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29. märtsi 2010.a. otsus Linconia OÜ vs

Swedbank AS (3-2-1-5-10) selgitab lepingust taganemise ja ülesütlemise
kohaldamise erisust.

Tulenevalt VÕS § 116 lg-st 5 võib VÕS §-s 114 nimetatud täiendava tähtaja
andmisel kahjustatud lepingupool määrata, et juhul, kui teine lepingupool ei täida
täiendava tähtaja jooksul oma kohustust, loeb kahjustatud lepingupool ennast
lepingust taganenuks. Kahjustatud lepingupool ei või sel viisil lepingust taganeda,
kui kohustus, mida lepingut rikkunud lepingupool täiendava tähtaja jooksul ei
täitnud, moodustas tema lepingulistest kohustustest ebaolulise osa.

Kuna kolleegium on varasemalt asunud seisukohale, et lepingust taganemine ja

ülesütlemine on sarnased õiguskaitsevahendid, millele kohaldatakse ka
analoogseid reegleid, siis võib VÕS § 116 lg-t 5 kohaldada ka lepingu
ülesütlemise korral.

Heade kommete vastane käitumine äriühingu üle kontrolli omandamisel

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31. märtsi 2010.a. otsus Vambola Raig vs

Neeme Raig, Kaie Raig ja Aarne Karu (3-2-1-7-10) selgitab lähemalt
võimalusi aktsiakapitali suurendamiseks ning äriühingute organite liikmete
vastutust ühingu enda ja kolmandate isikute ees.

Võlausaldajate ees vastutavad äriühingu juhtorganite liikmed juhul, kui nad

rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi
või sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks. Lisaks on võimalik juhtorgani
liikmete vastutus nende n-ö isiklike deliktide järgi ka muu deliktiõiguse alusel.
Seejuures tuleb kõne alla ka juhtorgani liikmete vastutus heade kommete vastase
tahtliku käitumisega tekitatud kahju eest. Siinjuures selgitab kolleegium ka
aktsionäride vastutust teiste aktsionäride eest. Muuhulgas ei saa lugeda heade
kommetega kooskõlas olevaks ja lubatuks näiteks aktsionäri või osaniku
tegutsemist äriühingu või selle majandustegevuse üle kontrolli haaramise nimel,
kui seda tehakse ebaausate vahenditega teiste aktsionäride või osanike arvel.
Isegi kui sel eesmärgil kasutatakse seadusega iseenesest otseselt vastuolus
mitteolevaid vahendeid, võib tegutsemine sellise eesmärgi nimel olla
õigusvastane.

Kahe võrdse osalusega osanikuga või aktsionäriga võib äriühingu puhul lugeda
tahtlikuks heade kommetega vastuolus olevaks käitumiseks ka osaniku või
aktsionäri tegutsemist teise aktsionäri või osaniku tahteta või vähemalt
teadmiseta aktsiaseltsis enamuse omandamiseks, aktsiaseltsi vara üleandmist
ühe aktsionäri majandusliku kontrolli alla vms, mille tulemusena teine aktsionär
kaotab sisulise kontrolli aktsiaseltsi vara üle ja sellega muutub tema osalus
sisuliselt väärtusetuks.

Kinnisasja arestimise võimalus enne täitmisteate saatmist

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06. aprilli 2010.a. määrus Elvi Maripuu vs

kohtutäitur Kristiina Feinman (3-2-1-14-10) aitab tõlgendada täitemenetluse
seadustiku § 145 lg-t 4, mille järgi võib kohtutäitur võlgniku kinnisasja arestida
või lasta keelumärke registrisse kanda ka enne täitmisteate saatmist, kui
täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus võib oluliselt ohustada
sundtäitmise eesmärgi saavutamist.

Nimetatud sätte sisu kohaselt on tegemist keelumärke seadmise erinormiga

kinnisasjade arestimismenetluses, mille kohaldamise eeldusena peavad esinema
koos kaks asjaolu - täitmisteate kättetoimetamisega tekkiv võimalik ajaline
viivitus ja sellest lähtuv oluline oht sundtäitmise eesmärgi saavutamisele.

3
Sundtäitmise eesmärk on sissenõudja nõude rahuldamine võimalikult kiiresti,
arvestades sealjuures võlgniku seaduses sätestatud õigustega. Vaadeldava sätte
kohaldamise aluseks võib olla ka võlgniku n-ö varjumine täitemenetluse eest nt
uude elukohta kolimisega. Küll ei ole üldjuhul vajalik kinnistusraamatusse kanda
keelumärget, kui sissenõudja õigused on kaitstud hüpoteegiga.

Seega on vaadeldava sätte kohaldamise eeldusena vajalik sellise asjaolu

olemasolu, mis annab alust arvata, et keelumärke sissekandmisega viivitamine
võib seada ohtu sissenõudja nõude rahuldamise. Kolleegiumi arvates võib üheks
selliseks erandlikuks asjaoluks olla olukord, kus sissenõudja kasuks ei ole seatud
hüpoteeki, ning esineb vara võõrandamise või varjamise kahtlus. Samas võib
sätte kohaldamine olla võimalik ka hüpoteegi korral, kui muud asjaolud, nt
võlgniku tegevus, mille eesmärgiks on võõrandada vara, annavad alust arvata, et
sissenõudja nõude rahuldamine ei ole ilma olulise viivituseta võimalik.

