You are on page 1of 1379

Sesavali

Sesavali

kvlevis meTodebi ganaTlebaSi


didi

xnis

manZilze

popularuli

bestseleris

kvlevis

meTodebi

ganaTlebaSi ganaxlebuli meeqvse gamocema dRes ganaTlebis sferoSi


mimdinare

kvlevebis

yvela

etapze

gamoiyeneba.

is

xuTi

ZiriTadi

nawilisgan Sedgeba: ganaTlebis kvlevis konteqsti, ganaTlebis kvlevis


dagegmva, ganaTlebis kvlevis stilebi, monacemTa Segrovebisa da kvlevis
strategiebi

da

monacemTa

analizi.

wignSi

mocemulia

amomwuravi

informaciis Semcveli veb gverdis misamarTi, romelzec warmodgenilia


Tanmxlebi masalebi. es wigni inarCunebs standartuli teqstis statuss
im

studentebisTvis

da

leqtorebisTvis,

romlebic

axorcieleben,

wvdebian da iyeneben kvlevas ganaTlebis sferoSi.


meeqvse gamocemaSi CarTulia axali masalebi:

sirTulis

Teoria,

eTika,

sferoSi,

Zalauflebis

SerCeva,
mqone

sensitiuri

adamianebis

kvleva
kvleva,

ganaTlebis
internetze

dafuZnebuli kvleva, interviuireba da gamokiTxvebi;

eqsperimentuli

kvlevis

ufro

farTo,

detaluri

ganxilva

da

praqtikuli saxelmZRvanelo, kiTxvaris sqema da Catareba;

sruliad axali nawili, romelic xuTi axali Tavisgan Sedgeba da


faravs Tvisebrivi da raodenobrivi monacemebis analizs, maT Soris
kontent-analizs, monacemebze dafuZnebul Teorias, statistikasa da
maTi gamoyenebis gzebs, efeqtis zomas da monacemebis warmodgenas.
yvelafers praqtikuli magaliTebi axlavs Tan;

detaluri

jvaredini

miTiTeba

ZiriTad

saganmanaTleblo

veb

resursze, romelic specialurad am wignisTvis aris Seqmnili.

kvlevis

meTodebi

ganaTlebaSi,

meeqvse

gamocema

aucilebeli

da

umniSvnelovanesi sakiTxavia rogorc profesionali mkvlevrebisTvis, ise


_

nebismieri

monawileobs.

adamianisTvis,

vinc

ganaTlebis

sferoSi

kvlevaSi

Sesavali

luis

koheni

ganaTlebis

emeritusi

profesoria

lafsboros

universitetSi, didi britaneTi (Loughborough University, UK).


lourens manioni musikis yofili wamyvani leqtori iyo didsburis
ganaTlebis

skolaSi,

manCesteris

metropoliten

universitetSi,

didi

britaneTi (Didsbury School of Education, Manchester Metropolitan University, UK).


qeiT morisoni ganaTlebis profesoria makaus universitetTaSoris
institutSi (Inter-University Institute of Macau) da warsulSi iyo ganaTlebis
wamyvani leqtori darhemis universitetSi, didi britaneTi (University of
Durham, UK).

Sesavali

kvlevis meTodebi
ganaTlebaSi
meeqvse gamocema
luis koheni, lourens manioni
da qeiT morisoni

lourens manions, brZen konsultantsa da karg megobars


. .
,
.
,
.

Sesavali

wignis pirvel qarTulenovan gamocemaze muSaobdnen:


gamocemis redaqtorebi:
nino CubiniZe nchubinidze@gem.ge
medea kakaCia mkakachia@usaid.gov

mTargmneli:
lili keCxuaSvili likhech@ucss.ge

Targmanis redatorebi:
manana dumbaZe manandumbadze@gmail.com
nino miqelaZe mikadzenina@yahoo.com

Sinaarsis redaqtorebi:
nino javaxiSvili nino@sdpdd.ge
ani qitiaSvili Kitiashvili@yahoo.com

grafikuli dizaini da formatireba:


giorgi aleqsiZe georgealeksidze@hotmail.com
nino esebua nino.esebua.1@iliauni.edu.ge

Sesavali

Sinaarsi
CanarTebi

24

madloba

33

Sesavali

36

nawili pirveli:

36

ganaTlebis kvlevis konteqsti 40


1 kvlevis buneba sferos gansazRvra

Sesavali

41

41

WeSmaritebis Zieba 41
socialuri realobis ori koncefcia 46
pozitivizmi 52
daSvebebi da mecnierebis buneba

54

mecnierebis xelsawyoebi 61
mecnieruli meTodi

65

pozitivizmisa da mecnieruli meTodis kritika

68

pozitivisturi socialuri mecnierebis alternativebi: naturalisturi


midgomebi 73
terminologiis sakiTxi: normatiuli da interpretaciuli paradigmebi
fenomenologia, eTnomeTodologia da simboluri interaqcionizmi 80
naturalisturi da interpretaciuli midgomebis kritika
kritikuli Teoria da kritikuli ganaTlebis kvleva
kritikuli Teoriis midgomebis kritika

98

kritikuli Teoria da kurikulumis kvleva 100


sami paradigmis Sejameba 105
komplequrobis Teoriis paradigmis warmoqmna

106

89

87

78

Sesavali

feministuri kvleva

109

kvleva da Sefaseba

126

kvleva, politika da strategiis dagegmva


meTodebi da meTodologia
nawili meore

137

141

144

ganaTlebis sferoSi kvlevis dagegmva

144

2 ganaTlebis sferoSi kvlevisa da socialuri kvlevis eTika 145

Sesavali

145

informirebuli Tanxmoba 148


xelmisawvdomoba da nebarTvis miReba
eTikis sfero

155

163

daZabulobis wyaroebi

164

absolutisturi da relativisturi eTika

168

gamocdilebis xma 171


eTikuri dilemebi 173
pirad cxovrebaSi Caurevloba (piraduloba)

174

anonimuroba 177
konfidencialoba 178
Ralati

180

motyueba

182

eTika da kvlevis meTodebi ganaTlebaSi


eTika da SefasebiTi kvleva

188

191

kvleva da regulacia: eTikuri kodeqsebi da recenzireba


dafinansebuli kvleva

200

pasuxismgebloba mkvlevarTa sazogadoebis winaSe 202

193

Sesavali

3 kvlevis dagegmva ganaTlebis sferoSi

Sesavali

209

kvlevis dagegmvis principebi

210

saorientacio gadawyvetilebebi

214

kvlevis dizaini da meTodologia

215

monacemebis analizi

225

Sedegebis warmodgena da angariSi

kvlevis dagegmvis matrica

227

kvlevis dagegmvis marTva

240

magaliTi

245

miznebi

245

kvlevis kiTxvebi
fokusi

209

226

245

246

meTodologia

246

instrumentebi

247

kiTxvarebi 248
naxevrad struqturirebuli interviuebi
dakvirvebis monacemebi

249

dokumenturi monacemebi 249


SerCeva

249

parametrebi 250
kvlevis etapebi

250

eTika da sakuTrebis ufleba


vadebi 251

daskvna

252

251

248

Sesavali

4 SerCeva

253

Sesavali

253

SerCevis moculoba

254

Tvisebrivi monacemebi

265

raodenobrivi monacemebi 265

SerCevis Secdoma 267


fardobis standartuli Secdoma
SerCevis reprezentaciuloba

271

SerCevis xelmisawvdomoba

274

SerCevis strategiebi

275

albaTuri SerCevebi

276

martivi SemTxveviTi SerCeva

277

sistemuri SerCeva 277


stratificirebuli SerCeva
klasteruli SerCeva

280

etapobrivi SerCeva281
mravalfazuri SerCeva

283

araalbaTuri SerCevebi 283


xelmisawvdomi SerCeva
kvota SerCeva

284

284

miznobrivi SerCeva

286

ganzomilebis SerCeva

288

zvavisebri SerCeva 289


moxaliseTa SerCeva
Teoriuli SerCeva 290

289

279

269

Sesavali

SerCevis strategiis dagegmva 292


daskvna

293

5 sensitiuri kvleva ganaTlebis sferoSi

ra aris sensitiuri kvleva?

295

SerCeva da xelmisawvdomoba

299

guSagebi

295

305

eTikuri sakiTxebi sensitiur kvlevaSi

309

Zalauflebis mqone adamianebis kvleva

316

kiTxvebis dasma
daskvna

322

325

6 validoba da sandooba 329

validobis gansazRvreba 329


Sinagani validoba 335
garegani validoba 338
Sinaarsis validoba

339

konstruqtis validoba

340

ekologiuri validoba

342

kulturis validoba

342

Kkataliizis validoba

344

socialuri Sedegebis validoba


kriteriumis validoba

triangulacia

346

347

348

triangulaciis tipebi da maTi maxasiaTeblebi

validobis miRweva 355


sandooba raodenobriv kvlevaSi

360

350

10

Sesavali

sandooba stabilobis saxiT

360

sandooba ekvivalentobis saxiT

361

sandooba Sinagani SeTanxmebis saxiT 363

sandooba Tvisebriv kvlevaSi

365

validoba da sandooba interviuebSi 368


validoba da sandooba eqsperimentebSi
Sinagani validobis safrTxeebi

382

garegani validobis safrTxeebi

384

validoba da sandooba kiTxvarebSi

386

381

validoba da sandooba dakvirvebebSi 388


validoba da sandooba testebSi
arasandoobis wyaroebi

390

391

validoba da sandooba cxovrebiseul istoriebSi 402


nawili mesame

405

kvlevis saxeebi ganaTlebis sferoSi 405


7 bunebrivi da eTnografiuli kvleva 406

bunebrivi kvleva-Ziebis elementebi


bunebrivi kvlevis dagegmva

406

415

saWiroa Tu ara hipoTeza Tvisebriv kvlevaSi?

420

Tvisebrivi kvlevis maxasiaTeblebi da etapebi

422

kritikuli eTnografia

452

rogor muSaobs kritikuli eTnografi?

454

eTnografiul da bunebriv midgomebTan dakavSirebuli zogierTi problema


457
8 istoriuli da dokumenturi kvleva 461

11

Sesavali

Sesavali

461

monacemebis Segroveba
Sefaseba

466

469

garegani kritika

469

Sinagani kritika

470

kvlevis angariSis dawera

471

raodenobrivi meTodebis gamoyeneba


cxovrebis istoriebi
momzadeba

474

476

479

monacemebis Segroveba

480

monacemebis Senaxva

480

monacemebis analizi

481

monacemebis wardgena

482

dokumenturi kvleva

483

dokumentis konteqsti

486

dokumentis avtori

487

mkvlevari da dokumenti 487


dokumenturi analizis sandooba da validoba

488

9 gamokiTxvebi, droSi ganmeorebadi, erTjeradi da tendenciis kvlevebi

Sesavali

491

zogierTi winaswari mosazreba 497


gamokvlevis mizani

497

gamokvlevis samizne populacia


xelmisawvdomi resursebi

gamokiTxvis dagegmva

499

499

498

491

12

Sesavali

gamokiTxvis SerCeva

504

droSi ganmeorebadi, erTjeradi da tendenciis kvlevebi

505

droSi ganmeorebadi kvlevebi 507


erTjeradi kvlevebi

508

tendenciis kvlevebi

509

droSi ganmeorebadi, kohortisa da erTjeradi kvlevebis Zlieri da susti


mxareebi
511
safosto, satelefono gamokiTxvebi da gamokiTxvebi intervius gamoyenebiT
523
safosto gamokiTxvebi

523

gamokiTxvebi intervius gamoyenebiT


satelefono gamokiTxvebi

524

526

pasuxebis maCveneblis gaumjobeseba gamokiTxvaSi 529

movlenis istoriis analizi

532

10 internetiT kvleva da kompiuteris gamoyeneba 535

Sesavali

535

internet-gamokiTxvebi

535

internet-gamokiTxvebis agebis zogierTi principi 536


internet-gamokiTxvebis zogierTi upiratesoba

543

internet gamokiTxvebTan dakavSirebuli ZiriTadi sakiTxebi


SerCeva internet-gamokiTxvebSi 555

internet-eqsperimentebi 561
internet-interviuebi

568

kvlevis masalebis internetSi Zieba 569


vebgverdebis Sefaseba

575

kompiuteruli simulaciebi

576

545

13

Sesavali

kompiuteruli simulaciebis dadebiTi da uaryofiTi mxareebi 584

daskvna

589

geografiuli sainformacio sistemebi


11 SemTxvevis Seswavla

589

593

ra aris SemTxvevis Seswavla? 593


SemTxvevis Seswavlis saxeebis magaliTebi 605
dakvirvebis Sedegebis Cawera

610

SemTxvevis Seswavlis dagegmva 613


SemTxvevis Seswavlis werilobiT wardgena 616
daskvna

617

12 Ex post facto kvlevebi

Sesavali

619

619

kavSiris, asociaciis da kriteriumis jgufis sqema


ex post facto kvlevis maxasiaTeblebi

623

625

SemTxvevebi, romlebsac ex post facto kvleva ergeba

628

ex post facto kvlevis upiratesobebi da naklovanebebi

629

ex post facto kvlevis sqema 631


ex post facto kvlevis procedurebi

633

13 eqsperimenti, kvazi-eqsperimenti, erTi SemTxvevis kvleva da meta-analizi


635

Sesavali

635

eqsperimentirebis sqemebi ganaTlebis sferoSi


WeSmaritad eqsperimentuli sqema

640

642

sakontrolo da eqsperimentuli jgufebis pre-test-post-testi

644

ori sakontrolo da erTi eqsperimentuli jgufis pre-test-post-testi

649

14

Sesavali

sakontolo da eqsperimentuli jgufebis post-testi


ori eqsperimentuli jgufis post-testi

650

650

ori eqsperimentuli jgufis pre-test-post-testi 650


wyvilebis morgebis sqema

651

faqtoruli sqema 654


parametruli sqema 656
ganmeorebiTi gazomvis sqema

657

kvazi-eqsperimentuli sqema: araekvivalenturi sakontrolo jgufis sqema

658

preeqsperimentuli dizaini: erTi jgufis pre-test-post-testi 659


preeqsperimentuli sqema: erTi jgufis post-testi

660

preeqsperimentuli sqema: araekvivalenturi jgufebis post-testi

660

kvazi-eqsperimentuli sqema: araekvivalenturi jgufebis pre-test-post-testi


660
erTi jgufis drois seriebi

662

erTi SemTxvevis kvleva: ABABsqema

662

eqsperimentuli kvlevis warmoebis procedurebi 665


ganaTlebis sferos kvlevis magaliTebi

669

empiriul monacemebze dafuZnebuli kvleva ganaTlebis sferoSi da meta-analizi


675
empiriul monacemebze dafuZnebuli kvleva 675
meta-analizi

677

meta-analizis magaliTi ganaTlebis sferodan


14 praqtikis kvleva

Sesavali

689

691

691

praqtikis kvlevis gansazRvreba

692

praqtikis kvlevis principebi da maxasiaTeblebi 695

15

Sesavali

praqtikis kvleva, rogorc kritikuli praqsisi


praqtikis kvlevis procedurebi

709

refleqsiuroba praqtikis kvlevaSi

722

zogierTi praqtikuli da Teoriuli sakiTxi


daskvna

703

723

727

nawili meoTxe

729

monacemebis Segrovebisa da kvlevis strategiebi 729


15 kiTxvarebi

Sesavali

730

730

eTikuri sakiTxebi 731


kiTxvaris dagegmis dawyeba

733

kiTxvaris operacionalizacia 736


struqturirebuli, naxevrad struqturirebuli da arastruqturirebuli
kiTxvarebi 738

kiTxvaris debulebebis tipebi 739


Ria da daxuruli kiTxvebi
monacemebis skalebi

739

741

mosazrebebis an varaudis daSvebasTan dakavSirebuli riskebi 741


diqotomiuri kiTxvebi

742

kiTxvebi mravali arCeviTi pasuxiT


ranguli rigi (ranJireba)

748

reitingis skalebi 750


mudmivi jamis mqone kiTxvebi

757

Tanafardobis Sesaxeb kiTxvebi 758


Ria kiTxvebi 760

744

16

Sesavali

marticuli kiTxvebi

762

SeWiduli kiTxvebi, filtrebi da ganStoebebi

sensitiuri kiTxvebis dasma

765

767

kiTxvebis Sedgenisas dabrkolebis Tavis arideba 769


kiTxvebis Tanmimdevroba 774
mcire odenobis verbaluri debulebebis Semcveli kiTxvarebi 777
kiTxvaris sqema

777

kiTxvaris Tanmxlebi da Semdgomi werilebi781


kiTxvaris pilotireba

785

kiTxvaris Sedgenisas gasaTvaliswinebeli praqtikuli sakiTxebi


kiTxvarebis administrireba

787

791

TviT-administrirebadi kiTxvarebi

791

mkvlevris TandaswrebiT TviT-administrirebadi kiTxvarebi

792

mkvlevris dauswreblad Catarebuli TviT-administrirebadi kiTxvarebi


safosto kiTxvarebi

793

kiTxvaris sakontrolo werili


stimulebi

794

796

kiTxvariT miRebuli monacemebis damuSaveba

799

16 interviu 803

Sesavali

803

intervius koncefciebi

804

intervius miznebi 807


intervius tipebi 811
kvlevis procedurebis dagegmva intervius gamoyenebiT 819
Temis gansazRvra 820

792

17

Sesavali

dagegmva

820

intervius dagegmva
kiTxvis formati

824

pasuxis forma

826

821

intervius Catareba

832

transkriptis gakeTeba

844

analizi

847

angariSis dawera 858

jgufuri interviu 859


interviu bavSvebTan
fokus jgufebi

862

867

aradireqtiuli interviu da fokusirebuli interviu


satalefono interviu

871

875

eTikuri sakiTxebi intervius Catarebis procesSi 881


17 angariSebi

Sesavali

884

884

eTogenuri midgoma

885

angariSebisa da epizodebis maxasiaTeblebi 886


angariSebis mopovebis, analizisa da gadamowmebis procedurebi: erTi magaliTi
887

Tvisebrivi monacemebis qselis analizi


rogoria kargi qseli?

893

diskursis analizi

894

socialuri epizodebis analizi

893

899

angariSebis Segroveba ganaTlebis sferos kvlevaSi: magaliTi 899

18

Sesavali

hiTi: kiTxvebi saxlsa da skolaSi 900

angariSebis mogrovebasTan da analizTan dakavSirebuli problemebi


eTogenuri midgomis Zlieri mxareebi 904
naambobis Sesaxeb 905
18 dakvirveba

Sesavali

907

907

struqturirebuli dakvirveba 912


movlenis SerCeva 917
momentaluri SerCeva

919

intervalis Cawera 919


reitingis skalebi 920
xangrZliobis Cawera

921

kritikuli SemTxvevebi

924

naturalisturi dakvirveba da CarTuli dakvirveba

925

dakvirvebisTvis bunebrivi da xelovnurad Seqmnili garemo


eTikuri mosazrebebi

934

937

komentarebi 940
daskvna

944

19 testebi

947

Sesavali

947

ras vamowmebT?

947

parametruli da araparametruli testebi

948

normaze, kriteriumsa da sferoze orientirebuli testebi


komerciuli da mkvlevris mier Seqmnili testebi 952
testis Sedgena

955

950

902

19

Sesavali

testis miznis gansazRvra

957

testis maxasiaTeblebis gansazRvra


testis Sinaarsis SerCeva

958

962

testis formis ganxilva 975


testis debulebebis dawera

975

testis struqtura 982


testis Sesrulebis dro 983
testSi qulebis miniWebis proceduris dagegmva

984

Tvisebrivi monacemebis analizis meTodologiuri instrumentebi


analitikuri induqcia

1074

mudmivi Sedareba 1075


tipologiuri analizi
daTvla

1076

1076

23 kontent analizi da dafuZnebuli Teoria

Sesavali

1078

ra aris kontent analizi?

1078

rogor tardeba kontent analizi?

1081

kontent analizis sailustracio magaliTi 1099


kontent analizSi kompiuteris gamoyeneba 1109
sandooba kontent analizSi
dafuZnebuli Teoria

1115

1118

Teoriuli SerCeva 1121


kodireba

1122

mudmivi Sedareba 1123


ZiriTadi cvladebi da Teoriuli sisavse

1126

1078

1074

20

Sesavali

dafuZnebuli Teoriis Camoyalibeba

1126

interpretacia Tvisebrivi monacemebis analizSi: mravalSriani teqstebi

1128

sailustracio magaliTi: pirvelklaselTa mecadineobisas gamarTuli diskusia


1129
24 raodenobrivi monacemebis analizi1142

Sesavali

1142

monacemebis skalebi

1143

parametruli da araparametruli monacemebi


aRweriTi da daskvniTi statistika

1147

1148

calmxrivi da ormxrivi kriteriumis testebi

1150

damokidebuli da damoukidebeli cvladebi 1150


sandooba

1154

monacemebis aRwera: sixSireebi, procentebi da niSanTa SeuRlebis cxrilebi


1156
Sejameba

1171

statistikuri mniSvnelovn 1172


hipoTezis Semowmeba
efeqtis zoma

1184

xi-kvadrati (2)

1194

Tavisuflebis xarisxi

1181

1201

urTierTkavSiris gazomva
procentuli sxvaoba

1204

korelaciebis axsna

1206

1202

arawrfivi damokidebuleba

1212

korelaciis koeficientebi

1215

korelaciis koeficientis interpretacia

1216

21

Sesavali

regresiuli analizi

1221

martivi wrfivi regresia 1221


mravaljeradi regresia 1226

jgufTa Soris gansxvavebis gazomva da saSualoebi

1232

t kriteriumi 1234
dispersiuli analizi

1241

erTfaqtoriani dispersiuli analizi 1242


orfaqtoriani dispersiuli analizi 1248
man-uitnisa da uilkoqsonis kriteriumebi

1252

kruskal-uolisisa da fridmenis kriteriumebi

1257

25 mravalganzomilebiani gazomva da faqtoruli analizi

Sesavali

1265

1265

elementaruli kavSiris analizi: magaliTi 1266


elementaruli kavSiris analizis etapebi

faqtoruli analizi

1269

1270

mravalganzomilebiani skalirebis da klasteruli analizis gamoyenebiT


warmoebuli kvlevebis magaliTebi
1300
mravalganzomilebiani monacemebi: cota ram pirobiTi niSnebis Sesaxeb
mravaldoniani modelireba
klasteruli analizi

1313

1315

26 statistikuri kriteriumis arCeva 1318

ramdeni SerCeva?

1319

statistikuri kriteriumebis daSvebebi


SeniSvnebi

1330

1328

1306

22

Sesavali

23

Sesavali

CanarTebi
1.1

subieqtur-obieqturi ganzomileba

1.2

socialuri realobis interpretaciis alternatiuli


safuZvlebi

1.3

mecnierebis funqciebi

1.4

hipoTeza

1.5

mecnierebis ganviTarebis etapebi

1.6

mecnieruli meTodis rvaetapiani modeli

1.7

epizodi saklaso oTaxSi

1.8

qcevis Seswavlisadmi gansxvavebuli midgomebi

2.1

danaxarjisa da sargeblis Tanafardoba

2.2

rekomendaciebi sakmarisad informirebuli TanxmobisTvis

2.3

uSualo kontaqti mkvlevris gadmosaxedidan

2.4

skolaSi gansaxorcielebeli kvleviTi proeqtis farglebSi


SeTavazebuli pirobebi da garantiebi

2.5

xelmisawvdomobis molaparakebis etapebis sakontrolo


CamonaTvali

2.6

zogadi eTikuri principebi socialur mecnierebaSi

2.7

motyuebis ukiduresi SemTxveva

2.8

praqtikis kvlevaSi CarTuli mkvlevrebis saxelmZRvanelo


eTikuri principebi

2.9

eTikuri kodi: ilustracia

2.10

eTikuri principebi ganaTlebis sferoSi kvlevisTvis (unda


SeTanxmdes kvlevis dawyebamde)

3.1

kvlevis dizainis elementebi

3.2

kvlevis sxvadasxva stilis elementebi

3.3

kvlevis dagegmvis matrica

3.4

kvlevis dagegmvis Tanmimdevroba

24

Sesavali

3.5

kvlevis gegma-matrica

3.6

organizaciuli kulturis wvdoma

4.1

SerCevis zoma, ndobis doneebi da ndobis intervalebi


SerTxveviTi SerCevisTvis

4.2

SerCevebis saSualoebis ganawileba, romelic aCvenebs


aRebuli SerCevebis saSualoebis gafantvas populaciis
saSualos irgvliv

5.1

SerCevisa da xelmisawvdomobis sakiTxebi sensitiur kvlevaSi

5.2

sensitiuri kvlevis eTikuri sakiTxebi

5.3

Zalauflebis mqone adamianTa kvleva

5.4

ganaTlebis sferoSi kvlevis ganxilvisas dasasmeli ZiriTadi


kiTxvebi

6.1

mikerZoebulobis ZiriTadi wyaroebi cxovrebis istoriebis


kvlevaSi

8.1

zogierTi urTierTmimarTeba adamianebs, moZraobebsa da


institutebs Soris

8.2

cxovrebis istoriebis tipologia da maTi warmodgenis


stilebi

9.1

gamokiTxvis dagegmvis etapebi

9.2

ganviTarebis kvlevis tipebi

9.3

kohortis upiratesobebi erTjerad kvlevasTan SedarebiT

9.4

droSi ganmeorebadi, erTjeradi, tendenciis analizisa da


retrospeqciuli droSi ganmeorebadi kvlevebis
maxasiaTeblebi. Zlieri da susti mxareebi

10.1

problemebi da maTi mogvarebis gzebi internetze dafuZnebul


kvlevaSi

10.2

geografiuli sainformacio sistemebi saSualo skolebSi

10.3

saxlis safosto kodebis gansazRvra geografiuli


sainformacio sistemis gamoyenebiT

11.1

SemTxvevis Seswavlis SesaZlo upiratesobebi

25

Sesavali

11.2

SemTxvevis Seswavlis Zlieri da susti mxareebi

11.3

dakvirvebis kvlevis tipologia

11.4

SemTxvevis Seswavla da arCevis problemebi

11.5

monacemebis Segrovebis kontinuumi, tipebi da analizi


SemTxvevis SeswavlaSi

13.1

damoukidebeli da damokidebuli cvladebi

13.2

randomizaciis efeqtebi

13.3

urTierTqmedebis efeqtebi eqsperimentSi

13.4

ABAB dizaini

13.5

ABAB sqema saganmanaTleblo garemoSi

13.6

klasis zoma da swavla kargad da cudad gakontrolebul


kvlevebSi

14.1

emansipatoruli moqmedebis kvlevis modeli organizaciuli


cvlilebisTvis

15.1

kiTxvis dagegmvis blok-sqemis teqnika

15.2

kiTxvaris agebis saxelmZRvanelo principebi

15.3

kiTxvarSi gamoyenebuli 10-quliani Sefasebis skala

15.4

potenciuri problemebi, romlebic kvlevis warmoebisas


warmoiqmneba

15.5

safosto gamokiTxvis dagegmvis blok-sqema

16.1

eTnografi interviueris Tvisebebi

16.2

interviusa da kiTxvaris Tvisebebis SedarebiTi CamonaTvali

16.3

sxvadasxva tipis intervius Zlieri da susti mxareebi

16.4

pasuxis formis SerCeva

16.5

intervius Catarebis saxelmZRvanelo principebi

16.6

zogadi mniSvnelobis erTeulebis moxazva

17.1

eTogenuri midgomis principebi

17.2

angariSebis Segroveba

17.3

gamocdilebis SerCevis meTodi

17.4

bavSvebis salaparako cnebebi

26

Sesavali

17.5

sakuTar Tavze saubari Znelia

17.6

mSoblebi da

maswavleblebi: gansxvavebuli mosazrebebi bavSvebis


komunikaciuri kompetenturobis Sesaxeb
17.7

saklaso garemoSi obieqturi sistematuri dakvirvebis


dasabuTeba

18.1

struqturirebuli dakvirvebis cxrili

18.2

aramonawilis dakvirveba: sqemis? Aan saerTod amoviRoT es


sityva amocanebis CamonaTvali

18.3

dakvirvebis struqturirebuli, arastruqturirebuli,


bunebrivi da xelovnuri garemo

19.1

testis debulebebis matrica

19.2

testis debulebebis elementebis formireba

20.1

konstruqtebis moZieba da repertuaris badis ageba

20.2

konstruqtis elementebis gadanawilebis sami meTodi

20.3

safexurebad dalageba

20.4

elementebi

20.5

gansxvavebis qula konstruqtebisTvis

21.1

roluri TamaSis meTodebis ganzomilebebi

21.2

stenfordis cixis eqsperimenti

21.3

kritikuli faqtorebi rolur TamaSSi: moweva da


axalgazrdebi

21.4

pasuxebis kategorizacia oTx video Canawerze

22.1

inglisuri enis swavlebis efeqtianoba

22.2

inglisuri enis swavlebis Zlieri da susti mxareebi

22.3

swavlebis meTodebi

24.1

sixSireebi da procentebi kursis SefasebisTvis

24.2

niSanTa SeuRlebis cxrili jamuri maCveneblebiT

24.3

niSanTa SeuRlebis cxrili striqonebis jamuri maCveneblebiT

24.4

daTanxmebisa da ar daTanxmebis reitingis skala

24.5

kursiT kmayofileba

27

Sesavali

24.6

reitingis skalebis kombinirebuli kategoriebi

24.7

reigingis skalebis kombinirebuli kategoriebis


reprezentacia

24.8

ramdenad zrunaven da exmarebian moswavleebs

24.9

TanamSromlebis mier koordinatoris rolis sakuTari


iniciativiT aReba

24.10

testis qulebis ganawileba

24.11

testis qulebis xazovani grafiki

24.12

saSualos irgvliv ganawileba da calke mdgomi qula

24.13

qulebis brtyelpikiani ganawileba

24.14

qulebis maxvilpikiani ganawileba

24.15

I da II gvaris Secdomebi

24.16

saSualo da standartuli gadaxra efeqtis zomaSi

24.17

dispersiebis toloba: livenis testi

24.18

damokidebuli/morgebis SerCevebis kriteriumis saSualoebi da


standartuli gadaxrebi

24.19

damokidebuli/morgebis SerCevebis gansxvavebis kriteriumi

24.20

efeqtis zoma dispersiul analizSi

24.21

23 niSanTa SeuRlebis cxrili xi-kvadratisTvis

24.22

25 niSanTa SeuRlebis cxrili xi-kvadratisTvis

24.23

mimarTebebis gavrcelebeli sazomebi

24.24

sajaro biblioTekis wevrebis procentuli ganawileba


socialuri klasis mixedviT

24.25

korelaciis amsaxveli wertilovani gabnevis diagramebi

24.26

pirsonis Sereuli momentis korelaciis koeficienti

24.27

arawrfivi damokidebulebis amsaxveli mrudi

24.28

kiTxvisa da maTematikis qulebs Soris 0.65-is toli


korelaciis koeficientis vizualuri gamosaxuleba

24.29

wertilTa gabnevis diagrama regresiis wrfiT

24.30

wertilTa gabnevis badiani diagrama da regresiis wrfe

28

Sesavali

24.31

regresiuli analizi: aSS-Si warmoebuli gamoTvlis tipuri


Sedegi

24.32

mniSvnelovnebis done regresiul analizSi

24.33

beta koeficienti regresiul analizSi

24.34

mravaljeradi regresiis gamoTvlis Semajamebeli cxrili

24.35

mniSvnelovnebis done mravaljerad regresiul analizSi

24.36

beta koeficientebi mravaljerad regresiul analizSi

24.37

saSualo da standartuli gadaxra t kriteriumisTvis

24.38

dispersiis Tanabrobis livenis testi t kriteriumisTvis

24.39

t kriteriumi administraciis warmomadgenelTa da


maswavlebelTa jgufebisTvis

24.40

administraciis warmomadgenelTa da maswavlebelTa jgufebis


dispersiebis Tanabrobis livenis testi

24.41

saSualo da standartuli gadaxra damokidebuli/morgebis


SerCevebis t kriteriumisTvis

24.42

damokidebuli/morgebis SerCevebis t kriteriumi

24.43

aRweriTi statistika dispersiuli analizisTvis

24.44

SPSS-Si gamoTvlili erTmimarTulebiani dispersiuli


analizis Sedegebi

24.45

tukis kriteriumi

24.46

homogenuri jgufebi tukis kriteriumis mixedviT

24.47

saSualo da standartuli gadaxra orfaqtorian dispersiul


analizSi

24.48

dispersiebis Tanabrobis livenis testi orfaqtorian


dispersiul analizSi

24.49

cdis pirTa Soris sqemis efeqtebi orfaqtorian dispersiul


analizSi

24.50

damoukidebeli cvladis mixedviT dajgufebul qulaTa ori


simravlis grafikuli gamosaxva

24.51

niSanTa SeuRlebis cxrili man-uitnis kriteriumisTvis

29

Sesavali

24.52

SPSS-Si ranJirebis Sedegi man-uitnis U kriteriumisTvis

24.53

SPSS-is gamoTvlebis Sedegi: man-uitnis

kriteriumis

mniSvneloba da mniSvnelovnobis done


24.54

pirveli cvladis sixSireebi da procentebi uilkoqsonis


kriteriumSi

24.55

meore cvladis sixSireebi da procentebi uilkoqsonis


kriteriumSi

24.56

rangebi da rangebis jamebi uilkoqsonis kriteriumisTvis

24.57

mniSvnelovnobis done uilkoqsonis kriteriumisTvis

24.58

niSanTa SeuRlebis cxrili kruskal-uolisis


kriteriumisTvis

24.59

rangebi kruskal-uolisis kriteriumisTvis

24.60

mniSvnelovnobis done kruskal-uolisis kriteriumisTvis

24.61

pirveli cvladis sixSireebi fridmanis kriteriumisTvis

24.62

meore cvladis sixSireebi fridmanis kriteriumisTvis

24.63

mesame cvladis sixSireebi fridmanis kriteriumisTvis

24.64

ranJireba fridmanis kriteriumisTvis

24.65

mniSvnelovnobis done fridmanis kriteriumisTvis

25.1

aTi bavSvis ranguli rigi Svidi konstruqtis mixedviT

25.2

Svidi pirovnuli konstruqtis urTierTkavSiri

25.3

Svid pirovnul konstruqts Soris mimarTebis struqturireba

25.4

SPSS-is gamoTvlebis Tavdapirveli Sedegi pirveladi


komponentebis analizisTvis

25.5

kvadratebiani diagrama

25.6

samganzomilebiani brunva

25.7

komponentebis rotaciis matrica ZiriTadi/mTavari


komponentebis analizSi

25.8

stresze pasuxismgeblobis Sesaxeb debulebebis faqtoruli


analizi

30

Sesavali

25.9

samsaxureobrivi stresis Sesaxeb debulebebis faqtoruli


analizi

25.10

samsaxureobrivi kmayofilebis Sesaxeb debulebebis


faqtoruli analizi

25.11

korelaciebi stresisa (damokidebul) da kmayofilebis


(damoukidebel) faqtorebsa da kanonikur SemTxveviT
sidideebs Soris

25.12

biografiuli monacemebi da stresis faqtorebi

25.13

socialuri epizodebis studentebiseuli aRqma

25.14

socialuri epizodebis aRqma

25.15

pirovnebis cnebis

25.16

Tanatolebis aRweris sandoobis koeficientebi

25.17

sqesi, saarCevno prioritetebi da socialuri klasi: pirobiTi

kodirebis sistema

niSnebiT gamosaxuli samgvari klasifikacia


25.18

sqesi, saarCevno prioritetebi da socialuri klasi: pirobiTi


niSnebiT gamosaxuli samgvari klasifikacia

25.19

sqesis, saarCevno prioritetebisa da socialuri klasis


mosalodneli sixSireebi

25.20

mosalodneli sixSireebi, rodesac daSvebulia, rom sqesi


damoukidebelia socialuri klasisa da saarCevno
prioritetisgan

25.21

sqesi da saarCevno prioriteti: ori-orze klasifikacia

25.22

klasteruli analizi

26.1

statistikuri kriteriumis identificireba eqsperimentisTvis

26.2

sxvadasxva raodenobis SerCevebisTvis gamosayenebeli


statistikuri kriteriumebi

26.3

statistikuri kriteriumebis tipebi monacemTa oTxi


skalisTvis

26.4

statistikuri kriteriumis arCeva parametruli da


araparametruli monacemebisTvis

31

Sesavali

26.5

sxvadasxva tipis monacemebisTvis xelmisawvdomi statistikuri


kriteriumebi

26.6

statistikuri kriteriumebis daSvebebi

32

Sesavali

madloba
madlobas vuxdiT qvemoT dasaxelebul gamomcemlebsa da
imisaTvis, rom am teqstSi masalebis CarTvis ufleba mogvces.

Allyn

&

Bacon/Pearson

avtorebs

Education,

Deakin University Press, Deakin, Australia

masalebisTvis wyarodan Best, J.

sityvebisTvis wyarodan Kemmis,

W. (1970) Research in Education.

S. and McTaggart, R. (1981) The


Action Research Planner, da Kemmis,

Blackwell Publishers, masalebisTvis


wyarodan Dyer, C. (1995) Beginning
Research in Psychology; Robson, C.
(1993) Real World Research; Robson,
C. (2002) Real World Research (second
edition).

British

Psychological

Society,

masalebisTvis wyarodan AdamsWebber, J. R. (1970) Elicited versus


provided constructs in repertory grid
technique: a review, British Journal of

Medical

Psychology,

43, 349-54.
warmodgenilia

teqsti
wyarodan British Journal of Medical

Psychology

The
British
Psychologycal Society-is nebarTviT.

Campbell, D. T. and Stanley, J. C.


Experimental and Quasi-Experimental
Designs for Research. saavtoro
uflebebi ekuTvnis kompanias
1963 Houghton Mifflin Company.

Continuum

Books,

masalebisTvis

wyarodan Walford, G. (2001) Doing

Qualitative Educational Research, gv.


30, 31, 36, 137.

S. and McTaggart, R. (1992) The

Action

Research

Planner

(third

edition) 8 da 21-8.

Elsevier, masalebisTvis wyarodan


International Journal of Educational
Research, vol. 18(3), Edwards, D.
Concepts,

memory

and

the

organization of pedagogic discourse,


gv. 205-25, Elsevier-is nebarTviT,
romelsac ekuTvnis saavtoro
uflebebi

1993;
statia
wyarodan Social Method and Social

Life, M. Brenner (red.), J. Brown and


J. Sime: A methodology for accounts,
gv. 163, Elsevier-is nebarTviT,
romelsac ekuTvnis saavtoro
uflebebi 1981.
Hughes,

J.

wyarodan

Methods

(1976)

masalebisTvis

Sociological Analysis:
of Discovery, Nelson

Thornes, gv. 34.

Lawrence

Erlbaum

masalebisTvis

Associates,
wyarodan

Murphy, J., John M. and Brown, H.


(red.) (1984) Dialogues and Debates in

33

Sesavali

Social Psychology. London: Lawrence


Erlbaum Associates.

(1978) Understanting Classroom Life.


National

Foundation

for

Matters

sqemebisTvis

Ltd,

Clevedon,
wyarodan Parsons,

E., CHalkley, B. and Jones, A. (1996)


The role of Geographic Information
Systems in the study of parental choice
and

secondary

school

catchments,

University

wyarodan

Kierkegaard, S. (1974) Constructing

Unscientific Postscript.
Reips,

U.

D.

(2002a)

Internet-based

psychological experimenting: five dos


and donts. Social Science Computer

10(1),

Standards

20(3),

241-9;

for

Experimental

experimenting.

(1994) Polemical notes on educational

Psychology, 49(4), 243-56.

in

an

age

of

policy

hysteria, Evaluation and Research in

Education, 8(1), 5-19.


Patton,

M.

Q.

(1980)

Evaluation

Methods,

saavtoro

uflebebi

(2002b)

Internet-based

wyarodan Stronach, I. and Morris, B.


evaluation

(1974)

Press,

masalebisTvis

Review,

sityvebisTvis

H.

Studies in Ethnomethodology; Smith,


R. W. (1978) Strategies in Social
Research.

Evaluation and Research in Education,


23-24

Garfinkel,

Princeton

Educational Research.

Multilingual

masalebisTvis

wyarodan

McAleese, R. and Hamilton, D. (red.)


Slough:

Prentice-Hall,

Springer, masalebisTvis

wyarodan

Hycner, R. H. (1985) Some guidelines


for the phenomenological analysis of

Qualitative

interview data, Human Studies, 8, 279-

gv.

303, Springer Science and Business


Media-is Tavaziani nebarTviT.

206,
Sage

Publications Inc., dabeWdilia Sage


Publications Inc.-is nebarTviT.

Stanford

University

masalebisTvis

Press,

wyarodan Sears,

wyarodan Harris, N., Pearce, P. and

R., Maccoby, E. and Levin, H. (1976)


Patterns of Child Rearing (pirvelad

Johnstone, S. (1992) The Legal Context

gamoqveynda 1957 wels).

Pearson Education Ltd, masalebisTvis

of Teaching.

Taylor

Penguin Group UK, masalebisTvis


wyarodan

Armistead,

N.

(1974)

Reconstructing Social Psychology.

&

Francis,

masalebisTvis

wyarodan Brenner, M. and Marsh, P.


(red.) (1978) The Social Contexts of

Method; Burgess, R. (red.) (1993)


Educational Research for Policy and
Practice, gv. 119 da 135; Burgess, R.

34

Sesavali

(red.) (1985) Issues in Educational

Research,

gv.

116-28

da

244-7;

Burgess, R. (red.) (1989) The Ethics of

Educational Research, gv. 194; Cuff, E.


G. and Payne, G. (1979) Perspective in
Sociology, gv. 4; Hammersley, M. and
Atkinson, P. (1983) Ethnography:
Principles and Practice, gv. 18, 19, 76;
Hitchcock, G. and Hughes, D. (1995)

Research and the Teacher (second


edition), gv. 20-2, 41; Kincheloe, J.

Teachers as Researchers:
Qualitative Inquiry as a Path to
Empowerment (second edition), gv.
(2003)

of the History of the Philosophy and


Methodology of Science; Plummer, K.
(1983) Documents of Life: And
Introduction to the Problems and
Literature of a Humanistic Method;
Rex, J. (1974) Approaches to Sociology;
Simons, H. and Usher, R. (2000)

Situated Ethics in Educational


Research, gv.1-2; Walford, G. (1994)
Researching
the
Powerful
in
Education; ZUber-Skerritt, O. (1996)
New Directions in Action Research, gv.
99;

Winter,

analysis:

R.

(1982)

Dilemma

contriburion

to

138-9; McCormick, J. and Solman, R.

methodology

(1992)

Cambridge Journal of Education, 12(3),

Teachers

attributions

of

responsibility for occupational stress


and

satisfaction:

perspective,
18(92),

an

organizational

Educational

201-22;

McNiff,

Studies,
J.

(2002)

Action Research: Principles and


Practice (second edition), gv. 85-91;
Medawar, P. (1972) The Hope of
Progress; Oldroyd, G. (1986) The Arch
of Knowledge: An Introductory Study

for

action

research,

161-74.

Universiry of Chicago Press, mokle


citatisTvis

wyarodan

Whyte,

W. F. (1993) Street Corner Society, gv.


292, 301, 303; Merton, K. and Kendall,
P. L. (1946) The focused interview.

American Journal od Sociology, 51,


541-57.

35

36

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Sesavali
Svidi weliwadi gavida mas Semdeg, rac winamdebare wignis mexuTe
gamocema gamoqveynda da Cven Routledge gamomcemlobis madlobelni varT
meeqvse gamocemisTvis. es wigni kvlavac Zalian dadebiT gamoxmaurebas
iRebs mTels msoflioSi da kvlevis meTodebis mravali kursisTvis
standartul teqsts warmoadgens.
meeqvse

gamocemaSi

mravlad

aris

axali

masala,

monacemTa

analizisadmi miZRvnili sruliad axali Tavis CaTvliT. es niSnavs, rom


wigni axla ukve faravs ganaTlebis sferoSi mimdinare kvlevis yvela
etaps, dagegmvidan da semis gansazRvridan monacemTa Segrovebis gavliT
monacemTa analizisa da angariSis wardgenis CaTvliT. inarCunebs ra wina
gamocemis saukeTeso maxasiaTeblebs, es axali gamocema, masSi Setanili
ganaxlebuli, Sevsebuli da axali masalebis damatebiT, sakiTxTa ufro
farTo speqtrs faravs, vidre wina gamocemebi. kerZod, wignSi CarTulia
Semdegi axali masalebi:

nawili pirveli:

feministuri Teoria;

sirTulis Teoria da kvleva ganaTlebis sferoSi.

nawili meore:

eTikuri

kodi

da

pasuxismgeblobebi

kvlevis

sponsorebisa

da

mkvlevarTa sazogadoebis mimarT;

informirebuli Tanxmoba da motyueba;

SerCeva, ndobis doneebi da ndobis intervalebi, SerCevis moculobis


gamoTvlebTan erTad;

sruliad axali Tavi, romelic ganaTlebis sferoSi sensitiur kvlevas


exeba, Zalauflebis mqone adamianebis kvlevis CaTvliT.

37

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

nawili mesame:

dokumentebis kvlevis Semdgomi ganxilva;

safosto da safelefono gamokiTxvebi da interviu;

sruliad axali Tavi, romelic internetze dafuZnebul kvlevasa da


kvlevaSi kompiuteris gamoyenebas exeba. am TavSi Sedis internetgamokiTxvebi,

eqsperimentebi,

interviuebi,

kiTxvaris

sqema,

veb

gverdebis Sefaseba, masalebis moZieba, kompiuteruli simulaciebi da


geografiuli sainformacio sistemebi.

gacilebiT

farTod

ganixileba

eqsperimentuli

kvleva,

rac

am

meTodisadmi empiriul monacemebze dafuZnebuli ganaTlebis mzardi


interesis asaxvas warmoadgens.
nawili meoTxe:

ufro detalurad ganixileba kiTxvaris Seqmnisa da administrirebis


sakiTxebi da TandarTulia praqtikuli saxelmZRvanelo;

bavSvebis interviuireba da satelefono interviu.

nawili mexuTe:

sruliad axali nawili, romelSic gaerTianebulia xuTi axali Tavi


da faravs Tvisebrivi da raodenobrivi monacemebis analizs;

rogor ganvaxorcieloT kontent analizi;

monacemebze damyarebuli Teoria da rogor gavakeToT es;

rogor warmovadginoT Tvisebrivi monacemebi;

kompiuteris gamoyeneba Tvisebrivi monacemebis analizSi;

Sesavali statistikaSi da statistikuri cnebebi;

hipoTezebi da maTi Semowmebis gzebi;

cvladebi da maTTan gamklavebis gzebi;

efeqtis zoma da misi gamoTvlisa da interpretirebis gzebi;

praqtikuli
statistikuri

rCevebi

damwyebi

sidideebi

airCion

mkvlevrebisTvis,
da

rogor

Tu

gamoiyenon

romeli
isini,

38

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

umartivesi
analizsa

statistikuri
da

sidideebidan

mravaljerad

maRali

regresiamde,

donis

aRweriTi

faqtorul

statistikidan

daskviT statistikamde.

rCevebi imis Sesaxeb, Tu rogor SevarCioT Sesabamisi statistikuri


sidideebi da TiToeuli maTganis Tanmxlebi grafikebi da diagramebi.

rogor avaridoT Tavi mcdari statistikuri sidideebis arCevas da ra


daSvebebi

udevs

safuZvlad

statistikuri

sidideebis

ZiriTad

saxeobebs.

statistikuri sidideebisa da maTi interpretirebis mravalricxovani


magaliTebi, romlebSic mocemulia dasmuli amocanis gadawyveta da
monacemebis damuSavebisTvis gamoyenebulia SPSS (Statistical Package for
Social Sciences statistikuri paketi socialuri mecnierebebisTvis
statistikuri paketi, romelic yvelaze xSirad gamoiyeneba socialur
mecnierebebSi).
garda amisa, TiTqmis yvela TavSi uxvad aris miTiTebuli veb gverdebi,

romelTa umravlesobaze ufaso masalebia ganTavsebuli. am gamocemis


gamorCeuli maxasiaTebelia amoxsnili amocanebi, gansakuTrebiT mexuTe
nawilSi gaerTianebul im TavebSi, romlebic monacemTa analizs eZRvneba.
winamdebare
amomwuravi

wigns

masalebi

Tan

axlavs

kvlevis

veb

yvela

gverdi,

aspeqtis

romelzec
Sesaxeb

mocemulia

(Power Point-is

slaidebis saxiT mocemuli kvlevis meTodebis sruli kursis CaTvliT),


savarjiSoebi da magaliTebi, amxsneli masala da damatebiTi SeniSvnebi,
SPSS-is

monacemTa

failebi

da

SPSS-is

saxelmZRvanelo

damwyebi

mkvlevrebisTvis, QSR monacemebis failebi da Tvisebrivi monacemebis


organizebis saxelmZRvanelo, romelsac Tan erTvis saWiro statistikuri
sidideebi da statistikuri cxrilebi. (QSR Qualitative Solutions and Research
aris iseTi programuli uzrunvelyofis mwarmoebeli kompania, romelsac
ekuTvnis

N-Vivo

Tvisebrivi

monacemebis

analizisTvis).

es

yvelaferi

39

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

miTiTebulia wignSi. mdidari Tanmxlebi masalebi xelmisawvdomia veb


gverdze.
davxveweT
sarezervo

gamoyenebuli

literatura

literaturis

SeniSvnebSi

CamonaTvali,

gadavitaneT

da

amitom

zogierTi
teqstSi

yvelaze cnobili wyaroebi da ZiriTadi sakiTxebia miTiTebuli.


vimedovnebT, rom winamdebare gamocema isev iqneba ganaTlebis sferoSi
momuSave mkvlevrebis upirvelesi navTsayudeli.

40

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

nawili pirveli

ganaTlebis kvlevis konteqsti


am nawilSi kvleva ramdenime konteqstSi ganixileba. is iwyeba kvlevis
pozitiuri

da

mecnieruli

konteqstebis

mimoxilviT

da

Semdeg

ganaTlebis sferoSi kvlevis am tradiciebis Zlier da sust mxareebs


gvaCvenebs.

alternatiuli

paradigmis

Tavisuflad

SegviZlia

romlebsac

saxiT

mimoixileba

vuwodoT

midgomebi,

interpretaciuli,

naturalisturi, fenomenologiuri, interaqcionisturi da eTnografiuli,


da, aseve, warmodgenilia maTi Zlieri da susti mxareebi ganaTlebis
kvlevisTvis.

kritikuli

Teoriis

Camoyalibeba

im

paradigmis

saxiT,

romlis farglebSic xorcieldeba kvleva ganaTlebis, STambeWdavi iyo,


amitom kvlevaSi misi gamoyeneba aq ramdenime sxvadasxva kuTxiT aris
ganxiluli da TanxmobaSi modis kurikulumis da feministur kvlevebTan
(es

nawilic

ganaxlebulia

da

ufro

vrclad

aris

warmodgenili).

kritikuli Teoria marTlac akavSirebs kvlevis process politikasa da


taqtikis SemuSavebasTan, rac kvlevisa da Sefasebis ganxilvisas aisaxeba
mtkicebaSi, Tu ramdenad SefasebiTi gaxda ganaTlebis kvleva. ufro
gviandeli mimarTulebaa kompleqsurobis Teoriis warmoqmna, romelic
saTaves

sabunebismetyvelo

inacvlebs

socialuri

mecnierebebSi
mecnierebis

iRebs,

magram

kvlevebisken.

ganuxrelad
am

nawilSi

warmodgenilia kompleqsurobis Teoriis sfero da detaluri informacia


mkiTxvels Tanmxleb vebgverdze mieTiTeba. is, rom ganaTlebis kvleva
politikur dRis wesrigs emsaxureba, am nawilis Semdgom TavebSi Cans. es
nawili mkiTxvels acnobs kvlevis sxvadasxva tradicias da urCevs, rom
miznisTvis Sesatyvisoba wamyvani principi

iyos: sxvadasxva kvleviTi

paradigma sxvadasxva kvleviT mizans emsaxurebodes.

41

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

1 kvlevis buneba sferos gansazRvra


Sesavali
am TavSi ganaTlebis kvlevis konteqstia ganxiluli. masSi ramdenime
ZiriTadi principia mocemuli, romelzec sxvadasxva tipis empiriuli
kvleva aigeba:

mecnieruli da pozitivisturi meTodologiebi;

naturalisturi da interpretaciuli meTodologiebi;

kritikul TeoriaSi mocemuli meTodologiebi;

feministuri ganaTlebis kvleva .

Cveni analizi iyenebs mniSvnelovan mosazrebas, romelic hiCkoksa da


hius

and

(Hitchcock

Hughes,

1995:21)

ekuTvniT.

maT

miaCniaT,

rom

ontologiuri daSvebebi epistemologiur daSvebebs udebs saTaves. es


daSvebebi, Tavis mxriv, dasabams aZlevs meTodologiur msjelobebs, rac,
Tavis

mxriv,

instrumentuli

aRWurvisa

da

monacemTa

Segrovebis

sakiTxebs warmoqmnis. es mosazreba gvibiZgebs, rom kvlevis meTodebi


ganvixiloT

ara

rogorc,

ubralod,

teqnikuri

saqmianoba,

romelic

samyaros Secnobisken aris mimarTuli, aramed, rogorc macne imisa, Tu


rogor aRviqvamT Cven samyaros, rogori unda iyos Cveni xedviT es gageba
da ra miznebs unda emsaxurebodes. am TavSi, aseve, aRiarebulia, rom
ganaTlebis
ukavSirdeba

kvleva,

politika

erTmaneTs

da

da

gadawyvetilebebis

yuradReba

eTmoba

am

miReba

mWidrod

sferoSi

kvlevis

politikas da im Sedegebs, romlebic mas Tan axlavs kvlevis warmoebisas


(magaliTad, sufTa kvlevidan gamoyenebiTi da SefasebiTi kvlevisken
gadanacvleba). dabolos, davamatebT SeniSvnas meTodologiis Sesaxeb.

WeSmaritebis Zieba

42

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

adamianebs didi xnis ganmavlobaSi afiqrebdaT, rom uwevdaT TavianT


garemosTan Sejaxeba da im fenomenebis bunebis wvdoma, romelsac is maT
gonebasa

da

cdiloben

cnobierebas

am

miznebis

warudgenda.
miRwevas,

saSualebebi,

SeiZleba

sam

romliTac
did

isini

kategoriaSi

gaerTiandes: gamocdileba, msjeloba da kvleva (Mouly 1978). miuxedavad


imisa,

rom

es

kategoriebi

arc

damoukidebelia

da

arc

urTierTgamomricxavi, isini erTmaneTis Semavseblad da gadamfaravad


unda miviCnioT. es is yvelaze TvalSisacemi maxasiaTeblebia, romlebic
kompleqsuri problemebis Tanamedrove gadawyvetisas moiazreba.
yoveldRiur

cxovrebiseul

problemebTan

Seguebis

mcdelobisas

mniSvnelovanwilad damokidebuli varT gamocdilebasa da avtoritetze.


unda gvaxsovdes, rom isini, rogorc saboloo WeSmaritebis dadgenis
saSualebebi, garkveuli SezRudvebiT xasiaTdeba. magaliTad, pirovnuli
gamocdilebis

SezRudvebi,

saRi

azris

codnis

formiT,

swrafad

SegviZlia gamovavlinoT, Tu mas problemis gadawyvetisadmi mecnieruli


midgomis

maxasiaTeblebs

SevadarebT.

magaliTisTvis

ganvixiloT

Teoriebis gamoyenebis saocrad gansxvavebuli gzebi. araprofesionalebi


TavianT

Teoriebs

SemTxveviT

movlenebze

ageben

da

Tavisuflad

da

arakritikulad iyeneben. rodesac am Teoriebis Semowmebis saWiroeba


udgebaT,

isini

amas

seleqciurad

akeTeben,

xSirad

mxolod

im

mtkicebulebas irCeven, romelic maT varaudebs Tanxvdeba da yuradRebis


miRma toveben imas, romelic winaaRmdegobaSi modis maTTan. mecnierebi,
piriqiT, TavianT Teoriebs frTxilad da sistematurad ageben. nebismieri
hipoTeza, romelsac isini ayalibeben, empiriulad unda Semowmdes. ase
rom, faqtobrivad, maT axsnebs myari safuZveli aqvs. amasTan, kontrolis
cneba

erTmaneTisgan

damokidebulebas

ganasxvavebs

gamocdilebisadmi.

nafici

msajulisa

araprofesionalebi,

da

mecnieris

zogadad,

ar

cdiloben gavlenis nebismieri gareSe wyaros gakontrolebas xdomilobis


axsnis mcdelobisas. mecnierebi, romlebic, amis sapirispirod, metismeti
sifrTxiliT

ekidebian

mocemuli

xdomilobis

mizezebis

43

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

mravalricxovnobas,

garkveul

dadgenil

teqnikebsa

da

procedurebs

mimarTaven, raTa gamoacalkeon da Seamowmon erTi an meti savaraudo


mizezis

efeqti.

mimarTebisadmi

dabolos,

gansxvavebulia

damokidebuleba.

fenomenebs

araprofesionalebis

Soris

damokidebuleba

aseTi mimarTebisadmi Tavisufali, arasistemuri da ukontroloa. ori


movlenis erTmaneTis siaxloves gamoCena sakmarisi mizezia maT Soris
mizez-Sedegobrivi
gacilebiT

kavSiris

seriozul

winaswarmetyvelebisTvis.

profesiul

damokidebulebas

mecnierebi

avlenen

aseTi

mimarTebebisadmi da mxolod mkacrad gakontrolebuli eqsperimentirebis


Semdeg aRiareben or fenomens Soris urTierTmimarTebis arsebobas.
adamianebi

maT

msjelobiT

irgvliv

cdiloben.

arsebuli

esenia:

samyaros

deduqciuri

Secnobas

msjeloba,

sami

saxis

induqciuri

msjeloba da kombinirebuli induqciur-deduqciuri midgoma. deduqciuri


msjeloba

efuZneba

silogizms,

romelic

formalur

logikaSi

aristoteles mier Setanili udidesi wvlilia. silogizmis umartivesi


forma Sedgeba: didi wanamZRvrisgan, romelic, apriori, cxad mtkicebas
efuZneba, mcire wanamZRvrisgan, romelic konkretul SemTxvevas aRwers
da danaskvnisgan. amrigad:
yvela planeta mzis irgvliv brunavs.
dedamiwa planetaa.
maSasadame, dedamiwa mzis irgvliv brunavs.
silogizms
nabijebis

safuZvlad

gavliT

udevs

zogadidan

daSveba,

rom

kerZosken

logikis

formaluri

SesaZlebelia

sando

wanamZRvrebidan sando daskvnis gamotana. misi mTavari SezRudva isaa, rom


mxolod garkveuli saxis debulebebis SemTxvevaSi moqmedebs. silogizmma
Camoayaliba

sistematuri

msjelobis

bazisi

warmoqmnidan

renesansis

epoqamde. SemdgomSi misi efeqturoba Semcirda, vinaidan is ukve aRar


ukavSirdeboda

dakvirvebasa

da

gamocdilebas

da

mxolod

ubralo

gonebriv savarjiSod gaiqca. amis erT-erTi Sedegi is iyo, rom empiriuli


mtkicebuleba, rogorc dasabuTebis safuZveli, avtoritetma Caanacvla da

44

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

rac ufro meti avtoritetis citireba SeeZlo adamians, miT metad Zlieri
iyo

misi

pozicia.

bunebrivia,

rom

ZiriTadi

meTodis

aseTi

mcdari

gamoyenebiT mecniereba unayofo da araqmedunariani gaxda.


msjelobis istoriaSi gardamtexi cvlilebebi moxda 1600-ian wlebSi,
rodesac frensis bekonma ufro da ufro meti aqcentis gakeTeba daiwyo
mecnierebis
msjelobis

dakvirvebiT
models

safuZvelze.

im

mosazrebiT,

igi
rom

akritikebda
didi

deduqciuri

wanamZRvrebi

xSirad

winaswar Seqmnili debulebebi iyo, romlebsac gardauvlad mikerZoebuli


danaskvnebi mosdevda. Bekonma, sanacvlod, induqciuri msjelobis meTodi
SemogvTavaza, romliTac garkveuli raodenobis calkeuli SemTxvevebis
Seswavla hipoTezamde da SemdgomSi ganzogadebamde migviyvanda. moli
(Mouly 1978) amas Semdegi mosazrebiT xsnis: bekonis ZiriTadi wanamZRvari
iyo, rom sakmarisi monacemebis arsebobis pirobebSi, maSinac ki, Tu
adamians winaswar araviTari mosazreba ar gaaCnia maTi mniSvnelovnebisa
Tu mniSvnelobis

Sesaxeb, yuradRebiani damkvirvebeli mainc

SeZlebs

sagulisxmo mimarTebebisa da kanonebis aRmoCenas. amrigad, bekonis mier


mecnierebaSi

Setanili

ZiriTadi

wvlili

is

iyo,

rom

man

SeZlo

mecnierebis gadarCena deduqciuri meTodis sasikvdilo marwuxebisgan,


romlis mcdarma gamoyenebam SeaCera mecnieruli progresi. ase rom, man
mecnierebis yuradReba adamianebis problemebis gadawyvetis bunebisken
mimarTa imiT, rom SemowmebisTvis empiriuli mtkicebuleba moiTxova.
logika

da

avtoriteti

TavisTavad

aRar

ganixileboda,

rogorc

dasabuTebis damajerebeli saSualeba. amis nacvlad, isini samyarosa da


misi fenomenebis Sesaxeb hipoTezebis wyaroebad iqcnen.
bekonis induqciur meTods SemdgomSi induqciur-deduqciuri midgomis
ganviTareba mohyva, romelic aerTianebs aristoteleseul deduqciasa da
bekoniseul

induqcias.

am

SemTxvevaSi

mkvlevari

induqciisa

(dakvirvebidan hipoTezisken) da deduqciis (hipoTezidan daskvnebisken)


ormxriv procesSia CarTuli (Mouly 1978). hipoTezebi mkacrad mowmdeba da
saWiroebis SemTxvevaSi xelaxla gadaixedeba.

45

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

miuxedavad imisa, rom orives _ rogorc deduqcias, ise induqcias,


Tavisi susti mxareebi aqvs, mecnierebis ganviTarebaSi maT mier Setanili
wvlili ganuzomelia da sam kategoriaSi Tavsdeba:

hipoTezebis SemoTavazeba;

am hipoTezebis logikuri ganviTareba;

mecnieruli

kvlevis

Sedegebis

dawmenda,

interpretacia

da

konceptualur CarCoSi CarTva.


WeSmaritebis
kerlingerma
savaraudo

dadgenis

(1970)

gansazRvra,

mimarTebis

gakontrolebuli,

kidev

Sesaxeb

empiriuli

erT

saSualebaa

rogorc
hipoTeturi
da

bunebriv

kvleva,

movlenebs

debulebebis

kritikuli

romelic
Soris

sistematuri,

Seswavla.

ufro

konkretulad, problemebis gadaWris zemoT aRwerili saSualebebisgan,


kerZod,

gamocdilebisgan

kvlevas

sami

maxasiaTebeli

ganasxvavebs.

pirveli, Tu gamocdilebas SemTxveviTad ganxorcielebul movlenebTan


aqvs saqme, kvleva sistematuri da gakontrolebulia, misi operaciebi ki
zemoT aRweril induqciur-deduqciur models efuZneba. meore, kvleva
empiriulia. mecnieri gadamowmebisTvis gamocdilebas mimarTavs. rogorc
kerlingeri (1970) ambobs, subieqturi, pirovnuli rwmena unda gadamowmdes
realobasTan mimarTebaSi, anu Sedardes obieqtur, empiriul faqtebsa da
testebs. mesame, kvleva TviTkoregirebadia. mecnieruli meTodi ara marto
Tavis TavSi moicavs meqanizmebs, romlebic mecnierebs sxva adamianisTvis
damaxasiaTebeli
Sedegebi

Riaa

Secdomebisgan
sajaro

icavs,

kritikuli

aramed

misi

ganxilvisTvis.

procedurebi
mcdari

da

Sedegebi

droulad gamovlindeba da an gadaisinjeba, an ugulebeliyofa (Mouly


1978). kvleva gamocdilebisa da msjelobis kombinaciaa da WeSmaritebis
aRmoCenis yvelaze warmatebul midgomad unda miviCnioT, kerZod, imdenad,
ramdenadac sabunebismetyvelo mecnierebebs afiqrebT es sakiTxi (Borg
1963).1

46

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

ganaTlebis kvlevam socialuri mecnierebis ramdenime konkurentuli


pozicia

SeiTvisa

aRiarebuli

tradiciuli

pozicia

da

interpretaciuli xedva, aseve, ramdenime sxva midgoma, romelic am TavSi


mimovixileT kritikuli, feministuri da kompleqsurobis Teoriebi.
aRiarebuli tradiciuli poziciis mixedviT, socialuri mecnierebebi,
arsebiTad, igivea, rac sabunebismetyvelo mecnierebebi da, maSasadame,
isini mimarTulia bunebrivi da universaluri kanonebis aRmoCenisken,
romliTac regulirdeba da ganisazRvreba individualuri da socialuri
qceva.

interpretaciuli

pozicia,

iziarebs

ra

sabunebismetyvelo

mecnierebebis simkacresa da tradiciuli socialuri mecnierebis imave


mizans aRweros da axsnas adamianis qceva, xazs usvams imas, Tu riT
gansxvavdebian adamianebi aracocxali bunebis fenomenebisgan da, metic,
erTmaneTisgan. es urTierTsapirispiro poziciebi da, aseve, ganaTlebis
kvlevisas maTi Sesatyvisi anareklebi, upirveles yovlisa, socialuri
realobisa

da

individualuri

koncefciebidan
gasagebad

momdinareobs.

kargi

iqneba,

Tu

da

socialuri

SemdgomSi
am

Temas

qcevis

ganxiluli
ufro

gansxvavebuli

sakiTxebis

detalurad

ukeT

gavecnobiT

(ixileT http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 Tavi 1, faili 1.1. ppt).

socialuri realobis ori koncefcia


socialuri
socialuri

mecnierebis

realobis

Sesaxeb

axlaxan

erTmaneTisgan

ganxiluli

sruliad

mosazrebebi

gansxvavebul

xedvas

warmoadgens da mis interpretaciasac Sesabamisi gansxvavebuli gzebiT


axdens.

socialuri

samyaros

am

koncefciebTan

yvelaze

Sedegianad

miaxloeba, albaT, SegviZlia maT safuZvlad mdebare eqsplicituri da


impliticuri daSvebebis ganxilviT. Cveni analizi barelisa da morganis
(Burrell and Morgan 1979) naSroms eyrdnoba, romelTac aseTi daSvebebis
oTxi jgufi gamoyves.
pirveli,

arsebobs

ontologiuri

xasiaTis

daSvebebi

daSvebebi,

romlebic Tavad sakvlevi socialuri fenomenis bunebas, anu arss exeba.


amrigad,

avtorebi

kiTxuloben:

socialuri

realoba

garegania

47

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

individebisTvis garedan waredgineba maT cnobierebas, Tu individis


cnobierebis produqtia? realoba obieqturi bunebisaa, Tu individis
kogniciis Sedegia? is samyaroSi sadRac gareT aris mocemuli, Tu
adamianis gonebiTaa Seqmnili? es kiTxvebi pirdapir momdinareobs iqidan,
rasac

filosofosebi

nominalistur-realistur

debats

uwodeben.

nominalisturi poziciis mixedviT, azris obieqti mxolod sityvebia da


ar

arsebobs

damoukideblad

xelmisawvdomi

raRac,

rac

sityvis

mniSvnelobas qmnis, xolo realisturi pozicia amtkicebs, rom obieqtebi


damoukideblad arseboben da maTi arseboba ar aris damokidebuli imaze,
icis Tu ara vinmem amis Sesaxeb.
daSvebaTa meore jgufi, romlis diferenciacia barelma da morganma
(1979) moaxdines, epistemologiuri xasiaTisaa da codnis safuZvlebs exeba
mis bunebasa da formebs; xsnis, rogor xdeba misi SeZena da rogor
gadaecema sxva adamianebs. am konkretul debatSi dakavebuli pozicia
gavlenas

moaxdens

imaze,

Tu

rogor

moipovebs

adamiani

codnas

socialuri qcevis Sesaxeb. mosazreba, rom codna myari, obieqturi da


xelSesaxebia,

mkvlevrebisgan

sabunebismetyvelo
amisgan

mecnierebis

gansxvavebiT,

unikaluri,

damkvirveblis

codna,

mkvlevrebs

rols

meTodebisadmi
rogorc

sakuTari

amasTanave,

erTgulebas

pirovnuli,

kvlevis

da,

saganSi

moiTxovs.

subieqturi

da

CarTulobasa

da

sabunebismetyvelo mecnierebis meTodebis uaryofas aiZulebs. pirvelze


daTanxmeba pozitivistobas niSnavs, meoreze antipozitivistobas.
daSvebaTa mesame jgufi adamianis bunebas da, kerZod, adamianebisa da
maTi garemos urTierTobas Seexeba. vinaidan adamiani kvlevis subieqtic
aris

da

obieqtic,

mecnierebisTvis

aseTi

marTlac

tipis

Sors

daSvebebis

mimavalia.

am

Sedegebi

socialuri

daSvebebidan

adamianis

orgvari xati ikveTeba: erTi meqanikurad da deterministulad reagirebs


Tavis

garemoze,

anu

garemos

produqtia,

romelsac

marionetiviT

akontroleben; meore, Tavisufali nebis mqone da kreatuli, Tavad aris


sakuTari qmedebis iniciatori da Tavad qmnis Tavis garemos. Sesabamisad,

48

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

aq gvaqvs gansxvaveba determinizmsa da voluntarizms Soris (Burrell and


Morgan 1979).
yovelive zemoT Tqmulidan gamomdinareobs, rom ganxilul daSvebaTa
sami

jgufi

interesebze,

uSualod

zemoqmedebs

vinaidan

adamianis

epistemologiebi
meTodebs
obieqtur

da

iTxovs.
(an

fenomenebis

modelebi,

msgavsad,

gansxvavebuli

ontologiebi,

mxriv,

romlebic

midgomas

myarad,

meTodologiur

Tavis

mkvlevrebi,

pozitivistur)

mkvlevrebis

kvlevis

gansxvavebul

socialuri

samyarosadmi

amjobineben

realurad

da

da

mas,

bunebrivi

individisTvis

gareganad

miiCneven, tradiciuli variantebidan _ gamokiTxvebidan, eqsperimentebidan


da a.S. _ irCeven. isini, vinc ufro subieqtur (an antipozitivistur)
midgomas

aniWeben

upiratesobas

da

samyaros

gacilebiT

rbilad,

pirovnulad da adamianis mier Seqmnilad miiCneven, SedarebiT axal da


ganviTarebad teqnikebs _ magaliTad, axsnebs, monawilis dakvirvebasa da
pirovnul konstruqtebs irCeven.
Tu individebi emxrobian pozicias, romlis mixedviTac socialuri
samyaro bunebrivi samyaros msgavsia _ myari, garegani da obieqturi
realobaa,

maSin

faqtorebs

Soris

mecnieruli

kvleva-Zieba

mimarTebebisa

da

am

samyaroSi

kanonzomierebebis

SerCeul

analizisken

warimarTeba. es kvleva, upiratesad, raodenobrivi iqneba da elementebis


gansazRvrasa
dadgenaze

da

maT

Soris

fokusirdeba.

mniSvnelobis

mqone

mimarTebis

gamovlenis

SesaZlo

gzebis

Sesabamisad,

amtkiceben

isini,

fundamenturi

meTodologiuri

sakiTxebia

Tavad

cnebebi,

maTi

gazomva da ZiriTadi Temebis identificireba im universaluri, zogadi


kanonebis ZiebaSi, romlebic xsnis da marTavs dasakvirvebel, anu sakvlev
movlenas (Burrell and Morgan 1979). midgomas, romelic zogadi kanonebis
dasadgenad

mowodebuli

procedurebiTa

da

meTodebiT

xasiaTdeba,

nomoTeturi SeiZleba ewodos.


Tumca, Tu vinme upiratesobas aniWebs socialuri realobis xedvis
alternatiul gzas, romelic socialuri samyaros SeqmnaSi individebis

49

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

subieqturi gamocdilebis mniSvnelobaze akeTebs aqcents, maSin kvlevis


fokusSi sxva sakiTxebi moxvdeba da maTdami midgomac gansxvavebuli
iqneba. ZiriTadi sakiTxi iqneba imis garkveva, Tu rogor axerxebs adamiani
im samyaros Seqmnas, Secvlasa da interpretirebas, romelSic arsebobs. am
midgomaSi aris rogorc Tvisebrivi, ise, raodenobrivi aspeqti. rogorc
bareli da morgani (1979) da kirki da mileri (1986: 14) SeniSnaven, aq
aqcenti calkeuli individis unikaluri SemTxvevis axsnasa da gagebaze
keTdeba

da

ara

relativisturi

zogadsa

socialuri

absoluturi,

garegani

konkretulze

da

da

universalurze.

samyaro

realoba.

pirovnulze

ufro

gamo

subieqturi,

ainteresebT,

individualuri

xazgasmis

aq

qcevis

am

vidre

Seswavlisas

midgomas

SeiZleba

ideografiuli ewodos.
ontologiuri,

epistemologiuri,

adamianuri

da

meTodologiuri

daSvebebi safuZvlad udevs socialuri realobis aRqmis or gansxvavebul


gzas. am daSvebebis barelisa da morganiseuli analizis mimoxilvaSi
safuZveli CavuyareT ori sapirispiro poziciis ufro vrcel kvlevas,
romelic

Tavs

praqtikasa
CanarTSi

da,
es

Sejamebuli.

iCens

adamianis

SeTanxmebis
daSvebebi

masSi

qceviT

safuZvelze,

dainteresebuli
ganaTlebis

subieqturoba-obieqturobis

mocemulia

daSvebebis

oTxi

mkvlevrebis

problemebSi.

1.1

ganzomilebaSia
jgufi

teqstSi

ganmartebuli terminebis gamoyenebiT da ise, rogorc maT socialuri


filosofiis mecnierebaSi moixsenieben.

50

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

adamianis

qcevis

Seswavlisadmi

zemoT

ganxilul

orive

midgomas

seriozuli wvlili Seaqvs klasebisa da skolebis kvlevaSi. is, Tu ra


pozicia

ukavia

mkvlevars,

gavlenas

axdens

yvelaferze:

problemis

SerCevaze, kiTxvebis formulirebaze, moswavleebisa da maswavleblebis


daxasiaTebaze,

meTodologiur

saxeobebsa

da

maTTan

poziciebis

mniSvnelovani

problemebze,

mopyrobis

saZiebeli

meTodebze.

praqtikuli

gamoyenebis

monacemebis

urTierTsapirispiro
Sesaxeb

garkveul

warmodgenas Segviqmnis CanarTi 1. 2, romelSic isini Sedarebulia mTeli


rigi

ZiriTadi

organizaciul

aspeqtebis
CarCoSi.

mixedviT

klasebisa

da

farTo
skolebis

sazogadoebriv
kvlevaSi

am

da
ori

perspeqtivis gamoyenebis Sesaxeb SemdgomSi ufro vrclad visaubrebT.


vinaidan

didi

mniSvneloba

aqvs

socialuri

mecnierebis

epistemologiuri bazisisTvis da gavlenas axdens ganaTlebis kvlevaze,


am TavSi didi adgili eTmoba pozitivistur da antipozitivistur debats.

51

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

CanarTi 1.2.
socialuri realobis interpretaciis alternatiuli safuZvlebi

socialuri realobis
koncefciebi
Sedarebis
ganzomilebebi

obieqtivisturi

subieqtivisturi

filosofiuri
safuZveli

realizmi: samyaro arsebobs


da Seimecneba ise, rogoric
aris is realurad.
organizaciebi realuri
erTeulebia, romelTac
TavianTi sakuTari cxovreba
aqvT.

idealizmi: samyaro
arsebobs, magram sxvadasxva
adamianebi mas sruliad
sxvadasxvagvarad ageben.
organizaciebs qmnis
socialuri realoba.

socialuri
mecnierebis roli

sazogadoebis da masSi
adamianis qcevis zogadi,
universaluri kanonebis
dadgena.

imis dadgena, Tu rogor


axdenen sxvadasxva
adamianebi im samyaros
intepretacias, romelSic
cxovroben.

socialuri
realobis bazisuri
erTeulebi

koleqtiuroba: sazogadoeba
an organizaciebi

individebi cal-calke an
erTad moqmedeben

wvdomis/gagebis
meTodebi

im mdgomareobebisa Tu
urTierTobebis
identificireba, romlebic
koleqtiurobas arsebobis
SesaZleblobas aZlevs. imis
gageba, Tu ra mdgomareobebi
da urTierTobebia es.

im subieqturi
mniSvnelobebis
interpretacia, romelTac
individebi aZleven sakuTar
qmedebebs. TiToeuli aseTi
qmedebisTvis subieqturi
wesebis dadgena.

Teoria

mosazrebaTa racionaluri
sistema, romelic
mecnierebma adamianis qcevis
asaxsnelad aages.

mniSvnelobaTa erToblioba,
romelsac adamianebi
TavianT samyaroSi da mis
farglebSi qcevaSi
garkvevisTvis iyeneben.

kvleva

Teoriis eqsperimentuli an
kvazieqsperimentuli
Semowmeba.

mniSvnelovani
urTierTobebis Zieba da
dadgena, Tu ra Sedegebi
moaqvT maT qmedebisTvis.

52

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

meTodologia

realobis abstraqcia,
ZiriTadad, maTematikuri
modelebisa da
raodenobrivi analizis
gamoyenebiT.

realobis reprezentacia
Sedarebis mizniT. enisa da
mniSvnelobis analizi.

sazogadoeba

mowesrigebuli. imarTeba
calsaxad gansazRvruli,
erTmniSvnelovani
RirebulebebiT da mxolod
am RirebulebebiT aris
SesaZlebeli misi arseboba.

winaaRmdegobrivi. imarTeba
Zalauflebis mqone
adamianebis RirebulebebiT.

organizaciebi

mizanze orientirebuli.
adamianebisgan
damoukidebeli.
sazogadoebaSi wesrigis
damyarebisTvis mowodebuli
instrumentebi, romelic
emsaxureba orives _
sazogadoebas da adamianebs.

adamianebsa da maT miznebze


damokidebuli. Zalauflebis
instrumentebi, romlebsac
akontrolebs zogierTi
adamiani da SeuZlia,
gamoiyenos TavisTvis
sasikeTod miCneuli
miznebis misaRwevad.

organizaciuli
paTologiebi

organizaciebi
winaaRmdegobaSi modian
sazogadoebis
RirebulebebTan da
individis moTxovnilebebTan

adamianebis miznebis
gansxvavebulobis pirobebSi
yovelTvis arsebobs
konfliqti adamianebs
Soris, romlebic am
miznebis miRwevisken
iswrafian.

rekomendaciebi
cvlilebisTvis

organizaciis struqturis
Secvla, raTa is
SesabamisobaSi movides
sazogadoebis
RirebulebebTan da
individis
moTxovnilebebTan.

garkveva, ra RirebulebebiT
moqmedebs organizacia da
vis ekuTvnis es
Rirebulebebi. adamianebis
an, Tu SesaZlebelia, maTi
Rirebulebebis Secvla.

wyaro: adaptirebulia Barr Greenfield 1975

pozitivizmi
miuxedavad imisa, rom antikuri saberZneTidan dRemde pozitivitizmis
Tema mudmivad meordeba dasavluri azris istoriaSi, istoriulad is
mecxramete saukunis frang filosofos ogiust komtTan asocirdeba. is

53

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

iyo pirveli moazrovne, romelmac es sityva filosofiuri poziciidan


gamoiyena (Beck 1979). misi pozitivizmi qcevis Seswavlis saSualebebad
dakvirvebasa da msjelobas iyenebs. axsna mecnieruli aRweris meSveobiT
xdeba. oldroidi, filosofiis istoriisa da mecnierebis meTodologiis
kvlevaSi, (1986) wers:
swored komtma gamoigona axali mecniereba sazogadoebis Sesaxeb da mas
is saxeli daarqva, romelsac ase miveCvieT . . . . socialuri fenomenebi
fsiqologiuri
ganxiluliyo

(an
da,

biologiuri)
fizikuri

kanonebisa

fenomenebis

da

Teoriebis

msgavsad,

WrilSi

empiriulad

unda

yofiliyo

nakvlevi.
(Oldroyd 1986)

komtis poziciam migviyvana pozitivizmis zogad doqtrinamde, romlis


mixedviTac, mTeli WeSmariti codna sensorul gamocdilebas eyrdnoba da
mxolod dakvirvebisa da eqsperimentis meSveobiT aris SesaZlebeli am
codnis gazrda. mihyveba ra empirizmis tradiciebs, is zRudavs kvlevaZiebis farglebs da rwmenas, Tu ra SeiZleba dadgindes utyuarad, riTac
uars

ambobs

codnis

spekulaciur

mxolod

msjelobiT

mcdelobebze. Sedegad

miRebis

Camoyalibda

metafizikur

da

moZraoba, romelsac

faqtebsa da bunebriv fenomenebze mtkice orientacia ewoda (Beck 1979).


miuxedavad

imisa,

rom

termins

pozitivizmi

filosofosebi

da

socialuri mecnierebi iyeneben, misi rezidualuri mniSvneloba mainc


yovelTvis

saxezea

da

niSnavs,

rom

sabunebismetyvelo

mecniereba

kacobriobis mier dagrovili codnis paradigmadaa aRiarebuli. (Duncan


1968).

aq

Sedis

gidensis

urTierTdakavSirebuli
mecnierebis

socialur

rogorc

mier

daSvebebi.

meTodologiuri

SesaZlebeli
mecnieris,

(1975)

identificirebuli

pirveli,

procedurebis

mecnierebebSi.

socialuri

realobis

sabunebismetyvelo

gamoyeneba

aq

Semdegi

pirdapir

pozitivizmi
damkvirveblis,

aris

socialuri
konkretul

pozicias gulisxmobs. meore, socialur mecnierTa kvleva-Ziebis saboloo


produqtis

formulireba

sabunebismetyvelo

mecnierebaSi

arsebuli

54

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

analogiuri produqtis terminebiT aris SesaZlebeli. es niSnavs, rom


maTi analizi imave saxis kanonebiTa da kanonismagvari regularobebiT
unda aRiweros, romlebic bunebriv fenomenTan mimarTebaSia dadgenili.
aq pozitivizmSi moiazreba socialuri mecnierebis, rogorc sakuTari
sakvlevi

sagnis

Camoyalibebuli

analitikosebisa
garkveuli

da

mosazreba.

interpretatorebis,
pozitivizmi

mkafiod

amtkicebs,

rom

mecniereba SeZlebisdagvarad maqsimalurad idealur codnas gvaZlevs.


Tumca, pozitivizmi naklebad warmatebulia adamianis qcevis Seswavlis
im SemTxvevebSi, rodesac adamianis bunebis ganuzomeli sirTule da
socialuri

fenomenebis

winaaRmdegobaSi

mouxelTebeli

modis

kanonzomierebasTan.

es

da

bunebrivi

viTareba

arsad

SeumCneveli

samyaros
iseTi

Tvisebebi

wesrigTan

TvalsaCino

ar

da
aris,

rogorc klasisa da skolis konteqstSi, sadac swavlebis, swavlisa da


adamianuri urTierTqmedebis problemebi pozitivist mkvlevars giganturi
gamowvevis winaSe ayenebs (ix. http://www.routledge.com/textbooks/978015368780 _
Tavi 1, faili 1. 2. ppt).
filosofiisa da mecnierebis meTodologiis istoriaSi pozitivizmis
Sesaxeb

meti

informaciisTvis

ixileT

Oldroyd

(1986).

axla

ufro

detalurad ganvixiloT misi zogierTi maxasiaTebeli.

daSvebebi da mecnierebis buneba


daviwyoT mecnieruli rwmenis principebis ganxilviT: im daSvebebis
saxesxvaobebiT, romlebsac mecnierebi, xSirad impliciturad, TavianT
yoveldRiur

samuSaoSi

akeTeben.

pirveli

es

aris

determinizmis

daSveba. martivad es niSnavs, rom movlenebs aqvs TavianTi mizezebi da es


movlenebi determinirebulia sxva movlenebiT an garemoebebiT. mecniereba
viTardeba rwmeniT, rom droTa ganmavlobaSi SesaZlebelia am mizezSedegobrivi kavSirebis gamovlena da gageba da, rom movlenebi aixsneba
maTi winapirobebiT. garda amisa, bunebriv samyaroSi movlenebi ara marto
determinirebulia sxva garemoebebiT, aramed arsebobs determinirebis
kanonzomierebac: samyaro ar Wirveulobs. mecnierebis saboloo mizans

55

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

samyaroSi

xdomilobebis

ganxorcielebis

amxsneli

kanonebis

formulireba warmoadgens, rac maT prognozirebisa da kontrolis myar


safuZvels miscems.

empirizmis

meorea
amtkicebs,

rom

daSveba.

garkveuli

am

pozicias

ukve

sando

codnis

saxis

SevexeT,

romelic

miReba

mxolod

gamocdilebiT aris SesaZlebeli. mecnieruli TvalsazrisiT, praqtikaSi


es

niSnavs,

rom

Teoriis

an

hipoTezis

simyare

damokidebulia

mis

mxardasaWerad mopovebuli empiriuli sabuTis bunebaze. aq empiriuli


niSnavs imas, rac eqvemdebareba dakvirvebiT da uSualo gamocdilebiT
gadamowmebas (Barratt 1971); aseve, kvlevis situaciaSi Teoriis an hipoTezis
mtkicebulebas _ dasabuTebis Semcvel monacemebs an Zlier dasabuTebas,
romelic albaTobis terminebiT aris formulirebuli.
moli (1978) empiriuli mecnierebis procesSi xuT etaps gamoyofs:
1. gamocdileba:

mecnieruli

wamowyebis

sawyisi

wertili

yvelaze

elementarul doneze;

klasifikacia:

2. monacemTa

sxvagvarad

naklebad

gasagebi

erTobliobebis formaluri sistematizacia;


3. kvalifikacia: ufro daxvewili etapi, romelzec gazomvis sizuste
maTematikuri meTodebis gamoyenebiT fenomenis ufro adekvaturi
analizis saSualebas iZleva;
4. urTierTmimarTebis

aRmoCena:

fenomenebs

Soris

funqciuri

urTierTmimarTebis identifikacia da klasifikacia;


5. WeSmaritebasTan

miaxloeba:

mecniereba

WeSmaritebasTan

TandaTanobiT miaxloebiT viTardeba.


mesame

daSveba,

ekonomiurobis

romelic

principia.

SeZlebisdagvarad

yvelaze

safuZvlad

aq

ZiriTadi

ekonomiuri

udevs
idea
gziT

mecnieris
isaa,

unda

rom

aixsnas.

muSaobas,
fenomeni
rogorc

ainStaini ambobda, saqme imdenad martivi unda gavxadoT, ramdenadac


SesaZlebelia,

magram

ara

ufro

martivi!

am

principis

pirveli

istoriuli ganacxadi uiliam okams (William Occam) ekuTvnis, rodesac man

56

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Tqva,

rom

axsnis

principebi

(erTeulebi)

usargeblod

ar

unda

momravldes. am gamonaTqvamis interpretacia, cxadia, sxvadasxvagvarad


SeiZleba: fenomeni umjobesia ori cnebiT avxsnaT da ara _ samiT; martivi
Teoria unda vamjobinoT rTuls.
bolo _ zogadobis daSveba mniSvnelovan rols asrulebs msjelobis
orive

meTodSi

deduqciurSic

da

induqciurSic.

faqtobrivad,

istoriul WrilSi Tu SevxedavT, konkretul kerZosa da abstraqtul


zogads Soris problemuri damokidebuleba arsebobda, rac SemdgomSi
codnis

Sesaxeb

empiriulis

ori

konkurentuli

saxiT

Camoyalibda.

Teoriis

iwyeben

ra

racionaluris

kerZoze

da

dakvirvebiT,

mecnierebi TavianTi Sedegebis ganzogadebas mTel samyaroze apireben. es


imitom

xdeba,

rom

maT,

saboloo

jamSi,

axsna

ainteresebT.

cxadia,

zogadobis cneba gacilebiT nakleb problemas uqmnis sabunebismetyvelo


mecnierebaSi

moRvawe

mkvlevrebs,

romlebic,

ZiriTadad,

aracocxal

masalasTan muSaoben, vidre socialur mecnierebs, romelTac gardauvlad


uwevT

adamianTa

populaciebidan

aRebul

SerCevebTan

gamklaveba

da

Semdeg SerCevebSi miRebuli Sedegebis didi sifrTxiliT ganzogadeba am


populaciebze.
aq mivadeqiT ZiriTad kiTxvas: ra aris mecniereba? kerlingeri (1970)
miuTiTebs, rom Tavad mecnierul samyaroSi SeiZleba mecnierebis Sesaxeb
ori zogadi mosazrebis povna, esenia: statikuri da dinamikuri. statikuri
mosazrebiT,

romelic,

gansakuTrebiT,

araprofesionalebisken

aris

mimarTuli, mecniereba aris aqtivoba, riTac samyaros sistematuri codna


emateba.

mecnieris

saqmea

axali

faqtebis

aRmoCena

da

codnis

ukve

arsebul maragSi maTi CarTva. amgvarad, mecniereba ganixileba, rogorc


monacemebis akumulirebuli erToblioba da aqcenti, ZiriTadad, codnis
mimdinare mdgomareobasa da mis Sevsebaze keTdeba.2 amis sapirispirod,

dinamikuri xedvisTvis mecniereba ufro metia, vidre aqtivoba; ufro meti,


vidre raRac, rasac mecnierebi akeTeben. am koncefciis mixedviT, ra Tqma
unda,

mniSvnelovania

dagrovili

codnis

qona,

magram

rac

marTlac

57

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

yvelaze mniSvnelovania, is aRmoCenebia, romelsac mecnierebi akeTeben.


Sesabamisad, aq aqcenti mecnierebis evristikul bunebaze keTdeba.
sapirispiro mosazrebebi mecnierebis funqciebis Sesaxebac arsebobs.
es

mosazrebebi

Sejamebulia

CanarTSi

1.

3.

Tumca,

profesionali

mecnierebisTvis mecniereba samyaros wvdomis meTodia; axsnisa da gagebis,


winaswarmetyvelebisa

da

kontrolis saSualebaa. maTTvis

mecnierebis

saboloo mizani Teoriaa.


CanarTi 1.3
mecnierebis funqciebi
1.

problemebis moZiebis, kiTxvebis dasmis, eWvebis waxalisebis, hipoTezebis


formulirebis funqcia.

2. testirebis, Semowmebis, dadasturebis funqcia; hipoTezebis wamoyenebisa


da

Semowmebis, eqsperimentebis

gameorebisa

da

gadamowmebis,

faqtebis

dawmendis, gasufTavebis funqcia.


3.

organizebis, Teoretizirebisa da struqturirebis funqcia; ufro da


ufro farTo ganzogadebebis Ziebis funqcia.

4. istoriis dafiqsirebis mecnieruli funqcia.


5. teqnologiuri mxare; instrumentebi, meTodebi da teqnikebi.
6. administraciuli, aRmasrulebeli da organizaciuli mxare.
7. publikaciisa da saganmanaTleblo funqciebi.
8. adamianebisTvis praqtikuli gamoyenebis funqcia.
9. dafasebis, sixarulis, qebisa da saxelis moxveWis funqciebi.

wyaro: Maslow 1954

kerlingeri Teorias gansazRvravs, rogorc urTierTdakavSirebuli


konstruqtebis (cnebebis), gansazRvrebebisa da debulebebis erTobliobas,
romelic

fenomenis

sistematur

xedvas

gvTavazobs

cvladebs

Soris

urTierTkavSiris CvenebiT da miznad isaxavs fenomenebis axsnasa da


winaswarmetyvelebas (kerlinger 1970). garkveuli TvalsazrisiT, Teoria
empiriuli

monacemebis

gamoyenebisTvis

calkeul

mowodebul

gabneul

erTian,

nawilebs

logikurad

ufro

farTo

Tanmimdevrul

58

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

konceptualur CarCoSi uyris Tavs. amasTan, Teoria Tavad aris axali


informaciisa da aRmoCenebis wyaro. amgvarad, is axali hipoTezebisa da
aqamde

dausmeli

kiTxvebis

wyaroa.

is

gansazRvravs

Semdgomi

kvlevebisTvis mniSvnelovan sferoebs, avlens Cavardnebs Cven codnaSi da


mkvlevars

manamde

ucnobi

fenomenebis

arsebobis

aRiarebis

SesaZleblobas aZlevs.
cxadia, arsebobs Teoriis ramdenime saxeoba da TiToeuli maTgani
mticebulebis sakuTar saxeobebs gansazRvravs. magaliTad, morisoni
(1955a) erTmaneTisgan ganasxvavebs empiriul Teoriebs, did Teoriebs da

kritikul Teorias. empiriuli Teoriebi da kritikuli Teoriebi qvemoT


aris ganxiluli. didi Teoria metanarativia, romelic gansazRvravs
kvlevis

sferos,

konceptualur
qcevisa

da

spekulaciuria,

struqturebsa

organizaciebis

ganmartavs

da

CarCoebs

aRqmis

da

da

gzebs

naTlad

ayalibebs

kreatulad

afarToebs

(Layder

1994).

is

iyenebs

fundamentur ontologiur da epistemologiur postulatebs, romlebic


kvlevis

sferos

gansazRvrisTvisaa

gankuTvnili

(Hughes

1976).

am

SemTxvevaSi empiriuli masala sailustraciod ufro gamoiyeneba, vidre


dasasabuTeblad. es exeba zogierT sociologiur Teorias, magaliTad,
marqsizms,

konsensusis

sociologebi

Teorias

SeiZleba,

da

funqcionalizms.

aRfrTovanebuli

iyvnen

maSin,

aseTi

roca

Teoriebis

Semajamebeli da yovlismomcveli bunebiT, maT mudmivad akritkebdnen.


magaliTad, mertonis (1949), qoserisa da rozenbergis (1969), dolisa (1993)
da leideris (1994) mtkicebiT, miuxedavad imisa, rom es Teoriebi SeiZleba
didi

filosofiuri

brwyinvalebiTa

da

sistemebis
logikuri

mecnierulad

unayofo

samyarosTan,

romelic

da

bizantiuri

TanmimdevrulobiT

ararelevanturia

RiaobiT,

da

fluidurobiT,

struqturuli

gvizidavdes,
ar

aris

mainc

kavSirSi

heterogenurobiTa

da

danawevrebulobiT xasiaTdeba. es wigni am tipis Teorias ar ganixilavs.


Teoriis statusi mniSvnelovnad icvleba interesis sferoSi Semavali
codnis

sferosa

da

disciplinis

mixedviT.

zogierTi

Teoria,

iseve,

59

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

rogorc

sabunebismetyvelo

daxvewilobis
ganaTlebis

maRali

mecnierebebSi,

xarisxiT

Teoriis

eleganturobisa

xasiaTdeba.

msgavsad,

sxvebi,

Camoyalibebis

da

savaraudod,

mxolod

adreul

safexurebze imyofeba da amitom Zalze arasworxazovani da araTanabaria.


poperi (1968), lakatosi (1970),3 moli (1978), laudeni (1990) da rasmuseni
(1990) gamoyofen efeqturi empiriuli Teoriis Semdeg maxasiaTeblebs:

Teoriuli sistema deduqciis saSualebas unda iZleodes da qmnides


kanonebs, romelTa Semowmeba

empiriulad iqneba SesaZlebeli. es

niSnavs, rom is unda uzrunvelyofdes dadasturebis an uaryofis


saSualebas.

adamians

Teoriis

validobis

Semowmeba

mxolod

am

Teoriidan miRebuli debulebebis (hipoTezebis) validobis SemowmebiT


unda

SeeZlos.

Tu

sxvadasxva

hipoTezis

simcdaris

dasabuTebis

ganmeorebiTi mcdelobebi warumatebelia, maSin Teorias darwmunebiT


SegviZlia
gagrZeldes

vuwodoT

validuri.

manam,

araqmedunariani

sanam,

aRmoCndeba.

es

procesi

savaraudod,
amiT

usasrulod

SeiZleba

romelime

hipoTeza

Teoriis

araadekvaturobis

arapirdapiri mtkicebuleba Seiqmneba, ramac SeiZleba mis uaryofamde


(an, rogorc ufro xSirad xdeba, am Teoriis im ufro adekvaturi
TeoriiT Canacvlebamde migviyvanos, romelsac SeuZlia gamonaklisis
daSveba).

Teoria Tavsebadi unda iyos rogorc dakvirvebasTan, ise, manamde


moqmed

TeoriebTan.

is

gadamowmebul

empiriul

monacemebs

unda

efuZnebodes da azrian debulebebsa da hipoTezebs unda eyrdnobodes.


rac ufro kargia Teoria, miT metad adekvaturad SeuZlia sakvlevi
fenomenebis axsna da miT meti faqtebis CarTva metad ganzogadebad
mniSvnelovan struqturaSi. faqtebs Soris Sinagani SeTanxmebuloba
unda

arsebobdes.

terminebs,

is

romliTac

naTlad

da

cdilobs

zustad
empiriuli

winaswarmetyvelebasa da ganzogadebas.

unda

ganmartavdes

fenomenebis

im

axsnas,

60

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Teoria martivi terminebiT unda iyos gadmocemuli. kargia is Teoria,


romelic umartivesad xsnis ufro mets. es ekonomiurobis kanonia.
Teoriam monacemebi adekvaturad unda axsnas da ar unda iyos imdenad
yovlismomcveli, rom usaSvelod gaiberos.

Teorias unda hqondes axsnisa da winaswarmetyvelebis mniSvnelovani


potenciali.

Teorias unda SeeZlos dasakvirvebel anomaliebze reagireba.

Teoria unda badebdes kvlevebs (am Temas exmaureba sigelis (1987)


komentari,

rom

efeqturi

Teoriis

erT-erTi

maxasiaTebeli

misi

nayofierebaa).

Teoriam

unda

gamoavlinos

sizuste da

universaloba

da

Tavadve

Seqmnas sakuTari falsifikaciisa da Semowmebis safuZveli imiT, rom


gansazRvros mkacri Semowmebis xasiaTi da moqmedeba (Popper 1968).
efeqturi empiriuli Teoriis Semowmeba im konteqstisgan gansxvavebul
konteqstSi xdeba, romelmac dasabami misca mas, anu unda gavcdeT
martiv

dadasturebasa

da

gacnobas

da

Semowmebisken

vimoZraoT

(Laudan 1990). unda dadgindes, Tu ra tipis mtkicebulebaa saWiro


Teoriis dasadastureblad an uarsayofad.

Teoria zedmiwevniT operacionalizebadi unda iyos.

Teoriis Semowmeba unda meordebodes, anu unda SeiZlebodes misi


xelaxla Semowmeba.
zogjer

Teoriis nacvlad, an mis Casanacvlebel

formad,

sityva

modeli gamoiyeneba. orive termini SeiZleba ganvixiloT, rogorc farTo


konceptualuri

CarCos

mqone

amxsneli

saSualeba

an

sqema,

Tumca,

modelebi xSirad analogiebs iyeneben konkretuli fenomenis grafikulad


an vizualurad ukeT warmodgenis mizniT. Tu zustia da faqtebs mcdarad
ar warmoaCens, models SeuZlia daxmarebis gaweva fenomenebis bunebis
ZiriTad sakiTxebSi sinaTlis Setanasa da fokusirebaSi.

61

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

hiCkoki da hagisi (1995) aerTianeben da aviTareben zemoT moyvanili


msjelobis xazs da Teorias Semdegnairad aRweren:
Teoria

ganixileba,

rogorc

socialuri

samyaros

Sesaxeb

codnis

sistemuri struqturis ganviTarebaze orientirebuli. am procesSi Teoria


iyenebs cnebebs, sistemebs, modelebs, struqturebs, rwmenebs, ideebsa da
hipoTezebs (Teoriebs), raTa gamoTqvas debulebebi moqmedebebis, movlenebisa
Tu

aqtivobebis

mizezebis,

garkveuli

Sedegebisa

da

saxeobebis

procesis

Sesaxeb

analizi.

da

sxva

ganaxorcielos
sityvebiT,

es

maTi

niSnavs

movlenebis iseTi saSualebebiT axsnas, romlebic Tavsebadia konkretul


filosofiur

safuZvelTan,

an,

magaliTad,

konkretul

sociologiur

an

fsiqologiur poziciasTan. maSasadame, Teoriebis mizania, rogorc garkveuli


raodenobis

cvladebs

Soris

arsebuli

urTierTmimarTebebis

Sesaxeb

varaudebis gamoTqma, ise, maTi gaanalizeba, rodesac empiriuli kvleva-ZiebiT


SesaZlebelia garkveuli regularobebisa da uwyvetobebis demonstrireba.
(Hitchcock and Hughes 1995: 20-1)

mecnieruli Teoriebi bunebiT droebiTi unda iyos. Teoria verasodes


iqneba dasrulebuli im TvalsazrisiT, rom moicavdes yvelafers, rac ki
aris cnobili da nakvlevi mocemuli fenomenis Sesaxeb. rogorc moli
(1978) amtkicebs, erT mecnierul Teorias maSinve anacvlebs ukeTesi, ufro
daxvewili Teoria, rogorc ki axali codnis mopoveba xdeba.
Teoriebsa
romlebsac
ganvixiloT

da

modelebze

mecnierebi
ori

aseTi

saubrisas

muSaobisas
xelsawyo

SevexeT

iyeneben.
_

cneba

axla
da

im

instrumentebs,

ufro
hipoTeza,

detalurad
romlebic

gadamwyvet rols asrulebs mecnierebaSi.

mecnierebis xelsawyoebi
cnebebi asaxaven konkretulidan gakeTebul ganzogadebebs, magaliTad,
risxva,

miRweva,

gaucxoeba,

siswrafe,

inteleqti,

demokratia.

Tu

am

magaliTebs ufro kargad davakvirdebiT, vnaxavT, rom TiToeuli maTgani


aris sityva, romelic ideas gamoxatavs: ufro zustad, cneba aris sityvis
(anu simbolos) da ideis, anu koncefciis urTierToba. vinc ar unda

62

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

viyoT da rasac ar unda vakeTebdeT, yvelani viyenebT cnebebs. bunebrivia,


zogierTi maTgani saerToa erT kulturaSi mcxovrebi adamianebis yvela
jgufisTvis da yvela iyenebs maT. aseTi cnebebia, magaliTad, bavSvi,
siyvaruli da samarTlianoba. Tumca, sxva cnebebis gamoyenebis areali
ufro SezRudulia da maT mxolod garkveuli jgufebi, specialistebi an
profesiis

warmomadgenlebi

iyeneben.

aseTi

cnebebis

magaliTebia

idioglosia, retroaqtiuli Sekaveba da anticipatoruli socializacia.


cnebebi saSualebas gvaZlevs, rom samyaros garkveuli mniSvnelobebi
mivaniWoT. maTi saSualebiT realoba mniSvnelobas, wesrigsa da logikur
Tanmimdevrulobas

iZens.

cnebebi

saSualebebia,

romliTac

TanxmobaSi

movdivarT Cven gamocdilebasTan. Sesabamisad, is, Tu rogor aRviqvamT


samyaros, mniSvnelovanwilad damokidebulia Cven xelT arsebul cnebaTa
erTobliobaze. rac ufro meti cneba gvaqvs maragSi, miT meti sensoruli
monacemi SegviZlia avkrifoT da rac ar unda iyos sadRac iq, miT
metad sando iqneba Cveni perceptuli (da kognituri) wvdoma. Tu samyaros
Cveneul aRqmebs Cven xelT arsebuli cnebebi ganapirobebs, maSin aqedan
gamomdinareobs, rom cnebaTa sxvadasxva erTobliobis mqone adamianebi
erTsa da imave obieqtur realobas sxvadasxvagvarad dainaxaven _ eqimi
sruliad

gansxvavebul

cnebebze

dayrdnobiT

dasvamda

daavadebis

diagnozs, vidre, vTqvaT, araprofesionali imsjelebda imave daavadebaze


SezRuduli da gamartivebuli frazebiT.
amrigad,

SeiZleba

ikiTxoT,

saiT

mivyavarT

am

yvelafers?

pasuxi

martivia: imisken, rom socialur mecnierebs msgavsad Camoyalibebuli an


saTanado

detaluri

gansazRvrebebis

mqone

cnebebi

aqvT,

rac

maT

saSualebas aZlevs, rom erTmaneTis msgavsad aRiqvan samyaro da samyaros


is nawili asaxon, romelic maTi kvlevis sferoSi Sedis. mTlianobaSi es
cnebebi qmnian ufro farTo mniSvnelobebis sistemas, romelic maT im
realobis

axsnis

cxovrebiseul

SesaZleblobas

gamocdilebaSi

iRebs

aZlevs,
saTaves

romelic
da

yoveldRiur

dasturdeba.

am

63

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

mosazrebis sailustraciod gamodgeba socialuri klasis cneba. hiuzi


(Hughes 1976) ambobs, rom is gvTavazobs
wess,

bades,

gamocdilebis

marTalia,

Sesaxeb

zogjer

saubrisas

bundovans,

im

gamosayeneblad,

garkveuli

romelic

tipis

ekonomikur

mdgomareobas, cxovrebis stils, cxovrebiseul SesaZleblobebs exeba da am


cnebis sxva cnebebTan dakavSirebiT Cven saSualeba gveZleva konkretul
sistemaSi an sferoSi avagoT Teoria gamocdilebis Sesaxeb.
(Hughes 1976: 34)

mecnierul

cnebebze

saubrisas

ori

mniSvnelovani

momenti

unda

aRiniSnos. pirvelia is, rom isini ar arseboben Cvengan damoukideblad:


faqtobrivad,

isini

Cveni

gamogonebaa,

romelic

saSualebas

gvaZlevs

raRac mainc gavarkvioT bunebis, sul mcire, aSkarad SesamCnev qaosSi.


meorea is, rom maTi raodenoba sasrulia da amiT upirispirdebian im
fenomenTa usasrulo raodenobas, romelTa axsnac moeTxovebaT.
mecnieris meore umniSvnelovanesi xelsawyo hipoTezaa. swored aqedan
iwyeba

kvlevaTa

Sedegobriv
hipoTezas

an

umravlesoba,
Tanmxleb

ganmartavs,

gansakuTrebiT

urTierTobebs

rogorc

maSin,

ikvleven.

savaraudo

rodesac

mizez-

kerlingeri

debulebas

ori

an

(1970)
meti

cvladis urTierTmimarTebis Sesaxeb, an codnaze dafuZnebul varauds,


Tumca

is

gansxvavdeba

codnaze

damyarebuli

xSirad mniSvnelovani Seswavlis, gaazrebisa

varaudisgan
da

imiT,

dakvirvebis

rom

Sedegia.

medavari (Medawar 1972) hipoTezasa da mis funqciaze ase wers:


mecnieruli

gagebis

yvela

winsvla

TavgadasavliT

iwyeba,

winaswari

nebismier

warmosaxviT,

doneze

Tu

ra

spekulaciuri

SeiZleba

iyos

WeSmariti, winaswari warmodgeniT, romelic yovelTvis da aucileblad


mcirediT mainc (zogjer ki didad) scdeba imas, risi dajerebis logikuri da
faqtobrivi dasabuTebac mogvepoveba. es SesaZlo samyaros gamogonebaa, an am
samyaros mciredi nawilia. Semdeg am varauds akritikeben, raTa dadgindes, es
warmosaxviTi samyaro rameTi mainc Tu hgavs realurs. maSasadame, ori azris
urTierTqmedebis nebismier doneze, mecnieruli msjeloba aris ori xmis _

64

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


warmosaxviTisa da kritikulis _ dialogi; dialogi, Tu gnebavT, SesaZlosa
da

realurs,

SemoTavazebulsa

da

moZvelebuls,

varaudsa

da

kritikas,

SesaZlo WeSmaritebasa da arsebul, dadgenil faqts Soris.


(Medawar 1972)

kerlingerma (1970) gamoyo kargi hipoTezis ori kriteriumi. pirvelia


is, rom hipoTeza aris debuleba cvladebis urTierTmimarTebis Sesaxeb;
meorea is, rom hipoTeza saxavs masSi gamoTqmuli varaudis Semowmebisa
da mimarTebebis dadgenis gzebs. amas avtori or damxmare kriteriumsac
umatebs: hipoTeza arsebul codnasTan Sedarebis SesaZleblobas iZleva
da

is

SeZlebisdagvarad

ekonomiurad

aris

mocemuli.

amgvarad,

Tu

vvaraudobT, rom socialuri klasi ganapirobebs akademiur miRwevas, Cven


gvaqvs

erTi

akademiur

cvladis

miRwevasTan.

kerlingeris

mier

socialuri
da

klasis

vinaidan

gansazRvruli

mimarTeba

orive

meoresTan

cvladi

ZiriTadi

gazomvadia,
kriteriumebi

dakmayofilebulia. isini arc kerlingeriseul damxmare kriteriumebs


arRveven (aseve, ixileT CanarTi 1. 4).
CanarTi 1. 4.
hipoTeza
roca mecniers ukve formulirebuli aqvs hipoTeza, mas Semdegi nabijis
gadadgma

SeuZlia.

hipoTeza

warmarTavs

mkvlevars,

rom

zogi

dakvirveba

SearCios, zogi _ ara da daiwyos eqsperimentireba. mecnierebi gamocdilebiT


arkveven kargi hipoTezis maxasiaTeblebs. hipoTeza, romelic iseTi zogadia, rom

nebismier fenomens moergeba, praqtikulad arafris mTqmelia. rac ufro meti


SezRudvaa hipoTezaSi, miT metad informaciulia is.
kargi hipoTeza logikurad uSualo unda iyos, anu unda xsnides imas, ris
asaxsneladac aris mowodebuli da ara _ sxva fenomenebs. logikuri uSualoba
hipoTezaSi niSnavs imas, rom misi Semowmeba SesaZlebelia SedarebiT pirdapiri,
uSualo da realuri saSualebebiT. axsnis xelovnebis didi nawilia iseTi
hihoTezebis

formulireba,

romelTa

ganxorcielebadi eqsperimentebiT.

wyaro: adaptirebulia Medawar 1981

Semowmeba

SesaZlebelia

realurad

65

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Semdeg is asaxelebs im oTx mizezs, ris gamoc aris hipoTeza kvlevis


mniSvnelovani iaraRi. pirveli, is mkvlevrebis Zalisxmevis organizebas
axdens.

hipoTezaSi

gasakeTebeli. is

gamoxatuli

mkvlevrebs

urTierToba

problemis

gviCvenebs,

ukeT gagebis

Tu

ra

aris

SesaZleblobas

aZlevs da monacemebis Segrovebis, analizisa da interpretaciis CarCos


uzrunvelyofs.

meore,

kerlingeris

sityviT,

is

Teoriis

samuSao

instrumentia. misi deduqciurad miReba Teoriidan an sxva hipoTezebidan


aris

SesaZlebeli.

mesame,

SesaZlebelia

misi

empiriulad

an

eqsperimentulad Semowmeba da Sedegad dadastureba an uaryofa. aseve,


yovelTvis

arsebobs

dadasturebuli

SesaZlebloba,

hipoTeza

kanonad

rom

erTxel

iqces.

meoTxe,

dasabuTebuli
hipoTeza

da

codnis

gamdidrebis mZlavri iaraRia, vinaidan, rogorc kerlingeri (1970) xsnis,


is sakuTari Tavis farglebs gareT gasvlis SesaZleblobas gvaZlevs.
hipoTezebi da cnebebi arsebiT rols asrulebs mecnierul meTodSi da
axla swored mecnierul meTods mivapyrobT yuradRebas.

mecnieruli meTodi
Tu mecnierebis yvelaze gamorCeuli Tviseba empiriulobaa, Semdegi
yvelaze mniSvnelovani maxasiaTebeli misi procedurebia, romlebic ara
marto imas gviCvenebs, Tu rogor miiReba monacemebi, aramed sakmarisad
naTeli da gameorebadia kolega-mkvlevrebisTvis anu sxvebs SeuZliaT
imave an sxva masalis gamoyenebiT maTi Semowmeba da amiT Sedegebis
gadamowmeba.

rogorc

qafi

da

peini

(Cuff and Payne 1979)

amboben:

mecnieruli midgoma aucileblad gulisxmobs misi Sedegebis empiriuli


dasabuTebis

standartebs

da

debulebebisa

da

samyaroSi

movlenebis

realur

Tanxvedras

procedurebs,
mimdinare

(Cuff and Payne 1979: 4).

romlebic
an
am

ukve

gviCvenebs
momxdari

standartebsa

da

procedurebs moxerxebulobisTvis mecnierul meTods vuwodebT, Tumca


aman SeiZleba SecdomaSi Segviyvanos Semdegi mizezis gamo: zedsarTavi
saxelisa da mxolobiT ricxvSi mocemuli arsebiTi saxelis kombinacia
zogi adamianis gonebaSi problemis gadawyvetisadmi erTi konkretuli

66

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

midgomis warmodgenas qmnis; midgomis, romelSic atomebi an virTxebi


moiazrebian da laboratoriis farglebSi xorcieldeba. Tumca, masSi
gacilebiT meti igulisxmeba. es termini, faqtobrivad, moicavs meTodebis
rigs, romlebic
imisda

mixedviT,

ganviTarebis

ra

erTmaneTisgan gansxvavdebian daxvewilobis


Tu

ra

etapzea

funqcias

asruleben

mecniereba.

da

CanarTSi

mocemul

1.

xarisxiT
momentSi

warmodgenilia

mecnierebis Cveulebrivi ganviTarebis safexurebi an, ufro realurad Tu


vityviT,

is

ganviTarebaSi

safexurebi,

romlebic

yovelTvis

da

gamowvevac

SeuZliaT

romelTa

fiqsirdeba
mecnierebs

mis

imisda

mixedviT, Tu ra tipis informacias eZeben, an ra tipis problemis winaSe


dganan. terminis mecnieruli meTodi asaxsnelad Cven gansakuTrebiT
gvainteresebs II, III da IV etapebi. II etapi SedarebiT naklebi sirTuliT
xasiaTdeba. am etapze mkvlevari faqtebze dakvirvebiTa da maTi CaweriT
kmayofildeba da, savaraudod, klasifikaciis garkveul sistemamde midis.
ganaTlebis kvlevis didi nawili, gansakuTrebiT, klasisa da skolis
doneze, swored ase warmoebs, magaliTad, kiTxvarebiTa da SemTxvevebis
SeswavliT. III etapze meti daxvewiloba da sirTule Semodis, vinaidan
Camoyalibebis procesSi myof farTo Teoriul CarCoSi cvladebs Soris
mimarTebis dadgenas cdiloben. IV etapi yvelaze daxvewili da rTulia
da adamianebi xSirad mxolod mas miiCneven mecnierul meTodad. mizezSedegobriobis dasadgenad, martivi asociaciis sazomebisgan gansxvavebiT,
mkvlevrebi qmnian eqsperimentul situaciebs, romlebSic wamoyenebuli
hipoTezebis Semowmebis mizniT cvladebiT manipulireben. es procesi
iwyeba

pirveladi,

Camouyalibebeli

hipoTezebamde, maT empiriul

ideebidan

da

Semowmebamde da Semdeg

dadasturebamde an modifikaciamde midis (Kerlinger 1970).

ufro

zust

am hipoTezebis

67

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

CanarTi 1.5
mecnierebis ganviTarebis etapebi
1.

mecnierebis

gansazRvra

da

im

fenomenebis

identifikacia,

romlebic

erTiandeba am mecnierebaSi.
2. dakvirvebis etapi, romelzec xdeba relevanturi faqtorebis, cvladebis
an

debulebebis

identificireba

da

saxeldeba;

aseve,

yalibdeba

kategoriebi da taqsonomiebi.
3.

korelaciuri

kvleva,

romelSic

erTmaneTs

ukavSirdeba

cvladebi

da

parametrebi da informacia sistematurad integrirdeba da yalibdeba


Teoriebis saxiT.
4. cvladebis sistematuri da gakontrolebuli manipulacia imis sanaxavad,
iZleva Tu ara eqsperimenti mosalodnel Sedegebs _ korelaciidan mizezSedegobriobisken gadanacvleba.
5. wina etapebze dagrovili codnis Teoriuli sistemis saxiT gaformeba.
sakvlevi

fenomenebis

bunebidan

gamomdinare,

SesaZlebelia

kanonebis

formulireba da sistematizacia.
6. Camoyalibebuli

Teoriis

gamoyeneba

problemebis

gadasaWrelad,

an

Semdgomi hipoTezebis wyarod.

CanarTSi 1. 5 mocemuli III da IV etapebis gaTvaliswinebiT, SegviZlia


vTqvaT,

rom

mecnieruli

meTodi

mocemul

situaciaSi

arsebuli

elementebis mTeli erTobliobidan zogierTi elementis cnobieri da


mizanmimarTuli
hiCkokma

da

rvaetapiani

SerCeviT

hiuzma
modeli,

(1995:

iwyebs

muSaobas.

23)

SemogvTavazes

romelic

exmianeba

SedarebiT

mogvianebiT,

mecnieruli

kerlingeris

meTodis

models

warmodgenilia CanarTSi 1. 6.
CanarTi 1.6
mecnieruli meTodis rvaetapiani modeli
I etapi:
II etapi:

hipoTezebi, eWvebi da varaudebi;


eqsperimenti dagegmilia, gakeTda SerCeva, gamoyves cvladebi;

III etapi:

ipoves korelaciebi, daadgines kanonzomierebebi;

IV etapi:

Camoayalibes hipoTezebi kanonzomierebebis asaxsnelad;

da

68

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


V etapi:

Seamowmes axsnebi da winaswarmetyvelebebi; falsificirebadoba;

VI etapi:

kanonebi Camaoyalibes an ar daadastures (hipoTezebis uaryofa);

VII etapi:
VIII etapi:

ganzogadebebi anu generalizacia gakeTda;


axali Teoriebi.

elementebi, romelTac mkvlevari eWideba, bunebrivad unda ergebodes


mecnierul formulirebas. es niSnavs, rom maT raodenobrivi aspeqti
eqnebaT. ZiriTadi samuSao xelsawyo iqneba hipoTeza, romelic, rogorc
vnaxeT, aris debuleba. is miuTiTebs or an met arCeul elements Soris
kavSirze (an am kavSiris ararsebobaze) da isea formulirebuli, rom
naTlad

iZleodes Semowmebis

irCeven

yvelaze

Sesatyvis

SesaZleblobas. amis

meTods

da

iwyeben

Semdeg

TavianTi

mecnierebi
hipoTezebis

Semowmebas.

pozitivizmisa da mecnieruli meTodis kritika


miuxedavad imisa, rom mecnieruli saqmianoba pozitivizmis gamoyenebiT
warmatebuli gamodga, gansakuTrebiT, sabunebismetyvelo mecnierebebis
sferoSi, misi ontologiuri da epistemologiuri safuZvlebi garkveul
wreebSi uwyveti da zogjer mwvave kritikis qarcecxlSi eqceoda. XIX
saukunis meore naxevridan wina planze farTod wamoiwia pozitivizmis
winaaRmdeg

ajanyebam

da

evropis

zogierTi

saukeTeso

moazrovne

filosofosebi, mecnierebi, socialuri kritikosebi da xelovanebi _


miizida.

arsebiTad,

samyaroze,

es

romelic,

iyo

reaqcia

rogorc

mecnierTa

isini

mier

amtkicebdnen,

aRweril
Zirs

iseTL
uTxris

sicocxlesa da gonebas. miiCnevdnen ra samyaros cocxal organizmad da


ara meqanikur manqanad, antipozitivisturi Setevis konkretul samiznes
warmoadgenda mecnierTa mier bunebis meqanikuri da reduqcionistuli
xedva, romelic, Tavisi arsiT, sicocxles gazomvadi da ara Sinagani
gamocdilebis

terminebiT

ganmartavs

da

gamoricxavs

arCevnis,

Tavisuflebis, individualobisa da moraluri pasuxismgeblobis ideebs


(magaliTad, Nesfield-Cookson 1987).

69

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

pozitivizmis

mtkicebebis

kidev

erTi

kritika

danieli

filosofosisgan, egzistencializmis erT-erTi damaarseblisgan, sioren


kirkegorisgan modioda. kirkegors ainteresebda
sakuTari

Tavis

umaRles

donemde

pirovnebebi da

ganviTarebis

maTi

realizaciis

moTxovnileba. pirovnebis potencialis realizeba misTvis iyo arsebobis


sazrisi,

romelsac

individualurs,

igi

xedavda,

unikalursa

da

rogorc

konkretulsa

arareduqcirebuls,

da

romelic

ar

eqvemdebareba konceptualizacias (Back 1979). Cveni epoqis damaxasiaTebeli


niSani _ demokratiuli masis mentalitetis rwmena, gonebis dominireba,
mecnieruli da teqnikuri progresi _ es yvelaferi aferxebs am miznis
miRwevas da individis dehumanizacias uwyobs xels. surda ra adamianebis
maTive

iluziebisgan

ganTavisufleba,

kirkegors

yvelaze

metad

obieqturoba afiqrebda. amaSi is qcevisa da azrovnebis wesebis SemoRebas


gulisxmobda da, aseve, moiazrebda pirovnebis damkvirveblad gadaqcevas,
romelic adamianis qcevis warmmarTveli zogadi kanonebis aRmosaCenad
iyo

mowodebuli.

is

amtkicebda,

rom

adamianebma

subieqturobis

SesaZlebloba unda daibrunon. igi subieqturobas uwodebda adamianis


unars, sakuTari urTierToba, rogoric ar unda yofiliyo is, kvlevaZiebis fokusSi moeqcia. gansxvaveba, romelsac is obieqturobasa da
subieqturobas Soris xedavda, Semdeg amonaridSia mocemuli:
rodesac WeSmaritebis sakiTxi obieqturi kuTxiT dgeba, refleqsia anu
msjeloba

obieqturad

miemarTeba

WeSmaritebisken,

rogorc

obieqtisken,

romelTanac kavSiri aqvs Semmecnebels. Tumca, refleqsia ar fokusirdeba


urTierTobaze, aramed _ kiTxvaze, WeSmaritia Tu ara is, rasTanac aqvs
kavSiri

Semmecnebels.

mxolod

maSin

miiCneva

subieqti

WeSmaritebasTan

naziarebad, Tu obieqti, romelTanac mas aqvs kavSiri, WeSmaritia. roca


WeSmaritebis

sakiTxi

subieqturi

kuTxiT

dgeba,

refleqsia

subieqturad

warimarTeba pirovnebis urTierTobis bunebisken. Tu am urTierTobis modusi


WeSmaritebaSia, mxolod maSin miiCneva, rom es individi WeSmaritebas eziara,
Tundac mas iseT raRacasTan hqondes urTierToba, rac ar aris WeSmariti.
(Kierkegaard 1974: 178)

70

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

kirkegorisTvis

subieqturoba

da

WeSmaritebis

konkretulobaa

sinaTlis matarebeli. nebismieri, vinc mecnierebiT an wesebiT marTuli


moralis erTgulia, sibneleSi imyofeba da am sibnelidan gamoyvanas
saWiroebs (Warnock 1970).
socialuri mecnierebebis dehumanizaciis gamomwvevi gavlenebi ionsis
(1977) interesTa sferoSic Sedis. aRiarebs ra, maT did wvlils bevri
sakiTxisTvis

naTlis

statistikur

Teoriaze

(kvantifikaciis)
amtkicebs,

mofenaSi, is seriozul

da

rom

dafuZnebuli

gamoTvlebis

kvantifikacia

depersonalizaciis

riskis

kvantifikaciasTan,

rogorc

SeSfoTebas

raodenobrivi

gamoyenebis

gzebis

koleqtivizmis

matarebelia.
aseTTan,

gamoTqvams

mas

aramed

gazomvisa
Taobaze.

formaa,

araferi

romelic

aqvs

aSfoTebs,

is

sadavo

rodesac

is

TviTmizani xdeba _ maTematikis ganStoeba da ara humanitaruli kvleva,


romelic adamianis cxovrebis pirobebis myife garemoebebis Seswavlasa
da

interpretacias

eswrafvis

(Ions 1977).

es

pozitivizmis,

bunebis Sesaxeb cnebebis maTematizaciis, horkheimeriseul

rogorc

(Horkheimer

1972) mZlavr kritikas exmianeba.


obieqturi cnobierebis kidev erTi mZlavri da damajerebeli kritika
roszaks (Roszak 1970; 1972) ekuTvnis, romelic amtkicebs, rom obieqturobis
maZiebeli

mecniereba

Cven

sakuTar

WeSmarit

me-sTan

da

bunebasTan

gaucxoebis formas warmoadgens. nebismieri inteleqtualuri aqtivobis


gamarTleba

im

efeqtSi

Zevs,

romelsac

is

axdens

Cven

mzard

gacnobierebulobasa da cnobierebis xarisxze. zogierTebi amtkiceben,


rom

es

zrda

pozitivisturma

Cven

droSi

paradigmam

im

farTo

iqonia

Cveni

gavlenam

Seanela,

inteleqtualuri

romelic
cxovrebis

sferoebze. holbruki (Holbrook 1977), magaliTad, cnobierebas adamianis


arsebobis centrSi ayenebs da Zalze Sefiqrianebulia imiT, Tu ra mosdis
mas; pozitivizmsa da empirizms kicxavs Sinagani samyaros, moralisa da
subieqturobis arqonis gamo.

71

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

hampden-terneri (Hampden-Turner 1970) askvnis, rom adamianebis Sesaxeb


socialuri mecnierebiseuli xedva tendenciuria im TvalsazrisiT, rom
konservatulia

da

mniSvnelovan

Tvisebebs

yuradRebis

miRma

tovebs.

adamianebis es SezRuduli xatebi, amtkicebs is, imitom Cndeba, rom


socialuri

mecnierebi,

koncentrirdebian

mTlianobis

pirovnebis

wvdomis

ganmeorebad,

mcdelobis

mizniT,

prognozirebad

da

invariantul aspeqtebze, subieqturi samyaros gamomricxav TvalsaCino


garegan

gamovlinebebze

da

pirovnebis

calkeul

mdgenelebze

koncentrirdebian.
hebermasi (Hebermas 1972), kritikuri Teoriis (kritikul Teorias qvemoT
ganvixilavT)

frankfurtis

skolasTan

erTad,

sastikad

akritikebs

pozitivizms, amtkicebs ra, rom mecnieruli mentaliteti TiTqmis uryevi


WeSmaritebis

miuwvdomel

(saientizmi)

iqna

epistemologia.

ayvanili,
am

poziciaze,
rogorc

TvalsazrisiT,

TiTqmis

dasavluri
mTeli

religiis
samyaros

codna

donemde
erTaderTi

gaTanabrebulia

mecnierul codnasTan. es uaryofs codnis hermenevtikul, esTetikur,


kritikul, moralur, kreatiul da sxva formebs. mas qceva teqnicizmamde
dahyavs.
pozitivizmis daintereseba kontroliT da, aqedan gamomdinare, misi
apelireba

biheviorizmis

pasiurobasa

da

instrumentul

mizezze,

seriozul safrTxes uqmnis socialuri qcevis ufro metad gaxsnil,


kreatul da humanitarul aspeqtebs. habermasi (1972; 1974) da horkheimeri
(1972)

amtkiceben,

rom

saientizmi

axSobs

mniSvnelovan

debats

Rirebulebebis, informirebuli mosazrebis, moraluri msjelobisa da


rwmenebis Sesaxeb. mecnieruli axsna qcevis axsnis erTaderT saSualebad
aris miCneuli da maTTvis es seriozulad amcirebs im maxasiaTeblebs,
romlebic

adamians

sazogadoebas

qmnis.

adamianad
pozitivizms

aqceven.
ar

is

aqvs

sindisisgan
pasuxi

daclil

cxovrebis

bevr

saintereso an mniSvnelovan sferoze (Habermas 1972: 300). faqtobrivad, es


exmianeba uitgenSteinis (Wittgenstein 1974) cnobil komentars, rom, roca

72

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

yvela SesaZlo mecnieruli kiTxva pasuxgacemulia, xeluxlebeli rCeba


cxovrebis ZiriTadi problemebi.
sxva kritika, Cveulebisamebr, pozitivisturi socialuri mecnierebis
donisaa. erT-erTi maTgani isaa, rom is ver iTvaliswinebs sakuTari
gamocdilebis

interpretirebisa

da

sakuTari

TavisTvis

wardgenis

unikalur unars. Cven SegviZlia da vagebT Teoriebs sakuTari Tavisa da


Cveni samyaros Sesaxeb; metic, Cven vmoqmedebT am TeoriebiT. vinaidan ar
cnobs

amas,

tovebs

pozitivisturi

socialuri

sabunebismetyvelo

mecniereba

mecnierebebTan

yuradRebis

arsebul

miRma

absolutur

gansxvavebebs. socialuri mecniereba, sabunebismetyvelo mecnierebisgan


gansxvavebiT, Tavis kvlevis sferoSi subieqti-subieqtis da ara subieqtiobieqtis

mimarTebis

safuZvelze dgas da

winaswar interpretirebul

samyaroSi muSaobs im azriT, rom mniSvnelobebi, romlebiTac subieqtebi


operireben, samyaros maTeuli konstruqtis nawilia (Giddens 1976).
pozitivizmis

sirTule

isaa,

rom

is

adamianis

qcevas

pasiurad,

arsebiTad determinirebulad da gakontrolebulad miiCnevs da amiT


yuradRebis miRma tovebs intencias, individualizmsa da Tavisuflebas. am
midgomas igive sirTuleebi aqvs, rac biheviorizms, romelic Zlivs moego
gons Comskis (Chomsky 1959) gamanadgurebeli kritikis Semdeg, sadac is
wers, rom biheviorizmis erTaderTi problema isaa, rom Cven ar SegviZlia
qcevidan gamovitanoT daskvna mizezebze,
romelmac

gamoiwvia

esa

Tu

is

im stimulis identificireba,

reaqcia

esaa

stimul-reaqciis

skineriseuli Teoriis sisuste. pozitivizmTan dakavSirebuli es sakiTxi


socialur TeoriaSic wamoWris nacnob problemas, kerZod, daZabulobas
agentobasa

da

struqturas

Soris

(Layder

1994):

adamianebi

ar

axorcieleben saqmianobas _ individualur arCevansa da ganzraxvas _


sakuTari

surviliT,

magram

arc

marionetebiviT

martivad

da

deterministulad iqcevian.
da bolos, xSirad amboben, rom pozitivisturi socialuri mecnierebis
aRmoCenebi banaluri da trivialuria da rom bevri araferi moaqvT

73

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

maTTvis,

visTvisac

iyo

gankuTvnili,

kerZod,

maswavleblebisTvis,

socialuri muSakebisTvis, konsultantebisTvis, personalis menejerebisa


Tu

sxvebisTvis.

rogorc

eqsperimentirebisas

Cans,

cvladebis

mecnieruli

SezRudvaSi,

laboratoriuli
gamartivebasa

da

gakontrolebaSi rac ufro met Zalisxmevas xarjaven mkvlevrebi, miT


ufro

mosalodnelia,

rom

Sedegad

miiRon

mTlianis

Sekvecili,

sinTeturi versia, SezRudul garemoSi marionetebis konstruirebuli


TamaSi.4
es SemaSfoTebeli kritikaa, magram ra alternativebs gvTavazoben
isini, vinc akritikebs pozitivistur socialur mecnierebas?

pozitivisturi socialuri mecnierebis alternativebi:


naturalisturi midgomebi
miuxedavad imisa, rom pozitivizmis oponentebi socialuri mecnierebis
farglebSi

Tavad

skolaTagans

qmnian

Tavisi

TvalTaxedva

aqvs,

azris

sxvadasxva

mcirediT

yvela

skolas

gansxvavebuli

maTgans

aerTianebs

da

TiToeul

am

epistemologiuri

uaryofa

rwmenisa,

rom

adamianis qceva zogadi, universaluri kanonebiT imarTeba da safuZvlad


mdebare kanonzomierebebiT xasiaTdeba. metic, isini

Tanxmdebian, rom

socialuri samyaros gageba SesaZlebelia mxolod individis poziciidan,


romelic

mimdinare

sakvlevi

qmedebis

nawils

warmoadgens;

amasTan,

pirovnebis maTeuli modeli avtonomiuria da ara xelovnuli versia,


romelsac amjobineben pozitivisti mkvlevrebi. ganyenebuli, obieqturi
damkvirveblis
maxasiaTeblis
individebis

Tvalsazrisis
_

qcevis

mkvlevari

maT

arsebuli

samyaros

uaryofisas
gageba

tradiciuli

kvlevis

antipozitivistebi

mxolod im SemTxvevaSia

msoflmxedvelobas
maTeuli

gaiziarebs:

interpretaciis

savaldebulo

amtkiceben,

SesaZlebeli, Tu

individebis
gageba

rom

irgvliv

Signidan

unda

modiodes da ara garedan. amgvarad, socialuri mecniereba ganixileba,


rogorc subieqturi da ara _ obieqturi saqmianoba; rogorc konkretul
specifikur konteqstSi adamianebis uSualo gamocdilebasTan mopyrobis

74

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

saSualeba;

sadac

xdeba

socialuri

realobis

gageba,

axsna

da

demistifikacia sxvadasxva monawilis TvalTaxedviT. monawileebi Tavad


gansazRvraven

socialur

realobas

1979)

(Beck

(ixileT

www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 1, faili 1. 3. ppt).


antipozitivisturma moZraobam socialuri mecnierebis im Semadgenel
nawilebze moaxdina gavlena, romlebic Cven yvelaze metad gvainteresebs,
kerZod,

fsiqologiaze,

socialur

fsiqologiis

SemTxvevaSi,

fsiqoanalizuri

skolebis

fsiqologiasa

magaliTad,

gverdiT

da

sociologiaze.

bihevioristuli

humanisturi

fsiqologiis

da
skola

Camoyalibda. warmoiqmna ra, rogorc mravali socialuri da kulturuli


garemosTvis

damaxasiaTebeli

dapirispirebis

sirTulis

dehumanizaciis

mzard

daxmareba/pasuxi,

is

grZnobasTan

miznad

isaxavda

pirovnebis, rogorc mTlianis, Seswavlasa da gagebas (Buhler and Allen 1972).


humanisti

fsiqologebi

gvTavazoben

adamianis

models,

romelSic

is

pozitiuri, aqtiuri da mizandasaxulia da, amasTanave, aqcents akeTebs


Tavisive

monawileobaze

formirebaSi.

sakuTari

introspeqciiTa

da

cxovrebiseuli

hipoTezebis

gamocdilebis

wamoyenebiT

dakavebuli

mecnierebi ar dganan ganze. maT adamianis intenciuri da kreatuli


aspeqtebi

ainteresebT.

humnisturi

fsiqologebis

TvalTaxedva,

bunebrivia, maT meTodologiaSic aisaxa. isini individebis Seswavlas


aniWeben

upiratesobas

da

ara

jgufebis

da,

aqedan

gamomdinare,

ideografiul midgomas amjobineben da ara _ nomoTeturs. adamianebis


ganaTlebis sferoSi am mimarTulebis filosofiis Setana karl rojerss
ekuTvnis.5
analogiuri
pirovnebebis

ganviTareba
mecnierebis

socialuri
moZraobaSi

fsiqologiis
SegviZlia

farglebSi

davinaxoT.

is

amtkicebda, rom sxvebis gasagebad sakuTari Tavi unda gamoviyenoT da,


piriqiT, sxvebis Cveneuli gageba sakuTari Tavis wvdomis saSualebaa _
adamianis

anTropomorfuli

modeli.

vinaidan

anTropomorfizmi

sityvasityviT adamianuri formisa da pirovnebis miniWebaa,

kritikas

75

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

iwvevs is, rom tradiciuli gagebiT socialurma fsiqologiam dRemde ver


SeZlo

adamianis

rogorc

iseTi

zogierTi

modelis

mruded

Seqmna,

rogoric

moazrovne

is

sinamdvileSia.

komentatori

mogvmarTavda,

mecnieruli miznebisTvis xalxs ise moepyariT, TiTqos isini adamianebi


(Harr and Secord 1972),

iyvnen

gulisxmobdenen,

rom

adamianebi

unda

ganvixiloT iseT arsebebad, visac qcevis ganxorcielebisas sakuTari


moqmedebebis monitoringi da struqturireba SeuZlia.
socialuri

fsiqologiis

anTropomorfuli

modelis

amocanaa

konteqstSi.

adamianebis

mecniereba

gageba

pirovnebisTvis

midgomis momxreebi did imedebs amyareben socialuri epizodebis, anu


konteqstSi qcevebis sistematur da gulmodgine analizze. CanarTSi 1. 7
mocemulia
procesis

aseTi

kvlevidan.

konkretuli
interaqciis
saklaso

epizodis

yuradReba

SemTxveva
analizis

cxovrebis

organizaciuli

magaliTi,

miaqcieT,

pozitivisti
kodirebis

am

da

Tu

gageba

aRebulia
rogor

mkvlevris

formaSi.

epizodis

warsulisa

romelic

mier

gamoiyureba
gamoyenebuli

sayuradReboa
mxolod

konteqstis

saklaso

isic,

rom

im

specifikuri

codnis

pirobebSia

SesaZlebeli, romelSic is moxda.

CanarTi 1.7
epizodi saklaso oTaxSi
uolkeri da adelmani Semdegnairad aRweren incindents:

erT

gakveTilze

kiTxulobdnen

maswavlebeli

saSinao

davalebad

usmenda
micemul

biWebs,
mokle

romlebic

eseebs

Temaze

xmamaRla
cixeebi.

rodesac erT-erTma biWma, uilsonma daasrula Tavisi aSkarad Zalze mokle


naSromis kiTxva, maswavlebelma sakmaod gaRizianebulma Tqva:
maswavlebeli: uilson,

Seni gagdeba mogviwevs, Tu ar Seicvli qcevas da ar

moamzadeb saSinao davalebas. sul es gaakeTe?


moswavle: marwyvebi, marwyvebi. (sicili)

76

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


erTi SexedviT, es yovelgvar azrs moklebulia. damkvirvebeli, romelic am
dialogis kodirebas flandersis interaqciuli analizis kategoriebiT axdens
(FIAC Flanders Interaction Analysis Categories), dawerda:
7 (maswavlebeli akritikebs) mosdevs a,
4 (maswavlebeli svams kiTxvas) mosdevs a,
9 (moswavlis gaRizianeba) da, sabolood, a.
10 (siCume an dabneuloba) momcinaris aRwera.
rogori

sando

da

validuric

ar

unda

iyos

aseTi

sityvieri

kodireba,

veravisTvis iqneba gasagebi, Tu ratom iyo frazis aseTi Sewyvetineba sasacilo.


adamianuri cnobismoyvareobis gamo gvinda, vicodeT, ratom icinis viRac da
amitom, vityodi, rom socialur mecniersac unda, icodes es. uolkerma da
adelmanma (1976) mogvianebiT ikiTxes, Tu ratom iyo marwyvebi stimuli misTvis,
vinc gaicina da miiRes pasuxi, rom maswavlebeli xSirad eubneboda moswavleebs,
rom davaleba marwyviviT kargia, radgan Tavdeba, magram sakmarisad didxans
arasodes

grZeldeba.

aq

warsulSi

gakeTebuli

komentari

klasis

saerTo

mniSvnelobaTa sistemis ganuyofel nawilad iqca. misi gageba mxolod maSin


SeiZleba, Tu xedav, rogor viTardeba es urTierToba droSi.

wyaro: adaptirebulia Delamont 1976

midgoma, romelic socialuri epizodebis analizs Tavad aqtorebis


terminebiT

axdens,

pozitivisturi
yuradRebis

socialuri

miRma

individebiseuli
fsiqologias

eTogenuri

tovebs

meTodis6

fsiqologiisgan
an

varaudebs

interpretaciebis

ainteresebs,

saxeliT

Tu

aris

cnobili.

gansxvavebiT,

romelic

gamoTqvams

Sesaxeb,

rogor

axdenen

situaciebis

eTogenur
adamianebi

socialur
TavianTi

socialur samyaros konstruirebas. is maTi qcevebis maTeul axsnebs


ikvlevs da amiT cdilobs, gaarkvios, rogor iqceodnen es adamianebi
konkretul viTarebaSi.
rogorc

pozitivisturi

naturalisturi,

midgomis

raodenobrivi

da

alternativebi,

sxvadasxvagvari

interpretaciuli

konkretuli ganmasxvavebeli niSnebiT xasiaTdeba:

midgomebi

77

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

adamianebi mizanmimarTulebi da kreatulebi arian, isini gaazrebulad


moqmedeben

da

TavianT

moqmedebebsa

da

maT

Sedegebs

garkveul

mniSvnelobebs aniWeben (Blumer 1969).

adamianebi aqtiurad ageben sakuTar socialur samyaros _ isini ar


arian pozitivizmis kulturuli narkomanebi an pasiuri Tojinebi
(Garfinkel, 1967; Becker 1970).

situaciebi denadi da cvalebadia da ara _ fiqsirebuli da statikuri;


movlenebi da qceva droSi viTardeba da konteqstis Zlier gavlenas
ganicdis _ isini situaciuri aqtivobebia.

movlenebi da individebi unikaluria, didwilad _ araganzogadebadi.

mosazreba,

rom

Seiswavlebodes,

socialuri
mkvlevris

samyaro
masSi

bunebriv

Carevis

an

mdomareobaSi
misiT

unda

manipulirebis

gareSe (Hammersley and Atkinson 1983).

Sesaswavli fenomenebis siswore fundamenturia.

adamianebi movlenebis, konteqstebisa da situaciebis interpretacias


axdenen da am movlenebze dayrdnobiT moqmedeben (es exmianeba Tomasis
(Thomas

1928)

situaciebs

cnobil

gamonaTqvams,

realurad

aRiqvamen,

rom

maSin

Tu

adamianebi

realuria

am

TavianT

situaciebis

Sedegebi _ Tu mjera, rom magidis qveS Tagvia, ise moviqcevi, TiTqos


magidis qveS Tagvi iyos, ganurCevlad imisa, is iq marTla aris Tu ara
(Morrison 1998)).

calkeuli movlenebisa da situaciebis mravalgvari interpretacia da


xedviTi kuTxe arsebobs.

realoba mravalSriani da kompleqsuria.

bevri movlena ver daiyvaneba martiv interpretaciebze, Sesabamisad,


arsebiTia

gajerebuli

reduqcionizmi,

anu

aRwerebi

upiratesoba

(Geertz
eniWeba

romlebic situaciebis kompleqsurobas asaxavs.

1973b)

da

gajerebul

ara

aRwerebs,

78

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

saWiroa

situaciebis

Seswavla

monawileebis

da

ara

mkvlevris

poziciidan.
sociologiaSi antipozitivistur moZraobas sami skola warmoadgens _
fenomenologia, eTnomeTodologia da simboluri interaqcionizmi. am sam
skolas

fenomenebiT

anu

imiT

daintereseba

aerTianebs,

rasac

yoveldRiur cxovrebaSi uSualod SevigrZnobT da aqcents Tvisebriv da


ara

raodenobriv

meTodologiaze

akeTebs.

maT

Soris

arsebuli

gansxvavebebi da TiToeuli fenomenis roli saklaso procesebisa da


skolebis

kvlevaSi

imdenad

mniSvnelovania,

rom

ufro

farTo

da

detalur ganxilvas saWiroebs.

terminologiis sakiTxi: normatiuli da interpretaciuli


paradigmebi
aqamde gavecaniT da gansxvavebul terminebs viyenebdiT sxvadasxva
skolebisa da mimarTulebebis aRsawerad, romlebsac pozitivisturi da
antipozitivisturi
komunikaciis
romelic

midgomebi

gasamartiveblad,

tradiciulad

maTganSi

aerTianebs.

ganvsazRvravT

gamoiyeneba

gaerTianebuli

moxerxebulobisTvis

am

ori

kategoriebis

or

zogad

midgomis

aRsawerad,

da

da

termins,
TiToeul

gansakuTrebiT,

socialur fsiqologiasa da sociologiaSi. es terminebia normatiuli


da interpretaciuli. normatiuli paradigma (anu modeli) or ZiriTad
warmmarTvel

ideas

Seicavs

(Douglas 1973):

pirveli,

adamianis

qceva

arsebiTad kanonzomieria da meore, is sabunebismetyvelo mecnierebis


meTodebiT
paradigmas

unda

ikvleodes.

individi

amis

ainteresebs.

sapirispirod,
Tu

interpretaciul

normatiuli

kvlevebi

pozitivisturia, interpretaciuli paradigmis farglebSi Seqmnili yvela


Teoria antipozitivisturisken ixreba. rogorc vnaxeT, interpretaciuli
paradigmis

konteqstSi

subieqturi

samyaros

ZiriTad
gageba.

aq

mizania
sakvlevi

adamianuri
fenomenebis

gamocdilebis
mTlianobis

SesanarCuneblad pirovnebis SigniT SeRwevasa da am fenomenebis iqidan


gagebas cdiloben; ewinaaRmdegebian garegani formisa da struqturis

79

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

miweras, vinaidan isini damkvirveblis mosazrebebs asaxaven da ara imas,


raSic realurad aris CarTuli aqtori.
axla

am

or

paradigmas

Soris

kidev

or

gansxvavebas

SegviZlia

SevexoT: pirveli qcevisa da qmedebis cnebebs ukavSirdeba, xolo


meore

Teoriis

centraluri

sxvadasxva

cneba

an

koncefcias.

eqsternul,

normatiuli

paradigmis

momdinare

stimulebs

garemodan

(magaliTad, meore adamiani, sazogadoebis moTxovnebi) exeba, an _ Sinagan


stimulebs

(magaliTad,

SimSili,

miRwevis

moTxovnileba).

nebismier

SemTxvevaSi qcevis mizezi warsulSia. interpretaciuli midgomebi, Tavis


mxriv,

moqmedebaze

vuwodoT.

es

fokusirdeba.

aris

orientirebuli

intenciuri,

qceva.

amas

SegviZlia

mimarTuli

moqmedebebi

azris

da

CvenTvis

mqone

amitom

mxolod

qceva

momavalze
maSin

iZens

mniSvnelobebs, Tu SegviZlia davrwmundeT, rom aqtorebs ganzraxuli


aqvT

TavanTi

gamocdilebis

urTierTqmedebis

didi

nawili

gaziareba.
swored

Cveni

aseT

yoveldRiuri

saerTo,

gaziarebul

gamocdilebas eyrdnoba.
Teoriis mixedviT, normatiuli mkvlevrebi adamianis qcevis zogadi
Teoriebis Seqmnas eswrafian da maT dasabuTebas kvlevis sul ufro
garTulebuli

meTodologiebis

gamoyenebiT

cdiloben,

romlebic,

zogierTebis rwmeniT, sul ufro da ufro gvaSorebs gamocdilebasa da


yoveldRiuri samyaros gagebas da abstraqtuli samyarosken migvaqanebs.
maTTvis

bazisur

ucxoa

aqtorisTvis

organizaciebSi

realobas
da

vlindeba.

koleqtivizmi
sazogadoebaSi,
Teoriis

valia,

warmoadgens;
mis

is

garegania,

institutebsa

Tqvas,

rogor

da

arsebobs

realoba am formebiT, an rogor SeiZleba Seicvalos ise, rom ufro


efeqturi gaxdes. mkvlevris saboloo mizania, Seqmnas yovlismomcveli,
amomwuravi

racionaluri

struqtura,

romelsac

adamianisa

da

socialuri qcevis asaxsnelad gamoiyenebs.


ra xdeba interpretaciuli mkvlevrebis SemTxvevaSi? isini individebiT
iwyeben da miznad isaxaven maT irgvliv arsebuli samyaros maTeuli

80

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

interpretaciebis

gagebas.

Teoria

aRmocendeba

da

konkretuli

situaciebidan warmoiqmneba. is kvlevis aqtiT generirebul monacemebzea


dafuZnebuli (Glaser and Strauss 1967). Teoria ki ar unda uswrebdes
kvlevas,

aramed

unda

mohyvebodes

mas.

mkvlevrebi

uSualod

gamocdilebasa da gagebaze muSaoben da maTze ageben Teoriebs. am gziT


mopovebul monacemebSi warmodgenili iqneba im adamianebis mosazrebebi
da miznebi, visganac aiRes isini. garda amisa, am gziT miRebuli Teoria
imaTTvis unda iyos gasagebi, vis mimarTac gamoiyeneba. interpretaciul
CarCoSi

momuSave

mkvlevrisTvis

mecnieruli

kvleva-Ziebis

mizania,

gaarkvios, Tu rogor xdeba realobis dawmendva erT mocemul drosa da


adgilze da Seadaros imas, Tu ra xdeba sxva drosa da adgilze.
amgvarad,

Teoria

adamianebis
imdenad

qcevaSi

mniSvnelobebis
wvdomasa

gansxvavebuli

da

SeiZleba

nakrebad
garkvevas

iyos,

yalibdeba,

emsaxureba.

ramdenadac

romelic

es

Teoriebi

mravalferovania

adamianebis xedvebi da mosazrebebi, romelTa asaxsneladac arian isini


mowodebuli.
Seqmnis

interpretaciuli

imedi,

romelic

poziciis

normatiul

Tanaxmad,

Sexedulebas

zogadi

Teoriis

axasiaTebs,

adgils

uTmobs adamianis qcevis mravalwaxnagovan xatebs, romlebic imdenad


mravalferovania, ramdenadac maTi xelSemwyobi situaciebi da viTarebebi.

fenomenologia, eTnomeTodologia da simboluri


interaqcionizmi
uamravi

Tvisebrivi,

naturalisturi

Hitchcock and Hughes 1995).

Cven

am

midgoma

stilis

arsebobs

kvlevis

sam

(Jacob 1987;
mniSvnelovan

tradicias ganvixilavT, esenia _ fenomenologia, eTnomeTodologia da


simboluri interaqcionizmi. farTo gagebiT fenomenologia Teoriuli
Tvalsazrisia,

romelic

uSualo

gamocdilebis,

rogorc

upirvelesi

Rirebulebis, Seswavlas emxroba da qcevas gamocdilebis fenomenebiT da


ara

garegani,

obieqturi

da

fizikurad

aRwerili

realobiT

ganpirobebulad miiCnevs (English and English 1958). miuxedavad imisa, rom


fenomenologebi

garkveuli

sakiTxebis

xedviT

gansxvavdebian

81

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

erTmaneTisgan, isini Tanxmdebian sakiTxebze, romelTac kurtisi (Curtis


1978) asaxelebs da maTi filosofiuri xedvis ganmasxvavebel niSnebad
miiCnevs:

subieqturi cnobierebis mniSvnelovnebis rwmena da misi upiratesobis


gancda;

cnobierebis, rogorc aqtiurisa da mniSvnelobis mqonis, gageba;

mtkiceba,

rom

romliTac,

arsebobs

garkveuli

cnobierebis

saxis

refleqsiT,

garkveuli
uSualo

struqturebi,
codnas

viZenT;

fenomenologTa azrTa sxvadasxvaoba iwyeba iqidan, Tu konkretulad


ra struqturebia es.
fenomenologiuri

moZraobis

farglebSi

sxvadasxva

mimarTulebis

ganviTarebas SegviZlia gavadevnoT Tvali: Cven mokled mimovixilavT or


maTgans _ huserlis transcendentur fenomenologias da egzistencialur
fenomenologias, romelsac yvelaze kargad, albaT, Sulci warmoaCens.
huserli, romelsac
miiCnevs,

mecnierebis

yoveldRiuri

mravali avtori fenomenologiis


safuZvlis

cxovrebis

ese

wyaroebis
unda

iyo-s

kvleviT
eWvqveS

da

fuZemdeblad
saRi

azris,

dayenebiT

iyo

dainteresebuli (ixileT Burrell and Morgan 1979). amisaTvis man cnobierebis


analizSi axali mimarTuleba Semoitana. misi sayvareli frTiani fraza
iyo ukan sagnebisken!, rac misTvis imis garkvevas niSnavda, uSualod
Cven rogor vxedavT sagnebs da ara Tavad isini rogor mogvewodebian
kulturuli da simboluri struqturebis meSveobiT. sxva sityvebiT, maT
safuZvlad

mdebare

arsis

dasanaxad

yoveldRiuri

cxovrebis

miRma

gaxedvas gvTxoven. huserli amisaTvis sityvebis frCxilebSi Casmas an


samyaros xedvis CvenTvis Cveuli meTodebis uaryofas gvTavazobs. am
reduqciis Semdeg rac rCeba, es Cveni cnobierebaa, romelic sam elements
moicavs: me, vinc fiqrobs, am moazrovne subieqtis fsiqikuri aqtebi da
maTi

samizne

obieqtebi.

Sesabamisad,

am

epoch meTodis, rogorc mas

huserli uwodebs, mizania obieqtis struqturis imgvarad danawevreba,

82

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

rom

samyaros

Sesaxeb

yovelgvari

tendenciuri

Sexedulebebisgan

ganvTavisufldeT (ixileT Warnock 1970).


Sulcs

ainteresebda

huserlis

ideebis

miyeneba

sociologiis

sakiTxebisa da socialuri qcevis mecnieruli Seswavlisadmi. mis ZiriTad


safiqrals yoveldRiuri cxovrebiseuli samyaros struqturis sazrisis
wvdoma

warmoadgenda.

is

am

sazriss

cnobierebis

nakadSi,_

gamocdilebis arsebiTad daunawevrebel nakadSi _ eZiebda, romelsac


TavisTavad ar aqvs sazrisi. adamians mxolod retrospeqciulad SeuZlia
masSi sazrisis danaxva, SeuZlia ukan miixedos da gaarkvios, ra xdeboda
maSin. sxva sityvebiT, am poziciidan sazrisi refleqsurobis cnebiT
aixsneba. SulcisTvis refleqsiis gziT sazrisis miniWeba damokidebulia
adamianebis mier im miznebis identificirebaze, romliskenac iswrafian
(ixileT Burrell and Morgan 1979).
Sulcis mixedviT, is, Tu rogor gvesmis sxvebis qceva, damokidebulia
tipizaciis procesze, romlis saSualebiTac damkvirvebeli adamianebis
moqmedebebSi gasarkvevad idealuri tipebis msgavs cnebebs iyenebs. am
cnebebs Cveni cxovrebiseuli gamocdileba ayalibebs da, rogorc Sulci
amtkicebs,

swored

maTi

meSveobiT

vaxdenT

yofiTi

samyaros

klasificirebasa da organizebas. bareli da morgani (1979) aRniSnaven,


rom am tipizaciebs Cveni biografiuli mdebareobiTa da socialuri
konteqstiT vswavlobT. Cveni codna yofiTi samyaros Sesaxeb socialur
wesrigs

axasiaTebs

da

es

samyaro

Tavad

aris

socialurad

mowesrigebuli.
yofiTi codnis maragi, romliTac sxva adamianebis qcevis sxvadasxva
tipSi gaerTianebas vaxerxebT da socialur realobasTan TanxmobaSi
movdivarT,

situaciidan

situaciamde

icvleba.

amgvarad,

Cven

mravaljeradi realobebis samyaroSi vcxovrobT da socialuri aqtorebi


yoveli

aseTi

Tavisuflad

realobis

farglebSi

gadaadgildebian

da

realobidan

(Burrell and Morgan 1979);

realobaSi am realobis TamaSis wesebs emorCilebian.

realobaSi

amasTan,

yovel

83

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

fenomenologiis

msgavsad,

eTnomeTodologiasac

yofiTi

cxovrebis

samyaro ainteresebs. misi damcvelis, harold garfinkelis sityvebiT, is


apirebs, rom
praqtikuli

aqtivobebi,

praqtikuli

garemoebebi

da

praqtikuli

sociologiuri msjelobebi empiriul kvlevas dauqvemdebaros da yofiTi


cxovrebis

yvelaze

miapyros,

banalur,

rogorsac

Cveulebriv

gansakuTrebul

aqtivobebs

movlenebs

iseTive

uTmoben

yuradReba

xolme

da

ise

Seiswavlos, rogorc TviTmyofadi fenomenebi.


(Garfinkel 1967)

is

amtkicebs,

rom

socialuri

samyaros

mkvlevari

valdebulia,

eWvqveS daayenos am samyaros realuroba da vinaidan sociologebi ver


axerxeben, rom adamianis qcevas ufro metad skeptikurad Sexedon, maT
Seqmnes mowesrigebuli socialuri realoba, romelsac bevri araferi
aqvs saerTo realur samyarosTan. amiT is kiTxvis niSnis qveS ayenebs
wesrigis bazisur sociologiur cnebas.
amrigad, eTnomeTodologias ainteresebs, Tu rogor esmiT adamianebs
TavianTi yofiTi samyaro. ufro konkretulad, is fokusirebulia im
meqanizmebze,

romliTac

monawileebi

amyareben

da

inarCuneben

urTierTobebs socialur situaciebSi _ daSvebebi, romlebsac akeTeben,


wesebi, romlebsac iyeneben da praqtikebi, romlebsac iTviseben. ase rom,
eTnomeTodologia

socialuri

procesebis

gagebas

maTive

terminebiT

cdilobs; mas mimdinare procesebi Signidan ainteresebs (ixileT Burrell and


Morgan 1979).
nebismieri socialuri situaciisTvis damaxasiaTebeli es ase unda
iyo-s

daSvebebisa

situaciebSi
xsnian,

da

CarTuli

im

adamianebi

eTnomeTodologebi

indeqsuroba
romliTac

da

gzebis

identificirebisas,
TavianT

iseT

refleqsuroba.

moqmedebebi

da

aqtivobebs

cnebebs

Seexeba

debulebebi

am

racionalurad

iyeneben,

indeqsuroba

gamoTqmuli

romliTac

maT

rogoricaa
im

gzebs,

warmomqmnel

socialur konteqstebs ukavSirdeba da, aseve, imasac, Tu rogor xdeba


maTi mniSvnelobebi, ara aucileblad eqspliciturad, Riad gacxadebuli,

84

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

saerTo da saziaro monawileebisTvis. amgvarad, indeqsuri gamonaTqvamebi


is aRniSvnebia, romlebsac monawileebi miaweren konkretul socialur
movlenas, raTa am movlenas realobaSi miuCinon adgili. refleqsuroba,
meore

mxriv,

Seexeba

imas,

Tu

rogor

aris

urTierTdamokidebuli

socialuri garemos yvela axsna _ aRwera, analizi, kritika da a. S. da am


axsnebis gamomwvevi socialuri garemoeba.
mosaxerxebelia
gansxvaveba:

erTmaneTisgan

ori

lingvisturisa

da

tipis

eTnomeTodologebis

situaciuris.

lingvisturi

eTnomeTodologebi yoveldRiur cxovrebaSi sametyvelo enis gamoyenebasa


da

saubris

analizSi

struqturis

ufro

metad

formirebis

iyeneben

gzebze

gamouTqmel,

fokusirdebian.

TavisTavad

isini

nagulisxmev

mniSvnelobebs, indeqsur gamoTqmebs da saubris warmarTvis meTodi ufro


ainteresebT,

vidre

is,

rac

realurad

iTqva.

situaciuri

eTnomeTodologebis mxedvelobis velSi socialuri aqtivobebis ufro


farTo speqtri xvdeba da imis gagebas cdiloben, rogor awesrigeben
adamianebi TavianT saarsebo socialur konteqstebs. maT ainteresebT, Tu
rogor esmiT da awesrigeben adamianebi TavianT garemos. maTi empiriuli
meTodis

nawilia

elementebis
niSnis

qveS

yofiT

situaciebSi

cnobierad

da

dayeneba,

raTa

mowesrigebuli

mizanmimarTulad
safuZvlad

nagulisxmevi

danawevreba,

mdebare

an

moqmedi

kiTxvis

procesebi

gamoavlinon.
amgvarad, eTnomeTodologiis arss didwilad specifikuri teqnikebisa
da midgomebis erToblioba qmnis, romlebic imis sakvlevad gamoiyeneba,
rasac

garfinkeli

(Garfinkel 1967)

yoveldRiuri

cxovrebis

SesaniSnav

indeqsurobas uwodebs. es empiriuli kvlevisken gvibiZgebs da aqcenti,


romelsac monawileebi Seqmnili situaciis ganumeoreblobaze akeTeben,
arsebiTad relativisturia. meTodologiis ganviTarebis aucilebloba da
savele

samuSaoebi

imdenad

pirvelxarisxovan

adgils

ikavebs

mis

mimdevarTa interesebSi, rom ontologiis, epistemologiisa da adamianTa

85

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

bunebis monaTesave sakiTxebs imaze naklebi yuradReba eTmoba, vidre,


albaT, isini imsaxureben.
arsebiTad, simboluri interaqcionalizmis cneba midis (Mead 1934)
SromaSi iRebs saTaves. miuxedavad imisa, rom es termini dakavSirebulia
SemdgomSi

iseTi

cnobili

mkvlevrebis

saxelebTan,

rogorebic

arian

blumeri, hagisi, bekeri da gofmani, is ar warmoadgens erTian pozicias


da amitom ar moicavs am midgomis yvela momxris saerTo daSvebebsa da
cnebebs.

Tumca,

Cveni

miznebisTvis,

SesaZlebelia

sami

ZiriTadi

postulatis gamoyofa, romelTac vudsi (1979) Semdegnairad ayalibebs:


pirveli,

adamianebi

sagnebis

mimarT

im

mniSvnelobebis

safuZvelze

moqmedeben, romelsac Tavad aniWeben maT. adamianebi or gansxvavebul


samyaroSi cxovroben: bunebriv samyaroSi, sadac maT ltolvebi da
instinqtebi aerTianebT, garesamyaro ki maTgan damoukideblad arsebobs
da socialur samyaroSi, sadac iseTi simboloebis arseboba, rogoric
sametyvelo

enaaa,

maT

sagnebisTvis

mniSvnelobebis

miniWebis

SesaZleblobas aZlevs. swored mniSvnelobis miniWeba, interpretaciis es


unari xdis

maT gamorCeulad adamianurs

da socialurs. maSasadame,

urTierTqmedebebi fokusirdeba subieqturi mniSvnelobebis samyaroze da


im simboloebze, romlebic warmoqmnian da warmoadgenen am mniSvnelobebs.
es ar niSnavs raime apriorul daSvebebs imis Sesaxeb, Tu ra xdeba
organizaciaSi da, faqtobrivad, seriozuli upiratesoba eniWeba SigniT
myofTa sakuTar interpretaciebs. amgvarad, Tu moswavleebi umeteswilad
mowyenilebi

arian,

interaqcionistebi

am

usaqmuroben,
procesebis

xarxareben

Tvisebebisa

da

a.

S.,

da

ganzomilebebis

obieqtebisadmi

mniSvnelobebis

Seswavlas isurvebdnen.
meore,
miniWeba

simboloebis
uwyveti

gamoyenebiT

procesia.

fsiqologiuri

Tvisebebis

damokidebulebebi

an

moqmedeba
Sedegi,

pirovnebebi,

anda

ar

aris,

ubralod,

rogoricaa
iseTi

garegani

iseTi

impulsebi,
socialuri

faqtebiT ganpirobebuli, rogoricaa socialuri struqturebi an rolebi,

86

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

aramed

mas warmoqmnis mniSvnelobebis miniWebis uwyveti procesi, romlis

mimdinareoba

mudmivad

cvalebadi

da

Secvlas

daqvemdebarebulia.

individi agebs, aerTianebs, afasebebs dadebiT da uaryofiT mxareebs,


Sesworebebi Seaqvs maTSi da midis SeTanxmebamde.
mesame, es procesi socialur konteqstSi mimdinareobs. individebi
sakuTar

qmedebebs

sxvebis

rols,

sxvaTa

qmedebebis

igoneben

mixedviT

sxvebisgan

ageben.

isini

mosalodnel

irgeben
pasuxebs

TavianTTvis misaRebi variantis mixedviT. isini warmoidgenen, Tu rogor


surT sxvebs, rom imoqmedon an rogor moqmedebdnen isini ama Tu im
situaciaSi da, aseve, Tavad rogor moiqceodnen iseTive situaciaSi. maT
SeiZleba scadon, marTon maT mier sxvebze moxdenili STabeWdilebebi,
dadgan warmodgena, Seecadon, gavlena moaxdinon situaciis sxvebiseul
gansazRvrebaze.
nacvlad imisa, rom fokusireba moaxdinon individze da, Sesabamisad,
mis pirovnul maxasiaTeblebze, anda imaze, Tu rogor iwvevs socialuri
struqtura

an

socialuri

situacia

individis

qcevas,

simboluri

interaqcionistebi yuradRebas warmarTaven urTierTqmedebis bunebisken,


adamianebs

Soris

urTierTqmedebaze,

mimdinare
rogorc

dinamikuri
Seswavlis

aqtivobebisken.

erTeulze

Tavad

fokusirebisas

simboluri interaqcionisti adamianis ufro aqtiur xats qmnis da uars


ambobs pasiur, determinirebul organizmze. individebi urTierTqmedeben;
sazogadoebebi
adamianebi

urTierTqmedebaSi

uwyvetad

ganicdian

CarTuli
cvlilebebs

individebisgan

Sedgeba.

urTierTqmedebaSi

da

sazogadoeba am procesis meSveobiT icvleba. urTierTqmedeba moiazrebs


adamianebs, romlebic erTmaneTTan moqmedeben, iTvaliswineben erTmaneTs,
moqmedeben, aRiqvamen moqmedebas, mis interpretacias axdenen da isev
moqmedeben. Sesabamisad, ufro dinamikuri da aqtiuri adamianis suraTi
ixateba da ara, mxolod sxvebze moreagire aqtoris. vudsi (1983: 15 16)
simboluri urTierTqmedebis ZiriTad momentebs Semdegnairad ajamebs:

individebi, rogorc sakuTari qmedebebis konstruqtorebi;

87

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

me-s sxvadasxva mdgeneli da maTi urTierTqmedebis gzebi; sakuTari


TavisTvis

gakeTebuli

miniSnebebi;

miniWebuli

mniSvnelobebi;

erTi

sityviT, subieqturi mniSvnelobebis samyaro; simboloebi, romliTac


es mniSvnelobebi iqmneba da gamoisaxeba;

SeTanxmebis procesi, romliTac uwyvetad iqmneba mniSvnelobebi;

socialuri

konteqsti,

romelSic

isini

Cndeba

da

saidanac

momdinareobs;

sxvebis rolis morgeba dinamikuri cnebaa, romelic moicavs imis


warmodgenas/warmosaxvas, Tu rogor surT, rom imoqmedon, an rogor
moqmedebdnen sxvebi mocemul situaciaSi da Tavad inidividebi ras
gaakeTebdnen imave situaciaSi _ individebi TavianT qmedebebs sxvebis
qmedebebis mixedviT ageben.
fenomenologiuri,

interaqcionistuli
gansakuTrebiT

eTnomeTodologiuri
Tvalsazrisebis

mimzidvels

xdis

saerTo

maT

da

simboluri

maxasiaTebeli,

ganaTlebis

romelic

sferoSi

moRvawe

warmosaxviTi mkvlevrisTvis, aris is, rom isini bunebrivad ergebian


saklaso oTaxebsa da skolebSi mimdinare mraval qmedebas. kidev erTi
maxasiaTebeli

im

situaciebis

erTianobis

SenarCunebis

meTodia,

romelSic maT iyeneben. am SemTxvevaSi mkvlevris gavlena situaciis


struqturirebaSi,

analizsa

da

interpretaciaSi

gacilebiT

naklebia,

vidre es tradiciulad orientirebuli kvlevis SemTxvevaSi iqneboda.

naturalisturi da interpretaciuli midgomebis kritika


kritikosebs bevri dro ar daukargavT imaze, ras miiCneven am axali
Tvisebrivi midgomis sisusted. maTi mtkicebiT, ar SeiZleba imis uaryofa,
rom Cven gverdiT myofi adamianebis moqmedebebis gasagebad saWiroa maTi
ganzraxvebis codna, rac, cxadia, socialuri mecnierebis mizania. rogorc
reqsi (1974) wers:
marTalia, socialuri reaqciebis da institutebis paternebi, SesaZloa,
situaciebis aqtorebiseuli gansazRvrebis produqti iyos, magram arsebobs
SesaZlebloba, rom am aqtorebs mcdari warmodgenebi hqondeT am situaciebze

88

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


da sociologebis movaleoba obieqturi xedvis kuTxis Zieba iyos, romelic
sulac ar aris aucilebeli, rom monawileebisas Tanxvdebodes. . . Cven ar
unda SevizRudoT ase martivad mxolod im . . .

socialuri realobiT,

romelsac Tavad monawile aqtiorebi gvTavazoben.


(Rex 1974)

SedarebiT

gviandeli

warmogvidgens,

perspeqtivebi

romlebic

metad

adamianis

Tanxvdebian

iseT

modelebs

saerTo,

sazogado

gamocdilebas, Tumca zogi kritikosi amtkicebs, rom antipozitivistebi


Zalian Sors wavidnen verifikaciis mecnieruli procedurebis uaryofis
da

qcevis

gamosadegi

ganzogadebebis

aRmoCenis

imedis

gadawurvis

mimarTulebiT (ix. Mead 1934). saxifaTo ar aris uaris Tqma fizikis


midgomaze

iseTi

meTodebis

sasargeblod,

romlebic

literaturas,

biografiasa da Jurnalistikas ufro waagavs? meTodologiebis zogierTi


konkretuli kritika sakmaod zustia, magaliTad, argaili (Argyle 1978)
kiTxulobs:

Tu

socialur

gamokiTxvaSi

gamoyenebuli

zedmiwevniT

gakontrolebuli interviuebi uzustoa, maSin naklebad gakontrolebuli


interviuebi uzustobis met risks Seicaven Tu ara? bernSteini (bernstein
1974) Tvlis, rom subieqturi angariSebi SeiZleba arasruli da mcdari
iyos.
bernSteinis

kritika

eTnomeTodologebis

mimarTulia

umTavres

fenomenologebisa

interesze,

romelic

da

situaciebis

mniSvnelobebsa da masSi monawile aqtorebs Soris am mniSvnelobebze


SeTanxmebis gzebs moicavs. bernSteinis (1974) dakvirvebiT, mniSvnelobis
SeTanxmebis

procesis

Seswavlisas

yuradRebis

miRma

darCa

is,

rom

swored is procesi, romliTac individi ganmartavs situacias da axdens


mis

interpretacias,

imyofeba

individi.

Tavad

aris

aseT

im

situaciis

viTarebaSi

produqti,

erT-erTi

romelSic

aucileblad

gasaTvaliswinebeli mniSvnelovani faqtoria sxva adamianebis Zala, Tavs


moaxvion

individs

situaciis

maTeuli

gansazRvreba.

Zalauflebis

uTanasworobis situaciebs mudmivad vawydebiT eqimebis da direqtorebis

89

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

kabinetebSi.

eTnomeTodologebis

mtkicebiT,

socialuri

struqtura

socialuri urTierTobebis Cveneuli aRqmis Sedegia, magram garkveuli


individebis, jgufebis, klasebisa da avtoritetebis unari, daarwmunon
sxvebi situaciebis maTeuli gansazRvrebis marTebulobasa da miRebaSi,
gviCvenebs, rom is kidev ufro metia. socialuri struqturis Cven gareSe,
garegani aRqma gvexmareba, rom irgvliv mimdinare socialuri qcevis
Cveneuli

gagebis

cxovrebaze

Camoyalibebisas

misi

aSkara

gaviTvaliswinoT

gavlenebi.

aq

kidev

yoveldRiur

erTxel

iCens

Tavs

socialuri Teoretikosebis moqmedebasa da struqturas Soris arsebuli


daZabuloba

(Layder

interaqcionistuli

1994).

da

interpretaciuli

midgomebis safrTxe qcevisa da movlenebis formirebaze garegani, anu


struqturuli Zalebis zemoqmedebis fardobiT uaryofaSi mdgomareobs.
interpretaciuli

midgomebi

riskavs,

rom

moqmedebebi

gariyuli

da

hermetulad Caketili aRmoCndes monawileebiseuli xedvis farglebSi. am


midgomebiT

subieqtebis

pozitivisturi

qceva

Teoriebis

xelovnur

sazRvrebSi

gakritikebaa

eqceva.

SesaZlebeli

maTi

rogorc
makro-

sociologiuri poziciis gamo, analogiurad SeiZleba interpretaciuli


da

Tvisebrivi

Teoriebis

kritika

maTi

viwrod

mikrosociologiuri

xedvis kuTxis gamo.

kritikuli Teoria da kritikuli ganaTlebis kvleva


pozitivisturi da interpretaciuli paradigmebi, arsebiTad, erTi da
igive fenomenis gagebas erTmaneTisgan gansxvavebuli gzebiT cdilobs.
pozitivizmi
modelebis

obieqturobas,
Seqmnas,

qcevis

gazomvas,
kanonebisa

prognozirebas,
da

wesebis

kontrolirebas,

agebas

da

mizez-

Sedegobriobis dadgenas eswrafis, xolo interpretaciuli paradigma _


samyaros

aqtiorebiseuli

terminebiT

gagebasa

da

interpretacias.

pirvelisTvis mniSvnelovania fenomeni, romelsac akvirdebian, meorisTvis


_ am fenomenis mier miniWebuli mniSvnelobebi da interpretaciebi. am
ukanasknels, exmianeba ra gidenss (1976), habermasi (1984: 109 110) ormag
hermenevtikas

uwodebs,

rodesac

adamianebi

ukve

interpretirebuli

90

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

samyaros interpretaciasa da masSi operirebas eswrafian. formirebis


procesSi myofni ganaTlebis sferos kvlevisadmi midgomas ganaTlebis

sferoSi kritikuli kvlevis paradigmas uwodeben. is naklulad miiCnevs


manamde

arsebul

or

paradigmas,

radgan

isini

arasrulad

xsnian

socialur qcevas, vinaidan uaryofen ganaTlebis sferoSi warmoebuli


kvlevis

umetesobis

pozitivisturi

politikur

da

da

ideologiur

interpretaciuli

paradigmebi

konteqsts.

gadatvirTulia

teqnikuri da hermenevtikuli codniT (Gage 1989). ganaTlebis sferoSi


kritikuli

kvlevis

paradigma

habermasis

adreuli

Sromis

mZlavri

zegavlenis qveS imyofeba. garda amisa, masze SedarebiT naklebi gavlena


moaxdines habermasis winamorbedebma frankfurtis skolidan; maT Soris
aRsaniSnavia adorno (Adorno), markusi (Marcuse), horkheimeri (Horkheimer) da
fromi (Fromm). am skolisTvis damaxasiaTebelia miznobrivad politikuri
mimarTuleba _ egalitarul sazogadoebaSi individebisa da jgufebis
emansipacia (ix. http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 1, faili
1. 4. ppt).

kritikuli
gamoTqvams

Teoria

TvalnaTliv

mosazrebas

imis

direqtiuli

Sesaxeb,

Tu

ras

da

normatiulia

unda

moicavdes

da

qceva

socialuri demokratiis pirobebSi (Fay 1987; Morrison 1995a). misi mizania


ara, ubralod, sazogadoebisa da qcevis axsna, aramed iseTi sazogadoebis
Seqmna,

romelic

misi

yvela

wevris

Tanasworobasa

da

demokratias

efuZneba. misi mizani mxolod situaciebisa da fenomenebis gageba ki ar


aris,

aramed

maTi

Secvlac;

kerZod,

is

uufleboTa

emansipaciisken,

uTanasworobis aRmofxvrisa da demokratiul sazogadoebaSi pirovnuli


Tavisuflebis xelSewyobisken iswrafis.
am

mimarTulebiT

kritikuli

Teoria

mcdari

anu

fragmentuli

cnobierebis (Eagleton 1991) identificirebas axdens, romelmac individi an


socialuri jgufi fardobiT uuflebobamde da umweobamde an, piriqiT,
Zalauflebamde miiyvana da kiTxvis niSnis qveS ayenebs amis kanonierebas.
is represiis, xmis uflebis, ideologiis, Zalauflebis, monawileobis,

91

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

reprezentaciis, CarTulobisa da interesebis sakiTxebs kanonierebisa da


Tanasworobis WrilSi ganixilavs. amasTan, amtkicebs, rom qcevis didi
nawili (kvleviTi qcevis CaTvliT) konkretuli ukanono/aralegitimuri,
dominanturi

da

represiuli

faqtorebis

Sedegia;

ukanono

im

TvalsazrisiT, rom isini saerTo, sazogado interesis sasargeblod ar


moqmedebs _ erTi pirovnebis an jgufis Tavisufleba da Zala meoris
Tavisuflebisa da Zalis fasad miiRweva. amgvarad, kritikuli Teoria
konkretul

situaciebSi

moqmedi

interesebis

gamovlenas

da

maTi

kanonierebis Taobaze SeTanxmebis miRwevas cdilobs, anu, adgens, Tu


ramdenad kanonierad emsaxurebian isini Tanasworobasa da demokratias.
Teoriis intencia transformaciulia: is sazogadoebisa da individebis
socialur demokratiad transformacias eswrafvis. am TvalsazrisiT,
ganaTlebis sferoSi kritikuli kvlevis metwilad praqtikuli mizania,
aRmofxvras ukanono Zalauflebis ganxorcieleba da zemoqmedeba, Seqmnas
ufro samarTliani egalitaruli sazogadoeba, romelSic individi da
koleqtivi Tavisufali iqneba. amgvarad, aq ar aris Zneli marqsizmis
xazis

danaxva.

kritikuli

Teoriis

warmomadgenlebs

miaCniaT,

rom

mkvlevari ar unda iyos ideologiurad an politikurad neitraluri.


kritikul
realuri

Teorias

programebi

sazogadoebis

da

kritikul

aqvs,

urTierTobebis

ganaTlebis

magaliTad,
kiTxvis

Seswavla
niSnis

kvlevas
da

qveS

TavianTi

skolisa

dayeneba:

da

rogor

inarCuneben, an rogor amcireben uTanasworobas skolebi; codnis da


saswavlo gegmis socialuri struqtura _ vin gansazRvravs Rirebul
codnas, ra ideologiur interesebs emsaxureba es da rogor meordeba
masSi sazogadoebaSi arsebuli uTanasworoba; rogor warmoiqmneba da
reproducirdeba

Zalaufleba

ganaTlebis

meSveobiT;

vis

interesebs

emsaxureba ganaTlebis sistema da ramdenad kanonieria es interesebi


(magaliTad, mdidari, TeTrkaniani, saSualo fenis mamakacebis da ara _
Raribi, feradkaniani qalebis).

92

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

kvlevisTvis kritikuli Teoriis mniSvneloba ganuzomelia, vinaidan


mas

miaCnia,

rom

socialuri

kvlevis

didi

nawili

SedarebiT

trivialuria, radgan is iRebs kvlevis mocemul programas da kiTxvis


niSnis

qveS

ar

ayenebs

mas.

saqmes

kvlevis

dafinansebis

sakiTxic

arTulebs, rac kvlevis sponsorobis politikur ganzomilebas usvams


xazs

(ganxilulia

amtkiceben,

rom

arsebiTad

qvemoT)

(Norric

pozitivisturi

teqnikuria

da

kritikuli

1990).
da

arsebuli

Teoretikosebi

interpretaciuli
situaciis

paradigmebi

gagebasa

da

ufro

efeqturad qcevas eswrafvian da ara mis Sesaxeb kiTxvebis dasmasa da


transformacias.
habermasi

(1972)

interesebis

sammag

konceptualizacias

gvTavazobs,

romelic winamdebare TavSi ganxilul kvlevis samive paradigmas moicavs.


misi azriT, codna da, Sesabamisad, kvleviT miRebuli codnac, sxvadasxva
interess
struqtura

emsaxureba.
qmnis

da

igi
es

amtkicebs,
interesebi

rom

interesebs

codnis

socialuri

damwesebelia,

vinaidan

ayalibebs da gansazRvravs, Tu ra CaiTvlos codnis obieqtebad da


saxeobebad.

interesebs

ideologiuri

funqcia

aqvs

(Morrison

1995a),

magaliTad, teqnikuri interesis (ganxilulia qvemoT) Sedegi SeiZleba


is iyos, rom uufleboni aseTebadve darCnen TavianT uuflebo da umweo
situaciaSi,

anu,

ganmtkicdes

da

SenarCundes

maTi

status

kvo.

emansipatoruli interesi (ganxilulia qvemoT) safrTxis qveS ayenebs am


status kvos. am poziciis mixedviT, codna da kvleviT miRebuli codna
ar aris neitraluri (aseve, ix. Munnheim 1936). imas, Tu ra CaiTvleba
Rirebul codnad, am codnis damcvelebis socialuri da poziciuri
uflebamosileba

ganapirobebs.

Seswavlis

obieqtebsa

da

samecniero

sazogadoebas Soris kavSiri paradigmebisa da da paradigmis Canacvlebis


kuniseul (1962) cnebebs exmianeba, romlebSic codnis sfero an paradigma
mxolod im SemTxvevaSia kargi, Tu is mtkicebulebad gamodgeba da Tu
avtoritetebs

upyriaT

xelT.

codna

da

konkretuli paradigmiT momuSave mecnierTa

codnis

wris

gansazRvreba

interesebs

asaxavs.

93

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

habermasi (1972) Rirebuli codnis gansazRvrebasa da wvdomis formebs


sami kognituri interesis irgvliv agebs (http://www.routledge.com/textbooks/
9780415368780 Tavi 1, faili 1. 5. ppt):

prognozi da kontroli;

gageba da interpretacia;

emansipacia da Tavisufleba.
igi

maT,

Sesabamisad,

teqnikur,

praqtikul

da

emansipatorul

interesebs uwodebs. teqnikuri interesi axasiaTebs zemoT ganxilul


mecnierul,

pozitivistur

meTods,

romelSic

xazgasmulia

qcevis

kanonebi, wesebi, prognozi, kontroli da kvlevis obieqtebis pasiuroba,


xolo

Sedegad

mecnieruli

instrumentuli

meTodis

codna

pozitivizmis

miiReba.

praqtikuli

Serbilebuli

versia,

interesi,
Tvisebrivi

midgomebis (magaliTad, simboluri interaqcionizmis) ganxilvisas iqna


warmoCenili,

rodesac

meTodologiebze
metyveli

da

zemoT

visaubreT.

moqmedi

am

hermenevtikul,
SemTxvevaSi

subieqtebis

kvlevis

(Habermas

1974:

interpretaciul
meTodologiebi
8)

komunikaciis

dazustebas, gagebasa da interpretacias eswrafian.


hermenevtika urTierTqmedebasa da sametyvelo enaze fokusirdeba. is
situaciebis monawileTa TvaliT danaxvasa da amgvarad wvdomas cdilobs,
exmianeba ra verstehen veberiseul midgomebs da efuZneba mosazrebas, rom
realoba socialurad aris agebuli (Berger and Luckmann 1967). habermasi
(1988: 12), faqtobrivad, miiCnevs, rom sociologia socialur faqtebs maTi
kulturuli mniSvnelovnebis gaTvaliswinebiT da rogorc socialurad
ganpirobebuls, ise unda Seiswavlides. hermenevtika moicavs, mocemuli
situaciis

farglebSi,

mniSvnelobebis

CaWeras

urTierTqmedebaSi
da

maTi

myofi

ganzraxvebis

sxva

aqtorebis

gamovlenasa

da

rekonstruirebas. aseTi wamowyeba socialur konteqstSi mniSvnelobis


analizs moicavs (Held 1980). gadameri (Gadamer 1975: 273) amtkicebs, rom
hermenevtikuli mecniereba (magaliTad, Tvisebrivi midgomebi) monawileTa

94

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

horizontebis

Serwymas

moicavs.

aq

mniSvnelovania

mniSvnelobebi/Sinaarsebi da ara _ fenomenebi.


emansipatoruli interesi wina or paradigmas moicavs. is moiTxovs am
paradigmebis arsebobas, magram ufro Sorsac midis (Habermas 1972: 211). is

praqsisze _ qmedebaze, romelic emansipaciis miznis

orientirebulia

gacnobierebaze aigeba (Kincheloe 1991: 177). es interesi ori paraleluri


mimarTulebiT xorcieldeba: uflebamosilebis moqmedebis demonstrireba
da

socialuri

samarTlianobis

damyareba,

vinaidan

dominireba

da

represia individis srul egzistencialur realizaciasa da socialur


Tavisuflebebs uSlis xels (Habermas 1979: 14). am codnis maformirebeli
interesis

da,

faqtobrivad,

araTavisufali

qcevis

determinantebis

Tavad

kritikuli

daTrgunuli,

cnobierebis

Teoriis

gandevnili

aRdgena,

misi

da

amocanaa
CaSvebuli

sabolood

gaqrobis

perspeqtiviT (Habermas 1984: 194 195).


amrigad, Sedegad viRebT imas, rom habermasis adreul SromaSi kvlevis
samgvari stilis konceptualizaciaa nacadi: mecnieruli, pozitivisturi
da interpretaciuli stilis. kritikul Teorias sakuTari ara marto
programa,
kritika

aramed
da

miRebulia

kvlevis

praqtikis
ideologiis

meTodologiac

kvleva.

rac

konkretuli

aqvs,

Seexeba
xedva,

kerZod,

ideologiis

ideologiis

kritikas,

ganzogadebadi

rogorc

interesebis daTrgunva (Habermas 1976: 113), romelSic sistemebi, jgufebi


da individebi racionalurad gaumarTleblad moqmedeben, radgan maTi
moqmedebis Zala sxva jgufebis uflebamosilebis warTmevas eyrdnoba,
anu, SeuZlebelia maTi qcevis principebis ganzogadeba.
konkretuli

dominanturi

jgufisgan

momdinare

ideologia

Rirebulebebi da praqtikebi _ is saSualebaa, romliTac Zalauflebis


mqone

jgufebi,

seqtoruli

uuflebo

interesebis

jgufebis
win

xarjze,

wamowevasa

da

TavianTi

konkretuli

dakanonebas

axdenen.

ideologiis kritika ganaTlebis mraval sferoSi avlens ideologiis


muSaobas da sazogado sikeTis safarvelis qveS dakanonebuli intresebis

95

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

moqmedebas.

ideologiis

interesebis

dRis

kritikis

sinaTleze

amocanaa

gamotana,

rac

dakanonebuli
SeiZleba

Sefaruli

cnobierad

an

sruliad gaucnobiereblad moxdes; aseve, monawileTaTvis imis Cveneba, Tu


rogor SeiZleba, rom isini sakuTari qceviT inarCunebdnen da kidev ufro
amyarebdnen sistemas, romelic maT uuflebod an umweod amyofebs (Geuss
1981), anu, Trgunavs

zogad

interess. situaciebis

axsnebi, SesaZloa,

naturaluri, TavisTavad nagulisxmevi axsnebisgan gansxvavebuli iyos,


romlebic, SesaZloa, monawileebma SemogvTavazon an miiRon. situaciebi
problemuria da ara _ naturaluri (Carr and Kemmis 1986). isini Sedegebi an
procesebia,

romlebSic

daculia

da

daTrgunulia

interesebi

da

uflebamosilebebi da ideologiis erT-erTi amocanaa, aCvenos es (Grundy


1987). ideologiis kritika avlens moqmed interesebs, romlebic, Tavis
mxriv, refleqsiis praqtikiTaa ganpirobebuli (Morrison 1995a; 1995b; 1996a).
habermasis

(1972:

230)

azriT,

refleqsiis

praqtikis

gamoyenebiT

ideologiis kritika oTx etapad SeiZleba ganxorcieldes:

etapi:

arsebuli

hermenevtikuli

situaciis

saqmianoba,

aRwera

romliTac

da

interpretacia

identificirdeba

mimdinare

situacia da misi mniSvneloba (interpretaciuli paradigmis verstehen


midgomebs exmianeba) (ix. http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780
Tavi 1, faili 1. 6. ppt).

II etapi: im mizezebis Zieba, ratom aris arsebuli situacia swored


iseTi,

rogoric

aris

situaciis

mizezebi

da

miznebi

da

maTi

kanonierebis/legitimurobis Sefaseba, situaciaSi moqmedi interesebisa


da ideologiebis analizis CaTvliT, maTi Zala da kanoniereba (orive
_

mikro

da

makrosociologiuri

TvalsazrisiT).

habermasis

(1972)

adreul naSromSi es fsiqoanalizs dardeba, rogorc pacientebis


mier

gandevnili,

damaxinjebuli

gamocdilebebisa da faqtorebis

da

damTrgunveli

mdgomareobebis,

gacnobierebis saSualebas, romlebic

abrkoleben maT, srulad da zustad gaigon TavianTi mdgomareoba,


situaciebi da qceva. aseT eqspoziciasa da Seswavlas, Tavis mxriv,

96

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

ganmaTavisuflebeli da emansipatoruli funqcia eqneba. aq kritika


individebsa

da

mosazrebebisa

jgufebs
da

uCvenebs,

saqmianobebis

Tu

rogoraa

SesaZlebeli

maTi

ideologiurad

damaxinjeba,

rac

Sedegad iseT socialur wyobas anu situacias inarCunebs da amyarebs,


romelic

demokratiuli

Tavisuflebis,

interesebisa

da

uflebamosilebis miniWebis sawinaaRmdegod moqmedebs (aseve, ix. Carr and


Kemmis 1986: 138 139).

III etapi: situaciis Secvlis programa egalitaruli sazogadoebisken


moZraobisTvis;

IVEetapi: praqtikaSi situaciis miRwevis Sefaseba.


habermasis

mier

SemoTvazebuli

etapebi

ganaTlebis

sferoSi

smiTiseuli (Smith 1989) etapebis paraleluria, romelic, aseve, oTxetapian


procesze saubrobs:

aRwera (ras vakeTeb?);

informacia (ras niSnavs es?);

konfrontacia (rogor moxda, rom es momewona?);

rekonstruqcia (rogor SemiZlia amis gansxvavebulad gakeTeba?).


SegviZlia

vnaxoT,

refleqsiuri

anu

rom

ideologiis

Teoriuli

da

kritikas

praqtikuli.

ori

mxare

refleqsiis

aqvs

gareSe

_
is

arafris momcvelia da praqtikis gareSe _ carieli.


vinaidan

ideologia,

ubralod

Teoria

ar

aris, aramed

uSualod

zemoqmedebs praqtikaze (Eagleton 1991), kritikuli Teoria mZlav praqtikul


meTodologias

iyenebs,

romelic

(Callawaert 1999).

paqtikis

kvleva

saxelwodeba
praqtikaze

praqtikis
(ganxilulia

migviTiTebs, warmoadgens

da

maswavleblebis,

masze

fokusirdeba.

monawile

kvlevaSi
me-14

TavSi),

kvlevas, romelic

praqtikosis,

damkvirveblebis

da

gamoixateba
rogorc

zemoqmedebs

magaliTad,
saswavlo

skolaSi
gegmis

Semqmnelebis kvlevaSi CarTviT moqmedebis kvleva praqtikis konteqstebis


_

adgilmdebareobis,

ideologiuris,

istoriulis

mniSvnelovnebas

97

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

aRiarebs. garda amisa, is Tanxmdeba uflebamosilebis Sesaxeb maTTan,


vinc moqmedebs am konteqstebSi da kvlevisa da praqtikis mamoZravebelia.
am

TvalsazrisiT,

emansipatoruli
praqtikosebs

amtkiceben,
da

xmis

rom

praqtikis

uflebamosilebis
amoRebis

(Carr

kvleva

mimniWebelia,

and

Kemmis

1986;

mniSvnelovnad
vinaidan
Grundy

is
1987),

gadawyvetilebis miRebis procesSi monawileobis da sakuTari garemosa


da

profesiuli

cxovrebis

gakontrolebis

uflebebs

aZlevs.

sxva

sakiTxia, uflebamosilebis miniWebis mtkicebebi marTlac iseTi mZlavria


Tu ara, rogorc amas maTi mxardamWerebi amtkiceben, Tumca praqtikis
kvlevisTvis is SedarebiT susti SeiZleba iyos, rodesac ganaTlebaSi
gansaxorcielebeli

cvlilebebis

pirispir

aRmoCndeba. am SemTxvevaSi

praqtikis kvleva, SesaZloa, arsebul praqtikaSi CareviT ufro metad


iyos dainteresebuli, raTa uzrunvelyofil iqnas dagegmili cvlilebis
efeqturad da Sedegianad ganxorcieleba.
morisonis

(1995a)

TvalsazrisiT,

transformaciisa

da

uflebamosilebis miniWebis praqtikuli ganzraxvis gamo, SesaZlebelia da


unda moxdes kidec kritikuli Teoriis ganxilva da, albaT, empiriulad
Semowmeba. magaliTad, SeiZleba, Semowmdes kritikuli Teoriis pretenzia
uflebamosilebis
faqtobrivad,

miniWebasa

adreuli

da

SesaZleblobebis

naSromebisgan

gansxvavebiT,

gafarToebaze.
ufro

gviandel

SromaSi habermasi (1990) aRiarebs amas. igi sapirispiro magaliTebis (gv.


6) moZiebis, kritikuli Semowmebis

(gv. 7) da empiriuli verifikaciis

(gv. 117) saWiroebas emxroba. igi aRiarebs, rom mis mosazrebebs mxolod
hipoTeturi statusi (gv. 32) aqvs, romelic konkretuli specifikuri
SemTxvevebiT unda Semowmdes (gv. 9). magaliTad, SegviZlia vTqvaT, rom
misi kritikuli Teoriis efeqturoba Semowmdeba, Tu Sefasdeba: misi
Teoriis Sedegad ramdenad realizebulia

Tanasworoba, Tavisufleba,

demokratia, emansipacia, uflebamosilebis miniWeba; ramdenad Seicvala


praqtika; ramdenad SeuZliaT misi Teoriis mimdevrebs TavianTi qmedebis
damkvidreba da dacva; ramdenad gaarRvia misma Teoriam instrumentuli

98

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

racionalurobis

barierebi.

cxadia,

rom

misi

Teoriebis

operacionalizacia da Semowmeba (anu empiriuli kvleva-Zieba) ZiriTadi


valdebulebaa, rac Tavad habermass ar gaukeTebia. am TvalsazrisiT,
kritikuli

Teoria,

gaumjobesebisTvis

Teoria,

ibrZvis,

romelic

mxolod

praqtikuli

pasiuri

cxovrebis

mWvretelis

poziciaSi

darCenis riskis qveSaa (ix. http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _


Tavi 1, faili 1. 7. ppt).

kritikuli Teoriis midgomebis kritika


kritikuli
gamoiTqva.

midgomebis

morisonis

xelovnuradaa

winaaRmdeg

(1955a)

erTmaneTisgan

ramdenime

azriT,

kritikuli

habermasiseuli

gamijnuli

maT

mosazreba

sami

Soris

interesi
gansxvaveba

gacilebiT mkveTrad aris warmoCenili, vidre realuradaa (Hesse 1982;


Bernstein 1983: 33). magaliTad, pozitivistur mecnierebaze dasayrdnobad
hermenevtikuli codnis gamoyenebaa saWiro da, aseve, piriqiT, raTa maT
erTmaneTs

miscen

azri

da

SesaZlebeli

iyos

TiToeulis

statusis

Sesaxeb msjeloba. garda amisa, ideologiis kritikasa da emansipacias


Soris kavSiri arc naTelia, arc dadasturebuli da arc logikurad
aucilebeli

(Morisson 1995a: 67).

ar

aris

naTeli,

SeuZlia

Tu

ara

pirovnebas an sazogadoebas, gaxdes emansipirebuli mxolod empiriuli


da ara logikuri saqmianobiT _ ideologiis gakritikebiT an

moqmedebis

kvleviT (Morisson 1995a; Wardekker and Miedama 1997). faqtobrivad, individi


SeiZleba gaxdes emansipirebuli da es ideologiis kritikiT ki ara,
aramed

raime

sxva

gziT

moaxerxos.

emansipirebuli

sazogadoebebi

uciloblad ar xasiaTdebian ideologiisadmi kritikulobiT da arc


saWiroeben

ideologiis

kritikis

gacnobierebas.

metic,

SegviZlia

vamtkicoT, rom ideologiis kritikis racionaluri gamoyeneba realurad


win

eRobeba

magaliTad,

moqmedebebs,
roderiki

ideologiis
romelic

am

kritikis

romlebmac

emansipaciamde

(Roderick 1986: 65)


mxardaWera

ideologias

svams

Tavad

awesebs?

unda

kiTxvas:

ideologiac

habermasis

xedva,

migviyvanos.

aris
da

Tu

ara

midgomac,

rom

codna

99

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

interesebis meSveobiT socialurad aigeba, relativizmis amoqmedebas


uwyobs xels.
mtkiceba,

rom

codnis

epistemologiuri

sami

forma

mimzidvelobiT

arsebobs,

xasiaTdeba,

simartivis

Tumca,

gamo

swored

am

simartiveSia SesaZlebeli eWvis Setana (magaliTad, Keat 1981: 67). uamravi


interesi

da

samyaros

gagebis

gza

arsebobs

da,

ubralod,

Zalian

xelovnuria aseTi mravalferovnebis sam formamde dayvana. faqtobrivad,


gaurkvevelia, Tavisi codnis Semqmneli sami interesis modeliT habermasi
konceptualur
rasTan

aqvs

models
saqme,

agebs,

politikur

ganzogadebebTan,

analizs

axorcielebs,

transistoriul

Tu

principebTan,

droisTvis specifikur dakvirvebebTan, Tu zedapirdulad gansazRvruli


devizebis

nakrebTan

(Morrison

1995a:

romelic

71),

mxolod

maTi

bundovanebis meSveobiT arsebobs (Kolakowsi 1978). lakomski (Lakomski 1999:


179 182) kiTxulobs, Tu ramdenad misaRebia WeSmaritebis konsensusuri
Teoria,

romelsac

eyrdnoba

habermasis

Sroma.

igi

amtkicebs,

rom

habermasis naSromSi araferia naTqvami socialuri cvlilebis Sesaxeb da


bevriT arafriT
kritikuli

gansxvavdeba

Teoriis,

spekulaciisgan; es

rogorc

subieqturobisa

mosazreba

da

exmianeba

araistoriulobis

araadekvaturad problemurad warmodgenis, fendleriseul (Fendler 1999)


kritikas.
am midgomis ufro fundamenturi kritikaa mosazreba, rom kritikul
Teorias mizanmimarTulad politikuri programa aqvs, mkvlevris amocana
is ki ar aris, Seasrulos ideologis funqcia an iqonios raime gegma,
aramed

is,

rom

iyos

miukerZoebeli,

konkretuli

mimarTulebiT

dauinteresebeli da obieqturi (Morrison 1995a). cxadia, kritikuli Teoriis


momxreebi

Seecdebian

mowodeba

ideologiurad

datvirTuli,
mouwodebde

rac

amtkicon,
Tavad

status

mkvlevrebs

kvos

rom

ideologiuri

neitralobisken

Caurevlobis

RirebulebebiT

aris

aRdgenis

neitralurobisa

saSualebas
da

iZleva,

anu,

dauintereseblobisken,

isevea Rirebulebis matarebeli, rogorc sakuTari mosazrebebis kvlevaSi

100

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Setanisken

mowodeba.

mkvlevris

ufleba,

gascdes

dauintereseblobas,

namdvilad sakamaToa, Tumca am poziciis dasacavad SeiZleba iTqvas, rom


konkretuli

mkvlevari

calkeuli

mkvlevarTa

warmomadgenelia

sazogadoebis

(Kemmis 1982).

mxolod

kritikuli

erTi,

Teoretikosebi,

rogorc mkvlevrebi, Tavadve Cacvivdnen sxvisTvis amoTxril ormoSi _


ukiduresad negatiurad ganwyobil skeptikosebs, romlebic mecnieruli
meTodologiiTa da instrumentuli racionalizmiT marTul konkretul
socialur wyobas (Eaglrton 1991; Wardekker and Miedama 1997) lanZRaven, Tavad
mouwiaT pozitiuri samoqmedo gegmis Seqmna, magram amisaTvis iZulebuli
gaxdnen, mkvlevrebis tradiciuli obieqturoba daerRviaT. vinaidan isini
ideologiur

samoqmedo

gegmaze

fokusirdebian,

maT

ar

SeuZliaT

ideologiiT gaJRenTili qcevisTvis Tavis arideba (Morrison 1995a).


praqtikis

kvlevis

uflebamosilebis

monawileebisTvis,

miniWebis

rogorc

SesaZleblobac

mkvlevrebisTvis,

kritikis

sagnad

iqca

(magaliTad, Carr and Kemmis 1986; Grundy 1987). es, SesaZloa, zedmetad
optimisturi

iyos

samyaroSi,

sadac

Zalaufleba

xSirad

statusis

Tanmdevia, politikuri Zalaufleba ki realurad iSviaTad vrceldeba


maswavleblebze. marTalia, maT garkveuli uflebamosileba aqvT skolis
farglebSi, magram es bevrs verafers cvlis sazogadoebis mowyobaSi,
rogorc

bernSteini

(1970)

ambobs,

ganaTleba

ver

daabalansebs

sazogadoebas. praqtikis mkvlevrebisTvis mcire uflebamosilebis micema


(sakuTari situaciebis sakvlevad) mcireoden moqmedebs uflebamosilebisa
da

gadawyvetilebis

miRebis

realur lokusze, romelic xSirad ar

eqvemdebareba praqtikis mkvlevrebis kontrols da mis miRmaa. marTlac


uflebamosilebis mimniWebeli da emansipatorulia moqmedebis kvleva?
riTi asabuTeben amas?

kritikuli Teoria da kurikulumis kvleva


kvlevis

meTodebis

TvalsazrisiT,

kritikuli

Teoriis

principebi

kvlevis sakuTar realur sferosa da meTodebs gvTavazobs (magaliTad,


ideologiis kritikas da praqtikis kvlevas). garda imisa, rom empiriuli

101

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

kvlevis meTodebis saxelmZRvaneloebSia Setanili, kritikuli Teoriis


meTodebi

SezRudulia

imiT,

rom

am

Teoriis

samuSao

programa

ukiduresad kerZoze orientirebuli, direqtiuli da, rogorc vnaxeT,


problemuria. miuxedavad amisa, is garkveul sferoebSi (da ara sxvebSi)
gavlenian paradigmas warmoadgens, magaliTad, is Sors mimaval gavlenas
axdens kurikulumis kvlevaze.
wlebis

manZilze

damakmayofilebeli

amtkicebdnen,

axsna

rom

ganaTlebisa

da

kurikulumis
sazogadoebis

yvelaze

ganviTarebis

Sesaxeb modernistul da pozitivistur teqstebSi iyo mocemuli, rac


kurikulumis taileriseuli (Tyler 1949) cnobili da gavleniani logikuri
dasabuTebiT gamoixateba oTxi kiTxvis formiT:
1. ra saganmanaTleblo miznebi unda hqondes skolas?
2. ra saganmanaTleblo gamocdilebaa saWiro am miznebis misaRwevad?
3. rogoraa SesaZlebeli am saganmanaTleblo gamocdilebebis efeqturad
organizeba?
4. rogor ganvsazRvravT, es miznebi miRweulia Tu ara?
es

logikuri

dasabuTeba

kontrolirebuli,

efuZneba

mowesrigebuli,

mosazrebas,

rom

winaswar

kurikulumi

gansazRvruli,

unificirebuli, prognozirebuli da metwilad bihevioristulia Sedegis


TvalsazrisiT _ pozitivisturi cnobierebis yvela elementiT, romelsac
Tavs

aridebs

exmianeba

da

kritikuli

Teoria.

simpaTiiT

uyurebs

taileris

dasabuTeba

sazogadoebisa

da

dadebiTad
ganaTlebis

modernistul, mecnierul, menejerul cnobierebas, romelic ideologiasa


da Zalauflebas araproblemurad miiCnevs da, faqtobrivad, navaraudev
politikur neitralurobasa da pozitivizmis obieqturobaze acxadebs
pretenzias

(Doll

1993).

is

fsiqologiasa

da

fsiqopedagogikaSi

konstruqtivizmTan dakavSirebuli winsvlis ignorirebas axdens.


Tumca, es mosazreba swored am simpaTiis gamo gaakritikes. doli (1993)
amtkicebs, rom es dagegmvisa da praqtikis Caketili sistemaa, romelic
kargad

ver

ergeba

ganaTlebis,

rogorc

Ria

procesis

da

102

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

postmodernistuli

sazogadoebis,

rogorc

Ria

da

mravalferovani,

mravalganzomilebiani, denadi da naklebad monoliTuri da naklebad


problemuri Zalauflebis momcvelis, cnebas. es mosazreba iTvaliswinebs
qaosisa da kompleqsurobis Teorias da maTgan ramdenime mniSvnelovan
maxasiaTebels Tanamedrove kurikulums
Sesaxeb

mosazrebaSi,

romlis

argebs. es aisaxeba kurikulumis

mixedviTac,

mdidari,

is

fardobiTi,

rekursuli da zustia (Doll 1993) da sadac xazgasmulia aRmocenebadoba


procesis epistemologia da konstruqtivistuli fsiqologia.
SeuZlebelia
kurikulumi

mTeli

arsebuli

Rirebulad

codnis

miCneuli

codnis

kurikulumSi

nakrebia.

CarTva.

aseTi

SerCevis

gamarTleba TvalnaTliv warmoaCens gadawyvetilebis miRebis procesSi


sazogadoebaSi arsebul ideologiebsa da Zalauflebas da kurikulumis
am

ideologiebiT

gajerebulobas.

kurikulumi

xelmisawvdomi

codnis

diapazonidan aRebul ideologiur SerCevas warmoadgens. es exmianeba


habermasis (1972) mosazrebas, rom codna da misi SerCeva arc neitraluria
da arc gulubryvilod miukerZoebeli.
ideologiebs
erTobliobas,

SeiZleba
an

ufro

rbilad
zustad,

movepyraT,
rogorc

rogorc

rwmenebis

rwmenebis

erTobliobas,

romelic sazogadoebis Zalauflebis mqone jgufebidan momdinareobs da


am

dominanturi

jgufebis

interesebis

dasacavadaa

mowodebuli.

Tu

kurikulumi Rirebulebebs eyrdnoba, maSin ratom xdeba, rom zogierTi


Rirebuleba

ufro

gavleniania,

vidre

sxva?

Rirebulebebsa

da

Zalauflebas Soris Zlieri kavSiri arsebobs. aq mxolod is sakiTxi ki


ar dgas, Tu ra codnaa mniSvnelovani kurikulumSi, aramed, isic, Tu visi
codnaa mniSvnelovani, ras da vis interesebs emsaxureba aseTi codna da

rogor

emsaxureba

gansxvavebul

(an

miznebs.

ar

emsaxureba)

codna

ar

aris

kurikulumi
neitraluri

da

pedagogika

(rogorc

es

nagulisxmevi iyo modernistul kurikulumSi. kurikulumi ideologiuri


patrulia.

103

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

codnis

sociologiis

Seswavla

gviCvenebs,

Tu

ramdenad

mZlavri

SeiZleba iyos kurikulumSi asaxuli ideologia da rogor aris masSi


legitimirebuli codna da Zalaufleba. codnis sociologiis Seswavla
gvafiqrebinebs, rom kurikulumi ideologiis kritikis saganic unda iyos
da Tavad unda uwyobdes xels moswavleTa wreebSi ideologiis kritikis
damkvidrebas.

Sesabamisad,

kritikuli

Teoretikosebis

kvlevis

dRis

wesrigSi dgas imis garkveva, Tu rogor axdens kurikulumi sazogadoebis


status kvos SenarCunebas da rogor SeuZlia (da unda SeeZlos) mas
sazogadoebaSi Tanasworobis xelSewyoba.
ideologiis kritikis cneba habermasis adreul SromebSi (1972), kerZod,
codnis Semqmneli sami interesis TeoriaSia warmodgenili. mis mier
SemoTavazebuli

teqnikuri

kurikulumis

taileriseul

kurikulumis

Sesaxeb

mosazrebebis

saxiT

miewodos

kurikulumi,

momxmareblur

im

interesi
(1972)

(kontrolisa
modelTan

teqnikuri,

vlindeba,

sazogadoebaSi,

modis

instrumentuli

romelic

ubralod,

da

pasiur

kidev

erTi

romelSic

prognozirebis)
rezonansSi
da

da

mecnieruli

recipientebs
moxmarebis

uciloblad

unda
sagania

arsebobs

gansxvavebuli kulturuli kapitali. habermasis hermenevtikuli interesi


(sxvebis perspeqtivebisa da mosazrebebis gagebis) rezonansulia saswavlo
gegmis,

rogorc

procesis,

xedvisa.

misi

emansipatoruli

interesi

(socialuri emansipaciis, Tanasworobis, demokratiis, Tavisuflebebis, da


individualuri

da

koleqtiuri

Zalauflebis

miniWebis

xelSewyoba)

kurikulumSi moqmedi ideologiuri interesebis Cvenebas moiTxovs, raTa


maswavleblebma

da

moswavleebma

SeZlon

sakuTari

cxovrebis

gakontroleba koleqtiuri, egalitaruli keTildReobis sasargeblod.


habermasis emansipatoruli interesi kurikulumis politikuri kuTxiT
wakiTxvis gardauvalobasa da ganaTlebis miznebze _ avtoritarizmidan
da elitarizmidan socialuri demokratiisken moZraobaze miuTiTebs.
habermasis

Sroma

kurikulumis

Sesaxeb

Tanamedrove

da

bolodroindeli Teoriebis did nawils (magaliTad, Grundy 1987; Apple 1990;

104

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

UNESCO 1996) asazrdoebs da uqmnis safuZvels. amasTan, is kurikulumis


SinaarsSi gadmocemuli mZime direqtivebis miRma arsebuli motivebis
wvdomis

sasargeblo

evristikuli

saSualebaa,

magaliTad,

did

britaneTSi, axal zelandiaSi, honkongsa da safrangeTSi. magaliTad,


SegviZlia vamtkicoT, rom inglisisa da uelsis

erovnuli kurikulumi

mZimed ergeba teqnikur da hermenevtul interesebs, magram Zalian iolad


_ emansipatorul interess (Morrison 1995a) da es (mizanmimarTulad an misi
SedegebiT),

Tu

wvlili

ar

Seaqvs,

socialuri

uTanasworobis

reproduqcias uwyobs xels. rogorc bernSteini (1971: 47) amtkicebs: is,


Tu rogor axdens sazogadoeba im saganmanaTleblo codnis SerCevas,
klasificirebas,

ganawilebas,

miiCnevs,

sajaro

rom

gadacemasa

unda

iyos,

da

Sefasebas,

romelsac

is

Zalauflebis/uflebamosilebis

ganawilebasac asaxavs da socialuri kontrolis principebsac.


kurikulumis Teoriaze momuSave ramdenime avtori (magaliTad, McLaren
1995; Leistyna et al. 1996)
sakiTxebSi

amtkicebs,

centraluri,

rom

kurikulumTan

ganmsazRvreli

cneba

dakavSirebul

Zalauflebaa.

aq

sayuradRebo mniSvneloba eniWeba kurikulumis politikur dRis wesrigs


da, aseve, masSi aucileblad unda iqnas ganxiluli individebisa da
sazogadoebebisTvis
moswavlisTvis

da

Zalauflebis/uflebamosilebis
sazogadoebisTvis

miniWebis

sakiTxi.

Zalauflebis/uflebamosilebis

miniWebis Tema habermasiseul (1972) emansipatorul interessa da kritikul


pedagogikaSi hpovebs asaxvas.
kritikuli
ganaTlebis
uwesebdnen

pedagogikis
sferos

sferoSi

muSakebi

moswavleebs,

wamoyenebulia

dominantur

romelic

argumenti,

kurikulums

sazogadoebaSi

ki

arsebul

ar

rom
unda

socialur

uTanasworobas asaxavs, aramed mecadineobebze moswavleebis realuri


gancdebisa

da

gamocdilebis

mixedviT

unda

muSaobdnen.

amisTvis

maswavleblebma unda Secvalon moswavleebze dominirebis praqtika da


mianiWon maT uflebamosileba, gaafarToon TavianTi SesaZleblobebi
ase,

da

sruli demokratiis pirobebSi, emansipirebul adamianebad aqcion

105

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

isini.

daTrgunuli

da

mdumare,

kurikulumisa

da

gadawyvetilebis

miRebis procesSi TavianTi kulturebisa da xmebis gaTvaliswinebis


gareSe

darCenili

moswavleebis

yoveldRiurobaSi

aseTi

qmedebebiT

gacemuli ideologiuri gzavnilebi unda veZioT. amgvari uTanasworobis


Sesaxeb

cnobieri

codnis

gafarToeba

misi

daZlevis

mimarTulebiT

gadadgmuli mniSvnelovani nabijia. maswavleblebi da moswavleebi erTad


miiweven win samarTlian sazogadoebaSi individualuri avtonomiisken
(Masschelein 1991: 97). centridan dawesebuli da kulturulad mikerZoebuli
kurikulumis
kritikuli

nacvlad,

pedagogika

romelsac

moswavleebi,

kurikulums

miiCnevs

ubralod,

kulturuli

iReben,

politikis

formad, romelSic CarTuli monawileebi (da ara misi recipientebi)


kiTxvis niSnis qveS ayeneben kulturul da dominantur Setyobinebebs,
romelsac

kurikulumi

uflebamosilebebiT,

Seicavs

xSirad

da

maT

SesaZleblobis

sazogadoebasTan,

kurikulumiT anacvleben. amgvarad, kurikulumi

TemTan

eniT

da

dakavSirebuli

emsaxureba socialurad

kritikul skolas da ara kulturulad da ideologiurad pasiurs.


am

mimarTulebiT

Sesrulebul

zogierT

naSromSi

SesaZlebelia

utopiuri da ganzogadebuli dinebis SemCneva. ganaTlebis kritikuli


Teoria

SeiZleba

gakritikdes

masSi

praqtikis

Sesaxeb

mcireodeni,

arasakmarisi raodenobis komentarebis gamo. miedama da uardekeri (1999:


68) aqamde Tvlidnen, rom kritikulma pedagogikam amowura Tavisi Tavi da
mainc
Teoria

axalSobiladve
aris

darCa;

mecnierebis

amasTan,

filosofia

avtorebis
mecnierebis

azriT,
gareSe

kritikuli
(gv.

75)!

miuxedavad amisa, es mniSvnelovani sferoa, vinaidan did yuradRebas


uTmobs kurikulumsa da pedagogikas da aRiarebs, rom isini problemuria
da politikuri.

sami paradigmis Sejameba


CanarTSi 1. 8 Sejamebulia zemoT ganxilul sam midgomas Soris
arsebuli gansxvavebebi (ix. http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780
Tavi 1, faili 1. 1. ppt).

106

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

CanarTi 1. 8.
gansxvavebuli midgomebi qcevis Seswavlisadmi

normatiuli

interpretaciuli

kritikuli

sazogadoeba da
socialuri sistema
saSualo zomis
/farTomasStabiani
kvleva
upirovno, anonimuri
Zalebi
sabunebismetyvelo
mecnierebis modeli
obieqturoba
kvleva tardeba
garedan
ganzogadeba
konkretulis
qcevis axsna/mizezebis
Zieba
TavisTavad
nagulisxmevi codnis
arsebobis daSveba
makrocnebebi:
sazogadoeba,
institutebi, normebi,
poziciebi, rolebi,
molodinebi
struqturalistebi
teqnikuri interesi

individi
mciremasStabiani kvlevebi
adamianis moqmedebebi
uwyvetad qmnis socialur
cxovrebas
arastatistikuri
subieqturoba
mkvlevris pirovnuli
CarTuloba
konkretulis interpretacia
moqmedebebis/mniSvnelobebis
da ara mizezebis
wvdoma/gageba
mikrocnebebi:
individualuri perspeqtiva,
pirovnuli konstruqtebi,
SeTanxmebuli
mniSvnelobebi, situaciebis
gansazRvrebebi
fenomenologebi, simboluri
interaqcionistebi,
eTnomeTodologebi
praqtikuli interesi

sazogadoebebi da
individebi
mciremasStabiani
kvleva
politikuri,
ideologiuri
faqtorebi, qcevis
maformirebeli
Zalaufleba da
interesebi
ideologiis kritika
da praqtikis kvleva
koleqtiuroba
monawile mkvlevrebi,
mkvlevrebi da
fasilitatorebi
konkretulis
gakritikeba
moqmedebebisa da
interesebis gageba,
kiTxvebis dasma,
gakritikeba,
transformireba
TavisTvad
nagulisxmevis
Sesaxeb kiTxvebis
dasma da gakritikeba
makro da mikrocnebebi: politikuri
da ideologiuri
interesebi,
Zalauflebis
moqmedebebi

komplequrobis Teoriis paradigmis warmoqmna


ganaTlebis kvlevaSi Camoyalibebis procesSi myofi meoTxe paradigmaa
kompleqsurobis

Teoria

poziciidan

samyaros

modelebze,

wrfiv

Seswavlis

(Morrison

aRqma

uars

prognozirebaze,

midgomaze

da

maT

2002a).
ambobs

kompleqsurobis
martiv

fenomenebis

anacvlebs

Teoriis

mizez-Sedegobriv

danawevrebis

organuli,

gziT

arawrfivi

da

107

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

holisturi

midgomebiT

(Santonus

1998:

romelTa

3),

dRis

wesrigSi

urTierTdakavSirebul qselebs Soris mimarTebebi dgas (Youngbood 1997: 27;


Wheatley

1999:

aq

10).

ZiriTadi

terminebia

ukukavSiri,

cikluroba,

ganviTareba, dakavSireba da TviTorganizacia. es midgomebi Sordebian


wrfivi mizez-Sedegobriobis martiv xedvas, prognozirebis, kontrolisa
da manipulirebis unars da moZraoben gaurkvevlobisken, qselebisa da
kavSirebisken,

TviTorganizaciisken,

ganmavlobaSi

ganviTarebisken,

ukukavSiris

Sinagani

da

meSveobiT
garegani

droTa

garemoebis

urTierTobisken da adaptaciisa da cvlilebis gziT gadarCenisa da


ganviTarebisken.
qaosisa

da

kompleqsurobis

Teoriebi

im

kanonismagvari

qcevis

winaaRmdegia, romelTa wrfivi, deterministuli, gansazRvruli modelis


mqone,

ganzogadebuli,

obieqturi,

stabiluri,

meqanikuri,

atomizirebuli,

gakontrolebuli

da

modernistuli,

Caketili

sistemebi

laboratoriebSi SeiZleba muSaobdes, magram ver operirebdes ganaTlebis


sferos socialur samyaroSi. qaosisa da kompleqsurobis Teoriebis es
maxasiaTeblebi seriozulad aclis safuZvels, Zirs uTxris ganaTlebis
sferoSi eqsperimentirebasa da pozitivistur kvlevas (magaliTad, Gleick
1987; Waldrop 1992; Lewin 1993).
kompleqsurobis Teoria amtkicebs, rom fenomenebs holisturad unda
SevxedoT.

fenomenis

garkveuli

SezRuduli

raodenobis

cvladebad

daSla da Semdeg mxolod konkretul faqtorebze fokusireba ramdenime


mdgenelis/nawilis urTierTqmedebis aucilebeli dinamikis SeumCnevlobas
niSnavs.

ufro

fundamenturad,

kompleqsurobis

Teorias

miaCnia,

rom

analizis tradiciuli erTeulebi unda Seicvalos ganaTlebis kvlevaSi


da individebis, institutebis, sazogadoebebisa da sistemebis (cf. Lemke
2001)

nacvlad

analizis

erTeulad

aRebuli

unda

iqnas

qseli

an

ekosistema (Capra 1996: 301), romelic konkretuli, saintereso (ucnauri


mimzidveli

wertili)

momdinareobdes

da

specifikuri
masze

Temidan,

fokusirdebodes.

anu

centridan

individebi,

unda

ojaxebi,

108

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

moswavleebi, klasebi, skolebi, Temebi da sazogadoebebi simbiozurad


arseboben.

kompleqsurobis

Teoria

gveubneba,

rom

es

urTierTobebi

aucilebelia, magram ara pirobiTi da analitikuri da arc sinTeturi.


ganaTlebis
Teoria,

kvlevisTvis

ganaTlebis

sazogadoebis,

es

gamomwvevi

kvlevaSi

Temis,

perspeqtivaa.

SedarebiT

individualuri

da

kompleqsurobis

axali

mimarTuleba,

instituciuri

cvlilebis

gagebis/wvdomis mniSvnelovan SesaZleblobebs gvTavazobs. is cvlilebis


gagebasa

da

xelSewyobaSi

makro

da

mikrokvlevebs

Soris

kavSirs

mixedviT,

saWiroa

uzrunvelyofs.
rac

Seexeba

SemTxvevis

Seswavlis

monawileobiTi
Tvisebriv

holizms,

kompleqsurobis

meTodologia,

formebi,

axsnebs

praqtikis

romlebic

efuZneba,

anu,

Teoriis

kvleva

didwilad

situaciebs

da

kvlevis

interaqcionistul,

SeZlebisdagvarad

bevri

monawilis, an dainteresebuli mxaris TvaliT uyurebs. es SesaZlebels


xdis

mravaljerad

mraval

mizezobriobas,

gansxvavebul

efeqts.

sxvadasxvagvar

komplesurobis

maxasiaTebeli

TviTorganizacia

monawileobiTi,

TanamSromlobiTi

da

Tvalsazrissa

Teoriis

da

centraluri

ganaTlebis

kvlevisadmi

mravalperspeqtiviani

midgomebis

sasargeblod metyvelebs. es, cxadia, ar niSnavs garedan mosulis mier


kvlevis

warmoebis

uaryofas,

aramed

niSnavs,

rom

Tu

aseTi

kvleva

tardeba, is SeZlebisdagvarad bevri poziciidan unda warmoebdes.


ganaTlebis

kvlevis

terminebiT,

kompleqsurobis

Teoria

mizez-

Sedegobriobis Sesaxeb sworxazovan mosazrebebze dafuZnebul martiv


wrfiv meTodologiebs upirispirdeba da pozicias mravalmxrivi mizezSedegobriobisa

da

mravalmimarTulebiani

mizezebisa

da

Sedegebis

sasargeblod ikavebs, vinaidan organizmebi (nebismierad gansazRvruli:


individebi,

jgufebi,

Temebi)

mraval

sxvadasxva

doneze

da

sxvadasxvagvarad ukavSirdebian erTmaneTs. ver viqnebiT darwmunebuli,


rom martivi mizezi martiv, anu erT calkeul Sedegs iwvevs, mizezebs

109

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

mxolod

erT

calkeul

sferoSi

vipoviT,

an

Sedegebi

mocemuli

raodenobis sferoebSi iqneba lokalizebuli.


kompleqsurobis

Teoria

ara

marto

kiTxvis

niSnis

qveS

ayenebs

pozitivistur kvlevasa da eqsperimentirebas, aramed ganaTlebis kvlevaSi


aqtorebis winaswar ganzraxuli, mizanmimarTuli, cnobieri moqmedebebis
moxelTebis da interaqcionistuli da konstruqtivistuli poziciebis
dakavebis

mniSvnelovnebas

usvams

xazs.

kompleqsurobis

TeoriaSi

TviTorganizaciis Sesaxeb mimdinare davis mosagvareblad aucilebelia


win

wamoiwios

kompleqsurobis

moZraobam
Teoriis

maswavlebeli,

Tanaxmad,

rogorc

ganaTlebis

mkvlevari.

kvleva

Sinauri

da

garedan mosuli mkvlevrebis simbioziTa da kvleviTi partniorobiT unda


iyos

dainteresebuli.

mravalgvari
danaxvis

xedva

komplqsurobis

ara

saWiroebis

gamoyenebiT),
romlebic

aramed

moiTxovs,

marto

situaciis

harmoniulia
kritikuli
rom

Teoriis

ramdenime

(bevri

kvlevis

sxvadasxva

mixedviT,

perspeqtividan

meTodis

im

realobis

kombinaciis

principebsac

mosazreba

da

exameba,

pozicia

iqnas

SemoTavazebuli. heterogenuloba mowodebaa, lozungia. kompleqsurobis


Teoria ganaTlebis kvlevis tradiciuli midgomebisTvis ara mxolod
mZlavri

gamowvevaa,

aramed

realuri

samoqmedo

programisa

da

meTodologiebis nakrebis SeTavazebac. is axali, Camoyalibebis procesSi


myofi

paradigmiT

uzrunvelyofs

kvlevas

(ix.

http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 1, faili 1. 4. ppt).

feministuri kvleva
albaT, ar aris ubralo damTxveva, rom feministuri kvleva iseTive
seriozul

sakiTxad

ganixileba,

rogorc

ideologiis

kritikis

paradigmebi. es ori Tema mWidrod ukavSirdeba erTmaneTs. marTalia,


aSeri

(1996:

TavSesafaria
kvlevis

124)
am

akritikebs
ugulo,

ramdenime

habermasis,

eqspluataciur

princips

ayalibebs,

rwmenas,

rom

samyaroSi,
romelic

frankfurtis skolis ideologiis kritikasTan:

ojaxi

igi

myudro

fenimisturi

TanxmobaSi

modis

110

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

genderis,

rogorc

analizisa

da

organizaciis

kategoriis,

yovlismomcveli gavlenis aRiareba;

WeSmaritebisadmi, obieqturobisa da neitralurobisadmi tradiciuli


erTgulebis rRveva;

codnis kriteriumisadmi im midgomis miReba, romeliTac yvela Teoria


perspeqtiulia;

kvlevis mravalgvari meTodis gamoyeneba;

fenimisturi kvlevis interdisciplinuri bunebis aRiareba;

mkvlevrisa da sakvlevi adamianebis CarTva kvlevaSi;

Teoriisa da praqtikis urTierTmimarTebis daSla.


misi

SemoTavazebebi

mniSvnelovnebis

kvlevaSi

gacnobierebas

Zalauflebis

(visi

kvleva,

sakiTxis
visTvis

mogvarebis

kvleva,

vis

interesebSi Semavali kvleva) da ganaTlebis kvlevaSi emansipatoruli


elementis (anu, kvleva yvela monawiles unda aZlevdes SesaZleblobebis
gafarToebis

saSualebas)

CarTvis

saWiroebas

eyrdnoba.

kritikuli

Teoriis paradigma kiTxvis niSnis qveS ayenebs obieqtur, neitralur,


Rirebulebebisgan daclil, pozitivistur, mecnierul paradigmas imis
gamo, rom is erTmaneTisgan wyvets Teoriasa da praqtikas, Zalauflebis
asimetriis

reproducirebas

uflebamosilebebs

Soris

axdens

(kvleviT

gansxvavebis

sazogadoebaSi
asaxva)

da

monawileebs/respondentebs, rogorc instrumentebs anu obieqtebs, ise


epyroba.
robsoni (1993: 64) kvlevaSi seqsizmis Svid wyaros asaxelebs:

androcentruloba: samyaros xedva mamakacis TvaliT da mamakacebis


kvlevis paradigmis miyeneba qalebisTvis;

zegeneralizacia: kvlevis ganzogadeba mamakacebidan qalebze xdeba;

genderisadmi
ignorireba;

arasensitiuroba:

sqesis,

rogorc

SesaZlo

cvladis

111

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

ormagi

standartebi:

mamakacebisTvis

qalebis

gasazomad

da piriqiT (magaliTad, socialuri statusis terminebiT);

Sesabamisoba:

standartis

kriteriumebis

gamoyeneba

sqesis

qcevis

gankuTvnili

magaliTad,

is,

Sesafaseblad

rom

bavSvis

da

qcevis

aRzrda

qalis

pasuxismgeblobaa;

ojaxze orientireba: analizis erTeulad ojaxis aReba da ara _


individis;

seqsualuri diqotomizmi: sqesebis calkeul socialur jgufad miCneva


maSin, rodesac, faqtobrivad, maT saerTo maxasiaTeblebi aqvT.
feministuri kvlevac saTuod miiCnevs iseTi kvlevis legitimurobas,

romelic

Cagruli

uflebamosilebiT
saWiroa,

da

sxva

aRWurvas

mecnierebis

mxriv

ar

uCinari

emsaxureba.

tradiciul

jgufis

ezi

(2002:

maskulinur

20)

suraTs

qalebis

wers,

rom

Caenacvlos

erTguleba emansipatoruli codnisadmi, rac (es codna) momdinareobs


feministuri perspeqtividan, vinaidan Tu qalebis gamocdileba mxolod
mamakacebis poziciidan Seqmnili Teoriebisa da dakvirvebebis gamoyenebiT
gaanalizdeba, maSin ase miRebuli Teoriebi daCagravs qalebs (gv. 23).
rogorc ezi (2002: 43) ambobs, genderi gamocdilebis kategoriaa.
pozitivisturi
emsaxureboda
jgufebis

kvleva

da,

Cveulebisamebr,

xarjze,

ZalauflebiT

dominirebiT

gamorCeul

aRmofxvrasa

da

cdilobs,

iqneba

Zalauflebis

kvleviT

Canacvlebas
es

xmis

mocemul

uflebawarTmeuli,

aRWurvavda
wreebs.

sxvadasxva

uflebamosilebis

urTierTobebs

TeTrkaniani

feministuri
realuri

gazrda,

mdumare

mamakacebis
kvleva

amis

samoqmedo

gegmiT

uflebis

micema,

xmis

Cagruli jgufebis emansipacia, Tanasworuflebianoba, Tu reprezentacia.


amisaTvis

is

ideologiis

aRiarebs
kritikis

da

Zalauflebis,
iseTi

dumilisa

kvlevebis

da

xmis

amoRebis,

legitimurobaSi

daeWvebis

sakiTxebis prioritetulobis aucileblobas, romlebic manamde umweo,


uuflebo jgufebis emansipacias ar axdenda. feministur kvlevaSi qalebis

112

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

mier

Cagvris,

eqspluataciis

da

uuflebobis

gacnobiereba

kvlevis

fokusad iqceva _ es aris ideologiis kritikis paradigma.


feministebi sulac ar miiCneven ganaTlebis sferos obieqturad da
Rirebulebebisgan daclilad. isini amtkiceben, rom misi obieqturoba,
ubralod, Tvalis asaxvevi fandia da arsebul uuflebo status kvos
emsaxureba. isini Tvlian, rom win unda wamoiwios, dRis sinaTleze
gamovides da amuSavdes kvlevis subieqturi da RirebulebebiT marTuli
buneba (Haig 1999: 223). Rirebulebebisgan daclili, neitraluri kvleva,
savaraudod, ZalauflebaSi arsebul gansxvavebebs inarCunebs. jeiaranti
da stiuarti (Jayarante and Stewart 1991) kiTxvis niSnis qveS ayeneben kvlevaTa
umetesobis

damaxasiaTebel

tradiciul,

eqspluataciur

bunebas,

romelSic yvela jildo mkvlevars rCeba, monawile ki rogorc wesi, imave


umweo situaciaSi rCeba, raSic kvlevamde iyo da, romelSic Cagvris,
privilegiebs moklebulobisa da uTanasworobis status kvo ucvleli
rCeba. skoti (1985: 80) wers: sakuTari miznebisa da karierisTvis Cven
SegviZlia,

ubralod,

gamoviyenoT

qalebis

gamocdileba.

qrisvelsac

(Cresswell 1998: 83) miaCnia, rom feministuri kvleva TanamSromlobiTi da


araeqspluataciuri urTierTobis Camoyalibebas eswrafis. skoti (1985)
kiTxulobs,

Tu

ramdenad

eTikuria,

rom

qalma

mkvlevarma

maTTan

awarmoos interviu, vinc masze naklebad privilegirebuli da metad


eqspluatirebulia, vidre Tavad.
am situaciis Secvla refleqsiurobis da mkvlevrebsa da kvlevaSi
monawileebze

kvlevis

zegavlenis

sakiTxebis

seriozulad

aRqmas,

pozitivistur paradigmaze uaris Tqmas da kvlevis miznebisa da efeqtebis


metad gacnobierebas moicavs. ezi (2002: 153) wers, rom mkvlevris piradi
gamocdileba kvlevis procesis ganuyofeli nawilia da ganamtkicebs
mosazrebas, rom mkvlevrebisgan obieqturobis moTxovna arasworia.
ribensisa da esvardis (Ribbens and Eswards 1997) mosazrebiT, Cndeba
kiTxva: rogor muSaoben mkvlevrebi Teoriul mosazrebebze dayrdnobiT
sajaro, akademiuri codnis moTxovnebisa da formaluri tradiciebis

113

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Sesatyvisad,

Tu

kvlevis

monawileTa

axsnebisa

da

gamocdilebis

erTgulebi rCebian. denzini (Denzin 1989), miesi (Mies 1993), haigi (Haig 1999)
da de leini (De Laine) feministuri kvlevis ramdenime princips gamoyofen:

genderuli

urTierTobebis

asimetriuloba

da

reprezentacia

refleqsiurad unda iqnas Seswavlili, vinaidan socialuri cxovrebis


fundamentur aspeqts qmnian (romelsac ganaTlebis kvleva moicavs);

qalebis

sakiTxebi,

maxasiaTeblebi
warmoadgens,

maTi

kvlevis

oRond

istoria,
qmediT,

maSin,

roca

biografia

arsebiT
kvleva

da

biologia,

dRis

wesrigs/fokuss

mxolod

meTodologiuri

sakiTxebidan samoqmedo gegmis formirebisken gadainacvlebs;

Cagvris,

eqsplutaciis,

uflebisa

da

uflebamosilebis,

reprezentaciulobis

Tanasworobis,

cnobierebis

xmis

amaRleba

meTodologiur iaraRs warmoadgens;

eWvqveS unda dadges kvlevis obieqturoba da obieqturobis cneba da


maTi miReba.

prioritetuli

unda

iyos

feministuri

kvlevis

realuri,

RirebulebebiT gansazRvruli ganzomilebebi da miznebi;

kvleva uflebamosilebas unda matebdes da ZalauflebiT aRWurvavdes


qalebs;

ar

aris

saWiro,

rom

kvleva

mxolod

akademiuri

wreebis

warmomadgenelma eqspertebma awarmoon;

aucilebelia

koleqtiuri

kvlevis

warmoeba:

qalebs

sWirdebaT

sakuTari individualuri istoriebis gaerTianeba, Tu es istoriebi


emansipaciisTvis gamodgeba;

saWiroa

qalebis

Cagvris

Zireuli

procesebisa

da

ganmeorebadi

maxasiaTeblebis gamovlena;

Teoriisa da praqtikis ganuyoflobis moTxovna;

piradsa

da

sazogadoebrivs,

kavSirebis arsebobis mtkiceba;

saSinaosa

da

politikurs

Soris

114

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

genderuli da sqesobrivi gansxvavebebis ageba da reproducireba;

uaryofilia viwro disciplinuri sazRvrebi;

uaryofilia xelovnulad Seqmnili dualizmi: cdis piri/mkvlevari;

uaryofilia pozitivizmi da obieqturoba, rogorc mamakacuri miTi;

metad gamoiyeneba Tvisebrivi, introspeqciuli biografiuli kvleviTi


teqnika;

aRiarebulia socialuri kvlevis genderuli buneba da antiseqsisturi


kvlevis strategiebis SemuSavebis saWiroeba;

kvlevis

procesi

ganixileba,

rogorc

cnobierebisa

da

codnis

momatebis saSualeba da arsebiTad monawileobiTi procesi;

aRiarebulia

qalebis

pirovnuli

subieqturi

gamocdilebis

prioritetuloba;

socialur kvlevaSi uaryofilia ierarqiebi;

mkvlevrebis, kvleviTi wreebisa da kvlevis obieqtebis vertikaluri,


ierarqiuli urTierTobebi, romelSic YTavad kvleva SeiZleba gaxdes
dominirebis,

elituri

legitimaciis

wreebis

instrumenti,

Zalauflebis
unda

reproducirebisa

Canacvldes

da

Cagruli,

eqspluatirebuli jgufebis interesebis dacvis xelSemwyobi kvleviT;

aRiarebulia kvlevis monawileTa da mkvlevarTa Tanabari statusi da


maT Soris ormxrivi urTierToba;

saWiroa

status

kvos

Secvla

da

ara

misi,

ubralod,

gageba

an

interpretacia;

kvleva gacnobierebis process unda warmoadgendes da is eqspertebis


mier

da

eqspertebisTvis

ki

ar

unda

warmoebdes,

aramed

uflebamosilebiT unda aRWurvavdes Cagrul monawileebs.


vebi

da misi kolegebi (Webb et al. 2004) kvlevis

meTodologiis

swavlebaSi fenimisturi pedagogikis eqvs princips gvTavazoben:

profesori-studentis

urTierTobis

reformulireba

Tanaswor da gaziarebiT urTierTobad);

(ierarqiulidan

115

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

uflebamosilebis

miniWebisa

da

SesaZleblobebis

gafarToebis

uzrunvelyofa (monawileobiTi demokratiisTvis);

Temis, erTobis Seqmna (TanamSromlobiTi swavlis meSveobiT);

erTi calkeli xmis privilegirebuloba (ara marto leqtoris);

pirovnuli

gamocdilebis

magaliTad,

genderidan,

mravalferovnebis
rasobrivi

pativiscema

(romelic,

warmomavlobidan,

eTnikuri

kuTvnilebidan, klasidan, seqsualuri prioritetebidan iRebs saTaves);

tradiciuli mosazrebebis kiTxvis niSnis qveS dayeneba (magaliTad,


codnis sociologia).
genderi ayalibebs kvlevis samoqmedo gegmas, dRis wesrigs, Temebs da

fokusebs,

arCevs

terminebs

Segrovebuli

monacemebisTvis

da

qmnis

mkvlevrebsa da kvlevis monawileTa urTierTobas. feministuri kvlevis


logikuri

dasabuTebidan

ramdenime

meTodologiuri

principi

gamomdinareobs (Denzin 1989; Mies 1993; Haig 1997, 1999; De Laine 2000):

raodenobrivi,

pozitivisturi,

obieqturi

kvlevis

Canacvleba

Tvisebrivi, interpretaciuli, eTnografiuli refleqsiuri kvleviT,


vinaidan raodenobrivi kvlevis obieqturoba maskulinuri interesebisa
da dRis wesrigis mxolod Tvalis amxvevi fandia.

koleqtivebis,

xSirad,

TanamSromlobiTi,
monawileTa

qalTa

koleqtiuri

kombinacias

qmnis

koleqtivebis
kvlevebi

mier

mkvlevrebisa

subieqt-obieqtis

da

warmoebuli
da

kvlevis

ierarqiuli,

arareciprokuli urTierTobebis rRvevis mizniT.

navaraudevi Rirebulebebisgan daclili, neitraluri, indiferentuli


da miukerZoebeli kvleviT apelirebis Canacvleba gacnobierebuli,
mizanmimarTuli

mikerZoebiT

kvlevis

monawileebTan

mkvlevris

identificirebis gziT.

ideologiisadmi kritikuli midgomebisa da paradigmebis gamoyeneba


kvlevaSi.

116

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

liberatoruli

meTodologia

codnis

Sesaxeb

mayureblis,

anu

mWvretelis Teoria, romelSic mkvlevrebi Soridan iyurebian, unda


Seicvalos monawileobiTi kvleviT, savaraudod, praqtikis kvleviT,
romelSic monawileebi (mkvlevrebis CaTvliT) Tavad arian CarTuli
qalTa emansipaciisTvis brZolaSi).

status

kvos

Secvlis

saWiroeba

socialuri

kvlevis

amosavali

wertilia. Tu gvsurs, raime vicodeT, unda SevcvaloT is. (miesi (1993)


Cinelebis citirebas axdens, roca wers, rom Tu ginda, icode msxlis
gemo, unda CakbiCo da daReWo is!).

triangulaciisa da mravalgvari meTodebis (iseTi vizualuri teqnikis


CaTvliT,

rogoricaa

video,

fotografia

da

filmebi)

farTod

gamoyeneba.

iseTi lingvisturi teqnikis gamoyeneba, rogoricaa saubris analizi.

teqstebis

analizis

gamoyeneba,

rogoricaa

qalebis

Sesaxeb

dokumentebisa da teqstebis dekonstruireba;

calkeul

individualur

kvlevebSi

miRebuli

Sedegebis

sinTezirebisTvis metaanalizis gamoyeneba (ix. Tavi 13).

raodenobriv gamokiTxvebze uaris Tqma da maTi kritikulad Sefaseba,


kiTxvebis formulirebis gakritikebis CaTvliT.
edvardsisa

da

mauTneris

(Edwards and Mauthner 2002: 15, 27)

azriT,

feministuri kvleva koncentrirdeba dominanturi da Rirebulebebisgan


Tavisufali

kvlevis

kritikaze,

mkvlevarsa

da

kvlevis

monawileebs

Soris arsebuli Zalauflebis eqspluataciuri ierarqiis gamovlenasa da


uaryofasa da mkvlevrisa da monawileebis Zalian mWidro urTierTobis
mxardaWeraze. pozitivisturi kvleva uaryofilia, rogorc Tavisi arsiT
damTrgunveli (Gillies and Alldred 2002: 34) da romelsac imTaviTve ar SeuZlia
obieqturobis

sakuTari

principis

erTguleba;

es

nakluli

epistemologiaa. kvleva da mis ukan mdgari epistemologiebi interesebSi


iRebs saTaves da ganuyofelia maTgan (Habermas 1972).

117

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

gezi aRebulia monawileobiTi praqtikis kvlevisken, romelSic wina


planzea wamoweuli uflebamosilebis miniWeba da emansipacia da romelic
CarTuli da TanamSromlobiTi procesia (magaliTad, ix. De Laine 2000: 109
ff.).

monawileoba

aRiarebs

Zalauflebis

disbalanss

da

Cagruli

adamianebis maTi sakuTari cvlilebis agentebad gadaqcevis saWiroebas


(Ezzy 2002: 44),

xolo

praqtikis

kvleva

Carevis

Taobaze

misaReb

gadawyvetilebebSi kvlevis Sedegebis gamoyenebis aucileblobas (gv. 44).


rogorc de leini (2000: 16) wers: moiTxoveba meti monawileoba da
naklebi dakvirveba, sxvebTan da sxvebisTvis yofna da ara sxvebis yureba.
ase unda xdebodes ormxrivi da Tanaswori urTierTobis fonze da ara _
upirovnobis, eqspluataciis da mkvlevarsa da kvlevis monawileebs Soris
Zalauflebis/statusis gansxvavebis pirobebSi.
de leini amtkicebs, rom mkvlevrisa da monawilis urTierTobam unda
gaarRvios tradiciuli patriarqati. xazgasmulia mkvlevrisa da kvlevis
monawileebis partnioroba - mkvlevrebi Tavad arian monawileebi da ara
_ gareSe damkvirveblebi. monawileebi ki, rogorc Tanamkvlevrebi, Tavad
qmnian kvlevis process (De Laine 2000: 107), gansazRvraven problemas,
meTodebs, erevian monacemebis Segrovebasa da analizSi, interpretaciasa
da miRebuli Sedegebis gamoqveyneba-gavrcelebaSi. mkvlevrisa da kvlevis
monawileebis urTierToba TanasworobiT xasiaTdeba da araferi aqvs
saerTo

gareSe,

damaxasiaTebel

obieqturi,
tipur

distanciuri,

urTierTobebTan.

ukavSirdebian

kvlevis

monawileTa

warmoqmnili

mkvlevrisa

da

pozitivisturi

kvlevisTvis

mkvlevrebi

ganuyoflad

cxovrebas.

monawilis

am

kavSiris

reaqtiulobis

Sedegad
SesaZlo

sirTuleebi kvlevaSi CarTulobasTan dakavSirebuli sakiTxia da ara


Tavad kvlevis wyobis.
Tafar-biorkertisa da henris (Thapar-Bj rkert and Henry 2004) mtkicebiT,
mkvlevris _ Zalauflebis mqonis da kvlevis monawilis _ naklebad
uflebamosilis,

mkvlevris

mier

eqspluatirebulisa

da

misgan

manipulirebulis tradiciuli, calmxrivi da erTmimarTulebiani xedva

118

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

dasavleli

TeTrkaniani

mkvlevrebis

qmnileba

SeiZleba

iyos.

isini

saubroben kvlevaze, sadac, tradiciulad SemoTavazebuli modelisgan


gansxvavebiT, uflebamosileba iseve aqvT kvlevis monawileebs, rogorc
mkvlevrebs

da

es

uflebamosileba

SeTanxmebisamebr,

uwyvetia

da

Tanabradaa gadanawilebuli mkvlevarsa da kvlevis monawileebs Soris.


avtorebi,

faqtobrivad,

gviCveneben,

Tu

rogor

SeuZliaT

(da

axorcieleben kidec) kvlevis monawileebs mkvlevarze meti Zalaufleba


hqondeT kvlevis dawyebamde, msvlelobisas da dasrulebis Semdeg. isini
indoeTSi qalebis sakuTar saxlebSi interviuirebis saintereso magaliTs
aRweren, sadac Cans, rom saxli maTi Cagvrisa da daTrgunvis adgili ki
ara, maTi Zalauflebisa da kontrolis saufloa.
monacemebis Segrovebis meTodebTan dakavSirebiT, oukli (Oakley 1981)
Tvlis, rom qalis interviuireba standartizebuli, upirovno stiliT,
romelic

winaswar

gansazRvruli

gegmis

Sesruleba

da

kiTxvebis

gameorebaa, SeiZleba logikuri winaaRmdegobrioba iyos, vinaidan masSi


eqspluataciuri urTierToba moiazreba. umjobesia, rom subieqt-obieqtis
tipis

urTierToba

marTulma

dialogma

Caanacvlos.

igi

akritikebs

intervius warmoebisas raportis tradiciul cnebas (Oakley 1981: 35) da


amtkicebs, rom es instrumentuli, araormxrivi da ierarqiulia _ es
yvelaferi ki maskulinuri Tvisebebia. igi amtkicebs, rom raporti, am
TvalsazrisiT, ar aris realuri da gulwrfeli, radgan mkvlevari mas
mecnieruli miznebisTvis iyenebs da ara adamianuri urTierTobebisTvis
(Oakley 1981: 55). misTvis aseT situaciaSi mkvlevrebi yalb megobrebs
hgvanan, isini sakuTari miznebis miRwevas cdiloben (Duncombe and Jessop
2002: 108) da raportis Seqmnas ndobasTan aigiveben, amitomac iqcevian
megobrebisgan sruliad gansxvavebulad (gv. 110). analogiurad, Tafarbiorkerti

da

monawileebis
zraxvebis

henri

(2004)

damegobrebis

mqone

miiCneven,
mcdeloba

feministebis

rom

saxifaToa,

navaraudevi

SesaZloa, TaRliTobas hqondes adgili.

mkvlevrisa

da

kvlevis

radgan

keTili

solidarobis

saxiT,

119

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

dankombi da jesopi (Duncombe and Jessop 2002: 111) Zalian ukirkiteben


kiTxvas:

realurad

mkvlevari

empaTiisa

respondents

iTvleba
da

ara

raportis

interviuSi

informirebuli

Tu

Tanxmoba,

informirebuli

Tanxmoba,

demonstrirebiT

monawileobaze?
gansakuTrebiT,

daiyoliebs

avtorebis
kvleviTi

Tu

azriT,

interviuebis

SemTxvevaSi, mudmivi molaparakebis sagani unda iyos da interviuerma


unda izrunos, rom respondents zedmetad ar moaxvios Tavs sakuTari
Tavi. pirad Cvenebebs, zepir monaTxrobebsa da grZel interviuebs, aseve,
didi adgili ukavia feministur midgomebSi (De Laine 2000: 110; Thapar-Bj rkert
anda Henry 2004)

da

ara

marto

im

midgomebSi,

romlebic

sensitiur

sakiTxebs Seexeba. amtkiceben, rom (Ezzy 2002: 45) es qalebis xmis Sesmenis,
cxovrebiseul

gamocdilebasTan

maTi

miaxloebis

da,

zogadad,

adamianebis gamocdilebis Sesaxeb gaumarTlebeli daSvebebisgan Tavis


aridebis saSualebas iZleva.
koleqtiuri, egalitaruli da emansipatoruli Tvisebrivi kvlevisken
gadanacvleba

aucileblad

miiCneva,

Tu

qalebs

surT

Tavi

aaridon

pozitivisturi, CaurTveli, miukerZoebeli da obieqturi kvlevis gamo


Cagrul mdgomareobas. maiesis (1993: 67) mtkicebiT, kvlevis am ukanaskneli
tipis SemTxvevaSi qalebi Sizofreniul poziciaSi iyeneben Tavs, vinaidan
am tipis kvlevebSi iseTi meTodebi ixmareba, romlebic xels uwyobs maT
daqvemdebarebul mdgomareobaSi yofnasa da Cagvras, ignorirebulia maTi
Cagruloba da iZulebuli arian, daemorCilon konkurentul, mamakacebis
dominanturi akademiuri wris TamaSis wesebs. romani da eifli (Roman
and Apple 1990: 59) amtkiceben, rom am Tvalsazrisis mixedviT, ar aris
sakmarisi, rom qalebi eTnografiuli kvlevebiT dakavdnen, radgan Cagvris
arsebuli

da

maformirebeli

asimetriulobisTvis

isini

ZalebisTvis,

ucilobel

gamowvevas

an
ar

Zalauflebis
warmoadgenen.

avtorebi amtkiceben, rom eTnografiul kvlevas ideologiis kritika


unda

axldes

Tan.

faqtobrivad,

isini

amtkiceben,

rom

kvlevis

120

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

matransformirebeli,

Zalauflebis

mimniWebeli

da

emansipatoruli

potenciali mocemuli kvlevis Sefasebis kritikuli standartia.


es ukanaskneli mosazreba exmaureba laTeris (Lather 1991) mowodebas,
romelic mkvlevrebisgan moiTxovs, rom yuradRebiT da frTxilad iyvnen
sakuTari

kvlevis

politikur

SedegebTan

mimarTebaSi

(magaliTad,

Sedegebis validoba) da ara mxolod kvlevis Catarebisas da monacemebis


analizisas.

kvlevas

cvlileba

da

gaumjobeseba

unda

axldes

Tan,

gansakuTrebiT, am konteqstSi, qalebisTvis (Gillies and Alldred 2002: 33. aseve,


ix. Lather 1991). kvleva da moqmedeba _ praqsisi _ unda moicavdes rogorc
raRacisTvis codnas, ise, raRacis codnas (Ezzy 2002: 47). rogorc
marqsi

gvaxsenebs

Tavis

Tezisi

naSromSi

foierbaxis

Sesaxeb:

filosofosebma samyaros mxolod interpretacia moaxerxes, mravalgvari


interpretacia, Tumca, mTavari misi Secvlaa. Tumca, gilisi da aldredi
(2002:

45)

miuTiTeben,

sasargebloa
kvlevaSi

Tu

rom

ara

mraval

kvlevis

monawileoba

politizebuli

zrdis

gacnobierebis

xarisxs,

mdgomareobis

struqturuli

feminists

maTTvis

maTi

afiqrebs,

aucileblad

monawileebi,

moqmedebebis

gamosavlis

mizezebis

SezRudvebis

SeTavazebis,

moZiebis

vinaidan

gareSe.

an

maTi

amgvarad

politizebuli, magram mdgomareobis Secvlis unaris armqone kvleva,


SesaZloa,

marTlac

aRmoCndes

uflebamosilebis

mimniWebeli

da

mfarveli, ubralod, ganaTlebisken da emansipaciisken mowodebis gamo. man


SeiZleba,

qalebi

ufro

mowyvladi

gaxados,

vidre

kvlevaSi

monawileobamde iyvnen. emansipacia brZolaa.


feministuri
sakamaToia

sxva

kvlevis

zogierTi

feministi

es

mosazreba

mkvlevrebisTvis.

da

meTodologia

magaliTad,

jeiaratni

(Jayaratne 1993: 109) miznisTvis Sesatyvisobas emxroba da Tvlis, rom


mxolod

Tvisebriv

Seesatyvisebodes

meTodologiebze

kvlevis

an

feministuri

Scott 1985: 82 83).

ganxorcielebas

(aseve,

arguments,

raodenobrivi

rom

ix.

miznebs,

fokusireba

meTodebi

SeiZleba
samoqmedo

jeiaratni

Seusabamoa

ar

gegmis

abaTilebs

feministebisTvis,

121

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

radgan

isini

faqtobrivad,

uaryofen
igi

kvlevaSi

raodenobrivi

CarTuli
kvlevis

adamianebis
sakuTar

emociebs.

teritoriaze

damarcxebaze saubrobs (Jayaratne 1993: 131) da Tvlis, rom socialur


mecnierebebSi seqsistur raodenobriv monacemebTan dasapirispireblad
feministuri raodenobrivi monacemebi da meTodologiebia saWiro. misi
azriT, feministur

kvlevas

amis

gakeTeba

pozitivisturi, mamakacebis

dominirebiT gamorCeuli akademiuri kvleviTi sazogadoebisTvis Tavis


miyidvis

gareSe

SeuZlia.

ouklis

(1998)

miaCnia,

rom

raodenobrivi

meTodebisgan qalebis gamijvnam, SesaZloa, gauTvaliswinebeli Sedegi


moitanos

qalebis

damkvidreba

sxvebad

da,

Sesabamisad,

maTi

diskriminacia.
de

leini

(2000:

112)

amtkicebs,

rom

raodenobrividan

Tvisebrivi

teqnikisken gadanacvlebam SeiZleba ver gadaWras kvlevaSi arsebuli


bevri eTikuri problema, radgan aseTi problemebi savele samuSaoebis
nebismier

formas

imTaviTve

axasiaTebs.

igi

amtkicebs,

rom

zogierT

feminist mkvlevars SeiZleba, arc naklebi monawileoba surdes da arc


meti gariyuloba, xolo meti gariyuloba da naklebi monawileoba ver
gadawyvets eTikur dilemebs da aseT moralurad pasuxismgebel savele
samuSaos Tavad moaqvs sakuTari eTikuri dilemebi, magaliTad, safrTxis
riski. Tavis naSromSi (gv. 113) is ambobs, rom mkvlevrebisa da kvlevis
monawileebis mWidro urTierTobebi SeiZleba eqspluataciuri gaxdes da
ufro

metad

monawiles)

SeniRbulic
Soris

ki,

gulRia,

Tu

megobrebs

gulwrfeli

(mkvlevarsa
saubrisas

da

kvlevis

gamJRavnebuli

monacemebi SemdgomSi sajaro kvlevaSi iqneba gamoyenebuli. mkvlevari


dilemis winaSe dgas: Tu igi namdvili megobaria, maSin es zRudavs mas,
rogorc mkvlevars da Tu is mxolod TvalTmaqcobs, rom megobaria, an
SezRudvebs awesebs megobrobaze, maSin es gulwrfelobis da patiosnebis
sakiTxebs

wamoWris.

kvlevis

farglebSi

dawyebuli

megobruli

urTierTobebi realuria, warmavalia, Tu monacemebis mopovebis mizniT


STabeWdilebebis marTvaa?

122

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

de

leinis

(2000:

115)

azriT,

Tvisebrivi

kvlevisTvis

privilegiis

miniWebam SeiZleba SecdomaSi Segviyvanos im mtkicebis gamo, rom aseTi


kvlevisas gamoricxulia eqspluataciuri urTierTobebi. marTalia, igi
aRiarebs,

rom

raodenobrivma

midgomebma,

SesaZloa,

gaamyaros

Zalauflebis gansxvavebebi da eqspluatacia, magram arc imis garantia


arsebobs, rom Tvisebrivi kvleva igives ar gaimeorebs,

oRond ufro

SeniRbulad. is Tvlis, rom Tvisebrivma midgomebmac SeiZleba Seqmnan da


SeinarCunon

uTanasworo

urTierTobebi

da,

umTavresad,

imitom,

rom

mkvlevari sakvlev velze yofnisas mkvlevaria da ara megobari. rom ara


kvleva, mkvlevari sulac ar iqneboda iq, sadac aris. steisis (Stacey 1988)
miaCnia,

rom

gacilebiT

eTnografiisTvis

metia

miwerili

albaToba

imisa,

rom

siaxlove/intimuroba

feministuri

eqspluataciur

urTierTobaSi gadaizrdeba, vidre SesaZlebloba imisa, rom es ase ar


moxdeba. mkiTxvels vurCevT, gadaxedos meore Tavs, romelSic ganaTlebis
sensitiuri

kvlevis

ganxilvasTan

erTad

swored

es

sakiTxebia

wamoWrili.
gilisisa da aldredis (2002: 43 46) mosazrebiT, praqtikis kvleva,
sfero, romelsac aqtiurad uWers mxars feminist mkvlevarTa zogierTi
wre,

TavisTavad

cxovrebaSi

problemuria.

uxeSi

Careva

(anu,

arsebobs

riski,

potenciurad

rom

is

Zalauflebis

adamianebis
borotad

gamoyeneba) iqneba, xolo mkvlevari, Cveulebisamebr, Tu centralurs ara,


mniSvnelovan

rols

asrulebs

kvlevis

wamowyebaSi,

xelSewyobasa

da

masSi mocemuli da misgan momdinare Sinaarsebis kristalizaciasa da


ganviTarebaSi, anu, mkvlevaria is, visac aqvs Zalaufleba da gavlena.
ezi (2002: 44) aRniSnavs, rom, vinaidan ar arsebobs erTi calkeuli
feministuri
Tanabrad

meTodologia,

legitimuria.

feministuri

valdebuleba

interpretaciis

etapze

Tvisebrivi

faqtobrivad,
kvlevaSi
unda

da
keli

kvlevis

iyos

raodenobrivi
(1978)

amtkicebs,

sakiTxisa

CarTuli,

meTodebi

da

Tumca,

rom

Sedegebis
ar

unda

monawileobdes monacemebis Segrovebisa da kvlevis Catarebis procesSi.

123

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Tapar-biorkerti da henri (2004) miuTiTeben, rom garedan mosul


mkvlevars,

SesaZloa,

meti

upiratesoba

hqondes,

vidre

Sinaurs.

magaliTad, TeTrkaniani qali mkvlevari, romelic feradkanian qalebs


ikvlevs,

SeiZleba

sulac

ar

iyos

dabrkoleba,

radgan

bevrma

feradkanianma qalma mas iseTi informacia SeiZleba gaandos, rasac ar


gaandobda

Tavisive

rasobrivi

da

rasis

eTnikuri

pirovnebas.

analogiurad,

warmomavlobis

interviueri

erTi
da

da

igive

respondenti

TavisTavad ar moiazrebs da ar miuTiTebs maT Soris araierarqiuli


urTierTobis
kategoriebi

Camoyalibebaze.
garedan

avtorebi

mosuli

da

imasac

Sinauri

aRniSnaven,

bundovani

da

rom

aRreuli

ufroa, vidre _ urTierTgamomricxavi. mkvlevrebi subieqtebic arian da


obieqtebic, xolo kvlevaSi monawileebi _ dakvirvebis qveS myofnic
da damkvirveblebic.
de leini (2000: 110) Tvlis, rom feministTa rigebSi arian iseTebi,
romlebic mkvlevrisa da cdis pirebis mWidro urTierTobas emxrobian _
adamianebi ikvleven sxva adamianebs da iseTebic, vinc mkvlevarsa da
kvlevis

monawileTa

poziciaze

dganan.

Soris
axlo

pativiscemiT
urTierTobebi

gamsWvaluli

distanciis

kvaziTerapiul

situaciad

SeiZleba iqces da ara kvlevad (Dunbombe and Jessop 2002: 111), Tumca ufro
Rrma

sakiTxebis

wvdomisTvis

SeiZleba

mainc

mniSvnelovani

iyos

siaxlove. garda amisa, unda vikiTxoT, Tu ramdenad mivyavarT axlo


urTierTobas ormxriv urTierTgaxsnamde (gv. 120). diskusia dawyebulia:
mkvlevari unda gaixsnas, axlos mivides da ufro intimuri socialuri
urTierTobisTvis moemzados _ mopyrobis feministuri eTika (gv. 111), Tu
gulgrili, zedapiruli, distanciuri urTierTobebi unda SeinarCunos,
ramac SeiZleba kvlevis monawileTa obieqtebad qceva gamoiwvios? es
Tanabrad aris rogorc moraluri, ise, meTodologiuri sakiTxi.
es Tema ufro Rrmad midis: arsebobs mosazreba, rom emociebi da
grZnobebi kvlevis ganuyofeli nawilia da ara kvlevidan obieqturobis
interesebis

gamo

amoRebuli

(Edwards and Mauthner 2002: 19).

emociebi

124

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

kvlevisTvis

xelisSemSlelad

an

irelevanturad

ki

ar

unda

iyos

miCneuli (De Laine 2000: 151 152), aramed centralurad, radgan maT mTavari
adgili ukavia adamianis cxovrebaSi. sinamdvileSi, emociur reaqciebs
gadamwyveti

roli

aqvT

kvleva-Ziebisa

da

monacemebis

sandoobis

dadgenaSi; feministuri komunikaciuri modeli, romelzec de leini


(2000: 212 213) saubrobs, xazs usvams ramdenime donis _ emociebis,
emociurobisa

da

pirovnuli

urTierTdakavSirebulobis

eqspresiulobis,

mniSvnelovnebas.

empaTiis

egalitaruli

feminizmi,

romelsac emxrobian de leini (2000: 108) da sxvebi, SinaurTa wreze


saubrobs,

romelSic

gaerTianebuli

da

imave

sadac

kulturis

empaTia,

warmomadgenlebi

ormxrivoba

da

arian

egalitarizmi

gamorCeuli maxasiaTeblebia.
svancis (Swantz 134) mtkicebiT, mkvlevari SeiZleba, garkveulwilad,
Tavs ityuebdes, rodesac sakuTar Tavze iRebs _ mkvlevris da kvlevis
monawileebis interesebis gamziareblis ormag rols. misTvis Riad rCeba
sakiTxi,

Tu

ramdenad

monawileebTan

SeuZlia

arazedapirul

mkvlevars

namdvilad

urTierTobaSi

da

iyos

arsebobs

CarTuli
Tu

ara

Zalauflebis faruli uTanasworoba, Tundac, mxolod imis gamo, rom


mkvlevars, SesaZloa, upiratesi/umaRlesi codna hqondes. de leini (2000:
114)

Tvlis,

rom

aseTi

upiratesi/umaRlesi

codna

SeiZleba

anTropologiaSi an eTnografiaSi mkvlevris sakuTari gamocdilebidan


an, ubralod, meti ganaTlebidan momdinareobdes. mkvlevris upirvelesi
mizani kvlevaa da es ganasxvavebs mas kvlevis monawileebisgan, romelTac
kvlevaSi monawileobis gansxvavebuli mizani aqvT.
garda amisa, kvlevaSi monawile cdis pirebTan identifikaciisa da
solidarobis

survili,

romelic

mkvlevars

uCndeba,

SeiZleba

keTilSobiluri, magram ararealisturi optimizmi iyos da, pirvel rigSi,


imitom,

rom

eTnikur
warsuli,

cdis

jgufs,

pirebi

SeiZleba

romelsac

cxovrebiseuli

ar

mkvlevari,

Sansebi,

miekuTvnebodnen
hqondes

gamocdileba

maTgan
an

imave

rasas,

gansxvavebuli

feri.

gilisi

da

125

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

aldredi (2002: 39 40) svamen sakiTxs, Tu ramdenad


SeeZlos

mkvlevars

im

jgufis

reprezentacia,

SeuZlia an unda

romelsac

Tavad

ar

miekuTvneba, kerZod, Zalauflebis an xmis uflebis armqone jgufebs, rac,


TavisTavad,

kolonizaciisa

da

Cagvris

erT-erTi

formaa.

avtorebi

amtkiceben (gv. 40), rom msgavseba/siaxlove ar aris reprezentaciuli


kvlevis avtoritetuli safuZveli. msgavsebis/siaxlovis cnebac ki saeWvo
xdeba, rodesac is yuradRebis miRma tovebs an akninebs gansxvavebis
mniSvnelovnebas
homogenizacias

da

amiT

axdens.

jgufebis

amis

da

konkretuli

sapasuxod

feministi

gamocdilebebis

mkvlevrebi

(gv.

40)

amboben, rom mkvlevrebs mxolod sakuTari uSualo wriT Semofargvlis


uflebamosileba aqvT, Tumca es sakamaTo sakiTxia. sxvebis saxeliT
laparaks Tavisi Rirebuleba aqvs, kerZod,
dacva.

aucileblad

unda

daisvas

CagrulTa da kolonizebulTa

feministuri

eTikis

misaRebobis,

marTebulobisa da sisworis sakiTxi, Tu mkvlevari sxvebis istoriebs


warmoadgens da iyenebs (gv. 41).
kvlevisadmi
proeqti

feministuri

gogonebi

midgomis

mecnierebasa

da

magaliTia
teqnikaSi

praqtikis

kvlevis

(Girls Into Science and

Technology GIST). es kvleva sami wlis ganmavlobaSi warmoebda; kvlevaSi


monawileoba miiRes didi britaneTis erT nawilSi ganlagebuli aTi
zogadsaganmanaTleblo

skolis

maswavleblebma,

rva

aqedan

2,000-ma

skola

moswavlem

moqmedebis

da

bazad

maTma

gamoiyenes,

danarCeni ori ki _ sakontrolod. am kvlevis meTodologiebisa da


Sedegebis aRwera ramdenime statiaSia asaxuli (Kelly 1986; 1989a; 1989b; Kelly
and Smail 1986; Whity 1986). kvlevis Tanadireqtori mas simultanurad
integrirebul

praqtikis

integracias)

uwodebs

samecniero

gundis

mizanmimarTulad

kvlevas

(Kelly 1987).
feministur

cdilobdnen

(anu,
keli

moqmedebisa
Riad

saubrobs

orientaciaze

gogonebis

da

da

arCevanis

am

kvlevis
kvlevis

imazec,

rom

variantebisa

da

karierasTan dakavSirebul gegmebis transformirebas, vinaidan mkvlevrebi


xedavdnen,

rom

gogonebi

arasaxarbielo

mdgomareobaSi

iyvnen

126

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

tradiciuli sqesobrivi

stereotipebis gamo. igi Tvlis, rom mkvlevrebis

moqmedebebi

daqvemdebarebuli

qalebis

socialuri

mdgomareobis

gaumjobesebis mcire mcdeloba iyo (Kelly 1987).

kvleva da Sefaseba
zemoT warmodgenili msjeloba gviCvenebs, rom kvleva da politika
mWidrod ukavSirdeba erTmaneTs. SegviZlia gavagrZeloT am sakiTxis
ganxilva, vinaidan ganaTlebis sferoSi momuSave mkvlevarma seriozulad
unda ganixilos da gaiazros Tavis kvleviT saqmianobaSi politikis
roli da is, Tu ra mimarTulebas aZlevs politika mas. magaliTad,
ganaTlebis kvlevis ufro SefasebiTi kvlevisken gadaxris tendencia
SegviZlia aRmovaCinoT, rodesac, vTqvaT, mkvlevris amocanas mocemuli
politikisa

da

proeqtebis

efeqturobis

(xSirad,

ganxorcielebis)

Sefaseba warmoadgens. es gansakuTrebiT asea kategoriebze gamiznuli


dafinansebuli
romlebsac

da

dakveTili

politikosebi

kvlevebis

afinanseben

SemTxvevaSi,

kvlevebisa,

(magaliTad,

mTavrobebi,

damfinansebeli organizaciebi) maT mierve Seqmnili sxvadasxva politikis


seqciebSi (Burgess 1993). es, erTi mxriv, saqebaria, radgan kvlevas pirdapir
politikisken warmarTavs; Tumca, meore mxriv, saxifaToa, radgan sxvebs
kvlevis samoqmedo gegmisa da dRis wesrigis gansazRvris saSualebas
aZlevs. kvleva veRar iqneba Ria da sufTa. amis nacvlad, is mocemuli
iniciativebis

Sefasebad

iqceva.

rac

ufro

naklebadaa

kvleva

politikurad datvirTuli, miT metadaa is SefasebiTi da, faqtobrivad,


Zalian bevri msgavsebaa kvlevasa da Sefasebas Soris. es ori procesi,
garkveulwilad,
gansxvavebebic
dadgena

faravs

erTmaneTs,

magram

arsebobs.

Sefasebasa

da

rTuli

meTodologiuri

amocanaa,

vinaidan

maxasiaTeblebi

maT
aqvs,

maT

Soris

mniSvnelovani

kvlevas

Soris

gansxvavebebis

ara

marto

aramed

erTi

kvlevis

da

igive

erT-erT

mimarTulebas SefasebiTi, anu gamoyenebiTi kvleva ewodeba. kvlevis am


nairsaxeobas xSirad ganasxvaveben

sineqtikis (cnobilia, aseve, rogorc

cisferi cis kvleva _ Blue sky research) kvlevisgan. es ukanaskneli Riaa,

127

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

kvleva-ZiebiTia

da

raRac

originaluri

Seaqvs

sakvlev

sferoSi,

afarToebs codnisa da Teoriis farglebs, xolo pirveli mocemulia da


ara SeTanxmebuli an Semowmebuli. kvlevis am or saxeobas

Soris

mravali msgavseba SegviZlia aRmovaCinoT, kerZod, socialuri mecnierebis


iseTi

kvlevis

meTodologiebisa

da

meTodebis

http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _

Tavi

1,

gamoyeneba
faili

1.

9.

(ix.
ppt),

rogorebicaa, magaliTad:

kvlevis miznebis identificirebis saWiroeba;

miznebisa da kvlevis sferoebis operacionalizaciis saWiroeba;

kvlevis dizainis principebis dakmayofileba, romelTa ricxvSi Sedis:


- operaciuli kiTxvebis formulireba;
- saTanado meTodologiis SerCeva;
- monacemTa Segrovebis instrumentebis SerCeva;
- sakvlevi SerCevis Taobaze gadawyvetilebis miReba;
- kvlevisa da instrumentebis sandoobisa da validobis sakiTxebis
mogvareba;
- kvlevis warmoebisas eTikuri sakiTxebis mogvareba;
- monacemebis analizis teqnikis SerCeva;
- Sedegebis

wardgenisa

da

interpretaciis

Taobaze

gadawyvetilebis miReba.
norisis (Norris 1990) mtkicebiT, Sefaseba kvlevis meTodTa ricxvs
miekuTvneba, romelic naTels hfens moqmedebis problemas (Norris 1990: 97).
igi

Tvlis,

rom

Sefaseba

SeiZleba

ganvixiloT,

rogorc

kvlevis

gagrZeleba, radgan is kvlevis meTodologiebsa da meTodebs iyenebs da


radgan Semfaseblebsa da mkvlevrebs kvlevis warmoebis msgavsi unarCvevebi aqvT (ix. http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 1, faili
1. 10. ppt). mravali TvalsazrisiT, qvemoT warmodgenili rva maxasiaTebeli
moicavs mecnieruli meTodis bevr elements, romelTac smiTi da klasi
(1987) Svid safexurad yofen:

128

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

fenomenis Sesaxeb arsebobs Teoria;

am

Teoriis

farglebSi

sakvlevi problemis dadgena da kvlevis

kiTxvis formulireba;

kvlevis

hipoTezis

(xSirad

konstruqtebis

urTierTmimarTebis

Sesaxeb) wamoyeneba;

kvlevis dizainis formireba, kvlevis kiTxvis operacionalizacia da


nulovani hipoTezis warmoyeneba;

kvlevis Catareba;

nulovani hipoTezis Semowmeba Segrovebuli monacemebis safuZvelze;

sawyisi

Teoriis

gadaxedva

an

gamyareba

hipoTezis

Semowmebis

Sedegebze dayrdnobiT.
faqtobrivad, Tu pirvel da meSvide safexurebs gamovaklebT, kvlevasa
da

Sefasebas

Soris

Semfasebelic
SerCevas,

svams

gansxvaveba

kiTxvebs

manipulirebs

da

gaqreba.

orive,

gamoTqvams

cvladebiT

da

mkvlevaric

hipoTezebs,

zomavs

maT,

da

awarmoebs

statistikurad

amuSavebs monacemebs, akeTebs daskvnebs. miuxedavad amisa, Sefasebasa da


kvlevas

Soris

mniSvnelovani

gansxvaveba

mainc

arsebobs,

romelic

publikaciebSi yovelTvis ar Cans. gamoqveynebul statiebSi yovelTvis ar


aris naTlad aRwerili is fonuri movlenebi, romlebmac dasabami misces
gamokvlevas,

arc

gamoyenebuli

is

aris

angariSSi

xolme

miTiTebuli,

warmodgenili

masala

Tu

rogor

da

arc

iqneba

masalebis

gavrcelebis uflebebis da am uflebebis mflobelTa Sesaxeb aris xolme


yovelTvis cnobili (Sanday 1993). zogierTi avtori Sefasebasa da kvlevas
Soris arsebul ramdenime gansxvavebaze saubrobs. magaliTad, smiTi da
glasi

(1997)

qvemoT

mocemul

Semdeg

gansxvavebebs

gvTavazoben

(ix.

http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 1, faili 1. 11. ppt):

gamokvlevis
codnis

Canafiqri

sazRvrebis

ganzogadebebis

da

miznebi:

gafarToeba,

gakeTeba

mkvlevars
TeoriaSi

surs.

fenomenebis
wvlilis

Semfasebeli

Sesaxeb

Setana

da

naklebadaa

129

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

dainteresebuli

TeoriaSi

an

zogad

codnaSi

siaxlis

SetaniT.

Sefaseba ufro lokaluria, vidre zogadi (Smith and Glass: 1987: 33 34).

gamokvlevis

farglebi/masStabi:

Sefaseba

ufro

mravlismomcvelia,

vidre kvleva, Sesaswavli programis aspeqtebis TavlsazrisiT (gv. 34).

Rirebulebebi

gamokvlevaSi:

kvleva

neitralitets

inarCunebs

da

cdilobs, arviTari Rirebulebis farglebSi ar moeqces, Sefaseba ki


RirebulebaTa sxvadasxva nakrebs unda warmoadgendes da monacemebs am
RirebulebebSi aTavsebdes.

gamokvlevis

sawyisebi:

kvleva

mkvlevris

cnobismoyvareobasa

da

codnis survilSi iRebs saTaves da motivacias (gv. 34). mkvlevari


kolegebisa

da

mecnierebis

winaSe

agebs

pasuxs

(anu,

kvleviTi

sazogadoebis, mecnierTa wreebis), xolo Semfasebeli _ SemkveTis


winaSe.

mkvlevari

angariSvaldebulia

damoukidebelia,
SemkveTebTan

da

xolo

dainteresebul

Semfasebeli
mxareebTan.

mkvlevari codnis ZiebiTaa motivirebuli, Semfasebeli _ problemis


gadaWris, resursebis gadanawilebisa da gadawyvetilebebis miRebis
saWiroebiT.

kvleva

sajaroa,

Sefaseba

garkveuli

SezRuduli

auditoriisTvisaa gankuTvnili.

gamokvlevis gamoyeneba: kvleva codnis gaRrmavebisTvis gamoiyeneba,


Sefasebebi _ gadawyvetilebis miRebis safuZvlad.

gamokvlevis vadebi: Sefasebebi droSia SezRuduli, kvlevas ar aqvs


amis aucilebloba. Semfaseblebs aZleven xolme samuSaos Sesrulebis
grafiks, mkvlevrebisTvis es ar aris aucilebeli.

gamokvlevis Sefasebis kriteriumebi: Sefasebebi maTi sargeblianobisa


da damajereblobis mixedviT fasdeba, kvlevebi _ meTodologiurad da
mocemul

sferoSi

Setanili

wvlilis

mixedviT

(anu,

Sinagani

da

garegani validoba).

gamokvlevis dRis wesrigi: Semfasebels mza samuSao gegmas aZleven,


mkvlevars is Tavisi sakuTari aqvs.

130

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

norisi (1990) aRwers glasisa da uorTenis (Glass and Worthen 1971)


adreul naSroms, romelSic isini Sefasebasa da kvlevas Soris arsebul
TerTmet gansxvavebas asaxeleben:

kvleva-Ziebis

motivacia:

dasakmayofileblad

kvleva,

warmoebs,

metwilad,

Sefaseba

cnobismoyvareobis

problemis

gadaWraSi

wvlilis Setanis mizniT.

kvlevis miznebi: kvleva da Sefaseba gansxvavebul miznebs emsaxureba.


kvlevas daskvnebi ainteresebs, Sefasebas _ gadawyvetilebebi.

kanonebi da aRwerebi: kvleva kanonebis Ziebaa (nomoTeturi), Sefaseba


ki mxolod garkveuli mocemulobis aRweras eswrafis (ideografiuli).

axsnis roli: saTanado da sasargeblo Sefaseba SeiZleba, warmoebdes


produqtis an proeqtis av-kargis Seufaseblad,

arc is iyos axsnili,

ratom iZleva aseT Sedegebs misi moqmedeba.

kvleva-Ziebis

damoukidebloba/avtonomiuroba:

Sefaseba

klientis

miTiTebiT xorcieldeba, kvlevis SemTxvevaSi ki mkvlevrebi sakuTar


problemebze orientirdebian.

Sesafasebeli

fenomenebis

sargeblianobis
SeiZleba

Tvisebebi:

uSualod,

pirdapir

mopovebul

iqnas

Sefasebisas

Sefaseba

socialuri

xdeba,

socialuri

kvlevaSi

ki

sargeblianobis

damadasturebeli sabuTebi, Tumca, xSirad es arapirdapiri gziT xdeba.

Sesaswavli

fenomenebis

universaluroba:

konstruqtebTan,

romelTa

gaaCniaT,

Sefasebis

xolo

gamoyenebis

mkvlevrebi

saSualeba

obieqtebi

SedarebiT

muSaoben

da

farglebi

lokaluri

da

SezRudulia am mxriv.

dumili

Rirebulebebis

Rirebulebis

sakiTxebi

da,

Taobaze:

Sefasebisas

Cveulebisamebr,

centraluria

ganapirobebs

moZiebul

informacias.

kvlevis teqnika: miuxedavad imisa, rom kvlevisa da Sefasebis meTodebs


Soris

SeiZleba

garkveuli

legitimuri

gansxvavebebi

arsebobdes,

131

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

maTDSoris

ufro

meti

msgavsebaa,

vidre

gansxvaveba

validobis

Sesafasebeli teqnikisa da procedurebis TvalsazrisiT.

aqtivobis Sefasebis kriteriumebi: kvlevis adekvaturobis Sefasebis


ori

yvelaze

mniSvnelovani

kriteriumi

Sinagani

da

garegani

validobaa, SefasebisTvis ki _ sargeblianoba da damajerebloba.

disciplinuri

baza:

mkvlevars

SeuZlia,

rom

mxolod

erTi

disciplinis farglebSi awarmoos kvleva, Semfasebels _ ara.


Sefasebasa
Sefasebis

da

kvlevas

gansazRvrebac

Soris

arsebul

miuTiTebs.

zogierT

Sefasebis

gansxvavebebze
gansazRvrebaTa

umravlesoba ramdenime ZiriTad momentze miuTiTebs:

konkretul, mocemul kiTxvebze pasuxis gacema;

informaciis mogroveba;

msjeloba/Sefaseba;

gadawyvetilebebis miReba;

situaciis politikis sakiTxis mogvareba (Morrison 1993: 2).


(ix. http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 1, faili 1. 12. ppt)

morisoni

(1993:

2)

Sefasebas

gansazRvravs,

rogorc:

konkretuli,

specifikuri sakiTxebis Sesaxeb informaciis uzrunvelyofas, romelsac


eyrdnoba

msjeloba

da

romlis

mixedviT

miiReba

gadawyvetilebebi

moqmedebebis Sesaxeb. es mosazreba exmianeba makdonalds (McDonald 1987),


romelic wers, rom Semfasebeli:
jgufebis konkurentul interesebs, situaciis gansxvavebul garemoebebs da
urTierTdapirispirebul informaciul moTxovnebs ejaxeba . . . . man unda
gadawyvitos, romel damkveTs (gadawyvetilebis mimRebs) moemsaxureba, ra
informacia iqneba yvelaze sasargeblo, rodisaa saWiro am informaciis
miwodeba da rogor unda iqnas is mopovebuli. . . . am sakiTxebis gadawyveta
Semfasebels

politikur

damokidebulebiT

poziciaSi

mTavrobisadmi.

mkvlevari politikuri

procesis

aTavsebs,

aseTi

ram

miRma

dgas

ar
da

ganaTlebis
aris

saWiro

misTvis es

garkveuli
kvlevisas.
Rirebulia.

132

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


misTvis erTmaneTisgan damoukideblad arsebobs axali codnis warmoqmna da
misi socialuri gamoyeneba. Semfasebeli politikuri procesis Semadgenel
moqmedebaSia

CarTuli,

dainteresebuli,

anu,

romelic

resursebis

Zalauflebis

gadanawilebiTa

gadanawilebiTaa

da

miznebis,

rolebis,

amocanebis gansazRvriT. . . . rodesac Sefasebis monacemebis Zalauflebriv


urTierTobebze axdens gavlenas, Semfasebeli iZulebulia guldasmiT awondawonos mis win dasmuli amocanis Sedegebi. . . . mkvlevari Tavisufalia am
sakiTxebis arCevasa da maTze pasuxebis ZiebaSi; Semfasebels ki, Tavis mxriv,
arasodes unda SeeSalos mis mier dasmul kiTxvebze pasuxis gacema.
(MacDonald 1987: 42)

makdonaldi (1987) amtkicebs, rom Sefaseba imTaviTve politikuri


wamowyebaa. Sefasebis miseuli, yvelaze metad gamoyenebuli sammagi
klasifikaciaa Sefaseba, rogorc autokratiuli, biurokratiuli da
demokratiuli

saqmianoba

da

is

Sefasebis

politikur

aspeqtzea

agebuli (aseve, ix. Chelinsky and Mulhauseri (1993: 54). aq saubaria Sefasebis
sferoSi politikis gardauvalobis sakiTxze. makdonaldi (1987: 101)
aRniSnavs, rom ganaTlebis kvleva ufro SefasebiTi xasiaTis xdeba
da amtkicebs, rom kvlevam Sors unda daiWiros Tavi politikisgan da
Sefasebam gadaWriT unda upasuxos mocemul politikur sakiTxebs:
maSasadame, Sefasebis, rogorc kvlevis ganStoebis, konceptualizaciis
safrTxes is qmnis, rom Semfaseblebi kvlevis respeqtabelurobis marwuxebSi
arian

moqceuli.

kompleqsuri
trivialurma

miukerZoebloba

mniSvnelovnebis
dasabuTebam.

SeiZleba

Caanacvlos

moxelTebis

gacilebiT

sargeblianobam,

mouqneli

Sedegiani

iqneba

mcdelobebis

kvlevis,

rogorc

Sefasebis ganStoebis gansazRvra, ganStoebisa, romlis amocana Semfaseblis


mier wamoWrili teqnologiuri problemebis gadaWraa.

(MacDonald 1987: 43)


Tumca,

simarTle

isaa,

rom

situacia

ufro

gaurkveveli

da

bundovania, vidre am gansazRvrebebSi Cans. am gaurkvevlobis gamomwvevi


ori

ZiriTadi

politikaSi

mizezi

unda

Sefasebis

veZioT.

da

magaliTad,

kvlevis
kvlevis

dafinansebasa
xedva,

da

rogorc

133

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

yoveldRiuri cxovrebiT daubinZurebuli saqmianobisa, gulubryvilo


da

gamartivebulia.

antiseptikuri
ignorirebas

norisis

xedva

(1990:

ganaTlebis

axdens;

kvlevaTa

99)

mtkicebiT,

kvlevis

nawili

ki

kvlevis

aseTi

socialuri

konteqstis

ierarqiulad

sxvadasxva

doneze myof universitetebsa da kvleviT sazogadoebebSi warmoebs da


zogierT, magram ara yvela, kvleviT proeqts samTavrobo dafinanseba
aqvs.

am

mosazrebas

Tavisi

istoria

aqvs,

romelic

kunTan

(1962)

gvabrunebs da kvlevis dafinansebis politikasa da kvlevis gamoyenebas


Seexeba. gasuli saukunis 80-iani wlebis dasawyisidan SegviZlia, Tvali
gavadevnoT proeqtebis kategoriebze gamiznuli, anu gansazRvruli,

mocemuli

proeqtebis

(xSirad

mTavrobis

an

kvlevis

sponsorebis

dakveTiT) dafinansebis mkveTr zrdas, romelsac Tavisi fasi aqvs.


SesaZloa,

araferi

iyos

gasakviri

da

moulodneli

samTavrobo

struqturebis mier kvleviTi grantebis gacemaSi, Tumca arasamTavrobo


organizaciebis (magaliTad, gaerTianebuli samefos ekonomikisa da
socialuri kvlevis sabWos) mier dafinansebul proeqtebSi aSkarad
SeimCneva

politikurad

aRwerili

orientirebuli

sineqtikis,

dafinansebisken

gadaxra.

anu,

e.

bargesis

w.

proeqtebis
cisferi

(Burgess

1993:

(da

ara

zemoT

cis

kvlevebis)

1)

mtkicebiT,

mkvlevrebi odnav Tu gansxvavdebian kontraqtori muSakebisgan . . .


ganaTlebis kvleva politikurad relevanturi unda iyos . . . kvleva
praqtikosebis moTxovnebs unda miuaxlovdes.
es mosazreba ganmtkicebulia andersonisa da bidlis (Anderson and
Biddle 1991) redaqtorobiT gamosuli krebulis ramdenime TavSi, sadac
naCvenebia, rom kvleva da politika ver rigdebian erTmaneTSi, radgan
mkvlevrebs sxva gegmebi da ufro xangrZlivi vadebi (anu meti dro)
aqvT, vidre politikosebs da kompleqsuri situaciebis Seswavlas
cdiloben,

xolo

politikosebs,

romlebic

drois

xanmokle

monakveTSi gadarCenisTvis zrunaven, SemWidroebuli vadebi, martivi

134

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

saSualebebi da maTi politikuri gegmebis Sesatyvisi kvlevebi undaT.


jeimsi (James 1993) amtkicebs, rom:
kvlevaze

dafuZnebuli

gadawyvetilebis

safuZvlad

savaraudod,

sakmaod

ignorirebis

mizezebs,

dafinansebisas,

Sefasebis

Tu

unari,

gamosadegi

SeizRudeba.
an

empiriuli

politikosebi

ukiduresad

mosalodneli

uzrunvelyos

ar

mtkicebulebebi,

yovelTvis

SerCeviTi

informacia

racionaluri
ipovian

iqnebian

Sefasebis

gaamyarebs

garkveul

politikur gegmas, romelic dafinansebis Sesaxeb gadawyvetilebis miRebis


dros muSaobs.
(James 1993: 135)

kvlevis

politizebis

Sedegad

damfinansebeli

struqturebi

iseT

kategoriebze gamiznul kvleviT proeqtebs aZleven kvleviT grantebs,


romlebSic dazustebulia vadebi da muSaobis pirobebi. bargesi (1993)
kvlevis warmoebis pirobebis SezRudvebzec saubrobs. Tu kvleva ar exeba
politikur

sakiTxebs,

maSin

didia

albaToba

imisa,

rom

is

ar

daafinanson. SegviZlia daveTanxmoT bargesis mosazrebas, rom kvleva


garkveul gavlenas unda axdendes politikur procesze.
ara marto kvleva iqca politikur sakiTxad, aramed _ SefasebiTi
kvlevebis

gamoyenebac.

zemoT

vamtkicebdiT,

rom

Sefasebebi

misaRebi

gadawyvetilebis sayrdenad gamosadegi informaciis uzrunvelyofisTvisaa


mowodebuli. Tumca, vinaidan Sefaseba ufro politizebuli gaxda, misi
gamoyenebac

(an

gamouyenebloba)

politizebulia.

norisi

(1990),

faqtobrivad, gvaCvenebs, Tu ramdenad xSirad xdeba SefasebiT an kvleviT


mopovebuli mtikicebulebebis politikiT gadawonva. norisi (1990: 135)
wers,

rom

teqnikuri

da

profesiuli

ganaTlebis

iniciativis

Technical and Vocational Education Initiativ TVEI gaerTianebuli

(The

samefos

mTavrobis mier dafinansebuli proeqti, romelic gasuli saukunis 80-ian


wlebSi

xorcieldeboda

studentebis

kvlevas

gadawyvetilebis

da

isaxavda

gamocxadeba

xSirad
miznad)
lidsis

dabali
proeqtis

akademiuri

moswrebis

gagrZelebis

universitetis

an

Sesaxeb

ganaTlebis

135

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

kvlevis

erovnuli

fondis

SemfasebelTa

jgufebisgan

yovelgvari

SefasebiTi angariSis miRebis gareSe moxda. es exmianeba jeimss (1993),


rodesac igi wers:
Sefasebis,

rogorc

gadawyvetilebis

mimRebTaTvis

uzrunvelmyofis rolis klasikuri gansazRvreba . . .

informaciis

fiqciaa, Tu mas ise

gavigebT, rom politikosebisgan, romlebic dakveTas aZleven Semfaseblebs,


moveliT, rom isini racionalur gadawyvetilebebs maTTvis xelmisawvdom
saukeTeso (validur da sando) informaciaze dayrdnobiT miiReben.
(James 1993: 119)

stronaqi da morisi (Stronach and 1994) amtkiceben, rom rodesac Sefaseba


dakveTilia da mkveTrad politikuri gamoyeneba aqvs, Sefasebebi ufro
damadasturebeli xdeba (ix. http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _
Tavi

1,

faili

1.

13.

ppt)

da

qvemoT

warmodgenili

maxasiaTeblebiT

gamoirCeva:

xanmoklea,

proeqtis

mza

miznebs

iRebs

da

xels

uwyobs

maT

realizacias.

ignorirebulia swavlis xangrZlivi Sedegebis Sefasebis, programis


mosalodneli ekonomikuri an socialuri Sedegebi.

araTanazomieri
romlebic

wona

eniWeba

pasuxismgebeli

programis
arian

im

monawileTa

programis

aRqmebs,

warmatebiT

ganxorcielebasa da danergvaze, Sedegad ki angariSSi cvlilebis


Sesaxeb imaze meti iwereba, vidre realuradaa.

uaryofilia, an angariSSi arasakmarisadaa warmoCenili mecadineobebSi


monawileTa mosazrebebis da programis kritika.

ikavebs Teoriisgan daclil pozicias da, zogadad, determinantad


miiCnevs mosazrebis agregaciis mniSvnelovnebas.

mkacri

kontraqtiT

sponsorebTan,

ganisazRvreba

romlebic,

samomavlo

urTierTobebi
dafinansebis

programis
perspeqtivis

136

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

SesanarCuneblad,

an

krZalaven

sajaro/Ria

angariSgebas,

an

TviT-

cenzurisken mouwodeben Semfasebels.

angariSis Sedgena xdeba programis arapirdapir, Sefarulad dacvis


sxvadasxvagvari formiT.

mkvlevarTa da SemfasebelTa wreebSi Seqmnili da ganmtkicebulia


profesiuli

Sizofrenia,

romlis

meSveobiTac

yovel

individs

sxvadasxva sajaro da piradi mosazrebebi eqmneba, zogadi xasiaTis


kritikas gamoTqvams da ara konkretuls, an Cumad, zedmeti xmauris
gareSe wers akademiur kritikas, romelic iseve gansxvavebuli iqneba
kontraqtis

gansazRvruli

SefasebiTi

aqtivobebisgan,

rogorc

kritikuli da damadasturebeli.
aqamde warmodgenili ganxilva farTomasStabian proeqtebs Seexeboda,
romlebzec politikuri gadawyvetilebebi zemoqmedebs, Tavis mxriv, am
proeqtebma SeiZleba moaxdinos (an ar moaxdinos) gavlena politikaze.
morisoni (1993) magaliTad, migviTiTebs, Tu rogor SeiZleba imoqmedos
Sefasebebma skolis mikropolitikaze. hoili (Hoyle 1986), magaliTad,
kiTxulobs, gamoiyeneba Tu ara Sefasebis monacemebi departamentSi, an
fakultetze

resursebis

mosazidad

an

Sesamcireblad?

skolaSi

warmoebuli kvlevebis SemTxvevaSi, es sakiTxi mxolod Sefasebas ar


ukavSirdeba,

rac

sakmaod

gansxvavdeba

praqtikis

mkvlevarTaTvis

wayenebuli emansipatoruli moTxovnisgan (magaliTad, Carr and Kemmis 1986;


Grundy

1987)

swavlebisa

da
da

xSirad
Sefasebis

mocemuli
yvelaze

gegmis

organizebis,

warmatebuli

gzebis

dagegmvis,
povniTaa

dainteresebuli da ara am gegmis SeqmniT da mkvlevris sakuTari gegmis


miyoliT.

es

ganaTlebaSi

problemebis
politikis

gadaWraa

Carevis

da

mzardi

ara

problemebis

tendenciis

wamoWra.

damdasturebelia

makro- da mikrodoneebze politikosebis mier erTad mocemuli Sefaseba


da kvleva. aseTi CareviT xdeba mTavrobis hegemoniis ganmtkiceba. aq
ramdenime sakiTxi unda gamoiyos:

Sefaseba da kvleva mniSvnelovanwilad faravs erTmaneTs.

137

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Sefasebasa da kvlevas Soris garkveuli konceptualuri gansxvavebebi


arsebobs,

Tumca,

praqtikaSi

sakmaod

Znelia

maT

Soris

zRvris

gavleba.

kvlevisa

da

kvleviTi

programis

dafinanseba

da

kontroli

gadawyvetilebis mimRebTa mosazrebebsa da Sexedulebebs asaxavs.

SefasebiTi

kvleva

kategoriebze

gamiznuli

kvleviTi

proeqtebis

dafinansebis sapasuxod ganviTarda.

SefasebisTvis

daTmobili

yuradReba

da

misi

gamoyeneba

miRebuli

Sedegebisa da politikosebisTvis maTi politikuri mimzidvelobis


Tanxvedris mixedviT icvleba.
am TvalsazrisiT, makdonaldis (1987) mier gamoTqmuli mosazrebebi
didad aRarafriT gansxvavdeba istoriuli reliqtisgan. Sefaseba da
kvleva

mniSvnelovnadaa

aRreuli

erTmaneTSi

da

Znelia

maT

Soris

mkveTri zRvris gavleba kvleva-Ziebis orive formaSi politikis SeWrisa


da

politikuri

SegviZlia

miznebisTvis

burgesis

(1993)

maTi

gamoyenebis

mosazrebis

moyvana,

gamo.

amis

sapasuxod

rom

mkvlevari

unda

akmayofilebdes sponsoris moTxovnebs da, amasTanave, kvlevis monacemebis


generirebas

axdendes

(aq

Sedis

monacemebis

kuTvnilebisa

da

inteleqtualuri sakuTrebis uflebebis sakiTxebi).

kvleva, politika da strategiis dagegmva


zemoT mocemuli diskusia gvafiqrebinebs, rom ganaTlebis sferoSi
politikuri ganzomilebis gareSe muSaoba gardauvalia, rogorc makro,
ise

mikro

dafinansebis

TvalsazrisiT.
iseT

pirobebSi

makropolitikuri
aisaxeba,

sadac

TvalsazrisiT,
gacemuli

es

dafinanseba

ganapirobebs, rom kvleva iyos politikaze mibmuli (Burgess 1993) _ mas


eqvemdebarebodes
gaumjobeseba

politikuri

politikosebis

gadawyvetilebebis
mier

warmarTva,

identificirebul

xarisxis
sferoebSi,

politikis danergvisa da gatarebis efeqtebis Sefaseba. burgesi aRniSnavs

138

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

gadanacvlebas im situaciidan, romelSic mkvlevari Tavad gansazRvravs


kvlevis Temas iseTi situaciisken, rodesac sponsori adgens kvlevis
fokuss. dafinansebis sakiTxi scildeba kvlevis Semdgom gamoyenebas misi
gavrcelebis/gamoqveynebis

(an

gauvrceleblobis/gamouqveyneblobis)

TvalsazrisiT. Tu vin miiRebs Sedegebs, an vis miuwvdeba maTze xeli,


rogor

gamoiyeneben

mflobelobisa

da

da

warmoadgenen

kvlevis

Sedegebs

Sedegebis

monacemebis

gamoqveynebis

kontrolis

fundamentur sakiTxs wamoWris. arasasurveli angariSebis gamoqveyneba


SeiZleba

gadaidos,

SeiZleba

ufro

dabrkoldes

farTo

an

SerCeviTad

saganmanaTleblo

gamoqveyndes!

miznebis

kvleva

ganaTlebis

adgilobrivi samTavrobo warmomadgenlebis politikis an samTavrobo


saagentoebis politikis samsaxurSi Cadges.
kvlevisa

da

politikis

urTierTgadajaWvulobisda

miuxedavad,

ganaTlebis kvlevas, politikasa da politikosebs Soris kompleqsuri


urTierTobebia,
realobis

radgan

Seswavlas

calkeuli

kvleva

ar

kvlevis

eswrafis
aris

dizaini

kompleqsuri

socialuri

(Anderson and Biddle 1991).

konkretuli

martivad

an

uSualod

politikis

erT

konkretul nawilze mimarTuli; aramed, piriqiT, kvleva sxvadasxva tipis


codnas

qmnis

cnebebs,

sqemebs,

axsnebs,

Teoriebs,

strategiebs,

mtkicebulebebsa da meTodologiebs (Caplan 1991). es codna SeumCnevlad


da xSirad arapirdapir asazrdoebs gadawyvetilebis miRebis process,
magaliTad, Seaqvs masSi uSualo wvlili, aZlevs zogad mimarTulebas,
mecnierul intrpretaciebs, maorientirebel perspeqtivebs, ganzogadebebsa
da axalebur xedvebs. bazisuri da gamoyenebiTi kvleva mniSvnelovan
rols asrulebs am procesSi.
kvlevaze

zemoqmedebis

gavrcelebis/gamoqveynebis

xarisxi

sifrTxileze:

damokidebulia
Zalian

mcire

Sedegebis
moculobiT

warmodgenil Sedegebs maTi ignorireba mohyveba, Zalian didi odenobiT


miwodebisas ki _ monacemebiT gadatvirTva uxerxulad agrZnobinebs Tavs
politikosebs da isini cinikurad ityuebian (gavixsenoT ambavi, biWi rom

139

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

cinikurad tyuoda mgeli, mgelio) (Knott and Wildasky 1991). amgvarad,


mkvlevrebi

frTxilad

unda

moekidon

politikosebis

mier

Sedegebis

gamoyenebis sakiTxs (Weiss 1991a), eridon Jargons, miawodon Sejamebebi,


gaaumjobeson

kavSiri

politikosTa

kulturebTan

(Cook

da,

1991)

SemdgomSi, ganaTlebis sferoSi moRvaweTa wreebTan. mkvlevrebma unda


ganaviTaron

politikaze

SemTxvevebSi,

rodesac

gavlenis

saSualebebi,

politikosebs

gansakuTrebiT,

SeuZliaT,

rom,

im

ubralod,

uyuradRebod datovon kvlevis Sedegebi, sakuTari kvleva daukveTon


(Cohen and Garet 1991) an arasakmarisi dafinanseba gamouyon socialuri
problemebis

kvlevas

(Coleman

1991;

Thomas

1991).

mkvlevrebi

unda

acnobierebdnen da aRiarebdnen Zalauflebis mqone jgufebTan kavSirs,


romlebic
forma

TavianT

SeiZleba

politikas

miiRos

imis

atareben.

kvlevis

mixedviT,

Tu

ra

gamoyenebam
adgili

mravali

uWiravs

mas

politikaSi mimdinare procesebSi, ramdenad aris damokidebuli masze


ganviTareba,

problemebis

gadawyveta,

interaqtiuli

da

taqtikuri

modelebi (Weiss 1991b). mkvlevrebma unda gadawyviton, Tu ra iqneba maTi


kvlevis gamoyenebis saukeTeso forma (Alkin et al. 1991).
politikaze kvlevis zegavlena damokidebulia imaze, Tu ramdenad
Tanxvdeba is mTavrobis politikur gegmebs (Thomas 1991), politikosebi
xom sakuTar politikur sicocxlisunarianobaze, gadarCenasa (Cook 1991)
da sakuTari socialuri programebis win wamowevaze SfoTaven. kvleva
gamoiyeneba, Tu is politikurad misaRebia. is, rom kvlevis gavlena
politikaze ukiduresad da uciloblad politikuria, Zalian banaluria
(Horowitz and Katz 1991; Kamin 1991; Selleck 1991; Wineburg 1991). kvleva Zalian
martivad SeiZleba iqces, ubralod, damadasturebel teqstad, romelic
amarTlebs

sistemas

(Wineburg

1991)

da

romelsac

mxolod

isini

gamoiyeneben, visac masSi martoden sakuTari survilebis danaxva unda


(Kogan and Atkin 1991).
mkvlevrebsa
arsebobs.

da

orive

politikosebs
mxares

Soris

gansxvavebuli,

mniSvnelovani
xSirad

daZabuloba

dapirispirebuli

140

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

interesebi,

gegmebi,

auditoria,

vadebi,

terminologia

da

aqtualuri

sakiTxebi aqvs (Levin 1991). es viTareba ganuzomlad moqmedebs kvlevis


stilze. politikosebi SfoTaven da surT zedapiruli faqtebis swrafad
dadgena,

xanmokle

gadawyvetebi,

kompleqsuri

da

zogadi

socialuri

problemebis mogvarebis martivi saSualebebi (Carwright 1991; Cook 1991),


martivi

gavlenis

Sesabamisad,

modeli

(Biddle and Anderson 1991; Weiss 1991a; 1991b).

mimzidvelad

miiCneven

pozitivistur

meTodologiebs,

aknineben aralegitimur Sejamebebs da auareseben monacemebs. garda amisa,


saqme aqvT ra ideologiasTan, msoflmxedvelobasTan da ara konkretul
sakiTxebTan, politikosebi, ZiriTadad, ar arian darwmunebuli iseTi
kvlevis efeqtebSi (Cohen and Garet 1991; Kerlinger 1991), romelTac ukiduresad
rTuli dizaini da SezRuduli praqtikuli gamoyeneba aqvs (Finn 1991).
mkvlevrebis sapasuxod SeiZleba iTqvas, rom es mcdarad warmoaCens maTi
Sromis bunebas (Shavelson and Berliner 1991) da kompleqsur realobas, romlis
Seswavlasac
moxelTeba

cdiloben
da

(Blalock

politikuri

1991).

socialuri

sargeblianobis

pirobis

kompleqsurobis
dakmayofileba

SeiZleba upirispirdebodes erTmaneTs.


kvlevisa da politikis _ Zalauflebisa da gadawyvetilebebis miRebis
_ urTierTkavSiri rTuli sakiTxia. meore mxriv, mkvlevrebisTvis isev
ZalaSi rCeba debuleba, rom kvleva imTaviTve politikuri aqtia, radgan
is sazogadoebaSi mimdinare politikuri procesis nawilia. aSerisa da
skotis (1996: 176) mtkicebiT, pozitivisturi kvleva iZleva saSualebas,
rom SedarebiT xeluxleblad SenarCundes sazogadoebis tradiciuli
koncefcia

TeTrkaniani

mamakaci,

saSualo

klasidan

gamosuli

mkvlevari. is, rom es Tema epistemologiur debatamde aRwevs, naTeli


xdeba

sakiTxiT,

disciplinebs.

vin

codnis

gansazRvravs
socialur

codnis
wyobaSi

tradiciebs

da

codnis

gasaTvaliswinebelia,

rom

jgufebs sxvadasxva ZaliT SeuZliaT, gansazRvron, Tu ra aris kvleviT


mopovebuli

Rirebuli

codna,

romeli

fokusebi

da

meTodologiaa

141

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

kvlevisTvis

misaRebi

da

marTebuli

da

rogor

iqneba

Sedegebi

gamoyenebuli.

meTodebi da meTodologia
vubrundebiT Cven sawyis sakiTxs, esaa meTodebi da meTodologia
ganaTlebis

kvlevaSi.

meTodebSi

vgulisxmobT

ganaTlebis

kvlevaSi

monacemTa mogrovebisadmi midgomaTa diapazons, romelic daskvnebisa da


interpretaciis,

axsnisa

da

prognozirebis

safuZvlad

unda

iqnas

gamoyenebuli. tradiciulad, sityva meTodebi pozitivistur modelTan


asocirebul teqnikasTan mimarTebaSi gamoiyeneba, anu, rodesac winaswar
momzadebul
aRvwerT

kiTxvebze

fenomenebs

viRebT

da

pasuxebs,

vaxorcielebT

viwerT

gazomvis

eqsperimentebs.

Sedegebs,

am

terminis

mniSvneloba SegviZlia gavafarTooT da masSi gavaerTianoT ara marto


normatiuli kvlevis meTodebi, aramed interpretaciul paradigmasTan
asocirebuli

meTodebic,

rogoricaa

monawilis

dakvirveba,

roluri

TamaSi, aradireqtiuli interviu, epizodebi da angariSebi. miuxedavad


imisa,

rom

saqmianobis

aq

SegviZlia

ufro

CavrToT

specifikur

meTodebi,

maxasiaTeblebs

romlebic

mecnieruli

asaxavs,

rogoricaa,

magaliTad, cnebebisa da hipTezebis formireba, modelebisa da Teoriebis


ageba da SerCevis procedurebi, Cven SemovifarglebiT mkvlevrebis mier
gamoyenebuli ufro zogadi teqnikiT.
Tu meTodebi monacemebis mogrovebis procesSi gamoyenebul teqnikasa
da procedurebs Seexeba, meTodologiis mizani kvlevisadmi midgomebis,
kvlevebis

saxeobebisa

da

paradigmebis

aRweraa

(Kaplan 1973).

kaplani

Tvlis, rom meTodologiis mizania, SeZlebisdagvarad yvelaze farTo


terminebiT, Tavad procesis wvdomaSi dagvexmaros da ara mecnieruli
kvleva-Ziebis produqtebis gagebaSi.
Cven, Cveni mxriv, vecdebiT, rom normatiuli da interpretaciuli
midgomebi

erTmaneTis

Semavseblad

warmogidginoT;

aseve,

SevecdebiT,

SevamciroT maT Soris zogjer warmoqmnili daZabuloba. mertoni da


kendeli (Merton and Kendall 1946)7 igive mosazrebas gamoTqvamen:

142

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


socialurma mecnierebma Tavi unda daanebon Tvisebriv da raodenobriv
monacemebs

Soris

moCvenebiTi

arCevnis

gakeTebas:

maT

am

ori

tipis

monacemebis kombinacia unda ainteresebdeT, romelSic erTi tipis monacemi


meoris yvelaze Rirebul Tvisebebs warmoaCens. problematurad is rCeba, Tu

romel poziciaze rodis dadgnen: rodis gamoiyenon erTi tipis midgoma da


rodis _ meore.
(Merton and Kendall 1946)

Tavad termins kvleva mravalgvari mniSvneloba SeiZleba hqondes da


amitom kargad moergos
hilandiel

fermwerTa

sxvadasxva konteqsts, vTqvaT, XVII saukunis

teqnikis

Seswavlidan

dawyebuli

da

ZiriTadi

qalaqebis centrSi transportis nakadis moZraobis gaumjobesebis ufro


efeqturi saSualebebis moZiebiT dasrulebuli. Tumca, Cveni miznebisTvis
am terminis gamoyenebas im aqtivobebiTa da procesebiT SemovfarglavT,
romelTa ganzraxva qcevis Sesaxeb mecnierebis ganviTarebaa. Tavad sityva

mecniereba normatiul perspeqtivasac moiazrebs da interpretaciulsac.


Sesabamisad,
problemebTan

rodesac

socialur

mimarTebaSi,

mecnierebis

principebis

moviazrebT;

xolo

kvlevaze

maTsave

sistemurad

rodesac

viyenebT

vsaubrobT,

socialur
da

adamianebis

garemoSi

mecnierulad

termins

gamoyenebas

ganaTlebis

analogiurad, imave principebis gamoyenebaze vfiqrobT, Tumca


saganmanaTleblo

garemoSi,

swavlebisa

da

swavlis

qcevis

kvleva,

formalur

problemebTan

mimarTebaSi da am cnebebze pirdapiri Tu arapirdapiri gavlenis mqone


sakiTxebis gasarkvevad.
ganaTlebis sferoSi mecnieruli kvlevis gamorCeuli Rirebuleba isaa,
rom am sferoSi moRvawe adamianebs garkveuli saxis Rirebuli codnis
safuZvlis Seqmnis saSualebas miscems, im codnis, rac sxva profesiebsa
da disciplinebs axasiaTebs, aseve, mianiWebs iseT codnas, romelic
simwifesa da progress uzrunvelyofs, rac dRes ase aklia ganaTlebis
sferos.

143

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

144

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

nawili meore

ganaTlebis sferoSi kvlevis


dagegmva
kvlevis dagegmva ganaTlebis sferoSi
kvleva

uciloblad

eTikuri

ar aris SemTxveviTi saqme. Tavad

wamowyebaa.

amis

saCveneblad

eTikur

sakiTxebs wignis dasawyisSive ganvixilavT. mkvlevarTa sazogadoebas da


im

adamianebs,

moelodnen,

romlebic

rom

kvleva

iyeneben

kvlevis

zustad,

Sedegebs,

skrupulozurad

ufleba
da

aqvT,

eTikurad

gamarTlebuli saxiT Catardeba. es ki detalur dagegmvas aucilebels


xdis.

am

nawilSi

dagegmvis

ZiriTad

sakiTxebs

gavecnobiT.

kvlevis

dagegmvis sul adreul etapze unda ganvixiloT SerCevis, sandoobisa da


validobis sakiTxebi da wignis es nawili swored maT eZRvneba. am rTul
sakiTxebs mkiTxvels meTodurad warvudgenT. garda amisa, am nawilSi
CarTulia

axali

Tavi,

romelic

ganaTlebis

sferoSi

sensitiuri

sakiTxebis kvlevas exeba. sensitiuroba moiazreba ara marto Sinaarsis


TvalsazrisiT,

aramed

TvalsazrisiTac.

procesis,

gamoTqmulia

miznis,

mosazreba,

Sedegisa
rom

da

gamoyenebis

xSirad

Tavad

xelmisawvdomobac sensitiuri Temaa da es mTavari sakiTxi unda iyos


kvlevis

dagegmvisas.

aqve

mocemulia

mTeli

rigi

dagegmvis

SesaZlo

variantebisa, raTa SerCevis procedurebis, sandoobisa da validobis


versiebis saboloo dadgena miznisTvis Sesatyvisobis safuZvelze moxdes,
winaswar ganiWvritos da gadaiWras kvlevis sensitiuri sakiTxebi.

145

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

2 ganaTlebis sferoSi kvlevisa da


socialuri kvlevis eTika
Sesavali
kvlevaSi

eTikuri

problemebis

arsebobis

codna

faseuli

literaturis matebasa da kvlevis praqtikis maregulirebeli kodeqsebis


gamoCenaSi

aisaxeba,

rasac

sxvadasxva

saagento

da

profesiuli

gaerTianebebi qmnian.1 mTavari eTikuri dilemaa wonasworobis SenarCuneba


WeSmaritebis

ZiebaSi,

erTi

mxriv,

profesionali

mecnierebisTvis

wayenebul moTxovnebsa da, meore mxriv, monawileebis uflebebsa da


Rirebulebebs Soris, romelTac kvleva potenciur safrTxes uqmnis. es
viTareba xarjisa da sargeblis Tanafardobis saxeliT aris cnobili.
frankfort-naxmiasma

da

naxmiasma

(Frankfort-Nachmias and Nachmias, 1992)

zogadi StrixebiT aRweres misi arsi, romelic warmodgenilia 2. 1.


CanarTSi am cnebas mogvianebiT isev davubrundebiT. mkvlevrebis winaSe
mdgarma eTikurma problemebma SeiZleba imravlos, rodesac zogadidan
kerZoze da abstraqtulidan konkretulze gadainacvleben.
eTikuri

sakiTxebi

SeiZleba

momdinareobdes

im

problemebidan,

romelsac ikvleven socialuri mecnierebi da im meTodebidan, romelsac


isini iyeneben validuri da sando monacemebis misaRebad. es niSnavs, rom
eTikuri sakiTxebi kvlevis yovel etapze wamoiWreba. isini SeiZleba
warmoqmnas Tavad kvleviTi proeqtis bunebam (magaliTad, inteleqtis
Taviseburebebis

eTnikuri

gansxvavebebis

kvleva),

kvlevis

konteqstma

(winaswari dakavebis izolatorSi Catarebuli kvleva), gamosayenebelma


procedurebma
Segrovebis

(Zlieri

SfoTvis

meTodebma

bunebam/maxasiaTeblebma

gamomwvevi

(faruli
xom

ara?

eqsperimenti),
dakvirveba),

(emociuri

monacemebis
monawileTa

problemebis

mqone

mozardebi), Segrovebuli monacemebis saxeobam (ukiduresad pirovnuli da


sensitiuri informacia) da, aseve, imanac, Tu, sad aRmoCndeba da ra

146

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

msvleloba miecema am monacemebs (iseTi formiT gamoqveyneba, romelmac


SeiZleba monawileebi uxerxul mdgomareobaSi Caayenos).
CanarTi 2.1.
danakargisa da sargeblis Tanafardoba
danakargisa

da

sargeblis

Tanafardoba

fundamenturi

cnebaa,

romelic

asaxavs ZiriTad eTikur dilemas socialur mecnierebaSi. kvlevis dagegmvisas


socialurma
mosalodneli

mecnierebma
socialuri

erTmaneTs
sargebeli

unda
da

Seadaron

TavianTi

kvlevaSi

wamowyebis

monawile

individebis

pirovnuli danakargi. kvlevidan miRebuli SesaZlo sargebeli SeiZleba iyos


mniSvnelvani

aRmoCenebi,

romelsac

Teoriuli

da

gamoyenebiTi

codnis

mniSvnelovan gaumjobesebamde mivyavarT. Tu kvleva ver ganxorcieldeba, es


SeiZleba sazogadoebas kvlevis SedegebiT miRebuli upiratesobebis dakargvisa
da, saboloo jamSi, adamianebis mdgomareobis gaumjobesebis SesaZleblobis
xelidan

gaSvebis

fasad

daujdes.

monawileebisTvis

danakargSi

SeiZleba

moiazrebodes Rirsebis Selaxva, uxerxul mdgomareobaSi aRmoCena, socialuri


urTierTobebisadmi ndobis dakargva da daqveiTebuli TviTpativiscema. meore
mxriv,

monawileebis

sargebelma

SeiZleba

miiRos

mecnierebaSi

Setanili

wvlilis gamo kmayofilebis, sakvlevi sferos Sesaxeb meti pirovnuli codnis


forma. SesaZlo danakargsa da sargebels Soris wonasworobis SenarCunebis
procesi, umTavresad, subieqturia da sulac ar aris ioli. arsebobs sul
ramdenime an saerTod ar arsebobs absoluturad idealuri gadawyvetileba,
amitom kvlevis Sinaarsisa da procedurebis Sesaxeb gadawyvetilebebis miReba
mkvlevrebs uwevT profesiuli da pirovnuli Rirebulebebidan gamomdinare.
danakargisa da sargeblis Tanafardoba bazisuri dilemaa, romelic sxvadasxva
gamovlinebiT xSirad gvxvdeba socialur kvlevaSi.

wyaro: adaptirebulia Frankfort-Nachmias and Nachmias 1992

winamdebare TavSi warmogidgenT konsensuss im ZiriTad sakiTxebTan


dakavSirebiT, romelTa winaSec SeiZleba aRmoCndes mkvlevari. TiToeuli
kvleva

unikaluri

faqtobrivad,

arc

movlenaa
unda

iyos

da

mkvlevarTa

iZulebiT

qceva

moqceuli

ver
eTikis

iqneba

da,

umkacres,

daundobel sistemaSi. rodesac saqme konkretuli moraluri problemis

147

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

mogvarebamde midis, TiToeul situaciaSi xSirad SesaZleblobaTa mTeli


speqtria SemoTavazebuli (ix. http://www.routledge.com/textbook/9780415368780 _
Tavi 2, faili 2. 1. ppt).
am TavSi Tanmimdevrulad mimovixilavT
sakiTxs.

qvemoT

mocemulia

im

eTikuri sferos ramdenime

winaswar

gansaxilveli

sakiTxebis

CamonaTvali, romlebic mkvlevarma unda moagvaros kvlevis dagegmvisas:

informirebuli Tanxmoba;

sakvlev garemoSi Sesvlis uflebis mopoveba da am garemos mier misi


miReba;

zogadad eTikis buneba socialur kvlevaSi;

daZabulobis wyaroebi eTikur debatSi: zianis arideba, sargeblianoba


da adamianis Rirseba, absoluturi da relatiuri eTika;

mkvlevris

winaSe

mdgari

problemebi

da

dilemebi:

piraduloba,

anonimuroba, konfidencialoba, informaciis gacema da motyueba;

konkretuli kvlevis meTodebis endemuri eTikuri problemebi;

eTika da SefasebiTi kvleva;

maregulirebeli

eTikuri

CarCoebi,

kvlevis

praqtikis

saxelmZRvaneloebi da kodeqsebi;

praqtikis piradi kodeqsebi;

kvleva, romelsac sponsori afinansebs;

pasuxismgeblobebi mkvlevarTa sazogadoebis winaSe.


miuxedavad imisa, rom CamoTvlili sakiTxebidan bevri procedurul

eTikas Seexeba, unda gavixsenoT, rom eTika exeba sworsa da mcdars,


kargsa

da

cuds,

amitom

proceduruli

eTika

sakmarisi

ar

aris.

mkvlevarma unda gaiazros, rogor darCeba kvlevis miznebi, Sinaarsebi,


meTodebi, angariSebi da Sedegebi eTikuri principebisa da praqtikis
farglebSi. Tumca, manamde sxva fundamenturi cneba unda ganvixiloT,
romelsac, danakargebisa da sargeblis TanafardobasTan erTad, wvlili

148

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Seaqvs

eTikuri

proceduris

safuZvlebSi.

es

informirebuli

aris

Tanxmoba.

informirebuli Tanxmoba
socialuri
Tanxmobis

kvlevis

miRebas

didi

nawili

saWiroebs

monawileebisgan,

TanamSromlobasa

romlebic

daxmarebas

da

uweven

mkvlevrebs da mniSvnelovan pirebs im institutebsa da organizaciebSi,


sadac tardeba kvleva (ix, http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780
Tavi 2, faili 2. 2. ppt). Tu zogierTi kultura mkacrad ar udgeba
informirebuli

Tanxmobis

sakiTxs,

sxvagan

misi

miRebis

mkacrad

gawerili oqmebi arsebobs. frankfort-naxmiass da naxmiass (1992) miaCniaT,


rom

informirebuli

Tanxmoba

gansakuTrebiT

mniSvnelovania,

Tu

monawileebma unda ganicadon stresi, tkivili, pirad sivrceSi SeWra an


Tu kontroli unda dakargon imaze, rac xdeba (magaliTad, wamlebis
kvlevaSi). aseT informirebul Tanxmobas sWirdeba sruli informacia
SesaZlo Sedegebisa da saSiSroebis Sesaxeb.
informirebuli
TviTgansazRvris

Tanxmobis
uflebidan

principi

monawilis

momdinareobs.

Tavisuflebisa

demokratiul

da

garemoSi

Tavisufleba cxovrebis pirobaa da rodesac is ikrZaleba da izRudeba,


aucilebelia

misi

gamarTleba

da

uflebis

mopoveba

iseve,

rogorc

kvlevaSi. amgvarad, Tanxmoba icavs da pativs scems TviTgansazRvris


uflebas da monawiles garkveul pasuxismgeblobas akisrebs, Tu kvlevaSi
raRac

ise

ar

moxdeba,

uflebis

nawilia

uari

dawyebis

Semdeg

(ix.

rogorc

dagegmili

monawileobaze
Frankfort-Nachmias

an
and

iyo.

kvlevidan
Nachmias

TviTgansazRvris
gamoTiSva
1992).

misi

amrigad,

informirebuli Tanxmoba informirebul uarsac moicavs.

informirebuli Tanxmoba dainerma da krendelma gansazRvres (Diener


and Crandall 1978), rogorc procedura, romlis drosac individi mas
Semdeg akeTebs arCevans, miiRos Tu ara monawileoba kvlevaSi, rac
gaecnoba

faqtebs,

romlebmac

SeiZleba

gavlena

moaxdinon

mis

149

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

gadawyvetilebebze.

es

gansazRvreba

oTx

elements

moicavs:

kompetenturobas, voluntarizms, srul informacias da gageba-gaazrebas.

kompetenturoba gulisxmobs, rom pasuxismgeblobis mqone, mowifuli


individebi swor gadawyvetilebas miiReben, Tu maT arsebiTi informacia
miewodebaT.

mkvlevris

movaleobaa,

uzrunvelyos,

rom

kvlevaSi

ar

daakavos iseTi individebi, romelTac moumwifeblobis an fsiqologiuri


problemebis gamo ar SeuZliaT aseTi gadawyvetilebebis miReba.

voluntarizmi

gulisxmobs

gamoyenebiT individTa

informirebuli

Tavisufali arCevnis

Tanxmobis

uzrunvelyofas

monawileobis (an ar monawileobis) Sesaxeb da


winaSe dadgoma nebayoflobiTia da
es

elementi

kvlevis

SeiZleba

sferoSi,

problemuri

sadac

principis
kvlevaSi

garantias, rom riskis

informirebulobazea dafuZnebuli.
iyos,

sacdel

gansakuTrebiT,

kurdRlebad

samedicino

arainformirebul

pacientebs iyeneben.

sruli

informacia

gulisxmobs,

rom

Tanxmoba

srulad

informirebulia, Tumca praqtikaSi xSirad SeuZlebelia, rom mkvlevarma


monawiles yvelaferi uTxras, magaliTad, ra statistikur procedurebs
gamoiyenebs
vnaxavT,

monacemebis

iseT

damuSavebisas, miT ufro, rogorc

SemTxvevebSi,

rodesac

mkvlevrebma

Tavad

SemdgomSi
ar

ician

yvelaferi kvlevis Sesaxeb. aseT viTarebaSi sakmarisad informirebuli


Tanxmobis

strategia

rekomendaciebis

unda

gamoiyenon.

CamonaTvali, romelic

2.

CanarTSi

amerikis

mocemulia

SeerTebul

StatebSi

gamoiyeneba da sakmarisad informirebuli Tanxmobis ideas efuZneba.2

gageba-gaazreba gulisxmobs, rom monawileebs srulad esmiT kvleviTi


proeqtis buneba maSinac ki, Tu procedurebi rTulia da riskis Semcveli.
sasurvelia,

uzrunvelyofili

iyos,

rom

monawileebma

srulad

gaacnobieron situacia, romelSic aRmoCndebian Tanxmobis SemTxvevaSi. es


SesaZlebelia,
gamoyenebiT,

magaliTad,
konsultantis

umaRlesi
mowveviT

ganaTlebis
sirTuleebis

mqone

monawileebis

asaxsnelad,

anda

150

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

mosafiqrebeli drois micemiT kvlevis dawyebamde da gadawyvetilebis


miRebamde.
Tu es oTxi elementi saxezea, mkvlevars SeuZlia darwmunebuli iyos,
rom monawilis uflebebi saTanadod iqneba gaTvaliswinebuli. Tumca,
rogorc frankfort-naxmiasi da naxmiasi (1992) aRniSnaven, informirebuli
Tanxmoba yovelTvis SeiZleba ar iyos aucilebeli (magaliTad, SeiZleba
tyuilis gamarTleba), magram arsebobs zogadi wesi: rac metia riski, miT
ufro mniSvnelovania informirebuli Tanxmobis miReba.
CanarTi 2.2.
rekomendaciebi sakmarisad informirebuli TanxmobisTvis
1.

saWiroa procedurebis da maTi miznebis gasagebad axsna;

2. winaswarganWvretili Tanmxlebi diskomfortisa da riskebis axsna;


3.

winaswarganWvretili sargeblis aRwera;

4. saTanado alternatiuli procedurebis moZieba, romelTac SeiZleba


upiratesoba hqondeT monawileebisTvis;
5. procedurasTan dakavSirebul nebismier SekiTxvaze pasuxis gacemis
SeTavazeba;
6. axsna, rom monawiles SeuZlia uaris Tqma da nebismier dros proeqtidan
gamoTiSva, rac mis winaaRmdeg ganwyobas ar gamoiwvevs.
wyaro: US Department of Health, Education and Welfare et al. 1971

ruani

(Ruane

2005:21)

kiTxulobs:

ra

moculobis

informaciaa

sakmarisi? is amtkicebs, rom SeiZleba raRac ar vicodeT da ar aris


aucilebeli, ganzrax ar mivawodoT informacia. amasTan, informaciis
miwodebam,

SeiZleba,

ara

marto

Sedegebi

gaxados

tendenciuri

(anu

kvlevis sisufTavisTvis mniSvnelovania, rom monawilem araferi icodes


misi miznebis an Sinaarsis Sesaxeb. amis magaliTad gamodgeba milgremis
eqsperimenti, ix. Tavi 21), aramed realurad daabnios respondentebio, _
ambobs igi.
isic

unda

gvaxsovdes,

rom

arsebobs

zogierTi

kvlevis

meTodi,

romelSic praqtikulad SeuZlebelia informirebuli Tanxmobis miReba.

151

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

magaliTad, faruli dakvirveba, romelic


patrikiseul

(1973)

eqsperimentuli

kvlevaSi

teqnikebi,

gamoiyenes

glazgos

(Tavi

11),

an

motyuebis

rogoric

iyo

milgremis

bandis

Semcveli

Zalauflebis

morCilebis eqsperimenti (Tavi 21). aseTi meTodebi TavianTi bunebidan


gamomdinare, gamoricxaven sxva variants. amasTan, cxadia, SeiZleba ise
moxdes,

rom

Tanxmobis

miRebisda

miuxedavad,

mainc

warmoiqmnas

problemebi. bargesi (Burgess 1989), magaliTad, aRwers sakuTar kvlevas,


romelis drosac maswavleblebs uTxres, rom tardeboda kvleva, magram
SeuZlebeli iyo zustad Tqma, Tu ra saxis monacemebi Seikribeboda da
rogor

gamoiyenebdnen

maT.

SeiZleba

iTqvas,

rom

am

konkretul

SemTxvevaSi individebi ar iyvnen srulad informirebulni, Tanxmoba ar


iqna miRebuli da dairRva maTi piradi cxovrebis xelSeuxebloba. Tumca,
rogorc zogadi wesi, informirebuli Tanxmoba mniSvnelovani principia.
swored es principi Seqmnis mkvlevarsa da kvlevis monawileebs Soris
implicituri

SeTanxmebis

safuZvels

da

masze

iqneba

SesaZlebeli

Semdgomi eTikuri mosazrebebis ageba.


informirebuli Tanxmobis Sesaxeb aqamde gamoTqmuli mosazrebebidan
SeiZleba Candes, rom vuSvebT wyvilebs Soris urTierTobas, magaliTad,
mkvlevari da maswavleblebi, an kvlevis profesori da doqtorantebi. es
daSveba safuZvlad udevs eTikuri xasiaTis mraval diskusias zogadad
kvleviT literaturaSi. Tumca, ganaTlebis sferos kvlevis did nawilSi
CarTuli arian bavSvebic, romelTac ver miviCnevT mkvlevarTan Tanabar
pirobebSi myofebad. amasTan,
etapze

gvaxsovdes,

im

mniSvnelovania, rom es kvlevis yvela

momentis

CaTvliT,

rodesac

informirebuli

Tanxmobis miRebas vcdilobT. amasTan dakavSirebiT girCevT fainisa da


sendstromis

(Fine and Sandstrom 1988)

mniSvnelovan naSroms. maT mier

warmoebuli eTnografiuli kvleva, romelic bavSvebsa da axalgazrdebze


monawilis
asimetriaze

dakvirvebas

moiazrebda,

fokusirdeba,

sxva

romelic

sakiTxebTan
patara

erTad,

im

monawileebisgan

informirebuli Tanxmobis miRebisa da maTTvis kvlevis gasagebad axsnis

152

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

problemebTan

mimarTebiT

arsebobs.

saxelmZRvanelo

principis

saxiT

isini gvirCeven, rom miuxedavad imisa, rom sasurvelia bavSvebisa da


ufrosi/zrdasruli mkvlevrebis uflebebs Soris sxvaobis Semcireba, es
gansxvaveba mainc darCeba da misi mTlianad aRmofxvra SeiZleba eTikurad
aramizanSewonilic ki iyos.
arsebobs
aspeqtebi,

informirebuli

romlebic

patara

Tanxmobis

(an

an

patara

Zalian

uaris)

problemis

bavSvebs

sxva

ukavSirdeba.

maTTan dakavSirebuli informirebuli Tanxmobis miReba ori etapisgan


Sedgeba.

pirvel

etapze

mkvlevrebi

potenciur

monawileebze

pasuxismgebel ufrosebs xvdebian da maTgan cdiloben uflebis miRebas,


meore etapze ki Tavad patarebs esaubrebian. aseTi ufrosi SeiZleba iyos
mSobeli, maswavlebeli, repetitori, fsiqiatri, axalgazrdebis lideri
an gundis mwvrTneli, gaaCnia kvlevis konteqsts. maT uxsnian kvlevis
ideas,

pasuxs

scemen

nebarTvas

iReben.

saTanadod

iqneba

nebarTvis

miReba

bavSvebisgan,
mkvlevrebisTvis

yvela

kiTxvaze

nebismieri

mizeziT

gaTvaliswinebuli.
SeiZleba

magram

da

aucilebelia

etapze

warmoqmnili

gadasvlis

winaaRmdegoba

ufrosebisagan/zrdasrulebisagan

gacilebiT

patarebis

Semdeg

rTuli

iyos,

sensitiurobis
nebarTva

miiRon

vidre

Tavad

gaTvaliswinebiT,
bavSvis

Tanmxlebi

ufrosi pirisgan. bavSvebisgan Tanxmobis miRebisas mkvlevrebs SeiZleba


gamoadgeT qvemoT mocemuli winaswari komentarebi.
miuxedavad imisa, rom bavSvebisgan nebarTvis aReba da TanamSromlobis
miRweva raodenobrivi kvlevis ganuyofeli nawilia (bavSvi ver Seavsebs
martiv

kiTxvarsac

Tvisebriv

kvlevaSi

ki,

Tu

amis

Sesaxeb

informirebuli

gafrTxilebuli

Tanxmobis

ar

mniSvnelobas

aris),
nakleb

yuradRebas aqceven. magaliTad, Tu visaubrebT monawilis dakvirvebaze,


faini da sendstromi (1988) amboben, rom mkvlevarma damajereblad da
gasagebad unda axsnas Tavisi miznebi, gansakuTrebiT, iseT situaciebSi,
sadac is ar aris avtoriteti da bavSvebs unda mieceT realuri da
kanonieri

SesaZlebloba,

Tqvan,

surT

Tu

ara

monawileobis

miReba.

153

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

avtorebi

gvirCeven,

rom

rodesac

monawileebi

uars

amboben,

maT

aRaraferi unda vkiTxoT, aRar unda CaviweroT maTi moqmedebebi da ar


unda movixsenioT (fsevdonimiTac ki) arcerT wignsa Tu statiaSi. jgufis
garkveuli nawili, romelic jerjerobiT uars ambobs monawileobaze,
SeiZleba

mogvianebiT

CarTos

kvlevaSi.

faini

da

sendstromi

(1988)

Tvlian, rom uari zogjer mkvlevrisadmi undoblobiT aris gamowveuli.


isini

fiqroben,

rom,

rodesac,

mogvianebiT,

mkvlevari

ukeTes

urTierTobas daamyarebs jgufTan, isini, vinc dasawyisSi uari Tqva,


SeiZleba isev dabrundnen da, savaraudod, piradad mimarTon mkvlevars
TxovniT, CarTos koleqtivSi.
gansakuTrebiT unda gamoiyos bavSvebis ori konkretuli jgufi: Zalian
patarebis da maTi, visac ar SeuZlia gadawyvetilebis miReba. mkvlevrebma,
romlebic sabavSvo baRis an bagis asakis bavSvebTan apireben muSaobas,
SeiZleba

ar

CaTvalon

saWirod

kvlevis

savaraudo

monawileebisgan

informirebuli Tanxmobis miReba maTi asakis gamo, magram faini da


sendstromi (1988) sxva rekomendacias miscemdnen maT. miuxedavad imisa,
rom bavSvebi ver gaigeben, Tu ras exeba kvleva, es avtorebi urCevdnen,
rom bavSvebs raRac mainc auxsnan. magaliTad, am asakis bavSvebisTvis
sakmarisi

iqneba

da

maTi

gagebis

dones

savsebiT

Seesatyviseba

informirebuli Tanxmobis iseTi sazomi, rogoricaa ufrosis maTTan


yofna da TamaSi kvlevis dros. rogorc faini da sendstromi amboben:
vfiqrobT, bavSvebs SeZlebisdagvarad bevri ram unda vuTxraT maSinac ki,
rodesac zogierTi maTgani ver igebs srul ganmartebas. maTi asaki ar unda
akninebdes

maT

uflebebs,

Tumca

miwodebul

ganmartebebSi

unda

gaviTvaliswinoT maTi gagebis done.


(Fine and Sandstrom 1988)

meore

jgufs

Seadgenen

bavSvebi,

romlebic

ver

akmayofileben

dainerisa da krendelis (1978) kompetenturobis kriteriums (magaliTad,


fsiqikur ganviTarebaSi Seferxebis mqone bavSvebis jgufi. kvlevebSi maTi
monawileobis

SemTxvevaSi

uflebebis

dacvis

sakiTxi

dgeba).

aseT

154

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

viTarebaSi

SeiZleba

kanonmdeblobis

arsebobdes

instruqciebi

da

instituciuri
Tu

ar

an

arsebobs,

adgilobrivi
informirebuli

Tanxmobis miRebis pirobebi SeiZleba dakmayofildes nebarTvis aRebiT


saswavlo nawilisgan, romelic mSoblis nacvlad moqmedebs an, romelsac
mSoblebma miandes
aqve

ori

informirebuli Tanxmobis micemis pasuxismgebloba.

gafrTxileba:

pirveli,

rodesac

dagegmilia

kvlevis

ukiduresi forma, mSoblebs winaswar unda miewodoT sruli informacia


da maTgan miRebul unda iqnas Tanxmoba. meore, ra kvlevac ar unda iyos
da vinc ar unda monawileobdes masSi, rogorc ki bavSvi diskomfortis
an

stresis

bavSvebTan

niSnebs

gamoavlens,

muSaobisas

kvleva

sayuradRebo

dauyovnebliv

sakiTxebis

unda

ufro

Sewydes.

detaluri

ganxilvisTvis girCevT Semdeg wyaroebs: Graue and Walsh (1998); Greig and
Taylor (1998); Holmes (1998).
informirebuli Tanxmoba saWiroebs ramdenime faqtoris axsnasa da
aRweras. zogierTi maTgani magaliTis saxiT qvemoT aris warmodgenili:

kvlevis miznebi, Sinaarsebi da procedurebi;

nebismieri savaraudo riskebi da uaryofiTi Sedegebi, diskomforti an


Sedegebi da maTTan gamklavebis gzebi;

sargebeli, romelic SeiZleba kvlevas hqondes;

monawileobis stimulebi da jildo monawileobisTvis;

ufleba

imisa,

rom

sakuTari

nebiT

uari

Tqvas

monawileobaze,

proeqtidan gamoTiSvisa da ukan dabrunebis ufleba;

konfidencialobisa

da

kvlevis,

monawileebisa

da

Sedegebis

saidumlod Senaxvis uflebebi da movaleobebi;

nebismieri alternatiuli ukeTesi proceduris moZieba;

monawileebisTvis

kvlevis

nebismieri

dasmis SesaZleblobis micema;

monawileobaze xelmowerili kontraqti.

aspeqtis

Taobaze

kiTxvebis

155

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

kidev

mravali

gadawyviton,

sakiTxi

ras

arsebobs

CarTaven

da

mkvlevrebma

informirebul

Tavad

TanxmobaSi.

maT

unda
Soris

aranakleb mniSvnelovania moxaliseobis sakiTxi. zogierTebi SeiZleba


miiCnevdnen,

rom

aiZules

(magaliTad,

skolis

direqtorma)

kvlevaSi

moxalised monawileoba; an ar surT mkvlevris wyenineba monawileobaze


uaris TqmiT, an emorCilebian TanatolTa zewolas da Tanxmdebian (an ar
Tanxmdebian)

moxaliseobaze,

anda

mkvlevris

mizezebisgan

sruliad

gansxvavebuli mizezebiT surT monawileoba (magaliTad, saxeli gautexon


skolis

direqtors

resursebi,

an

darwmundnen,

an

ufros

kolegebis
rom

kolegebs,

Seqeba

moxaliseebi

moipovon

daimsaxuron).
namdvilad

fakultetisTvis
mkvlevrebi

Tavisufali

unda

arCevanis

sauZvelze iZlevian informirebul Tanxmobas.

xelmisawvdomoba da nebarTvis miReba


informirebuli

Tanxmobis

principis

mniSvneloba

cxadi

xdeba

kvleviTi proeqtis sawyis etapze, rodesac dgeba im institutis Tu


organizaciis xelmisawvdomobis sakiTxi, sadac unda Catardes kvleva. iq
SesaRwevad

saWiroa

uflebamosili

pirisgan

nebarTvis

miReba,

raTa

saqmeze gadavideT. xelmisawvdomobisa da nebarTvis miRebis etapi imitom


gamovyaviT calke, rom is saukeTeso SesaZleblobas aZlevs mkvlevars,
warmoaCinos

Tavisi

Camoayalibos

Rirsebebi,

sakuTari

rogorc

eTikuri

seriozulma

pozicia

dagegmil

mecnierma

da

kvlevasTan

mimarTebaSi.
mkvlevrebi ar unda moelodnen, rom maT aqvT sabavSvo baRSi, skolaSi,
kolejsa Tu universitetSi ubralod Sesvlis ufleba. maT unda aCvenon,
rom

isini,

rogorc

mkvlevrebi

da

adamianebi,

imsaxureben

Tanxmoba

miiRon, rom gamoiyenon is saSualebebi, rac kvlevis gansaxorcieleblad


sWirdebaT. beli (Bell 1991: 37) gvirCevs, rom nebarTva adreve aviRoT
srulad

informirebul

TanxmobasTan

erTad

da

individebs

monawileobisgan miRebul SesaZlo sargebelze mivuTiToT.

kvlevaSi

156

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

amgvarad,

pirveli

Catarebaze

etapi

oficialuri

moicavs

uflebis

samizne
miRebas.

sazogadoebaSi
es

niSnavs

kvlevis

zepiri

an

werilobiTi kontraqtis gaformebas saTanado oficialur pirTan da/an


mis warmomadgenelTan, saswavlo nawilis gamgesTan an direqtorTan, Tu
mkvlevari

skolaSi

mniSvnelovan

apirebs

figurebTan

muSaobas.

dakavSireba,

SemdgomSi
vinc

iqneba

saWiro

iqneba

im

pasuxismgebeli

an

daexmareba mkvlevars kvlevis organizebasa da administrirebaSi. Tu


kvlevaSi bavSvebi monawileoben, es SeiZleba iyos moadgile an ufrosi
maswavlebeli. vinaidan mkvlevari mniSvnelovnad iWreba garemoSi da,
savaraudod, arRvevs kidec mas, man SeZlebisdagvarad swrafad unda
moipovos

da

SeinarCunos

kvlevaSi

maswavleblebi

klasis

maswavleblis

monawileoben,

mkvlevarma

keTilganwyoba.
winadadebiT

Tu
unda

mimarTos dainteresebul mxareebs da pirobebze moelaparakos. Tu kvleva


sxva tipis institutSi unda Catardes, magaliTad, axalgazrdul klubSi
an

Tavisuflebis

aRkveTis

adgilebSi,

organizaciis

struqturis

gansxvavebulobisda miuxedavad, midgoma igive iqneba.


keTili

nebisa

mniSvnelovania

iseT

da

TanamSomlobis

SemTxvevebSi,

rodesac

miRweva

gansakuTrebiT

dagegmili

kvleva

drois

garkveul periods moiTxovs: eTnografiuli kvlevis SemTxvevaSi, albaT,


dReebs, longituduri kvlevis SemTxvevaSi ki _ Tveebs (an, savaraudod,
wlebs). xelmisawvdomoba ar aris didi problema, rodesac, magaliTad,
erTjerad gamokiTxvaSi respondentebma mxolod naxevari saaTi unda
dauTmon mkvlevars, an rodesac mkvlevari im organizaciis Cveulebrivi
wevria (Sinauria), sadac kvleva tardeba. Tumca, bolo SemTxvevis msgavs
situaciebSi, zogadad, arasworia, rom TanamSromloba garantirebulad
CaiTvalos. xelmisawvdomobis problema gacilebiT mniSvnelovania da met
momzadebas moiTxovs iseT SemTxvevebSi, rodesac kvlevis procedurebi
eqstensiuri

da

rTulia,

gamoiyeneba

ganviTarebis

an

longituduri

dizaini, anda, roca mkvlevari ar aris samizne sazogadoebis wevri. 2.3

157

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

CanarTSi warmodgenilia xelmisawvdomobis sxvadasxva saxis problema,


romlebic SeiZleba muSaobisas warmoqmnas

gaCndes? (Foster 1989).

CanarTi 2.3.
uSualo kontaqti mkvlevris gadmosaxedidan
kolejis TanamSromelTa winaSe Cems pirvel gamoCenas oTaxSi wignebisa da
skamebis miwev-moweva da CemTvis komfortuli dasajdomi adgilis gamonaxva
mohyva. jgufis xelmZRvaneli fexze damdgari mesaubreboda. drois gasvlasTan
erTad, Cemi iq yofna TiTqmis Cveulebriv ambad iqca da, mogvianebiT, rodesac
movlenebi

xelmZRvanelTa

usafrTxoebas

daemuqra,

me

yuradReba

aRaravin

momaqcia. aravin dainteresebula, mWirdeboda Tu ara raime saxis daxmareba. Cems


kiTxvebze zedapirul pasuxebsa da dabneul mzeras viRebdi, rasac qaRaldebis
dastiT

datvirTuli

samwuxarod,

Sewuxebuli

rodesac

adamianebi

adamianebis

Tavs

gauCinareba

daucvelad

grZnoben,

sdevda

Tan.

rodesac

maT

samyaros iseTi cvlileba emuqreba, romelsac Tavad veRar akontroleben, aris


albaToba imisa, rom isini TavianT wreSi myof adamianebs araprognozirebulad
moeqcnen, Tu maTTvis bundovania am adamianebis roli; mkvlevris roli ki
iSviaTad aris gasagebi misTvis, vinc Tavad ar aris kvlevaSi CarTuli.

wyaro: Foster 1989: 194

mas Semdeg, rac gairkveva oficialuri da mniSvnelovani figurebi,


visganac

unda

miiRon

nebarTva,

sanam

realurad

Sexvdebian

maT,

mkvlevrebma kargad unda gaiazron sakuTari kvleva da misi farglebi. Tu


kvlevis mTliani sqemis mxolod winaswari monaxazi aqvT, sasurvelia,
mTlianobaSi kargad hqondeT warmodgenili, ra SeiZleba mohyves kvlevas,
(winaaRmdeg SemTxvevaSi, unda gvaxsovdes, rom SeiZleba, mogvianebiT,
problemebi Segveqmnas). am TvalsazrisiT, mkvlevrebma, magaliTad, unda
gansazRvron: kvlevis miznebi; misi praqtikuli gamoyeneba, Tu aseTi
arsebobs; gamosayenebeli sqema, meTodebi da procedurebi; SerCevis anu
jgufebis

xasiaTi

da

zoma;

ra

testebs

miawodeben

da

rogor;

ra

aqtivobebs daakvirdebian; romel monawileebTan Caatareben intervius; ra


aris

saWiro

dakvirvebisTvis;

ra

droa

saWiro;

procesis

CaSlis

savaraudo xarisxi; monacemebis konfidencialobis garantirebisTvis (Tu

158

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

es aucilebelia) saWiro RonisZiebebi; ukukavSiris roli da is, Tu


rogor

gavrceldeba

kvlevis

Sedegebi;

kvlevisTvis

saWiro

mTliani

drois ganawileba da, bolos, sWirdebaT Tu ara daxmareba kvlevis


organizebasa da administrirebaSi.
aseTi dagegmvisa da winaswari ganWvretis pirobebSi mkvlevrebsac da
institutebsac zustad ecodinebaT, Tu ra moTxovnebs uyenebs
rogorc

kvlevis

monawileebs

(iqnebian

isini

kvleva

moswavleebi

Tu

maswavleblebi), ise _ organizaciebs. es mosalodneli, gansakuTrebiT,


praqtikuli

xasiaTis

SesaZleblobacaa.

problemebis

magaliTad,

ganWvretisa

grZeli

da

da

rTuli

gadaWris

kiTxvari

kargi

SeiZleba

zedmet moTxovnebs uyenebdes konkretuli klasis 13 wlis bavSvebis


gagebis unarsa da yuradRebis moculobas, anda SedarebiT gamoucdeli
maswavleblisTvis SeiZleba safrTxis Semcveli iyos uwyveti kontroli
kvlevis periodSi. mas Semdeg, rac aseTi informacia daxarisxdeba da
daiwureba,
ganxilva

mkvlevrebs

TavdajerebiT

informirebulobis,

Riaobisa

SeeZlebaT
da

TavianTi

gulwrfelobis

gegmebis

viTarebaSi

(Tumca, rogorc vnaxavT, arc Tu Zalian Riad), am gziT SesaZloa, ufro


swrafad miiRon sakvlev garemoSi Sesvlis nebarTva da mxardaWera. unda
gvaxsovdes, rom maspinZlebi Taviseburad aRiqvamen mkvlevrebsa da maT
miznebs

da

es

aRqma

dadebiTi

unda

iyos.

mkvlevrebs

SeuZliaT

maqsimalurad dadebiTad imoqmedon maT aRqmebze, Tu kompetentur, sando


da Tavazian adamianebad warmoCindebian.
am winaswari informaciis mogrovebis Semdeg, mkvlevrebi saTanadod
emzadebian Semdegi etapisTvis: savaraudod, gasacnobi werilis gagzavnis
Semdeg,

realurad

amyareben

pirad

kontaqts

Sesabamis

adamianebTan

organizaciaSi Sesvlaze mosalaparakeblad. Tu kvleva universitetis


farglebSi

tardeba,

maT

TavianTi

universitetisa

da

zedamxedvelis

mxardaWera eqnebaT. festingeri da kaci (Festinger and Katz 1966) Tvlian, rom
marTlac
misaRebad

ekonomiuria,
pirdapir

Tu

Tanxmobisa

CvenTvis

da

saintereso

TanamSromlobis
organizaciis

an

pirobis
sistemis

159

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

xelmZRvanelobasTan davamyarebT kontaqts. es gansakuTrebiT ZalaSia,


rodesac struqtura mkafiod ierarqiulia da dabali donis muSakebi
yovelTvis damokidebuli arian TavianT ufrosebze. avtorebi Tvlian,
rom, savaraudod, adre Tu gvian, kvlevis bunebis sakiTxi mainc miaRwevs
organizaciis

mmarTvelobamde

da

gacilebiT

meti

Sansia,

rom

mkvlevrisTvis sasurveli gadawyvetileba iqnas miRebuli, Tu Tavidanve


mmarTvelebTan daiWers saqmes. isec SeiZleba moxdes, rom xelmZRvanelebi
ufro samarTliani da yovelgvari crurwmenebisgan Tavisufali iyvnen,
vidre

SedarebiT

qveda

safexurze

mdgomi

muSakebi,

romlebic,

usafrTxoebis garantiis arqonis gamo, SeiZleba naklebad daTanxmdnen


TanamSromlobaze.
festingeri

da

kaci

(1996)

organizaciaSi

Sesvlis

martivi

gzebis

gamoyenebisgan Tavis Sekavebas gvirCeven, rodesac saqme nebarTvis miRebas


exeba.

mkvlevarma,

SeiZleba,

urTierTobis

damyareba

scados

iseT

individebTan da jgufebTan, romelTac TavianTi konkretuli interesebi


amoZravebT da kvlevas maTi miRwevis saSualebad Tvlian, nacvlad imisa,
rom

yvela

erTnairad
(Festinger

mxaris

interesi

Tanabrad

gaiTvaliswinon

xelmisawvdomi gaxadon yvela


and

Katz

SeZlebisdagvarad

1966).

myari

amgvarad,

dasayrdeni

jgufisa da

mkvlevrebma
unda

moiZion.

da

Sedegebi

pirovnebisTvis
mxardaWerisTvis

sxva

potenciuri

problemebis gverdis avla institutebsa da organizaciebSi arsebuli


komunikaciis arxebis gamoyenebiT aris SesaZlebeli. festingeri da kaci
(1966) gvafrTxileben, rom Tu informaciis miwodeba mxolod erTi arxiT
xdeba, kvleva am arxTan dakavSirebul interesebTan asocirebis riskis
winaSe dgeba.
kontaqtis Semdeg iwyeba molaparakebis procesi. am etapze mkvlevari
iZleva saTanado odenobis informacias kvlevis miznebis, bunebisa da
procedurebis Sesaxeb. es Zalian mniSvnelovania: Tavi unda SevikavoT
iseTi informaciis miwodebisgan, romelic daazianebs Sedegebs. aronsoni
da karlsmiTi (Aronson and Carlsmith 1969), magaliTad, aRniSnaven, rom

160

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

SeuZlebelia iseTi mkvlevris povna, romelic konformulobaze jgufis


zewolis efeqts swavlobs da winaswar acxadebs kvlevis miznebs. meore
mxriv,

mkvlevrebma

SeiZleba

safrTxeSi

Caigdon

Tavi,

Tu

meore

ukiduresobaSi gadavlen da Tu ,,dumilis aRTqmis poziciaze dadgebian,


vinaidan, rogorc festingeri da kaci SeniSnaven, Znelia aseTi poziciis
SenarCuneba,

Tu

kvleva

eqstensiuria

grZeldeba

da

saidumlos

da

Senaxvis

ramdenime

mcdeloba

dRes

an

gazrdis

kviras
Worebis

gavrcelebis arealsa da Seqmnis absurdul garemos (Festinger and Katz 1966).


Tu mkvlevrebs surT, rom maTma potenciurma maspinZlebma da/an kvlevis
monawileebma Zalian bevri icodnen konkretuli hipoTezebisa da miznebis
Sesaxeb,

maSin

situaciidan

gamosvlis

martivi

gzaa

sakmaod

zogadi

xasiaTis mkafio gancxadebis gakeTeba erTi an ori iseTi magaliTis


TanxlebiT,

romelTac

ar

TiTqmis

yvela

kvlevisTvis.

aqvT

arsebiTi

kvleva

mniSvneloba

mTliani

garkveul

riskebs,

moicavs

gansakuTrebiT, savele samuSaoebis Catarebisas. SesaZloa, jgufis yvela


wevrs

ar

siamovnebdes,

sazogadoebis

an

skolis

roca

viRac,

cxovrebis

vinc

detalurad

sxvadasxva

aspeqts,

ikvlevs

gamudmebiT

akvirdeba maT. amitom mkvlevrebma unda gaiTvaliswinon monawileebis


mdgomareoba, daamSvidon isini da, nebismieri maTgani, visac aSinebs maTi
samuSao, unda daarwmunon usafrTxoebaSi. Tanac mudmivad unda gamoxaton
guliTadi

madliereba

da

daafason

maspinZlebi.

aseTma

mopyrobam,

SeiZleba, molaparakebis etapze gansazRvruli pirobebisa da mkvlevris


mier

micemuli

garantiebis

sailustraciod,
gansaxorcielebeli

Ria

gamJRavnebis

universitetis
kvleviTi

forma

miiRos.

studentebis

proeqtisTvis

2.4

mier

Sedgenili

CanarTSi,
skolaSi
pirobebia

mocemuli.

CanarTi 2.4.
skolaSi gansaxorcielebeli kvleviTi proeqtis farglebSi SeTavazebuli
pirobebi da garantiebi

161

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


1.

yvela monawiles unda mieces anonimurobis garantia;

2. yvela monacemi mkacrad konfidencialuri unda iyos;


3.

respondentebs unda hqondeT angariSis momzadebis etapze monaxazis


Semowmebis SesaZlebloba;

4. monawileebs unda miscen saboloo angariSis asli;


5. monawileebisgan unda aiRon publikaciis ufleba;
6. Tu SesaZlebelia, skolam da monawileebma unda isargeblon kvlevis
angariSiT.

wyaro: adaptirebulia Bell 1991

kvlevis mTeli procesi gaJRenTilia eTikuri mosazrebebiT. yvelaze


metad

aseTi

viTareba

xelmisawvdomobisa

da

miRebis

etapze

gvaqvs,

rodesac unda moxdes sakvlevi Temis adekvaturobis, kvlevis dizainis,


meTodebis,

konfidencialobis

garantiebis,

Sedegebis

analizisa

da

gavrcelebis Sesaxeb molaparakeba da SeTanxmeba fardobiTi Riaobis,


sensitiurobis, patiosnebis, sizustisa da mecnieruli miukerZoeblobis
pirobebSi.

am

konteqstSi

ver

iarsebebs

mkacri

wesebi.

es

aris

konkretuli mkvlevris mier mocemuli pirobebiT gansazRvruli eTikis


formulirebisa

da

Sesrulebis

SemTxveva.

es

gansazRvravs,

ra

aris

misaRebi da ra _ ara. rogorc hiCkoki da hagisi (1995) amboben:


saboloo

msajuli

konkretuli

viTareba

unda

iyos.

ramdenadac

SesaZlebelia, ukeTesi iqneba, Tu maswavlebels SeeZleba kvlevis ganxilva


masSi

CarTul

yvela

mxaresTan.

sxva

SemTxvevebSi,

SeiZleba

maswavleblisTvis umjobesi iyos piloturi kvlevis Catareba da kvlevisTvis


damaxasiaTebeli zogierTi problemis winaswar gamovlena. Tu aRmoCndeba,
rom kvleva upirispirdeba skolis politikis zogierT aspeqts, marTvis
stils an calkeul pirovnebebs, umjobesia, pirdapir daviwyoT am sakiTxebis
mogvareba, davelaparakoT Sesabamis mxareebs da ise SevcvaloT kvlevis
sqema, rogorc saWiroa, an sadac SesaZlebelia.
(Hitchcock and Hughes 1995: 41)

sadac

SeuZlebelia

problemebisa

da

riskebis

piloturi

kvlevis

gamosavlenad

Catareba,

SesaZlebelia

savaraudo

erTi

an

ori

162

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

dazverviTi

operaciis

Catareba.

zemoT

ganxiluli

sakiTxebi

Sejamebulia 2.5. CanarTSi


CanarTi 2.5.
xelmisawvdomobis Sesaxeb molaparakebis etapebis sakontrolo CamonaTvali
1.

proeqtis gegmis damtkicebis Semdeg, rac SeiZleba male, kvlevis Catarebis


nebarTvis

formalurad

moTxovnisTvis

gamWvirvale

oficialuri

arxebis

moZieba.
ganaTlebis zogierTi adgilobrivi organo iTxovs, rom mas mimarTon
kvlevis Catarebis moTxovniT. gaarkvieT, ra moTxovnebia TqvenTan.
2. im adamianebTan dalaparakeba, visac TanamSromloba unda sTxovoT.
ganaTlebis adgilobrivi organos an xelmZRvanelis nebarTvis miReba
erTi saqmea, magram Tqven im adamianebis mxardaWerac unda gqondeT, visac
intervius an kiTxvarebis Sevsebas sTxovT.
3.

warudgineT

proeqtis

gegma

xelmZRvanels,

Tu

kvlevas

Tqvens

an

sxva

saganmanaTleblo institutSi atarebT.