Sissetuleku arestimise erisused

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. aprilli 2010.a. määrus Helve Annoki vs

kohtutäitur Jane Rumjantseva (3-2-1-36-10) annab ülevaate täitemenetluse
seadustiku (TMS) §-de 130-136 põhieesmärkidest, milleks on tagada võlgnikule
tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema
ülalpeetavate ülevalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid.

Selleks näeb TMS § 131 ette võlgniku sissetulekud, millele ei saa üldse sissenõuet
pöörata või millele saab seda teha erandjuhul. Kolleegium leiab, et juhul, kui
võlgniku pangakonto ei ole arestitud, on võlgnikul õigus kasutada oma
arvelduskontol olevat raha enda äranägemise kohaselt, sest puudub seda keelav
käsutuskeeld. Ka neil juhtudel, mil konto arestitakse (käsutuskeeld seatakse) nt
kalendrikuu lõpus, tuleb arvestada täitemenetluse seaduses sisalduvate
arestimispiirangutega, sh jätta arestimata summa, mis vastab ühe kuu eest
ettenähtud palga alammäärale. Vastasel korral koormataks mh õiguskorda
tarbetult vaidlustega selle üle, kas võlgnik on kasutanud arestimisele eelnenud
ajal kontol olnud raha (sh nt ka ülalpeetavate ülevalpidamiseks) või mitte.

Tsiviilasja hind pankrotimenetluses esitatud nõude tunnustamise hagi

puhul

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. aprilli 2010.a. määrus OÜ Profit Pluss vs

OÜ Algen (3-2-1-21-10) selgitab, et pankrotimenetluses esitatud nõude
tunnustamise hagi korral on tsiviilasja hinna tähenduses tegemist tuvastushagis
väljendatud varalise nõudega.

Tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt

õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Siiski ei tähenda see, et hageja
eeldatava hüve väärtus on sama suur, kui hagis nimetatud nõude suurus, mille
tunnustamist taotletakse.

Pankrotimenetluses esitatud nõude tunnustamine kohtumenetluses ei taga, et

nõue rahuldatakse pankrotimenetluses. Seetõttu on kohtul vajalik hinnata, milline
on pankrotimenetluses hageja nõude rahuldamise tõenäoline ulatus. Tsiviilasja
hinna määramiseks on kohtul õigus nõuda pankrotihalduri seisukohta nõude
rahuldamise võimaliku ulatuse kohta ning analüüsida selleks olemasolevaid
pankrotimenetluse dokumente.

Kui olemasolevate ja täiendavate, ilma ebamõistliku ajakuluta kättesaadavate

andmete põhjal ei ole võimalik hinnata, milline on pankrotimenetluses hageja
nõude rahuldamise tõenäoline ulatus, tuleks ebaselgeks jäänud osas eelduslikult
hinnata nõude rahuldamise tõenäoliseks ulatuseks üldjuhul 50%.

4
Vastutust piirav säte: Käesolev elektronpostiteade on mõeldud ainult informatsiooniks ega
kujuta endast õiguslikku või professionaalset nõuannet. Ehkki me oleme rakendanud mõistlikke
meetmeid edastatud informatsiooni õigsuse ja terviklikkuse tagamiseks, ei võta me endale
mingit vastutust juhul, kui mõni osa informatsioonist osutub mis tahes põhjusel ebaõigeks või
eksitavaks; samuti ei vastuta me kahjude eest, mida võib põhjustada tuginemine käesolevas
e-sõnumis sisalduvale teabele.

Uudiskirjast loobumine: Edasistest postitustest loobumiseks palun saatke käesolevale

sõnumile vastus ja kirjutage pealkirjareale „Loobun“.

Konfidentsiaalsusteade ja vastutust piirav säte: Käesolev sõnum ja selles sisalduv

informatsioon on konfidentsiaalne ning on mõeldud üksnes sõnumi adressaadile. Informatsioon
on oma olemuselt usalduslik ning sellele kehtivad õiguslikud piirangud. Kui Te ei ole sõnumi
adressaat, siis pole Teil õigust tutvuda käesoleva sõnumiga või sellele lisatud failiga, sõnumit
levitada, jagada või kopeerida. Need tegevused on keelatud ja võivad osutuda
seadusevastasteks. Kui see sõnum on jõudnud eksituse tõttu Teieni, palun teavitage meid
sellest viivitamatult ning kustutage oma süsteemist nii sõnum kui ka kõik selle koopiad. Ehkki
me oleme rakendanud kõiki mõistlikke meetmeid, et tagada elektrooniliselt edastatud
informatsiooni õigsust ja terviklikkust ning säilitada selle konfidentsiaalsust, ei võta Eversheds
endale mingit rahalist ega muud vastutust juhul, kui informatsioon või andmed osutuvad
ebaõigeks, eksitavaks või ei ole jõudnud ettenähtud adressaadini. Käesolevas sõnumis
sisalduvat mis tahes arvamust või kliendile edastatud nõuannet tuleb käsitleda lähtudes meie
lepingulistest suhetest.

Enne, kui käesoleva sõnumi välja prindite, palume Teil mõelda keskkonnale.