SeadgineT im adamianebis sia, romlebTanac gsurT intervius Catareba an
visac

kiTxvarebi

unda

daugzavnoT

da

aRwereT

kvlevis

Catarebis

pirobebi.
4. gansazRvreT, ras gulisxmobT anonimurobasa da konfidencialobaSi.
gaxsovdeT, rom Tu Tqven werT inglisuri enis ganyofilebis ufrosis
Sesaxeb da dawesebulebaSi inglisuri enis ganyofilebis mxolod erTi
ufrosia, am adamians maSinve amoicnoben.
5. gadawyviteT, miiReben Tu ara monawileebi angariSis asls da/an naxaven Tu
ara monaxazs an intervius transkriptebs.
aq xarjebisa da drois sakiTxi dgeba. kargad dafiqrdiT, sanam raimes
dapirdebiT.
6. uTxariT monawileebs, ras upirebT maTgan miRebul informacias:
naxavT mxolod Tqven da eqsperti, aCvenebT xelmZRvanels, ganaTlebis
adgilobriv organos Tu kidev vinme sxvas?

163

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


7. moamzadeT Tqveni miznebisa da kvlevis Catarebis pirobebis werilobiTi
CamonaTvali da daurigeT monawileebs,
Tu

mxolod

sityvierad

gaacnobT

kvlevis

miznebs,

pirobebs

da

garantiebs, SeiZleba, monawileebs daaviwydeT mosmenili.


8.

kvlevis mizani da pirobebi gulwrfelad gaamJRavneT.


Tu ambobT, rom interviu aT wuTs gagrZeldeba da is erTi saaTi iweleba,
amiT monawilis ndobas kargavT. Tu kvleva Tqveni sadiplomo naSromia an
xarisxis misaRebad gWirdebaT, uTxariT es monawileebs.

9. gaxsovdeT, rom adamianebi, romlebic Tanaxma arian, dagexmaron, samsaxurs


giweven.
darwmundiT,

rom

dokumentebi

da

wignebi

karg

mdgomareobaSia

da

droulad daabruneT. rogori dakavebulic ar unda iyoT, unda dagzavnoT


madlobis werilebi.
10. arasodes dauSvaT, rom yvelaferi kargad iqneba. organizaciaSi SeRwevis
Sesaxeb molaparakeba Tqveni kvlevis mniSvnelovani etapia.
Tu

Tqven

Sinauri

mkvlevari

xarT,

Tqveni

daSvebuli

Secdomebi

TanamSromlebs emaxsovrebaT, amitom frTxilad iyaviT.

wyaro: adaptirebulia Bell 1991

eTikis sfero
rogori

specifikuric

ar

unda

iyos

maTi

samuSao,

socialurma

mkvlevrebma unda gaiTvaliswinon monawileebze kvlevis gavlena da ise


unda imoqmedon, rom daicvan maTi, rogorc adamianebis, Rirseba _ aiRon
monawileebze pasuxismgebloba. aseTia eTikuri qceva. faqtobrivad, eTika
ganmartebulia,
sensitiurobis

rogorc
sakiTxi;

sxvebis

amasTan,

uflebebisadmi

simarTle

kargia,

principuli

magram

adamianis

Rirsebis pativiscema _ ukeTesi (Cavan 1977: 810).


qimelis (Kimmel 1988) miTiTebiT, mniSvnelovania vicodeT, rom eTikur
da araeTikur qcevas Soris gansxvaveba ar aris diqotomiuri, miuxedavad
imisa,

rom,

rogorc

profesiis

eTikur

standartebSia

warmodgenili,

normatiuli kodeqsi adgens misaReb (unda) da miuRebel (ar unda)

164

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

qcevebs, rac, erTi SexedviT, asea. imis Sefaseba, ewinaaRmdegeba Tu ara


qceva

profesiul

eTikuridan

Rirebulebebs,

mkafiod

Tavsdeba

araeTikuramde.

aq

kontinuumze

azri

isaa,

rom

mkafiod
eTikuri

principebi, zogadad, ar aris absoluturi, Tumca zogierTi, rogorc


vnaxavT,

amtkicebs,

rom

es

principebi

absoluturia,

magram

maTi

interpretacia kvlevis konteqstisa da sxva mniSvnelovani Rirebulebebis


prizmaSi unda moxdes.
cxadia, sakmrisad mravladaa kvleva, romelic ar iwvevs tkivilsa da
Rirsebis

damcirebas,

aucilebeli

ar

aris

dairRves

monawileebis

TviTpativiscema da gamJRavndes saidumlo. socialuri mecnieri SeiZleba,


mxolod iSviaTad dadges gadauWreli eTikuri dilemis winaSe. Tumca,
rodesac kvleva eTikurad sensitiuria, mravali faqtoris gaTvaliswineba
mouwevs

da

cvalebadoba,

isini

SeiZleba

SeiZleba,

icvlebodnen

damokidebuli

situaciidan

iyos,

situaciamde,

magaliTad:

kvlevis

monawileTa asakze, sakvlevi Temis sensitiurobaze, imazec, gamoiwvevs Tu


ara

kvlevis

miznebi

raime

saxis

Cagvras

(kvlevis

monawileebis,

maswavleblebis anda institutis), ramdenad SeuZliaT mkvlevarsa da


cdis pirs monawileoba da TanamSromloba kvlevis dagegmvisas, rogor
daamuSaveben, rogor interpretacias moaxdenen da risTvis gamoiyeneben
monacemebs. leingi (Laing 1967: 53) gvTavazobs monacemebis saintereso da
gamafrTxilebel xedvas. is wers, rom monacemebs ki ar viRebT, aramed
xdomilobebis mouxelTebeli matricidan movipovebT.

Cven mopovebebze

ufro unda vilaparakoT, vidre monacemebze 1.

daZabulobis wyaroebi
zianis arideba, keTildReoba da adamianuri Rirseba

Sinaarsis redaqtoris SeniSvna: inglisur teqstSi dapirispirebulia terminebi capta

da data. termini capta nawarmoebia sityvidan capture. Sesabamisad, es terimini


gulisxmobs, rom monacemebs mkvlevrebi moipoveben, isini maT ase advilad ar uvardebaT
xelSi.

165

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

pirveli daZabuloba, rogorc aronsoni da karlsmiTi aRweren (1969),


warmoiqmneba sazogadoebaSi arsebuli Rirebulebebis or jgufs Soris:
erTi mxriv, WeSmaritebisa da codnis ZiebisTvis Tavisufali mecnieruli
kvleva-Ziebis rwmenasa da, meore mxriv, individebis Rirsebisa da misgan
gamomdinare mosazrebebis uflebis rwmenas Soris. es is polarulobaa,
romelic

zemoT

vaxseneT,

rogorc

danaxarjebisa

da

sargeblebis

Tanafardoba da romliTac kargad unda iqnas gaazrebuli riskebi, rac


fizikur,

fsiqologiur,

adamianur,

sakuTrebis

da

kulturul

Rirebulebebs emuqreba (Social Sciences and Humanities Research Council of Canada


1981), anu es aris zianis aridebis

sakiTxi (rodesac monawileebs ar

ayeneben

ar

an

surT,

rom

miayenon

ziani)

(ix.

http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 Tavi 2, faili 2. 3. ppt).


zianis

miuyenebloba

(ar

avno)

Cadebulia

hipokrates

ficSi,

romelSic principi primum non nocere (upirveles yovlisa, ar avno) wamyvani


wesia. asevea kvlevaSic. erTi SexedviT, es udavoa. Cven, ra Tqma unda, ar
gvsurs kvlevis monawileebisTvis zianis miyeneba; Tumca, ra qmnis zians,
bundovania.

ismis

kiTxva:

dasaSvebia

Tu

ara

erTi

an

ramdenime

adamianisTvis zianis miyeneba, Tu Tavad isini an mTeli sazogadoeba


sanacvlod did sargebels miiRebs? aq vlindeba am situaciaSi arsebuli
daZabuloba. sakiTxavia, amarTlebs Tu ara mizani saSualebas. zogadi
principis

saxiT Cven primum non nocere

faqtobrivad,

eTikis

pozicia

maregulirebeli

unda davikavoT da,

sabWoebi,

magaliTad,

universitetebSi, kvleviTi proeqtebis detalurad ganxilvisas swored am


princips iyeneben (am sakiTxs mogvianebiT SevexebiT). Tumca, SeiZleba,
sxvadasxvagvari daZabulobac iyos. ras moimoqmedebT, Tu aRmoaCenT, rom
saswavlo

nawilis

gamges

seriozuli

problemebi

aqvs

alkoholTan

dakavSirebiT an romani aqvs mSobelTan? ras gaakeTebT, Tu Tqveni kvleva


aCvenebs,

rom

skolaSi

maswavleblebi

imdenad

sustebi

kontraqtebi unda SeuwydeT studentebis interesebis gamo?

arian,

rom

166

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

rodesac
warmoqmna

mkvlevari
gacilebiT

aseTi

dilemebis

naklebad

winaSe

dgeba

mosalodnelia

(Tumca,

ganaTlebaSi,

maTi
vidre

socialur fsiqologiaSi an medicinaSi), zogadi rekomendaciaa, rom isini


imgvarad unda gadawydes, rom Tavi avaridoT ukiduresobebs, erTi mxriv,
kvlevis

ideaze

uars

da,

meore

mxriv,

monawileebis

uflebebis

ignorirebas. sul unda gvaxsovdes monawileebis keTildReoba, maSinac ki,


Tu

is

azianebs

kvlevis

Sedegianobas.

mkvlevars

arasodes

unda

daaviwydes is valdebuleba, romelic akisria maT winaSe, vinc exmareba


da

mudmivad

mimdinare

unda

hqondes

situaciaSi

polaruloba

mzad

alternatiuli

gamoyenebuli

kvlevasa

da

teqnika,

saSualebebi

kvlevis

monawiles

saeWvo

Soris,

rodesac
xdeba.

es

faqtobrivad,

asaxulia amerikis fsiqologiuri asociaciis principebSi. zeCmeisteri da


Sohnesi

(Zechmeister and Shaughnessy 1992)

cdilobs

daabalansos,

erTi

mxriv,

Tvlian,

mkvlevris

rom

es

ufleba,

principebi
ikvlios

da

Cawvdes adamianis qcevis bunebas da, meore mxriv, kvlevaSi monawile


individebis uflebebi da keTildReoba. saboloo jamSi, warmodgenili
kvleviTi

proeqtis

ganxorcielebis

daSvebis

gadawyvetileba

orives,

individisa da sazogadoebis, danaxarjebisa da sargeblis subieqtur


Sefasebas emyareba.
kvlevis

uvneblobas

ganisazRvros,

ra

Sedegad

sargebels

moaqvs

moitans

keTildReoba.

kvleva

da

aucilebelia,

visTvis?

kvlevaSi

monawileobaze SeiZleba mravali potenciuri monawile daviyolioT, Tu


kargad gavagebinebT, rom is pirovnul, saganmanaTleblo an socialur
sargebels

moitans.

gaumjobeseba,
resursebis
skolaSi
skolebTan

konkretuli

gazrda,
damatebiTi
da

magaliTad,

kvlevas

saswavlo

sagnis

individebTan

programisTvis

swavlebisadmi

maswavleblebis

SeiZleba

midgomis

miReba.

kontraqtis

mohyves

dafinansebis

da

gaumjobeseba

an

xandaxan

dadebisas

swavlis

Rirs,

rom

CarTuli

iyos

debuleba potenciuri sargeblis Sesaxeb, Tumca es debuleba SeiZleba

167

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

eTikis maregulirebeli sabWoebis an sponsorebis realuri moTxovnac


iyos.
am diskusiaSi sargeblis mimRebebic unda gaviTvaliswinoT. kvlevis
Sedegad mkvlevarma SeiZleba miiRos dawinaureba, publikacia, xarisxi,
kvlevis

dafinanseba

da

popularoba.

monawileebi

ki

SeiZleba,

uyuradRebod, siRaribeSi, mxardaWeris gareSe, WuWyian da arasakmarisi


resursebis mqone pirobebSi darCnen, radgan kvleva ar moitans maTi
cxovrebisa da muSaobis xarisxis gaumjobesebas, arc materialur, arc
saganmanaTleblo

da

arc

raime

sxva

saxis

sargebels.

erTi

mxriv,

SeiZleba vamtkicoT, rom Tu kvlevas ar axlavs aseTi sargebeli, is


araeTikuria;
daxmareba

meore

mxriv,

gagviwios

ki

SeiZleba

gadawyvetilebis

keTildReobis Sesaxeb sakiTxebis


wvlili

Seitanos

im

isic

azris

moxdes,

mimRebTa

rom

dRis

kvlevam
wesrigSi

CarTvaSi da, xangrZliv perspeqtivaSi,

gaZlierebaSi,

rom

aucilebelia

meti

keTilganwyoba monawileebisadmi, rac, Tavis mxriv, cvlilebas moitans.


SeiZleba

axireba

avtomaturad

iyos

migviyvans

rwmena

imisa,

rom

erTi

calkeuli

kvleva

gaumjobesebamde, magram aq gaCenili eTikuri

kiTxva _ vin sargeblobs? _ gvafiqrebinebs, rom mkvlevris mxridan


araeTikuria kvleviT motanili sargeblisadmi egoisturi midgoma.
es

ukanaskneli

gaakeTon,

vidre,

moepyrobian,

azri

mkvlevrebisgan

ubralod,

moiTxovs,

ilaparakon,

rom

rom

kvlevis

ufro

meti

monawileebs

rogorc subieqtebs da ara rogorc obieqtebs, ubralo

instrumentebs, kvlevis masalas; rom pativs scemen maT da maTganac


igives moiTxoven. adamianebs SeiZleba pativiscemiT eqceodnen, magram
kvlevam maT cxovrebaSi aranairi materialuri cvlileba ar moitanos.
radgan

adamianebisadmi

alternativa

ar

saTanado

gaaCnia,

dgeba

pativiTa

da

mkvlevris

RirsebiT

mopyrobas

valdebulebebisa

da

movaleobebis sakiTxi. vTqvaT, mkvlevari erTi an ori wlis ganmavlobaSi


mWidrod

TanamSromlobda

skolasTan. Tu mas

aRebuli aqvs

kvlevis

monawileTa cxovrebis gaumjobesebis valdebuleba, is ki maT mxolod

168

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

monacemebis mogrovebisTvis iyenebs, es iqneboda araadamianuri da udieri


mopyroba. ismis kiTxva: kvleva adamianebisTvis da sakiTxebisTvis tardeba,
Tu _ adamianebisa da sakiTxebis Sesaxeb? Cven naTlad unda vicodeT
pasuxi am kiTxvazec:Lras moutans es kvleva masSi monawileebs da ufro
farTo sazogadoebas da ras _ mkvlevars?
(Bailey 1994: 457)

beilis

miaCnia,

rom

kvlevis

monawileTa

zianis

asarideblad arsebobs ramdenime midgoma, maT Soris:

kompiuteruli simulaciebis gamoyeneba;

iseTi situaciis povna, romelSic ukve arsebobs zianis negatiuri


efeqti, anu sadac kvlevas ar ekisreba pasuxismgebloba am pirobebis
Seqmnaze;

potenciuri zianis Zalian dabali donis gamoyeneba, an zianis miyeneba


mxolod drois mokle periodSi ise, rom nebismieri efeqti minimaluri
iyos;

informirebuli Tanxmobis miReba (potenciuri negatiuri efeqtebis


Sesaxeb detaluri informaciis miwodeba da monawileTa Tanxmobis
uzrunvelyofa);

zianis

gamarTleba

imiT,

rom

kvleviT

gamowveuli

misi

odenoba

gacilebiT mcirea, vidre arsebuli situaciiT miyenebuli (romlis


gamosworebasac cdilobs kvleva);

SerCevebis da ara populaciebis gamoyeneba kvlevisas _ ase mxolod


adamianTa mcire raodenobas miadgeba ziani.

monawileTa piradi saidumloebis Senaxva


krebiTi da anonimuri monacemebis gamoyenebiT.
am CamonaTvlis zogierTi punqti ar aris sadavo, danarCeni ki _

sakamaToa

da

mkvlevrebs

unda

SeeZloT miRebuli

dasabuTeba.

absolutisturi da relativisturi eTika

gadawyvetilebebis

169

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

am konteqstSi daZabulobis meore wyaroa is, rasac konkurirebadi


absoluturi

da

relatiuri

poziciebi

qmnian.

absoluturi

pozicia

amtkicebs, rom mkvlevris muSaobas mkafiod Camoyalibebuli principebis


erToblioba

unda

warmarTavdes

da

am

principebiT

unda

ganisazRvrebodes, ra unda gakeTdes da ra _ ara (ix. 2. 6 CanarTi).


magaliTad, stenfordis cixis eqsperimentSi (ix. Tavi 21), romelSic
mkvlevrebi

simulirebul

cixeSi

pirovnebaTa

Soris

urTierTobis

dinamikas swavlobdnen, mTlianad absoluturi pozicia rom daekavebinaT,


kvleva an saerTod ar unda CaetarebinaT, an vadaze gacilebiT adre unda
daemTavrebinaT.
pozicia,

zimbardo

romelSic

(1984)

aRniSnavs,

gaumarTlebelia

rom

adamianis

absoluturi

eTikuri

nebismieri

tanjvis

gamowveva, bolos mouRebda fsiqologiuri da samedicino kvlevebis did


nawils, sazogadoebisTvis potenciuri sargebeli romc moetana.

CanarTi 2.6.
absoluturi eTikuri principebi socialur kvlevaSi
eTika moicavs qcevis individualur da sazogadoebriv kodebs, dafuZnebuls
eqsplicituri an implicituri principebis erTobliobaze da SeiZleba iyos
abstraqtuli da upirovno, an _ konkretuli da pirovnuli. eTika SeiZleba iyos
absoluturi

da

relatiuri.

rodesac

qcevas

absoluturi

eTikuri

standartebi marTavs, xorcieldeba maRali rangis moraluri principi, romelic


ar icvleba mocemuli situaciis mixedviT. aseTi
rom

mizanma

gaamarTlos

saSualeba,

an

eTika ar iZleva imis uflebas,

nebismieri

sargeblis

momtani

da

pozitiuri SedegebiT gamarTldes misi principebis moqmedebis Sewyveta, Secvla


an dasusteba, anu ar arsebobs araviTari gansakuTrebuli an Semamsubuqebeli
garemoebebi, romelic gaamarTlebda eTikuri standartidan gadaxvevas an mis
modifikacias.

wyaro: adaptirebulia Zimbardo 1984

170

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

am absoluturi principis mixedviT, stenfordis cixis eqsperimenti


araeTikurad

unda

ganvixiloT,

vinaidan

kvlevis

monawileebi

mniSvnelovnad daitanjnen.
absolutisturi principebis mixedviT, principebis movaleobis eTika
(Edwards and Mauthner 2002: 20) _ deontologiuri modeli _ kvlevas marTavs
universaluri

principebi,

rogoricaa

(maT

Soris)

samarTlianoba,

patiosneba da pativiscema; Sedegebis utilitaruli eTika (gv. 20) eTikur


kvlevas misi Sedegebis terminebiT ganixilavs, magaliTad, momatebuli
codna, bevri adamianisTvis motanili sargebeli.
is, vinc relativistur poziciaze dgas, daamtkicebs, rom SeuZlebelia
absoluturi

saxelmZRvanelo

principebis

arseboba

da

eTikuri

mosazrebebi momdinareobs mocemul droSi mocemuli konkretuli kvlevis


bunebidan: situacia gansazRvravs qcevas. es xazs usvams situaciuri
eTikis mniSvnelobas (Simons and Usher 2000), sadac Zalze specifikur
situaciaSi zogadi principebi SeiZleba naklebad gamosadegi iyos.
Tumca, arsebobs zogierTi konteqsti, sadac arc absolutisturi da
arc

relativisturi

cxovrebiseuli

pozicia

istoriebis

ar

aris

SeswavlisTvis

naTlad

gamoxatuli.

informirebuli

Tanxmobis

principis praqtikuli gamoyenebis Sesaxeb plameri (Plummer 1983) wers:


orive mxares aqvs Tavisi sisuste. Tu, magaliTad, rogorc, Cveulebriv,
absolutistebi

amtkiceben,

unda

gvqondes

informirebuli

Tanxmoba,

SedarebiT privilegirebuli jgufebi naklebad gamokvleuli iqneba (radgan


isini

ityvian

aras),

xolo

araprivilegirebuli

jgufebi

zedmetad

gamokvleuli (maT araferi aqvT dasakargi da imedianad ityvian kis). Tu


individis sindisiT vxelmZRvanelobT, rogorc relativistebi amtkiceben,
maSin

kari

yovelTvis

Riaa

arakeTilsindisieri,

zogjer

amoraluri

mkvlevrisTvis.
(Plummer 1983)

avtori

fiqrobs,

gaerTianebebis

mier

rom

problemidan

Seqmnili

zogadi

gamosavalia
saxelmZRvanelo

profesiuli
principebi,

171

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

romlebic mkvlevars pirovnuli eTikuri arCevnisTvis utovebs sivrces.


am sakiTxebs winamdebare TavSi mogvianebiT ganvixilavT.

gamocdilebis xma
rogori

eTikuri

gaiTvaliswinos

poziciac

mkvlevarma

ar

unda

muSaobisas,

daikavos
yovelTvis

da

rac

ar

iarsebebs

unda

ucnobi,

gauTvaliswinebeli problemebi da Casafrebuli safrTxeebi (Kimme 1988).


baumridi (1964), magaliTad, gvafrTxilebs, rom mkvlevarma SeiZleba ver
gaacnobieros,

rom

davalebulia

kvlevis

monawileebisgan

maT

mier

gaweuli samsaxuris gamo; amis mizezi, albaT, isaa, _ fiqrobs igi, _ rom
miukerZoebloba, romliTac mkvlevrebi udgebian TavianT samuSaos, xels
uSlis

kvlevis

monawileebis

individebad

aRqmas.

aseTi

daudevroba

SeiZleba Tavidan aviciloT, Tu eqsperimentatorebi mzad arian, kvlevis


dasrulebis Semdeg, ramdenime wuTi dauTmon monawileebs, raTa madloba
uTxran TanadgomisTvis, upasuxon maT kiTxvebs, daarwmunon, rom kargad
gaarTves Tavi dasmul amocanebs da, zogadad, cota xans esaubron maT.
Tu kvlevaSi monawileoben individebi, romlebsac aqvT izolaciis da
TviTpativiscemis

dakargvis

negatiuri

gamocdileba,

mkvlevrebi

unda

darwmundnen, rom isini ufro metad Seuracxyofilni, daucvelni da


gaucxoebulni

ar

darCebian,

vidre

kvlevis

dawyebamde

iyvnen.

Tu

monawilis TvalsazrisiT, procedurebi, romlebic Rirsebis dakargvas,


TviTpativiscemisTvis

zianis

miyenebas

an

avtoritetebisadmi

ndobaze

zemoqmedebas moiazrebs, zianis momtania xangrZliv perspeqtivaSi da Tu


mkvlevari apirebs am meTodebis gamoyenebas, man zedmiwevniT, detalurad
unda dagegmos monawilis kompensirebis saSualebebi.
rodesac kvleva gansakuTrebiT sensitiur sferoebs exeba, monawileebi
srulad unda iyvnen informirebuli im seriozuli safrTxeebis Sesaxeb,
romlebsac SesaZloa kvlevisSemdgomi efeqti moicavdes. gvaqvs safuZveli
vifiqroT,

rom

milgremis

(1963)

avtoritetisadmi

daqvemdebarebis

eqsperimentis (ix. Tavi 21) zogierTi monawile mainc wavida daqveiTebuli


TviTSefasebiT,

amis

Semdeg

maT

unda

ecxovraT

mzadyofniT,

172

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

damorCilebodnen
mieyenebinaT

destruqciul

avtoritets

(Kelman 1967).

TanamoZmisTvis

da

ukiduresi

aqedan

tkivili

gamomdinareobs,

rom

mkvlevrebi unda avlendnen TanagrZnobas, pativiscemas, madlierebas, saR


azrs da ar iyvnen zedmetad eqspansiurebi. monawileebs namdvilad aqvT
ufleba

elodnen,

rom

mkvlevrebi,

romlebTanac

urTierToben,

garkveulwilad zrunaven maT keTildReobaze.


garda

amisa,

mkvlevarma

unda

gaiTvaliswinos

monawilis

mgrZnobiaroba, rodesac kvlevis daweraze(gaformebaze) midgeba saqme.


miuRebelia,

rom

mkvlevarma

mxolod

mwiri

yuradReba

dauTmos

monawileTa grZnobebs angariSis Sedgenis etapze. amasTan dakavSirebuli


da

arc

ise

umniSvnelo

sakiTxia

formaluri

aRiareba,

vin

gauwia

mkvlevars daxmareba kvlevis procesSi, Tu aseTi ram saerTod moxda. es


niSnavs imas, rom ra formac ar unda miiRos werilobiTma naSromma,
iqneba es angariSi, statia, disertaciis nawili Tu sxva da ra kategoriis
mkiTxvelisTvisac

ar

unda

iyos

is

gankuTvnili,

misi

avtorebi

valdebuli arian, madliereba gamoxaton yvelas mimarT, vinc daxmareba


gauwiaT

da

gansakuTrebuli

metadre

didi

wvlili

madloba

miuZRvis

gadauxadon

kvlevaSi.

amis

im

pirebs,

gakeTeba

visac

SeiZleba

winasityvaobaSi, Sesavalsa an sqolioSi. es yvelaferi yoveldRiuri,


bunebrivi eTikis sakiTxebia.
eTikuri problemebi ganaTlebis sferos kvlevaSi xSirad SeiZleba
daufiqreblobidan,

windauxedaobidan

momdinareobdes,

an

mcdari

aRqmidan, rom yvelaferi asec unda iyos. da isev, mkvlevrebi, romelTac


kvleva daufinanses, SeiZleba fiqrobdnen, rom maT ar sWirdebaT eTikur
sakiTxebze zrunva da miaCndeT, rom maTma damfinanseblebma unda ifiqron
amaze. analogiurad, kvleviTi jgufis TiToeuli wevri SeiZleba mcdarad,
magram TavisTavad arsebulad Tvlides, rom mis kolegebs nafiqri aqvT
situaciisTvis Sesabamis eTikur sakiTxebze da, Sesabamisad, saTanado
zomebi avtomaturad iqneba miRebuli. students, romlis kvleva kursis
moTxovnebis

nawilia

da

romelic

mTlianad

TviTinteresiT

aris

173

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

motivirebuli, anda akademiur mkvlevars, romelic profesiul winsvlas


gegmavs, SeiZleba mxedvelobidan gamorCes unda da ar unda qcevebi.
amas ukavSirdeba sakiTxi imis Sesaxeb, rom araeTikuria, Tu mkvlevari
ar aris kompetenturi im sferoSi, romelsac ikvlevs. kompetenturoba
SeiZleba saWiroebdes trenings (Ticehurst and Veal 2000: 55). faqtobrivad,
kvlevis

eTikuri

nawili

unda

aCvenebdes

sizustes

kvlevis

saqemis,

qcevaSi, analizsa da angariSSi (Morrison 1996b).


xSirad ganixileba kidev erTi eTikuri dilema, romelic eqsperimentSi
gvxvdeba. gorardi (Gorard 2001: 146) ajamebs sakiTxs da ambobs, rom sqema
diskriminaciulia,
potenciurad

ukeTes

radgan

sakontrolo

mopyrobaze

jgufs

(magaliTad,

uars

saswavlo

eubnebian
programaze,

swavlebis stilze). cxadia, amaze pasuxi isaa, rom Cven ar viciT, romeli
pirobaa ukeTesi da, faqtobrivad, swored es aris eqsperimentis arsic.

eTikuri dilemebi
robsoni (1993: 33) socialur kvlevaSi aT saeWvo praqtikas asaxelebs:

kvlevaSi adamianebis CarTva maTi saqmis kursSi Cayenebis an maTgan


Tanxmobis miRebis gareSe;

monawileobis miRebis iZuleba;

kvlevis realuri bunebis Sesaxeb informaciis dafarva;

monawileebis sxvagvarad motyueba;

TviTdeterminaciis (magaliTad, kvlevebSi, romlebic miznad isaxavs


individualur cvlilebs) uflebebis darRveva;

monawileebis fizikur da fsiqologiur stresul situaciaSi Cayeneba;

maT pirad samyaroSi SeWra;

zogierTi monawilisTvis sargeblis dafarva (magaliTad, Sedarebis


jgufebSi);

arasaTanado mopyroba _ uzrdelad an pativiscemis gareSe.

174

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

sainteresoa, rom robsoni (1993) amas saeWvo praqtikebs uwodebs da


ara _ asakrZal qcevebs da miuTiTebs, rom es ar aris TeTri da Savi,
swori da mcdari viTarebebi. isini qmnian eTikuri dilemebis problemas.
am

Tavis

dasawyisSi

danaxarjebisa

da

sargeblis

Tanfardobaze

visaubreT. frankfort-naxmiasi da naxmiasi (1992) amas aRweren, rogorc


konfliqts

or

uflebas

Soris:

codnis

mopovebis

mizniT

kvlevis

Catarebis uflebasa da monawilis TviTdeterminaciis, piradi saidumlos


da Rirsebis uflebas Soris. es qmnis socialuri mecnieris fundamentur
dilemas, romlisTvisac ar arsebobs absoluturad swori da araswori
pasuxebi.

romel

dabalansdebian

debulebas
isini,

mieniWeba

didwilad

upiratesoba,

damokidebuli

an

iqneba

ramdenad
calkeuli

mkvlevris gamocdilebasa da pirovnul Rirebulebebze. axla ganvixilavT


sxva dilemebs, romlebic SeiZleba mkvlevris winaSe mas Semdeg dadges,
rac

igi

fundamentur

dilemas

moagvarebs

da

kvlevis

gagrZelebas

gadawyvets.

pirad cxovrebaSi Caurevloba 2 (piraduloba)


umeteswilad,

individis

pirad

cxovrebaSi

Caurevlobis

ufleba,

Cveulebriv, ewinaaRmdegeba sazogadoebis uflebas, icodes (Pring 1984)


da es Semdegnairad aris gansazRvruli adamianebis kvlevis Sefasebis?
instituciuri komitetis eTikur principebSi:
is

vrceldeba

yvela

informaciaze,

romelic

ukavSirdeba

pirovnebis

fizikur da fsiqologiur mdgomareobas, pirad garemoebebsa da socialur


urTierTobebs,

romlebic

ukve

ar

aris

cnobili

sazogadoebisTvis.

is

individsa Tu koleqtivs aniWebs Tavisuflebas, Tavad gadawyviton, rodis,


sad,

ra

viTarebaSi

da

ra

xarisxiT

gaamJRavnon

an

dafaron

TavianTi

pirovnuli damokidebulebebi, mosazrebebi, Cvevebi, Taviseburebebi, eWvebi da


SiSebi.
(Social Sciences and Humanities Research Council of Canada 1981)

Sinaarsis redaqtoris SeniSvna: termini privacy pirad cxovrebaSi Curevlobas niSnavs,

magram, stilisturi mosazrebebis gamo, mis sinonimad viyenebT termins piraduloba

175

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

aqedan gamomdinare, kvlevis konteqstSi SeiZleba iolad dairRves


ufleba piradulze kvlevis msvlelobisas, an uaryofil iqnas mas
Semdeg,

rac

kvleva

dasruldeba.

monawile

nebismier

SemTxvevaSi

mowyvladia.
daineri da krendeli piradulobas sami sxvadasxva kuTxiT ganixilaven
(1978). esenia miwodebuli informaciis sensitiuroba, garemo, romelsac
akvirdebian da informaciis gavrceleba. informaciis sensitiuroba exeba
imas,

Tu

ramdenad

piradi

an

potenciuri

safrTxis

Semcvelia

mkvlevrisTvis miwodebuli informacia. zogierTi saxis informacia metad


piradulia, vidre _ sxva da SeiZleba meti safrTxis Semcveli iyos.
amerikis fsiqologiuri asociaciis angariSis (1973) mixedviT, es SeiZleba
iyos,

magaliTad,

Semosavali,

religiuri

rasobrivi

prioritetebi,

crurwmenebi.

seqsualuri

praqtikebi,

pirovnuli

Tvisebebi,

iseTi

rogoricaa inteleqti, patiosneba da gambedaoba ufro metad sensitiuria,


vidre saxeli, wodeba da seriuli nomeri. amrigad, rac metad sensitiuria
informacia, miT metad daculi unda iyos monawileTa piraduloba.
garemo, romelsac akvirdebian, SeiZleba icvlebodes Zalian piradidan
sruliad sajaromde. saxli, magaliTad, erT-erT pirad garemod iTvleba
da

adamianTa

saxlebSi

maTi

Tanxmobis

gareSe

SeWra

kanoniT

aris

akrZaluli. informaciis gavrceleba gulisxmobs piradi informaciisa


da

kvlevis

monacemebi

monawilis
kanoniT

identobis

ganisazRvreba,

Tanxvedras.
rogorc

faqtobrivad,
monacemebi,

piradi

romlebic

unikalurad gansazRvravs maT mimwodebel pirovnebas. rodesac aseTi


informacia

saxelebTan

erTad

sajaro

xdeba,

magaliTad,

mediasaSualebebiT, piraduloba seriozulad ilaxeba. rac ufro metia im


adamianTa raodenoba, visTanac SeiZleba miaRwios informaciam, miT metad
unda vizrunoT piradulobis dacvaze (ix. Diener and Crandall 1978).
rogorc

uflebaTa

umravlesobis

SemTxvevaSi

xdeba,

piraduloba

SeiZleba nebayoflobiT daTmos adamianma. kvlevis monawileebma SeiZleba


arCion piradulobis uflebaze uaris Tqma imitom, rom mkvlevrisTvis

176

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

xelmisawvdomi gaxadon sensitiuri Temebi an garemoebebi, anda kvlevis


angariSSi

maTi

ukanaskneli

saxelebis

is

SemTxvevaa,

rom

vTqvaT,

moxseniebaze
roca

ganacxadon

saWiroa

Tanxmoba.

informirebuli

es

Tanxmobis

miReba.
zogadad

Tu

mkvlevari

apirebs

individebis

piradi

cxovrebis aspeqtebisa Tu urTierTobebis kvlevas, man Tavisi ganzraxva


naTlad, gasagebi formiT unda warudginos da informirebuli Tanxmoba
unda miiRos maTgan, visac unda daakvirdes, an visi piradi sivrcec unda
ikvlios.

monawileTa

dacvis

sxva

meTodebia

anonimuroba

da

konfidencialoba, romlebsac qvemoT ganvixilavT.


piraduloba ufro metia, vidre, ubralod, konfidencialoba (qvemoT
ganxiluli). ufleba piradulobaze niSnavs imas, rom pirovnebas ufleba
aqvs ar miiRos kvlevaSi monawileoba, ar upasuxos kiTxvebs, ar misces
interviu, ar SeuSvas sxva sakuTar saxlSi, ar upasuxos satelefono
zarebsa

Tu

eleqtronul

ganaxorcielos

piraduli

korespondencias

qceva

dakvirvebis

da
SiSis

ganmartoebulad
gareSe.

es

aris

rogorc -dan, ise _-Tvis Tavisufleba. es sakiTxi xSirad dgeba pirad


cxovrebaSi

SeWris

JurnalistikaSi 3.

amrigad,

mkvlevrebi

SeiZleba

valdebulni iyvnen, rom monawileebs miawodon informacia, rom maT aqvT


uaris Tqmis ufleba kvlevaSi an mis nawilSi monawileobaze, aiRon
kvlevis

Catarebis

nebarTva,

Seamciron

kvlevaSi

monawileobisTvis

saWiro dro da dakvirvebisas sajaro qceviT Semoifarglon.

Sinaarsis redaqtoris SeniSvna: Jurnalistikis axali saxeoba gaCnda, romlis yvelaze

cnobili magaliTia paparacebi, rodesac Jurnalistebi zedmetad iWrebian adamianis


pirad cxovrebaSi.

177

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

anonimuroba
frankfort-naxmiasi da naxmiasi (1992) xazgasmiT gamoyofen monawileTa
identobis

anonimurobis

saWiroebas

da,

misi

darRvevis

SemTxvevaSi,

monawilesTan SeTanxmebis aucileblobas. anonimurobis arsi isaa, rom


monawilis

mier

mowodebuli

informacia

ar

unda

amJRavnebdes

mis

identobas. medlis meore mxares warmoadgens SemTxveva, rogorc zemoT


vnaxeT,

rodesac

momwodeblis

piradi

vinaobas.

monacemebi

maSasadame,

calsaxad

monawile

amJRavneben

maSin

aris

maTi

anonimuri,

rodesac mkvlevari an sxva pirovneba ver axdens mis identificirebas


mowodebul informaciaze dayrdnobiT. aseT situaciaSi garantirebulia
monawilis piraduloba, ganurCevlad imisa, Tu ramdenad pirovnuli an
sensitiuria

informacia.

yovelgvari
dasaqmebis

amgvarad,

saidentifikacio
detalebis

an

respondentisTvis,

niSnebis

kodirebis

saxelebis,

simboloebis

romelic

misamarTebis,

gareSe

mowodebul

kiTxvars avsebs, sruli anonimuroba uzrunvelyofilia. meore mxriv,


monawiles,

romelic

Tanxmdeba

pirispir

interviuze,

veranairad

ver

eqneba anonimurobis garantia. ukeTes SemTxvevaSi, interviuers SeuZlia


konfidencialobis pirobis micema. araidentificirebadoba mniSvnelovani
sakiTxia da, zogierT SemTxvevaSi, dagrovil

monacemebze vrceldeba, ase

rom, konkretuli individis pasuxebi ucnobia.


anonimurobis

uzrunvelyofis

ZiriTadi

saSualebaa

monawileebis

saxelebis an sxva pirovnuli saidentifikacio niSnebis gamouyenebloba.


anonimurobis
asaxeleben

miRebis

sxva

saSualebebis

frankfort-naxmiasi

fsevdonimebis

gamoyeneba,

da

naxmiasi

adamianebis

CamonaTvalSi,
(1992)

Sedis,

saidentifikacio

romelTac
magaliTad,
kodeqsebis

gamoyeneba (individebis Sesaxeb informaciis Senaxva ise, rom maT xeli ar


miuwvdebodeT am informaciaze) da paroliT daculi failebis Senaxva.
dasaxelebulma

saSualebebma

situaciaTa

did

nawilSi

SeiZleba

damakmayofileblad imuSaos, magram, rogorc rafma da misma kolegebma


(Raffe et al, 1989)

aCvenes,

zogjer

problemuri

xdeba

anonimurobis

178

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

uzrunvelyofa
kombinirebiT

da

SenarCuneba,

SesaZlebelia

magaliTad,

individis

rodesac

an

monacemebis

institutis

zustad

identificireba an damxmare personalisTvis xelmisawvdomia Semomavali


informacia.

plameri

(1983),

aseve,

miuTiTebs

cxovrebis

kvlevebze,

romlebSic Secvlilia saxelebi, adgilebi da damatebulia mogonili


movlenebi,

raTa

kvlevis

monawileTa

nacnobebma

ver

SeZlon

maTi

amocnoba. miuxedavad imisa, rom mkvlevarma SeiZleba grZeli gza gaiaros


am

mimarTulebiT,

ramdenadac

arsebobs

sruli

kvlevaSi

eqsperimentators

saqme

anonimurobis

cxovrebis

absoluturi

adamianis

Seswavlas

garantia.

qceva

exeba,

ar

eqsperimentul

ainteresebs

da

ara

konkretuli individebis qceva (Aronson and Carlsmith 1969). Sesabamisad,


mkvlevari sruliad ar aris dainteresebuli, rom konkretuli saxelis
pirovnebas realuri qceva Seusabamos da kvlevis monacemebi kodirebul,
usaxelo

monacemebis

cxrilebad

gardaqmnas.

rogorc

isini

amboben,

pirovnulobas moklebuloba procesis udidesi eTikuri upiratesobaa,


vinaidan

is

pirad

cxovrebaSi

SeWris

zogierT

negatiur

Sedegs

abaTilebs (Aronson and Carlsmith 1969).

konfidencialoba
pirad

cxovrebaze

pirovnebis

uflebis

dacvis

meore

gzas

konfidencialobis dapireba warmoadgens. es niSnavs, rom mkvlevarma icis,


vin miawoda informacia an miwodebuli informaciis mixedviT SeuZlia
monawilis

identificireba,

gaamJRavnebs

amas

magram

sazogadoebaSi

da

is

araviTar

saziaro

SemTxvevaSi

saidumlos

ar

sazRvrebi

daculi iqneba. swored am saSualebiT inarCuneben mkvlevrebi maT ndobas,


vinc

exmarebaT

kvlevaSi.

zogadad,

maspinZlebTan

da/an

kvlevis

monawileebTan konfidencialobis Sesaxeb poziciis mkafiod dafiqsireba


xelmisawvdomobis etapze maSin xdeba, rodesac mkvlevrebi monacemebis
akrefas iwyeben. amgvarad, isini sakmaod gasagebad uxsnian monawileebs,
Tu ras niSnavs konfidencialoba da ra SezRudvebi aqvs mas konkretuli
kvleviTi

proeqtis

farglebSi.

mTlianobaSi,

rac

ufro

sensitiuri,

179

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

intimuri

an

valdebuleba

madiskreditebelia
daicvas

informacia,

konfidencialobis

miT

metia

zepiri

mkvlevris

da

werilobiT

garantiebi. cxadia, dapirebebi unda Sesruldes.


kimeli (1988) aRniSnavs, rom sensitiuri Temebis kvlevis zogierTi
potenciuri

respodenti

uars

ityvis

TanamSromlobaze,

rodesac

konfidencialobis dapireba susti, bundovani da gaugebaria, anda Tvlis,


rom konfidencialoba SeiZleba dairRves. igi askvnis, rom sensitiuri
kvlevis

sferoSi

mopovebuli

monacemebis

sargeblianobaze

SeiZleba

Zlieri

gavlena

moaxdinos

iman,

mkvlevari

axerxebs

rom

ver

konfidencialobis sando dapirebis micemas. rogorc Cans, usafrTxo,


uwyinari kvlevebis SemTxvevaSi dapirebebi ar moqmedebs TanamSromlobis
xarisxze, vinaidan, rogorc kimeli Tvlis, potenciuri respodentebis
umravlesoba moelis, rom konfidencialoba daculi iqneba.
konfidencialobis

darRvevis

gareSe

monacemebis

da

informaciis

sajaroobis miRwevis mTeli rigi teqnika SemuSavda. frankfort-naxmiasi


da naxmiasi (1992) maT Semdeg CamonaTvalSi aerTianeben:

maidentificireblebis
gamoqveynebuli

waSla

(magaliTad,

monacemebidan

saxelebis,

individebis

Sesaxeb

misamarTebisa

da

identifikaciis sxva niSnebis waSla);

angariSSi ufro zogadi kategoriebis gamoyeneba (magaliTad, dabadebis


wlis aRniSvna da ara _ konkretuli TariRis, profesiis dafiqsireba
da ara _ am profesiaSi viwro specializaciis, zogadi informaciis
gacema da ara _ konkretulis);

mikroagregacia (anu monacemebze dayrdnobiT saSualo pirovnebis


Seqmna da am monacemebis gacema da ara _ konkretuli individebis
Sesaxeb informaciisa);

Secdomis

Setana

(konkretul

CanawerebSi

Segnebulad,

mizanmimarTulad daSvebuli Secdomebi, rodesac jamuri, krebsiTi


informacia ucvleli rCeba).

180

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

kuperi

da

(Cooper and Schindler 2001: 117)

Sindleri

Tvlian,

rom

konfidencialobis dacva SesaZlebelia xelmowerili dokumentis miRebiT,


sadac

mocemuli

respondentebis

iqneba

debulebebi

maidentificirebel

kvlevis

monacemebTan

gaumJRavneblobis,

SezRuduli

wvdomis,

informaciis nebismieri saxiT gamoqveynebisTvis respondentis winaswari


Tanxmobis

miRebis,

monacemebis

gaucemlobis

Sesaxeb

(magaliTad,

monacemTa nawilebi, romelTa gaerTianebiT SesaZlebeli iqneba individis


identificireba).

Ralati
termini Ralati, rogorc wesi, im SemTxvevebs exeba, rodesac ndobis
pirobebSi xdeba monacemebis

saaSkaraoze gamotana da

Tan ise, rom

uxerxul mgdomareobaSi ayenebs im monawiles Tu cdis pirs, romelsac


exeba

es

informacia

da

iwvevs

SfoTvas

an,

albaT,

tanjvasac.

konfidencialobis sapirispirod, es ndobis ugulebelyofaa da xSirad


axlavs

Tan

pirovnul

Tu

profesiul

egoistur

motivebs.

rogorc

plameri (1983) ambobs, sociologiaSi raRac odnav arasworad midis,


rodesac sociologi xangrZlivi droiT Sedis jgufSi da pirovnebis
cxovrebaSi, ikvlevs yvelaze metad dacul saidumloebebs da Semdeg
kritikuli

kuTxiT

warmoaCens

sajarod

(ix.

http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780_ Tavi 2, faili 2. 4. ppt).


Ralatisadmi yvelaze mowyvladi kvlevis erT-erTi meTodi, albaT,
praqtikuli

kvlevaa.

rogorc

keli

(1989a)

SeniSnavs,

aman

SeiZleba

ramdenime eTikuri problema warmoSvas. is ambobs, rom Tu maswavleblebs


yoveldRiur

urTierTobebSi

TanamSromlebiviT

veqceviT,

am

urTierTobebis Cawera da maTi mtkicebulebad gamoyeneba SeiZleba ndobis


Ralatad Sefasdes. es gansakuTrebiT maSin xdeba, rodesac mtkicebuleba
uaryofiTia. kelis (1989a) miaCnia, rom erTi gamosavali SeiZleba iyos
procesSi CarTul maswavleblebs komentarebisTvis gaegzavnoT angariSebi
da

maTi

reaqciebis

aRweriloba,

raTa

Tavad

Seafason

TavianTi

181

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

damokidebulebebis cvlilebebi. Tumca, is gvafrTxilebs, rom am meTodma


SeiZleba

kargad

imuSaos

maTTan,

vinc

Seicvala

kvlevisadmi

damokidebuleba, magram gacilebiT problemuri iqneba, Tu maswavleblebi


kvlavac gulgrili an mtrulad ganwyobili arian kvlevis miznebisadmi.
is

kiTxulobs:

rogor

dawers

mkvlevari

kritikul

angariSs

maswavleblebis damokidebulebebis Sesaxeb, Tu maTTan muSaoba kvlav


unda gaagrZelos?
analogiurad, morisoni (2006) ganixilavs skolis SemTxvevas, romelsac
arasaTanado maCveneblebi aqvs an susti mmarTveli hyavs. aqvs Tu ara
momxmarebels, am SemTxvevaSi saxelmwifos, ufleba an movaleoba, rom
icodes es an garkveuli zomebi miiRos, rac, Cveulebisamebr, skolis
naklovanebebis sajarod gacxadebas gulisxmobs, da miayenebs Tu ara es
zians skolaSi dasaqmebul adamianebs _ direqtorsa da maswavleblebs?
individebs rom ziani aaridos, ra tipis ,,ndobiT aRWurva (Mitchell 1993)
mkvlevari

skolam

da

sazogadoebam

da

rogor

SeiZleba

erTmaneTs

Seesabamos es ori potenciurad sapirispiro moTxovna _ sazogadoebrivi


interesebis dacva da calkeuli pirebis uvnebloba?. unda gamoaaSkaraos
Tu ara mkvlevarma skolis naklovanebebi, Tu TiTqmis darwmunebulia,
rom amiT zians miayenebs individebs, magram SeiZleba, es

sazogadoebis

primum non nocere-s

interesebidan

interesebSi

Sediodes,

gamomdinare,
damokidebuli:

unda

an,

iqneb,

gaagrZelos

WeSmaritebis

dumili?

Zieba

da

es
ndobis

sakiTxi

ndobazea

Zieba

SeiZleba

ewinaaRmdegebodes erTmaneTs (Kelly, 1985: 147). faqtobrivad, keli TviTon


wers: ar vfiqrob, rom ukve mivageniT am dilemis damakmayofilebel
gadawyvetas.
finCi (Finch 1985) angariSis gamoqveynebis SedegebTan dakavSirebul
eTikur sakiTxebs wamoWris. mas awuxebs, rom misi kvlevis angariSi:
SeiZleba gulisxmobdes, rom ufro metad ganvamtkicebdi Cvens kulturasa
da politikur cxovrebaSi Rrmad fesvgadgmul daSvebas, rom muSa qalebi
(gansakuTrebiT, qalaqis Raribi macxovreblebi) araadekvaturi dedebi arian

182

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


da imdenad arakompetenturebi, rom ar SeuZliaT iseTi pirobebis Seqmna,
romelTa uzrunvelyofasac normalur qalTa umravlesoba axerxebs.
(Finch 1985: 117)

faqtiurad, finCi iyenebs sityvas Ralati, rodesac ambobs, rom man,


SesaZloa,

uRalata

im

qalebis

ndobas,

romlebTanac

sami

wlis

ganmavlobaSi muSaobda, Tundac imitom, rom isini gacilebiT uares


ekonomikur

da

fsiqologiur

mdgomareobaSi

imyofebodnen

da

met

pirovnul diskomforts ganicdidnen, vidre Tavad finCi (Finch 1985: 188).

motyueba
socialur

fsiqologiur

da

sociologiur

kvlevebSi

motyuebis

gamoyenebam garkveuli negatiuri popularoba moipova. motyueba SeiZleba


niSnavdes, rom ar vuTxraT adamianebs, Tu ras vikvlevT (zogierTisTvis
es jaSuSobis tolfasia), ar vuTxraT simarTle, vuTxraT tyuili an
nawilobriv vuTxraT simarTle. motyuebaa adamianebis ise gamoyenebac,
rac

maT

daamcirebs

da

Seuracxyofs

(magaliTad,

ise,

rogorc

eqsperimentSi iyeneben virTxas). socialur fsiqologiur kvlevaSi es


termini gamoiyeneba iseTi tipis eqsperimentuli situaciebis aRsawerad,
sadac

mkvlevari

pirobebs, an
pirebs,

an,

Segnebulad

faravs

kvlevis

namdvil

miznebsa

da

raRac sxva xerxiT dadebiT informacias awodebs cdis


rodesac

araTanazomierad

monawileebma

mtkivneul,

ar

stresul

ician,
anda

ra

xdeba

uxerxul

da

maT

situaciebSi

aTavseben. motyueba sruli simarTlis nawilobriv Tqmasac gulisxmobs.


beilis (Baily 1994: 463) mohyavs amis naTeli magaliTi: respondentebs
fostiT

miRebuli

kiTxvaris

Sevsebas

sTxoven

da

maT

sjeraT,

rom

safosto xarjebis xangrZlivobasa da tipebze ekiTxebian, sinamdvileSi ki


kvleva

sxvadasxva

tipis

kiTxvarebis

Sedarebas

isaxavs

miznad.

is

aRniSnavs, rom 457 kvlevis 88 procentSi gamoyenebulia motyueba (ix.


http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 2, faili 2. 5. ppt).
am meTodis damcvelebi fiqroben, rom Tu motyuebis eqsperimenti
erTaderTi gzaa raRac marTlac mniSvnelovanis aRmosaCenad, es aRmoCena

183

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

mxolod maSin Rirs muSaobis procesSi naTqvam tyuilad, Tu cdis pirs


amiT

ziani

ar

adgeba

Aronson et al. 1990).

(ix.

motyueba

SeiZleba

gamarTlebuli iyos imis safuZvelze, rom kvleva sazogadoebriv sikeTes


emsaxureba

da

nebismieri

rom

saxis

(magaliTad,

motyueba

mikerZoebas.

sponsoris)

Tavidan
amasTan,

gvacilebs
amiT,

konfidencialobis

kvlevis

SesaZloa,

dacvac

procesSi

mesame

iyos

mxaris

SesaZlebeli.

mkvlevris poziciidan problema Semdegia: rogoria saWiro balansi, erTi


mxriv, mecnierebis interesebsa da, meore mxriv, mzrunvelobiT, guliTad
mopyrobas Soris im adamianebisadmi, romlebic gulubryvilod iZlevian
monacemebs? sxva sityvebiT, problema isev danakargebisa da sargeblis
Tanafardobazea mibmuli.
motyuebis problemis gavrcelebuloba ufro naTeli xdeba, rodesac
gavixsenebT,

rom

is

mraval

sazom

instrumentSic

ki

aris

gaTvaliswinebuli, vinaidan mniSvnelovania, rom respondentma ar icodes


im

pirovnuli

vikvlevT.
gareSe,

damokidebulebis

bevri
Tanac

problemaa,
arsebobs

ganzomilebebis

romelTa

kvleva

garkveuli

Sesaxeb,

romelsac

SeuZlebelia

motyuebis

sabuTebi,

rom

cdis

pirTa

umravlesoba aRSfoTebis gareSe iRebs motyuebis faqts, roca igeben mis


saWiroebas (magaliTad, milgremis, 1974, avtoritetisadmi daqvemdebarebis
eqsperimenti.

ix.

Tavi

21).

da

mainc,

miuxedavad

amisa,

aucilebelia,

mudmivad vsvamdeT kiTxvas: ramdenad amarTlebs tyuilis odenobas da


saxeobas

kvlevis

mniSvnelovneba

da

alternatiuli

procedurebis

ararseboba?
motyuebis

gamoyenebas

gansakuTrebiT

mavne

Sedegebi

mohyveba

im

SemTxvevebSi, rodesac eTikuri mosazrebebi prioritetuli unda iyos.


amis magaliTad gamodgeba kempbelisa da misi kolegebis (Campbell et al. 1964)
kvleva, romelSic sunTqvis droebiTi Sekavebis gamomwvevi medikamentebis
gamoyenebiT ukiduresad stresuli pirobebi Seiqmna (ix. 2. 7 CanarTi).
CanarTi 2. 7.
motyuebis ukiduresi SemTxveva

184

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


eqsperimentSi, romelic miznad isaxavda travmatul, magram umtkivneulo
situaciaSi pirobiTi reaqciis Camoyalibebis Seswavlas, kempbelma da misma
kolegebma (1964) cdis pirebSi medikamentis gamoyenebiT sunTqvis droebiTi
Sekaveba gamoiwvies. cdis pirebis angariSebma daadastura, rom es maTTvis
saSineli gamocdileba iyo. yvela maTganma ifiqra, rom kvdeboda. kvlevaSi
alkoholizmiT daavadebuli mamakacebi moxaliseebad monawileobdnen, vinaidan
maT uTxres, rom es maT SesaZlo gankurnebas ukavSirdeboda da winaswar ar
gaafrTxiles medikamentis efeqtis Sesaxeb, radgan es informacia Seamcirebda
gamocdilebis travmul gavlenas.

wyaro: adaptirebulia Kelman 1967

kelmanma motyuebis problemasTan gamklavebis sami gza SemogvTavaza:


pirveli,

mniSvnelovania,

metad

gvqondes

gacnobierebuli,

rom

es

problemaa. gadamwyvetia, rom yovelTvis vkiTxoT sakuTar Tavs, ramdenad


aucilebeli da gamarTlebulia motyueba. frTxilad unda viyoT, rom es
kiTxva Seusabamod ar CavTvaloT da motyueba aucilebel pirobad ar
miviRoT.

amgvarad,

aqtiuri

gacnobiereba

TavisTavad

aris

gadawyvetilebis nawili da motyuebas diskusiis, ganxilvis, kvlevisa da


arCevnis sagnad aqcevs.
problemis

mogvarebis

meore

gza

motyuebis

uaryofiTi

efeqtebis

neitralizeba da minimumamde dayvanaa. magaliTad, cdis pirebi ise unda


SeirCes,

rom

gamoiricxon

gansakuTrebiT

mowyvladi

individebi;

nebismieri potenciurad saziano manipulacia saSualo intensivobiT unda


ganxorcieldes; mkvlevari mgrZnobiare unda iyos cdis pirTa reaqciebSi
safrTxis

signalebisadmi

da

mzad

unda

iyos

krizisis

warmoqmnis

SemTxvevaSi masTan gasamklaveblad; kvlevis dasrulebis Semdeg dro ara


marto

cdis

daexmaros

pirebis

maT

gamxnevebas

kvlevisas

unda

miRebul

dauTmos,

aramed

gamocdilebasTan

yvelanairad

dakavSirebuli

grZnobebis gadamuSavebaSi. daculi unda iyos principi, rom cdis pirebma


kvleva

ar

datovon

TviTpativiscemiT,

vidre

imaze
mis

meti

SfoTviT

dawyebamde

an

hqondaT

imaze
(isev

dabali
zianis

185

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

miuyeneblobis

sakiTxi).

sasurvelia,

cdis

pirebma

gaimdidron

gamocdileba da wavidnen gancdiT, rom raRac iswavles.


motyuebis

momcveli

upirvelesi

gzaa

ukukavSiri

kvlevis

kvlevis

negatiuri

darwmuneba,
an

misi

rom

efeqtebis

ganeitralebis

uzrunvelyofilia

erT-erTi

seansis

adekvaturi

dasrulebis

Semdeg.

ukukavSiri aucilebelad unda moxdes da araviTar SemTxvevaSi es ar


unda iyos sicrue an SecdomaSi Seyvana _ mkvlevari ukukavSirad ar unda
asaRebdes,

sinamdvileSi,

morig

eqsperimentul

manipulacias.

kvlevis

Semdgomi interviu SeiZleba moicavdes (Cooper and Schindler 2001: 116):

nebismieri motyuebisa da misi mizezebis axsnas;

kvlevis miznebis, hipoTezebis, amocanebisa da meTodebis axsnas;

kvlevis dasrulebis Semdeg Sedegebis gacnobas;

kvlevis

dasrulebis

Semdeg

fsiqologiuri

an

samedicino

meTvalyureobis uzrunvelyofas.
Tumca, aqac arsebobs safrTxeebi. rogorc aronsoni da karlsmiTi
(1969) amboben:
cdis piriTan kvlevis Semdgomi intervius Catareba

ar aris misTvis

mxolod simarTlis Tqma. araviTari magiuri saswauli ar aris simarTleSi.


sinamdvileSi . . . uxeSad rom vTqvaT, simarTle SeiZleba ufro metad
saziano

iyos,

vidre

saerTod

arafris

axsna.

amis

gakeTebis

uamravi

gansxvavebuli gza arsebobs da zustad am gansxvavebebs aqvT gadamwyveti


mniSvneloba, rom ganisazRvros, grZnobs Tu ara cdis piri diskomforts,
rodesac is saeqsperimento oTaxs tovebs.
(Aronson and Carlsmith 1969: 31)

isini Tvlian, rom debrifingis procesis erT-erTi arsebiTi aspeqtia


is, rom mkvlevrebma gulwrfelad uambon monawileebs, Tu rogor eZieben
mecnierebi simarTles da aRiaron sakuTari diskomforti im faqtis gamo,
rom WeSmaritebis gamosavlenad aucilebeli gaxda motyuebis gamoyeneba.
rogorc

isini

amboben,

cdis

piris

diskomfortis

Sesamcireblad

186

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

eqsperimentis

Semdgomi

sikeTis

moculoba

ar

aris

iseTi

efeqturi,

rogorc eqsperimentatoris mier sakuTari gulwrfeli diskomfortis


gamovlena mocemul situaciaSi (Aronson and Carlsmith 1969: 31-2).
motyuebis problemasTan gamklavebis mesame gzaa Tavis dazRveva imiT,
rom

Seqmnilia

meTodebis

axali

Ziebis

procedurebi

procesSi

Tavad

da

teqnikebi.

mkvlevris

es

alternatiuli

kreatulobis

CarTvis

sakiTxia. SemoTavazebulia mosazreba, rom rolebis gaTamaSebiT an ise,


TiTqos eqsperimentebiT SeiZleba Caancvlon Cveulebrivi, gavrcelebuli
teqnikebi _ debati rolebis gaTamaSebiT motyuebis Canacvlebaze 21-e
TavSia ganxiluli. am meTodSi, rogorc vnaxavT, cdis pirs sTxoven, ise
moiqces, TiTqos is konkretul situaciaSi myofi konkretuli pirovneba
iyos. Tumca, ra formac ar unda hqondes, axal midgomebSi radikalurad
gansxvavebuli daSvebebi iqneba am tipis kvlevaSi cdis piris rolis
Sesaxeb.
moiTxoven

es

midgomebi
da

ara

Cvengan
maTTvis

cdis

piris

gverdis

motivaciis

avlas.

isini

gamoyenebas
potenciuri

monawileebis garkveulobis gazrdiskenac ki SeiZleba mogviwodebdnen,


vidre _ maTi gulubryvilobis SenarCunebisken.
plameri (1983) gvatyobinebs, rom iseT naklebad mosalodnel sferoSic
ki, rogoric istoriaa, adgili aqvs SedarebiT mcire xarisxis motyuebas.
ase magaliTad, kvlevis zogad aRweraSi SeiZleba ar iyos CarTuli
zogierTi mniSvnelovani sakiTxi. faqtobrivad, Tu cdis pirs ecodineba,
ras eZebT, SeiZleba Sedegebi mniSvnelovanwilad mikerZoebuli gaxados.
garda amisa, sxvadasxva jgufs SeiZleba kvleva sxvadasxvagvarad auxsnan.
plamers Tavisi kvlevidan mohyavs magaliTi: seqsualuri umciresobebis
kvleva, romelic

gamoqveynebis sxvadasxva dones saWiroebda _ cdis

pirebisTvis, kolegebisTvis, zogadi ganxilvisTvis da megobrebisTvis.


faqtiurad, arcerT am axsnaTaganSi ar iyo tyuili, isini, ubralod,
kvlevis sxvadasxva aspeqtze amaxvilebdnen yuradRebas.
socialur

mecnierebebSi

motyuebis

dilema

mniSvnelovan

rols

asrulebs eqsperimentul socialur fsiqologiaSi, sadac cdis pirebs

187

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

arafers eubnebian eqsperimentis namdvili bunebis Sesaxeb. kidev erTi


sfero, romelSic is gamoiyeneba, sociologiaa, sadac mkvlevrebi malaven
TavianT

identobas

Ria/faruli

da

ikvalaven

1993).

(Mitchell

gulisxmobs

gzas

kvlevis

iseT

faruli,

ucxo

anu

saxesxvaobas,

jfugSi

saidumlo

sadac

debati

monawileoba

mkvlevrebi

drois

xangrZliv periods konkretul sakvlev garemoSi atareben, malaven ,,rom


mkvlevrebi arian da sxva rols efarebian.
balmeri (Bulmer 1982) SeniSnavs, rom ar arsebobs martivi da sruliad
SeTanxmebuli pasuxebi im eTikur sakiTxebze, romelTac faruli kvleva
warmoSobs.

eriksoni

(1967),

magaliTad,

Tvlis,

rom

sociologebi

pasuxismgebeli arian TavianTi cdis pirebis winaSe da saidumlo kvlevam


SeiZleba iseTi ziani miayenos sxva adamianebs, rogorsac verc winaswar
gaiTvaliswineben da verc kvlevis Semdeg daakompensireben. amasTan, isini
TavianTi kolegebis winaSec ageben pasuxs. amis sapirispirod, duglasi
(Douglas 1976) amtkicebs, rom faruli dakvirveba aucilebeli, sasargeblo
da

bevris

momcemia.

balmeric

(1982)

askvnis,

rom

faruli

kvlevis

sasargeblod motanili yvelaze woniani argumenti isaa, rom man kargi


socialuri

mecniereba

Seqmna,

romelic

SeuZlebeli

iqneboda

da

ar

iarsebebda am meTodis gareSe. umaduroba iqneboda imis araRiareba,

amatebs is, _ rom sazogadoebis Sesaxeb Cveni codna farulma meTodebma


ganaviTara.
kimelis (1988) azriT, cota mkvlevari Tu fiqrobs, rom yovelgvari
motyuebis gareSe SeuZlia muSaoba, vinaidan aSkarad konservatiulma
(yvela

wesis

dacviT)

midgomam

SeiZleba

iqamde

migviyvanos,

rom

mniSvnelovani kvleva TiTqmis ar Rirdes gaweul Zalisxmevad. magaliTad,


zustad aseTia rasobrivi crurwmenebis kvleva, romelic danamdvilebiT
moaxdens

gavlenas

masSi

monawileTa

qcevaze.

kimeli

Tvlis,

rom

motyuebis kvlevebi imdenad gansxvavdeba erTmaneTisgan, rom yvelaze


mkacr

kritikosebsac

ki

gauWirdebodaT

calsaxad

mtkiceba,

rom

188

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

nebismieri motyueba potenciurad sazianod moqmedebs monawileebze, an


arasworia.

eTika da kvlevis meTodebi ganaTlebaSi


eTikuri

problemebi,

romlebic

ganaTlebis

sferos

kvlevebSi

gamoyenebuli meTodebidan warmoiqmneba, sxvadasxva naSromSi gvxvdeba:


burgesis (Burgess 1989) mier redaqtirebul krebulSi ganaTlebis sferos

kvlevis

eTika

da

saimonisa

da

(Simon and Usher 2000)

aSeris

mier

redaqtirebul wignSi ganaTlebis sferos kvlevaSi arsebuli eTika. am


sferoSi

Seqmnili

TiToeuli

naSromi

yoveldRiur

problemebs,

sakiTxebsa da dilemebs asaxavs, romelTa winaSec dgebian ganaTlebis


sferoSi moRvawe gamocdili Tu damwyebi mkvlevrebi. dasaxelebuli ori
wigni aCvenebs, rom saganmanaTleblo institutebSi kvlevis meTodebis
kompleqsurobis gamo wamoWrili sakiTxebi da maTi eTikuri Sedegebi,
albaT,

yvelaze

naklebad

prognozirebadia,

gansakuTrebiT,

naklebad

gamocdili mkvlevrebisTvis, gansakuTrebiT _ kvlevis social-politikur


WrilSi. am sferoSi mosulma axalbedebma unda icodnen kvlevis iseTi
saxeebis

Sesaxeb,

problemidan
aRmoaCens,

romlebsac,

meorisken

rom

erTmaneTisgan

TavianTi

mivyavarT.

meTodologiuri
kvlevaTa

da

bunebidan

faqtiurad,
eTikuri

umravlesobaSi,

gamomdinare,
mkvlevari

sakiTxebi

romelTac

erTi

xSirad

ganuyofelia

Tvisebrivs

an

interpretaciuls vuwodebT. rogorc hiCkoki da hagisi (1989) SeniSnaven:


monawilis dakvirvebis warmoebisas an viRacis mewyvilis interviuirebisas
warmoiWreba eTikuri problemebi, romlebic uSualod ukavSirdeba gamoyenebuli
kvlevis teqnikis Taviseburebebs. kvlevis bunebis Riaobisa Tu daxurulobis
xarisxisa da misi miznebis sakiTxi uSualod dgeba maswavleblebis kvlevis
winaSe.
(Hitchcock and Hughes 1989)

isini svamen kiTxvebs, romlebic SeiZleba gaCndes aseT situaciaSi:


,,sad mTavrdeba mkvlevrisTvis formaluri dakvirveba da sad iwyeba
araformaluri?

gamarTlebulia,

rom

mkvlevari

Ria

iyos

zog

189

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

maswavlebelTan da zogTan _ ara? ramdenad bevri informaciis miwodeba


SeuZlia

mkvlevars

Sesaxeb?

rodis

moswavleebisTvis
ganixileba

kvlevis

kvlevis

konkretuli

monacemebis

nawilis

mizez-Sedegobrivi

aspeqti da rodis _ ara? aris Tu ara Wori legitimuri monacemi da


SeuZlia Tu ara mkvlevars eTikurad gamoiyenos is masala, romelic mas
saidumlod miewoda? rogorc hiCkoki da hagisi (1989) askvnian, kiTxvebis
CamonaTvali jer kidev usasruloa da SeiZleba Seexebodes rogorc
kvlevaSi

gamoyenebul

teqnikas,

ise,

sakvlevi

garemos

socialur

organizacias. aseTi sakiTxebis warmatebulad gadaWris gasaRebi kargi


urTierTobebis damyarebaa. aq Sedis mkvlevarsa da mis cdis pirebs Soris
gagebis Camoyalibeba, rasac mohyveba sandoobis grZnoba da ndoba.
faini da sendstromi (1988) detalurad ganixilaven velze bavSvebTan
muSaobis eTikur da praqtikul aspeqtebs. kerZod, isini aCveneben, Tu
rogor

gansxvavdeba

monawilis

kvlevis

eTikuri

sakiTxebi

bavSvebis

asakis mixedviT. am TvalsazrisiT, Tvisebrivi meTodebis kidev erTi


maxasiaTebeli gamoyo finCma (1985: 116-17), romelic komentars akeTebs
SesaZlo mwvave politikuri da eTikuri dilemebis Sesaxeb, romlebsac
warmoqmnis mkvlevrisa da sxvebis mier miRebuli monacemebis gamoyeneba.
misi komentari exeba kvlevis monawileebisgan miRebul ndobasac, rac
mkvlevrebs avaldebulebs, rom konfidencialuri informacia saTanadod
iqneba

gamoyenebuli,

kerZod

ki,

monawileTa

mdgomareobis

gasaumjobeseblad.
keli (1989a) fiqrobs, rom is sfero Tvisebriv kvlevaSi, sadac eTikuri
mimRebi gansakuTrebiT mgrZnobiare unda iyos, praqtikuli kvlevaa da
swored
mosuli,

aq

marTebs

mkvlevars,

gansakuTrebuli

iqneba

sifrTxile

is

maswavlebeli

dagebuli

Tu

garedan

maxeebisadmi.

es

sirTuleebi Seajama hopkinsma (1985: 135), rodesac Tqva, rom vinaidan


mkvlevris qmedebebi Rrmad aris Canergili organizaciaSi, mniSvnelovania
am

farglebSi

muSaoba,

es

pativiscemis sakiTxebs ayenebs.

ki

konfidencialobisa

da

pirovnuli

190

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

2.8 CanarTSi warmodgenilia hopkinsTan mocemuli (1985) principebi,


romlebic specialurad praqtikuli kvlevisTvis Camoayalibes kemisma da
maktagartma (Kemmis and McTaggart 1981).
CanarTi 2. 8.
moqmedebiT kvlevaSi CarTuli mkvlevrebis saxelmZRvanelo eTikuri
principebi

yuradReba miaqcieT oqms. gadaamowmeT, rom SexvdiT saTanado adamianebs,


komitetebs da xelmZRvanelebs, miawodeT informacia da miiReT saWiro
nebarTva da dadebiTi pasuxi.

moizideT monawileebi: kvlevaSi monawileobisTvis waaxaliseT isini, vinc


dainteresebulia im gaumjobesebiT, romlis miRwevasac apirebT.

SeuTanxmdiT maT, visac Seexeba kvleva: yvelas ar endomeba, rom uSualod


iyos

CarTuli.

muSaobisas

angariSi

unda

gauwioT

sxvebis

pasuxismgeblobebsa da survilebs.

aRwereT

progresi:

samuSao

SemoTavazebebisTvis,

raTa

gauTvaliswinebeli

da

TvalsaCino

gaxadeT

mxedvelobaSi

SeumCneveli

da

iyaviT

miiRoT

mimarTulebebi;

Ria

winaswar

kolegebs

unda

hqondeT protestis gamoxatvis SesaZlebloba;

miiReT eqsplicituri avtorizacia: es Seexeba imas, Tu sad gsurT Tqveni


kolegebis dakvirveba da sad apirebT dokumentaciis ganxilvas.

SeuTanxmdiT adamianebs maTi samuSaos aRwerilobaze: yovelTvis mieciT


saSualeba maT, visac aRwerT, rom eWvis qveS daayenon Tqveni axsnebi
samarTlianobis, relevantobis da sizustis safuZvelze.

SeaTanxmeT sxvebis mosazrebebis angariSebi

(magaliTad,

komunikaciis

angariSi): yovelTvis mieciT saSualeba maT, vinc CarTulia interviuebSi,


Sexvedrebsa da mimoweris procesSi, rom moiTxovon Sesworebebi, rac
ufro samarTlians, relevanturs da zusts gaxdis Tqvens naSroms.

miiReT eqsplicituri avtorizacia citatebis gamoyenebamde: aq Sedis


sityvasityviT Cawerili transkriptebi, axsnili dakvirvebebi, amonaridebi
audio

da

video

Canawerebidan,

msjelobebi,

angariSebSi

mocemuli

daskvnebi an rekomendaciebi (werilobiTi an Sexvedrebze miRebuli).

191

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

SeaTanxmeT sxvadasxva doneze gamosaqveynebeli angariSebi: gaxsovdeT, rom


sxvadasxva

auditoria

sxvadasxvagvar

fakultetis

TanamSromlebis

angariSisTvis

aris

SexvedrisTvis,
statiisTvis,

saWiro,

gazeTisTvis,

Sexvedraze

SeiZleba

sabWosTvis

angariSs

araformaluri

Seusabamo

warsadgeni

mSoblebisTvis

saWiroebs.

iyos

zepiri

TanamSromelTa

angariSisTvis,
gasagzavni

rac

Jurnalis

SetyobinebisTvis.

iyaviT konservatiuli, Tu ver akontrolebT am gansxvavebebs.

aiReT konfidencialobis dacvis pasuxismgebloba.

SeinarCuneT Tqveni naSromis wardgenis ufleba: darwmundiT, rom yvela,


vinc kvlevaSi iyo CarTuli, kmayofilia angariSebis samarTlianobiT,
sizustiTa da relevanturobiT; rom isini zedmetad ar aaSkaraveben an
uxerxul

mdgomareobaSi

Sesabamisad,

angariSi

ar

an

ar

ayeneben
unda

kvlevaSi
aikrZalos,

CarTul
an

adamianebs,

daidos

Taroze

konfidencialobasTan dakavSirebuli sanqciebis gamo.

Tanmimdevruli da cnobili gaxadeT proceduris principebi: praqtikul


kvlevaSi CarTuli yvela adamiani muSaobis dawyebamde unda daeTanxmos
principebs. maT unda icodnen TavianTi uflebebi am procesSi.

wyaro: adaptirebulia Kemmis and McTaggart (1981) da motanilia Hopkins (1985: 134-6)

eTika da SefasebiTi kvleva


straiki (1990) ganaTlebis sferoSi Sefasebis ganxilvisas or zogad
princips gvTavazobs, romelmac Sefasebis sferoSi Semdgomi msjelobis
safuZveli SeiZleba Seqmnas. esenia sargeblis maqsimizaciis principi da
Tanabari

pativiscemis

principi,

amtkicebs,

adamianTa

principi.

rom

pirveli,

saukeTeso

umravlesobisTvis

sargeblis

gadawyvetileba

yvelaze

met

maqsimizaciis
isaa,

sargebels

romelic

iZleva.

am

TvalsazrisiT, pragmatulia Cveni qmedebebis sisworis Sesaxeb Sedegebis


mixedviT msjeloba an, rogorc straiki (1990) ambobs, saukeTeso moqmedeba
isaa,

romelsac

saukeTeso

Sedegebi

mohyveba.

utilitaruli

principi

Cvengan iTxovs, dasaxeldes is konkretuli sargebeli, romlis maqsimumis


miRebac

gvsurs,

amisTvis

ki

saWiroa

saTanado

populaciis

identificireba da is, rom srulad gvesmodes, ra Sedegebi mohyveba Cvens

192

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

qmedebebs. meore principi, romelic Tanabar pativiscemas gulisxmobs,


moiTxovs, rom erTnairad Rirseulad moveqceT yvela adamians. es niSnavs,
rom adamianebs miviCnevdeT miznebad da ara saSualebebad,

Tavisufal da

racionalur pirovnebebad da vaRiarebdeT, rom maT iseTive bazisuri


uflebebi aqvT, rogorc sxvebs.
straikis (1990) mier mocemul CamonaTvalSi, misi azriT, SefasebiTi
kvlevisTvis gansakuTrebiT mniSvnelovani eTikuri principebia Setanili,
romelTa

ganxilvac

SesaZlebelia

zemoT

xsenebuli

ori

zogadi

principis WrilSi.

savaldebulo procesi: Sefasebis procedurebi unda iZleodes imis


garantias, rom Sefasebebi safuZvliania: rom cnobili da miRebuli
standartebi

Tanmimdevrulad

gamoiyeneba

yvela

SemTxvevaSi;

rom

mtkicebuleba racionaluria da rom mtkicebulebebis mosagroveblad


arsebobs sistematuri da racionaluri procedurebi.

piraduloba: aq Sedis adamianis ufleba, akontrolos informacia


Tavis

Sesaxeb,

pirovneba

daculi

unda

iyos

sakuTar

saqmeebSi

gaumarTlebeli, ukanono Carevebisgan. Sefasebis konteqstSi is iTxovs,


rom procedurebi Rrmad ar iWrebodes pirad cxovrebaSi da rom
Sefaseba maswavleblis aqtivobis mxolod samsaxurTan dakavSirebul
aspeqtebs exebodes. is Sefasebis informaciis konfidencialobasac
icavs.

Tanasworoba: Sefasebis konteqstSi es principi saukeTesod SegviZlia


gavigoT, rogorc iseT irelevantur safuZvlebze gadawyvetilebebis
miRebis

akrZalva,

rogoricaa

rasobrivi

mikuTvnebuloba,

religia,

sqesi, eTnikuroba an seqsualuri orientacia.

sajarooba: es principi gulisxmobs Sefasebis procedurebis, misi


miznebisa da Sedegebis Riaobas sazogadoebisTvis.

humanizmi:

es

principi

moiTxovs,

rom

angariSi

unda

gaewios

im

adamianebis grZnobebsa da mgrZnobelobas, romlebic CarTulni arian


Sefasebis konteqstSi.

193

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

klientis

sargebeli:

gadawyvetilebebi

am

ise

principis

miiReba,

rom

mixedviT

pativs

SefasebiTi

scems

studentebis,

mSoblebisa da sazogadoebis interesebs da maT aniWebs upiratesobas


saganmanaTleblo institutebisa da maTi TanamSomlebis interesebTan
SedarebiT. igulisxmeba isic, rom monawileebi miiCnevian cdis pirebad
da ara _ saeqsperimento masalad.

akademiuri Tavisufleba: aq igulisxmeba, rom klasSi SenarCunebulia


inteleqtualuri Riaobis atmosfero rogorc maswavleblebisTvis, ise,
studentebisTvis. Sefaseba ise unda ganxorcieldes, rom atmosfero
kvlavac aseTi darCes.

avtonomiis pativiscema: maswavleblebs miniWebuli aqvT muSaobisas


TavianTi Sexedulebebisamebr moqmedebis da sakuTari samuSaos Sesaxeb
racionaluri

daskvnebis

gamotanis

ufleba.

Sefaseba

ar

unda

ganxorcieldes ise, rom gaumarTleblad SeizRudos es ufleba.


es principebi ufro farTod da sistemurad straikis (1990) naSromSia
Camoyalibebuli.

kvleva da regulacia: eTikuri kodeqsebi da recenzireba


eTikuri

regulaciebi

ramdenime

doneze

arsebobs.

mniSvnelovani

maregulirebeli meqanizmebia: sakanonmdeblo done, eTikuri komitetebi,


romlebic mowodebulia universitetebsa da sxva institutebSi mimdinare
kvlevebis meTvalyureobisTvis (rac SeiZleba ZiriTad dabrkolebad iqces
maTTvis, vinc kvlevis Catarebas gegmavs), profesiuli gaerTianebebis da
asociaciebis
pirovnuli

eTikuri
eTikuri

kodeqsebi

da,

Rirebulebebi.

aseve,
yvela

calkeuli
mkvlevarma,

mkvlevrebis
dawyebuli

bakalavriatis studentidan, romelic sakurso kvleviT naSroms akeTebs,


damTavrebuli

profesiuli

gafarToebisTvis
regulaciebi,

iRvwis,

rac

mkvlevriT,
unda

marTavs

icodes
mis

romelic
is

praqtikas.

codnis

eTikuri

sazRvrebis

kodeqsebi

mkvlevris

mier

da
am

pasuxismgeblobebis ugulebelyofa mTeli samecniero procesis rRvevad

194

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

aRiqmeba,

ramac

individebi

da

institutebi

SeiZleba,

samarTlebriv

valdebulebebamde an finansur jarimebamde miiyvanos.


profesiul sazogadoebebsa da asociaciebs aqvT praqtikis kodeqsebi,
romelic asaxavs erT konkretul jgufSi RirebulebaTa konsensuss da
calkeul mkvlevrebs exmareba, gaarkvion, Tu ra aris sasurveli da ras
unda eridon. ra Tqma unda, amiT ar gvardeba yvela problema, mxolod
ramdenime pirveladi sawyisi arsebobs da amitom eTikuri principebis
farTo interpretaciaa SesaZlebeli. yovelismomcveli maregulirebeli
meqanizmebis sistema kargad aris danergili did britaneTSi, magram es
informaciisa da monacemebis Senaxvas ufro exeba: magaliTad, rogor
inaxeba da visTvis aris gankuTvnili, rac ganaTlebis sferoSi momuSave
mkvlevrisTvis
Sediodes,

mzardi

magaliTad,

interesis

sagania.

statistikuri

am

monacemebi,

kategoriaSi
Sefasebis

SeiZleba
safuZvlad

gamoyenebuli monacemebi, saswavlo Canawerebi, werilobiTi Canawerebi,


transkriptebi, nedli monacemebi, piradi dokumentebi, kvlevis monacemebi,
kompiuteruli failebi da audio-video masala.
vinaidan sainformacio teqnologiebi centralur adgils ikavebs da
sazogadoeba

ufro

da

ufro

metad

aris

damokidebuli

masze,

informaciis koncefcia mniSvnelovania ara marto imiT, Tu ra aris,


aramed imiTac, Tu risi gakeTeba SeuZlia. uamravi avtori miuTiTebs
informaciisa

da

Zalauflebis

kavSirze.

magaliTad,

harisi

da

misi

kolegebi (1992) saubroben Zalauflebis Sesaxeb, romelic xorcieldeba


adamianebze

arsebuli

urTierTobaze

piradi

profesionalis

informaciis
ZalauflebasTan,

kontroliT
romelic

da

mis

eqspertis

codnas emorCileba. maSasadame, monacemebis borotad gamoyenebas, an maT


gavrcelebas araswor dros, an araswor klientebTan Tu organoebTan,
SeiZleba

individisTvis,

jgufisTvis

an

institutisTvis

samwuxaro

Sedegebi mohyves. viTareba kidev ufro mwvavdeba, Tu es mcdari, arasruli


an ganzrax SecdomaSi Semyvani informaciaa.

195

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

informaciiT

ufro

da

ufro

metad

mdidar

samyaroSi

arsebiTi

mniSvneloba aqvs sagarantio saSualebebis arsebobas, rac daicavda mas


arasworad an borotad gamoyenebisgan. am mizniT Seiqmna didi britaneTis
monacemebis dacvis aqtebi 4 1984 da 1998 wlebSi. am aqtebSi mocemulia
monacemebis

dacvis

principebi,

monacemebiT

mosargebleTa

pasuxismgeblobebi da monacemebis subieqtTa uflebebi. istoriuli da


kvleviTi miznebisTvis Senaxul informaciaze ar vrceldeba principi,
romelic individebs maT Sesaxeb piradi monacemebis naxvis uflebas
aZlevs,

mowodebuli

romliTac

monacemebi

SesaZlebelia

monacemebze

nawilobriv

ar

aris

individebis
ar

xelmisawvdomi

identificireba.

vrceldeba

ori

sxva

im

formiT,

aseve,

kvlevis

principic,

ris

Sedegadac aseTi monacemebi SeiZleba ganusazRvreli vadiT Seinaxos. maTi


kvleviTi miznebisTvis gamoyenebis sajarod gamocxadeba ar aris saWiro.
ori yvelaze mniSvnelovani principidan, romelic kvlevis monacemebs
Seexeba,

erT-erTis

romliTac

zustad

mixedviT,
SeiZleba

piradi
maTi

monacemebis

momwodebeli

(anu

monacemebi,

pirovnebis

amocnoba)

Senaxva mxolod specifikuri da kanonieri miznebisTvis SeiZleba. meore


principi

acxadebs, rom

miRebul

unda

iyos

usafrTxoebis

saTanado

zomebi piradi monacemebis ukanono wvdomis, Secvlis, gavrcelebis an


ganadgurebis

da,

aseve,

maTi

SemTxveviT

dakargvis

an

ganadgurebis

Tavidan asacileblad.
umaRlesi
komitetebi

ganaTlebis
aqvs

da

es

institutTa
komitetebi

umravlesobas
kvlevis

Tavisi

proeqtebis

eTikuri

Sefasebisas,

rogorc wesi, eTikis sakuTari kodeqsebiT sargebloben. garda amisa,


kvleviTi asociaciebi aqveyneben praqtikis zogierT mniSvnelovan kodebsa
da

saxelmZRvanelo

kvlevis

asociacia

http://www.bera.bps.org.uk),

principebs,
(British

magaliTad:

britaneTis

Educational

Research

britaneTis

sociologiuri

ganaTlebis

Association

asociacia

(British

Sociological Association http://www.britsoc.co.uk), socialuri kvlevis asociacia


4

UK Data Protection Acts (mTargmnelis SeniSvna).

196

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

(Social Research Association http://www.the-sra.org.uk),

amerikis

ganaTlebis

kvlevis asociacia (American Educational Research Association http://www.aera.net),


amerikis

fsiqologiuri

http://www.apa.org)

da

(American Psychological Association

asociacia

amerikis

sociologiuri

Sociological Association http://www.asanet.org).

asociacia

mkiTxvels

(American

vurCevT,

rom

am

kodeqsi,

eTikuri

informacias detalurad gaecnos.


britaneTis

fsiqologiuri

sazogadoebis

qcevis

principebi da miTiTebebi (2005), sxva sakiTxebTan erTad, moicavs Tavebs


kompetenturobis,

Tanxmobis

miRebis,

konfidencialobisa

da

qcevis

Sesaxeb. dasawyis nawilSi jer ganixileba adamianebze kvlevis Catarebis

eTikuri

principebi: motyueba,

kvlevis

Semdgomi

interviu,

riski

da

ganxorcieleba da Semdeg modis TerTmeti ZiriTadi nawili: Sesavali;


zogadi principebi; Tanxmoba; motyueba; debrifingi; kvlevidan gamoTiSva;
konfidencialoba;
gamoiyeneba;

rCevis

monawileTa
micema

dacva;

da

kvleva,

kolegebi.

romelSic

zogad

dakvirveba

principebSi

Sedis

ZiriTadi wesi: gadamwyveti principia, rom kvleva unda ganixilon yvela


monawilis poziciidan da unda ganeitraldes savaraudo safrTxeebi,
romelic

SeiZleba

emuqrebodes

maT

fsiqologiur

keTildReobas,

janmrTelobas, Rirebulebebsa Tu Rirsebas (gv. 8); sainteresoa, rom


britaneli fsiqologebis es naSromi ar iTxovs informirebul Tanxmobas,
aramed ambobs: sadac SesaZlebelia, mkvlevarma yvela monawiles unda
miawodos informacia kvlevis miznebis Sesaxeb (para. 3. 1). analogiurad,
is ar krZalavs motyuebas da miuTiTebs, rom SesaZloa, SeuZlebeli iyos
zogierTi fsiqologiuri procesis Seswavla kvlevis WeSmariti miznebis
dafarvis an monawileTa ganzrax SecdomaSi Seyvanis gareSe (para. 4. 3).
Tumca is Tan miuTiTebs, rom amas mkacri dasabuTeba esaWiroeba, unda
moiZebnos sxva saSualebebi da dasabuTTdes, rom alternativebi ar aris
xelmisawvdomi.
amerikis

fsiqologiuri

asociaciis

eTikuri principebi da qcevis

kodeqsi (2002) xuT zogad princips ayalibebs, esenia: sargebeli da

197

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

uvnebloba,

erTguleba

da

pasuxismgebloba,

xelSeuxebloba,

samarTlianoba da adamianebis uflebebisa da Rirsebis pativiscema. es


principebi safuZvlad udevs eTikuri standartebis aT nawils: eTikuri
sakiTxebis gadawyveta, kompetenturoba, adamianuri urTierTobebi (maT
Soris

zianis

arideba,

informirebuli
reklamireba

eqspluatatoruli

Tanxmoba),

da

sxva

piraduloba

sajaro

gancxadebebi,

urTierTobebi

da

da

konfidencialoba,

Canawerebis

warmoeba

da

honorarebi, ganaTleba da treningi, kvleva da publikacia, Sefaseba da,


bolos, Terapia.
amerikis

sociologiuri

asociaciis

(asa)

eTikisa da politikebis

kodeqsi da profesiuli eTikis asa-is komitetis procedurebi (1999)


moicavs xuT zogad princips: profesiul kompetencias; xelSeuxeblobas;
profesiul

da

Rirsebisa

mecnierul

da

pasuxismgeblobas;

gansxvavebulobis

adamianis

pativiscemas;

uflebebis,
socialur

pasuxismgeblobas. Semdeg es principebi oc eTikur standartad iyofa,


romlebSic

Sedis:

araeqspluatacia,

konfidencialoba,

informirebuli

Tanxmoba, motyueba, stimulebis SeTavazeba da sxva.

britaneTis sociologiuri asociaciis eTikuri praqtikis debuleba


(2002)

moicavs

nawilebs,

romlebSic

Sesulia

Semdegi

sakiTxebi:

profesiuli xelSeuxebloba, kvlevis monawileebTan urTierToba da maT


winaSe pasuxismgeblobebi, faruli kvleva, anonimuroba, piraduloba da
konfidencialoba, sponsorebTan da/an damfinanseblebTan urTierToba da
pasuxismgeblobebi

maT winaSe, valdebulebebi, rolebi da

uflebebi,

kvlevis procesSi sponsorebis da/an damfinanseblebis winaSe aRebuli


valdebulebebi.
socialuri
kanonidan

kvlevis

eTikuri principebi (2003) evropis

asociaciis

(http://www.respectproject.org)

valdebulebebis

oTx

doneze:

damqiraveblebi,

kolegebi

gaumarTlebeli

SeWrisTvis

da
Tavis

gamomdinareobs

sazogadoeba,
kvlevis
arideba,

da

miuTiTebs

damfinanseblebi

monawileebi
informirebuli

(aq

da
Sedis

Tanxmobis

198

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

miReba,

informirebuli

interesebis

dacva,

Tanxmobis

monawileobis

konfidencialobis

dacva

modifikaciebi,

SesaZleblobis

da

cdis

micema,

identobebis

pirebis

Canawerebis

gaumJRavneblobis

uzrunvelyofa).
britaneTis ganaTlebis kvlevis asociaciis eTikuri miTiTebebi (2000)
Semdegnairad aris gadmocemuli: pasuxismgeblobebi kvlevis profesiis
winaSe,
muSaoba,

pasuxismgebloba

monawileebis

winaSe

Tanxmoba,

kvlevidan

informirebuli

(maT

Soris,

gamoTiSvis

pasuxismgebloba sazogadoebis winaSe, damfinansebel


urTierToba,

publikacia,

inteleqtualuri

bavSvebTan
ufleba),

organizaciebTan

sakuTreba,

maspinZel

institutTan urTierToba. analogiurad, amerikis ganaTlebis

asociaciis
sakvlevi

eTikuri
sferos

institutebi

gamoTiSvis

winaSe;

da

informirebuli

standartebis

ufleba;

sensitiuroba

sakvlevi

sazogadoeba
Tanxmoba;

Temebia:

populaciebi,

(bavSvebTan

konfidencialoba;

eqspluatacia

lokaluri

(2000)

piradi

pasuxismgebloba
saganmanaTleblo

muSaobis

CaTvliT);

patiosneba;

kvlevidan

sargeblis

garemoebebisadmi

kvlevis

miRebis

(magaliTad,

mizniT;

kultura,

religia, sqesi); uaryofiTi Sedegebis arideba, gavrceleba, anonimuroba;


inteleqtualuri

sakuTreba;

kvlevis

redaqtireba,

recenzireba

da

Sefaseba; sponsorebi, gadawyvetilebis mimRebni da sxvebi, vinc iyeneben


kvlevas;

studentebi

da

studenti

mkvlevrebi.

es

standartebi

patiosnebis Tu wesierebis? ganmartebisas ambobs, rom motyueba ar aris


waxalisebuli

da

mxolod

maSin

unda

gamoiyenebodes,

rodesac

namdvilad aucilebelia, ris Semdegac unda aixsnas motyuebis mizezebi


(para. B3),
am kvleviTi asociaciebis eTikuri principebi da miTiTebebi TiToeuli
magTanis veb-gverdze an Sesabamis bmulze SeiZleba moiZioT:
amerikis ganaTlebis kvlevis asociacia:
http://www.aera.net/uploadedFiles/About_AERA/Ethical_Standards/EthicalStandards.pdf
amerikis fsiqologiuri asociacia:

199

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


http://www.apa.org/ethics/code2002.html
amerikis sociologiuri asociacia:
http://www.asanet.org/members/ecoderev.html
britaneTis ganaTlebis kvlevis asociacia:
http://www.bps.org.uk/document-download-area/document-download$cfm?file_uuid=
6D0645CC-7E96-C67F-D75E2648E5580115&ext=pdf
britaneTis sociologiuri asociacia:
http://www.brirsoc.co.uk/new_site/user_doc/Statement%20of%20Ethical%20Practice.doc
socialuri kvlevis asociacia: http://www.thesra.org.uk/ethics03.pdf

eTikuri kodeqsebis sirTule da, amavdroulad, siZliere isaa, rom ver


da ar iZleva konkretul rCevebs, Tu ra unda movimoqmedoT konkretul
situaciebSi.

saboloo

xelSeuxeblobiTa

da

jamSi,

Tavad

sindisiT,

mkvlevari,

eTikuri

sakuTari

sakiTxebis

mkafiod

gacnobierebiT, saxelmZRvanelo kodeqsebisa da praqtikis regulaciebis


codniT aRWurvili, aris is, vinc unda gadawyvitos, Tu ra gaakeTos
mocemul konkretul situaciaSi da es qmedeba unda iyos gamarTlebuli,
kargad gaazrebuli da SesaZlebeli unda iyos misi dacva.
zemoT

ganxiluli

homogenuria.

kodeqsebi

miuxedavad

imisa,

da

rom

miTiTebebi,

garkveulwilad,

mkvlevrisTvis

kargi

damxmare

saxelmZRvaneloa, isini mainc ver mianiSneben mas, Tu rogor moiqces


yovel

konkretul

sxvadasxva

situaciaSi.

situaciaSi,

saqme

situaciiT

isaa,

rom

ganisazRvreba,

eTika

specifikuria

anu

situaciuria

(Simon and Usher 2000). faqtobrivad, avtorebi dasawyisSi acxadeben, rom


miuxedavad imisa, rom, tradiciulad, eTika ganixileboda, rogorc zogadi
principebis erToblioba, romelic ucvlelad da sandod gamoiyeneboda yvela
situaciaSi...
sxvadasxva

amis

sapirispirod,

kvlevis

praqtikaSi

eTikuri
da,

principebi

amgvarad,

am

Sualeduri

praqtikebTan

rgolia

mimarTebaSi

sxvadasxva mniSvnelobas iZens.


(Simons and Usher 2000: 1)

avtorebis

TvalsazrisiT,

es

niSnavs

imas,

rom

daculia, dazRveulia universalizaciisgan, radgan

situaciuri

eTika

200

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


mkvlevrebi ver gaeqcevian urTierTsapirispiro mosazrebebis awon-dawonvas
da dilemebs, romlebic kvlevis situaciis TaviseburebebSi imaleba da sadac
arsebobs eTikuri gadawyvetilebebis miRebis saWiroeba, magram SeuZlebelia am
gadawyvetilebebis

miReba

calsaxad

gansazRvrul

da

erTmniSvnelovan

principebze Tu kodeqsebze apelirebiT.


(Simons and Usher 2000: 2)

faqtiurad, SemCneulia, rom mravali eTikuri kodeqsi da miTiTeba


Tavad eridebian calsaxad gansazRvrulobasa da erTmniSvnelovnebas,
amtkiceben

ra,

rom,

magaliTad,

motyueba,

faruli

kvleva

da

informirebuli Tanxmobis arqona SeiZleba gamarTlebuli iyos. saimoni


da aSeri (2000: 11) amtkiceben, rom mravalmniSvnelovneba (mravalgvari
interpretacia imisa, Tu ra aris Rirebuli, misaRebi da sasargeblo) da
situaciuri

eTika

konteqstebisadmi

kvlevis

praqtikulobidan,

mgrZnobelobisa

da

social-ekonomikuri

araprioritetul

mdgomareobaSi

myof jgufebTan samarTlianobis saWiroebidan momdinareobs. Sesabamisad,


aqedan gamomdinareobs, rom kodeqsebi da miTiTebebi SeiZleba sasargeblo
iyos sakiTxebis dasasmelad da mkvlevrebisTvis orientaciis misacemad,
magram, miuxedavad amisa,
_

ara

konkretul

isini ver gadawyveten, ra unda gakeTdes da ra

situaciaSi,

anu

es,

calkeuli

mkvlevris

da,

informirebulobis fonze, misi sindisis gadasawyvetia.

dafinansebuli kvleva
dafinansebuli kvleva ar aTavisuflebs mkvlevars eTikuri qcevisgan.
magaliTad, SeiZleba araeTikuri iyos sponsorisTvis, rom mkvlevars
miuTiTos:

rogor Caataros kvleva;

ra Sedegebs unda miaqcios yuradReba da

ra _ dafaros;

ra Sevides angariSSi da ra _ ara;

dafaros sponsoris vinaoba;

ra miznebs emsaxureba kvleva.

201

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

meore mxriv, sponsorebs aqvT ufleba, SeinarCunon konfidencialoba.


maT SeiZleba hqondeT ufleba, ar ganacxadon sajarod TavianTi vinaobis,
kvlevis miznebisa da Sedegebis Sesaxeb.
dafinansebuli kvleva, Cveulebriv, molaparakebis sagania mkvlevarsa
da

sponsorsa

da

miuxedavad,

rom

gankuTvnili

da

mkvlevarsa
kvleva

ara

da

monawileebs

SeiZleba

farTo

mxolod

Soris,

magram,

sponsorisTvis

sazogadoebisTvis,

es

aravis

imis
iyos

aZlevs

uflebas, ukarnaxos mkvlevars, rogor Caataros kvleva da ra Sedegebi


miiRos; erTi sityviT, aravis ar aqvs kvlevis dakveTis ufleba.
cxadia, mkvlevris pasuxismgeblobebSi mxolod kvlevis Catareba da
sponsorisTvis angariSis wardgena Sedis. amis Semdeg ra bedi eweva
angariSs (magaliTad, srulad gamoqveyndeba Tu ara, xelmisawvdomi iqneba
mTeli

sazogadoebisTvis,

Tu

mxolod

misi

garkveuli

nawilisTvis

sponsoris organizaciaSi), es sponsoris gadasawyvetia. Tumca, es ar


aTavisuflebs mkvlevars kvlevis Sesaxeb gadawyvetilebebis miRebisgan
da man unda SeinarCunos kvlevis imgvarad Catarebis ufleba, rogorc man
icis da rogorc Tavad miaCnia saWirod da ara ise _ rogorc gadawyvita
sponsorma. mkvlevris xelSeuxebloba absoluturi unda iyos. xSirad
xdeba,

rom

mkvlevrebi

winaswar

aTanxmeben

sponsorTan

publikaciis

uflebas da imasac, ra saxis konfidencialoba unda daicvas mkvlevarma.


sponsors ufleba aqvs, elodos maRal xarisxs, zust da sasargeblo
kvlevas. mkvlevari ar unda daeqvemdebaros zewolas da

ar unda daarRvios respondentebis konfidencialoba;

garkveuli amocanis Sesrulebis mizniT, sasurveli mimarTulebiT ar


unda warmarTos monacemebi, maTi analizi da wardgena;

ar unda waradginos SerCeuli da arareprezentaciuli monacemebi da


daskvnebi;

ar unda gamoiyenos monacemebi SeuTanxmebeli piradi interesebisTvis,


gegmebisTvis, miznebisa da winsvlisTvis.

202

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

ar

unda

Caataros

kvleva,

romelSic

piradi

interesi

gavlenas

moaxdens kvlevis xasiaTze, Sinaarssa da procesze.


mkvlevars aqvs valdebulebebi sponsoris winaSe, magram ara _ kvlevis
Casworebisa da komprometirebis valdebuleba.

pasuxismgebloba mkvlevarTa sazogadoebis winaSe


mkvlevari
safrTxis

pasuxismgebelia

qveS

ar

sazogadoebis

kvleviTi

sazogadoebis

daayenos

universitetis)

reputacia,

SesaZlebloba.

amrigad,

xarisxisTvis

mkvlevarTa

an

xelidan

damwyebi

muSaobs, SeiZleba

ar

gauSvas

mkvlevari,
pirdapir

rom

(magaliTad,

Semdgomi

romelic

mivides

winaSe,

ufro

kvlevis
maRali

skolaSi mouqneli

midgomiT, monacemebis mogrovebisTvis araadekvaturi insturmentebiTa da


kvlevis gaumarTavi sqemiT da Semdeg ise gamoaqveynos Sedegebi, TiTqos
isini validuri da sando iyos. es mkvlevari ar imsaxurebs xarisxs. sul
mcire,

mas

unda

efiqra

da

direqtorisagan

(Tu

skolaa

da

xelmZrvanelisgan, Tu universitetia) mieRo rCeva, saWiroebis SemTxvevaSi


Seecvala kvleva, aeRo kvlevis Catarebis nebarTva, saTanado SesavliT
daewyo

skolasTan

urTierToba

da

SeeTanxmebina

informaciis

gamJRavnebis uflebebi. am yvelafris ugulebelyofa SemdgomSi uaris


miRebis da reputaciis Selaxvis riskis qveS ayenebs mkvlevris instituts
da Tu xma gavrcelda, am instituts sajarod Sercxvena da Semdgom
kvlevebze

uaris

miReba

elis.

am

SemTxvevaSi

damwyebi

mkvlevari

araeTikurad moiqca (ix. http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi


2, faili 2. 6. ppt).
garda amisa, kidev ra pasuxismgeblobebi aqvs mkvlevars kvleviTi
sazogadoebis

winaSe?

Tu

kvlevis

negatiuri

angariSi

gamoqveynda,

Sewyveten Tu ara skolebi momavalSi skolis kvlevas? kvlevis negatiuri


Sedegebi, rogoricaa reputaciis SenarCunebis mizniT skolebis mxridan
niSnebis mizanmimarTulad awevis mtkicebulebebi (Morrison and Tang 2002),
namdvilad ar Caunergavs skolebs mkvlevrebis siyvaruls.

203

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

mkvlevars Semdegi pasuxismgeblobebi aqvs kolegebis winaSe:

daicvas

maTi

usafrTxoeba

(magaliTad,

sensitiuri

sakiTxebis

kvlevisas an safrTxis Semcvel adgilebSi kvlevisas);

daicvas maTi keTildReoba;

daicvas maTi reputacia;

SesaZlebeli gaxados Semdgomi kvlevis

ganxorcieleba;

kolegebisgan moelodes eTikur qcevas;

darwmundes, rom isini swor da eTikur

procedurebs icaven;

daicvas sponsorebis anonimuroba da konfidencialoba, Tu aseTia


SeTanxmeba.
mkvlevari

kvleviTi

sazogadoebis

wevria

da

es

mas

eTikur

zogierTi

eTikuri

movaleobebs akisrebs.

daskvna
am

TavSi

siZnele,

SevecadeT

romelic

SeuZlebelia

mosalodnelia

yvela

dabejiTebiT Tqma,

mkiTxvelisTvis

gagvecno

kvlevis

ganxorcielebis

potenciuri eTikuri sakiTxis

procesSi.

identificireba

an

rogoria mkvlevris swori qceva.3 vimedovnebT, rom am

gverdebis wakiTxvam mkiTxvels Seuqmna ganwyoba, romelic saSualebas


miscems mas, rom sakuTar proeqtebSi meti yuradRebiT da ukeT gagebis
surviliT moekidos eTikur dilemebsa da kvlevis procesSi wamoWril
moralur sakiTxebs. rogori gamoucdelic ar unda iyos mkvlevari am
sakiTxebSi, is socialur mecnierebaSi samarTlianobis gancdiT modis
(Huizinga 1949). am gancdaze SeuZlia mas sakuTari viTarebisTvis Sesatyvisi
racionaluri

principebis

ageba

da

es

principebi

mis

pirovnul,

profesiul da socialur Rirebulebebze iqneba dafuZnebuli (Cven xazs


vusvamT

sityvas

racionaluri,

vinaidan

keTilgoniereba

eTikuri

204

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

azrovnebis

umTavresi

mdgenelia

da

swored

keTilgonierebisa

da

samarTlianobis gancdis kombinaciaa, risic unda swamdes mkvlevars, Tu


surs, rom maRali eTikuri standartiT imuSaos).
miuxedavad imisa, rom verc erTi qcevis kodeqsi ver ganWvrets an
gadawyvets yvela problemas, eTikuri praqtikis piradi kodeqsis Seqmnas
eqvsi upiratesoba aqvs. pirveli, aseTi kodeqsi mkvlevars amkvidrebs,
rogorc ufro farTo samecniero sazogadoebis wevrs, romelsac masTan
saziaro Rirebulebebi da safiqrali aqvs. meore, eTikuri praqtikis
kodeqsi mkvlevars acnobs

cdis pirebis winaSe valdebulebebs da, aseve,

im

sadac

problemur

sferoebs,

misaRwevia

zogadi

konsensusi

imis

Taobaze, Tu ra aris misaRebi da ra _ miuRebeli. am TvalsazrisiT, mas


axsna-ganmartebis Rirebuleba aqvs. mesame, rodesac mkvlevris profesiul
qcevas

principebis

SesaZlebelia,

saxiT

mocemuli

eTikis

kodeqsi

marTavs,

rom is dafiqrdes, rogor gaakeTos erTi da igive saqme

alternatiuli gzebiT, moraluri gamowvevebis winaSe mdgarma, airCios


metad an naklebad eTikuri gamosavali.
SeiZleba

mniSvnelovani

meoTxe, dabalansebuli kodeqsi

maorganizebeli

faqtori

iyos

mkvlevris

poziciidan kvlevis situaciis aRqmisas da am TvalsazrisiT, situaciis


winaswar

warmodgenasa

samarTlianobis
daexmareba

da

sakuTari

mkvlevars

momzadebaSi
gancdiT

gauwios

daxmareba.

mexuTe,

damtkicebuli

praqtikis

kodeqsi

intuiciuri

sensitiurobis

ganviTarebaSi,

gansakuTrebiT, ucnob da moulodnel movlenebTan gamklavebaSi, ufro im


SemTxvevebSi,
eTnografia

sadac
da

iseTi

monawilis

moqnili

meTodebi

dakvirveba.

da

gamoiyeneba,

meeqvse,

rogoricaa

praqtikis

kodeqsi

mkvlevrebis cnobierebaSi disciplinis elements Seitans. 2.9 CanarTSi


magaliTis

saxiT

aRiniSnos,

rom

mocemulia
Seqmnili

mokle
anu

eTikuri

konkretuli

kodeqsi,
proeqtis

Tumca,

unda

moTxovnebis

Sesatyvisad SemuSavebuli debulebebi ukeTesia, vidre standartuli. 2. 9


CanarTSi mocemuli debulebebi sailustracioa da araviTar SemTxvevaSi
ar aris amomwuravi.

205

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

CanarTi 2. 9
eTikuri kodeqsi: ilustracia
1.

mniSvnelovania,

rom

mkvlevarma

srulad

daasaxelos

Tavisi

vinaoba

da

konteqsti.
2. kvlevis dawyebamde srulad unda auxsnas cdis pirebs kvlevis mizani da
procedurebi.
3.

kvlevas

da

mis

eTikur

Sedegebs

unda

uyurebdes

cdis

pirebisa

da

institutis TvalTaxedvidan.
4. mosalodneli unda iyos SesaZlo winaaRmdegobrivi Sedegebis miReba da, aseT
SemTxvevaSi didi sifrTxiliT unda moepyras maT.
5. kvleva SeZlebisdagvarad maqsimalurad obieqturi unda iyos: amas sWirdeba
kvlevis dizainis, procesisa da angariSis detalurad dagegmva.
6. yvela monawilisgan miRebuli unda hqondes informirebuli Tanxmoba: pativi
unda sces am etapze miRweul yvela SeTanxmebas.
7. zogjer sasurvelia informirebuli Tanxmobis werilobiT miReba.
8. cdis pirebs unda hqondeT monawileobaze uaris Tqmis SesaZlebloba da maT
unda icodnen es; aseve _ kvlevidan nebismier dros gamoTiSvis ufleba da
esec unda icodnen.
9. sawyis Sexvedrebze unda moxdes SeTanxmeba ukukavSirze im monawileebTan,
vinc

iTxovs

amas:

es

SeiZleba

moxdes

Sedegebis

werilobiTi

formiT

wardgeniT.
10. kvlevis yvela etapze pativi unda eces da daculi unda iyos monawileebis
Rirseba, piraduloba da interesebi.
11. tyuili mxolod ukiduresi saWiroebis SemTxvevaSi unda

gamoiyenebodes.

12. rodesac warmoiqmneba eTikuri dilemebi, mkvlevars SeiZleba dasWirdes sxva


mkvlevrebTan an maswavleblebTan konsultacia.

wyaro: adaptirebulia Reynolds 1979.

SeiZleba iTqvas, rom ufro detaluri mosazrebebi unda gvaxsovdes


ganaTlebis sferos kvlevis dagegmvis, Catarebisa da angariSis wardgenis
procesSi (2. 10 CanarTi).
2.10

CanarTSi

SemoTavazebulia

sakiTxebi

da

maTi

gadaWris

rekomendaciebi da ara _ Tavad gadawyvetebi an gadawyvetilebebi. isini

206

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

TiToeulma

mkvlevarma

Tavad

unda

moifiqros,

gamomdinare

im

konkretuli situaciidan, romelSic aRmoCndeba. socialur mecnierebaSi


eTikur

principebze

saubris

SejamebisTvis

ix.

Tanmxlebi

veb-gverdi

(http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 2, faili 2. 1. doc).


CanarTi 2. 10.
eTikuri principebi ganaTlebis sferoSi kvlevisTvis (unda SeTanxmdes
kvlevis dawyebamde)
pasuxismgeblobebi kvlevis winaSe

mkvlevari kompetenturi unda iyos da acnobierebdes, rom kvlevis procesSia


CarTuli;

kvleva skrupulozurad da swori procedurebis gamoyenebiT unda CaataroT


_ yvela etapze Tavi unda aaridoT procedurebis mcdarad gamoyenebas;

procedurebi zustad da Riad unda aRweroT;

riskis winaSe ar unda daayenoT momavali mkvlevari (mkvlevrebi);

angariSi

gasagebi

unda

iyos

da

monacemebi

Semowmebas

unda

eqvemdebarebodes;

unda TqvaT simarTle, ar TqvaT tyuili an ar gaayalboT monacemebi, Tavi


aarideT

usamarTlo

seleqcias

(magaliTad,

SemTxvevis

mxardaWera),

ar

moaxdinoT monacemebis mcdarad interpretacia.

SeinarCuneT kvlevis xelSeuxebloba da avtonomiuroba, magaliTad, Tavi


aarideT cenzuras an zegavlenas sponsorebis an maTi mxridan, vinc kvlevis
ganxorcielebis nebarTvas gaZlevT.

pasuxismgeblobebi monawileebisa da auditoriis (auditoriebis) winaSe

miiReT savsebiT informirebuli Tanxmoba, sadac es saWiroa (rogorc wesi,


werilobiT), raTa pativi sceT TviTdeterminaciasa da avtonomias. gaeciT
informacia kvlevis yvela aspeqtisa da misi mosalodneli Sedegebis Sesaxeb.

gadawyviteT, rogori kvleva gWirdebaT _ Ria Tu faruli da

ramdenad Ria

an faruli, daasabuTeT.

gadawyviteT, gWirdebaT Tu ara motyueba da ra saxis. daasabuTeT. iyaviT


gulwrfeli an daasabuTeT aragulwrfeloba.

207

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

mieciT zianis aridebis garantia (ar avnoT, ar atkinoT da ar tanjoT


monawileebi da arc isini, visac SeiZleba Seexos kvleva); iyaviT humanurebi.

mieciT sargeblis garantia (kvleva sargebels moitans monawileebisTvis an


wvlils Seitans maT keTildReobaSi).

darwmundiT,

rom

monawileebi

kvlevis

dasrulebis

Semdeg

uares

interesebs;

iyaviT

mdgomareobaSi ar arian, vidre kvlevis dasawyisSi iyvnen.

pativi

eciT

zrdilobiani:

adamianTa
kvlevis

uflebebs,
monawileebi

Rirsebasa
cdis

da

pirebi

arian

da

ara

saeqspluatacio obieqtebi. adamianebs moepyariT rogorc subieqtebs da ara _


rogorc obieqtebs.

SeTanxmdiT individebis piradi saidumlos uflebaze.

mieciT garantia, rom monawileebs ufleba aqvT, nebismier dros gamoeTiSon


kvlevas.

uTxariT monawileebs, vis miuwvdeba xeli monacemebze/angariSze anu kvlevis


auditoriis Sesaxeb, ramdenad sajaro iqneba is, rodis gamoqveydneba da
rogor gavrceldeba; SeuTanxmdiT gavrcelebis doneebze anu vin

ra nawils

gaecnoba.

mieciT

anonimurobis/konfidencialobis/amoucnoblobis

garantia;

Tu

es

SeuZlebelia, maSin winaswar acnobeT monawileebs.

miuTiTeT,

rogor

daicavT

anonimurobas

(magaliTad,

konfidencialobiT,

monacemebis dagrovebiT).

uTxariT

monawileebs,

rogor

moagrovebT

monacemebs,

rogor

SeinaxavT

(failebis, kiTxvarebis, audiomonacemebis, video monacemebis, kompiuteruli


failebis saxiT) kvlevis ganmavlobaSi da rogor gaanadgurebT gamoyenebis
Semdeg.

iyaviT

sensitiuri

adamianebis

mimarT

(magaliTad,

asaki,

eTnikuri

warmomavloba, sqesi, kultura, religiuri mikuTvnebuloba, ena, socialekonomikuri statusi).

aiReT

nebarTva

yvela

relevanturi

mxarisgan

(magaliTad,

mSoblebisgan/meurveebisgan, skolisgan, direqtorebisgan da a. S.).

gaiTvaliswineT
interviuirebisas).

mowyvladoba

(magaliTad,

bavSvebis

an

umweoebis

208

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

SeuTanxmdiT respodents, rom SeamowmebT.

SeTanxmdiT

monacemebis

kuTvnilebaze

(da

rodis

gadaecema

monacemebze

madloba

gadauxadeT

sakuTrebis ufleba monawilidan mkvlevars).

mieciT dro gadaxedvisTvis.

Tavi

aarideT

gaumarTlebel

Seuracxyofas.

monawileebs.

daarwmuneT, rom monawileebs da sponsorebs aqvT

ufleba, ar daeTanxmon

kvlevas an misgan distancireba moaxdinon.

gamoavlineT socialuri pasuxismgebloba da valdebulebebi.

ganixileT kompensaciis, davalianebisa da uaryofis sakiTxebi.

borotad ar gamoiyenoT Tqveni, rogorc mkvlevris pozicia an Zalaufleba.

ar gamoiyenoT saxifaTo meTodebi.

209

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

3 kvlevis dagegmva ganaTlebis sferoSi


Sesavali
ar arsebobs kvlevis dagegmvis erTi swori sqema. kvlevis sqemas
miznisTvis Sesatyvisobis Sesaxeb mosazreba marTavs. kvlevis mizani
gansazRvravs kvlevis meTodologias da dizains. magaliTad, Tu kvlevis
mizania velis Seswavla, an ganzogadebadi komentarebis gakeTeba, maSin
sasurveli

iqneba

romelime

formis

Sefasdes,

maSin

Sesatyvisi;

gamokiTxvis
gamoyenebiT;

eqsperimenti

Catareba
Tu

an

statificirebuli

konkretuli

praqtikuli

Carevis

kvlevis

SerCevis

efeqti

modeli

unda
iqneba

xolo, Tu konkretuli situaciis an jgufis siRrmiseuli

Seswavla igegmeba, maSin SeiZleba eTnografiuli modeli gamodges.


miuxedavad

zemoT

Tqmulisa,

mainc

SesaZlebelia

im

sakiTxebis

identificireba, romelTa mogvarebac mouwevs mkvlevars, ganurCevlad


kvlevis Taviseburebebisa. es Tavi swored am Temebs exeba da miuTiTebs
im

sakiTxebze,

romlebic

unda

mogvardes

praqtikaSi, raTa

sakvlevi

garemo praqtikuli da kvlevisTvis gamosadegi gaxdes. winamdebare TavSi


mocemulia, Tu rogor SeiZleba kvlevis zogadi miznebisa da amocanebis
praqtikul, sakvlev Temebad gardaqmna.
kvlevis dawyebis Semdeg TamaSis wesebis Secvla namdvilad Seqmnis
problemebs. kvlevis pirobebi da misi warmarTvis meqanizmi winaswar unda
gaiweros,

Tu

gvinda,

ganxorcielebadi

iyos.

rom
mas

is

Semdeg,

miRebulia,

mkvlevars

ukve

yvela

dasawyebad.

kvlevis

dagegmili

SesaZleblobebisa

damajerebeli,
rac

piroba

dagegmva-daxvewa
da

maT

legitimuri

Sesaxeb
aqvs

gadawyvetileba

Seqmnili

balansirebis

aqtia,

ganxorcielebadi,

da

kvlevis
risTvisac

Tanmimdevruli

praqtikis harmonizaciaa saWiro, anu arsebuli gansxvavebis sakiTxis


mogvareba:

ra

SeiZleba

gakeTdes/risi

gakeTeba

surs

mkvlevars

da

realurad ra imuSavebs/risi gakeTeba SeuZlia mkvlevars; amis Sedegad ki


kvleva

imuSavebs.

kvlevis

dagegmvaSi

ori

fazaa:

divergenciis

da

konvergenciis. divergenciis faza mkvlevars arsebul SesaZlo variantebs

210

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

sTavazobs, konvergenciis faza ki gafiltravs am SesaZleblobebs, naxavs,


maT Soris romelia sasurveli, romeli romels Seesatyviseba, romeli
imuSavebs

mocemul

romelic

realurad

CamonaTvalis

situaciaSi da gadainacvlebs
imuSavebs.

amis

dadgeniT

gakeTeba

aris

moqmedebis

dagegmvis

gegmaze,

sakiTxebis

SesaZlebeli

(ix.

http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 3, faili 3. 1. ppt).

kvlevis dagegmvis principebi


cxadia,

sakiTxebi,

romlebic

kvlevis

dagegmvis

principebs

qmnis,

sxvadasxva tipis kvlevisTvis sxvadasxvagvar interpretacias saWiroebs;


Tumca mainc sasargebloa imis miTiTeba, Tu ra sakiTxebi SeiZleba iyos
es (ix. 3. 1 CanarTi).
ganxilvis SesaZlo Tanmimdevroba mocemulia diagramaze.
mosamzadebeli meTodologia

SerCeva da

pilotireba

sakiTxebi

midgomebi,

instrumentebi

Tanmimdevrobis

SezRudvebi,

sandooba da

sandooba da

gawera

miznebi,

validoba

validoba,

fokusebi,

winaswari

kvlevis

pilotireba

droisa da

kiTxvebi,
politika

cxadia, ar aris aucilebeli, rom es realuri Tanmimdevroba iyos.


magaliTad,

SeiZleba

SerCevis

kvlevis

dasawyisSi

xelmisawvdomobis

saWiro

sakiTxis

gaxdes

potenciuri

ganxilva

http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 3, faili 3. 2. ppt).


CanarTi 3. 1.
kvlevis sqemis elementebi
1.

problemis naTlad gamokveTa/saWiroeba, ris gamo tardeba kvleva;

2. SezRudvebi kvlevaSi (magaliTad, xelmisawvdomoba, adamianebi, politika);


3.

kvlevis zogadi mizani da amocanebi;

(ix.

211

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


4. kvlevis mosalodneli Seegebi: ras gaakeTebs kvleva da ra Sedegs unda
velodoT;
5. rogor unda moxdes kvlevis miznebisa da amocanebis operacionalizacia;
6. kvlevis kiTxvebis (SesaZlebeli rom iyos specifikuri, konkretuli pasuxebis
gacema) da hipoTezebis (Tu SesaZlebelia) formireba;
7. kvlevis fokusi;
8. kvlevis prioritetebis identificireba da ranJireba;
9. kvlevis dizainis moxazva;
10. kvlevis fokusireba;
11. kvlevis meTodologia (midgomebi da kvlevis stili, magaliTad, gamokiTxva,
eqsmerimentuli,

eTnografiul-naturalisturi,

droSi

ganmeorebadi,

erTjeradi, istoriuli, korelaciuri, ex post facto);


12. eTikuri sakiTxebi da kvlevaSi monawileoba (magaliTad, informirebuli
Tanxmoba,

Ria

da

faruli

araidentificirebuloba,
Tqmis/kvlevidan

kvleva,

zianis

gamoTiSvis

anonimuroba,

miuyenebloba,

ufleba,

konfidencialoba,

sargeblianoba,

respondentis

gadamowmeba,

uaris
kvlevis

monawileebi, socialuri pasuxismgebloba, patiosneba da motyueba);


13. kvlevis

politika:

vin

aris

mkvlevari,

sakuTari

institutis

kvleva,

Zalaufleba da interesebi, upiratesoba, Sida da garedan Semotanili kvleva;


14. kvlevis auditoria, anu, visTvis aris kvleva gankuTvnili;
15. instrumentebi, magaliTad, kiTxvarebi, dakvirveba, testebi, savele Canawerebi,
angariSebi, dokumentebi, pirovnuli konstruqtebi, rolebis gaTamaSeba;
16. SerCeva:

zoma/xelmisawvdomoba/reprezentaciuloba;

SemTxveviTi,

sistematuri,

mravalfazuri;

stratificirebuli,

araalbaTuri:

tipi;

klasteruli,

xelmiswavdomi,

kvota,

albaToba:
etapobrivi,
miznobrivi,

ganzomilebis, zvavisebri 5
17. pilotireba:

teqnikuri

sakiTxebi:

sisufTave,

ganlageba

da

garegnuli

iersaxe, drois ganawileba, xangrZlivoba, safrTxe, simartive/sirTule, pirad


sivrceSi SeWra, kiTxvebi: validoba, bundovnebis aRmofxvra, kiTxvebis tipebi
(magaliTad, mravaljeradi arCevani, Ria da daxuruli kiTxvebi), pasuxebis

Sinaarsis redaqtoris SeniSvna: qarTulenovan literaturaSi gvxvdeba sxva terminic:

Tovlis gundis

212

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


kategoriebi,

zedmeti

sarezervo

variantebis

identificireba,

winaswari

pilotireba, kategoriebis Seqmna, dajgufeba da klasifikacia;


18. drois ganawileba da Tanmimdevroba (ra moxdeba, rodis da visTan);
19. saWiro resursebi;
20. validoba: konstruqtuli, Sinaarsis, mimdinare, TvalsaCino, ekologiuri,
internaluri, eqsternaluri.
21. sandooba:
Soris,

konsistentoba

ekvivalenturi

(gameorebadoba),

formebi),

ekvivalentoba

prognozirebadoba,

(SemfasebelTa

sizuste;

patiosneba,

auTenturoba, simdidre, damokidebuloba, siRrme, hotornisa (damkvirveblis


yofnis Sedegad qcevis Secvlis) da halos (erT sferoSi Camoyalibebuli
azris gavlena meore sferoSi arsebul mosazrebaze) efeqtebis daZleva;
22. monacemebis analizi;
23. angariSi da kvlevis werilobiTi gaformeba.

es sakiTxebi oTx ZiriTad sferod SeiZleba gaerTiandes (Morrison 1993):

saorientacio gadawyvetilebebi;

kvlevis dizaini da meTodologia;

monacemebis analizi;

Sedegebis wardgena da moxseneba.


saorientacio

gadawyvetilebebi

is

gadawyvetilebebia,

romlebic

kvlevis sazRvrebs an SezRudvebs awesebs. magaliTad, vTqvaT, kvlevis


yvelaze

mniSvnelovani

maxasiaTebeli

isaa,

rom

eqvs

TveSi

unda

dasruldes. es gavlenas moaxdens mTel wamowyebaze. erTi mxriv, es


saWiroebs gonebis mokrefas, sakiTxebis prioritetulobis mixedviT
dalagebas da monacemebis SedarebiT mcire droSi Segrovebas. meore
mxriv,

aman

SeiZleba

Seamciros

mkvlevrisTvis

xelmisawvdomi

SesaZleblobebis mravalferovneba. maSasadame, drois gadanawilebasTan


dakavSirebuli sakiTxebi gavlenas moaxdens:

kvlevis

kiTxvebze,

romlebzec

SesaZlebeli

iqneboda

realuri,

obieqturi da miukerZoebeli pasuxebis gacema (magaliTad, zogierTi

213

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

kvlevis kiTxva SeiZleba monacemebis mogrovebisTvis xangrZliv dros


saWiroebdes);

monacemebis SegrovebisTvis gamoyenebuli instrumentebis raodenobaze


(magaliTad,

dro

SeiZleba

mxolod

ramdenime

instrumentis

gamoyenebisTvis iyos sakmarisi);

wyaroebze (adamianebze), visTanac mividoda mkvlevari (magaliTad, dro


SeiZleba mxolod mcireodeni adamianebis interviuirebisTvis iyos
sakmarisi);

kvleviTi

naSromis

zomasa

da

xasiaTze

(dro

SeiZleba

mxolod

Sualeduri, winaswari angariSis momzadebisTvis iyos sakmarisi).


drois

Sualedis

dadgeniT

kvlevaSi

realizmis

mniSvnelovani

elementi Sedis, rac SesaZlebels xdis, rom pasuxi gaeces kiTxvebs


praqtikulobis Sesaxeb.
modiT,

sxva

maxasiaTebelia

magaliTi
drois,

aviRoT.

adamianebisa

davuSvaT,
da

kvlevis

masalebis

wamyvani

Rirebulebis

TvalsazrisiT umniSvnelo xarjebi. esec imoqmdebs kvlevaze. erTi mxriv,


is

proeqts

Sesruldes

realurobas
da

ra

SesZens

ara.

meore

imis

dadgeniT,

mxriv,

wina

Tu

ra

SeiZleba

SemTxvevis

msgavsad,

Seamcirebs mkvlevrisTvis xelmisawvdom SesaZleblobebs. Rirebulebis


sakiTxebi imoqmedebs:

kvlevis

kiTxvebze,

romlebzec

SesaZlebeli

iqneboda

realuri,

obieqturi da miukerZoebeli pasuxebis gacema (magaliTad, zogierTi


kvlevis kiTxva SeiZleba saWiroebdes intervius, romelic Zviri jdeba
rogorc

drois,

ise

administrirebis

TvalsazrisiT,

monacemebis

Segrovebis ZviradRirebuli komerciulad warmoebuli instrumentebi


(magaliTad, testebi) da ZviradRirebuli kompiuteruli momsaxureba,
rac SeiZleba programuli uzrunvelyofis SeZenasac moicavdes.

monacemebis SegrovebisTvis gamoyenebuli instrumentebis raodenobaze


(magaliTad, monacemebis Segrovebis zogierTi instrumenti, rogoricaa

214

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

safosto

kiTxvarebi,

Zviri

jdeba

reprografiisa

da

safosto

momsaxurebis gamo).

wyaroebze (adamianebze), visTanac mividoda mkvlevari (magaliTad, Tu


maswavleblebi

saswavlo

procesidan

arian

ganTavisuflebuli,

interviusTvis saWiroa maTi Semcvlelebis povna).

sakiTxebis raodenobaze, romelic SeiZleba daifaros mocemul droSi


(magaliTad, relevanturi monacemebis moZiebisas zogierTi sakiTxi
SeiZleba ZviradRirebuli iyos mkvlevris drois TvalsazrisiT).

kvleviTi

naSromis

zomasa

da

xasiaTze

(magaliTad,

werilobiTi

angariSebis raodenoba, Sekrebebis Rirebuleba).


drois garkveuli intervali garkveuli tipis kvlevebis Catarebis
saSualebas
pasuxebis

iZleva
gacema

Sesagroveblad

mokle

SeiZleba,

ufro

met

droSi

xolo
dros

mcire

ufro

moculobis

farTo

saWiroebs,

kvleva

raTa

sakiTxebze
monacemebis

ramdenime

sakiTxi

daifaros. drois, resursebisa da adamianebis xarjebi SeiZleba gavlenas


axdendnen monacemebis Segrovebis instrumentebis arCevazec. magaliTad,
droisa

da

xarjis

sakiTxi

mkvlevrisgan

moiTxovs

skolaSi

maswavleblebis an studentebis minimaluri reprezentaciuli SerCevis


zomis

gansazRvras,

vinaidan

intervius

didi

dro

sWirdeba

da

ZviradRirebulia. kvlevis ori realuri SezRudva arsebobs, romelic


gaTvaliswinebuli unda iqnas. kvlevis adreulad dagegmva mkvlevars
miscems im sazRvrebis dadgenis saSualebas, romelSic unda imuSaos da,
aseve, SezRudvebis gansazRvris SesaZleblobas.
modiT,

sxva

SesaZlebelia
skolebSi,

mniSvnelovani
misi

realurad

institutebSi

da

kiTxvebi

aviRoT:

ganxorcieleba?
adamianebTan?

es

realuria
miiReben

saorientacio gadawyvetilebebi

mkvlevars

ukanaskneli

maxasiaTeblad gadaiqceva, Tu kvleva sensitiuria (ix. Tavi 5).

kvleva?

wamyvan

215

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

velze miRebul gadawyvetilebebs strategiuli mniSvneloba aqvs. isini


qmnian kvlevis zogad xasiaTs. arsebobs romelsac mkvlevarma ramdenime
kiTxvas unda dauTmos yuradReba:

vis unda kvleva?

vin miiRebs kvlevas/visTvis aris gankuTvnili?

vin aris kvlevis savaraudo/SesaZlo auditoria?

ra Zalaufleba aqvT kvlevis mimRebT?

ra zogad miznebsa da amocanebs isaxavs kvleva?

ra ZiriTadi prioritetebi da SezRudvebi aqvs kvlevas?

realurad xelmisawvdomi Tu arian kvlevis monawileebi?

ra droSi da drois rogori ganawilebiT unda Catardes kvleva?

visi kuTvnileba iqneba kvleva?

ra etapze gadaecema kvlevis mesakuTreoba monawilisgan mkvlevars da


mkvlevrisgan _ kvlevis mimRebs?

vis ekuTvnis monacemebi?

ra

eTikuri

sakiTxebis

winaSe

dgeba

mkvlevari

kvlevis

ganxorcielebisas?

ra resursebi (magaliTad, fizikuri, materialuri, drois, adamianuri,


administraciuli) sWirdeba kvlevas?
aqedan

Cans,

rom

es

gadawyvetilebebi

aweseben

kvlevis

garkveul

ZiriTad parametrebs, zogierTi politikuri gadawyvetilebis CaTvliT


(magaliTad,

sakuTrebis

Sesaxeb

da

mimRebis

Zalauflebis

Sesaxeb,

imoqmedos kvlevis safuZvelze). am etapze dgeba sakiTxi, SeiZleba, Tu


ara kvlevis realurad ganxorcieleba.

kvlevis dizaini da meTodologia


Tu zemoT CamoTvlili saorientacio gadawyvetilebebi strategiuli
mniSvnelobisaa, maSin velze miRebuli gadawyvetilebebi _ taqtikuria.
isini adgenen kvlevis praqtikulobas, uSveben ra, rom zogadad misi

216

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

ganxorcieleba

SesaZlebelia

(anu,

rom

miRebulia

saorientacio

gadawyvetilebebi). aq gadawyvetilebebi moicavs iseTi kiTxvebis dasmas,


rogoricaa:

ra konkretuli miznebi aqvs kvlevas?

rogoraa operacionalizebuli kvlevis zogadi miznebi kvlevis


konkretuli kiTxvebiT?

kvlevis ra konkretuli kiTxvebi arsebobs?

raze unfa fokusirdes kvleva, rom kvlevis kiTxvebs upasuxos?

ra ZiriTadi meTodologiaa kvlevaSi gamoyenebuli (magaliTad,


raodenobrivi gamokiTxva, Tvisebrivi kvleva, eTnografiuli Tu
praqtikuli kvleva, a. S.)?

rogor mogvardeba validobisa da sandoobis sakiTxebi?

ra saxis mosacemebia saWiro?

visgan unda miiRon es monacemebi (SerCevis sakiTxi)?

kidev saidan SeiZleba monacemebis mopoveba (magaliTad,


dokumenturi wyaroebi)?

rogor mogrovdeba monacemebi (instrumentebis sakiTxi)?

vin awarmoebs kvlevas?

rogor movaxdinoT kvlevis kiTxvebis operacionalizacia


operacionalizaciis process arsebiTi mniSvneloba aqvs efeqturi
kvlevisTvis.

operacionalizacia

niSnavs

operaciebis

an

qcevebis

erTobliobis dadgenas, romelic SeiZleba gavzomoT, SeviswavloT an


vcvaloT.

operacionalizaciisas

kvlevis

Zalian

zogadi

mizani

konkretul kiTxvad gardaiqmneba, romelzec aseTive konkretuli pasuxis


gacemaa SesaZlebeli. es zogadidan, abstraqtulidan konkretulisken,
kerZosken moZraobis procesia. amgvarad, mkvlevari kvlevis TiToeul
zogad mizans ufro specifikur miznebad da mdgenelebad anawevrebs da
es procesi manamde grZeldeba, sanam konkretul kiTxvebamde ar mivalT,

217

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

romlebzec

konkretuli pasuxebis gacema iqneba SesaZlebeli. qvemoT

mocemulia am procesis ori magaliTi.


warmovidginoT,

rom

kvlevis

mizania

dawyebiTi

da

saSualo

ganaTlebis uwyvetobis dadgena (Morrison 1993: 31 3). es Zalian zogadi


mizania da ufro konkretuli terminebiT warmodgenas saWiroebs. amitom
mkvlevarma termini uwyvetoba SeiZleba ramdenime mdgenelad daSalos,
rogoricaa, magaliTad, gamocdileba, silabusis Sinaarsi, swavlebisa da
swavlis stilebi, unarebi, cnebebi, organizaciuli pirobebi, miznebi da
amocanebi, eTosi, Sefaseba. vinaidan CamoTvlili Zalian bevria, gadawyda,
rom

kvleva

pedagogikis

uwyvetobaze

fokusirebuliyo,

rac

Semdeg

komponentebad daiSala:

pedagogikis uwyvetobis done;

pedagogikis uwyvetobis buneba;

pedagogikis uwyvetobis warmatebulobis xarisxi;

uwyvetobaze pasuxismgebloba;

uwyvetobis Canawerebis warmoeba da dokumentireba;

uwyvetobis mxardasaWerad xelmisawvdomi resursebi.


mkvlevarma SemdgomSi SeiZleba kvlevaSi gaiTvaliswinos: uwyvetobis

buneba (anu uwyvetobis Sesaxeb informaciis uzrunvelyofa); uwyvetobis


xarisxi (anu mocemuli kriteriumiT gazomva); uwyvetobis warmatebulobis
done (anu msjeloba). Sesabamisad, operacionalizebuli kvlevis kiTxvebi
Semdegnairi SeiZleba iyos:

ramdenad uwyvetia pedagogika gardamaval etapebze TiToeul saswavlo


sferoSi?

ra

empiriuli

sabuTebia

saWiro

am

kiTxvaze

pasuxis

gasacemad? ra kriteriumiT ganisazRvreba uwyvetobis done?

ra

pedagogiuri

stili

gamoiyeneba

TiToeul

saswavlo

sferoSi?

romelia maT Soris yvelaze xSirad gamoyenebuli da prioritetuli?


rogoria balansi sxvadasxva pedagogiur stils Soris? ra gavlenas
axdens

pedagogika

resursebze?

ramdenad

igegmeba

da

iwereba

218

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

uwyvetoba? ra kriteriumis mixedviT Sefasdeba uwyvetobis buneba? ra


empiriuli sabuTebia saWiro am kiTxvaze pasuxis gasacemad?

pedagogikis

romeli

aspeqtebi

Sefasdeba

uwyvetobis

igegmeba?

ra

kriteriumis

warmatebuloba?

ramden

mixedviT

studentTan,

maswavlebelsa Tu saswavlo programaSi unda dafiqsirdes uwyvetobis


SemTxveva, rom is warmatebulad CaiTvalos? ra empiriuli sabuTebia
saWiro am kiTxvaze pasuxis gasacemad?

uwyvetoba SemTxveviT warmoiqmneba Tu dagegmilia? rogor gaizomeba


dagegmili da daugegmavi uwyvetobis odenoba? ra empiriuli sabuTebia
saWiro am kiTxvaze pasuxis gasacemad?

vin agebs pasuxs uwyvetobaze gardamaval periodSi? ra moimoqmedes am


adamianebma?

rogor xdeba uwyvetobis Cawera skolebSi? vin awarmoebs Canawerebs?


ra

sixSiriT

xdeba

Canawerebis

ganaxleba

da

gadamowmeba?

ra

empiriuli sabuTebia saWiro am kiTxvaze pasuxis gasacemad?

ra resursebi arsebobs gardamaval etapze uwyvetobis mxardasaWerad?


ramdenad adekvaturia es resursebi? ra empiriuli sabuTebia saWiro am
kiTxvaze pasuxis gasacemad?
CamonaTvalidan Cans, rom am kiTxvebiT kvlevam interesis (anu zogadi

miznis) ubralo gamoxatvidan gadainacvla mTeli rigi sakiTxebisken,


romlebic konkretuli terminebiT kvlevas eqvemdebareba. es swored isaa,
rasac operacionalizaciis process vuwodebT. axla SesaZlebelia ara
marto konkretuli kiTxvebis gansazRvra, romelic unda daisvas, aramed
_

im

instrumentebisac,

mosagroveblad,

raTa

struqturirebuli
dokumentaciis

romlebic

vupasuxoT

interviuebi,

analizi).

SeiZleba
am

kiTxvebs

kiTxvarebSi

amrigad,

dagvWirdes

monacemebis

(magaliTad,

ranJirebis

naxevrad

skalebi

operacionalizaciis

an

procesis

meSveobiT SesaZlebeli xdeba zogadi miznis kvleva, magaliTad, gazomviT


(Rose

and

Sallivan

1993:

6)

an

sxva

saSualebebiT.

zemoT

bevri

operacionalizebuli kvlevis kiTxvebia mocemuli da isini, maqsimum, oTx

219

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

an

xuT

kiTxvamde

unda

daviyvanoT,

raTa

kvlevis

ganxorcieleba

SesaZlebeli gaxdes (ix. http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi


3, faili 3. 3. ppt).
kvlevis

kiTxvebis

operacionalizaciis

alternatiuli

gza

hipoTezebis wamoyeneba da maTi Semowmebaa. karg hipoTezas ramdenime


Tviseba gamoarCevs: pirveli _ gamokveTilia, is calmxrivia Tu ara:
calmxrivi hipoTeza adgens gansxvavebis mimarTulebas or pirobas an
monawileTa or jgufs Soris (magaliTad, studentebis moswreba izrdeba,
Tu isini Sinaganad arian motivirebuli). ormxrivi hipoTeza ubralod
winaswarmetyvelebs, rom iqneba gansxvaveba or pirobas an monawileTa or
jgufs

Soris

(magaliTad,

studentebi

gansxvavdebian

erTmaneTisgan

Sinagani motivaciis doniT) da ar akonkretebs es gansxvaveba matebas


gulisxmobs, Tu klebas (statistikuri miznebisTvis, calmxrivi hipoTeza
calmxriv

kriteriums

kriteriums

iyenebs,

iTxovs,

ix.

nawili

xolo

ormxrivi

mexuTe).

hipoTeza

calmxrivi

ormxriv

hipoTeza

xSirad

gamoiyeneba, rodesac warsuli kvleva, winaswarmetyvelebebi an Teoria


gvafiqrebinebs, rom monacemebi erTi romelime konkretuli mimarTulebiT
SeiZleba

wavides;

ormxrivi

warsuli

kvleva

an

hipoTeza

Teoria

ki

bundovani

maSin
an

gamoiyeneba,

rodesac

winaaRmdegobrivia,

an

winaswarmetyveleba SeuZlebelia, anu rodesac Sedegebi SeuzRudavia.


meore _ kargi hipoTeza Semowmebadi formiT aris dawerili ise, rom
naTelia, rogor dagegmavs mkvlevari eqsperiments an gamokiTxvas am
hipoTezis Sesamowmeblad, magaliTad, adamianebi maTematikur davalebebs

ukeT asruleben siCumeSi, vidre maSin, rodesac siCume ar aris. xmauriT


interferenciis

cneba

operacionalizebulia

Semowmebadi

hipoTezis

misaRebad.
mesame

SesaZlebelia

kargi

hipoTeza

gazomvadi

iseTi

Sedegebis

formiT
miReba.

aris

dawerili,

magaliTad,

rom

hipoTezaSi:

adamianebi ukeT muSaoben wynar, vidre xmaurian pirobebSi, mniSvnelovania


ganisazRvros,

ras

niSnavs

operaciebi

ukeT

muSaoben,

wynari

da

220

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

xmauriani. aq ukeT muSaoben SeiZleba maTematikur testSi ufro


maRali

qulebis

xmauriani

miRebas

niSnavdes,

CarTulia

wynari

musika.

siCumes,

maSasadame,

xolo
srulad

operacionalizebuli hipoTeza SeiZleba ase gamoiyurebodes: adamianebi

SeiZleba ufro maRal qulebs iRebdnen maTematikur testSi, rodesac


testireba siCumeSi tardeba, vidre maSin, rodesac testirebis dros
musika ukravs. aq Cans, rom SeiZleba qula gaizomos da rom arsebobs
nulovani xmauri anu xmauris donis sazomi.
hipoTezis

gamoyenebiT

kvlevis

Catarebisas

mkvlevars

ramdenime

hipoTeza unda hqondes (Muijs 2004: 16), raTa SeZlos sakvlevi fenomenis
sirTulis

CaWera

da,

amasTan,

arc

ise

umniSvneloa

gamaSualebeli

cvladebis CarTva kvlevaSi. magaliTad, organizaciis TanamSromlebSi


TanamSromlobis survilze (damokidebuli cvladi) gavlenas axdens
profesiuli

xelmZRvaneloba

(damoukidebeli

cvladi)

da

lideris

pirovnuli lideruli Tvisebebi (Sualeduri cvladi: Mastrangelo et al. 2004),


romelsac, cxadia, ufro zustad operacionalizacia esaWiroeba.
garda amisa, hipoTezis Semowmebis modeli moiazrebs, rom kvlevaSi
saWiroa nulovani da alternatiuli hipoTezebis ganxilva (es sakiTxi
ganxilulia mexuTe nawilSi). nulovani hipoTezis mixedviT, magaliTad,

ar

arsebobs

posttestSi

kavSiri

or

monawileebis

cvlads
mier

Soris,

miRebuli

istoriis
qulebi

ar

pretestsa

da

gansxvavdeba

erTmaneTisgan, an qalebi da kacebi ar gansxvavdebian erTmaneTisgan


socialuri mecnierebis gamocdaSi miRebuli niSnebiT. alternatiuli

hipoTezis Tanaxmad, magaliTad, arsebobs korelacia motivaciasa da


akademiur moswrebas Soris, socialur mecnierebaSi qalebsa da kacebs
gansxvavebuli qulebi aqvT, istoriis pre-testisa da post-testis qulebi
gansxvavdeba erTmaneTisgan. alternatiuli hipoTeza xSirad dasturdeba,
roca

ar

dasturdeba

nulovani

anu,

Tu

nulovani

hipoTeza

ar

dasturdeba, maSin dasturdeba alternatiuli hipoTeza. es hipoTezebi,


Cveulebriv, ase iwereba:

221

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

H0: nulovani hipoTeza.


H1: alternatiuli hipoTeza.
hipoTezebis Semowmebaze srulad mexuTe nawilSi visaubrebT.

meTodebis gansxvaveba meTodologiisgan


kvlevis dagegmvisas mniSvnelovania, mkafiod gaimijnos erTmaneTisgan
meTodologia da meTodebi, midgomebi da instrumentebi, kvlevis stili
da

monacemebis

mogrovebis

gzebi.

am

wignis

Semdegi

ramdenime

Tavi

monacemebis Segrovebis konkretul instrumentebs eZRvneba, rogoricaa,


magaliTad:

interviuebi;

kiTxvarebi;

dakvirveba;

testebi;

angariSebi;

biografiebi da SemTxvevis Seswavla;

rolebis gaTamaSeba;

simulaciebi;

pirovnuli konstruqtebi.
xSirad romelime instrumentis (meTodis) gamoyeneba damokidebulia

manamde miRebul mniSvnelovan gadawyvetilebaze imis Taobaze, Tu ra


saxis kvleva (meTodologia) unda Catardes, magaliTad, es unda iyos:

gamokiTxva;

eqsperimenti;

siRrmiseuli eTnografia

praqtikuli kvleva;

SemTxvevis Seswavla;

testireba da Sefaseba.

222

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

am wignis Semdeg TavebSi calcalkea ganxiluli kvlevis TiToeuli es


stili, maTi principebi, safuZvlebi da miznebi da maTTvis Sesatyvisi
instrumentebi da monacemebis tipebi. konceptualuri sicxadis mizniT,
SesaZlebelia

am modelebis ZiriTadi maxasiaTeblebis aRwera (CanarTi

3.2). igulisxmeba, rom rodesac kvlevis dizainisa da meTodologiis


Sesaxeb gadawyvetileba miRebulia, moqmedebis konkretuli gegma unda
momzaddes.

amisTvis

SeiZleba

sasargeblo

iyos

kvlevis

modelebis

ganxilva (Morrison 1993).


CanarTi 3. 2.
kvlevis sxvadasxva stilis elementebi

modeli

miznebi

fokusebi

ZiriTadi
terminebi

maxasiaTeblebi

gamokiTxva

generalizaciis
mizniT
msxvilmasStabia
ni monacemebis
Segroveba

mosazrebebi

gazomva

aRwers da xsnis

qulebi

testireba

Sedegebi

reprezentaciul
oba

farTo
populaciis
warmomadgenlob
iTia

iseTi
monacemebis
Segroveba,
romelzec
SesaZlebeli
iqneboda
statistikuri
manipulaciebis
ganxorcieleba

pirobebi
reitingebi

generalizebado
ba

agrovebs
ricxobriv
monacemebs
farTod iyenebs
kiTxvarebisa da
Sefasebis/Semowm
ebis monacemebs

konteqstisgan
Tavisufali
monacemebis
Segroveba
eqsperimenti

Sedareba
gakontrolebul
pirobebSi
efeqturobis
generalizacia
eqsperimentuli
pirobis

sawyisi
mdgomareobebi,
Careva da
Sedegebi
SemTxveviTi
gakontrolebul
i cdebi

pre-testi da
posttesti
ZiriTadi
cvladebis
identifikacia,
izolacia da
kontroli

sakontrolo da
eqsperimentuli
jgufebi
situaciebs
laboratoriasav
iT udgeba
mizezebi

223

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


obieqturi
gazomva

generalizaciebi
Sedareba

mizezSedegobriobis
dadgena
eTnografia

movlenebis
aRwera/warmodge
na monawileebis
sityvebiT
subieqturi da
sxvadasxva
xedvis kuTxiT
mowodeba

mizezSedegobrioba
monawileebis
aRqmebi da
mosazrebebi
maT mier droTa
ganmavlobaSi
warmodgenili
sakiTxebi

subieqturoba
patiosneba,
auTenturoba
araganzogadeba
di
sxvadasxva
perspeqtiva
konkretuli
konteqstis
Seswavla da
mravalferovnad
warmodgena

konkretuli
situaciis
aRwera, gageba
da axsna

eqsperimentuli
CareviT miiReba
ar Rirs
Sefaseba
gamartivebulia
konteqstualura
d specifikuri
formirebadi da
ganviTarebadi
reagirebs
warmoqmnad
Tvisebebze
adgils utovebs
gansjasa da
sxvadasxvagvar
Tvalsazriss

warmoqmnadi
sakiTxebi
praqtikuli
kvleva

praqtikis
gaumjobesebis
mizniT,
konkretuli
problemis
gadasawyvetad
Carevis
dagegmva,
ganxorcieleba,
gadasinjva da
Sefaseba
monawileebisTvi
s uflebamosilebis
miniWeba
kvlevaSi
CarTulobiTa
da ideologiis
kritikiT
refleqsiuri
praqtikis
ganviTareba
demokratiis

yoveldRiuri
praqtika
Carevis Sedegebi
monawileebisTvi
s uflebamosilebebis
miniWeba
refleqsiuri
praqtika
socialuri
demokratia da
Tanasworoba
gadawyvetilebeb
is miReba

qmedeba
gaumjobeseba

konteqstualura
d speficikuri

monitoringi

monawileebi,
rogorc
mkvlevrebi

Sefaseba

refleqsia

intervencia/Care
va

praqtikaze
refleqsia

problemebis
gadawyveta

intervencionist
uli _
realuri
problemebis
gadawyvetisTvis
da ,,realuri
moTxovnilebebi
s
dakmayofilebis
Tvis
mowodebuli

refleqsia

uflebamosilebebis
miniWeba
dagegmva
gadasinjva

monawileebisTvi
s uflebamovaleobebis

224

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


mimniWebeli

Tanasworobis
xelSewyoba

kolaboraciuli

praqtikisa da
kvlevis
urTierTdakavSi
reba

dadgenili
wesebisa da
Tanasworobis
xelSemwyobi

kolaboracionistuli
kvlevis
xelSewyoba
SemTxvevis
Seswavla

realuri
individebisa da
situaciebis
aRwera, analizi
da
interpretacia
xelmisawvdomi
angariSebis
gamoyenebiT

individebi da
konkretuli
situaciebi

qcevis
kompleqsurobisa da
situaciurobis
moxelTeba

SezRuduli
raodenobis
fenomenebi da
situaciebi

moqmedebasa da
CarevaSi
wvlilis Setana

jgufi;
skolebi;
organizaciebi
Temi/sazogado
eba

realobis
warmoCena _ iq
yofnis gancdis
gamowveva
testireba da
Sefaseba

kvlevaSi
Tanamonawileob
a

miRwevisa da
potencialis
gazomva
Zlieri da
susti mxareebis
diagnostireba
moswrebisa da
SesaZleblobebi
s Sefaseba

unikaluri/ganum
eorebeli
SemTxvevebi
erTi calkeuli
SemTxveva

individi;

individualoba,
unikaluroba
siRrmiseuli
analizi da
portretis
Seqmna
interpretaciul
i da daskvniTi
analizi
subieqturi
aRweriTi
analitikuri
konkretuli,
specifikuri
situaciebis
wvdoma
gulwrfeloba

siRrmiseuli,
detaluri
monacemebi
monacemTa
farTo wyarodan
monawilis da
aramonawilis
dakvirveba
araintervencionistuli
empaTiuri
fenomenebisadmi
holisturi
midgoma
ra SeiZleba
viswavloT
konkretuli
SemTxvevidan

kompleqsuroba
konkretuloba
akademiuri da
araakademiuri,
afeqturi da
fsiqomotoruli
sferoebi _
dabali rigidan
maRali rigis
sferoebamde
moswreba,
miRweva,
potenciali,
SesaZleblobebi.

sandooba
validoba
kriteriumze
miTiTeba
normebze
miTiTeba
sferoze
miTiTeba
davalebebze
pasuxis,

masalebi
mowodebulia
dagrovebadi
qulebis
misaRebad
iZleva
individebisa da
jgufebis
Sedarebis
SesaZleblobas
siRrmiseuli
diagnozireba

225

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

pirovnuli
maxasiaTeblebi

formirebadi

zomavs
moswrebas

jamuri,
diagnostikuri,
standartizacia,
moderacia

monacemebis analizi
momzadebulma mkvlevarma unda gaiazros, Tu rogor gaaanalizebs
monacemebs.

es

Zalian

mniSvnelovania,

vinaidan

specifikur

gavlenas

axdens instumentebis SerCevaze. magaliTad, mkvlevarma zedmiwevniT unda


dagegmos kiTxvaris gamoyenebiT gamokiTxvis sqema da struqtura, raTa
xeli Seuwyos kompiuterSi monacemebis Setanas Semdgomi wakiTxvisa da
analizisTvis. Seusabamo sqemam SeiZleba dabrkoleba Seuqmnas monacemebis
Setanas da, saboloo jamSi, kompiuterul analizs. monacemebis analizis
dagegmvisas unda gaviTvaliswinoT:

ras

vupirebT

Segrovebul

monacemebs?

rogor

davamuSavebT

da

gavaanalizebT maT?

rogor

davasabuTebT,

gadavamowmebT

an

davamowmebT

analizis

Sedegebs?
isic

unda

gadavwyvitoT,

Tu

romel

statistikur

kriteriumebs

gamoviyenebT monacemebis analizisas, vinaidan esec imoqmdebs kvlevis


sqemaze (magaliTad, kiTxvarSi) da romel programul uzrunvelyofas
gamoviyenebT raodenobrivi da Tvisebrivi monacemebis damuSavebisTvis,
magaliTad, Sesabamisad, SPSS-sa da N-Vivo-s. statistikuri damuSavebisTvis
mkvlevarma unda gansazRvros, gazomvis romel skalazea dasamuSavebeli
monacemebi _ saxeldebis, rigis, intervalebisa Tu Sefardebebis (es
sakiTxi

ganxilulia

24-e

TavSi).

wignis

mexuTe

nawili

eZRvneba

monacemebis analizis sakiTxebsa da imas, Tu romeli statistika unda


avirCioT: arCevani ar aris SemTxveviTi (Siegel 1956; Cohen and Holliday 1996;

226

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Hopkins et al 1996). Tvisebrivi monacemebis analizisTvis mkvlevars maragSi


aqvs mravalgvari teqnika, magaliTad:

savele Canawerebis kodireba da kontent analizi (Miles and Huberman


1984);

kognituri rukis Sedgena (Jones 1987; Morrison 1993);

pasuxebis paternebis Zieba;

mizez-Sedegobrivi kavSirebisa da bmebis Zieba;

sxvadasxva

adgilas

ganxorcieleba

Catarebuli

kvlevebis

SedarebiTi

analizis

(Miles and Huberman 1984);

SemTxvevis Seswavla;

pirovnuli konstruqtebi;

naratiuli angariSebi;

praqtikuli kvlevis analizi;

analitikuri induqcia (Denzin 1970b);

mudmivi Sedareba da monacemebze dafuZnebuli Teoria (Glaser and Strauss


1967);

diskursiuli analizi (Stillar 1998);

biografiebi da cxovrebiseuli istoriebi (Atkinson 1998).


monacemTa analizis formis arCevis kriteriums gansazRvravs rogorc

miznisTvis Sesatyvisoba, ise, legitimuroba: monacemTa analizis forma


unda

Seesatyvisebodes

Segrovebuli

monacemebis

tips.

magaliTad,

araswori iqneba garkveuli statistikebis gamoyeneba garkveuli saxis


ricxobrivi

monacemebis

mimarT

(magaliTad,

saxeldebis

skalis

monacemebis

SemTxvevaSi),

saSualos
an

gamoyeneba

mizez-Sedegobrivi

kavSirebis dadgena sxvadasxva adgilas Catarebuli kvlevebis analizisas.

Sedegebis warmodgena da angariSi

227

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

momzadebulma mkvlevarma, monacemebis analizis msgavsad, kvlevisa da


misi

Sedegebis

wardginebis

formazec

unda

ifiqros

da

saTanado

yuradReba miaqcios sxvadasxvagvari auditoriis moTxovnebs (magaliTad,


akademiuri auditoriisTvis SeiZleba sxva Sinaarsi iyos saWiro, sul
sxva _ ufro farTo profesiuli auditoriisTvis da, miT umetes, sul
sxva _ araprofesionalebisTvis). aq gadasawyvetia:

rogor unda daiweros kvleva da rogor moxdes misi prezentacia;

rodis unda daiweros kvleva da rodis moxdes misi prezentacia


(magaliTad, kvlevis procesSi Tu jamurad, misi dasrulebis Semdeg);

rogor unda moxdes monacemebis wardgena _ cxrilebis Tu teqstis


saxiT;

rogor

unda

moxdes

araverbaluri

formiT

miRebuli

Sedegebis

wardgena;

vis winaSe unda moxdes angariSgeba (kvlevis aucilebeli da SesaZlo


auditoriebi);

ra sixSiriT unda moxdes angariSgeba.


kvlevis

dagegmvis

magaliTebisTvis

ix.

Tanmxlebi

veb-gverdi

(http://www.routledge.com/textbooks/97804153 _ Tavi 3, faili 3. 1. ppt).

kvlevis dagegmvis matrica


kvlevis

nawilis

dagegmvisas

mosagvarebeli

sakiTxebi

SeiZleba

matricaSi gaerTiandes. 3. 3 CanarTSi mocemulia aseTi matrica, mis


marcxena svetSi warmodgenilia kiTxvebi, romlebic zemoT ganxilul oTx
ZiriTad kategoriaSi nawildeba:

saorientacio gadawyvetilebebi;

kvlevis dizaini da meTodologia;

monacemebis analizi;

Sedegebis wardgena da moxseneba.

228

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

kiTxvebi 1_10 saorientacio gadawyvetilebebia, kiTxvebi 11_22 kvlevis


dizainsa da meTodologias exeba, kiTxvebi 23_24 faravs monacemebis
analizis

sakiTxebs,

kiTxvebi

25_30

ki

monacemebis

wardgenasa

da

moxsenebas. TiToeuli kiTxva moicavs qvekiTxvebs, romelTa gadawyvetac


SeiZleba mouwios mkvlevars. magaliTad, kiTxvaSi N5 (ra mizans isaxavs
kvleva?)

mkvlevarma

erTmaneTisgan

unda

gamijnos

ZiriTadi

da

meorexarisxovani miznebi, eqsplicituri da, albaT, implicituri miznebi,


isic, vis miznebs da vis interesebs emsaxureba kvleva. am qvesakiTxebisa
da problemebis magaliTebi meore svetSia mocemuli.
am etapze mkvlevari isev dagegmvis divergenciul fazaze imyofeba _

dagegmil SesaZleblobebs umklavdeba da SesaZlebels xdis kvlevis


yvela

aspeqtsa

gadawyvetilebebi,
dagegmili

da

interpretacias.

mkvlevari

konvergenciul

fazaSi

TvalsaCino

xdeba

SesaZleblobebi

xelmisawvdomi

SezRudvebis

svetSi,

terminebiT.

amisTvis

dasaxelebiT
gadadis,

sadac

mkvlevrisTvis
mkvlevarma

unda

gadaaTvalieros gadawyvetilebebis sveti, raTa naxos, Tu ramdenad


Seesatyviseba erTi sakiTxis/kiTxvis Taobaze miRebuli gadawyvetileba
sxva

sakiTxis/kiTxvis

Taobaze

miRebuls.

imisTvis,

rom

erTi

gadawyvetileba Seesatyvisebodes meores, saxeze unda iyos oTxi faqtori:

gadawyvetilebebis
(koherentuli)

unda

svetis
iyos

yvela
_

isini

ujredi
ar

urTierTSeTanxmebuli

unda

ewinaaRmdegebodes

erTmaneTs;

gadawyvetilebebis svetis yvela ujredi urTierTmxardamWeri unda


iyos;

gadawyvetilebebis

svetis

calke

aRebuli

TiToeuli

ujredis

winaswarmetyveleba unda SeiZlebodes;

gadawyvetilebebis

svetis

erTad

winaswarmetyveleba unda SeiZlebodes.

aRebuli

yvela

ujredis

229

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Tu am oTx kriteriums mivuyenebT, yvela dagegmili SesaZleblobis


winaswarmetyveleba ver moxerxdeba. bevrs verafers miviRebT, Tu 21-e
kiTxvis (rogor Segrovdeba monacemebi?) gadawyvetilebebis svetSi
CamoTvlili monacemebis Segrovebis meTodebi meSvide kiTxvaze pasuxis
gasacemad

saWiro

informaciis

mopovebas

SeuSlis

xels

(raze unda

moxdes fokusireba, raTa pasuxi gaeces am kiTxvebs?), an Tu monacemebis

Segrovebis

meTodebis

gamoyeneba

SeuZlebelia

drois

im

monakveTSi,

romelic meoTxe kiTxvaSia mocemuli.


3.3

CanarTSi

mocemuli

matricis

ujredebi

mizanmimarTulad,

konteqstisgan damoukideblad aris Sevsebuli. anu matrica im saxiT,


rogorc aq aris warmodgenili, ar moiazrebs iseT konkretul, realur
sakiTxebs, romlebic konkretuli kvlevis proeqtSi SeiZleba warmoiqmnas.
es matrica realuri konkretuli kvlevis dasagegmad rom gamoeyenebinaT,
TiToeuli

ujredis

zogadi

terminebiT

Sevsebis

nacvlad,

ufro

sasargeblo iqneboda speficikuri, konkretuli pasuxebis formulireba,


romlebic

mocemuli

kvleviTi

proeqtis

konkretul

sakiTxebsa

da

pasuxismgeblobebsa

da

problemebs moagvarebda.
bevri

am

kiTxvaTagani

kvlevis

uflebebs,

politikur gamoyenebas (da borotad gamoyenebas) Seexeba. aq ZiriTadi


mosazreba

isaa,

aqtivobaa.

is

ar

rom

kvleva

aris

imTaviTve

politikurad

politikuri
da

da

moralurad

moraluri
neitraluri.

mkvlevars iseve unda afiqrebdes kvlevis gamoyenebis sakiTxebi, rogorc


_ misi Catarebis.
CanarTi 3. 3.
kvlevis dagegmvis matrica

saorientacio gadawyvetilebebi
SekiTxva
1.

vis unda
kvleva?

qvesakiTxebi da problemebi
iqneba Tu ara kvleva gamosadegi?
vis SeiZleba undodes kvlevis

Ggadawyvetilebe
bi
kvlevaze
kontrolis

230

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


gamoyeneba?
ra xdeba im SemTxvevaSi, Tu sxvadasxva
adamiani sxvadasxva rames moelis
kvlevisgan?
unda gaxdes Tu ara monacemebi sajaro?
SeuZliaT Tu ara adamianebs
Tanamonawileobaze uaris Tqma?

meqanizmebis
moZieba,
romlis
gamoyenebasac
SeZleben
monawileebi.
ra sazRvrebi
aqvs kvlevas
da vin aris
misi
auditoria.
angariSis
warmodgenis
meqanizmebis
gansazRvra.

2.

vin miiRebs
kvlevas?

eqnebaT Tu ara monawileebs ufleba,


veto daadon kvlevis elementebis
konkretuli auditoriisTvis gacnobas?
SeeZlebaT Tu ara monawileebs kvlevis
maTTvis sasurveli adamianebisTvis
gadacema?
etyvian Tu ara monawileebs, vis
miawodeben kvlevas?

kvlevis
savaraudo
Sida da gare
auditoriis
gansazRvra.
kvlevaze
kontrolis
meqanizmebis
gansazRvra,
romlis
gamoyenebasac
SeZleben
monawileebi.
monawileebisa
da mkvlevris
uflebebis
gansazRvra,
romlebic
kvlevis
gamoqveynebas
Seexeba.

3.

ra Zalaufleba
aqvs kvlevis
mimRebs?

ra sargebels moitans kvleva?


rogor SeiZleba gamoiyenon kvleva
monawileebis sasargeblod an maT
winaaRmdeg?

kvlevis
mimRebis
uflebebis
gansazRvra:

231

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

ra SeiZleba moxdes, Tu monacemebi


cud xelSi Cavardeba?
winaswar ecodinebaT Tu ara
monawileebs, risTvis gamoyeneben
kvlevas da risTvis _ ara?

4.

5.

ra droSi unda
ganxorcieldes
kvleva?

aris Tu ara sakmarisi dro mTeli


kvlevis Casatareblad?

ra miznebs
isaxavs kvleva?

ra formaluri da faruli gegmebi


arsebobs?

rogor gadawydes, Tu ra unda gakeTdes


drois mocemul monakveTSi?

vis miznebs emsaxureba kvleva?


vin wyvets, ra mizans unda isaxavdes
kvleva?
rogor iqneba kvlevaSi miRweuli
gansxvavebuli miznebi?

ra surs mas
kvlevisgan.
respondentebi
s, rogorc
kvlevis
monawileebis,
dacvis
uflebebis
gansazRvra.
drois
Sualedis
gansazRvra da
kvlevis
droSi gawera.
kvlevis yvela
SesaZlo
gamoyenebis
gansazRvra.
respondtenteb
is mier
kvlevis
gamoyenebis
kontrolis
Zaaluflebis
gansazRvra.
angariSis
wardgenis
pirobebisa da
kvlevis
mosalodneli
da SesaZlo
auditoriis
dadgena.

6.

ra kvleviTi
kiTxvebi
arsebobs?

vin wyvets, ra kiTxvebi unda daisvas?


aqvT Tu ara monawileebs ufleba, uari
Tqvan pasuxis gacemaze, an
monawileobaze?
SeuZliaT Tu ara monawileebs TavianTi
sakuTari kiTxvebis damateba?

kvlevis
dagegmvaSi
monawileebis
CarTulobis
uflebebisa da
Zalauflebebi
s gansazRvra.

232

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

kvlevaSi
yvela
interesis
dabalanseba.
7.

raze unda
moxdes
fokusireba,
raTa pasuxi
gaeces am
kiTxvebs?

aris Tu ara sakmarisi dro imisTvis,


rom fokusireba moxdes kvlevis yvela
aspeqtze?
ra principiT ganisazRvreba sakiTxebis
prioritetuloba?

kvlevis yvela
aspeqtis
gansazRvra,
maT Soris
prioritetebi
s gamoyofa
da kvlevis
minimalurad
aucilebel
sferoebze
SeTanxmeba.
gansazRvra,
Tu vin iRebs
gadawyvetile
bebs
kvlevasTan
mimarTebaSi.

8.

adamianuri,
ra daxmarebaze miuwvdeba xeli
materialuri,
mkvlevars?
fizikuri,
administraciul ra masalebia saWiro?
i Tu drois
resursebis ra
xarjebi aqvs
kvlevas?

9.

vis ekuTvnis
kvleva?

vin akontrolebs kvlevis angariSis


gamoSvebas?
dacvis ra zomebi SeiZleba SesTavazon
monawileebs?
SesaZlebeli iqneba Tu ara
monawileebis identificireba?
vin iRebs saboloo gadawyvetilebas,
Tu ra Seva monacemebSi?

kvlevis
xarjebis
daangariSeba.

gansazRvra,
Tu vin
akontrolebs
kvlevis
angariSis
gamoSvebas.
mkvlevris
uflebamosilebebis
gansazRvra
gadawyvetileb
a vetos
uflebis

233

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


Sesaxeb.
gadawyvetileba, rogor
daicvan isini,
visi vinaobis
amocnobac
SesaZlebelia.
10 ra momentSi
vin iRebs kvlevis kuTvnilebis Sesaxeb
. gadadis kvlevis
gadawyvetilebas?
kuTvnileba
respondentidan SeuZliaT Tu ara monawileebs, uari
Tqvan pasuxis gacemaze kvlevis
mkvlevarze da
garkveul nawilebze, Tu maT ase surT,
mkvlevridan
an Tu SeuZliaT monawileobaze uaris
mimRebze?
Tqma? yvelaferze unda Tqvan uari?
SeuZlia Tu ara mkvlevars garkveuli
pasuxebis amoSla?

kvlevis
kuTvnilebis
sakiTxis
garkveva misi
mimdinareobis
yvela etapze.
garkveva, Tu
ra variantebi
arsebobs
monawileebisT
vis.
kvlevis
sxvadasxva
monawilis
uflebebis
gansazRvra,
magaliTad,
respondentebi
s, mkvlevris,
mimRebis.

kvlevis dizaini da meTodologia


SekiTxva
11.

ra konkretul
miznebs
isaxavs
kvleva?

qvesakiTxebi da problemebi
rogor miiReba es miznebi
kvlevis zogadi
miznebidan?
daifareba farTo miznis
zogierTi aspeqti, Tu
konkretuli kvlevis
miznebi seleqciuri unda
iyos

gadawyvetilebebi
konkretuli kvlevis
miznebis dadgena da maTi
Cawera konkretuli
kiTxvebis saxiT.

ra prioritetebi arsebobs?
12.

rogor aris
kvlevis
zogadi
miznebi da
amocanebi
operacionali

moicavs Tu ara erTad


aRebuli konkretuli
kvlevis kiTxvebi kvlevis
yvela mizans?
aris Tu ara kvlevis

darwmuneba, rom kvlevis


TiToeuli ZiriTadi mizani
specifikur, konkretul
kiTxvad gardaiqmna,
romlebic, erTad aRebuli,
faravs sawyisi kvlevis

234

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


zebuli
konkretuli
kvlevis
kiTxvebis
saxiT?

kiTxvebi sakmarisad
konkretuli imisTvis, rom
pasuxebis tipis, saWiro
monacemebis, saTanado
instrumentebisa da
SerCevis moazrebis
saSualebas iZleodes?
rogor unda dabalansdes,
erTi mxriv, kvlevis
miznebis adekvaturi
dafarva da, meore mxriv,
qvekiTxvebis uzomod
grZeli CamonaTvalis
miRebis riski?

kiTxvebis areals.
darwmuneba, rom kiTxvebi
sakmarisad specifikuria,
raTa saTanado tipis
monacemebis, saWiro
pasuxebis saxeebis,
SerCevisa da
instrumentebis moazrebis
saSualebas iZleodes.
gadawyveta, Tu rogor
Semowmdeba, rom nebismieri
SerCeviToba mainc
warmoadgens kvlevis
kiTxvebis ZiriTad
sferoebs.

13.

romeli
konkretuli
kvlevis
kiTxvebi
arsebobs?

xasiaTdeba Tu ara
konstruqtuli da
Sinaarsis validobebiT
specifikuri kvleviTi
kiTxvebi?

darwmuneba, rom
specifikuri kiTxvebis
moculoba da
operacionalizacia
akmayofilebs, Sinaarsis da
konstuqtuli validobis
pirobebs.

14.

ra
saWiroebebze
unda
fokusirdes
kvleva, rom am
kvlevis
kiTxvebs
upasuxos?

ramdeni fokusia
aucilebeli?

kvlevis kiTxvebis
fokusebis raodenobis
gansazRvra.

kvlevis
ZiriTadi
meTodologia

ramdeni meTodologiaa
aucilebeli?

15.

aris Tu ara sakiTxebi


naTlad gamokveTili da
operacionalizebuli?

Tavsebadia Tu ara
erTmaneTTan sxvadasxva
meTodologia?

16.

rogor
gadawydeba
validobisa da

dasWirdeba Tu ara erT


calkeul sakiTxs/kvlevis
kiTxvas erTze meti
meTodologia (magaliTad,
triangulaciisTvis da
mimdinare
validobisTvis)?

iqneba Tu ara jvaredini


gadamowmebis
SesaZlebloba?

darwmuneba, rom sakiTxebi


kargad aris gamokveTili
da operacionalizebuli.
gamosayenebuli
meTodologiebis
raodenobis, tipisa da
miznebis garkveva.
garkveva, saWiroa Tu
araOAerTze meti
meTodologia specifikur
kvlevis kiTxvebze
pasuxebis misaRebad.
darwmuneba, rom yvelaze
Sesatyvisi meTodologiaa
arCeuli.
respondentis mier
monacemebis validaciis
procesis gansazRvra.

235

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


sandoobis
sakiTxebi?

realurad SesaZlebeli
iqneba Tu ara Sinaarsis
validobisTvis saWiro
siRrmisa da sifarTovis
ganxorcieleba kvlevis
farglebSi (magaliTad,
drois SezRudvebi,
instrumentebi)?
ra TvalsazrisiT aris
kvlevis kiTxvebi
validuri (magaliTad,
konstruqtis validoba)?
kiTxvebi samarTliania Tu
ara?
saidan icis mkvlevarma,
rom adamianebi simarTles
amboben?
ra saxis validobisa da
sandoobis sakiTxebi
gvardeba?

minimaluri dasafari
Temebis gansazRvra.
kritikuli megobrebis mier
gegmebis Sefaseba
(msajulebis validoba).
kvlevis pilotireba.
monacemebis jvaredini
gadamowmebis meqanizmis
Cadeba.
sandoobisa da validobis
Sesabamisi formebis
uzrunvelyofa.
dasasmeli kiTxvebis da
maTi dasmis meTodebis
gansazRvra.
balansis SenarCuneba Ria
da daxurul kiTxvebs
Soris.

rogor daubrundeba
mkvlevari monawileebs
imis gadasamowmeblad,
samarTliani da misaRebia
Tu ara maTi
interpretaciebi?
rogor moxdeba monacemebis
mogroveba drois WrilSi?
rogor uzrunvelvyofT,
rom TiToeul respodents
pasuxis gacemis erTnairi
SesaZlebloba mieces?
17.

rogor
mogvardeba
refleqsurobi
s sakiTxi?

rogor moxdeba
refleqsurobis amocnoba?
aris Tu ara
refleqsuloba problema?
rogor SeiZleba
refleqsurobis CarTva
kvlevaSi?

18.

ra saxis
monacemebia
saWiro?

kvleva sityvebs saWiroebs,


ricxvebs, Tu orives?
kvleva saWiroebs

refleqsurobis sakiTxis
mogvarebis saWiroebis
gansazRvra da misi
gamovlena.
refleqsurobis sakiTxis
mogvarebis gzebis
gansazRvra kvlevaSi
monacemebis tipis
gansazRvra, romelic
yvelaze metad Seesabameba
kvlevis Temebsa da

236

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


mosazrebebs, faqtebs, Tu
orives?
kvleva pasuxebisa da
Sedegebis Sedarebas
cdilobs, Tu mxolod
sakiTxisTvis naTelis
mofenas?

19.

visgan unda
iqnas
monacemebi
miRebuli? (anu
SerCevis
sakiTxi)

aris Tu ara sakmarisi


dro, rom yvela
relevantur mxaresTan
moxerxdes Sexvedra?

kidev sad
iqneba
monacemebi
xelmisawvdomi
?

obieqturi da subieqturi
monacemebis dabalanseba.
sxvadasxva tipis
monacemebis Segrovebis
miznebis da maTi
damuSavebis gzebis
gansazRvra.
SerCevis minimaluri da
maqsimaluri zomis
gansazRvra.

SerCevis kriteriumebis
gansazRvra.
ra saxis SerCevaa saWiro
(magaliTad,
SerCevis saWiro saxeobis
albaTuri/araalbaTuri/
gansazRvra.
SemTxveviTi/stratificireb
uli da a. S.)?
SerCevis
reprezentaciulobis
rogor unda iqnas
xarisxis gansazRvra.
miRweuli SerCevis
reprezentaciuloba (Tu
saWiroa)?

20.

kiTxvebs.

ra dokumentebis da sxva
werilobiTi wyaroebis
gamoyeneba SeiZleba
monacemebisTvis?
rogor moxdeba
konfidencialuri masalis
mopoveba da gamoyeneba?

gadawyveta, Tu rogor
moxdeba an ar moxdeba
Segrovebuli
monacemebisTvis Tvalis
midevneba.
aucilebeli/sasurveli/Se
saZlo dokumenturi
wyaroebis gansazRvra.
gadawyvetilebis miReba
sensitiuri monacemebis
gamoqveynebis uflebisa da
dacvis sakiTxis Taobaze.

ra dadebiT da uaryofiT
gavlenas moaxdens
individebze garkveuli
dokumentebis gamoyeneba?
21.

rogor
Segrovdeba
monacemebi (anu
instrumentebi)
?

monacemebis Segrovebis ra monacemebis Segrovebis


meTodebia xelmisawvdomi
yvelaze Sesatyvisi
Sesatyvisi kvlevis
instrumentebis
kiTxvebze pasuxebis
gansazRvra im monacemebis
gasacemad?
misaRebad, romelic
saWiroa kvlevis
monacemebis Segrovebis ra
kiTxvebze pasuxebis
meTodebi gamoiyeneba?
gasacemad.
rogor aigeba intervius
instrumentebis

237

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


grafiki/kiTxvarebi/testeb
i/dakvirvebis grafikebi?

pilotireba da Semdeg
maTi daxvewa.

ra efeqti eqneba
monacemebis Segrovebis
monawileebze dakvirvebas?
sxvadasxva instrumentis
Zlieri da susti
ramdeni meTodi unda
mxareebis gansazRvra
iqnas gamoyenebuli
xanmokle da xangrZliv
(magaliTad, sandoobisa
perspeqtivaSi.
da validobis
uzrunvelsayofad)?
gansazRvra, Tu romel
sakiTxebs romeli
erTsa da imave sakiTxze
meTodebi Seesatyviseba.
monacemebis
SegrovebisTvis
gansazRvra, Tu romel
aucilebelia Tu
sakiTxebs sWirdeba
sasurveli erTze meti
monacemebis
meTodis gamoyeneba?
SegrovebisTvis erTze
meti instrumenti.
iZlevian Tu ara metad
sando monacemebs meti
gansazRvra, monacemebis
raodenobis meTodebi?
Segrovebis erTi da igive
meTodebi gamoiyeneba Tu
iqneba Tu ara zogierTi
ara yvela monawilis
meTodi zogierTi
SemTxvevaSi.
adamianisTvis an
sakiTxisTvis Seusabamo?
22.

vin
ganaxorcieleb
s kvlevas?

SeuZlia Tu ara sxvadasxva garkveva, Tu vin


adamians kvlevis
ganaxorcielebs
sxvadasxva nawilis
monacemebis Segrovebas,
dagegmva da
damuSavebasa da angariSis
ganxorcieleba?
momzadebas.

monacemebis analizi
SekiTxva
23.

rogor
gaanalizdeba
monacemebi?

qvekiTxvebi da problemebi

gadawyvetilebebi

dasamuSavebeli monacemebi
ricxviTia Tu verbaluri?

raodenobrivi da
Tvisebrivi monacemebis
damuSavebisa da analizis
legitimuri da
aralegitimuri meTodebis
dadgena.

romeli programuli
uzrunvelyofaa
xelmisawvdomi monacemebis
damuSavebisa da
analizisTvis?
romeli statistikuri
kriteriumebi iqneba
saWiro?
rogor moxdeba
monacemebis kontent
analizi?

gansazRvra, monacemebis
damuSavebisa da analizis
romeli meTodebi romeli
tipis monacemebs da
kvlevis romel kiTxvebs
Seesabameba.
Semowmeba, rom monacemebis
damuSaveba da analizi

238

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

rogor Sejamdeba da
wardgindeba verbaluri
monacemebi?
rogor damuSavdeba Ria
kiTxvebze miRebuli
gansxvavebuli pasuxebi?
monacemebis wardgena
moxdeba pirovnebebis,
sakiTxebis, jgufebis
mixedviT, Tu am yvelafris
gaerTianebiT?

kvlevis miznebs
emsaxureba.
monacemebis dacvis
sakiTxebis gadawyveta, Tu
monacemebi garedan
mowveulma an
konkretulma Sinaurma
adamianma unda daamuSaos.

miznad isaxavs kvleva


ganzogadebebs?
vin daamuSavebs
monacemebs?
24.

rogor unda
moxdes
monacemebis da
maTi
interpretacie
bis Semowmeba
da validacia?

mkvlevris interpretaciis
Semowmebis ra
SesaZleblobebi aqvT
monawileebs?

kvlevis ganmavlobaSi
respondentebis
validaciis procesis
gansazRvra.

kvlevis romel etapzea


aucilebeli validacia?

sxvadasxva perspeqtividan
da sxvadasxva
interpretaciiT angariSis
momzadebis
gadawyvetilebis miReba.

ra moxdeba, Tu
respondentebi ar
daeTanxmebian mkvlevris
interpretacias?

gadawyvetilebis miReba
angariSis Sesaxeb
respondentebis
mosazrebis gamoxatvisa
da masze vetos uflebis
Taobaze.

Sedegebis da angariSis warmodgena


SekiTxva
25.

rogor unda
daiweros
kvleva da
kvlevis
angariSi?

qvesakiTxebi da problemebi
vin dawers angariSs da
visTvis?
ramdenad detaluri unda
iyos angariSi?
ras unda moicavdes
angariSi?
kvlevis gavrcelebis
romeli arxebi
gamoiyeneba?

gadawyvetilebebi
darwmuneba, rom mocemuli
auditoriisTvis
gamoiyeneba angariSis
yvelaze adekvaturi
forma.
angariSi unda iyos
SeZlebisdagvarad mokle,
gasagebi da sruli.
SesaZleblobis
SemTxvevaSi, Tu es

239

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


samarTliania, Sejamebebis
wardgena.
darwmuneba, rom angariSi
samarTliani kritikisa da
Sefasebis saSualebas
iZleva.
26.

27.

rodis unda
daiweros
kvleva da
kvlevis
angariSi
(magaliTad,
mimdinare Tu
Semajamebeli)?

ramdenjer unda moxdes


angariSis wardgena?

rogor unda
iqnas
wardgenili
Sedegebi _
cxrilebis Tu
narativis
saxiT?

rogor uzrunvelvyoT,
rom yvelam gaigos
angariSis ena an
statistika?

risTvis dgeba Sualeduri


angariSebi?

gadawyvetileba
angariSisTvis yvelaze
Sesatyvisi drois,
miznebisa da auditoriis
Taobaze.
angariSis wardgenis
statusis gansazRvra
(magaliTad, formaluri,
araformaluri, sajaro,
piradi).

rogor davicvaT
monawileebis
konfidencialoba?
rogor unda warvadginoT
sxvadasxva Tvalsazrisi?

angariSis yvelaze
adekvaturi formis
SerCeva.
gadawyvetileba
angariSisTvis
ganmartebiTi leqsikonis
darTvis Taobaze.
gadawyvetilebis miReba
angariSis formatis
(formatebis) Taobaze.
warsadgeni angariSebis
raodenobisa da drois
gansazRvra.
individis uflebebis
dacvis meTodebis
gansazRvra daMmaTi
dabalanseba sazogadoebis
uflebasTan _ icodes.

28.

rogor unda
iqnas
wardgenili
araverbaluri
formiT
miRebuli
Sedegebi?

moiTxovs Tu ara
sxvadasxva mxare
sxvadasxva angariSs?
rogor unda iqnas daculi
monawileebis
konfidencialoba?
rogor unda iqnas
wardgenili sxvadasxva
Tvalsazrisi?

gadawyvetilebis miReba
angariSis yvelaze
adekvaturi formis
Taobaze.
warsadgeni angariSebis
raodenobisa da drois
gansazRvra.
zepiri angariSis
werilobiTi Canaweris

240

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


uzrunvelyofa.
individis uflebebis
dacvis meTodebis
gansazRvra da maTi
dabalanseba sazogadoebis
uflebasTan _ icodes.
29.

30.

vis
waredgineba
angariSi
(kvlevis
aucilebeli
da SesaZlo
auditoriebi)?

yvela monawile miiRebs


Tu ara angariSs?

dainteresebuli mxareebis
identificireba.

ra moxdeba, Tu
dainteresebul mxareebs
ar miewodebaT angariSi?

dainteresebuli
mxareebisTvis
misawodebeli minimaluri
da maqsimaluri masalis
gansazRvra.

ramdenad
xSirad unda
moxdes
angariSis
wardgena?

aucilebelia Tu ara
Sualeduri angariSebis
wardgena?

angariSis wardgenis
grafikis gansazRvra
droisa da sixSiris
TvalsazrisiT.

Tu Sualeduri angariSebi
gakeTda, ra gavlena
SeiZleba moaxdinos aman
momaval angariSebze, an
kvlevis msvlelobaze?

angariSebis
maformirebeli da
Semajamebeli bunebis
gansazRvra.

kvlevis dagegmvis marTva


zemoT Tqmulidan gamovlinda kvlevis dagegmvis sirTule, Tumca ar
unda vifiqroT, rom kvleva yovelTvis gegmis mixedviT warimarTeba!
magaliTad, SeiZleba Tavi iCinos SerCevis sikvdilianobam (monawileebi
toveben kvlevas) an kiTxvarebze pasuxis gacemis sixSire iyos Zalian
dabali, problemuri iyos Semdgomi analizis ganxorcieleba, angariSis
wardgena da generalizacia, ar iyos administraciuli mxardaWera an
aRmoCndes, rom kvlevisTvis gankuTvnili dro dagegmilze gacilebiT
naklebia. es

ar

niSnavs, rom kvleva

ar

unda

daigegmos, ubralod,

saxifaToa gegmaze srulad mindoba. imis sailustraciod, Tu ras unda


moicavdes

kvleviTi

proeqti,

ix.

wignis

Tanmxlebi

veb-gverdi

(http://www/routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 3, faili 3. 2. ppt).

241

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

zemoT aRwerili dagegmvis sirTuleebTan gasamklaveblad arsebobs


oTxi stadiis martivi modeli:

gansazRvreT kvlevis miznebi;

gansazRvreT

da

prioritetebis

mixedviT

daalageT

kvlevis

ganxorcieldebis SezRudvebi;

kvlevis

SesaZleblobebi

SezRudvebis

am

pirobebis

farglebSi

dagegmeT.
TiToeuli

stadia

ramdenime

operacias

moicavs

(ix.

http://www/routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 3, faili 3. 4. ppt). 3. 4


CanarTSi

ufro

detalurad

aris

warmodgenili

mocemulia TiToeuli stadiis operaciebi.

es

modeli,

sadac

242

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

kvlevis

dagegmvisas

mniSvnelovania,

romel

etapze

da

romeli

SerCevisas ra instrumentebs gamoiyeneben. 3. 5 CanarTSi warmodgenilia

243

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

aseTi

dagegmvis

matrica

(aseve,

ix.

Morrison 1993: 109),

magaliTad,

mciremasStabiani kvlevisTvis.
CanarTi 3. 5.
kvlevis dagegmvis matrica

dro

I stadia
(dasawyisi)

direqtori/
saswavlo
nawilis gamge

dokumentebi interviu

dokumentebi interviu

dokumentebi

interviu

kiTxvari II

kiTxvari I

kiTxvari II

interviu
kiTxvari III

kiTxvari I

kiTxvari II

maswavleblebis
II jgufi
maswavleblebis
III jgufi
studentebi

kiTxvari I

kiTxvari II

kiTxvari I

kiTxvari II

kiTxvari I

kiTxvari II

mSoblebi

dokumentebi

maswavleblebis
I jgufi

II stadia
(3 Tve)

III stadia
(6 Tve)

IV stadia V stadia
(9 Tve)
(12 Tve)

kiTxvari III
kiTxvari III
kiTxvari III
interviu
kiTxvari III

interviu

interviu
dokumentebi

universiteti
maswavlebeli
ganmanaTleblebi

aseTi

matriculi

midgoma

dagegmvis

procesSi

myof

mkvlevars

saSualebas aZlevs, Tvalis erTi gadavlebiT dainaxos SerCeva da drois


garkveul

momentSi

gamoyenebuli

instrumentebi,

naTlad

dainaxos

Cavardnebi da dasvas iseTi kiTxvebi, rogoricaa:

ratom gamoiyeneba es konkretuli instrumentebi mocemul dros da ara


_ sxvebi?

ratom gamoiyeneba es konkretuli instrumentebi mocemul adamianebTan


da ara _ sxvebTan?

ratom gamoiyeneba

am konkretul dros ufro meti instrumenti, vidre

_ sxva dros?

ratom aris Tavmoyrili amdeni instrumenti kvlevis dasasruls?

244

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

ratom miewodebaT garkveul jgufebs ufro meti instrumenti, vidre _


sxvebs?

ratom

aris

zogierTi

jgufi

aSkarad

uaryofili

(magaliTad,

mSoblebi): es kvlevisTvis politikuri ganzomilebaa?

ratom gamoiyeneba, ZiriTadad, kiTxvarebi?

ratom ar gamoiyeneba saerTod zogierTi instrumenti (magaliTad,


dakvirveba, testireba)?

ra ganasxvavebs xuT etaps erTmaneTisgan?

aqvs Tu ara dokumentebi mxolod garkveul konkretul mxares (da Tu


asea, SesaZlebelia Tu ara instituciuri xazis arsebobaSi daeWveba)?

aris Tu ara ufro rTuli kontaqtSi Sesvla zogierT mxaresTan,


vidre sxvebTan (magaliTad, universitetis pedagogebTan)?

aris Tu ara zogierTi mxare ufro mniSvnelovani kvlevisTvis, vidre


sxvebi (magaliTad, direqtorebi)?

ratom

ar

moxvda

zogierTi

mxare

SerCevaSi

(magaliTad,

skolis

mmarTvelebi, gadawyvetilebis mimRebni, maswavlebelTa asociaciebi da


kavSirebi)?

riT gansxvavdeba erTmaneTisgan maswavlebelTa sami jgufi?


matriculi

dagegmva

maxasiaTeblebis

gamosadegia

gamosavlenad.

kvlevis

SesaZlebelia

dagegmvis
damatebiTi

ZiriTadi
matricebis

Seqmna kvlevis sxva Tvisebebis saCveneblad, magaliTad:

SerCevis identifikaciis vadebi;

Sualeduri angariSis daweris vadebi;

saboloo angariSis daweris vadebi;

pretestisa da post-testis vadebi (eqsperimentul kvlevaSi);

aucilebeli resursebiT intensiuri momaragebis vadebi (magaliTad,


reprografia).
es

magaliTebi

matricebis

Seqmna,

mxolod

vadebis

romlebic

sxva

sakiTxs

faravs.

kombinaciebs

SeiZleba

moicavs,

sxva

magaliTad,

245

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

auditoriisTvis
angariSisTvis,

angariSis
monawileTa

wardgena,
mier

kvleviTi

mowodebuli

jgufis

Sexvedra

instrumentebi

da

a. S.

matrica Sejamebis sasargeblo saSualebaa.

magaliTi
vTqvaT, skolaSi Zalian dabalia moraluri mdgomareoba da moiwvies
mkvlevari, romelmac unda ikvlios skolis organizaciuli kultura.
mkvlevars

misces

sruli

wvdoma

skolaze

da

xuTi

Tve

proeqtis

dawyebidan angariSis wardgenamde (ufro sruli versiisTvis mimarTeT


Tanmxleb veb-gverds: http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 3,
faili 3. 3. doc). mkvlevari Semdegnairad gegmavs kvlevas:

miznebi

skolaSi

arsebuli

subkulturebis

organizaciuli

sruli

da

kulturisa

siRrmiseuli

(kulturebisa)

suraTis

da

warmodgena,

dominirebuli kulturebisa da subkulturebis CaTvliT.

miTiTeba organizaciuli kulturis (kulturebis) Zlier mxareebze.

SeTavazebebisa

da

rekomendaciebis

uzrunvelyofa

skolis

organizaciuli kulturisa da misi ganviTarebisTvis.

kvlevis kiTxvebi

ra

ZiriTadi

da

meorexarisxovani

elementebi

aqvs

organizaciul

kulturas skolaSi?

ra organizaciuli kulturebi da subkulturebi arsebobs skolaSi?

romeli (sub)kulturebia

yvelaze

metad

an naklebad dominanturi

skolaSi da skolis romeli mxareebia yvelaze metad an naklebad


dominanaturi?

ramdenad Zlieri da intensiuria (sub)kulturebi skolaSi?

ra mizezebi da efeqtebi aqvs (sub)kulturebs skolaSi?

246

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

rogor aris SesaZlebeli skolaSi (sub)kulturebis gaumjobeseba?

fokusi
gamokvleuli iqneba organizaciuli kulturebis sami done:

Zireuli Rirebulebebi da daSvebebi;

miRebuli Rirebulebebi da dadgenili qcevebi;

artefaqtebi.
organizaciuli

kultura

exeba

Rirebulebebs,

daSvebebs,

rwmenebs,

miRebul Teoriebs, dakvirvebul praqtikebs, konfliqtur sferoebsa da


konsensuss; artefaqtebSi, werilebSi, dokumentebsa da sametyvelo enaSi
mocemul formalur da dafarul Setyobinebebs; Cven ase vakeTebT amas
_

damokidebulebas;

kontrols,
sistemasa

fizikur

komunikacias,
da

miRebaSi

motivacias,

garemos,

wesebsa

da

skolis

CarTulobas,

urTierTobebs,

ritualebs,

ambebs,

mikropolitikas,

uflebamosilebis

Zalauflebas,
waxalisebis

gadawyvetilebebis
miniWebasa

da

eqspulatacias/manipulacias, liderobas, erTgulebasa da a. S.

meTodologia
organizaciuli kultura mouxelTebelia, Tumca Zalze xelSesaxebia
misi

gavlena

raodenobrivi

skolis
sazomebis

funqcionirebaze.
gamoyenebis

es

gvafiqrebinebs,

miuxedavad,

isini,

rom

savaraudod,

skolis kulturis Sesaxeb mxolod SedarebiT zedapirul informacias


mogvcemen.

skolis

kulturis

(kulturebis)

aspeqtebis
raodenobrivi

kulturis
da

gamosavlenad
da

Tvisebrivi

ufro

Rrmad

subkulturebis

mniSvnelovania
meTodologiebis

kvlevisTvis,

skolis

naklebad

TvalsaCino

monacemebis

Segrovebis

kombinireba.

empiriuli

monacemebis mosagroveblad gamoyenebuli iqneba Sereuli meTodologia,


ricxvobrivi da verbaluri monacemebi, raTa mogrovdes sruli da sando
informacia. mTliani suraTis misaRebad gamoyenebuli iqneba gamokiTxva,

247

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

xolo ufro daxvewili analizi miRweuli iqneba individualuri da


jgufuri interviuebisa da fokus jgufebis meSveobiT (CanarTi 3. 6).

instrumentebi
Segrovebuli monacemebi didwilad iqneba aRqmaze dafuZnebuli da
masSi Seva TanamSromelTa mier (sub)kulturebis xedva. mas Semdeg, rac,
nawilobriv, eTnografiidan da anTropologiidan, miRebuli iqneba da
ganisazRvreba organizaciuli kulturis cneba, kvlevaSi gamoyenebuli
iqneba Tvisebrivi da erTnografiuli meTodebi.
erT-erTi winaswar ganWvretili sirTulea is, rom skolis naklebad
xelSesaxebi

aspeqtebi

SeiZleba

yvelaze

rTuli

gamosavleni

iyos

monacemebis mogrovebis TvalsazrisiT. adamianebs ara marto gauWirdebaT


pasuxebis gacema da konstruqtebis gamoTqma, aramed maT SeiZleba uari
Tqvan sajaro gancxadebaze. rac ufro metad iqneba mouxelTebeli da
aragazomvadi elementebi kvlevaSi da rac ufro mdidari monacemebi
iqneba

mosagrovebeli,

miT

metad

iqneba

intensiuri

da

sensitiuri

pirovnebaTSorisi qcevis, monacemebis pirispir Segrovebisa da Tvisebrivi


monacemebis saWiroeba.

248

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

monacemebis
aucilebel

SegrovebisTvis

minimums

Seadgens

ramdenime

instrumenti

kiTxvarebi, naxevrad

gamoiyeneba:

struqturirebuli

interviuebi (individualuri da jfuguri), dakvirvebis monacemebi da


dokumenturi

monacemebi.

qvemoT

mocemulia

TiToeuli

instrumentis

aRwera.

kiTxvarebi
gamokiTxvaSi gamoyenebulia komerciulad xelmisawvdomi kiTxvarebi,
romelTagan TiToeuli skolis kulturis gansxvavebul aspeqts zomavs,
kerZod:

organizaciuli kulturis kiTxvari (Harrison and Stokes 1992) naxulobs


erTian kulturebs da iZleva zogad suraTs rolis, Zalauflebis

miRwevisa

da

mxardaWeris

kulturebis

terminebiT;

aseve,

ikvlevs

gansxvavebebs arsebul da prioritetul kulturebs Soris.

organizaciuli kulturis

angariSi (Cooke and Lafferry 1989)

iZleva

arsebuli organizaciuli kulturebis yovelmxriv da sando analizs.


reitingebis

skalebis

gamoyenebiT

kiTxvarebi

daafiqsireben

organizaciuli kulturis gamoxatul, miRebul, dadgenil, TvalsaCino


aspeqtebs da gazomaven, magaliTad, kulturis gaziarebulobis xarisxs,
arsebuli da idealuri kulturebis Tanxvedras, kulturis siZlieresa
da intensivobas.

naxevrad struqturirebuli interviuebi


individebisTvis
Tvisebrivi
SedarebiT

da

jgufebisTvis

interviuebiT
mouxelTebeli

mogrovdeba
aspeqtebis,

naxevrad
monacemebi

struqturirebuli
skolis

magaliTad,

kulturis

Rirebulebebis,

daSvebebis, rwmenebis, survilebisa da problemebis Sesaxeb. interviuebi


iqneba naxevrad struqturirebuli, anu warimarTeba mocemuli gegmiT da
Ria kiTxvebis gamoyenebiT. vinaidan pirispir individualuri interviu
SeiZleba afrTxobdes garkveul jgufebs, amitom gamoyenebuli iqneba

249

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

jgufuri interviuebi. yvela interviuSi mniSvnelovani nawili iqneba


damxmare kiTxva ratom?.

dakvirvebis monacemebi
dakvirvebis
informacias
garemos

monacemebi

da

Semdeg

Taobaze

fizikuri

gadamowmdeba

monawileebis

garemos
intervius

pasuxebis,

Sesaxeb

gvawvdis

masalebiT, fizikuri

aRqmebis,

mosazrebebisa

da

damokidebulebebis gamosavlenad. artefaqtebi, tansacmeli, saerTo da


piradi sivrceebi, aveji, SeniSvnebi, regulaciebi da a. S. _ es yvelaferi
informacias awvdis monawileebs.

dokumenturi monacemebi
dokumentebis analizi da skolaSi formaluri sakiTxebis Semcveli
damatebiTi monacemebi gamoiyeneba, rom warmoCindes,

ras moicaven da ras

gamoricxaven isini.

SerCeva
pirveli _ kiTxvari miewodeba yvela TanamSromels, vinc gamoTqvams
monawileobis survils. meore _ naxevrad struqturirebuli interviu
Catardeba kritikuli SemTxvevis safuZvelze anu im monawileebTan,
romlebic gadamwyvet poziciebze imyofebian da vinc skolis aqtivobebisa
da muSaobis mcodne xalxia.
gamokiTxvis

instrumentebisTvis

iqneba

stratificirebuli

SerCeva,

raTa inaxos, rogor icvleba skolis organizaciuli kulturis aRqmebi


qveSerCevebis
pasuxebs

maxasiaTeblebis

Soris

mixedviT.

kongruentulobis

an

es

sxvadasxva

gansvlis

qvejgufebis

doneebis

dadgenis

saSualebas mogvcems. aq, aseve, Seva SerCevis nominaluri maxasiaTeblebi,


rogoricaa

asaki,

ganaTlebis

done,

departamenti,

warmomavloba, erovneba, skolaSi muSaobis wlebi.

sqesi,

eTnikuri

250

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

parametrebi
monacemebi aikrifeba erTjeradad da ara _ droSi ganmeorebulad.
monacemebis mogrovebisTvis gamoyenebul iqneba multi-meToduri midgoma.

kvlevis etapebi
kvleva xuTi etapisgan Sedgeba:

etapi I: SemuSaveba da operacionalizacia


es etapi moicavs:

literaturisa

da

komerciulad

warmoebuli

instrumentebis

mimoxilvas;

kvlevis kiTxvebis garkvevas;

meTodologiisa da SerCevis garkvevas.

etapi II: instrumentebi da instrumentebis pilotireba


es etapi moicavs:

kiTxvarebis Seqmnas da pilotirebas;

naxevrad struqturirebuli intervius dagegmvas da pilotirebas;

dakvirvebis monacemebis mogrovebas;

dokumenturi monacemebis analizs.

ufrosi TanamSromlebis SezRuduli raodenobis gamo SeuZlebelia


maTTan

piloturi

intervius

Catareba,

vinaidan

es

gamoricxavs

maT

monawileobas saboloo monacemebis mogrovebaSi.

etapi III: monacemebis Segroveba


es Semdegi TanmimdevrobiT moxdeba: jer miewodebaT kiTxvarebi, Semdeg
gaanalizdeba kiTxvarebiT miRebuli monacemebi, rac mogvcems masalas
interviusTvis. interviuebi paralelurad Catardeba.

251

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

etapi IV: monacemebis analizi da interpretacia


raodenobrivi monacemebi SPSS-is gamoyenebiT gaanalizdeba, romelic
analizisTvis

skolis

gamocalkevebasac

qvejgufebisgan

uzrunvelyofs.

miRebuli

Tvisebrivi

pasuxebis

monacemebi

kontent

analizis oqmebis mixedviT damuSavdeba.

etapi V: angariSi
kvlevis

Sedegebis

srul

angariSSi

Seva

daskvnebi,

praqtikuli

gamoyenebebi da rekomendaciebi.

eTika da sakuTrebis ufleba


proeqtSi

monawileoba

informirebuli

Tanxmobis

safuZvelze

da

nebayoflobiTi iqneba, kvlevidan nebismier momentSi gamoTiSvis uflebiT.


gamokiTxvis
skolaSi

zomisa

wamyvani

da

farglebis

figurebis

gaTvaliswinebiT,

identificirebis

mosalodnelia

SesaZlebloba,

Tumca

angariSi konfidencialuri iqneba. amas gasagebad avuxsniT potenciur


monawileebs. angariSis asli daegzavneba yvela TanamSromels. monacemebi,
mas Semdeg, rac mkvlevars miewodeba, misi kuTvnilebaa da man SeiZleba
isini ar gamoiyenos ise, rom skolis amocnoba sazogadod SesaZlebeli
iyos. angariSi skolis sakuTrebaa.

vadebi
proeqti dasruldeba xuT TveSi:

pirveli Tve daeTmoba saTanado literaturis mimoxilvas;

meore Tve _ instrumentebis Seqmnasa da kvlevis dizains;

mesame Tve _ monacemebis mogrovebas;

meoTxe Tve _ monacemebis analizs;

mexuTe Tve _ angariSis daweras.

warmodgenili
Catarebisadmi

magaliTi

sistemur

gviCvenebs

midgomas,

da

is

kvlevis
skolis

dagegmvisadmi
aRqmul

da

saWiroebas

252

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

emyareba.

is

muSaobs

mocemuli

SezRudvebis

farglebSi

da

naTlad

warmoaCens, Tu ras mogvcems. miuxedavad imisa, rom kvlevaSi ar aris


gansazRvruli

Sesamowmebeli

hipoTeza,

ar

iqneba

Zneli

kiTxvebis

hipoTezebad gardaqmna, Tu am stils mieniWeba upiratesoba.

daskvna
kvlevis dagegmvas marTavs idea miznisTvis Sesatyvisobis Sesaxeb.
kvlevis gegma unda ergebodes kvlevis miznebs. Tu am Tavis wakiTxvis
Semdeg mkiTxvels Seeqmna gancda, rom kvlevis amocana rTulia, maSin
misTvis mniSvnelovani Setyobineba iqneba, rom dagegmvisas aucilebelia
sizuste

da

gaazrebuloba,

kvlevis

Sefasebis

Tu

mkvlevari

kiTxvarisTvis

Rirebuli

mimarTeT

da

Tanmxleb

efeqturia.
veb-gverds

(http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 3, faili 3. 4. doc).

253

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

4 SerCeva
Sesavali
kvlevis

xarisxi

Sesatyvisobis

ara

mixedviT

marto

meTodologiisa

narCundeba

an

da

ecema,

instrumentebis

aramed

kvlevaSi

gamoyenebuli SerCevis strategiis adekvaturobiTac (ix. Morrison 1993: 11217).

SerCevis

sakiTxi

sakvlevi

populaciis

gansazRvrisTanave

dgeba.

mkvlevarma SerCevis Sesaxeb gadawyvetilebebi kvlevis dagegmvis adreul


etapebze

unda

miiRos.

iseTi

faqtorebi,

rogoricaa

xarjebi,

dro,

xelmisawvdomoba, xSirad ar aZlevs mkvlevrebs saSualebas, rom mTliani


populaciidan
esaWiroebaT,

miiRon
rom

informacia.

monacemebis

aqedan

miReba

gamomdinare,

SeeZloT

ufro

maT
mcire

xSirad
zomis

jgufisgan anu mTliani populaciis qveerTobliobidan ise, rom miRebuli


codna

Sesaswavli

mTliani

populaciis

(rogorc

ar

unda

iyos

gansazRvruli) reprezentaciuli iyos. Ees, ufro mcire zomis jgufi, anu


qveerToblioba

aris

SerCeva. gamocdili mkvlevrebi iwyeben mTliani

populaciiT da Semdeg gadadian SerCevaze. amis sapirispirod, naklebad


gamocdilebi muSaoben qvemodan zemoT, anu sazRvraven respondentTa im
minimalur raodenobas, romelic saWiroa kvlevis Casatareblad (Baily
1978). Tumca, populaciis winaswar identificirebis gareSe praqtikulad
SeuZlebelia SerCevis reprezentaciulobis Sefaseba.
davuSvaT, klasis maswavlebeli erTi TviT gaanTavisufles saswavlo
procesidan, raTa ikvlios mecnieruli eqsperimentebis Catarebis unarebi
13 wlis moswavleebSi. aseve, davuSaT, kvleva tardeba sam skolaSi, TiTo
skolaSi 300 moswavlea, sul _ 900, xolo monacemebis mosagroveblad
gamoiyeneba

naxevrad

struqturirebuli

interviu.

maswavleblisTvis

micemuli drois simciris gamo SeuZlebeli iqneba cxraasive moswavlis


(populaciis _ yvela SemTxvevis erTobliobis) interviuireba. aqedan
gamomdinare, interviu seleqciuri unda iyos da 900-ze naklebi moswavle

254

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

unda gamoikiTxos. rogor unda SearCios maswavlebelma? rogor

miiRebs

gadawyvetilebas

airCios

imis

Taobaze,

Tu

romeli

moswavle

interviusTvis?
Zalian bevri iqneboda, mas rom 200 moswavlesTan Caetarebina interviu?
Zalian cota iqneboda, mxolod 20 moswavle rom aerCia? mxolod vaJebTan
an mxolod gogonebTan rom emuSava, miiRebda swor suraTs? mxolod im
moswavleebs

rom

mieRoT

kvlevaSi

monawileoba,

zusti

da

sabunebismetyvelo mecnierebis maswavleblis TqmiT, kargebi rom iyvnen,


miscemda es mas 900 moswavlisgan Semdgari populaciis Sesaxeb realur
suraTs?

iqneb

misTvis

ukeTesi

iqneboda,

is

moswavleebi

aerCia,

romlebsac uWirdaT es sagani da didad ar siamovnebdaT. davuSvaT, man


mxolod interviuirebis dReebSi aRmoaCina, rom is kargi moswavleebi
da isinic,

romlebsac ar moswonT es sagani, acdenen da sul ar

eswrebian zusti da sabunebismetyvelo mecnierebis gakveTilebs. rogor


SeZlebs is am moswavleebTan Sexvedras?
amgvari gadawyvetilebebis miReba da problemebTan Sejaxeba uwevT
mkvlevrebs

kvlevis

dagegmvisas.

SerCevis

procesSi

oTxi

ZiriTadi

faqtoria gasaTvaliswinebeli:

SerCevis moculoba;

SerCevis reprezentaciuloba da parametrebi;

SerCevis xelmisawvdomoba;

SerCevis Sedgenisas gamoyenebuli strategia.

aq miRebuli gadawyvetilebebi gansazRvravs, Tu romeli strategia


gamoiyeneba

SerCevis

Sedgenisas

(ix.

http://www.routledge.com/textooks/9780415368780 _ Tavi 4, faili 4. 1. ppt). am


SemTxvevaSi daSvebulia, rom SerCeva realurad saWiroa, Tumca SeiZleba
iyos SemTxvevebi, rodesac mkvlevars xeli populaciaze ufro miuwvdeba,
vidre _ SerCevaze.

SerCevis moculoba

255

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

kiTxva, romelic xSirad awuxebs axalbeda mkvlevars, aris, ramdenad


didi unda iyos SerCeva. aq ar arsebobs erTi swori pasuxi, SerCevis
swori zoma damokidebulia kvlevis mizanze da sakvlevi populaciis
bunebaze.
rCevis

Tumca,

mocema.

SeiZleba

SesaZlebelia

zogadad,

ara

marto

am

rac
met

sakiTxTan

ufro

didia

sandoobas,

dakavSirebiT

SerCeva,
aramed

miT

ramdenime

ukeTesi;

ufro

es

daxvewili

statistikuri meTodebis gamoyenebis saSualebasac iZleodes.


amrigad, bevri Tvlis, rom Tu mkvlevari statistikuri analizis
romelime

formis

gamoyenebas

apirebs

Tavisi

monacemebisTvis,

maSin

SerCevis minimaluri zoma unda iyos 30 SemTxveva, Tumca es Zalian mcire


ricxvia da gacilebiT mets girCevdiT. mkvlevrebma nebismieri saxis
monacemebis

mogrovebamde,

urTierTmimarTebebis

winaswar

kvleva

unda

surT

ifiqron,

TavianTi

Tu

momavali

ra

saxis

SerCevis

qvejgufebSi. cvladebis raodenoba, romelTa gakontrolebasac apirebs


mkvlevari analizisas da statistikuri testebi, romelTa gamoyenebac
surs, gasaTvaliswinebelia kvlevis dawyebamde, SerCevis Taobaze miRebul
gadawyvetilebebSi. Cveulebisamebr, gamoiyeneba wesi, romlis mixedviTac,
TiTo cvladze, sul mcire, 30 SemTxveva unda modiodes, anu mkvlevars
TiToeuli cvladisTvis minimum 30 SemTxveva unda hqondes (cxadia, erTi
cvladisTvis aRebuli 30 SemTxveva meore cvladisTvisac isev 30 SeiZleba
iyos).

Tumca,

swrafad

es

izrdeba,

realobasTan
Tu

SerCeva

Zalian

dabali

populaciis

miaxloebaa.

sxvadasxva

Sedgeba (es sakiTxi qvemoT iqneba ganxiluli), rac

ricxvi

qvejgufisgan

xSirad xdeba xolme.

garda amisa, gansaxorcielebeli analizidan gamomdinare, zogierTi


statistikuri kriteriumi ufro did SerCevebs saWiroebs. magaliTad,
warmovidginoT, rom mkvlevars niSanTa SeuRlebis cxrilebis monacemebiT
unda xi-kvadratis (statistika, romelic xSirad gamoiyeneba, ganxilulia
mexuTe nawilSi) gamoTvla, magaliTad, imisTvis, rom naxos, Tu rogor da
ra

pasuxebs

iZleva

xuTqulian

skalaze

monawileTa

ori

qvejgufi

256

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

dawyebiT skolaSi, romelSic 60 aTi wlis moswavle da 20 maswavlebelia


(ix. qvemoT mocemuli diagrama).
cvladi: 10 wlis moswavleebma kviraSi erT saRamos unda Seasrulon erTsaaTiani
saSinao davaleba.
Zalian
ar
arc
veTanxmebi
Zalian
ar
veTanxmebi veTanxmebi,
veTanxmebi
veTanxmebi
arc ar
veTanxmebi
skolis 10 wlis
25
20
3
8
4
moswavleebi
skolis maswavleblebi
6
4
2
4
4

aq SeamCnevT, rom SerCevaSi 80 SemTxvevaa _

namdvilad misaRebi

raodenoba; Tumca diagramis aTi ujridan eqvsSi (60%) xuTze naklebi


SemTxvevaa

warmodgenili.

xi-kvadratis

gamoTvlisTvis

saWiroa,

rom

ujrebis 80%-ze metSi (anu aTidan rva ujraSi) xuTi an meti SemTxveva
iyos. am magaliTSi ujrebis mxolod 40%-Sia xuTze meti SemTxveva, ase
rom,

SedarebiT

didi

SerCeviTac

ki

ver

sruldeba

statistikuri

moTxovnebi sando monacemebisTvis iseTi martivi statistikisTvisac ki,


rogoric xi-kvadratia. es niSnavs, rom mkvlevarma, ramdenadac SeZlebs,
winaswar unda ivaraudos monacemebis SesaZlo ganawilebebi da naxos,
daabrkolebs Tu ara es saTanado statistikur analizs. Tu ganawileba,
savaraudod, ar iZleva sando statistikebis gamoTvlis SesaZleblobas,
maSin

unda

gaizardos

SerCevis

zoma,

meti

sifrTxiliT

moxdes

monacemebis interpretireba, ar gamoiyenon konkretuli statistikebi, an


Tavi daanebon am saqmes, Tu SerCevis zomis gazrda SeuZlebelia.
saqme isaa, rom TiToeul cvlads zomierad didi SerCeva sWirdeba
(minimum 6-10 SemTxveva). faqtobrivad, gorardi (Gorard 2003: 63) gvTavazobs,
rom

SegviZlia

daviwyoT

TiToeul

ujraSi

saWiro

SemTxvevebis

minimaluri raodenobiT, es ricxvi gavamravloT ujrebis raodenobaze da


miRebuli Sedegi gavaormagoT. zemoT mocemul magaliTSi, romelSic
eqvsi SemTxveva iyo TiToeul ujraSi, minimaluri SerCeva iqneboda 120
(6X10X2), Tumca Tavis dasazRvevad, rom TiTo ujraSi 10 SemTxveva mainc

257

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

gveqneba, sul mcire, 200 SemTxvevisgan Semdgari SerCeva ukeTesi iqneboda


(10X10X2) da mainc, arc amiT gvaqvs sruli garantia.
kidev erTi sakiTxi, romelic wamoiWreba am magaliTis miRma, isaa, rom
SeiZleba

mniSvnelovani

variacia

arsebobdes

kvlevis

monawileebis

pasuxebs Soris. gorards (2003) miaCnia, rom Tu fenomeni potenciurad


did variacias moicavs, maSin es gazrdis SerCevis zomas. iseTi cvladis
kvlevisas,

rogoricaa

inteleqtis

koeficienti

(IQ),

romlis

cvalebadobis SesaZlo diapazoni 70-dan daaxloebiT 150-mdea, ufro did


SerCevas saWiroebs da ara _ pataras.
qvejgufebs Soris urTierTmimarTebis sakvlevad, SerCevaSi minimaluri
raodenobis

SemTxvevebis

moTxovnis

msgavsad,

mkvlevarma

SerCevis

minimaluri zoma imitomac unda uzrunvelyos, rom samizne populacia


zustad iyos warmodgenili. iqneba ki didi SerCeva reprezentaciulobis
garantia? sulac ar aris aucilebeli, rom iyos! Cvens pirvel magaliTSi
mkvlevars SeeZlo 450 mdedrobiTi sqesis monawilisgan Semdgar SerCevaze
Caetarebina interviu, Tumca aq ar iqneboda warmodgenili mamrobiTi
sqesis populacia. mogvcems Tu ara mcire SerCeva reprezentaciulobis
garantias? da isev, sulac ar aris aucilebeli! es bolo varianti
daaxloebiT aseTia: maTi 50 procenti, vinc gamoxata azri, Tvlis, rom
moswonT zusti da sabunebismetyvelo mecnierebis gakveTilebi da es 50
procenti mxolod erTi moswavlea, radgan sul ori moswavle gamoikiTxa.
amasTan, Zalian didi SerCeva SeiZleba veeberTela gaxdes, Zalian patara
ki _ arareprezentaciuli iyos (magaliTad, pirvel magaliTSi mkvlevars
SeiZleba sdomoda 450 moswavlis interviuireba, magram es praqtikaSi
Zalian

didi

moculoba

iqneboda,

an

mas

SeiZleba

mxolod

10

moswavlesTan Caetarebina interviu, rac, yvela variantSi, ver iqneboda


900 moswavlisgan Semdgari populaciis reprezentaciuli).
rodesac

martivi

SemTxveviTi

SerCeva

gamoiyeneba,

SerCevis

zoma,

romelic unda asaxavdes garkveuli cvladis mniSvnelobas populaciaSi,


damokidebulia

rogorc

populaciis

zomaze,

ise

populaciaSi

258

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

heterogenulobis zomaze (Baily 1978). zogadad, Tanabari heterogenulobis


populaciebisTvis, rac ufro didia populacia, miT ufro didi zomis
SerCevaa saWiro. erTnairi zomis populaciebisTvis, rac ufro metia
heterogenuloba konkretuli cvladis mixedviT, miT ufro didi zomis
SerCevaa saWiro. imis gasazomad, Tu ramdenad arazustia SerCeva sakvlevi
populaciis

warmodgenisas,

gamoiyeneba

SerCevis

Secdoma,

romelsac

qvemoT ganvixilavT.
SerCevis

zomas,

garkveulwilad,

kvlevis

stilic

gansazRvravs.

magaliTad, gamokiTxvas, rogorc wesi, ufro didi SerCeva sWirdeba,


gansakuTrebiT maSin, Tu daskvniTi statistika gamoiyeneba. eTnografiul
an Tvisebriv kvlevaSi mcire zomis SerCeva metad savaraudoa. SerCevis
zomaze, aseve, SeiZleba gavlena moaxdinos xarjebma _ drois, fulis,
stresis, administraciuli uzrunvelyofis, mkvlevrebis raodenobis da
resursebis TvalsazrisiT. borgi da gali

(Borg and Gall 1979: 194_5)

Tvlian, rom korelaciur kvlevas, sul mcire, 30 SemTxvevis Semcveli


SerCeva

sWirdeba,

mizez-Sedegobriv_SedarebiT

da

eqsperimentul

meTodologiebs _ aranakleb 15 SemTxvevisa, xolo gamokiTxvaSi, sul


mcire, 100 SemTxveva unda grovdebodes TiToeul did qvejgufSi da 25 _
yovel mcire qvejgufSi.
borgi da gali (1979: 186) gvirCeven, rom SerCevis zomis dadgena
SerCevis

yvelaze

mcire

qvejgufSi

SemTxvevaTa

yvelaze

mcire

raodenobiT unda daviwyoT da Semdeg avideT zemoT da ara _ piriqiT.


ase magaliTad, Tu SerCevis 5 procenti 13-19 wlis biWebma unda Seadginon
da

es

qveSerCeva

30

SemTxvevisgan

unda

Sedgebodes

(magaliTad,

korelaciuri analizisTvis), maSin mTliani SerCeva iqneba: 30/0/05=600; Tu


SerCevis 15 procents 13-19 wlis gogonebi unda Seadgendnen da qveSerCeva
45 SemTxvevisgan unda Sedgebodes, maSin mTliani SerCeva iqneba 45/0/15=300.
albaTuri

(SemTxveviTi)

SerCevis

zoma

ori

gziT

SeiZleba

ganisazRvros: an mkvlevari windaxedulebas iCens da uzrunvelyofs, rom


SerCeva

SemTxvevebis

minimaluri

raodenobiT

populaciis

ufro

met

259

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Tvisebas warmoaCens, an maTematikuri formuliT miRebul cxrils iyenebs,


romelSic

warmodgenilia

populaciis

mocemul

ra

zomis

raodenobas

SemTxveviTi

SerCeva

(Morrison 1993: 117).

Seesabameba

erT-erTi

aseTi

magaliTi kreicsa da morgans ekuTvniT (Krejcie and Morgan 1970), romlebic


TavianT naSromSi gamoTqvamen mosazrebas, rom Tu mkvlevari SerCevas
mcirericxovani _ 30 an naklebi wevrisgan Semdgari _ populaciidan iRebs
(magaliTad, studentebis jgufi an klasSi moswavleebis jgufi), maSin man
mTeli populacia unda aiRos, rogorc SerCeva.
kreici da morgani (1970) miuTiTeben, rom rac ufro mcirericxovania
populacia, miT ufro didi wili unda moxvdes misgan aRebul SerCevaSi.
amis sapirispiroc marTebulia: rac ufro mravalricxovania mTliani
populacia, miT ufro naklebi wili moxvdeba misgan aRebul SerCevaSi
(ix. http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 4, faili 4. 2. ppt).
avtorebi aRniSnaven, rom rac ufro izrdeba populacia, miT ufro
mcirdeba am populaciis SerCevaSi Semavali wili da ucvleli rCeba mas
Semdeg, rac 384-s miaRwevs (Kreicie and Morgan 1970: 610). aqedan gamomdinare,
magaliTad, kvlevas, romelic moicavs patara dawyebiTi skolis bavSvebs
(100

moswavlemde),

dasWirdeboda,

SerCevaSi

xolo

did

skolis

moswavleTa

skolaSi,

romelSic

80-100
1200

procenti
moswavlea,

SemTxveviTobis misaRwevad moswavleTa 25 procenti iqneboda sakmarisi.


rodesac saqme SemTxveviT SerCevas exeba, zogadi wesis saxiT SeiZleba
iTqvas, rom rac ufro didia SerCeva, miT metia Sansi imisa, rom is
reprezentaciuli iyos.
albaTuri SerCevis moculobis gansazRvrisas gaTvaliswinebuli unda
iyos

ara

intervali

marto
_

populaciis

kidev

ori

zoma,

axali

aramed

termini.

ndobis
ndobis

done
done,

da

ndobis

Cveulebriv,

procentebiT gamoxatuli (Cveulebriv, 95 an 99 procenti), gviCvenebs, Tu


ramdenad darwmunebuli SegviZlia viyoT (95 an 99 procentiT), rom
miRebuli pasuxebi cvalebadobis mocemul diapazonSi ndobis mocemul
intervalSi

moxvdeba

(magaliTad,

procenti)

(ix.

260

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 4, faili 4. 2. ppt).


ndobis

intervali

aris

cvalebadobis

(anu

variaciis)

xarisxi,

anu

cvalebadobis diapazoni (magaliTad, 1 procenti, 2 procenti an 3


procenti),

romlis

sazogadoebrivi

garantiis

azris

mocemac

mravali

surs

mkvlevars.

gamokiTxvisas

magaliTad,
intervali 3

ndobis

procentia. es niSnavs, rom, Tu gamokiTxvis MmixedviT, politikur partias


xmebis

52

procenti

procentisa

da

procentiani

ara

ndobis

aqvs,

is

umetes,
done

SeiZleba
55

(55+3)

iyos

ara

umcires

procentisa.

migviTiTebs,

rom

am

49

(52_3)

SemTxvevaSi

drois

95

95

procentSi

SegviZlia darwmunebuli viyoT, rom am intervalSi aseT Sedegs miviRebT.


Tu gvsurs, rom ndobis maRali done gvqondes (vTqvaT, drois 99
procenti),

maSin

SerCevis

zomac

unda

gavzardoT.

meore

mxriv,

Tu

naklebad mkacri ndobis done gvinda, rom gvqondes (vTqvaT, drois 90


procenti), maSin SerCeva ufro mcire zomis iqneba. Cveulebriv, miRweulia
kompromisi da mkvlevrebi Tanxmdebian 95 procentian ndobis doneze.
analogiurad,

Tu

ndobis

cvalebadobis

SezRuduli

Zalian
diapazoni,

mcire

intervali

magaliTad,

gvinda

(anu

procenti),

maSin

SerCeva didi zomis iqneba, xolo Tu cvalebadobis maRali xarisxi


gvawyobs (magaliTad, 5 procenti), maSin SerCeva ufro mcire zomis iqneba.
albaTuri

SerCevisTvis

SerCevis

moculobebis

sruli

cxrili

warmodgenilia 4. 1 CanarTSi, sami ndobis donisa (90, 95 da 99 procenti)


da sami ndobis intervalis (5, 4 da 3 procenti) TanxlebiT.

261

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

CanarTi 4. 1.
SerCevis zoma, ndobis doneebi da ndobis intervalebi SemTxveviTi
SerCevisTvis

populacia
30
50
75
100
120
150
200
250
300
350
400
450
500
600
650
700
800
900
1,000
1,100
1,200
1,300
1,400
1,500
2,000
2,500
5,000
7,500
10,000
20,000
30,000
40,000
50,000
100,000
150,000
200,000
250,000

90%-iani ndobis done

95%-iani ndobis done

99%-iani ndobis done

ndoba
27
42
59
73
83
97
115
130
143
153
162
170
176
187
192
196
203
209
214
218
222
225
228
230
240
246
258
263
265
269
270
270
271
272
272
272
272

ndoba
28
44
63
79
91
108
132
151
168
183
196
207
217
234
241
248
260
269
278
285
291
297
301
306
322
333
357
365
370
377
379
381
381
383
383
383
384

ndoba
29
46
67
87
102
122
154
182
207
229
250
268
285
315
328
341
363
382
399
414
427
439
450
460
498
524
586
610
622
642
649
653
655
659
661
661
662

ndoba
28
45
64
81
94
111
136
157
176
192
206
219
230
249
257
265
278
289
298
307
314
321
326
331
351
364
392
403
408
417
419
421
422
424
424
424
425

ndoba
29
47
68
88
104
125
158
188
215
239
262
282
301
335
350
364
389
411
431
448
464
478
491
503
549
581
657
687
703
729
738
742
745
751
752
753
754

ndoba
29
46
67
86
100
120
150
176
200
221
240
257
273
300
312
323
343
360
375
388
400
411
420
429
462
484
536
556
566
583
588
591
593
597
598
598
599

ndoba
29
48
70
91
108
132
168
203
234
264
291
317
340
384
404
423
457
468
516
542
565
586
606
624
696
749
879
934
964
1,013
1,030
1,039
1,045
1,056
1,060
1,061
1,063

ndoba
29
48
70
91
108
131
168
201
233
262
289
314
337
380
400
418
452
482
509
534
556
577
596
613
683
733
859
911
939
986
1,002
1,011
1,016
1,026
1,030
1,031
1,033

ndoba
30
49
72
95
113
139
180
220
258
294
329
362
393
453
481
507
558
605
648
689
727
762
796
827
959
1,061
1,347
1,480
1,556
1,688
1,737
1,762
1,778
1,810
1,821
1,826
1,830

262

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


500,000
1,000,000

272
272

425
425

755
756

384
384

600
600

1,065
1,066

663
663

1,035
1,036

1,837
1,840

SegviZlia vnaxoT, rom populaciis zomis zrdasTan erTad SerCevis


zoma swrafad mcirdeba. zogadad (magram, cxadia, ara yovelTvis) rac
ufro didia populacia, miT ufro naklebi SeiZleba iyos albaTuri
SerCevis wili. aseve, rac ufro maRalia ndobis done, miT ufro didia
SerCeva da rac naklebia ndobis intervali, miT ufro didia SerCeva.
SerCevis tradiciul strategiaSi gamoiyeneba 95-procentiani ndobis done
da samprocentiani ndobis intervali.
arsebobs ramdenime veb-gverdi, romelic SemTxveviTi SerCevebisTvis
SerCevis zomis gamoTvlis serviss gvTavazobs. aseTi ufaso veb-gverdebis
ricxvSia Creative Service Systems-isa (http://www.surveysystem.com/sscalc.htm) da
Pearson NCS-is (http://www.pearsonncs.com/research/sample-calc.htm) kuTvnili vebgverdebi,

sadac

mkvlevars

da

populaciis

intervali,

Sehyavs
zoma,

sasurveli
SerCevis

ndobis
zoma

done,

ki

ndobis

avtomaturad

gamoiTvleba.
Tu

gamoiyeneba

gansxvavebuli

qvejgufebi

an

stratebi

(romelsac

qvemoT ganvixilavT), maSin mTliani SerCevisTvis wayenebuli moTxovnebi


TiToeul

qvejgufzec

vrceldeba.

magaliTad,

warmovidginoT,

rom

gamokiTxvas vatarebT mTel 1000 moswavlian mravaleTnikur skolaSi.


zemoT

mocemuli

formulis

reprezentaciulobisTvis
gvsurs,

Cveni

jgufis

278

mixedviT,

moswavle

stratificireba,

SemTxveviT

gvWirdeba.

Tumca,

magaliTad,

SerCevaSi
davuSvaT,

Cinelebad

(100

moswavle), espanelebad (50 moswavle), ingliselebad (800 moswavle) da


amerikelebad

(50

moswavle).

SemTxveviTi

SerCevis

viTvliT Cveni SerCevis zomas:


populacia SerCeva

zomis

cxrilidan

263

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


Cinelebi
espanelebi
ingliselebi
amerikelebi
sul

100
50
800
50
1,000

80
44
260
44
428

Cveni sawyisi 278 wevriani SerCevis zoma swrafad gaizarda da 428


gaxda. aqedan naTelia Semdegi: rac ufro metia stratebis (qvejgufebis)
raodenoba, miT ufro didi iqneba SerCeva. ganaTlebis sferoSi kvlevis
did nawilSi stratebi ufro ainteresebT, vidre _ mTliani SerCevebi, ase
rom,

es

sakiTxi

mniSvnelovania.

didi

SerCevis

saWiroeba

swrafad

SeiZleba gaCndes. Tu qvejgufebis saWiroeba dgas, maSin mTliani SerCevis


zomis gamoTvlis wesebi TiToeul qvejgufze vrceldeba.
amasTan, SerCevis zomis gansazRvrisas, aseve, pasuxebis arqona, cveTa
da

respondentebis

SesaZlo

zogierTi monawile datovebs

sikvdilianobac

unda

gaviTvaliswinoT.

kvlevas, ar daabrunebs

an daabrunebs

arasrulad Sevsebul anda gafuWebul kiTxvars (magaliTad, zogierT


kiTxvaze ar iqneba pasuxi gacemuli, an erTi pasuxis arCevis nacvlad,
ori arCevani iqneba

gakeTebuli). aqedan gamomdinare, sasurvelia, rom

SerCevis zoma saWiroze meti iyos (anu daematos wevrebi), vidre _


naklebi (Gorard 2003: 60). Tu mkvlevars ar aqvs garantirebuli wvdoma,
pasuxebi da, albaT, arc piradi daswreba kvlevis Catarebis procesze
(magaliTad, kiTxvarebis Sevsebisas iq yofna), maSin sasurveli iqneba
SerCevis zomis gaormagebac ki, raTa SesaZlebeli iyos mTeli miRebuli
informaciis gafiltvra da mxolod sufTa da Sevsebuli kiTxvarebis an
pasuxebis miReba.
zogjer

SerCevis

zomis

moTxovnebis

dakmayofileba

evoluciur

safuZvelzea SesaZlebeli. magaliTad, warmovidginoT, rom gsurT 300


maswavleblis SemTxveviTad SerCeva. 250 maswavleblisgan dadebiTi pasuxi
miiReT, magaliTad, satelefono interviuze an gamokiTxvaSi gamoyenebul
kiTxvarze, magram 50 maswavlebeli mainc gakldebaT. sakiTxi SeiZleba
martivad mogvardes SemTxveviT SerCevaze 50 sxva maswavleblis damatebiT

264

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

da Tu yvela maTganisgan ver miiRebT dadebiT pasuxs, SegiZliaT kidev


sxvebi daamatoT, sanam ar geqnebaT sasurveli raodenoba.
borgi da gali (1979: 195) Tvlian, rom, zogadi wesis saxiT, SerCevis
zoma didi unda iyos, rodesac:

bevri cvladia;

Tu

mosalodnelia

an

nawinaswarmetyvelebia

mxolod

mcire

gansxvavebebi an susti urTierTmimarTebebi;

SerCeva daiyofa qvejgufebad;

SerCeva heterogenulia Sesaswavli cvladis TvalsazrisiT;

damokidebuli cvladis sando sazomebi ar aris xelmisawvdomi.

openheimi (Oppenheim 1992: 44) amatebs, rom SerCevis zomaze moqmedebs da


gavlenas

axdens

monacemebisTvis

gamoyenebuli
SerCevis

skalebis

zoma

bunebac.

SeiZleba

ufro

saxeldebis
didi

iyos,

skalis
vidre

intervalebisa da Sefardebis skalebis monacemebisTvis (anu qvejgufebis


raodenobis sakiTxis nairsaxeoba, rac ufro meti qvejgufi an SesaZlo
kategoriaa, miT didi iqneba SerCeva).
bori

da

gali

(1979)

gvTavazoben

SerCevis

zomis

formuliT

gansazRvris midgomas (aseve, ix. Moser and Kalton 1977; Ross and Rust 1997: 427-38)
da

isinic

korelaciuri

kvlevebisTvis

statistikis

gamoyenebis

winadadebiT gamodian, rac, praqtikulad, SerCevis


Sebrunebuli

yvela

procesia

saxelmZRvaneloSia

cxrilebis

(romlebic

gansazRvris

TiTqmis

korelaciuri

mocemuli)

(Borg and Gall 1979: 201)

zomis
anu

korelaciis koeficientebis mniSvnelobis doneebis naxva da Semdeg im


zomis SerCevis moZebna cxrilSi, romelic saWiroa mniSvnelobis aseTi
donis

misaRebad.

magaliTad,

korelaciuri

mniSvnelobis

done

0.01

moiTxovda 10 wevrian SerCevas, Tu korelaciis koeficientis mniSvneloba


0.65-ia; an 20 wevrian SerCevas, Tu korelaciis koeficientis mniSvneloba
0.45-ia da 100 wevrian SerCevas, Tu korelaciis koeficientis mniSvneloba
0.20-ia. da isev, SesaZlebelia ukuproporciuli damokidebulebis danaxva:

265

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

rac ufro didia populacia, korelaciis koeficientis miT ufro mcire


mniSvneloba SeiZleba CaiTvalos mniSvnelovnad.
rogorc

Tvisebrivi,

ise,

raodenobrivi

gadamwyveti moTxovnaa, rom SerCeva

monacemebis

SemTxvevaSi

im populaciis reprezentaciuli

iyos, romlidanac aris aRebuli. disertaciaSi, romelic cxovrebiseul


istorias eZRvneba (anu n=1), SerCeva aris populacia!

Tvisebrivi monacemebi
Tvisebriv kvlevaSi, romelic miznad isaxavs 30 Zalze niWieri gogonas
Seswavlas, romelTac msgavsi social-ekonomikuri konteqsti aqvT da
damamTavrebeli

klasebis

biologiis

kurss

gadian,

xuTi

an

eqvsi

maTganisgan Semdgari SerCeva SeiZleba sakmarisi iyos mkvlevrisTvis,


romelic damatebiTi ganmamtkicebeli monacemebis miRebas validaciis
gziT apirebs.
Tu populacia heterogenulia, maSin didi zomis SerCevis Sedgenis
safuZveli heterogenulobas unda iTvaliswinebdes. amgvarad, saSualo
skolis

60

maswavleblidan,

sqesiT,

asakiT,

romlebic

specializaciis

erTmaneTisgan

sagniT,

gansxvavdebian

menejmentiT

an

saklaso

pasuxismgeblobebiT da a. S., arasakmarisi iqneba 10 wevrisgan Semdgari


SerCeva, romelSic mxolod qalebi da xelovnebisa da humanitaruli
sagnebis maswavlebeli iqnebian.

raodenobrivi monacemebi
raodenobrivi

monacemebisTvis

SerCevis

zusti

zomis

gamoTvla

SesaZlebelia sizustis donisa da albaTobis donis mixedviT, romelsac


mkvlevrebi iTxoven. Semdeg isini warmoadgens amgvari gadawyvetilebebis
safuZvelsa da dasabuTebas kvleviT naSromSi warmoadgenen (Blalock 1979).
magaliTisTvis

davuSvaT,

rom

maswavlebels/mkvlevars

saSualo

skolis 1000 moswavlis mosazrebebis SerCeva surs. is apirebs 10-quliani


skalis

gamoyenebas,

romelic

aradamakmayofilebelidan

moicavs

variantebs

absoluturad

sruliad

aRmafrTovaneblamde.

mas

266

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

ukve aqvs Tavisi klasis monacemebi, romelSic 30 moswavlea da fiqrobs,


rom sxva moswavleebis mosazrebebi mniSvnelovanwilad msgavsi iqneba.
misma

moswavleebma

Seafases:

saSualo

sityvebiT,

misi

aqtivoba
qula

(klasgareSe
7.27;

moswavleebi

RonisZieba)

standartuli

10-qulian

Semdegnairad

gadaxra

skalaze

1.98.

sakmaod

sxva

erTxmad

mogrovdnen Tbili, pozitiuri Sefasebis irgvliv. 1000 moswavlidan


ramdeni moswavle sWirdeba maswavlebels, rom zustad (anu sandod)
Seafasos,

Tu

ras

fiqrobs

mTeli

skola

(n

1000)

klasgareSe

RonisZiebaze?
es damokidebulia imaze, Tu sizustis ra xarisxis da albaTobis ra
donis miReba surs mas.

blalokis

mier

SemoTavazebuli

(1979:

215_18)

SerCevis

gamoTvlis

formula gviCvenebs, rom:

Tu mas awyobs +0.5-sa da _0.5 qulas Soris intervali da sizuste 20


SemTxvevidan

19,

maSin

1000

moswavlidan

mas

60

wevriani

SerCeva

sWirdeba.

Tu mas awyobs +0.5-sa da _0.5 qulas Soris intervali da sizuste 100


SemTxvevidan 99, maSin 1000

moswavlidan mas

104

wevriani SerCeva

sWirdeba.

Tu mas awyobs +0.5-sa da _0.5 qulas Soris intervali da sizuste 1000


SemTxvevidan 999, maSin 1000 moswavlidan mas 170 wevriani SerCeva
sWirdeba.

Tu

is

perfeqcionistia

intervalSi

yofna

da

da

surs

sizuste

+0.25-sa

1000

da

_0.25

SemTxvevidan

qulas
999,

Soris

maSin

1000

moswavlidan mas 679 wevriani SerCeva sWirdeba.


cxadia, rom SerCevis zoma rogorc msjelobis ise _ maTematikuri
sizustis sagania; formulaze orientirebuli midgomebic ki naTlad
ambobs, rom SerCevis zomis gansazRvraSi CarTulia winaswarmetyvelebis,
standartuli Secdomisa da adamianis msjelobis elementebi.

267

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

SerCevis Secdoma
Tu erTi da igive populaciidan aviRebT bevr SerCevas, ar aris
mosalodneli, rom maTi yvela maxasiaTebeli erTmaneTis an populaciis
identuri iqneba. maTi saSualoebi gansxvavebuli iqneba. mokled rom
vTqvaT, iarsebebs SerCevis Secdoma (ix. Cohen and Holliday 1979, 1996). xSirad
iTvleba,

rom

SerCevis

saSualosa

da

populaciis

saSualos

Soris

gansxvavebas SerCevis Secdoma qmnis. ar aris aucilebeli, rom SerCevis


Secdoma

am

procesSi

daSvebuli

Secdomebis

Sedegi

iyos.

piriqiT,

variacia iyos SeiZleba sxvadasxva individis SemTxveviTad arCevis Sedegi.


magaliTad, Tu populaciidan didi raodenobiT SerCevebs aviRebT da
TiToeuli maTganis saSualos mniSvnelobas gamovTvliT, maSin SerCevebis
saSualoebi ar iqneba identuri. zogierTi SedarebiT maRali iqneba,
zogierTi

SedarebiT

dabali,

bevri

ki

dajgufdeba

SerCevebis

saSualoTa saSualo mniSvnelobis irgvliv. es diagramis saxiT aris


mocemuli 4. 2 CanarTSi (ix. http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _
Tavi 4, faili 4. 4. ppt).

268

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

ratom unda moxdes ase? am fenomenis axsna centraluri zRvruli


Teoremis

gamoyenebiT

SegviZlia,

romelic

albaTobis

kanonebidan

gamomdinareobs. es Teorema amtkicebs, rom, Tu nebismieri populaciidan


erTnairi

zomis

didi

raodenobiT

SemTxveviT

SerCevebs

ganmeorebiT

aviRebT, maSin am SerCevebis saSualoebi daaxloebiT normalurad iqneba


ganawilebuli. SerCevis zomis zrdasTan erTad SerCevis saSualoebis
ganawileba

uaxlovdeba

normalurs,

ganurCevlad

sawyisi

populaciis

ganawilebis formisa, iqneba is normalurad Tu sxvagvarad ganawilebuli


(Hopkins et al. 1996: 159, 388).

metic,

SerCevaTa

saSualoebis

saSualo

daaxloebiT igive iqneba, rac populaciis saSualo. hopkinsi da misi


kolegebi

(1996:

saSualoebis

159_62)

amas

ganawilebis

10000

gamoTvlis

Seswavlisas

safuZvelze

kompiuteruli

SerCevebis
simulaciis

gamoyenebiT aCveneben (meTodi, romelsac meaTe TavSi ganvixilavT). rouzi


da salivani (Rose and Sallivan 1993: 144) gvaxseneben, rom yvela SerCevis
saSualos 95 procenti SerCevis da populaciis saSualoebis plus an
minus

1.96

standartul

Secdomas

Soris

Tavsdeba,

anu

gvaqvs

95

procentiani Sansi imisa, rom am sazRvrebSi gvqondes calkeuli SerCevis


saSualo, romelic populaciis saSualos sazRvrebSi moxvdeba.
populaciidan erTnairi zomis didi raodenobiT SerCevebis aRebiT
vqmniT SerCeviT ganawilebas. Cven SegviZlia aseTi SerCevis Secdomis
gamoTvla (ix. http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 4, faili
4. 5. ppt). SerCevaTa saSualoebis Teoriuli ganawilebis standartuli
gadaxra

SerCevis

Secdomis

sazomia

da

mas

saSualos

standartuli

Secdoma (SEM) ewodeba. amrigad,

sadac

SDS=

SerCevis

standartuli

gadaxra

da

N =

raodenoba.
mkacrad rom vTqvaT, standartuli Secdomis formulaa:

SerCevaTa

269

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

sadac, SDpop = populaciis standartuli gadaxra.


Tumca, vinaidan, rogorc wesi, Cven ar SegviZlia mTliani populaciis

SD-is dadgena, mis nacvlad SerCevis standartuli gadaxra gamoiyeneba.


saSualos standartuli Secdoma SerCevis Secdomis saukeTeso Sefasebas
gvaZlevs.

cxadia,

cvalebadobaze

(anu

SerCevis

Secdoma

damokidebulia

heterogenulobaze),

vinaidan

mis

populaciis
gamoTvlaSi

gamoiyeneba rogorc SDpop, ise SerCevis zoma (N) (ROse and Sullivan 1993: 143).
rac ufro mcirea SDpop, miT ufro mcirea SerCevis Secdoma; rac ufro
didia N, miT ufro mcirea SerCevis Secdoma. roca SDpop Zalian didia,
maSin N-c Zalian didi unda iyos, rom is gaabaTilos. roca SDpop Zalian
mcirea,

maSin

N-c SeiZleba mcire iyos da mainc sakmarisad mcire

SerCevis Secdoma mogvces. SerCevis zomis zrdasTan erTad SerCevis


Secdoma mcirdeba. hopkinsi da misi kolegebi (1996: 159) Tvlian, rom Tu
raRac

Zalian

ucnauri

ganawileba

ar

gvaqvs,

25

an

meti

wevrisgan

Semdgari SerCevebi, Cveulebriv, mogcems saSualoTa normalur SerCeviT


ganawilebas.

im

nabijebis

Semdgomi

analizisTvis,

romlebic

unda

gadaidgas gamokiTxvebSi SerCevis zomis SefasebasTan gasamklaveblad,


mimarTeT Rose and Wilson (1997).

fardobis standartuli Secdoma


zemoT vTqviT, rom pasuxi kiTxvaze: ramdenad didi SerCeva unda
aviRo? aris: imdenad, ramdenadac zusti Sedegebis miReba minda

amis

karg ilustracias Semdegi magaliTi warmoadgens:


skolis direqtori aRmoaCens, rom 25 studenti, romlebsac SemTxveviTad
esaubra, sakmaod dadebiTad uyureben sadilze SesvenebisTvis gankuTvnil
saaTebSi cvlilebis SeTavazebul variants; kerZod, 66 procenti cvlilebas
dadebiTad afasebda, 34 ki _

winaaRmdegi iyo. rogor unda darwmundes igi,

rom es Tanafardoba marTlac 1000 moswavliani skolis reprezentaciulia?

270

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

direqtors

am

kiTxvaze

pasuxs

fardobis

standartuli

Secdomis

martivi gamoTvla aZlevs:


Q
=
,

sadac

P = dadebiTi Sefasebis procenti;


Q = 100 procenti _ P;
N = SerCevis moculoba.
formula

uSvebs,

rom

TiToeuli

SerCeva

martivi

SemTxveviTobis

safuZvelzea aRebuli. mcire koreqciis faqtori, romelsac saboloo


populaciis koreqcia ewodeba (fpc), zogadad, Semdegnairad gamoiTvleba:

(1 )
,

sadac f SerCevaSi mocemuli fardobaa.


roca,

magaliTad,

100

wevriani

SerCeva

aRebulia

1000

wevriani

populaciidan, maSin f aris 0.1.

25

wevriani SerCevisTvis

SE=9.4. sxva

sityvebiT, sasurveli xmebis

odenoba SeiZleba icvlebodes 56.6-dan 75.4 procentamde. analogiurad,


arasasurveli
procentamde.

xmebis
cxadia,

raodenoba
dadebiTi

SeiZleba
pasuxebis

Seicvalos
miRebis

56.6

43.4-dan

24.6

procenti

da

uaryofiTi pasuxebis miRebis 43.4 procenti nakleb damajerebelia, vidre


66 procenti _ 34-is winaaRmdeg. Tu skolis direqtori SerCevas gazrdis
da 100 moswavles daamatebs, SE gaxdeba 4.5 da diapazonis variacia
Semcirdeba 61.5-dan 70.5 procentamde dadebiTi pasuxis da 38.5-dan 29.5
procentamde uaryofiTi pasuxis SemTxvevaSi. mTeli skolis SerCevad

271

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

aRebis

SemTxvevaSi

(n =

SE Semcirdeba

1000)

1.5-mde

da

diapazoni,

Sesabamisad, moiklebs 64.5dan 67.5 procentamde uaryofiTi pasuxis da 35.5dan 32.5 procentamde dadebiTi pasuxis SemTxvevaSi. advilia imis danaxva,
Tu ratom eyrdnoba politikuri azris kvlevebi 1000-dan 1500-mde wevrian
SerCevas (Gardner 1978).
zogadad,

aq

SemoTavazebulia,

problemebis

dasaZlevad;

imis

SemTxveviTi

efeqtebisa

da

efeqtebisgan

da

rom

mkvlevarma

SerCevis

uzrunvelsayofad,
variaciis

imisaTvis,

rom

rom

gamijvna

Secdomis

SesaZlebelia
araSemTxveviTi

statistika

qmediTi

iyos,

SeZlebisdagvarad maqsimalurad, didi SerCevis sasargeblod unda miiRos


gadawyvetileba. rogorc gorardi (2003: 62) ambobs: simZlavre aris Tqven
mier

gamoyenebuli

SemTxveviTi

kriteriumis

variaciisgan

unaris

Sefaseba

_
da

gamijnos
Tvlis,

efeqtis

rom

didi

zoma

SerCeva

mkvlevars statistikuri simZlavris miRwevaSi exmareba. 30-ze naklebi


wevrisgan Semdgari SerCevebi saxifaTod

pataraa, vinaidan seiozuli

standartuli

qmnis

wevrisagan

Secdomis

Semdgari

SesaZleblobas

SerCevis

gazrda

da,

mcireodenad

daaxloebiT,
Tu

80

moqmedebs

standartul Secdomaze.

SerCevis reprezentaciuloba
Tu SerCeva validuri unda iyos, mkvlevars mouwevs gaiazros, Tu
ramdenad mniSvnelovania, rom SerCeva realurad warmoadgendes sakvlev
populacias (zemoT aRweril magaliTSi _ 1000 moswavle). mkvlevarma
zustad

unda

mkafiod

da

icodes,
sworad

Tu

ris

reprezentaciulobazea

gansazRvros

populaciisTvis

saubari

anu

damaxasiaTebeli

parametrebi da SerCevis CarCo. qvemoT mocemulia popularuli magaliTi


imisa, Tu ramdenad arareprezentaciuli da mkvlevrisTvis usargeblo
SeiZleba iyos cudad Sedgenili SerCeva. qveynis masStabiT gavrcelebuli
gazeTi iuwyeba, rom yovel meore adamians zurgis tkivili awuxebs. am
statiis

gamo

yvelgan

savsea

eqimis

kabinetebi.

Tumca

gazeTi

ver

272

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

asaxelebs

kvlevis

parametrebs,

romelmac

gamoiwvia

aseTi

statiis

gamoCena. irkveva, rom kvleva qveynis nestian mxareSi Catarda, sadac,


savaraudod, zurgis tkivilis SemTxvevebi ufro meti iqneba, vidre sadme
sxvagan; aseve, mosalodnelia, rom es SemTxvevebi meti iqneba qveynis im
mxareSi, sadac gacilebiT didia xanSiSesul macxovrebelTa wili, vidre
iq, sadac mosaxleobis umetesoba axalgazrdaa; zurgis tkivilis ufro
meti SemTxvevaa mosalodneli mZime mrewvelobis ganviTarebis arealSi
dasaqmebul populaciaSic, vidre msubuq mrewvelobaSi an momsaxurebis
sferoSi dasaqmebul populaciaSi. amasTan, kvlevaSi mxolod ori eqimis
Canawerebi gamoiyenes da uyuradRebod datoves is, rom am or eqimTan
imitom midiodnen zurgis tkivilis CivilebiT, rom isini cnobili iyvnen,
rogorc

zedmetad

empaTiurebi

aseTi

pacientebisadmi

da

ara

pasuxismgeblad skeptikurebi.
am oTx cvlads _ klimats, asakobriv jgufs, saqmianobasa da tkivilis
dafiqsirebul SemTxvevas _ kvlevaze araproporciulad didi gavlena
qonda. gazeTma sensaciuri ganzogadeba gaakeTa monacemebis parametrebs
miRma

da

amiT

uyuradRebod

datova

kvlevis

SezRuduli

reprezentaciuloba: anu kvleva iseT adgilebSi rom Catarebuliyo, sadac


gansxvavebuli klimaturi pirobebi, asakobrivi jgufebi, saqmianoba da
tkivilis SemTxvevebi iqneboda, Sedegebi gansxvavebul saxes miiRebda.
monacemebis Segrovebis Semdeg mniSvnelovania SerCevaSi qvejgufebis
wonebis daregulirebis sakiTxis ganxilva. magaliTad, erT-erT saSualo
skolaSi

moswavleTa

mdedrobiTis.

vnaxoT,

naxevari
ra

mamrobiTi

pasuxebs

sqesisaa

iZlevian

da

naxevari

moswavleebi

kiTxvaze:

ramdenad moqmedebs saskolo samuSaoebisadmi Tqvens damokidebulebaze


klasis damrigeblisadmi keTilganwyoba?.
cvladi: ramdenad moqmedebs saskolo samuSaoebisadmi Tqvens
damokidebulebaze klasis damrigeblisadmi keTilganwyoba?
Zalian
mcired
ise ra
sakmaod
Zalian
mcired
bevrad

273

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


mamrobiTi
mdedrobiTi
sul

10
50
60

20
80
100

30
30
60

25
25
50

15
15
30

vTqvaT, gvainteresebs respondentebis damokidebulebebi zogadad da


sqesis

mixedviT.

mTlianobaSi
mcired

am

magaliTiT

gviCvenebs,

an

rom

zomierad

SegviZlia

klasis

vivaraudoT,

rom

Sedegebi

damrigeblisadmi

keTilganwyoba

muSaobisadmi

moswavleTa

moqmedebs

damokidebulebaze. Tumca imasac SevamCnevT, rom SerCevaSi orjer meti


gogonaa,

vidre

vaJi.

es

aris

araswori

reprezentacia

skolis

populaciisa, romlis 50 procents gogonebi Seadgenen da 50 procents _


vaJebi. SerCevaSi ki gogonebi Warbad arian, vaJebi _ arasakmarisad. Tu
qulebs

gavaTanabrebT

populaciis
gazrdiT,

sqesis

Semadgenlobas
an

gogonebis

mixedviT

mivuaxlovebT

raodenobis

da
(an

ganawilebas
vaJebis

ganaxevrebiT),

skolis

raodenobis

maSin

Sedegebi

gansxvavebuli iqneba.

cvladi: ramdenad moqmedebs saskolo samuSaoebisadmi Tqvens


damokidebulebaze klasis damrigeblisadmi keTilganwyoba?
Zalian
mcired
ise ra
sakmaod
Zalian
mcired
bevrad
mamrobiTi
20
40
60
50
30
mdedrobiTi
50
80
30
25
15
sul
70
120
90
75
45

am ukanasknel SemTxvevaSi gamoikveTa gacilebiT pozitiuri suraTi,


romelic

gviCvenebs,

rom

moswavleebi

klasis

damrigeblisadmi

keTilganwyobas saskolo samuSaosadmi maTi damokidebulebis sakmaod


mniSvnelovan maxasiaTeblad miiCneven. aq SerCevis SewonviT gaTanabrebam
im mizniT, rom ufro samarTlianad warmoeCina populacia, gansxvavebuli
suraTi mogvca. Sedegebis Sewonva mniSvnelovani gansaxilveli sagania.

274

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

SerCevis xelmisawvdomoba
xelmisawvdomoba gadamwyveti sakiTxia da im faqtorTa ricxvSi Sedis,
romelTa

Sesaxeb

gadawyvetileba

kvlevis

adreul

etapzea

misaRebi.

mkvlevari unda darwmundes, rom SerCeva ara marto xelmisawvdomia,


aramed

realuri

magaliTad,

Tu

faqtia,

romlis

mkvlevarma

ganxorcieleba

gacdenebi

da

skolaSi

SesaZlebelia.
arasanqcirebuli

aryofna unda ikvlios da gamcdenTa SerCevis interviuireba gadawyvita,


kvleva

verasodes

daiwyeba,

vinaidan

gamcdenebi,

TavianTi

bunebidan

gamomdinare, ar iqnebian skolaSi! analogiurad, sensitiur sferoebze


gasvla

aramarto

samarTlebrivi,
problemuria,

Zneli

ise,

moxvde:

ukmayofilo

ugulebelmyofebTan,

aramed

administraciuli

magaliTad,

moZaladeebTan,

iqneba,

problemuric,

TvalsazrisiT.

Zaladobis
da

maT

Zneli

da

msxverplebTan,

bavSvze

narkomanebTan,

skolis

msxverplebTan.

zogierT

studentebTan,

moCxubrebTan

rogorc

sensitiur sferoSi SerCevis xelmisawvdomobas SeiZleba, xeli SeuSalon


Tavad potenciurma monawileebma: magaliTad, aiv Sidsis konsultantebi
SeiZleba,

imdenad

seriozuli

stresis

qveS

imyofebodnen,

rom

maT

ubralod ver gauZlon mkvlevarTan TavianTi travmuli samuSaos Sesaxeb


saubars;

mkvlevarTan

gancdebis

gacocxlebis

gareSec

sakmao

didi

stresis wyaroa maTi saqmianoba.


Tavad potenciurma monawileebma xelmisawvdomobaze uari SeiZleba
sruliad

praqtikuli

maswavlebels,

ubralod,

mosazrebebiT
dro

ar

Tqvan,

hqondes

magaliTad,

kvlevisTvis.

eqims

garda

an

amisa,

mkvlevarma, SeiZleba, uari miiRos im adamianebisgan, visac raRac aqvs


dasacavi, magaliTad, skola, romelmac cota xnis win inspeqciis an gare
Sefasebis Semdeg Zalze cudi Sedegebi miiRo; an adamianebi, romlebmac
mniSvnelovani aRmoCena gaakeTes an axali gamogoneba aqvT da ar surT,
rom

TavianTi

sakuTrebis

warmatebis

sferoSi

saidumlo

komerciulma

gaamxilon;
saqmianobam

inteleqtualuri
es

Tema

bevri

275

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

mkvlevrisTvis aqtualuri gaxada. uamravi mizezi arsebobs imisa, ratomac


SeiZleba

dabrkoldes

SerCevasTan miaxloeba

da mkvlevari ar

unda

ecados garTulebis am potenciuri wyaros uaryofas kvlevis dagegmvisas.


bevr SemTxvevaSi SerCevaze wvdomas darajebi icaven _ isini, visac
SeuZlia

mkvlevris

ainteresebs.

wvdomis

skolis

kontroli

TanamSromlebis

im

adamianebTan,

SemTxvevaSi

es

SeiZleba

magaliTad, saswavlo nawilis gamge, skolis mmarTveli,


damrigebeli;
mSobeli,

moswavleebis

socialuri

SemTxvevaSi

muSaki

da

a.

_
S.

vinc

mas
iyos,

mdivani, klasis

megobari,

bandis

mkvlevrisTvis

wevri,

gadamwyveti

mniSvneloba aqvs ara mxolod SerCevaze wvdomis SesaZleblobas, aramed


imasac, Tu ra midgomas gamoiyenebs samizne jgufze wvdomis misaRwevad _
visTan mivides formalurad da araformalurad.
SeiZleba aramarto SerCevis wvdoma garTuldes, aramed Sedegic _
informaciis gamoaSkaravebac _ problemuri iyos. magaliTad, mkvlevarma
SeiZleba moipovos didi raodenobiT sensitiuri informaciis miRebisa da
saTanado

adamianebTan

moxvedris

sajarod

ganacxados,

rom

ganaTlebis

sferoSi

ufleba,

agrovebs

angariSebi

magram

monacemebs.

ikrZaleba,

SezRuduli
did

igvianebs

iyos,

britaneTSi
an

icvleba.

yovelTvis ar aris sakmarisi SerCevamde miRweva, problema SeiZleba


farTo

sazogadoebisTvis

informaciis

gareT

gamotana

iyos,

gansakuTrebiT maSin, Tu es Zalauflebis mqone adamianebis kritikaa.

SerCevis strategiebi
SerCevis Seqmnis ori gza arsebobs (Cohen and Holliday 1979; 1982; 1996;
Schofield 1996). mkvlevarma unda gadawyvitos albaTur SerCevas (aseve,
cnobilia,

rogorc

SemTxveviTi

SerCeva)

mianiWebs

upiratesobas

Tu

araalbaTurs (aseve, cnobilia, rogorc miznobrivi SerCeva). maT Soris


gansxvaveba isaa, rom albaTur SerCevaSi populaciis wevrebis moxvedris
albaToba cnobilia, xolo araalbaTurSi _ ara. pirvel SemTxvevaSi
(albaTuri SerCevisas) populaciis yovel wevrs SerCevaSi moxvedris

276

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Tanabari Sansi aqvs. SerCevaSi CarTva an SerCevidan gamoricxva mxolod


SemTxvevis da sxva arafris Sedegia. meore SemTxvevaSi (araalbaTuri
SerCevisas)

populaciis

zogierTi

wevri

danamdvilebiT

ar

moxvdeba

SerCevaSi da zogierTi danamdvilebiT iqneba CarTuli (anu populaciis


yvela wevrs ar aqvs SerCevaSi moxvedris erTnairi Cansi). am SemTxvevaSi
mkvlevari

ganzrax,

mizanmimarTulad

irCevs

populaciis

konkretul

nawils SerCevaSi CasarTavad an SerCevidan gamosaricxad.

albaTuri SerCevebi
vinaidan populaciidan SemTxveviT miiReba da reprezentaciulobaze
aqvs pretenzia, albaTuri SerCeva sasargeblo iqneba, Tu mkvlevars surs,
rom

Sedegebi

ganzogadebadi

statistikuri

iyos.

analizisas

SesaZleblobasac

is

ormxrivi

iZleva.

albaTuri

raodenobrivi

monacemebis

kriteriumis

gamoyenebis

SerCeva

popularulia

gakontrolebul randomizebul cdebSi. araalbaTuri SerCeva ki ganzrax


aridebs

Tavs

populacias.

populaciis

konkretuli

magaliTad,

studentebis

studentebis

is

mxolod

nawilis
jgufi,

jgufi,

an

erTi

warmodgenas

konkretuli
cdilobs,

konkretul

jgufis,

rogoricaa,

gamocdaze

maswavleblebis

gasuli

jgufi

(ix.

http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 4, faili 4. 6. ppt).


albaTur

SerCevaSi

ufro

naklebia

mikerZoebulobis

riski

vidre

araalbaTur SerCevaSi, xolo araalbaTuri SerCeva, romelic populaciis


arareprezentaciulia, piriqiT, gadaxrili an mikerZoebuli SeiZleba iyos
(aseTi tipis SerCevaSi miRebuli monacemebis statistikuri damuSavebisas
calmxrivi kriteriumi gamoiyeneba). es ar niSnavs, rom pirveli sruliad
miukerZoebelia; am SerCevaSic arsebobs
qvemoT

ganvixilavT)

magaliTad,

Secdomis albaToba (romelsac

maxasiaTeblisa,

sazogadoebrivi

azris

romelic,

unda

gamokiTxvisas,

vaRiaroT.
Cveulebriv,

iTvaliswineben Secdomis faqtors da Sedegebs acxadeben, vTqvaT, 3


procentis

cdomilebiT.

277

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

albaTuri

SerCevis

ramdenime

tipi

arsebobs:

martivi

SemTxveviTi

SerCevebi, sistemuri SerCevebi, stratificirebuli SerCevebi, klasteruli


SerCevebi, etapobrivi SerCevebi da mravalfazuri SerCevebi. TiToeuli
maTgani zomavs maTSi mocemul SemTxveviTobas da, maSasadame, garkveuli
xarisxis ganzogadebadobiT xasiaTdeba.

martivi SemTxveviTi SerCeva


martiv SemTxveviT SerCevaSi sakvlevi populaciis yovel wevrs arCevis
erTnairi Sansi aqvs da populaciis romelime wevris arCevis albaTobaze
ar moqmedebs am populaciis sxva wevrebis arCeva, anu TiToeuli arCevani
sruliad

damoukidebelia

danarCenebisgan.

meTodi

gulisxmobs

populaciis siidan (SerCevis CarCo) SerCevisTvis saWiro raodenobis


cdis pirebis SemTxveviTad arCevas. amis gakeTeba SesaZlebelia yuTidan
imdeni saxelis amoRebiT, sanam ar Sesruldeba saWiro raodenoba. igive
keTdeba

SemTxveviTi

raodenobrivi

ricxvebis

kvlevis

cxrilis

meTodebisa

gamoyenebiT
da

(es

statistikis

cxrili
bevr

saxelmZRvaneloSia mocemuli) da monawileebisTvis an situaciebisTvis


SemTxveviTi ricxvebis mikuTvnebiT (magaliTisTvis ix. Hopkicns et al. 1996:
148_9). albaTobisa da SemTxveviTobis gamo SerCeva unda Sedgebodes
populaciisTvis, rogorc erTi mTlianisTvis, damaxasiaTebeli niSnebis
msgavsi niSnebis mqone wevrebisagan; maTgan zogi moxuci unda iyos, zogi
_ axalgazrda, zogi _ maRali, zogi _ dabali, zogi _ janmrTeli, zogi
_ daavadebuli, zogi _ mdidari, zogi _ Raribi da a. S. SerCevis am
konkretul meTodTan dakavSirebuli erTi problema isaa, rom saWiroa
populaciis sruli sia da es yovelTvis iolad xelmisawvdomi ar aris
(ix. http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 4, faili 4. 7. ppt).

sistemuri SerCeva
es meTodi martivi SemTxveviTi SerCevis modificirebuli formaa. is
gulisxmobs

populaciis

siidan cdis

pirebis

sistemurad

da

ara

278

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

SemTxveviTad arCevas. magaliTad, Tu, vTqvaT, 2000 wevriani populaciidan


100

wevriani

SerCevis

miRebaa

saWiro,

maSin

yoveli

meoce

individi

SeiZleba airCes. arCevis sawyisi wertili SemTxveviTad aris aRebuli (ix.


http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 4, faili 4. 8. ppt).
sistemuri SerCevis sixSiris gamoTvla martivi statistikiT SeiZleba:
populaciis wevrTa saerTo raodenoba gavyoT SerCevis zomaze:

sadac
f = sixSiris intervali;
N = populaciis wevrTa saerTo raodenoba;
sn = SerCevis saWiro raodenoba.
vTqvaT, mkvlevari muSaobs skolasTan, romelSic 1400 bavSvi swavlobs.
SerCevis

zomis

cxrilis

(4.

CanarTi)

mixedviT,

am

raodenobis

moswavleTa populaciidan SemTxveviTi SerCevis misaRebad saWiroa 302


moswavlis arCeva. aqedan gamomdinare, sixSiris intervali (f) iqneba:

(rac 5.0-mde mrgvaldeba)


amrigad, mkvlevarma sruli siidan yoveli mexuTe SemTxveva unda
airCios.
aseTi

procesi,

TanmimdevrobiT

cxadia,

aris

uSvebs,

Camowerili.

rom

Tavad

qalebisa

da

saxelebi
kacebis

SemTxveviTi
siaSi

jer

SeiZleba sul qalebi iyvnen da Semdeg sul _ kacebi, amitom, Tu siaSi 200
qali iqneboda, mkvlevars SeeZlo sasurveli zomis SerCevis miReba manam,
sanam

siis

kacebis

nawilamde

miaRwevda

da

amiT

daamaxinjebda

(gadaxrida) SerCevas. kidev erTi magaliTi: mkvlevari gadawyvets, rom


skolis moswavleTa siidan yoveli 30-e airCios, magram ise xdeba, rom: (a)
skolis TiToeul klasSi 30-ze meti moswavlea; (b) TiToeul klasis
moswavleTa sia maTi miRwevis mixedviT aris Sedgenili _ saukeTesoebiT

279

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

iwyeba da yvelaze sustebiT mTavrdeba; (g) skolis siaSi moswavleebi


klasebis mixedviT arian ganawilebulni.
am SemTxvevaSi, miuxedavad imisa, rom SerCeva yvela klass moicavs, is
mainc ver warmoadgens skolas ise, rogorc saWiroa, radgan TiTqmis
mTlianad

yvelaze

periodulobis

dabali

sakiTxia

moswrebis

(Calder

1979).

moswavleebisgan
sistemur

Sedgeba.

SerCevaSi

es

aramarto

saxelebis Tanmimdevrobis sakiTxi dgeba, aramed am procesiT SeiZleba


dairRves albaTuri SerCevis erT-erTi fundamenturi piroba _ SerCevaSi
moxvedris erTnairi Sansi yovel individs. zemoT aRweril magaliTSi,
sadac yovel mexuTes irCevdnen, pirvel, me-4, me-6, me-9 da a. S. saxelebi
avtomaturad gamoiricxeboda anu yvelas ar hqonda erTnairi Sansi, rom
arCeuli

yofiliyo.

am

problemis

minimumamde

dayvana

sawyis

siaSi

individebis SemTxveviTi Tanmimdevrobisa da sistemuri SerCevis sawyisi


punqtis SemTxveviTad arCevis uzrunvelyofiT aris SesaZlebeli.

stratificirebuli SerCeva
stratificirebuli SerCeva populaciis homogenur jgufebad dayofas
gulisxmobs

da

TiToeul

jgufSi

msgavsi

maxasiaTeblebis

mqone

individebi arian gaerTianebuli. magaliTad, A jgufi SeiZleba kacebisgan


Sedgebodes, xolo B jgufi _ qalebisgan. iseTi SerCevis misaRebad,
romelic populaciis reprezentaciuli iqneboda sqesis mixedviT, A da B
jgufebidan

cdis

pirebi

SemTxveviTad

unda

avirCioT.

saWiroebisas

SesaZlebelia populaciaSi qalebisa da kacebis realurad arsebuli


Tanafardobis SerCevaSi asaxva. mkvlevarma populaciis is maxasiaTeblebi
unda gansazRvros, romlebsac unda moicavdes SerCeva, anu moaxdinos
populaciis

parametrebis

identificireba.

swored

es

aris

SerCevis

CarCos dadgenis arsi (ix. http://www.roultedge.com/textbooks/9780415368780 _


Tavi 4, faili 4. 9. ppt).

280

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

stratificirebuli SemTxveviTi SerCevis Sedgena oretapiani procesia:


pirveli:

populaciis

im

maxasiaTeblebis

identificireba,

romlebic

SerCevaSic unda iyos warmodgenili anu populaciis homogenur da, Tu


SesaZlebelia, diskretul jgufebad (stratebad), magaliTad, qalebad da
kacebad

dayofa.

meore:

am

jfgufebSi

SemTxveviTad

arCeva,

amasTan,

TiToeuli jgufis zoma mkvlevris gadawyvetilebiT an 4. 1 da 4. 2


CanarTebSi mocemul cxrilebze dayrdnobiT unda ganisazRvros.
gadawyvetileba imis Taobaze, Tu romeli maxasiaTeblebi unda Sevides
SerCevaSi, maqsimaluri simartivis miRwevaze unda iyos orientirebuli,
vinaidan rac ufro meti faqtoria, ara marto SerCeva rTuldeba, aramed
ufro did SerCevebSi populaciis yvela stratis warmomadgenlis CarTva
xdeba saWiro.
maSasadame, stratificirebuli SemTxveviTi SerCeva randomizaciisa da
kategorizaciis sasargeblo narevia da amiT SesaZlebels xdis orive
saxis

raodenobrivi

raodenobriv

da

nawilSi

Tvisebrivi

SesaZlebelia

kvlevis

Catarebas.

analitikuri

da

kvlevis
daskvniTi

statistikis gamoyeneba, xolo Tvisebriv nawilSi _ institutebSi im


jgufebze

an

monawileTa

im

gaerTianebebze

fokusireba,

romlebic

xelmisawvdomia kvlevisTvis.

klasteruli SerCeva
rodesac populacia didia da farTod gafantuli, martivi SemTxveviTi
SerCevis mogrovebas administraciuli problemebi axlavs Tan. davuSvaT,
gvsurs, vikvlioT studentebis fizikuri momzadebis done SedarebiT did
dasaxlebaSi

an

mTel

qveyanaSi.

sruliad

arapraqtikuli

iqneba

studentebis SemTxveviTad arCeva da metismetad bevri drois daxarjva


aqeT-iqiT

mogzaurobasa

mkvlevars

SeuZlia

skolebSi

yvela

da

maT

konkretuli

studentis

SemowmebaSi.
raodenobis

Semowmeba

anu

klasteruli

SerCeviT

skolebis

arCeva

da

am

SeirCeva

geografiulad

281

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

axlomdebare klasteri (ix. http://www.routledge.com/textbooks/9780315368780 _


Tavi 4, faili 4. 10. ppt).
amasTan,

uzrunvelyofili

unda

iyos

klasteruli

SerCevis

miukerZoebloba. magaliTad, warmovidginoT, rom klasteruli SerCeva


mZime mrewvelobis mqone an ukiduresi siRaribiT gamorCeul regionSi
mdebare qalaqSi aviReT. amiT SeiZleba ar iyos warmodgenili yvela
tipis qalaqi an qalaqSi mcxovrebi yvela social-ekonomikuri jgufi anu
SerCevis

SigniT

SeiZleba

iyos

msgavsebebi,

romlebic

ar

asaxavs

populaciisTvis damaxasiaTebel cvalebadobas. aq reprezentaciulobis


sakiTxi dgeba. SeiZleba, ufro mizanSewonili iyos ramdenime klasteris
aReba

da

TiToeulis

farglebSi cot-cota

SemTxvevis

arCeva, vidre

TiTo-orola klasteridan bevri SemTxvevis arCeva.


klasteruli SerCeva farTod gamoiyeneba mciremasStabian kvlevebSi.
klasterul SerCevaSi populaciis parametrebi xSirad Zalian mkveTrad
aris gamoyofili, amitom mkvlevars monacemebis ganzogadebis Sesaxeb
komentaris
SeiZleba

gakeTeba

uwevs.

stratificirebac

monacemebis

miReba

mkvlevars
dasWirdes,

unda,

klasteruli
Tu

SerCevis

sasargeblo,

romlebic

SigniT

anu

iseTi

fokusirebulia

da

diskriminaciulobas avlenen.

etapobrivi SerCeva
etapobrivi SerCeva klasteruli SerCevis gafarToebuli variantia da
gulisxmobs SerCevis safexurebriv Sedgenas, anu SerCevebidan SerCevebis
aRebas.

Tu

Sesaxeb
varianti
TiToeul

klasteruli

motanil

SerCevis

magaliTs

SeiZleba
skolaSi

iyos

jer

klasebis

klasebidan studentebis arCeva.

Sesaxeb

gamoviyenebT,
skolebis

qveTavSi

didi dasaxlebis

etapobrivi
SemTxveviTad

SemTxveviTad

arCeva

SerCevis
arCeva,
da,

erTi
Semdeg

bolos,

am

282

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

morisoni (1993: 121_2) gvaZlevs magaliTs, Tu rogor unda gamoviyenoT


etapobrivi SerCeva praqtikaSi. vTqvaT, mkvlevars unda, rom kiTxvari
miawodos erTi regionis TerTmetive saSualo skolis 16 wlis yvela
moswavles. yvela skolasTan kontaqtis damyarebis Semdeg man aRmoaCina,
rom am skolebSi sul 2000 16 wlis moswavlea. radgan konfidencialoba
unda daicvas, mas ar SeuZlia, moiTxovos yvela maTganis saxeli da
amitom SeuZlebelia yuTidan maTi saxelebis amoRebiT SemTxveviTobis
miRweva (mas romc hqondes saxelebi, tvinis damRleli samuSaoa 2000
saxelis dawera maTi yuTSi moTavsebisa da mere iqidan amoRebis mizniT!).
Tu SevxedavT 4. 1 CanarTs, vnaxavT, rom 2000 moswavlidan SemTxveviTi
SerCevis

misaRebad

saWiroa

322

moswavle.

ra

unda

moimoqmedos

mkvlevarma?
pirvel etapze man unda gaakeTos TerTmeti skolisgan Semdgari sia.
Semdeg

saTiTaod,

patara

baraTebze

cal-calke

daweros

skolebis

saxelebi da moaTavsos yuTSi. amis Semdeg is yuTidan amoiRebs erT


baraTs, naxavs skolis saxels, siaSi misi saxelis gaswvriv dasvams
niSans da baraTs isev yuTSi daabrunebs. am proceduras imeorebs kidev
321-jer

anu

sul

322-jer

iRebs

baraTebs

yuTidan.

saboloo

Sedegi

SeiZleba ase gamoiyurebodes:


skola

moswavleebis saWiro raodenoba

22

31 32

10 11

sul

24

29

20

35

28

32

38 31

322

meore etapze mkvlevari saTiTaod miva TerTmetive skolaSi da sTxovs


maT,

rom

SemTxveviTad

SearCion

saWiro

raodenobis

moswavleebi.

SemTxveviToba orive etapze SenarCunebulia da didi raodenoba (2000)


daeqvemdebara

kontrols.

muSaobis

procesi

aq

zogadidan

kerZosken,

farTodan konkretulisken da dididan patarisken moZraobas gulisxmobs.


aq sifrTxile gvmarTebs, radgan navaraudevia, rom skolebi didia da
erTi zomis. praqtikaSi SeuZlebelia iyos iseTi SemTxveva, romelSic es
strategia ar iqneba mizanSewonili.

283

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

mravalfazuri SerCeva
etapobrivi SerCevis SemTxvevaSi SerCevis process erTi mizani aqvs.
wina magaliTSi mizani konkretuli regionis konkretuli moswavleebis
mocva iyo. mravalfazur SerCevaSi miznebi fazidan fazamde icvleba.
magaliTad,

pirvel

fazaze

SerCevis

arCevani

SeiZleba

geografiul

kriteriums efuZnebodes (magaliTad, moswavleebi erT garkveul regionSi


cxovroben), meore fazaze _ ekonomikur kriteriums (magaliTad, skolebi,
romelTa biujetebi aSkarad gansxvavebulad imarTeba), mesame fazaze _
politikur

kriteriums

(magaliTad,

skolebi,

romelTa

moswavleebi

konkretuli partiis mxardamWeri regionebidan arian) da a. S. aqedan


naTeli

xdeba,

rom

SerCevis

populacia

kvlevis

TiToeul

fazaze

Seicvleba (ix. http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 4, faili


4. 1 ppt).

araalbaTuri SerCevebi
araalbaTuri

SerCevisaTvis

damaxasiaTebeli

seleqciuroba

momdinareobs mkvlevrisgan, romelic konkretuli jgufis kvlevas isaxavs


miznad

da

kargad

warmoadgens,

icis,

aramed

rom

mxolod

es

jgufi

sakuTar

mTel
Tavs.

populacias
ase

xSirad

ki

ar

xdeba

mciremasStabian kvlevebSi, magaliTad, roca kvleva exeba mxolod erT an


or skolas, moswavleebis or an sam jgufs, an maswavlebelTa konkretul
jgufs da is miznad ar isaxavs generalizacias. aseT SemTxvevas xSirad
SevxvdebiT eTnografiul kvlevaSi, praqtikul kvlevaSi an SemTxvevis
Seswavlisas
faili

4.

12.

araalbaTuri

(ix.
ppt).

http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _
mcire

SerCeva,

zomis
rom,

kvlevaSi
miuxedavad

xSirad

imitom

Tavi

4,

gamoiyeneba

arareprezentaciulobidan

gamomdinare naklovanebebisa, naklebad rTulia misi Sedgena, SedarebiT


iafia da sruliad adekvaturi SeuZlia iyos, roca mkvlevrebs ar aqvT

284

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

ganzraxuli Sedegebis ganzogadeba sakvlevi SerCevis miRma, an roca


ZiriTadi kvlevis dawyebamde kiTxvaris pilotirebas akeTeben.
rogorc arsebobs albaTuri SerCevis ramdenime tipi, iseve arsebobs
araalbaTuri

SerCevis

ramdenime

tipic:

xelmiswvdomi

SerCeva,

SerCeva, ganzomilebis SerCeva, miznobrivi SerCeva da zvavisebri

kvota
SerCeva.

SerCevis TiToeuli tipi mxolod sakuTari Tavis an mxolod msgavsi


populaciidan SemTxvevebis warmodgenas isaxavs miznad da ar cdilobs,
mTliani, aradiferencirebuli populaciis reprezentaciuli iyos.

xelmisawvdomi SerCeva
xelmisawvdomi SerCeva anu, rogorc mas zogjer uwodeben, SemTxveviTi
an SesaZleblobis SerCeva, respondentebad yvelaze metad xelmisawvdomi
individebis arCevas gulisxmobs da es procesi manamde grZeldeba, sanam
saWiro zomis SerCeva ar Sedgeba, an sanam iqnebian isini, vinc SemTxveviT
iqve

aRmoCnda

da

xelmisawvdomia

im

momentisTvis.

iseTi

iolad

misawvdomi xalxi, rogoric studentebi an praqtikantebi arian, xSirad


gamoiyeneba

respondentebad

xelmisawvdomi

SerCevisaTvis.

mkvlevari,

ubralod, irCevs SerCevas iqidan, vinc advilad xelmisawvdomia. vinaidan


mxolod sakuTar Tavs warmoadgens, es SerCeva ar aris gankuTvnili
ufro farTo populaciaze generalizaciisTvis. xelmisawvdomi SerCevisas
es uadgiloa. cxadia, mkvlevarma Zalisxmeva unda gaiRos, rom angariSSi
Tqvas,

rom

am

tipis

SerCevaSi

ganzogadebis

parametri

umniSvneloa.

xelmisawvdomi SerCevis gamoyeneba SeiZleba SemTxvevis Sesaswavlad an


SemTxvevis

Seswavlis

seriebisTvis

(ix.

http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 4, faili 4. 13. ppt).

kvota SerCeva
kvota SerCeva stratificirebuli SerCevis araalbaTuri ekvivalentia
(Bailey

1978).

stratificirebuli

SerCevis

msgavsad,

kvota

SerCeva

populaciis mniSvnelovani maxasiaTeblebis (stratebis) reprezentacias

285

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

eswrafvis. stratificirebuli SerCevisgan gansxvavebiT, is amis gakeTebas


im

proporciiT

cdilobs,

romliTac

isini

moipovebian

populaciaSi.

magaliTad, vTqvaT, populaciis (rogorc ar unda iyos gansazRvruli) 55


procenti qalia da 45 procenti _ mamakaci, SerCevac ase unda moxdes _ 55
da 45 procenti Sesabamisad. Tu skolis populaciis 80 procents 16 wlis
an 16 wlamde asakis moswavleebi Seadgenen, xolo 20 procents _ 17 wlis
da zemoT, maSin SerCevaSi 80 procenti 16 wlis an 16 wlamde asakis
moswavleebi unda iyvnen da 20 procenti _ 17 wlis da zemoT. amrigad,
kvotirebuli SerCeva arCeuli faqtorebis (stratebis) im fardobiTi
wonebis asaxvas cdilobs, romliTac Sesabamisi faqtorebi populaciaSia
warmodgenili (ix. www.routledge.com/textbook/ 9780415368780 _ Tavi 4, faili
4. 14. ppt). mkvlevarma, romelsac kvotirebuli SerCevis Sedgena surs, sami
etapi unda gaiaros:
1. im

maxasiaTeblebis

(faqtorebis)

dadgena,

romlebic

moiZebneba

populaciaSi da unda moiZebnebodes SerCevaSi, anu populaciis


homogenur da, Tu SesaZlebelia, diskretul jgufebad (stratebad)
dayofa,

magaliTad,

qalebi

da

kacebi,

azielebi,

Cinelebi

da

afrikeli karibelebi.
2. dadgena, ra TanafardobiT iCens Tavs SerCeuli maxasiaTeblebi
populaciaSi

anu

populaciaSi

maTi

procentuli

ganawilebis

identicifireba.
3. uzrunvelyofa,

rom

populaciidan

arCeuli

maxasiaTeblebis

procentuli Tanafardoba SerCevaSic gameordes.


SerCevaSi swori Tanafardobis uzrunvelyofa SeiZleba rTuli iyos,
roca ar viciT, Tu rogoria es Tanafardoba populaciaSi, an roca Wirs
SerCevamde
piloturi

misvla.

zogjer

gamokiTxva

iyos

am

Tanafardobis

saWiro

(da

am

dasadgenad

SemTxvevaSic

ki

SeiZleba
SerCevis

Secdoma an pasuxebis mcire raodenoba pilotur monacemebs problemurad


aqcevs).

286

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

kvotirebuli SerCevisTvis saWiro minimaluri raodenobis gansazRvra


martivia. vTqvaT, skolaSi sul 1700 moswavlea, romelTagan:
xelovnebas swavlobs 300 moswavle;
sabunebismetyvelo mecnierebebs _ 300 moswavle;
humanitarul sagnebs _ 600 moswavle;
biznessa da socialur mecnierebebs _ 500 moswavle.
Tanafardobis 3:3:6:5 pirobebSi SerCevaSi minimum 17 moswavle (3+3+6+5)
unda moxvdes. cxadia, es mxolod minimumi iqneba da sasurveli iqneboda
ufro metis aReba. kvotirebul SerCevaSi Zalian bevri maxasiaTeblis
(stratas)

Setanis

safasuri

isaa,

rom

SerCevaSi

wevrTa

minimaluri

raodenoba swrafad SeiZleba Zalian gaizardos, amitom sasurvelia masSi


stratebis minimaluri raodenobis SenarCuneba. rac ufro meti strata
gvaqvs, miT metad izrdeba SerCevis wevrTa raodenoba, rogorc wesi,
geometriuli da ara _ ariTmetikuli progresiiT.

miznobrivi SerCeva
miznobriv SerCevaSi, romelic xSirad (magram ara mxolod) Tvisebrivi
kvlevis

maxasiaTebelia,

mkvlevari

SerCevisTvis

SemTxvevebs

im

mosazrebis safuZvelze arCevs, rom es SemTxveva tipuria, an konkretuli


saZiebeli maxasiaTebliT xasiaTdeba. amrigad, isini iseT SerCevas qmnian,
romelic

mkvlevris

saxelwodebidan

Cans,

speficikur
SerCeva

moTxovnebs

konkretuli

akmayofilebs.

miznisTvis

aris

rogorc
arCeuli,

magaliTad, Tu kvleva miznad isaxavs zeda donis menejerebSi stresis


gamovlinebis Seswavlas, SeirCeva saSualo skolebis direqtorebisa da
mTavari

menejerebis

jgufi;

studentebis

ukmayofilebis

gamomwvevi

ZiriTadi faqtorebis gamovlena yvelaze kargad ukmayofilo studentebis


jgufSi iqneboda SesaZlebeli (is miekuTvneba kritikul SemTxvevaTa

rigs, romelic hgavs meTvramete TavSi ganxilul kritikul movlenebs


an deviantur, anu normis sawinaaRmdego SemTxvevebs) (Anderson and Arsenault
1998:

124);

erTkviriani

dakvirvebisTvis

erTi

klasis

moswavleebs

287

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

SearCeven,

Tu

gansxvavebuli

saswavlo

programisa

da

pedagogiuri

praqtikis angariSis miReba surT, raTa skolis sxva maswavleblebma


TavianTi praqtikis miRebul angariSTan Sedareba SeZlon. aseTi tipis
SerCeva SeiZleba akmayofilebdes mkvlevris miznebs, magram mas ar aqvs
populaciis

reprezentaciulobis

daufaravad

aris

pretenzia.

SerCeuli

is

da

mizanmimarTulad

da

mikerZoebuli

(ix.

http://www.routledge.com/textbooks/9780425368780 _ Tavi 4, faili 4. 15. ppt).


xSir

SemTxvevaSi

miznobrivi

SerCeva

mcodne

xalxTan,

anu

im

adamianebTan mosaxvedrad gamoiyeneba, vinc garkveul Temaze bevri da


Rrmad ician TavianTi profesiuli saqmianobis, Zalauflebis, kavSirebis,
kvalifikaciis an gamocdilebis gamo (Ball 1990). bevris verafris momcemia
SemTxveviTi SerCeva, vinaidan SemTxveviTi SerCevis wevrTa didma nawilma
SeiZleba saerTod araferi icodes konkretuli sakiTxebis Sesaxeb da
veraferi
SemTxvevaSi
SeiZleba

Tqvas

mkvlevrisTvis

aucilebelia
ar

iyos

saintereso

miznobrivi

Temebis

SerCeva.

reprezentaciuli

da

Sesaxeb;

miuxedavad

SerCevis

imisa,

wevrebis

aseT
rom
mier

gamoTqmuli komentarebi araganzogadebadi iyos, aseT SerCevaSi es ar


aris

mkvlevris

upirvelesi

safiqrali;

mas

saTanado

adamianebisgan

siRrmiseuli informaciis miReba ainteresebs.


miznobrivi
gorardi

SerCevis

(2003:

71)

erT-erTi

saubrobs

variantia

forsirebuli

forsirebuli
SerCevis

SerCeva.

gamoyenebis

saWiroebaze, roca SerCevaSi rTaven im wevrebs, vinc sxva SemTxvevaSi


SeiZleba

SerCevis

gareT

darCeniliyo

an

arasrulad

yofiliyo

warmodgenili raodenobrivi simciris gamo. magaliTad, dawyebiT skolaSi


an sabavSvo baRSi SeiZleba Zalian cota gansakuTrebuli saWiroebebis
mqone maswavleblebi an moswavleebi iyvnen; an skolaSi konkretuli
eTnikuri umciresobebis warmomadgeneli Zalian cota bavSvi swavlobdes,
imdenad cota, rom SerCevaSi ver moxvdnen. am SemTxvevaSi saTanado
statistikuri
uzrunvelsayofad

analizis
mkvlevars

an

SerCevis

mizanmimarTulad

reprezentaciulobis
Sehyavs

SerCevaSi

maTi

288

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

sakmarisi

raodenoba

da

maTgan

miRebuli

monacemebis

koreqtirebas

SemTxvevaTa Sewonvis meSveobiT akeTebs, raTa saboloo SedegebSi isini


Warbad ar iyos warmodgenili. es aris socialuri inkluziis miRwevis
mcdeloba.
miznobrivi

SerCevis

kidev

erTi

negatiuri SemTxvevebis

variantia

SerCeva. aq mkvlevari mizanmimarTulad eZebs im adamianebs, romlebic


SeiZleba ewinaaRmdegebodnen wamoyenebul Teoriebs (falsificirebadobis
poperiseuli ekvivalenti) da Tu Teoria gauZlebs winaaRmdegobas, amiT
ganamtkicebs mas. negatiuri SemTxvevebis SerCevis ufro msubuqi variantia

maqsimaluri

cvalebadobis

SeZlebisdagvarad

SerCeva,

mravalferovani

rodesac

populaciidan

SemTxvevebs

iReben

(Anderson and

Arsenault 1998: 124) monacemebis siZlierisa da simdidris, gamoyenebadobisa


da

interpretaciis

uzrunvelsayofad.

am

bolo

SemTxvevaSi

SerCevis

moculoba Tavidanve didi iqneba an gaizrdeba.

ganzomilebis SerCeva
kvota SerCevisas SerCevis moculobis problemis daZlevis erTi gza
ganzomilebis SerCevis gamoyenebaa. es aris kvotirebuli SerCevis metad
daxvewili varianti. is gulisxmobs populaciaSi sxvadasxva faqtoris
identificirebas da am faqtorebis yoveli kombinaciisTvis, sul mcire,
erTi

respondentis

kvlevaSi

mkvlevars

miRebas.

ase

SeiZleba

magaliTad,
pirveli,

rasobrivi

meore

da

mimarTebebis

mesame

Taobis

emigrantebis erTmaneTisgan gamijvna undodes. amisaTvis SerCevis gegmam


SeiZleba mravalganzomilebiani cxrilis saxe miiRos, romelsac zemoT
horizontalurad eqneba eTnikuri jgufi, vertikalurad gverdze ki _
Taoba. meore magaliTi SeiZleba iyos mkvlevari, romelsac ukmayofilo
studentebis,
ainteresebs

gogonebisa
da

romelmac

da

meore

SeiZleba

kurseli
mxolod

studentebis
erTi

meore

kvleva
kurseli

ukmayofilo gogona ipovos, anu is respondenti, romelsac erTdroulad

289

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

eqneba

yvela

saZiebeli

maxasiaTebeli

(ix.

http://www.routledge.com/textbookc/9780415368780 _ Tavi 4, faili 4. 16. ppt).

zvavisebri SerCeva
zvavisebri

SerCevisas

mkvlevari

misTvis

saintereso

sakvlevi

maxasiaTeblebis mqone mcire odenobis individebs poulobs. Semdgom maT


im

adamianebis

SeiZleba,
axali

gamosavlenad

SerCevaSi

wevrebi,

moxvedris

Tavis

an

maTTan

pirobebs

mxriv,

kidev

Sesaxvedrad

iyenebs,

akmayofilebdes.
sxvebze

vinc,

SerCevis

iZlevian

es

analogiur

informacias da a. S. aqedan modis termini zvavisebri SerCeva. es meTodi


gamosadegia SerCevis misaRebad iseTi populaciidan, romelic Znelad
misawvdomia: sakvlevi Temis sensitiurobis (magaliTad, gamoaSkaravebuli
arasrulwlovnebze
(magaliTad,

moZaladeebi),

rodesac

sakomunikacio

mkvlevars

surs

qselis

sarezervo

uqonlobis

maswavleblebis

interviuireba _ anu im maswavleblebisa, romlebic droebiT cvlian


skolis Statian TanamSromlebs maTi aryofnisas, magram uZneldeba maTi
siis moZieba), an imis gamo, rom garedan mosul mkvlevars sirTuleebi
eqmneba skolebSi wvdomasTan dakavSirebiT (mkvlevari sakuTari nacnobmegobrebis da maTi nacnob-megobrebis da a. S. araformaluri kavSirebiT
cdilobs sakvlev jgufze gasvlas). mkvlevris amocanaa, daadginos, vin
aris informaciis gadamwyveti an ZiriTadi wyaro, rom masTan daamyaros
sawyisi kontaqti (ix. httl://www.routledge.com/textbooks/9780415368780_ Tavi 4,
faili 4.17. ppt).

moxaliseTa SerCeva
im

SemTxvevebSi,

sadac

Znelia

cdis

pirebamde

miRweva,

mkvlevars

moxaliseebis _ magaliTad, piradi megobrebis, megobrebis megobrebis,


sagazeTo

reklamiT

moziduli

monawileebis,

konkretuli

skolidan

dainteresebuli adamianebis an kursebis damswreTa _ imedze uwevs yofna.

290

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

zogjer es gardauvalia (Morrison 2006), vinaidan es SerCevis Sedgenis


erTaderTi SesaZlebeli variantia da SeiZleba ukeTesi iyos, gqondes
aseTi SerCeva, vidre _

saerTod ar gqondes

kvleva.

am SemTxvevebSi mkvlevari Zalze frTxili unda iyos generaliziebis


an

reprezentaciulobis

Sesaxeb

nebismieri

ganacxadis

gakeTebisas,

vinaidan moxaliseebs kvlevaSi monawileobis mTeli rigi gansxvavebuli


motivebi SeiZleba hqondeT, magaliTad, megobris daxmarebis survili,
kvleviT

daintereseba,

sazogadoebaSi

wvlilis

Setana,

samagieros

gadaxdis saSualeba an konkretuli skolisTvis, an maswavleblisTvis.


moxaliseebs

SeiZleba

keTili

ganzraxvebi

hqondeT,

magram

isini

uciloblad ar warmoadgenen mTel populacias da es naTlad unda


iTqvas.

Teoriuli SerCeva
Teoriuli SerCeva monacemebze dafuZnebuli Teoriis maxasiaTebelia.
monacemebze dafuZnebul TeoriaSi SerCevis zoma SedarebiT umniSvneloa,
vinaidan

mkvlevari

mis

xelT

arsebul

monacemebTan

muSaobs.

faqtobrivad, dafuZnebuli Teoria amtkicebs, rom SerCevis moculoba


SeiZleba

usasrulod

didi

iyos

an,

saTadarigo

poziciis

saxiT,

sakmarisad didi iyos kategoriebisa da sakiTxebis imdenad Sesavsebad,


rom

axalma

monacemebma

ar

gamoiwvios

wamoyenebuli

Teoriis

modificireba.
Teoriuli SerCevisas mkvlevars sakmarisi monacemebi unda hqondes,
raTa SeZlos kvlevis konteqstSi Teoriis generacia da dafuZneba, anu
mocemul

situaciaSi

uzrunvelyofa

am

mimdinare

TeoriasTan

movlenebis

Teoriuli

winaaRmdegobaSi

mosuli

axsnis

yovelgvari

monacemis uqonlad. vinaidan mkvlevars winaswar ar ecodineba, ramdeni, an


rogori

monacemi

dasWirdeba,

SeuZleblobis,

gamofitvis

an

drois

limitis gamo Znelia winaswar codna, Tu ra moculobis SerCevaa saWiro.


mkvlevari manamde agrZelebs meti da meti monacemis mogrovebas, sanam

291

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Teoria ucvleli rCeba an Seswavlis konteqstis farglebs ar miaRwevs;


sanam

araferi

Secvlila

monacemebze

dafuZnebul

TeoriaSi

mudmivi

Sedarebis meTodis gaTvaliswinebiT. Teoriul gajerebasTan (Glaser and


Strauss 1967: 61)
damatebiTi

maSin

gvaqvs

monacemebi,

saqme,

rodesac

romlebic

aRar

moipoveba

ganaviTarebdnen,

iseTi

Caasworebdnen,

daazustebdnen, ganavrcobdnen an raimes daamatebdnen arsebul Teorias.


glaseri da strausi (1967) weren, rom:
Teoriuli SerCeva Camoyalibebis procesSi myofi TeoriisTvis monacemebis
mogrovebis

procesia,

romliTac

analitikosi

erTdroulad

agrovebs,

akodirebs da aanalizebs Tavis monacemebs da gadawyvets, ra monacemebi


Seagrovos

SemdgomSi

da

sad

moipovos

isini,

raTa

im

mimarTulebiT

ganaviTaros Tavisi Teoria, rogorc viTardeba.


(Glaser and Strauss 1967: 45)

monacemebze

dafuZnebuli

Teoriis

TeoretikosisTvis,

romelic

Teoriul SerCevas iyenebs, ori ZiriTadi kiTxva dgas: pirveli, Semdeg


romel jgufebs unda mimarTos monacemebisTvis? meore, ra Teoriuli
miznebisTvis sWirdeba es Semdegi monacemebi? pirvel kiTxvaze pasuxad
glaseri da strausi (1967: 49) amboben, rom gadawyvetileba Teoriul
relevanturobas efuZneba, anu im jgufebs unda mimarTos, romlebic
SeZlebisdagvarad

bevri

Tvisebisa

da

kategoriis

generalizaciaSi

gauweven daxmarebas.
aqedan

gamomdinare,

SesaZlebelia
adamianebiT,
Semdgomi

monacemebis

organizaciis
magram

mkvlevarma

monacemebis

erTobliobis

TanamSromlebiT
isic

mopovebis

unda

moculobis
an

xelmisawvdomi

gaiTvaliswinos,

SesaZleblobac

Sevseba

SeiZleba

rom

mas

hqondes

Teoriuli adekvaturobis uzunvelsayofad da ukve mopovebuli codnis


axali monacemebiT gadasamowmeblad (Flick et al, 2004: 170). am SemTxvevaSi
yovelTvis ar aris SesaZlebeli, kvlevis dasawyisSi winaswar iTqvas, vin
da ramdeni monawile iqneba SerCevisTvis saWiro; es procesi kvlav da
kvlav ganmeordeba.

292

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

araalbaTur SerCevebs ukavSirdeba sakiTxi imis Sesaxeb, rom SerCeva


SeiZleba

exebodes

ara

adamianebs,

marto

aramed

sakiTxebsac.

adamianebis SerCeva SeiZleba imitom Sedges, rom mkvlevari konkretuli


sakiTxebis SeswavliT aris dainteresebuli, magaliTad, moswavleebiT,
romlebic

cudad

iqcevian,

uars

amboben

skolaSi

siarulze,

an

narkotikebTan aqvT problemebi, an klasgareSe saqmianobebs amjobineben


saklaso davalebebs. aq saubaria imaze, Tu ra marTavs SerCevis process
da amitom ismis ara marto kiTxva vin SevarCio?, aramed kiTxvac: ra
SevarCio? (Mason 2002; 127-32). es, Tavis mxriv, gulisxmobs, rom ara marto
adamianebis

SerCevaa

Canawerebis,

SesaZlebeli,

situaciebis,

aramed

garemoebis,

teqstebis,

dokumentebis,

movlenebis,

sagnebis,

organizaciebis, xdomilobebis, aqtivobebisa da a. S.

SerCevis strategiis dagegmva


SerCevis strategiis dagegmva ramdenime nabijisgan Sedgeba:
1. gadawyviteT, SerCeva gWirdebaT, Tu SesaZlebelia populaciis
kvleva.
2. gansazRvreT populacia, misi mniSvnelovani Tvisebebi (SerCevis
CarCo) da misi zoma.
3. gansazRvreT, SerCevis rogori strategia gWirdebaT (magaliTad,
albaTuri da araalbaTuri strategiebis romeli varianti).
4. darwmundiT, rom danamdvilebiT migiwvdebaT xeli SerCevaze. Tu
ara, mzad iyaviT SerCevis strategiis Sesacvlelad (nabiji 2).
5. albaTuri SerCevisTvis gansazRvreT TqvenTvis saWiro ndobis
done

da

ndobis

intervalebi.

araalbaTuri

SerCevisTvis

gansazRvreT is adamianebi, romlebic gWirdebaT SerCevaSi.


6. gamoTvaleT wevrebis raodenoba SerCevaSi da am gamoTvlebisas
gaiTvaliswineT

pasuxis

uqonloba,

arasruli

an

gafuWebuli

pasuxebi, cveTa da sikvdilianoba, anu SerCevis sidide gaTvaleT


metobiT.

293

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

7. gadawyviteT, rogor daamyarebT kontaqts da warmarTavT wvdomas


(magaliTad, reklama, werili, satelefono zari, eleqtronuli
gzavnili, piradi viziti, piradi kontaqtebi/megobrebi).
8. mzad iyaviT ukve akrefili monacemebis Sesawonad.

daskvna
am Tavis ZiriTadi idea isaa, rac sxvebis _ kvlevaSi yoveli detali
dagegmili

da

gaazrebuli

unda

iyos

da

ara

SemTxveviTi,

da

rom,

adrindeliviT, dagegmvis kriteriumi miznisTvis Sesatyvisoba unda iyos.


SerCevis strategiis arCeva vargisianobis kriteriumiT unda xdebodes.
arCevani

imis

iTvaliswinebdes

Sesaxeb,

Tu

romeli

kvlevis

miznebs,

vadebs

strategia
da

miiRon,

kvlevis

unda

SezRudvebs,

monacemebis Segrovebis meTodebs da kvlevis meTodologias. validobis


misaRwevad arCeuli strategia yvela am faqtors unda Seesatyvisebodes.
pasuxi kiTxvaze ramdenad didi unda iyos Cemi SerCeva? rTulia. am
Tavis mixedviT, es yvelaferi damokidebulia imaze, Tu rogoria:

populaciis zoma;

ndobis done da ndobis intervali;

saWiro sizuste (umciresi SerCevis Secdomis miReba);

stratebis saWiro raodenoba;

sakvlevi cvladebis raodenoba;

sakvlevi faqtoris cvalebadoba;

SerCevis saxeoba (albaTuri da araalbaTuri SerCevebis sxvadasxva


varianti);

SerCevis reprezentaciuloba;

cveTisa da pasuxis arqonis SemTxvevebis gaTvaliswineba;

proporciul SerCevaSi proporciulobis dacvis saWiroeba.


es niSnavs, rom mkvlevrebs vurCevT didi da ara patara SerCevebis

gamoyenebas, gansakuTrebiT, raodenobriv kvlevaSi.

294

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

295

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

5 sensitiuri kvleva ganaTlebis sferoSi

ganaTlebis sferoSi kvlevis didi nawili SeiZleba ramdenime gagebiT


iyo sensitiuri da mkvlevrebi kargad unda acnobierebdnen delikaturi
sakiTxebis mravalferovnebas. am TavSi aRwerilia sensitiuri kvlevis
sxvadasxva

varianti.

Semdeg

ganxilulia

misi

dagegmvisa

da

ganxorcielebis ori mniSvnelovani sakiTxi _ SerCeva da wvdoma da


aRniSnulia, Tu ratom SeiZleba iyos es ori sakiTxi mkvlevrisTvis
problemuri da rogor SeiZleba maTi mogvareba. aseve, saubaria guSagebsa
(8-e gverdi) da maT rolze. sensitiuri kvleva mTel rig sirTuleebs
qmnis, zogjer _ Znelad mosagvarebel eTikur problemebs da zogierTi
maTgani am TavSia warmodgenili. ganaTlebis sferoSi sensitiuri kvlevis
SemTxvevad ganxilulia Zalauflebis mqone adamianebis kvleva, romlis
magaliTzec aris warmodgenili am sferoSi kvlevis ramdenime ZiriTadi
problema. Semdeg mocemulia praqtikuli rCevebi, Tu rogor unda daisvas
kiTxvebi

sensitiur

kvlevaSi.

bolos

naxavT

im

ZiriTadi

sakiTxebis

nusxas, romlebic unda mogvardes aseTi kvlevis dagegmvis, Catarebis da


angariSis wardgenisas.

ra aris sensitiuri kvleva?


sensitiuria kvleva, romelic potenciurad moicavs arsebiT safrTxes
maTTvis,

vinc

monawileobs

an

monawileobda

masSi

(Lee 1993: 4),

an

rodesac kvlevis monawileebi mas arasasurvelad miiCneven (Van Meter 2000).


sensitiuroba mravali wyarodan SeiZleba momdinareobdes, maT Sorisaa:

Sedegebi monawileebisTvis (Sieber and Stanley 1988: 49).

296

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Sedegebi

sxva

adamianebisTvis,

magaliTad,

ojaxis

wevrebisTvis,

nacnobebisTvis, socialuri jgufebisa da farTo sazogadoebisTvis,


mkvlevarTa jgufebisa da institutebisTvis (Lee 1993: 5).

Sinaarsebi,

magaliTad,

kvlevis

tabuirebuli

an

emociurad

datvirTuli sferoebi (Ferberow 1963), rogoricaa, vTqvaT, kriminali,


deviacia,

sqesi,

rasa,

danakargi,

Zaladoba,

politika,

policiuri

kontroli, adamianTa uflebebi, narkotikebi, siRaribe, avadmyofoba,


religia da sakraluri Temebi, cxovrebis stili, finansebi, fizikuri
garegnoba, Zalaufleba da masTan dakavSirebuli interesebi (Lee 1993;
Arditti 2002; Cambers 2003).

situaciuri da konteqstualuri garemoebebi (Lee 1993).

pirad sferoebSi SeWra da Rrmad pirovnuli gamocdileba (Lee and


Renzetti 1993: 5), magaliTad, seqsualuri qceva, religiuri praqtikebi,
sikvdili da danakargi, Semosavali da asakic ki.

potenciuri sanqcia, riski an stigmatizaciis safrTxe, inkriminacia,


xarjebi da karieruli danakargebi mkvlevrisTvis, monawileebisTvis an
sxvebisTvis, magaliTad, jgufebisa da TemebisTvis (Lee and Renzetti 1993;
Renzetti and Lee 1993l De Laine 2000),

mkvlevrisTvis

gansakuTrebuli

situacia, rodesac is swavlobs adamianis seqsualobas da amis gamo


stigmis infeqciiT itanjeba, anu isevea stigmatizebuli, rogorc misi
kvlevis monawileebi (Lee 1993: 9).

politikur gaerTianebebze Tavdasxma (Lee 1993).


kulturuli da kroskulturuli faqtorebi da akrZalvebi (Sieber 1992:
129).

kritikulad Seswavlisa da eqspoziciis SiSi (Payne et al, 1980).


safrTxe,

romelic

emuqreba

mkvlevars

da

kvlevis

monawileebis

ojaxis wevrebsa da maT nacnobebs (Lee 1993). li (Lee 1993: 34) aRniSnavs,
rom SeiZleba moxdes gayinva, anu rodesac mkvlevari Tavs ikavebs

297

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

kvlevis ganxorcielebisgan an gavrcelebisgan, radgan kolegebisgan


mtrul

reaqciebs

moelis,

magaliTad,

rasobrivi

niSniT.

danaSaulebriv codnas SeiZleba kolegebis mxridan pirovnuli da


profesiuli riski mohqondes; is safrTxis Semcvelia orivesTvis _
mkvlevrisa da kvlevis monawileebisTvis (De Laine 2000: 67, 84).

meTodologiebi da qceva, magaliTad, rodesac axalgazrda mkvlevari


Zalauflebis

mqone

adamianebs

ikvlevs,

mamakac

interviuers

qali

respondenti hyavs, msxvili politikuri figurebi arian CarTuli, an


roca Znelia wvdoma da gamoaSkaraveba (Simons 1989; Ball 1990; 1994a;
Liebling and Shah 2001).
zogjer yvela an TiTqmis yvela zemoT CamoTvlili sakiTxi erTad
dgas. faqtiurad, zogierT situaciaSi, ganaTlebis sferoSi realurad
ganxorcielebuli kvleva TavisTavad SeiZleba, sensitiuri iyos. aseTi
viTareba

didxans

ganaTlebis

iyo

sferoSi

totalitaruli
kvlevis

reJimebis

nebarTva,

pirobebSi,

Cveulebisamebr,

roca

mTavrobis

maRalCinosnebs da ganyofilebebis ufrosebs unda gaecaT. daxuruli


sazogadoeba ganaTlebis sferoSi mxolod nebadarTuli, rogorc wesi,
arasensitiuri da SedarebiT apolitikuri sakiTxebis kvlevis saSualebas
iZleva. rogorc li (1993: 6) ambobs, zogierTi jgufis kvleva . . .
anaTemaa sakmaod pirdapiri mniSvnelobiT. ganaTlebis sferoSi kvlevis

aqti, ganurCevlad misi miznisa, fokusisa, meTodologiisa Tu Sedegisa,


ukve sensitiuri saqmea (Morrison 2006). am viTarebaSi ganaTlebis sferoSi
kvlevis Catareba SeiZleba pirovnebaTSoris urTierTobebze, adgilobriv
politikasa

da

meTodologiuri

mikropolitikaze
sakiTxebi

SeiZleba,

iyos

damokidebuli.

eTikur

da

ubralo

politikur/mikro-

politikur naRmur velad iqces.


li (1993: 4) Tvlis, rom sensitiuri kvleva sam did sferos Seexeba,
esenia: pirad sivrceSi SeWris safrTxe (piradi, stresuli an sakraluri
sferoebis kvleva); deviaciisa da socialuri kontrolis Seswavla anu
kvlevebi, romlebic stigmatizaciis an inkriminaciis (sanqciebis dadebis

298

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

safrTxe)

gamomwvev

informacias

iZlevian;

politikuri

gaerTianebebi,

romlebic Zalauflebis mqone pirovnebebis an institutebis, iZulebis an


dominirebis, simdidrisa da statusis ukiduresobebisadmi interesebs
avlenen (Lee 1993). rogorc beinoni (Beynon 1988: 23) ambobs, mdidrebi da
Zalauflebis mqoneni hagiografias 6 aqezeben da ara _ kritikul kvlevaZiebas. faqtobrivad, li (Lee 1993: 8) amtkicebs, rom arsebobs zemodanqvemoT

kvlevis

da

ara

qvemodan-zemoT

kvlevis

tendencia,

anu

yuradRebis warmarTva Zalauflebis armqone da ara _ Zalauflebis mqone


jgufebze, gansakuTrebiT, imitom, rom isini ufro ioli sakvlevi da
naklebad sensitiuria. sensitiurma kvlevam SeiZleba susti, daCagruli
jgufebis nacvlad aRimaRlos xma, maT nacvlad, visac ar aqvs xmis
ufleba, an visac ar usmenen. amasTan, mis fokusSi Tanabrad SeiZleba
moxvdnen Zalauflebis mqone da maRal poziciebze myofi adamianebi.
zemoT aRwerili sami saxis sensitiuroba cal-calke an kombinaciaSi
SeiZleba Segvxvdes. sensitiuroba ara marto Tavad Temas exeba, aramed
da, albaT, rac ufro mniSvnelovania, Temasa da im socialur konteqsts
Soris

urTierTobasac, romelSic

mkvlevars

ucodvelad

dainteresebuli

miaCnia,

mxareebisTvis

kvleva

kvlevaSi

SeiZleba

(Lee 1993: 5). rac

tardeba

monawileTaTvis

ukiduresad

an

sxva

sensitiuri

iyos.

sensitiurobis ZiriTad wyaros safrTxe warmoadgens. li (Lee 1993: 5)


Tvlis, rom sensitiuri Temebis siis Sedgenaze metad gamosadegi im
pirobebze

dakvirvebaa,

romelSic

warmoiqmneba

sensitiuroba

kvlevis

procesSi. amis gaTvaliswinebiT, mkvlevarma unda gaiazros, Tu ramdenad


sensitiuri iqneba kvleva ganaTlebis sferoSi ara marto Tavad sakvlevi
Temis,

aramed

TvalsazrisiT,
adgilobrivi

am

kvleviT

magaliTad:
politikosebis

dainteresebuli

ufrosi
da

sxvadasxva

maswavleblebis,

gadawyvetilebis

mxaris

mmarTvelebis,

mimRebTa,

mkvlevris

(mkvlevrebis) da sakvlevi Temis, Cinovnikebis, Temis, socialuri muSakebis


6

Sinaarsis redaqtoris SeniSvna: aq hagiografia ixmareba ara rogoroc wmindanTa

cxovrebis aRwera, aramed rogorc movlenebis idealizirebulad warmoCena.

299

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

da skolis konsultantebis, sponsorebisa da sazogadoebis wevrebis,


kvlevaSi monawile Temis wevrebis da a. S.
sensitiuroba

axasiaTebs

ara

marto

ganaTlebis

sferoSi

sakvlev

Temas, aramed, rac gacilebiT mniSvnelovania, im socialur konteqsts,


romelSic

tardeba

es

kvleva

da

mis

mosalodnel

Sedegebs

yvela

dainteresebuli mxarisTvis. kvlevis Catareba mxolod proeqtis Seqmna da


monacemebis Segroveba, analizi da warmodgena ki ar aris _ es optimizmi,
idealizmi

an

ucodinrobaa,

aramed

pirovnebaTSorisi

urTierTobebi,

potenciurad xangrZlivi molaparakebebi, urTierTobebis delikaturad


damyareba

da

SenarCuneba,

ukan

daxeva,

cvlilebebis

Setana

da

kompromisicaa. idealur samyaroSi ganaTlebis sferos kvlevaSi momuSave


mkvlevars daubrkoleblad SeeZleboda kvlevis dagegmva da Catareba,
magram idealuri samyaro, poet ietsis sityvebiT ,haeris gansaxierebaa.
ganaTlebis sferoSi sensitiuri kvleva amas Zalian naTlad aCvenebs.
sanam

ganaTlebis

sferoSi

kvlevis

didi

nawili

sensitiurobis

matarebelia, sensitiuri kvlevis, rogorc aseTis, ganxilvis ZiriTadi


Tema iqneba, Tu ras SeiZleba exebodes es delikaturi sakiTxebi da
rogori SeiZleba iyos maTi umwvavesi gamovlinebebi. mkiTxvels vurCevT,
rom

ganaTlebis

sferoSi

kvlevebis

umetesoba

sensitiurad

miiCnios,

winaswar ganWvritos, Tu ra saxis sensitiurobasTan eqneba saqme da ra


kompromisebze SeeZleba wasvla.

SerCeva da xelmisawvdomoba
uolfordi (Walford 2001: 33) amtkicebs, rom sakvlev garemoSi Sesvlis
uflebis mopoveba da gaSinaureba neli procesia. hamersli da atkinsoni
(Hammersley and Atkinson 1983: 54) Tvlian, rom Sesvlis ufleba aramarto
praqtikuli

sakiTxia,

aramed

garemos

socialuri

organizaciis

wvdomasac uzrunvelyofs.
lis (1993: 60) miaCnia, rom sensitiur kvlevaSi SerCevis da wvdomis
potenciurad seriozuli sirTuleebia, gansakuTrebiT, im populaciis

300

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

zomis

gansazRvris

airCion,

rogorc

devianturi

an

kavSirebis

da

problemis

gamo, saidanac

garkveuli

jgufis

ukanono

jgufebis

gaerTianebebis

SerCevis

wevrebi

warmomadgenlebi,

wevrebs

ar

gamoaSkaraveba.

unda

magaliTad,

endomebaT

TavianTi

analogiurad,

msgavsi

poziciis mqone jgufebs SeiZleba, ar surdeT gareSe Tvalis dakvirvebis


qveS yofna. SeiZleba, maT bevri dakargon TavianTi mikuTvnebulobis
gamJRavnebiT da, faqtiurad, maTi aqtivobebi SeiZleba, iyos arakanonieri,
gasakritikebeli,

arapopularuli,

profesiuli

usafrTxoebisTvis

safrTxis momtani, deviaciuri da, sxva jgufebis aqtivobebTan SedarebiT,


naklebad gavrcelebuli, rac maTdami wvdomas umTavres dabrkolebad
aqcevs. ra xdeba maSin, Tu mkvlevari moswavleebSi gacdenebs, mozardTa
orsulobas, Tanatolebis mxridan daSinebas an webos sunTqvas ikvlevs;
an maswavleblebSi alkoholisa da narkotikebis gamoyeneba, anda is
ojaxuri urTierTobebis problemebi ainteresebs, romlebic saswavlo
procesSi stresis saxiT iCens Tavs?
li (1993: 61) gansakuTrebuli (magaliTad, iSviaTi an deviaciuri)
populaciebidan

SerCevis

aRebis

ramdenime

strategiis

gamoyenebas

gvTavazobs, romlebic cal-calke an kombinaciaSi gamoiyeneba:

siidan

SerCeva:

sazogadoebisTvis

axalganqorwinebulTa

siebis

Ria

wyaroebis,

gadaTvaliereba

(Tumca

magaliTad,
aseTi

siebi

socialuri mkvlevrebisTvis ufro gamosadegi SeiZleba iyos, vidre


konkretulad ganaTlebis sferoSi kvlevaze momuSaveTaTvis).

mravalfunqcioba:

gamokiTxvis

gamoyeneba

saWiro

populaciamde

misasvlelad (Tumca konfidencialobis problemebma SeiZleba, xeli


SeuSalos am strategiis gamoyenebas).

daTvaliereba: konkretul adgilze misvla xalxis iq SerCevisTvis


(rac

SesaZloa,

did

Zalisxmevas

saWiroebdes

da

mcire

ukugebas

iZleodes).

gamovlena:

konkretul

adgilze

misvla,

sadac

samizne

jgufis

nacnobi wevrebi gvegulebian (magaliTad, ,,tualetebis klienturad

301

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

(,,tearoom trade) wodebuli hamfreiseuli (Humphrey 1970) cnobili kvleva,


romelic

ikvlevda

sazogadoebriv

tualetSi

mamakacebs

Soris

anonimuri oraluri seqsis aqts). ganaTlebis sferoSi es SeiZleba,


iyos

TanamSromlebis

(maswavleblebis)

dasasvenebeli

oTaxi

an

Sexvedrebis oTaxi studentebisTvis. es strategia mikerZoebulobis


riskiT xasiaTdeba, radgan ar xdeba SerCevis reprezentaciulobis
martivi gadamowmebac ki.

momsaxureba: li (1993: 72) gvTavazobs, rom monawileebis mozidva


kvlevaSi monawileobis sanacvlod maTTvis garkveuli momsaxurebis
SeTavazebiT SeiZleba moxerxdes. mkvlevari darwmunebuli unda iyos,
rom maT namdvilad SeuZliaT Sepirebuli momsaxurebis gaweva. rogorc
uolfordi

(Walford

2001:

36)

wers:

adamianebi

produqtebs

ar

yiduloben; isini sargebels yiduloben da mkvlevarma garkveviT unda


Tqvas, ra sargebels sTavazobs.

profesionali informantebi: li (1993: 73) ambobs, rom es SeiZleba,


iyvnen, magaliTad, policielebi, eqimebi, sasuliero pirebi an sxva
profesionalebi. ganaTlebis sferoSi es SeiZleba, iyvnen socialuri
muSakebi

da

konsultantebi.

am

strategiis

gamoyenebaze

fiqri

SeiZleba, ararealuri optimistoba iyos, vinaidan mosalodnelia, rom


swored es adamianebi samarTlebrivi an eTikuri konfidencialobiT, an
nebayoflobiTi

TviTcenzuriT

iyvnen

SezRudulni

(magaliTad,

aiv

Sidsis konsultants mZime samuSao dRis Semdeg SeiZleba, sulac ar


undodes ucnob adamianTan isev Sidsis Temaze laparaki, socialur
muSaks an konsultants profesiuli konfidencialoba zRudavdes, an
gadaRlil maswavlebels ar surdes saswavlo procesis siZneleebze
saubari). garda amisa, li Tvlis, rom maSinac ki, Tu aseTi adamianebi
Tanxmdebian monawileobaze, maT SeiZleba, yvelaferi arc icodnen. lis
(1993:

73)

moaqvs

narkomanebis

magaliTi,

romelTac

sruliad

gansxvavebuli kontaqti SeiZleba hqondeT policielebTan da eqimebTan


an socialur muSakebTan; an, aqedan gamomdinare, policia, eqimebi da

302

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

socialuri muSakebi SeiZleba, ver xedavdnen nakromanTa am erTsa da


imave jgufs.

reklamireba: miuxedavad imisa, rom am gziT potenciurad farTo


populaciis

wvdomaa

kontroli,

Tu

SesaZlebeli,

vin

SeiZleba,

gamoexmaureba,

Zneli

iyos

reprezentaciulobis

imis
an

Sesatyvisobis TvalsazrisiT.

kontaqtebis damyareba: es strategia zvavisebr SerCevas hgavs, rodesac


adamianebis erTi jgufi mkvlevars ufro met adamianTan akavSirebs,
romlebic, Tavis mxriv, kidev

sxvebTan akavSireben da a. S. es farTod

gamoyenebuli teqnikaa, Tumca li (1993: 66) ambobs, rom yovelTvis ioli


ar aris kontaqtebis moZieba, vinaidan sawyis informants SeiZleba, ar
undodes mWidrod Sekruli Temis wevrebis gamoaSkaraveba. meore mxriv,
morisoni (2006) aRniSnavs, rom kontaqtebis damyareba popularuli
teqnikaa,

rodesac

Znelia

iseT

formalur

organizaciaSi

SeRweva,

rogoric skolaa, an guSagebi (isini, visac SeuZlia nebarTvis micemaarmicema, magaliTad, ufrosi maswavlebeli an xelmZRvaneli pirebi) ar
iZlevian

Sesvlis

araformaluri

uflebas.

kavSirebis

is

saubrobs

farTod

gamoyenebaze

megobrebisa da profesiuli nacnobebis


profesiul

nacnobebs

kontaqtebis damyarebas
uolfordi

(2001:

daukavSirdnen

mkvlevrebis
im

mizniT,

mier
rom

meSveobiT maT megobrebsa da


da

skolebSi

formaluri

gverdi auaron.

36_47)

Sesvlis

uflebis

miRebis

oTxsafexurian

process aRwers:

1. miaxloeba (Sesvla, savaraudod, saerTo megobris an kolegis _


damakavSirebeli pirovnebis _ meSveobiT): am konteqstSi uolfordi
(2001) gvafrTxilebs, rom warsadgeni werili mxolod Sesavali
intervius an Sexvedris uflebis mopovebisTvis unda gamoviyenoT;
an imisTvis, rom direqtorTan satelefono saubarze SeTanxmdeT im
mizniT, rom masTan Sexvedra daTqvaT da ara imisTvis, rom kvleva
CaataroT an Sesvlis ufleba miiRoT.

303

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

2. interesi

(satelefono

SesaTanxmeblad):
SeniSnavs,

saubris

amasTan

rom

gamoyeneba

dakavSirebiT

direqtorebs

pirveli

Sexvedris

uolfordi

uyvarT

(2001:

laparaki,

43)

amitom

mniSvnelovania, rom maT mivceT amis saSualeba telefoniTac ki,


rodesac kvlevaze sasaubrod Sexvedraze uTanxmdebiT.

3. survili

(winaaRmdegobebis

daZleva

da

kvlevis

sargeblebis

xazgasma): rogorc uolfordi (2001: 44) keTilgonierad SeniSnavs:


bolos da bolos skolas xom sul sxva miznebi aqvs, vidre is, rom
kvlevis veli iyos. is amiT ambobs, rom kvleva SeiZleba marTlac
sasargeblo iyos skolisTvis, magram skola ver xvdebodes amas,
sanam ar miuTiTeben. magaliTad, direqtors SeiZleba undodes, rom
mkvlevris imedi hqondes; maswavleblebma SeiZleba sargebeli naxon
mkvlevarTan gamarTuli diskusiebidan; moswavleebisTvis sargebeli
SeiZleba is iyos, rom viRac dainteresdeba da kiTxvebs dausvams
swavlis Sesaxeb.

4. gayidva

(rodesac

potenciuri

monawile

Tanxmdeba

kvlevaSi

monawileobaze).
uiti da eduardsi (Whitty and Edwards 1994: 22) amtkiceben, rom Sesvlis
uflebis

miRebis

problemebis

dasaZlevad

da

monawileebis

dasayolieblad gamWriaxobaaa saWiro, zogjer ki cdunebac dasaSvebia:


mas Semdeg, rac damoukidebelma skolam uari gviTxra TanamSromlobaze,
dawyebiTi skolis meSveobiT SemTxveviT SevxvdiT zogierT mSobels,
romelTa Svilebic am skolaSi swavlobdnen da Semdeg damoukidebel
skolebs

vuTxariT,

moswavleebis

rom

Sesaxeb.

ukve

viRebdiT

avtorebi

garkveul

imasac

informacias

amateben,

rom

maTi

xandaxan

aucilebelia, mkvlevrebma Tqvan, rom isini kvlevis monawileTa mxares


arian.1 faqtobrivad, isini amboben, rom xSirad ukiTxavT Cveni sakuTari
mosazrebebis Sesaxeb da yofila SemTxvevebi, rodesac erTi mxridan
saeWvo damokidebuleba meore mxaresTan gamogvdgomia misgan Sesvlis
nebarTvis misaRebad (Whitty and Edwards 1994: 22). es isev bekeris (1968)

304

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

rCevasTan gvabrunebs _ mkvlevrebma unda gadawyviton, Tu vis mxares


arian.
zvavisebri

SerCevis

gamoyenebas

usafrTxoeba

Semoaqvs

(Lee 1993),

vinaidan zvavis wevrebi icnoben da endobian kontaqtebs. es ki asea,


magram am moments SeiZleba tendenciuroba sdevdes Tan, radgan SerCevis
wevrTa Soris urTierToba SeiZleba reciprokuli da tranzituli iyos
(Lee 1993: 67), anu monawileebs SeiZleba mWidro urTierTobebi hqondeT
erTmaneTTan da ar surdeT amis gafuWeba. amgvarad, savaraudod, SerCevis
Tvisebebis homogenurobas miviRebT.
aseTma zvavisebrma SerCevam SesaZloa kvleva Secvalos, magaliTad,
SemTxveviTi, stratificirebuli an proporciuli SerCeva mosaxerxebel
SerCevad aqcios da amiT ganzogadebadoba Seamciros, an bevri SemTxvevis
Seswavlis

sinTezirebiT

ganzogadebadobis

uzrunvelyofis

saWiroeba

Seqmnas. miuxedavad yvelafrisa, xSirad dgeba momenti, roca arCevani


araalbaTuri SerCevis strategiebis gamoyenebasa da saerTod arafris
gakeTebas Soris unda gakeTdes.
sensitiuri kvlevis Catarebis mizniT adamianebTan misvlis nebarTvis
aRebasTan

dakavSirebuli

mkvlevrisgan
mkvlevrebma

did

sakiTxebi

gamWriaxobasa

winaswar

marjved

da
unda

dagegmvis

procesSi

windaxedulebas
gaTvalon

SeiZleba

saWiroebdes.

sakvlevi

jgufis

wvdomasTan dakavSirebuli problemebi da ise dagegmon kvleva, rom


Tavidan

airidon

institutSi

aseTi

Caataron,

an

problemebi,
piradi

magaliTad,

garemoebebi

kvleva

ikvlion,

sakuTar

Tundac

amiT

ganzogadebadoba zaraldebodes. aseTma winaswar ganWvretilma qcevam


SeiZleba

SemTxvevis

institutebis

Sesaxeb

Seswavlis,

praqtikuli

angariSebis

siuxve

kvlevisa

Seqmnas,

da

radgan,

sakuTari
wvdomis

problemis arsebobis pirobebSi, es kvlevis erTaderTi xelmisawvdomi


nairsaxeobebia.

305

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

guSagebi
wvdomis nebarTvis miReba guSagebis anu im adamianebis meSveobiT aris
SesaZlebeli, vinc akontroleben wvdomas. li (1993: 123) aRniSnavs, rom
socialuri

wvdoma

arsebiTad

aris

pirovnebaTSorisi

damokidebuli

ndobis damyarebaze. guSagebi mniSvnelovan rols asruleben kvlevaSi,


gansakuTrebiT eTnografiul kvlevaSi (Miller and Bell 2002:

53). isini

akontroleben wvdomas da ganmeorebiT wvdomas (Miller and Bell 2002:


isini

iZlevian

mimarTuleba
mkvlevari

Sesvlis

miscen

xan

uflebas

kvlevis

erTi

an

blokaven

process

mimarTulebiT

imiT,

rom

waiyvanon,

mas;

maT

velze
xan

55).

SeuZliaT
muSaobisas

meoriT,

an

zedamxedveloba gauwion kvlevas.


guSagebma SeiZleba moisurvon riskis acileba, SezRudva, gazrda an
gakontroleba da, Sesabamisad, daabrkolon wvdoma an Tavisi pirobebi
wamoayenon. wvdomis maTeuli pirobebis wamoyenebam SeiZleba Secvalos
dagegmili kvlevis buneba meTodologiis, SerCevis, fokusis, gavrcelebis,
sandoobis

da

validobis,

angariSis

momzadebis

da

monacemebis

kontrolis TvalsazrisiT (Morriison 2006).


morisonma

(2006)

aRmoaCina,

rom

ganaTlebis

sferoSi

sensitiuri

kvlevis warmoebisas SeiZleba Semdegi xasiaTis problemebi Seiqmnas:

skolebSi Sesvlis an maswavleblebTan misvlis nebarTvis aReba;

kvlevis Catarebis uflebis aReba (magaliTad, skolis direqtorisgan);

direqtorebis ukmayofileba;

adamianebi,

romlebic

yuradRebiT

akontroleben,

Tu

romeli

monacemebis gamoyeneba SeiZleba;

SerCevaSi

moxvedris

msurveli

sakmarisi

raodenobis

monawileebis

povna;

skolebi/institutebi/adamianebi, romelTac ar surT sakuTari Tavis


Sesaxeb informaciis gamJRavneba;

306

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

skolebi/institutebi,

romelTac

ar

surT,

rom

identificirebuli

iyvnen maSinac ki, roca dacva garantirebulia;

adgilobrivi

politikuri

faqtorebi,

romlebic

zemoqmedeben

skolaze/saganmanaTleblo institutze;

maswavleblebis/monawileebis SiSi, rom maTi vinaoba gamJRavndeba/maT


miagneben maSinac ki, roca dacva garantirebulia;

monawileobis
raime

SiSi

kritikuls

maswavleblebis
ityvian

mxridan

skolis

an

(magaliTad,

sxvebis

Tu

Sesaxeb,

isini

SeiZleba,

dakargon samsaxuri);

samsaxurSi datvirTulobis gamo maswavleblebs ar surT kvlevaSi


monawileoba;

direqtori TanamSromlebTan gasaubrebis gareSe wyvets, CarTos Tu


ara isini SerCevaSi;

skolas eSinia kritikis/saxis an reputaciis dakargvis;

kvlevis sensitiuroba _ sakvlevi sakiTxebi;

mkvlevris

uflebamosileba/pozicia

(magaliTad,

Tu

mkvlevari

axalgazrda an xanSiSesuli TanamSromelia, an gavleniani pirovnebaa


ganaTlebis sferoSi).
riskis

Semcirebas

monawileTa

mxridan

kvlevisTvis

pirobebis

wamoyeneba SeiZleba, mohyves (magaliTad, imis Taobaze, Tu ra informaciis


gamoyeneba SeuZlia an ar SeuZlia mkvlevars, visTvis SeuZlia monacemebis
Cveneba,

ras

niSnavs

konfidencialur
mkvlevarze

konfidencialuri

Canawerebsa

Tu

(da

SeniSvnebs).

zedamxedvelobac/mkvlevris

Tanxlebac

ra

mouva

riskis

aseT

Semcirebas

SeiZleba

mohyves

drois im monakveTSi, sanam kvleva adgilze warmoebs (Lee 1993: 125).


SeiZleba,

guSagebs

dabeWdili

da

gamocemuli

kvlevis

Semowmeba,

modificireba an dafarva surdeT (Lee 1993: 128). SeiZleba, maT kvlevis


sakuTari miznebisTvis gamoyenebac undodeT, anu maTi CarTuloba ar iyos
uangaro anda uintereso; an sanacvlod iTxovdnen raimes, magaliTad,

307

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

mkvlevrisgan

iTxovdnen,

rom

kvlevaSi

piradad

maTTvis

saintereso

sfero CarTon, an uSualod mis _ da, SeiZleba, mxolod mis _ winaSe iyos
angariSvaldebuli.

mkvlevarma

winaswar

unda

potenciuri safrTxeebi, rom ar CaTvalon

SeaTanxmos

am

saxis

direqtoris informatorad.

rogorc uolfordi (2001: 45) wers: direqtorma (SeiZleba) SesTavazos


mkvlevars,

rom

Sesaxebac

Tavad

daakvirdes
mas

surs

im

konkretul

informaciis

maswavlebels,

miReba.

SeiZleba,

romlis
mkvlevars

dasWirdes monawileebis darwmuneba, rom maTi monacemebi ar moxvdeba


direqtorTan.
meore

mxriv,

li

(1993:

127)

fiqrobs,

rom

mkvlevari

mcireoden

daTmobebze unda wavides, raTa SeZlos kvlevis ganxorcieleba, anu


sjobs, guSagis moTxovnebis mcire nawili Seasrulos, vidre saerTod
ver SeZlos kvlevis warmoeba.
guSagis

garda,

mkvlevarma

SeiZleba,

sakvlev

jgufSi

ipovos

sponsori anu adamiani, vinc uzrunvelyofs wvdomas, informaciasa da


mxardaWeras. amis cnobili magaliTia dokis figura uaitiseul klasikur
kvlevaSi

Street Corner Society

(1993.

originaluri

kvleva

1943

wels

gamoqveynda). doki, bandis lideri CikagoSi, ambobs (gv. 292):


Tqven miTxariT, ra gindaT, rom gavakeToT da gavakeTebT. roca raime
informacia gindaT, me moviTxov mas da Tqven mousmineT. roca cxovrebis
maTeuli filosofiis gageba gindaT, me daviwyeb ganxilvas da Tqven CaerTeT
. . . aranairi problema ar geqnebaT. Tqven megobrad gvekuTvniT.
(Whyte 1993: 292)

rogorc uaiti wers:


Cemi urTierToba dokTan swrafad Seicvala . . . Tavdapirvelad is,
ubralod, informaciis mTavari wyaro da Cemi sponsoric iyo. masTan didi
drois gatarebis Semdeg aRar aRviqvamdi mas pasiur informatorad. sakmaod
gulRiad ganvixilavdi masTan, ris gakeTebas vcdilobdi, ra problemebi
mawuxebda da a. S. . . . ase rom, doki marTlac kvlevis realur TanamSromlad
iqca.

308

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


(Whyte 1993: 301)

uaiti aRwers, Tu, rogor moqcevas urCevda doki im adamianebTan, visac


kvlevis farglebSi xvdeboda:
frTxilad iyavi mag vin, ra, ratom, rodis, sad-ebTan, bil. am
kiTxvebs dausvam da adamianebi pirSi wyals Caigubeben. Tu xalxi migiRebs,
sadRac iqve SeZleb yofnas da, saboloo jamSi, kiTxvebis dasmis gareSec
gaigeb pasuxebs.
(Whyte 1993: 303)

faqtiurad, dokma Tavisi roli Seasrula kvleviTi naSromis daweraSi:


roca davwere, sxvadasxva nawili vaCvene doks da detalurad gaviareT
erTad. misi kritika fasdaudebeli iyo gadasinjvisas (gv. 341). 1993 wlis
gamocemaSi uaiti kvlevaze msjelobisas svams kiTxvas _ eqspluatacia
xom

ar

gauwia

sasargeblo

man

doks

Sexsenebaa,

(gv.

362).

romelic

es

aucilebeli

sensitiuri

reciprokulobis

kvlevis

warmoebisas

SeiZleba moiazrebodes.
zemoTqmulidan gamomdinareobs, rom SerCevisa da wvdomis sakiTxebis
mogvarebisas aRsaniSnavia ramdenime momenti (5. 1 CanarTi).
CanarTi 5. 1.
SerCevisa da wvdomis sakiTxebi sensitiur kvlevaSi
rogor gamovTvaloT populaciis da SerCevis zoma.
ramdenad SeiZleba iyos an ar iyos SerCeva populaciis reprezentaciuli.
rogori SerCevaa sasurveli (magaliTad, SemTxveviTi), magram rogoria is
erTaderTi

SerCeva

(magaliTad,

zvavisebri),

romelic

praqtikaSi

ganxorcielebadi iqneba.
rogor

gamoviyenoT

kavSirebi

SerCevamde

misasvlelad

da

ra

saxis

kavSirebi gamoviyenoT.
rogor vawarmooT kvleva monawileTaTvis safrTxis Semcvel situaciaSi
(mkvlevris CaTvliT).
rogor davicvaT monawileTa vinaoba da safrTxis/riskis qveS myofi
jgufebi.

309

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


rogor davukavSirdeT Znelad misawvdom adamianebs.
rogor uzrunvelvyoT da SevinarCunoT wvdoma.
rogor vipovoT da CavrToT kvlevaSi guSagebi da sponsorebi.
ra SevTavazoT guSagebsa da sponsorebs.
ra sakiTxebTan dakavSirebiT SeiZleba kompromisze wasvla.
ra sakiTxebTan dakavSirebiT aris SeuZlebeli kompromisze wasvla.
rogor davamyaroT da SevinarCunoT urTierTobebi velze.
ra momsaxurebis gaweva SegviZlia, rogorc mkvlevars.
rogor davamyaroT Tavdapirveli kontaqti potenciur samizne jgufTan.

kvlevebis umravlesoba uZlebs an ver uZlebs SerCevis etaps. es


ganamtkicebs

Cvens

mosazrebas,

rom

kvlevis

mTlianad

akrZalvas,

SesaZloa, SerCevisa da wvdomis Taobaze kompromisis miRweva sjobdes.


SeiZleba, kompromisi ukeTesi gamosavali iyos, vidre saerTod kvlevaze
uaris Tqma.

eTikuri sakiTxebi sensitiur kvlevaSi


sensitiur kvlevaSi sirTules qmnis is, rom mkvlevars devianturi
jgufebis

an

skolis

im

wevrebis

Sesaxeb

SeiZleba

hqondes

danaSaulebrivi codna (De Laine 2000) da am codnaSi gasvrili xelebi


(Klockars

1979),

visac

skolis

deklarirebuli

ZiriTadi

misiisadmi

sawinaaRmdego damokidebulebebi aqvT. Tu kidev ufro Sors wavalT, es


niSnavs, rom mkvlevarma unda daadginos is sazRvrebi, romlis miRmac
aRar gariskavs. magaliTad, glazgos bandis patrikiseul kvlevaSi (Patrick
1973) mkvlevari mkvlelobis mowme gaxda. unda Seatyobinos man amis
Sesaxeb

policias

da

amiT

gamoiaSkaravos

Tavi,

Tu

gaCumdes,

raTa

bandasTan kontaqti SeinarCunos da, amgvarad, daarRvios kanoni, romelic


mkvlelobis Sesaxeb gancxadebas moiTxovs?
moswavleebis
wamowion

interviuirebisas

sakuTari

Tavis,

ojaxis

maT
da

SeiZleba

sensitiuri

maswavleblebis

Sesaxeb.

Temebi
aseTi

informaciis miRebisas mkvlevarma unda gadawyvitos, moimoqmedos Tu ara

310

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

raime da Tu ki, ra da rogor. ra unda qnas mkvlevarma, Tu, magaliTad,


direqtoris

mmarTvelobis

respondenti

ambobs,

mSobelTan

an

Sesaxeb

rom

maswavleblis

direqtors

alkoholTan

sqesobrivi

dakavSirebuli

interviuirebisas,

urTierToba

problemebi

hqonda

aqvs?

aseT

SemTxvevebSi mkvlevari, kvlevisTvis saWiro codna rom miiRos, unda


gaCumdes, Tu unda imoqmedos? ra Sedis sazogadoebis interesebSi _ erTi
calkeuli monawilis piradi cxovrebis dacva Tu mkvlevris interesebi?
li

(1993:

139)

miuTiTebs,

mizanmimarTulad

igonebdes

danaSaulebriv

codnas

rom
iseT

zogierTi
situaciebs,

awvdis

da

monawile

SeiZleba

romliTac

mkvlevars

amowmebs

mkvlevris

amiT

midrekilebebs: ndobis testi.


eTikuri
kvlevaSi.

sakiTxebi
faruli

deviaciuri

an

mosapoveblad

gamkveTrebulia

kvlevis

sakiTxi

sensitiuri

mkvlevris

ganaTlebis
wina

planze

situaciebis

farulad

muSaobas

sferoSi

sensitiur

gadmodis,

vinaidan

Seswavla

monacemebis

SeiZleba,

saWiroebdes.

farul kvlevaSi SesaZlebelia reaqtiulobis problemebis daZleva (Lee


1993:

143),

rodesac

kvleva

gavlenas

axdens

monawileTa

qcevaze

(Hammersley and Atkinson 1983: 71). is mkvlevars jgufis wevrebis realuri


moazrebebis
moaxerxebs,

gagebis
Tu

maT,

SesaZleblobasac
visac

is

aZlevs,

ikvlevs,

rasac

ecodinebaT,

mkvlevari
rom

ver

ikvleven;

winaaRmdeg SemTxvevaSi Sesvlaze, ubralod, uars etyvian da mkvlevars


xeli aRar miuwvdeba codnis mniSvnelovan sferoebze. es gansakuTrebiT
ase xdeba Zalauflebis mqone adamianebis kvlevisas, romelTac SeiZleba
ar surdeT informaciis gamJRavneba da, aqedan gamomdinare, wyvetdnen an
uars ambobdnen Sesvlis nebarTvis gacemaze. informirebuli Tanxmobis
eTikuri sakiTxi am SemTxvevaSi ignorirebulia gamovlenili viTarebebis
interesebis sasargeblod, rac sazogadoebis interesicaa.
im braldebisTvis, rom es jaSuSobas hgavs, miCeli (Mitchell 1993: 46)
naTlad

ambobs,

gansxvavebaa:

rom

farul

kvlevasa

da

jaSuSobas

Soris

didi

311

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

jaSuSoba

ideologiurad

proaqtiulia,

xolo

kvleva

ideologiurad gulubryvilo (Mitchell 1993: 46). is amtkicebs, rom


jaSuSebi

konkretuli

sistemis

an

ideologiis

muSaobas

uwyobnen

xels, kvleva ki gagebas cdilobs da ara _ darwmunebas.

jaSuSebs

aqvT

gancda,

rom

misias

asruleben

da

garkveuli

instrumentuli miznebis miRwevas cdiloben, xolo kvlevas ar aqvs


aseTi specifikuri miznebi.

jaSuSebs sjeraT, rom isini moralurad ufro maRla dganan, vidre


maTi dakvirvebis subieqtebi, xolo mkvlevars ar aqvs aseTi gancda.
faqtiurad, sakuTari mniSvnelovnebis Sesaxeb refleqsiis Sedegad,
mkvlevari metad cdilobs, rom misma rolma ar daamaxinjos kvleva.

jaSuSebs zurgs umagreben institutebi, romelTac gawvrTnes isini da


sxvadasxvagvari maxeebis dageba da xrikebi aswavles, xolo mkvlevrebs
aseTi treningi ar gauvliaT.

jaSuSebs fuls uxdian am saqmeSi, mkvlevrebi ki xSirad yovelgvari


mogebis gareSe an sakuTari interesis gamo moqmedeben.
meore mxriv, informirebuli Tanxmobis miRebis gareSe monawileebma

Tavi

motyuebulad,

Zalian

gabrazebulad,

gamoyenebulad

da

eqspluatirebulad SeiZleba igrZnon, roca sabolood kvlevis Sedegebi


gamoqveyndeba da isini mixvdebian, rom maTi Tanxmobis gareSe ikvlevdnen.2
moRalated aRiqmeba mkvlevari (Lee 1993: 157), romelic kvlevas statusis,
Semosavlis

an

profesiuli

winsvlisTvis

iyenebs,

razec

kvlevis

monawileebs uari eTqvaT. rogorc li (1993: 157) aRniSnavs: axali ar


aris,

rom

amerikis

SeerTebuli

Statebis

zogierTi

getos

dasaxlebis mcxovreblebs gadabrunebuli sityva ar dacdeniaT

tipis
aTobiT

moswavle skolaSi rom miiyvanes. garda amisa, kvlevaSi gamoyenebul


adamianebs

SeiZleba

arc

hqondeT

iolad

pasuxis

gacemis

ufleba;

Tvlidnen, rom kvlevaSi arasworad warmoCndnen; hqondeT gancda, rom


uari eTqvaT xmis uflebaze; ar undodeT, rom cnobadi iyvnen da maTi

312

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

pirovnuli situacia sajro ganxilvis sagnad iqces; grZnobdnen, rom maT


eqspluatacia gauwies.
anonimurobis safarveli, rodesac respondentebi sruliad amoucnobni
arian, xSirad gadamwyvet rols asrulebs sensitiur kvlevaSi. amasTan
dakavSirebiT, deduqciuri amocnobis sakiTxi dgeba (Boruch and Cecil 1979),
rodesac

individebis

amocnoba

monacemebis

rekonstruqciiT

da

kombinirebiT aris SesaZlebeli. mkvlevarma Tavi unda daizRvios am


SesaZleblobisgan.

Tu

warmodgenili

detalebi

SesaZlebels

xdis

pirovnebis identificirebas (magaliTad, Tu skolis kvlevaSi mxolod


erTi 50 wlis mamakaci maswavlebelia, romelic biologias aswavlis,
saxelis

xseneba

sulac

ar

iqneba

aucilebeli

mis

amosacnobad),

mkvlevarma ar unda gaamJRavnos aseTi detalebi, raTa mkiTxvelma, romc


undodes respodentis amosacnobad detalebis gaerTianeba, ver SeZlos es.
mkvlevars, SeiZleba, surdes konfidencialobis dacva, magram isic
undodes, rom individebisgan informacia erTze meti Sexvedrisas miiRos.
am SemTxvevaSi SesaZlebelia bmuli failis sistemis gamoyeneba (Lee 1993:
173): keTdeba sami faili. pirvelSi monacemebi inaxeba da monawileebs
SemTxveviTad

eniWebaT

ricxvebi.

meore

failSi

respondentebis

siaa,

mesameSi ki is informaciaa moTavsebuli, romelic aucilebelia pirvel


failSi mocemuli SemTxveviTi ricxvebisa da meoreSi Senaxuli saxelebis
erTmaneTTan

dasakavSireblad.

mesame

faili

neitralur

brokerTan

inaxeba da ara _ mkvlevarTan. es procedura ormagad brma klinikur


eqsperiments hgavs, romelSic mkvlevarma ar icis, romeli monawile iRebs
eqsperimentul wamals da romeli _ placebos. li aRiarebs, rom amis
gakeTeba SeiZleba ufro advili iyos raodenobrivi da ara _ Tvisebrivi
monacemebis SemTxvevaSi.
cxadia,
skolebisa
skolebis

zog
da

SemTxvevaSi

departamentebis

amocnoba

maTi

SeuZlebelia
ver

amocnoba,

gansakuTrebuli

calkeuli

adamianebis,

magaliTad,

SeiZleba

gamorCeulobiT

(Whitty and

Eswards 1994: 22). aseT SemTxvevebSi kargad unda ganisazRvros informaciis

313

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

gamJRavnebis pirobebi. es arc ise martivia, rogorc SeiZleba Candes.


magaliTad,

ganaTlebis

sferoSi

kvlevis

zogadi

principia,

rom

individebs ziani ar unda miadgeT (zianis miuyenebloba), magram ra xdeba


maSin, Tu iseTi Tema gamoitanes saaSkaraoze, romelic sazogadoebis
legitimur interesebSi Sedis (magaliTad, skolaSi saTanadod ar aris
daculi
Tavad

sabuRaltro

unda

procedurebi)?

gaarkvios,

sajaro

mkvlevarma

gaxados,

Tu

aRmoCenili

saerTod

viTareba

araferi

unda

moimoqmedos? saqmis garkvevis SemTxvevaSi skolaSi momuSave Tanamdebobis


pirebs namdvilad miadgebaT ziani.
eTikuri sakiTxebi kvlevis warmoebisas mkveTrad vlindeba pirovnuli,
instituciuri da sazogadoebrivi politikis fonze da sazogado da
pirad

sferoebs

Soris

sazRvari

aramarto

fardobiTia,

aramed

bundovanic. debatebma eTikis Temaze imata, magaliTad, im potenciuri


daZabulobis Sesaxeb, romelic arsebobs pirad cxovrebaze individis
uflebasa da sazogadoebis codnis uflebas Soris; aseve, individisTvis
zianis miuyeneblobaze zrunvasa da sazogadoebriv sikeTeze zrunvas
Soris. vinaidan sazogado da piradi sferoebi SeiZleba erTiandebodnen,
Znelia, Tu SeuZlebeli ara, aseTi daZabulobis iolad ganmuxtva (cf. Day
1985; Lee 1993).

uolfordi

wers

sazogadoebis interesisTvis . . .

(2001:

30):

potenciuri

sargebeli

didi iyo. kvlevis monawileTa pirad

cxovrebaSi garkveulwilad SeWra ki moxda, magram amis gamarTleba


kvleviT SeiZleboda . . . es mniSvnelovani politikuri sakiTxia. mizani
amarTlebs saSualebas.
es sakiTxebi yvelaze mkveTrad dgas, Tu kvleva negatiuri Sedegebis
gamoqveynebis

riskis

winaSe

dgas.

garkveuli

praqtikebis

sakvlev

obieqtad qceva SeiZleba Ria Wrilobidan saxvevis aZrobis tolfasi iyos.


ra valdebulebebi aqvs mkvlevars mkvlevarTa sazogadoebis winaSe? Tu
kvlevis negatiuri angariSi gamoqveynda, samomavlod skolebi Sewyveten
da akrZalaven Tu ara kvlevis warmoebas (konkretuli problemaa, Tu
mkvlevars ukan unda dabruneba, an surs, rom sxva mkvlevrebs ar hqondeT

314

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

skolaSi Sesvlis nebarTvis miRebis problema)? vis emsaxureba mkvlevari


_ sazogadoebas, skolebs Tu mkvlevarTa wres? aq SeiZleba mkvlevris
simpaTiebis
SeiZleba

sakiTxis

dadges;

arakomfortuli

aseT

viTarebaSi

partniorebi

politika

iyvnen.

da

negatiuri

eTika

kvlevis

monacemebiT, rogoricaa skolebSi konformulobis treningis negatiuri


dafaruli programa (Morrison 2005a), mkvlevari, albaT, ver moawonebs
skolebs Tavs. aman SeiZleba CaaxSos ganaTlebis sferoSi kvleva, rac,
ubralod, ar Rirs pirad an sazogadoebis xarjebad. rogorc saimonsi
(2000: 45) wers: fasi Zalian didia.
garda

amisa,

socialurma
mqone,

mecnierebma

privilegirebul

romelTac

(Mitchell 1993: 54)

miCeli

SeiZleba,

SeiZleba
da

Tavi

SeWidul

surdeT,

rom

wers,

rom

moridebulma

gaiTavisuflon

jgufebTan
dafaron

Zalauflebis

Sejaxebis

TavianTi

qmedebebi

interesebi sazogadoebis Tvalisgan. (aseve, ix. Lee 1993: 8).


mkvlevrebs

ar

surdeT

Zalauflebis

mqoneTa

riskisgan,
da

safiqralia,

Seuracxyofa,

uxerxul

situaciebSi aRmoCena. rogorc saimonsi da aSeri (2000: 5) SeniSnaven:


politika da eTika ganuyofelia erTmaneTisgan.
moswavleebi

da

maswavleblebi

pirad

saubrebSi

SeiZleba

akritikebdnen TavianT skolebs, magaliTad, menejmentis, mmarTvelobis,


gadatvirTuli

grafikisa

da

stresis

gamo,

magram

ar

surdeT

amis

sajarod gakeTeba; faqtobrivad, maswavleblebi, romlebic ganaxlebadi


kontraqtis safuZvelze muSaoben, ar moiWrian xels, romelic maT kvebavs.
isini sul gaCumdebian da kritikuli araferi dascdebaT (Burgess 1993;
Morrison 2001a; 2002b).
eTikis

sfero

ganaTlebis

sferos

gansxvavdeba

yoveldRiuri

kvlevis

diapazoniT.

aq

warmoebisas

kvlevis

kvlevaSi

eTikisgan

da

igive

mniSvnelovnebiT
ara

eTikuri

sakiTxTa
sakiTxebia

mosagvarebeli da mkiTxvels meore Tavis gadaxedvas vurCevdiT. Tumca,


mniSvnelovani

eTikuri

sakiTxebi

gansakuTrebiT

aris

gamokveTili

sensitiur kvlevaSi. es sakiTxebi warmodgenilia 5. 2. CanarTSi

315

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

CanarTi 5. 2.
sensitiuri kvlevis eTikuri sakiTxebi
rogor umklavdeba mkvlevari danaSaulebrivi codnisa da gasvrili
xelebis sakiTxs?
vis mxares aris mkvlevari? saWiroa Tu ara amis gamxela? ra xdeba maSin,
Tu mkvlevari ar aris gamokvleulTa mxares?
rodis aris gamarTlebuli faruli kvleva?
rodis aris gamarTlebuli informirebuli Tanxmobis arqona?
aris Tu ara faruli kvleva jaSuSoba?
rogor
maTdami,

unda

daZlios

rogorc

mklevarma

obieqtebTan

monawileebis

mopyroba

da

eqspluatirebis

ara

rogorc

(anu

kvlevis

subieqtebTan anu cdis pirebTan) braldeba?


rogor unda uzrunvelyos mkvlevarma konfidencialoba da anonimuroba?
rogor unda SenarCundes balansi individis piradi cxovrebis uflebasa
da sazogadoebis codnis uflebas Soris?
realurad ra Sedis sazogadoebis interesebSi?
rogor

unda

gavumklavdeT

situacias,

sadac

SeuZlebelia,

rom

ar

amoicnon monawileebi?
ra

pasuxismgeblobebi

aqvs

mkvlevars

mkvlevarTa

wreSi,

romelTagan

zogierTs SeiZleba samomavlod imave sferoSi surdes kvlevis warmoeba?


rogor

agvarebs

mkvlevari

SeSinebuli

an

damfrTxali

jgufebis

problemas, romlebmac SeiZleba Zalian cota ram Tqvan?


ra saxis dacvas uzrunvelyofs kvleva, visTvis da risgan?

ra valdebulebebi aqvs mkvlevars?


es CamonaTvali mxolod sawyis sakiTxebs moicavs. am da sxva eTikuri
sakiTxebis

ufro

sruli

ganxilvisTvis

mkiTxvels

meore

Tavis

gadakiTxvas vurCevdiT. eTikis sakiTxebTan dakavSirebuli siZnele isaa,


rom isini situaciuri xasiaTisaa (Simons and Usher 2000) anu specifikur
adgilobriv
SeTanxmeba

garemoebebsa
da

damuSaveba

da

situaciebzea

konkretuli

damokidebuli.

situaciis

maTze

maxasiaTeblebTan

316

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

mimarTebiT unda moxdes. zogadi miTiTebebi gamosadegia, magram isini,


rogorc wesi, ar wyveten praqtikul problemebs, maTi interpretacia
adgilze Seqmnili viTarebis Sesatyvisad unda moxdes.

Zalauflebis mqone adamianebis kvleva


sensitiuri

kvlevis

erT-erT

mimarTulebas

Seadgens

kvlevebi,

romlebic Zalauflebis mqone adamianebze, an maTTan erTad warmoebs; es


arian wamyvan poziciebze an elitarul organizaciebSi myofi adamianebi.
ganaTlebis sferoSi, magaliTad, es SeiZleba iyvnen direqtorebi da
ufrosi

maswavleblebi,

saxelmwifo

moxeleebi,

politikosebi,

wamyvan

gadawyvetilebis

postebze

mimRebni,

myofi

adgilobrivi

mmarTvelobis moxeleebi da skolis mmarTvelebi. es Tema gansakuTrebiT


mniSvnelovania, roca kvleva politikisa da marTvis sakiTxebs exeba
(Walford 1994a: 3). Zalauflebis mqoneTa kvleva qvemodan zemoT kvlevis
magaliTia da ara _ tradiciuli zemodan qvemoT kvlevis (magaliTad,
bavSvebis, maswavleblebisa da praqtikantebis kvleva).
kvlevas

sensitiurad

Camoyalibebisa

da

aqcevs

is,

rom

gadawyvetilebebis

xSirad

miRebis

exeba

politikis

sakiTxebs;

sakiTxebs,

romlebic aqtualuri ganxilvis da polemikis sagania maTi politikuri


sensitiurobis gamo. es SeiZleba wvdomaze xSiri uaris erT-erTi mizezic
iyos. Zalauflebis mqoneni arian isini, vinc kontrols axorcieleben
sasurveli an SesaZlebeli miznebis miRwevis uzrunvelsayofad, didi
pasuximgeblobis mqoneni da isini, visi gadawyvetilebebic mniSvnelovnad
moqmedebs bevr adamianze.
akademiuri ganaTlebis sferoSi Zalauflebis mqoneTa kvleva SeiZleba
ar hgavdes am sferoSi kvlevis sxva formebs imiT, rom SeuZlebeli iyos
konfidencialobis

uzrunvelyofa.

monawileebi

identificirebuli

da

sazogadoebaSi cnobili figurebi arian. aman SeiZleba cenzuris da


TviTcenzuris
niSnavs,

rom

problemebi

warmoqmnas

konfidencialurad

da

(Walford 1994c: 229).


araformalurad

es

imasac

gacemuli

317

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

informacia, samwuxarod, aseve unda darCes. Zalauflebis mqone adamianTa


kvlevaSi wamoWrili sakiTxia identobis gamJRavneba, gansakuTrebiT, im
SemTxvevebSi,

rodesac

gaurkvevelia,

ra

iTqva

oficialuri

CanawerebisTvis da ra _ ara (Fitz and Halpin 1994: 35-6).


fici

da

halpini

(1994)

miuTiTeben,

rom

ministrma,

romelTanac

interviu hqondaT, dasawyisSive ganacxada, Tu risi Tqma SeiZleboda.


isini imasac aRniSnaven, rom Zalauflebis mqone adamianTa kvlevaSi
naxevrad struqturirebuli interviu gamoiyenes, rogorc struqturis,
ise,

misi

moqnilobis

gasakeTeblad

intervius

interviusTvis
nawils

gamo

ori

uZRveboda,

da

kvlevis

Caweris

interviueri
meore

miznebisTvis

uflebac

gamoiyenes,

iwerda

da

transkriptis

miiRes.

erTi

damxmare

maT

intervius

kiTxvebs

TiTo
ZiriTad

svamda.

ori

interviueris gamoyeneba jvaredini gadamowmebis saSualebasac iZleoda.


faqtiurad,

orma

interviuerma

xeli

Seuwyo

intervius

formatis

erTobliv gansazRvras, romelsac respondentis mrCevlebic eswrebodnen;


isini Tvalyurs adevnebdnen process, saubarSi erTvebodnen, roca amas
saWirod miiCnevdnen da iwerdnen kidec (Fitz and Halpin 1994: 38, 44, 47).
fici da halpini (1994: 40) saubroben Zalauflebis mqoneTa kvlevisas
guSagebisgan Seqmnili seriozul winaRobebze: iblokeboda adamianebamde
miRweva (Sesasvlelebis mcveli Cinovnikebi da administratorebi iRebdnen
gadawyvetilebas,
(,,elitaruli

unda

garemo)

Catarebuliyo
da

dro

Tu

ara

(arasakmarisi

interviu),
dro

adgili

respondentis

mouclelobis gamo), ideboda ,,SeTanxmebebi, rom strategiis dagegmvis


procesi

dafaruli

iqneboda

sazogadoebisa

da

akademiuri

wreebis

mzerisgan, izRudeboda wvdoma, kvlevis warmoeba da monitoringi (Fitz and


Halpin 1994: 48-9). gevircisa da ozgas (Gewirtz and Ozga 1994L 192-3) azriT,
Zalauflebis mqone adamianTa kvlevaSi guSagis fenomens SeuZlia iseTi
siZneleebi Seqmnas, rom ,,moxdes kvlevis ganzraxvas arasworad gaigeben,
mkvlevari

kontrolsa

da

damoukideblobas

dakargavs,

Seurigdes kvlevis procesis mediaciasa da kompromiss.

igi

unda

318

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Zalauflebis mqone adamianTa kvleva, Cveulebisamebr, maT teritoriaze


tardeba,

maT

mier

gansazRvruli

pirobebiTa

da

dRis

wesrigiT

(saxelmwifo samoqalaqo samsaxurisTvis damaxasiaTebeli pozicia: Fitz


and Halpan 1994: 42), im diskursis farglebSi, romelsac isini sazRvraven
(da mkvlevrebi, nawilobriv, imeoreben) da SeTanxmebiT, Tu risi gatana
SeiZleba saaSkaraoze da risi _ ara (magaliTad, mTavrobis oficialuri
saidumlo aqtis, an konfidencialuri informaciis), mkvlevrisTvis ucnob
da amitom damabnevel samyaroSi da monawileebTan, romlebic SeiZleba
zedmetad

Tavdajerebulni

iyvnen

da

xandaxan

mkvlevars

Tavis

ise

moCveneba uwevdes, TiTqos imaze naklebi icodes, vidre realurad icis.


rogorc

fici

da

halpini

(1994:

40)

amboben,

maT

Caiqroles

ucnob

samyaroSi, romelic mxolod nawilobriv gamoCnda da sadac yovelTvis


komfortulad ver grZnobdnen Tavs. analogiurad, boli (Ball 1994b: 113)
Tvlis, rom Cven unda SevxedoT . . . intervius, rogorc Zalauflebis
TamaSis gagrZelebas da ara _ rogorc misgan gamijnul aqtivobas,
mxolod komentars mis Sesaxeb. . , Zalauflebis mqone adamianebTan
interviu eTnografiuli movlenacaa . . . da politikuric.

uolfordi

(1994c) aRniSnavs:
Zalauflebis mqoneni miCveuli arian, rom maTi ideebi yuradRebas ipyrobs.
maT kargad SeuZliaT interviuerebTan gamklaveba, konkretul kiTxvebze,
TavianTi miznebis Sesatyvisad, pasuxebis gacemac da Tavis aridebac da, aseve,
movlenebSi sakuTari rolis ukeTesi mxridan warmoCena. maT kargad esmiT,
Tu

ras

gulisxmobs

akademiuri

kvleva

da

maTTvis,

rogorc

respondentebisTvis, ucxo ar aris intervius situacia da maTi saubris


Cawera. saerTo jamSi, maTi Zalaufleba ganaTlebis samyaroSi gamoZaxils
hpovebs intervius situaciaSi da interviu didad ar uqmnis safrTxes maT
Tanamdebobebs.
(Walford 1994c: 225)

makhiu (McHugh 1994: 55) ambobs, rom Zalauflebis mqone adamianebTan


miRweva ara mxolod oficialuri arxebiT aris SesaZlebeli, aramed

319

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Suamavlebis meSveobiTac, romlebic maT warudgenen mkvlevrebs. Tavad mas


mRvdeli

daexmara

Zalauflebis

mqone

qristian

politikosebTan

SexvedraSi da urCia: Tu ityvi, vin dagexmara, maT ecodinebaT, rom Sen


ar xar ucnauri, gaugebari adamiani, vinc daamaxinjebs maT naTqvams
(McHugh 1994: 56).
adamianTa

wvdoma

kvlevaSi,

mniSvnelovani

gansakuTrebiT

sakiTxia
maSin,

Zalauflebis

mqone

sakvlevi

Temebi

Tu

winaaRmdegobrivi an sakamaToa. uolfordi (1994c: 222, 223) ambobs, rom


saqmis

gamartiveba

araformaluri

da

piradi,

kulisebs

miRma

kontaqtebis meSveobiT aris SesaZlebeli: rac ufro meti sponsoris


moZieba xerxdeba, miT ukeTesi, instituciuri iqneba es, Tu piradi.
wvdoma

SeiZleba

gaioldes,

Tu

kvleva

aRiqmeba,

rogorc

uwyinari

(Walford 1994c: 223). am TvalsazrisiT, uolfordi aRniSnavs, rom qal


mkvlevrebs
uwyinrad

SeiZleba
da

upiratesoba

arasaSiSad

hqondeT

aRiqmebian..

im

gagebiT,

uolfordi

rom,

imasac

ufro

ambobs,

rom

amarTlebs (gv. 224). rogorc is sxvagan wers (Walford 2001:

Seupovroba

31), wvdoma procesia da ara erTjeradi gadawyvetileba.


makhiu (1994) aRniSnavs Zalauflebis mqone pirovnebasTan interviusTvis
skrupulozurad momzadebis saWiroebas, raTa mkvlevars erTiani suraTis
danaxva SeeZlos da iseve iyos informirebuli faqtebis, informaciisa da
terminologiis

Sesaxeb, rogorc

informirebuli
gamovlinebas.
gansazRvris

adamianis
igi

respondenti; Sedegad

urTierTobas

intervius

saWiroebasac

dros

da

ara

dasasmeli

aRniSnavs;

winaswar

miviRebT ori

ucodinrobis

kiTxvebis

winaswar

zedmiwevniT

unda

daigegmos yvela kiTxva da daixvewos maTi formulireba. makhiu (1994: 60,


62)

Tvlis,

rom

intervius

maqsimalurad moqnili

msvlelobisas

interviueri

ara

marto

unda iyos da respondentis azrTa msvlelobas

mihyvebodes, aramed dabejiTebulic, Tu respondenti Temidan uxvevs da


dasmul kiTxvas ar pasuxobs. Tumca, is gvaxsenebs, rom interviu, ra Tqma
unda,

ar

aris

sasamarTlo

darbazi

(gv.

62)

da

amitom

taqts,

diplomatiasa da, rac mniSvnelovania, empaTias arsebiTi mniSvneloba

320

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

aqvs. diplomatia gansakuTrebiT aucilebelia, roca dasmul kiTxvaze


pasuxma,

SesaZloa, Zalauflebis

mqone

adamianebis

warumatebloba

an

arakompetenturoba gamoavlinos da maT moindomon gaakontrolon, romel


kiTxvaze gipasuxon. intervius rogorc formis, ise, Sinaarsis momzadeba
arsebiTad mniSvnelovania.
sirTuleebi axlavs sensitiuri kvlevis angariSis Sedgenasac, radgan
Znelia tendenciurobisTvis Tavis arideba, gansakuTrebiT, imis gamo, rom
kvlevis angariSebi da publikaciebi sazogadoebis sakuTrebaa. uolfordi
(2001: 141) miuTiTebs ciliswamebis riskze, roca cnobilia sazogado
moRvaweebis saxelebi. is svams kiTxvas (1994b: 84): ramdenad sworia, sxvebs
afiqrebinoT, rom eTanxmebiT maSinac ki, roca ar eTanxmebiT? Riad unda
afiqsirebdes Tu ara mkvlevari sakuTar politikur, ideologiur Tu
religiur mosazrebebs? rogorc maikelsoni (Mickelson 1994: 147) ambobs: am
adamianebis

interviuirebisas

ar

viyavi

bolomde

miukerZoebeli.

gacilebiT gulwrfeli da miukerZoebeli var Cveulebrivi adamianebis


interviuirebisas.

(Deem 1994: 156)

dimi

aRniSnavs,

rom

is

da

misi

Tanamkvlevari winaaRmdegobisa da wvdomis problemebs waawydnen imis


gamo,

rom

maTi

kvleva

TiTqosda

mTavrobis ganaTlebis reformebs,

ewinaaRmdegeboda

konservatiuli

wvdoma ki SeiZleba, dablokiliyo

imis safuZvelze, rom kvleva ar iyo neitraluri.


maikelsoni

(1994:

identifikacisTvis

147)

amas

iyenebs,

roca

SemdgomSi
zogjer

eTikuri
Zalauflebis

dilemis
mqone

respondentebi intervius msvlelobisas amazrzen komentarebs akeTeben.


mkvlevarma araferi unda Tqvas, Tu xma amoiRos da amiT intervius
Sewyvetis riskis winaSe dadges? is retrospeqtiulad ambobs, rom surda,
SekamaTeboda am mosazrebebis Taobaze da ufro damajerebeli yofiliyo
(Mickelson 1994: 148). uolfords (2001) magaliTad moyavs interviu eklesiis
msaxurTan, romlis mosazrebebidan erT-erTi aseTi iyo da mas mkvlevari
ar eTanxmeboda:

321

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


aiv Sidsi, ZiriTadad, homoseqsualTa daavadebaa . . . da Zalian efeqturad
ganaridebs mosaxleobas arasasurvelisgan. is afrikaSi bevrgan praqtikulad
ar arsebobs. . . . Tu Tqven cisferi xarT, imas miiRebT, rasac imsaxurebT. . . .
me arasodes miviRebdi homoseqsuals Cems klasSi.
(Walford 2001: 137)

maikelsonma (1994: 132) aRmoaCina, rom Zalauflebis mqone adamianebis


kvlevisas

maT

Soris

iSviaTad

arian

qalebi,

mkvlevrebi

ki

xSirad

swored qalebi arian. aseTi genderuli ganawileba SeiZleba problemuri


iyos. dimi (1994: 157) aRniSnavs, rom is, rogorc qali, ufro met sirTules
waawyda kvlevis warmoebisas, vidre misi mamakaci kolegebi, Tumca mas
ufro maRali Tanamdeboba ekava, vidre kolega mamakacebs. meore mxriv, is
imasac ambobs, rom mamakacebi ufro meti gaxsnilobiT xasiaTdebian qal
mkvlevrebTan,

vidre

mamakacebTan,

radgan

qalebs

naklebad

mniSvnelovnad miiCneven. gevirci da ozga (Gewirtz and Ozga 1994) weren:


[rogorc

mkvlevrebi]

vgrZnobdiT,

rom

Zalian

stereotipulad

gviyurebdnen, radgan qalebi viyaviT. iseTi STabeWdileba movaxdineT, rom


mxardamWerebad aRgviqves da da Cvenc, garkveulwilad, unda migveRo es
roli, vinaidan kvlevas waadgeboda.
(Gewirtz and Ozga 1994: 196)

roca Zalauflebis mqone adamianTa kvlevas apirebT, mizanSewonili


iqneba ramdenime sakiTxis ganxilva. es sakiTxebi mocemulia 5. 3. CanarTSi

322

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

CanarTi 5. 3.
Zalauflebis mqone adamianTa kvleva

ra aqcevs kvlevas sensitiurad.

rogor

movipovoT

da

SevinarCunoT

wvdoma

Zalauflebis

mqone

adamianebTan.

ramdenad

aris

mosalodneli,

rom

monawileebi

gaixsnebian,

an

TavSekavebuli iqnebian.

ra aris formaluri da araformaluri saubarSi.

rogor movemzadoT Zalauflebis mqone adamianebTan interviusTvis.

rogor davusvaT kiTxvebi da gamoviwvioT Zalauflebis mqone adamianebi.

rogor CavataroT interviu ise, rom SevinarCunoT balansi interviueris


gegmebsa da respondentis gegmebs da RirebulebaTa sistemas Soris.

rogor gamoavlinos mkvlevarma sakuTari codna, momzadeba da xedva


ZiriTad sakiTxebTan mimarTebaSi.

mkvlevris statusi monawileebTan pirispir Sexvedrisas.

vin unda waiyvanos interviu Zalauflebis mqone adamianebTan.

ramdenad

neitraluri

da

Semwynarebeli

unda

iyos

mkvlevari

monawileebTan.

unda dasaxeldes Tu ara monawile kvlevis angariSSi.

rogor davabalansoT sazogadoebis codnis ufleba da individis piradi


cxovrebis ufleba.

ra Sedis sazogadoebis interesebSi.

kiTxvebis dasma
kvlevaSi kiTxvebis

dasmasTan dakavSirebiT, sadmeni

da

bredbarni

(Sudman and Bradburn 1982: 50-1) Tvlian, rom Ria kiTxvebi SeiZleba, ukeTesi
iyos, vidre _ daxuruli, grZeli kiTxva ki mokles sjobdes. kiTxvis es
orive (Ria da grZeli) varianti saSualebas aZlevs respondents, Tavisi
sityvebiT upasuxos, rac, SesaZloa, ufro metad ergebodes sensitiur
Temebs.

faqtobrivad,

avtorebi

amboben,

rom

Tu

mokle

kiTxvebi

damokidebulebebis Sesaxeb informaciis mogrovebisas gamodgeba, grZeli

323

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

kiTxvebi qcevis Sesaxeb informacias ufro ergeba da SeiZleba, moicavdes


magaliTebs, romlebzec respondentebma, pasuxis gacema isurvon. grZelma
kiTxvebma

SeiZleba

Seamciros

qcevis

realuri

viTarebis

warmoCenis

SemTxvevebi (magaliTad, stresSi myofi maswavleblebis mier alkoholisa


Tu medikamentebis gamoyeneba). meore mxriv, mkvlevars sifrTxile marTebs,
rom ar gadaRalos, emociurad ar gamofitos an stresi ar miayenos
respondents grZeli kiTxviT an interviuTi.
li (1993: 78) gvirCevs, rom kiTxvebSi nacnobi sityvebi gamoviyenoT,
radgan es amcirebs safrTxis SegrZnebas sensitiur Temebze saubrisas da
exmareba respondents, rom Tavi ufro mSvidad igrZnos. is amonaridebis
gamoyenebasac gvirCevs: pirovnebis an situaciis mokle aRwera, romelic
zustad miuTiTebs, Tu ra moiazreba yvelaze mniSvnelovan faqtorad
respondentis mier gadawyvetilebis miRebis an msjelobis procesSi (Lee
1993: 79). es ara marto konkretulad sakvlevi sakiTxebis gamijvnasa da
izolirebas axdens, aramed yuradRebac gadaaqvs piradi sensitiurobidan
aRweril

SemTxvevaze

SegviZlia,

an

respondents

amonaridze,
misi

axdens

piradi

maT

reaqciebis

proecirebas
Sesaxeb

da

vkiTxoT,

magaliTad, ase: Tqven ras moimoqmedebdiT am situaciaSi?


sensitiur
situaciisadmi

Temebze
Zalze

momuSave

mkvlevrebi

mgrZnobiareni.

komunikacia

SeiZleba

gamomdinare,

araviTari

gadamwyveti
miniSneba

Tavad

magaliTad,
iyos
ar

maTi

intervius

unda

unda

iyvnen

araverbaluri
dros.

gaakeTon

aqedan

msjelobaze,

mxardaWerasa Tu gakicxvaze. isini kontrtransfers (mkvlevris sakuTari


mosazrebebis,

Rirebulebebis,

damokidebulebebis,

tendenciurobisa

da

warsuli gamocdilebis situaciaze proecirebas) unda eridon. sakiTxs,


riT

axdens

efeqts

interviueri,

meTeqvsmete

TavSi,

mkvlevris

maxasiaTeblebTan (magaliTad, sqesi, rasa, asaki, statusi, Cacmuloba,


garegnoba,

raporti,

warsuli

gamocdileba,

profesionalizmi,

instituciuri mikuTvnebuloba, politikuri mikuTvnebuloba, saqmianobis


tipi, magaliTad, mRvdloba) kavSirSi ganvixilavT. qal interviuerTan

324

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

SeiZleba qalebi ufro komfortulad grZnobdnen Tavs; mamakacebi ki _


arakomfortulad.;

Zalauflebis

mqone

adamianebma

SeiZleba

Seracxyofilad igrZnon Tavi, Tu mokrZalebuli poziciis mqone axalbeda


asistentis

respondentoba

molodinebzec

aris

kvlevisgan

hqondes

SfoTavdes,

an

uwevT.

interviueris

damokidebuli,

romelic

1993L 99).

(Lee

arakomfortulad

intervius

gamo.

bredbarni

aRniSnaven,

rom

intervius

msvlelobisas

da

magaliTad,

grZnobdes
sadmeni

interviuerebma,

romlebic

wamoWril

im

interviuers

SeiZleba

mkvlevari

SeiZleba,

Tavs

(1979

efeqturoba

sensitiur

Lee 1993: 101)

wyaroSi

winaswar

SesaZlo

Temaze

ar

fiqrobdnen

sirTuleebze,

5_30

procentiT meti informacia miiRes sensitiur Temebze, vidre maT, vinc


winaswari gaTvlebiT iyo dakavebuli. es faqti treningis saWiroebaze
miuTiTebs.
li (1993: 102-14) ramdenime sakiTxs asaxelebs, romelic ganxiluli da
mogvarebuli unda iyos sensitiuri intervius Catarebisas:

rogor

mivuaxlovdeT

SeboWiloba
miudgnen

da

Temas

davexmaroT,

sakiTxs).

(raTa
rom

gvirCeven,

Tavidan
maTTvis

aviciloT

monawileTa

prioritetuli

vecadoT,

rom

Tema

mxridan

nel-nela,

TandaTanobiT wamoiWras intervius msvlelobisas (Lee 1993: 103) da


respondentis ndoba da informirebuli Tanxmoba miviRoT.

rogor gavumklavdeT winaaRmdegobebs, sirTuleebsa da emociebs (rac


interviueris

treningsa

moiTxovdes);

rogor

da

zedamxedvelobas/Semowmebas

davdgeT

Semwynareblur

da

SeiZleba

mimteveblur

poziciaze; rogor gavumklavdeT im respondents, romelic interviuers


SeiZleba didad ar moswons, an ar eTanxmeba.

rogor

davZlioT

kontroli:

(a)

intervius

roca

dros

Zalauflebasa

Zalauflebis
da

statuss

gamoyeneba

Soris

da

arsebuli

gansxvaveba moqmedebs, roca interviuers ufro maRali an dabali


statusi

aqvs,

respondents

vidre

Tanabari

respondents
statusebi

da

aqvT;

roca
(b)

interviuersa

rogor

da

gavumklavdeT

325

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

situacias, rodesac interviuers unda informacia, magram ar aris iseT


poziciaze, rom SeeZlos misi moTxovna da rodesac respondents surs
an ar surs informaciis gacema; (g) rogor gavumklavdeT situacias,
romelSic Zalauflebis mqone adamianebi intervius xangrZlivad da,
savaraudod,

uadgilod

iyeneben,

rogorc

sakuTari

siamovnebis

mixedviT moqcevis SesaZleblobas; (d) rogor gavumklavdeT situacias,


rodesac Sexvedris dasrulebis Semdeg interviueri flobs sensitiur
informacias,

amiT

mowyvladobis

respondentze

gancdas

uCens;

Zalauflebas

(e)

ra

unda

iZens

uqnas

da

mas

interviuerma

informacias, romelic imaT sawinaaRmdegod SeiZleba miimarTos, vinc


es informacia gasca (magaliTad, Tu sazogadoebis romelime jgufi
ityvis, rom arasakmarisad Wkviania umaRlesi an Semdgomi ganaTlebis
misaRebad);

dabolos,

(magaliTad,

(v)

rogori

dialogis

formiT

saxiT,

warvmarToT

formalurad,

interviu

ukiduresad

struqturirebulad, ukiduresad direqtiulad).

im pirobebTan gamklaveba, sadac interviu mimdinareobs. li (1993: 112)


Tvlis, rom interviu, romelic sensitiur Temebs exeba, erTjeradi
unda iyos anu respondenti unda grZnobdes, rom is da interviueri,
SesaZloa,

aRarasodes

Sexvdnen

erTmaneTs.

aman

SeiZleba

uzrunvelyos ndoba da respondentis gaxsniloba, vidre

metad

interviuersa

da respondents Soris axlo urTierTobam. meore mxriv, ,,erTjeradi


interviu

xels

ar

uwyobs

kvlevis

farglebSi

TanamSromlobiTi

urTierTobis Camoyalibebas (Lee 1993: 113).


ganaTlebis sferoSi kvlevis didi nawili metnaklebad sensitiuria.
mkvlevris
rogor

gadasawyvetia,

gaumklavdeba

rogor

mis

miudgeba

mraval

sensitiurobis

formas,

masTan

sakiTxs

dakavSirebul

erTgulebis, eTikis, wvdomisa da politikis sakiTxebs da Sedegebs.

daskvna

da

326

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

ganaTlebis sferoSi kvlevis ganxilvisas, Cveni rCeva iqneba, rom is ar


gegonoT dalagebuli, sufTa, mowesrigebuli, uproblemo da neitraluri
procesi,

aramed

miudeqiT

mas,

rogorc

gamWol

gasrolas,

SesaZlo

maRali mgrZnobelobiT. gvaxsovda ra es, Tavi SevikaveT cdunebisgan,


mogveca

sensitiuri

Temebis

CamonaTvali,

vinaidan

SeiZleboda,

gamartivebuli varianti gamogvsvloda da yuradRebis miRma darCeniliyo


is fundamenturi sakiTxebi, romlebic kvlevas sensitiurs xdis maTi

socialuri konteqstis gamo. is, rac mkvlevars SeiZleba Tavazian da


neitralur

kvlevad

moeCvenos,

monawileebSi

SeiZleba

Rrma

sensitiurobis gamomwvevi iyos. Cven vTqviT, rom xSirad swored es xdis


kvlevas

sensitiurs

da

ara

fokusSi

mosaxvedri

Temebis

SerCeva.

mkvlevrebma unda ifiqron imaze, Tu ra mosaldneli an SesaZlo gavlena


eqneba kvleviT proeqts, process, Sedegebs, angariSsa da gavrcelebas ara
marto

maTTvis,

aramed

monawileebisTvis,

maTTan

dakavSirebuli

adamianebisTvis da kvlevaSi CarTuli yvela dainteresebuli mxarisTvis


(anu Sedegebis validoba: kvlevis efeqtebi). es gvafiqrebinebs, rom
mizanSewonili
sifrTxiliT
mkvlevarma

iqneba,

rom

movepyraT
SeiZleba,

dagegmvasTan,

ganaTlebis

da

potenciurad

dasvas

warmoebasTan,

sferoSi

mTeli

angariSis

rigi

yvela

kvlevas

sensitiurad

miviCnioT.

kiTxvebisa

kvlevebis

wardgenasa

da

gavrcelebasTan

dakavSirebiT. am kiTxvebs warmogidgenT 5. 4. CanarTSi


CanarTi 5. 4
ganaTlebis sferoSi kvlevis ganxilvisas dasasmeli ZiriTadi kiTxvebi

ra aqcevs kvlevas sensitiurad?

ra valdebulebebi aqvs mkvlevars, vis winaSe da rogor unda Seasrulos


isini? rogor vlindeba es valdebulebebi?

ra mosalodneli Sedegebi aqvs kvlevas (yvela etapze) monawileebisTvis


(individebisTvis

da

jgufebisTvis),

dainteresebuli

mxareebisTvis,

mkvlevrisTvis, sazogadoebisTvis? visze moaxdens kvleva gavlenas da


rogor?

327

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

vin ganixileba kvlevis samizned?

pasuxis gacemisa da kontrolis ra uflebebi aqvT kvlevis monawileebs?

ra eTikuri sakiTxebi dgeba meti simwvaviT kvlevaSi?

ra sakiTxebTan dakavSirebiT SeiZleba mouwios mkvlevars kompromisze


wasvla

dagegmvis,

meTodologiis,

fokusis,

sandoobis,

qcevis,

analizis,

SerCevis,

angariSgebisa

instrumentebis,
da

gavrcelebis

etapebze? raze SeiZleba da ar SeiZleba kompromisi?

usafrTxoebisa da dacvis (risgan) ra zomebia miRebuli kvlevaSi, ra


valdebulebebsa

da

kompensaciebs

iTvaliswinebs

kvleva

da

visTvis?

rogor SeiZleba am sakiTxebis mogvareba?

visTvis aris kvleva gankuTvnili? vis ekuTvnis kvleva? vin igebs da vin
agebs (ra sakiTxTan mimarTebaSi) kvlevaSi?

ra riskebi da sargeblebi aqvs kvlevas da visTvis? ras iZleva da


akeTebs kvleva?

Riad unda daafiqsiros Tu ara mkvlevarma sakuTari Rirebulebebi da


daupirispirdes maT, visac ar eTanxmeba an miuReblad miaCnia?

ra Sedegebi, ukugeba da ukureaqcia SeiZleba hqondes kvlevas da visTvis?

ra sanqciebi SeiZleba ukavSirdebodes kvlevas?

raze unda moxdes SeTanxmeba sakontraqto Sexvedraze da ra unda darCes


SeTanxmebis miRma?

ra garantiebi unda misces mkvlevarma monawileebs?

monitoringis

da

angariSgebis

ra

procedurebi

unda

iyos

uzrunvelyofili kvlevaSi?

ra unda gamoaSkaravdes an ra _ ara, ra SeiZleba an ar SeiZleba


gamoaSkaravdes,

ra

SeiZleboda,

rom

gamoaSkaravebuliyo,

an

ar

gamoaSkaravebuliyo kvlevaSi?

unda iyos Tu ara kvleva faruli, Ria, nawilobriv faruli, patiosani


miznebze saubrisas?

unda iyos Tu ara

cnobili,

vin vin aris kvlevis monawileebs Soris

an unda SeiZlebodes Tu ara maTi amocnoba kvlevis monacemebis mixedviT?


ra xdeba maSin, roca identifikacia gardauvalia?

328

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

rogor

moxdeba

wvdomisa

da

SerCevis

uzrunvelyofa

da

ramdenad

saTanadod?

rogor SenarCundeba wvdoma droTa ganmavlobaSi?

vin arian guSagebi da ramdenad sandoni arian isini?

es kiTxvebi ganamtkiceben ,,situaciuri eTikis ganxilvis mniSvnelobas


(Simons and Usher 2000), rogorc konkretuli situaciebiT ganpirobebulis
da

ara,

metwilad,

eTikuri

kodeqsebiTa

da

direqtivebiT.

am

TvalsazrisiT, ganaTlebis sferoSi sensitiuri kvleva sxva nebismier


kvlevas hgavs, magram aq ufro mkveTrad dgas eTikuri sakiTxebi. amasTan,
sensitiurobasTan dakavSirebuli mravali kiTxvis miRma Zalauflebis
pretenziuli sakiTxi imaleba: vis aqvs is, vis _ ara, rogor moZraobs
kvlevis situaciebSi (da ra SedegebiT) da rogor unda movepyraT mas.
ganaTlebis

sferoSi

sensitiuri

kvleva

xSirad

imdenad

aris

Zalauflebis TamaSi, ramdenadac is mniSvnelovania. mkiTxvels vurCevT,


rom ganaTlebis sferoSi kvlevis didi nawili sensitiurobis Semcvelad
miiCnios; saWiroa amis danaxva da masTan gamklaveba.

329

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

6 validoba da sandooba

validobisa

da

sandoobis

sxvadasxva

tipi

arsebobs.

verasodes

xerxdeba validobisa da sandoobisTvis safrTxeebis srulad arideba,


SesaZlebeli mxolod maTi Semcirebaa, Tu am sakiTxs yuradReba mTeli
kvlevis manZilze mieqceva.
am

TavSi

validoba

da

bunebriv

sandooba

kvlevaSi.

ganxilulia

anu

terminebis

miyeneba SesaZlebelia orive tipis kvlevisaTvis, Tumca isini


gvardeba

validobisa

sandoobis

da

TiToeul
miRwevis

maTganSi.
gzebi

mosazreba,

rom

da

Tvisebriv,

gansxvavebulad

gamoTqmulia

raodenobriv

am

bolos

mocemulia

monacemebis

Segrovebis

sxvadasxva instrumentis gamoyenebisas. aqve gamoTqmulia mosazreba, rom


kvlevaSi sandooba aris validobis aucilebeli, magram arasakmarisi
piroba; sandooba aris validobis aucilebeli winapiroba da validoba
SeiZleba iyos sandoobis sakmarisi, magram ara _ aucilebeli piroba.
brok-utni (Brock-Utne 1996 612) amtkicebs, rom farTod gavrcelebuli
mosazreba sandoobis mxolod raodenobrivi kvlevisadmi kuTvnilebaze,
uarsayofia da es Tavi aCvenebs misi naazrevis mniSvnelovnebas.

validobis gansazRvreba
validoba

efeqturi

aravaliduria,

maSin

kvlevis
mas

mniSvnelovani

araviTari

gasaRebia.

Rirebuleba

ar

Tu

aqvs.

kvleva

amgvarad,

validobas moiTxovs rogorc raodenobrivi, ise Tvisebrivi, bunebrivi


kvleva

(ixileT

http://www.routledge.com/textbooks/ 9780415368780 _

Tavi

6,

faili 6. 1. ppt).
Tu validobis adrindeli variantebi efuZneboda mosazrebas, romlis
mixedviT, mniSvnelovani iyo eCvenebina, rom konkretuli instrumenti
marTlac

zomavs

imas,

ris

gazomvasac

miznad

isaxavs,

SedarebiT

330

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

gviandelma

validobam

mravali

forma

miiRo.

magaliTad,

Tvisebriv

monacemebSi validobis miRweva SesaZlebelia

gulwrfeli, Rrma, mdidari

da

SerCeuli

moculobiTi

monacemebiT;

aseve,

monawileebiT,

triangulaciis xarisxiT, mkvlevris miukerZoeblobiTa da obieqturobiT


(Winter 2000). raodenobrivi monacemebis validoba SeiZleba gaumjobesdes
swori SerCeviT, saTanado instrumentebis gamoyenebiTa da monacemebis
damuSavebisTvis
SeuZlebelia,

gamoyenebuli
rom

adekvaturi

kvleva

100

statistikuri

procentiT

meTodebiT.

validuri

iyos,

es

perfeqcionistis optimizmia. raodenobrivi kvleva moicavs standartuli


Secdomis

sazoms,

romelic

imTaviTve

Cadebulia

masSi

da

gasaTvaliswinebelia. Tvisebrivi monacemebis tendenciurobis xarisxSi


Tavisi wvlili Seaqvs respondentebis subieqturobas, maT mosazrebebs,
damokidebulebebsa da xedvis kuTxeebs. Sesabamisad, validoba fardobiTi
da ara absoluturi mdgomareoba,
(Gronlund

1981).

aravalidurobis

aqedan

unda Sefasdes misi arsebobis xarisxi

gamomdinare,

minimumamde

dayvanas

da

saukeTeso

SemTxvevaSi,

validobis

maqsimizacias

vcdilobT.
arsebobs

validobis

ramdenime

ganxvavebuli

saxeoba

(ixileT

http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 6, faili 6. 2. ppt):

Sinaarsis validoba;

kriteriumis validoba;

konstruqtis validoba;

Sinagani validoba;

garegani validoba;

analogiis validoba;

TvalsaCino validoba;

msajulTa validoba;

prognostuli validoba;

sistemuri validoba;

331

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

katalizis

ekologiuri validoba;

kulturuli validoba;

deskriptuli validoba;

interpretaciuli validoba;

Teoriuli validoba;

SefasebiTi validoba.
am

TavSi

siRrmiseuli
davasabuTebT,
raodenobriv

validoba;

Cveni

mizani

ganxilva.
rom

ar

aris

yvela

ganvixilavT

zogierTi

magram,

saxeobis

mxolod

maTganis

meTodologiebSi,

am

miRweva
amis

validobis

ZiriTad

ufro

tipebs.

mosaxerxebelia

miuxedavad,

es

ar

aris

erTaderTi xerxi. faqtobrivad, validoba ganaTlebis sferoSi yvela


tipis kvlevis qvakuTxedia. es niSnavs, rom mniSvnelovania, validoba
sxvadasxva kvleviT tradiciaSi marTlac am tradiciebis Sesatyvisi iyos.
absurdi

iqneba

gakeTebula

kvlevis

konkretuli

aravalidurad
tipis

gamocxadeba,

validobis

misaRwevad,

Tu

araferi

magaliTad,

ganzogadeba, ganmeoreba da kontroli. Sesabamisad, mkvlevarma validobis


Sesaxeb

msjeloba

im

paradigmaSi

unda

CarTos,

romelsac

kvlevaSi

iyenebs. Tumca, es ar niSnavs, rom kvleva paradigmaze unda iyos mibmuli,


rac stagnaciisa da konservatizmis pirdapiri receptia. miuxedavad amisa,
validoba unda Tanxvdebodes mis wanamZRvrebsa da pozitivisturi kvleva
pozitivisturi principebis erTguli unda iyos, magaliTad, rogoricaa:

kontrolirebadoba;

ganmeorebadoba;

prognozirebadoba;

kanonebisa da zogadi debulebebis miReba qcevis Sesaxeb;

konteqstisgan Tavisufleba;

kvlevis fragmentizacia da atomizacia;

dakvirvebadoba.

332

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

amis sapirispirod, bunebriv kvlevas ramdenime principi aqvs (Lincoln and


Guba 1985; Bogdan and Biklen 1992):

bunebrivi garemo monacemebis upirvelesi wyaroa;

mniSvnelovania konteqstze mibmuloba da gajerebuli aRwera 7;

monacemebi socialurad situaciuria da socialurad da kulturulad


datvirTuli;

mkvlevari sakvlevi samyaros nawilia;

vinaidan Cven ukve interpretirebul samyaroSi vcxovrobT, ormagi


hermenevtuli Zalisxmevaa (Giddens 1979) aucilebeli imis gasagebad, Tu
rogor esmiT samyaro sxvebs. paradoqsia, rom adamianis cxovrebis
gasagebad

yvelaze

mniSvnelovani

kompleqsuri

instrumenti

meore

adamiania (Lave and Kvale 1995: 220), magram misi yvela forma adamianuri
Secdomis riskis Semcvelia.

kvleva holizmiT unda xasiaTdebodes;

kvlevis mTavari instrumenti mkvlevaria da ara _ kvlevis meTodi;

monacemebi aRweriTia;

procesi ufro ainteresebT, vidre, ubralod, Sedegebi;

monacemebis

gaanalizeba

induqciurad

xdeba

da

ara

aprioruli

kategoriebis gamoyenebiT;

monacemebi respondentebis terminebiT aris warmodgenili da ara _


mkvlevrebis;

situaciis

xedva

da

mowodeba

unda

xdebodes

masSi

CarTuli

monawileebis TvaliT, maTive poziciidan, (Geertz 1974);

respondentis mxridan validacia mniSvnelovania;

arsebiTia mniSvnelobisa da ganzraxvis wvdoma.

anTropolog kliford gercis terminia, romelic movlenebis amomwurav aRweras

niSnavs maTi gagebis mizniT.

333

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

faqtiurad,
yuradRebiT

maqsveli

unda

(1992)

iyvnen,

amtkicebs,

rom

rom

muSaobisas

Tvisebrivi

mkvlevrebi

pozitivizmis

CarCoSi

ar

aRmoCndnen im moTxovniT, rom kvlevas hqondes mimdinare, prognostuli,


konvergenciuli, kriteriumis, Sinagani da garegani validoba. qvemoT
mocemuli

diskusia

linkolTan

(1989)

aCvenebs,
erTad

rom

mas

ase

ar

mohyavs

unda

iyos.

argumentebi

gubasTan

im

da

mosazrebis

sasargeblod, rom Tvisebriv kvlevaSi validobis pozitivisturi cneba


auTenturobis cnebam unda Caanacvlos. maqsveli (1992) exmianeba miSlers
(1990)

da

ambobs,

rom

Tvisebriv

kvlevaSi

gageba

ufro

Sesatyvisi

terminia, vidre validoba. Cven, rogorc mkvlevrebi, im samyaros nawili


varT, romelsac vikvlevT da, masTan mimarTebiT, ar SegviZlia sruliad
obieqturi

viyoT;

Sesabamisad,

sxva

adamianebis

mosazrebebi

iseTive

validuria, rogorc Cveni sakuTari da kvlevis amocana amis gamovlenaa.


amrigad,

validoba

ebmis

axsnebs

da

ara

monacemebs

an

meTodebs

(Hammersley and Atkinson 1983); es is mniSvnelobaa, romelsac cdis pirebi


aniWeben monacemebs da am monacemebze dayrdnobiT gakeTebul sagulisxmo
daskvnebs. erTguleba (Blumenfeld-Jones 1995) mkvlevrisgan moiTxovs, rom
SeZlebisdagvarad

patiosani

iyos

kvlevis

monawileebis

TviTaRweris

Tvisebrivi

monacemebis

mogrovebisas

mimarT.
amtkicebdnen

(Agar 1993),

rom

individebis intensiuri pirovnuli CarTuloba da siRrmiseuli pasuxebi


uzrunvelyofs validobisa da sandoobis sakmaris xarisxs. es mtkiceba
uaryves

hamerslim

amtkiceben,

rom

(1992:
es

144)

da

silvermenma

arasakmarisi

(1993:

safuZvelia

153),

romlebic

validobisa

da

sandoobisTvis da dainteresebul pirovnebebs ar aqvT privilegirebuli


pozicia interpretaciisas. (cxadia, arc aqtorebi arian kulturuli
narkomanebi, romelTac sociologisgan an mkvlevrisgan sWirdebaT Tqma,
ra

xdeba

sinamdvileSi!)

JurnalistikisTvis

silvermeni

operatiuloba

da

(1993)

amtkicebs,

auTenturobaa

rom

Tu

saintereso,

eTnografias validobisa da sandoobis ufro mkacri cneba unda hqondes.

334

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

es

imaze

Sors

wasvlas

gulisxmobs,

vidre

monacemebis

ubralod

Segrovebaa imisTvis, rom fenomenis winaswar warmodgenil an idealur


koncefcias ergebodes, an imitom, rom isini saocrad sainteresoa (Fielding
and FIelding 1986).

arCeuli

monacemebi

SerCevis,

monacemebis

sruli

erTobliobis da velis reprezentaciuli unda iyos, anu unda hqondes


Sinaarsis, konstruqtis da analogiis validoba.
hamersli

(1992:

50_1)

Tvlis,

rom

Tvisebriv

kvlevaSi

validoba

Sedegebisadmi ndobas anacvlebs. aseve, Tvlis, rom vinaidan realoba


damoukidebelia mkvlevrebis mier misTvis wayenebuli moTxovnebisgan,
Cveni axsnebi am realobis mxolod reprezentaciebi iqneba da ara misi
reproduqciebi.
maqsveli (1992) xuTi saxis validobis momxrea Tvisebriv meTodebSi,
romlebic gagebis

miseul cnebas ikvleven.

deskriptuli validoba (axsnis faqtobrivi sizuste; is, rom axsna ar


aris xelovnuri, SerCeviTi an damaxinjebuli): am kuTxiT, validoba
moicavs

sandoobas,

rac

enaTesaveba

kvlevaSi

,,marTlis

Tqmis

blumenfild-jonsiseul (1995) cnebas _ imis Tqma, rac realurad moxda


(faqtobrivi obieqturi masala).

interpretaciuli validoba (kvlevis unari, sityvebsa da terminebSi


amoicnos

is

mniSvnelobebi,

monawileebi/cdis

pirebi

interpretaciebi,

aniWeben

situaciebs,

rasac

Tavad

movlenebs,

anu

monacemebs da is survilebi (an zraxvebi), rac maT amoZravebT): es


enaTesaveba erTgulebis blumenfild-jonsiseul (1995) cnebas, anu
imas, Tu ras niSnavs is (validoba) kvlevaSi monawile pirovnebisTvis
an

jgufisTvis

validobas

ar

(subieqturad
aqvs

mniSvnelovani).

mkveTrad

interpretaciul

gamoxatuli

analogi

eqsperimentul/pozitivistur meTodologiebSi.

Teoriuli validoba (Teoriuli konstruqtebi, romelic mkvlevars


Seaqvs kvlevaSi, maT Soris kvlevis monawileTa kuTvnilic): Teoria aq
axsnas niSnavs. Teoriuli validobiT irkveva, ramdenad xsnis kvleva

335

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

fenomens. am kuTxiT, is enaTesaveba konstruqtul validobas (romelic


qvemoT aris ganxiluli). Teoriul validobaSi konstruqtebi yvela
monawilisaTvis saerTo unda iyos.

ganzogadebadoba
situaciebis

(mosazreba,

gasagebadac

rom

unda

Seqmnili

gamodges):

Teoria

sxva

gulisxmobs

msgavsi

konkretuli

jgufebis an Temebis, situaciebis an garemoebebis SigniT (Sinagani

validoba)

da

sxva

Temebis,

situaciebis

an

garemoebebis

mimarT

(garegani validoba) sworad ganzogadebas. am SemTxvevaSi Sinagani


validoba ufro mniSvnelovania, vidre _ garegani.

SefasebiTi validoba (sakvlevi subieqtisadmi SefasebiTi, gansjiTi da


ara

aRweriTi,

axsniTi

an

interpretaciuli

CarCos

miyeneba)

naTelia, rom es im kritikul-Teoriul pozicias exmianeba, romelSic


SesaZlebelia mkvlevris sakuTari SefasebiTi sistemis Setana.
garegani

da

Sinagani

validobis

miRweva

orive

tipis

meTodebSi,

kvleviT

miRebuli

TvisebrivSic da raodenobrivSic aris SesaZlebeli.

Sinagani validoba
Sinagani
konkretuli

validoba

cdilobs

movlenis,

sakiTxisa

aCvenos,
Tu

rom

monacemebis

erTobliobis

axsna

realurad SeiZleba daeyrdnos monacemebs. garkveulwilad es sizustes


ukavSirdeba, rac raodenobriv da Tvisebriv kvlevas SeiZleba exebodes.
monacemebi zustad unda aRwerdes sakvlev fenomens.
eTnografiul kvlevaSi Sinagani validoba ramdenime gziT miiRweva
(LeCompte and Preissle 1993: 338):

originalTan miaxloebuli deskriptorebis gamoyenebiT;

ramdenime mkvlevris gamoyenebiT;

monawile mkvlevrebis gamoyenebiT;

monacemebis wyvilSi gadamowmebis gamoyenebiT;

monacemebis Caweris, Senaxvisa da moZebnis meqanikuri saSualebebis


gamoyenebiT.

336

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

eTnografiul,

Tvisebriv

kvlevaSi

Sinagani

validobis

ramdenime

ZiriTadi saxe gamoiyofa (LeCompte and Preissle 1993: 323-4): L

monacemebis sandoba;

monacemebis

auTenturoba

(kvlevis

unari,

warmoadginos

monawilis

TvaliT danaxuli situacia);

monacemebis damajerebloba;

kvlevis sqemis simyare;

monacemebis mosalodneloba;

monacemebis Semowmebadoba;

monacemebis saimedooba;

monacemebis damowmebadoba.
lekomti

da

preisle

(1993)

detalurad

ganixilaven

auTenturobis

sakiTxs da Tvlian, rom:

samarTlianoba: situaciebSi arsebuli mravaljeradi realobebi da am


situaciebis axsna srulad da dabalansebulad unda warmoCndes.

ontologiuri auTenturoba: kvlevam unda mogvces situaciis axleburi


da

ufro

mkvlevris

daxvewili

gageba,

kulturuli

maxasiaTebeli,

problema,

magaliTad,

sibrmavis
romelic

nacnobis
Semcirebis

SeiZleba

ucnobad

qceva,

mniSvnelovani

wamoiWras

monawilis

rolidan damkvirveblis rolSi gadasvlisas (Brock-Utne 1996: 610).

saganmanaTleblo auTenturoba: kvlevam am gagebis axleburi xedva da


Sefaseba unda warmoqmnas.

katalituri auTenturoba: kvleva qmedebis konkretul mimarTulebebs


warmoqmnis.

taqtikuri auTenturoba: kvlevam sargebeli unda moutanos yvelas,


vinc CarTulia masSi _ ,kargi damokidebulebis eTikuri sakiTxi.
hamersli

(1992:

71)

Tvlis,

rom

Tvisebrivi

validobisTvis saWiroa yuradReba mieqces:

mosalodnelobasa da damajereblobas;

monacemebis

Sinagani

337

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

saWiro

mtkicebulebebis

ramdenadac, rac

ufro

ragvarobasa
masStaburia

da

raodenobas

kvlevis

daskvnebi,

(imdenad,
miT

metad

damajerebeli mtkicebulebebia saWiro);

kvlevidan

gakeTebuli

daskvnebis

ragvarobis

sicxade

(magaliTad,

ganmartebiTi, aRweriTi, axsniTi, Teoriis maformirebeli);


linkolni da guba (1985: 219, 301) fiqroben, rom bunebriv kvleva-ZiebaSi
damajereblobis miRweva SeiZleba iseTi saSualebebiT, rogoricaa:

velze xangrZlivad yofna;

mudmivi

dakvirveba:

fokusSi

moqceuli

movlenis

maxasiaTeblebis

relevanturobis dasadgenad;

triangulacia: meTodebis, wyaroebis, mkvlevrebisa da Teoriebis;

kvlevis

Semdgomi

dauinteresebeli
hgavs

da

interviu

kolegis

miznad

isaxavs

kolegasTan:

Sexvedra,

romelic

patiosnebis

da

mkvlevrisa
jvaredin

samuSao

da

dakiTxvas
hipoTezebis

Semowmebasa da kvlevis Semdgomi etapebis identificirebas.

negatiuri SemTxvevis analizi: iseTi Teoriis formirebis mizniT,


romelic

yvela

SemTxvevas

ergeba;

aseve,

SemdgomSi

hipoTezebis

gadasinjvis mizniT.

wevrebis gadamowmeba: respondentis mier validacia, mizanmimarTulebis


Sefaseba,

faqtobrivi

Secdomebis

gasworeba,

respondentebisTvis

damatebiTi informaciis mowodebis SesaZlebelobis an informaciis


Caweris SeTavazeba; Sejameba da analizis adekvaturobis Semowmeba.
maSin, roca pozitivistur kvlevaSi istoria da ganviTareba kvlevis
validobis safrTxeebad aRiqmeba, eTnografiuli kvleva ubralod uSvebs,
rom es ase moxdeba. eTnografiuli kvleva uSvebs droSi cvlilebas _ is
misi ganuyofeli nawilia. eTnografiul

kvlevaSi Sinagani validoba

damkvirveblis efeqtis SemcirebiTac miiRweva. efeqts amcirebs is, rom


damkvirveblebi bevrni arian da imdenad didxans rCebian situaciaSi, rom
maTi iq yofna ukve Cveulebrivad aRiqmeba. garda amisa, informaciis

338

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

garkveva da gasagebi formiT Senaxva eTnografs SeuZlia movlenebisa da


situaciebis sxvadasxvagvari axsnis gamoricxviT.

garegani validoba
garegani validoba exeba imas, Tu ramdenad ganzogadebadia miRebuli
monacemebi

farTo

ganzogadebadobis
ganzogadebadoba

populaciaze,

sakiTxi

SemTxvevebze

problemuria.

aucilebeli

pirobaa,

an

pozitivisti
Tumca

situaciebze.

mkvlevrebisTvis

bunebriv

kvlevaSi

es

sakiTxi moisustebs. erTi skolisTvis konteqstis cvladebis CamoSorebis


Semdeg ganzogadebadobas fundamenturi mniSvneloba aqvs, maSin, roca
meoresTvis

ganzogadeba,

romelic

bevrs

arafers

ambobs

konteqstis

Sesaxeb, nakleb sasargebloa da arc adamianis qcevis Sesaxeb eTqmis


bevri (Schofield 1990). pozitivistebisTvis cvladebi unda gamoiyos da
gakontroldes, xolo SerCeva SemTxveviTi unda iyos, eTnografebisTvis
ki

adamianis

qceva

usasrulod

kompleqsuri,

arareducirebadi,

socialurad situaciuri da unikaluria.


bunebriv

kvlevaSi

ganzogadeba

ganimarteba,

rogorc

Sedareba

da

gadatana (Lincoln and Guba 1985; Eisenhart and Howe 1992: 647). es avtorebi
Tvlian,

rom

tipurobis
Cveneba,

SesaZlebelia

Sefaseba,

Tu

situaciis

SesaZlo

rogor

monawileebisa

Sesadarebeli

SeiZleba

jgufebis

gardaiqmnas

da

garemos

gamoyofa

monacemebi

da

sxvadasxva

garemoebebsa da kulturebSi (aseve, ixileT LeCompte and Preissle 1993: 348).


skofildi
kvlevaSi

(Schofield 1990:
mniSvnelovania

200)

gamoTqvams

mkafio,

mosazrebas,

detaluri

da

rom

Tvisebriv

siRrmiseuli

aRweris

mocema, raTa sxvebma Seafason, Tu ramdenad ganzogaddeba erTi kvlevidan


miRebuli

Sedegebi

Sewyvilebuli
SeiZleba

sxva

sakiTxebis

ganzogaddes

situaciebze,
mogvareba.

anu,

Sedarebisa

Tvisebrivi

(Schofield 1990; 209)

tipuri

da

gadatanis

kvleva,

faqtiurad,

kvlevis

SeswavliT

(imisTvis, rom sxva situaciebisTvisac gamoiyenebodes gadatanis sakiTxi:


LeCompte and Preissle 1993: 324) da kvleva sxvadasxva adgilze ganxorcieldes
(magaliTisTvis ixileT Miles and Huberman 1984), Tumca sakamaTo SeiZleba

339

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

iyos

is,

rom

es

arapozitivistur

kvlevaSi

garkveuli

odenobis

pozitivizmis Setanaa. linkolni da guba (1985: 316) amasTan dakavSirebiT


Tvisebriv mkvlevars windaxedulobisken mouwodeben. isini amtkiceben,
rom gadatanis maCveneblis uzrunvelyofa ar aris mkvlevris amocana.
isini

Tvlian,

miawodon

rom

kvlevis

mkvlevrebma

sakmarisad

mkiTxvelebsa

da

mdidari

momxmareblebs,

monacemebi
rom

maT

unda
Tavad

gansazRvron, SesaZlebelia Tu ara gadatana. am mxriv, is gajerebul


aRweras saWiroebs.
bogdani da bikleni (Bogdan and Biklen 1992: 45) amtkiceben, rom Tvisebriv
kvlevaSi

SesaZlebelia

pozitivistur

ganzogadebadobis

meTodologiebSi

uzrunvelyofa,

gamoyenebisgan

Tu

gansxvavebulad

is
aris

agebuli. avtorebis azriT, pozitivisti mkvlevrebi zogadi socialuri


procesebis

Sesaxeb

dainteresebuli,

universaluri

vidre

imiT,

rom

debulebebis
axsnan,

Tu

miRebiT
ramdenad

ufro

arian

gansxvavdeba

socialuri situaciebi (magaliTad, skolebi da klasebi) erTmaneTisgan.


bogdansa da biklens (1992) is ki ar ainteresebT, maTi Sedegebi, yvelaze
farTo gagebiT, ganzogaddeba Tu ara, aramed is garemoebi, adamianebi da
situaciebi, romlebzec SesaZloa ganzogadebadi iyos es Sedegebi.
bunebriv kvlevaSi garegan validobas ramdenime safrTxe SeiZleba
daemuqros (Lincoln and Guba 1985: 189, 300):

arCevis efeqtebi: rodesac arCeuli konstruqtebi realurad mxolod


erTi konkretuli jgufis relevanturia.

garemos efeqtebi: rodesac Sedegebi didwilad konteqstis funqcias


warmoadgens.

istoriis

efeqtebi:

rodesac

situaciebi

unikaluri

viTarebebis

Sedegad Seiqmna da, maSasadame, araSedarebiTia.

konstruqtis

efeqtebi:

rodesac

gamoyenebuli

konkretuli jgufisTvis aris damaxasiaTebeli.

Sinaarsis validoba

konstruqtebi

340

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

validobis am formis saCveneblad instrumentma unda aCvenos, rom is


patiosnad da amomwuravad faravs im sferos an sakiTxebs, romelTa
dafarvasac isaxavda miznad. naklebad mosalodnelia, rom TiToeuli
sakiTxi srulad mogvardes imitom, rom dro ar aris sakmarisi, an
monawileebs,

magaliTad,

arasakmarisi

motivacia

grZeli
aqvT.

kiTxvaris

aseT

bolomde

SemTxvevaSi

Sesavsebad

mkvlevari

unda

darwmundes, rom ZiriTadi sakvlevi sakiTxis elementebi kvlevisTvis


saintereso ufro farTo sakiTxis samarTliani reprezentaciaa (da misi
Sewonva) da kvlevisTvis arCeuli elementebi Rrmad da vrclad aris
nakvlevi.

reprezentaciulobis

uzrunvelsayofad

aucilebelia

debulebebis yuradRebiT SerCeva. magaliTad, Tu mkvlevars undoda enaxa,


Tu rogor gamoTqvamda studentebis jgufi 1000 sityvas frangulad da
gamoTqmis testisTvis mxolod 50 sityvis SerCeva gadawyvita, es testi im
1000 sityvis reprezentaciuli unda yofiliyo, savaraudod, ise, rom
testSi CarTuliyo sityvebis gamoTqmis yvela SesaZlo wesi, an testiT
dafaruliyo

gamoTqmis

yvela

SesaZlo

Secdoma

im

TanafardobiT,

rogorc im 1000 sityvaSi Segvxvdeboda.

konstruqtis validoba
konstruqti
ganxiluli

abstraqtulia.
tipebisgan,

es

ganasxvavebs

romlebsac

mas

validobis

realobasTan,

aqamde

gansazRvrul

SinaarsTan, hqondaT Sexeba. am tipis validobis SemTxvevaSi Tanxmoba


unda miiRweodes konstruqtis operacionalizebuli formebis Taobaze,
sadac garkveviT unda iyos naTqvami, Tu ras vgulisxmobT am konstruqtis
gamoyenebisas. aqedan gamomdinare, validobis am formaSi mniSvnelovania
konstruqtis danawevrebulad, gasagebad warmodgena, an is, Tanxvdeba Tu
ara konstruqtis mkvlevriseuli xedva mis im zogadad miRebul gagebas<,
magaliTad,

vTqvaT,

mkvlevars

bavSvis

inteleqtis

Sefaseba

surs

(magaliTisTvis davuSvaT, rom es erTi Tvisebaa). man unda Tqvas, rom


inteleqtSi gulisxmobs fanqris gaTlis unaris gamovlenas. inteleqtis

341

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

ramdenad misaRebi konstruqtia es? sxva araferia inteleqti (magaliTad,


is, rac inteleqtis testSi maRali quliT gamoixateba)?
konstruqtis validobis dasadgenad mkvlevarma unda uzrunvelyos,
rom

konkretuli

sakiTxis

miseuli

konstruqti

Tanxvdeba

iseTive

fuZiseuli sakiTxebis, magaliTad, inteleqtis, kreatulobis, SfoTvis,


motivaciis

sxva

konstruqtebs.

amis

miRweva

SesaZlebelia

mocemuli

sakiTxis sxva sazomebTan korelaciebiT, an konstruqtis dafuZnebiT


literaturis farTo mimoxilvaze, saidanac is iRebs am konstruqtis
Sinaarss (anu Teorias imis Sesaxeb, Tu ra aris konstruqti) da mis
mdgenelebs.

konstruqtis

literaturaSi
sapirispiro

mocemul
magaliTebis

validobis

Cveneba

konstruqtTa

ara

marto

Tanxvedras

moZiebasac,

ramac,

relevantur

niSnavs,

SeiZleba,

aramed

mkvlevris

konstruqtis falsificireba moaxdinos. rodesac damadasturebeli da


uarmyofeli mtkicebulebebi dabalansebulia, mkvlevars ukve SeuZlia
aCvenos konstruqtis validoba da wamoayenos pirobebi gamoyenebuli
konstruqtis

ragvarobaze.

konstruqtis

urTierTswinaaRmdego

interpretaciebis SemTxvevaSi mkvlevars mouwevs konfliqturi situaciis


arsebobis

aRiareba

da

im

interpretaciaze

miTiTeba,

romelsac

gamoiyenebs.
Tvisebriv/eTnografiul
aCvenebdes,

rom

kvlevaSi

kategoriebs,

konstruqtis

romelsac

mkvlevari

validoba

unda

iyenebs,

Tavad

monawileebisTvis aqvs azri/mniSvneloba (Eisenhart and Howe 1992: 648), anu


maTSi asaxulia is, Tu monawileebi realurad rogor ganicdian da ageben
situaciebs kvlevaSi; is, rom isini situacias aqtorebis TvaliT xedaven.
kempbeli da fiske (1959), brok-utne (1996) da kuperi da Sindleri (2001)
gamoTqvamen mosazrebas, rom konstruqtis validoba konvergentuli da
diskriminantuli teqnikebiT miiRweva. konvergentuli teqnika gulisxmobs,
rom sxvadasxva teqnika, romelic erTsa da imave konstruqts ikvlevs,
SedarebiT

maRal

interkorelaciebs

unda

aCvenebdes,

xolo

diskriminaciuli moiazrebs, rom sxvadasxva konstruqtisTvis msgavsi

342

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

meTodebis gamoyenebam SedarebiT dabali interkorelaciebi unda mogvces,


anu

sakvlevi

konstruqti

gansxvavdeba

sxva

potenciurad

msgavsi

konstruqtebisgan. aseTi diskriminaciuli validobis miReba faqtoruli


analiziTac SeiZleba, romelic erTad ajgufebs msgavs sakiTxebs da
gamoyofs maT sxvebisgan.

ekologiuri validoba
raodenobriv, pozitivistur kvlevaSi xSirad xdeba Seqmnil garemoSi
cvladebis

izolireba,

gakontroleba

da

manipulireba.

Tvisebrivi,

bunebrivi kvlevis fundamentur daSvebas warmoadgens is, rom mkvlevari


mizanmimarTulad ar cdilobs cvladebiT an mdgomareobiT manipulirebas
da situaciebi bunebrivad warmoiqmneba. aq mizans socialuri situaciebis
realobebis maTive terminebiT, maT bunebriv an tradiciul garemoSi
zedmiwevniT
validoba

aRwera

warmoadgens.

gansakuTrebiT

ganaTlebis

mniSvnelovani

da

sferoSi

ekologiuri

sasargebloa,

rodesac

ikvleven, Tu realurad rogor xorcieldeba politika saklaso iTaxSi.


skolebSi

(Brock-Utne

1996;

617).

ekologiuri

validobis

saCveneblad

mniSvnelovania, rom kvlevaSi SeZlebisdagvarad bevri maxasiaTebeli da


faqtori iyos CarTuli da Seswavlili. aq sirTule isaa, rom rac ufro
meti maxasiaTebelia CarTuli da aRwerili, miT ufro rTulia kvlevis
ZiriTadi eTikuri principebis _ Tvalis miudevneblobis, anonimurobis da
araidentificirebis dacva.

kulturis validoba
validobis

tips,

romelic

ekologiur

validobas

ukavSirdeba,

kulturul validobas uwodeben (Morgan 1999). es sakiTxi, gansakuTrebiT,


kroskulturul, interkulturul da SedarebiT kvlevebSi dgeba, roca
kvlevaSi

monawileTa

kulturisTvis

Sesatyvisi

kvleva

igegmeba

da

mkvlevari da monawile sxvadasxva kulturis warmomadgenlebi arian.


kulturuli

validoba

ganisazRvreba,

rogorc

xarisxi,

romliTac

343

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

kvleva

Seesatyiseba

im

kulturul

garemos,

romelSic

is

unda

ganxorcieldes (Joy 2003: 1). morgani (1999) Tvlis, rom kulturuli


validoba

kvlevis

dagegmvaze,

yvela

stadias

ganxorcielebasa

monawileebis,

kulturebisa

Seexeba

da
da

da

gavlenas

gavrcelebaze.

viTarebebis

axdens

masSi

mis

moiazreba

sensitiurobis

xarisxi.

morgani (2005) wers, rom:


kulturul

validobas

Tan

sdevs

maTi

kulturuli

Rirebulebebis

aRiareba, visac ikvleven. es SeiZleba moicavdes: samizne kulturis SesaZlo


gansxvavebuli
terminebis

damokidebulebis

identificirebasa

gagebas

da

kvlevisadmi;

gagebas,

romlebic

im

gamorCeuli

samizne

kulturaSi

gamoiyeneba; samizne enis Sesaxeb saTanado literaturis gadaxedvas; kvlevis


iseTi

instrumentebis

arCevas,

romelic

misaRebia

samizne

jgufebisTvis;

monacemebis interpretaciebisa da Targmanebis gadamowmebas maTTan, visTvisac


samizne jgufis ena mSobliuria; mkvlevris codnas, rom adamianebi sakuTari
kulturuli filtrebiT operireben.
(Morgan 2005: 1)

joi (2003: 1) warmogvidgens Tormet mniSvnelovan kiTxvas, romelic


SeiZleba gauCndeT mkvlevrebs gansxvavebul kulturul konteqstebSi,
raTa uzrunvelyon kvlevis kulturuli

samarTlianoba da kulturuli

sensitiuroba:

gasagebi

da

mniSvnelovania

Tu

ara

kvlevis

kiTxva

samizne

jgufisTvis?

aris Tu ara mkvlevari is pirovneba, vinc unda Caataros es kvleva,


anu Seesatyviseba Tu ara misi pirovneba gansaxorcielebel kvlevas?

Seesatyviseba Tu ara is Teoriebi, romelsac kvleva eyrdnoba,

samizne

jgufs?

rogor

ganixilaven

mocemuli

kvlevis

samizne

kulturis

kiTxvasTan

warmomadgeneli

dakavSirebul

meTodebisa da Sedegebis CaTvliT)?

Sesatyvisi guSagebi da informantebi SeirCa?

mkvlevrebi

sakiTxebs

(maTi

344

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

eTikuri da

adekvaturia

Tu ara

kvlevis

sqema

da

instrumentebi

samizne kulturis standartebis mixedviT?

rogor gansazRvraven kvlevis ZiriTad terminebs samizne kulturis


warmomadgenlebi?

kulturisTvis Sesatyvisad iTargmna Tu ara dokumentebi da sxva


informacia?

miiRebs

Tu

ara

potenciur

sargebels

samizne

kultura

kvlevis

mosalodneli SedegebiT?

moicavs Tu ara kvlevis Sedegebis interpretacia samizne kulturis


warmomadgenlebis mosazrebebsa da Tvalsazrisebs?

xelmisawvdomia

Tu

ara

warmomadgenlebisTvis,

kvlevis

raTa

Sedegebi

gadaxedon

da

samizne
TavianTi

kulturis
komentarebi

daurTon?

sworad da samarTlianad acnobs Tu ara mkvlevari Sedegebs maTive


kulturul konteqstSi im adamianebs, romlebic ar ekuTvnian samizne
kulturas?

Kkataliizis 8 validoba
katalituri
romelic

validoba

pirvel

katalituri

TavSi

validoba

moicavs

kritikuli

ganvixileT.

mxolod

imis

Teoriis

neitralurad
uzrunvelyofas

paradigmas,

rom

vTqvaT,

cdilobs,

rom

kvlevas qmedebisken mivyavdeT. Tumca, es yvelaferi ar aris, radgan


katalituri
Teoriis

validobis

msgavsad,

sakiTxi

programas

mravlismomcvelia.

gvTavazobs.

lazeri

is,

kritikuli

(Lather 1986, 1991),

kinCelo da maklareni (Kincheloe and McLaren 1994) Tvlian, rom katalituri


validobis programaa daexmaros monawileebs sakuTari samyaros gagebaSi
8

Sinaarsis redaqtoris SeniSvna: katalizis validoba SedarebiT axali terminia da

kritikuli socialuri mecnierebis sferos ganekuTvneba. is niSnavs, rom mkvlevari


ubiZgebs maT, visac is swavlobs, ukeT gaacnobieron sakuTari situacia misi Secvlis
mizniT.

345

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

maTi transformirebis mizniT. programa aSkarad politikuria, radgan


katalituri validoba saWirod xdis gamomJRavndes, situaciis viseuli
gansazRvrebebia gamoyenebuli mocemul situaciaSi. linkolni da guba
(1996) gamoTqvamen mosazrebas, rom kvleva samarTlianobis kriteriums
unda

akmayofilebdes,

monawileebis

rac

niSnavs

cxovrebiseuli

imas,

rom

gamocdileba

ara

unda

marto

kvlevis

gaZlierdes

da

gaumjobesdes, aramed monawileTa uflebamosilebac. am mxriv, kvleva


SeiZleba fokusirdes imaze, Tu ra SeiZleba iyos (inovaciebi da axali
mimarTulebebi) da ra SesaZloa, rom iyos (idealuri, SesaZlo momavali)
(Schofield 1990: 209).
katalituri validoba,
aSeris

(1996)

saWiroebs:

feministuri kvlevis mTavari maxasiaTebeli,

TvalsazrisiT,

monawileTa

mTel

kvlevaze

solidarobas;

unda

kvlevis

vrceldebodes.

unars,

xeli

is

Seuwyos

emansipacias, damoukideblobasa da Tavisuflebas mxolod egalitarul


da

demokratiul

ideologiuri

sazogadoebaSi

deformaciebisa

(Masschelein 1991);

da

SezRudvebis

im

damaxinjebebis,

gamovlenas,

romelic

arsebobs kvlevaSi, urTierTobasa da socialur struqturebSi (aseve,


ixileT LeCompte and Preissle 1993). amtkiceben (Mishler 1990; Scheurich 1996), rom
validoba
aramed

aRar

aris

sakamaToa da

akademiuri

wreebis

istoriul

konteqsts

moklebuli

mocemuloba,

fiqroben, rom validuri kvlevis

gansazRvreba

avtoritetebTan

unda

veZioT.

lazerisTvis

(1986)

aucilebelia, rom kvleva emansipaciuri iyos da kvlevis monawileTa


SesaZleblobebis gafarToebas emsaxurebodes. amasTan, mas miaCnia, rom
katalituri validoba, konsaentizaciis 9 freireseuli (Freire 1970) cnebis
msgavsad, monawileebs imis Zalas unda aZlevdes, rom gaacnobieron da
Secvalon TavianTi Cagruli mdgomareoba.
validoba, rogorc amboben (Scheurich 1996), sxva araferia, Tu ara
niRabi, romelic awesrigebs da awesebs

kvlevis misaReb sazRvrebs

Sinaarsis redaqtoris SeniSvna: paulo freiris es termini niSnavs kritikuli


cnobierebis zrdas

346

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

avtoritetuli kvleviTi sazogadoebisTvis. saubrebi validobis Sesaxeb


sinamdvileSi Rirebuli codnis gansazRvris uflebamosilebis Sesaxeb
saubrebia.
is,

Tu

ramdenad

gamarTlebulia

mtkiceba,

rom

mkvlevrebs

aseTi

ideologiuri miswrafebebi unda hqondeT, albaT, sakamaToa, Tumca am


sferos yuradRebis miRma datoveba, daudevrobiTa da ugulebelyofiT
uTanasworobis
kvlevis

SenarCunebaa.

procesSi

eTikas

katalituri

centraluri

validoba

adgili

adasturebs,

uWiravs

da

rom

amisTvis

saWiroa, rom mkvlevrebma gaarkvion, visi an risi erTgulni arian da ra


pasuxismgeblobebi da TviTdaintereseba aqvT (Surgess 1989).

socialuri Sedegebis validoba


katalitur validobas nawilobriv ukavSirdeba socialuri Sedegebis
validoba,

romelic

amtkicebs,

rom

monacemebis

(kvlevis

Sedegebis)

gamoyenebis gzebi Seesabameba kvlevis SesaZleblobebs an miznebs, anu


kvlevis

Sedegebi

ar

scildeba

kvlevis

SesaZleblobebs, praqtikuli

Sedegebi ki legitimuria da Sesrulebuli. naTelia, rom vinaidan kvleva


sayovelTao kuTvnilebaa, mkvlevari mcired an saerTod ver akontrolebs
mis gamoyenebas. Tumca, da es xSirad politikuri sakiTxia, kvleva ar
unda

gamoiyenon

ise,

rogorc

ar

iyo

ganzraxuli

misi

gamoyeneba,

magaliTad, monacemebze miTiTebiT amtkicon raRac, risi mtkicebac am


kvlevis monacemebis SesaZleblobebs scildeba; ar SeiZleba kvlevis
saxeliT imgvarad moqmedeba, rasac ar uzrunvelyofs is (magaliTad,
kvlevis gamoyeneba aralegitimuri codnis mxardasaWerad); dauSvebelia
kvlevis

gamoyeneba

damaxinjebiT)
iyeneben

miuRebeli

aralegitimuri

kvlevas;

arc

formebiT

gacxadebebis

winaswar

(magaliTad,

SerCeviT,

gasakeTeblad,

risTvisac

SeTanxmebuli

gzebiT

kvlevis

gamouyenlobaa dasaSvebi da arc umoqmedobiT gamowveuli Secdomebis


Cadena.
socialuri Sedegebis validobis naTeli magaliTia maformirebeli
Sefaseba. aq laparakia imaze, Tu ramdenad gaaumjobeses studentebma

347

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

TavianTi

Sedegebi

ukukavSiris

miRebis

Sedegad;

Sesabamisad,

Tu

studentebi gasaumjobeseblad arasakmaris ukukavSirs iReben, an Tu maT


ar SeuZliaT ukukavSiris Sedegad gaumjobeseba, maSin maformirebeli
Sefaseba socialuri Sedegebis mcire validobiT xasiaTdeba.

kriteriumis validoba
validobis

es

forma

erTi

konkretuli

instrumentiT

miRebuli

Sedegebis sxva garegan kriteriumTan dakavSirebas cdilobs. am tipis


validoba or ZiriTad formas aerTianebs: prediqtul validobas da
analogiis validobas.

prediqtuli validoba miRweulia, Tu kvlevis pirvel da Semdeg


etapze moRebuli monacemebi mWidro urTierTkavSirSia.

magaliTad, Tu

16 wlis asakSi Cabarebul gamocdaze miRebuli Sedegebi zustad efardeba


18 wlis asakSi imave studentebis mier miRebul Sedegebs, maSin SegviZlia
vTqvaT, rom pirvelma gamocdam Zlieri prediqtuli validoba aCvena.
am Temis variacias analogiis validobis cnebaSi vxvdebiT. validobis
am

formis

saCveneblad

erTi

instrumentiT

mopovebuli

monacemebi

mWidrod unda korelirebdes sxva instrumentiT miRebul monacemebTan.


magaliTad,
gadaWris

davuSvaT,

unaris

gadawyvites

kvleva.

mkvlevari

studentebis
SeiZleba

mier

problemebis

problemaze

muSaobisas

daakvirdes students, gamoikiTxos, rogor umklavdeba problemas, an


sTxovos, daweros, rogor gadaWra problema. am SemTxvevaSi mkvlevars
monacemebis Segrovebis sami instrumenti aqvs _ dakvirveba, interviu da
dokumenti. Tu samive gziT miRebuli Sedegebi

Tanxvdeba erTmaneTs da,

mocemuli kriteriumis mixedviT, studenti problemis

gadaWris karg

unars avlens, maSin mkvlevari ufro meti darwmunebiT (validoba) ityvis,


rom studenti kargad arTmevs Tavs problemis gadawyvetas, vidre ityoda,
mxolod erTi instrumentis gamoyenebiT rom misuliyo imave daskvnamde.
analogiis

validoba

ZiriTadi

koncefciiT

(anu

meore

sazomTan

TanxvedriT) Zalian hgavs Tavis mewyviles _ prediqtul validobas. maT


erTmaneTisgan ganasxvavebs is, rom konkurentul validobaSi ar aris

348

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

drois momenti; Tanxvedris demonstrireba sxva instrumentTan erTad,


erTdroulad aris SesaZlebeli.
analogiis

validobis

kidev

romelic,

rogorc

triangulacia,

erTi

mniSvnelovani

SemdgomSi

vnaxavT,

mewyvilea
sandoobasac

ukavSirdeba.

triangulacia
triangulacia
romelime

SeiZleba

aspeqtis

ganisazRvros,

Seswavlisas

rogorc

monacemebis

adamianis

Segrovebis

ori

qcevis
an

meti

meTodis gamoyeneba. ramdenime meTodis gamoyeneba anu mravalmeTodiani


midgoma, rogorc mas zogjer uwodeben, upirispirdeba gavrcelebul,
magram zogadad ufro mowyvlad erTmeTodian midgomas, romelic ase
axasiaTebs kvlevis umravlesobas socialur mecnierebebSi. originalur
saTanado

literaturaSi

gavrcelebuli

azriT,

triangulacia

aris

fizikuri gazomvis teqnika: magaliTad, sazRvao navigatorebi, samxedro


strategebi da topografebi iyeneben (an iyenebdnen) ramdenime lokaciur
markers

erTi

konkretuli

wertilis,

an

samiznis

adgilmdebareobis

zustad gansasazRvrad. analogiurad, triangulaciis teqnika socialur


mecnierebaSi cdilobs, moniSnos, an ufro srulad axsnas adamianis
qcevis

mravalferovneba

da

kompleqsuroba

misi

erTze

meti

xedvis

kuTxidan _ mravalmxrivi SeswavliT, risTvisac iyenebs orive monacems _


raodenobrivsa

da

Tvisebrivs.

triangulacia

analogiis

validobis

Cvenebis mZlavri saSualebaa, gansakuTrebiT, Tvisebriv kvlevaSi (Campbell


and Fiske 1959).
socialur

kvlevaSi

mravalmeTodiani

midgomis

gamoyenebas

bevri

upiratesoba aqvs, Tumca Cven mxolod or maTgans ganvixilavT. pirveli:


rom iseT sferoebSi, rogoricaa medicina, qimia da fizika, mxolod
dakvirvebiT,

rogorc

wesi,

SesaZlebelia

arCeuli

fenomenis

Sesaxeb

sakmarisi da araorazrovani informaciis mopoveba, magram, miuxedavad


amisa, is mxolod SezRudul xedvas gvaZlevs adamianis qcevisa da im
situaciebis

kompleqsurobisas,

romelSic

isini

urTierTqmedeben.

349

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

aRiniSna,

rom

romliTac

vinaidan

garemo

kvlevis

meTodebi

SerCeviTad

filtrebiviT

ganicdeba,

moqmedeben,

gamocdilebis

samyaros

warmodgenisas isini arasodesaa abstraqtuli an neitraluri (Smith 1975).


Sesabamisad, mxolod erT meTodze dayrdnobam SeiZleba tendenciuri
gaxados an daamaxinjos realobis im konkretuli nawilis mkvlevriseuli
suraTi, romelsac ikvlevs. mkvlevari darwmunebuli unda iyos, rom
miRebuli monacemebi maTi mogrovebis erTi konkretuli meTodis ubralo
artefaqtebi ar aris (Lin 1976). aseTi Tavdajerebis miRweva SesaZlebelia,
ramdenadac
Segrovebis

vsaubrobT
sxvadasxva

nomoTetur
meTodiT

kvlevaze,

arsebiTad

rodesac

erTsa

da

monacemebis

imave

Sedegebs

viRebT. (rodesac interpretaciul kvlevaSi triangulacia sxvadasxva


aqtoris TvalTaxedvis Sesaswavlad gamoiyeneba, igive meTodi, magaliTad,
angariSebi, bunebrivad mogvcems gansxvavebul monacemebs).
garda

amisa,

rac

ufro

meti

meTodi

upirispirdeba

erTmaneTs,

mkvlevars miT metad darwmunebuli SeuZlia, rom iyos. Tu, magaliTad,


kiTxvariT miRebuli Sedegebi Seesatyviseba imave fenomenis dakvirvebiT
Seswavlis

Sedegebs,

mkvlevari

ufro

darwmunebuli

iqneba

Tavis

SedegebSi. an, ufro eqstremaluri situacia: rodesac mkacrad gawerili


eqsperimentuli kvlevis Sedegebi meordeba, vTqvaT, roluri gaTamaSebis
savarjiSoSi, mkvlevari gacilebiT metad TviTdajerebuli iqneba. Tu
Sedegebi meTodis artefaqtebia, maSin kontrastuli meTodebis gamoyeneba
mniSvnelovnad Seamcirebs albaTobas, rom nebismieri Tavsebadi Sedegi
meTodebis msgavsebas mieweros (Lin 1976).
axla meore upiratesoba: zogierTma Teoretikosma mkveTrad gaakritika
socialur mecnierebebSi kvleva-Ziebis arsebuli meTodebis SezRuduli
gamoyeneba. magaliTad, erT-erTi avtori wers:
meTodologiuri

SezRudulobisa

Tu

eTnocentrizmis

gamo

mraval

kvlevaSi konkretul meTods an teqnikas iyeneben. meTodologebi xSirad


konkretuli sasurveli meTodebis win wamoweviT arian dakavebuli imitom,

350

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


rom an mxolod isini ician, an hgoniaT, rom es meTodebi yvela sxva meTodze
ukeTesia.
(Smith 1975)

amtkiceben,

rom

triangulaciis

teqnikis

gamoyeneba,

meTodze

mibmulobis problemis, rogorc mas uwodes, daZlevaSi dagvexmareba.


gorardma

da

teilorma

(2004),

faqtiurad,

aCvenes

Tvisebrivi

da

SesaZlebelia

an

raodenobrivi meTodebis kombinirebis Rirebuleba.


ramdenime

meTodis

arCevisas

triangulaciaSi

normatiuli, an interpetaciuli teqnikis gamoyeneba; an meTodebis orive


midgomidan aReba da maTi kombinireba.
linkolni da guba (1985: 315) ukan, bunebriv kvlevasTan gvabruneben da
gamoTqvamen

mosazrebas,

rom

triangulacia

monacemebis

gadamowmeba,

Tumca

wevrebis

Cafiqrebulia,

mier

agebuli

rogorc

monacemebis

gadasamowmeblad wevrebis gadamowmeba da damajereblobis elementebi


unda gamoviyenoT.

triangulaciis tipebi da maTi maxasiaTeblebi


axlaxans

vnaxeT,

gansxvavebiT,
Tumca,

triangulacia,

problemisadmi

denzinma

Semoitana

rom

mravalmeTodiani

(Denzin 1970b)

mravalmeTodiani

erTmeTodiani

gaafarTova

kvlevis

sxva

midgomisgan

midgomiT

xasiaTdeba.

triangulaciis
ramdenime

tipi

cneba,
da

man
maT

meTodologiuri triangulacia uwoda:

drois triangulacia: am tipis triangulacia erTjeradi da droSi


ganmeorebadi sqemis gamoyenebiT cdilobs cvlilebis da procesis
faqtorebis gaTvaliswinebas. kirki da mileri (Kirk and Miller 1986)
Tvlian, rom diaqronuli sandooba cdilobs, miaRwios dakvirvebebis
stabilobas

sxvadasxva

dros,

xolo

sinqronuli

erTdroulad mopovebuli monacemebis msgavsebas.

sandooba

351

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

sivrcis

triangulacia:

subkulturaSi

es

tipi

Catarebuli

erTsa

kvlevebis

da

imave

qveyanaSi

SezRudulobis

an

daZlevas

kroskulturuli teqnikebis gamoyenebiT cdilobs.

triangulaciis kombinirebuli doneebi: es tipi analizis erTze met


dones iyenebs socialur mecnierebaSi gamoyenebuli sami ZiriTadi
donidan:

individualuri,

interaqciuli

(jgufebi)

da

koleqtiuri

an

sapirispiro

(organizaciuli, kulturuli an sazogadoebrivi).

Teoriuli

triangulacia:

es

tipi

alternatiul

Teoriebs eyrdnoba da ar iyenebs mxolod erT perspeqtivas.

mkvlevris triangulacia: aq erTze meti damkvirvebelia CarTuli,


romlebic erTmaneTisgan damoukideblad moipoveben monacemebs.

meTodologiuri triangulacia: am tipis triangulaciaSi an erTi da


igive

meTodi

gamoiyeneba

sxvadasxva

SemTxvevaSi,

an

sxvadasxva

meTodi erTi da igive obieqtis Seswavlisas.


socialur mecnierebebSi mravali kvleva mxolod erTjeradad tardeba
da amiT yuradRebis miRma tovebs socialuri cvlilebisa da procesis
gavlenebs. drois triangulacia rogorRac asworebs am Cavardnebs krosseqciuri

da

longituduri

kvlevebSi

monacemebs

midgomebis

drois

erT

gamoyenebiT.

momentSi

kros-seqciur

agroveben;

longitudur

kvlevebSi drois sxvadasxva momentSi erTi da igive jgufidan iReben


monacemebs.

amasTan

dakavSirebiT,

panelis

da

tendenciis

kvlevebic

SegviZlia vaxsenoT. panelis kvlevaSi erTmaneTs adareben erTi da imave


individebisgan
monacemebs,
uwyvetad

erTi

xolo
Seswavla

da

imave

trendis
xdeba.

sazomebiT

kvlevisas
TiToeuli

sxvadasxva

arCeuli
am

meTodis

dros

procesebis
sisuste

miRebul
droSi
SeiZleba

Semcirdes mocemuli problemisadmi kombinirebuli midgomis gamoyenebiT.


sivrcis triangulacia erT kulturaSi an subkulturaSi warmoebuli
kvlevis SezRudvebis daZlevas cdilobs. rogorc smiTi (1975) ambobs,
qcevis Semswavleli mecnierebebi ara marto kulturiT aris SezRuduli,
aramed _ subkulturiTac. bevri samecniero naSromi jer kidev isea

352

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

dawerili,

TiTqos

gadmocemulia

aRmoCenilia

WeSmariteba

bazisuri

nebismieri

principebi,

romlebSic

sazogadoebisTvis,

nebismieri

adgilisa da droisTvis. kroskulturuli kvleva SeiZleba moicavdes


Teoriebis Semowmebas sxvadasxva kulturaSi, rogorc moxda piaJeseul da
froidiseul fsiqologiaSi; an SeiZleba sxvadasxva populacias Soris
gansxvavebebs ramdenime gansxvavebuli sazomi instrumentiT zomavdes. Cven
ukve visaubreT kulturul validobaze.
socialur

mecnierebs

kvlevisas

ainteresebT

individi,

jgufi

da

sazogadoeba. es aisaxeba analizis sam doneSi, romelsac mkvlevrebi


muSaobisas

iyeneben.

isini,

vinc

kritikulad

uyureben

dRevandeli

kvlevebis did nawils, amtkiceben, rom zogierT kvlevaSi mcdarad aris


gamoyenebuli analizis done. magaliTad, gamoyenebulia individualuri
done maSin, roca es sazogadoebrivi done unda iyos; an erTi doniT
izRudeba, rodesac ufro saintereso da mravlismTqmeli suraTis miReba
iqneboda

SesaZlebeli

erTze

meti

donis

gamoyenebiT.

smiTi

(1975)

ganavrcobs analizs da Svid SesaZlo dones gamoyofs: agregaciul, anu


individualur dones da eqvs dones, romlebic ufro globaluria imiT,
rom

axasiaTebs

koleqtivs,

rogorc

mTlians

da

is

ar

gamohyavs

dagrovili individualuri maxasiaTeblebidan (Smith 1975). es eqvsi donea:

jgufis analizi: individebisa da jgufebis urTierTqmedebis paternebi;

analizis

organizaciuli

erTeulebi:

erTeulebi,

romlebic

iseTi

TvisebebiT xasiaTdebian, romlebic ar aqvT mis Semqmnel individebs;

instituciuri analizi: urTierTobebi sazogadoebis samarTlebriv,


politikur, ekonomikur da ojaxur institutebSi da maT Soris;

ekologiuri analizi: dainteresebulia sivrciTi axsniT;

kulturuli analizi: ainteresebs kulturis normebi, Rirebulebebi,


praqtikebi, tradiciebi da ideologiebi;

sazogadoebrivi

analizi:

iseT

didmasStabian

faqtorebs

exeba,

rogoricaa urbanizacia, industrializacia, ganaTleba, keTildReoba


da a. S.

353

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

sadac

SesaZlebelia,

analizis

ramdenime

kvlevas

iwyeben

orientaciisadmi

done
erTi

upiratesoba

eniWeba

gamoiyeneba.

zogjer

konkretuli

erTgulebis

kvlevebs,

mkvlevrebi

Teoriisadmi

gamo,

romlebSic

an

sakiTxis
Teoriuli

sawinaaRmdego

Teoriebis

gamosaricxad. smiTi (1975) ki gvirCevs, rom kvleva sapirispiro Teoriebis


Sesamowmeblad gamoviyenoT.
mkvlevris triangulacia kvlevis garemoSi erTze meti damkvirveblis
(an

monawilis)

gamoyenebas

gulisxmobs.

TavisTvis

momuSave

damkvirveblebsa da monawileebs dakvirvebis warmoebis sakuTari stili


aqvT da es miRebul monacemebze aisaxeba. Sesabamisad, ori an meti
damkvirveblis

an

monawilis

frTxilma

gamoyenebam

SeiZleba

ufro

validuri da sando monacemebi mogvces (Smith 1975), mkvlevrebs Soris


gansvlis Semowmeba minimalur gansvlas, anu sandoobas iZleva.
am mxriv, triangulaciis cneba erTmaneTTan akavSirebs sandoobisa da
validobis

sakiTxebs.

Cven

ukve

ganvixileT

meTodologiuri

triangulacia. denzini (1970b) Tavis tipologiaSi triangulaciis or


kategorias gamoyofs: meTods Sida da meTodebs Soris. meTods Sida
triangulacia Seexeba kvlevis gameorebas, rogorc sandoobis Semowmebas
da Teoriis dadasturebas. meTodebs Soris triangulacia ki gulisxmobs
dasaxuli miznis misaRwevad erTze meti meTodis gamoyenebas. rogorc
validobis Semowmeba, meTodebs Soris midgoma moicavs erTi samiznis
damoukidebeli sazomebis konvergenciis cnebas (Campbell and Fiske 1959).
denzinis

tipologiis

eqvsi

kategoriidan

ganaTlebis

sferoSi

kvlevisas xSirad gamoiyeneba oTxi: drois triangulacia longituduri


da

erTjeradi

kvlevebiT;

sivrcis

triangulacia,

rogorc

erT-erT

SemTxvevaSi, rodesac ikvleven skolebs regionSi an qveyanaSi; mkvlevris

triangulacia,

rodesac

erTsa

da

imave

saklaso

fenomens

ori

damoukidebeli damkvirvebeli afasebs; meTodologiuri triangulacia. am


oTxidan

yvelaze

xSirad

meTodologiuri

triangulacia

romelsac, rogorc Cans, yvelaze metis SemoTavazeba SeuZlia.

gamoiyeneba,

354

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

triangulaciis teqnika maSin aris gamosadegi, rodesac ganaTlebis


sferoSi kvlevis Sedegebis ufro metad holisturi xedvisken iswrafian
(magaliTad, skolis efeqturobis kvleva (Mortimore et al. (1988)) an, rodesac
saWiroa rTuli fenomenebis axsna. triangulacia sasargebloa, roca
dadgenili,

miRebuli

midgoma

SezRudul

da

xSirad

damaxinjebul

suraTs iZleva. dabolos, triangulacia SeiZleba gamosadegi teqnika


iyos, rodesac mkvlevari SemTxvevis anu rTuli fenomenis konkretuli
magaliTis SeswavliT aris dakavebuli (Adelman et al. 1980).
triangulaciasac

hyavs

kritikosebi.

magaliTad,

silvermeni

(1985)

gamoTqvams mosazrebas, rom triangulaciis cneba arsiT pozitivisturia


da

es

yvelaze

miCneulia,

rom

naTlad

monacemebis

monacemebis

triangulaciaSi

ramdenime

wyaro

Cans,

(analogiis

vinaidan
validoba)

ukeTesia, vidre erTi wyaro an instrumenti. daSveba, rom calkeuli


erTeuli

yovelTvis

ganviTarebis,

SeiZleba

fluidurobis,

erT

jerze

metad

unikalurobisa

gaizomos,

da

arRvevs

specifikurobis

interpretaciis principebs (Denzin 1997: 320). garda amisa, petoni (Patton 1980)
Tvlis,

rom

Tvisebrivi

gqondes

monacemebis

monacemebisTvis,

ganmeorebadobas.

fildingi

ramdenime

ar

uzrunvelyofs

da

fildingi

wyaro,

gansakuTrebiT,

konsistenturobas,

(Fielding

and

Fielding

an

1986)

amtkiceben, rom meTodologiuri triangulacia aucileblobiT ar zrdis


validobas, ar amcirebs mikerZoebulobas, an aqcevs kvlevas obieqturad.
mkvlevris triangulaciasTan dakavSirebiT, linkolnisa da gubas (1985:
307) mtkicebiT, arasworia daSveba, rom erTi mkvlevari mxars dauWers
meores da arc gamarTlebulia, gansakuTrebiT Tvisebriv, refleqsiur
kvlevaSi.

avtorebi

TavianTi

interesis

sferoSi

Teoriasa

da

meTodologiur triangulacias rTaven da amtkiceben, rom Teoriis Zieba


da meTodologiuri triangulacia epistemologiurad araTanmimdevrulia
da empiriulad carieli (aseve, ixileT Patton 1980). amtkiceben, rom ori
Teoria verasodes mogvcems sakvlevi fenomenis sakmarisad srul axsnas.

355

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

es basri da gesliani kritikaa, magram denzinic aseve geslianad pasuxobs


(1997).

validobis miRweva
Zalian

advilia,

mavnebelia,

rom

radgan

kvleva

kvlevis

aravalidurad

yovel

iqces;

etapze

is

SeiZleba

veragi

da

Semoiparos.

aravalidobis aRmofxvris mcdeloba arsebiTia, Tu mkvlevars surs, rom


darwmunebuli iyos kvlevis gegmis, monacemebis miRebis, maTi damuSavebisa
da

analizis,

interpretaciisa

da

Semdgomi

Sefasebis

mdgenelebSi

(ixileT http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 6, faili 6. 3.


ppt).
dizainis

etapze

validobisadmi

safrTxis

Semcireba

Semdegi

saSualebebiTaa SesaZlebeli:

saTanado vadebis dawesebiT;

Casatarebeli

kvlevisTvis

saWiro

adekvaturi

gasacemad

saTanado

resursebis

uzrunvelyofiT;

kvlevis

kiTxvebze

pasuxebis

meTodologiis

arCeviT;

saWiro tipis monacemebis SegrovebisTvis saTanado instrumentebis


arCeviT;

saTanado SerCevis gamoyenebiT (magaliTad, iseTi SerCevis, romelic


reprezentaciulia, arc Zalian pataraa da arc _ Zalian didi);

Sinagani, garegani, Sinaarsis, analogiis da konstruqtis validobis


CvenebiTa da konstruqtebis samarTlianad operacionalizebiT;

sandoobis

stabilobis terminebiT uzrunvelyofiT (konsistenturoba,

ekvivalenturi formebi, testis masalebis analizi Suaze gaxleCviT);

kvlevis kiTxvebze pasuxebis gasacemad saTanado sakiTxebis arCeviT;

saTanado

instrumentebis

SeqmniTa

da

gamoyenebiT,

romlebic,

uzrunvelyofen zusti, reprezentaciuli, relevanturi da amomwuravi


monacemebis miRebas (King et al. 1987); teqstis kiTxvadobis saTanado

356

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

donis

uzrunvelyofa;

instruqciebSi,

terminebsa

da

kiTxvebSi

nebismieri orazrovnebisTvis, bundovnebisTvis Tavis arideba; iseTi


instrumenebis

gamoyeneba,

kompleqsuroba

ar

kiTxvebisTvis

romlebsac

gamoeparebaT;

Tavis

arideba;

sakvlevi

STamagonebeli

testis

da

sirTulis

sakiTxebis
mimaniSnebeli

saTanado

donis

uzrunvelyofa, magaliTad, arc Zalian rTuli da arc Zalian martivi;


testSi

diskriminaciulobis

debulebebisTvis

Tavis

arideba;

dabali
Zalian

maCveneblis

mokle

an

Zalian

mqone
grZeli

instrumentebis SeqmnisTvis Tavis arideba; TiToeuli sakiTxSi Zalian


bevri, an Zalian cota debulebebis CarTvisTvis Tavis arideba.

mkvlevris an mkvlevarTa gundis mikerZoebulad arCevisTvis Tavis


aridebiT

(magaliTad,

mkvlevris

arCeva

imitom,

rom

Sinauria

an

imitom, rom ucxoa).


aravalidoba

an

mikerZoebuloba

kvlevaSi

monacemebis

Segrovebis

etapze ramdenime sferoSi SeiZleba Seiparos. amis minimumamde dayvana


SesaZlebelia:

efeqtis 10

hoTornis

SemcirebiT

(ixileT

http://www.routledge.com/textbooks/089-415368780 _ Tavi 6, faili 6. 1. doc);

reaqtiulobis
iqcevian,

efeqtis

rodesac

magaliTad,

maT

intervius

SemcirebiT:
ikvleven,

respondentebi
an

situaciaSi

axal
Cven

gansxvavebulad

situaciaSi
viWrebiT

xvdebian,

adamianebis

cxovrebaSi imiT, rom vikvlevT maT (Lave and Kvale 1995: 226);

respondentebis

mier

kvlevis

datovebis

sixSiris

Semcirebis

mcdelobiT;

zomebis miRebiT kiTxvarebis daubruneblobis Tavidan asacileblad;

pretestebsa da posttestebs Soris Zalian mokle an Zalian grZeli


intervalebisTvis Tavis aridebiT;

10

Hawthorne effect radgan ician, rom akvirdebian, cdis pirebis mier naCvenebi Sedegebi

icvleba,. (mTargmnelis SeniSvna).

357

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

sandoobis uzrunvelyofiT SemfasebelTa Soris;

sakontrolo

da

eqsperimentuli

jgufebis

samarTliani

SeTanxmebulobiT;

monacemebis

Segrovebis

an

testebis

administrirebis

standartuli

procedurebis uzrunvelyofiT;

respondentebis motivaciaze dayrdnobiT;

respondentebis samuSao adgilTan instrumentebis morgebiT da sxva


situaciuri faqtorebis gaTvaliswinebiT (magaliTad, janmrTeloba,
garemo, xmauri, safrTxe, sxva distraqtorebi);

mkvlevarTan

dakavSirebuli

sakiTxebis

mogvarebiT

(gansakuTrebiT,

intervius situaciaSi), magaliTad, mkvlevris damokidebuleba, sqesi,


rasa, asaki, pirovneba, Cacmuloba, komentarebi, pasuxebi, kiTxvis dasmis
teqnika, qceva, stili da araverbaluri komunikacia.
monacemebis

analizis

etapze

ramdenime

sferoa,

sadac

SeimCneva

(magaliTad,

niSnebis

aravalidoba, risi mininumamde dayvana SesaZlebelia:

respondentebis mier validaciis gamoyenebiT;

monacemebis

subieqturi

dawerisas

zedmeti

interpretaciisTvis

guluxvoba

an

siZunwe)

anu

Sedegebis

standartizaciisa da gasaSualoebis arqonisTvis Tavis aridebiT;

halos efeqtis SemcirebiT, rodesac mkvlevris msjelobaze gavlenas


axdens is, rom icnobs kvlevaSi CarTul pirovnebas an am pirovnebis
Sesaxeb sxva monacemebic aqvs;

monacemebis
(magaliTad,

donis

Sesabamisi

intervalebis

statistikuri
skalisTvis

meTodebis

gamoyenebiT

gankuTvnili

teqnikebis

gamoyeneba rigis skalis monacemebisTvis, an araswori statistikebis


gamoyeneba
mixedviT);

monacemebis

tipis,

zomis,

sirTulis,

sensitiurobis

358

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

moCvenebiTi

korelaciebisa

da

gareSe

faqtorebis

amocnobiT,

romlebic SeiZleba gavlenas axdendnen monacemebze (anu gvirabuli


mxedveloba 11);

Tvisebrivi monacemebis uxarisxo, mwiri kodirebisTvis Tavis aridebiT;

imaze

meti

daskvnebisa

da

ganzogadebebis

gakeTebisTvis

Tavis

aridebiT, vidre amis saSualebas monacemebi iZleva;

korelaciebisa da mizez-Sedegobrivi kavSirebis gaigivebisTvis Tavis


aridebiT;

monacemebis seleqciurad gamoyenebisTvis Tavis aridebiT;

monacemebis

arasamarTlianad

dajgufebisTvis

Tavis

aridebiT

(gansakuTrebiT, sixSireTa cxrilebis);

monacemebis

arasamarTliani

teleskopirebisTvis

(monacemebis

gaufasureba) Tavis aridebiT;

da

II

gvaris

SecdomebisTvis

Tavis

aridebiT

(ixileT

http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 6, faili 6. 2. doc).


I gvaris Secdoma maSin xdeba, rodesac mkvlevari uaryofs nulovan
hipoTezas,

roca

is

sinamdvileSi

WeSmaritia

(udanaSaulo

adamianis

gasamarTlebis msgavsad: Mitchell and Jolley 1988: 121); aseT SecdomasTan


gamklaveba ufro mkacri mniSvnelobis donis (magaliTad, p< 0.01 da ara
p< 0.05) dawesebiT aris SesaZlebeli. II gvaris SecdomasTan gvaqvs saqme,
rodesac nulovan hipoTezas viRebT maSin, roca is sinamdvileSi ar aris
WeSmariti (damnaSave adamianis udanaSaulod cnobis msgavsad: Mitchell and
Jolley 1988: 121). boruhi (Boruch 1997: 211) Tvlis, rom II gvaris Secdoma im
SemTxvevaSi SeiZleba davuSvaT, Tu: eqsperimentul Carevaze reaqciis
sazomi

arasakmarisad

arasakmarisad

11

validuria;

relevanturia;

eqsperimentuli

eqsperimentis

Carevis

statistikuri

sazomi

simZlavre

Sinaarsis redaqtoris SeniSvna: Ggvirabuli mxedveloba viTardeba maSin, roca

periferiuli mxedvelobaa dazianebuli da Sesabamisad, adamiani SezRudulad xedavs

359

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Zalian dabalia; eqsperimentuli CarevisTvis

saTanado

populacia ar

aris arCeuli.
II gvaris SecdomasTan gamklaveba SesaZlebelia mniSvnelobis donis
daweviT (magaliTad, p< 20 an p< 30 nacvlad imisa, rom p< 0.05). cxadia,
rom, rac ufro mcirdeba I gvaris Secdomis daSvebis Sansi, miT ufro
matulobs II gvaris Secdomis daSvebis albaToba da piriqiT. Tvisebriv
monacemebSi maSin xdeba I gvaris Secdoma, roca ujereben debulebas da
is sinamdvileSi ar aris marTali, xolo II gvaris SecdomasTan gvaqvs
saqme, Tu debuleba uariyofa maSin, roca is sinamdvileSi marTalia.
monacemebis warmodgenis etapze aravalidoba ramdenimenairad SeiZleba
gamovlindes. amis mininumamde dasayvanad mkvlevarma iseTi zomebi unda
miiRos, rogoricaa, magaliTad:

Tavi

aaridos

monacemebis

seleqciurad

da

arareprezentaciulad

gamoyenebas, magaliTad, dadebiTis xazgasmas da uaryofiTis uaryofas


an uyuradRebod datovebas;

miuTiTos: kvlevis konteqstsa da parametrebze, romelSic xdeboda


monacemebis Segroveba da eqsperimentuli zemoqmedeba; ndobis doneze,
rac Sedegebis aRweraSi SeiZleba gakeTdes; monacemebis konteqstisgan
damoukideblobaze, an konteqstiT gansazRvrulobaze (anu imaze, Tu
ramdenad SesaZlebelia Sedegebis ganzogadeba);

ise warmoadginos monacemebi, rom zustad is Tqvas, rasac monacemebi


amboben;

mxolod is amtkicos, risi mtkicebis saSulaebasac iZleva monacemebi;

Tavi

aaridos

monacemebis

arazustad,

mcdarad

warmodgenas

(anu

teqnikuri an orTografiuli SecdomebiT);

uzrunvelyos, rom kvlevis kiTxvebi pasuxgacemulia; kvlevis Sedegebi


arc Zalian male da arc Zalian dagvianebiT gamoaqveynos.
aravalidobis

gamovlenis

Semdeg

mkvlevars

SeuZlia

garkveuli

RonisZiebebis gatareba da misi SeZlebisdagvarad minimumamde dayvana


kvlevis yvela sferoSi.

360

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

sandooba raodenobriv kvlevaSi


sandoobas sxvadasxva mniSvneloba aqvs raodenobriv da Tvisebriv
kvlevaSi

(ixileT

http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _

Tavi

6,

faili 6. 4. ppt). Semdeg or qveTavSi am or cnebas cal-calke ganvixilavT.


raodenobriv

kvlevaSi

sandooba,

arsebiTad,

droTa

ganmavlobaSi,

sxvadasxva instumentis SemTxvevaSi da respondentTa sxvadasxva jgufTan


garantiis, Tanmimdevrulobisa da ganmeorebis sinonimia. is sizustesa da
skrupulozurobas exeba. zogierTi niSani, magaliTad, simaRle, SeiZleba
zustad gaizomos, sxvebi ki, magaliTad, musikaluri unari, vera. imisTvis,
rom kvleva sando iyos, man unda aCvenos, rom respondentebis msgavs
jgufTan

msgavs

konteqstSi

(nebismierad

gansazRvruli)

Catarebis

SemTxvevaSi, msgavsi Sedegebi unda miviRoT. sandoobis sami ZiriTadi tipi


arsebobs:

stabiloba,

ekvivalentoba

da

Sinagani

SeTanxmeba

(ixileT

http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 6, faili 6. 5. ppt).

sandooba stabilobis saxiT


sandooba

am

formiT

droSi

da

msgavs

SerCevebSi

SeTanxmebas

gulisxmobs. kvlevaSi sando instrumenti sxvadasxva dros msgavsi


respondentebisgan msgavs monacemebs iZleva. Tu sacobidan yovel
dRe erTi litri wyali Jonavs, SegiZlia vTqvaT, rom wyali sandod
iJoneba, magram Tu sacobidan zogjer erTi litri wyali iJoneba
da zogjer _ ori, maSin es ar iqneba sandod gaJonva. kvlevis
eqsperimentul da gamokiTxvis modelebSi es niSnavs, rom Tu testi
da

retesti

saTando

drois

SualedSi

Catarda,

maSin

msgavsi

Sedegebi unda miviRoT. mkvlevarma unda gadawyvitos, drois ra


Sualedia adekvaturi. Zalian mcire drois SualedSi monawileebs
SeiZleba axsovdeT, ra Tqves, an ra gaakeTes pirveli testis dros;
drois did SualedSi ki gareSe faqtorebis zemoqmedebam SeiZleba
daamaxinjos monacemebi (magaliTad, momwifeba studentebSi, maTze
moqmedi

garegani

gavlenebi).

am

tipis

sandoobis

saCveneblad

mkvlevarma sworad unda SearCios testisa da retestis vada, anu

361

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

drois

ra

Sualedi

iqneba

or

testirebas

Soris.

Semdeg

gamoiTvleba korelaciis koeficientebi pretestsa da posttests


Soris,

romelTa

mocemuli

gamosaTvleli

statistikis

formulebi

saxelmZRvaneloebsa

pirdapir

da

testis

aris
aRmwer

wignebSi.
droSi stabilobis garda, sandooba, rogorc stabiloba, SeiZleba,
msgavs

SerCevebs

kiTxvars
Zalian

Soris

stabilobac

erTdroulad

hgvanan

vawodebT

erTmaneTs

iyos.

magaliTad,

studentebis

mniSvnelovani

or

Tu

tests

jgufs,

maxasiaTeblebiT

an

romlebic
(magaliTad,

asakiT, sqesiT, unarebiTa da a. S. _ ra maxasiaTeblebsac unda hqondes


mniSvnelovani gavlena Sedegebze), maSin Sedegebi (testebSi) an pasuxebi
(kiTxvarebSi) urTierTmsgavsi unda miviRoT. test-retestis meTodis am
formis korelaciis koeficientis gamoTvla an mTliani testisTvisaa
(magaliTad,

pirsonis

korelaciis

koeficientis

an

kriteriumis

gamoyenebiT) SesaZlebeli, an _ kiTxvaris nawilebisTvis (magaliTad,


spirmenis

an

pirsonis

korficienti,

Sesatyvisobis

mixedviT,

an

kriteriumi). Semdeg dadgindeba korelaciis koeficientis statistikuri


mniSvnelovneba, romelic 0.05-is toli an meti unda iyos, rom sandooba
garantirebulad

CavTvaloT.

SerCevebs

Soris

sandoobis

es

forma

gansakuTrebiT gamosadegia testebisa da kiTxvarebis pilotirebisas.


test-retestis meTodis gamoyenebisas safiqralia da mosagvarebelia
(Cooper and Schindler 2001: 216) Semdegi:

testsa da retests Soris drois Sualedi ar unda iyos imdenad didi,


rom situaciuri faqtorebi Seicvalos.

monawileebi

SeiZleba,

dainteresdnen

sakvlevi

sferoTi

da

Tavad

miadevnon mas Tvali testsa da retests Soris drois SualedSi.

sandooba ekvivalentobis saxiT


am tipis sandooba or ZiriTad saxeobas aerTianebs. pirvel rigSi,
sandooba SeiZleba miiRweodes testis, an monacemebis Segrovebis sxva
instrumentis

ekvivalenturi

formebis

(cnobilia,

aseve,

rogorc

362

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

alternatiuli

formebi)

gamoyenebiT.

Tu

arsebobs

testis,

an

instrumentis ekvivalenturi formebi da isini msgavs Sedegebs iZlevian,


maSin SeiZleba iTqvas, rom instrumenti aCvenebs am formis sandoobas.
magaliTad, am tipis sandoobis mqoned miCneuli pretesti da post-testi
eqsperimentSi erTi da imave sakiTxebis gazomvis alternatiul formebad
gamoiyeneba.
testis

an

aseTi
sxva

sandoobis

Cveneba

instrumentis

maSinac

aris

ekvivalenturi

SesaZlebeli,

formebi

Tu

Tavsebadi

SerCevebisTvis (magaliTad, eqsperimentuli da sakontrolo jgufebi, an


ori SemTxveviTi stratificirebuli SerCeva gamokiTxvaSi) erTdroulad
miwodebisas msgavs Sedegebs iZlevian. aq sandooba SeiZleba gaizomos t
kriteriumiT,

korelaciis

maRali

koeficientis

CvenebiT

da

ori

jgufisTvis msgavsi saSualoebisa da standartuli gadaxrebis CvenebiT.


meore, ekvivalentobis saxiT sandoobis miRweva SeiZleba SemfasebelTa
Soris TanxmobiT. Tu kvlevaSi erTze meti mkvlevari monawileobs, maSin,
vinaidan

adamianis

mier

gakeTebuli

Sefaseba

ar

aris

Secdomisgan

dazRveuli, SeTanxmebis miRweva yvela mkvlevars Soris unda moxdes


monacemebis

analizis

etapze,

erTnairad

dafiqsirebis

TiToeuli

uzrunvelyofiT.

maTganis
es

mier

monacemebis

gansakuTrebiT

exeba

mkvlevarTa gunds, romelic struqturirebuli dakvirvebis, an naxevrad


struqturirebuli

intervius

meSveobiT

TiToeuli wevri unda daeTanxmos


kategoriaSi

Sevides.

dakvirvebis

krefs

monacemebs;

gundis

imas, Tu romeli monacemi romel


monacemebis

sandoobis

sakiTxi

gvardeba treningiT, rodesac mkvlevrebi videomasalaze muSaoben, raTa


naxon, Tu ramdenad erTnairad SeaqvT monacemebi.
martiv doneze damkvirvebelTa SeTanxmebulobis gamoTvla procentis
saxiT aris SesaZlebeli:


100.

robsoni (2002: 341) SemfasebelTa SeTanxmebulobis donis gazomvis


ufro daxvewil gzas gvTavazobs, rodesac saqme dakvirvebis kodirebul

363

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

monacemebs

exeba

da

am

meTodis

gamoyeneba

sxva

tipis

monacemebis

SemTxvevaSic SesaZlebelia.

sandooba Sinagani SeTanxmebis saxiT


maSin,

roca

ekvivalenturi

sandoobis
formebis

demonstrirebis

meTodi

testebis

test-retestis
an

meTodi

instrumentebis

da

orjer

gamoyenebas moiTxovs, Sinagani SeTanxmebulobis saCveneblad testebis an


instrumentebis miwodeba mxolod erTxel aris saWiro Suaze gaxleCvis
meTodis gamoyenebiT.
vTqvaT, testi studentebis jgufs unda CavutaroT. am SemTxvevaSi
testis debulebebi iyofa Suaze ise, rom TiToeul naxevarSi Tanabari
sirTulisa da Sinaarsis mqone debulebebi moxvdes. TiToeuli naxevari
damoukideblad fasdeba. Tu testma
aCvenos,

maSin

TiToeul

naxevarSi

Suaze gaxleCvis sandooba unda


miRebuli

Sefasebebi

erTmaneTTan

mWidrod unda korelirebdes. nebismieri studentis mier erT naxevarSi


miRebuli

Sefaseba

unda

miRebul

Sefasebas.

amis

Seesatyvisebodes
gamoTvla

mis

mier

spirmen-braunis

meore

naxevarSi

formuliT

aris

SesaZlebeli:

sadac

instrumentis

naxevrebs

Soris

realurad

arsebuli

korelaciaa (ixileT http://www.routledge.com/tetbooks/9780315368780 _ Tavi 6,


faili 6. 6. ppt).
am

formulisTvis

saWiroa

korelaciis

koeficientis

gamoTvla,

magaliTad, spirmenis ranguli korelacia, an pirsonis Sereuli momentis


korelacia.
vTqvaT,

viyenebT

spirmen-braunis

formulas

da

gvaqvs

korelaciis

koeficienti 0.85. am SemTxvevaSi sandoobis formula aseT saxes miiRebs:

364

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

imis gaTvaliswinebiT, rom koeficientis maqsimaluri mniSvneloba 1.00ia, SegviZlia vnaxoT, rom am instrumentis sandooba, gamoTvlili Suaze
gaxleCvis sandoobisTvis, Zalian maRalia.
sandoobis es tipi uSvebs, rom SesaZlebelia Casatarebeli testis or,
Tanabari Zalis mqone, naxevrad gaxleCva. bevr tests aqvs sirTulis
gradienti, an gansxvavebuli Sinaarsis debulebebi TiToeul naxevarSi.
Tu es asea, maSin mkvlevars, testis Suaze gaxleCvis nacvlad SeuZlia,
pirveli aTi debuleba erT naxevarSi gaaerTianos da meore aTi (11-dan 20is CaTvliT) _ meore naxevarSi; luwi rigiTi nomris mqone debulebebi
erT jgufs misces da kentebi _ meores. es mogvcems saSualebas, rom ori
naxevari erTmaneTs Tanxvdebodes Sinaarsisa da sirTulis kumulaciis
xarisxiT.
sandoobis, rogorc Sinagani SeTanxmebulobis alternatiul sazoms
kronbaxis alfa koeficienti warmoadgens, romelsac xSirad sandoobis
alfa koeficients, an ubralod alfas uwodeben. kronbaxis alfa iZleva
debulebebs Soris korelaciis koeficients, anu TiToeuli debulebis
korelacias

sxva

relevanturi

mravaldebulebiani
magaliTad,

debulebebis

skalebisTvis.

adamianebis)

Sinagani

es

jamTan

da

gamosadegia

debulebebis

aris

SeTanxmebulobis

(da

sazomi.

ara,
alfa

koeficientze da mis gamoTvlaze mexuTe nawilSi visaubrebT. amgvarad


axsnili

sandooba

instrumentebi,

ramdenime

monacemebi

prognozdebodes

da

daSvebas
da

meordebodes.

akeTebs,

Sedegebi
es

magaliTad,

unda

garkveuli

imas,

rom

kontroldebodes,
stilis

kvlevas

gulisxmobs, rogorc wesi, pozitivisturi paradigmis farglebSi. kumeri


da Sindleri (2001: 218) Tvlian, rom am paradigmaSi sandoobis miRweva
variaciis nebismieri garegani wyaros SemcirebiT aris SesaZlebeli: im
pirobebis standartizebiTa da gakontrolebiT, romelSic Segrovda da
gaizoma monacemebi; SeTanxmebulobis (damkvirvebelTa Soris sandoobis)
uzrunvelsayofad

mkvlevrebisTvis

treningis

CatarebiT;

konkretuli

Temis Sesaxeb debulebebis raodenobis gazrdiT; monacemebis analizidan

365

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

ukiduresi pasuxebis gamoricxviT (magaliTad, calke mdgomi monacemebis


gamoricxviT, rac SPSS-Si SeiZleba gakeTdes).

sandooba Tvisebriv kvlevaSi


am qveTavSi Tvisebriv kvlevaSi sandoobis ganxilvisas vnaxavT, rom am
terminis

Tvisebrivi

kvlevisadmi

Sesatyvisoba

sakamaToa

linkolni

Winner 2000; Stenbacka 2001; Golafshani 2003).

(magaliTad,

da

guba

(1985)

amjobineben, rom sandooba iseTi terminebiT Caanacvlon, rogoricaa


damajerebloba,

neitraloba,

dadastureba,

stabiloba,

Tanmimdevruloba, gamoyeneba, ndobis Rirsi da gadacema.


lekomti da preisli (1993: 332) gamoTqvamen mosazrebas, rom sandoobis
kanonebi,

romlebic

ubralod,

raodenobrivi

gamousadegari

iyos

kvlevisTvis

Tvisebrivi

gamoiyeneba,

kvlevisTvis.

SeiZleba,

raodenobrivi

kvleva uSvebs gameorebis SesaZleblobas. Tu erTi da imave SerCevis


mimarT erTi da igive meTodebi gamoiyeneba, maSin Sedegebic erTi da igive
unda iyos. raodenobrivi meTodebi, rogorc wesi, saWiroeben fenomenebis
garkveuli xarisxiT kontrolsa da manipulacias. es arRvevs fenomenebis
bunebriv gamovlinebas (ixileT zemoT: ekologiuri validoba). bunebrivi
kvlevebis

winapirobebi

idiosinkraziulobas

moicavs

situaciebis

unikalurobasa

imdenad,

SeuZlebelia

rom

da
kvlevis

gameoreba da es maTi siZlierea da ara _ sisuste.


meore mxriv, es ar niSnavs imas, rom Tvisebrivi kvleva ar unda
eswrafodes
daxvewis,

gameorebas,
Sedarebisa

anu

replikacias
da

konstruqtebis

validaciisTvis

generirebis,

(ixileT

http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 Tavi 6, faili 6. 7. ppt). lekomti


da

preisli

(1993:

334)

amtkiceben,

rom

aseTi

replikacia

moicavdes:

mkvlevris poziciis gameorebas;

informantebis/respondentebis arCevis gameorebas;

socialuri situaciebisa da mdgomareobebis gameorebas;

SeiZleba

366

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

gamoyenebuli

analitikuri

konstruqtebisa

da

winapirobebis

gameorebas.
garda

amisa,

kvlevaSi

denzini

sandoobis

da

linkolni

ganmeorebiT

(1994)

Tvlian,

miRweva

rom

ramdenime

Tvisebriv

gziT

aris

mkvlevari

igive

SesaZlebeli:

dakvirvebebis
dakvirvebebs

stabiluroba:
da

gaakeTebda

interpretaciebs,

Tu

dakvirveba

ara
sxva

dros

an

sxva

adgilas rom ganexorcielebina.

paraleluri formebi: gaakeTebda Tu ara mkvlevari igive dakvirvebebs


da interpretaciebs, dakvirvebis dros sxva fenomenisTvis rom mieqcia
yuradReba.

damkvirvebelTa Soris sandooba: iseTive interpretacias gaakeTebda


Tu ara sxva mkvlevari imave Teoriul CarCoSi imave fenomens rom
dakvirveboda.
cxadia,

es

sakamaTo

sakiTxia,

vinaidan

Tvisebrivi

kvlevisTvis

raodenobrivi kvlevis sandoobis kanonebis miyenebas cdilobs.


Tvisebriv

kvlevaSi

sandooba

SeiZleba

ganixilebodes,

rogorc

Tanxvedra mkvlevris mier monacemad Cawerilsa da bunebriv garemoSi


realurad

momxdars

Soris,

anu

dafarvis

sizustis

da

moculobis

xarisxi (Bogdan and Biklen 1992: 48). es ar aris erTgvarovnebisken swrafva.


orma mkvlevarma, erTi da imave garemos Seswavlisas, SeiZleba, sruliad
gansxvavebuli Sedegebi miiRos, magram mosalodnelia, rom monacemTa
orive

erToblioba

sando

iyos.

kveili

(Kvale

1995:

181)

gamoTqvams

mosazrebas, rom intervius SemTxvevaSi Tvisebrivi monacemebis imdeni


interpretacia SeiZleba arsebobdes, ramdeni mkvlevaricaa. amis naTeli
magaliTia britaneTSi Catarebuli nisanis saavtomobilo qarxnis kvleva.
am

organizaciaSi

uikensma

(Wickens

1987)

organizaciis

muSaobis

praqtikebis saTno wre aRmoaCina, sadac warmodgenili iyo moqniloba,


gunduri muSaoba da cnobierebis xarisxi. garahanma da stiuartma (Garrahan
and

Stewart

1992)

ki

imave

praqtikebis

SeswavliT

eqspluataciis,

367

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

zedamxedvelobisa da kontrolis mankieri wre aRmoaCines. erTi da imave


realobis

es

ori

mravalSriania.

es

versia

imitom

instrumentebis,

Tanaarsebobs,

mkvlevrebis,

rom

realoba

perspeqtivebisa

da

interpretaciebis ekleqturi gamoyenebiT gansazRvruli sandoobis cnebis


sasargeblod

wamoyenebuli

argumentia

(es

exmianeba

triangulaciis

Sesaxeb zemoT gamoTqmul komentarebs) (aseve, ixileT Eisenhart and Howe


1992).
brok-utne
bunebidan

(1996)

amtkicebs,

gamomdinare,

rom

Tvisebrivi

situaciebisa

da

kvleva,

movlenebis

holisturi
mravalgvari

interpretaciebis, miznebisa da mniSvnelobebis dafiqsirebas cdilobs. aq


sandoobis cneba gaigeba, rogorc saimedooba (Lincoln and Guba 1985: 108 9;
da

Anfara et al. 2002)

gavixsenoT

warmodgenili

diskusia.

gadamowmebas

(respondentis

Sinagani

avtorebisTvis

validobis

saimedooba

validacia),

Sesaxeb

moicavs

kolegebTan

zemoT

wevrebis

gasaubrebas,

triangulacias, velze xangrZlivad darCenas, refleqsiis Jurnalebis


warmoebas, nagatiuri SemTxvevebis analizs da damoukidebel audits
(kvlevis

warmoebis

misaRebi

procesebis

miRebuli

Sedegebi

Seesatyvisebodes

kvlevaSi

Sedegebis

dadasturebis

identificirebas

monacemebs).
sakiTxis

ise,

auditoruli

mogvarebas

rom
cdebi

emsaxureba

rogorc procesis, ise, produqtis anu Sedegis TvalsazrisiT (Golafshani


2003:

601).

es

aris

dacva

Tvisebrivi

mkvlevrebisTvis

wayenebuli

braldebis winaaRmdeg, kerZod, im azris winaaRmdeg, rom isini mxolod


yvelaze did xmaurze da yvelaze kaSkaSa sinaTleze reagireben.
saimedooba respondentis validaciis mniSvnelovan sakiTxs ayenebs
(aseve, ixileT McCormick and James 1988). miuxedavad imisa, rom saimedooba
mkvlevrebisgan respondentebTan dabrunebasa da Sedegebis saimedoobis
maTTan

erTad

gadamowmebas

moiTxovs,

mkvlevrebs

windaxedulebac

marTebT, rom respondentTa interpretaciebi eqskluziuri ar aRmoCndes,


vinaidan,

rogorc

hamersli

da

atkinsoni

(1983)

amboben,

isini

ar

368

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

imyofebian iseT privilegirebul mdgomareobaSi, rom TavianTi qmedebebis


erTaderTi interpretatorebi iyvnen.
bluri (Bloor 1978) respondentis validaciis miRwevis sam saSualebas
gvTavazobs:

mkvlevrebi

cdiloben,

iwinaswarmetyvelon,

Tu

rogori

iqneba

situaciebis monawileTa mier mowodebuli klasifikaciebi.

mkvlevrebi

hipoTetur

situaciebs

amzadeben

da

Semdeg

maTze

monawileebis savaraudo reaqciebs winaswarmetyveleben.

mkvlevrebs kvlevis angariSi monawileebTan miaqvT da am angariSze


maT reaqciebs iweren.
am msjelobaSi meordeba paradigmebis brZola, romelic wignis pirvel

TavSi

ganvixileT:

raodenobriv

sazomebs

akritikeben

detalurad

gawerili da daxvewili procesisa da daumuSavebeli cnebis kombinirebis


(Ruddock

da,

1981)

saganmanaTleblo
gamijvnas

aseve,
da

imis

gamo,

statistikuri

(Eisner 1985).

Tvisebriv

rom

isini

ver

mniSvnelovnebis

meTodologiebs,

axerxeben

erTmaneTisgan

maTi

uSualobis,

moqnilobis, auTenturobis, simdidrisa da gulwrfelobisda miuxedavad,


imis

gamo

akritikeben,

rom

isini

impresionistuli,

mikerZoebuli,

banaluri, umniSvnelo, araganzogadebadi, idiosinkrazuli, subieqturi da


axlomxedveli meTodologiebia (Ruddock 1981). es arafris momcemi debatia,
saqme

ki

miznisTvis

Sesatyvisobas

exeba.

Cveni

miznebisTvis

unda

aRiniSnos, rom sandoobis kriteriumebi raodenobriv meTodologiebSi


gansxvavdeba

analogiuri

meTodologiebSi

gamoiyeneba.

kriteriumebisgan,
Tvisebriv

romelic

meTodologiebSi

Tvisebriv
sandooba

moicavs realuri cxovrebis erTgulebas, specifikurobas konteqstisa da


situaciis

mixedviT,

auTenturobas,

mravalmxrivobas,

detalurobas,

patiosnebas, pasuxebis siRrmesa da respondentebis gaazrebulobas.

validoba da sandooba interviuebSi

369

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

interviuebSi

validobis

Sesaxeb

xSirad

TvalsaCino

validobis

safuZvelze askvnian (Cannell and Kahn 1968) anu aris Tu ara kiTxvebi ise
dasmuli,

rom

aravalidobis

imas
erTi

zomavdnen,
mizezi

risi

gazomvis

mikerZoebulobaa,

pretenziac

romelic

aqvT.

ganisazRvreba,

rogorc erTi da imave mimarTulebiT Secdomebis daSvebis sistemuri an


mudmivi tendencia, anu Tvisebis WeSmariti Rirebulebis moWarbebulad
an

arasakmarisad

Sefaseba

(Lansing et al. 1961).

intervius

sazomebis

validaciis erTi gza intervius sazomis sxva iseT sazomTan Sedarebaa,


romlis validoba ukve dadasturebulia. aseTi Sedareba konvergenciuli
validobis saxeliT aris cnobili. Tu ori sazomi Tanxvdeba erTmaneTs,
maSin

SegviZlia

davuSvaT,

rom

SesaZlebelia

intervius

validobis

Sedareba meore sazomis ukve damtkicebul validobasTan.


savaraudod,
mikerZoebulobis

meti

validobis

miRwevis

SeZlebisdagvarad

metad

yvelaze

praqtikuli

Semcireba.

gzaa

mikerZoebulobis

wyaroebia interviueris maxasiaTeblebi, respondentis maxasiaTeblebi da


kiTxvebis realuri Sinaarsi. ufro konkretulad, maT ricxvSi Sedis:

interviueris damokidebulebebi, Sexedulebebi da molodinebi;

interviueris

tendencia,

dainaxos

respondentis

sakuTari

(anu

interviueris) xati;

interviueris tendencia, eZios tendenciuri mosazrebebis mxardasaWeri


pasuxebi;

interviueris mier respondentis naTqvamis mcdari aRqma;

respondentis mier kiTxvis arasworad gageba.


kvlevebma

isic

aCvena,

rom

rasa,

religia,

sqesi,

seqsualuri

orientacia, statusi, socialuri klasi da asaki garkveul konteqstebSi


mikerZoebulobis

potenciuri

wyaroebi,

anu

interviueris

efeqtebi

SeiZleba iyos (Lee 1993; Scheurich 1995). interviuerebs da respondentebs


intervius situaciaSi erTnairad moaqvT, xSirad aracnobierad, TavianTi
sakuTari gamocdileba da warsuli. hiCkoki da hagisi (1989) amtkiceben,

370

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

rom vinaidan interviu interpersonaluria _ adamianebi urTierTqmedeben


adamianebTan,

mkvlevari

aucileblad

respondentze

da,

gamomdinare,

aqedan

fildings

(1986:

12)

damajerebeli

daxvewili

gamokiTxvebic

romlebic

odesRac

ki

moaxdens

monacemebzec.

argumenti

mxolod

mainc

miuRiaT

raRac

fildingsa

moaqvT,

manipulireben
adamianebis

gavlenas

rom
im

da

yvelaze

monacemebiT,

gamokiTxvis

gziT!

interviueris neitraluroba qimeraa (Denscombe 1995).


li (1993) miuTiTebs intervius Catarebis problemebis yvelaze mwvave
gamovlinebaze, rodesac mkvlevari sensitiur monawileebs ikvlevs, anu
kvleva

SeiZleba

adamianebs

mniSvnelovan

(iqneba

es

safrTxes

interviueri,

Tu

uqmnides

respondenti).

masSi
am

CarTul

SemTxvevaSi

interviu pirad samyaroSi SeWrad SeiZleba miviCnioT, an interviueri


SeiZleba aRqmul iqnas, rogorc viRac, visac SeuZlia respondentisTvis
sanqciebis daweseba, an viRac, visac SeuZlia umweoTa eqspluatireba;
respondents proJeqtori anaTebs, romelic interviuers upyria xelT
(aseve, ixileT Scheurich 1995). gadi (Gadd 2004) aRniSnavs, rom respondentma
daculi subieqtis rolis morgebiT SeiZleba Seamciros mzaoba, rom
gaixsnas,

Tu

intervius

situaciis

dinamika

metismeti

safrTxis

Semcvelia. am sakiTxTa ricxvSi Sedis transferi da kontrtransferi,


romelic saTaves fsiqoanalizSi iRebs. transferis dros respondents
interviuerze

gadaaqvs,

anu

aproecirebs

Tavisi

gamocdilebidan

momdinare sakuTar grZnobebs, SiSebs, survilebs, moTxovnilebebsa da


damokidebulebebs.

(Scheurich 1995). kontrtransferis dros Sebrunebul

procesTan gvaqvs saqme.


sandoobis

miRwevis

mizniT,

kontrolis

erTi

gzaa

yvela

respondentisTvis ukiduresad struqturirebuli interviu, sityvebisa da


kiTxvebis erTi da igive formati da Tanmimdevroba (Silverman 1993), Tumca
sqoriCi (Scheurich 1995: 241 9) gamoTqvams mosazrebas, rom es socialuri
urTierTqmedebis
interpretaciaa.

Riaobisa
sityvebis

da

usasrulo

formulirebis

kompleqsurobis
gakontroleba

araswori
ar

aris

371

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

intervius

gakontrolebis

amtkicebs,

rom

sityvebis

garantia.

openheimi

formulireba

(Oppenheim

gansakuTrebiT

1992:

147)

mniSvnelovani

faqtoria damokidebulebebis Sesaxeb kiTxvebSi da ara _ faqtobriv


kiTxvebSi. is Tvlis, rom sityvebis, konteqstisa da aqcentebis Secvla
azianebs sandoobas, vinaidan es ukve aRar iqneba erTi da igive kiTxva
TiToeuli respondentisTvis. faqtiurad, is amtkicebs, rom Secdoma da
mikerZoeba

SeiZleba,

momdinareobdes

sityvebis

formulirebis,

proceduris, Tanmimdevrobis, Cawerisa da raportis cvlilebebidan da


maT minimumamde dasayvanad arsebiTi mniSvneloba aqvs interviuerebis
trenings.

silvermenis

(1993)

azriT,

mniSvnelovania,

rom

yovelma

respondentma erTnairad gaigos kiTxva. is ambobs, rom interviuebis


sandooba

SeiZleba

pilotirebiT,

gaumjobesdes

interviuerebis

intervius
treningiT,

ganrigis

saguldagulo

pasuxebis

kodirebisas

SemfasebelTa Soris sandoobiT da meti daxuruli kiTxvis gamoyenebiT.


meore

mxriv,

silvermeni

(1993)

Ria

kiTxvebis

Semcveli

intervius

mniSvnelovnebas amtkicebs, radgan is respondentebs samyaros maTeuli


unikaluri xedvis, situaciis maTi gansazRvrebis gamovlenis saSualebas
aZlevs.

aseTi

romelic

interviu

erTi

ergebodes

aRiarebs,

respondentisTvis

meores,

Ria

kiTxvebi

rom

kiTxvebis

moxerxebulia,
ki

is

Tanmimdevroba,

SeiZleba,

mniSvnelovani,

magram

naklebad
daugegmavi

sakiTxebis wamoWris SesaZleblobas qmnis.


openheimi (1992: 96 7) interviuirebisas mikerZoebulobis ramdenime
mizezs asaxelebs:

cudi raporti interviuersa da respondents Soris;

cvlilebebi kiTxvis (magaliTad, damokidebulebebis da faqtobrivi


kiTxvebi) formulirebaSi;

mwiri motivireba da mikerZoebuli zondireba;

damxmare

masalebis

(magaliTad,

gamoyeneba da marTva;

kiTxvebis Tanmimdevrobis Secvla;

sademonstracio

baraTebis)

mwiri

372

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

pasuxebis araTanmimdevruli kodireba;

monacemebis/transkriptebis SerCeviTi, an interpretirebuli Cawera;

Zneli intervius dauZlevloba.


aqve SeiZleba daematos mdumare Tanxmobis sakiTxi (Breakwell 2000: 254)

_ tendencia, rom respondentebma SeiZleba Tqvan diax ganurCevlad


imisa, Tu ras ekiTxebian, realurad ras grZnoben, an fiqroben.
kidev erTi sakiTxia mimarTulebis mimcemi kiTxvebi. STamagonebelia
kiTxva, romelic daSvebebs akeTebs respondentis Sesaxeb an maT sityvebs
uReWavs,

rodesac kiTxva, savaraudod, aralegitimurad, gavlenas axdens

pasuxze. magaliTad (Morrison 1993: 66 7), kiTxva: rodis SewyviteT ufros


maswavlebelTan Civili? uSvebs, rom respondenti xSiri momCivani iyo,
xolo kiTxva: ramdenad kmayofili xarT maTematikis axali gegmiT?
gulisxmobs

gegmiT

perifrazirebis

kmayofilebis

Semdeg

SeiZleba,

xarisxs.

STamagonebeli

kiTxvebi

naklebad

STamagoneblad

JRerdes,

magaliTad, ase: ramdenad xSirad saubrobT ufros maswavlebelTan? da


ras fiqrobT maTematikis axal gegmaze?
ar vambobT, rom STamagonebeli kiTxvebis adgili saerTod ar aris
interviuSi.

kveili

(1996:

158)

STamagonebeli

kiTxvebis

damajerebel

magaliTs qmnis da amtkicebs, rom isini SeiZleba aucilebeli iyos im


informaciis

misaRebad,

romelsac,

interviueris

varaudiT,

iZleva

respondenti. aq SeiZleba mniSvnelovani iyos respondentisTvis uaryofis


tvirTis

akideba

(magaliTad,

rodis

SewyviteT

colis

cema?).

policielebTan interviuebSi STamagonebeli kiTxvebi, xSirad, SeiZleba,


respondentis

naTqvamis

mizanmimarTulad

sandoobis

dasmuli

aseTi

gadasamowmeblad

SekiTxviT

gamoviyenoT,

gamoviwvioT

an

konkretuli

araverbaluri qcevebi, romlebic respondentis naTqvamis sensitiurobaze


migvaniSnebs.
Sesabamisad,
zusti

mikerZoebulobis

formulireba

ise,

rom

Semcireba
mniSvneloba

ufro

martivia:

kristalurad

kiTxvebis
sufTa

da

gasagebi iyos; procedurebis srulad damuSaveba da treningi ise, rom

373

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

interviuerma

kargad

icodes

SesaZlo

problemebis

Sesaxeb;

respondentebis albaTuri SerCeva; zogjer interviueris maxasiaTeblebis


Tanxvedra

respondentTa

maxasiaTeblebTan.
mkvlevrebma,

openheimi

romelTac

SerCevaSi
(1992:

148)

Semavali
magaliTad,

damokidebulebebis

Sesaxeb

adamianebis
amtkicebs,

pasuxebis

rom
miReba

surT, unda uzrunvelyon, rom SerCevaSi CarTuli iyos kriteriumis


jgufi, masSi Semavali cnobili maxasiaTeblebis mqone adamianebiT. Cven
unda

vaRiaroT,

rom

interviu

saerTo,

SeTanxmebuli

da

dinamikuri

mniSvnelovania

Zalauflebis

cneba,

socialuri momentia.
intervius

situaciaSi

vinaidan

interviu ar aris, ubralod, monacemebis Segrovebis situacia, aramed


socialuri da, xSirad, politikuri situaciaa. inter-view sityvasityviT
niSnavs xids or adamians Soris, ormxrivi procesia da ara calmxrivi _
erTi adamianis mier meorisgan monacemebis miReba. Zalaufleba SeiZleba
erTnairad iyos rogorc interviueris, ise, respondentis mxares (ThaparBj rkert

and

Henry

Cveulebisamebr,

2004),

meti

Tumca

sqoriCi

Zalaufleba

(1995:

246)

interviueris

amtkicebs,

mxaresaa:

rom,

interviueri

svams kiTxvebs da respondenti pasuxobs maT; respondents akvirdebian,


interviuers
Zalauflebis

ki

ara.

garkveuli

kveilic

(1996:

asimetriebi,

126)

Tvlis,

vinaidan

rom

arsebobs

interviueri

sazRvravs

Lee 1993)

gamoTqvams

situacias, Temebs da intervius mimarTulebas.


j.

qaseli

mosazrebas,

(J. Cassell citirebulia


rom

elitis

wyaroSi

warmomadgenlebi

da

Zalauflebis

mqone

adamianebi SeiZleba damcirebulad an Seuracxyofilad grZnobdnen Tavs,


roca maTze dabali statusis an naklebi Zalauflebis mqonesTan uwevT
respondentis rolSi yofna. garda amisa, Zalauflebis, resursebisa da
kompetenciis

mqoneni

SeiZleba,

TavianTi

reputaciis

SenarCunebaze

fiqrobdnen da amitom ufro metad akontrolebdnen saTqmels da mas


kargad SerCeuli, gasagebi frazebiT SefuTuls warmoadgendnen. li (1993)
gamoTqvams mosazrebas sxvadasxva intervius situaciaSi Zalauflebis

374

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

asimetriis Sesaxeb, rodesac erT mxares ufro meti Zalaufleba aqvs da


metad

akontrolebs

intervius,

vidre

meore.

interviuerebi

unda

acnobierebdnen Zalauflebis potenciurad saziano efeqtebs, kritikuli


Teoriis mniSvnelovan niSans, rogorc iTqva pirvel TavSi.
nili (Neal 1995) yuradRebas uTmobs fizikuri garegnobiTa da statusiT
gamowveul
eufleba

umweobis

grZnobasa

Zalauflebis

gansakuTrebiT, xSiria

da

mqone

SfoTvas,

adamianTa

romelic

interviuers

interviuirebisas.

es,

martosuli, dabali statusis mqone studenti

mkvlevrebis SemTxvevaSi, rodesac maT Zalauflebis mqone adamianebis


interviuireba

uwevT;

dabali

statusis

mqone

mdedrobiTi

sqesis

studentma mkvlevarma SeiZleba, aRmoaCinos, rom misi interviu maRal


Tanamdebobaze myof mamakacTan (magaliTad, universitetis vicereqtorTan,
wamyvan politikosTan an ufros menejerTan) sruliad gansxvavdeba imave
adamianTan interviusgan, Tu is mihyavs universitetis mamakac profesors,
radgan

misi

regaliebis

gamo,

respondenti

am

intervius

aRiqvams

TanasworTa Soris dialogad (aseve, ixileT Gewirtz and Ozga 1993: 1994).
beli (1994b) ambobs, rom interviu Zalauflebis mqone adamianebTan
ganixilebodes,

rogorc

ZalauflebiT

TamaSis

gagrZeleba,

unda
misi

TamaSisebri konotaciebiT. is fiqrobs, rom Zalauflebis mqone adamianebi


akontroleben intervius dRis wesrigsa da mimarTulebas da, Cveulebriv,
Zalian kargad ician es saqme, vinaidan aqvT respondentobis rogorc
pirovnuli, ise, profesiuli gamocdileba (aseve, ixileT Batteson and Ball
1995; Phillips 1998).
Zalauflebis efeqti intervius dawyebamdec SeiZleba igrZnobodes,
aRniSnavs nili (1995) da sakuTari magaliTi mohyavs, roca mas alodines
da, saboloo jamSi, Seawyvetines, mfarvelobdnen da respondentma Tavad
mas

aiZula

respondentoba.

(aseve,

ixileT

Walford 1994b).

faqtiurad,

sqoriCi (1995) gamoTqvams mosazrebas, rom bevri Zlevamosili respondenti


ar upasuxebs kiTxvas, an mis perifrazirebas moaxdens. qoneli da misi
kolegebi (Connell et al. 1996) amtkiceben, rom muSaTa klasis warmomadgeneli

375

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

qalisa

da

transnacionaluri

firmis

direqtoris

saubari

sruliad

gansxvavebuli iqneba amave pirovnebasTan saSualo klasidan gamosuli


profesoris saubrisgan. limeriki da misi kolegebi (Limerick et al. 1996)
saubroben

im

SemTxvevebze,

rodesac

interviuerebi

Tavs

pasiurad,

mowyvladad, umweod da realurad manipulirebis obieqtebad grZnobdnen.


am

sirTulis

daZlevis

erTi

gzaa

ori

interviueri

TiToeuli

interviusTvis (Walford 1994c: 227). meore mxriv, hiCkokma da hagisma (1989)


naxes, rom Tu respondentebi icnoben interviuers, maSin reciprokulobis
raRac xarisxi SeiZleba iyos interviuSi da respondenti iseT pasuxebs
iZleodes, rogorsac, misi azriT, interviueri elodeba.
Zalauflebis sakiTxi feministur kvlevaSic dgas (magaliTad, ThaparBj rkert and Henry 2004) anu kvlevaSi, sadac xazgasmulia subieqturoba,
Tanaworoba,

reciprokuloba,

TanamSromloba,

araierarqiuli

urTierTobebi da emansipaciuri potenciali (katalizis da socialuri


Sedegebis validoba) (Neal 1995) da exmianeba komentarebs kvlevis Sesaxeb,
romelic

kritikuli

Teoriis

paradigmis

gavlenis

qveS

imyofeba.

am

SemTxvevaSi fenimisturi kvleva cdilobs, gadawyvitos iseTi interviuebi,


romlebic adaptirebuli kiTxvebis dominantur, mamakacur paradigmazea
agebuli da pasiuri respondentisgan iTxovs pasuxebs.
limeriki

da

misi

kolegebi

(Limerick

et

al.

1996)

Tvlian,

rom

sinamdvileSi swori iqneba, Tu intervius miviCnevT saCuqrad, romliTac


respondents mieZRvna Zalaufleba imisTvis, rom dafaros informacia,
Tavad

airCios

intervius

Catarebis

adgili,

airCios,

ramdenad

seriozulad moekideba mas, ramden xans gagrZeldeba, rodis Catardeba,


raze

iqneba

saubari,

mniSvnelovani

da

ra

zogjer

terminebiT,
isic

ki,

visi
Tu

sityvebiT,

rogor

ra

codnaa

gaanalizdeba

da

gamoiyeneba monacemebi (aseve, ixileT Thapar-Bj rkert and Henry 2004).


mileri da qaneli (1997) gamoyofen zogierT konkretul problemas,
romelic
intervius

satelefono
situaciis

intervius
mxolod

Catarebisas
smeniT

warmoiqmneba,

maniSneblebze

sadac
dayvana

376

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

gansakuTrebiT problemuri SeiZleba iyos. aq SerCevis problema dgeba,


vinaidan yvelas ar eqneba telefoni. garda amisa, dgeba mTeli rigi
praqtikuli sakiTxebisa, magaliTad, respondentebs mxolod garkveuli
raodenobis informaciis Sekaveba SeuZliaT xanmokle mexsierebaSi, amitom
Zalian

bevri

variantis

(SesaZlo

pasuxebis

saCvenebeli

baraTebis

arawerilobiTi formis) miwodeba uSedego xdeba. aqedan gamomdinare,


pasuxebis

sandooba

respondentis

mexsierebis

SesaZleblobebzea

damokidebuli _ magaliTad, erTi debulebisTvis skalis ramdeni punqtis


da deskriptoris damaxsovreba SeuZlia? garda amisa, mniSvnelovania
araverbaluri

mimniSneblebis,

magaliTad,

saxis

gamometyvelebis,

Jestebis, pozis, siCumisa da pauzebis mniSvnelobis ararseboba (Robinson


1982), vinaidan respondenti SeiZleba naTlad ver gamoTqvamdes sityvebs
da

ver

gadmoscemdes

debulebebs

miRma

arsebul

mniSvnelobas.

es

problema rTuldeba, Tu respondenti ar icnobs interviuers.


milersa da qanels (1977) kvleviT miRebuli mniSvnelovani sabuTi
moaqvT

verbalur

dialogSi

araverbaluri

mediaciis

mniSvnelobis

mxardasaWerad. rogorc zemoT iTqva, interviu socialuri situaciaa.


satelefono interviuSi ZiriTadi socialuri elementebis ararsebobam
SeiZleba daarRvios intervius ZiriTadi msvleloba da, Sesabamisad, misi
sandooba

da

validoba.

gavlenas

axdens

araverbaluri

intervius

paralingvisturi

msvlelobisas

qcevaze,

maniSneblebi

winsvlasa

da

urTierTobebze da, aseve, im mxardaWeraze, safrTxesa da ndobaze, rasac


respondenti grZnobs. satelefono

interviu advilad SeiZleba iqces

meqanikur da civ procesad. garda amisa, araverbaluri maniSneblebis


arqonas

Zalauflebis

asimetriac

emateba, romelic

xSirad

arsebobs

interviuersa da respondents Soris. interviuerma dauyovnebliv unda


miiRos

zomebi

am

sakiTxebis

mosagvareblad

(magaliTad,

misces

respondentebs Tavisufleba da nebaze miuSvas isini).


meore mxriv, niasi (Nias 1991), mileri da qaneli (1997) gamoTqvamen
mosazrebas,

rom

swored

im

faqtoriT,

rom

interviu

pirispir

ar

377

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

mimdinareobs, gaZlierdes sandooba, radgan respondentma SeiZleba, iseTi


informacia gasces, romlis miRebac ase martivad ver moxdeboda pirispir
intervius dros, intimur situaciaSi. Sesabamisad, satelefono intervius
Tavisi Zlieri da susti mxareebi aqvs da maTi gamoyeneba miznisTvis
Sesatyvisobis principiT unda xdebodes. aseTi interviu ufro xanmoklea,
metad

fokusirebuli

da

gamosadegia

dakavebul

adamianebTan

urTierTobisas (Harvey 1988; Miller, 1995).


intervius, rogorc kvlevis instrumentis,F kritikisas kitvudi (Kitwood
1997) yuradRebas amaxvilebs konfliqtze, romelsac is validobisa da
sandoobis

tradiciul

cnebebs

intervius

Semdgenlebis

Soris

kontrolis

warmoqmnis.
gziT

is

misi

amtkicebs,

sandoobis

rom
zrda

validobis Semcirebis xarjze xdeba da gvixsnis:


ramdenadac

sandooba

gaizrdeba

racionalizaciis

Semcirdeba validoba. kvlevaSi intervius

gziT,

imdenad

gamoyenebis mTavri mizani isaa,

rom pirovnebaTSoris urTierTobebSi adamianebi ufro metad gaixsnebian da


ilaparakeben sakuTari Tavis Sesaxeb, vidre naklebad adamianur situaciaSi.
zogierTi miznisTvis mainc aucilebelia iseTi saubris generireba, romlis
drosac respondenti Tavisuflad igrZnobs Tavs. sxva sityvebiT, interviuSi
gamokveTili adamianuri elementi aucilebelia misi validobisTvis. rac
ufro racionaluri, angariSiani da ganyenebulia interviueri, miT naklebia
albaToba imisa, rom interviu megobrul urTierTqmedebad iqneba aRqmuli,
ufro metad mosalodnelia angariSiani pasuxebis miReba.
(Kitwood 1977)

kitvudi

(1977)

Tvlis,

rom

validobisa

da

sandoobis

problemis

gadawyveta gonivruli kompromisiT SeiZleba moiZebnos.


pirovnebas,
axvevia

Tavs.

romlisganac
magaliTad,

intervius

takmenma

iReben,

problemaTa

(Tuckman 1972)

naxa,

rom

klasteri
kiTxvebis

formulirebisas interviuerma unda ifiqros imaze, Tu ramdenad ubiZgebs


kiTxva

respondents,

ukeTesad

warmoaCinos

sakuTari

Tavi

an

gaumarTleblad Tanamonawile iyos da cdilobdes, winaswar ganWvritos,


Tu risi mosmena unda interviuers; an ramdenad moiTxovs kiTxva iseTi

378

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

informaciis

gacemas,

romelsac

Tavad

ar

flobs

an

ar

aris

darwmunebuli, rom icis. garda amisa, intervius procedurebi efuZneba


daSvebas, rom adamianebma, romlisganac iReben intervius, ician TavianTi
qcevis

mizezebi.

aseTi

codna

iSviaTad

miiRweva

da

Tu

xdeba,

es

xangrZlivi da sirTuleebiT aRsavse Zalisxmevis Sedegia da, Cveulebriv,


meordeba klinikuri interviuebis konteqstSi.
saganmanaTleblo

wreebSi

interviuireba

SeiZleba

gansakuTrebiT

problemuri iyos bavSvebTan muSaobisas. saimonsi (1982), makkormiki da


jeimsi (McCormik and James 1988) bavSvebis interviuirebasTan dakavSirebul
iseT problemebs asaxeleben, rogoricaa, magaliTad:

ndobis mopoveba;

TavSekavebulobis daZleva;

araformalobis SenarCuneba;

Tavis arideba daSvebisTvis, rom bavSvebma ician pasuxebi;

gaurkvevlad, daunawevreblad metyveli bavSvebis problemis daZleva;

kiTxvis sworad SerCeul doneze dasma;

swori leqsikonis SerCeva;

gacnobiereba, rom xdeba araverbaluri maniSneblebis gacema da miReba;

ufro Sors wasvla, vidre instituciuri pasuxebi, an imis miRebaa, risi


gagonebac, bavSvebis azriT, interviuers surs;

Tavis arideba imisTvis, rom interviueri avtoritetad, jaSuSad an


mogzavnilad aRiqvan;

Temis farglebSi darCena;

dumilis darRveva tabuirebul sferoebsa da Tanatolebis zewoliT


ganmtkicebul Temebze;

bavSvebis mozrdilebze naklebad mniSvnelovnad miCneva (SesaZloa, im


TanmimdevrobiT, rogorc tardeba interviu _ ufrosi maswavlebeli,
saswavlo personali da Semdeg bavSvebi).

379

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

es Temebi ar aris axali. gasuli saukunis 60-ian wlebSi labovis mier


Catarebulma

kvlevebma

aCvena,

rom

studentebi

mwvaved

reagireben

konteqstualur sakiTxebze intervius situaciaSi (Labov 1969). bavSvebis


sametyvelo ena icvleboda maTi eTnikuri warmomavlobis, garemocvis
keTilganwyobis,

megobrebTan

erTad

interviuirebis

SesaZleblobis,

mozrdilis manerebis (magaliTad, mozrdili zis Tu dgas) da sasaubro


Temis mixedviT. gansxvavebebi mniSvnelovani iyo da icvleboda ucnob da
arakeTilganwyobil garemoSi myofi bavSvebis erTmarcvliani pasuxebidan
vrcel
naklebi

pasuxebamde,
safrTxis

romelsac
Semcvel,

iZleodnen

bavSvebis

ufro

keTilganwyobil

yoveldRiur

garemosTan

da

metad

mimsgavsebul garemoSi myofni. interviueris da respondentis sametyvelo


ena, Jargoni (Edwards 1976), socialuri da kulturuli faqtorebi mZlavr
gavlenas axdens intervius situaciaze.
aq kidev erTi sakiTxi dgeba
interviuTi

unda

gancalkevebulobis
mniSvnelovania

(Lee 1993): mkvlevari

Semoifarglos

SesanarCuneblad

sensitiuri

Temebis

(rac,

mxolod

dauintereseblobis
savaraudod,

SemTxvevaSi),

Tu

erTi
da

gansakuTrebiT
ganmeorebiTi

interviuebia saWiro siRrmiseuli informaciis misaRebad da kvlevis


TanamSromlobiTi

bunebisadmi

erTgulebis

(maxasiaTebeli,

romelic,

rogorc zemoT aRiniSna, mniSvnelovania fenimistur kvlevaSi: Oakley 1981)


saCveneblad.
kveili (1996: 148 9) Tvlis, rom gamocdilma interviuerma:

unda icodes intervius Tema, raTa informirebuli saubari awarmoos;

ise unda daalagos intervius struqtura, rom monawilisTvis misi


yvela etapi gasagebi iyos;

gasagebi terminologiiT unda ilaparakos da mkafiod Tqvas, ra Temebs


exeba interviu;

monawileebs

unda

misces

dafiqrebis

mosaxerxebeli formiT gacemis saSualeba;

da

pasuxebis

maTTvis

380

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

sensitiuri da empaTiuri unda iyos, yuradRebas unda aqcevdes, rogor


iTqva

saTqmeli,

iyenebdes

aqtiur

mosmenas

da

araverbalur

komunikacias;

frTxilad da yuradRebiT unda moekidos intervius im aspeqtebs,


romlebic SeiZleba mniSvnelovani iyos monawilisTvis;

ar unda gascdes Temas da Tu interviu Temas uxvevs, mimarTuleba


misces mas;

sworad dasmuli kiTxvebiT unda gadaamowmos pasuxebis sandooba,


validoba da SeTanxmebuloba;

unda SeeZlos monawilis mier adre naTqvamis gaxseneba da maTze


miTiTeba;

unda SeeZlos monawilesTan misive komentarebis garkveva, dadastureba


da modificireba.
uolfordi

interviueri

(1994c:

225)

winaswar

interviuirebisas,

am

CamonaTvals

unda

radgan

aseTma

amatebs

moemzados

moTxovnas,

Zalauflebis

adamianebma

SeiZleba

rom

mqoneTa

detalurad

gamokiTxon interviueri, vinaidan CaTvlian, rom is kompetenturi da


mcodne

adamiania.

Zalauflebis

mqone

respondentebi,

Cveulebriv,

dakavebuli adamianebi arian da moelian, rom interviuers wakiTxuli


eqneba masalebi, romelic sayovelTao kuTvnilebaa.
sandoobis problemebi intervius mxolod momzadebasa da CatarebaSi
ar

iCens

magaliTad,

Tavs.

isini

intervius

li

(1993)

da

ganxorcielebul
rogori

kveili

gaanalizebis
(1996:

163)

SerCeviTobazesaubroben.

detaluri

da

srulic

ar

unda

proceszec

vrceldeba.

transkriptoris 12

intervius
iyos,

mier

transkriptebi

mainc

socialuri

situaciebis interpretaciebia. isini maSinac kia konteqstisgan daclili


da abstraqtuli, roca dumilis periodebi, intonaciebi, araverbaluri
12

Sinaarsis redaqtoris SeniSvna: intervius srul, daweril teqsts transkripti

ewodeba, xolo is, vinc am teqsts wers, transkriptoria.

381

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

qcevebi da a. S. aris Cawerili. Sesabamisad, dgeba sakiTxi imis Sesaxeb,


Tu saerTod ramdenad gamosadegia isini mkvlevrisTvis da ara maTi
sruli sandoobis Sesaxeb.
interviuSi
problemaa

Ria

kiTxvebis

pasuxebis

Caweris

gamoyenebisas

warmoWrili

damakmayofilebeli

erT-erTi

meTodis

SemuSaveba.

erTi varianti intervius msvlelobisas pasuxebis Sejamebaa. misi naklia


is, rom irRveva intervius uwyvetoba da SeiZleba tendenciurobis wyarod
iqces, vinaidan interviuerma SeiZleba gaucnobiereblad im pasuxebze
gaamaxvilos
SeamCnios

yuradReba,

maTi

romelic

sawinaaRmdego

mis

molodinebs

pasuxebi.

zogjer

Tanxvdeba
pasuxebis

da

ver

Sejameba

intervius bolos aris SesaZlebeli. miuxedavad imisa, rom ase daculia


intervius uwyvetoba, aq ufro metia tendenciurobis albaToba, vinaidan
interviuers SeiZleba, ubralod, daaviwydes zogierTi detali da ufro
metad

swored

is

detalebi,

romlebic

ar

Tanxvdeba

interviueris

molodins.

validoba da sandooba eqsperimentebSi


rogorc vnaxeT, eqsperimentuli dizainis fundamenturi mizania im
pirobebis

gakontroleba,

romlebic

sxva

SemTxvevaSi

SeniRbavdnen

damokidebul cvladze damoukidebeli cvladis realur zemoqmedebas.


kempbeli da stenli (1963), braCi da glasi (Bracht and Glass 1968) da luisbeki (1993) miiCneven, rom bundovanebis Semomtani pirobebi, romlebic
safrTxes

uqmnis

eqsperimentis

kvazieqsperimentebis

validobaze,

sandoobas,
vidre

ufro

metad

WeSmariti

zemoqmedebs

eqsperimentebis,

sadac eqsperimentul pirobaSi moxvedra SemTxveviTia da mkvlevars ukeT


SeuZlia

orive

pirobis

eqsperimentulisa

da

sakontrolos

gakontroleba. qvemoT mocemulia kempbelisa da stenlis (1963), braCisa da

382

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

glasis (1968) da luis-bekis (1993) Sromebidan Sejamebuli CamonaTvali,


romelSic

cal-calkea

daemuqros

Sinagan

warmodgenili

da

garegan

safrTxeebi,

validobas.

romelic

erTi

SeiZleba

mxriv,

Sinagani

validoba pasuxobs kiTxvas: eqsperimentuli Careva realurad iwvevs Tu


ara gansxvavebas am konkretul eqsperimentSi? garegani validoba, meore
mxriv,

svams

kiTxvas:

SesaZlebelia

Tu

ara

am

naCvenebi

efeqtis

generalizacia? (ixileT http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi


6, faili 6. 8. ppt)

Sinagani validobis safrTxeebi

istoria: ganaTlebis sferoSi warmoebul kvlevaSi xSirad xdeba, rom


eqsperimentuli zemoqmedebis garda, pretestsa da post-tests Soris
drois SualedSi, sxva movlenebic moqmedeben. es movlenebi amcireben
efeqts, romelic SeiZleba SecdomiT mieweros eqsperimentul Carevas.

momwifeba: kvlevis monawileebi sxvadasxvagvarad icvlebian nebismier


or

dakvirvebas

eqsperimentuli
warmoqmnas.
sferoSi

Soris

drois

Carevisgan

momwifebis
warmoebul

monakveTSi.

damoukidebeli

problema
xangrZliv

ufro

aseTma

cvlilebebma

gansxvavebebi

mwvaved

kvlevebSi,

dgas

SeiZleba
ganaTlebis

vidre

xanmokle

laboratoriul eqsperimentebSi.

statistikuri regresia: momwifebis efeqtis msgavsad, pretestsa da


post-tests Soris drois intervalTan erTad sistematurad izrdeba
regresiis

efeqti.

ganaTlebis

sferoSi

(da

sxvagan)

warmoebul

kvlevaSi statistikuri regresia Tavs iCens sazomi instrumentebis


arasandoobis

da

yoveli

eqsperimentuli

jgufisTvis

unikaluri

gareSe faqtorebis zemoqmedebis Sedegad. regresia, ubralod, niSnavs,


rom,

mosalodnelia,

cdis

pirebi,

romlebmac

axla

maRali

qula

miiRes, SedarebiT dabal qulas miiReben post-testSi; da, piriqiT,


isini, vinc dabali qulebi miiRes pirvel testirebaSi, mosalodnelia,
rom

SedarebiT

vTqvaT,

maRal

qulebs

pretestpost-testis

miiReben

post-testSi.

situaciebSi

xdeba

mokled

rom

saSualosken

383

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

regresireba anu maCveneblebi saSualosTan miaxloebis tendenciiT


xasiaTdeba. regresiis efeqtis gavleniT mkvlevarma post-testSi mateba
an kleba SeiZleba arasworad miaweros meti an naklebi qulis miRebas.

testireba: eqsperimentis dasawyisSi Catarebulma pretestma SeiZleba,


eqsperimentuli Carevisgan gansxvavebuli efeqti mogvces. SesaZloa,
maT Soris iyos cdis pirebis mgrZnobeloba eqsperimentis realuri
miznebisadmi da gavarjiSebis efeqti, rac post-testis dros ufro
maRal qulebSi aisaxeba.

instrumentebi:
seriozuli

arasando
Secdomis

Semfaseblebis,

an

testebs

an

gamowveva

instrumentebs

SeuZlia.

instrumentebisa

da

eqsperimentSi

damkvirveblebis

Semowmebis

an

cvlilebebis

SemTxvevaSi, Secdomebi eqsperimentis msvlelobisas maTi unarebis da


koncentraciis donis cvlilebidan SeiZleba momdinareobdes.

SerCeva: mikerZoebuloba Sesadarebel jgufebSi cdis pirebis arCevisas


daSvebuli

gansxvavebebis

mikerZoebulobasTan
sakontrolo

maSin

jgufebad

tendenciuroba

Sedegi

gvqondes

mTlian

SeiZleba

SeiZleba

saqme,

klasebs

sxva

roca

iyos;

an

eqsperimentul

iReben.

faqtorebTan

metic,

an

SerCevis

(istoriasTan,

momwifebasTan da a. S.) urTierTqmedebdes.

eqsperimentis sikvdilianoba: xangrZliv eqsperimentebSi xSiria cdis


pirebis dakargva kvlevidan maTi gamoTiSvis gamo, rac eqsperimentuli
cvladebis efeqtTan SerevaSi SeiZleba aisaxos, amitom miuxedavad
imisa,

rom

arCeuli,

dasawyisSi

jgufebi

mosalodnelia,

gansxvavebuli

iqneba

rom

kvlevis

SeiZleba

SemTxveviT

sabolood

dasawyisSi

yofiliyo

darCenili

aRebuli

jgufi

miukerZoebeli

SerCevisgan.

instrumentis reaqtiuloba: kvlevis instrumentebis gavlena kvlevaSi


monawile adamianebze (aseve, ixileT Vulliany et al. 1990).

384

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

arCevisa da momwifebis urTierTqmedeba: im viTarebasTan gvaqvs saqme,


rodesac erTmaneTSi ireva kvlevis dizainis efeqtebi da cvladis
efeqtebi.

garegani validobis safrTxeebi


safrTxeebi, romelic garegan validobas emuqreba, mosalodnelia, rom
SezRudavs konkretul eqsperimentul pirobebSi miRebuli Sedegebis sxva
populaciaze an garemoze ganzogadebis xarisxs. qvemoT Sejamebulad
aris warmodgenili mTeli rigi faqtorebisa (adaptirebulia Semdegi
wyaroebidan: Campbell and Stanley 1963; Bracht and Glass 1968; Hammersley and Atkinson
1983; Vulliamy 1990; Lewis-Beck 1993), romlebic SeiZleba safrTxes uqmnides
garegan validobas:

damoukidebeli

cvladis

gaugebari

aRwera:

Tu

damoukidebeli

cvladebi adekvaturad da gasagebad ar iqna aRwerili, momavalSi


praqtikulad SeuZlebeli iqneba eqsperimentuli pirobebis gameoreba.

xelmisawvdomi
miuxedavad

da

samizne

imisa,

rom

populaciebis
eqsperimentis

arareprezentaciuloba:
monawileebi

SeiZleba

xelmisawvdomi populaciis reprezentaciul jgufs qmnidnen, es jgufi,


SesaZloa,

ar

iyos

im

populaciis

reprezentaciuli,

romelzec

eqsperimentis Sedegebis ganzogadebaa dagegmili, anu araswori SerCeva


da/an randomizacia.

hoTornis efeqti: samedicino kvlevebSi ukve didi xania cnobilia


fsiqologiuri

efeqti,

romelsac

eqsperimentebSi

monawileoba

wamlebTan

iwvevs.

dakavSirebul

monawileobiT

gamowveuli

mikerZoebulobis sawinaaRmdegod, aseT kvlevebSi placebo da ormagad


brma eqsperimentebi gamoiyeneba. analogiurad, e. w. hoTornis efeqti
ganaTlebis
gaWuWyianebis

sferoSi

eqsperimentul

safrTxes,

rodesac

pirobebs

monawileebi

maSin
sakuTar

uqmnis
Tavs

saeqsperimento virTxebad aRiqvamen.

damokidebuli

cvladebis

araadekvaturi

operacionalizacia:

eqsperimentatoris mier operacionalizebuli damoukidebeli cvladebi

385

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

validuri unda iyos im araeqsperimentul garemoSic, romelzec unda


ganzogaddes kvlevis Sedegebi. magaliTad, karieris arCevis Sesaxeb
kiTxvari didad validuri ver unda iyos im situaciisTvis, roca
universitetis

damTavrebis

Semdeg

saqme

realur

dasaqmebasTan

dakavSirebul arCevanze midgeba.

eqsperimentuli pirobebisadmi sensibilizacia/reaqtiuloba: Sinagani


validobisTvis arsebuli safrTxeebis msgavsad, pretestma SeiZleba
Secvalos eqsperimentuli cvladebisadmi cdis pirebis mgrZnobeloba
da amgvarad gadafaros da Seerios eqsperimentuli Carevis realur
efeqts.

gareSe

faqtorebisa

da

eqsperimentuli

Carevis

urTierTqmedebis

efeqtebi: zemoT dasaxelebuli yvela safrTxe, romelic SeiZleba


daemuqros

garegan

urTierTmoqmedi
urTierTqmedebis
zogierTi

an

validobas,

sxvadasxva
efeqti

yvela

eqsperimentul

faqtoria.
SeiZleba

faqtoris

maTi

CarevasTan

moqmedebis

gamoiwvios

urTierTqmedebam

garda,

CamoTvlilidan
im

faqtorebTan,

romlebic mocemulia qveTavSi safrTxeebi Sinagani validobisTvis.

instrumentebis aravalidoba an arasandooba: monacemebis mopoveba


arasando instrumentebiT (ixileT qvemoT testebis Sesaxeb).

ekologiuri
dakvirvebuli

validoba
qcevis

ramdenad

sxva

SesaZlebelia

konteqstebze

erT

ganzogadeba:

konteqstSi

hamersli

da

atkinsoni (1983: 10) asaxeleben seriozul problemebs, romlebic Tan


axlavs

daskvnebs

yoveldRiuri

cxovrebis

Sesaxeb

eqsperimentul

pirobebSi an intervius procesSi miRebul pasuxebze dayrdnobiT.


amrigad, Tu SevajamebT, vnaxavT, rom eqsperiments imdenad SeiZleba
ewodos Sinaganad validuri, ramdenadac, mis farglebSi, sandoa mis mier
miRebuli

Sedegebi

(Pilliner 1973),

magram

gamosadegi

rom

iyos,

maTi

ganzogadeba konkretuli eqsperimentis miRma unda SeiZlebodes. erTi


sityviT,

Sedegebi

randomizebuli

garegani

validobiTac

gakontrolebuli

unda

eqsperimentebis

xasiaTdebodes.
da

ganzogadebis

386

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

problemebis kritikas morisonTanac (2001b) SexvdebiT. filineri (Pilliner


1973) Sinagan da garegan validobebs Soris calmxriv urTierTobaze
miuTiTebs. Sinagani validobis gareSe eqsperiments ver eqneba garegani
validoba; Tumca, piriqiT, ar aris yovelTvis marTebuli: Sinaganad
validuri eqsperimenti SeiZleba iyos an ar iyos garegani validobis
matarebeli. amgvarad, maqsimaluri yuradRebiT dagegmili eqsperimenti,
valiur enaze molaparake bavSvebis monawileobiT, ar aris aucilebeli,
ganzogaddes iseT samizne populaciaze, romelSic am enis armcodne
wevrebic Sedian.
aqedan gamomdinareobs, rom skolebSi da, praqtikulad, nebismier sxva
organizaciaSi,

marTebuli

eqsperimentireba

mdgomareobs

orive

saxis

validobis _ Sinaganis da gareganis _ maqsimizaciaSi.

validoba da sandooba kiTxvarebSi


safosto kiTxvarebis validoba ori TvalsazrisiT SeiZleba Sefasdes
(Belson 1986). pirveli, zustad, patiosnad da sworad Seavses Tu ara
respondentebma kiTxvarebi; da meore, daubrunebel kiTxvarebSi pasuxebis
iseTive ganawileba iqneboda, rogoric dabrunebulebSi aRiniSna, Tu ara.
sizuste intensiuri intervius meTodiT SeiZleba gadamowmdes. es aris
teqnika,
gacnoba,

romelic

12

droebiTi

ZiriTadi

moqmedebisgan

rekonstruqcia,

Sedgeba,

zondireba

maT

da

Sorisaa
gamowveva.

dainteresebul mkiTxvels SeuZlia mimarTos Belson (1986: 35 8).


pasuxis gaucemlobis probleba _ moxalisis tendenciurobis sakiTxi,
rogorc mas belsoni (1986) uwodebs, nawilobriv, SeiZleba Semowmdes da
gakontroldes im konkretul SemTxvevebSi, roca safosto kiTxvarebi
uwyvetad

igzavneba.

es

procesi

moicavs

Semdgom

kontaqts

im

respondentTan, vinc ar daabruna kiTxvari da amas is interviuerebi


akeTeben, visac aseT adamianebTan muSaobisTvis saTanado momzadeba aqvs
gavlili. amis Semdeg erTmaneTs dardeba dabrunebuli kiTxvarebiT

da

am kontaqtebis Sedegad miRebuli pasuxebi. aseve, hadzoni da mileri

387

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

(Hudzon

and

Miller

1977)

safosto

kiTxvarebis

dabrunebis

sixSiris

maqsimizaciis ramdenime strategias gvTavazoben:

markiani da misamarTiani konvertis gagzavna kiTxvarTan erTad;

kiTxvarebis dabrunebis ramdenjerme moTxovna (savaraudod, samjer


mainc);

kiTxvariT motanili sargeblis mniSvnelobis xazgasma;

samizne jgufisTvis sargeblisa da am jgufis mniSvnelobis xazgasma


(gansakuTrebiT

maSin,

Tu

es

umciresobis

jgufia,

romelic

xmis

uflebisTvis ibrZvis);

Sualeduri monacemebis uzrunvelyofa dabrunebasa da ardabrunebas


Soris, raTa SesaZlebeli iyos maTi kvlevaSi CarTva;

misamarTebis gadamowmeba da, saWiroebis SemTxvevaSi, Secvla;

kiTxvaris moZieba piradi satelefono zariT;

kiTxvarebis moZiebis procesis morgeba individebze (miTiTeba, rom maT


piradad

icnoben

kvlevisTvis.
saubarSi

imis

maTze

da/an,

rom

isini

saCveneblad,
garkveuli

rom

piradi

mniSvnelovani
marTla

figurebi

icnoben,

informaciis

arian

SeiZleba

CarTva.

ar

aris

gamarTlebuli zogadi xasiaTis erTnairi werilebis dagzavna.

Tavad

kiTxvaris

maxasiaTebelebis

aRniSvna

(Sevsebis

simartive.

SevsebisTvis saWiro dro, dasmuli kiTxvebis sensitiuroba, kiTxvaris


moculoba);

mosawvevebis

dagzavna

Semdgomi

(pirispir

an

satelefono)

interviusTvis;

monawileobis waxalisebis uzrunvelyofa megobruli mesame mxaris


mier;

SerCevis bunebis siRrmiseuli wvdoma ise, rom SesaZlebeli gaxdes


SerCeulebTan urTierTobis efeqturi strategiebis gamoyeneba.
kiTxvars, magaliTad, interviusTan SedarebiT, Semdegi upiratesobebi

aqvs:

ufro

sandoa;

vinaidan

anonimuria,

respondents

meti

388

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

gulwrfelobisken
moxerxdes

(Tumca,

aragulwrfelobisa

ekonomiuria
fostiT

ubiZgebs

droisa

gagzavnis

da

cxadia,

da

fulis

kiTxvarSi

falsifikaciis

TvalsazrisiT;

SesaZlebloba.

meore

mxriv,

SeiZleba

dadgena);

arsebobs
misi

ver

ufro

kiTxvaris

naklia:

zogjer

Zalian cota kiTxvari brundeba ukan; interviuers ar SeuZlia upasuxos


kiTxvebs,

romlebic

respondents

ebadeba

intervius

miznebisa

da

kiTxvaris nebismieri gaugebari nawilis Sesaxeb. xandaxan isec xdeba, rom


sxvadasxva adamians erTi da igive kiTxva sxvadasxva mniSvnelobiT esmis;
Tu kiTxvarSi daxuruli kiTxvebi gamoiyeneba, man SeiZleba ver dafaros
sakvlevi

Tema

an

ar

iyos

auTenturi;

Tu

mxolod

Ria

kiTxvebi

gamoiyeneba, maSin respondents SeiZleba sxvadasxva mizeziT ar surdes


pasuxebis Cawera; kiTxvarebi problemebs uqmnis maT, visac uWirs werakiTxva; interviu SeiZleba saTanado tempiT Catardes, xolo kiTxvarebi
xSirad siCqareSi ivseba. maSasadame, saWiroa kiTxvarebis pilotireba da
maTi Sinaarsis, kiTxvebis formulirebis, moculobisa da a. S. daxvewa da
samizne jgufze morgeba.
kiTxvarebis
centraluri

sandoobisa

sakiTxi

da

SerCevas

validobis

exeba.

Zalian

ganxilvisas
mcire

an

erT-erTi

Zalian

didi

moculobis, arareprezentaciulma, gadaxrilma SerCevam SeiZleba iolad


daamaxinjos monacemebi. sinamdvileSi, Zalian mcire moculobis SerCevebi
SeuZlebels xdis statistikur analizs (Morrison 1993). SerCevis sakiTxebi
meoTxe TavSia ganxiluli.

validoba da sandooba dakvirvebebSi


dakvirvebaze

dafuZnebul

kvlevaSi

ori

tipis

validobis

sakiTxi

dgeba. faqtobrivad, monawilis dakvirvebis subieqturi da metismetad


mgrZnobiare bunebis Sesaxeb komentarebi mis garegan validobas exeba.
saidan

viciT,

rom

kvlevis

am

nawilis

Sedegebis

gamoyeneba

sxva

situaciebSi SesaZlebelia? meTodis Sinagani validoba ukavSirdeba SiSs,


rom

damkvirveblis

Sefasebebze

imoqmedebs

misi

jgufSi

CarTuloba.

saidan viciT, rom mTliani kvlevis an misi nawilis Sedegebi realuri,

389

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

namdvili produqtia? meoTxe TavSi _ SerCeva ganvixileT mTeli rigi


teqnikisa (kvota, zvavisebri, miznobrivi SerCevebi), romlebsac mkvlevrebi
iyeneben

dakvirvebuli

movlenebis

reprezentaciulobisa

da

maTeuli

interpretaciebis jvaredini SemowmebisTvis.


garegan

validobasTan

validobac

mkacrad

validobasa

da

erTad,

unda

sandoobas

monawilis

mowmdebodes.
ramdenime

dakvirvebis

dakvirvebis

safrTxe

Sinagani

SemTxvevaSi

SeiZleba

daemuqros,

magaliTad:

mkvlevarma,

romelic

mimdinare

mdgomareobas

ikvlevs,

SeiZleba,

araferi icodes winmswrebi mniSvnelovani movlenebis Sesaxeb;

informantebi

SeiZleba,

ar

iyvnen

kvlevaSi

CarTuli

SerCevis

reprezentaciuli;

damkvirveblis iq yofnam SeiZleba, gansxvavebuli qcevebi gamoiwvios


(reaqtiuloba da ekologiuri validoba);

mkvlevari SeiZleba gaSinaurdes, Zalian miejaWvos sakvlev jgufs da


veRar SeZlos sakmarisad civi gonebiT misi yureba.
am problemebis mosagvareblad denzini (1970a) monacemebis wyaroebisa

da

meTodologiebis

triangulacias

gvTavazobs.

bunebriv

kvlevaSi

dakvirvebis sandoobisa da validobis problemebis daZlevis ZiriTad


gzebs meTvramete TavSi ganvixilavT. arsebiTad, es aris SemoTavazeba,
rom cnebam ndobis Rirsia(Lincoln and Guba 1985), romelic sindisierebis,
dadasturebis, gadatanisa da ndobis sakiTxebze dayrdnobiT ganviTarda,
Caanacvlos

sandoobisa

da

validobis

ufro

tradiciuli

xedva.

meTvramete TavSi naCvenebia, Tu rogor SeiZleba am sakiTxebis mogvareba.


Tu

dakvirveba,

emsaxureba,

bunebiT

romelic
gacilebiT

raodenobrivi
metad

monacemebis

struqturirebulia,

mopovebas
maSin

mas

damkvirveblebs Soris da maT Sida sandoobis pirobebs uyeneben. aq


saWiroa

darwmuneba,

rom

damkvirvebels

Tanmimdevrulad

da

sworad

Seaqvs monacemebi saTanado kategoriebSi (anu sandooba damkvirvebelTa

390

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Soris

da

maT

SigniT).

garda

amisa,

validobis

uzrunvelsayofad

aucilebelia piloturi dakvirvebis warmoeba, raTa davrwmundeT, rom


Tavad

dakvirvebis

adekvaturi,

kategoriebi

amomwuravi,

kvlevis

wyvetili,

miznisTvis

araorazrovani

Sesatyvisad

da

efeqturad

operacionalizebulia.

validoba da sandooba testebSi


mkvlevarma unda Seafasos testebis monacemebis roli da mniSvneloba,
magram

ar

unda

daaviwydes,

rom

hoTornis

efeqti

uaryofiTad

an

dadebiTad moqmedebs testirebaSi monawile studentebze. aq dgeba mTeli


rigi sakiTxebisa, romlebmac SeiZleba, testis sandoobaze imoqmedos,
magaliTad, dRis dro, saswavlo wlis dro, oTaxis temperatura, sadac
testireba tardeba, testis aRqmuli mniSvneloba, testirebis situaciis
formalurobis xarisxi, nervebis omi, studentebis mier navaraudevi
pasuxebis

raodenoba

(testisTvis

damaxasiaTebeli

standartuli

Secdomis gamoTvla), testis administrirebis meTodi, testis markirebis


meTodi, ramdenad Riaa an daxuruli testis debulebebi. Sesabamisad,
mkvlevari, romelic monacemebis misaRebad testis gamoyenebas apirebs,
unda darwmundes, rom es testi Sesatyvisi, validuri da sandoa (Linn 1993;
Borsboom et al. 2004).
vulfi (1994) gamoyofs oTx ZiriTad faqtors, romlebmac SeiZleba
gavlena moaxdinos sandoobaze, esenia: im jgufis diapazoni, romlis
testirebac xdeba; ramdenad gamocdilia jgufi; sazomis moculoba (rac
grZelia testi anu rac ufro meti debulebaa masSi, miT metia Secdomebis
daSvebis albaToba); sandoobis gamoTvlis meTodi. fic-giboni (Fitz-Gibbon
1997: 36) amtkicebs, rom sxva yvela Tanabar pirobebSi grZeli testebi
metad sandoa, vidre _ mokle. amasTan, arsebobs ramdenime faqtori, ramac
SeiZleba daazaralos testebis sandooba. feldi da brenani (Feldt and
Brennan

1993)

oTxi

daemuqros sandoobas:

tipis

safrTxes

gamoyofen,

romelic

SeiZleba

391

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

individebi:

maTi

janmrTeloba,
(magaliTad,

motivaciebi,

udardeloba,
kiTxvis

koncentracia,

varaudebi,

unari,

msgavsi

sxva

tipis

gulmaviwyoba,

Tanmxlebi

problemebis

unarebi
gadaWris

gamocdileba, praqtikis efeqti);

situaciuri

faqtorebi:

fsiqologiuri

da

fizikuri

mdgomareoba

testirebisas _ konteqsti;

testis gasworebis faqtorebi: idiosinkrazia da subieqturoba;

instrumentis
davalebebis

cvladebi:
SerCevaSi,

gamocdilebisadmi

sferoebis
davalebebis

araswori

SerCeva,

realuroba

Sesatyvisoba,

da

Secdomebi

testirebulis

araswori

debulebebi,

erTganzomilebianobis daSveba an moculoba, zoma davalebaze pasuxis


TeoriaSi, testis moculoba/sigrZe, meqanikuri Secdomebi, Secdomebi
qulebis miniWebisas, gamoTvlis Secdomebi.

arasandoobis wyaroebi
testirebis
magaliTad,

da

gamocdebis

gamomcdelebisa

dros

ramdenime

safrTxe

gamsworeblebisgan,

da

arsebobs,

gansakuTrebiT,

Sesrulebis an miRwevis testebis SemTxvevaSi (Cunningham 1998; Airasian 2001):

Secdomebi

gasworebaSi:

magaliTad,

niSnebis

miwera,

damateba

an

gadatana;

Semfaseblebs Soris sandooba: sxvadasxva gamsworebeli sxvadasxva


niSans wers erTsa da imave an msgavs naSromebSi;

araTanmimdevruloba gasworebisas: magaliTad, Tu naweri vrcelia,


gasworebis dasawyisSi meti simkacris gamoCena, Semdeg ki _ SedarebiT
rbilad Sefaseba.

variaciebi
erTnairi

niSnebis
donis

dawerisas:

namuSevrebs,

niSnis

erTma

sazRvrebTan

gamsworebelma

zRvris qula mianiWos, sxvam ki _ qveda.

axlos
SeiZleba

mdgom,
zeda

392

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

halo efeqti: studenti, romlis Sedegebi kargad an cudad Sefasda


erTxel, daumsaxureblad iRebs sasurvel an arasasurvel Sefasebebs,
Sesabamisad, sxva sferoebSic.
gamoiyofa

Tavad

studentebisgan

maswavleblebisgan

da

momdinare

arasandoobis ramdenime wyaro:

davalebis

Sesrulebis

motivacia

da

interesi

mniSvnelovnad

zemoqmedebs Sedegze. cxadia, studentebi motivirebuli unda iyvnen, Tu


testSi seriozuli Sedegis miRebas apireben. motivacia SeiZleba iyos

Sinagani (raRacis keTeba sakuTari Tavis gamo) an garegani (raRacis


keTeba garegani mizeziT, magaliTad, sertifikatis aReba, dasaqmeba an
umaRles saswavlebelSi moxvedra). ganawyenebuli moswavleebis mier
umiznod,

usistemod

Sesrulebuli

testi

maTi

SesaZleblobebis

Sesaxeb didad sando informacias ver miscems maswavlebels (Wiggins


1998). testirebis seansebSi monawileobis motivacia yvelaze Zlieria
maSin, rodesac students daanaxves testirebis mizani da gamomcdeli
testirebis

procesSi

keTilganwyobil,

mizanze

orientirebul

damokidebulebas inarCunebs (Airasian 2001).

Sefasebaze gavlenas axdens urTierToba (dadebiTidan uaryofiTamde)


Semfasebelsa
matulobs

da

testirebuls

maswavleblis

mier

Soris.

am

Sefasebisas,

momentis

mniSvneloba

rodesac

studentebi

piradad da profesiulad icnoben maswavlebels da piriqiT, aseve,


rodesac Sefaseba maswavleblisa da studentis pirispir kontaqts
moiazrebs. gamomcdeli da gamosacdeli erTmaneTze gavlenas axdenen
gamocdis, zepiri Sefasebis da msgavs situaciebSi _ es ormxrivi
procesia (Harsen 1994). testirebis situaciaSi studentebi reagireben
Semfaseblis

iseT

maxasiaTeblebze,

rogoricaa

sqesi,

asaki

da

pirovneba.

pirobebi

Sefasebaze,

fizikuri,

emociuri,

gansakuTrebiT,

Tu

socialuri
isini

ucnobia.

gavlenas
Tu

axdenen

SesaZlebelia,

393

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

moswavleebma testireba nacnob garemoSi unda gaiaron, sasurvelia,


sakuTar saklaso oTaxSi, skolis Cveul garemoSi. distraqtorebi,
gareSe xmauris, gamomcdelis oTaxSi siarulis da oTaxSi sxvebis
SemoWrebis saxiT, zemoqmedebs miRebul niSnebze, gansakuTrebiT maSin,
Tu dabali klasis moswavleebTan gvaqvs saqme (Gipps 1994). gamocdis
dros

moswavleebis

SfoTvisa

da

daZabulobis

SemcirebisTvis

mniSvnelovani faqtoria is, Tu ramdenad kargad ician, zustad ras


iTxoven maTgan. gamomcdelis mier naTlad da mSvidad micemul martiv
instruqciebs SeuZlia mniSvnelovnad Seamciros saerTo daZabuloba
sagamocdo oTaxSi. am TvalsazrisiT, maswavleblebisTvis, romlebic
testirebis

Catarebas

moswavleebisTvis

apireben,

misacemi

dawyebamde.

testirebis

SeiZleba

instruqciebis

idealur

variantSi

gamosadegi
gamkacreba
testis

iyos

realuri

instruqciebi

martivi, pirdapiri da SeZlebisdagvarad mokle unda iyos.

rodesac am konteqstSi hoTornis efeqtTan gvaqvs saqme, studentebs,


ubralod,

unda

avuxsnaT,

rom

mxolod

Sefasebis

situaciac

ki

sakmarisia, rom maTi Sedegi uaresobisken an ukeTesobisken Seicvalos


(arc

erT

SemTxvevaSi

ar

gveqneba

maTi

Cveuli

SesaZleblobebis

realuri asaxva).

nebismieri

distraqtori,

Warbi

informaciis

CaTvliT,

moaxdens

gavlenas.

studentebi

imis

mixedviT

reagireben

gamomcdelze,

rogorc,

maTi

azriT, gamomcdeli elodeba maTgan reagirebas (Haladyna 1997; Tombari and


Borich 1999; Stiggins, 2001).

testis Sedegze gavlenas moaxdens dRis dro, kvira da Tve. zogierTi


studenti diliT ukeT grZnobs Tavs da ukeT axerxebs koncentrirebas
(Stiggins 2001).

studentebi

yovelTvis

zustad

ver

igeben,

Tu

ras

gulisxmobs

mocemuli kiTxva. amitom maT SeiZleba icodnen swori pasuxi, magram


egonoT, rom is ar aris kiTxvis Sesatyvisi.

394

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Sedegebi

SeiZleba

studentma

Seicvalos

ukeTesi

Sedegi

kiTxvidan
aCvenos

kiTxvamde

sxva

SeiZleba,

kiTxvebis

miwodebis

SemTxvevaSi, romlebic imave sakiTxzea dasmuli. bleqi (1998) amtkicebs,


rom ori kiTxva eqspertisTvis SeiZleba, erTsa da imaves kiTxulobdes,
oRond sxvadasxvagvarad, studentebma ki isini sruliad gansxvavebul
kiTxvebad aRiqvan.

studentebi (da maswavleblebi) varjiSoben testis msgavs masalaze,


romelic,

miuxedavad,

momatebuli

qulebisa,

SeiZleba

ukeTesad

amzadebdes maT, magram testirebis SedegebSi Sesrulebis gaumjobeseba


ar aisaxebodes.

students SeiZleba, SeeZlos konkretuli unaris testSi gamovlena,


magram ver axerxebdes igive unari gamoavlinos da gamoiyenos swavlis
ufro farTo konteqstSi.

ramdenad

mniSvnelovani

Sefasebis

procesi

iqneba

Sefasebis

studentebisTvis,

davalebebi

damokidebulia

an

Tavad

kulturuli,

eTnikuri da genderuli fonis zemoqmedebaze; amasTan, gaazrebuloba


gavlenas axdens maT mier testis Sesrulebaze.

studentis

pirovnebam

SeiZleba,

cvlileba

Seitanos

testis

SeiZleba,

cvlides

SesrulebaSi.

studentebis

swavlis

strategiebi

da

stilebi

testis Sesrulebas.

gasworebis

procesi

yovelTvis

ar

aris

sando,

gamsworeblebi

SeiZleba, Zalian xelgaSlilebi, sulgrZelebi iyvnen da Zalisxmevasa


da SesaZleblobas afasebdnen da ara _ testis Sesrulebas.

konteqsti, romelSic davaleba sruldeba, gavlenas axdens testis


Sesrulebaze:
mocemuli

zogierT

davalebis

students
Sesruleba,

yoveldRiur
magram

pirobebSi

igives

ver

SeuZlia
axerxebs

testirebisas.
Tavad testis debulebebis TvalsazrisiT, Semdegi saxis problemebi
SeiZleba iyos:

395

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Tavad

davaleba

SeiZleba

mravalganzomilebiani

iyos,

magaliTad,

kiTxvis Semowmeba ramdenime komponents da konstruqts SeiZleba


saWiroebdes.
moqmedebebi

moswavleebma
maTematikis

SeiZleba,

gakveTilze,

Seasrulon
magram

ver

maTematikuri
gaakeTon

igive,

magaliTad, fizikis gakveTilze. moswavleebi yuradRebas ar miaqceven


inglisuris gramatikas sabunebismetyvelo mecnierebebis gakveTilze,
magram ar daaviwydebaT misi gamoyeneba inglisuris gakveTilze. es
viTareba

badebs

sakiTxs

im

konteqstebis

raodenobis

Sesaxeb,

romelSic unda gamovlindes qceva manam, sanam CaiTvleba, rom es


konkretuli qceva akmayofilebs kriteriums (Cohen et al. 2004). amasTan
dakavSirebiT Cndeba kiTxvac codnisa da unarebis gadatanis Sesaxeb.
davalebis konteqsti gavlenas axdens moswavlis mier am davalebis
Sesrulebaze.

SeiZleba saeWvo iyos debulebebis validoba.

ra eniT xdeba Sefaseba da ra enaze metyvelebs Semfasebeli,


axdens

testis

Semsrulebelze,

magaliTad,

Tu

gavlenas

Sefaseba

xdeba

Semsruleblis aramSobliur an saSualo klasis enaze (Haladyna 1997).

davalebis kiTxvadobis donem SeiZleba gavlena moaxdinos testze,


magaliTad, kiTxvisas wamoWrilma sirTuleebma SeiZleba yuradReba
gadaanacvlos testis miznidan, romelic maTematikuri algoriTmis
principiT

aris

agebuli.

am

testSi

ricxvebis

an

Sesasrulebeli

moqmedebebis raodenobam da kompleqsurobam (magaliTad, maTematikaSi)


SeiZleba

yuradReba

gaufantos

testis

Semsrulebels,

romelsac

da

davalebis

realurad esmis es operaciebi da cnebebi.

Sesasrulebeli
Sesrulebis

moqmedebebis

etapebi:

raodenoba

moswavlem

SeiZleba

tipi
icodes,

da

rogor

unda

Seasrulos TiToeuli elementi, magram rodesac isini kombinaciaSi


miewodeba, davalebis zoma SeiZleba damTrgunavad didi aRmoCndes.

kiTxvebis formasa da mowodebis stils moswavleebis mier testis


SesrulebaSi variacia Seaqvs da amiT zemoqmedebs Sedegebze.

396

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

kompleqsur mimdevrobaSi adreul etapze daSvebulma erTma Secdomam


SeiZleba

mimdevrobis

kiTxvaTa

jgufSi)

Semdgomi

da

etapebi

moswavlem,

arios

miuxedavad

(erT
imisa,

kiTxvaSi
rom

an

SeeZlo

mimdevrobis Semdgomi etapebis kargad Sesruleba, SeiZleba, mTlianad


dakargos

imisTvis

gankuTvnili

qula,

risi

gakeTebac

realurad

SeuZlia.

SeiZleba kiTxvebi gamiznuli iyos biWebze, an gogonebze.

Tu

neitralur,

kiTxvebi

arapirovnul

biWebisTvisaa

Temebzea

gamiznuli,

saubari,
xolo

maSin
Tu

sagamocdo
piradi

da

interpersonaluri Temebia win wamoweuli _ gogonebze (Haladyna 1997;


Wedeen et al. 2002).

biWebi

gogonebze

ukeTesad

pasuxoben

kiTxvebi

mravali

arCeviTi

pasuxiTkiTxvebs, xolo gogonebi biWebze ukeTesi arian eses tipis


kiTxvebSi (albaT, imitom, rom biWebi ufro mondomebuli arian, vidre
gogonebi, rom mravaljeradi arCevnis kiTxvebis pasuxebi gamoicnon).
aseve, gogonebi biWebze ukeT asruleben werilobiT davalebebs.

kiTxvebi

da

Sefaseba

SeiZleba,

kulturiT

iyos

SezRuduli:

rac

gasagebia erT kulturaSi, SeiZleba, gaugebari iyos meoreSi.

testi SeiZleba imdenad grZeli iyos (raTa dafaros mTeli masala),


rom moyirWebam da koncentraciis dakargvam gaauaresos sandooba.
amrigad, konteqstis specifikur faqtorebs mniSvnelovani gavlenis

moxdena

SeuZliaT

swavlaze

da

es

gaTvaliswinebuli

unda

iyos

Sefasebisas, raTa Sefasebis procesi SeZlebisdagvarad usafrTxo da


bunebrivi

iyos.

harleni

(Harlen

araTanmimdevruloba
dafuZnebul

1994:
da

SefasebaSi

140

2)

arasandooba
SeiZleba,

gamoTqvams

mosazrebas,

maswavlebelze

momdinareobdes

da

rom

skolaze

gansxvavebebisgan,

romelic arsebobs:

maswavleblebis

an

Semfaseblebis

mier

davalebebisa da Sinaarsis interpretaciaSi;

Sefasebis

miznebis,

397

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

realuri davalebebis nakrebSi an maT irgvliv arsebul konteqstebsa


da viTarebebSi (magaliTad, dro da adgili);

imaSi, Tu ramdenad daexmarnen testis Semsrulebels testirebisas;

niSnebis daweris kriteriumebis konkretulobis xarisxSi;

niSnebis daweris kriteriumebis gamoyenebasa da niSnebis daweris an


gasworebis sistemaSi, romelic Tan axlavs am kriteriumebs.

imaSi, Tu moswavlis Sesaxeb ra moculobis damatebiTi informacia


gamoiyenes Sefasebisas.
harleni

(1994)

mxars

uWers

moderaciis

mTeli

rigi

strategiebis

gamoyenebas rogorc testirebamde, ise _ mis Semdeg, maT Soris:

statistikis /kriteriumebis gamoyeneba;

SerCevebis Semowmeba (fostiT an piradi vizitiT);

niSnebis jgufuri moderacia;

niSnebis post-hoc daregulireba;

institutebis akreditacia;

gadammowmebelTa vizitebi;

SeTanxmebis panelebi;

gasworebisa da qulebis miniWebis kriteriumebis gansazRvra;

ganmartebiTi magaliTebis motana;

jgufuri moderaciis Sexvedrebi.


Tu moderaciis procedurebi arsebiTad testirebis Semdeg qulebis

daregulirebaa,

SeTanxmebis

cdebi

da

gasworebis

praqtika

SeiZleba,

testis miwodebamde ganxorcieldes, rac, gansakuTrebiT, mniSvnelovania,


Tu

didi

raodenobiT

nawerebia

gasasworebeli,

an

ramdenime

gamsworebelia.
saqme isaa, rom rogorc Sedegebi, ise _ instrumentebi sando unda
iyos. sandoobis misaRwevad saWiroa:

398

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

sandoobis

koeficientebis

kuder-riCardsonis

gamoTvla,

formula,

Suaze

testis

gaxleCvis

teqnikebi,

paraleluri/ekvivalenturi

formebi, test-retestis meTodebi, alfa koeficienti;

gazomvis standartuli Secdomis gamoTvla da kontroli;

SerCevis zomis gazrda (normatiuli ganawilebis mqone testSi qulebi


diapazonisa

da

gafantvis

maqsimizaciisTvis),

Tumca

kriteriumze

dafuZnebul testebSi qulebi SeiZleba zeda donesTan Sejgufdes


(magaliTad, profesiis dauflebisas), anu qulebis diapazoni SeiZleba
SezRuduli iyos da amgvarad mcirdebodes gamosaTvleli korelaciis
koeficientebi;

dakvirvebebis da testSi CarTuli debulebebis raodenobis gazrda


(qulebis diapazonis gasazrdelad);

davalebaze

pasuxis

Teoriaze

dayrdnobiT

testSi

debulebebis

efeqturi SerCevis uzrunvelyofa (calke sakiTxad aris ganxiluli


qveTavSi kompiuterisTvis adaptirebuli testireba. ixileT mecxramete
Tavi);

debulebebis diskriminaciis xarisxisa da sirTulis efeqturi donis


uzrunvelyofa.
ara marto unda mivaRwioT sandoobas, aramed _ unda gamoCndes kidec,

rom

mivaRwieT,

gansakuTrebiT,

iseTi

testirebisas,

roca

fsonebi

maRalia (rodesac bevria damokidebuli testis Sedegebze, magaliTad,


umaRles

sasawavlebelSi

moxvedra

an

samsaxuris

dawyeba).

gamomdinare, sandoobis uzrunvelyofis procedurebi gamWvirvale

aqedan
unda

iyos. aq sirTule isaa, rom rac ufro vuaxlovdebiT zemoT gansazRvrul


sandoobas,
gaizomeba

miT
ise,

metad

obieqturi

TiTqos

isini

xdeba

usulo

testi,

sagnebi

miT

iyvnen

meti
da

studenti
miT

metad

konteqstidan amovardnili iqneba testi.


sandoobis alternatiuli forma, romelic ufro konstruqtivistul
fsiqologias

eyrdnoba,

xazs

usvams

konteqstis

mniSvnelobas,

subieqturobis mniSvnelovnebas da saWiroebas, rom testis Semsrulebeli

399

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

ufro srulad iyos CarTuli, vidre ubralo testSi. pozitivizmsa da


ufro interpretaciul midgomebs Soris daZabulobis Sesaxeb am wignis
pirvel TavSi visaubreT. obieqturi testebi, rogorc am TavSia aRwerili,
mkveTrad ixreba pozitivisturi paradigmisken maSin, roca socialuri
mecnierebis

kvlevis

ufro

fenomenologiuri

da

interpretaciuli

paradigmebi garemos, individualuri aRqmebis, damokidebulebebis, mokled


rom

vTqvaT,

auTenturi

testebis

mniSvnelobaze

gaakeTeben

aqcents

(testis monacemebis daumuSavebuli, araxelovnuri formebis gamoyeneba,


magaliTad,

portfolioebi,

dokumentebi,

sakurso

naSromebi,

ufro

realuri davalebebi da meti aqtiuri CarTuloba). miuxedavad imisa, rom


es

ukanaskneli

iseT

poziciaze

dgas,

romelic

ufro

axlosaa

SefasebasTan, vidre _ viwro testirebasTan, es ori midgoma faravs


erTmaneTs,

orive

SemTxvevaSi

SesaZlebelia

niSnebis,

qulebisa

da

jildoebis miniWeba, orive SeiZleba iyos rogorc maformirebeli, ise _


Semajamebeli da orive SeiZleba iyos kriteriumze dafuZnebuli.
rac

Seexeba

validobas,

unda

aRiniSnos,

rom

efeqturi

testi

adekvaturad uzrunvelyofs Semdegs:

Sinaarsis validoba (magaliTad, testis debulebebSi programis da


testis miznebis adekvaturi da reprezentaciuli dafarva _ sferos
SerCevis ZiriTadi maxasiaTebeli): miiRweva imiT, rom uzrunvelyofili
iyos testis SinaarsSi situaciebis klasis an sferos, an kidev samizne
Temis samarTliani SerCeva. Sinaarsis validoba miiRweva konkretuli
sferosadmi testis Sinaarsis relevanturobisa da SerCevis Sesaxeb
profesiuli

daskvnebis

gamotaniT.

es

dafarvas

da

reprezentaciulobas exeba da ara pasuxebis paternebs an qulebs. aq


SefasebiT
Sinaarsis

msjelobazea

saubari

validobisTvis

da

ara

testis

gazomvaze
ramdenime

(Kerlinger 1986).
maxasiaTeblis

uzrunvelyofa (Wolf 1994): (a) testis farglebi, anu dafarvis are


(ramdenad

faravs

relevanturoba

testi

(ramdenad

relevantur

iswavles

testis

sferos);L(b)
debulebebSi

testis
mocemuli

400

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

masala,

an

ramdenad

relevanturia

debulebebi

konkretuli

programisTvis); (g) programis farglebi (ramdenad faravs programa


mTlian sakvlevs sferos).

kriteriumis

validoba:

rodesac

maRali

korelaciis

koeficienti

gvaqvs testis qulebsa da imave unaris Sesafasebel sxva, ukve miRebul


qulebs Soris, validoba miiRweva testis qulebisa da sxva sazomidan
an testidan aRebuli erTi an meti cvladis (kriteriumis) erTmaneTTan
Sedarebis gziT, rac imave faqtoris sazomad miiCneva. vulfi (1994)
amtkicebs, rom kriteriumis validobis miRwevisas ZiriTadi problema,
romlis winaSec dganan testis Semqmnelebi, saTanado kriteriumis
sazomis

arCevaa.

mas

moaqvs

magaliTi,

romelSic

naCvenebia,

Tu

ramdenad rTulia akademiuri unarebis testSi akademiuri miRwevisTvis


saTanado kriteriumis SerCeva. kriteriumi unda iyos: relevanturi (da
SeTanxmebuli, rom relevanturia); tendenciurobisgan Tavisufali (anu
garegani faqtorebi, romlebic

SeiZleba

aWuWyianebdes

kriteriums,

moSorebulia); sando _ zusti da swori; SesaZlebeli unda iyos misi


gazomva an miRweva.

konstruqtis validoba (magaliTad, testis debulebis TvalsaCino


mikuTvnebuloba misi SemoTavazebuli konstruqtisadmi/aradakvirvebadi
Tvisebisadmi

an

maxasiaTeblisadmi,

romelsac

aCvenebs

rogorc

empiriuli monacemebi, ise _ logikuri analizi da kamaTi, anu xarisxi,


romliTac konkretul konstruqtebs an cnebebs testis Sesrulebis
axsnis mocema SeuZliaT): es miiRweva imiT, rom uzrunvelyofili iyos
testis

Sesrulebis

saTanado

axsna

konkretuli

Sesatyvisi

konstruqtebiTa da cnebebiT. Sinaarsis validobis msgavsad, is ar


eyrdnoba testis qulebs, aramed saqme ufro metad exeba imas, Tu
ramdenad aris testis debulebebi kvlevisTvis samizne safuZvlad
mdebare,

faruli

konstruqtis
moicavs.

konstruqtis

validoba

amtkiceben

indikatori.

Sinaarsisa

(Loevinger

1957),

da

am

kriteriumis

rom

TvalsazrisiT,
validobasac

konstruqtis

validoba

401

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

sinamdvileSi yvela tipis validobis dedofalia, vinaidan masSi sxva


tipis validobebi erTiandeba da konstruqtebs an axsnas Seexeba da
ara _ meTodologiur faqtorebs. konstruqtul validobas safrTxes
uqmnis konstruqtis arasakmarisi reprezentacia, anu testi Zalian
viwroa

da

aspeqtebs;

yuradRebis
aseve

miRma

safrTxis

tovebs

konstruqtis

Semcvelia

mniSvnelovan

irelevanturi

sakiTxebis

damatebac _ sando dispersiis siWarbe.

analogiis validoba gvaqvs maSin, rodesac erTi testis Sedegebi


Tanxvdeba sxva testebis an instrumentebis Sedegebs, romlebic imave
konstruqts/unars amowmebs/afasebs. validobis es tipi axlos dgas
prediqtul
analogiis

validobasTan,
validobis

Tumca

gamovlena

ar
sxva

gaaCnia

drois

ganzomileba.

instrumentTan

erTdroulad

aris SesaZlebeli da ara _ garkveuli drois gasvlis Semdeg.

TvalsaCino validoba: rodesac testi garegnulad, erTi SexedviT


zomavs imas, ris gasazomadac Seqmnes.

msajulTa validoba konstruqtis validobis mniSvnelovani elementia;


rodesac

mniSvnelovania

Tanxmobis

miRweva

aradakvirvebadi,

araTvalsaCino konstruqtebis koncefciebisa da operacionalizaciis


Taobaze.

prediqtuli validoba: testis Sedegebi zustad winaswarmetyvelebs Tu


ara Semdgom Sesrulebas _ enaTesaveba kriteriumis validobas.

Sedegebis validoba: daskvnebi, romlis gamotana SeiZleba testidan,


Sinaarsiania.

sistemuri validoba (Frederiksen and Collins 1989) maSin gvaqvs, rodesac


programis

aqtivobebi

aumjobesebs

testis

Sesrulebasac

da

konstruqtsac, rasac programa isaxavda miznad. qaningemi (Cunningham


1998) gvTavazobs sistematuri validobis magaliTs, sadac Tu tests da
leqsikuri maragis Semowmebis mizans testis Semsruleblis leqsikuri
maragis

gazrdisken

validoba.

mivyavarT,

maSin

uzrunvelyofilia

sistemuri

402

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

testis validobis uzrunvelyofis Semdeg is miznisTvis Sesatyvisi


unda iyos da, aseve, validobis zemoT CamoTvlili saxeobebis sakiTxi
unda

hqondes

validobaa

mogvarebuli.

yvelaze

mkvlevrisTvis,

rTulad

albaT,

mosagvarebeli,

konstruqtis

risTvisac

saWiroa

SeTanxmebis miRweva araTvalsaCino, naxevrad navaraudevi konstruqtis an


fenomenis definiciisa da operacionalizaciis Taobaze. aq Tavisi roli
mecnierTa

sazogadoebam

unda

Seasrulos.

validobis

ufro

sruli

ganxilvisTvis ixileT Messick (1993). am Tavis bolos mokled mimovixilavT


validobasa da sandoobas cxovrebiseuli istoriebis angariSebSi.

validoba da sandooba cxovrebiseul istoriebSi


sami

centraluri

sakiTxi

ganamtkicebs

cxovrebiseuli

istoriis

meTodologiiT miRebuli monacemebis xarisxs. esenia reprezentaciuloba,


validoba

da

sandooba.

plameri

yuradRebas

apyrobs

cxovrebiseuli

istoriis kvlevis xSir kritikas, kerZod, imas, rom misi SemTxvevebi


atipuria da ara _ reprezentaciuli. am braldebis Tavidan asacileblad,
is urCevs mkvlevrebs, rom daamuSaon da naTlad, gasagebad aRweron
cxovrebiseuli istoriis mimarTeba ufro farTo populaciasTan (Plammer
1983) imiT, rom kvlevis subieqti moaTavson reprezentaciulobasa da
arareprezentaciulobas Soris kontinuumze.
sandooba cxovrebiseuli istoriis kvlevaSi mikerZoebulobis wyaros
identifikaciasa

da

misi

Sesamcirebeli

teqnikebis

gamoyenebazea

damokidebuli. mikerZoebuloba momdinareobs informantidan, mkvlevridan


da Tavad urTierTqmedebidan. 6. 1, CanarTSi romelic plameris Sromidan
aris

adaptirebuli

(1983),

am

ZiriTadi

wyaroebidan

momdinare

mikerZoebulobis zogierTi aspeqtia warmodgenili.


CanarTi 6. 1.
mikerZoebulobis ZiriTadi wyaroebi cxovrebiseuli istoriebis kvlevaSi

wyaro: informanti

mowodebulia Tu ara (uneblieT) mcdari informacia?

403

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

adgili hqonda Tu ara Tavis daZvrenas?

arsebobs Tu ara tyuilisa da SecdomaSi Seyvanis uSualo


mtkicebulebebi?

mxolod zedapiria Tu ara warmodgenili?

ra SeiZleba miiCnos informantma isedac cnobilad da amitom aRar


Tqvas?

ramdenad gTaflavT informanti?

ra moculobis masalaa daviwyebuli?

ra moculobis masala SeiZleba iyos TviTmotyueba?

wyaro: mkvlevari

mkvlevris damokidebulebebi: asaki, sqesi, klasi, rasa, religia, politika


da a. S.

mkvlevris qcevis manerebi: Cacmuloba, metyveleba, sxeulis ena da a. S.

mkvlevris pirovneba: SfoTva, mowonebis moTxovnileba, mtruli ganwyoba,


siTbo da a. S.

mkvlevris mecnieruli roli: Teoriis gamarTva da a. S.

mkvlevris molodini.

wyaro: urTierTqmedeba

Sexvedraze unda ganixilebodes: saidan modis mikerZoebuloba:

fizikuri garemodan socialuri sivrcidan?

winmswrebi urTierTqmedebidan?

araverbaluri komunikaciidan?

metyvelebidan?

wyaro: adaptirebulia Plummer 1983: cxrili N5. 2. gv. 103.

mkvlevars

validobis

gadamowmebis

ramdenime

SesaZlebloba

aqvs.

plameri (1983) asaxelebs Semdegs:

cxovrebiseuli istoriis subieqti SeiZleba, TviTkritikuli gaxdes


mas Semdeg, rac mTlian produqts waikiTxavs;

SeiZleba,

erTmaneTs

Sedardes

msgavsi

werilobiTi

gansvlisa da Tanxvedris ZiriTadi punqtebis gamosavlenad;

wyaroebi

404

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

sizustis

gadasamowmeblad

cxovrebiseuli

istoria

SeiZleba,

Sedardes oficialur Canawerebs;

Sedareba SesaZlebelia sxva informantebis gamokiTxviT.


nebismieri

ganapirobebs

cxovrebiseuli
informantis

unari

istoriis
_

validobas,

gadmosces

realoba anu situaciis miseuli gansazRvreba.

sakuTari

arsebiTad,
subieqturi

405

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

nawili mesame

kvlevis saxeebi ganaTlebis sferoSi


mniSvnelovania, erTmaneTisgan ganvasxvavoT kvlevis sqema, meTodologia
da instrumentebi. Zalian xSirad erevaT meTodebi meTodologiaSi da
meTodologia sqemaSi. meore nawilSi warmodgenili iyo Sesavali sqemis
sakiTxebSi, winamdebare Tavi ki kvlevis sxvadasxva stils,

saxes, misdami

midgomebs ganixilavs da maT ganasxvavebs meTodebisgan _ monacemebis


Segrovebis instrumentebisgan. am nawilSi ganaTlebis sferoSi kvlevis
rva ZiriTad saxes gamovyofT, erT-erTi Tavi ki internetze dafuZnebuli
kvlevis

ganviTarebad

vacnobierebT

ra,

rom

sferos
es

da

araviTar

kompiuteris
SemTxvevaSi

gamoyenebas
ar

aris

Seexeba.

amomwuravi

mimoxilva, mainc vTvliT, rom amiT vfaravT kvlevis meTodologiis


ramdenime ZiriTad saxes. aq Sedis rogorc raodenobrivi, ise, Tvisebrivi
kvleva, mciremasStabian da farTomasStabian midgomebTan erTad. wina
nawilebis msgavsad, aqac centraluria miznisTvis Sesatyvisobis cneba.
Cven ar vemxrobiT kvlevaSi erTi calkeuli meTodologiisadmi monur
erTgulebas.

sinamdvileSi,

mocemul

konkretul

kvlevas

SeiZleba,

kombinirebuli meTodologiebi Seesabamebodes. am nawilSi Cveni mizania,


naTeli movfinoT kvlevis sxvadasxva saxes da isini pirvel nawilSi
warmodgenil kvlevis paradigmebSi gadavanawiloT.

406

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

7 bunebrivi da eTnografiuli kvleva


bunebrivi kvleva-Ziebis 13 elementebi
socialuri da ganaTlebis samyaro uwesrigo adgilia, romelic savsea
winaaRmdegobebiT,

mravalferovnebiT,

kompleqsurobiT,

logikurobiT,

kavSirebiTa da wyvetebiT. is mravalSriania da advilad ar eqvemdebareba


danawevrebis process, romelic raodenobrivi kvlevebis umravlesobis
ganuyofeli

nawilia.

Tu

realurad

gvsurs

am

samyaros

gageba,

is

mTlianobaSi unda SeviswavloT da ara _ fragmentulad. wignis pirvel


TavSi iTqva, rom ganaTlebis sferoSi kvlevisadmi zogierTi midgoma
Tvisebrivi, bunebrivi da eTnografiuli kvlevis paradigmebSi erTiandeba.
am paradigmebis maxasiaTeblebia (Boas 1943; Blumer 1969; Lincoln and Guba 1985;
Woods 1992; LeCompte and Preissle 1993):

adamianebi aqtiurad qmnian situaciis iseT mniSvnelobas, anu Sinaarss,


romelic am situaciis maTeul xedvas asaxavs.

Sinaarsi socialuri situaciidan


interpretaciuli

gamomdinareobs da misi gaazreba

procesebiT

xdeba

(ixileT

http://www.routledge.com.textbooks/9780415368780 _ Tavi 7, faili 7. 1. ppt).

qceva da, aqedan gamomdinare, monacemebi socialuri situaciiT


gansazRvruli, mis konteqsts
Sinaarsobrivad

mdidaria.

aris

ukavSirdeba, maszea damokidebuli da

situaciis

gasagebad

konteqstis

gagebaa

saWiro, vinaidan situaciebi zemoqmedeben qcevasa da xedvis kuTxeze


da _ piriqiT.

realoba mravaljeradi, Sedgenili da holisturia.

Semmecnebeli

da

Sesamecnebeli

urTierTmoqmedi

da

erTmaneTisgan

ganuyofelia.
13

mTargmnelis SeniSvna: termin kvleva-Ziebas viyenebT imisaTvis, rom avsaxoT

gansxvaveba inglisurenovan terminebs: research and inquiry-s Soris. inquiry swored Tvisebriv
kvlevaSi ixmareba.

407

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

mxolod

droiT

da

konteqstiT

SezRuduli

samuSao

hipoTezebis

(ideografiuli mtkicebebis) warmoyenebaa SesaZlebeli;

yvela

erTeuli

procesSi

da

monawileobs
amitom

erTdrouli

SeuZlebelia

urTierTformirebis

mizezebisa

da

Sedegebis

erTmaneTisgan gamijvna;

kvleva-Zieba mecnieruli RirebulebiTaa SezRuduli;

kvlevaze gavlenas axdens mkvlevris Rirebulebebi, romlebic aisaxeba


problemis SerCevaSi, Sesafaseblis an strategiis arCevaSi da am
problemis,

Sesafaseblis

an

arCeuli

strategiis

formirebaSi,

SezRudvasa da fokusirebaSi.

kvlevaze gavlenas axdens paradigmis arCeva, romelsac kvleva-Zieba


problemisken mihyavs.

kvlevaze

gavlenas

warmarTavs

axdens

monacemebis

arsebuli

Segrovebasa

Teoriis
da

arCeva,

analizs

da

romelic
miRebuli

Sedegebis interpretacias.

kvlevaze

gavlenas

axdens

konteqstisTvis

damaxasiaTebeli

Rirebulebebi.

kvleva

an

TanxmobaSi

modis

RirebulebebTan

(ganmamtkicebelia

an

kongruentuli), an ewinaaRmdegeba maT (konfliqtSi Sedis maTTan).


kvlevam

azriani,

mniSvnelovani

Sedegebi

rom

mogvces,

problema,

Sesafasebeli, strategiis varianti, paradigma, Teoria da konteqsti


kongruentuli unda iyos (RirebulebebTan TanxmobaSi unda modiodes).

kvleva valdebulia, rom konteqstSi mocemuli qcevis gajerebul


aRweras iZleodes.

sazrisis,

mniSvnelobis

miniWeba

uwyveti

da

droSi

ganviTarebadi

procesia;

adamiani moqmedebisas windaxeduli, mizanmimarTuli da kreatulia.

istoria

da

biografia

kveTs

erTmaneTs

Cven

viqmniT

sakuTar

momavals, magram ara aucileblad Cvens mier arCeul situaciebSi.

408

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

socialurma kvlevam monawileTa TvaliT unda Sexedos situaciebs:


malinovskis

(Malinowski

adgilobrivebis

1922:

25)

TqmiT,

Tvalsazrisis,

samyaros

eTnografebis
maTeuli

amocanaa

xedvisa

da

cxovrebisadmi damokidebulebis wvdoma.

kvlevis instruments mkvlevari warmoadgens (Eisner 1991).

mkvlevari gamoTqvams hipoTezebs da ara amowmebs

mkvlevarma winaswar ar icis, ra daxvdeba, an ras ipovnis

adamians winaswar ganWvreta SeuZlia.

adamianuri fenomeni, rogorc Cans, ufro met pirobiT SeTanxmebebs

maT.

saWiroebs, vidre sxva romelime fenomeni.

dasabuTebas Sinaarsi (mniSvneloba) da gaazreba cvlis.

ganzogadeba

gaigeba

identificirebadi,

ara

rogorc

konkretuli

yvelafris,

garemoebebisa

aramed
da

mxolod

subieqtebis

generalizacia.

situaciebi unikaluria anu ar meordeba.

kvlevisa da qcevis procesebi iseve mniSvnelovania, rogorc _ maTi


Sedegebi.

adamianebs,

situaciebs,

movlenebsa

Sinaarsi garedan aqvT miniWebuli,

da

sagnebs

mniSvneloba,

anu

sakuTari Sinagani mniSvneloba maT

ar gaaCniaT.

socialuri kvleva bunebriv, araxelovnur, realur garemoSi unda


Catardes mkvlevris, SeZlebisdagvarad, minimaluri CareviT.

socialuri

realoba,

mravalgvari,

gamocdileba

zogjer

da

socialuri

winaaRmdegobrivi

fenomeni

interpretaciebis

SesaZleblobas iZlevian; maTze socialuri urTierTqmedebis meSveobiT


migviwvdeba xeli.

unda

aixsnas

raodenoba.

yvela

faqtori

da

ara

cvladebis

SezRuduli

409

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

monacemebis

gaanalizeba

induqciurad

xdeba,

kvlevis

procesSi

miRebuli monacemebidan gamomdinare konstruqtebiT.

Teoriis warmoqmna monacemebzea dafuZnebuli (Glaser and Strauss 1967) _


monacemebi gvTavazobs Teorias da ara _ piriqiT.
linkolni

da

guba

(1985:

37

43)

gvTavazoben

am

aqsiomebidan

gamomdinare Sedegebis CamonaTvals:

kvleva bunebriv garemoSi unda daigegmos, radgan konteqsti Zalian


zemoqmedebs Sinaarsze.

kvlevis instrumenti adamiania.

gardauvalia nagulisxmevi codnis gamoyeneba.

cnebas adamiani, rogorc instrumenti Tvisebrivi meTodebi ufro


ergeba, vidre _ raodenobrivi.

sakvlevi

sakiTxebis

srulad

dafarvis

SesaZleblobas

miznobrivi

SerCeva iZleva.

monacemebis analizi induqciuria da ara _ aprioruli da deduqciuri.

Teoriebi warmoiqmneba da ar aris winaswar SeTanxmebuli. apriorul


Teorias monacemebze dafuZnebuli Teoria anacvlebs.

kvlevis sqema droTa ganmavlobaSi yalibdeba (iseve, rogorc

icvleba

SerCeva).

kvlevis Sedegebi molaparakebis Sedegad miiRweva.

angariSis wardgenis bunebrivi formaa SemTxvevis Seswavla.

nomoTetur interpretacias idiografiuli anacvlebs.

praqtikuli gamoyeneba saorientacio, savaraudo da pragmatulia.

kvlevis fokusi gansazRvravs mis sazRvrebs.

ndobis Rirsad yofna da misi komponentebi anacvlebs sandoobisa da


validobis ufro tradiciul xedvas.
lekomti da preisli (1993) gamoTqvamen mosazrebas, rom eTnografiuli

kvleva aris procesi, romelic moicavs kvleva-Ziebis meTodebs, Sedegs da

410

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

kvlevis Semajamebel saboloo Canawers. kvleva mimarTulia Sesaswavli


kulturis

an

jgufebis,

rekonstruqciaze

(gv.

235).

SeZlebisdagvarad,
Tvisebriv

kvlevas

naTel,

TvalsaCino

ramdenime

mizani

aqvs,

magaliTad, aRwera da angariSis momzadeba, ZiriTadi cnebebis Seqmna,


Teoriis

generacia

eTnografiuli

da

kvlevis

Semowmeba.

lekomti

da

preisli

midgomebis

ramdenime

ZiriTad

(1993)

elementze

migviTiTeben:

moipoveben fenomenologiur monacemebs (LeCompte and Preissle 1993: 3).

ikvleven

da

warmoadgenen

monawileebis

msoflmxedvelobas

situaciis maTeul gansazRvrebas (Thomas 1923).

fenomens mniSvnelobas mkvlevari da monawileebi sZenen; maSasadame,


kvlevis

procesi

hermenevtikulia

da

mniSvnelobis

gamovlenazea

mimarTuli (LeCompte and Preissle 1993: 31 2).

kvlevis asagebad monawileebis konstruqtebi gamoiyeneba.

empiriuli monacemebi bunebriv garemoSi grovdeba (laboratoriebisgan


an

kontrolirebuli

situaciebisgan

gansxvavebiT,

rogorc

iseT

kvlevebSi, sadac cvladebiT manipulireben).

realuri cxovrebiseuli situaciebidan monacemebis misaRebad farTod


gamoiyeneba

dakvirvebis

(rogorc

monawilis,

ise,

aramonawilis)

sxvadasxva teqnika.

kvleva

holisturia,

anu

mTliani

fenomenebis

aRwerasa

da

interpretacias cdilobs.

aRweridan da monacemebidan midian axsnisken, mizezebis SeTavazebisken


da Teoriis generirebisken.

meTodebi

multimodaluria

da

eTnografi

meTodologiuri

yvelafrismWamelia (LeCompte and Preissle 1993: 232).


hiCkoksa da hagiss (1989: 52 3) miaCniaT, rom eTnografiuli kvleva
moicavs:

411

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

jgufis

kulturis

aRweras

da

am

kulturis

Sesaxeb

codnis

Camoyalibebas.

aqtivobebis aRweras konkretul kulturul konteqstTan mimarTebaSi


Tavad am jgufis wevrebis TvalTaxedviT;

im ZiriTadi maxasiaTeblebis CamonaTvalis Seqmnas, romelic jgufis,


an kulturis wevrobisTvis aris aucilebeli;

socialuri urTierTqmedebis paternebis aRwerasa da analizs;

Signidan axsnis uzrunvelyofas, ramdenadac es SesaZlebelia;

Teoriis SemuSavebas.
loflandi (Lofland 1971) Tvlis, rom bunebrivi meTodebi sam mTavar

kiTxvaze iZleva pasuxs:

ra maxasiaTeblebi aqvs socialur fenomens?

ra mizezebi iwvevs socialuri fenomenis warmoqmnas?

ra Sedegebi moaqvs socialuri fenomenis arsebobas?


am CarCos gamoyenebiT SegviZlia davakvirdeT: garemos, adamianebsa da

maT urTierTobas; qcevebs, moqmedebebsa da aqtivobebs; fsiqologiur


mdgomareobas; istoriebs; fizikur sagnebs (Baker 1994: 241 4).
bunebriv

da

pozitivistur

midgomebs

Soris

ramdenime

arsebiTi

gansxvavebaa, romlebzec pirvel TavSi visaubreT. lekomti da preisli


(1994: 39 44) Tvlian, rom eTnografiul midgomebs aRwera ainteresebs da
ara

winaswarmetyveleba,

induqcia

da

ara

deduqcia,

Teoriis

generacia da ara _ Semowmeba, struqtura da ara _ daTvla, subieqturi


da

ara

obieqturi

codna.

am

ukanasknelTan

mimarTebiT,

avtorebi

erTmaneTisgan ganasxvaveben orgvar midgomas: -emur-s (rogorc terminSi


fonemuri, sadac subieqturi, monawilis mier situaciisTvis miwerili
Sinaarsis,

mniSvnelobis

wvdoma

ainteresebT)

da

-etikur-s

(rogorc

terminSi fonetikuri, sadac situaciis obieqturi an mkvlevriseuli


mniSvnelobebisa da wyobis identificirebas isaxaven miznad) (LeCompte and
Preissle 1993: 45).

412

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Tumca vudsi (Woods 1992: 381) amtkicebs, rom raodenobriv da Tvisebriv


kvlevebs

Soris

arsebuli

zogierTi

gansxvaveba

gazviadebulia.

magaliTad, is ambobs, rom 70-ian wlebSi arsebobda arafris momcemi


diqotomia, rodesac raodenobrivi kvleva mkacrad hipoTetur-deduqciur
modusad (Teoriebis Semowmebad) iyo miCneuli, Tvisebrivi kvleva ki _
Teoriebis

generaciis

induqciur

meTodad.

mas

miaCnia,

rom

epistemologiuri kontrasti, romelic am or midgomas Soris arsebobs,


gadaWarbebulia,

vinaidan

Tvisebrivi

teqnikebi

Teoriebis

generaciisTvisac SegviZlia gamoviyenoT da maT Sesamowmebladac.


doberti da kurT-sqai (Dobbert and Kurth-Schai 1992: 94 5)

amtkiceben, rom

eTnografiuli midgomebi ara marto metad sistemuri gaxda, aramed isini


interesdebian

socialuri

kanonzomierebebiT

da

qcevisa

Seiswavlian

da
mas.

socialuri

eTnografebis

struqturis
amocanaa,

rom

Tanabrad Seitanon wvlili, erTi mxriv, socialuri urTierTqmedebebis


mravalferovnebis,
unikalobisa

cvalebadobis,

da

spontanobis

kreatulobis,

SeswavlaSi

individualobis,

(magaliTad,

gajerebuli

aRwerebiT) da, meore mxriv, socialur mecnierebaSi, romlis amocanaa, am


mravalferovnebaSi

moiZios

kanonzomierebebi,

wesrigi

da

modelebi.

rogorc durqhemi (1950) SeniSnavs, arsebobs socialuri faqtebi.


am xazs Tu gavyvebiT, SesaZlebelia, vifiqroT, rom eTnografiul
kvlevas
principis

SeuZlia
_

Sedarebadoba

generalizebis

mogvareba,
da

sakiTxis

romelic

gadatanadoba

aq

pozitivisturi

interpretirdeba,

(LeCompte

and

Preissle

kvlevis
rogorc
1993:

47).

Sedarebadobis SemTxvevaSi Sesaswavli jgufis maxasiaTeblebi imdenad


eqspliciturad da gasagebad unda iyos warmodgenili, rom mkiTxvelma
SeZlos

maTi

gadatanadobis

Sedareba

sxva

SemTxvevaSi

msgavs,

an

kvlevaSi

gansxvavebul

analizisTvis

jgufebTan.
gamoyenebuli

kategoriebi, jgufebis maxasiaTeblebis msgavsad, eqspliciturad unda


iyos

mocemuli,

raTa

SesaZlebeli

iyos

gakeTeba sxva jgufebTan an disciplinebTan.

mniSvnelovani

Sedarebebis

413

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

spindleri da spindleri (Spindler and Spindler 1992: 72 4) efeqturi


eTnografiebis ramdenime ZiriTad maxasiaTebels aRweren:

dakvirveba

Seesatyviseba

rogorc

im

uSualo

sadac akvirvebian qcevas, ise, am konteqstis

garemos
miRma

konteqsts,

arsebul

sxva

konteqstebsac.

hipoTezebi

adgilze,

muSaobis

procesSi,

dasakvirvebel

garemoSi

kvlevis ganviTarebasTan erTad warmoiqmneba.

dakvirveba xangrZlivia da xSirad meordeba. dakvirvebis monacemebis


sandoobis dasadgenad movlenebsa da movlenaTa seriebs erT jerze
metad akvirdebian.

dakvirvebaze

dayrdnobiT

gamotanili

daskvnebi

da

eTnografiuli

kvlevis sxvadasxva forma Signidan danaxuli realobis SeswavlisTvis


gamoiyeneba.

eTnografiuli

amocanebis

ZiriTadi

mizani

monawileebisgan

sociokulturuli codnis miRebaa, rac socialur qcevas gasagebs


xdis.

instrumentebi

da

miwodebis

kiTxvarebisTvis da a. S.

grafikebi

interviuebisTvis,

advilzeve unda iqmnebodes, dakvirvebisa da

eTnografiuli kvleva-Ziebidan gamomdinare.

Cveulebriv,

gamoiyeneba

transkulturuli,

istoriul-SedarebiTi

xedva, Tumca xSirad es nagulisxmevi daSvebaa; kulturuli variacia


(drosa da sivrceSi) bunebrivi movlenaa.

garkveuli

sociokulturuli

codna,

romelic

gavlenas

axdens

Sesaswavl qcevasa da komunikaciaze, nagulisxmevia/implicituria da


SeiZleba monawileebmac ar icodnen, an bundovnad icodnen. aqedan
gamomdinarobs,

rom

eTnografiis

erT-erTi

amocanaa,

auxsnas

mkiTxvels, Tu ras gulisxmoben informantebi, anu ra aris maTTvis


implicituri mocemuloba.

414

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

eTnografma interviuerma ar unda SezRudos, an winaswar gansazRvros


pasuxebi dasmuli kiTxvebis formulirebebiT, vinaidan informantebs
Tavad aqvT sakuTari gulubryvilo, yofiTi kulturis codna.

SeZlebisdagvarad meti monacemis mosagroveblad nebismieri teqnikuri


mowyobilobis gamoyenebaa SesaZlebeli.

monawileebma
subieqtebi

unda
da

icodnen,

maTTvis

rom

arian

cnobili

eTnografiuli

unda

iyos

mkvlevris

kvlevis
piradi,

socialuri da interaqciuli statusi.


mkvlevrisa da monawileebis urTierTformirebisa da interaqciis
pirobebSi (Lincoln and Guba 1985: 155) mkvlevari xdeba kvlevis adamianiinstrumenti,

romelic

deklarirebulTan

erTad,

nagulisxmev,

implicitur codnas eyrdnoba da iyenebs adamianis kvlevisTvis kargad


morgebul

meTodebs, magaliTad, dakvirvebas, intervius, dokumentebis

analizsa da naklebad SesamCnev, moridebul meTodebsac (Lincoln and Guba


1985: 187). adamiani-instrumentis upiratesobas qmnis misi adaptirebadoba,
reaqtiuloba, codna, sensitiur sakiTxebTan gamklavebis Zala, erTiani
suraTis

danaxvis

niWi,

atipuri

an

idiosinkrazuli

pasuxebis

naTelyofis, Sejamebis, Seswavlis, analizisa da garCevis unari (Lincoln


and Guba 1985: 193 4).
bunebrivi kvleva-Ziebis ZiriTadi formebia (Arsenault and Anderson 1998: 121;
Flick 2004):

SemTxvevis Seswavla: konkretuli epizodis an fenomenis Seswavla


realur cxovrebiseul konteqstSi.

SedarebiTi Seswavla: ramdenime SemTxvevis Sedareba mkvlevrisTvis


saintereso ZiriTadi sferoebis mixedviT.

restrospeqtuli Seswavla: fokusirdeba monawileebis biografiebze,


an

monawileebs

gaxsenebas sTxovs.

warsulSi

darCenili

movlenebisa

da

Temebis

415

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

momentaluri kadrebi: drois erT konkretul momentSi konkretuli


situaciis, movlenis an fenomenis analizi.

longituduri

Seswavla:

adamianebis

an

sakiTxebis

droSi

gaxangrZlivebuli Seswavla.

eTnografia: socialuri jgufebis da situaciebis portretuli aRwera


da maTi axsna realuri cxovrebis konteqstSi.

monacemebze dafuZnebuli Teoria: Teoriis ganviTareba fenomenebis


asaxsnelad.

Teoria

monacemebze

dayrdnobiT

iqmneba

da

ara

monacemebis mogrovebamde, winaswar warmoisaxeba an ganisazRvreba.

biografia: individualuri an koleqtiuri.

fenomenologia:

nivTebis

mniSvnelobisTvis

realuri

naTlis

mofena

xedva,
axsniT

maTi
da

ara

sazrisisa

da

taqsonomiuri

midgomebiTa da abstraqciebiT; Teoriis Camoyalibeba mkvlevrisa da


kvlevaSi monawilis dialogis meSveobiT.
bunebriv kvleva-ZiebaSi monacemebis Segrovebis ZiriTadi meTodebia
(Hammersley and Atkinson 1983):

monawilis dakvirveba;

interviu da saubari;

dokumentebi da savele Canawerebi;

angariSebi;

Canawerebi da samaxsovro SeniSvnebi.

bunebrivi kvlevis dagegmva


bunebrivi

kvlevis

dagegmvisas

mosagvarebeli

sakiTxebi

didad

ar

gansxvavdeba im sakiTxebisgan, romelTa mogvarebac sxva tipis kvlevebSi


uwevT, magaliTad, problemisa da kvlevis miznebis dadgena, kvlevis
fokusis

gansazRvra,

sandoobisa

da

kvlevis

validobis

sqemisa

sakiTxis

da

instrumentebis

mogvareba,

eTikuri

SerCeva,
sakiTxebi,

monacemebis analizisa da interpretaciis sakiTxis gadawyveta. es Temebi


saerToa

yvela

kvlevisTvis.

ufro

axlodan

Tu

SevxedavT

sakiTxs,

416

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

uolkoti

(Wolcott

1992:

19)

Tvlis,

rom

naturalistma

mkvlevrebma

dakvirvebis, kiTxvebis dasmisa da gadaxedvis etapebs anu, rogorc is


ambobs,

gamocdilebis

miRebas,

Ziebasa

da

Seswavlas

unda

miaqcion

gansakuTrebuli yuradReba. bunebriv kvlevaSi SesaZlebelia kvleva-Ziebis


procesSi gasavleli etapebis ufro detalurad aRwera (Hitchcock and
Hughes 1989; 57 71; Bogdan and Bilken 1992; Lecompte and Preissle 1993). qvemoT
warmodgenilia is TerTmeti etapi, romelsac mkvlevari gadis bunebrivi
kvlevisas. SemdgomSi TiToeuli maTgani detalurad aris ganxiluli
(ixileT http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 7, faili 7. 2.
ppt):
1. sakvlevi velis gansazRvra;
2. eTikuri sakiTxebis mogvareba;
3. gadawyvetilebis miReba SerCevis Sesaxeb;
4. rolis morgeba da konteqstSi Sesvla;
5. informantebis moZieba;
6. urTierTobebis Camoyalibeba da SenarCuneba sakvlev velSi;
7. monacemebis Segroveba adgilze;
8. monacemebis Segroveba velis gareT;
9. monacemebis analizi;
10. velis datoveba;
11. angariSis dawera.
es etapebi gaJRenTilia mTeli rigi sakiTxebiT, romlebic gavlenas
moaxdens kvlevaze, maT Sorisaa:

pirovnuli sakiTxebi: mkvlevris simpaTiebi disciplinis konkretuli


Temebisadmi,

misi

hiCkoki

hagisi

da

subieqturi
(1989:

56)

damokidebulebebi
miuTiTeben,

rom

da

maxasiaTeblebi.

savele

samuSaos

warmoebisas arsebobs garkveuli seriozuli daZabuloba imis gamo,


rom masSi mkvlevars sakuTari emociebi, damokidebulebebi, rwmenebi,
Rirebulebebi da maxasiaTeblebi Seaqvs. praqtikulad, rac ufro metad

417

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

xdeba

ase,

miT

ufro

naklebia

monawileebis

Tvalsazrisebisa

da

Sinaarsebis wvdomis albaToba.

ra saxiT miiRebs mkvlevari monawileobas _ ra rols

moirgebs da

rogor CaerTveba konteqstSi.

mxardaWeris

sakiTxebi:

gaiTavisebs

Sesaswavli

problemebs
axasiaTebs

da

maTi

kvlevis

rodis

aris

jgufis

wevrebis

miznebis

dasawyissa

mosalodneli,
emociebs,

miRwevaSi
da

rom

sazrunavsa

CaerTveba.

dasasruls,

mkvlevari

es

rodesac

da

xSirad

mkvlevari

jgufis kanonieri warmomadgenelia.

roluri urTierTobebi.

sazRvrebis dacva kvlevaSi.

wonasworoba distanciasa da CarTulobas Soris.

eTikuri sakiTxebi.

refleqsuroba.
refleqsuroba

aRiarebs,

rom

mkvlevrebi

gardauvlad

arian

im

socialuri samyaros nawili, romelsac ikvleven (Hammersley and Atkinson


1983: 14) da es samyaro, faqtiurad, ukve aqtorebis mier interpretirebuli
samyaroa, rac arRvevs obieqturi realobis cnebas. mkvlevrebi arian
samyaroSi da ikvleven am samyaros. isini sakuTari biografiebiT Sedian
sakvlev

situaciaSi

TandaswrebiT.

da

monawileebi

refleqsiuroba

moiazrebs,

garkveulad
rom

iqcevian

mkvlevrebma

maTi

kvlevis

procesSi gaacnobieron da gaxsnan sakuTari Tavi da ecadon, gaigon


sakuTari roli, an gavlena. mkvlevris efeqtis ganeitralebis nacvlad
(rac praqtikulad SeuZlebelia, vinaidan mkvlevari im samyaros nawilia,
romelsac ikvlevs), mkvlevrebi dRis Suqze unda rCebodnen, rac sarkis

418

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

TviTobis 14

quliseul

(1902)

cnebas

exmianeba.

rogorc

hamersli

da

atkinsoni (1983) amboben:


is [mkvlevari] par excellencekvlevis instrumentia. is faqti, rom qceva da
damokidebulebebi xSirad konteqstidan konteqstSi stabilurad gadadis, da
mkvlevars

SeuZlia,

monawileoba

miiRos

konteqstis

formirebaSi,

centraluri xdeba analizisTvis . . . Teoriebi, romlebsac adamianebis qcevis


asaxsnelad

vqmniT,

Cveni,

rogorc

mkvlevris,

sakuTari

aqtivobebis

relevanturic unda iyos.

(Hammersley and Atkinson 1983: 18 19)


marTlac refleqsuri mkvlevari kargad gaacnobierebs, Tu rogor
ayalibebs

kvlevas

misi

seleqciuroba,

aRqma,

warsuli,

induqciuri

procesebi da paradigmebi. isini kvlevis instrumentebia. makkormiki da


jeimsi

(1988:

191)

dasaZlevad

amtkiceben,

mkvlevrebi

monawileebTan

TavianT

rom

zustad

reaqtiulobis

da

uwyvetad

urTierTqmedebas,

refleqsiurobiT
unda

sakuTar

daakvirdnen

reaqciebs,

rolebs,

mikerZoebasa da sxva Temebs, romlebmac SeiZleba imoqmedos kvlevaze. es


Tema

ufro

srulad

triangulaciisa

da

ganvixileT

mexuTe

respondentis

TavSi,

mier

rodesac

validobis,

validaciis

sakiTxebze

vsaubrobdiT.
linkolni da guba (1985: 226 47) bunebrivi kvlevebisTvis kvlevis
sqemis aT elements gamoyofen:
1. kvleva-Ziebis fokusis gansazRvra;
2. gansazRvra, ergeba Tu ara paradigma fokuss;
3. gansazRvra,

ergeba

Tu

ara

kvlevis

paradigma

arsebul

Teorias,

romlis farglebSic unda ganxorcieldes kvleva;


4. gansazRvra, Tu sad da visgan unda moipovebodes monacemebi;
5. kvlevis Tanmimdevruli fazebis gansazRvra;
14

Sinaarsis redaqtoris SeniSvna: qulis es cneba niSnavs, rom pirovneba socializaciis

procesSi yalibdeba da sakuTari Tavis (TviTobis) aRqma damokidebulia socialur


interaqciebze

419

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

6. instrumentebis SerCeva;
7. monacemebis Segrovebisa da Caweris wesebis dagegmva;
8. monacemebis analizis procedurebis dagegmva;
9. organizebis dagegmva:

mTeli proeqtis organizebis gaazreba winaswar;

sakvlev velSi Sesvlamde misi monaxulebis organizeba;

velSi yofnisas iq moZraobis organizeba;

velis monaxulebis Semdgomi aqtivobebis organizeba;

kvlevis dasrulebis organizeba.

10. kvlevis ndobis Rirsad yofnis dagegmva.


es elementebi bunebrivi kvlevis dagegmvis Tanmimdevrul, etapobriv
midgomad SeiZleba dalagdes (magaliTisTvis ixileT Schatzman and Strauss
1973; Delamont 1992).

spradli (Spradley 1979)

Semdeg

etapebs

asaxelebs:

kulturis Sesaxeb monacemebis Segroveba, kulturis Sesaxeb monacemebis


analizi;

eTnografiuli

hipoTezebis

formulireba;

eTnografiuli

kvlevis dawera srul, TerTmetetapian models am TavSi cota mogvianebiT


SemogTavazebT.
kvlevis

sxva

saxeebis

msgavsad,

bunebriv

da

Tvisebriv

meTodebs

kiTxvebis formulireba sWirdeba, romlebic gasagebi da arabundovani,


magram

kvlevis

procesSi

momxdari

cvlilebisadmi

Ria

unda

iyos.

strausi (1987) maT uwodebs generaciul kiTxvebs, romlebic kvlevis


mimarTulebis, sawyisi hipoTezisa da monacemebis mogrovebis arealis
stimulirebas axdens, Tumca ar gamoricxavs kvlevis winsvlasTan erTad
modifikaciis SesaZleblobebs. unda SenarCundes balansi erTi mxriv,
Zalian zogad kiTxvebs, romlebic arc erTi konkretuli mimarTulebiT
ar warmarTavs kvlevas da Zalian viwro kiTxvebs Soris, romlebic axali
mimarTulebebisken ketavs gzas (Flick 2004: 150).
mailsi

da

hubermeni

(1994)

Tvisebrivi

ganasxvaveben:

farTosa

da

viwros.

gansazRvruli

cnebebi

da

kvlevis

farTo

kvlevis
kvlevis

sferoebia

da,

sqemis
sqemaSi

or

tips

farTod

faqtiurad,

Riaa

420

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

meTodologiis cvlilebebisTvis. avtorebi Tvlian, rom aseTi sqema maSin


aris

gamosadegi,

rodesac

mkvlevari

gamocdilia

da

axal

sferos

ikvlevs, an axal konstruqtebs qmnis, rac glazerisa da strausis (1967)


moqnilobasa

da

Teoriuli

SerCevis

Riaobas

uaxlovdeba.

amis

sapirispirod, viwro kvlevis sqema viwrod ayalibebs kvlevis kiTxvebs da


winaswar

sazRvravs

cvlilebas.

procedurebs,

avtorebis

azriT,

romlebic

aseT

sqemas

naklebad
maSin

eqvemdebareba

moaqvs

sargebeli,

rodesac mkvlevari ar aris gamocdili, kvleva konkretul specifikur


sakiTxebs, konstruqtebs, jgufebs an individebs ikvlevs, an rodesac
kvleva aSkarad xanmoklea.
miuxedavad

imisa,

monacemebidan

rom

bunebriv

momdinareobs,

es

ar

kvlevaSi

Temebi

amcirebs

da

kvlevis

Teoriebi
kiTxvebis

Rirebulebas. fliki (Flick 1998: 51) Tvisebriv kvlevaSi sami tipis kvlevis
kiTxvebs gvTavazobs, romlebic Seexeba: (1) mdgomareobis, maTi mizezebisa
da SenarCunebis meqanizmebs; (2) am mdgomareobis cvlilebis procesebisa
da Sedegebis aRweras; (3) imas, Tu ramdenad gamodgeba es kiTxvebi
hipoTezebis
hipoTezebisa

an

daSvebebis

da

daSvebebis

mxardasaWrad

an

generaciisTvis

uarsayofad,
(generaciuli

an

axali

kiTxvebi,

rogorc zemoT movixsenieT).

saWiroa Tu ara hipoTeza Tvisebriv kvlevaSi?


pirvel TavSi aRvniSneT, rom pozitivisturi midgomebi, Cveulebriv,
winswar formulirebul hipoTezebs amowmebs. aseve, vTqviT, rom bunebrivi
da Tvisebrivi midgomebis ganmasxvavebeli niSani hipoTetur-deduqciur
paradigmaze uaris Tqmaa (magaliTad, Meinefeld 2004: 153), kerZod, imitom,
rom aRiarebulia mkvlevris gavlena kvlevaze da imitom, rom kvleva
gacilebiT

metad

Ria

da

ganviTarebadia

Tvisebriv

midgomebSi.

meinefildi (2004) iseT klasikur Sromebs iSveliebs, rogoricaa uaitis


(1955) Street Corner Society

da gamoTqvams mosazrebas, rom SeuZlebelia

hipoTezis winaswar gansazRvra, ganurCevlad imisa, surs es mkvlevars Tu


ara, vinaidan codnas winaswar ver ivaraudeb. glaseri da strausi (1967)

421

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Tvlian, rom mkvlevrebi Segnebulad unda ganTavisufldnen yovelgvari


winaswari

codnisgan;

imasac

ki

amboben,

rom

winaswar

literaturis

gacnobac ki SeuZlebelia, vinaidan gaurkvevelia, wakiTxuli relevanturi


aRmoCndeba Tu ara _ monacemebi Tavad metyvelebs sakuTar Tavze. Teoria
kvlevis saboloo punqtia da ara _ sawyisi.
unda

gvaxsovdes,

rom

mkvlevris

sakuTari

interesebi,

codna

da

biografia win uswrebs kvlevas da amitom, SesaZlebelia, rom Tvisebriv


kvlevaSi ar gamoiTqvas sawyisi

hipoTeza, Tumca kvlevis Tavdapirveli

dafuZneba moiazrebs interesis sferoSi Semaval konkretul Temas, anu


kvleva da samizne monacemebi ar aris Teoriisgan damoukidebeli; codna
ar aris Teoriisgan damoukidebeli. faqtiurad, glaseri da strausi
(1967) aRiareben, rom maT winaswari codniTY daiwyes TavianT kvleva,
romelSic gardacvalebis process Seiswavlidnen.
aq aSkara winaaRmdegobaa: erTi mxriv, Tvisebriv kvlevaSi sawyisi
hipoTezis uaryofisken mowodebaa da, meore mxriv,

aRiareba, rom yvela

kvleva Teoriis garkveuli winaswari codniT iwyeba, romelic dasabams


aZlevs mas. am winaaRmdegobis daZlevis gza, marTalia, jerjerobiT
Canasaxovan

formaSia,

magram,

SesaZloa,

ramdenime

sferoSi

mainc

aRmoCndes. aq Sedis: monacemebis Riaoba (Meinefeld 2004: 156 7); winaswari


daSvebebisa

da

poziciis

SecvlisTvis

mzaoba;

gancxadeba

imisa,

Tu

ramdenad SeiZleba imoqmedos kvlevaze mkvlevris winaswarma codnam (anu


refleqsiurobam);

hipoTezebis

pirobiTobis

gacnobiereba;

kvlevis

gamoyenebiT hipoTezis formulirebisTvis mzaoba; da, rogorc ukiduresi


pozicia, gacnobiereba da aRiareba imisa, rom hipoTeza SeiZleba mxolod
imdenad iyos Tvisebrivi kvlevis nawili, ramdenadac is raodenobrivi
kvlevis nawilia.

422

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Tvisebrivi kvlevis maxasiaTeblebi da etapebi


efeqtur Tvisebriv kvlevas ramdenime maxasiaTebeli aqvs (Cresswell 1998:
20 2) da maTi danaxva SesaZlebelia Tvisebrivi kvlevis Sefasebisas. es
maxasiaTeblebia:

gamokvlevaSi monacemebis mosapoveblad zusti da mravalgvari meTodi


gamoiyeneba.

gamokvleva

Tvisebrivi kvlevis

bunebisa

da

daSvebebis

farglebSi

warmoebs.

kvleva-Zieba ZiriTadi Tvisebaa da erTi an meti tradiciis Sesatyvisad


SeiZleba,

warmoebdes

fenomenologia,

(magaliTad,

SemTxvevis

Seswavla,

biografia,

eTnografia,

monacemebze

dafuZnebuli

Teoria).

kvlevis proeqti Temaze an problemaze erTi fokusiT iwyeba da ara


_ cvladebs Soris mizez-Sedegobrivi mimarTebis Sesaxeb hipoTeziT, an
winaswari

daSvebiT.

urTierTmimarTeba

SeiZleba

SemdgomSi

ganviTardes, magram es Ria sakiTxia.

gansazRvrulia gadamowmebis kriteriumebi,

angariSi iwereba zustad

da zedmiwevniT.

damajerebloba saWiroa imdenad, rom mkiTxvels SeeZlos aRweril


situaciaSi Tavis warmodgena.

monacemebis gaanalizeba sxvadasxva doneze xdeba, isini mravalSriania.

naweri itacebs mkiTxvels da, damajereblobisa da sizustis fonze,


savsea moulodneli wvdomebiT.

etapi 1: sakvlevi velis gansazRvra


bogdani da bikleni (1992: 2) Tvlian, rom kvlevis kiTxvebi Tvisebriv
kvlevaSi ar Semoifargleba mxolod cvladebis operacionalizaciiT,
rogorc pozitivistur paradigmaSi. piriqiT, kvlevis kiTxvebi in situ_
adgilze yalibdeba arsebuli situaciebis pasuxad, anu Temas mTeli
Tavisi

kompleqsurobiT

bunebriv

garemoSi

ikvleven.

veli,

rogorc

423

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

arseno da andersoni (Arsenault and Anderson 1998: 125) amboben Tvisebriv


kvlevaSi

farTo

mniSvnelobiT

gamoiyeneba

da

ubralod

fenomenis

adgilmdebareobas aRniSnavs.
zogierT Tvisebriv kvlevaSi sakvlevi sferos

SerCevaze gavlenas

axdens kvlevis miznebi, saWiroeba, kvlevisTvis biZgis mimcemi,

kvlevaSi

wamoweuli problema da kvlevis kiTxvebi da qvekiTxvebi. zog Tvisebriv


kvlevaSi ki es elementebi SeiZleba mxolod mas Semdeg Camoyalibdes,
rac mkvlevari garkveul dros Tavad gaatarebs sakvlev velSi.

etapi 2: eTikuri sakiTxebis mogvareba


dili da misi kolegebi (Deyle et al. 1992: 623) gamoyofen ramdenime
ZiriTad

eTikur

sakiTxs,

romlebic

gaTvaliswinebuli

unda

iqnas

kvlevaSi:
rogor

waradgens

warudgens

sakuTar

mkvlevari
Tavs?

sakuTar

ramdenad

Tavs

eTikurad

sakvlev

velSi?

gamarTlebulia

vis
sxva

adamianad Tavis moCveneba im codnis misaRebad, romelsac sxva gziT ver


miiRebda da im adgilebSi mosaxvedrad, sadac sxva SemTxvevaSi ver
moxvdeboda an ver darCeboda?
aq

ramdenime

sakiTxia.

pirvelia

informirebuli

Tanxmobis

Tema

(monawileobisTvis da gaxsnisTvis), unda miviRoT Tu ara monawilis


Tanxmoba (aseve, ixileT LeCompte and Preissle 1993: 66). amas sxva msjelobamde
mivyavarT

faruli Tu Ria kvleva. erTi mxriv, arsebobs Zlieri

argumenti informirebuli Tanxmobis sasargeblod, Tumca, rac ufro meti


ician monawileebma kvlevis Sesaxeb, miT naklebad bunebrivad SeiZleba
iqceodnen (LeCompte and Preissle 1993: 108), xolo bunebrioba, TavisTavad
cxadia, rom bunebrivi paradigmis ZiriTadi kriteriumia.
miCeli (1993) saubrobs dilemaze, romelic mkvlevris winaSe dgas: man
unda gadawyvitos, faruli kvleva awarmoos, Tu Ria. is ambobs, rom
informirebuli
formebis

Tanxmobis

arCevamde

sakiTxma

migviyvanos,

SeiZleba

iseTi

kvlevis

formebis,

sadac

konkretuli
mkvlevrebs

SeuZliaT sakvlevi fenomenis gakontroleba. amiT gamoiricxeba kvlevis

424

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

sxva saxeebi, sadac monawileebi moqmedeben naklebad kontrolirebulad,


naklebad

prognozirebulad

da

dadgenili wesiT, sadac

maT droTa

ganmavlobaSi realurad SeuZliaT kvlevaSi CarTva, an kvlevis datoveba.


is amtkicebs, rom realur socialur samyaroSi kvlevis mniSvnelovani
sferoebi xelmiuwvdomeli iqneba, Tu informirebuli Tanxmobis miRebas
vecdebiT, magaliTad, sazogadoebis marginaluri jgufebis, an upovarTa
kvlevisas. Tavad monawileebisTvisaa ukeTesi kvlevis saidumlod Senaxva,
vinaidan Tu ase ar moxda, maSin SesaZloa, mniSvnelovani samuSao ar
Sesruldes

da

saidumloebad

is

mniSvnelovani

darCes;

es

saidumlo

sazogadoebis

da

(Mitchell
Tavad

1993:

54)

monawileebis

legitimur interesebSi Sedis. miCeli saidumlod Senaxvis seriozul


SemTxvevas

aRwers

mkvlevarma

amtkicebs,

SeiZleba

privilegirebul
sazogadoebis

da

da

Tavi

informirebuli

daiZvrinos

SeWidul

Tvalisgan

rom

jgufebTan

surT

Tavis

TanxmobiT

Zalauflebis
Sexvedrisgan,

dacva.

mqone,

romelTac

gasaidumloeba

da

informirebuli Tanxmoba sakamaTo Temebia. amitom mkvlevrebma Tavad


unda

gadawyviton,

ras

erTguleben

(LeCompte and Preissle 1993: 106),

da

magaliTad,

ra

pasuxismgeblobebi

risi

codnis

ufleba

aqvT
aqvs

sazogadoebas da risi saidumlod datovebis ufleba _ individs (Morrison


1993; De Laine 2000: 13).
lekomti da preisli (1993) miuTiTeben, rom faruli da Ria kvlevis
sakiTxTan erTad,
unda

monawilisTvis riskisa da mowyvladobis problemebic

ganixilebodes.

monawilisTvis

riskisa

da

zianis

miyenebis

asarideblad garkveuli zomebis miRebaa saWiro (principi ar avno _


primum non nocere). bogdani da bikleni (1992: 54) afarToeben ganxilvis
areals da monawileTa uxerxul mdgomareobaSi Cayenebisa da zianis
sakiTxebic SemoaqvT. mowyvladobis sakiTxi gansakuTrebiT mwvaved dgas,
rodesac kvlevaSi monawileebs SezRuduli aqvT arCevanis Tavisufleba,
magaliTad,

asakis,

janmrTelobis,

socialuri

SezRudvebis,

maTi

cxovrebis stilis (magaliTad, kriminalSi monawileobis), socialuri

425

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

miuReblobis da Cagvris (magaliTad, Zaladobis, Zaladobrivi danaSaulis


msxverplni) gamo (Bogdan and Biklen 1992: 107). rogorc avtorebi amboben,
monawileebi iSviaTad arian kvlevis iniciatorebi, amitom maTi dacva
mkvlevris

valdebulebaa.

mkvlevrisa

da

kvlevis

monawileebis

urTierTobebi iSviaTad aris simetriuli Zalauflebis mxriv, xSirad


xdeba,

rom

meti

Zalauflebis,

informaciisa

da

ikvleven imaT, vinc moklebulia am yvelafers an

resursebis

mqoneni

flobs, magram ufro

naklebi odenobiT.
xSirad dacvis standartul meTods konfidencialobis garantia, anu
monawileebis

namdvili

saxelebisa

da

sxva

saidentifikacio

maxasiaTeblebis gaumJRavnebloba warmoadgens. bogdani da bikleni (1992:


106) amas anonimurobas adareben, rodesac vinaoba imitom ar mJRavndeba,
rom marTlac ucnobia. amasTan, dgeba amocnobisa da Tvalis devnebis
sakiTxebi. monawileebma SeiZleba Tavad amoicnon sakuTari Tavi kvlevis
angariSSi, Tumca sxvebma ver SeZlon es. amas ukavSirdeba monacemebisa da
Sedegebis kuTvnilebis, gacemuli Sedegebis kontrolisa (vis da rodis)
da

monawilis

mier

kvlevis

Sedegebze

vetos

dadebis

uflebis

gansazRvris sakiTxebi. patriki (1973) am sakiTxis ukidures variantze


miuTiTebs: is, rogorc mkvlevari, glazgos bandaSi yofnisas Tavad gaxda
mkvlelobis

mowme.

dilema

naTelia

policiaSi

wasuliyo

da

ganecxadebina mkvlelobis Sesaxeb (da amiT gamoeaSkaravebina Tavi da


safrTxeSi Caeyenebina sakuTari sicocxle), Tu gaCumebuliyo da farul
mkvlevrad darCeniliyo.
bogdani
subieqtebis,

da

bilkeni

pativiscemis

(1992:

54)

saWiroebas,

amateben

monawileebis,

romlebic

ar

arian,

rogorc
ubralod,

sakvlevad mosaxmari da Semdeg gadasayreli obieqtebi. masoni (Mason 2002:


41)

Tvlis,

organizaciebi,

rom

mniSvnelovania,

praqtikebi

da

mkvlevarma
mxareebi,

gaiTvaliswinos
romlebic

is

SeiZleba

dainteresebuli iyvnen kvleviT an ganicdidnen mis zemoqmedebas da, aseve,


mxedvelobaSi miiRos yvela dasmul kiTxvaze pasuxebis gavlena kvlevis

426

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

warmoebaze, angariSis momzadebasa da gavrcelebaze. eTikis sakiTxebi


meore da mexuTe TavebSi ganvixileT da mkiTxvels vurCevT, rom mimarTos
am Tavebs.

etapi 3: SerCevis Sesaxeb gadawyvetilebis miReba


idealur variantSi mkvlevars jgufis mTlianad Seswavla SeeZleboda.
aseTi

SemTxveva

institutebi,

iyo

romelic

gofmanis
exeba

(Goffman

naSromSi

1968)

saavadmyofoebs,

cixeebs

da

mTliani
policias.

analogiuri gamocdileba hqondaT anTropologebs, rodesac calkeul


izolirebul Temebs, an tomebs swavlobdnen. dRes es iSviaTad aris
SesaZlebeli,

vinaidan

aseTi

jgufebi

aRar

arian

izolirebuli,

an

Caketili. aqedan gamomdinare, mkvlevari SerCevis sakiTxis winaSe dgeba,


anu, man ise unda SearCios adamianebi, rom isini ufro farTo jgufs
warmoadgendnen (nebismierad gansazRvruls). mkvlevarma unda gansazRvros
is

jgufebi,

visTvisac

adekvaturia

kvlevis

kiTxvebi,

kvlevisTvis

mniSvnelovani konteqstebi, saWiro drois Sualedi da misTvis saintereso


mosalodneli

artefaqtebi.

sxva

sityvebiT,

aucilebelia

gadawyvetilebebis miReba adamianebis SerCevis, konteqstebis, sakiTxebis,


vadebis, artefaqtebisa da monacemebis wyaroebis Taobaze.
zogierTi saxis kvlevaSi SerCeva dasawyisSive gansazRvrulia, Tumca
SeiZleba moxdes SerCevis kvdomis gamo

(magaliTad, adamianebi toveben

kvlevas). amas problemurad miiCneven. eTnografiuli kvleva amas bunebriv


procesad aRiqvams da ara _ mosabezreblad. adamianebi kvlevaSi modian
da midian. es gavlenas axdens arCevanze _ Catardes erTi sinqronuli
kvleva

drois

erT

momentSi,

Tu

upiratesoba

mieniWos

diaqronul

kvlevas, rodesac movlenebsa da qcevebs droTa ganmavlobaSi akvirdebian


da

situaciebs

SesaZleblobas.

utoveben

Secvlis,

eTnografiul

ganviTarebisa

kvleva-ZiebaSi

SerCeva

da

warmoqmnis

cvalebadi

da

situaciuria da ara _ dasawyisidanve gansazRvruli. is icvleba da


viTardeba droSi. vnaxoT, rogor SeiZleba moxdes es.

427

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

lekomti da preisli (1993: 82 3) miuTiTeben, rom eTnografiuli


meTodebi sxvadasxva mizezis gamo gamoricxaven statistikur SerCevas. es
mizezebia:

ucnobia populaciis maxasiaTeblebi;

jgufSi ar aris sazRvrebis TvalsaCino markerebi (kategoriebi an


stratebi);

ganzogadebadoba _ statistikuri meTodebis mizani _ ar warmoadgens


eTnografiuli kvlevisF aucilebel mizans;

SerCevaSi SesaZloa Tanabrad ar gadanawildes misi maxasiaTeblebi;

mTliani

SerCevis

maxasiaTeblebis

mxolod

erTi

an

ori

jgufi

SeiZleba iyos mniSvnelovani;

mkvlevrebs SeiZleba xeli ar miuwvdebodeT mTel populaciaze;

SerCevis

zogierTi

wevri

SeiZleba

ar

iyos

im

populaciis

warmomadgeneli, romlidanac ganzraxuli iyo SerCevis aReba.


aqedan

gamomdinare,

dafuZnebuli

SerCeva

maxasiaTeblebis,
romlebsac

anu

yuradReba

saWiroa

sxva

mkvlevrisgan
kriteriumebis
unda

mieqces

im

tipis

SerCevebi.

Tvisebebis,

kriteriumze

faqtorebisa

da

winaswar

gansazRvras

moiTxovs,

kvlevaSi.

Sesabamisad,

mkvlevris

amocanaa, uzrunvelyos, rom es kriteriumebi warmodgenili iyos aRebul


SerCevaSi (stratificirebuli SerCevis ekvivalenti). arsebobs SerCevis
sxva

formebic

(ganxilulia

meoTxe

TavSi),

romlebic

gamosadegia

eTnografiul kvlevaSi (Bogdan and Biklen 1992: 70; LeCompte and Preissle 1993: 69
83). es formebia:

xelmisawvdomi

SerCeva:

SesaZleblobis

SerCeva,

xelmisawvdomi

adamianebidan arCeva.

kritikuli SemTxvevis SerCeva: magaliTad, adamianebi, romlebTanac


mkvlevrisTvis saintereso Temebi an maxasiaTeblebi mTeli sisruliT,
an maTi qcevisTvis ukiduresad mniSvnelovani formiT vlindeba.

428

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

maxasiaTeblis normis identificireba: rodesac dadgenilia mocemuli


maxasiaTeblis ukiduresi gamovlinebebi da maTi sazRvrebi.

tipuri

SemTxvevis

maxasiaTeblebis

SerCeva:

profili,

identificirdeba

romelic

Cveulia

Tvisebebis

saSualo,

an

tipuri

pirovnebisTvis, an SemTxvevisTvis da SerCevas axdenen am Cveulebrivi


adamianebisgan, an SemTxvevebisgan.

unikaluri

SemTxvevis

SerCeva:

identificirdeba

erTi

an

meti

kriteriumis mixedviT iSviaTi, ganumeorebeli, an ucnauri SeTxvevebi


da maTgan xdeba SerCeva. ra maxasiaTeblebiT da TvisebebiTac ar unda
hgavdes individi sxvebs, is erTi an ramdenime konkretuli Tviseba an
maxasiaTebeli mainc gamoarCevs mas.

reputaciis SemTxvevis SerCeva: kritikuli SemTxvevisa da unikaluri


SerCevis

varianti,

rodesac

mkvlevari

SerCevas

axdens

garkveuli

sferos eqspertis rekomendaciis safuZvelze.

zvavisebri SerCeva: sxva respondentebis mozidva pirveli respondentis


rCeviT da rekomendaciiT.
patoni (1980) gamoyofs SerCevis ramdenime tips, romelic gamosadegia

bunebriv kvlevaSi, maT Sorisaa:

eqstremaluri/deviaciuri SemTxvevebis SerCeva: uCveulo SemTxvevebis


Sesaxeb informaciis misaRebad iseTi SemTxvevebis aReba, romlebic
SeiZleba gansakuTrebiT problemuri, an naTlis momfeni iyos.

zvavisebri SerCeva: rodesac erTi monawile uzrunvelyofs Semdgom


monawileebTan wvdomas da a.S.

maqsimaluri cvalebadobis mqone SerCeva: mowodebulia unikaluri


cvlilebebis diapazonis dasafiqsireblad; es cvlilebebi xSirad imis
Sedegia,

rom

gamosadegia,

adamianebs
Tu

kvleva

uwevT
miznad

gansxvavebul
isaxavs

pirobebTan

konkretuli

Segueba.

fenomenis,

an

fenomenebis cvalebadobis, diapazonisa da paternebis dadgenas (Ezzy


2002: 74).

429

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

intensiurobis

mixedviT

SerCeva:

damokidebulia

imaze,

Tu

mkvlevrisTvis saintereso romeli maxasiaTeblebi Cans, an vlindeba.

kritikuli SemTxvevebis SerCeva: SesaZlebelia misi gamoyeneba sxva


SemTxvevebSic: Tu informacia WeSmaritia kritikuli SemTxvevebisTvis
(magaliTad, rodesac yvela faqtori saxezea), maSin, mosalodnelia,
rom is sxva danarCeni SemTxvevebisTvisac WeSmariti iqneba.

politikurad

mniSvnelovani,

an

sensitiuri

SemTxvevebis

SerCeva:

yuradRebis mipyroba konkretul SemTxvevaze.

xelmisawvdomi

SerCeva:

mkvlevars

azogvinebs

dros,

fulsa

da

naklebad damyoli monawileebis moZebnaze daxarjul Zalisxmevas.


am CamonaTvals SegviZlia davamatoT mailsisa da hubermanis mier
dasaxelebuli SerCevis tipebi (1994: 28):

homogenuri

SerCeva:

fokusirdeba

msgavsi

maxasiaTeblebis

mqone

jgufebze.

Teoriuli

SerCeva:

romelsac

qvemoT

gamoiyeneba
ganvixilavT,

monacemebze
rodesac

dafuZnebul

monawileebs

TeoriaSi,

arCeven

maTi

unaris gamo, wvlili Seitanon Teoriis SemuSavebaSi.

damadasturebeli da uarmyofeli SemTxvevebi: hgavs eqstremalur da


deviaciur SemTxvevebs, romelzec patoni (1980) miuTiTebs. gamoiyeneba
wesidan

gamonaklisebis

mosaZieblad,

ramac

SeiZleba,

wesis

modifikaciamde migviyvanos.

SemTxveviTi miznobrivi SerCeva: rodesac potenciuri SerCeva Zalian


didia, SeiZleba ufro mcire moculobis qveSerCevebis gamoyeneba da am
dros mainc narCundeba garkveuli ganzogadebadoba.

stratificirebuli miznobrivi SerCeva: gamoiyeneba qvejgufebisa da


stratebis identificirebisTvis.

kriteriumis

mixedviT

SerCeva:

irCeva

yvela,

vinc

akmayofilebs

mocemuli jgufis, an klasis wevrobis garkveul dadgenil kriteriums.

430

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

SesaZleblobis

SerCeva:

aseTi

SerCeva

moulodneli

movlenebis,

iniciativebis, ideebis, Temebis upiratesobiT sargeblobs.L


mailsi da hubermani (1994) Tvlian, rom am strategiebis gamoyeneba
SeiZleba rogorc cal-calke, ise _ kombinirebuli saxiT da maT ase
gamoyenebas triangulaciaSi Seaqvs wvlili.
qvemoT SerCevis or kategorias ganvixilavT: pirvelad informantebs
da

meorad

informantebs

akmayofileben

SerCevis

(Morse 1994: 228)

kriteriumebs

anu

da

maT,

maT,

vinc

vinc

sruliad

avseben

am

kriteriumebis SerCevas.
linkolni da guba (1985: 201 2) aRweren mniSvnelovan gansxvavebas,
romelic arsebobs tradiciuli da bunebrivi kvlevis sqemebs Soris.
tradiciuli kvleva msgavsebebis gamovlenasa da ganzogadebis miRwevazea
orientirebuli,
imdenad

xolo

bunebrivi

mravalferovani

kvlevis

wvrilmanebis,

mizani

informaciulobaa

detalebis

mopoveba,

rom

SesaZlebeli iyos TiToeuli SemTxvevis unikalobisa da individualobis


warmoCena.

braldebas,

naklovanebebidan

rom

gamomdinare,

bunebrivi
ver

axerxebs

kvleva-Zieba,

SerCevis

ganzogadebas,

avtorebi

pasuxoben, rom es gardauvalia, magram _ trivialuri; erTi sityviT,


umniSvneloa.
SerCevis sakiTxTan dakavSirebiT odnav ufro radikalur pozicias
ikavebs patoni (1980: 184) da ambobs, rom Tvisebriv kvlevaSi SerCevis
moculobisTvis wesebi ar arsebobs . SerCevis moculoba damokidebulia
imaze, Tu risi codna surs mkvlevars, kvlevis miznebze, ra iqneba
gamosadegi, sando da risi gakeTebaa SesaZlebeli arsebuli resursebiT,
magaliTad,

dro,

fuli,

adamianebi,

mxardaWera

es

yvelaferi

mniSvnelovani gaazrebis sagania damwyebi mkvlevrisTvis.


ezi

(Ezzy 2002: 74)

aqcents

Teoriuli

SerCevis

cnebaze

akeTebs,

romelsac glaseri da strausi (1967) gvTavazoben, da ambobs, rom kvlevis


sxva formebisgan gansxvavebiT, Tvisebrivi kvlevis dawyebisas SeiZleba
yovelTvis

zustad

ar

icodnen,

Tu

vin

unda

SearCion

da

SerCeva

431

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

adgilze, kvlevis winsvlis procesSive ganisazRvros. Teoriuli SerCeva


monacemebTan erTad iwyeba da Sedegad miRebuli suraTis Sefasebis
safuZvelze mkvlevari iRebs gadawyvetilebas, ra mimarTulebiT wavides
Camoyalibebis procesSi myofi Teoriis gansaviTareblad (Glaser and Strauss
1967: 45). am sakiTxs ufro detalurad 23-e TavSi ganvixilavT.
individebs da jgufebs imitom irCeven, rom maT aqvT potenciali (an
imedovneben, rom aqvT), raRac axali SesZinon ganviTarebad Teorias, anu
maT Teoriis Camoyalibebasa da ganviTarebaSi Setanili mniSvnelovani
wvliliT gamoarCeven. Teoriis ganviTarebasTan erTad, mkvlevari iRebs
gadawyvetilebas, Tu vis mimarTos monawileobis saTxovnelad. Teoriuli
SerCeva ar iTxovs populaciis maxasiaTeblebis codnas, an cnobili
populaciis winaswar warmodgenas, xolo SerCevis moculoba ar aris
winaswar

gansazRvruli.

SerCeva

mxolod

maSin

sruldeba,

rodesac

Teoriuli gajereba (qvemoT aris ganxiluli) miiRweva.


ezis (2002: 74 5) magaliTad moaqvs sakuTar SromaSi gamoyenebuli
Teoriuli

SerCeva,

romelSic

umuSevrobas

ikvlevda.

man

ganaviTara

Teoria, rom umuSevari adamianebis mier gancdili distresis 15 doneze


gavlenas

axdenda

finansuri

distresis

done.

distresis

donis

gansasazRvrad man Caatara interviuebi valis mqone da armqone mcire


Semosavlisa da didi Semosavlis mqone jgufebTan. igi aRniSnavs, rom
distresis

dones

imdenad

ar

ganapirobebda

Semosavlis

absoluturi

odenoba, ramdenadac Semosavlisa da valis urTierTmimarTeba.


ganaTlebis sferoSi Teoriuli SerCevis gamoyenebis magaliTi aseTi
SeiZleba

iyos:

moraluri

mdgomareobis

interviuirebam

SeiZleba,

migiyvanoT

maswavleblis

moralur

mdgomareobaze

moswavleebis

xelisSemSleli

maswavleblebis
15

SerCeva,

qceva.

romlebsac

Sesaxeb

Teoriamde,

aman
bevr

maswavleblebis
rom

uaryofiTad
SeiZleba
aseT

skolebSi
moqmedebs

gvafiqrebinos

moswavlesTan

Sinaarsis redaqtoris SeniSvna: medicinaSi am terminiT aRniSnaven mdgomareobas,

rodesac admians ar SeuZlia stresTan Segueba

im

uwevs

432

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

muSaoba Znelad aRsazrdelTa skolebSi. es iqneba kritikuli SemTxvevis


SerCeva. Tumca, kvleva aCvenebs, rom aseT garemoSi momuSave zogierT
maswavlebels myari moraluri mdgomareoba aqvs, kerZod, imitom, rom
isini moelian xelisSemSlel qcevas problemuri moswavleebisgan da
amitom ar ukvirT, anda ar aSinebT is; da kidev imitom, rom am skolebis
TanamSromlebi udides mxardaWeras uweven erTmaneTs _ yvelam icis, Tu
ras niSnavs rTul moswavleebTan muSaoba.
amrigad,

mkvlevrebi

iReben

gadawyvetilebas,

rom

skolis

iseT

maswavleblebze fokusirdnen, romlebsac SedarebiT naklebi raodenobis


problemur moswavleebTan uwevT muSaoba. mkvlevari aRmoaCens, rom am
maswavleblebis moraluri mdgomareoba gacilebiT uaresia. is gamoTqvams
hipoTezas,

rom

es

imitom

xdeba,

rom

maswavleblebi

bevrs

elian

moswavlis qcevisgan da rodesac gamoCndeba erTi an ori moswavle,


romelic

ar

amarTlebs

mdgomareoba

am

mniSvnelovnad

molodins,

maswavleblebis

zaraldeba;

da

moraluri

imitomac,

rom

xelisSemSleli qceva am skolebSi maswavleblis sisusted aris miCneuli


da

TiTqmis

ar

arsebobs

urTierTmxardaWeris

praqtika.

Sesabamisad,

daixveweba mkvlevris Teoria da is CaTvlis, rom maswavleblis moralur


mdgomareobaze misive molodini ufro metad axdens gavlenas, vidre
moswavlis

xelisSemSleli

qceva.

ase

rom,

mkvlevari

iRebs

maswavleblebis maqsimaluri variaciis SerCevas mTel rig skolebSi,


raTa ikvlios, ra mimarTebaSia molodini da moraluri mdgomareoba
moswavlis xelisSemSlel qcevasTan. am SemTxvevaSi SerCeva warmoiqmneba
kvlevis winsvlasTan da Teoriis ganviTarebasTan erTad. swored es aris
Teoriuli SerCeva _ Tvisebrivi kvlevis samefo gza (Flick 2004: 151).
Sacmanma da strausma (Schatzman and Strauss 1973: 38 ff) gamoTqves mosazreba,
rom Teoriuli SerCevis SigniT SerCeva, SeiZleba, Seicvalos drois,
adgilis, individebisa da movlenebis mixedviT.
zemoT aRwerili procedura Tanxvdeba glaserisa da strausis (1967)
mosazrebas, rom SerCeva moicavs monacemebis uwyvetad Segrovebas manam,

433

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

sanam

praqtikuli

faqtorebi

(sazRvrebi)

ar

Sewyvets

monacemebis

mogrovebas, an Tu Semdgomi, damatebiTi monacemebiT Teorias axali


aRaraferi

emateba

Teoriuli

gajerebis

etapi,

rodesac

Teoria

irgebs axal monacemebs. Teoriul gajerebas glaseri da strausi (1967:


610) aRweren, rogorc mdgomareobas, rodesac aRar moipoveba damatebiTi
monacemebi, romliTac sociologi kategoriis Tvisebebs ganaviTarebda.
miuxedavad amisa, mkvlevari frTxilad unda iyos, rom Tavidan airidos
monacemebis

mogrovebis

naadrevad

Sewyveta.

Zalian

ioli

iqneboda

kvlevis Sewyveta SezRuduli odenobis monacemebiT, rodesac Semdgom


SerCevas

da

monacemebis

Segrovebas

realurad

SeiZleboda

Teoriis

Tavidan formulirebamde mieyvana mkvlevari.


Teoriuli SerCevis gagrZelebaa analitikuri induqcia _ procesi,
romelic znanieckim SemogvTavaza (Znaniecki 1934). am SemTxvevaSi mkvlevari
TeoriiT (romelic SeiZleba monacemebidan warmoqmniliyo, rogorc es
monacemebze dafuZnebul TeoriaSi xdeba) iwyebs da Semdeg, Teoriis
mtkice dacvis uzrunvelsayofad, mizanmimarTulad eZebs deviaciur,

an

winaaRmdegobriv SemTxvevebs. es Tanxvdeba poperis mosazrebas, rom myari


mecnieruli

Teoria

falsificirebadobis

analitikur

induqciaSi

mkvlevari

Semowmebas

ganzrax,

unda

uZlebdes.

mizanmimarTulad

eZebs

monacemebs, romlebic potenciurad SeZlebda Teoriis falsificirebas


da amiT gaaZlierebda saboloo Teorias.
Cven vTvliT, rom Tvisebriv kvlevaSi SerCeva yovelTvis ver iqneba
winaswar
SesaZloa,

erTxel

da

monacemebis

samudamod
Segrovebis,

gansazRvruli.
analizisa

da

SerCevis

procesi

angariSis

etapebze

gagrZeldes. amaSi aisaxeba Tvisebrivi kvlevis wriuli procesi, rodesac


monacemebis Segroveba, analizi, interpretacia, angariSis wardgena da
SerCeva aucileblad sworxazovnad ar misdevs erTmaneTs. es cvalebadi
da mravaljeradi procesia. SerCevis Taobaze gadawyvetileba, imTaviTve
anu

winaswar,

ar

miiReba.

SerCeva

SeiZleba

gadawydes,

gaizardos da gafarTovdes kvlevis winsvlasTan erTad.

Seicvalos,

434

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

etapi 4: rolis morgeba da konteqstSi Sesvla


aq

Sedis

sakvlev

velSi

yofnis

mizezis

mofiqreba,

wvdomisa

da

nebarTvis sakiTxebi, rolisa da legendis Seqmna, guSagebis moZieba,


romlebic mkvlevars sakvlev jgufSi SesvlaSi daexmarebian (ixileT
LeCompte and Preissle 1993: 100 da 111). mkvlevris winaSe rTuli amocana dgas:
is jgufis wevric unda iyos da unda Seiswavlides kidec mas, amitom
frTxilad aris mosafiqrebeli is roli, romelic mkvlevars saSualebas
miscems, iyos orive _ monawileca da mkvlevaric. lekomti da preisli
(1993:

112)

amboben,

umniSvnelovanesi

rom

elementebia

Sesvlis

uflebis

mkvlevris

mzaoba

uzrunvelyofaSi
moqnili

iyos

da

monawileTa qcevisa da reaqciebisadmi mgrZnobeloba. rogorc de laini


(De Laine 2000: 41) SeniSnavs: Sesvlis uflebis mosapoveblad mniSvnelovani
kriteriumebia

sakvlev

garemoSi

adamianebTan

daaxloebis

unari

da

mimdinare aqtivobebSi maTTan erTad monawileoba.


vulfi (2004: 195 6) Tvlis, rom velze Sesvlis uflebis mopovebisas
or fundamentur kiTxvas unda gaeces pasuxi:

rogor SeuZlia mkvlevars kontaqtebis damyareba da informantebTan


TanamSromlobis uzrunvelyofa?

rogor SeuZlia mkvlevars Tavis imgvarad warmoCena, rom hqondes


kvlevis

warmoebisTvis

saWiro

dro,

sivrce

da

socialuri

urTierTobebi?
fliki (1998: 57) ajamebs vulfis (2004) mier identificirebul ramdenime
sakiTxs,

romelic

kvlevis

warmoebis

mizniT

institutebSi

Sesvlas

Seexeba.

kvleva yovelTvis aris socialur sistemaSi SeWra da Careva da amitom


arRvevs Sesaswavl sistemas; Sedegad sistema reagirebs, xSirad _
dacviTi reaqciebis saxiT.

sakvlev socialur sistemasa da kvleviT proeqts Soris arsebobs e. w.


ormxrivi gaumWvirvaloba, romelic ar mcirdeba Sesaswavl sistemasa

435

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

da mkvlevars Soris informaciis gacvliT. es ki arTulebs situacias


da, aqedan gamomdinare, imunur reaqciebsac.

garmoSi

Sesvlisas

urTierTgagebis

mopovebis

nacvlad,

sjobs,

TanxmobisTvis, rogorc procesisTvis, brZola.

vinaidan aucilebelia monacemebis Senaxvis uflebebze SeTanxmeba, aman


SeiZleba gaarTulos Tanxmobis miRweva.

sakvlevi veli mxolod maSin xdeba naTeli da gasagebi, rodesac


mkvlevari Seva masSi.

kvleviTi

proeqti,

Cveulebriv,

verafers

sTavazobs

socialur

sistemas. Sesabamisad, bevr verafer sargebels an serviss dahpirdeba


mkvlevari, Tumca SeiZleba, mainc ar arsebobdes realuri mizezi imisa,
Tu ratom SeiZleba socialurma sistemam uari uTxras mkvlevars.
urTierTobebis marTvis sakiTxi mniSvnelovania Tvisebriv kvlevaSi.
xelmisawvdomobis, guSagebisa da informatebis sakiTxebi meoTxe TavSi
ganvixileT.

mkvlevars

uyureben,

rogorc,

viRacas,

visac

ar

aqvs

istoria (Wolff 2004: 198), profesional ucnobs (Flick 1998: 99), vinc unda
miiRon, gaicnon da mainc SeinarCunos distancia maTTan, visac ikvlevs.
faqtiurad, fliki (1998: 60) mkvlevrisTvis oTx rols gvTavazobs: ucxo,
stumari, Sinauri da axali wevri. pirveli ori arsebiTad inarCunebs
gareSe piris rols, xolo mesame da meoTxe institutis danaxvas wevrebis
TvaliT, Signidan cdilobs. am ori ukanaskneli rolis ganxorcieleba
Zneldeba,

Tu

saqme

sensitiur

Temebs

Seexeba

(ixileT

Tavi

5).

es

tipologia TanxmobaSi modis oTx rolTan, romelsac, Cveulebisamebr,


damkvirveblisTvis asaxeleben xolme, rogorc diagramazea mocemuli.
gareSe piri

Sinauri

ganyenebuli

damkvirvebeli,

monawile, rogorc

damkvirvebeli

rogorc monawile

damkvirvebeli

rolis

SeTanxmeba,

balansi

da

ndoba

sruli monawile

mniSvnelovani

da

rTuli

misaRwevia. magaliTad, Tu mkvlevarma skolaSi unda imuSaos, ra roli

436

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

unda airCios: maswavleblis, mkvlevris, inspeqtoris, megobris, menejeris,


garkveuli

servisis

(magaliTad,

aqtivobebis)

uzrunvelmyofis,

resursebis

mimwodeblis,

eqskursiebisa

da

konsultantis,

biblioTekaris,

sxva

kulturuli

socialuri

muSakis,

damlageblis,

skolis

gaCerebaze an sasadiloSi momsaxure personalis da a. S.? saqme isaa, rom


man is roli unda airCios, romelic SeZlebisdagvarad met adamianTan
wvdomis SesaZleblobas miscems, neitralobas SeunarCunebs (ar dadgeba
aravis mxares) da usafrTxoebis garantiebsac miscems.
roluri

konfliqti,

daZabuloba

da

gaurkvevloba

mosalodnelia

Tvisebriv kvlevaSi. magaliTad, de leini (2002: 29) saubrobs SesaZlo


konfliqtze mkvlevars, rogorc aseTs, Terapevtsa da megobars Soris.
igi miuTiTebs, rom sxvadasxva rolis winaswar dagegmva iSviaTad aris
SesaZlebeli da is savele samuSaos aucilebeli nawilia, uqmnis ra
mkvlevars eTikur da moralur problemebs da mudmiv molaparakebasa da
mogvarebas moiTxovs.
droTa ganmavlobaSi rolebi icvleba. uolfordi (2001: 62) aRwers
etapobriv

process,

romelSic

mkvlevris

roli

xuT

fazas

gadis:

axalmosuli, pirobiT miRebuli, kategoriulad miRebuli, pirovnulad


miRebuli da gardauvali migranti. igi (2001: 71)

TiTqmis mosalodnelad

miiCnevs, rom sxvadasxva rolSi yofna mkvlevars ara marto situaciasTan


gamklavebis sakuTar unarSi daaeWvebs, aramed mniSvnelovan emociur da
fsiqologiur stress miayenebs, SfoTvasa da araadekvaturobis gancdas
Seuqmnis. es gansakuTrebiT mwvaved Cans, rodesac mkvlevrebs informaciis
dafarva da sxvadasxva rolis Sesruleba uwevT, raTa moipovon wvdoma,
SeinarCunon

neitraloba,

pirovnuli

rwmenebisa

da

Rirebulebebis

erTgulni darCnen da gaumklavdnen situaciebs; amasTan, unda moipovon


informacia

sxvebis

Sesaxeb

ise,

rom

araferi

Tqvan

sakuTar

Tavze.

uolfordi (2001) Tvlis, rom mkvlevars, SeiZleba, rolebis mofiqrebisa


da

manevrirebis

Zalian

mcire

SesaZlebloba

SezRudulia maTi molodinebiT, visac ikvlevs.

hqondes,

vinaidan

437

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

kidev erTi relevanturi sakiTxia sakvlev velSi Sesvlis vadebi,


romelic ise unda daigegmos, rom mkvlevrebma muSaoba SeZlon saTanado
momentebSi (magaliTad, programis dawyebamde, dawyebisas, msvlelobisas
da dasasruls). saqme ufro Sors midis eTnografisTvis, romelmac jer
jgufSi Sesvla unda uzrunvelyos da misi Sesvla-ar Sesvla SeiZleba
Cacmulobas,

qcevis

stils,

pirovnebas,

asaks,

kanis

fers,

eTnikur

kuTvnilebas, empaTiasa da jgufTan identifikacias, sametyvelo enas,


aqcents, Jargons, jgufis saqmeebSi CarTulobisadmi mzaobas, jgufis
qcevebisa da Rirebulebebis miRebas da a. S. ukavSirdebodes (ixileT
glazgos bandis patrikiseuli (1973) momxibvleli da warmtaci kvleva).
amitom

mkvlevarma

unda

gaacnobieros

STabeWdilebis

marTvis

mniSvnelovneba (Hammersley and Atkinson 1983: 78 ff). farul kvlevaSi es


faqtorebi kidev ufro sagulisxmo xdeba, vinaidan erTma waborZikebam
SeiZleba mTeli legenda CaSalos (Patrick 1973).
loflendi (1971) Tvlis, rom sakvlev velSi momuSave mkvlevarma unda
aRiaros da moirgos misaRebi arakompetenturobis roli _ icodes
rogor

daicvas

balansi

SeWrasa

da

ganze

gadgomas

Soris.

aseTi

balansireba mudmivad mimdinare procesia. hamersli da atkinsoni (1983: 97


9) fiqroben, rom mkvlevrebma unda moaxerxon marginalobis marTva:
isini arian organizaciaSi, magram ar ekuTvnian mas. avtorebi amboben, rom
eTnografi

gonebrivad

nacnobobasa

da

ucnobobas

Soris

unda

inarCunebdes wonaswarobas, xolo socialurad _ ucnobsa da megobars


Soris.

isini

imasac

amboben,

rom

ramdenime

rolTan

gamklavebam,

gansakuTrebiT, ,,marginalobis marTvam, SeiZleba daucvelobis mudmivi


SegrZneba gaaCinos (Hammersley and Atkinson 1983: 100).
rogorc mexuTe TavSi vTqviT, wvdomisa da Sesvlis uflebis miReba
procesis saxiT unda ganvixiloT (Walford 2001: 31), romelic droSi iSleba
da ar xdeba erTxel da srulad. uolfordi aRwers sxvadasxvagvar
marcxs,

Seferxebasa

da

cvlilebas,

rac

xdeba,

an

mosalodnelia

438

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Tvisebrivi

kvlevis

Casatareblad

sakvlev

velSi

Sesvlis

uflebis

mopovebisas.

etapi 5: informantebis povna


informantebis povna gulisxmobs im adamianebis identificirebas, visac
aqvs codna sakvlevi sazogadoebis, an jgufis Sesaxeb. aq mkvlevari
rTul situaciaSi vardeba, vinaidan man unda SeZlos ZiriTadi
informantebis Sefaseba da gadawyvitos:

vis mier mowodebuli informacia ufro mniSvnelovania;


vin aris kompetenturi informatebs Soris, rom komentarebi da
SeniSvnebi gamoTqvas;

vin aris sando;

ra statusi aqvT informantebs;

ramdenad reprezentaciulebi (garkveuli adamianebis, sakiTxebis,


situaciebis, mosazrebebis, statusebis, rolebisa Tu jgufis) arian
ZiriTadi informantebi;

rogor unda moiZebnon informantebi sxvadasxva garemoSi;

realurad ician Tu ara informantebma situacia axlodan da


eqspertuli poziciidan;

ramdenad centraluri adgili uWiravs informants organizaciaSi an


situaciaSi (magaliTad, centraluri an marginaluri);

rogor unda Sexvdes mkvlevari informatebs

da rogor unda SearCios

isini;

ramdenad mniSvnelovania

guSagi informanti sxva informantebTan

mimarTebaSi, uSvebs adamianebs kvlevaSi, Tu kars uketavs (Hammersley


and Atkinson 1983: 73);

urTierToba informantsa da Sesaswavli jgufis sxva wevrebs Soris


da maTi damokidebuleba situaciiisadmi.
informantebis arCeva da maTTan urTierTobis damyareba problemuria.

lekomti da preisli (1993: 95), magaliTad, gamoTqvamen mosazrebas, rom

439

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

pirveli

informantebi,

SesaZloa,

TviTSerCeuli

adamianebi

iyvnen,

romlebic jgufis marginalur nawils warmoadgenen, dabali statusi


aqvT

da

amitom

sakuTari

prestiJis

gazrdas

kvlevaSi

CarTulobiT

cdiloben. linkolni da guba (1985: 252) gvaswavlian, rom mkvlevari


windaxedulad unda moiqces da informantebi, romlebsac, savaraudod,
angarebiani miznebi aqvT, enis mimtanebad ki ar unda gamoiyenos, aramed
mxolod

informacia

mkvlevrebi,

unda

romlebic

miiRos

maTgan.

guSagebTan

avtorebi

muSaoben,

amtkiceben,

rom

molaparakebisa

da

SeTanxmebis mudmiv procesSi arian CarTuli.


morsi (Morse 1994: 228) ambobs, rom kargi informanti is aris, visac
sakvlevi

sakiTxis

Sesaxeb

aucilebeli

codna,

informacia

da

gamocdileba aqvs, SeuZlia am codnasa da gamocdilebaze dafiqreba, aqvs


proeqtSi monawileobis dro, mzad aris amisTvis da realurad SeuZlia
sxva informantebis mozidva. informants, romelic yvela am kriteriums
akmayofilebs,

pirveladi

informanti

ewodeba.

morsi

(1994)

imasac

ambobs, rom informants SeiZleba ar hqondes yvela es Tviseba, magram


mainc

sasargeblo

iyos

kvlevisTvis.

aseTebs

,,meorad

informatebs

uwodeben da mkvlevarma unda gadawyvitos, ra dros mimarTos maT.

etapi 6: urTierTobebis Camoyalibeba da SenarCuneba


es

etapi

iseTi

interpersonaluri

da

praqtikuli

sakiTxebis

mogvarebas moicavs, rogoricaa:

monawileebis ndobis mopoveba;

raportis, ndobis, sensitiurobisa da keTilgonierebis formireba;

iseT adamianebTan da sakiTxebTan gamklaveba, romlebsac mkvlevari ar


eTanxmeba an miuReblad miaCnia.

yuradRebianoba da empaTiuroba;

TavSekavebuloba;

sakvlev velSi darCenis xangrZlivobis gansazRvra.

440

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

spaindleri da spaindleri (Spindler and Spindler 1992: 65) gamoTqvamen


mosazrebas, rom eTnografiuli validoba imiT miiRweva, rom mkvlevari
sakmarisad didxans rCeba velSi da xedavs, rom movlenebi ganmeorebadia
da ara erTjeradi, anu akvirdeba maT regularobas.
lekomti

da

preisli

(1993:

89)

Tvlian,

rom

savele

samuSao,

gansakuTrebiT, imis gamo, rom pirispir tardeba, iseT problemebsa da


sakiTxebs

wamoWris,

rac

naklebad

mniSvnelovania

Sor

manZilze

warmoebuli kvlevebisTvis maT ricxvs miekuTvneba:

rogor ekontaqton monawileebs gasagebad;

ra

gavlenas

axdens

monawileebze

da

mkvlevarze

erTmaneTSi

gamowveuli emociebi da rogor unda gaumklavdnen maT;

ra gavlena SeiZleba moaxdinon mkvlevarsa da monawileebs Soris


arsebulma

msgavsebebma

da

gansxvavebebma

(magaliTad,

pirovnuli

maxasiaTeblebi, Zalaufleba, resursebi) mxareebis urTierTobasa da


kvlevis mimdinareobaze.

mkvlevris

(rogorc

mkvlevris

da

rogorc

Temis

wevris)

pasuxismgeblobebi monawileebis winaSe maSinac ki, roca igi TemSi


mcire xniT rCeba.

rogor

unda

SenarCundes

wonasworoba

Temis

winaSe

pasuxismgeblobebsa da sxva dainteresebul mxareebs Soris.


am

sferoSi

gansakuTrebiT

mniSvnelovania

ndobisa

da

raportis

SenarCuneba (De Laine 2000: 41), interesis gamovlena, konfidencialobis


uzrunvelyofa (sadac saWiroa) da Sefasebebisgan Tavis Sekaveba. amas
emateba

gaurkvevlobis

moTmenis,

eWvebis

gadamowmebis,

daucvelobis

atanis, situaciasTan morgebis unarebi da moqniloba (De Laine 2000: 97). es


Tvisebebi ver darCeba mxolod formaluri SeTanxmebis farglebSi, isini
efeqturi

Tvisebrivi

procesisTvis

kvlevis

macocxlebeli

aris damaxasiaTebeli.

Zalaa

da

Tavad

441

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

etapi 7: monacemebis Segroveba adgilze


Tvisebriv mkvlevars informaciis Sesagroveblad sxvadasxva teqnikis
gamoyeneba

SeuZlia.

ar

arsebobs

konkretuli instrumentis
miznisTvis

monacemebis

gamoyenebis

Sesatyvisobis

mogrovebisTvis

erTi

erTaderTi recepti, aramed

sakiTxi

dgeba,

radgan,

rogorc

aq

zemoT

aRiniSna, eTnografi meTodologiuri yvelafrismWamelia! es ki asea,


magram

mainc

arsebobs

monacemebis

Sesagrovebeli

instrumentebis

ramdenime tipi, romlebic sxvebze metad gamoiyeneba Tvisebriv kvlevaSi.


mkvlevars SeuZlia gamoiyenos savele Canawerebi, monawilis dakvirveba,
saJurnalo Canawerebi, interviuebi, dRiurebi, cxovrebiseuli istoriebi,
artefaqtebi, dokumentebi, video da audioCanawerebi da a. S. zogierTi
maTganis ganxilva am wignSia mimofantuli. linkolni da guba (1985: 199)
erTmaneTisgan ganasxvaveben abezar (magaliTad, intervius, dakvirvebas,
araverbalur

sametyvelo

enas)

da

araabezar

meTodebs

(magaliTad,

dokumentebsa da Canawerebs) imis mixedviT, eswreba Tu ara meore adamiani


monacemebis Segrovebis process.
savele Canawerebi SeiZleba adgilzec gakeTdes da situaciis gareTac.
maTSi

mocemulia

eTnografiul
teqnikis

dakvirvebis

kvlevaSi

Tanmxlebi

cxovrebiseuli
ganxiluli

meCvidmete

meTodebia

istoriebi.

meSvide,

Sedegebi.

es

meTxuTmete

dakvirvebis

TavSia

Taviseburebebi

ganxiluli.

interviu,

dokumentebis

meTodebi,

Sesabamisad,

da

meTeqvsmete

dakvirvebis
analizi

da

cal-calkea

TavebSi.

Tvisebriv

kvlevaSi farTod gamoiyeneba interviuirebis erT-erTi teqnika _ naxevrad


struqturirebuli

interviu,

rodesac

keTdeba

zogadi

monaxazi

da

sakmaod Riaa imisTvis, rom gadaanacvlon, gadauxvion da metad ganavrcon


Temebi, CarTon axali mimarTulebebi da ganagrZon zondireba. karspiqeni
(Carspecken 1996: 159 60) aRwers aseTi intervius cvalebadobis diapazons:
interviueri

zomieri

waxalisebidan,

aradireqtiuli

miTiTebebidan,

aqtiuri mosmenidan, naklebi daskvnebis Semcveli perifrazirebidan midis


zomier da meti wili daskvnebis Semcvel perifrazirebamde. mkvlevars

442

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

SeiZleba

dakvirvebis

Seswavla

intervius

procesSi
gziT

wamoWrili

undodes.

zogierTi

bunebriv

Temis

kvlevaSi

metad

intervius

validobis wesebSi Sedis: patiosneba, respondentis dainteresebuloba,


pasuxebis siRrme da mravalferovneba (Oppenheim 1992).
linkolni da guba (1985: 268 70) interviuirebis ramdenime mizans
aRweren,

maT

Soris:

movlenebis

Seswavla,

pirovnebis

grZnobebis,

aqtivobebis, motivaciebis, safiqralis, moTxovnebis gamovlena da a. S.


aseve,

struqturebis

organizaciebis,

rekonstruqcia;

gamocdilebis

aRwera-warmodgena,

warsuli

dagegmva-prognozireba;

momavlis

monacemebis Semowmeba, gaumjobeseba da ganvrcoba.


garda amisa, silvermeni (1993: 92 3) amatebs, rom interviuireba
Tvisebriv

kvlevaSi

gamosadegia:

faqtebis

Sesagroveblad;

faqtebSi

dasarwmuneblad; grZnobebisa da motivebis gamosavlenad; moqmedebebis


standartebis
situaciebSi)

Sesaxeb

mosazrebebis

mosasmenad;

mizezebis dasadgenad da

(ra

mimdinare

SeiZleba,

an

warsuli

gakeTdes
qcevis

mocemul

Sesaswavlad;

asaxsnelad.

linkolni da guba (1985) xazgasmiT aRniSnaven, rom mniSvnelovania


intervius

procesis

samuSaoebis

dagegmva,

Catarebas,

rac

intervius

moicavs

winaswari

dawyebas,

mis

mosamzadebeli

tempsa

da

drois

ganawilebas, saubris dinamikis SenarCunebas da intervius dasasrulisken


wayvanas da
ramdenime

mis saboloo dasrulebas. cxadia, mniSvnelovania intervius


etapis

detalurad

da

zedmiwevniT

gaazreba.

magaliTad,

dagegmvis etapze yuradReba unda mieqces raodenobas (Sexvedrebis ricxvs


TiToeul

pirovnebasTan),

garemos/adgilmdebareobas,
raodenobas

(magaliTad,

respondentebis

stils

xangrZlivobas,
erT

interviuze

individualuri

Tu

vadebs,

sixSires,

damswre

adamianebis

jgufuri

(LeCompte and Preissle 1993: 177).

interviu)

da

ganxorcielebis

etapze mniSvnelovania, magaliTad, respondentisTvis pasuxebis gacema,


waxaliseba, zondireba, mxardaWera, TanagrZnoba, axsna, kristalizacia _
formis

micema,

magaliTebis

moyvana,

Sejameba,

cenzurisTvis

Tavis

443

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

arideba,

miReba.

analizis

etapze

ramdenime

mniSvnelovani

momentia,

magaliTad (LeCompte and Preissle 1993: 195): azris martivad da gasagebad


gadmocema;

monawileebis

dainteresebis

done;

kiTxvisa

da

pasuxis

sicxade; interviueris sizuste (da amis gadmocema); rogor umklavdeba


interviueri saeWvo pasuxebs (magaliTad, SeTxzul pasuxebs, sicrues,
pretenziebs).
Tvisebrivi

kvleva

Sordeba

winaswar

struqturirebul,

standartizebul formebs da Tavisufal an naxevrad struqturirebul


interviuze
maTeuli

gadadis

gagebis

(ixileT

proecirebis

Tavi

16),

rac

SesaZleblobas

respondentebs
aZlevs.

is

samyaros

moqnilobis

saSualebas iZleva da ar zRudavs monawileebs saubris fiqsirebuli


TanmimdevrobiT,

aZlevs

maT

winaswar

gauTvaliswinebeli

Temebis

wamoWrisa da ganxilvis SesaZleblobas (Denzin 1970b; Silverman 1993).


interviuebTan erTad, linkolni da guba (1985) ganixilaven monacemebis
miRebas iseTi wyaroebidan, romlebSic adamiani ar aris CarTuli, maT
Soris:

dokumentebi da Canawerebi (magaliTad, saarqivo an piradi Canawerebi)


imiT aris mimzidveli, rom yovelTvis xelmisawvdomia, xSirad sakmaod
iafad iZleva faqtobriv masalas. meore mxriv, isini SeiZleba, iyos
arareprezentaciuli da seleqciuri, obieqturobas moklebuli, ucnobi
iyos

maTi

validoba

da,

SesaZloa,

ganzrax

Sehyavdes

mkiTxveli

SecdomaSi (ixileT Finnegan 1996).

naklebad SesamCnevi informaciuli narCenebi: aq Sedis artefaqtebi,


fizikuri kvali da sxvadasxvagvari Canaweri. marTalia, maT xSirad
aqvT zedapiruli validoba, isini martivia, uSualod mocemuli da
Carevis

gareSea

miRebuli

(da,

Sesabamisad,

Semcirebulia

reaqtiulobis problema), magram SesaZloa, ukiduresad deduqciuri,


logikuri msjelobis Sedegad miRebuli, Znelad asaxsneli iyos da
iseT elementebs Seicavdes, romelTa relevanturobac eWvqveS dgas.

444

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Tvisebrivi

monacmebis

Segroveba

ar

Semoifargleba

ramdenime

dasaxelebuli strategiiT. mas ekleqtizmi da miznisTvis Sesatyvisoba


axasiaTebs.

es

ar

niSnavs,

rom

yvelaferi

gamodgeba,

aramed

gamoiyene is, rac Sesatyvisia _ da es qmediTi rCevaa. masoni (2002: 33 4)


mxars uWers meTodebis integracias ramdenime mizezis gamo:

fenomenis sxvadasxva nawilis an elementis Seswavla mkvlevris mier


da rwmena imisa, rom icis, ra mimarTebaa maT Soris;

pasuxebis gacema kvlevis sxvadasxva kiTxvaze;

sxvadasxvagvari pasuxis gacema xedvis sxvadasxva kuTxidan kvlevis


erT kiTxvaze;

met-naklebad Rrma da vrceli analizi;

triangulacia (dasabuTeba) erTi da imave fenomenis Sesaxeb moZiebuli


monacemebiT.
masoni (2002: 35) amtkicebs, rom integracia sxvadasxva formiT SeiZleba

moxdes. is Tvlis, rom mkvlevarma aucileblad unda Seamowmos, aris Tu


ara misi monacemebi urTierTSemavsebeli, raTa gaaerTianos, daafuZnos,
daagrovos isini da amiT mTliani suraTi Seqmnas. igi imasac amtkicebs,
rom mniSvnelovania, monacemebi ontologiurad avsebdnen erTmaneTs, anu
efuZnebodnen socialuri arsebisa da fenomenis bunebis Sesaxeb msgavs,
komplementarul (anu erTmaneTis Semavsebel) an urTierTSesadarebel
daSvebebs. masoni (2002: 36) fiqrobs, rom integracia epistemologiuri
TvalsazrisiT unda moxdes, anu monacemebi erTi da igive, ukidures
SemTxvevaSi, komplementaruli epistemologiebidan unda momdinareobdes;
is

ambobs,

rom

monacemebi

urTierTSesadarebel

efuZneba

daSvebebs

imis

msgavs,

urTierTSemavsebel

an

Sesaxeb, Tu risi dasabuTebuli

mocema SeuZlia mtkicebulebebis codnas. da bolos, masoni (2002: 36)


amtkicebs,

rom

integracia

axsnis

doneze

unda

moxdes,

raSic

is

gulisxmobs, rom SesaZlebeli unda iyos sxvadasxva mimarTulebidan

445

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

sxvadasxva

meTodiT

miRebuli

monacemebis

gaerTianeba

Tanmimdevrul,

damajerebel da saTanado argumentad.

etapi 8: monacemebis Segroveba sakvlevi velis gareT


Sesadareblad

da

fenomenis

asaxsnelad

mkvlevarma

SeiZleba

sasargeblod miiCnios im jgufis farglebs gareT gasvla, romelSic es


fenomeni vlindeba.
Cans:

ori

es rom rTuli da mZime sakiTxia, Semdeg magaliTSi

moswavle

SexedviT,

es,

Zalian

ubralod,

agresiulad,

ori

adamianis

fizikurad
Cxubia;

Cxubobs.

Tumca

erTi

aseTi

ram

Cveulebrivi ambavia am ori moswavlisTvis _ isini mezoblebi arian da


didad megobruli urTierTobiT ar gamoirCevian, vinaidan maT ojaxebs
Soris didi xnis uTanxmoebaa. isini erTmaneTis mezoblad adgilobrivma
xelisuflebam daasaxla, vinaidan gadawyda, rom erTad daesaxlebinaT is
ojaxebi,

visac

uWirda

binis

qiris

gadaxda.

xelisflebam

aseTi

gadawyvetileba mTavrobis mier gatarebuli politikis Sesabamisad miiRo,


romlis

Tanaxmadac,

lokalizaciis

ekonomikur

SemTxvevaSi

siduxWireSi

myofi

efeqturi

iqneboda

ufro

jgufebis

erTad

mizanmimarTuli

qmedebebi da intervenciebi. amiT dakmayofildeboda rogorc mTlianad


Temis, ise, calkeuli individebis saWiroebebi.
aq sakiTxi ase dgas: ramdenad unda daSordes mkvlevari mikrogaremos
am situaciaSi gasarkvevad? es dauzustebeli sakiTxia, magram ar aris
umniSvnelo

ganaTlebis

sferoSi

kvlevisTvis,

is

safuZvlad

edo

ramdenime naSroms, magaliTad: (a) boulsisa da gintisis (Bowles and Gintis


1976)

cnobil

kvlevas,

romelic

kapitalisturi

amerikis

skolebs

Seexeboda da sadac avtorebma gamoTqves mosazreba, rom skolebi faruli


programiT

iseTi

amzadebdnen

moswavleebs,

sistemisTvis

iyo

sxvadasxvagvari
romelic

samsaxurebrivi

karierisTvis

araegalitaruli

kapitalisturi

damaxasiaTebeli;

(b)

TviTaRsrulebadi

winaswarmetyvelebis kvlevas (Hurn 1978); (g) polardis (1985: 110) Sromas,


romelic exeba dawyebiTi skolis socialur garemos, sadac yoveldRiuri
interaqciebi

moswavleebs

amzadebda

individualizmis,

konkurenciis,

446

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

miRwevaze orientaciis, ierarqiebisa da TavdajerebulobisTvis, rac ase


popularobiT sargeblobs farTo sazogadoebaSi; (d) delamontis (1981)
propagandas, rom ganaTlebis sferos Teoretikosebma skolebis msgavsi
institutebi

ki

(magaliTad,

ar

unda

saavadmyofoebi

ikvlion,
da

sxva

aramed

maTgan

totaluri

gansxvavebuli

institutebi),

raTa

ucnobi nacnobad aqcion (aseve, ixileT Eriskon 1973).

etapi 9: monacemebis analizi


miuxedavad imisa, rom am wignis ori Tavi (22-e da 23-e) mTlianad
Tvisebrivi monacemebis analizs eZRvneba, Tvisebrivi kvlevis 11-etapiani
procesis mTlianobis dacvis mizniT, ramdenime winaswari SeniSvna mainc
unda gavakeToT. monacemebis analizi moicavs organizebas, raodenobriv
Sefasebasa da axsnas. mokled rom vTqvaT, es aris monacemebSi Sinaarsis
Cadeba

situaciis,

SemCneuli

paternebis,

Temebis,

kanonzomierebebis ganmsazRvreli monawiliseuli


kvlevaSi

monacemebis

procesSive

iwyeba.

es

kategoriebisa

da

terminebiT. Tvisebriv

analizi,

Cveulebisamebr,

ramdenime

mosazrebiT

maTi

xdeba,

Segrovebis

razec

qvemoT

visaubrebT.
praqtikul
aRwevs

uzarmazar

monacemebiT
Semdgomi
mailsi
zustad

WrilSi

Tu

raodenobas,

gadatvirTulobis

fokusirebisTvis
da

SevxedavT,

hubermeni

warmoCena

(1984)

Tvisebrivi

ufro

adreulianalizi

problemas,

mniSvnelovani
gamoTqvamen

reduqciisa

da

monacemebi

vinaidan

ki

am

SerCevis

amcirebs

dros

maxasiaTeblebis
mosazrebas,

swrafad

rom

mniSvnelovani

xdeba

gadarCeva.
monacemebis
elementia.

parletisa da hamiltonis mixedviT (Parlett and Hamilton 1976), TandaTanobiTi


fokusireba maSin iwyeba, rodesac mkvlevari monacemebis Segrovebisas
xedvis farTo kuTxes iRebs da Semdeg maTi gamoxSirviT, daxarisxebiT,
gadaxedviTa

da

gaazrebiT

naTeli

xdeba

situaciis

ZiriTadi

da

mniSvnelovani maxasiaTeblebi. am procesis Sedegad miRebuli monacemebi


Semdgomi fokusirebis sayrdenad gamoiyeneba. es procesi Zabrisebria _
farTodan viwrosken.

447

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Teoriul WrilSi Tvisebrivi kvlevis ZiriTadi maxasiaTebeli isaa,


rom analizi monacemebis Segrovebis dawyebisTanave iwyeba, ase rom, ukve
SesaZlebeli

xdeba

Teoriis

generacia

(LeComple and Preissle 1993: 238).

lekomti da preisli (1993: 237 53) Tvlian, rom mkvlevrebma sakvlevi


fenomenis ZiriTadi konturebi unda moxazon. Semdeg unda gadaaxarisxon,
daajgufon

monacemebi,

raTa

erTiani

logikuri

suraTi

dainaxon

(magaliTad, werilobiT Seajamon nanaxi). amis Semdeg guldasmiT unda


daanawevron

savele

Canawerebi,

SeuTavson

erTmaneTs,

daupirispiron,

gadaajgufon, Seadaron da moawesrigon arsebuli Canawerebi. aq mizania


gadanacvleba aRweridan axsnisken da Teoriis generaciisken.
meti

sicxadisTvis

monacemebis

analizi

SegviZlia,

warmovidginoT

Svidnabijian procesad, romelic qvemoT aris mocemuli:


nabiji 1:

monacemebis analizis erTeulebis dadgena da am

erTeulebis

msgavsebisa da gansxvavebis Cveneba;


nabiji 2: sferoebis analizi;
nabiji 3: sferoebs Soris urTierTmimarTebisa da kavSiris dadgena;
nabiji 4: spekulaciuri daskvnebis gakeTeba;
nabiji 5: Sejameba;
nabiji 6: negatiuri da gamonaklisi SemTxvevebis moZieba;
nabiji 7: Teoriis generacia.

nabiji 1: monacemebis analizis erTeulebis dadgena da am erTeulebis

msgavsebisa
TiToeuli

da

gansxvavebis

erTeuli

klasifikaciis

Cveneba.

(kategoria

elementi,

aq
_

klasteri,

kriteriumia,

rom

konceptualuri,
sakiTxi)

analizis
realuri,

SeZlebisdagvarad

diskretuli iyos da, amasTanave, mTlianobasac inarCunebdes, anu yoveli


erTeuli naTlad unda iyos formulirebuli da konteqsts an sxva
monacemebs damaxinjebulad ar unda warmoadgendes. analizis erTeulebis
Seqmna monacemebisTvis kodebis miniWebiT aris SesaZlebeli (Miles and
Huberman 1984), rac unifikaciis process hgavs (Lincoln and Guba 1985: 203).

448

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

nabiji 2: sferoebis analizi. sferoebis analizi debulebebisa da


erTeulebis urTierTdakavSirebul klasterebad, Temebad da paternebad
dajgufebas

moicavs;

sfero

kategorias

aerTianebs.

is

kategoriaa,

sferoebis

analizs

romelic

ramdenime

detalurad

23-e

sxva
TavSi

ganvixilavT
nabiji

sferoebs

3:

dadgena.

es

simdidre

procesi
da

Soris

urTierTmimarTebebisa

uzrunvelyofs,

konteqstiT

rom

da

SenarCundes

dafuZnebuloba.

kavSirebis
monacemebis

kavSirebis

povna

damadasturebeli SemTxvevebis identificirebiT aris SesaZlebeli, rac


safuZvlad

mdebare

asociaciebisa

(LeCompte and Preissle 1993: 246)

da

monacemTa qvejgufebs Soris kavSirebis moZiebiT xorcieldeba.


nabiji

4:

safexuria,

spekulaciuri

vinaidan

am

daskvnebis

dros

kvleva

gakeTeba.
aRweridan

es

mniSvnelovani

daskvnaze

gadadis.

mtkicebulebebis safuZvelze mkvlevarma garkveuli axsnebis postulireba


unda moaxdinos mocemuli situaciisTvis, zogierTi ZiriTadi elementisa
da, savaraudod, maTi mizezebisTvisac ki. es hipoTezebis generaciis an
samuSao hipoTezebis wamoyenebis procesia, rasac Teoriis CamoyalibebaSi
Seaqvs wvlili.
nabiji 5: Sejameba. mkvlevari ukve dadgenili ZiriTadi Tvisebebis,
sakiTxebis, cnebebis, konstruqtebisa da ideebis Sejamebis monaxazs wers.
Sejamebaze ufro dawvrilebiT 23-e TavSi visaubrebT.
nabiji 6: negatiuri da gansxvavebuli SemTxvevebis moZieba. Teoriis
generaciisas mniSvnelovania ara marto damadasturebeli SemTxvevebis
moZieba,

aramed

sawinaaRmdego

SemTxvevebis

mniSvnelobis

Sefasebac.

lekomti da preisli (1993: 270) gamoTqvamen mosazrebas, rom vinaidan


monacemebis interpretacia Tavad monacemebsve efuZneba, Sedegebi ver
axerxebs sawyisi hipoTezebis mxardaWeras, arc uariyofa da arc saeWvod
iTvleba. amitom Tavad hipoTeza unda Seicvalos ise, rom moergos am
monacemebs.

problemebis

gadawyvetis

TandaTanobiT

process

eriksoni

(1992: 208) erTnografiuli kvlevisa da monacemebis analizis erT-erT

449

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

ZiriTad aspeqtad miiCnevs. lekomti da preisli (1993: 250 1) negatiur


SemTxvevas

ganmartaven,

rogorc

nimuSs,

romelic

ewinaaRmdegeba

an

uaryofs arsebul samuSao hipoTezas, wess an axsnas. aseTi SemTxveva


pozitivisti
kvlevaSi.

mkvlevris

ganviTarebis

myardeba, Tu

nulovani
procesSi

negatiur

hipoTezis
myofi

SemTxvevas

ekvivalentia

Teoria

ufro

Tvisebriv

Zlierdeba

umklavdeba, vinaidan es

da

SemTxveva

awesebs Teoriis sazRvrebs, axdens mis modificirebas da gansazRvravs


Teoriis gamoyenebis parametrebs.
gansxvavebuli SemTxveva imdenad wesidan gamonaklisi ar aris (rogorc
negatiuri SemTxveva), ramdenadac wesis varianti (LeCompte and Preissle 1993:
251).

gansxvavebul

SemTxvevas

konstruqtis,

wesis

an

wamoyenebuli

hipoTezis modifikaciamde an SemuSavebamde mivyavarT. mkvlevarma iseTi


SemTxvevebi unda moZebnos da gaaanalizos, romlebsac wesi, konstruqti
an axsna ver miudgeba, an romelTac maT ver movargebT, anu es SemTxvevebi
arc gamonaklisia da arc sawinaaRmdego, isini, ubralod, erTmaneTisgan
gansxvavdeba!
nabiji 7: Teoriis generacia. Teoria monacemebidan momdinareobs, mas
safuZveli monacemebSi aqvs da maTgan warmoiqmneba. rogorc linkolni da
guba

(1985:

205)

ergebodes

amtkiceben,

sakvlev

monacemebze

situacias.

dafuZnebuli

dafuZnebuli

Teoria

Teoria

unda

interaqciuli

procesia, romelic monacemebsa da Teorias Soris moZraobs manam, sanam


Teoria

ar

moergeba

monacemebs.

amiT

irRveva

tradiciuli

kvlevis

umetesobisTvis damaxasiaTebeli sworxazovneba (Flick 1998: 41, 43), romlis


drosac yalibdeba hipoTezebi, miiReba gadawyvetileba SerCevis Sesaxeb,
grovdeba monacemebi da analizdeba. hipoTezebi an dasturdeba, an _ ara.
dafuZnebul

TeoriaSi

miRebulia

wriuli

da

cvalebadi

procesi,

rodesac Teoria monacemebis mixedviT icvleba da wamoWrili sakiTxebis


sakvlevad
SerCeva).

meti

da

meti

monacemebis

mopovebas

cdilobs

(Teoriuli

450

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

linkolni

da

guba

(1985:

354

5)

mouwodeben

mkvlevars,

rom

monacemebis analizisas da interpretirebisas ramdenime sakiTxi axsovdes,


maT Soris:

monacemebiT gadatvirTva;

mxolod pirveli STabeWdilebis mixedviT moqmedebis problema;

adamianebisa da informaciis xelmisawvdomoba (magaliTad, ramdenad


reprezentaciulia isini da saidan unda vicodeT, rom is adamianebi da
monacemebi, romlebzec

xeli ar migviwvda, SeiZleba, mniSvnelovani

yofiliyo);

safrTxe,

romelsac

qmnis

mxolod

damadasturebeli

da

ara

sawinaaRmdego SemTxvevebis Zebna;

monacemebis sandooba da Tanmimdevruloba da rwmena, rom SeiZleba am


monacemebis SedegSi Setana.
es mniSvnelovani sakiTxebia kvlevaSi sandoobis, damajereblobisa da

validobis problemebis mogvarebisas (ixileT sandoobisa da validobis


ganxilva mexuTe TavSi). am midgomis arsi, rom Teoria monacemebidan
momdinareobs da maT efuZneba, ar rCeba kritikis gareSe. magaliTad,
silvermens

(1993:

47)

miaCnia,

Teoriebis

gaTvaliswinebas,

rom

is

ver

romlebic

axerxebs

kvlevis

im

implicituri

adreul

etapebze

warmarTavs kvlevas (anu monacemebi Teoriisgan Tavisufali, anu sruliad


neitraluri ki ar aris, aramed gaJRenTilia TeoriiT); aseve, Tvlis, rom
mas SeiZleba, kargad exerxebodes kategorizacia aucilebeli axsniTi
potencialis

gareSe.

es

gafrTxilebaaa,

romelic,

albaT,

Tvisebriv

kvlevaSi refleqsiis procesSia gamosayenebeli.

etapi 10: sakvlevi velis datoveba


kvlevis dasasruls gadasawyvetia, rogor davamTavroT kvleva, rogor
gamovideT aRebuli rolebidan, rogor SevwyvitoT kvlevis procesSi
awyobili urTierTobebi (da unda SevwyvitoT Tu ara saerTod) da rogor
gamovideT velidan ise, rom, SeZlebisdagvarad, minimalurad dazaraldes

451

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

jgufi an situacia (LeCompte and Preissle 1993: 101). de leini (2000: 142)
SeniSnavs, rom SeiZleba, zogierT monawiles kvlevis Semdegac undodes
urTierTobis SenarCuneba da uarma maTSi imedgacruebis, eqspluataciis,
Ralatis gancdac ki gamoiwvios. mkvlevarma unda gaiazros wasvlis
Semdgomi efeqtebi da izrunos, rom aravin datovos gulnatkeni kvlevis
dasrulebis Semdeg, maSinac ki, roca SeuZlebelia dadgena,

naxes Tu ara

maT raRac sargebeli kvlevidan.

etapi 11: werilobiTi angariSi


kvleviT

literaturaSi

wardgenisken

SeiniSneba

gadanacvleba.

xSirad

kvlevis
xdeba,

Catarebidan

kvlevis

bunebrivi

kvlevis

rom

werilobiTi saxiT wardgenis mTavari saSualeba SemTxvevis Seswavlaa


(ixileT Tavi 11), romlis ndobis Rirsad yofna (Lincoln and Guba 1985: 189)
ganisazRvreba

terminebiT:

damajerebloba,

gadatana,

sandooba

da

dadastureba. es Temebi meeqvse TavSi ganvixileT. SemTxvevis Seswavla im


mxriv

aris

gamosadegi,

gajerebul aRwerebs

rom

iZleva

eTnografiuli
da

SeuZlia

kvlevisTvis

daafiqsiros

da

sasargeblo
mkiTxvels

gadasces, ras niSnavs situaciaSi yofna (gv. 214). rogorc linkolni da


guba (1985: 359) amboben, SemTxvevis Seswavla idealuri instrumentia -emur
kvleva-ZiebaSi. is im nagulisxmevi codnis ganuyofeli nawilia, romelsac
avtori da mkiTxveli deben naSromSi. SemTxvevis Seswavla am codnazeve
aigeba da, amgvarad, seriozulad uyurebs kvlevaSi adamianis, rogorc
instrumentis mkvlevrisa da monawileebiseul cnebas, miuTiTebs ra maT
urTierTqmedebaze.
linkolni da guba (1985: 365 6) SemTxvevis Seswavlis werilobiTi
saxiT wardgenisTvis ramdenime miTiTebas iZlevian:

werilobiTi

naSromi

araformaluri,

bunebrivi

unda

iyos,

raTa

gadmosces araformaluroba da bunebrioba.

ramdenadac SesaZlebelia, naSromSi warmodgenili unda iyos faqtebi.


gamonakliss Seadgens naSromis is nawilebi, sadac TvalnaTliv aris
mocemuli interpretacia, Sefaseba da daskvna.

452

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

naSromis konturebis moxazvisas umjobesia, saWiroze meti daiweros,


vidre daakldes rame.

angariSis

weris

eTikur

wesebs

saTanado

pativi

unda

miegos,

magaliTad, anonimurobas da amoucnoblobas.

SemTxvevis Seswavlis werilobiT wardgenisas imdenad naTlad unda


iyos

mocemuli

monacemebi,

romelsac

eyrdnoba

naSromi,

rom

mkiTxvelma SeZlos sandoobis, validobisa da daskvnebis gadamowmeba.

unda ganisazRvros naSromis dasrulebis konkretuli TariRi.


spradli (1979) eTnografiuli kvlevis werilobiTi naSromis saxiT

gaformebis cxra praqtikul nabijs gvTavazobs:


1. SearCieT samizne auditoria;
2. SearCieT Tezisi;
3. CamowereT Temebi da gaakeTeT eTnografiuli kvlevis gegma;
4. moxazeT gegmis TiToeuli nawilis uxeSi, zogadi konturebi;
5. gadasinjeT gegma da gaukeTeT qvesaTaurebi;
6. SeasworeT Tqvenive redaqtirebuli monaxazi;
7. dawereT Sesavali da daskvna;
8. waikiTxeT monacemebi da angariSi magaliTebis mosaZebnad;
9. dawereT saboloo varianti.
cxadia, rom SemTxvevis Seswavlis werilobiT gadmocemisas bevri sxva
aspeqtia, romelic unda aRiniSnos. maTze meTerTmete TavSi visaubrebT.

kritikuli eTnografia
kritikuli eTnografia

eTnografiis

ganviTarebadi Stoa, romelic

pirvel TavSi ganxilul kritikul paradigmas Tanxvdeba. aq warmoebs


Tvisebrivi, anTropologiuri, monawilis, damkvirvebelze dafuZnebuli
kvleva da misi Teoriuli safuZveli kritikul TeoriaSi Zevs (Quantz 1992:
448;

Carspecken

1996).

dainteresebulia,
uTanasworobis

rogorc

pirvel

rom

sazogadoebaSi

pirobebSi,

gaizardos

TavSi

iTqva,

arsebuli
individebisa

es

paradigma

Cagvrisa
da

da

jgufebis

453

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

uflebamosileba

koleqtiuri

emansipirebis

ideis

warmoCeniT.

am

TvalsazrisiT, kvleva imTaviTve politikuri wamowyebaa. qarspekeni (1996:


4 ff) kritikuri eTnografiis ramdenime ZiriTad wanamZRvars asaxelebs:

kvleva

da

azrovneba

ZalauflebiTi

urTierTobebiT

aris

gaSualebuli;

es ZalauflebiTi urTierTobebi konkretul socialur da istoriul


konteqstSi xorcieldeba;

faqtebi da Rirebulebebi ganuyofelia erTmaneTisgan;

urTierTobebi sagnebsa da cnebebs Soris

denadia da warmoebis

socialuri urTierTobebiT aris gaSualebuli;

sametyvelo enas centraluri adgili ukavia aRqmaSi;

sazogadoebis garkveuli jgufebi sxvebze ufro Zlieria;

uTanasworoba da Cagvra warmoebisa da moxmarebis kapitalisturi


urTierTobebis ganuyofeli nawilia;

ideologiuri dominacia yvelaze Zlieria maSin, rodesac Cagruli


jgufebi

sakuTar

mdgomareobas

gardauvlad,

bunebrivad

an

aucileblad miiCneven;

Cagvris

formebi

erTmaneTs

aSualeben

da

amitom

erTad

unda

ganixilebodes (magaliTad, rasa, genderi, klasi).


quanci

(Quantz 1992: 473 4)

moiazreba

garkveuli

amtkicebs,

Rirebulebebi,

rom

amitom

kvlevaSi

is

uciloblad

garkveul

interesebs

emsaxureba. igi imasac amtkicebs, rom kritikul eTnografiaSi momuSave


mkvlevrebma

unda

gamoikvlion

es

interesebi

da

monawileebi

emansipaciisken da Tavisuflebisken waiyvanon. amgvarad, kvlevis fokusi


da

mizani

suliT

dominirebas,

xmis

eTnografiaSi

is

xorcamde
uflebasa
kulturebi,

politikuria
da
jgufebi

da

exeba

Zalauflebas,

uflebamosilebas.
da

individebi,

kritikul
romlebsac

Seiswavlian, Zalauflebisa da interesebis konteqstebSi imyofebian. es


konteqstebia sakvlevi, maTi legitimurobaa gasarkvevi da Tavad kvlevis

454

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

safuZvlad mdebare Rirebulebebia gamosavleni. kritikul eTnografiaSi


maRalia refleqsiurobis done. eTnografiis sxva formebisgan kritikuli
eTnografia imiT gansxvavdeba, rom is sazogadoebaSi legitimurobis,
Zalauflebis da Rirebulebebis Sesaxeb svams kiTxvebs da wina planze
swevs dominirebasa da Cagvras.

rogor muSaobs kritikuli eTnografi?


qarspekeni da eifli (Carspecken and Apple 1992: 512 14) da qarspekeni (1996:
41 2) kritikul eTnografiaSi xuT etaps gamoyofen. es etapebi qvemoT
aris aRwerili.

etapi 1: pirveladi ,,monologuri Canawerebi


am

etapze

mkvlevrebi

monawile

damkvirveblebi

SedarebiT

pasiurebi da SeumCnevlebi arian. maTi amocana obieqturi monacemebis


mopovebaa. es monologuri procesia im mxriv, rom mkvlevari mxolod
TavisTvis akeTebs Canawerebs. linkolni da guba (1985) Tvlian, rom am
etapze validobis Semowmeba mocavs:

CawerisTvis

sxvadasxvagvari

mowyobilobisa

da

sxvadasxva

damkvirveblis gamoyenebas;

dakvirvebis moqnili ganrigis gamoyenebas mikerZoebulobis minimumamde


dayvanis mizniT;

situaciaSi xangrZlivad darCenas hoTornis efeqtis daZlevis mizniT;

daskvnebis

naklebad

Semcveli

terminologiisa

da

aRwerebis

gamoyenebas;

kolegebTan gasaubrebis gamoyenebas;

respondentis mier validaciis gamoyenebas.


exmianeba ra validobis Sesaxeb habermasiseul (1979; 1982; 1994) naSroms,

validoba moiazrebs simarTles (naTqvamis utyuaroba), legitimurobas


(naTqvamis sisworesa da Sesatyvisobas), gagebas (naTqvami gasagebia) da
gulwrfelobas

(mTqmelis

ganzraxvebi).

qarspekeni

(1996:

104

5)

455

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

iTvaliswinebs

amas,

rodesac

obieqturi

validobis

Sesaxeb

daskvnis

ramdenime kategorias gvTavazobs: aqti gasagebi, socialurad legitimuri


da

Sesatyvisia;

grZnobebi

aqtiors

aqvs,

konkretuli

rodesac

moqmedeba

identoba

da

xorcieldeba;

ganzraxvebi
aRiarebuli

an
da

gaTvaliswinebulia obieqturi, konteqstualuri faqtorebi.

etapi 2: winaswari rekonstruqciuli analizi


rekonstruqciuli

analizi

cdilobs,

gamoavlinos

situaciis

mniSvnelobis an abstraqciebis is mdgenlebi, romlebsac monawileebi


TavisTavad
sistemebis,
miznad,

nagulisxmevad
normebisa

romlebic

da

mas

miiCneven.

aseTi

ZiriTadi

cnebebis

safuZvlad

udevs

analizi

RirebulebaTa

identificirebas
da

romlebic

isaxavs
marTaven

situaciebs. qarspekeni (1996: 42) fiqrobs, rom mkvlevari ubrundeba I


etapze

gakeTebul

ZalauflebiTi

pirvelad

Canawerebs

urTierTobebis,

rolebis,

urTierTqmedebis
movlenebis

paternebis,

mimdevrobis

da

situaciebisTvis miniWebuli mniSvnelobebis Sesaswavlad. is acxadebs,


rom

am

etaps

rekonstruqciulad

aqceven

is

kulturuli

Temebi,

socialuri da sistemis faqtorebi, romelTa Sesaxeb Tavad monawileebi,


Cveulebisamebr,

ar

saubroben

xolme

da,

faqtiurad,

xdeba

maTi

rekonstruqcia da garkveviT warmoCena _ SeumCnevel diskursad iqceva. am


etapze abstraqciis ufro maRal doneze gadanacvlebisas SesaZlebelia
kodirebis ufro maRali donis gamoyeneba (ixileT kodirebis ganxilva am
TavSi).
kritikul eTnografiaSi qarspekeni (1996: 141) am etapze validobis
uzrunvelyofis ramdenime gzas aRwers:

Tavad subieqtebTan interviuebisa da jgufuri diskusiebis gamoyeneba;

rekonstruqciebis jgufis wevrebTan gadamowmeba, raTa gaTanabrdes


Zalauflebrivi urTierTmimarTeba;

kolegebTan

gasaubrebis

gamoyeneba

(wyvils

sTxoven,

monacemebs da Tqvas, mkvlevari Zalian seleqciuri

gadaxedos

xom ar iyo,

456

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

magaliTad,

individebis,

monacemebis

an

daskvnebis

mimarT)

rekonstruqciebSi mikerZoebulobis an Cavardnebis gadasamowmeblad;

velSi xangrZlivad yofna, raTa mkvlevarma ukeT SeZlos Sinauris,


jgufis wevris TvalTaxedvis wvdoma;

ukuanalizis
monacemebSi

gamoyeneba

Temebisa

da

pirveladi

segmentebis

monacemebidan

gadamowmeba,

amokrefil

maTi

pirvelad

monacemebTan Sesabamisobis uzrunvelsayofad;

negatiuri SemTxvevebis analizis gamoyeneba.

etapi 3: monacemebis dialoguri mogroveba


am

etapze

monacemebis

mopoveba

monawileebTan

saubriT

xdeba

da

maTTanve ganixileba (Carspecken and Apple 1992). avtorebi amtkiceben, rom es


procesi arabunebrivia im mxriv, rom monawileebs sTxoven, dafiqrdnen
sakuTar

situaciebze,

garemoebebsa

da

cxovrebaze

da

wamoayenon

Teoriebi maT Sesaxeb. es gadamwyveti etapia, vinaidan monawileebs xmis


uflebas aZlevs, xolo kvlevas demokratiulobas sZens. SesaZloa, am
etapze axali monacemebi gaCndes, rac wina ori etapisTvis gamowvevaa da
saeWvos xdis manamde miRebul suraTs.
kvlevis am etapze monawileebis meti subieqturobis uzrunvelsayofad
qarpsekeni

(1996:

gvTavazobs,

164

magaliTad:

5)

validobis

gadamowmebis

Cawerili

interviuebis

ramdenime

meTods

SeTanxmebulobis

Semowmebas, ganmeorebiT interviuebs monawileebTan, mimdinare movlenis


an

momxdari

Sedegebis

movlenis

Sesaxeb

urTierTSedarebas,

kiTxvebisTvis

Tavis

monawilis

naTqvamisa

interviuirebisas

aridebas,

kolegasTan

da

dakvirvebis

mimarTulebis

gasaubrebis

momcemi

gamoyenebas,

respondentebis mier validacias, Txovnas, rom monawileebma bunebrivi


konteqstebis

aRwerisas

TavianTi

terminebi

gamoiyenon

da

ganmarton

isini.

etapi 4: sistemuri mimarTebebis aRmoCena


am etapze dgindeba sakvlevi jgufis mimarTeba sxva faqtorebTan,
romelTanac uwevs mas Sejaxeba, magaliTad, lokaluri adgilmdebareoba,

457

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

lokaluri
qarpsekeni
moicavs

Temis
(1996:

wina

monawileebisa

jgufebi,
202)

aRniSnavs,

etapebis
da

rom

moTxovnebis

sxva

urTierTSedarebas,

romlebic
am

etapze

produqts

validobis

dacvas,

mkvlevris

mier

mowodebuli

mkvlevrebis

kolegasTan

kulturul

gasaubrebas

da

qmnian.

Semowmeba

analizisa

da

komentarebis

respondentis

mier

validaciis gamoyenebas.

etapi 5: sistemuri mimarTebebis gamoyeneba miRebuli Sedegebis


asaxsnelad
am

etapze

xdeba

miRebuli

Sedegebis

Seswavla

da

axsna

makro-

socialuri Teoriebis WrilSi (Carspecken 1996: 202). nawilobriv, es aris


kvlevis

Sedegebisa

da

socialuri

Teoriis

urTierTSedarebis

da

Sedegebis TeoriisTvis morgebis procesi.


amrigad,

kritikul

eTnografiaSi

moZraobis

mimarTuleba

aseTia:

situaciis aRwera, gageba, kiTxvis niSnis qveS dayeneba da Secvla. es


Seesabameba

ideologiis

kritikis

etapebs,

romelic

pirvel

TavSia

warmodgenili:
etapi 1: arsebuli situaciis aRwera hermenevtikuli procesi;
etapi 2:L im mizezebis wvdoma, romlebmac Seqmna arsebuli situacia;
etapi 3: situaciis Secvlis gegma;
etapi 4: axali situaciis miRwevis Sefaseba.

eTnografiul da bunebriv midgomebTan dakavSirebuli


zogierTi problema
eTnografiul da bunebriv midgomebSi ramdenime sirTule arsebobs
(ixileT http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 7, faili 7. 3.
ppt),

romlebmac

SeiZleba

gavlena

iqonios

kvlevis

sandoobasa

da

validobaze. maT ricxvSi Sedis:


1. situaciis
definiciis

definicia:
mocemas,

monawileebs
Tumca

es

ar

sTxoven
iqneba

situaciis
erTaderTi

maTeuli
WeSmariti

gansazRvreba. isini SeiZleba mcdarad patiosanni iyvnen (araferi

458

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

icodnen

realuri

situaciis

Sesaxeb),

ganzrax

amaxinjebdnen,

an

mcdarad warmoaCendnen situacias, an ukiduresad seleqciurni iyvnen.


sandoobisa

da

validobis

es

sakiTxebi

wignis

meeqvse

TavSia

ganxiluli (ixileT triangulaciis ganxilva).


2. sandooba:

hoTornis

efeqti

mkvlevris

yofna

situaciaSi

ganapirobebs mis ESecvlas, radgan monawileebs SeiZleba, surdeT,


mkvlevars

Tavi

aaridon,

mimarTuleba

miscen

an

uaryon,

masze

zemoqmedeba iqonion, an STabeWdileba moaxdinon. es sakiTxebic meeqvse


TavSia ganxiluli. reaqtiulobis problema, rogorc wesi, gvardeba
guldasmiT molaparakebiT, velSi sakmarisad xangrZlivad yofniTa da
mkvlevris mier sakuTari Tavis SeZlebisdagvarad sworad wardgeniT.
3. angelozis

efeqti:

rodesac

situaciis

an

monawileebis

Sesaxeb

arsebuli an miRebuli informaciis gamoyenebiT SeiZleba monacemebis


Semdgomi mogroveba seleqciuri gaxdes, anda am informaciis arsebobam
SemdgomSi

situaciis

(TviTaRsrulebadi
sandoobis

damkvirveblis
gulisxmobs,
sulgrZeloba
Sesabamisad,

da

misi

monacemTa

daxmarebiT.
rom

mkvlevars

(monawileebi
maTi

WrilSi

winaswarmetyvelebis 16

sakiTxia

triangulirebuli

konkretul

qcevis

ekvivalenti

mogvareba
bazis

efeqti,

monawileebis

SaravandediT

uaryofiTi

mxare

migviyvanos
kvlevaSi).

SesaZlebelia

gamoyenebiTa

Saravandedis
swams

xedvamde

farTo,
gareSe

Cveulebriv,

gulkeTiloba

arian
Tu

da

es

mosilni!)

pirovnuli

da
da,

nakli

uariyofa an uyuradRebod rCeba. amis sapirispiroa, eSmakis efeqti,


roca mkvlevars swams, rom monawileebi cudi, uvargisi adamianebi
arian (eSmakis rqebi adgaT Tavze!) da uaryofs an uyuradRebod tovebs
maT dadebiT mxareebs.

16

Sinaarsis redaqtoris SeniSvna: Sesatyvisi inglisuri terminia self-fulfiling prophecy,

romelic niSnavs, rom winaswarmetyveleba, varaudi Tavad iwvevs Sesrulebas, radgan mis
dajerebasa da qcevas Soris kavSiria.

459

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

4. interpretaciuli meTodologiis implicituri konservatizmi. kvlevis


es

tipi,

kritikuli

eTnografiis

gamoklebiT,

monawileebsa

da

damxmareebs maTi status kvoTi iRebs. is maT warsulsa da awmyoze


fokusirdeba da ara momavalze.
5. arsebobs nacnobze fokusirebis sirTule. monawileebi (da, SesaZloa,
mkvlevrebic) imdenad axlos arian situaciasTan, rom uaryofen mis
namdvilad arsebul, xSirad nagulisxmev, aspeqtebs. Sesabamisad, dgeba
nacnobis ucnobad gadaqcevis amocana. delamonti (1981) Tvlis, rom
nacnobis ucnobad gadaqceva SeiZleba:

erTi sakiTxis uCveulo

magaliTebis ESeswavliT (magaliTad,

atipuri klasebi, saskolo cxrilebi an struqtura);

sxva kulturebidan aRebuli magaliTebis SeswavliT;

im

sxva

situaciebis

ukavSirdebodnen

SeswavliT,

romlebic

SeiZleba

situacias

(magaliTad,

skolebis

sakvlev

Seswavlisas SeiZleba gamosadegi iyos iseTi, garkveulwilad,


msgavsi, magram gansxvavebuli organizaciebis naxva, rogoricaa
saavadmyofo an cixe).
6. Sesaswavli
(1993)

situaciebis

ambobs,

rom

RiaobiTa

specifikur

da

mravalferovnebiT.

konteqstebsa

da

hamersli

situaciebze

fokusirebiT SesaZloa zedmetad gamokveTili aRmoCndes konteqstebsa


da situaciebs Soris gansxvavebebi da ara maT Soris arsebuli ufro
meti msgavseba, maTi saerTo niSnebi. igi amtkicebs, rom mkvlevrebi
kanonzomierebebsac iseve unda acnobierebdnen, rogor gansxvavebebs.
7. ufro farTo socialuri konteqstisa da SezRudvebis uaryofiT. iseTi
situaciebis

Seswavlisas,

sadac

xazgasmulia

maTi

situaciiT

SezRuduloba, SeiZleba uaryofil iqnas ufro farTo dinebebi da


konteqstebi _ kvlevis mikrodone sazRvrebis dawesebis riskis winaSe
dgas, rac gamoricxavs makrodonis mniSvnelovan faqtorebs. farTo
makrokonteqstebi ver gamoiricxeba konkretuli situaciebidan.

460

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

8. ganzogadebis sakiTxi. Tu situaciebi unikaluri da araganzogadebadia,


rogorc mravali bunebrivi principi ambobs, rogor unda gadawydes
ganzogadebis sakiTxi? ra konteqstebisTvis iqneba miRebuli Sedegebi
gamosadegi? ra roli aqvs da rogoria replikaciis kvlevebi?
9. rogor

unda

daiweros

mravaljeradi

realoba

da

axsna?

rogor

miiRwevaa reprezentaciuli xedva? ra xdeba maSin, rodesac mkvlevari


iseT raRaceebs xedavs, rac monawileebs ar daunaxavT?
10. vis ekuTvnis monacemebi, angariSi, da vin akontrolebs maT gacemas?
amrigad, bunebrivi da eTnografiuli kvlevebi ganaTlebis sferoSi
mniSvnelovani,
legitimuri

da

magram

problemuri

mniSvnelovani

kvlevis

stilis

es

meTodebis
kvlevebi

gavrcelebuli da TandaTan matulobs maTi gamoyeneba.

erTianobaa.

farTod

aris

461

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

8 istoriuli da dokumenturi kvleva


Sesavali
moli (Mouly 1978) acxadebs, rom miuxedavad imisa, rom istoriuli
kvleva,

dedamiwis

Semswavleli

mecnierebebis

interpretaciiT,

ver

akmayofilebs mecnieruli meTodis zogierT kriteriums (magaliTad, is


ver iqneba damokidebuli uSualo dakvirvebasa da eqsperimentze, man
iseTi teqstebi, iseTi wyaroebi unda gamoiyenos, romelTa gameorebac
SeuZlebelia), is mecnierul wamowyebad miiCneva im TvalsazrisiT, rom
imave principebsa da zogad mecnierul codnas iziarebs, romelic yvela
tipis mecnieruli kvlevisTvis aris damaxasiaTebeli.
istoriuli

kvleva

ganisazRvra,

rogorc

mtkicebulebebis,

anu

empiriuli sabuTebis sistematuri da obieqturi mopoveba, Sefaseba da


sinTezireba

faqtebis

dadgenisa

da

warsulis

movlenebis

Sesaxeb

daskvnebis gamotanis mizniT (Borg 1963). es aris rekonstruirebis aqti,


romelic kritikuli kvleva-Ziebis suliskveTebiT xorcieldeba da miznad
isaxavs

warsuli

epoqis

zust

da

keTilsindisier

reprezentacias.

Piradad, Tu sxvebis daxmarebiT dokumentebsa da CanawerebSi monacemebis


moZiebisas,

mkvlevari

xSirad

awydeba

uzustobebs

informaciaSi

da

Sedegad iRebs monaxazs da ara _ srul suraTs. faqtiurad, adekvaturi


monacemebis miRebis sirTule istoriul kvlevas kvleva-Ziebis erT-erT im
saxed aqcevs, romlis damakmayofileblad ganxorcieleba Zalian did
danaxarjebTan

aris

dakavSirebuli.1

istoriuli

kvleva-ZiebisTvis

damaxasiaTebeli kvlevis meTodi cdilobs, moicvas da Semdeg axsnas


adamianis warsulis mTeli sfero im perspeqtividan, romelic kargad
warmoaCens mis socialur, kulturul, ekonomikur da inteleqtualur
ganviTarebas

(Hill and Kerber 1967).

am

mcdelobis

holistur

xedvas

moiazrebs rekonstruqcia
saboloo jamSi, istoriul kvlevas ainteresebs ama Tu im viTarebis
farTo xedva da ara aucileblad is konkretuli movlenebi, ramac

462

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

gamoiwvia esa Tu is viTareba, Tumca aseTi sinTezi iSviaTad Tu miiRweva


intensiuri debatisa Tu dapirispirebis gareSe, gansakuTrebiT, maSin,
roca saqme detalebs exeba. istoriuli kvlevis aqti moicavs: Sesaswavli
problemis

an

hipoTezis

(an

organizebas,
saWiroa,

sferos

identifikaciasa

kiTxvebis)

gadamowmebas,

hipoTezebis

da

Semofargvlas;

formulirebas;
validacias,

Semowmebas

(an

monacemebis

analizsa

da

kiTxvebze

xandaxan

Segrovebas,

SerCevas;

pasuxebis

sadac

gacemas);

kvleviTi naSromis daweras. am Tanmimdevrobas warsulis da awmyosadmi


da momavlisadmi misi relevanturobis axlebur gagebamde mivyavarT.
istoriuli kvlevis Rirebulebebi hilma da kerberma (1967) gaaerTianes
kategoriebSi, romlebic qvemoT aris warmodgenili:

iZleva

Tanamedrove

problemebis

gadawyvetis

warsulSi

moZiebis

SesaZleblobas;

naTels hfens awmyosa da momavlis tendenciebs;

xazs

usvams

yvela

kulturaSi

aRmoCenili

sxvadasxvagvari

urTierTqmedebis fardobiT mniSvnelobas;

iZleva warsulis Sesaxeb awmyoSi arsebuli monacemebis gadafasebis


SesaZleblobas SerCeul hipoTezebTan, TeoriebTan da ganzogadebebTan
mimarTebaSi.
rogorc

avtorebi

aRniSnaven,

istoriis

SesaZlebloba,

gamoiyenos

warsuli momavlis winaswarmetyvelebisTvis da awmyos gamoyenebiT axsnas


warsuli,

mas

gansakuTrebiT

ormag

da

unikalur

sasargeblos

xdis

Tvisebas

istorias

aniWebs.

yvela

tipis

es

Tviseba

mecnieruli

codnisa da kvlevisTvis.2
ganaTlebis sferoSi istoriuli kvlevis gansakuTrebuli Rirebuleba
eWvgareSea. miuxedavad imisa, rom es erT-erTi rTuli sferoa kvlevis
sawarmoeblad,

aq

miRebul

Sedegebs

udidesi

sargebeli

moaqvs

ganaTlebis sferos TeoretikosebisTvis da mTlianad sazogadoebisTvis.


magaliTad, mas aqvs zogierT saganmanaTleblo problemaSi Cawvdomis
unari,

rasac

vercerTi

sxva

saSualeba

ver

axerxebs.

garda

amisa,

463

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

saganmanaTleblo ideis an institutis istoriuli Seswavla, SeiZleba,


Zalian dagvexmaros, gavarkvioT, Tu rogor Camoyalibda amJamad arsebuli
ganaTlebis sistema; es ki, Tavis mxriv, Semdgomi cvlilebis, samomavlo
winsvlis myari safuZvlis SeqmnaSi SeiZleba, gamogvadges. ganaTlebis
sferoSi istoriulma kvlevam, aseve, SeiZleba, gvaCvenos, Tu rogor da
ratom

ganviTarda

ganaTlebis

Teoria

da

praqtika.

is

ganaTlebis

Teoretikosebs saSualebas aZlevs, rom warsulis gamocdileba axali,


ganviTarebis

procesSi

myofi

praqtikis

Sesafaseblad

gamoiyenon.

istoriuli xedvis kuTxidan gacilebiT iolia ganmeorebadi tendenciebis


identifikacia

da

Sefaseba,

magaliTad,

progresivizmi 17

ganaTlebaSi

sxvadasxva garegnuli formiT iyo SeniRbuli. mas, aseve, SeuZlia Tavisi


wvlilis Setana im urTierTobebis ukeT gagebaSi, romelic arsebobs
politikasa da ganaTlebas, skolasa da sazogadoebas, adgilobriv da
centralur mTavrobas, maswavlebelsa da moswavles Soris.
istoriuli kvleva ganaTlebis sferoSi SeiZleba Seexebodes individs,
jgufs, moZraobas, ideas an instituts. Tumca, rogorc besti (Best 1970)
miuTiTebs, istoriuli interesisa da dakvirvebis vercerTi es obieqti
ver ganixileba izolirebulad. vercerTi pirovneba ver daeqvemdebareba
istoriul
mocemul

Seswavlas
drosa

im

Tu

wvlilis

adgilze

ganxilvis

arsebul

gareSe,

ideebSi,

romelic

moZraobebSi

mas
an

institutebSi miuZRvis. es elementebi yovelTvis urTierTdakavSirebulia.


fokusi

mxolod

istorikosi

im

wertils

mkvlevrebis

gansazRvravs,

yuradReba.

zogierTi aseTi urTierTmimareba


sul

erTia,

istorikosi

8.

romliskenac
CanarTSi

miemarTeba

warmodgenilia

ganaTlebis istoriidan. magaliTad,

Sesaswavlad

iezuitur

ordens

airCevs,

religiuri swavlebis ordens, kontrreformacias, Tu ignasio loiolas,


TiToeuli elementi Cndeba, rogorc maTi Sedegi an SesamCnev gavlenas
axdens maTze da Txrobis aucilebel, ganuyofel nawils warmoadgens.
17

Sinaarsis redaqtoris SeniSvna: niSnavs cvlilebebis mxardaWeras. Mmisi

sawinaaRmdegoa konservatizmi.

464

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

istoriuli kvlevis magaliTad ixileT Tomasi (1992) da gaukrogeri da


Svarci (1997).
CanarTi 8. 1
zogierTi urTierTmimarTeba adamianebs, moZraobebsa da institutebs Soris

adamianebi

moZraobebi

institutebis tipebi

konkretulad

ignasio
loiola

kontrreformacia

religiuri
swavlebis ordeni

iesos
sazogadoeba, 1534

benjamin
franklini

samecniero moZraoba;
ganaTleba cxovrebisTvis

akademia

filadelfiis
akademia, 1751

jon diui

eqsperimentalizmi

eqsperimentuli
skola

Cikagos
universiteti

progresuli ganaTleba

dawyebiTi skola,
1896

wyaro: adaptirebulia Best 1970

sakvlevi subieqtis arCeva


am wignSi ganxiluli istoriuli kvleva, sxva meTodebis msgavsad,
SeiZleba, etapebis moqnili Tanmimdevrobisgan Sedgebodes da problemis
an Sesaswavli mimarTulebis SerCeviTa da SefasebiT iwyebodes. amas
Semdeg

mohyveba

monacemebis

problemis

Sesatyvisi

ufro

konkretuli

wyaroebis

arCeva,

terminebiT

definicia,

monacemebis

mogroveba,

klasifikacia da damuSaveba, dabolos, monacemebis analizi da sakvlevi


subieqtis

dabalansebuli

da

obieqturi

sinTezi.

Tumca,

istoriuli

kvlevis meTodi da ganaTlebaSi gamoyenebuli kvlevis sxva meTodebi


mniSvnelovnad
gamokveTa

gasxvavdeba

borgma

(1963),

kidec
romelis

erTmaneTisgan.
mosazrebiT,

ZiriTadi
istoriul

sxvaoba
kvlevaSi

mniSvnelovania, rom mecnierma manamde gansazRvros zustad problema da


Seafasos

misi

adekvaturoba,

sanam

seriozulad

CaerTveba

kvlevaSi,

vinaidan bevri problema SeiZleba saerTod ar ergebodes istoriuli


kvlevis meTodebs. meore mxriv, SesaZloa, mcire iyos Sansi an saerTod

465

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

ar

iyos,

rom

problemis

kvlevam

mniSvnelovani

Sedegebi

moitanos

relevanturi monacemebis simwiris an problemis trivialobis gamo.


borgis

dakvirvebidan

SegviZlia

davinaxoT,

rom

potenciuri

mkvlevrisTvis problemis arCeva zogjer, SeiZleba, damafiqrebeli saqme


iyos. Tumca, mas Semdeg, rac Tema SerCeulia da istoriuli kvlevisTvis
misi potenciali da mniSvnelovneba Sefasebulia, Semdegi nabiji am Temis
ufro zustad da konkretulad gansazRvraa, an, rac ufro sworia, misi
imgvarad Semofargvlaa, rom metad qmediTi da damajerebeli analizi
miviRoT. Zalian farTo an Zalian bundovanma formulirebam Sedegad
SeiZleba mimarTulebis an gavlenis armqone saboloo angariSi mogvces.
besti (1980) am viTarebas Semdegnairad aRwers: gamocdili istorikosi
acnobierebs, rom kvleva konkretul farglebSi gansazRvruli problemis
siRrmiseuli analizi unda iyos da ara _ farTo sferos zedapiruli
Seswavla. kvlevis iaraRi SaSxanaa da ara _ Tofi. istoriuli Temis
gansazRvris

sxvadasxva

recepti

arsebobs.

gotSalki

(Gottschalk 1951)

gvirCevs, rom Temis identifikaciisas oTxi kiTxva davsvaT:

sad moxda movlenebi?

vin arian movlenebSi CarTuli adamianebi?

rodis moxda movlenebi?

ra saxis qmedebebia CarTuli?

rogorc traversi (1969) Tvlis, Temis farglebis modificireba erTerT

am

kiTxvaTaganze

gaizardos

an

fokusirebiT

Semcirdes

geografiuli

aris

SesaZlebeli:

arealis

SeiZleba

moculoba;

TemaSi

SeiZleba meti an naklebi adamiani iyos CarTuli; SeiZleba gaizardos an


Semcirdes

gansaxilveli

Seviwrovdes

adamianebis

drois

monakveTi;

moqmedebis

SeiZleba

kategoriebi.

gafarTovdes

zogjer

xdeba,

an
rom

konkretuli istoriuli kvleva mxolod Temis Sesaxeb zogadad, uxeSad


moxazuli ideiT SeiZleba daiwyos da mxolod relevanturi masalebis
moZiebis Semdeg moxdes misi dakonkreteba.

466

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

problemis dakonkretebasTan erTad saWiroa (sadac SesaZlebelia),


analogiurad

konkretuli

da

Semowmebadi

hipoTezis

formulireba

(xandaxan hipoTeza kiTxvebma SeiZleba Caanacvlos). rogorc empiriul


kvlevaSi, istoriul kvlevaSic hipoTezebi mimarTulebasa da fokuss
sZenen monacemebis mogrovebasa da analizs, Zleven faqtebis umiznod da
ubralod

dagrovebis

risks,

anu,

sakvlev

velSi

didi

raodenobiT

monacemebis arsebobis SemTxvevaSi, hipoTezebi konkretuli problemis


Sesatyvisi

monacemebis

monacemebis

SerCevasa

moZiebasa
da

da

SerCevas

struqturas

uwyoben

uzrunvelyofs,

xels.

is

winaaRmdeg

SemTxvevaSi monacemebi informaciis uzarmazar masad darCeboda. borgi


(1963)

aRniSnavs,

rom

saWiroa

hipoTezis

zedmiwevniT

fokusireba,

daviwroeba da operacionalizacia.
hili

da

qerberi

(1967)

miuTiTeben,

rom

istoriul

kvlevasTan

asocirebuli problemis Sefasebasa da formulirebaSi xSirad ufro


metad aris CarTuli mkvlevari pirovnulad, vidre kvlevis sxva ZiriTad
saxeebSi.

isini

Tvlian,

rogoricaa

interesi,

istoriuli

faqtebis

rom

mkvlevris

motivacia,

iseTi

pirovnuli

istoriuli

interpretaciisTvis

faqtorebi,

cnobismoyvareoba

saWiro

codna,

da

didwilad

zemoqmedebs sakvlevi problemis arCevaze.

monacemebis Segroveba
erT-erTi ZiriTadi gansxvaveba istoriul da sxva saxis kvlevebs
Soris

isaa,

rom

istoriuli

kvleva

iZulebulia,

ukve

arsebuli

monacemebiT imuSaos. hoketi (Hockett 1955) amtkicebs, rom istoria ar aris


is mecniereba, romelic uSualo dakvirvebas iyenebs qimiis an biologiis
msgavsad. istorikosma, arqeologiviT, datovebuli kvalis gamoyenebiT
unda moaxdinos warsulis movlenebis interpretireba. cxadia, man Tavisi
msjeloba mtkicebulebebze unda daafuZnos, awon-dawonos, Seafasos da
gansajos sxvebis dakvirvebiT miRebuli mtkicebulebebis namdviloba da
es

procesi

grZeldeba

mtkicebulebas ar axsnis.

manam,

sanam

hipoTeza

yvela

relevantur

467

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

istoriuli
SeiZleba

kvlevis

monacemebis

pirveladi

daiyos:

wyaroebi

wyaroebi,

or

rac

ZiriTad

jgufad

istoriuli

kvlevis

sasicocxlo energias warmoadgens da meoradi wyaroebi, rac pirveladi


wyaroebis ararsebobis SemTxvevaSi an maT Sesavsebad gamoiyeneba.
monacemebis

pirvelad

wyaroebad

iwodeba

is

sagnebi,

romlebic

originaluria sakvlevi problemisTvis. pirveladi wyaroebi, Tavis mxriv,


orgvari

SeiZleba

iyos:

pirveli

mocemuli

periodis

naSTebi

an

reliqtebi. muxedavad imisa, rom aseTi naSTebi da reliqtebi, rogoricaa,


ConCxebi,

siZveleebi,

iaraRebi,

xelsawyoebi,

WurWeli,

nagebobebi,

suraTebi, aveji, monetebi da patara zomis sxvadasxva nakeToba, ar iyo


gaTvaliswinebuli Semdgomi epoqebisTvis informaciis gadasacemad, isini
warsulis gasacnobad sasargeblo wyaroebia. meore _ rekonstruirebuli
movlenis realuri monawileebis an mowmeebis mier Seqmnili werilobiTi
da zepiri mtkicebulebebi da, agreTve, Tavad am movlenebSi monawileebi.
dokumentebi,

romlebic

pirvelad

wyaroebad

miiCneva,

SeiZleba

iyos

xelnawerebi, sigelebi, kanonebi, memorandumebi, biografiebi, oficialuri


gamocemebi, anderZebi, Jurnal-gazeTebi, rukebi, diagramebi, katalogebi,
filmebi, naxatebi, warwerebi, Canawerebi, transkriptebi, saregistracio
wignebi

da

movlenis

kvlevis

angariSebi.

pirvelwyarodan

am

axsna

yvelafers,

SeuZlia

da,

nebsiT

Tu

maSasadame,

uneblieT,
pirveladi

monacemebis wyarod miiCneva. istoriuli kvleva ganaTlebis sferoSi,


ZiriTadad,

am

meore

jgufSi

gaerTianebul

wyaroebze

dayrdnobiT

warmoebs.
meoradia is wyaroebi, romelTac ar hqoniaT uSualo fizikuri Sexeba
Sesaswavl

movlenasTan.

vuwodebT

originalurs.

isini

Seqmnili

amgvarad,

monacemebia,

meoradi

wyaro

romelTac

iqneba

is,

ver

sadac

pirovneba, romelic aRwers movlenas, realurad ki ar daswrebia mas,


aramed sxva pirovnebisgan an wyarosgan moipova mis Sesaxeb informacia.
es ukanasknelni SeiZleba yofiliyvnen an ar yofiliyvnen pirveladi
wyaroebi.

istoriul

kvlevaSi

gamoyenebuli

meoradi

wyaroebis

sxva

468

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

variantebia:

citirebuli

masala,

saxelmZRvaneloebi,

enciklopediebi,

masalis an informaciis sxva reproduqciebi, naxatebis nabeWdi aslebi an


xelovnebis

nimuSebis

monacemebis

meoradi

dublikatebi.
wyaroebi,

besti

Cveulebriv,

(1970)

miuTiTebs,

naklebad

Rirebulia

rom
im

Secdomebis gamo, romlebic erTi adamianisgan meoresTvis informaciis


gadacemas axlavs Tan.
sxvadasxva komentatori aRniSnavs monacemebis pirveladi wyaroebis
(sadac SesaZlebelia) gamoyenebis mniSvnelobas (Hill and Kerber 1967), Tumca
arc meoradi wyaroebis Rirebuleba unda daknindes. uamravi SemTxveva
yofila, rodesac meorad wyaros istoriuli kvleva gacilebiT validur
da sando kvlevad uqcevia, vidre is mis gareSe iqneboda.
kidev

erTi

SemTxvevaSi,

momenti:

ganaTlebis

literaturis

sferoSi

mimoxilva

sxva

formis

monacemebis

kvlevebis
mogrovebis

mosamzadebel etapad ganixileba da mkvlevrisTvis misTvis saintereso


sakiTxTan dakavSirebiT ukve arsebuli kvlevebis gacnobas emsaxureba
(Travers 1969). amgvarad, literaturis gacnoba mas arsebuli tradiciis
gagrZelebis,
codnis

sakuTari

miRebis

kvlevis

saTanado

SesaZleblobas

aZlevs.

konteqstSi
Tumca,

moTavsebisa

istoriul

da

kvlevaSi

literaturis mimoxilvas gansxvavebuli funqcia aqvs im mxriv, rom is


kvlevisTvis

iZleva

monacemebs.

mkvlevris

mier

hipoTezis

miReba

an

uaryofa damokidebuli iqneba am mimoxilvisas arCeul informaciasa da


mis interpretaciaze. borgi (1963) sxva gansxvavebebzec saubrobs: erTerTi gansxvaveba isaa, rom istorikos mkvlevars ufro didi moculobis
dokumentebis

Seswavla

uwevs,

vidre

empiriul

mkvlevars,

romelic

gacilebiT mcire moculobis da konkretul statiebs kiTxulobs. garda


amisa,

dokumentebi,

romlebic

istoriul

kvlevas

esaWiroeba,

xSirad

gacilebiT Zvelia, vidre _ empiriul kvlevaSi. da kidev erTi, bolo


momenti:

dokumentebi

ganaTlebis

sferoSi

xSirad

gamouqveynebeli

masalebisgan Sedgeba da, Sesabamisad, naklebad xelmisawvdomia, vidre


samecniero JurnalebSi dabeWdili empiriuli kvlevebis angariSebi.

469

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

dokumentebis kvlevisTvis damaxasiaTebeli specifikuri problemebis


dawvrilebiTi ganxilvisTvis mkiTxvels vurCevdiT platis (Platt 1981)
statiebs, sadac is dokumentebis xelmisawvdomobis, auTenturobisa da
SerCevis problemebze, daskvnasa da interpretaciaze saubrobs.

Sefaseba
vinaidan istoriuli kvlevis sferoSi momuSave mecnierebi monacemebisa
da informaciis did nawils Canawerebidan da dokumentebidan iReben,
aucilebelia maTi guldasmiT Sefaseba, raTa dadgindes maTi Rirebuleba
mocemuli

kvlevisTvis.

istoriuli

monacemebisa

da

informaciis

Sefasebas xSirad istoriul kritikas uwodeben, xolo am gziT miRebul


sando

masalas

mtkicebulebas

istoriul

warmoadgens

mtkicebulebas.

dasabuTebuli

maSasadame,

faqtebisa

da

istoriul
informaciis

erToblioba, romelic ndobis Rirsad SeiZleba, iqnas miCneuli, rogorc


hipoTezebis

Semowmebisa

da

interpretaciis

validuri

safuZveli.

istoriuli kritika, rogorc wesi, or etapad xorcieldeba: pirveli,


fasdeba wyaros auTenturoba da meore, fasdeba, ramdenad Rirebulia
monacemi sizustis TvalsazrisiT. es ori procesi cnobilia, rogorc
garegani

da

Sinagani

kritika

da

vinaidan

TiToeuli

Sefasebis

problemebs Seexeba, Semdgom ganxilvas imsaxurebs.

garegani kritika
garegan

kritikas

monacemebis

auTenturobis

dadgena

ainteresebs.

Sesabamisad, Tavad dokumentzea (an sxva wyaroze) mimarTuli da ara _


masSi gadmocemul Sinaarsze; monacemebis formis analizze da ara _ maT
interpretaciaze an mocemul kvlevasTan mimarTebiT maT mniSvnelobaze.
amgvarad,

is

gayalbebis,

falsifikaciis,

sicruis,

gamonagonis

an

damaxinjebis gamovlenas cdilobs. am miznisTvis, dokumentis asakis an


avtoris

dadgena,

SeiZleba,

moicavdes

iseTi

faqtorebis

Semowmebas,

rogoricaa xelmowera, xelwera, kaligrafia, tipi, stili, marTlwera da


geografiuli dasaxelebebi. amasTanave, xelmisawvdomi iyo Tu ara masSi
gadmocemuli codna im droisTvis da Seesatyviseba Tu ara am avtoris an

470

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

periodis

Sesaxeb

sxva

wyaroebidan

miRebul

codnas.

fizikuri

faqtorebis iseTma daxvewilma da ufro detalurma analizmac SeiZleba,


daasabuTos an uaryos dokumentis auTenturoba, rogoricaa, magaliTad,
melnis, qaRaldis, pergamentis, qsovilis da sxva masalebis fizikuri da
qimiuri

analizi.

istoriaSi

naklebad

momuSave

mosalodnelia,

mkvlevrebi

met

rom

ganaTlebis

mizanmimarTul

sferos

falsifikacias

waawydebian, vidre, vTqvaT, politikuri an socialuri sferos mkvlevrebi,


Tumca,

SeiZleba,

korespondencia

da

aRmoCndes,

rom

avtobiografiebi

oficialuri
erTi

adamianis

momzadebuli iyos, mopovebuli masala ki

dokumentebi,
dawerili

an

sxvis mier Cawerili da

xelmowerili.

Sinagani kritika
dokumentis auTenturobis dadgenis Semdeg mkvlevris Semdegi amocana
im

monacemebis

sizustisa

da

Rirebulebis

Sefasebaa,

romelsac

es

dokumenti Seicavs. SeiZleba isini namdvili iyos, magram uciloblad ar


asaxavdes

simarTlesTan

miaxloebul,

realur

suraTs.

monacemebis

mniSvnelobisa da sandoobis dadgenisas mkvlevrebi gacilebiT rTuli


problemis winaSe dganan, vidre _ garegani kritikis etapze, vinaidan maT
unda

daadginon,

SeiZleba

Tu

ara

vendoT

dokumentebis

avtors.

traversi (1969) asaxelebs im maxasiaTeblebs, romelTac, Cveulebisamebr,


ganixilaven avtorebis Sefasebisas. movlenis gawafuli, Tu gamoucdeli
damkvirveblebi

iyvnen

isini?

kompetenturni?

ramdenad

pativmoyvareobis

zemoqmedebis

gamoetovebinaT

faqtebi?

Semdgenlebi?

ramdenad

sxva

sityvebiT,

imyofebodnen
qveS,

ras

gawafulni

rom,

SiSis
vTqvaT,

isaxavdnen
iyvnen

ramdenad

am

an

iyvnen
sakuTari

daemaxinjebinaT

miznad

an

dokumentebis

konkretuli

movlenebis

CaweraSi? hqondaT Tu ara avtorebs iseTi Cvevebi, romelTac SeiZleba


gavlena moexdinaT Canawerebis sizusteze?
ganwyobili

realobisadmi

Tu

zedmeti

Zalian antagonisturad iyvnen


simpaTiiT

ganmsWvaluli?

movlenidan ra drois gasvlis Semdeg gaakeTes Canawerebi? SeeZloT Tu

471

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

ara zustad gaexsenebinaT momxdari? da bolos, Tanxmdebian Tu ara isini


sxva damoukidebel mowmeebTan?
ganaTlebis sferos istoriaSi mravali dokumenti neitraluria Tavisi
bunebiT,

Tumca

damkvirveblis

zemoT

dasaxelebuli

maxasiaTeblebis

gamo, SesaZlebelia, rom zogierTi maTgani mcdari iyos. traversis (1969)


mier dasmuli kiTxvebidan momdinare konkretuli problema mikerZoebas
Seexeba. is gansakuTrebiT mwvavdeba cxovrebis istoriebis Seswavlisas.
rogorc plameri (1983) gvaxsenebs, aq mTavari sazrunavia mikerZoebis
SesaZlo wyaroebis minimumamde dayvana da maTi Seswavla, rac mkvlevars
Tavidan

aaridebs,

ipovos,

rac

surs.

aseve,

mkvlevrebi,

zogadad,

mikerZoebis sam wyaros asaxeleben: wyaroebi, romlebic ukavSirdeba im


subieqts, visi interviuirebac xdeba, Tavad

mkvlevrebs da subieqtisa da

mkvlevris urTierTqmedebas (Travers 1969).

kvlevis angariSis dawera


mas

Semdeg,

kritikas

rac

monacemebi

auTenturobis

da

Segrovda

Sinagan

da

dauqvemdebarda

kritikas

sizustis

garegan

dasadgenad,

mkvlevari dgeba amocanis winaSe, Tavi mouyaros da axsnas is movlenebi,


romelsac

sakvlevi

problema

moicavs.

es

etapi

cnobilia,

rogorc

sinTezis procesi. es, albaT, istoriuli kvlevis yvelaze rTuli etapia


da mniSvnelovan warmosaxvasa da gamomgoneblobas moiTxovs. Sedegad
miRebuli paterni hipoTezis Sesamowmeblad gamoiyeneba.
saboloo angariSis werac bevrs iTxovs _ kreatiulobas da obieqturi
da sistemuri analizis maRal standartebs.
besti

(1970)

im

problemebis

CamonaTvals

iZleva,

romlebic

studentebis mier daweril sxvadasxva saxis istoriul kvleviT proeqtSi


iCens Tavs. maT Sorisaa:

problema Zalian farTod aris gansazRvruli;

advilad sapovneli meoradi wyaroebis gamoyenebis tendencia rTulad


mosaZiebeli, magram, rogorc wesi, ufro sando, kvlevisTvis sruliad
sakmarisi pirveladi wyaroebis nacvlad;

472

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

monacemebis

araadekvaturi

auTenturobis
magaliTad,

da

istoriuli

monacemebis

xSiria

kritika,

sandoobis

tendencia,

rac

wyaroebis

daudgenlobis

rodesac

ramdenime

Sedegia;

damkvirvebeli

eTanxmeba erTmaneTs da debulebas miiCnevs uciloblad WeSmaritad.


arsebobs albaToba, rom erTi maTgani gavlenas axdendes danarCenebze,
an

yvela

maTgani

informaciis

arazusti

wyaros

gavlenis

qveS

eqceodes.

susti logikuri analizi, romelsac SeiZleba iwvevdes:


zedmetad gamartiveba, rodesac ver xerxdeba gacnobiereba, rom
movlenebis mizezi, ufro xSirad, bevri da rTulia da ara _
erTi da martivi;
zegeneralizacia arasakmarisi mtkicebulebebis safuZvelze da
mcdari analogiiT daskvna, situaciebis zedapirul msgavsebebze
dafuZnebiT;
adreul

periodSi

xmarebuli

sityvebisa

da

gamoTqmebis

mniSvnelobebis auxsneloba;
situaciaSi

mniSvnelovani

da

umniSvnelo,

an

naklebad

mniSvnelovani faqtebis erTmaneTisgan ganusxvavebloba.

piradi

mikerZoeba,

gamoxatuli

konteqstidan

win

wamoweul

iseT

debulebebSi, romlebic miznad isaxavs darwmunebas da pirovnebisadmi


an

ideisadmi

mtrulad

zedmetad

ganwyobili

sulgrZeli
da

da

kritikuli)

arakritikuli
damokidebulebis

(an

Zalze

daSvebas,

warsuliT moWarbebul aRtacebas (xandaxan amas Zveli muxis kalaTis


iluziasac uwodeben). mikerZoebaa ararealisturi aRtacebac axliT, an
TanamedroveobiT,

roca

yvela

cvlileba

progresis

momaswaveblad

miCneva.

naSromis wardgenis stili, romelic SeiZleba mosawyeni da uferuli


iyos, Zalian maRalfardovani an zedapiruli, zedmetad damajereblad
mowodebuli
gamouyenebeli.

an,

piriqiT,

naucbaTevad

dawerili

da

saTanadod

473

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

borgi da gali (1979: 400) CamoTvlian istoriuli kvlevis warmoebisas


SesaZlebel Secdomebs:

iseTi

Temebis

SerCeva,

romlisTvisac

istoriuli

wyaroebi

arasakmarisia, xelmiuwvdomelia an ar arsebobs;

zedmetad dayrdnoba meorad wyaroebze;

marcxi istoriuli wyaroebis Sinagani an garegani validobis/kritikis


Semowmebisas;

mouqneloba da wyaroebis gamoyenebisas mkvlevris seleqciuroba da


mikerZoeba;

cnebebis gadmotana sxva disciplinebidan;

mizez-Sedegobriobis

da

erTi

mizezis

arsebobis

Sesaxeb

aralegitimuri daskvnebis gakeTeba;

monacemebis misaReb farglebs miRma ganzogadeba;

faqtebis CamoTvla saTanado Temebad gaerTianebis gareSe.


garda amisa, saTerlendi (Satherland 1969) iZleva ori gavrcelebuli

Secdomis brwyinvale ilustracias, romelsac ganaTlebis istorikosebi


uSveben

xolme.

pirvelia

awmyoSi

mimdinare

movlenebis

warsulze

proecireba, rasac damaxinjebamde mivyavarT da meore, vakuumSi aRwera,


rodesac

ver

xerxdeba

ganaTlebis

sistemasa

da

sazogadoebriv

struqturas Soris arsebuli urTierTobis Cveneba.


SedarebiT pozitiur notaze rom davasruloT, mouli (Mouly 1978)
istoriuli kvlevis Sefasebis xuT ZiriTad kriteriums gamoyofs:

problema: gasagebad aris problema gansazRvruli? sakmaod Znelia


istoriuli kvlevis saTanadod warmoeba, Tu mas bundovnad mocemuli
problemiT gamowveuli dabneuloba emateba. SesaZlebelia problemis
gadaWra? Sedis es mkvlevris kompetenciaSi?

monacemebi:

xelmisawvdomia

problemis

gadasaWrelad

saWiro

sakmarisad sruli pirveladi monacemebi, Tu metismetad aris kvleva


damokidebuli meorad an gadaumowmebel wyaroebze?

474

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

analizi: adekvaturad dadginda monacemebis sandooba? adekvaturad


aris Seswavlili monacemebis relevanturoba?

interpretacia: Cans, rom avtori adekvaturad flobs Tavis monacemebs


da kargad esmis maTi fardobiTi mniSvnelovneba? avlens is adekvatur
istoriul

xedvas?

tendenciurobis

inarCunebs

saSualebas

obieqturobas

mtkicebulebis

Tu

piradi

dazianeba

aZlevs?

damajerebelad da adekvaturad aqvs Semowmebuli hipoTezebi? mTliani


situaciis

sakmarisad

farTo

xedvis

kuTxe

aqvs

aRebuli?

xedavs

sakuTar monacemebsa da sxva istoriul faqtebs Soris urTierTobas?

wardgena:

weris

mocemulia

stili

siaxle

interpretaciebis

mimzidveli

da

informatiulia?

axalaRmoCenili
saxiT,

Tu

monacemebis

is

naSromSi

an

ubralod

axali
mosawyeni,

arakeTilsindisierad Sesrulebuli samuSaoa? mecnierulia naSromi?

raodenobrivi meTodebis gamoyeneba


istoriuli

kvlevis

udidesi

nawili

Tvisebrivia

Tavisi

bunebiT,

vinaidan misi Sesatyvisi Temebi, umeteswilad, verbaluri da sxva saxis


simboluri masalisgan Sedgeba, romelic sazogadoebis an kulturis
warsulidan

momdinareobs.

ZiriTad

unarebs,

romelic

am

sferoSi

momuSave mkvlevars mocemuli saxis Tvisebrivi an simboluri masalis


analizis procesSi moeTxoveba, Segroveba, klasificireba, mowesrigeba,
sinTezireba, Sefaseba da interpretireba warmoadgens. yvela am aqts
safuZvlad

myari

pirovnuli

msjeloba

SedarebiT

axlo

warsulSi,

istoriuli

raodenobrivi

meTodebis

gamoyeneba

da

daskvnebi

problemebis

scades

udevs.

Tumca,

gadasaWrelad

(Travers 1969).

istoriuli

kvlevisTvis am meTodebidan yvelaze relevanturi kontent analizia,


romlis

ZiriTadi

mizani

verbaluri,

araraodenobrivi

dokumentis

raodenobriv monacemebad gardaqmnaa (Bailey 1978). kontent analizs ufro


detalurad

23-e TavSi ganvixilavT.

Tavad

analizi

kontent

ganisazRvreba,

rogorc

mravalmiznobrivi

kvlevis meTodi, romelic specialurad Seiqmna iseTi problemebis farTo

475

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

speqtris

sakvlevad,

sadac

komunikaciis

Sinaarsis

mixedviT

keTdeba

daskvna, sityvebis daTvlidan dawyebuli, kategorizaciiT damTavrebuli.


kontent analizi frTxilad udgeba saTanado kategoriebisa da analizis
erTeulebis

gamoyofas,

romlidanac

TiToeulSi

gasaanalizebeli

dokumentis buneba da kvlevis mizani aisaxeba. rogorc wesi, kategoriebi


dokumentis winaswari daTvalierebisa da Seswavlis Semdeg ganisazRvreba
da Sinaarsis ZiriTad sferoebs moicavs.
Cven

martivad

SegviZlia

vnaxoT,

Tu

rogor

gamoiyeneba

kontent

analizi ganaTlebis sferoSi istoriuli kvlevis zogierTi aspeqtis


Seswavlisas. magaliTad, misi gamoyeneba SesaZlebelia saganmanaTleblo
dokumentebis analizSi. dokumentis Sinaarsis garkvevisa da garCevis
garda, meTodi naTels mohfens komunikaciis wyaros, mis avtors da mis
nagulisxmev

adresatebsac,

anu

maT,

visTvisac

Seiqmna

mocemuli

dokumenti. garda amisa, am tipis analizi mets gvetyvis, magaliTad,


socialuri

konteqstis,

faqtorebis

da

gamokveTili

politikuri

an

faqtorebis

uyuradRebod
gavlenis

datovebuli

Sesaxeb.

aqedan

gamomdinareobs, rom kontent analizma SedarebiTi, an kros-kulturuli


kvlevebis safuZveli SeiZleba Seqmnas. kidev erTi gamoyeneba, uaxlesi
istoriis sxvadasxva momentSi saxelmZRvaneloebis Sinaarsis Seswavla
iqneboda,

rogorc,

vTqvaT,

kulturuli

gansxvavebebis,

kulturuli

centris an kulturuli cvlilebis Cvenebis saSualeba. holstim (Holsti


1968) Camoayaliba kontent analizis miznebi:

komunikaciis Sinaarsis tendenciebis aRwera;

wyaroebis cnobili maxasiaTeblebis

misadageba maT mier Seqmnili

teqstebisadmi;

komunikaciis Sinaarsis standartebis mixedviT Semowmeba;

darwmunebis teqnikebis gaanalizeba;

stilis gaanalizeba;

auditoriis
teqstebisadmi;

cnobili

Tvisebebis

misadageba

maTTvis

Seqmnili

476

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

komunikaciis paternebis aRwera.


istoriul konteqstSi kontent analizis gamoyenebis sxvadasxvagvari

magaliTebi SeiZleba naxoT Semdeg avtorebTan: Tomasi da znanieCki (1918)3


da bredbarni da berlou (1961). istoriul garemoSi kontent analizis
kidev erTi magaliTia maklelandisa da misi kolegebis (1953) kvleva,
romelic

sazogadoebis

konkretuli

wevrebis

sakvlevi

urTierTmimarTebas
raodenobrivi

sazogadoebis

Seexeboda.

meTodebis

miRwevis,

da

moTxovnilebisa
ekonomikuri

zrdis

istoriul

kvlevaSi

bolos,

gamoyenebis

ufro

da

detaluri

da

teqnikuri

ganxilvisTvis mkiTxvels floidis (Floud 1979) naSromis gacnobas vurCevT,


romelic istoriuli monacemebis klasificirebasa da mowesrigebas da
elementaruli aRweriTi statistikis mimoxilvas eZRvneba.

cxovrebis istoriebi
Tomasisa

da

znanieCkis

monumenturi

kvleva

poloneli

glexoba

evropasa da amerikaSi (1918), romelic am qveTavis Sesavlad gamodgeba,


cxovrebis

pirvel

sociologiur

istoriad

iTvleba,

vinaidan

masSi

detalurad aris aRwerili da axsnili vladek visnevskis cxovreba da


droeba.

plameris

(1983)

mixedviT,

cxovrebis

istoria

xSirad

erTi

pirovnebis cxovrebis Sesaxeb misive sityvebiT dawerili erTi mTliani


wignia. plameri aRniSnavs, rom xSirad masalebi aseTi wignisTvis wlebis
manZilze

grovdeba

da

ikribeba,

mkvlevari

frTxilad,

msubuqad

warmarTavs subieqts, waaxalisebs mas, rom daweros, an firze Caiweros


sakuTari

cxovrebis

epizodebi.

sakmaod

xSirad

am

masalebs

zurgs

umagrebs subieqtis cxovrebaze intensiuri dakvirveba, interviuebi mis


nacnob-megobrebTan

da

Sesatyvisi

dokumentebisa

da

werilebis,

dRiurebisa da fotosuraTebis detaluri Seswavla. cxovrebis istoria,


praqtikulad, interaqciuli da TanamSromlobiTi teqnikaa, romelSic
mkvlevari uSualod aris CarTuli (Plummer 1983).
Sexedulebebis axsnebi da interpretaciebi mniSvnelovani da droulia
sxvadasxvagvar

saganmanaTleblo

garemoSi,4

vinaidan

isini

iZlevian

477

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Rirebul wvdomas im gzebis bunebaSi, romliTac ganaTlebis sferoSi


dasaqmebuli personali maT samuSao garemoSi arsebul SezRudvebsa da
pirobebs

egueba.

Sorsmimavali

gudsoni

wvlilis

amtkicebs,

Setana

rom

SeuZlia

cxovrebis

pirad

istoriebs

usiamovnebebsa

da

sazogadoebriv sakiTxebs Soris kavSiris gagebis problemaSi _ amocana,


romelic sociologiuri kvlevis SuagulSia dabudebuli. is ambobs, rom
mis mniSvnelobas saukeTesod adasturebs is faqti, rom maswavleblebi
yovelTvis sakuTari iniciativiT iyeneben cxovrebis istoriebs klasSi
mimdinare movlenebis asaxsnelad (Goodson 1983).
mileri (1999) aCvenebs, rom biografiuli kvleva socialuri aqtivobis
konceptualizaciis Taviseburi, gansxvavebuli gzaa. is analizisadmi sam
ZiriTad midgomas asaxelebs, esenia:

realisti

monacemebze

dafuZnebuli

Teoriis

teqnikebzea

orientirebuli;

neopozitivisti ufro metad struqturirebul intervius iyenebs;

mTxrobeli cxovrebis istoriebis aqtiurad asagebad interviuersa da


respondents Soris urTierTqmedebas iyenebs.
denzini (1999) Tvlis, rom biografiuli kvlevis meTodebis ramdenime

varianti arsebobs, maT Sorisaa:

biografia;

avtobiografia;

ambavi;

diskursi;

Txroba;

piradi istoria;

zepiri istoria;

SemTxvevis istoria;

cxovrebis istoria;

piradi gamocdileba;

478

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

SemTxvevvis Seswavla.
am sakiTxs koneli da klandininic (Connelly and Clandinin 1999) ganixilaven

da naratiuli kvlevisadmi ramdenime midgomas asaxeleben:

zepiri istoria;

ambebi;

memuarebi da qronikebi;

fotosuraTebi;

samaxsovro yuTebi;

interviuebi;

Jurnalebi;

avtobiografia;

werilebi;

saubrebi;

dokumentebi.
konkretuli

kvlevis

proeqtisadmi

cxovrebis

istoriis

teqnikis

Sesabamisobis garkvevisas da drois yovelTvis arsebuli SezRudvebis


pirobebSi, gamosadegia cxovrebiseuli istoriebis gansxvaveba tipisa da
warmodgenis stilis mixedviT. orive faqtori kvlevis masStabidan da
ganxorcielebadobidan gamomdinareobs. 8. 2 CanarTSi mocemulia hiCkokisa
da hagisis (1989) mier SemoTavazebuli sqema. mkiTxvels SeiZleba surdes
8. 2 CanarTSi mocemuli istoriis warmodgenis tipebisa da stilebis
aRweris

gamoyeneba,

raTa

Seafasos

is

gansxvavebuli

moTxovnebi,

romlebic mkvlevris winaSe dgeba monacemebis mogrovebisas, analizisa


da warmodgenisas. retrospeqciuli iqneba Tu Tanamedrove, cxovrebis
istoriis kvleva xuT farTo process moicavs. plameri (1983) gamoyofs da
aRwers maT.
CanarTi 8. 2
cxovrebis istoriebis tipologia da maTi wardgenis stili

479

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

tipebi
retrospeqciuli cxovrebis istoria
warsulis movlenebis rekonstruqcia samizne individis awmyo grZnobebiTa da
interpretaciebiT.

Tanamedrove cxovrebis istoria


individis yoveldRiuri cxovrebis amJamindeli aRwera.

wardgenis stili
naturalisturi
pirvel

pirSi

individis

moyolili

sityvebiT

aris

cxovrebis

gadmocemuli

istoria,
da

Tan

romelSic
axlavs

ambavi

mkvlevris

samizne
mokle

Sesavali, komentarebi da daskvna.

Tematurad redaqtirebuli
samizne individis sityvebi xeluxleblad aris gadmocemuli, magram maT
mkvlevari gadmoscems Temebis, sakiTxebis an saTaurebis saxiT, xSirad Tavebad
dayofils.

interpretirebuli da redaqtirebuli
misi

samizne

individis

cxovrebis

istoriis

gadmocemisas,

romelsac

mkvlevari Tavisi poziciidan da Tavisi versiiT gadmocems, aSkarad SesamCnevia


misi

gavlena.

mkvlevari

warmogvidgens

gafiltrul,

gasufTavebul,

redaqtirebul da interpretirebul istorias.

wyaro: adaptirebulia Hitchcock and Hughes 1989

momzadeba
aq Sedis saTanado Temis da kvlevis teqnikis arCeva. am etapze unda
daisvas kiTxvebi: pirveli, vin unda iyos Seswavlis obieqti? _ cnobili
adamiani, Cveulebrivi rigiTi adamiani, moxalise, SerCeuli, iZulebiT
moyvanili? meore,

ra qmnis karg informants? plameri (1983) yuradRebas

iseT ZiriTad faqtorebze amaxvilebs, rogoricaa adgilze SeRwevadoba


da dro, potenciuri informantis mier sakuTari konkretuli kulturuli
viTarebis codna. karg informants SeuZlia da mzad aris mkvlevarTan
mWidro,

axlo

simpaTiebi

da

urTierTobebis

dasamyareblad.

urTierTpativiscema

cxovrebis

aqsiomaa,

rom

istoriis

zogadi
proeqtis

480

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

ganxorcielebisa da warmatebis winapirobaa. mesame,

ra moTxovnebi unda

dakmayofildes kvlevis adreul etapebze? mkvlevarma Tavisi motivaciebi


gasagebad unda auxsnas kvlevis momaval subieqts. aseve, dasawyisSive
unda gairkves subieqtis mier gaweuli samsaxuris anazRaurebis sakiTxi.
anonimurobis sakiTxic unda mogvardes; kvlevis sxva meTodologiebisgan
gansxvavebiT, cxovrebis istoriebi Zalian piradul detalebs (saxelebs,
adgilebs, movlenebs) amJRavnebs da arasakmarisad faravs monawileebs
cnobismoyvare
subieqtTan,
intervius

Tvalisgan.

aseve,

proeqtis

ganixileba

situaciebis

adreul

cxovrebis

organizaciuli

stadiebze

istoriis

mxare

da

kvlevis

kvlevis

buneba,

monacemebis

Caweris

formebi.

monacemebis Segroveba
cxovrebis
mkvlevris

istoriis

mier

warmatebisTvis

interviuirebis

centraluri mniSvneloba

sxvadasxvagvari

teqnikis

aqvs

gamoyenebis

unars (aseve, ixileT Tavi 16). situaciidan gamomdinare, intervius tipi


SeiZleba, icvlebodes. SedarebiT struqturirebuli interviu, romelic
kvlevis dasawyisSi zogadi gzamkvlevis funqcias asrulebs, SeiZleba,
iqces

araformalur,

arastruqturirebul

interviud,

romelic

konsultirebisadmi karl rojersiseul (1945) aradireqtiul midgomas


mogvagonebs.

am

ukanasknelis

SemTxvevaSi

plameri

(1083)

yuradRebas

amaxvilebs interviueri-mkvlevris mxridan empaTiisa da upirobo siTbos


gamovlenis

mniSvnelovnebaze.

interviuirebis

mesame

strategiaa

monawilis dakvirvebisa (ixileT Tavi 18) da konkretul Temaze saubris


zomieri narevi, rasac Tan axlavs CaniSvnebis gakeTeba.

monacemebis Senaxva
Cveulebrisamebr, cxovrebis istoriis kvlevaSi uzarmazari moculobis
monacemebi grovdeba. mkvlevarma winaswar unda gadawyvitos,
ara audioCanawerebs, gansazRvros, rogor, ra da rodis
rogor, ras da rodis gaukeTos redaqtireba,

akeTebs Tu
gaSifros,

SeimuSaos kodirebisa

da cxrilebis sistema, Tu surs, rom bolos Tavze ar eyaros da Tavad

481

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

ar ikargebodes sakuTar masalaSi. mkiTxvels vurCevT meSvide TavSi


mocemuli msjelobis gadaxedvasa da fidleris (Fiedler 1978) naSromis
gacnobas, romelSic vrclad aris aRwerili bunebriv garemoSi savele
kvlevebisTvis Sesatyvisi meTodebi.

monacemebis analizi
cxovrebis istoriis meTodologiiT Seqmnili
sami

ZiriTadi

sakiTxi

udevs

monacemebis xarisxs

safuZvlad.

es

sakiTxebi

reprezentaciulobas, sandoobasa da validobas Seexeba (aseve, ixileT


Tavebi 4 da 6). plameri (1983) yuradRebas uTmobs cxovrebis istoriis
kvlevis xSir kritikas, kerZod, imas, rom misi SemTxvevebi atipuri ufroa,
vidre _ reprezentaciuli. am braldebisTvis Tavis asarideblad, is
mouwodebs

mkvlevrebs,

vinc

am

meTodiT

apireben

muSaobas,

rom

daamuSaon da gasagebad axsnan cxovrebis istoriis mimarTeba farTo


populaciasTan

(Plummer

1983)

subieqtis

reprezentaciuloba-

arareprezentaciulobis kontinuumze ganTavsebiT.


cxovrebis

istoriis

kvlevis

sandooba

mikerZoebulobis

wyaroebis

identifikaciasa da maTi Semcirebis teqnikis gamoyenebazea damokidebuli.


mikerZoeba

momdinareobs

informantisgan,

mkvlevrisgan

da

Tavad

urTierTqmedebidan: ixileT 8. 2 CanarTi. validobis Semowmebis ramdenime


saSualeba arsebobs. plameri (1983) asaxelebs Semdegs:

saboloo produqtis wakiTxvis Semdeg is SeiZleba, Tavad cxovrebis


istoriis subieqtma gaakritikos;

ZiriTadi msgavsebisa da gansxvavebis punqtebis dasadgenad SeiZleba,


ramdenime msgavsi werilobiTi wyaro Sedardes erTmaneTs;

cxovrebis

istoriis

sizustis

Sesamowmeblad

miRebuli monacemebi

SeiZleba, oficialur Canawerebs Sedardes;

Sedareba, SeiZleba,sxva informantebis interviuirebiT ganxorcieldes.


arsebiTad, cxovrebis

istoriis

validoba

informantis

subieqturi

realobis, sxva sityvebiT, situaciis miseuli xedvis, warmoCenis unarSi

482

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

mdgomareobs.

detaluri

piradi

angariSebi

da

cxovrebis

istoriebi

SeiZleba, Tematurad dalagdes (magaliTad, Tomasisa da znanieCkis (1918)


naSromi).

sinamdvileSi

biografiebis

da

avtobiografiebis

gamoyeneba,

mogonili aRwerebi an sagazeTo Jurnalistika badebs kiTxvas, Tu ra


iTvleba

kvlevis

umjobesia

legitimur

cnebebisTvis

da

monacemebad.

aseTi

konteqstebisTvis

angariSebi,

yuradRebis

albaT,

misapyrobad

gamoviyenoT da ara _ kvlevis ZiriTad monacemebad. sakiTxi sandoobasa


da validobas exeba. am Temebs vexebiT qvemoT da meeqvse TavSi.

monacemebis wardgena
plameri

(1983)

sam

mimarTulebas

usaxavs

mkvlevars,

romelic

cxovrebiseuli istoriis daweras apirebs. pirveli, mkvlevars naTlad


unda hqondes warmodgenili, Tu visTvis wers da risi miRweva unda
naSromiT; SemTxvevis istoriis aRweras isaxavs miznad, Tu SemTxvevis
Seswavlas;
yveba

Tu imitom, rom SemTxvevis istoria ubralod karg ambavs

(Plummer 1983).

amis

sapirispirod,

SemTxvevis

Seswavla

pirad

dokumentebs ufro farTo Teoriuli miznebisTvis iyenebs, rogoricaa


Teoriis

Semowmeba

da/an

Seqmna.

meore,

cxovrebis

istoriis

miznis

dadgenis Semdeg, mkvlevarma unda gadawyvitos, ramdenad Rrmad unda


Caerios

mopovebul

redaqtirebiT,

monacemebSi.

ise,

Careva

interpretirebiT.

an

SeWra

xdeba

redaqtirebis

rogorc
(amoWra,

Tanmimdevrobis dalageba, saxelebis, adgilebis Secvla da a. S.) gareSe


TiTqmis warmoudgenelia nebismieri cxovrebis istoriis kvleva. plameris
perifrazireba
sityvebis

rom

aRebas,

movaxdinoT,

maT

Signidan

redaqtireba

gulisxmobs

danaxvas

ukuRma

da

subieqtis

gadmobrunebas

struqturirebuli da Tanmimdevruli debulebebis saxiT, romlSic alagalag

gamoyenebulia

subieqtis

da

Tavad

mkvlevris

sityvebi,

magram

teqsti mTliand auTenturi rCeba. mesame, vinaidan cxovrebis istoria


weris

meqanikur

plameri

processac

aRniSnavs,

rom

moicavs,

wera

regularulad

yoveldRiurad

weras

moiTxovs.

monaxazebis

gakeTebas,

483

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

gadasinjvasa

da

xelaxla

moxazvas

moiTxovs.

cxovrebis

istoriis

meTodologiisa da kvlevis Sesaxeb ixileT evetsis naSromi (Evetts 1991).

dokumenturi kvleva
kvlevaSi

monacemebis

uamravi

dokumenturi

wyaro

arsebobs

da,

miuxedavad imisa, rom es exmareba mkvlevars, maT gamoyenebas mTeli rigi


sakiTxebis

ganxilva

axlavs

Tan.

magaliTad,

zogierTi

socialuri

samyaro, kultura da movlena wignieria anu mravlad aris dokumentebi


da isini monawileebis yofiTi samyaros nawilia, zogierTi kultura ki
naklebad aris aseTi. es dokumentebis statusze moqmedebs. garda amisa,
zogierTi
Seqmnili,

dokumenti
Tumca

dawerilia

umravlesoba

da

sxva

ara.

umravlesoba
garkveuli

SeiZleba

an

ara.

zogierTi

mkvlevrebisTvisaa
faqtiurad,

miznisTvis,

mkvlevrisTvis

mizanmimarTulad

kvlevisTvis,

rac

mkvlevris

magram,

umravlesoba

auditoriisTvis
maTi

kvlevisTvis

maTgani

gankuTvnili,

dokumentebis

gegmisTvis,

iyos

sandoobisa

da
da

isev,

daiwera
ara

validobis

sakiTxebs ayenebs. dokumentebi gamosadegia Sesaswavli fenomenis ufro


TvalsaCinod warmodgenisTvis (Prior 2003: 87). Tumca, isini imave droSi
gamovlenil mTel rig sxva faqtorebTan erTad unda iqnas Seswavlili.
priori

(2003:

173)

operis

mosawyeni

libretos

analogias

iSveliebs,

romelic calke ki ar unda waikiTxos adamianma, aramed moqmedebis,


dramis, musikisa da warmodgenis mTlian konteqstSi unda aRiqvas. is
Tavsatexis

mxolod

erTi

nawilia

http://www.routledge.com/textooks/9780415368780 _ Tavi 8, faili 8. 1. ppt).


dokumentebs mravalgvari forma aqvs, maT Soris, magaliTad:

savele Canawerebi;

dRiurebi da Jurnalebi;

Canawerebi;

biografiebi;

avtobiografiebi;

(ixileT

484

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

oficialuri Canawerebi;

drois cxrilebi/ganrigebi;

teqnikuri dokumentebi;

Sexvedris Canawerebi;

moswavleebis naSromebis nimuSebi;

samaxsovroebi da eleqtronuli mimowera;

safosto mimowera;

gegmebi;

pamfletebi da reklamebi;

cnobarebi da maCveneblebi;

arqivebi;

ambebi;

memuarebi da qronikebi;

fotosuraTebi da artefaqtebi;

saubrebi da warmoTqmuli sityvebi;

policiis dokumentebi;

pirveladi da meoradi wyaroebi;

sagazeTo statiebi;

wignebi da statiebi;

sajaro Canawerebi.
es mxolod sawyisi CamonaTvalia. SegiZliaT naxoT, rom werilobiTi

wyaro wamyvania dokumentur kvlevaSi.


dokumentebis analizi ramdenime TvalsazrisiT aris mimzidveli (Bailey
1994: 294 6). is mkvlevars, istoriuli kvlevis msgavsad, miuwvdomeli
pirovnebebis an Temebis wvdomis SesaZleblobas aZlevs. garda amisa,
aramonawilis an arapirdapiri dakvirvebis msgavsad, mcirea an saerTod
ar aris reaqtiuloba dokumentis avtoris mxridan, gansakuTrebiT, Tu
dokumentis Sedgena ar iyo kvlevisTvis gamiznuli. dokumenturi kvleva
droSi ganmeorebadi analizisTvisac gamosadegia, vinaidan man SeiZleba

485

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

aCvenos, rogor viTardeba situaciebi droTa ganmavlobaSi. zogierTi


dokumenti

didi

moculobis

SerCevas

wvdeba

(magaliTad,

dabadebis,

qorwinebis da sikvdilis registracia, mosaxleobis aRwerebi, gazeTebSi


gamoqveynebuli nekrologebi da a. S.). dokumentebi SeiZleba dawerili
iyos

cocxlad

arsebuli

da

situaciis

adgilze,

SeiZleba

asaxavdes

weris

dinamikas.

zogierTi

dokumenti,

momentSi

gansakuTrebiT,

piradi (magaliTad, werilebi da dRiurebi), SeiZleba pirad detalebsa da


grZnobebs asaxavdes (aRsarebebs: Baily 1994: 296), romelic sxva gziT ar
gamomJRavndeboda.

Tu

dokumentebi

centralur

adgilas

inaxeba,

magaliTad, biblioTekaSi, koleqciaSi an arqivSi, SesaZlebelia, droisa


da fulis dazogva. da bolos, bevri dokumenti SeiZleba gawafuli
profesionalebis mier iyos dawerili da ufro Rirebul informacias
Seicavdes, vidre _ SedarebiT arainformirebuli moyvarulis Sedgenili
dokumentebi.
meore mxriv, dokumentebs sirTuleebi axlavs Tan (Baily 1994: 296 8).
isini

SeiZleba

uaRresad

mikerZoebuli

da

SerCeviTi

iyos,

vinaidan

kvlevisTvis ki ar iyo gankuTvnili, aramed sul sxva mizniT, sxva


auditoriisTvis da sxva konteqstSi daiwera. isini Tavad SeiZleba iyos
movlenebis interpretacia da ara _ obieqturi angariSi. faqtiurad,
cveTa da SerCeviTi gadarCena, avtoriseul seleqciur interpetaciasTan
erTad,

SeiZleba

Sesaswavli

situaciis

arasrul

Canawers

qmnides.

zogierTi dokumenti SeiZleba arsebobdes, magram mkvlevars maTze ar


miuwvdebodes xeli, amitom SezRuduli iyos maTi Seswavla. rodesac
dokumentebi arsebobs, isini imdenad mravalferovani formiT SeiZleba
iyos

mocemuli,

rom

standartuli

analitikuri

formis

gamoyeneba

SeuZlebeli gaxdes (magaliTisTvis ixileT kontent analizi, romelic


23-e TavSia ganxiluli). garda amisa, dokumentebi sakuTar konteqstSi
unda

iqnas

Seswavlili,

raTa

gasagebi

gaxdes

maTi

imdroindeli

mniSvneloba. amis gasagebad martivi magaliTic sakmarisia: asi girvanqa


sterlingi dRes SeiZleba mcire Tanxad gveCvenebodes, magram rodesac

486

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

dokumenti daiwera, vTqvaT, 200 wlis win, es 100 girvanqa sterlingi didi
fuli iqneboda.
dokumenturi
saSinlad

kvlevis

grZeli

dawyebamde

kiTxvebis

CamonaTvalia

amomwuravi

da,

pasuxgasacemi

albaT,
(ixileT

http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 8, faili 8. 2. ppt).

dokumentis konteqsti

ra dokumentia?

saidan movida?

rodis daiwera?

ra saxis dokumentia?

ras Seexeba?

raze fokusirdeba?

ra Tavdapirveli ganzraxvebi da miznebi (Ria da/an faruli) hqonda


dokuments?

ratom da risTvis daiwera?

ra politikuri da socialuri konteqsti hqonda dokuments?

ra mosalodneli Sedegebi hqonda dokuments?

rogor gamoiyenes/apirebdnen gamoyenebas?

realurad rogor gamoiyenes?

ra efeqtebi/Sedegebi hqonda dokuments?

ra funqcia Seasrula dokumentma sakvlev fenomenSi an situaciaSi?

sxva romel dokumentebs eyrdnoboda, an sxva ra dokumentebi


gamoiyenes Sesaswavl dokumentTan erTad?

ra gegmaSi iyo gaTvaliswinebuli mocemuli dokumenti?

vin iyo dokumentis Tavdapirveli savaraudo auditoria?

ra statusi hqonda da aqvs dokuments?

Tavdapirvelad ra konteqsti hqonda dokuments?

ra stiliT da toniT aris Sesrulebuli dokumenti?

487

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

ras moicavs da ras gamoricxavs dokumenti?

ras gulisxmobs dokumentis avtori (avtorebi) TavisTavad arsebulad


mkiTxvelSi (mkiTxvelebSi)?

dokumentis avtori

vin dawera dokumenti?

ra daskvna SeiZleba avtoris Sesaxeb?

ra interesebi hqonda avtors?

ra statusi/pozicia/codna/SesaZlebloba hqonda avtors (avtorebs)?

ra ambobs dokumenti misi avtoris (avtorebis) Sesaxeb?

mkvlevari da dokumenti

rogor unda wavikiTxoT dokumenti?

vis ekuTvnis/ekuTvnoda dokumenti (magaliTad, mkvlevars, sxvebs)?

mkvlevari piradad icnobs Tu ara dokumentis avtors (avtorebs), anu


ra urTierTobaa

mkvlevarsa da avtors (avtorebs) Soris?

eswreboda Tu ara mkvlevari dokumentSi aRweril movlenebs (dgeba


mkvlevris efeqtis sakiTxi)?

ramdenad axlos an Sors iyo/aris mkvlevari monawileebisgan?

ra (damatebiTi) informacia sWirdeba mkvlevars da auditorias


dokumentis gasagebad?

rogor SeiZleba dokumentis gamoyeneba kvlevaSi, an unda iyos Tu ara


is gamoyenebuli?

rogor axdens dokumenti mkvlevris organizebas?

rogori SeiZleba iyos dokumentis saukeTeso analizi?

ras geubnebaT dokumenti Tqven, rogorc mkiTxvels/mkvlevars?

Tqven, rogorc mkiTxvels/mkvlevars ra wvlili SegaqvT dokumentis


ukeT gagebaSi?

dokumentis ra alternatiuli interpretaciebia SesaZlebeli da


sando? rogor asabuTebs mkvlevari arCeul interpretacias?

488

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

dokumentis kiTxvisas sandoobisa da validobis ra problemebi dgeba?

ra adgili ukavia dokuments mTlian kvlevaSi?


aq dokumentis sandoobisa da validobis sakiTxebi dgeba (ixileT

http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 8, faili 8. 3. ppt).


dokumentebi socialuri produqtia da amitom isini ubralod ki ar
unda miiRon, aramed maT Sesaxeb kiTxvebi unda daisvas da pasuxebi
gaeces. dokumentebi xSirad SerCeviTia, mizanmimarTulad gamoricxavs
garkveul detalebs, an informacias da TavianT miznebsa da auditorias
emsaxureba

da

ara

mkvlevars.

dokumentebi

ramdenime

kontinuumze

Tavsdeba, magaliTad:
formaluri/oficialuri araformaluri/araoficialuri
gamoqveynebuli gamouqveynebeli
sazogadoebrivi sakuTreba piradi qaRaldebi
anonimuri avtoriani
faqtebi rwmenebi
profesiuli samoyvarulo
mimoqcevisTvis aramimoqcevisTvis

dokumentebis am ramdenime kontimuumze ganTavseba mkvlevars, SeiZleba,


zemoT dasmuli kiTxvebis grZel siaze pasuxis gacemaSi daexmaros.

dokumenturi analizis sandooba da validoba


validoba SeiZleba Zlieri iyos pirvel pirSi daweril an konkretuli
miznisTvis
SeiZleba

Seqmnil
ar

dokumentebSi

Tanxvdebodes

(Bailey 1994: 317).

kvlevis

mizans

da

Tumca

amiT

es

mizani

irRveodes

misi

validoba. adre aRvniSneT, rom mikerZoebulobis problema, SerCeviToba,


autidoriis kuTvnileba da kvlevis miznebisgan gansxvavebuli zraxvebi,
cveTa

da

SerCeviTi

istoriul

kvlevaSi

warmomavlobas
dauqvemdebaron

da

gadarCena
did

es

yuradRebas

dokumentebi

(magaliTad,

yvelaferi

melnis,

uTmoben

qimiur

azianebs

auTenturobasa

analizsac

qaRaldis,

validobas.

ki

pergamentis

da

SeiZleba
da

a.

S.)

gayalbebebis gamosavlenad. beili (1994: 318) gamoTqvams mosazrebas, rom

489

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

zedapiruli da konstruqtis validoba dokumentebSi SeiZleba ufro


Zlieri da metad sakmarisi iyos, vidre validobis sxva formebi, Tumca
sxva dokumentebiT ganmtkiceba mainc unda moxdes, sadac es SesaZlebelia.
rac

Seexeba

uaRresad

sandoobas,

subieqturi

vinaidan

iyos,

garkveuli

SedarebiT

da

dokumentebi

dasabuTebiT

SeiZleba
sandoobis

miRwevac SeiZleba. mkvlevarma unda ganacxados sandoobis standartebisa


da

kriteriumebis

validobisa

da

Sesaxeb.

sandoobis

skoti
oTx

(1990)

dokumentebis

kriteriums

asaxelebs:

gamoyenebisas
auTenturoba,

damajerebloba (sizustis, legitimurobisa da gulwrfelobis CaTvliT),


reprezentaciuloba

(xelmisawvdomobis

CaTvliT

da

romelma

dokumentebmac gauZlo drois msvlelobas) da mniSvneloba (realuri da


interpretaciuli).
xSirad Znelia dokumentSi faqtis gamijvna interpretaciisgan da aseve
gamoiyeneba kvlevaSi (ixileT http://www.routledge.com/texbooks/9780415368780 _
Tavi 8, faili 8. 4. ppt). dokumentebis gageba hermenevtikuli saqmianobaa,
romelic

ramdenime

mkvlevrebma

ormagi

etapisgan

Sedgeba.

hermenevtikiT

gidensi

unda

(1979)

icxovron,

SeniSnavs,
anu

rom

moaxdinon

samyaros interpretacia, romelic ukve intrpretirebulia monawileebis


mier,

preinterpretirebulia.

aqtorebi,

anu

monawileebi

samyaros

interpretacias axdenen, anu mniSvnelobebs miaweren. saqme ufro Sors


midis. dokumentebSi realuri movlenebia asaxuli, amitom socialuri
movlenebis
vinaidan

werilobiTi
isini

monacemebi

meore

samyaros

xelis

monacemebi

xdeba,

mkvlevriseuli/avtoriseuli

interpretaciebis/daskvnebis saxiT Suamaval rgols gadian qmedebidan


werisken _ hermenevtika sammagdeba. dokumentebi samyaros da im qmedebis
nawilia,

romelsac

aRweren.

interpretacias/daskvnas

miawers

Semdeg

mkvlevari/mkiTxveli

dokuments

es

ukve

Tavis
oTxmagi

hermenevtikaa. TiToeul am oTx etapze SeiZleba Semovides interpretacia,


daskvna da mikerZoeba, Sedegad ki _ arasandooba. rogorc koneli da
klandinini

(1997:

84)

aRniSnaven,

velze

mopovebuli

teqstis

kvlevis

490

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

teqstad gardaqmna (mzardi) interpretaciis procesia. avtorebi Tvlian,


rom

savele

teqstebi

gamocdilebisTvis,

da

romelic

dokumentebi
mklevars

daxurulia

ainteresebs,

realuri

xolo

kvlevis

teqstebi ufro Sors aris. es manZili arasandoobisa da aravalidobis


matebas uwyobs xels. miuxedavad imisa, rom mkvlevari acnobierebs da
iTvaliswinebs amas, icis kvlevis Sefasebis kriteriumebi da sakiTxebis
mogvarebis zogierTi gzac (anu refleqsiuroba), amiT, SesZloa, ki ar
gadaiWras problema, aramed _ gamoiTqvas da dafiqsirdes.
saqme

isaa,

dokumentebis

rom

mkvlevari

gamoyenebas.

ukiduresi

vinaidan

sifrTxiliT

dokumentebs

unda

TavianTi

miudges
sakuTari

cxovreba aqvs, movlenebis interpretaciebs warmoadgenen. rogorc priori


(2003: 26) ambobs, Sinaarsi SeiZleba sulac ar iyos dokumentis yvelaze
mniSvnelovani maxasiaTebeli da dokumenti situaciuri produqtia. isini
socialuri interaqciis warmmarTvelebi, arxebi, mediatorebi (filtrebi)
da Sedegebia (struqturirebis gidensiseuli Teoriis naTeli magaliTi).
dokumentis gagebaSi arsebiT rols asrulebs maTi konteqstis gageba.
dokumentebi mravaldoniania da am mraval doneze unda moxdes maTi
interpretireba. amasTan, saWiroa maTi konteqstSi moTavseba da ganxilva.
kvlevaSi

dokumentebis

analizisTvis

mkiTxvels

gamoyenebis
prioris

zogierTi

(Prior

2003)

aspeqtis
Sromaze

detaluri
mivuTiTebT.

dokumentebis magaliTebisTvis mkiTxvels wignis Tanmxlebi vebgverdis


monaxulebas vurCevdiT (http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 Tavi
8, faili 8. 1. doc; http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 Tavi 8,
faili 8. 2. doc).

491

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

9 gamokiTxvebi, droSi ganmeorebadi,


erTjeradi da tendenciis kvlevebi
Sesavali
ganaTlebis

sferoSi kvlevis

bevri

meTodia

aRweriTi. isini

imis

asaxvasa da interpretacias isaxaven miznad, rac aris. bestis mixedviT,


aRweriT kvlevas ainteresebs:
arsebuli

mdgomareoba

an

urTierTobebi;

gamokveTili

praqtikebi;

arsebuli rwmena, mosazrebebi an damokidebulebani; mimdinare procesebi;


nagrZnobi gavlenebi; ganviTarebadi tendenciebi. xandaxan aRweriT kvlevas
ainteresebs gaarkvios, rogor ukavSirdeba winmswrebi movlena, romelmac
gavlena moaxdina amJamad arsebul mdgomareobaze, an movlenaze imas, ra

aris.
(Best 1970)

aseT

kvlevebSi

meTodebsa

da

naxuloben

masalebs,

individebs,

raTa

aRweron,

jgufebs,
Seadaron,

institutebs,
daupirispiron,

daaxarisxon, gaaanalizon da axsnan is arsebebi da movlenebi, romlebic


maTi kvleva-Ziebis mravalferovan sferoebs qmnian.
am TavSi ramdenime tipis aRweriTi gamokiTxvis kvlevas ganvixilavT,
maT

Soris

longitudur,

kros-seqciur

da

tendenciis,

anu

winaswarmetyvelebis kvlevebs. es Tavi wignis im TavebTan erTad unda


waikiTxoT, romlebic SerCevas, kiTxvarebs, interviuebsa da monacemebis
analizis teqnikebs Seexeba. bevri mkvlevari, vinc am wigns kiTxulobs,
albaT,

umaRlesi

akademiuri

xarisxis

mosapoveblad

swavlobs

gansazRvrul da, savaraudod, mokle droSi, rac misTvis TavisTavad


gamoricxavs longitudur kvlevas. miuxedavad amisa, droSi ganmeorebadi
Seswavla

kvlevis

dasaxelebuli
Sesatyvisi.

is

mniSvnelovani

mkvlevrebisTvis,
farTod

saxeobaa
albaT,

gamoiyeneba

da

aq

erTjeradi

sadoqtoro

maszec

visaubrebT.

gamokiTxva
kvlevebSi

http://www.routledge.com/textbook/97680415368780 _ Tavi 9, faili 9. 1. ppt)

iqneba

(ixileT

492

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

droSi

ganmeorebad,

erTjerad

da

tendenciis,

anu

winaswarmetyevelebis kvlevebs erTad zogjer ganviTarebis kvlevebsac


uwodeben xolme,

radgan maTi mizania, rogorc

cvladebs

amJamad

Soris

arsebuli

mocemul

mimarTebebis

situaciaSi

aRwera,

ise

am

mimarTebebSi droTa ganmavlobaSi momxdari cvlilebebis axsna. termini


ganviTarebis

biologiuri

warmoSobisaa

da

cocxali

arsebebis

organizaciasa da sicocxlis procesebs Seexeba. cneba miesadaga da


gamoiyeneba sxvadasxva saganmanaTleblo, istoriuli, sociologiuri da
fsiqologiuri fenomenebis mimarT. ganaTlebaSi ganviTarebis kvlevebi
xSirad inarCuneben terminis biologiur orientacias, vinaidan patara
bavSvebSi
Tumca,

motoruli

termins

iyeneben,

da

ganviTarebis

magaliTad,

cvlilebebis

perceptuli

ganaTlebis

bavSvebis

piaJeseul

unarebis

sferoSi

azrovnebaSi

kvlevebSi

aTvisebas

da

swavloben.

ufro

mimdinare

moraluri

farTodac
Tvisebrivi

ganviTarebis

kolbergiseul SromebSi.
gamokiTxvebiT,

rogorc

wesi,

monacemebi

grovdeba

drois

erT

konkretul momentSi, raTa aRweron arsebuli garemoebebi, daadginon am


garemoebaTa

Sesafasebeli

standartebi,

an

gansazRvron

konkretul

movlenebs Soris arsebuli urTierTmimarTebebi. amgvarad, gamokiTxvebi


SeiZleba

sirTulis

mixedviT

icvlebodes

sixSireebis

martivi

daTvlidan urTierTobebis analizamde.


gamokiTxvebi

kidev

magaliTad, saSualos

SeiZleba

daiyos

wvdomis

Semdgomi ganaTlebis

arealis

mixedviT.

Tanamedrove ganviTarebis

kvleva SeiZleba mTel dasavleT evropas moicavdes; meore mxriv, sagnis


arCevis

procesis

kvleva

SeiZleba

erTi

saSualo

skoliT

Semoifarglebodes. ganaTlebis sferoSi gamokiTxvebis wvdomis arealis


sirTulis Cveneba nacnobi magaliTebis moSveliebiT SeiZleba. dawyebiTi
skolis bavSvebis ploudenis komitetma (Plowden Committee on primary school
children, Central Advisory Council for Education 1967) didZali informacia moagrova
bavSvebis,

maswavleblebisa

da

mSoblebis

Sesaxeb

da

moswavleebis

493

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

miRwevebis

winaswarmetyvelebisTvis,

analizis

daxvewil

teqnikas

dauqvemdebara. amis sapirispirod, jeksonisa da marsdenis (Jackson and


Marsden 1962) mciremasStabiani kvleva muSaTa klasis im 88 warmomadgenlis
warsulisa da Rirebulebebis detalur Seswavlas moicavda, romlebmac
warmatebas

SerCeviTi

mravalkulturuli

meoradi

ganaTlebiT

msoflmxedvelobis

miaRwies.

treningis

analogiurad,

kvlevaSi,

romelic

bimrossa da beins (Bimrose and Bayne 1995) ekuTvnis, gamokiTxvaSi mxolod 28


adamiani monawileobda.
gamokiTxvas ramdenime maxasiaTebeli da cnobili mimzidveli Tviseba
aqvs. Cveulebriv, is sakiTxebis, populaciebis, programebis da a. S. farTo
speqtris

mimoxilvisTvis

gamoiyeneba,

raTa

gaizomos

an

aRiweros

nebismieri ganzogadebuli niSani. gamokiTxva kargia imiTac, rom is,


rogorc wesi: (Morisson, 1993: 38 40):

erTjeradad

agrovebs

monacemebs

da,

Sesabamisad,

ekonomiuri

da

Sedegiania;

farTo samizne populacias warmoadgens (amitom saWiroa gulmodgine


SerCeva, ixileT Tavi 4);

qmnis raodenobriv, ricxobriv monacemebs;

iZleva aRweriT, daskvniT da amxsnel informacias;

sixSireebis

misaRebad

manipulirebs

ZiriTadi

faqtorebiTa

da

cvladebiT (magaliTad, konkretuli mosazrebis, an testis qulebis


aRmniSvneli ricxvebi);

agrovebs

standartizebul

informacias

(magaliTad,

yvela

monawilesTan erTsa da imave instrumentebs da kiTxvebs iyenebs);

adgens

korelaciebs

(magaliTad,

arkvevs,

arsebobs

Tu

ara

raime

mimarTeba sqessa da qulebs Soris);

iZleva

masalas,

romelic

konteqstualuri faqtorebiT;

ar

aris

garTulebuli

specifikuri

494

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

monacemebs

kiTxvebi mravali arCeviTi pasuxiTkiTxvebis, daxuruli

kiTxvebis, testebis qulebis, an dakvirvebis cxrilebiT iRebs;

adasturebs an uaryofs hipoTezas samizne populaciis Sesaxeb;

qmnis zust instrumentebs maTi pilotirebiTa da gadasinjviT;

ganazogadebs samizne fokuss da akvirveba masze pasuxis nimuSebs;

iseT

monacemebs

agrovebs,

romelTa

statistikurad

damuSaveba

SesaZlebelia;

Cveulebriv,

eyrdnoba

farTomasStabian

farTo

Segrovebas,

raTa

populaciidan
SesaZlebeli

iyos

monacemebis
mocemuli

faqtorebis an cvladebis Sesaxeb ganzogadebebis gakeTeba.


qvemoT mocemulia gamokiTxvis magaliTebi:1

sazogadoebrivi azris gamokiTxva, romelic aqarwylebs mosazrebas,


rom mxolod sazogadoebrivi azris gamokiTxviT aris SesaZlebeli
sazogadoebrivi azris dafiqsireba;

testis qulebi (magaliTad, moswavleebis testirebis Sedegebi mTeli


qveynis an adgilobrivi masStabiT);

upiratesobebi, romlebsac moswavleebi konkretul sagnebs (magaliTad,


humanitaruls, sabunebismetyvelos) aniWeben;

kiTxvis

unaris

gamokiTxvebi

(magaliTad,

sauTgeitisa

da

misi

kolegebis (Southgate et al 1981) mier did britaneTSi swavlebis praqtikis


kvleva).
bavSvis ganviTarebis erovnuli kvleva (National Child Development Study
NCDS) Semdeg veb misamarTebzeSegiZliaT naxoT:
http://www.cls.ioe.ac.uk/Ncds/nibntro.htm
http://www.cls.ioe.ac.uk/Ncds/narchive.htm
http://www.mimas.ac.uk/surveys.ncds/ncds_info.html

droSi ganmeorebadi kvlevebis centris (Centre for Longitudinal Studies CLS)


veb gverdebi SegiZliaT naxoT Semdeg misamarTebze:

495

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


http://www.cls.ioe.ac.uk/Bcs70/bhome.htm
http://www.cls.ioe.ac.uk/Bcs70.bintro.htm

ganaTlebis

sferoSi

gamokiTxvisas

xSirad

iyeneben

testirebis

Sedegebs, cdis piris mier Sevsebul kiTxvarebsa da damokidebulebebis


skalebs.

mkvlevri,

romelic

am

models

farTomasStabiani

monacemebis

mogrovebas

reprezentaciuli

SerCevidan.

misi

iyenebs,

cdilobs

mizania,

Cveulebriv,

SeZlebisdagvarad

statistikur

monacemebze

dayrdnobiT sando ganacxadi gaakeTos imis Taobaze, rom garkveuli


maxasiaTeblebi,

romlebsac

akvirdeboda,

garkveuli

regularobiT

gvxvdeba, garkveuli faqtorebi erTad jgufdeba (ixileT Tavi 25), isini


korelireben erTmaneTTan (korelacia da kovariacia), icvlebian drosa
da sivrceSi (magaliTad, testirebis Sedegebi gamoiyeneba ganaTlebaSi
damatebiTi

Rirebulebis

analizisa

da

zomis

naSTebis

dasadgenad,

analizis

savaraudod,

gamoyenebiT,

raTa

regresiuli
ganisazRvros

nawinaswarmetyveleb da realurad miRebul qulebs Soris gansxvaveba).


regresiuli

analizis

gamoyenebiT,

erTi

cvladis

monacemebiT

meore

cvladis mniSvnelobis winaswarmetyvelebac SeiZleba.


gamokiTxvebi SeiZleba iyos dazverviTi,, romelSic araviTar daSvebebs
ar akeTeben da ar gvTavazoben modelebs, aramed urTierTmimarTebebsa da
nimuSebs/modelebs

ikvleven

(magaliTad,

korelaciiT,

regresiiT,

mravaljeradi regresiiT da faqtoruli analiziT). gamokiTxvebi, aseve,


SeiZleba axsniTi iyos, romelSic models, mizez-Sedegobriv mimarTebas
an

hipoTezas

ganxilva

amowmeben

mexuTe

(ixileT

nawilSi).

dazverviTi

aRweriTi

da

gamokiTxvebi

axsniTi

analizis

ubralod

aRweren

mkvlevrisTvis saintereso cvladis Sesaxeb monacemebs, xolo analituri


gamokiTxvebi

hipoTeturi

prediqtorebiT

an

amxsneli

cvladebiT

operireben, rodesac mowmdeba maTi damokidebul cvladze gavlena.


gamokiTxvebis

umravlesobaSi

erTiandeba

monawileTa

mimdinare

mdgomareobis Sesaxeb saxeldebis skalis (anu, Tvisebrivi monacemebi) da


sxva

skalebidan

(magaliTad,

damokidebulebebis

skalebi,

rigis,

496

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

intervalebisa da Sefardebis skalebi) miRebuli saTanado pirovnuli


detalebi.

gamokiTxvebi

gamogvadgeba

rogorc

warsulis,

ise

awmyos

Sesaxeb faqtobrivi informaciis, damokidebulebebisa da prioritetebis,


rwmenebisa da winaswarmetyvelebaTa, qcevisa da gamocdilebebis Sesaxeb
informaciis mosagroveblad (Weisberg et al. 1996).
gamokiTxvis mimzidvelobas qmnis mocemuli parametrebis farglebSi
ganzogadebis unari da universaluroba, didi raodenobiT monacemebiT
ganmtkicebuli

mtkicebebis

gamoTqmis

da

Sedegebis

sandoobis

donis

gamokiTxva

ar

gamoadgeba, Tu misi mizani

dadgenis unari.
meore mxriv, mkvlevrs
adgilobrivi,
cvladebis

instituciuri

moZiebaa,

gansakuTrebuli
aRsawerad.

an

situaciis

sirTulis,

gamokiTxva

ar

mcire

masStabiani

Taviseburebis,

aseve,

misi

gamoadgeba

faqtorebis

an

ganumeoreblobis

da

pirovnebaTSorisi

maSinac,

Tu

dinamikis

mkvlevars

agvixsnas, ratom Seiqmna es situacia, ratom iZleva

surs

es adamiani an

adamianTa jgufi aseT Sedegebs, ratom iqceva ase am situaciaSi, an


rogor

icvleba

da

viTardeba

programa

droTa

ganmavlobaSi.

SezRudulia misi axsniTi da informaciis wvril detalebad mowodebis


SesaZleblobebi.
romelic

ar

is,

aris

umetesad,

miaxloebiT

damokidebuli

drois,

ganzogadebebs
sivrcis

an

iZleva,

adgilobriv

konteqstebze, anu, misi gamonaTqvamebi, didwilad, pozitivizms eyrdnoba.


individualuri SemTxveva ewireba krebiT pasuxs (romelic mimzidvelia
respondentebisTvis anonimurobis, amoucnoblobisa da konfidencialobis
gamo).
gamokiTxvebi,
farTomasStabian

rogorc

wesi

monacemebs

(Tumca
eyrdnoba,

arsebobs

gamonaklisebic),

magaliTad,

kiTxvarebiT,

testirebis qulebiT, daswrebis sixSiriT, sajaro gamocdebiT da a. S.


miRebul monacemebs. yoveli maTgani iZleva droSi an jgufebs Soris
Sedarebis saSualebas. es ar niSnavs, rom SeuZlebelia gamokiTxvebis
mciremasStabiT gamoyeneba. namdvilad SesaZlebelia. es niSnavs imas, rom

497

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

aseTi

mcire

moculobis

monacemTa

ganzogadeba

umniSvnelo

iqneba.

gamokiTxvebSi mkvlevari, rogorc wesi, aSkarad situaciis miRma rCeba.


sandoobis
sakuTari

sakiTxebi
cdis

kavSirSia

monawileebze

mkvlevrebTan,

atareben,

romlebic

magaliTad

imaTze,

kvlevas
vinc

maT

kursebs eswreba (magaliTad, Bimrose and Bayne 1995; Morrison 1997). aseve
aRsaniSnavia,

rom

SemTxvevaSi,

ufro

yuradReba
farTo

mkacr

SerCevas

konteqstebSi

eqceva.

winaaRmdeg

gamokiTxviT

operirebis

SesaZlebloba seriozulad dazaraldeboda. Tu mkvlevrebi ganzogadebas


apireben, isini cdiloben, rom gamokiTxvebSi Tavi aaridon araalbaTur
SerCevebs;

albaTuri

SerCeva

Segrovili

monacemebis

ganzogadebis

winapirobas qmnis.

zogierTi winaswari mosazreba


nebismieri

gamokiTxvis

dagegmvis

sami

winapiroba

arsebobs:

gamokvlevis zusti miznis gansazRvra; gamokvlevis samizne populacia da


xelmisawvdomi resursebi. gamokiTxvis dagegmvis am ZiriTadi faqtorebis
saTiTaod ganxilvas, romelsac hoinvili da joueli (Hoinville and Jowell
1978) gvTavazoben, ganaTlebis sferoSi kvlevis dagegmvis magaliTze
SegviZlia gavecnoT.

gamokvlevis mizani
zogadi mizani, pirvel rigSi, konkretul ZiriTad amocanad unda
gardaiqmnas. ase magaliTad, warmoebisgan mowyvetis swavlis Sesaxeb
maswavleblebis mosazrebis kvleva raRac bundovani da gaurkvevelia
maSin, roca warmoebisgan mowvetis gareSe saswavlo kursebis miwodebis
Sesaxeb dawyebiTi da saSualo skolis maswavleblebis prioritetebis
detaluri aRweris miReba sakmaod konkretulia.
gamokiTxvis
dakonkretebis

ZiriTadi
Semdeg,

miznis
dagegmvis

Sesaxeb
meore

gadwyvetilebis
etapi

im

miRebisa

damxmare

da

Temebis

dadgenasa da CamonaTvalis gakeTebas moicavs, romlebic centralur


mizans ukavSirdeba. Cvens magaliTSi aseTi damxmare Temebi SeiZleba iyos:

498

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

saWiro kursebis tipebi, Sinaarsi, Catarebis adgili, vadebi, forma da


dafinanseba.
damxmare Temebis gamovlenasa da CamonaTvalis saxiT dalagebas mesame
etapi

mosdevs.

konkretuli

aq

Sedis

TiToeul

informaciuli

am

moTxovnebis

sakiTxTan

dakavSirebuli,

formulireba.

magaliTad,

moTxovnil kursebTan dakavSirebiT, SeiZleba saWiro iyos detaluri


informacia kursebis xangrZlivobis (erTi Sexvedra, ramdenime Sexvedra,
kvira,

Tve,

semestri

waxaliseba,

an

sertifikati,

weliwadi),
diplomi,

statusis
kolejis

(waxalisebis

an

gareSe,

universitetis

mier

daSvebuli xarisxi) da orientaciis (Teoriaze orientirebuli leqciebi,


sakiTxavi

da

a.

S.,

Tu

praqtikaze

orientirebuli

praqtikuli

samuSaobebisa da saswavlo masalebis Seqmnis CaTvliT) Sesaxeb.


rogorc am detalebidan Cans _ aRniSnaven hoinvili da joueli (1978) _
informaciis

mogrovebis

maqsimalurad

Sesabamisi

gzebi

(interviuebi

SerCeul maswavleblebTan, safosto kiTxvarebi SerCeul skolebSi da a.


S.) unda ganvixiloT da gaviazroT.

gamokvlevis samizne populacia


gamokiTxvis dizainis meore winapiroba kvlevis samizne populaciis
gansazRvra

da

dakonkretebaa.

es

Semdgom

gavlenas

moaxdens

im

gadawyvetilebebze, romlebic mkvlevrma SerCevisa da resursebis Taobaze


unda

miiRos.

warmoebisgan

mowvetis

gareSe

miwodebuli

saswavlo

kursebis hipoTeturi kvlevis SemTxvevaSi, magaliTad, Cveni populacia


SegviZlia

ganvsazRvroT,

rogorc

dawyebiTi

da

saSualo

skolis

maswavleblebi, romlebic lofsboros universitetidan milis mesamedis


radiusSi cxovroben. am SemTxvevaSi populacia swrafad da martivad
ganisazRvra da aRniSnuli jgufis TiToeul wevrTan dakavSirebisTvis,
saWiro resursebis arsebobis pirobebSi, SerCevis sakiTxi ar dadgeba.
Tumca, ase martivad saqme iSviaTadaa. xSirad Znelia im kriteriumebis
operacionalizacia,
(Zalian

romlis

problemurebi,

mixedviTac

maCanCalebi,

xdeba
momavali

samizne

populaciis

maswavleblebi

an

499

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

ukiduresad

mSfoTvarebi)

dakonkreteba.

metic,

populaciebi

mniSvnelovnad icvleba maTi xelmisawvdomobis mixedviT. moswavleebisa


da

praqtikantebis

saswavlo

nawilis

gamokiTxva
gamgeebi

SedarebiT
ki

ufro

martivia,

boSa

mouxelTeblebi

bavSvebi
arian.

da

ufro

mniSvnelovania is faqti, rom did gamokiTxvebSi mkvlevrebi, rogorc


wesi, samizne populaciidan iReben SerCevas. isini iSviaTad cdiloben
populaciis TiToeul wevrTan dakavSirebas. qvemoT mokled mimovixilavT
SerCevis sakiTxs.

xelmisawvdomi resursebi
gamokiTxvis dagegmvis mesame mniSvnelovani faqtori kvlevis finansuri
Rirebulebaa.

SerCevis

gamokiTxvebi

bevr

Sromas

moiTxovs

(ixileT

Davidson 1970). yvelaze didi xarji savele samuSaoebze modis, sadac fass
interviuerebis mier interviusaTvis moTxovnili dro, mogzaurobis dro
da

transportireba

iseTi

damatebiTi

qmnis.

gamokiTxvis

xarjebic,

biujetSi

rogoricaa

gasaTvaliswinebelia

interviuerTa

wvrTna

da

meTvalyureoba. es SeiZleba iseve Zviri dajdes, rogorc maT mier velze


realurad gatarebuli dro. kiTxvaris Sedgena, pilotireba, dabeWdva,
dagzavna, kodireba, kompiuteruli programebi _ yovelive es _ finansur
resursebs ukavSirdeba.
ganaTlebis

sferoSi

momuSave

im

mkvlevrTa

mier

warmodgenili

kvlevis proeqtebi, romlebic samTavrobo an kerZo dafinansebas iTxoven,


yvelaze metad proeqtSi mocemuli kvleva-ZiebisTvis saWiro finansuri
gaTvlebis detalurad dagegmvisa da amisaTvis daTmobili drois mxriv
moikoWleben xolme. (cdis piris mier Sevsebul kiTxvarebze dafuZnebuli
gamokiTxvis

ganxilvamde

droebiT

SevwyvitoT

am

Temaze

saubari.

intervius, rogorc kvlevis teqnikis, sruli aRwera meTeqvsmete TavSia


mocemuli.)

gamokiTxvis dagegmva
ganurCevlad imisa, rogoria gamokiTxva _ didmasStabiani Tu mcire,
romelime samTavrobo uwyeba atarebs mas, Tu calkeuli mkvlevri _

500

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

informaciis Segroveba, rogorc wesi, monacemebis mogrovebis Semdeg erT


an

met

teqnikas

iyenebs.

esenia:

struqturirebuli

an

naxevrad

struqturirebuli interviu, cdis piris mier Sevsebul, an safosto


kiTxvarebi,

satelefono

Sesrulebis

interviu,

standartizebuli

internet-gamokiTxvebi,

testebi

da

miRwevis

damokidebulebis

an

skalebi.

amasTanave, gamokiTxva, Cveulebriv, kargad gansazRvrul etapebs gadis,


Tumca, gamokiTxvis warmatebiT Casatareblad, 9. 1 CanarTSi aRwerili
yvela

etapi

aucilebeli

ar

aris.

(ixileT

http://www.routledge.com/textbooks/9780425368780 _ Tavi 9, faili 9. 2. ppt).


procesi

zogadidan

urTierTSemavsebel
komponentisTvis

kerZosken

sakiTxebad

kiTxvebi

viTardeba.

da

zogadi

kiTxvebad

mzaddeba.

sakvlevi

iyofa

rogorc

da

vnaxavT,

Tema

TiToeuli
kiTxvarebis

ganxilvisas (Tavi 15) mniSvnelovania, rom sandoobisa da validobis


interesebisaTvis,

sakiTxis

yovel

komponents

ramdenime

debuleba

an

kiTxva hqondes. ase samarTlianad iqneba warmodgenili mocemuli Temis


erTiani buneba. safsfords (Sapsford 1999: 34 40) miaCnia, rom gamokiTxvis
dagegmvisas

gasaazrebelia

da

gansaxilveli

Semdegi

oTxi

ZiriTadi

sakiTxi:

problemis

gansazRvra:

Sinaarsis

pasuxebia

gadawyvetilebis

saWiro;

ra

miReba,

hipoTezebia

Tu

ra

saxis

da

Sesamowmebeli;

ra

cvladebia sakvlevi.

SerCeva: vin aris samizne populacia; rogor unda uzrunvelvyoT


reprezentaciuloba;

romeli

sxva

SerCevebis

aRebaa

saWiro

Sesadareblad.

sazomis formati: ra gaizomeba da rogor (anu ra gazomvis ra


erTeulebi gamoiyeneba _ ixileT kiTxvarebis Sesaxeb Tavi 15); ra
cvladebi iqneba saWiro; rogor moxdeba sandoobisa da validobis
uzrunvelyofa.

monawileebze

zrunva:

konfidencialobisa

da

anonimurobis

dacva;

respondentebisTvis tkivilis arideba; zianis arideba maTTvis, visac

501

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

SeiZleba

Seexos

kiTxvebisTvis

kvlevis

Tavis

Sedegebi;

arideba;

zedmetad

iZulebisTvis

sulSi

CamZromi

Tavis

arideba;

informirebuli Tanxmoba (ixileT eTikis Sesaxeb Tavi 2).


gamokiTxvis dagegmva 14-etapian procesad SegviZlia ganvixiloT:
1. miznebis gansazRvra;
2. gamokiTxvis

tipis

gansazRvra

(magaliTad,

droSi

ganmeorebadi,

Sesatyvisia)

formulireba:

erTjeradi, tendenciis kvleva, kohortis kvleva);


3. kvlevis

kiTxvebis

an

hipoTezebis

(Tu

nulovani da alternatiuli hipoTezebi;


4. im sakiTxis SerCeva, romelzec kvleva fokusirdeba;
5. imis gansazRvra, Tu ra informaciaa saWiro am sakiTxvebisTvis;
6. SerCevis moTxovnebis gansazRvra;
7. instrumentebisa

da

sazomi

erTeulebis

Sesaxeb

gadawyvetilebis

miReba;
8. monacemebis Sesagroveblad saWiro instrumentebis SemuSaveba;
9. imis gadawyveta, Tu rogor moxdeba monacemebis Segroveba (magaliTad,
safosto gamokiTxva, interviuebi);
10. instrumentebis pilotireba da daxvewa;
11. interviuerebis wvrTna (Tu saWiroa);
12. monacemebis Segroveba;
13. monacemebis analizi;
14. Sedegebis warmodgena.
rosiers

(Rosier 1997)

miaCnia,

rom

gamokiTxvis

dagegmvisas

unda

gairkves:

kvlevis kiTxvebi, romlebzec unda miviRoT pasuxebi;

gamokvlevis konceptualuri CarCo, sadac zustad aris gansazRvruli


is cnebebi, romelsac iyenebs da ikvlevs kvleva;

kvlevis kiTxvebis operacionalizacia (magaliTad, hipoTezebSi);

502

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

monacemebis SegrovebisTvis gamosayenebeli instrumentebi, magaliTad,


SerCevis

maxasiaTeblebis

akademiuri

miRwevebis

(xSirad

saxeldebis

(magaliTad,

gamocdis

skalis

monacemebi),

Sedegebi,

miniWebuli

jildoebi), damokidebulebebis da mosazrebebis (xSirad gamoiyeneba


ranJirebis skalebidan miRebuli rigis skalis monacemebi) da qcevis
(dakvirvebis teqnikebis gamoyenebiT) moxazva an gazomva;

SerCevis

strategiebi

da

SerCevis

qvejgufebi

(im

SemTxvevebis

gamoklebiT, roca mTeli populaciis gamokiTxva xdeba. magaliTad,


mosaxleobis

aRwera,

an

qveynis

masStabiT

Catarebuli

testis

dagrovili Sedegebi da a. S.).

gamokiTxvis winaswari pilotireba;

monacemebis

Segrovebis

praqtikuloba

da

procesi

(magaliTad,

nebarTvebi, dafinanseba, eTikuri sakiTxebi, pasuxebis sixSire);

monacemebis

momzadeba

(magaliTad,

kodireba,

kompiuteruli

analizisTvis monacemebis Setana, gadamowmeba da dadastureba);

monacemebis analizi (magaliTad, statistikuri damuSaveba, cvladebis


ageba da faqtoruli analizi, daskvniTi statistika);

Sedegebis warmodgena (kvlevis kiTxvebze pasuxis gacema).


mniSvnelovania

pilotirebasa
gansxvavebaa.

gamokiTxvis

da

winaswar

winaswari

xolo

winaswari

pilotireba,

Soris

Cveulebriv,

daxuruli, rogorc

pasuxiTkiTxvebisTvis

mowodebuli.

da

pilotirebas

pilotireba,

Tanmimdevrobaa, romelic
arCeviTi

pilotireba

mniSvnelovani
Ria

kiTxvebis

wesi, kiTxvebi mravali

kategoriebis
Tavad,

pilotireba.

dasadgenad

gamokiTxvis

instrumentis Sesamowmeblad gamoiyeneba (ixileT Tavi 15).

aris

realuri

503

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

wyaro: adaptirebulia Davidson 1970

504

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

skurpulozurad dagegmil gamokiTxvaSi naTlad aris Camoyalibebuli


konkretuli

miznebi

instrumentebi,

da

kvlevis

da

kvlevis

SerCeva

kiTxvebi,
kiTxvebze

uzrunvelyofilia
misaRebi

pasuxebis

Sesatyvisi tipis monacemebi, ganxorcielebuli monacemebis daxvewili,


xarisxiani

da

Sesabamisi

(imaze

meti

ara,

vidre

monacemebi

aitans!)

damuSaveba.

gamokiTxvis SerCeva
SerCeva gamokiTxvis ZiriTadi maxasiaTebelia da mkiTxvels vurCevT,
kargad gaecnos SerCevisadmi miZRvnil meoTxe Tavs. vinaidan SerCevis
Sesaxeb

kiTxvebi

uSualod

gamokiTxvis

meore

winapirobidan

momdinareobs, romelic kvlevis samizne populaciis gansazRvras exeba,


mkvlevrebma

SerCevis

Sesaxeb

gadawyvetilebebi

gamokiTxvis

dagegmvis

sul adreul etapebze unda miiRon (ixileT 9. 1 CanarTi). ukve vnaxeT, rom
finansuri

xarjebis,

droisa

da

xelmisawvdomobis

faqtorebis

gamo

yovelTvis ar aris SesaZlebeli, an praqtikuli, populaciis gazomva.


aqedan gamomdinare, mkvlevrebi informaciis mogrovebas SedarebiT mcire
jgufebSi an populaciis qveerTobliobebSi iwyeben ise, rom miRebuli
codna mTel sakvlev populacias warmoadgendes. am SedarebiT mcire
jgufs an qveerTobliobas SerCeva ewodeba. yuradReba miaqcieT, rogor
iwyeben kompetenturi mkvlevrebi mTliani populaciidan da SerCevamde
midian. amis sapirispirod, axalbedebi qvemodan zemoT muSaoben, anu,
gansazRvraven respondentebis minimalur raodenobas, romelic saWiroa
warmatebuli
winaswar

ar

gamokiTxvis
aqvT

Casatareblad.

gansazRvruli

miuxedavad

mTeli

amisa,

populacia,

Tu

maT

praqtikulad

SeuZlebelia aRebuli SerCevis reprezentabelobis winaswar Sefaseba.


SerCevis aRebis ori meTodi arsebobs. erTi albaTur SerCevebs gvaZlevs,
romelSic, rogorc termini gviCvenebs, cnobilia TiToeuli respondentis
arCevis albaToba. meore _ araalbaTurs, sadac ar aris cnobili arCevis
albaToba.
rogorc meoTxe TavSia mocemuli, albaTuri SerCevebia:

505

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

martivi SemTxveviTi SerCevebi;

sistemuri SerCevebi;

stratificirebuli SerCevebi;

klasteruli SerCevebi;

etapobrivi SerCevebi;

mravalfazuri SerCevebi.
isini mopovebuli monacemebis ganzogadebadobiT arian mimzidvelni.

araalbaTuri SerCevebis ricxvSi Sedis:

xelmisawvdomi SerCeva;

kvota SerCeva;

ganzomilebis SerCeva;

miznobrivi SerCeva;

zvavisebri SerCeva.
SerCevis es saxeebi ar cdiloben mopovebuli monacemebis safuZvelze

ganzogadebas.
warmoCenas

TiToeuli
cdilobs.

tipis

SerCeva

mkvlevrma

mxolod

SerCevis

sakuTari

strategiis

Tavis
Sesaxeb

gadawyvetileba miznisTvis Sesatyvisobis safuZvelze unda miiRos da,


amasTan,

yuradReba

miaqcios

da

gaiazros,

magaliTad,

SerCevis

reprezentabeloba, ganzogadebis survili, SerCevaSi Sesvlis ufleba da


SerCevis moculoba. yvela es sakiTxi da SerCevaTan dakavSirebuli sxva
sakiTxebi meoTxe TavSia ganxiluli.

droSi ganmeorebadi, erTjeradi da tendenciis kvlevebi


termini

droSi

ganxxorcielebuli

ganmeorebadi,

drois

sxvadasxvagvari

kvlevis

garkveul
aRsawerad

periodSi
gamoiyeneba,

xSirad, rogorc vnaxeT, sityva ganviTarebis longitudur kvlevasTan


kavSirSic, romelic konkretulad adamianis zrdis aspeqtebs Seexeba.
mkafio gansxvaveba arsebobs longitudur da kros-seqciur kvlevebs
Soris.2

droSi

ganmeorebadi

kvleva

didxans

agrovebs

monocemebs.

506

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

xanmokle kvleva SeiZleba ramdenime kvira an Tve gagrZeldes. xangrZlivi


kvleva SeiZleba araerTi weli gagrZeldes. rodesac drois sxvadasxva
momentSi

Tanmimdevruli

gamoiyeneba
terminis

termini

panelis

maxasiaTeblis

gazomva

miyola
kvlevis

mqone

an

xdeba,

britanul

kohortis

kvleva,

ekvivalentia.

adamianTa

jgufs

termini

aRniSnavs.

literaturaSi
rac

amerikuli

kohorta
kohortis

saerTo
kvlevaSi

drois garkveuli periodi konkretul populacias swavloben, Tumca, mis


SigniT seleqciuri SerCeva xorcieldeba (Borg and Gall 1979: 291). es niSnavs
imas, rom kohortis zogierTi wevri SeiZleba yovel jerze ar Sevides
SerCevaSi. amis sapirispirod, panelis kvlevaSi garkveuli periodi, yovel
jerze, erTi da igive individebi monawileoben.
rodesac

drois

sxvadasxva

monakveTSi

sxvadasxva

adamianebi

monawileoben, kvlevas erTjeradi ewodeba. rodesac drois garkveul


periodSi

uwyvetad

tendenciis

swavloben

kvleva

ramdenime

gamoiyeneba.

SerCeul

regularuli,

faqtors,
anu

termini

ganmeorebadi

erTjeradi socialuri gamokiTxvis erT-erTi magaliTia Sinameurneobis


zogadi gamokiTxva (General Household Survey), romelSic sxvadasxva SerCevas
yovelwliurad erTsa da imave kiTxvebs usvamen. britaneTis socialuri
damokidebulebebis gamokiTxva (British Social Attitudes Survey) ganmeorebadi
erTjeradi

gamokiTxvis

magaliTia,

romelSic

3.600

respodenti

monawileobs.
droSi ganmeorebadi (kohortis) kvlevis cnobili magaliTia bavSvis
ganviTarebis

erovnuli

kvleva

(NCDS),

romelic

1958

wels

daiwyo.

britaneTis Sinameureobis panelis zogad gamokiTxvaSi 1990-ian wlebSi


yovelwliurad
individebi.

gamoikiTxebodnen

kidev

erTi

reprezentaciul

magaliTia

britaneTis

SerCevaSi

Semavali

saojaxo

xarjebis

gamokiTxva (British Family Expenditure Survey). es ori bolo kvleva erTjeradia


imiT,

rom

drois

mocemul

momentSi

populaciis

Sesaxeb

gvawvdian

informacias da, Sesabamisad, monacemebis dagrovebas uzrunvelyofen.

507

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

amis sapirispirod, longitudur kvlevebsac SeuZliaT individualuri


donis

monacemebis

individebze

mocema

fokusirebis

droTa

gziT

ganmavlobaSi

(magaliTad,

erTsa

da

Sinameurneobis

imave

panelis

kvleva), rodesac individebsa da ojaxebs garkveuli drois monakveTSi


ikvleven (Ruspini 2002: 4). panelis cneba pol lazarsfeldma Semoitana 1940ian wlebSi (Lazarsfeld 1940), rodesac mizez-Sedegobrivi modelebisa da
maTTvis

Tvalis

midevnebasTan

dakavSirebuli

siZneleebis

dadgenas

cdilobda (Ruspini 2002: 13).

droSi ganmeorebadi kvlevebi


droSi

ganmeorebadi

kvlevebi

SeiZleba

iyenebdnen

kros-seqciur

kvlevebs, anu kvlevebs, romlebic regularulad tardeba, yovel jerze


Zalian gansxvavebuli SerCevis an sruliad axali SerCevis gamoyenebiT
(Ruspini 2002: 3) an mTeli drois ganmavlobaSi _ erTsa da imave SerCevas.
isini mkvlevars saSualebas aZleven: gaaanalizon socialuri fenomenis
xangrZlivoba (Ruspini 2002: 24); gamokveTon erTi an meti cvladis an
monawilis (monawileebs Soris da Sida) droSi arsebuli msgavsebebi,
gansxvavebebi

da

cvlilebebi;

daadginon

xangrZlivi

gavlenebi

(miZinebulis efeqti); cvlilebebi stabiluri maxasiaTeblebiT axsnan,


magaliTad, sqesiT an cvladebis maxasiaTeblebiT, rogoricaa, magaliTad,
Semosavali.

droSi

ganmeorebadi

kvlevis

xibls

mizez-Sedegobrivi

mimarTebis dadgenisa da daskvnebis gakeTebis unarebi qmnis. raspini amas


amatebs droSi ganmeorebadi kvlevis unars _ Seqmnas wmindad erTjerad
an drois seriebis monacemebze metad garTulebuli qceviTi modelebi
(gv.

26).

isini

longitudur

adamianis
kvlevebSi

qcevis

sirTules

SesaZlebelia

afiqsireben.

raodenobrivi

garda

da

amisa,

Tvisebrivi

monacemebis kombinireba.
kohortisa da tendenciis kvlevebi prospeqtuli droSi ganmeorebadi
kvlevebia imitom, rom isini uwyvetad agroveben individebis Sesaxeb
informacias, an akvirdebian da iweren konkretul movlenebs. meore mxriv,

retrospeqtuli

droSi

ganmeorebadi

kvlevebi

im

individebze

508

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

fokusirdeba, vinc ukve miaRwia garkveul gansazRvrul saboloo punqts,


an

mdgomareobas.

axalgazrda

magaliTad,

adamianTa

socialuri

muSakebi,

universitetidan

mkvlevrs

garkveuli

jgufi

gamoaSkaravebuli

garicxulebi)

SeiZleba

da

ainteresebdes

(magaliTad,

narkotikebiT

kiTxva,

momavali

movaWreebi

romelsac

is

an

dasvams,

daaxloebiT amgvari iqneba: aris raime am adamianebis warsulSi iseTi,


rac

maT

dRevandel

mdgomareobas

axsnida?

retrospeqtuli

droSi

ganmeorebadi kvlevebi akonkreteben periods, romelsac unda misdion


Seswavlisas, magaliTad, erTi an xuTi weli.
retrospeqtuli analizi mxolod droSi ganmeorebadi kvlevebiT ar
Semoifargleba. magaliTad, rouzi da salivani (Rose and Sullivan 1993: 185)
da

rueni

(Ruane

SesaZlebelia

2005:

87)

Tvlian,

retrospeqciuli

rom

kros-seqciur

kvlevebSi

kiTxvebis

gamoyeneba,

faqtobrivi

magaliTad, wina saqmianobebze, ojaxSi dabadebis dReebze, qorwinebis


TariRebze, ganqorwinebebze da a.S. Tumca, roiuzi da salivani (1993: 185)
ar

gvirCeven

kros-seqciur

kvlevaSi

sxva

tipis

retsorpeqciuli

monacemebis mopovebas, vinaidan monacemebis xarisxi uaresdeba, rodesac


respondentebs warsuli mdgomareobebis, an faqtebis gaxsenebas sTxoven.

erTjeradi kvlevebi
erTjeradia kvleva, romelic drois konkretul mocemul momentSi
populaciis erTjerad kadrs iZleva. erTjeradi kvlevis Semcirebuli
modelia mosaxleobis aRwera, rodesac sxvadasxva asakis, saqmianobis,
ganaTlebisa da Semosavlis mqone, qveynis sxvadasxva regionSi mcxovrebi
individebisgan Semdgari populaciis reprezentaciuli SerCeva erT dRes
gamoikiTxeba.

ufro

konkretulad,

kvlevebi

moicavs

bavSvebis

SerCevis

sixSiris

arapirdapir

mkvlevrs

an

monacemebs.

reprezentaciuli
fizikuri

da

gazomvas.

retrospeqciuli

an

ganaTlebis

sferoSi

asakobrivi

jgufebidan

gonebrivi
erTjeradi

cvlilebebis
kvlevis

prospeqtuli

erTjeradi
aRebuli

bunebis

erTi

kvlevisTvis

da

kadri
aZlevs

509

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

kros-seqciur
paraleluri

kvlevas

jgufebis

populaciidan
(magaliTad,

erTdroulad

asakobrivi

aRebuli

jgufebis)

droSi

ganmeorebadi kvlevisTvis damaxasiaTebeli ramdenime niSanic SeiZleba


hqondes. magaliTad, drois erT momentSi 5, 7, 9 da 11 wlis moswavleebis
arCevas droSi ganmeorebadi kvlevis zogierTi maxasiaTebeli eqneba da
asakobriv

jgufebSi

ganviTarebisTvis

Tvalis

gadevneba

iqneba

SesaZlebeli, Tumca, cxadia, amas ar eqneba iseTive wona, rogorc droTa


ganmavlobaSi imave asakobriv jgufze Catarebuli longitudur kvlevas
aqvs. aseT SemTxvevasTan saqme gvaqvs, roca saganmanaTleblo miRwevis
saerTaSoriso kvleva warmoebs, romelic erTi da imave populaciidan
aRebul SerCevebs saWiroebs (Lietz and Keeves, 1997: 122) da faqtorebi,
romlebic,

SesaZloa,

gavlenas

cvlilebaze, mudmivi rCeba

axdendnen

sxvadasxva

damokidebuli

cvladebis

asakobriv jgufSi. erTjeradi

kvlevebi SeiZleba uSedego iyos cvlilebis Seswavlisas. Tu cvlilebebi


aseTi gamokiTxvebiT unda iqnas nakvlevi, maSin gamokiTxvis ganmeorebiT
Catareba, an tendenciis analizi xdeba saWiro.

tendenciis kvlevebi
tendenciis Seswavla faqtorebze fokusirdebaa da ara _ adamianebze.
es faqtorebi droSi Seiswavleba. monacemebis Segrovebis yovel etapze
axal SerCevebs iReben, magram erTsa da imave faqtorebze fokusirdebian.
sxvadasxva SerCevis aRebiT Tavidan irideben reaqtiulobis problemas
(ixileT qvemoT: pretestuli sensitizacia) anu imis problemas, rom
adre Catarebuli gamokiTxvebi gavlenas axdenen Semdgom gamokiTxvebSi
monawileTa qcevaze. es gansakuTrebiT sasargebloa, Tu kvleva sensitiur
Temebs exeba, vinaidan kvlevis adreul etapebze sensitiuri sakiTxis
wamowevam

SeiZleba

SeiZleba

Secvalos

Secvalos
misi

individis

pasuxebi

qceva,

monacemebis

ramac,

Tavis

Segrovebis

mxriv,
Semdgom

etapebze. yovel jerze sxvadasxva SerCevis gamoyenebiT es problema


daZleulia.

510

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

tendenciis, anu winaswarmetyvelebis kvlevebi aSkarad mniSvnelovania


ganaTlebis

sferoSi

momuSave

mmarTvelebisTvis

da

maTTvisac,

vinc

saswavlo process gegmavs. kohortis kvlevebis msgavsad, es kvlevebi


SeiZleba SedarebiT xanmokle an xangrZlivi iyos. tendenciis kvleva,
arsebiTad,

Caweril

magaliTebis
moxdes

monacemebs

dasadgenad,

momavalSi.

erTjeradi

kvleva

monakveTSi,

raTa

raTa

tendenciis
erTnair

swavlobs

momxdari

iwinaswarmetyvelon,
kvlevebSi

asakobriv

SesaZlebeli

ukve

iyos

Tu

xorcieldeba

jgufebSi
droSi

drois

cvlilebis

ra

SeiZleba

ori

an

erT

Sedareba

an

meti
met

(magaliTad,

swavlebis unarisa da miRwevis testebi aSS-Si (Keeves, 1997b: 141) da


saganmanaTleblo progresis erovnuli Sefasebis Sedegebi (Lietz and Keeves,
1997: 122)). mTavari sirTule, romelsac mkvlevrebi tendenciis analizisas
awydebian,

gauTvaliswinebeli

faqtorebis

SemoWraa,

rac

warsulSi

miRebul monacemebze dayrdnobiT gakeTebul prognozebs usargeblos


xdis. amis gamo tendenciis xanmokle kvlevebi ufro zustia, vidre _
xangrZlivi analizi. tendenciis kvlevebSi yovelTvis erTi da igive
adamianebi ar monawileoben, amitom arsebobs monacemebis cvalebadobis
albaToba, rac monawileebs ukavSirdeba da ara _ tendenciis cvlilebas.
gorardi (2001: 87) Tvlis, rom am problemis Semsubuqeba dagorebuli
SerCeviT

aris

SesaZlebeli,

rodesac

sawyisi

SerCevis

nawili

monacemebis mogrovebis meore talRaSi rCeba, xolo am SerCevis nawili


monawileobs mesame talRaSi da a. S.
ganviTarebis

kvlevaSi

gamoyenebul

terminebs

Soris

romelzec zemoT visaubreT, mocemulia 9. 2. CanarTSi

gansxvavebebi,

511

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

droSi ganmeorebadi, kohortisa da erTjeradi kvlevebis


Zlieri da susti mxareebi
kohortis analizis tipis longitudur kvlevas mniSvnelovani adgili
ukavia ganaTlebis sferoSi kvleva-Ziebis kvleviT aRWurvilobaSi. mas
mdidari monacemebis mopovebis mniSvnelovani SesaZlebloba aqvs, riTac
SeiZleba droSi cvlilebisTvis Tvalis midevneba da Tan Zalian zustad
(Gorard 2001: 86). meore mxriv, mwvaved udgas cveTis problema (monawileebi
droTa ganmavlobaSi toveben kvlevas, es gansakuTrebiT problemuria
panelis kvlevaSi, rodesac kvleva erTi da imave individebis droSi
Seswavlas iTvaliswinebs) da SeiZleba misi Catareba Zviri iyos fulisa
da drois TvalsazrisiT (Ruspini 2002: 71). gorardi (2001) aRwers karieris
kvlevas da ambobs, rom kvlevis dasawyisSi, pirvel talRaze pasuxebis
sixSire 60-70 procents Seadgenda, Semdeg ki, mesame talRisTvis es
maCvenebeli 25 procentamde daeca, xolo TiToeul talRaSi ufro da
ufro meti saSualo fenis warmomadgeneli monawileobda. gorardi (2001)
axalgazrdebis kohortis kvlevasac ganixilavs, romelSic respondentTa

512

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

mxolod 45-ma procentma miiRo monawileoba samive talRaSi. ruspini


(2002: 72) aRniSnavs 1997 wels evropuli Sinameurneobis komitetis mier
did britanetSi Catarebuli kvlevis 78 procentian cveTas sam talRaSi.
ruspini (2002) imazec

miuTiTebs, Tu rogor

SeiZleba

garTuldes

droTa ganmavlobaSi gazomvaSi daSvebuli patara Secdoma longitudur


kvlevaSi.

mas

mohyavs

romelmac

droTa

SemosavalSi

ganmavlobaSi

daSvebuli

siRaribesa

da

Secdomis

magaliTi,

umuSevrobaSi

mcdar

gadasvlamde SeiZleba migviyvanos (Ruspini 2002: 72).


garda amisa, xangrZlivi kvlevebi Sinagan validobis safrTxis winaSe
dganan,

rac

erTi

da

igive

individebis

testirebisa

da

xelaxali

testirebis saWiroebidan momdinareobs _ acxadebs gorardi (2001: 86).


duli (2001: 120) amas pretestis sensitizacias uwodebs. am fenomens
panelis

ganpirobebas,

an

SerCevaSi

yofniT

gamowveul

mikerZoebulobasac uwodeben (Ruspini 2002: 73). es is SemTxvevaa, roca


pirvel intervius meoreze SeuZlia zemoqmedeba, anu, pirvelma intervium
SeiZleba

dasabami

misces

TviTganxorcielebad

winaswarmetyvelebas,

romelic meore intervius msvlelobaSi aisaxeba. dulis (2001) moyvanil


magaliTSi, janmrTelobis Sesaxeb gamokiTxvaSi monacemebis Segrovebis
pirvelma

talRam

SeiZleba

ise

daafiqros

monawileebi

mowevis

mavneblobaze, rom meore talRis dawyebis win ukve Semcirebuli an


danebebuli hqondeT Tavi mowevisTvis. tendenciis kvlevebSi am problemas
monacemebis

mogrovebis

yovel

etapze

sxvadasxva

SerCevis

aRebiT

agvareben.
duli

(2001)

im

sirTuleebzec

saubrobs,

romelsac

longitudur

gamokiTxvebSi droTa ganmavlobaSi mkvlevrTa Semadgenlobis cvlileba


iwvevs. mas miaCnia, rom respondentis gansxvavebuli pasuxebi SeiZleba
sxvadasxva mkvlevris da ara _ Tavad respondentis faqtoriT iyos
gamowveuli. erTi da igive instrumentebis gamoyenebis SemTxvevaSic ki
sxvadasxva

mkvlevarma

isini

SeiZleba

(magaliTad, qceva intervius msvlelobisas).

sxvadasxvagvarad

gamoiyenos

513

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

yovelive

zemoT

Tqmuls

ruspini

(2001:

73)

amatebs,

rom

droSi

ganmeorebadi kvlevis monacemebze SeiZleba imoqmedos:

istoriam: mimdinare movlenebma SeiZleba Secvalon sakvlevis jgufze


dakvirvebis Sedegebi;

momwifebam:

monawileebi

gansxvavebulad

da

gansxvavebuli

tempiT

izrdebian da viTardebian;

testirebam:
monawileebi

SeiZleba

testisadmi

swavloben

mgrZnobeloba

ganmeorebiTi

Camoyalibdes

testirebisas/interviuirebis

gamo;

mizezsa da Sedegs Soris drois Sualedma: zogierTi mizezi myisierad


iZleva Sedegs, zogs ki, Sedegis gamosavlenad, didi dro sWirdeba;

mizez-Sedegobriobis mimarTuleba yovelTvis ar aris gasagebi da


erTmniSvnelovani.
droSi ganmeorebadi kvlevebis ZiriTadi sirTule isaa, rom monacemebi

droSi

Sedarebadia.

magaliTad,

skolebSi

droTa

ganmavlobaSi

ar

icvleba sajaro gamocda, magram icvleba sagamocdo testebis formati


da Sinaarsi. (aq meordeba debatebi imis Taobaze, rom iseTi sajaro
gamocdebi, rogoricaa A-levels did britaneTSi, drosTan erTad ioldeba.)
es sakiTxi droTa ganmavlobaSi monacemebis SegrovebisTvis gamoyenebuli
instrumentis Tanmimdevrulobis uzrunvelyofis saWiroebas exeba. garda
amisa, Tu longitudur kvlevaSi monacemebis Sedarebadobaa misaRwevi, es
niSnavs, rom kvlevis sul adreul etapze winaswar unda ganisazRvros da
kvlevaSi CaerTos momavalSi sakvlevi yvela cvladi.
longitudur kvlevebs kros-seqciurTan SedarebiT meti midrekileba
aqvT cveTisken da maTi warmoeba, droisa da finansebis TvalsazrisiT,
gacilebiT

Zviri

jdeba.

meore

mxriv,

maSin,

rodesac

tendenciis

kvlevebSi icvleba populacia da amiT SeuZlebeli xdeba mikro-donis (


individualuri donis) analizi, droSi ganmeorebadi kvlevebi iZlevian
aseTi

individualuri

donis

analizis

warmoebis

SesaZleblobas.

514

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

faqtobrivad, Tu erTjeradi formati (ganmeorebadi erTjeradi dizainis


SemTxvevaSic ki) SeiZleba gamousadegari iyos kohortis ganviTarebis
paternebisa da mizez-Sedegobriobis Sesaswavlad, droSi ganmeorebadi
analizi zustad amisTvis aris mowodebuli. longitudur monacemebs
SeuZlia individualuri qcevis determinantebis da dinamikis Sesaxeb
kiTxvebze damakmayofilebeli pasuxebis mocema (Ruspini 2002: 71), rac, arc
ise ioli misaRwevia erTjeradi dizainiT.
retrospeqciuli

droSi

ganmeorebadi

kvlevebi

monawileebis

mexsierebas eyrdnoba. isini SeiZleba cdebodnen da rac ufro Soreuli


warsulis mogonebas sTxoven respondentebs, miT metia damaxinjebebis an
gaxsenebis

uunarobis

saSiSroeba.

mexsierebaze,

magaliTad,

SeiZleba

imoqmedos (Ruspini 2002: 97):

movlenis Semdeg gasulma drom;

monawilisTvis movlenis mniSvnelovnebam;

kvlevisTvis saWiro informaciis odenobam _ rac metia saWiro, miT


Znelia miReba;

sxva msgavsi movlenis Sesaxeb mogonebebiT gadafarvam/interferenciam


(anu, msgavsi movlenebis erTmaneTisgan gamijvnis sirTule);

emociurma, an socialurad arasasurvelma Sinaarsma;

intervius msvlelobisas monawilis fsiqologiurma mdgomareobam;


garda

amisa,

monawileebi

warsulis

movlenebs

ukana

ricxvis

da

Semdgomi movlenebis prizmaSi Sexedaven da ara im TvaliT, TuU ra


mniSvneloba hqonda im dros im movlenebs. amasTan, monawileebisTvis
yovelTvis

advili

ar

aris

mkvlevrisTvis

saintereso

dros

maTi

emociuri mdgomareobis gaxseneba. SesaZloa, praqtikulad SeuZlebeli


iyos garkveuli warsuli drois Sesaxeb informaciis mogroveba, vinaidan
aseTi

informacia

SeiZleba

ubralod

arc

arsebobdes,

magaliTad,

samedicino Canawerebi, Semosavlis Sesaxeb monacemebi, an SeuZlebeli


iyos maTi povna, an aRdgena.

515

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

kohortis kvleviT populaciebis reprezentaciul SerCevebze adamianis


zrda-ganviTarebis Seswavlas ganviTarebis modelebis dadgenis da am
SerCevebSi moqmedi im faqtorebis gamovlenis unikaluri SesaZlebloba
aqvs,

romlebic

kohortis

kvlevis

kvlevebi

cvalebadobis

sxva

sqemebis

maxasiaTeblebis

Seswavlis

da

SemTxvevaSi

mouxelTebelia.

niSnebis

individualuri

an

individualuri

zrdis

mrudis

saSualebas iZleva. aseTi kvlevebi gansakuTrebiT waadgeba


romlebic

mizez-Sedegobrivi

amisaTvis

im

konkretuli

mimarTebebis

dadgenas

maxasiaTeblebis

dadgenis

mkvlevrebs,

cdiloben

cvlilebebs

da

adgenen,

romlebsac Sedegad sxva maxasiaTeblebis cvlileba mohyveba.


erTjeradi dizaini gamousadegaria mizezobriobis kvlevaSi, vinaidan
aseTi dizainis pirobebSi (roca kvleva droSi ar meordeba), mizezSedegobrivi analizi ver ganxorcieldeba. kohortis analizi gamodgeba
sociologiur

kvlevaSi,

radgan

SeuZlia

gviCvenos,

individebis

Tvisebebis cvlileba rogor Tanxvdeba socialuri sistemebis, rogorc


mTlianis,

cvlilebas.

TanamSromlebis
myof

magaliTad,

moraluri

organizaciul

axladgaxsnili

mdgomareobis

klimatTan

misi

da

Camoyalibebis

kavSiris

Seswavla

skolis
procesSi
am

tipis

ganviTarebis kvlevas daefuZneba. skolebSi kohortis kvlevis kidev erTi


Zlieri

mxare

isaa,

rom

longitudur

Canawerebs

iZleva,

romelTa

Rirebuleba, nawilobriv, nebismieri erTjeradad Catarebuli testirebis


an Sefasebis Secdomebisadmi mowyvladobidan gamomdinareobs (ixileT
Davie 1972). da bolos, dro _ mudmivad SemzRudavi faqtori eqsperimentul
situaciebSi
mosapovebelia

da

intervius

kohortis

dakvirvebis, aseve,

aRebisas

kvlevebSi,

_
rac

zogadad
mkvlevars

ufro

iolad

tendenciebis

realuri da SemTxveviTi cvlilebebis erTmaneTisgan

gamijvnis did SesaZleblobas aZlevs (ixileT Baily 1978).


longitudur, kohortisa da tendenciis kvlevebSi arsebobs riski, rom
respondentebis maxasiaTeblebi gavlenas moaxdenens Sedegebze (Robson
1993: 128). magaliTad, maTi mexsiereba, codna, motivacia da pirovneba

516

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

SeiZleba gavlenas axdendes maT pasuxebze da SeiZleba Tavi Seikavon


informaciis

gacemisgan, gansakuTrebiT, rodesac

is

sensitiur

Temas

exeba.
droSi

ganmeorebadi

faqtorebis

(magaliTad,

kvleva

droTa

adamianis

ganmavlobaSi

ganviTareba),

biologiuri

garemosa

da

Carevis

gavlenebs (Keeves 1997b: 139) da maT urTierTqmedebas aCvenebs. amasTan


dakavSirebiT,

droSi

ganmeorebadi

analizis

mimzidvelobas

mizez-

Sedegobrivi analizis SesaZlebloba qmnis. longitudur dizainSi drois


seriebis kvlevac iZleva ganviTarebadi modelebis droSi dakvirvebis
SesaZleblobas,
diapazonis

sxva

SeswavliT.

faqtorebTan
es

erTad,

SesaZlebels

cvladebis

xdis

individis

mocemuli
da

jgufis

profilebis droSi da ganviTarebis WrilSi Seswavlas da mocemuli


cvladebis mixedviT maT Soris msgavsebebisa da gansxvavebebis dadgenas.
vinaidan longitudur kvlevebSi ar ainteresebT mocemuli droisTvis
specifikuri gavlenebi, isini mxolod bunebrivad gamoCenili gavlenebiT
Semoifarglebian (Keeves 1997b: 147).
longitudur kvlevebs ramdenime nakli aqvs (Tumca, maT wonas anu
seriozulobas,

eWvis

TvaliT

uyureben

kohortis

analizis

mxardamWerebi). pirvel rigSi, maT didi dro da fuli sWirdebaT, radgan


mkvlevri

iZulebulia,

monacemebis

dagrovebas

daelodos.

meore

sirTules qmnis SerCevis sikvdilianoba. kohortis grZelvadiani kvlevis


manZilze gardauvalia cdis pirebis kvlevidan gamoTiSva, dakargva an
maTgan Semdgom TanamSromlobaze uaris miReba. aseTi cveTa amcirebs imis
albaTobas,

rom

kvlevaSi

darCenili

xalxi

Tavdapirvelad

aRebuli

SerCevis reprezentaciuli iqneba. SerCevis sikvdilianobis Semcirebas


zogjer kvlevaSi erTjeradi aspeqtebis SetaniT cdiloben, anu, yoveli
Semdgomi

ganmeorebiTi

populacidan

aRebuli,

problema

isaa,

aq

rom

kvlevisTvis
imave
or

kohortis

raodenobis
gamokiTxvaSi

sawyis

axali
miRebul

SerCevas

wevrebiT

imave

avseben.

monacemebs

Soris

517

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

gansxvavebas

gamokiTxulTa

pirovnebebi

SeiZleba

qmnides

da

ara

realuri cvlilebebi an tendenciebi.


mesame sirTules kontrolis efeqts uwodeben (zogjer gazomvis
efetadac

moixsenieben).

monawileTa

ganmeorebadi

moqmedebebsa

da

interviuireba

damokidebulebebze

xSirad

kvlevaSi

arasasurvel

da

damabnevel gavlenas axdens _ zemoqmedebs maT qcevaze, iseT Temebze


amaxvilebinebs yuradRebas, rac aqamde SeumCneveli rCebodaT, an sxva an
arasasurvel TemebTan Sexebisken ubiZgebs (ixileT Riley 1963). meoTxe _
kohortis kvlevebi ganaTlebis sferoSi organizaciis problemebs qmnis,
rac moswavleebis, TanamSromlebis, swavlebis meTodebisa da a. S. uwyveti
cvlis Sedegia. aseTi cvlilebebi ukiduresad amcireben kvlevis imgvarad
warmoebis albaTobas, rogorc es dasawyisSi iyo dagegmili.
kohortis kvlevebi, rogorc vnaxeT, gansakuTrebiT ergeba adamianis
zrda-ganviTarebis kvlevas. ibadeba kiTxva: aba, ratom aris am sferoSi
amdeni

erTjeradi

kvleva?

mizezi

isaa,

rom,

kohortis

kvlevasTan

SedarebiT, erTjeradi dizaini mTeli rigi upiratesobebiT xasiaTdeba: is


ufro iafi jdeba, ufro swrafad iZleva Sedegebs, naklebia kontrolis
efeqtis

albaToba

da

erT

jerze

ufro

advilia

respomdentebis

TanamSromlobaze daTanxmeba. zogadad, kros-seqciur dizainSi ufro meti


monawilis CarTva xerxdeba xolme, vidre _ kohortaSi.
kohortis

kvlevis

siZliere

erTjeradi

dizainis

sisustea.

es

ukanaskneli naklebad efeqturi meTodia im mkvlevrebisTvis, vinc zrdis


procesSi

individualuri

Sedegobrivi

kavSiris

cvalebadobis,

dadgeniT

arian

an

cvladebs

dainteresebuli.

Soris

mizez-

kros-seqciur

kvlevaSi garTulebulia SerCevis sakiTxi, vinaidan yovel jerze axali


cdis

pirebi

araSedarebadi

monawileoben
iyos.

SerCevis

da

miRebuli

efeqtiTa

da

monacemebi

SeiZleba

araTanazomieri

zrdis

gauTvaliswineblobiT gamowveuli problemebi imdenad asusteben krosseqciur kvlevas, rom damkvirvebelma SeiZleba ugulebelyos is, rogorc
ganviTarebis

Sesaxeb

monacemebis

miRebis

ukiduresad

518

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

aradamakmayofilebeli meTodi, garda im SemTxvevisa, Tu Zalian zogadi


miznebi aqvs. duglasi (Douglas 1976), visac kohortis pirveli erovnuli
kvleva ekuTvnis, energiulad icavs meTods mis winaaRmdeg gamoTqmuli
gavrcelebuli kritikisgan, rom mas bevri fuli da dro sWirdeba. krosseqciur

dizainTan

kohortis

analizis

upiratesobebis

miseuli

dasabuTeba warmodgenilia 9. 3. CanarTSi


CanarTi 9. 3.
kohortis kvlevis upiratesobebi kros-seqciur dizainTan SedarebiT
1. garkveuli saxis informacia, magaliTad, damokidebulebebis an potenciuri
unarebis Sefasebis Sesaxeb, mxolod im SemTxvevaSia mniSvnelovani, Tu
erTdroulad aris mopovebuli. sxva saxis informacia ufro sruli an
ufro zustia, Tu droSi ganmeorebadi kvlevis farglebSia Segrovebuli,
Tumca maT garkveuli Rirebuleba retrospeqciulad miRebis SemTxvevaSic
SeiZleba hqodeT, magaliTad, swavlis xangrZlivoba, dasaqmebis istoria an
geografiuli gadaadgileba.
2. kohortis kvlevaSi ar xdeba informaciis dublireba, xolo erTjeradi
dizainis SemTxvevaSi yovel jerze erTi da igive saxis konteqstis mqone
informacia unda aikrifos, rac zrdis interviuirebis xarjebs.
3. erTi cvladis gamotovebac ki, romelic SeiZleba mniSvnelovani aRmoCndes,
katastrofaa erTjeradi kvlevisTvis, xolo, kohortis kvlevaSi, rogorc
wesi, savsebiT SesaZlebelia aseTi Cavardnebis, nawilobriv mainc, Sevseba
Semdeg interviuze.
4. kohortis kvleva gacilebiT meti cvladebis dagrovebis SesaZleblobas
iZleva, romlebic codnis ufro farTo speqts faravs, vidre es erTjeradi
kvlevisas xerxdeba. es, cxadia, imitom xdeba, rom monacemebis Segroveba
mravaljeradi interviuirebiTaa SesaZlebeli. metic, informaciis miReba
SesaZlebelia

maqsimalurad

adekvatur

dros,

magaliTad,

samsaxuris

dawyebis Sesaxeb informaciis miReba maSin SeiZleba, roca es samsaxuri


gamoCndeba, imisda miuxedavad, rom SerCevis wevrebisTvis es sxvadasxva
dros moxdeba.
5. erT

periodSi

dabadebulTa

kohortiT

kvlevis

dawyeba

gamoricxavs

Semdgom etapebze SerCevis problemas da qveSerCevebis aqtiuri gamoyenebis

519

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


saSualebas

iZleva,

rac

mikerZoebulobisa

da

sandoobis

problemebis

Semsubuqebas uwyobs xels.


6. longitudur kvlevebSi ar arsebobs mizez-Sedegobrivi analizis erT-erTi
ZiriTadi

dabrkoleba,

kerZod,

gaxsenebuli

informaciis

iseTi

reinterpretacia, romelic mizez-Sedegobriobaze tradiciul mosazrebebs


eqvemdebareba.

aseTi

kvlevebi

efeqtis

mimarTulebis

Sefasebis

saSualebasac iZleva.

wyaro: adaptirebulia Douglas 1976

kros-seqciur

kvlevebSi

yuradReba

unda

mieqces

SerCevas

da

uzrunvelyofili iyos im informaciis sisrule, romelsac is eyrdnoba


(Lietz and keeves 1997: 124). garda amisa, arsebobs riski, rom zogierTi
potenciuri monawile uars ityvis monawileobaze, rac asustebs SerCevas.
zogierTi respondenti upasuxod datovebs konkretul kiTxvebs an, nebiT
Tu

uneblieT,

naklovanebis

arasworad
SemTxvevaSic

pasuxobs.

gazomvis

Secdoma

iqnas

daSvebuli,

SeiZleba

instrumentis
magaliTad,

Seusabamo sazomi erTeulis, an skalebis aRebiT.


droSi ganmeorebadi kvlevis (retrospeqciuli kvlevebis CaTvliT),
erTjeradi

analizisa

da

tendenciis

kvlevebis

Zlieri

da

susti

mxareebis Sedareba warmodgenilia 9. 4 CanarTSi (aseve ixileT Rose and


Sullivan 1993: 184 8).
rogorc

meTormete

TavSi

vnaxavT,

retrospeqciul

longitudur

kvlevas da ex post facto retrospeqtuli efeqtis mqone kvlevebs ramdenime


saerTo maxasiaTebeli aqvT.

CanarTi 9. 4

520

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


droSi ganmeorebadi, erTjeradi, tendenciis analizisa da retrospeqciuli
droSi ganmeorebadi kvlevebis maxasiaTeblebi. Zlieri da susti mxareebi

kvlevis tipi

maxasiaTeblebi

Zlieri mxareebi

susti mxareebi

droSi
ganmeorebadi
kvlevebi
(kohortis da
panelis
kvlevebi)

1. erTi SerCeva
xangrZlivi
drois
ganmavlobaSi;

1. gamodgeba mizezSedegobrivi mimarTebebis


dasadgenad da sando
daskvnebis gasakeTeblad;

1. bevri dro sWirdeba _


warmoebasa da Sedegebis
didi dro miaqvs;

2. SesaZlebels
xdis erTi da
imave
individidebis
droSi
Sedarebas
(diaqronul
analizs);

2. aCvenebs, Tu rogor ergeba


individis Tvisebebis
cvlileba sistemur
cvlilebas;

3. mikro donis
analizi.

2. droTa ganmavlobaSi i
SerCevis sikvdilianobis
da mcirdeba sawyisi
reprezentaciuloba;

3. moqmedebs gamoyenebuli
instrumentebis
SesaZleblobebis farglebSi;

3. kontrolis efeqtebi _
imave SerCevis ganmeoreba
interviuireba gavlenas a
SerCevis wevrebis qcevaze

4. erTmaneTisgan mijnavs
realur tendenciebsa da
SemTxveviT cvlilebebs;

4. interviuirebis efeqteb
afermkrTaleben sawyis kv
gegmas;

5. gaxangrZlivebis dadebiTi
Sedegebi moaqvs;

5. monawileebis usafrTx
problema, vinaidan ganmeo
kontaqts moiazrebs;

6. gamodgeba zrdaganviTarebis sakvlevad;


7. agrovebs mimdinare
monacemebs da ara _
retrospeqciuls, riTac
Tavs aridebs SerCeviT, an
mcdarad mogonebis
problemas;
8. ekonomiuria im
TvalsazrisiT, rom SerCevis
suraTi droTa ganmavlobaSi
ikveTeba;
9. rogorc Tavdapirvelad
aRebuli, ise _ SemdgomSi
warmoqmnili cvladebis
farTo diapazonis
siRrmiseuli da yovelmxrivi
dafarva _ individisTvis
damaxasiaTebeli efeqtebi da
populaciis heterogenuloba;

6. rogorc wesi, rTulia


individualur doneze md
monacemebiss gaaanalizeb

521

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

10. iZleva cvlilebis


individualur/mikro doneze
gaaanalizebis
SesaZleblobas;
11. iZleva cvlilebis
dinamikis, konkretul
mdgomareobebSi gadasvlis,
sxva mdgomareobebSi
gadmosvlis da
mdgomareobebis cvlis
moxelTebis SesaZleblobas;
12. individualuri donis
monacemebi ufro zustia,
vidre _ makro donis,
erTjeradi monacemebi;
13. Semcirebulia SerCevis
Secdoma, vinaidan kvlevaSi
sul erTi SerCeva
monawileobs;
14. iZleva Carevis naTeli
da konkretuli
rekomendaciebis mocemis
SesaZleblobas.
erTjeradi
kvlevebi

1. drois erT an
ramdenime
monakveTSi
sxvadasxva
SerCevis
erTjeradi
suraTi
(sinqronuli
analizi);
2. farTomasStab
iani da
reprezentaciul
i SerCeva;
3. makro donis
analizi;
4. iZleva

1. SedarebiT swrafad
tardeba;

1. ar iZleva mizez-Sedego
analizis SesaZleblobas

2. SedarebiT iafia Catareba;

2. SeuZlebelia ganviTare
individualuri cvalebad
cvlilebebis da maTi
mniSvnelovnebis dadgena;

3. naklebia kontrolis
efeqti, vinaidan adamianebi
mxolod erTxel
monawileoben kvlevaSi;

3. SerCevebi srulad ar a
Sedarebadi, vinaidan mona
4. monawileobaze daTanxmebis
Segrovebis yovel jerze
didi albaToba, radgan
SerCeva gamoiyeneba;
kvleva mxolod erTxel
4. didi dro SeiZleba wai
tardeba;
radgan TiToeuli SerCev
5. iZleva dagrovil, krebsiT
informacia TiTo jerze
magaliTebs;
mogrovdes
6. gamodgeba populaciisTvis
5. calkeuli cvladebis g
damaxasiaTebeli niSnis
SeiZleba mniSvnelovnad d
droSi erTxel an

522

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


sxvadasxva
jgufis
Sedarebis
SesaZleblobas;
5. SeiZleba iyos
retrospeqciuli
an prospeqtuli.

ramdenjerme
dasafiqsireblad;
7. mkvlevrebs garkveul
mdgomareobaSi, an jgufebSi
myofi adamianebis
Tanafardobebis dadgenis
saSualebas aZlevs;
8. didi SerCevebi daskvniTi
statistikis gamoyenebis,
magaliTad, SerCevaSi
qvejgufebis Sedarebis
SesaZleblobas iZleva.

tendenciis
analizi

1. droTa
ganmavlobaSi
uwyvetad
swavloben
arCeul
faqtorebs;
2. Cawerili
monacemebi
samomavlo
tendenciebis
winaswarmetyvel
ebisTvis
gamoiyeneba.

1. mTeli kvlevis
ganmavlobaSi inarCunebs
gamokveTil fokuss;
2. identificirebuli da
gakontrolebuli
cvladebisa da daSvebebis
safuZvelze
winaswarmetyvelebisa da
proeqciis SesaZleblobas
iZleva.

monacemebi;

6. SeuZlebelia droSi mi
cvalebadi socialuri pr
konturebis moxazva;

7. dagrovili, krebsiTi m
mxolod makro-donis, erT
cvlilebis analizis Ses
iZleva.

1. uaryofs gauTvaliswine
faqtorebis gavlenas;

2. warsulis tendenciebi
ar aris samomavlo tende
kargi prediqtori;

3. formuliT aris marTul


Zalian konservatiuli un
Torem winaaRmdeg SemTxv
daSvebebi SeiZleba mcdar
aRmoCndes;

4. ar cnobs qaosisa da si
Teoriis praqtikul Sedeg
magaliTad, imas, rom xang
droze gaTvlili
winaswarmetyveleba saxif

5. winaswarmetyvelebis kr
SeiZleba arazusti iyos.
retrospeqciu
li droSi
ganmeorebadi
kvlevebi

1. SerCevis
istoriis
retrospeqciuli
analizi;
2. individualur
i da mikrodonis
monacemebi.

1. gamodgeba mizezSedegobrivi mimarTebis


dasadgenad;
2. mkafio fokusi (magaliTad,
rogor warmoiqmna es
konkretuli saboloo
mdgomareoba da viTareba?);
3. iZleva monacemebis
dagrovebis SesaZleblobas,
rac warmoudgenelia
eqsperimentuli analizis
SemTxvevaSi.

1. gaxsenebuli informaci
mzradi, SerCeviTi da uzu

2. adamianebs SeiZleba da
gandevnon an ver gaixseno
gakrveuli faqtorebi;

3. individebma TavianTi w
qcevebi cxovrebaSi am qc
Semdgom momxdari movle
prizmaSi SeiZleba gaiazr
maTi interpretaciebi ar
realuri movlenebis Tana

523

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

4. saboloo mdgomareobis
mizezebi SeiZleba mraval
mravalgvari, kompleqsur
daudgeneli da gamosavl
ise ioli iyos;

5. naklebad aris mosalo


martivi mizez-Sedegobrio
6. mizezi SeiZleba Tavad
Sedegi da piriqiT;

7. Znelia realuri mizeze


gamijvna aRqmuli an warm
mizezebisgan.

8. iSviaTad aris martivad


falsificirebadi an dad

safosto, satelefono gamokiTxvebi da gamokiTxvebi intervius


gamoyenebiT
miuxedavad

imisa,

rom

ukve

visaubreT

monacemebis

Segrovebisadmi

midgomebis zogierT mniSvnelovan maxasiaTebelze, mkiTxvels vurCevT


gaecnos 10-e, 15-e da 16-e Tavebs, romlebic, Sesabamisad, internetze
dafuZnebul kvlevas, kiTxvaris formatsa da interviuers Seexeba.

safosto gamokiTxvebi
robsoni (1993) safosto da intervius gamoyenebiT gamokiTxvebis Zlier
da sust mxareebze miuTiTebs. safosto gamokiTxvisas SesaZlebelia didi
raodenobiT adamianebisTvis xmis miwvdena, monacemebis SedarebiT iafad
da sakmaod swrafad mopoveba da konfidencialobis uzrunvelyofa (Bailey
1994: 148). amasTanave, kiTxvaris Sevseba respondentisTvis mosaxerxebel
drosa

da

garemocvaSi

SeiZleba,

rac

saWiroebis

SemTxvevaSi

mas

informaciis gadamowmebis (magaliTad, piradi sabuTebis) da pasuxebze


dafiqrebis

SesaZleblobas

aZlevs.

standartuli

formulirebebis

gamoyenebis gamo sakmaod maRalia miRebuli pasuxebis Sedarebadobis


xarisxi da vinaidan interviueri ar eswreba kiTxvaris Sevasebas, ar
arsebobs
kiTxvarebi
iZleva.

interviueris
farTod

mikerZoebulobis

gafantuli

riski.

mosaxleobis

amasTan,

miwvdomis

safosto

saSualebasac

524

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

meore mxriv, safosto gamokiTxvebs, rogorc wesi, pasuxebis dabali


sixSire axasiaTebT da vinaidan mkvlevars araviTari informacia ara aqvs
maT Sesaxeb, vinc ar upasuxa, man ar icis, ramdenad reprezentaciulia
miRebuli SerCeva. garda amisa, respondentebma SeiZleba Tavi ar Seiwuxon
kiTxvaris zedmiwevniT SevsebiT, an sworad ver gaigon kiTxvebi. amis
gadamowmebis araviTari saSualeba ar arsebobs. beils (Baily 1994: 149)
miaCnia,

rom

zustad

erTi

da

igive

sakiTxebi

amcirebs

safosto

gamokiTxvebiT dainteresebas da matebs mas mimzidvelobas. magaliTad:

kiTxvebis standartuli formulireba;

mxolod sityvieri pasuxebi;

garemo, romelSic

respondenti kiTxulobs

da

pasuxobs

kiTxvars,

ukontroloa;

zogierTi kiTxvis upasuxod datovebis riski;

spontanuri pasuxebis Caweris SeuZlebloba;

pasuxis

gaucemlobisa

da

ver

gacemuli

pasuxebis

erTmaneTisgan

gamijvnis SuZlebloba (pirvel SemTxvevaSi dagegmili respondenti


iRebs

kiTxvars,

dagegmili

magram

respondenti

ar
ver

pasuxobs,
iRebs

xolo

kiTxvars

meore
im

SemTxvevaSi

mizeziT,

rom,

magaliTad, sxvagan gadavida sacxovreblad);

kiTxvaris

formatis

simartivis

aucilebloba,

radgan

ar

aris

interviueri, romelic respondents ufro rTul formatSi garkvevaSi


daexmareboda.

gamokiTxvebi intervius gamoyenebiT


Tu

safosto

gamokiTxvisas

respondenti

Tavad

avsebs

kiTxvars,

intervius gamoyenebiT warmoebul gamokiTxvebs mkvlevari atarebs da,


Sesabamisad, naklebi sirTulea mosalodneli. gamokiTxvis monacemebis
Segrovebis intervius meTodi imiT aris sasargeblo, rom interviueris
daswreba saqmes uiolebs respondents da mas sruli pasuxebis gacemis
motivacias

uqmnis

realurad

iq

myofi

interviuerisTvis

da

ara

525

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

anonimuri ucnobisaTvis, romelsac mxolod werilebiT icnobs (Robson


1993).

realurad

arsebobs

mtkicebuleba,

rom

pirispir

Sexvedra

aumjobesebs pasuxebis sixSires. garda amisa, vinaidan interviu SeiZleba


moqnili

iyos,

dasmuli

kiTxvebi

ufro

srulad

aris

mocemuli

da

axsnili (Baily 1994: 174). interviu maSinac gamosadegia, roca respodentebs


wera-kiTxvis

problemebi

aqvT.

am

dros

SesaZlebelia

monawileobis

wasaxaliseblad araverbaluri qcevis gamoyenebac. metic, intervius dros


gacilebiT ukeT SeiZleba gamokiTxvis Catarebis garemos gakontroleba,
gansakuTrebiT

piradulobis,

xmauris

da

garegani

gamRizianeblebis

TvalsazrisiT.
pirispir

Sexvedrisas

urTierTndobisa
garda

amisa,

dadgenili

da

metia

interviuerisa

TanamSromlobis

interviuerebs
Tanmimdevroba,

SesaZlebloba

SeuZliaT
an

da

mkacrad

pasuxebis

respodentis

(Dooley 2001: 122).

daicvan

gamokiTxvis

mimdevroba

calkeul

respondentebs moargon _ areulad dausvan kiTxvebi da am gziT yvela


kiTxvaze pasuxi miiRon. metic, gamokiTxvis interviuSi sruli garantiaa
imisa, rom kiTxvebs Tavad respondenti pasuxobs maSin, roca safosto
gamokiTxvaSi mkvlevarma arasodes icis, vinme sxvam Seavso kiTxvari, vinme
daexmara respondents pasuxebis gacemaSi, Tu man Tavad gaarTva Tavi
amocanas. beili (1994) amatebs, rom intervius gamoyenebiT warmoebul
gamokiTxvebSi SesaZlebelia spontanuri qcevisa da pasuxebis fiqsireba.
amasTan, intervius SeiZleba gacilebiT rTuli struqtura hqondes, vidre
safosto gamokiTxvebs, radgan mkvlevars SeuZlia respondenti metad
gaarkvios proceduraSi.
meore

mxriv,

mimzidvels
intervius
iqonios

xdis,

zustad

igive

SeiZleba

gamoyenebiT
interviueris

Tvisebebi,

problemebis

warmoebuli

rac
wyaroc

gamokiTxvebze

maxasiaTeblebma

intervius
iyos.

magaliTad,

SeiZleba

(magaliTad,

meTods

sqesma,

gavlena
rasam,

eTnikurma warmomavlobam, pirovnebam, unarebma, socialurma statusma,


Cacmulobam da garegnobam). masze Tavad interviueris qcevamac SeiZleba

526

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

imoqmedos (magaliTad, raporti interviuersa da respondents Soris) da


respondentma SeiZleba uari Tqvas zogierTi informaciis gamJRavnebaze,
Tu ar grZnoben, rom interviu anonimuria, an sensitiur informacias
sTxoven.

moqniloba,

romelsac

interviu

iZleva,

gamokiTxvis

standartizebis naklebobis potenciur safrTxes qmnis, ramac, SeiZleba,


Tanmimdevruloba da, Sesabamisad, sandooba problemuri gaxados. garda
amisa, gamokiTxvisas interviu mkvlevrisa da respondentisgan garkveul
dros moiTxovs da vinaidan interviuebi fiqsirebul

dros tardeba,

respomdentma SeiZleba ver moaxerxos im Canawerebis gadaTvaliereba,


romelic

pasuxebis

gacemaSi

daexmareboda.

aseve,

respondentTan

Sesaxvedrad mkvlevars SeiZleba did manZilebze uwevdes gadaadgileba,


rac Zviria rogorc drois TvalsazrisiT, ise Tanxobrivad (Baily 1994: 175).
Tu interviuebi monawilis saxlSi unda Catardes, maSin maT SeiZleba ar
surdeT ucxo adamianis saxlSi miReba. da kidev: zogierTi mkvlevrisTvis
is ubani SeiZleba saxifaTo iyos, sadac kvlevis Catarebaa ganzraxuli
(magaliTad, xelSi furclebiani TeTrkaniani mkvlevri araTeTrkanianTa
uRaribes

dasaxlebaSi,

an

feradkaniani

mkvlevari

konservatiul

satelefono

gamokiTxvebis

TeTrkanianTa ubanSi).

satelefono gamokiTxvebi
amtkiceben

(Dooley

upiratesoba

droisa

2001:
da

rom

122),

mogzaurobis

xarjebis

Semcirebaa.

roca

respondenti saxlSi ar aris, mxolod ramdenime moneta da xelmeored


darekvisTvis saWiro dro Tu daixarjeba. Sor manZilebze ganmeorebiT
misvla

ki,

SeiZleba

droisa

da

mgzavrobis

mniSvnelovan

xarjebs

ukavSirdebodes. garda amisa, Tu savaraudo monawiles ar SeuZlia, an ar


surs

pasuxis

gacema,

SedarebiT

iolia

saWiro

moculobis

SerCevis

SenarCuneba sxvasTan _ Tu am respondentis SemcvlelTan darekav. da


isev, rodesac respondentebs ar SeuZliaT, an ar surT yvela dasmul
kiTxvaze

pasuxis

nawilobrivi

gacema,

pasuxebis

maSin
gauqmeba

SesaZlebelia
da

maT

SerCevis

mier
siidan

mocemuli
Semdeg

527

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

CamnacvlebelTan darekva. advilia imis mixvedra, Tu ratom unda iqonioT


satelefono

intervius

potenciur

respondentTa

SeZlebisdagvarad

grZeli sia, SerCevis saWiro moculobis misaRebad.


meore mxriv, yvelas ar aqvs telefoni (magaliTad, Raribs, pataras,
naklebad

ganaTlebuls)

da

aman

SeiZleba

gadaxril

SerCevamde

migviyvanos. aseve, arc yvela adamiania interviuirebisTvis xelmisawvdomi,


Tu isini muSaoben. aseve, bevri adamianis telefonis nomeri ar aris
mocemuli cnobarSi, anu, maTi nomrebi ar aris sajarod cnobili. duli
(2001: 123) aRniSnavs, rom bevri adamiani _ axalgazrda, dauojaxebeli da
maRali samsaxureobrivi poziciis mqone _ avtomopasuxeebs iyenebs da
SeuZlia

moisminos

da

waSalos

mkvlevris

Semomavali

zari.

amanac

SeiZleba migviyvanos gadaxril SerCevamde.


maSinac ki, roca telefons pasuxoben, mopasuxe pirovneba SeiZleba ar
iyos is, vinc unda miiRos zari. man SeiZleba ar icodes kiTxvebze pasuxi,
an xeli ar miuwvdebodes moTxovnili tipis informaciaze. magaliTad,
Sinameurneobis

biujetis

yuradRebas

ar

aqcevdes

punqtebTan

dakavSirebul

xanSesulma

adamianma

kvlevaSi
ojaxis

Semosavals,

xarjebs.

upasuxos,

respondenti
an

telefons

romelic

SeiZleba

ubralod

biujetis

garkveul

SeiZleba

ojaxis

ufrosi

bavSvma
ar

an

aris.

interviuerebs sWirdebaT winaswari skriningis kiTxvebis momzadeba, an


ganmeorebiT

darekvis droze (roca dasmul kiTxvebze ufro Sesatyvisi

adamiani SeZlebs pasuxebis gacemas) SeTanxmeba.


satelefono
magaliTad,

gamokiTxvebs

Zalian

xSirad

Tavisi

Zlieri

respondentis

da

sqesi

susti

mxareebi

gasagebia

misi

aqvs.
xmis

mixedviT, amitom garkveuli kiTxvebi SeiZleba uadgilo iyos da aRar


daisvas.

meore

mxriv,

satelefono

gamokiTxvisas

aramizanSewonilia

kiTxvebi mravali arCeviTi pasuxiTtipis kiTxvebis gamoyeneba, radgan


respondentebs SeiZleba ubralod daaviwydeT dasaxelebuli kategoriebi
da daxmarebisTvis ver mimarTaven werilobiT baraTebs.

528

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

analogiurad,

SeiZleba

Zalian

didi

iyos

Tanmimdevrobis

efeqti:

intervius dasawyisSi mosmenili debulebebi mogvianebiT wakiTxulebze


axdenen

gavlenas;

aseve,

pasuxebis

CamonaTvalis

dasawyisSi

mocemul

pasuxebze respondenti SeiZleba metad dafiqrdes, vidre _ mogvianebiT


mocemulebze. es is sakiTxia, romelic zogadad kiTxvarebs exeba da
satelefono gamokiTxvebiT ar Semoifargleba. duli (2001: 136) zogad
kiTxvaze Tanxmobis 17 procentian gansxvavebaze miuTiTebs, rodesac is
debulebamde

konkretul

konkretulad
konkretul

moaqvs

da

ara

kvlevis

kiTxvebze

Semdeg

mis

magaliTebi

pasuxebi,

mis

iyo

imis

mocemuli.

saCveneblad,

irgvliv

myofi

mas
rom

kiTxvebis

zegavleniTaa ganpirobebuli. is gvirCevs, rom jer zogadi kiTxvebi


davsvaT

da

Semdeg

konkretuli.

winaaRmdeg

SemTxvevaSi,

zogad

kiTxvebze winmswrebi konkretuli kiTxvebis pasuxebi zemoqmedeben. kidev


erTxel aRvniSnavT, rom es Seexeba ara marto satelefono gamokiTxvebs,
aramed zogadad kiTxvarebsac.
garda

amisa,

Tu

kiTxvebis

dasma

Zalze

sensitiuri

xdeba,

respondentebma SeiZleba Sua intervius dros ubralod dakidon yurmili,


moityuon, an ar gaamJRavnon informacia. duli (Dooley 2001: 123) aRniSnavs,
rom

pirispir

SemTxvevaSi
arideben

interviusTan

nakluli

Tavs,

ufro

SedarebiT,

monacemi

ufro

damTmobni

arian

satelefono

metia,
da

respondentebis

pasuxebis
skalis

gacemas

ganapira

metad

kiTxvebs

pasuxoben (upiratesobas aniWeben reitingis skalebis bolo punqtebs).


vinaidan

satelefono

interviu

moklebulia

vizualur

sensorul

stimulacias, pirispir interviuirebas an werilobiT instruqciebsa da


wardgenas,

satelefono

gamokiTxvis

xangrZlivi

zaris

dagegmva

aramizanSewonilia. 10-15 wuTi xSirad is maqsimaluri droa, romlis


atanac respondentTa umravlsobas SeuZlia da mravali maTganisTvis 15
wuTic

SeiZleba

Zalian

bevri

aRmoCndes.

es

niSnavs

imas,

rom

saguldagulo pilotirebaa saWiro, rom intervius gegmaSi mxolod da


mxolod

kvlevisTvis

aucilebeli

debulebebi

Sevides.

529

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

gasaTvaliswinebelia

sandoobisa

da

validobis

riskic,

radgan

debulebebis raodenoba SeiZleba imaze mcire iyos, vidre monacemebis


mogrovebis sxva formebis SeTxvevaSi.

pasuxebis maCveneblis18 gaumjobeseba gamokiTxvaSi


gamokiTxvis ZiriTadi sirTule pasuxebis sakmarisad maRali sixSiris
uzrunvelyofaa, rac aucilebelia damajerebeli da sando monacemebis
misaRebad. zogierT safosto gamokiTxvaSi pasuxebis sixSire SeiZleba 2023 procents ar scdebodes, rac mniSvnelovnad azianebs monacemebis
sandoobas. erTmaneTisgan gansxvavdeba ganzraxuli da miRweuli SerCeva
(Fogelman 2002: 105). fanCs (Punch 2003: 43) miaCnia, rom mkvlevarma kvlevis
dasrulebis Semdeg ki ar unda daiwyos SerCevis morgeba, aramed raRac
unda

moimoqmedos,

(magaliTad,

pasuxebis

gazardos

dabali

SerCevis

sixSiris

moculoba).

Tavidan

igi

imasac

asacileblad
ambobs,

rom

SerCevis xelmisawvdomoba gamokiTxvis dawyebamde unda Sefasdes, albaT,


savaraudo respondentebis winaswar gafrTxilebiT (Tu es sasurvelad
CaiTvleba). avtori amtkicebs, rom pasuxebis dabali sixSire kiTxvaris
ukan

dabrunebis

detalebisadmi

uyuradRebobiTac

SeiZleba

iyos

gamowveuli. es sakiTxi Tavad kiTxvarSi unda iyos naTlad mocemuli.


safosto

gamokiTxvebis

SemTxvevaSi

respondents

kiTxvarTan

erTad

markiani da ukan dasabrunebeli misamarTiT aRniSnuli konvertic unda


gaegzavnos.
garda

amisa,

pasuxebis

sixSireze

gamokiTxvis

dizaini,

gegma

da

wardgenac SeiZleba axdendes gavlenas. mniSvnelovania, kiTxvars Tan


erTvodes Sesavali werili, romelSic gasagebad iqneba axsnili kvlevis
Sinaarsi da

mocemuli iqneba

informacia

mkvlevarze. mniSvnelovania

gamokiTxvis vadebic. magaliTad, gamocdebis periodSi an gansakuTrebuli


SemTxvevebis dros, rogoricaa Soba, an saskolo Semowmebebi, mkvlevrebs,
18

Sinaarsis redaqtoris SeniSvna: gamokiTxvis Catarebisas kiTxvars xSirad ar avsebs

imdeni respondenti, ramdenic mkvlevars aqvs dagegmili. pasuxis maCvenebeli unda iyos
100%, magram xSirad is bevrad naklebia.

530

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

an gamokiTxvas skolebSi didi enTuziazmiT ar egebebian (Dogerman 2002:


106). dabolos, mniSvnelovania gamokiTxvis Semdgomi kontaqtis dagegmva,
raTa

darwmundenen,

rom

daurekes

im

respondentebs,

romlebmac

ar

daabrunes kiTxvari da Seaxsenes kiTxvaris Sevsebis saWiroebis Sesaxeb.


safosto

gamokiTxvebSi

pasuxebis

sixSiris

gazrdis

ramdenime

saSualeba arsebobs, maT Sorisaa:

Semdgomi kontaqtis dagegmva da zrdilobiani Sexseneba (magaliTad,


fostiT, eleqtronuli fostiT, satelefono zariT);

gamokiTxvis

Sesaxeb

winaswari

Setyobinebis

gagzavna

(magaliTad,

fostiT, eleqtronuli fostiT, satelefono zariT);

ukan

dasabrunebeli

misamarTiani

da

markiani

konvertiT

uzrunvelyofa;

mkvlevrisa
kvlevis

da

kvlevis

maRali

institutTan

statusis

mqone

uSualo

sponsorebis

kavSiris
an

aRniSvna,

mxardamWerebis

dasaxeleba;

finansuri dainteresebis SeTavazeba (Tumca finansuri motivatoris


didi odenoba ar moitans pasuxebis Tanazomier sixSires);

kiTxvaris dabrunebisTvis dajildoveba;

gamokiTxvisTvis gankuTvnili kiTxvaris simartivis uzrunvelyofa;

pasuxebis

gacemis

da

kiTxvaris

dabrunebis

proceduris

Sesaxeb

detaluri da gasagebi instruqciis micema;

monawileebis, maTTvis SeumCnevlad, moTafvla da Seqeba;

kvlevis Sesaxeb informaciis miwodeba kiTxvaris Tanmxlebi werilis


gagzavniT da/an winaswari gafrTxilebiT;

gamokiTxvis

kiTxvari

ar

unda

hgavdes

makulaturas,

usargeblo

safosto gzavnils;

kiTxvaris piradad mitana da ara _ fostiT gagzavna.


kuperi da Sindleri (2001: 314 15) aRniSnaven, rom qvemoT CamoTvlil

faqtorebs mcire gansxvaveba SeaqvT dabrunebuli pasuxebis sixSireSi:

531

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

individualurad, mimarTviT dawerili Tanmxlebi Sesavali werili;

kiTxvaris sigrZis gaTvaliswineba: yovelTvis ise ar xdeba, rom mokle


kiTxvarebi

grZel

uzrunvelyofen.

kiTxvarebze

magram,

met

mkvlevarma

ukan
unda

dabrunebul

pasuxebs

gaiTvaliswinos

grZeli

kiTxvaris efeqti _ respondentebs SeiZleba dadebiTi an uaryofiTi


gancda hqondeT mis mimarT, an droebiT gverdze gadadon da mere
saerTod daaviwydeT kiTxvaris ukan dabruneba;

kiTxvaris

zomis,

beWdvis

dizainisa

da

ferebisTvis

yuradRebis

miqceva;

kiTxvarebis dabrunebis vadebis miTiTeba (aRmoCnda, rom es miRebuli


pasuxebis sixSires ki ara, dabrunebuli kiTxvarebis sixSires zrdis).
mniSvnelovania

upasuxod

imis

datovon

gaazreba,

gamokiTxvaSi

Tu

ratom

SeiZleba

monawileobis

respondentebma

Txovna.

mizezebis

CamonaTvalSi SeiZleba Sediodes Semdegi:

im dros, roca gamokiTxvaSi monawileobas sTxoven, sxva saqmiT aris


datvirTuli;

arcodnis

gamo

uxerxul

mdgomareobaSi

Cavardnis

SiSi,

rodesac

respondentebi grZnoben, rom ver upasuxeben SekiTxvas;

Temis arcodna/araviTari gamocdileba TemasTan dakavSirebiT;

ar moswonT intervius Sinaarsi an Tema;

gamokiTxvis SesaZlo Sedegebis SiSi (misTvis an sxvebisTvis);

kargad ar esmiT instruqcia;

ar moswonT an eSiniaT respondentoba;

Temis sensitiuroba, an potenciurad Seuracxmyofeli an safrTxis


Secveli Tema;

ndobis dakargva;

ukan dasabrunebeli konvertis, an misamarTis dakargva;

uSualo adresati ar xsnis safosto gzavnils, xolo vinc xsnis, is


ver axerxebs adresatisTvis gzavnilis gadacemas.

532

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

meore mxriv, potenciuri respondentebi SeiZleba davarwmunoT, miiRon


monawileoba gamokiTxvaSi. es damokidebulia, magaliTad, Semdegze:

kvlevis Camtarebeli institutis, an mkvlevris statusi da prestiJi;

aRqmuli sargebeli, romelsac kvlevisgan elian;

sakvlevi Temis aRqmuli mniSvnelovneba;

piradi daintereseba kvleviT;

respondentobisadmi interesi, anu, intervius gamocdilebis miReba;

mkvlevrisadmi piradi simpaTia;

sazogadoebis winaSe pasuxismgeblobisa da samoqalaqo valis gancda;

martooba an mowyeniloba (sxva araferi aqvT sakeTebeli);

sakuTari Tavis mniSvnelovnebis gancda.


girCevT, gaecnoT meTxuTmete Tavs kiTxvarebis Sesaxeb.

movlenis istoriis analizi


droSi ganmeorebadi kvlevebis bolodroindeli genezisi movlenis
istoriis analizs moicavs (magaliTisTvis ixileT von Eye 1990; Rose and
Sullivan 1993: 189 90; Plewis 1997; Ruspini 2002). movlenis istoriis analizi
gvTavazobs
cxovrebis

im

movlenebis

ciklSi

Caweras,

erevian

romlebic

(Ruspini 2002: 5).

cdis

aseT

pirTa

jgufis

cxovrebis

cikls

calkeuli traeqtoriebi da gadasvlebi ganapirobeben: arCeuli gzebi da


gzebis cvlilebebi. movlena sasveni niSani, anu cvlilebis wertilia.
movlenis istoriis analizi da droSi ganmeorebadi analizi erTmaneTs
retrospeqciuli

bunebiT

hgvanan

orives

monawileebi

warsulSi

gadahyavs da cvlilebis momentebsa da im dros mimdinare movlenebs


axsenebinebs.

movlenis

ganmeorebadi

da

konkretuli

drois

istoriis

erTjeradi

analizi

kvlevisgan,

momentebi

imiT

rom

fiqsirebuli

gansxvavdeba

monacemebis
ar

aris.

droSi

Segrovebis

analizisTvis

gadamwyveti mniSnveloba aqvs ara monacemebis akrefvis, aramed _ Tavad


movlenis
mocemul

vadebs.
momentebs

droSi

ganmeorebadi

moicavs

(magaliTad,

analizi
yovel

drois
eqvs

wyvetil

TveSi

da

erTxel),

533

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

movlenis istoriis analizi ki maSin xdeba, roca movlena moxdeba.


fiqsirebul grafikSi yovelTvis ar aris advili imis garkveva, Tu ra
moxdeba drois am SualedSi.
movlenis

istoriis

analizisas

gamoiyeneba

iseTi

statistikuri

teqnika, rogoricaa: riskis testi (monawileTa jgufi, visac jer ar


ganucdia

konkretuli

movlena

an

situacia);

sicocxlisunarianobis

funqcia, an mrudi (droTa ganmavlobaSi riskis kleba); safrTxe an


safrTxis maCvenebeli (konkretuli movlenebis moxdenis albaToba, an
konkretuli

movlenis

konkretul

dros

moxdenis

riski).

sicocxlisunarianobis cnebis warmoqmna movlenis istoriis analizs


ukavSirdeba,

romelSic

zomavdnen

sicocxlisunarianobis

dros

_ cxovelisTvis wamlis micemasa da mis sikvdils Soris gasul dros. am


meTodSi

gamoyenebuli

sxva

terminebia:

gadasvlis

nixri,

riskis

funqcia, sikvdilianobis maCvenebeli da gadasvlis intensivoba.


movlenis istoriis analizis mixedviT, SesaZlebelia garkveuli drois
SualedSi individebze damokidebuli cvladis (magaliTad, qorwinebis,
samsaxuris

cvlilebebis,

sacxovrebeli

adgilis

kadrebis
Secvla,

Semcirebis,

sikvdili)

umaRlesi

ganaTleba,

winaswarmetyveleba.

amis

safuZvels sicocxlis cxrilebis analizi iZleva, romelsac demografebi


mocemul

droSi

mocemuli

populaciis

sicocxlisunarianobisa

da

sikvdilianobis gamosaTvlelad iyeneben. magaliTad, Tu x im populaciis


raodenobaa, romelic cocxalia t droisTvis, maSin SesaZlebelia am
populaciis sicocxlisunarianobis maCveneblis winaswarmetyveleba t+1
drois momentisaTvis. garkveuli azriT, es winaswarmetyvelebis kvlevas
hgavs. sicocxlis cxrilebis kvlevebi martivia im TvalsazrisiT, rom
maT

konkretuli,

ganumeorebeli

movlenebi

(magaliTad,

sikvdili)

ainteresebT. am SemTxvevaSi sicocxlis mosalodneli xangrZlivoba ar


emyareba sikvdilis sxvadasxva mizezis dadgenas (Rose and Sullivan 1993: 189).
Tumca,

movlenis

istoriis

analizSi

parametrebi

gacilebiT

534

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

kompleqsuria, radgan gantolebaSi mravali faqtori Sedis da amitom,


garkveuli saxis mravalcvladiani analizi xdeba saWiro.
movlenis istoriis analizis amocana riskis maCveneblis _ drois
mocemul

SualedSi

damokidebuli

cvladis

individTan

gamovlenis

albaTobis _ gamoTvlaa. midgoma maTematikuria da ramdenime faqtoridan


(damoukidebeli cvladebis) TiToeulis fardobiTi zomis gamosaTvlelad
logariTmul-wrfiv

analizs

iyenebs.

magaliTad,

kros-tabulaciaSi

koeficientebis gamoTvla, rasac zegavlena eqneba riskis maCvenebelze konkretuli drois SualedSi xdomilobis ganxorcielebis albaTobaze
(Rose and Sullivan 1993: 190).3
movlenis

istoriis

analizi

arc

cveTis

problemas

tovebs

uyuradRebod, radgan monawileebi droTa ganmavlobaSi toveben kvlevas.


pleviss (Plewis 1997: 117) miaCnia, rom droTa ganmavlobaSi bevri droSi
ganmeorebadi
mogvarebas

kvleva

ganicdis

SerCevis

danakargs

da

am

sakiTxis

cenzuriT cdilobs _ kvlevaSi aucilebelia monacemebis

morgeba-koreqtireba,
gaTvaliswinebuli.

raTa

nakluli

monacemebis

mateba

iqnas

cenzura marjvnidan maSin gvaqvs, rodesac viciT,

rodis iwyeba konkretuli movlena, magram ar viciT, rodis mTavrdeba is;


xolo marcxnidan cenzura saWiroa maSin, rodesac viciT konkretuli
movlenis an situaciis arseboba, magram ar viciT, rodis daiwyo is.
plevisis (1997: 118) mosazrebiT, cenzuras daqvemdebarebuli movlenebi da
epizodebi (rodesac cveTa moxda) ufro didxans grZeldeba, vidre _
cenzuraze

dauqvemdebarebeli.

Sesabamisad,

safrTxis

maCvenebeli,

romelic cenzuraze dauqvemdebarebel dakvirvebebs efuZneba, Cveulebriv,


Zalian maRali iqneba. movlenis istoria kvlevis Rirebuli da mzardi
gamoyebebisaTvis vargisi teqnikaa.

535

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

10 internetiT kvleva da kompiuteris


gamoyeneba
Sesavali
internetis

ganviTarebam

aramarto

tradiciuli

kvlevis

iseTi

teqnikebis ganviTarebisTvis gaaRo axali kari, rogoricaa gamokiTxvebi,


kiTxvarebi,

eqsperimentebi

da

interviuebi,

aramed

mkvlevrebs

veb

gverdebze geometriuli progresiiT mzardi moculobis mqone masalis


swrafad

mosaZieblad

amoRebis

teqnikebis

internetis,

da

dasamateblad

gamoyenebis

rogorc

kvlevis

literaturis

SesaZleblobac
saSualebis,

moZiebisa

misca.

am

gamoyenebis

da

TavSi
ZiriTad

maxasiaTeblebs SevexebiT, ufro konkretulad, gamokiTxvebze da maTTan


dakavSirebul kiTxvarebze, eqsperimentebsa da interviuebze visaubrebT.
aseve, ganvixilavT kvlevis masalebis internetis saSualebiT moZiebis
sakiTxs.

internet-gamokiTxvebi
socialuri
Casatareblad
praqtikad

mecnierebis
internetis

iqceva.

bevr

gamoyeneba

miuxedavad

imisa,

mimarTulebaSi
ufro
rom

da

ufro

gamokiTxvebis
gavrcelebul

internetze

dafuZnebul

gamokiTxvebs bevri ram saerTo aqvT Cveulebriv gamokiTxvebTan, maT


TavianTi speficikuri maxasiaTeblebic aqvT.
internet-gamokiTxvebma forma icvala da eleqtronuli gzavnilebidan
an mibmuli failiT gagzavnili kiTxvaridan eleqtronul gzavnilad
gadaiqca,

romelic

potenciur

respondentebs

saTanado

vebgverdze

amisamarTebs. Tu eleqtronuli fosta operatiulobiTaa mimzidveli, vebgamokiTxvebSi grafikuli gamosaxulebebis CarTvis SesaZlebloba didi
cdunebaa

mkvlevrebisTvis.

xSirad

gamoiyeneba

maTi

kombinacia:

eleqtronuli gzavniliT potenciur monawileebs uTiTeben veb gverdze,


romelzec kiTxvari HTML formatiT aris mocemuli. miuxedavad imisa,

536

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

rom eleqtronuli fostiT gamokiTxvebi ufro meti pasuxebis mozidvis


tendenciiT xasiaTdebian, vidre veb-gamokiTxvebi, am ukanasknels ufro
meti monawilis miwvdomis SesaZlebloba aqvs, amitomac upiratesoba maT
eniWeba.

eleqtronuli

gamoyenebuli

gzavnili

SeiZleba

monawileebTan kontaqtis

damatebis

dasamyareblad

saxiT
da

iqnas

konkretul

vebgverdze Sesvlis rCevis misacemad.

internet-gamokiTxvebis agebis zogierTi principi


dilmanma

da

gamokiTxvebis
teqnikuria,

misma

kolegebma

ramdenime
zogierTi

TvalsazrisiT,

maT

(Dillman et al. 1998a; 1998b; 1999)

principi
_

Camoayalibes.

daformatebis.

aRmoaCines,

rom

zogierTi

magaliTad,

kiTxvarebis

veb-

maTgani
teqnikuri

martivi

versia

mdidrul versiasTan SedarebiT (pirvels mwiri grafika aqvs, meores ki


_

bevri

da

daxvewil

programul

uzrunvelyofas

iyenebs)

SeiZleba

samjer naklebi iyos zomiT, rodesac saqme failis CamotvirTvaze midgeba


(317 k da 959 k, Sesabamisad); aseve, SeiZleba gansxvavdebodes CamotvirTvis
dro

225

wami

martivi

versiisTvis

da

682

wami

mdidruli

versiisaTvis. maT daadgines, rom naklebi SesaZleblobis kompiuterebisa


da internetkavSiris mqone respodentebi an ufro met dros xarjaven
failis

CamotvirTvaze,

an

kompiuters

emarTeba

raRac.

maT

isic

aRmoaCines, rom im adamianebisgan, romlebic martiv versiebs iReben, ufro


metadaa mosalodneli kiTxvaris Sevseba, vidre maTgan, vinc mdidrul
variants iRebs (93.1 da 82.1 procentebi, Sesabamisad), vinaidan, martivi
kiTxvaris

Sevsebas

naklebis

dro

sWirdeba.

grafikulad

kargad

damuSavebuli gverdis gamoyeneba kiTxvaris Sevsebis maRal sixSires ar


niSnavs; ufro daxvewili vebgverdebi, faqtobrivad, Sesrulebis sixSires
amcireben. es exmianeba friCerisa da sqonlaus (Fricker and Schonlau 2002) mier
aRweril kvlevas, romelSic eleqtronuli fostiT gagzavnil kiTxvarze
pasuxebis sixSire 43 procenti iyo. xolo rodesac igive furcelze
dabeWdili kiTxvari Cveulebrivi fostiT dagzavnes, pasuxebis sixSirem 71
procenti

Seadgina.

faqtobrivad,

es

kvleva

aCvenebs,

rom

mxolod

537

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

specializebuli

SerCevebis

(magaliTad,

studentebis)

SemTxvevaSia

SesaZlebeli internet-gamokiTxvaSi pasuxebis maRali sixSiris miReba.


sxvadasxva programuli paketebis CamonaTvali da mimoxilva mocemulia
misamarTze

xolo

http://tucows.com/,

httpwww.my3q.com/misc/register/register.phtml

ufaso

misamarTze

onlain

gamokiTxvis

programuli uzrunvelyofa SegiZliaT ixiloT.


daformatebis TvalsazrisiT, dilmani da misi kolegebi (1998a; 1999)
amboben, rom furcelze dabeWdili kiTxvarebiT Catarebul gamokiTxvaSi
respondentis

Tvalebi

da

xelebi

erTi

da

imave

mimarTulebaze

fokusirdeba, xolo veb-gamokiTxvebSi Tvali ekrans uyurebs, xelebi ki an


klaviaturazea an _ mausze (Tagunaze), amitom kiTxvaris Sevseba ufro
rTulia. es erT-erTi mizezia, rom respondentebs ar movTxovoT Ria
kiTxvebze

grZeli

aRsaniSni

pasuxebis

RilakebiT

gacema

CavanacvloT,

da

aseTi

sadac

pasuxebi
mausis

dasaWeri

an

dawkapunebiT

avtomaturad Cajdeba aRniSvna (Witte et al. 1999: 139). garda amisa, zogierT
respondents,

sxvebTan

SedarebiT,

SeiZleba

kompiuterTan

muSaobis

naklebi unari hqondes. avtorebi muSaobis Sereul variants gvTavazoben


(erTi da imave kiTxvaris veb da dabeWdili variantebis gamoyenebas).
mkvlevrebma, aseve, daadgines, rom saeWvo xdeba pasuxebis CamonaTvalis
aRniSneT

yvela

Sesatyvisi

variantis

formiT

miwodeba,

vinaidan

respondentebi aseT debulebebs srulad aRniSnaven kiTxvaris dasawyisSi


da uyuradRebod toveben danarCenebs. amitom, isini gvirCeven, rom vebgamokiTxvebSi aseTi tipis kiTxvebs Tavi avaridoT.
isini aseve gvirCeven, rom Sesavali teqsti iyos mokle (imdeni, rom
ekranze

eteodes),

informaciuli

(magaliTad,

rogor

unda

gadavides

Semdegze) da ar moicavdes miTiTebebis grZel CamonaTvals. amasTan,


gamokiTxvis pirveli kiTxva respondentebis azrTa konkretuli nakadis
warmoqmnis tendenciiT xasiaTdeba. amitom, kargad aris gasaazrebeli, ra
da

rogori

iqneba

pirveli

kiTxva,

romelmac

monawileobisken

unda

ubiZgos da ar daafrTxos respondenti. (magaliTad, arc Zalian rTuli,

538

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

arc

Zalian

martivi,

saintereso,

iolad

aRsaniSni

pasuxebiT,

CamosaSleli areebisa da ekranis Camowevis saWiroebis gareSe.) dilmani


da misi kolegebi (1998a; 1998b; 1999) konkretul rekomentaciebs iZlevian
ekranze gamotanili masalis struqturis Sesaxeb, magaliTad, daxuruli
kiTxvis pasuxebis variantebi kiTxvarTan axlos unda iyos mocemuli,
raTa advili iyos Tvalis midevneba; gamoviyenoT iseTi maxasiaTeblebi,
rogoricaa sikaSkaSe, msxvili Srifti da striqonebs Soris manZili
kiTxvaris nawilebis erTmaneTisgan gasamijnad. isini Tvalis bunebrivi
moZraobis mimarTulebis _ zeda marcxena kuTxidan (ekranis yvelaze
mniSvnelovani
mocemuli)

nawili

qveda

da,

Sesabamisad,

marjvena

kuTxisken

is

adgili,

(ekranis

sadac

yvelaze

kiTxvaa
naklebad

mniSvnelovani nawili, sadac mkvlevris logos ganTavseba SeiZleba) _


miyolasac gvirCeven. avtorebi amboben, rom Tvalis bunebriv moZraobas
teqstis araTanabrad kiTxva axasiaTebs da amitom arsebobs mniSvnelovani
sityvebis

gamotovebis

striqonebis

kiTxvisas.

riski,
amitom,

rac

gansakuTrebiT

sasurvelia

mokle

ZalaSia

grZeli

striqonebisa

da

winadadebebis gamoyeneba (magaliTad, teqstSi erTeulebs Soris didi


manZilebis

datoveba,

an

kiTxvebis

cxrilis

saxiT

mocema).

amis

gaTvaliswinebiT, isini kiTxvaris Sevsebis progresis mimaniSneblebis


gamoyenebasac gvirCeven (magaliTad, davalebis Sesrulebis indikatori an
cxrili, romelic aCvenebs, kiTxvaris ra nawilia ukve Sesrulebuli).
respondentebisTvis SeiZleba ucxo iyos veb-kiTxvarebTan muSaobis
specifika, magaliTad, gadasarTveli Rilakebi (rodesac mxolod erTi
variantis aRniSvnaa SesaZlebeli), ekranis Camowevis operacia, mausis
gamoyeneba, CamosaSleli meniuebi da Ria pasuxebis kiTxvebis Sesatani
velebis amocnoba. Amitom, gamokiTxvis dizainerma, am mxriv, ar unda
gadaafasos respondentis SesaZlebelobebi, Tumca rostocki da lari
(Roztocki and Lahri 2002) Tvlian, rom ar arsebobs kavSiri kompiuterTan
muSaobis unarebsa da veb-gamokiTxvebisadmi upiratesobis miniWebas Soris.
sinamdvileSi, maTi gamoyeneba, albaT, Tavad gamokiTxviTve unda aixsnas.

539

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

dilmanisa da misi kolegebis (1999) mosazrebiT, kompiuterTan muSaobis


gansxvavebuli gamocdilebisa da unarebis problemis mogvareba sami gziT
aris SesaZlebeli:

kiTxvaris punqtis Sesrulebis instruqcia iqve, kiTxvasTan unda iyos


mocemuli (da ara _ erTad, yvela instruqcia kiTxvaris dasawyisSi);

respondentebs

dasawyisSi

unda

vkiTxoT,

ramdenad

SeuZliaT

kompiuterTan muSaoba da Tu sakmaod kargad erkvevian, zogierTi


instruqcia amoviRoT da kiTxvari ise mivawodoT, xolo, Tu naklebad
gamocdili

momxmareblebi

arian,

Semdgomi

instruqciebiTa

da

daxmarebiT uzrunvelvyoT;

gvqondes mcuravi fanjara, romelic Tan axlavs teqsts da romelic


SeiZleba gaiSalos ufro detaluri instruqciebisaTvis.
zogerTi

veb-gamokiTxva

respondentebs

ar

aZlevs

Semdeg

etapze

gadasvlis saSualebas, Tu wina etapze mocemuli yvela davaleba ar aris


Sesrulebuli. marTalia, es Temis srulad dafarvis garantiaa, magram
respondentebi SeiZleba imdenad gabrazdnen, rom Tavi mianebon kiTxvars,
an mizanmimarTulad ar upasuxon kiTxvebs (magaliTad, Tu ar surT
garkveuli informaciis gacema, kiTxva realurad ar Seesabameba maT, an
ar ician pasuxi). Sesabamisad, dilmani da kolegebi (1999) gvirCeven, Tavi
avaridoT

aseT

praqtikas.

am

sakiTxis

mogvarebis

erT-erTi

gzaa,

respondentebs davutovoT pasuxis arCevani _ ar msurs pasuxis gacema _


an ar vici. saqme isaa, rom veb-gamokiTxvis mitoveba gacilebiT advilia
_

erTi

Rilakze

SenarCunebas

TiTis

aq ufro

daWeraa

meti yuradReba

amitom,

jobia,

monawileobis

davuTmoT, vidre Cveulebrivi

gamokiTxvisas.
redlains

da

gamokiTxvebSi

mis

kolegebs

gadasvlebis,

(Redline et al. 2002)


ganStoebebis

miaCniaT,

Sesaxeb

rom

veb-

instruqciebma

(magaliTad, gamotoveT kiTxva N13; gadadiT kiTxvaze N10; Tu diax,


maSin

gadadiT

kiTxvaze

N12,

Tu

ara,

maSin

gaagrZeleT)

SeiZleba

problemebi Seqmnas, radgan respondentebma SeiZleba gamotovon mTeli

540

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

rigi debulebebi da kiTxvebi, romlebzec unda epasuxaT. es sakiTxi


instruqciis

ganTavsebis

adgils

ukavSirdeba

(magaliTad,

debulebis

marjvniv, mis qvemoT, pasuxis Casaweri velis marjvniv). pasuxis Casaweri


velidan Zalian Sors
teqstidan

rva

marjvniv moTavsebuli instruqcia

erTeuliT

marjvniv

gaweuli)

SeiZleba

(magaliTad,
respondentis

mxedvelobis fokusis gareT aRmoCndes da uyuradRebod darCes. garda


amisa,

avtorebi

aRniSnaven,

rom

gadasvlis

instruqciebi,

romlebic

ZiriTadi teqstis feris da zomis SriftiTaa mocemuli, umniSvnelod


aRiqmeba, gansakuTrebiT imitom, rom respondentebs xSirad hgoniaT, rom
kiTxvaris

Sevseba

imaze

advilia,

vidre

es

sinamdvileSia.

amitom,

avtorebi gvirCeven instruqciebis povnis gamartivebas imiT, rom isini


mkiTxvelis bunebrivi mxedvelobis areSi movaTavsoT, msxvili SriftiT
da gansxvavebuli feriT davbeWdoT. isini aRniSnaven, rom gadasvlebis
intruqciebTan dakavSirebuli Secdomebi ZiriTadad imitom ki ar xdeba,
rom respondentebi Segnebulad ugulebelyofen maT, aramed imitom, rom
ver amCneven da ar ician maTi arseboba (Redline et al. 2002: 18).
mkvlevrebma gamoikvlies mTeli rigi sxva cvladi, romlebic gavlenas
axdenen

gadasvlebis

instruqciebis

Semcveli

kiTxvarebis

warmatebiT

Sesrulebaze. maT Soris aRniSnaven Semdegs:

respondentze moqmedebs sityvebis raodenoba kiTxvaSi: rac ufro meti


sityvisgan
kiTxvaze

Sedgeba
sworad

kiTxva,

miT

gadamisamarTebis

naklebia,

mkiTxvelis

albaToba,

radgan

kiTxvidan
is

kiTxviT

ufroa dakavebuli, vidre _ instruqciiT;

gadasvlis instruqciebze yuradRebis misapyrobad msxvili Sriftis,


mowodebis strategiebisa da sityvebis dizainis gamoyeneba zrdis maT
TvalsaCinoebas;

pasuxebis SesaZlo variantebis raodenobam SeiZleba gavlena iqonios


respondentze:

Svidze

meti

variantis

SemTxvevaSi

respondentma

SeiZleba Secdoma dauSvas, an gamorCes gadasvlis instruqciebi;

541

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

gadasvlis

instruqciisa

da

pasuxebis

variantebis

erTdroulad

yurebisas, respondents SeiZleba gadasvlis instruqciebi gamorCes;

gadasvlis

instruqciis

pasuxebis

bolo

variantTan

ganTavsebis

SemTxvevaSi misi SemCnevis albaToba metia, vidre _ CamonaTvalis


dasawyisSi.

es

SeiZleba

pasuxebis

variantebis

CamonaTvalis

Tanmimdevrobis Secvlas saWiroebdes, raTa bolo varianti logikurad


mivides gadasvlis instruqciamde;

gadasvlis instruqciebi unda ganTavsdes iq, sadac unda gamoiyenon da


sadac dainaxaven;

gamokiTxvebSi

muSaobs

TviTSesrulebad

pasuxebis

gamokiTxvebSi

Tanmimdevrobis
respondentebi

efeqti

CamonaTvalis

dasawyisSi mocemuli debulebebis arCevis tendenciiT xasiaTdebian


(dasawyisis efeqti), amitom mcdarad reagireben CamonaTvalis bolos
mocemul gadasvlis instruqciebze;

ramdenime

gadasvlis

Semcvel

(anu

erTze

meti

ganStoebis

mqone)

kiTxvebze pasuxis gacemis saWiroeba respondentebs SeiZleba manamde


daaviwydeT, vidre debulebas pasuxoben;

Tu yovel pasuxs Tavisi ganStoeba aqvs, respondentebs SeiZleba yvela


mimarTuleba msgavsi egonoT da gadasvlis instruqciebi ver SeamCnion;

Tu respondentebs Ria kiTxvebze pasuxebis Cawera moeTxovebaT, maT


SeiZleba

ver

dakavebuli

SeniSnon

iyvnen

gadasvlis

pasuxis

instruqcia,

SedgeniT

da

radgan

Cawerisas

metismetad
instruqcia

mxedvelobis vels miRma darCeT;

gverdis

qveda

kidesTan

ganTavsebuli

debulebebi

SeiZleba

ufro

xSirad darCes upasuxod, vidre _ gverdis zeda nawilSi mocemuli


debulebebi, amitom, Tu gadasvlis instruqciebi gverdis qveda kideSia
mocemuli, metia maTi gamotovebis albaToba. Sesabamisad, Tavi unda
avaridoT gadasvlis instruqciebis gverdis bolos ganTavsebas;

Tu gadasvlis instruqcia Zalian aris moSorebuli pasuxis Casaweri


velidan, maSin is SeiZleba SeumCneveli darCes.

542

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

kvlevis Sedegad miRebuli am rCevebis gamoyeneba aramarto onlain


gamokiTxvebis kiTxvarebSia SesaZlebeli, Cveulebrivi gamokiTxvebisTvis
gankuTvnili kiTxvarebisTvisac gamodgeba.
dilmani da kolegebi (1999) da dilmani da boukeri (2000: 10 11)
gamoTqvamen

mosazrebas,

rom

warmatebuli

veb-gamokiTxvebi

unda

iTvaliswinebdnen imas, rom zogierT respondents ar SeuZlia daxvewili


programuli

masaxiaTeblebis

mqone

veb-gamokiTxvebis

wvdoma

da

veb-

kiTxvarebze pasuxebis gacema (magaliTad, iseTze, romlisTvis saWiro


programuli

uzrunvelyofa

respondents

ara

aqvs,

an

Zalian

nela

itvirTeba), aseve, dizainisa da wyobis TvalsazrisiT am kiTxvarebis


SevsebasTan

dakavSirebuli

SesaZleblobebi

unda

Tanxvdebodes

respondentis molodins.
dilmani da misi kolegebi veb-kiTxvarebis Seqmnis ramdenime princips
gvTavazoben:

kiTxvari

misalmebiT

daiwyeT,

riTac

respondentebs

kiTxvis

gagrZelebis motivacias SeuqmniT. misalmebaSi naTlad miuTiTeT, rom


kiTxvaris Sevseba martivia; mieciT moqmedebis mkafio da gasagebi
instruqciebi;

mianiWeT piradi saidentifikacio nomeri, raTa SerCevis sxva SesaZlo


wevrebma ver SeZlon misi pasuxebis naxva;

darwmundiT, rom pirveli kiTxva srulad Cans ekranze. advilia misi


gageba da pasuxis gacema;

TiToeuli

kiTxvis

forma

maqsimalurad

miaaxloveT

nabeWdis

analogTan, radgan respondentebisTvis is SeiZleba nacnobi iyos;

ferebis gamoyenebiT uzrunvelyaviT figura-fonis Tanmimdevruloba da


sandooba

ise,

gadaadgileba

rom
da

martivi

kiTxvebi

iyos

naTlad

kiTxvarSi
da

msgavsi

daubrkoleblad
formatiT

iyos

formulirebuli;

erideT

gansxvavebebs

kiTxvebis

garegnul

mxareSi,

rac

SeiZleba

gansxvavebuli kompiuterebis, konfiguraciebis, operaciuli sistemebis,

543

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

monitorebisa

(magaliTad,

nawilobrivi

da

teqstis

irgvliv)

da

brauzerebis (veb-navigatorebis)Sedegi iyos;

gaakeTeT mokle striqonebi, raTa ergebodes ekranis zomas;

maqsimalurad

SeamcireT

CamosaSleli

meniuebis

mqone

areebis

raodenoba da respondentebi maTken gadaamisamarTeT;

Zalian

mkafiod

da

naTlad

CamoayalibeT

kiTxvaris

nawilebis

gamotovebis instruqciebi;

moqmedebis

Sesrulebis

instruqciebi unda

instruqciebi

Sesruldes

da ara

ganaTavseT
yvela

iq,

erTad _

sadac

es

kiTxvaris

dasawyisSi;

SeecadeT, Semdeg kiTxvaze gadasvlamde, respondents yvela kiTxvaze


pasuxis gacema ar mosTxovoT;

darwmundiT, rom kiTxvari advilad gadadis kiTxvidan kiTxvaze, Tumca


rigis efeqtic mniSvnelovania;

Tu kiTxvebi mravali arCeviTi pasuxiT kiTxvebia mocemuli, SeecadeT,


rom respondenti maT erTi SexedviT, mTlianad xedavdes ekranze. Tu
es SeuZlebelia, maSin ganixileT kiTxvis or svetad micemis varianti
da Tan daurTeT Sesabamisi instruqciebi;

grafikuli simboloebiT an sityvebiT gamosaxeT,


Seavso

ukve

respondentma

da

ramdeni

aqvs

kiTxvaris ra nawili
darCenili

aCveneT

respondents Tavisi progresi;

erideT iseT kiTxvebs, romlebic problemuria Cveulebriv, furcelze


dabeWdil

kiTxvarebSi (magaliTad, kiTxvebs, romlebic yvela SesaZlo

variantis aRniSvnis saSualebas iZleva).

internet-gamokiTxvebis zogierTi upiratesoba


internet-gamokiTxvebSi
internetis
kiTxvarebTan

yvelaze

kiTxvarebis
SedarebiT,

xSirad

gamoyenebas
ramdenime

kiTxvarebi
furcelze

aRiarebuli

gamoiyeneba.
dabeWdil

upirtesoba

aqvs,

(magaliTad, Watt 1997; Dillman et al. 1999; Dillman and Bowker 2000; Roztocki and

544

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

amcirebs

Lahri 2002):

xarjebs

(magaliTad,

qaRaldis, dabeWdvis, monacemebis

safosto

Setanis, monacemebis

momsaxurebis,
damuSavebis,

interviuerebis anazRaurebis);

amcirebs

kiTxvarebis

dagzavnis,

monacemebis

Segrovebisa

da

damuSavebis dros (veb-gamokiTxvebSi Setanili monacemebi avtomaturad


SeiZleba

damuSavdes

maSinve,

rogorc

ki

respondenti

upasuxebs

kiTxvebs da ar saWiroebs mogvianebiT Setanas);

ufro farTo da gacilebiT mravalricxovani populaciis miwvdomis


saSualebas iZleva;

mkvlevars rTuli populaciis anonimurad da amoucnobad miwvdomis


saSualebas aZlevs;

es

SeiZleba

siaxle

iyos

(rac,

cxadia,

droTa

ganmavlobaSi

moZveldeba);

respondentebs saxlSi, anu maT mier arCeul da nacnob garemoSi


SeuZliaT kiTxvaris Sevseba (da ara, magaliTad, samsaxurSi);

respondentebs saxlSi, maTTvis xelsayrel dros SeuZliaT kiTxvaris


Sevseba

da

amiT

minimumamde

dadis

organizaciuli

SezRudvebi,

romelic SeiZleboda mkvlevrisTvis, an respondentisTvis daewesebina


Sesabamis organizacias;

respondentebs kiTxvaris Sevseba nel-nela, TandaTanobiT SeuZliaT


(anu, ar arian valdebulni, pirvelive jerze daasrulon);

praqtikulad ar arsebobs mkvlevris efeqti;

veb-gamokiTxvebSi ufro naklebad gvxvdeba Seuvseblad datovebuli


grafebi, vidre _ furcelze dabeWdil kiTxvarebSi;

monacemebis

Setanisa

da

damuSavebis

procesSi

adamianis

mier

daSvebuli Secdoma gamoricxulia;

damatebiTma maxasiaTeblebma SeiZleba mimzidveli gaxadon gamokiTxva


(magaliTad, grafikulma mxarem, ferebma, asoebis moyvanilobam da a.
S.);

545

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

SesaZlebelia meti ganzogadeba, vinaidan internetis momxmareblebi


farTo da mravalferovan populacias warmoadgenen;

imis

gamo,

rom

monawileoben

adamianebi

moxaliseebi

gamokiTxvaSi

(ar

aris

arian

da

iZulebis

sakuTari

nebiT

momenti),

ufro

auTenturi pasuxebis miRebaa SesaZlebeli.


RirebulebasTan dakavSirebiT, vati (1997) gvafrTxilebs, rom internetkvleva yovelTvis ufro ekonomiuria, vidre _ satelefono gamokiTxva,
magram, internet-gamokiTxva safosto gamokiTxvasTan SedarebiT odnav
iafia,

im

SemTxvevebis

garda,

rodesac

veb-gamokiTxvaSi

500-ze

meti

adamiani monawileobs, radgan veb-kiTxvaris Seqmna garkveul xarjebs


ukavSirdeba dizainisa da drois TvalsazrisiT da Tu masSi mcire
raodenobis adamiani monawileobs, es xarjebi gaumarTebelia. rodesac
500-ze meti monawilea internet-gamokiTxvaSi, ukve SeiZleba mniSvnelovan
ekonomiaze saubari. frikeri da sqonlau (2002) gamoTqvamen mosazrebas,
rom

mtkicebebi

internet-gamokiTxvis

siiafesa

da

siswrafis

Sesaxeb

yovelTvis ar eyrdnoba empiriul monacemebs da Tu gaviTvaliswinebT


dros, romelsac iTxovs internet-gamokiTxvis dagegmva, programireba,
testireba

da

modifikacia,

sawyisi

kontaqti

da

Semdgomi

kavSiri

pasuxebis sixSiris maRali maCveneblis uzrunvelsayofad, maSin danazogi


SeiZleba arc ise didi iyos, rogor amtkiceben. avtorebis TqmiT, isini
acnobiereben,

rom

vinaidan

internet-gamokiTxva

viTardeba,

man

unda

daakmayofilos es moTxovnebi. reipss (Reips 2002a; 2002b) miaCnia, rom


marTalia, internet-gamokiTxva laboratoriuli sivrcis, aRWurvilobisa
da administrirebis xarjebs ukavSirdeba _ es gamokiTxvis dagegmvaganxorcielebis xarjebs anazRaurebs.

internet gamokiTxvebTan dakavSirebuli ZiriTadi sakiTxebi


meore mxriv, internet-gamokiTxvebs Tavisi problemebi aqvs. zogierTi
maTgani

da

maTi

SesaZlo

gadawyveta

warmodgenilia

CanarTSi

10.

(Coomber 1997; Dillman et al. 1999; Frick et al. 1999; Witmer et al. 1999; Dillman and Bowker

546

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

2000; Solomon 2001; Reips 2002a; 2002b; Dillman et al. 2003; Hewson et al. 2003; Smyth et al.
2004).
rogorc am CamonaTvalidan Cans, internet-gamokiTxvebSi gazviadebulia
kiTxvarebis vizualuri mxaris mniSvneloba (Smyth et al. 2004) da es exeba
kiTxvebis,

instruqciebisa

debulebebis

dajgufebas,

da

pasuxebis

gamoyenebul

ganlagebis

ferebs,

pasuxebis

struqturas,
variantebis

ganlagebas da pasuxebis aRniSvnis formats (magaliTad, sityvebiT Cawera


an aRniSvna). smiTi da misi kolegebi (2004) aRniSnaven, rom respondentebi
internet-gamokiTxvebis SemTxvevaSi yuradRebamdel gadamuSavebas iyeneben,
anu, konkretuli debulebebis wakiTxvamde mTliani suraTis (anu ekranis)
danaxvasa da gagebas cdiloben, Sesabamisad, mniSvnelovania vizualuri
maxasiaTeblebi, magaliTad, gamuqebuli sityvebi, msxvili Srifti, ferebi,
sikaSkaSe,

kiTxvaris

nawilebis

dasaTaureba,

xazebs

Soris

manZili,

pasuxebis Canaweri velebis debulebebTan axlos ganTavseba. es yvelaferi


geStalt-fsiqologias efuZneba, romelic Semdegi principebiT gadmoicema:

siaxlove

(vajgufebT

sivrceSi

erTmaneTTan

axlos

ganlagebul

sagnebs);

msgavseba (vajgufebT msgavs sagnebs);

simartive (figurebi an sagnebi, romlebic simartiviT, regularobiTa


da

simetriiT

xasiaTdeba,

ufro

iolad

aRsaqmeli

da

dasamaxsovrebelia).

CanarTi 10. 1.
problemebi da maTi mogvarebis gzebi internetze dafuZnebul kvlevaSi
problema: SerCeva

SesaZlo gadawyveta

respondentebi SeiZleba arasrulad


warmoadgendnen zogierT qveSerCevas.

Sedegebis morgeba SerCevis pasuxebis


Sewonvis gziT (naxeT forsirebuli
SerCeva da Sewonva, Tavi 4).

SesaZlebelia dafarvis Secdomis


daSveba.

angariSSi aRwereT SerCevis


maxasiaTeblebi.

547

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

upasuxod datoveba da moxaliseTa


mikerZoebuloba.

veb-gverdebsa da internetiT diskusiis


jgufebSi ganaTavseT Sexsenebis
Setyobinebebi. potenciur
monawileebTan dasakavSireblad
eleqtronuli fosta gamoiyeneT.
respondentebisgan moiTxoveT, rom
nabij-nabij gamogzavnon Sevsebuli
kiTxvari. amiT aramarto nawilobrivi
pasuxebis gamoyenebis SesaZlebloba
mogecemaT, aramed upasuxod datovebis
detalur sqemasac. dainaxavT, anu,
pasuxebis gacema ar xdeba principiT
yvelaferi an araferi (an mTliani
kiTxvaris gamogzavna, an _ arafris).

problema: eTika

SesaZlo gadawyveta

respondentebma SeiZleba ar moidomon


mkvlevrisTvis sakuTari vinaobis
gamxela, eleqtronuli fostiT ki
SesaZlebelia misi amocnoba
(sensitiuri kvlevis SemTxvevaSi,
magaliTad, bavSvze Zaladobisas an
narkotikebis gamoyenebisas, SeiZleba
kriminaluri msvleloba mieces saqmes,
Tu dadginda respondentis vinaoba, an
kriminalist-gamomZiebelma gatexa
vebgverdi da miagno respondents).
respondentebis amoucnobloba
SeiZleba problemuri iyos.

umjobesia, rom respondentebi


vebgverdze gadaamisamarToT, vidre
eleqtronuli fostiT gqondeT maTTan
urTierToba. aswavleT, rogor
gamoiyenon usafrTo gzebi kiTxvaris
asaRebad da ukan dasabruneblad
(magaliTad, internet kafe, biblioTeka,
universiteti). urCieT respondentebs,
amobeWdon kiTxvari da fostiT
gaagzavnon miTiTebul misamarTze.
erideT respondentisTvis parolis
gamoyenebisa da eleqtronuli fostis
misamarTis Txovnas. SezRudeT
daucvel direqtoriebsa da
konfidencialur informaciaze
gasvlis mcdeloba.

respondentebma SeiZleba araferi


icodnen mkvlevris Sesaxeb, an imis
Sesaxeb, rom es keTilsindisieri
kvlevaa da ara marketinguli xriki.

kiTxvars Tan daurTeT mkvlevris


statusi organizaciaSi (magaliTad,
universiteti) da, Tu SesaZlebelia,
logo.

informirebuli Tanxmoba

yuradReba miaqcieT, rom respondents


nebismier dros SeeZlos kiTxvarisTvis
Tavis danebeba da kvlevidan gamoTiSva
(magaliTad, ekranze mudmivad Candes
Rilaki gasvla).

problema: teqnikuri _ aparatura da


programuli uzrunvelyofa

SesaZlo gadawyveta

kiTxvaris konfiguracia SeiZleba


sxvadasxva kompiuterze
sxvadasxvagvari iyos (vebnavigatorebis,
internet-kavSiris, aparaturis,

SeinarCuneT simartive.
Tanmimdevrulobis uzrunvelsayofad
kiTxvari sxvadasxva kompiuterul
sistemebSi/veb navigatorebSi

548

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


programuli uzrunvelyofis gamo),
ramac kvlevidan gamoTiSva gamoiwvios.

gamoscadeT. erideT realur droSi


Sesavseb kiTxvarebs.

gamokiTxvis dizaineris mier Seqmnili


gamosaxuleba SeiZleba sxvagvarad
gamoCndes respondentis ekranze.

SeinarCuneT simartive. kiTxvaris


Sesaqmnelad gamokiTxvis komerciuli
programuli sistemebi gamoiyeneT.
erideT maRali donis programebs.

neli interneti an talRis SezRuduli


sixSire, rac anelebs CamotvirTvas.
respondentebs SeiZleba ar hqondeT
igive programuli uzrunvelyofa, an
igive versia, rac an SeuZlebels xdis
kiTxvaris CamotvirTvas, an miRebul
failSi grafikuli gamosaxulebebi
ireva.
grafikuli gamosaxulebebi SeiZleba
daziandes an araTavsebadi iyos,
magaliTad, erTnair kompiuterebze
sxvadasxva operaciuli sistemiT, an
programuli uzrunvelyofiT
muSaobdnen mklevari da respondenti.
maTi aparaturac (kompiuterebi)
SeiZleba gansxvavdebodes
erTmaneTisgan.
rac ufro metad gamoiyeneba
grafikuli gamosaxulebebi da
programuli gafarToebebi (magaliTad,
Java-s da Applets-is gamoyeneba), miT meti
dro sWirdeba failis CamotvirTvas. da
gansakuTrebiT maSin (da ara marto
maSin), roca respondents ar aqvs didi
gamtarobis arxi, xangrZlivi
CamotvirTva an respondentis
dakargviT SeiZleba dasruldes, an
misi guneba-ganwyobilebis gafuWebiT.
failis CamotvirTva SeiZleba xazis
gadatvirTulobam gaaZnelos.
kompiuteris konfiguraciidan
gamomdinare SeiZleba gaizardos
damokidebulebis skalis punqtebs
Soris fizikuri manZili.
teqstis struqturirebis procedurebi
SeiZleba gansxvavdebodes sxvadasxva

minimalurad gamoiyeneT grafikuli


gamosaxulebebi. gaarkvieT, ra dro
sWirdeba kiTxvaris CamotvirTvas.
erideT grafikuli gamosaxulebebisa
da mowinave programuli
teqnologiebis gamoyenebas.

SeinarCuneT simartive. gamoiyeneT


komerciulad xelmisawvdomi vebgamokiTxvebis sistemebi da
momsaxurebis paketebi. CamotvirTvis
drois Semcirebis mizniT suraTis
tipis failebi (magaliTad, jpg, gif)
gamoiyeneT. SeZlebisdagvarad erideT
CamosaSleli meniuebis gamoyenebas,
radgan is amcirebs pasuxebis sixSires.
SeZlebisdagvarad minimumamde
daiyvaneT programuli
uzrunvelyofisTvis wayenebuli
moTxovnebi. erideT kiTxvarebs,
romlebSic daxvewili, rTuli
kompiuteruli grafika gamoiyeneba.

erideT rTul grafikas da mdidrul


garegnobas, radgan maT Camosatvirad
meti droa saWiro.
miuTiTeT kiTxvaris xedvis saukeTeso
formati (magaliTad, 800400).
teqstis xazebi mokle unda iyos.

549

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


kompiuterze.
eleqtronuli fostiT gagzavnil
kiTxvarebSi SeiZleba dairRves
kiTxvaris struqtura (eleqtronuli
fostis zogierTi programuli
uzrunvelyofa HTML formats iyenebs,
zogierTi _ ara).

erideT kiTxvaris pirdapir


eleqtronuli fostiT gagzavnas.
umjobesia vebgverdze ganaTavsoT
(magaliTad, respondenti Sevides
vebgverdze da Semdeg uSualod
kiTxvarze gadasasvlelad daaWiros
Rilaks). eleqtronuli fosta
respondentis veb gverdze
gadamisamarTebisTvis gamoiyeneT
(magaliTad, SetyobinebaSi mocemuli
vebgverdis misamarTi, romelze
dawkapunebiTac respondenti pirdapir
gadava miTiTebul vebgverdze).
grafikulad SedarebiT rTuli
kiTxvarebi mibmuli failis saxiT
gagzavneT.

problema: respondentebi

SesaZlo gadawyveta

respodentebisTvis SeiZleba ucxo iyos


interneti da media.

kiTxvari martivi da advilad Sesavsebi


unda iyos.

respondentma SeiZleba ramdenjerme


gagzavnos Sevsebuli kiTxvari erTi da
imave an sxvadasxva misamarTidan.

unda arsebobdes usafrTxoebis


meqanizmi, romelic Tvals gaadevnebs
da SezRudavs (ramdenadac es
SesaZlebelia) respondentebis mier
erTi da igive kiTxvaris ramdenjerme
dabrunebas. gamoiyeneT parolebi
(Tumca, aman, Tavis mxriv,
identifikaciis problema SeiZleba
Seqmnas). SeagroveT pirovnebis
saidentifikacio debulebebi.
gadaamowmeT miRebuli kiTxvarebis
Tanmimdevruloba.

erT kiTxvars erTze meti repondenti


SeiZleba avsebdes (igive problema,
rogoric, magaliTad, safosto
gamokiTxvebisas dgas).

msgavs debulebebze pasuxebis


jvaredini gadamowmebis mizniT
daamateT Sesabamisi kiTxvebi.

respondentebi SeiZleba ar iyenebdnen


CamosaSlel menius.

mieciT naTeli mkafio instruqciebi.

eleqtronuli fostiT gagzavnili

gadaamowmeT kiTxvarSi gamoyenebuli

550

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


gamokiTxvis kiTxvarSi gamoyenebulma
sametyvelo enam SeiZleba Seuracxyos
potenciuri monawileebi (aaleba).

sametyvelo ena da erideT monawilis


gajavrebas.

respondentebs uWirT onlain


gamokiTxvis gverdidan gverdze
gadasvla.

instruqciebi im gverdze moaTavseT,


romelsac exeba. gadasvlebis
instruqciebi Zalian gasagebad
CamoayalibeT (Sriftis zoma, feri da
a. S.).

problema: formati da vizualuri


mxare

SesaZlo gadawyveta

gverdis sigrZe ufro didia, vidre


sigane, magram ekrani ufro farToa,
vidre misi sigrZe; ekrani gverdze
pataraa, anu formati problemuri
xdeba.

gaxsovdeT, rom eleqtronuli


gamokiTxvebi ufro met gverds anu
ekrans moiTxovs, vidre maTi
dabeWdili analogi. ise dayaviT
kiTxebi seqciebad, rom TiToeulma
seqciam Seavsos ekrani da ar daikavos
erTze meti ekrani (ar gaxdes saWiro
ekranis Camoweva).

testisa da instruqciebis formats


ufro meti mniSvneloba eniWeba, vidre
dabeWdil kiTxvarebSi.

mkafiod da martivad gadaeciT


saTqmeli.

kiTxvarSi bevri cxrili da marticaa


gamoyenebuli

erideT cxrilebisa da matricebis


gamoyenebas: es upasuxod darCenis
ZiriTadi wyaroa.

debulebebis Tanmimdevroba gavlenas


axdens pasuxebis sixSireze.

piradi informaciis Sesaxeb kiTxvebi


kiTxvaris dasawyisSi ganaTavseT.
teqstSi kiTxvaris dasawyisSi CarTeT
gasaxurebeli debulebebi da maRali
barierebi, raTa Tavi aaridoT
monawilis dakargvas.

Sesaval teqstSi respondentebs


SeiZleba Zalian bevri informacia
miayaroT.

ganaTavseT gamokiTxvis sareklamo


Setyobineba momxmarebelTa jgufebSi
da farTo sazogadoebaSi, SesTavazeT
monawileebs, rom daukavSirdnen ama da
am pirovnebas, an mimarTon vebgverds
Semdgomi informaciisTvis da Tavad
kiTxvaris sanaxavad, anu, erTmaneTisgan
gamijneT sakuTriv kiTxvari da misi
wardgena, an reklama.

gamokiTxvis dasawyisSi respondentebi


SeiZleba gadaitvirTon instruqciebiT.

erideT yvela instruqciis kiTxvaris


dasawyisSi ganTavsebas. konkretuli
instruqciebi konkretul kiTxvebTan
ganalageT.

gamokiTxvis dasawyisSi respodentebi


SeiZleba gadaitvirTon informaciiT.

CarTeT mokle sawyisi informacia da


danarCeni kiTxvarSi ganaTavseT.

551

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

TiToeul kiTxvaze pasuxis gasacemad


respondentebma SeiZleba ramdenime
moqmedeba ganaxorcielon (magaliTad,
pasuxze dawkapunebiT, ekranis
CamoweviT, Semdeg gverdze gadasvliT,
ekranze mocemuli informaciis
gagzavniT).

maqsimaluri Sedegis misaRebad


minimumamde daiyvaneT Sesasrulebeli
moqmedebebis raodenoba.

respondentebi SeiZleba ver xedavdnen


savaraudo pasuxebis yvela variants
ekranis Camowevis gareSe.

darwmundiT, rom debuleba da misi


savaraudo pasuxebi erTianad Cans
ekranze.

respondentebma SeiZleba ver gaigon


instruqciebi.

uzrunvelyaviT daxmarebis funqcia,


mieciT mkvlevaris eleqtronuli
fostis misamarTi, an sakontaqto
informacia. gamoscadeT instrumenti.

asarCevi variantebis Sesaxeb


instruqciebi SeiZleba gaugebari iyos.

gamoiyeneT Rilakebi, romlebic


mxolod erTi variantis dafiqsirebis
saSualebas iZleva da SeecadeT,
kiTxvaris formati Cveulebrivi,
dabeWdili kiTxvarisas miuaxlovoT.

respondentebi kiTxvis mxolod nawils


kiTxuloben da gadadian savaraudo
pasuxebis wakiTxvaze.

gamoiyeneT instruqciebisa da sityvebis


aucilebeli minimumi.

problema: sandooba

SesaZlo gadawyveta

respondentebma SeiZleba Secvalon


instruqciebi. mkvlevari respondents
gacilebiT meti kontrolis
saSualebas aZlevs, vidre tradiciul
kiTxvarebSi.

Secvlis aRsakveTad da Secvlili


instrumentis saidentifikaciod,
gamoiyeneT teqnologiuri dacvis
meqanizmebi da procedurebi.

respondentebi SeiZleba iZulebulni


iyvnen, rom yvela kiTxvas upasuxon
maSinac ki, rodesac pasuxebis
zogierTi varianti maTTvis Seusabamoa.

CaatareT piloturi gamokiTxva. CarTeT


iseTi variantebi, rogoricaa ar vici
da ar msurs pasuxis gacema da
ecadeT ar aiZuloT respondenti wina
kiTxvebs aucileblad upasuxos Semdeg
kiTxvaze gadasvlamde,

respondentebi SeiZleba ar ambobdnen


simarTles _ sakuTari Tavis araswor
interpretacias axdendnen.

CarTeT pasuxebis jvaredinad


gadasamowmebeli kiTxvebi (mcdari
informaciis miwodebis problemis
Sesamcireblad).

problema: kvlevidan gamoTiSva

SesaZlo gadawyveta

raRac drois Semdeg respondentebma


SeiZleba interesi dakargon da
miatovon kiTxvari, riTac daikargeba
mTeli gamokiTxvis monacemebi.

ise aawyeT gamokiTxva, rom


respondents saTiTao debulebis an
nawil-nawil SeeZlos pasuxebis
gamogzavna (magaliTad, Rilaki
gagzavna ekranis qveda kuTxeSi).

552

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


yoveli kiTxva an yoveli seqcia calke
ekranad Candes da TiToeuls boloSi
hqondes Rilaki gagzavna. gamoiyeneT
teqnika erTi debuleba_erTi ekrani.
respondentebma SeiZleba ar icodnen,
ra moculobisaa kiTxvari da amitom
dakargon interesi.

mianiSneT respodentebs, kiTxvaris ra


nawils upasuxes ukve da ramdeni
darCaT: CarTeT progresis maCvenebeli
grafikuli gamosaxuleba ekranis
bolos, an kiTxvaris gverdiT.

internet-gamokiTxvebs meti dro


sWirdeba, vidre zepir da werilobiT
gamokiTxvebs.

internet-gamokiTxva Selebisdagvarad
mokle, gasagebi da Sesavsebad ioli
unda iyos.

adamianebs ar surT monawileobis


miReba da ufro advilia internet
gamokiTxvisTvis Tavis danebeba, an
pasuxebis gauqmeba, vidre sxva saxis
gamokiTxvebSi (maT ubralod Rilaks
unda daaWiron).

gazardeT monawileobiT daintereseba


(magaliTad, Tu qveynis kanonmdebloba
uSvebs, finansuri interesebis
SemotaniT, latariis bileTebiT).

dabrunebuli kiTxvarebis raodenobis


Semcireba (gamokiTxvaSi miRebuli
pasuxebis raodenoba mkveTrad
iklebs). siaxleebSi ganTavsebuli
Setyobinebebi da eleqtronuli
ganxilvis jgufebi garkveuli drois
(magaliTad, erTi kviris) Semdeg
gauqmebuli, daqveiTebuli an
arqivirebulia da mkiTxvelebi aRar
kiTxuloben bolos damatebul
Setyobinebebs.

monacemebis mogrovebis periodSi


uzrunvelyaviT vebgverdis
yovelkvireuli ganaxleba.

SeiZleba xSiri iyos monawileobaze


uari ( potenciurma monawileebma ar
Seavson kiTxvari, imaTgan gansxvavebiT,
vinc daiwyebs da mogvianebiT daanebebs
Tavs).

gazardeT monawileobiT daintereseba.


piradi informaciis Semcveli kiTxvebi
kiTxvaris dasawyisSi gamoitaneT.

Secdomis Setyobinebebi (magaliTad, Tu


debuleba ar aris dasrulebuli)
frustracias iwvevs da amis gamo
respondentebma SeiZleba kvleva
miatovon.

Tu SesaZlebelia, erideT Secdomis


Setyobinebebs, kargad auxseniT, ratom
moxda Secdoma da rogor unda
gaswordes.

smiTi da misi kolegebi (2004: 21) imasac amboben, rom saTaurebis


gamoyeneba

da

kiTxvaris

seqciebad

dayofa

internet-gamokiTxvebs

mniSvnelovnebas matebs. isini aRniSnaven, rom erTi seqciis debulebebis


meorisgan saTauriT gamoyofas gadamwyveti mniSvneloba aqvs, radgan

553

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

respondentebi
kiTxvebs

Tavs

upasuxon

valdebulad
(orive

Tvlian,

seqciaSi

orive

gacemuli

seqciaSi

pasuxebi

70

mocemul
procents

Seadgenda, usaTauro da seqciebad dauyofeli kiTxvaris SemTxvevaSi ki


es maCvenebeli 40 procentamde ecemoda). avtorebma, aseve, aRmoaCines, rom
debulebebis

CamonaTvalis

vertikalur

qvejgufebSi

da

svetebSi

gaerTianeba (ori sveti TiTo gverdze) arasasurveli wyoba iyo da Tu


SesaZlebelia, ar unda gamoviyenoT. isini amboben, rom zogjer Ria
kiTxvebis

dasma

(magaliTad,

specialobis

Cawera)

ufro

efeqturi

SeiZleba gamodges, vidre specialobaTa grZeli siis SeTavazeba, romelic


unda CaaTvalieros respodentma da ipovos Tavisi specialoba, Tumca amis
gaioleba specialobebis anbanuri wesiT dalagebiTac SeiZleba. dabolos,
maT aRmoaCines, rom pasuxis Casaweri velis qvemoT da ara _ gverdiT _
Zalian

mokle

miniSnebis

ganTavseba

(magaliTad,

dd/TT/ww

dRe/Tve/weli-sTvis da weli-sTvis ww-is gamoyeneba da ara _ wwwwis) zrdis pasuxebis sixSires.


dilmanma da misma kolegebma (2003: 23), aseve, aRmoaCines, rom ki/ara
formatis (iZulebiTi arCevanis) gamoyeneba zrdida dadebiTi pasuxebis
raodenobas, miuxedavad imisa, rom amas meti kognituri gadamuSaveba
sWirdeba, vidre nebayoflobiTi arCevanis kiTxvebs (magaliTad, aRniSneT
yvela

Sesatyvisi

respondentebs

ar

pasuxi).
undodeT

es

SeiZleba

uaryofiTi

imitom

pasuxis

xdebodes,

Riad

da

rom

pirdapir

dafiqsireba (Dillman et al. 2003: 10). miuxedavad imisa, rom SeiZleba saerTod
ar hqondeT raime mosazreba, netiralurad iyvnen ganwyobilni, an arc
erTi pasuxi ar SeesabamebodeT, respondentebma SeiZleba mainc airCion
kategoria diax da ara _ gategoria ara. maT urCevniaT, upasuxod
datovon

kiTxva,

magram

ar

upasuxon

procentuli maCvenebeli arainternetul


vidre

internet-gamokiTxvebSi

procenti) (Dillman et al. 2003: 22).

ara.

dadebiTi

pasuxebis

kiTxvarebSi ufro maRali iyo,

(Sesabamisad,

11.3

procenti

da

6.5

554

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

rogorc zemoT iTqva, dilmanma da misma kolegebma (2003) aCvenes, rom


respondentebi CamonaTvalis dasawyisSi mocemuli debulebebis arCevis
tendenciiT xasiTdebian da naklebad irCeven CamonaTvalis bolosken
mocemul

debulebebs

(pirvelobis

efeqti)

anu

misdeven

damakmayofilebel princips (maT akmayofilebT minimaluri sakmarisi


pasuxebi

da

CamonaTvalSi

irCeven.

imis

nacvlad,

mocemul

rom

pirvelive

optimaluri

mizanSewonil

pasuxis

asarCevad

pasuxs

bolomde

CaikiTxon mocemuli sia, Semdeg debulebaze gadadian) da varaudoben, rom


debulebebis Tanmimdevrobas mniSvneloba aqvs, rac 39 procentze met
pasuxebSi

gansxvavebas

amtkiceben,

ase

qmnis

(Dillman et al. 2003: 7).

gansakuTrebiT

maSin

xdeba,

rogorc

roca

avtorebi

respondentebs

mosazrebebsa da rwmenebze ekiTxebian da ara _ roca maTgan faqtobriv


informacias

iTxoven. isini imasac

amboben, rom rac

ufro

rTulia

debuleba, miT metad airCeven respondentebi damakmayofilebel pasuxebs.


dilmanma

da

misma

damakmayofilebeli

da

kolegebma
pirveladi

(2003:
efeqtebi

22)

aRmoaCines,

rom

internet-gamokiTxvebSi

ufro Zlieria, vidre Cveulebriv gamokiTxvebSi da yvela Sesatyvisi


pasuxi aRniSneT principis iZulebiTi arCevanis pasuxebiT SecvliT ver
xerxdeba pasuxebis rigis efeqtis aRmofxvra.
dilmani da misi kolegebi (2003: 6) aseve aRniSnaven, rom savaraudo
pasuxebis Tanmimdevrobam SeiZleba Tavad pasuxebze moaxdinos gavlena da
magaliTad moaqvT kvleva, romelSic aRmoaCines, rom rodesac kolejis
studentebs ekiTxebodnen, mamakaci maswavlebeli ufro empaTiuri iyo, Tu
qali da varianti mamakaci Tavsdeboda varianti qalis win an Semdeg,
respondentebi qal maswavleblebs ufro dadebiTad afasebdnen, Tu maT
qali maswavlebeli mamakaci maswavleblisTvis unda SeedarebinaT, vidre
maSin, rodesac mamakaci maswavlebeli unda SeedarebinaT qalisTvis.
respondentebi meore debulebas CamonaTvalSi mis win mdgari debulebis
konteqstSi ganixilavdnen da ara _ damoukideblad.

555

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

internet-gamokiTxvebSi eTikis igive wesebi moqmedebs, rac Cveulebriv


gamokiTxvaSi.

aq

Sedis,

magaliTad,

informirebuli

Tanxmoba

da

konfidencialoba. Tu pirvelis miRweva sakmaod ioli SeiZleba iyos,


mkvlevrebisTvis

internetSi

konfidencialoba

SeiZleba

ufro

did

Tavsatexs warmoadgendes. magaliTad, eleqtronuli fostiT gagzavnili


gamokiTxva SeiZleba swrafi da martivi iyos, magram am dros mJRavndeba
respondentis vinaoba da SesaZlebeli xdeba misi povna. rogorc uitmeri
da misi kolegebi (Witmer et al 1999: 147) SeniSnaven, aman SeiZleba SeaCeros
kvleva. usafrTxoeba (magaliTad, parolebisa da piradi saidentifikacio
nomrebis gamoyenebiT) erT-erTi SesaZlo gamosavalia, Tumca, es sxva
problemebs
amoicnes

qmnis

da

respondentebs

ipoves.

imoqmedos

zogierTma

(cookies-is

saxiT)

SeiZleba

hqondeT

gancda,

gamokiTxvam

SeiZleba

internetSi

respondentis

rom

arasasurvelad
samomavlo

kontaqtebze.

SerCeva internet-gamokiTxvebSi
Tavad respondentTa SerCevis mikerZoebuloba internet-gamokiTxvebis
ZiriTadi safiqralia (Coomber 1997; Roztocki and Lahri 2002). hiusoni da misi
kolegebi (Hewson 2003: 27) Tvlian, rom internetiT gaSualebuli kvleva
dauyovnebliv
validobis
momuSave

dgeba

SerCevis

problemebis
mkvlevris

reprezentaciulobisa

winaSe,

yuradRebis

magaliTad,
velSi,

da

monacemebis

internetis

saSualebiT

ZiriTadad,

saSualo

klasis

warmomadgeneli ganaTlebuli amerikelebi an bakalavriatis da kolejis


studentebi xvdebian. 2000 wels Catarebulma gamokiTxvam (Witte et al. 1999)
aCvena,

rom

mosazreba,

respondentebis
rom

92.5

gamokiTxvebSi

procenti
zogierTi

TeTrkaniani
jgufi

iyo.

Tumca,

Warbad

aris

warmodgenili, zogi ki _ arasakmarisad, eWvis qveS dadga (Smith and Leigh


1997; Witte et al. 1999; Hewson et al, 2003): Sedegebi aCvenebs, rom internetis
momxmareblebidan
gansxvavdebian
orientaciis,

da

aramomxmareblebidan

erTmaneTisgan
ojaxuri

Semosavlis,

mdgomareobis,

aRebuli
ganaTlebis,

eTnikuri

SerCevebi

ar

seqsualuri

warmomavlobisa

da

556

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

religiuri rwmenis mixedviT. Tumca, maT Soris arsebobs asakobrivi


sxvaoba:

internetis

momxmarebelTa

SerCevaSi

asakis

ufro

farTo

diapazoni SeiniSneba, xolo rac Seexeba sqess, am SerCevaSi mamakacebi


Warboben. hiusoni da misi kolegebi (2003) aRniSnaven, rom internetSerCeva zogadad ufro mravalferovania, Tumca es arafers niSnavs da
internet-SerCevis

maxasiaTeblebi

isevea

damokidebuli

monawileebis

SerCevisTvis gamoyenebul strategiaze, rogorc sxva saxis SerCevebis


SemTxvevaSi. stiuarti da ialonisi (Stewart and Yalonis 2001) fiqroben, rom
SerCevis

SesaZlo

mikerZoebulobis

daZleva

stratifikaciis

martivi

teqnikebiT aris SesaZlebeli.


internet-gamokiTxvebisTvis

SerCevis

Sedgenis

mTavar

problema

im

populaciis moculobisa da Taviseburebebis Sefaseba, saidanac SerCeva


unda

iqnas

aRebuli:

mkvlevrebma

zustad

SerCevis
ar

ician

strategiis
arc

ZiriTadi

populaciis

maxasiaTebeli.

maxasiaTeblebi

da

moculoba. igive iTqmis SerCevis Sesaxebac. internetis momxmarebelTa


raodenoba ar aris kompiuterebis an serverebis raodenobis martivi
funqcia (magaliTad, bevri momxmarebeli SeiZleba erT kompiuters an
servers

iyenebdes),

Tumca,

wignis

weris

momentisTvis

internets

500

milionze meti momxmarebeli hyavs (Hewson et al. 2003: 36). garda amisa, Znelia
imis Tqma, rogorma an ramdenma adamianma naxa konkretuli gamokiTxva veb
gverdze (magaliTad, ufro metma qalma Tu mamakacma), anu, gaurkvevelia
SerCevis CarCo. metic, populaciis garkveul seqtorebs SeiZleba ar
hqondeT internetSi muSaobis saSualeba, magaliTad, maT, visac ar unda
an ar SeuZlia (fasis an xelmisawvdomobis gamo) internetamde misvla.
situacia swrafad icvleba. 1997 wels aRniSnavdnen (Coomber 1997), rom
internetis

momxmareblebi,

warmomadgeneli
ganaTlebuli

ZiriTadad,

TeTrkaniani,

mamakacebi.

iyvnen

ganviTarebuli

SedarebiT

SedarebiT

gviandeli

samyaros

uzrunvelyofili
Sromebi

da

(magaliTad,

Hewson et al. 2003) ki aCveneben, rom interneti gacilebiT mravalferovan


populacias izidavs da is axlos dgas mTlian populaciasTan.

557

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

SerCevasTan
problemebic
SerCevebs

da
arsebobs.

eyrdnoba,

(magaliTad,

internet-gamokiTxvebTan

respondents

internet-gamokiTxvebi

romelic

reklama,

vebgverdze

romelSic

saTanado

popularulia

dakavSirebiT

socialur

kvlevis

amisamarTebs)

mecnierebebSi

moxalise

Setyobinebis

aRwerilia

vebgverdze

didwilad

sxva

ganTavsebiT

detalebi

an,

rac

konkretuli

da

ufro

siaxleebis

jgufebSi an interesis mixedviT Seqmnil internet-jgufebSi gancxadebis


gaSvebiT (magaliTad, SchoolNet-is

meSveobiT)

sxvadasxva

jgufebis,

saxis

momxmarebelTa

miiReba.

vebze (USERNET)

siaxleebis

jgufebisa

da

elqtronuli ganxilvis jgufebis (magaliTad, Listservs) siebis mopoveba


SeiZleba.

arsebobs

ramdenime

saZiebo

Setyobinebebs agzavnis eleqtronul

sistema,

romelic

eZebs

da

misamarTebze. aseTia, magaliTad,

http://www.liszt.com (sagnobrivi saZiebeli), Catalist (LISTSERV-is oficialuri


katalogebi

misamarTze

http://www.lsoft.com/catalist.html),

romelic

(http://www.mailbase.ac.uk),

didi

Mailbase

britaneTis

akademiuri

sazogadoebis ZiriTadi koleqciaa 2.500-ze meti wevrisgan Semdgari siiT.


aseve,

unda

davasaxeloT

Meta-List.net

(http://www.meta-list.net),

romelic

TiTqmis meoTxedi milionis siis bazaSi eZebs. doCartei (Dochartaigh 2002)


ganaTlebis sferos muSakebsa da socialur mkvlevrebs veb Ziebis Sesaxeb
sasargeblo masalas awvdis.
saqme isaa, rom mkvlevari araalbaTur, moxalise SerCevas iyenebs,
ramac SeiZleba Seamciros Sedegebis ganzogadebuloba (Tumca, cxadia, es
SeiZleba aRar iyos imdenad problemuri internet-gamokiTxvebSi, rogorc
sxva saxis gamokiTxvebSi). xelsayreli SerCevebi (magaliTad, studentebi,
romlebic

internets

zRudavdnen

kvlevis

iyeneben,

an

ganzogadebas,

konkretuli
magram

ara

jgufebi)
imaze

SeiZleba

metad,

vidre

tradiciul kvlevaSi da es SeiZleba aRarc iyos problemuri, radgan


aRiarebulia
seriozulad

da gacnobierebuli.
dgas,

gansxvavdebodnen

vinaidan

maTgan,

vinc

moxalise SerCevebis
moxaliseebi

ar

aris

SeiZleba

moxalise

sakiTxi ufro
pirovnulad

(magaliTad,

metad

558

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

eqstravertebi iyvnen, an metad iswrafvodnen TviTaqtualizaciisken: Bargh


et al. 2002) da gamokiTxvisTvis TviTSerCeulebi iyvnen, rac isev da isev
zRudavs Sedegebis ganzogadebas.
moxaliseTa
ukiduresad

mikerZoebulobis

didi

SerCevebis

problemis

aReba

daZlevis

vcadoT,

an

erTi

vebze

meTodia,

SemsvlelTa

raodenoba aRvricxoT, Tumca es Zalian miaxloebiTi maCvenebeli iqneba.


aramoxaliseTa monawileobis uzrunvelyofis kidev erT meTodia, maTTan
gamokiTxvis Taobaze eleqtronuli fostiT dakavSireba (im daSvebiT, rom
cnobilia

maTi

eleqtronuli

fostis

misamarTebi),

magaliTad,

studentebis klasi, maswavleblebis jgufi. Tumca, eleqtronuli fostis


misamarTebi

TavisTavad

arafers

eubneba

mkvlevars

SerCevis

maxasiaTeblebze (magaliTad, asakis, sqesis, erovnebisa da a. S.).


uats (1997) miaCnia, rom sami saxis internet-SerCeva arsebobs:

SeuzRudavi SerCeva: yvelas SeuZlia kiTxvaris Sevseba, magram nakleb


reprezentaciuli iqneba;

gadaxarisxebuli 19

SerCeva:

qveSerCevis

kategoriebsa

da

tipebze

dawesebulia kvotebi (magaliTad, sqesi, Semosavali, samsaxureobrivi


movaleobebi da a. S.);

raime

niSniT 20

kiTxvars

avseben

SerCeva:
da

respodentebi

Semdeg,

am

winaswar

kiTxvarSi

saklasifikacio

mocemuli

informaciis

safuZvelze, SeirCevian, an ar SeirCevian gamokiTxvisTvis.


internet-gamokiTxvebSi pasuxebis sixSire, Cveulebriv, ufro dabalia,
vidre

tradiciul

gamokiTxvebSi.

analogiuri

viTarebaa

mTliani

kiTxvaris dasrulebis TvalsazrisiTac (Reips 2002a). uitmeri da misi


kolegebi (Witmer et al. 1999: 147) aRniSnaven, rom tradiciuli kiTxvarisTvis
19

Sinaarsis redaqtoris SeniSvna: SerCevaSi wevrebi araTanabrad arian warmodgenili da

saWiro xdeba kvotebis SemoReba, mis dasabalanseblad


20

Sinaarsis redaqtoris SeniSvna: SerCevis wevrebs gansakuTrebuli sifrTxiliT irCeven,

raime konkretuli niSnis mixedviT, radgan gamokiTxvas esaWiroeba SerCevis wevrebis


ragvarobis meti kontroli

559

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

pasuxebi SeiZleba iyos ara umcires 20 da ara umetes 50 procentisa,


xolo internet-gamokiTxvisTvis es maCvenebeli SeiZleba 10 procentamdec
davides. dilmani da misi kolegebi (1998b) aRweren kvlevas, romelSic
SerCevis
kiTxvari,

84-ma

procentma

xolo

igive

srulad

kiTxvaris

Seavso

konkretuli

vebversiis

tradiciuli

Sesrulebis

maCvenebeli

mxolod 68 procenti iyo. solomoni (2001) aRniSnavs, rom internetgamokiTxvis

pasuxebis

sixSire

amave

gamokiTxvis

safosto

variantis

sixSireze naklebia. Tumca, es sakiTxi ufro garTulebulia, vinaidan


internet-gamokiTxvaSi ar gvaqvs realuri codna populaciis an SerCevis
Sesaxeb,

zogierTi

dagvikavSirdnen
kvlevaSi

(magaliTad,

uitmerma

kiTxvarebis

konkretuli

mokle

da

adamianis

garda,

eleqtronuli

fostis

kolegebma

daadgines,

misma

versiebi,

grZel

versiebTan

romlebic

meSveobiT).
rom

imave

internet-

SedarebiT,

ar

ganapirobebs mniSvnelovnad meti raodenobis pasuxebs (gv. 155). solomonis


(2001)

mosazrebiT,

eleqtronuli

pasuxebis

gzavnilebis,

sixSiris

gaumjobeseba

Sexsenebebis,

martivi

personaluri

formatebis

da

dagegmili gamokiTxvis Sesaxeb winaswar Setyobinebis gamoyenebiT aris


SesaZlebeli.
reipsi

(2002a)

internet-gamokiTxvebSi

pasuxebis

sixSiris

gazrdis

sasargeblo rCevebs iZleva. mas miaCnia, rom pasuxebis sixSiris gazrda


SesaZlebelia mravalmxrivi Sesvlis teqnikis gamoyenebiT, anu, ramdenime
veb gverdis qoniTa da ganacxadis ramdenime jgufSi ganTavsebiT, rac
potenciur monawileebs an internetis momxmareblebs im veb gverdze
gaiyvans, romelzec kiTxvaria ganTavsebuli. reipsi (2002a: 249) maRali
barieris teqnikis gamoyenebasac gvTavazobs, rodesac motivaciis xelis
SemSleli

faqtorebi

winaswar

aris

gancxadebuli

an

maqsimalurad

koncentrirebulia kiTxvaris dasawyisSi. amitom, kvlevidan potenciuri


gamoTiSva dasawyisSive TavisTavad xdeba da ara _ SemdgomSi, monacemebis
mogrovebisas. respsis azriT, maRali barieris teqnika moicavs:

560

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

seriozuloba: monawileebisTvis imis Tqmas, rom es seriozuli da


skrupulozuri kvlevaa;

personalizacia:

eleqtronuli

fostis

misamarTis,

an

sakontaqto

detalebisa da piradi informaciis moTxovna;

kontrolis STabeWdileba: uTxariT monawileebs, rom maTi amocnoba


SesaZlebelia;

moTmineba:

CatvirTvis

dro:

vebgverdis

CamotvirTvis

drois

Sesamcireblad suraTis formatebi gamoiyeneT;

moTmineba: grZeli teqstebi: teqstis didi nawili pirvel gverdze


ganaTavseT da yovel Semdgom gverdze TandaTanobiT SeamcireT;

xangrZlivoba:

uTxariT

monawileebs,

ra

dros

waiRebs

kiTxvaris

Sevseba;

piraduloba:

uTxariT

monawileebs,

rom

gainteresebT

garkveuli

pirovnuli informacia;

winapirobebi:

miuTiTeT

garkveuli

programuli

uzrunvelyofis

moTxovnebi;

teqnikuri

pretesti:

SeamowmeT

programuli

uzrunvelyofis

Tavsebadoba;

jildoebi: miuTiTeT, rom kiTxvaris srulad SevsebisTvis garkveuli


jildoebia/wamaxaliseblebia dawesebuli.
marTalia, zogierTma am strategiam SeiZleba mkvlevari daazaralos

(magaliTad, pirovnuli da amocnobadi detalebis gamJRavneba), magram aq


ZiriTadi

principi

aseTia:

individma

sjobs

dasawyisidanve

Tqvas

monawileobaze uari, vidre _ kiTxvaris Sevsebis Sua procesSi. frikma da


misma

kolegebma

informaciis

(Frick et al. 1999)

moTxovna

ar

aRmoaCines,

moqmedebs

kvlevis

rom

dasawyisSi

droze

adre

piradi

mitovebis

sixSireze. onlain eqsperimentebTan mimarTebiT maT aRmoaCines, rom


eqsperimentis mitovebis tendencia meti iyo, roca pirovnul informacias

561

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

kvlevis

dasrulebis

Semdeg

iTxovdnen

(Frick et al. 1999: 4),

amitom

umjobesia, rom piradi informacia kvlevis dasawyisSive miviRoT.


reipsi (2002a) internet-gamokiTxvebSi maRali barieris teqnikasTan
erTad gaxurebis teqnikebis gamoyenebasac emxroba (aseve ixileT Frick et
al. 1999). is Tvlis, rom kvlevidan gamoTiSvis SemTxvevebis umetesoba
monacemebis

mogrovebis

adreul

etapebze

an

sul

dasawyisSi

(monawileobaze uaris Tqma) xdeba da ara _ bolosken. aseTi adreuli


gamoTiSvebis mizezia, dasawyisSive, monawileebis didZali
gadatvirTva. amis nacvlad, reipsi gvirCevs,
dasawyisSi

martivad

Sesasrulebeli

informaciiT

respondents kiTxvaris

punqtebi

mivawodoT,

raTa

mas

warmodgena Seeqmnas, ras akeTebs da rogor unda upasuxos momdevno


debulebebs. friki da misi kolegebi (1999) aRniSnaven, rom kvlevidan
gamoTiSvis
SeTavazeba
imisTvis,

Sesamcireblad
gamodges,

Tumca,

SeiZleba

finansuri

am

yvela

dros

wamaxaliseblebis

piroba

unda

SevqmnaT

rom respondentebma bolomde Seavson kiTxvari (orjer metad

mosalodnelia

dasruleba);

finansuri

wamaxaliseblebi

motivaciis

asamaRlebladac gamodgeba, Tu maTi Sinagani motivacia arasakmarisia


kiTxvaris Sevsebis dasrulebis uzrunvelsayofad.

internet-eqsperimentebi
fsiqologiuri kvlevis mzardi sfero eqsperimentebisTvis internetis
gamoyenebaa

(magaliTad,

http://www.psych.unizh.ch/genpsy/Ulf/Lab/

webExpPsyLab.html). hiusoni da misi kolegebi (2003) internetis gamoyenebiT


eqsperimentebis oTx ZiriTad tips gamoyofen:
eqsperimentebi, romlebic statikur beWdviT masalebs iyeneben (magaliTad,
dabeWdili teqsti an grafikuli gamosaxulebebi); meorea isini, romlebic
arabeWdviT
drois

masalebs

eqsperimentebi;

iyeneben (magaliTad,
da

bolos,

video-audio);

meoTxea

mesamea

eqsperimentebi,

reaqciis
romlebic

garkveuli formis pirovnebaTSoris urTierTqmedebas moicaven.


(Hewson et al. 2003: 48)

562

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

pirveli tipis eqsperimenti gamokiTxvas imiT hgavs, rom respondentebs


eleqtronuli fostiT an vebgverdis meSveobiT egzavnebaT mza masalebi
(magaliTad,

grafikulad

warmodgenili

masalebi)

da

eqsperimentuli

zemoqmedeba, anu, Careva sxvadasxva jgufebisTvis sxvadasxgvari masalis


gagzavna iqneba. aqac ZalaSi rCeba yvela is gafrTxileba da komentari,
romelic

gamokiTxvaze

drosTan,

saubrisas

gansxvavebul

veb

iTqva,

gansakuTrebiT,

navigatorebTan

da

CamotvirTvis

platformebTan

dakavSirebuli problemebi. Tumca, CamotvirTvis sakiTxi meore tipis


internet-eqsperiments ufro

exeba, romelSic video da audio masalebi

gamoiyeneba da programuli uzrunvelyofis zogi paketi Cvenebis ufro


maRal xarisxs uzrunvelyofs, zogi ki _ gacilebiT dabals, imisda
miuxedavad,

rom

originali

faili

yvelasTvis

erTi

da

igivea.

am

sakiTxis mogvareba SeiZleba an iseTi masalebis miwodebiT, romelTa


optimalurad gaSveba yvelaze nel kompiuterzec ki SesaZlebelia (Hewson
et al. 2003: 49), an eqsperimentis warmatebiT warmoebisTvis aucilebeli
minimaluri aparaturuli moTxovnebis dawesebiT.
reaqciis
gazomvas
manZilze,

drois

eqsperimentebi,

(magaliTad,
vinaidan

miliwamebiT)

gansxvavebuli

romlebic

drois

Zalian

saWiroeben,

Zneli

platformebi

da

zustad

Casatarebelia
pikis

saaTebSi

momxmareblebiT gadatvirTuli internet-xazebi praqtikulad SeuZlebels


xdian standartizacias. aqedan erT-erTi gamosavalia, eqsperimenti jer
CamoitvirTos, Sesruldes, Semdeg
meoTxe

tipis

ukan aitvirTos da gaigzavnos.

internet-eqsperimentebi

urTierTqmedebas

moicavs

da

internet-interviuirebas (mogvianebiT ganvixilavT) hgavs, romelic Catis


meSveobiT xorcieldeba. Tumca, es mxolod werilobiTi urTierTobaa da
amitom, am urTierTobaSi gamoricxulia intonaciebi, xmis modulacia,
meryeoba,

araverbaluri

maniSneblebi,

damatebiTi

lingvisturi

da

paralingvisturi faqtorebi. garkveuli azriT, es arasruli, arasakmarisi


procesia, Tumca, amas mzardi xelmisawvdomoba da martivi vebkamerebis
gamoyeneba amsubuqebs. faqtobrivad, internetis epoqaSi bolodroindeli

563

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

teqnologiuri

winsvla

afarToebs

dakvirvebis

gamoyenebiT

kvlevebis

Catarebis SesaZleblobas.
reipsi

(2002a)

SedarebiT,

aRniSnavs,

rom

internet-eqsperimentebSi

laboratoriul
ufro

eqsperimentebTan

mwvaved

idga

kvlevidan

gamoTiSvis problema da gamoTiSvebis sixSiris mkveTri cvalebadoba (1dan 87 procentamde). gamoTiSvebis raodenoba Seamcira wamaxaliseblebis
SeTavazebam, magaliTad, fuladma anazRaurebam an latariis bileTebis
gadacemam, Sedegad, kvlevis mitovebaSi gansxavebam 31 procenti Seadgina.
internet-kvlevidan gamoTiSva mTel rig iseT faqtorebs ukavSirdeba,
rogoricaa, magaliTad, motivacia; ramdenad saintereso iyo eqsperimenti;
gansakuTrebiT mniSvnelovania eqsperimentis nebayoflobiTi xasiaTi (amis
sawinaaRmdego

magaliTad

SeiZleva

dasaxeldes

savaldebulo

eqsperimentebi, romelSi monawileobac studentebis saswavlo programis


nawils Seadgens). zemoT ganxiluli maRali barieris teqnika aqac
gamosadegia.
sakiTxebis

reipsi
gamo

(2002b: 245 6)

(magaliTad,

imasac

aRniSnavs,

internet-kavSiris

rom,

siCqare,

teqnikuri

kompiuteris

muSaobis siCqare, erTdroulad gaSvebuli ramdenime programa), Sedegebis


meti dispersia internet eqsperimentebSi ufro mosalodnelia, vidre _
tradiciul eqsperimentebSi.
meore mxriv, reipsi (2002b: 247) ambobs, rom internet eqsperimentebi
ufro

mimzidvelia,

vidre

laboratoriuli

da

tradiciuli

eqsperimentebi, vinaidan:

ufro farTo SerCevis gamo, metad ganzogadebadia;

meti

ekoogiuri

validoba

aqvT,

radgan,

Cveulebisamebr,

monawileebisTvis nacnob garemoSi da maTTvis mosaxerxebel dros


tardeba (eqsperimenti midis monawilesTan da ara piriqiT), Tumca,
amas

meore

mxarec

aqvs:

eqsperimentatori

ver

akontrolebs

eqsperimentul garemos (Reips 2002b: 250);

vinaidan metia nebayoflobiTi monawileoba, metad auTenturi qcevebis


dakvirvebaa SesaZlebeli.

564

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

am mtkicebebis marTebuloba empiriuli sakiTxia. magaliTad, rTuli


da

daxvewili

programuli

paketebis

(magaliTad,

gamoyenebam

Java)

SeiZleba Seamciros eqsperimentatoris kontroli, radgan am paketebs


programirebis
reipsi

(2001)

sxva

enebTanac

acxadeben,

rom

SeuZliaT

urTierTqmedeba.

eqsperimentSi

Svarci

gamoyenebas

Javascript-is

da
13

procentiT meti gamoTiSvis sixSire mohyva, vidre es gamouyeneblobis


pirobebSi aRiniSneboda. garda amisa, erTi da igive monawilis kvlevaSi
ramdenjerme

dabrunebas

sandoobis

dazaraleba

SeuZlia

(es

sakiTxi

zemoT ganvixileT, gamokiTxvis meTodebze saubrisas.


reipsi (2002a, 2002b) internet-eqsperimentis zogierTi gaakeTe-s da ar
gaakeTo-s CamonaTvals gvTavazobs. gaakeTe-s reipsiseul nusxaSi xuTi
punqti xvdeba:

kvlevidan gamoTiSva damoukidebel cvladad aiReT;

kvlevidan gamoTiSva motivaciuri mdgenelebis dasadgenad gamoiyeneT


(anu, daadgineT eqsperimentSi mobezrebisa da motivaciis doneebi);

piradi informaciis Sesaxeb kiTxvebi internet kvlevis dasawyisSi


ganaTavseT. reipsi (2002b) gveubneba,

rom piradi informaciis moTxovna

SeiZleba monawileebis eqsperimentSi datovebaSi dagvexmaros da es


maRali barieris teqnikis nawilia, sadac monawileebi Tavad irCeven
kvlevis datovebas dasawyisSive da ara _ eqsperimentis msvlelobisas;

gamoiyeneT teqnikebi, romlebic internetiT mopovebuli monacemebis


xarisxis uzrunvelyofaSi dagexmarebaT (magaliTad, zemoT ganxiluli
maRali barieris da gaxurebis teqnikebi, qveSerCevebis gamoyofa
monacemebis

Tanmimdevrulobis

dasadgenad

da

uzrunvelsayofad,

monacemebis erTianobis uzrunvelsayofad erTi parolis gamoyeneba,


sakontaqto

informaciis

miwodeba,

kvlevidan

gamoTSvis

sixSiris

Semcireba);

kvlevis

asawyobad

gamoiyeneT

da

mis

Sesaxeb

internet-saSualebebi

informaciis
da

gasavrceleblad

servisebi

(gamoiyeneT

komerciulad warmoebuli programuli paketebi, raTa darwmunebuli

565

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

iyoT, rom daZleulia teqnikuri da vizualuri xasiaTis problemebi).


arsebobs

vebgverdebi

(magaliTad,

amerikis

fsiqologiuri

sazogadoeba), romlebic acxadeben eqsperimentebis Sesaxeb.


reipsis ar gaakeTo-s CamonaTvalSic xuTi punqti Sedis:

ar misceT gareSe pirebs daucvel direqtoriebze miwvdomis ufleba.


amiT

SeiZleba

eTikuri

da

samarTleblivi

moTxovnebi

dairRves,

vinaidan konfidencialur informaciazea saubari. garda amisa, amiT


eqsperimentis struqturaze monawileebsac SeiZleba miuwvdeT xeli,
rac gaWuWyianebs mas;

monawileebis konfidencialuri monacemebi URL-ebis meSveobiT (Uniform


resource locators; problema iqmneba im SemTxvevaSi, Tu respondenti GET
operators gamoiyenebs, romelic html gverdis moTxovnis saSualebaa,
imisda miuxedavad, iyenebs moTxovnis parametrebs Tu ara) sajaro ar
gaxadoT. es isev da isev arRvevs eTikis normebs;

SemTxveviT

ar

monawilis

qcevaze

failSi

gaamJRavnoT

eqsperimentis

SeiZleba

eqsperimentis

imoqmedos).

detalebis

struqtura
es

CarTviT

(radgan

SeiZleba
an

imave

aman

asocirebul
direqtoriaSi

eqsperimentis detalebis Semcveli failis CaweriT moxdes;

ar

ugulebelyoT

internetisTvis

damaxasiaTebeli

teqnikuri

cvalebadoba (rogorc zemoT iTqva, yvelaferma SeiZleba daazianos


eqsperimenti:

konfiguraciis

detalebma,

veb

navigatorebma,

platformebma, gadacemis sixSireebma da programulma paketebma);

nu

SeitanT

mikerZoebulobas

arasaTanadod

gamoyenebiT,

gamotovebulma

garkveulma

monacemebSi

rogoricaa
kategoriebma

formis

gazomvis

elementebis

Secdomebi,

sadac

(magaliTad, neitraluri,

ar msurs pasuxis gacema, arc veTanxmebi da arc ar veTanxmebi)


SeiZleba daamaxinjos Sedegebi;

566

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

faqtobrivad,

internet-gamokiTxvebsa

da

kiTxvarebze

saubrisas

gamoTqmuli mosazrebebi ZalaSia internet-eqsperimentebis SemTxvevaSic.


amitom, mkiTxvels maT gadaxedvas vurCevT.
reipsi

(2002b)

miuTiTebs,

rom

arasworia

internet-eqsperimentis

laboratoriuli eqsperimentis ekvivalentad ganxilva, vinaidan:

internet-monawileebi Tavad irCeven rodis datovon eqsperimenti da


maT amis gakeTeba nebismier dros SeuZliaT;

maT

SeuZliaT

eqsperimentis

nebismier

dros

da

TavianT

sakuTar

garemoSi warmoeba;

isini xSirad ufro did SerCevebze tardeba, vidre _ tradiciuli


eqsperimentebi;

isini damokidebuli arian teqnikur pirobebze, qselis kavSirebsa da


monawileebis kompiuterTan muSaobis unarze;

isini ufro sajaroa, vidre _ tradiciuli eqsperimentebis umetesoba.


meore mxriv, is imasac gvafrTxilebs, rom internet-eqsperimentebi

laboratoriuli eqsperimentebisgan sruliad gansxvavebuladac ar

unda

miviCnioT, vinaidan:

bevri

laboratoriuli

eqsperimenti,

aseve,

damokidebulia

kompiuterebze;

laboratoriul

da

internetis

qselSi

kvlevas

erTi

da

igive

fundamenturi ideebi aqvT;

orives saSualebiT msgavsi Sedegebi miiReba.


reipsi (2000b) internet-eqsperimentebis warmoebisTvis Semdeg

rCevebs

gvTavazobs:

ganixileT vebprogramebi eqsperimentuli masalebis SemuSavebisTvis;

sxvadasxva

platformaze

sabolood

naTeli

scadeT

instruqciebi

piloturi
gqondeT

xelmisawvdomi iyos sxvadasxva platformaze;

da

eqsperimenti,
Tqveni

raTa

eqsperimenti

567

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

gadawyviteT, iyenebT Tu ara HTML-s da Tu iyenebT _

gansazRvreT

misi sirTulis done;

gadaamowmeT eqsperimentebi konfiguraciis Secdomebisa da sxvadasxva


kompiuterebs Soris gansxvavebebis TvalsazrisiT;

eqsperimenti ramdenime vebgverdsa da serverze ganaTavseT;

SedarebisaTvis

eqsperimenti

internet-kavSiris

(online)

da

kavSiris

gareSe (offline) reJimebSi awarmoeT;

gamoiyeneT

gaxurebis

gamfiltravi

kiTxvebi

da

maRali

(magaliTad,

barieris

monawilis

teqnikebi,

dasviT

seriozulobis,

maTi

warsulisa da gamocdilebis, metyvelebis unarebis Sesaxeb);

kvlevidan gamoTiSvis faqtebis gaanalizebam, SesaZloa, motivaciis


roli gamoavlinos;

gadaamowmeT

failebis

dasaxelebebi

da

miwvdomis

pirobebi

(raTa

failebi ar moxvdes maT xelSi, visTanac ar unda moxvedriliyvnen);

ganixileT parolebisa da sxva procedurebis gamoyeneba (magaliTad,


Tanmimdevrulobis gadamowmeba) erTi da imave kiTxvaris ramdenjerme
gagzavnis SesaZleblobis Sesamcireblad;

awarmoeT

eqsperimentis

Canawerebi

monacemebis

nebismieri

saxis

Semdgomi analizisa da verifikaciisaTvis;

gaaanalizeT da saboloo angariSSi SeitaneT kvlevidan gamoTiSvis


Tema;

eqsperimentze dadebiTi STabeWdilebis Sesaqmnelad, misi

detalebi

internetSi ganaTavseT.
am wignis weris momentisTvis, internetiT warmoebuli eqsperimentebi
bavSvis fsiqologiis sferos ufro ganekuTvneba, vidre _ ganaTlebas.
Tumca, ganaTlebis sferoSi empiriul monacemebze dafuZnebuli praqtikis
Semotanisa da randomizebuli, gakontrolebuli cdebis momxreTa matebis
pirobebSi, ganaTlebis sferoSi eqsperimentirebis am formis gamoyenebas
ufro farTo perspeqtivebi aqvs.

568

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

internetiT

warmoebuli

eqsperimentebisTvis

programuli

uzrunvelyofis ganviTarebis Sesaxeb informacia Semdeg misamarTebze


ixileT:
http://www.genpsylab.unizch/wextor/index.html;
http://www.psych.hanover.edu.APS/exponnet.html;
http://www.genpsy.unizch/Ulf.Lab.webexplist.html.

internet-interviuebi
internet-interviu
SesaZleblobebs
mTlianad

respondentebis

iZleva.

realur

magaliTad,

droSi

interviuirebis

onlain

mimdinareobs

da

ganuzomel

interviuebi,
CatiT

romlebic

sinqronizdeba,

SeiZleba orive mxarisTvis anonimuri iyos, Tu maT es ase surT da metia


SesaZlebloba imisa, rom respondentebTan kontaqti orive mxarisTvis
mosaxerxebel dros Sedges. magaliTad, am wignis weris momentisTvis
skaipiT

kontaqti

realur

droSi

da

praqtikulad

ufasod

uSualo

kontaqtis uaxlesi saSualebaa. internetis am da sxva maxasiaTeblebis


gamo,

mkvlevrebs

SesaZlebloba

aqvT

Znelad

misawvdom

jgufebs

da

individebs daukavSirdnen (magaliTad, sensitiuri sakiTxebis kvlevisas).


meore mxriv, rogorc zemoT ukve iTqva, informaciis wmindad werilobiT
urTierTgacvlaze dayvanam, rogorc meTeqvsmete TavSi vnaxavT, SeiZleba
gaafermkrTalos intervius zogierTi arsebiTi niSani. saWiroa interviu
srul socialur urTierTqmedebad miviCnioT.
Cati ekranis gayofisa da gaziarebis da amiT monawileebs Soris
mimdinare

dialogis

danaxvis

saSualebas

iZleva.

Tu

Cati

ar

gamoiyeneba, maSin misi alternativa SeiZleba eleqtronuli fosta iyos,


romelic, aseve, iZleva mimdinare dialogis warmarTvis saSualebas, rac
kavSiris

siCqarezea

(Cveulebriv,

maRal

siCqareze)

midgomebs SeiZleba akldes tradiciuli intervius

damokidebuli.

am

spontanuroba da

mravalferovneba, magram, maT mimzidvelobas anonimuroba da pirispir


Sexvedris ararseboba qmnis (Tumca intervius msvlelobisas vebkamerebis
gamoyenebac SeiZleba). gamosaxulebis xarisxi SeiZleba dabali iyos da

569

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

akldes teqstTan sinqronizacia _ xSirad gamosaxuleba odnav igvianebs


da

kadrebis

Tanmimdevroba

gamosaxuleba.
gareSec

internet-interviu

mimdinareobdes:

sxvadasxva

ufroa,

dros

vidre

SeiZleba

respondentebi

gzavnidnen,

Tumca

erTi

realur

werdnen
es

uwyveti

moZravi

droSi

kavSiris

TavianT

intervius,

pasuxebs

da

garkveulwilad,

kiTxvarTan aaxloebs da erTaderTi darCenili gansxvaveba, albaT, isaa,


rom

internet-interviuSi

(Sinaarsis,

xasiaTis,

TvalsazrisiT,
ubralod

wamoWrili

vidre

sWirdeba,

erTdroulad

iyos

respondenti

sakiTxebis

kiTxvarebis
rom

xazze

mxare

Tu

Tavisufalia
da

Semdgomi

SemTxvevaSi.

orive
da

ufro

saWiroa

Sexsenebis)

inernet-intervius

SeTanxmdes
an

kiTxvebis

droze,

SesaZlebeli,

rom

CarTon

vebkamera.

kvlevis masalebis internetSi Zieba


internetSi kvlevis monacemebis Senaxva da moZieba mniSvnelovania
aramarto

mkvlevrebisTvis,

rom

ar

CamorCnen

mimdinare

procesebs/ganviTarebas mTeli msoflios masStabiT, aramed imitom, rom


xelmisawvdomi

xdeba

monacemebi,

romelic

mkvlevars

literaturis

moZiebisa da mimoxilvis saSualebas aZlevs da xels uwyobs sakuTar


kvlevaSi

konstruqtis

zogierTi

kvleva

da

Sinaarsobrivi

realurad

didi

validoba

moculobis

uzrunvelyos.

literaturas

qmnis

(magaliTad, JurnalSi Review of Educational Research gamoqveynebuli kvleviTi


naSromebi). eleqtronuli Jurnalebi, amonaridebi da saTaurebi mkvlevars
mimdinare Tanamedrove kvlevebTan gacnobis da misTvis saintereso Temis
Sesatyvisi

masalebis

moZiebis

saSualebas

aZlevs.

vebgverdebi

da

eleqtronuli fosta qselebisa da informaciis gacvlis saSualebas


iZleva.

magaliTad,

Tu

mkvlevrebs

surT,

rom

globaluri

uwyveti

miwvdoma hqodeT kvleviT literaturasa da kvlevaSi uaxles miRwevebze,


avstraliaSi, aRmosavleT aziaSi, did britaneTsa da amerikis SeerTebul

570

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

StatebSi arsebul asociaciebTan dakavSireba mxolod ramdenime wamis


saqmea iseTi veb gverdebis saSualebiT, rogoricaa, magaliTad:
amerikis ganaTlebis kvlevis asociacia (American Educational Research Association):
http://www.aera.net;
da isev amerikis ganaTlebis kvlevis asociacia: http://www.lalc.k12.ca.us/catalog/
provuders/185.html;
avstraliis ganaTlebis kvlevis sabWo (Australian Council for Educational Research):
http://www.acer.edu.au/index2.html;
britaneTis ganaTlebis kvlevis asociacia (British Educational Research Association):
http://www.bera.ac.uk;
Cinur-amerikuri

ganaTlebis

kvlevis

asociacia

(Chinese American Educational

Research Association): http://www.ttu.eedu/ ~edupsy/regis.html;


kurikulumis, Sefasebisa da marTvis centri (Curriculum, Evaluation and Management
Centre) (didi britaneTi: msoflioSi am tipis monitoringis erT-erTi msxvili
centri): http://www.cemcentre.org;
ekonomikuri da socialuri kvlevis sabWo (Economic and Social Research Council)
(didi britaneTi): http://www.esrc.ac.uk;
Educators Reference Desk (the source of ERIC in the United States, publications of the American
Educational Research Association): http://www.eduref.org;
evropis ganaTlebis kvlevis asociacia (European Educational Research Association):
http://www.eera.ac.ik/index.html;
hong-kongis

ganaTlebis

kvlevis

asociacia

(Hong Kong Educational Research

Association): http://www.fed.cuhk.edu.hk/~hkera;
centraluri samxreTis ganaTlebis kvlevis asociacia (Mid-South Educational
Research

Association)

(Zalian

msxvili

regionuli

asociacia

aSS-Si):

http://www.msstate.edu/org/msera/msera.html;
ganaTlebis kvlevis erovnuli fondi (didi britaneTi) (National Foudation for
Educational Research): http://www.nfer.ac.uk;
ganaTlebaSi

kvlevis

Sotlandiuri

centri

(Scottish Council for Research in

Education): http://www.scre.ac.uk;
ganaTlebaSi

kvlevis

Sotlandiuri

http://www.scre.ac.uk/is/webjournals.html;

centris

eleqtronuli

Jurnalebi:

571

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


vaSingtonis ganaTlebis kvlevis asociacia (aSS) (Washington Educational Research
Association): http://www.wera-web.org/index.hmtl;

dainteresebul mkvlevars eleqtronuli Jurnalebis indeqsebisa da


gamoqveynebuli

kvlevebis

nusxis

(zemoT

moZieba

SedegebisTvis

gamoyenebuli

literaturis

mocemuli konkretuli kvleviTi asociaciebis

vebgverdebisgan gansxvavebiT) qvemoT mocemul eleqtronul misamarTebze


SeuZlia:
http://www.leeds.ac.uk/bel (britaneTis ganaTlebis indeqsi);
http://brs.leeds.ac.uk/~beiwww/bwid.html (britaneTis ganaTlebis kvlevis asociaciis
arqivSi onlain ZiebisTvis gankuTvnili vebgverdi);
http://www.eera.ac.uk/links5.html (evropis ganaTlebis kvlevis asociaciis vebgverdi,
romelic ufaso eleqtronuli gamocemebis vebgverds ukavSirdeba);
http://www.routledge.com:9996/routledge/journal/er.html

veb

(Routledge-is

gverdi,

saerTaSoriso gamomcemeli, romelic moicavs informacias yvela samecniero


kvleviTi statiis Sesaxeb);
http://www.carfax.co.uk

gamomcemelis

(britaneTis

mier

SemoTavazebuli

momsaxureba _ Scholarly Articles Research Alerting qselze miwvdoma did britaneTSi);


http://www.sagepub.co.uk (Sage Publication);
http://www.tandf.co.uk.cra/

kvlevis

(ganaTlebis

referatebi/mimoxilvebi/amonaridebi,

gamomcemlis

Taylor

eleqtronuli
& Fransis

sasignalo

momsaxureba);
http://www.journals.routledge.com (Routledge Journals);
http://bubl.ac.uk (didi britaneTis erovnuli sainformacio momsaxureba umaRlesi
ganaTlebis muSakTaTvis);
http://www.scout.cs.wisc.edu/archive

(Scout

Report

Archive,

sadac

warmodgenilia

ramdenime aTasi saresurso vebgverdis mokle aRwera);


http://www.sosig.ac.uk
sainformacio

karibWe

da

http://www.sosog.esrc.ac.uk

(Social

Science

Information

(socialuri
Gateway),

mecnierebis

romelic

iZleva

resursebsa da informaciaze miwvdomis saSualebas msoflios masStabiT);

572

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

http://sosig.ac.uk/social_science_general/social_science_methodology
mecnierebis

sainformacio

karibWis

seqciebi

(socialuri

raodenobrivi

da

Tvisebrivi

kvlevis meTodebis Sesaxeb);


http://www.carfax.co.uk/ber-ad.htm (British Educational Research Journal-is vebgverdi);
http://www.unesco.org/general.eng.infoserv (UNESCO-s

vebgverdi,

sadac

mocemulia

socialuri mecnierebis mkvlevarTaTvis gankuTvnili masalebi);


http://www.statistics.gov.uk (didi britaneTis mTavrobis oficialuri statistikis
vebgverdi);
http://www.mimas.ac.uk (Web on Science-is oficialuri vebgverdi, romelic, sxva
funqciebTan erTad, socialuri mecnierebis citirebis indeqssa da xelovnebisa
da

humanitaruli

mecnierebebis

citirebis

indeqsze

miwvdomis

saSualebas

iZleva);
http://www.essex.ac.uk (eseqsis universitetis monacemTa arqivis vebgverdi).
rac Seexeba biblioTekebSi Ziebas, qvemoT mocemulia ramdenime gamosadebi
vebgverdis misamarTi:
http://www.lights.com/webcats

(mkvlevrebs

uzrunvelyofs

biblioTekebis

katalogebis misamarTebiT, romlebic biblioTekis tipisa da adgilmdebareobis


mixedviT aris dalagebuli);
http://www.loc.gov (amerikis SeerTebuli Statebis kongresis biblioTeka);
http://www.leweb.loc.gov/z3950 (aSS-is biblioTekebis bmuli);
http://www.libdex.com/ (Library Index-is vebgverdi, sadac 18,000-ze meti biblioTekis
bmulia mocemuli);
http://www.copac.ac.uk.copac (mkvlevars didi britaneTis biblioTekebSi SeuZlia
masalebis moZieba);
http://www.bl.uk (britaneTis biblioTekis eleqtronuli katalogi);
http://vlib.org/ (virtualuri

biblioTeba (Virtual Library), sadac eleqtronuli

resursebia mocemuli).

beWdvaSi

CaSvebuli

http://www.booksinprint.com,
romelic

mimdinare

wignebis
sadac

momentSi

sanaxavad

mocemulia
ibeWdeba,

im

xolo

SegiZliaT
wignebis

mimarToT
CamonaTvali,

http://www.bibliofind.com-ze

573

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Zveli da iSviaTi wignebis nusxis naxvaa SesaZlebeli .http://www.lights.comze 6,000-ze meti gamomcemlis vebgverdis bmulia mocemuli.
Jurnalebis

umetesobas

statiebis

abstraqtebze

ufaso

onlain

wvdoma aqvs, Tumca mTliani statiis naxva mxolod gamoweriT aris


SesaZlebeli. eleqtronuli Jurnalebis momwodebelTa ricxvSi Sedian,
magaliTad (anbanuri TanmimdevrobiT):
Bath Information and Data Services (BIDS): http://www.bids.ac.uk;
EBSCO: http://www.ebsco.com;
Elsevier: http://www.elsevier.com;
Emerald: http://www.emeraldinsight.com;
FirstSearch: http://www.ocle.org;
Ingenta: http://www.ingenta.com;
JSTOR: http://www.jstor.org;
Kluweronline: http://www.kluweronline.com;
Northern Light: http://www.northernlight.com;
ProQuest: http://www.proquest.com da http://www.bellhowell.infolearning.com.proquest;
ProQuest Digital Dissertations: http://www.bib.umi.com/dissertations;
Science Direct: http://www.sciencedirect.com;
Swet: http://www.swetsnet.nl da http://www.swetsnet.com;
Uncover Web: http://www.Uncweb.carl.org;
Web of Science: http://www.isinet.com.

samagistro

naSromebisTvis

gamodgeba

Aslib

Index

to

Theses

(http://www.theses.com) da Networked Digital Library of Theses, xolo disertaciebis


moZieba

SeiZleba

bmulze

http://www.theses.org.

zogierTi

ZiriTadi

samTavrobo vebgverdic gvTavazobs ufaso sainformacio momsaxurebas


(magaliTad, Ofsted).
mkvlevrebisTvis,
xelmisawvdomia

romlebmac

sxvadasxva

ar

saZiebo

ician

vebgverdebis

sistema.

am

misamarTebi,

sistemebiT

maT

konkretuli vebgverdebis moZieba SeuZliaT. dReisaTvis yvelaze farTo


gamoiyeneba Semdegi

saZiebo sistemebi:

Google: http://www.google.com;

574

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


MSN Search: http://www.msn.com;
AOL Search: http://www.search.aol.com;
Netscape Navigator: http://www.netscape.com;
Fast Search: http://www.alltheweb.com;
Internet Exploner: http://www.microsoft.com;
Alta Vista: http://www.altavista.com;
Direct Hit: http://www.directhit.com;
Excite: http://www.Excite.com;
Ask Jeeves: http://www.askjeeves.com;
Lycos: http://www.Lycos.com;
Go To: http://www.go2.com;
Yahoo: http://www.yahoo.com;
HotBot: http://www.hotbot.com;
Northern Light: http://www.northernlight.com;
Metacrawler: http://www.metacrawler.com.

kidev bevri sxva aseTi vebgverdi arsebobs. yvela am saZiebo sistemaSi


mkvlevars

sityva-gasaRebebiT

SeuZlia

Zebna.

zogierTi

maTgani

paraleluri saZiebo sistemaa (romelic sxva saZiebo sistemebs eZebs),


zogierTi ki _ failebis saZiebelia (romelic mTel msoflioSi eZebs
failebs).
kvlevis Sesaxeb informaciis povna, iqneba es monacemTa bazebidan Tu
diskebze mocemuli indeqsebidan, erTi an ramdenime sityva-gasaRebis
kombinaciis (ormag frCxilebSi Casmuli sityvebis) gamoyenebiT, xSirad,
internetiT cdisa da Secdomis meTodiT xdeba. vebgverdebis CaniSvnis
(bookmarking)

sistema

momavalSi

am

gverdebis

swrafad

miwvdomis

saSualebas iZleva. es, albaT, mniSvnelovania, radgan zogierTi internetkavSiri nelia, xolo vebgverdebze ganTavzebuli masalis didi nawili,
saukeTeso SemTxvevaSi _ usargebloa!
http://www.nap.edu/category.html?id=ed

(National

Academies

ganyofileba, sadac mocemulia ufaso onlain masalebi);

Press-is

ganaTlebis

575

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


http://www.educationindex.com/ da
romlebic

uzrunvelyofen

http://www.shawmultimedia.com/links2.html (centrebi,

ufaso

saganmanaTleblo

masalebsa

da

saTanado

vebgverdebis misamarTebs);
http://www.lii.org/ (biblioTekarebis indeqsi internetSi);
http://www.ncrel.org/

regionuli

(Crdilo-centraluri

ganaTlebis

laboratoriebis (North Central Regional Educational Laboratories) vebgverdi. es aris


organizacia, romelic saganmanaTleblo resursebs uzrunelyofs);
http://www.sedl.org/ (samxreT-dasavleTis ganaTlebis ganviTarebis laboratoria
(Southwest Educational Development Laboratory), organizacia, romelic saganmanaTleblo
resursebs iZleva).

vebgverdebis Sefaseba
imisaTvis,

rom

gamoviyenoT,

ganaTlebis

saWiroa

sferoSi

vicodeT

kvlevisTvis

vebgverdebis

interneti

Sefaseba.

interneti

araorganizebuli da, ZiriTadad, gadaumowmebeli masalis uzarmazari


sawyobia da mkvlevrebs sakmaod swrafad unda SeeZloT imis dadgena, Tu
ramdenad

gamosadegia

vebgverdidan

aRebuli

masala.

vebgverdebis

Sefasebis ramdenime kriteriumi arsebobs, maT Soris (magaliTad, Tweddle


et al. 1998; Rodrigues and Rodrigues, 2000):

mizani,

vebgverdis

rac

momxmarebels

misi

relevanturobisa

da

Sesatyvisobis dadgenis saSualebas miscems;

masalis

oficialuroba

oficialuri

unda

iyos

da
da

auTenturoba,
unda

rac

saxeldebodes

niSnavs,
wyaro,

rom

saidanac

miRebulia es masala;

masalis Sinaarsi _ siaxle, Sesatyvisoba da dafarvis sfero;

masalis

damajerebloba,

sandooba

da

legitimuroba

(magaliTad,

aRiarebuli wyarodan an institutidan aris Tu ara);

masalis siswore, sizuste, sisrule da keTilsindisiereba;

warmodgenili da/an ganxiluli masalis obieqturoba da sizuste.

576

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

ganaTlebis
Sefasebisas

sferoSi

kvlevis

mkvlevrebsa

da

vebgverdze

warmodgenili

maswavleblebs

ramdenime

masalebis

kiTxvis

dasma

SeuZliaT (Hartley et al. 1997):

dasaxelebulia Tu ara avtori?

ambobs

Tu

ara

avtori

raimes

gamocdilebis/profesionalizmis

mocemul

Sesaxeb

da

sferoSi

naTelia

Tu

Tavisi
ara

misi

instituciuri statusi?

avtoritetulia Tu ara dasaxelebuli organizacia?

aris Tu ara masalebSi miTiTebuli gamoyenebuli literatura. ambobs


Tu ara avtori, rogor moagrova masala?

ra mizniT Seiqmna es vebgverdi? ras akeTebs (magaliTad, informaciis


miwodeba, darwmuneba)?

axalia Tu ara masala?

ramdenad Tavisufalia mocemuli masala tendenciurobisgan, piradi


mosazrebebisgan da Seuracxyofebisgan?

saidan viciT, rom avtori auTenturia am veb gverdze?


mniSvnelovania,

rom

mkvlevarma

Seinaxos

vebgverdebidan

aRebuli

masalebis sruli bibliografia, masalis aRebis TariRisa da vebgverdis


misamarTis CaTvliT.

kompiuteruli simulaciebi
kompiuterul simulaciebsa da virtualur teqnologias mniSvnelovani
wvlili Seaqvs ganaTlebis sferoSi kvlevis warmoebaSi. simulaciebs ori
mTavari komponenti aqvs: sistema, romelic ainteresebs mkvlevars da
modelirebasa da simulacias eqvemdebareba; da am sistemis modeli (Wilcox
1997). sistema aerTianebs nebismier urTierTdakavSirebul maxasiaTebels,
xolo modeli, anu, sistemis analogi _ xSirad maTematikuria.
uiloqsi

(1997)

simulaciis

or

formas

gamohyofs:

deterministul

simulaciebSi sistemis komponentebs Soris arsebuli yvela maTematikuri


da

logikuri

mimarTeba

cnobili

da

fiqsirebulia.

stoqastur

577

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

simulaciebSi,

romlis

ZiriTadi

tipebi,

rogroc

wesi,

ganaTlebis

sferoSi warmoebul kvlevaSi gamoiyeneba, sul mcire, erTi cvladi mainc


aris

Tavisufali.

simulacia

realuri

samyaros

modelia,

romelSic

SesaZlebelia kvlevaSi monawilis Seyvana da manipulireba. modeliT


SesaZlebelia Teoriis operacionalizacia, misi kompiuterul programad
gardaqmna (ixileT Gilbert and Troitzsch 2005: 3) da amiT misi daSvebebis
naTlad warmoCena.
gilberts

da

troics

(2005:

6)

miaCniaT,

rom

kompiuteruli

simulaciebis upirveleni mizani aRmoCena, dasabuTeba da eqsperimentia.


ubralod winaswarmetyvelebis garda, kompiuteruli simulaciebi imis

gagebisa

axsnis

da

saSualebasac

iZleva,

Tu

rogor

mimdinareobs

procesebi, rogor iSleba isini droSi da ra Sedegebi mohyveba amas. es


aufasurebs winaswarmetyvelebas, rogorc Teoriis Semowmebis saSualebis
Rirebulebas. is
hermenevtuli
RirebulebiT.

amtkicebs, rom Teoriis Semowmeba misi axsniTi da

simZlavriT

unda

sinamdvileSi,

moxdes

da

ara

kompiuteruli

misi

prediqtuli

simulaciebi

Teoriebis

ganviTarebisTvis ufro SeiZleba gamogvadges, vidre _ maT Sesamowmeblad.


kompiuteruli simulaciebi mkvlevars cvladebisa da komponentebis
kontrolisa da manipulirebis saSualebas aZlevs da Tu maSin tipis
kiTxvebze pasuxebis gasacemad gamodgeba, magaliTad, ra moxdeba, Tu
Sevcvli ama Tu im parametrs?; ra moxdeba, Tu Sevcvli garemos aseTsa
da aseT maxasiaTebels?; simulaciaSi erTveba relevanturi elementebi
da

Semdeg,

am

elementebiT

manipulireben

cvlian

parametrebs

da

naxuloben, ra moxdeba da Sedegad ra miiReba.


kompiuteriT iseTi moculobis monacemebTan SeiZleba Zalian swrafad
gamklaveba,

romelTa

dasamuSavebladac

adamians

kompiuteris

gareSe

wlebi dasWirdeboda. maTematikur modelirebaze agebuli simulaciebi


(magaliTad, erTi da igive formulis mravaljer gameorebas) mkvlevars
qcevebisa da sistemebis imitirebis saSualebas aZlevs, aseve, exmareba
gaarkvios,

ra

moxdeba,

Tu

sistema

garkveuli

drois

ganmavlobaSi

578

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

imuSavebs, an erTi da igive maTematikuri gamoTvlebi kidev da kidev


meordeba,

rodesac

wina

gamoTvliT

miRebuli

monacemebi

igive

formulaSi brundeba da Semdegi gamoTvlis safuZveli xdeba. hopkinsi da


misi kolegebi (1996: 159 62) aseTi SemTxvevis magaliTad centralur
zRvariT Teoremas (ganxilulia meoTxe TavSi) asaxeleben. aq gamoTvlis
formula 10,000-jer meordeba. aseTi modelireba qaosisa da sirTulis
TeoriebSi iRebs saTaves.
laplasisTvis da niutonisTvis samyaro racionaluri, deterministuli
da saaTiviT awyobili iyo; efeqtebi mizezebis funqcias warmoadgenda,
mcire

mizezebi

(minimaluri

sawyisi

pirobebi)

mcire

(minimalur

da

prognozirebad) efeqtebs qmnida, xolo didi mizezebi (mravalmdgeneliani


sawyisi pirobebi) _ did (mravalmdgenelian) efeqtebs. prognozirebadoba,
mizez-Sedegobrioba,
yovlismomcveli
obieqturoba
Sinaganad

sqematuroba,

Teoriebi,
es

sworxazovneba,

yvelaferi

harmoniuli,

universaloba

samyaros,

Tumca,

rTuli

da

uwyvetoba,

rogorc

didi

stabiluroba,

mowesrigebuli

wonasworobis

mqone

da

meqanizmis

xedvis mdgenelebs warmoadgens, romelic racionaluri, daxuruli da


deterministulia,

amave

dros,

mgrZnobiarea

SedarebiT

martivi

mecnieruli aRmoCenebisa da kanonebisadmi.


1960-iani
safuZveli

wlebidan
daudo

es

mosazreba

qaosisa

da

swrafad

sirTulis

Teoriebs ramdenime ZiriTadi principi

dadga

Teoriebis

eWvqveS,

ramac

warmoqmnas.

am

(magaliTad, Gleick 1987; Morrison

1998; 2002a) qvemoT aris mocemuli:

sawyisi

pirobebis

araprognozirebadi
karibis

zRvaSi

mcire

cvlilebebma

cvlilebebi

peplis

frTis

Sedegebis

SeiZleba

masobrivi

gamoiwvios

frTxialma

da

(magaliTad,

amerikaSi

qariSxali

SeiZleba gamoiwvios);

Zalian
SeuZlia

msgavs

pirobebs

(magaliTad,

Stewart 1990);

Zalian

martivi

gansxvavebuli

maTematikuri

Sedegebis

tolobebis

gamowveva
gamoyeneba:

579

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

elementebs

Soris

regularoba,

SeTanxmebuloba

da

wrfivi

damokidebuleba maT Soris araregularobiT, mravalferovnebiTa da


arasworxazovnebiT irRveva;

maSinac ki, Tu diferencialuri gantolebebi Zalian martivia, sistemis


qceva, romlis modelirebasac isini axdenen, SeiZleba ar iyos martivi;

efeqtebi

samyaro metwilad araprognozirebadia;

Tu raRac erTxel gamovida, es ar iZleva garantias, rom es raRac

mizezebis wrfivi, uwyveti funqcia araa;

meore jerzec zustad ise gamova;

determinizms aradeterminizmi anacvlebs. deterministuli, wrfivi da


stabiluri

sistemebi

Canacvlebulia

dinamikuri,

cvalebadi,

ganviTarebadi sistemebiT da fenomenebis arasworxazovani axsnebiT;

uwyvetoba

Canacvlebulia

diskretulobiT,

turbulentobiTa

da

Seuqcevadi transformaciiT;

didi, zogadi da yovelismomcveli Teoriebi da farTomasStabiani


axsnebi saTanadod ver xsnian lokalur da konkretul fenomenebs;

SeuZlebelia grZelvadiani prognozebis gakeTeba.


qaosis

ufro

gviandeli

Teoriebi

sirTulis

Teoriamde

ganivrco

(Waldrop 1992; Lewin 1993) iseTi sistemebis analizisas, romlebSic erTi


donis mdgenelebi meore donis mdgenelebis saSen masalas warmoadgenen.
rTuli sistema moicavs damoukidebel elementebs, romlebic, Tavis mxriv,
rTuli

sistemebisgan

sistemaSi,
wesrigi
samyaro

rogorc

ar

aris

SeiZleba

erT

(gameorebiT,

swavliT,

TviTorganizebiT),
turbulenturia.

mTlianSi,

sruliad

(nebismierad

urTierTqmedebs

gansazRvruli

gansazRvruli)

da

rTul

da

warmoqmnis.

fiqsirebuli;
formirebadi

rekursiulobiTa

cvalebadi,

warmoiqmneba

qcevas

SemoqmedebiTi,

ukukavSiriT,
da

es

mravalferovan

winaswar

ganviTrebadi
wesrigi

Sedgebodes.

transformirebadi
sistemebSi,

da
da

romlebic

580

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

urTierTmoqmedi

organizmebisTvis

martiv

wesebzea

(savaraudod,

formulebiT) agebuli (Kauffman 1995: 24).


ukukavSiris,

cikluri

dakavSirebulobisa

da

gameorebis,

mRelvarebis,

TviTorganizaciis

meSveobiT,

TviTkatalizis,
xdeba

sirTulis

ufro maRali da rTuli doneebis gamodiferencireba. naklebad rTuli


da arsebuli doneebidan axali formebi warmoiqmneba. es rTuli formebi,
xSirad, SedarebiT martivi wesebidan momdinareobs _ kerZo wesebi da
qcevebi ufro rTul globarul wesrigsa da mravalferovnebas qmnian
(Waldrop 1992: 16 17; Lewin 1993: 38). dinamikuri sistemebi (Peak and Frame 1994:
122) sawyisi pirobebis da, xSirad, martivi wesebis cvlilebis produqtia.
arsebobs warmoqmnis rigis kanonebi da ar aris aucilebeli, rom rTul
qcevebsa da sistemebs rTuli safuZvlebi hqondeT (Waldrop 1992: 270).
mniSvnelovania, rom am martivi wesebiT SesaZlebeli iyos qcevisa da
sistemebis kompiuterul simulaciebSi modelireba.
mniSvnelovania, aRiniSnos, rom kompiuteruli simulaciebis safuZveli
sirTulis TeoriaSi devs. es pasuxobs maTdami wayenebul braldebas, rom
isini

zedmetad

amtkicebs,

rom

amartiveben
mravali

realur

samyaros.

TvalsazrisiT,

realuri

sirTulis
samyaro

Teoria
marTalia

rTulia, magram SedarebiT martiv wesebzea agebuli, romelic qmnis aseT


sirTules (aseve ixileT Gillbert and Troitzsch 2005: 10).
simulaciebi aTwleulebis manZilze gamoiyeneboda sabunebismetyvelo
mecnierebebsa da ekonomikaSi winaswarmetyvelebisTvis. magaliTad, levini
(1993) da valdropi (1992) saxeobebisa da maTi qcevis aRmasvlebisa da
dacemebis

kvlevaSi

mravalferovan

aCveneben,

Sedegebs

Tu

rogor

(magaliTad,

udebs

saxeobebs,

saTaves

usazRvrod

qcevas)

martivi

formulebis uwyveti gameoreba _ ganmeorebadi gamoTvlebi, romelic


SezRuduli

raodenobis

cvladebis

(sawyisi

pirobebis)

gameorebas

asaxavs, sadac gamoTvlebis erTi ciklis Sedegebi igive formuliT meore


ciklis gamoTvlebSi gamoiyeneba da a. S. (anu, uwyvet ukukavSirze aigeba);
da es ar eqvemdebareba martiv winaswarmetyvelebas an martiv mizez-

581

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Sedegobriv

mimarTebas.

valdrops

(1992:

241

2)

amisi

saintereso

magaliTi moaqvs adreuli kompiuteruli simulaciis programa Boids-dan:


mis maTematikur formulaSi mxolod sami sawyisi pirobaa Cadebuli,
romelic

frinvelTa

gundis

frenis

suraTis

sruli

realuri

mravalferovnebis daWeras axerxebs. es pirobebia: pirveli _ frinvelebi


cdiloben, rom sxva obieqtebTan (sxva frinvelebis CaTvliT) minimaluri
manZili SeinarCunon; meore _ frinvelebi cdiloben, rom igive siCqariT
ifrinon, romliTac sxvebi mifrinaven; mesame _ TiToeuli frinveli
cdilobs, gundis centrisken gadainacvlos.
simulaciebis

zogierTi

ZiriTadi

maxasiaTebeli

qvemoT

aris

mocemuli:

kompiuteriT SesaZlebelia sistemis qcevisa da misi ZiriTadi niSnebis


modelireba da imitireba;

kompiuteris gamoyeneba SeiZleba dagvexmaros sxvadasxva simulirebul,


imitirebul garemo pirobebSi simulaciis Semowmebis gziT (magaliTad,
mkvlevars saSualeba aqvs, naxos ra moxdeba, Tu... sistemas SeeZleba
Tu

ara

movlenis

manipulireben, anu,

msvlelobis

gaTamaSeba

an

Tu

cvladebiT

SesaZlebelia winaswarmetyveleba) im sistemaSi

gaverkveT, romlis imitirebasac vaxdenT;

realobis ZiriTadi maxasiaTeblebis modelireba da interpretireba _


gamosaxva da gadamuSaveba maTematikuri formuliT xdeba da ara _
realobis wvrili elementebis CaWeriTa da manipulirebiT;

daSvebulia, rom maTematikuri mimarTebebi deterministulad meordeba


gakontrolebul, SezRudul da mkafiod gansazRvrul situaciebSi da
zog SemTxvevaSi dasabams aZlevs, winswar ganuWvretel, formirebad da
moulodnel, farTomasStabian Sedegebs (Tymms 1996: 124);

ukukavSiri da uwyeti gameoreba fenomenebisa da qcevebis warmoqmnis


gasagebad misaRebi procedurebia;

rTuli

da

didmasStabiani

fenomenebi

da

qcevebi

sawyisi

pirobebis/cvladebis ganmeorebadi urTierTqmedebidan momdinareobs;

582

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

deterministul

kanonebs

(formulis

ganmeorebad

gamoTvlas)

araprognozirebad Sedegebamde mivyavarT.


am midgomas ganaTlebis sferos SeuZlia SesTavazos is, rom skolebi
da klasebi _ rTuli, arasworxazovani da dinamikuri sistemebi _ martivi
maTematikuri

modelirebiT

SeiZleba

gavigoT.

es

mxolod

analogiis

doneze SeiZleba iyos (ixileT Morrison 2002a), magram, rogorc timsi (1996:
130) SeniSnavs, Tu analogia realobas ergeba, maSin mkvlevrebs aseTi
sirTuli gagebis mZlavri iaraRi aqvT ZiriTadi cvladebis an sawyisi
pirobebis da martivi wesebis nakrebis urTierTqmedebis saxiT. garda
amisa, Tu SesaZlebelia aseTi sawyisi pirobebis an ZiriTadi cvladebis
konstruqtuli

validobis

winaswarmetyvelebac

Cveneba,

SeiZleba

maSin

moaxerxon,

rac

mkvlevrebma
droTa

imis

ganmavlobaSi

moxdeba.
simulaciebis sami uaxlesi gamoyeneba saganmanaTleblo cvlilebis
sferos (Ridgway 1998), skolis efeqturobasa (Tymms 1996) da ganaTlebis
sistemebis

gagebas

ganekuTvneba.

pirvel

SemTxvevaSi

rijvei

(1998)

amtkicebs, rom cvlilebis procesis sirTule saukeTesod SeiZleba iqnas


gagebuli, rogorc rTuli, warmoSobadi sistema (aseve ixileT Fullan 1999).
meore

SemTxvevaSi

timsi

(1996)

wrfivi

(Sesavali da

gasavali)

an

mravaldoniani modelirebis SezRudvebze miuTiTebs, rodesac saqme imis


gagebasa da axsnas Seexeba, Tu ratom aris skolebi efeqturi, an ratomaa
aseTi

didi

cvalebadoba

mravalferovnebisa
maTematikur

da

skolebSi

da

cvladebadobis

modelirebaze

agebul

skolebs

axsnisas,

simulaciebs

is

Soris.

aseTi

upiratesobas

aniWebs.

rogorc

amtkicebs Tavis provokaciul gancxadebaSi: samyaro imdenad rTulia,


rom

SeuZlebelia

(analogiurad,

misi

Tvisebrivi

sityvebiT

gadmocema

mkvlevrebisTvis

samyaro

(Tymms

1996:

SeiZleba

131)

imdenad

rTuli iyos, rom SeuZlebeli iyos misi ricxvebiT gadmocema!). timsi


skolis efeqturobis kvlevis SezRudvebze miuTiTebs, romelic wrfiv,

583

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

magram

daxvewil,

wanamZRvrebs

efuZneba.

igi

skolis

efeqturobis

kvlevebis did nawils civ wyals axsams da amtkicebs, rom:


simulaciis

modelebis

mixedviT,

SesaZlebeli

romc

yofiliyo,

rom

zustad erTsa da imave klass ori wlis manZilze, erTi da imave saklaso
oTaxSi igive maswavlebeli hyoloda, da is

ori weli kidev meorejer

ecxovraT, Sedegebi mainc ver iqneboda igive.


(Tymms 1996: 132 3)

mas TiTqmis ar ukvirs, rom skolis efeqturobis kvlevam ver axsna


skolebs Soris cvalebadoba, vinaidan aseTi kvleva mcdar principebs
emyareba.

igi

amtkicebs,

rom

aseTi

gansvla

ZiriTadi

saerTo

cvladebis urTierTqmedebis bunebrivi Sedegia.


mesame magaliTSi gilberti da troici (2005: 117 23) germaniis
skolebSi

da

skolis

maswavleblebSi

omisSemdgomi

genderuli

desegregaciis kvlevas ganixilaven. modelSi, romelic iyenebs programas


MIMOSE, sami tipis 150 skolis 4,500 maswavlebeli gamoiyenes. masSi
kompiuteruli modeli axlos iyo realuri cxovrebis situaciasTan _
moxda

simulaciis

validacia.

es

moduli

mxolod

sam

daSvebazea

agebuli: pirveli _ yvela maswavlebels, romelic tovebs samsaxurs,


erTnairi albaTobiT/SesaZleblobiT SeiZleba Caanacvlon mamakacebma da
qalebma

(gv.117); meore _ mamakacebi erT samuSao adgilze orjer ufro

didxans rCebian, vidre qalebi; mesame _ axali qali maswavleblebi


calkeul

skolaSi

im

mocemuli

albaTobiT

ikaveben

Tanamdebobas,

romelic am skolaSi qali maswavleblebis wilis mixedviT icvleba.


am TavSi ar ganvixilavT kompiuteruli simulaciebis Seqmnis etapebs
(magaliTad,

kiTxvis

identificireba,

modelirebis

samiznis

dadgena,

parametrebisa da ZiriTadi niSnebis dasadgenad winaswari dakvirvebebis


warmoeba,
simulaciis

simulaciis

sayrdenad

asaRebi

daSvebebis

muSaobis

Semowmeba,

simulaciis

formulireba,

validacia

(ramdenad

Tanxvdeba is realuri samyaros im situacias, romlis modelirebasac


axdens) da imis analizi, Tu ramdenad mgrZnobiared reagirebs simulacia

584

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

sawyisi pirobebisa da parametrebis cvlilebaze (Gillbert and Troitzsch 2005: 18


19). arc sxvadasxva saxis simulaciebs ganvixilavT (magaliTad, sistemis
dinamika,

mikrosimulacia,

modelebis

mimdevroba,

mravaldoniani

modelebi, ujreduli avtomatebi, mraval-agentiani modelebi, swavlis


modelebi).

kompiuteruli

simulaciebisa

da

maTi

sxvadasxva

tipebis

Sesaxeb ufro sruli ganxilvisTvis mimarTeT Gillbert and Troitzsch (2005).

kompiuteruli simulaciebis dadebiTi da uaryofiTi


mxareebi
beili

(1994:

322

4)

simulaciebis

Semdeg

dadebiTi

mxareebze

migviTiTebs:

ekonomia: ufro iafia, vidre realuri cxovrebis situaciebi;

TvalsaCinoeba:

maT

SeuZliaT

fenomeni

ufro

gasagebi

gaxadon

mkvlevrisaTvis;

kontroli: mkvlevari simulacias ufro metad akontrolebs, vidre


realuri cxovrebis situacias;

usafrTxoeba:
romlebic

mkvlevrebs

Zalze

SeuZliaT

saxifaTo,

iseT

mgrZnobiare,

situaciebTan
eTikurad

muSaoba,

saWoWmano

an

rTuli iqneboda realuri cxovrebis bunebriv situaciebSi.


kompiuteruli simulaciebis kidev erTi mZlavri maxasiaTebeli isaa,
rom

mkvlevrebs

momavlis

winaswarmetyvelebis

saSualebas

aZlevs

(magaliTad, ekonomikur prognozebSi); amasTan is fenomenis gagebisa da


Seswavlis SesaZleblobasac qmnis. simulaciebiT SeiZleba Canacvldes
adamianebis

gamocdileba,

araprofesionalebsac

eqspertuli

SeuZliaT

iseTi

codna

kvlevis

da

Catareba,

xandaxan
romelic

kompiuterebis kvelvaSi Semotanamde mxolod da mxolod eqspertebis


saqme iqneboda: gilbertsa da troics (2005: 5) geologebis, qimikosebisa
da

eqimebis

kompiuteruli

magaliTebi
simulaciebi

moaqvT.

avtorebi

wvrTnis

imasac

(magaliTad,

amboben,
pilotebis)

rom
da,

585

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

faqtiurad, garTobis miznebisTvisac gamodgeba. Tumca isini (2005: 5)


xazgasmiT

aRniSnaven

kompiuteruli

simulaciebis

upirveles

mniSvnelobas Teoriis aRmoCenisa da formalizebisTvis (Teoriis naTlad


mocemuloba,

Tanmimdevruloba,

operacionalizacia,

elementebis

CarTuloba da kompetenturoba).
meore mxriv, beili (1994: 324 5) kompiuteruli simulaciebis mimarT
ramdenime SeniSvnas gamoTqvams:

xelovnuroba: is baZavs cxovrebas da ar aris realuri cxovreba;

Rirebuleba: magaliTad, kompiuteruli simulaciebis SeZena;

monawileebis treningi: bevri kompiuteruli simulacia mniSvnelovan


trenings saWiroebs;

raodenobrivi problemebi: programuli uzrunvelyofa da ara mxolod


Tavad kompiuteruli simulacia SeiZleba programirebis specialists
saWiroebdes.
kompiuteruli simulaciebis Sesaxeb ramdenime problemuri momenti da

kritika

arsebobs.

im

braldebis

sapasuxod,

rom

isini

samyaros

xelovnuri reprezentacia da absurdamde dayvanaa, SeiZleba iTqvas, rom


mkvlevrebi, Teoretikosebis msgavsad, realobis saukeTeso aslis agebas
cdiloben,

raTa

ufro

amomwuravad

axsnan

is

da

rac

ufro

metad

uaxlovdeba analogia _ simulacia _ realur samyaros, miT ukeTesi


(Tymms 1996: 130). es kamaTi simulaciis daxvewas Seexeba da ara _ mis
uaryofas.

abstaqciis

asagebad

mxolod

ZiriTadi

elementebis

codna

gvesaWiroeba; Cven ar gvWirdeba yvela dawvrilmanebuli detali.


braldebebs,

rom

kompiuteruli

simulacia

arafriT

sjobia

im

daSvebebs, romelzec is aigeba da kompiuteri mxolod imas gaakeTebs, ris


gasakeTebladac daaprogrameben (adamianis moqmedebisa da Tavisuflebis
wili umniSvneloa), SegviZlia ase vupasuxoT: simulaciebs iseTi qcevebis
gamovlena

SeuZlia,

romlebic

socialuri

aqtorebis

zurgs

ukan

xorcieldeba _ esaa socialuri faqtebi (Durkheim 1956) da paternebi;

586

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

simulaciebs SeuZlia, gviTxran is, rac ar viciT (Simon 1996) _ Cven


SeiZleba vicodeT wanamZRvrebi da sawyisi pirobebi, magram ar vicodeT
saiT SeiZleba mivyavdeT maT da ras moiazreben; Cven ar gvWirdeba
sistemis

muSaobis

yvela

niuansis

codna,

sakmarisia

mxolod

im

nawilebisa, romlebsac modelisTvis arsebiTi mniSvneloba aqvT.


simulaciebis

Sesaxeb

sxva

SeniSvnebic

qaosis

Teoria,

romelic

SeiZleba

gamoiTqvas,

magaliTad:

sirTulis

da

safuZvlad

udevs

bevr

maTematikur simulacias, SeiZleba xsnides mravalferovan, cvalebad


Sedegebs (rogorc es skolis efeqturobis kvlevaSi vnaxeT), magram ra
saxis

Carevebs

sTavazoben

praqtikosebs,

Tundac,

skolebSi

gaumjobesebis misaRwevad _ aq axsna retrospeqciulia da ara _


prospeqtuli
moixsneba,

(Morrison
Tu

2002a).

mkvlevari

es

kritikuli

axerxebs

SeniSvna

cvladebis

imTaviTve

parametrebis

manipulirebas da imis danaxvas, Tu ra moxdeba amis Sedegad;

rogor adgens mkvlevari simulaciis asagebad saWiro ZiriTad sawyis


parametrebs (konstruqtis validoba) da aqedan dawyebul simulaciebs
rogor mivyavarT praqtikul rekomendaciebamde?

ramdenad misaRebia, rom sistema erTi da igive formulis/modelis


mravaljerad gameorebad aRiqmeba?

qaoturi

sirTulis

(mecnieruli

gagebiT)

Seswavlisas,

rogor

axerxebs mkvlevari ukuprocesiT imuSaos da im pirvel principebs,


elementebs an sawyis pirobebs miagnos, romlebic mniSvnelovania _
rTuli Sedegi SeiZleba sruliad gansxvavebuli, sul sxva sawyisi
pirobebis urTierTqmedebis Sedegi iyos. es skineris biheviorizmis
Comskiseul

(1959)

gamanadgurebel

kritikas

hgavs

qcevaze

dakvirvebaze dayrdnobiT SeuZlebelia konkretuli stimulis Sesaxeb


daskvnis gakeTeba, Cven ar SegviZlia dakvirvebidan an navaraudevi
efeqtidan mizezze daskvnis gakeTeba;

587

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

simulaciebi mxolod sawyisi pirobebis urTierTqmedebas amuSaveben da


uSveben

da

amiT

ugulebelyofen

gzaze

damatebiTi

faqtorebis

gamoCenas, anu, procesi Zalze deterministulia (da mainc, arsebobs


kompiuteruli

simulaciebi,

romlebSic

kompiuteri

swavlobs

simulaciis procesSi);

yovelive zemoTqmulidan mxolod is iTqva saRi azris doneze, rom


adamianebis urTierTqmedeba araprognozirebul da araprognozirebad
qcevas warmoqmnis. mas Zalze mimzidvels isic xdis, rom is moqmedebis
apologetia;

dagegmilma Carevebma Tavidan SeiZleba imuSaos, magram saboloo jamSi


_ ara (savaraudod, hoTornis efeqtis gameoreba); Cven mxolod imis
winaswarmetyveleba SegviZlia, rom ar SegviZlia winaswarmetyveleba;

adamianuri cvladebiT manipulireba teqnikis saqmea;

qceva

ufro

metia,

vidre

erTi

da

igive

maTematikuri

modelis

mravaljeradi gameoreba;

yovelTvis
miRebul

uzarmazari
samyaroebs

gansxvaveba

Soris,

im

iqneba

realur

SemTxvevis

garda,

da

simulaciiT

rodesac

isini

arafrismomcem martiv doneze ganixilebian;

adamianebis, rogorc agentebis moraluri da gaazrebuli qceva ar


aris iseTi martivi, rogorc sicocxlis sxva formebis instinqturi
qceva, usulo fenomenebi, rasac kompiuterul simulaciebSi swavloben
(magaliTad, Sesabamisad, frinvelebi da mwerebi, qviSis grovebi);

sxva

raodenobrivi

kombinirebuli

iyos

midgomebis
procesis

msgavsad,
daxvewa

da

simulaciebSi

SeiZleba

daumuSavebeli

cnebebi

(Ruddock 1981: 49);

Tu

realoba

qmedebebze

moTamaSeTa

zurgs

pasuxismgebloba?

ukan

rogor

muSaobs,

moqmedebs

maSin

sad

Zevs

Tavisufali

neba

kompiuterul simulaciebSi?

Tu kompiuterul simulaciaSi SesaZlebelia SemTxveviTi elementis


Setana, es niSnavs, rom simulacia ramdenjerme unda ganxorcieldes,

588

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

raTa

sxvadasxva

mniSvnelobis

pirobebSi

dadgindes

simulaciis

simyare da cvlilebisadmi mgrZnobeloba;

samyaros ricxvebze dayvana, rogori daxvewili da damuSavebulic ar


unda iyos, ubralod mcdaria; samyaro Zalian rTulia ricxvebisTvis.
es seriozuli kritikaa da imaze miuTiTebs, rom kvlevis am sferoSi

bevria

gasakeTebeli legitimurobis

mniSvnelovania,
simulaciebSi

radgan
is

ufro

mosapoveblad. agentobis

SeiZleba
sustia,

amtkicon,

vidre

rom

realur

sakiTxi

kompiuterul

cxovrebaSi;

Tumca

vuldriji da jeningsi (Wooldridge and Jennongs 1995), marTalia, aRiareben


amas, magram Tvlian, rom kompiuterul sistemaSi moqmed agentebs iseTi
Tandayolili

maxasiaTeblebi

aqvT,

rogoricaa

damoukidebloba,

proaqtiuloba, reaqtiuloba da socialuri unari.


kritika

ar

uaryofs

kompiuterul

simulaciebs.

piriqiT,

mis

ganviTarebisa da winsvlisken iswrafvis. konceptualur da praqtikul


doneebze gamoTqmuli es SeniSnvnebi simulaciebis sawinaaRmdegod ki ar
aris mimarTuli, aramed _ maTi ganviTarebisa da daxvewisken. maTgan
bevrs unda velodoT da, ganaTlebisgan gansxvavebiT, mecnierebis sxva
sferoebSi ukve sakmao RirebulebiT sargebloben.
da

simulaciebis

Semdeg

Sesaxeb

dawvrilebiTi

sirTulis Teoriisa

informaciisTvis

mimarTeT

vebgverdebs:

http://www.santafe.edu (santa fe institutis (Sante Fe Institute) vebgverdi _ sirTulis


Teoriis Semswavleli mTavri instituti);
http://www.brint.com/Systems.html

(vebgverdi,

romelzec

mocemulia

sirTulis

Teoriis Sesaxeb masalebis indeqsi);


www.complexity-society.com (didi britaneTis sirTulis Teoriis sazogadoeba);
http://emergence.org/ (Jurnalis Emergence: Complexitiy and Organization vebgverdi);
http://jornal-ci.csse.monash.edu.au// (Jurnalis Complexity International veg gverdi);
http://www.udel.edu/aeracc/sites (sirTulis Teoriis Sesaxeb vebgverdebis bmulebi);
http://www.answers.com/complex%20systems%theory
vebgverdebis bmulebi).

(sirTulis

Teoriis

Sesaxeb

589

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

daskvna
simulaciis
saSualebebs
ganuyofel

meTodebi

mTeli

iZleva,

romlebic

nawils

rigi

iseTi

problemebis

laboratoriuli

warmoadgenen.

amasTanave,

isini

aRmofxvris

eqsperimenebis
inarCuneben

maT

zogierT Rirsebas. rogorc pelisi (Palys 1978) SeniSnavs, simulaciebisa da


eqsperimentebis saerTo maxasiaTebelia, rom eqsperimentatori srulad
akontrolebs

mTliani

situaciis

yvela

aspeqts

da

manipulirebs.

amasTanave, cdis pirebis adamianuri buneba xeluxlebeli rCeba im mxriv,


rom isini realur situaciaSi Tavsdebian, sadac ise iqcevian, rogorc
saWirod Tvlian. drois ganzomilebis CarTva simulaciis kidev erTi
mniSvnelovani SenaZenia, rac cdis pirs garemosTan urTierTqmedebaSi
aqtiuri rolis Sesrulebis saSualebas aZlevs, xolo eqsperimentators
_

socialuri

sistemis

ukukavSiris

moqmedebaSi

jaWviT,

dakvirvebis

SesaZleblobas,

mravalmimarTulebiani

misi

mizez-Sedegobrivi

kavSirebiTa da a.S. da bolos, aRniSnavs pelisi _ CarTulobis maRali


xarisxi,

rac,

aCvenebs,

Cveulebriv,

rom

simulaciebSi

laboratoriul

monawileobas

eqsperimentTan

ukavSirdeba,
asocirebuli

TviTcnobiereba gacilebiT iolad iflangeba.

geografiuli sainformacio sistemebi


miuxedavad imisa, rom es ar aris bolomde simulacia, kompiuterul
geografiul
ganaTlebis
mozidvasa
politikas

sainformacio
sferoSi

da

warmoebul

skolis

xSirad

sistemebs

arCevis

geografiuli

ufro

da

kvlevaSi,

ufro

metad

magaliTad,

paternebis

ganxilvisas.

mdgeneli

da

iyeneben

moswavleebis
ganaTlebis

ganzomileba

aqvs,

magaliTad, dafarvis areali, skolebis daxurva, Tavisufali miReba da


skolis arCeva, resursebisa da finansuri xarjebis ganawileba, Sefasebis
qulebisa

da

gamocdebis

Sedegebis

ganawileba.

geografiuli

sainformacio sistemebi kompiuteris bazaze Seqmnili sistemaa, romelic


sivrcobrivi monacemebis dafiqsirebisTvis, SenaxvisTvis, SemowmebisTvis,
analizisa da warmodgenisTvis aris mowodebuli; masSi gaerTianebulia

590

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

rogorc didi moculobis, ise _ mcire zomis da sxvadasxva wyarodan


miRebuli sxvadasxva tipis monacemebi (Worrall 1990; Parsons et al. 1996; Gorard et
es

al. 2002).

politikuri

iniciativebis

mniSvnelobisa

da

Sedegebis

gamosavlenad gamodgeba, magaliTad: ra Sedegi moitana mSoblebis mier


skolis

dafarvis

arealis

Taobaze

gakeTebulma

arCevanma?;

rogor

nawildeba gamocdis qulebi konkretul regionSi?; ramdenad efeqturia


saSualo

skolebis

momarageba

mocemuli

populaciisTvis?;

rogor

SeiZleba gaumjobesdes transportis momsaxureba, romelsac moswaleebi


saxlidan skolaSi da ukan dahyavs?; ra miuTiTebs konkretul qalaqSi
mimzidveli da wyalwaRebuli skolebis warmoqmnaze?; am magaliTebis
monacemebi warmodgenilia 10. 2 da 10. 3. CanarTebSi
cxadia,

rom

aseTi

monacemebis

politikuri

sensitiuroba

da

mniSvnelovneba ganuzomelia da gviCvenebs, Tu rogor SeiZleba kvleva


uSualod

CaerTos

politikasa

da

mis

efeqtebSi.

parsonsi

da

misi

kolegebi (1996) ganaTlebis sferoSi kvlevis am mimarTulebis martiv da


srulad

referirebul

SemTxvevebis
gamocdaze

Seswavlas,
naCenebi

Sesavals

gvTavazoben.

rogoricaa

Sedegebi,

skolis

skolis

isini

gvirCeven

dafarvis

dafarvis

iseTi

arealebi

arealebis

da

xelaxali

gadanawileba da dafarvaSi gadaadgilebebis paternebi.


geografiuli

sainformacio

sistemebis

(GIS)

Sesaxeb

internetSi

informaciis mosaZieblad SegiZliaT ramdenime vebgverds gaecnoT, Tu


saZiebo sistemaSi CawerT _ ganaTlebis sferoSi kvleva geografiuli
sainformacio

sistemebi

misamarTebze ewvioT :

an

qvemoT

CamoTvlil

vebgverdebs

Semdeg

591

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

A skolis moswavleebi, B skolis moswavleebi, A da B skolis moswavleebi

dafarvis zonis sazRvrebi, 100 metriani buferuli zona


wyaro:LParsons et al. 1996

592

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

http://www.geo.ed.ac.uk/home/giswww.html

(geografiuli

sainformacio

sistemebis (GIS) World Wide Web resursebis CamonaTvali);


http://www.tec.army.mil/gis/

dakavSirebul

(ganaTlebasTan

bmulebsac

moicavs);
http://www.census.gov/geo/www/gis_gateway.html

(geografiuli

sainformacio

sistemebis Sesaxeb resursebi aSS-is mosaxleobis aRweris biurodan);


http://www.geo.uni.bonn.de/members/haack/gisinfo.html

(evropuli

bmulebis

serveri);
http://unr.edu/homepage/daved/gislinks.html

(geografiuli

sistemebis Sesaxeb resursebi internetSi).

sainformacio

593

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

11 SemTxvevis Seswavla
ra aris SemTxvevis Seswavla?
SemTxvevis Seswavla aris konkretuli magaliTi, romelic xSirad
ufro zogadi principis sailustraciodaa mowodebuli (Nisbet and Watt 1984:
72). es aris konkretuli magaliTis moqmedebaSi Seswavla (Adelman et al.
1980) (ixileT http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 11, faili
11. 1. ppt). erTi SemTxveva SemosazRvruli sistemaa, magaliTad, bavSvi,
jgufi, klasi, skola, Temi. is realur garemoSi, realuri adamianebis
unikalur magaliTs iZleva, romelic mkiTxvels ideebisa da mosazrebebis
ukeT

gagebis

principebis

saSualebas
ubralod

aZlevs,

miwodeba.

vidre

abstraqtuli

faqtobrivad,

Teoriebis

SemTxvevis

an

Seswavlis

saSualebiT mkiTxvelma SeiZleba gaigos, rogor ergeba erTmaneTs ideebi


da abstraqtuli principebi (Watt 1984: 72 3). SemTxvevis Seswavlas iseT
situaciebSi

SeuZlia

wvdoma,

romlebic

yovelTvis

ar

eqvemdebareba

raodenobriv analizs. rogorc robsoni (2002: 183) SeniSnavs, SemTxvevis


Seswavla axdens analitur da ara _ statistikur ganzogadebas, anu, misi
gamoyenebiT

iqmneba

Teoria,

romelic

mkvlevrebs

sxva

msgavsi

SemTxvevebis, fenomenebis an situaciebis gagebaSi gauwevs daxmarebas.


SemTxvevis SeswavlaSi SesaZlebelia mizezisa da Sedegis dadgena.
faqtobrivad, misi erT-erTi Zlieri mxarea Sedegebze realur konteqstSi
dakvirveba

da

aRiareba.

xolo

konteqsti,

rogorc

mizezebis,

ise

Sedegebis mZlavri determinantia. rogorc nisbeti da vati (1984: 78)


aRniSnavens,
sturmeni

mTliani

(Sturman

gacilebiT

1999:

103)

metia,

amtkicebs,

vidre
rom

misi

nawilebis

SemTxvevis

jami.

Seswavlis

gamorCeuli maxasiaTebeli isaa, rom adamianTa sistemebi mTlianobiT, anu


integrirebulobiT

xasiaTdebian,

niSnebis

Tavisufal

kavSirs

ar

warmoadgenen da es mTlianoba siRrmiseul Seswavlas saWiroebs. garda


amisa, konteqstebi unikaluri da danamikuria, Sesabamisad, SemTxvevis
Seswavla

movlenebis

rTuli

dinamikuri

da

ganviTarebadi

594

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

urTierTqmedebebis,
unikalur,

adamianTa

ganumeorebel

urTierTobebisa

magaliTs

kidec

da

sxva

ikvlevs

faqtorebis

da

kidec

warmoadgens. hiCkoki da hagisi (1995: 316) gamoTqvamen mosazrebas, rom


SemTxvevis Seswavla naklebad gamoirCeva im meTodologiebiT, romelsac
is iyenebs, samagierod, metad gamoirCeva

kvlevis subieqtiT/obieqtiT

(Tumca, rogorc qvemoT mivuTiTebT, xSiria SemTxvevis Seswavlisa da


interpretaciuli meTodologiebis Tanxvedra). hiCkoki da hagisi (1995:
322), aseve, Tvlian, rom SemTxvevis Seswavlis midgoma gansakuTrebiT
Rirebulia,
movlenebs.

rodesac
maT

mkvlevari

miaCniaT

(gv.

naklebad

317),

rom

akontrolebs

SemTxvevis

mimdinare

Seswavla

Semdegi

niSnebiT gamoirCeva:

dainteresebulia

SemTxvevasTan

dakavSirebuli

movlenebis

mravalferovani da xatovani aRweriT;

qronologiurad mogviTxrobs SemTxvevasTan dakavSirebuli movlenebis


Sesaxeb;

Serwymulad gadmoscems movlenebis aRwerasa da analizis;

yuradRebas amaxvilebs calkeul aqtorebze, an aqtorTa jgufebze da


movlenebis maTeuli aRqmis gagebas cdilobs;

gamokveTs SemTxvevasTan dakavSirebul konkretul movlenebs;

mkvlevari mTlianad CarTulia SemTxvevaSi;

angariSis werisas SemTxvevis mravalferovnebis, simdidris gadmocemas


cdiloben.
SemTxvevis Seswavla xorciledeba droiT, geografiul, organizaciul,

instituciur da sxva konteqstebSi, romelic mis irgvliv sazRvrebis


dawesebis

saSualebas

iZleva.

maTi

gansazRvra

SesaZlebelia

maTSi

CarTuli adamianebisa da jgufebis maxasiaTeblebze miTiTebiT da, aseve,


monawileTa rolebisa da funqciebis meSveobiT (Hitchcock and Hughes 1995:
319) (ixileT http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 11, faili 11.
2. ppt).

595

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

SemTxvevis Seswavlas:

eqneba drois maxasiaTeblebi, romlebic misi bunebis gansazRvraSi


dagvexmareba;

aqvs geografiuli parametrebi, romlebic misi gansazRvris saSualebas


gvaZlevs;

eqneba sazRvrebi, romelic misi gansazRvris saSualebas mogvcems;

ganvsazRvravT

individiT,

romelic

drois

konkretul

momentSi

konkretul konteqstSi imyofeba;

ganvsazRvravT jgufis maxasiaTeblebiT;

ganvsazRvravT roliT an funqciiT;

SeiZleba

forma

misces

organizaciulma

an

instituciurma

garemoebebma.
SemTxvevis
mocemul

Seswavla

situaciaSi

cdilobs

yofna,

aRweros,

rogoria

rogoria

axlodan

danaxuli

konkretul
realoba,

vrclad gadmogvces (Girtz 1973b) monawileebis konkretul situaciasTan


dakavSirebuli
SemTxvevaze

an

realuri

gamocdileba,

fenomenze

missave

azrebi

realur

da

grZnobebi.

konteqstSi

masSi

dakvirveba

moiazreba da, Cveulebriv, mravalgvari monacemi gamoiyeneba (Robson 2002:


178). es aris aRweriTi da detaluri meTodi, romelsac viwro fokusi
aqvs da subieqturi da obieqturi monacemebis kombinirebas axdens (Dyer
1995: 48 9). SemTxvevis SeswavlaSi mniSvnelovania, rom movlenebi da
situaciebi Tavad laparakobdnen sakuTari Tavis Sesaxeb da ar xdeba
maTi intensiuri interpretacia da Sefaseba. am TvalsazrisiT, SemTxvevis
Seswavla sateleviozio dokumentalistikas uaxlovdeba.
es ar niSnavs imas, rom SemTxvevis Seswavla arasistemuri, an mxolod
ilustraciulia. misTvis monacemebi sistematurad da skurpulozurad
grovdeba. nisbeti da vati (1984: 91) SemTxvevis SeswavliT dakavebul
mkvlevrebs gansakuTrebiT urCeven, rom eridon:

596

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Jurnalistobas: SemTxvevis yvelaze TvalSisacemi niSnebis amorCevas


da

Sedegad

mTeli

suraTis

darRvevas

SedarebiT

sensaciuri

aspeqtebis gamokveTis fasad;

SerCeviT
mxolod

mowodebas:
erTi

konkretuli

mtkicebulebis

daskvnis

arCeva

da

zurgis

amiT

gamamagrebeli

mTliani

SemTxvevis

mcdarad interpretireba;

gamartivebul stils: dabali donis da banaluri ilustraciebis


doneze daSveba, rac Sorsaa siRrmiseuli, skurpulozuri analizisgan.
aq SeiZleba gavixsenoT steikis (Stake 1978) ironiuli komentari, rom
Cveni albomebi savsea msxvili kadrebiTa da kidev msxvili kadrebiT
_ amiT imis Tqma unda, rom
tendenciurobiT,

zogierTi SemTxvevis Seswavla gamoirCeva

azviadebs

detalebs

da

amiT

azaralebs

erTian

suraTs;

pompezurobas:

elementaruli

donis

monacemebze

dayrdnobiT

an

enawylianobiT dasrulebuli Teoriebis gamoyvanis an formulirebis


mcdeloba;

sirbiles: respondentis mosazrebebis upirobod, kiTxvis dausmelad


miReba

an

SemTxvevis

Seswavlis

mxolod

im

aspeqtebis

amorCeva,

romlebsac adamianebi daeTanxmebian da ara im aspeqtebisa, romelTac


isini SeiZleba ar daeTanxmon.
SemTxvevis

Seswavlaze

mosazrebebis

gamoTqma,

mecnierebaTa

sxva

dayrdnobiT

magram,

formebis

kvlevis

msgavsad,

SesaZlebelia
da

am

Teoriuli

adamianis

Semswavleli

mosazrebebs

TvalsaCino

empiriuli sabuTebi unda amyarebdes. amisaTvis SemTxvevis SeswavlaSi


ganzogadebis

sakiTxis

garkvevaa

saWiro.

ganzogadebam

SeiZleba

sxavadasxva forma miiRos, magaliTad:

erTi konkretuli magaliTidan im SemTxvevebis klasze, romelsac es


magaliTi warmoadgens (magaliTad, skola, sadac mxolod erTi sqesis

597

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

bavSvebi swavloben, SeiZleba SemTxvevis Seswavlis magaliTi iyos,


romelSic sxva aseTive skolebis mniSvnelovani Tvisebebi ikveTeba);

erTi

calkeuli

SemTxvevis

maxasiaTeblebidan

klasebis

erTobliobaze, romelTac aseTive maxasiaTeblebi aqvT;

SemTxvevis

erTi

calkeuli

maxasiaTeblidan

srul

SemTxvevis

maxasiaTeblebze.
saimoni (1996) amtkicebs, rom SemTxvevis Seswavlisas eqvsi paradoqsi
unda iqnas ganxiluli. man unda:

uari Tqvas diqotomiaze subieqturi-obieqturi da yvela monawile


Tanasworad ganixilos;

dainaxos da aRiaros is wvlili, romelic ganaTlebis xedvis axal


formebSi realurad kreatulma gamocdilebam SeiZleba Seitanos;

xedvis

gansxvavebuli

gzebi

codnis

miRebis

axal

saSualebebad

miiCnios;

SeZlos SemoqmedTan miaxloveba;

gaiTavisuflos goneba tradiciuli analizisgan;

miiRos

es

paradoqsebi

da

adamianebisadmi

interesebi

yvela

sxva

interesze win daayenos.


SemTxvevis Seswavlis ramdenime tipi arsebobs. ini (Yin 1984) Sedegebis
mixedviT sam aseT tips ganasxvavebs: ZiebiTi (rogorc piloturi kvleva
sxva

kvlevebisTvis,

angariSebi)
Seswavla,

da

an

axsniTi

rogorc

kvlevis

kiTxvebisaTvis),

(Teoriebis

piloturi

Semowmeba).

kvleva,

aRweriTi

(TxrobiTi

ZiebiTi

SemTxvevis

SeiZleba

im

hipoTezebis

CamoyalibebisTvis iqnas gamoyenebuli, romlebic ufro farTomasStabiani


gamokiTxvebiT,

eqsperimentebiT,

an

sxva

formis

kvleviT

mowmdeba.

adelmani da misi kolegebi (1980) gvafrTxileben, rom mxolod SemTxvevis


Seswavla ar unda gamoviyenoT sxva kvlevis, magaliTad, eqsperimentis an
gamokiTxvis winaswar kvlevad, Tumca, SemTxvevis Seswavla TavisTavad

598

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

aris

kvlevis

mniSvnelovani

da

legitimuri

meTodi

(ixileT

http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 11, faili 11. 3. ppt).


inis klasifikacia Tanxvdeba meriamis (Merriam 1988) klasifikacias,
romelic, aseve, sam tips ganasxvavebs: aRweriTi (TxrobiTi/naratiuli
angariSebi),

interpretaciuli

(sawyisi

daSvebebis

Semowmebis

mizniT

induqciuri gziT konceptualuri kategoriebis SemuSaveba) da SefasebiTi


(axsna da Sefaseba). meriami (1988) SemTxvevis Seswavlis oTx ZiriTad
sferos

an

saxeobasac

gamoyofs:

eTnografiuli,

istoriuli,

fsiqologiuri da sociologiuri. exmianeba ra stenhauzs (Stenhouse 1985)


strumeni (1999: 107)
eTnografiuli

SemTxvevis

SemTxvevis

Seswavlis

Seswavla

oTx

erTi

saxeobas

calkeuli

ganasxvavebs:
siRrmiseuli

kvleva; praqtikuli kvlevis SemTxvevis Seswavla; SefasebiTi SemTxvevis


Seswavla;

SemTxvevis

Seswavla

ganaTlebis

sferoSi.

steiki

(1994)

SemTxvevis Seswavlis sam ZiriTad tips asaxelebs: Sinagani SemTxvevis


Seswavla

(kvlevebi,

xorcieldeba);
SemTxvevis

romlebic

instrumentuli

kvleva

mocemul

konkretuli
SemTxvevis

sakiTxSi

an

SemTxvevis

gasagebad

Seswavla

(konkretuli

TeoriaSi

gasarkvevad);

koleqtiuri SemTxvevis Seswavla (individebis jgufis Seswavla, romelic


ufro sruli suraTis danaxvas emsaxureba). vinaidan SemTxvevis Seswavla
dawvrilebiT
naklebad

detalebs

detalizebuli

iZleva,
_

misi

xSirad

gamoyeneba

SesaZlebelia

msxvilmasStabiani

sxva,

kvlevebis

damxmare meTodad. am TvalsazrisiT, SemTxvevis Seswavlis masalebma


makropolitikuri gadawyvetilebebis miRebis procesis, Serwymis Teoriisa
da praqtikis Sesaxeb adamianis faqtoris Semcveli mZlavri monacemebi
SeiZleba mogvces. amis magaliTebs Semdegi Sromebi warmoadgenen: Ball
(1990), Bowe et al. (1992) da Ball (1994a). orive specifikur skolebze samTavrobo
politikis zemoqmedeba.
robsons (2002: 181 2) miaCnia, rom SeiZleba gamoiyos individualuri
SemTxvevis Seswavla, individualuri SemTxvevis Seswavlebis erToblioba,
socialuri jgufis Seswavla, organizaciebisa da institutebis Seswavla,

599

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

movlenebis, rolebisa da urTierTobebis Seswavla. misi mtkicebiT, es


yvelaferi
damatebiT

SemTxvevis

Seswavlis

ganasxvavebs

meTodSi

kritikuli

aisaxeba.

SemTxvevis

robsoni

(2002)

Seswavlasa

da

eqstremaluri an unikaluri SemTxvevis Seswavlas. misi TqmiT, kritikuli


SemTxvevis Seswavlaa:
roca Tqveni Teoriuli gagebiT arsebobs naTeli, erTmniSvnelovanad
gansxazRvruli da aratrivialuri garemoebebi, sadac mosalodnel Sedegebs
waawydebiT. iseTi SemTxvevis povnas, romelic Tanxvdeba da aCvenebs imas, rac
ukve

nawinaswarmetyvelebi

iyo,

codnisTvisa

da

wvdomisTvis

qmediTi

daxmarebis gaweva SeuZlia.


(Robson 2002: 182)

kritikuli SemTxvevis Seswavlas SegviZlia davamatoT, rom sakvlev


sakiTxs

SeiZleba

ufro

srulad

an

ufro

gamokveTilad

hqondes

mkvlevrisTvis saintereso yvela, an TiTqmis yvela maxasiaTebeli an


niSani,

vidre

SemSleli

normalur

qcevis

SemTxvevis

viTarebaSi,
Seswavla

magaliTad,
SeiZleba

studentis

xelis

Zalian xelSemSlel

klasSi mimdinareobdes, sadac Zalze problemuri bavSvebi swavloben da


ara _ iseT klasSi, sadac arc ise SesamCnevia aseTi problema.
amis sapirispirod, robsoni (2002: 182) amtkicebs, rom eqstremaluri da
unikaluri SemTxveva SeiZleba Rirebul sacdel stends iZleodes. is
ambobs, rom eqstremalur SemTxvevebSi Sedis situacia, romelic Tu aq
muSaobs, yvelgan imuSavebs, an garemoebebis idealuri nakrebis arCeva,
romelSic farTo auditoriis winaSe wardgenamde axali midgomis an
proeqtis gamocdam SeiZleba misi muSaobis Sesaxeb ufro meti da sruli
codna mogvitanos (magaliTad, kvleva da ganviTarebis modeli).
SemTxvevis Seswavlas ramdenime cnobili Zlieri da susti mxare aqvs,
romlebic Sejamebulia 11. 1 CanarTSi (Adelman et al. 1984) da 11. 2 (Nisbet and
Watt 1984) (ixileT http://www.routledge.com/textbooks/9780425368780 _ Tavi 11,
faili 11. 4. ppt).

600

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

CanarTi 11. 1
SemTxvevis Seswavlis SesaZlo upiratesobebi

paradoqsulia,

magram

SemTxvevis

Seswavlis

monacemebi

Zlieria

realobaSi, samagierod _ Znelad dasalagebelia. amis sapirispirod, sxva


kvlevis monacemebi xSirad sustia realobaSi, magram swrafad SeiZleba
maTi mowesrigeba. realobaSi aseTi siZliere modis iqidan, rom SemTxvevis
Seswavla myarad dgas miwaze, Tanxvdeba mkiTxvelis gamocdilebas da
amiT, ganzogadebis bunebriv safuZvels uzrunvelyofs.

SemTxvevis

Seswavla

ganzogadebis

konkretuli

saSualebas

SemTxvevis

iZleva.

misi

an

ucnauri

SemTxvevidan
siZliere

klasze

SemTxvevis,

rogorc aseTis, niuansebisadmi da kompleqsurobisadmi yuradRebaSi Zevs.

SemTxvevis Seswavla aRiarebs socialuri WeSmaritebebis kompleqsurobasa


da

CarTulobas.

socialuri

situaciebis

gulmodgine

ganxilviT

SemTxvevis Seswavlas SeuZlia monawileTa mosazrebebs Soris arsebuli


konfliqtebis, an gansvlebis gasaocrad da mniSvnelovnad warmodgena.
saukeTeso

SemTxvevis

Seswavlas

alternatiuli

interpretaciebisTvis

garkveuli mxardaWeris SeTavazeba xelewifeba.

SemTxvevis

Seswavlas,

rogorc

arqivis Seqmna. es arqivi

produqts,

SeuZlia

aRweriTi

masalis

sakmaod mravalferovani iqneba imisaTvis, rom

Semdgom xelaxali interpretacia gaxdes SesaZlebeli. saganmanaTleblo


miznebisa da garemo pirobebis mravalferovnebisa da kompleqsurobis
pirobebSi

mkvlevrebisTvis

da

momxmareblebisTvis

aSkarad

ufro

Rirebulia Cveni wyarosgan gansxvavebuli wyaros qona.

SemTxvevis

Seswavla

mniSvnelovani
miRebuli
dainergos

moqmedebisken

wvliliT

axali

codna

Sedis

ukukavSirisTvis

da

moqmedebis

SeiZleba

TanamSromlebis

gadadgmuli

an

pirdapir

nabijia.

Tavisi

samyaroSi.

misi

wyalobiT

aixsnas

da

praqtikaSi

TviT-ganviTarebisaTvis,

formirebadi

is

SefasebisTvis,

institutebSi

aseve,

ganaTlebis

politikis dagegmvaSi iqnas gamoyenebuli.

SemTxvevis Seswavla kvlevis an Sefasebis masalas sazogadoebas misTvis


ufro xelmisawvdomi saxiT awvdis, vidre kvlevis angariSis sxva formebi,
miuxedavad imisa, rom am
sametyvelo

ena,

Rirsebas mas moculoba aniWebs. prezentaciis

tradiciuli

kvlevis

angariSis

enasTan

SedarebiT

601

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


nakleb ezoTerulia, nakleb saidumloebiT moculi da specializebul
interpretaciaze damokidebuli. SemTxvevis Seswavla SeiZleba ramdenime
auditoriisTvis

iyos

gankuTvnili.

masSi

Semcirebulia

mkiTxvelis

damokidebuleba gamouTqmel implicitur daSvebebze da xelmisawvdoms


xdis

Tavad

kvlevis

process.

maSasadame,

SemTxvevis

Seswavlas

gadawyvetilebis miRebis procesis (da Tavad codnis) demokratizaciaSi


SeuZlia wvlilis Setana. saukeTeso SemTxvevaSi, is mkiTxvels kvlevis
praqtikuli gamoyenebis Sesaxeb msjelobis SesaZleblobas utovebs.

wyaro: adaptirebulia Adelman et al. 1980

CanarTi 11. 2.
SemTxvevis Seswavlis Zlieri da susti mxareebi

Zlieri mxareebi
Sedegebi gacilebiT advilad esmis farTo auditorias (araakademiuri
sferos

warmomadgenlebis

CaTvliT),

vinaidan

isini

xSirad

yoveldRiuri, araprofesiuli sametyvelo eniT aris mocemuli;


imTaviTve gasagebia; is sakuTari Tavis Sesaxeb Tavad metyvelebs;
unikalur maxasiaTeblebs afiqsirebs, romlebic winaaRmdeg SemTxvevaSi
daikargeboda

didi

moculobis

mqone

monacemebSi

(magaliTad,

gamokiTxvebSi). es unikaluri Tvisebebi SeiZleba situaciis gagebis


gasaRebi iyos. Zlieria realobaSi;
iZleva sxva msgavs situaciebSi da SemTxvevebSi wvdomis saSualebas da
amiT sxva msgavsi SemTxvevebis interpretacias exmareba;
misi

Catareba

calkeul

mkvlevars

SeuZlia.

ar

aris

aucilebeli

kvleviTi jgufis yola;


SeiZleba

moulodnel

movlenebsa

da

arakontrolirebad

cvladebs

moicavdes da moazrebdes;

sisusteebi
SeiZleba ver moxerxdes Sedegebis ganzogadeba im SemTxvevebis garda,
roca sxva mkiTxvelebi/mkvlevrebi maTi gamoyenebis gzebs xedaven.
ar aris ioli maTi gadamowmeba, Sesabamisad, SeiZleba seleqciuri,
mikerZoebuli, piradi da subieqturi iyos.

602

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


refleqsiurobis
mcdelobebis

sakiTxis
miuxedavad,

mosagvareblad
damkvirveblis

ganxorcilebuli
mikerZoebulobiskenaa

midrekili.

wyaro: Nisnet and Watt 1984

Sagnesis da misi kolegebis (Shaughness et al. 2003: 290 9)


SemTxvevis

Seswavla

xSirad

moklebulia

Zlier

mosazrebiT,

kontrols,

Carevebi

iSviaTad eqvemdebareba sistematur kontrols da garegani cvladebis


kontrolic umniSvneloa. isini amtkiceben, rom es arTulebs SemTxvevis
Seswavlis

safuZvelze

mizez-Sedegobriv

mimarTebebze

daskvnebis

gakeTebas da zogierTi SemTxvevis Seswavla mikerZoebulobis risksac


Seicavs, radgan Terapevti erTdroulad monawilecaa da damkvirvebelic
da, rogorc damkvirvebelma, SeiZleba gaazviados an daakninos SemTxveva.
maT, aseve, miaCniaT, rom SemTxvevis Seswavla SeiZleba impresionistuli,
subieqturi

iyos

mikerZoebuli

da

(monawilis

gamovides.

garda

an

damkvirveblis)

amisa,

isini

TviTangariSi

amtkiceben,

rom

mikerZoebuloba SeiZleba maSin iqces problemad, Tu SemTxvevis Seswavla


individis mexsierebas eyrdnoba.
daieri (Dyer 1995: 50 2) SeniSnavs, rom SemTxvevis Seswavlis kiTxvisas
unda gvaxsovdes, rom SerCevis procesma ukve Caiara da mxolod avtorma
icis,

Tu

ra

faqtobrivad,

SeirCa

da

ra

gamoiricxa

da

ra

kriteriumebiT.

Tavad monawileebma SeiZleba arc icodnen, rogori SerCeva

ganxorcielda. daieris (1995: 48 9)

dakvirvebiT,

SemTxvevis Seswavla

aerTianebs codnasa da daskvnas da xSirad Znelia am oris erTmaneTisgan


gamijvna. mkvlevarma kargad unda gamokveTos, am ori maxasiaTeblidan
romelzea SemTxvevis Seswavlis monacemebi.
zemoT ganxorcielebuli analizidan cxadia, rom SemTxvevis Seswavla
xSirad

kvlevis

interpretaciul

tradicias

mihyveba

situaciis

monawilis TvaliT xedvas da ara _ raodenobriv paradigmas, Tumca,


aucilebeli ar aris, rom es yovelTvis ase iyos. interpretaciuli
paradigmisadmi

simpaTiis

gamo

SemTxvevis

Seswavla

xSirad

xdeba

603

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

kritikis obieqti. magaliTad, smiTi (1991: 375) amtkicebs, rom SemTxvevis


Seswavla

codnis

mopovebis

ara

marto

logikurad

yvelaze

susti

meTodia, aramed individualuri SemTxvevebis, karierebisa da Temebis


Seswavla

warsulis

sakiTxicaa.

amitom,

maTi

modelebi

da

kanonebi

istoriuli kvlevis fokuss unda warmoadgendnen.


es

crurwmena

da

ideologiaa

da

ara

kritika,

magram

respeqtabelobisa da legitimurobis problemaze mianiSnebs, romelic


SemTxvevis Seswavlam garkveul akademiur wreebSi unda moipovos. kvlevis
sxva meTodebis msgavsad, SemTxvevis Seswavlam sandooba da validoba
unda warmoaCinos. situaciebis unikalobis pirobebSi es SeiZleba rTuli
iyos,

imTaviTve

SeZlos

ar Tanxvdebodes sxva SemTxvevis Seswavlas, an ver

pozitivisturi

TvalsazrisiT

sandoobis

demonstrireba.

miuxedavad imisa, rom SemTxvevis Sesawavla ar xasiaTdeba sandoobis am


formiT,

am

meTodis

gamoyenebisas

mainc

Cndeba

iseTi

mniSvnelovani

pasuxgasacemi kiTxvebi rogoricaa, magaliTad (Adelman et al. 1980; Nisbet and


Watt

1984;

Hitchcock

and

Hughes

1995)

(ixileT

http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 11, faili 11. 5. ppt):

zustad ra aris SemTxveva?

rogor xdeba SemTxvevebis identificireba da arCeva?

ra saxis SemTxvevis SeswavlasTan gvaqvs saqme (ra mizani aqvs mas)?

ra aris sando mtkicebuleba?

ra aris obieqturi mtkicebuleba?

ras niSnavs saTanado SerCevis procesi didi raodenobiT miRebuli


monacemebidan saboloo monacemebis amorCevisTvis?

rogoria samarTliani, sruli da skurpulozuri angariSi?

ra viTarebaSia gamarTlebuli gamonaklisi SemTxvevis (an kritikuli


movlenis _ ixileT dakvirvebis ganxilva, Tavi 18) aReba?

rogori SerCevaa yvelaze Sesatyvisi?

ramdenad saWiroa triangulacia da rogor moxdeba es?

604

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

validaciis ra procesebi xorcieldeba SemTxvevis SeswavlaSi?

rogor

SevinarCunoT

balansi

unikalobasa

da

ganzogadebadobas

Soris?

ra formis werilobiTi angariSi Seesatyviseba SemTxvevis Seswavlas


yvelaze metad?

ra eTikuri sakiTxebi dgeba SemTxvevis Seswavlisas?


SemTxvevis SeswavliT kvlevis ZiriTadi sakiTxi informaciis SerCevaa.

miuxedavad imisa, rom xSirad sasargebloa tipuri, reprezentaciuli


xdomilobebis

Cawera,

mkvlevrs

yovelTvis

ar

sWirdeba

reprezentaciulobis kriteriumis dakmayofileba. SeiZleba iseTi iSviaTi,


arareprezentaciuli, magram kritikuli SemTxvevebi an movlenebi moxdes,
romlebsac arsebiTi mniSvneloba aqvT SemTxvevis gasagebad. magaliTad,
subieqtma konkretuli qceva SeiZleba mxolod erTxel ganaxorcielos,
magram Zalian mniSvnelovania, rom is qceva marto imitom ar gamoiricxos
da gadaixazos, rom mxolod erTxel moxda. zogjer SeiZleba erTeuli
movlenebi

moxdes,

romlebsac

pirovnebis,

an

situaciis

gagebaSi

uzarmazari sinaTle SeaqvT (ixileT kritikuli SemTxvevebis ganxilva,


Tavi 18). is situaciis gagebis gasaRebi SeiZleba iyos (Flanagan 1949).
magaliTad, fsiqologiuri SemTxvevis Seswavla bavSvze Zaladobis
erT konkretul magaliTze SeiZleba ganxorcieldes, romelic mozrdili
adamianis

cxovrebis

adreul

periodSi

moxda,

magram

misi

gavlena

imdenad didi iyo, rom am mozrdilis gagebis sayrdeni wertilia. bavSvma


SeiZleba erTaderTi komentari gaakeTos, romelic srul frustraciaze
da maswavleblis SiSze miuTiTebdes da is imdenad mniSnvelovania, rom
ar unda darCes yuradRebis miRma. vinaidan ar ainteresebs xdomilobebis
sixSireebi, SemTxvevis SeswavlaSi raodenoba SeiZleba Tvisebriobam da
intensivobam Caanacvlon da erTmaneTisgan qcevis mniSvnelovani cota da

umniSnvelo bevri SemTxveva gamijnon. swored mniSvnelovnebaa da ara _


sixSire

SemTxvevis Seswavlis ZiriTadi maxasiaTebeli, rac mkvlevars

situaciebisa da adamianebis realuri dinamikis wvdomas sTavazobs.

605

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

SemTxvevis Seswavlis saxeebis magaliTebi


im

eqsperimentatorisgan

manipulirebs
gamokiTxvis

maTi
im

gansxvavebiT,

mizezobrivi

avtorisgan

romelic

mniSvnelovnebis

gansxvavebiT,

cvladebiT

dasadgenad,

anda

adamianTa

did,

romelic

reprezentaciul SerCevebs standartizebul kiTxvebs usvams, SemTxvevis


SeswavliT dakavebuli mkvlevari,

rogorc wesi, calkeuli erTeulis

maxasiaTeblebs akvirdeba, iqneba es bavSvi, jgufi, klasi, skola Tu Temi.


aseTi dakvirvebis mizani im mravalgvari fenomenebis Rrmad wvdoma da
intensiurad gaanalizebaa, romlebic Sesaswavli erTeulis cxovrebis
cikls

qmnian

(im

populaciis

Sesaxeb

ganzogadebis

SesaZleblobiT,

romelsac es erTeuli miekuTvneba).


mkvlevarTa

statistikur-eqsperimentuli

paradigmisadmi

antipaTiam

SemTxvevis Seswavlis kvlevaSi bumi gamoiwvia. damnaSaveTa (Patrick 1973),


garicxulTa (Parker 1974), narkotikebis momxmarebelTa (Young 1971) da
skolebis (King 1979) kvlevebi Tanamedrove socialur mecnierebasa da
ganaTlebis sferoSi kvlevaSi SemTxvevis Seswavlis farTod gamoyenebaze
mowmoben.

aseTi

farTo

gamoyeneba

orivenairi

raodenobrivi

da

Tvisebrivi _ monacemebis Segrovebisa da gaanalizebis mravalferovani


teqnikebis farTo diapazoniT xasiaTdeba. ra problemac ar unda iyos da
rogori midgomac ar unda iyos arCeuli, SemTxvevis SeswavlaSi mainc
dakvirvebis meTodi figurirebs.
11.

CanarTSi

warmodgenilia

dakvirvebis

gamoyenebiT

kvlevis

tipologia, romlis safuZvelzec SevarCieT Cveni eqvsi magaliTi (am


magaliTebis

detaluri

ganxilvisTvis

ixileT

wignis

Tanmxlebi

vebgverdi: http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 11, faili 11. 1.


ppt).
akeris kvleva (Acker 1990) eTnografiuli angariSia, romelic monawilis
dakvirvebis ramdenime aseulsaaTiani masalebs eyrdnoba, xolo boltonis
(Boulton

1992)

kvleva

piriqiT

ukiduresad

struqturirebul,

aramonawilis dakvirvebas efuZneba, romelic xuTi wlis ganmavlobaSi

606

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

grZeldeboda. uaildisa da misi kolegebis (Wild et al. 1992) kvlevaSi


gamoyenebulia monawilis dakvirveba da Tavisufali struqturis mqone
interviuebi, romlebic Sedegad martivi sixSireebis daTvlas iZleva.
kompiuterebTan gamklavebis blizisa da koheniseul (Blease and Cohen 1990)
kvlevaSi

ukiduresad

gamoyenebuli. maT
mecadineobebSi

struqturirebuli

dakvirvebis

cxrilebia

aramonawile damkvirveblebi, specialurad, saklaso

kompiuteruli

programebis

gamoyenebis

raodenobrivi monacemebis misaRebad awarmoebdnen.

Sesaxeb

zusti

dakvirveba dawyebiTi

klasebis longituduri kvlevis nawili iyo da, Sedegad, moswavleebis


mier kompiuteruli programebis gamoyenebisas individualuri qcevisa da
jgufis urTierTqmedebebis tipuri profilebi miiRes. antonsenis (Antonsen
1988) kvleva moicavda fsiqiatriul ganyofilebaSi myofi erTi bavSvis
fsiqoTerapiis

process

fsiqiatriuli

klinikis

da

iyenebda

xelovnur

arastruqturirebul
garemoSi.

es

dakvirvebas

kvleva

Terapevtis

aradireqtiuli midgomis magaliTia. dabolos, hutonis (Houghton 1991)


kvlevaSi struqturirebuli testebis masalebidan aRebuli monacemebi da
fokusirebuli

interviuebi

gamoiyenes

maTTan,

visac

es

ucxoeli

studenti ekontaqteboda. SemTxvevis Seswavlis dasaxelebuli magaliTebi


erTad kargad warmoaCenen SemTxvevis Seswavlis tipebsa da diapazons
(ixileT http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 11, faili 11.
6.ppt).

607

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

dakvirvebis ori ZiriTadi tipi arsebobs _ monawilis da aramonawilis


dakvirveba.

pirvelis

aqtivobebiT

SemTxvevaSi

damkvirveblebi

Tavad

arian

im

dakavebulni, ris dakvirvebasac apirebdnen. xSirad maTi

safarveli imdenad srulyofilia, rom sxva monawileebiviT, ubralod,


jgufis wevrebi arian. magaliTad, patrikis SemTxvevaSi (1973), romelic
glazgoSi daibada da gaizarda, misi, rogorc mkvlevris, oTxTviani
saqmianoba glazgos bandaSi sruliad SeumCneveli darCa. Tumca, aseTi
sruli

anonimurobis

magaliTad,

miRweva

centraluri

kvlevaSi

sazogadod

muSaobda.

dRis

yovelTvis

liverpulis

iyo

cnobili,

ganmavlobaSi

quCis

SesaZlebeli

mozardebis
rom

RamRamobiT pabebSi siaruliT, parkerma swrafad

aris.

parkeriseul

mkvlevari

yoCebTan

ar

erTad

ase
(1974)

universitetSi
xetialiTa

da

moaxerxa iseTi saerTo

azris Seqmna, rom misi iq yofniT araferi Savdeboda _

yvelaferi rigze

608

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

iyo. misive sityvebiT: mkvlevari msmeli, Sinauri kaci iyo _ sando


adamiani, Tu saqme kanonis darRvevaze gaCumebas Seexeboda.
SeniRbva
skolis

ar

bolo

aris

monawilis

ori

klasis

dakvirvebis

da

muSaobis

aucilebeli
pirveli

winapiroba.

ramdenime

Tvis

ganmavlobaSi, uilisi (Willis 1977) muSaTa klasis warmomadgeneli vaJebis


mcire jgufis intensiur kvlevas awarmoebda. igi skolis

yvela sagnis

mecadineobebs eswreboda ara rogorc maswavlebeli, aramed rogorc


klasis wevri da sakvlevi jgufis wevr TiToeul vaJTan
xani

warmoebaSic

erTad cota

muSaobda

(ixileT

http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 11, faili 11. 7. ppt).


meore

mxriv,

aramonawile

damkvirveblebi

jgufis

aqtivobebisadmi

gulgrilni rCebian da Tavs ikaveben jgufis wevrobisgan, rac arc ise


Zneli

aRmoCnda

patarebis

kingisTvis

klasSi.

aramonawilis

kingi

statusi

(1979)

(1979)

mozrdili

ixsenebs,

bavSvebTan,

damkvirveblisTvis

ramdenad

swargad

myarad

gaarkvia

daimkvidra

ra,

rom

isini

nebismier mozrdils sxva maswavleblad an mis Semcvlelad aRiqvamdnen.


aqedan

gamomdinare,

mizanmimarTulad

mas

SeeZlo

ikavebda

Tavs

socialuri

uSualo

manZilis

interesis

SenarCuneba,

gamoxatvisgan

da

TvalebiT kontaqtsac erideboda.


aramonawile

damkvirveblis

rolis

saukeTeso

ilustraciaa

mdgomareoba, rodesac mkvlevari TavisTvis zis saklaso oTaxis boloSi


da dasakvirvebeli kategoriebis winaswar momzadebuli struqturirebuli
CamonaTvalis

mixedviT,

yovel

sam

wamSi

erTxel,

maswavlebelsa

da

moswavleebs Soris verbaluri urTierTqmedebis kodirebas axdens.


mkvlevris
garemos

gamoyenebuli

tips,

warmodgenilia

dakvirvebis

romelSic
garemo

kvleva

pirobebis

tipi

xSirad

xorcieldeba.
kontinuumi

ukavSirdeba
11.

im

CanarTSi

konsultantis

da

Terapevtis klinikebis xelovnuri garemocvidan (5 da 6 ujredebi)


saskolo klasebis, TanamSromelTa oTaxebisa da saTamaSo moednebis
bunebriv garemocvamde (1 da 2 ujredebi). vinaidan Cveni kontinuumi

609

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

mxolod Tavisufali monaxazia, SegviZlia sainformacio teqnologiebis


auditisa da kompiuteris gamoyenebis kvlevebi (3 da 4 ujredebi) sadRac
SuaSi, xelovnursa da bunebrivs Soris movaTavsoT.
miuxedavad imisa, rom 11. 3 CanarTSi mocemuli SemTxvevis Seswavlis
TiToeuli magaliTi Teoriulad SeiZleba monawilis an aramonawilis
dakvirvebiT ganxorcieldes, faqtorebis mTeli rigi ganapirobebs imas,
rom

konkretuli

tipis

garemoSi

dakvirvebis

erT-erTi

strategia

dominirebdes. beili (1994: 247) xsnis, rom mkvlevars, romelsac faruli


kvlevis warmoeba surs, gauWirdeba, Tu

bunebriv garemoSi monawilesaviT

ar moiqceva, winaaRmdeg SemTxvevaSi, ratom aris is iq? amitom, bevr


bunebriv garemoSi mkvlevari monawilec iqneba. sapirispiro viTarebaa
laboratoriul an xelovnur garemoSi, sadac SeiZleba aramonawilis
dakvirvebis (magaliTad, video CanaweriT) warmoeba.
imis Tqma gvinda, rom maswavleblebis muSaobis arastruqturirebuli,
eTnografiuli angariSi (1 ujredi) skolis bunebriv saswavlo garemoSi
dakvirvebis

yvelaze

tipuri

pirovnebis

Seswavlis

meTodia.

analogiurad,

struqturirebuli

Cvevebisa

saSualebebis

da

gamoyeneba,

rogorc es b-ni Congis (6 ujredi) Seswavlisas moxda, konsultantis


samuSao

kabinetis

xelovnur

garemoSi

kvlevisadmi

gavrcelebuli

midgomaa.

ratom monawilis dakvirveba?


Suci ambobs (Schutz 1962), rom naturalisti mecnieri swavlobs vels,
romelic arafers niSnavs masSi arsebuli molekulebisTvis, atomebisa da
eleqtronebisTvis. amis sapirispirod, Seswavlis sagani im samyaroSi,
romelic

ganaTlebis

adamianebisgan

Sedgeba

sferoSi
da

mas

moRvawe
arsebiTi

mkvlevars

ainteresebs,

mniSvneloba

aqvs

am

adamianebisTvis. samyaro subieqturad aris struqturirebuli da masSi


mcxovrebTaTvis konkretuli mniSvnelobebi aqvs. ganaTlebis sferoSi
moRvawe mkvlevris amocana xSirad saerTo mniSvnelobebis terminebiT im

610

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

saSualebebis

axsna,

romliTac

iqmneba

da

arsebobas

inarCunebs

mowesrigebuli socialuri samyaro. rogor iyenebs mkvlevari dakvirvebis


meqanizmebs am amocanis Sesrulebisas? beili (1994: 243 4) monawilis
dakvirvebis ramdenime ganuyofel upiratesobas asaxelebs:

dakvirvebas upiratesoba eniWeba eqsperimentebTan da gamokiTxvebTan


SedarebiT maSin, rodesac araverbaluri qcevis Sesaxeb unda aikrifos
monacemebi;

dakvirvebisas

mkvlevrebs

mimdinare

qcevis

bunebriv

viTarebaSi

danaxvis da misi TvalsaCino maxasiaTeblebis Caweris SesaZlebloba


aqvT;

vinaidan SemTxvevis Seswavlis dakvirvebebi drois xangrZliv periodSi


mimdinareobs,

mkvlevrebs

urTierTobebis
zogadad,

ufro

gacilebiT

Camoyalibeba
bunebriv

axlo

SeuZliaT

garemoSi,

da

maTTan,

vidre

es

araformaluri

visac

akvirdebian,

eqsperimentebis

da

gamokiTxvebis SemTxvevaSia;

SemTxvevis
monacemebis

Seswavlis

dakvirvebebi

Segrovebis

eqsperimentebSi

da

kiTvebze miRebul

sxva

naklebad

meTodebi.

gamokiTxvebSi,
verbalur

reaqtiulia,

magaliTad,

romlebic

pasuxebzea

vidre

laboratoriul

sturuqturirebul

damokidebuli, swored

monacemebi SeiZleba aRmoCndes mikerZoebuli, romlis

is

Seswavlasac

cdilobs mkvlevri.

dakvirvebis Sedegebis Cawera


TiTqmis

eqvsassaaTiani

dakvirvebis

procesSi

daaxloebiT

naxevari

milioni sityviT ocdaTormeti rveuli gavavse


(King 1979)

dakvirvebis Sedegebis Cawera xSirad afiqrebT gamoucel mkvlevrebs,


romlebic SemTxvevis Seswavlas kideben xels. ramdeni unda Caiweros? ra
formiT

unda

Caiweros?

ra

unda

uqnan

uamrav

Caweril

monacems?

611

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

loflendi

(Lofland 1971)

savele

Canawerebis

warmoebisTvis

ramdenime

sasargeblo rCevas gvTavazobs:

dakvirvebis dasrulebis Semdeg SeZlebisdagvarad swrafad CawereT,


radgan male

jer informaciis mcire nawili

ganmavlobaSi

ki

meti.

drosTan

dagaviwdebaT,

erTad

drois

swrafad

izrdeba

daviwyebulis moculoba;

ivarjiSeT Canawerebis swrafad warmoebaSi da SeeCvieT azrs, rom,


ramdenadac ironiulad

unda mogeCvenoT, savele Canawerebis warmoebam

imdenive dro SeiZleba waiRos, ramdensac realur dakvirvebas uTmobT;

misaRebi meTodia audioCanaweris gakeTebaa da ara _ xeliT Cawera (Tu


amas moaxerxebT), samagierod, wera azrovnebis stimulirebas axdens.

savele
weras,

Canawerebis
radgan

es

kompiuterze
meTodi

akrefva

ufro

gacilebiT

swrafia

da

sjobs

wasakiTxad

xeliT
advili,

gansakuTrebiT maSin, rodesac Canawerebis ramdenime variants akeTebT;

sasurvelia

savele

Canawerebis,

sul

mcire,

ori

aslis

gakeTeba.

originali inaxeba, rogorc Tavdapirveli wyaro, romelsac SegiZliaT


miubrundeT saWiroebis SemTxvevaSi, xolo danarCeni aslebi SegiZliaT
daWraT, gadaalagoT da xelaxla gadaweroT;

Canawerebi imdenad sruli unda iyos, rom ramdenime Tvis Semdegac


SeZlos

mkvlevarma

nebismieri

aRwerili

movlenis

TvalsaCino

da

xatovani suraTis danaxva. es, savaraudod, niSnavs imas, rom mkvlevarma


yoveli erTsaaTiani dakvirvebisTvis, sul mcire, ori gverdi (erTiani
SualediT) mainc unda Caweros.
loflendis (1971) mier rekomendebuli da kingis (1979) da uolkotis
(Wolcott

1973)

gamoyenebuli

mier

TavianT

eTnografiul

rekomendaciebi

angariSebSi

Canawerebis

realurad

warmoebisTvis

arastruqturirebuli dakvirvebis bunebidan momdinareobs. uolkoti (1973)


aRiarebs, rom Canawerebis warmoeba daexmara ukidures mowyenilobasTan
gamklavebaSi, romelic zogjer dausrulebel yoveldRiur Sexvedrebze

612

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

eufleboda, rac skolis direqtoris yoveldRiuri cxovrebis nawils


Seadgens. Tumca, xanxadan movlenebi imdenad swrafad viTardeboda, rom
uolkoti (1973) Zlivs aswrebda Caweras da mxolod zedapirul, naCqarev
Canawerebs akeTebda, romelTac mogvianebiT sruli saxiT werda. erT-erTi
sasargeblo

rCeva,

romelsac

es

gamocdili

eTnografi

gvaZlevs,

namdvilad yuradsaRebia: arasodes ganaaxloT dakvirveba manam, vidre


wina dakvirvebis Canawerebs ar daasrulebT. axals verafers miiRebT, Tu
situaciaSi ubralo damkirvebeli iqnebiT. sanam jer kidev dasaweri gaqvT
erTi vizitiT miRebuli STabeWdilebebi da dakvirvebebi,

azri ara aqvs

klasSi an skolaSi dabrunebas da movlenebis erTi jgufis gavlenis


ufro mogvianebiT momxdari movlenebiT gamowveuli gavleniT gadafarvas.
faqtobrivad,

rodis

unda

problemebidan

erT-erTia,

Caiweros

rac

monacemebi

uolkerma

(1980)

im
gamohyo

praqtikuli
da

11.

4.

CanarTSia warmodgenili.
CanarTi 11. 4.
SemTxvevis Seswavla da arCevis problemebi
SemTxvevis Seswavlis dawyebisas mkvlevris winaSe mdgar problemaTa Soris
aris

arCevis

problema.

qvemoT

mocemuli

kiTxvebi

miuTiTebs

zogierT

im

dabrkolebaze, romelic mkvlevars SeiZleba am TvalsazrisiT Sexvdes:

rogor

unda

mixvideT

sawyisi

ideidan

samuSao

formatamde

(ideidan

konkretul, gamoyenebad monacemebamde)?

ras kargavT procesSi?

Sedegad ra arasasurveli problemebi giCndebaT?

rogor ipoviT Tqveni saqemisaTvis saukeTeso mdebareobis adgils?

rogor aRmoaCenT, daadgenT da miudgebiT ZiriTad informantebs?

is, Tu rogor xedaven isini, qmnis konteqsts, romelSic Tven xedavT maT.
rogor SegiZliaT aseT socialur sirTulesTan gamklaveba?

rogor CaiwerT mtkicebulebebs? rodis? ramdens?

rogor SeinaxavT da daaxarisxebTYmaT?

ra dros dauTmobT imaze fiqrsa da refleqcias, Tu ras akeTebT?

613

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

ra momentSi gaumJRavnebT Tqvens subieqts, ras akeTebT?

pirveli vin naxavs angariSs?

wyaro: adaptirebulia Walker 1980

SemTxvevis Seswavlis dagegmva


SemTxvevis Seswavlis dagegmvisas mkvlevrisTvis sasargeblo iqneba
ramdenime

sakiTxis

ganxilva

(magaliTad,

Adelman et al. 1980)

(ixileT

http://www.routledge.com/textbooks/9780425368670 _ Tavi 11, faili 11. 8. ppt):

SemTxvevis

konkretul

monawileebis

garemo

SesaZlo

dakargva,

pirobebSi
rac

Sedis:

Tan

sdevs

konkretuli
monawileobas;

monacemebis kuTvnilebis da gacemis Sesaxeb SeTanxmeba;

kvlevis warmoebaSi Sedis: pirveladi da meoradi wyaroebis gamoyeneba;


monacemebis Semowmebis SesaZlebloba; triangulacia (kolegebis mier
Sedegebis

ganxilvis,

respondentebis

refleqsurobis

CaTvliT);

monacemebis

interpretaciuli

paradigmis

farglebSi

mier

validaciisa

Segrovebis
_

SemTxvevis

da

meTodebi
Seswavla

monacemebis Segrovebis garkveuli meTodebisken ixreba, rogoricaa,


magaliTad,
interviuebi,

naxevrad

struqturirebuli

TxrobiTi

formiT

da

arastruqturirebuli

warmodgenili

angariSebi

da

dokumentebi, dRiurebi, aseve, SesaZlebelia testebi da ara _ sxva


meTodebi, magaliTad, gamokiTxvebi da eqsperimentebi. nisbeti da uati
(1984) gamoTqvamen mosazrebas, rom interviuebis gamoyenebisas SeiZleba
Wkvianuri iyos ufro asakovani adamianebis mogvianebiT interviuireba
da ara

dasawyisSive. diskusiis dro maqsimalurad sasargeblod rom

gamoiyenoT,

mkvlevari intervius Catarebamde ukve situaciis saerTo

suraTis nawili unda iyos. dabolos, kvlevis warmoeba monacemebis


analizs, saWiroebis SemTxvevaSi, Teoriis generirebas da angariSis
daweras moiazrebs. nisbeti da uati (1984) Tvlian, rom mniSvnelovania
daskvnebisa

da

mtkicebulebebis

erTmaneTisgan

gamijvna,

arsebiTi

614

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

mtkicebulebebi ZiriTad teqstSi unda iyos mocemuli da ilustracia


analiziTa da ganzogadebiT unda balansirdebodes;

kvlevis Sedegebi (monawileebisTvis). aq SeiZleba Sediodes kvlevis


gaanonimureba

monawileebis

gaanonimurebam

SeiZleba

dacvis

mizniT,

gvafiqrebinos,

rom

Tumca

SemTxvevis

aseTma
Seswavlis

ZiriTadi mizani ganzogadebaa da ara _ unikaluri SemTxvevis aRwera,


anu,

es

SemTxvevis

Seswavlis

daupirispirdes.

centralur

angariSis

maxasiaTebels

gaanonimurebam

SeiZleba
SeiZleba

tkivilgamayuCebeliviT imoqmedos. adelmeni da misi kolegebi (1980)


miiCneven, rom
SemTxveva

damaxinjeba, romelic aseT gaanonimurebas axlavs _

amoucnobi

dacvisaTvis

gaxda

kvlevis

gasajaroebisagan

Tavis

Zalian maRali fasia.

nisbeti da uati (1984: 78) SemTxvevis Seswavlis ganxorcielebis sam


ZiriTad etaps gamoyofen. vinaidan SemTxvevis Seswavla ganviTarebadi
situaciebis
dawyeba,

dinamikas

asaxavs,

SerCeviTobisa

da

sasurvelia

winaswari

Zalian

farTo

fokusiT

msjelobebis

gareSe.

Semdgomi

fokusis TandaTanobiT daviwroeba Seqmnis viwro, konkretuli fokusis,


anu

Semdgomi

fokusis

kvlevisTvis

gamokveTis

interpretaciis

da

monacemebis

SesaZleblobas.

monaxazi,

romelic

SegrovebisTvis

ZiriTadi

mesame

etapze

mzaddeba

saboloo

formis

miRebamde

respondentTan unda gadamowmdes. nisbeti da uati (1984: 79) ar gvirCeven


SemTxvevis Seswavlisas hipoTezis Zalian adreul etapze formulirebas.
maT

miaCniaT,

mogroveba.

rom

mniSvnelovania

respondentis

mier

monacemebis

validacia

Riad,

SeiZleba

Tavisuflad
gansakuTrebiT

mniSvnelovani iyos, radgan man mocemuli sakiTxis gamoxatvis ukeTesi


gza SeiZleba SemogTavazoT, an raimes damateba an dazusteba surdes.
Tumca, respondentis mier validacia garkveul risks ukavSirdeba,
radgan is SeiZleba ar daeTanxmobs interpretacias. nisbeti da uati (1984:
81) vetos uflebis Taobaze SeTanxmebis saWiroebaze miuTiTeben. isini,
aseve gvirCeven, rom mkvlevari dapirdes respondents, rom is angariSis im

615

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

nawilebs naxavs, romelic piradad mas exeba (konfidencialobis dacvis


meqanizmebi SemTxvevis SeswavlaSi, magaliTad, sxvebis konfidencialobis).
mkvlevarma unda miiRos respondentis mier micemuli yvela SeTavazeba da
pasuxi

da,

sadac

respondentis

SesaZlebelia,

uTanxmoebis

Secvalos

SemTxvevaSi,

angariSi.

mkvlevari

mkvlevrisa
unda

da

Sepirdes

respondents, rom is angariSTan erTad respondentis komentarebsa da


kritikul SeniSvnebsac gamoaqveynebs.
sturmeni (1997) kontinuumze alagebs im monacemebis Segrovebis bunebas,
tipebsa

da

analizis

gamoiyeneba.

es

teqnikebs,

Sejamebulia

romlebic
11.

SemTxvevis
CanarTSi

SeswavlaSi
(ixileT

http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 11, faili 11. 9. ppt).


CanarTi 11. 5.
monacemebis mogrovebis kontinuumi, tipebi da analizi SemTxvevis SeswavlaSi

monacemebis Segroveba
arastruqturirebuli
(savele Canawerebi)

(interviuebi _ Riadan
daxuruli kiTxvebisken)

struqturirebuli
(gamokiTxvebi, aRweris
monacemebi)

monacemebis tipebi
Txroba
(savele Canawerebi)

(kodirebuli Tvisebrivi
monacemebi da
araparametruli
statistikebi)

Jurnalisturi
(impresionistuli)

ricxobrivi
(Sefardebis skalis
monacemebi)

monacemebis analizi
(kontent analizi)

statistikuri
(daskvniTi statistika)

wyaro: adaptirebulia Sturman 1997

erT

polusze

gvaqvs, xolo

arastruqturirebuli,

meoreze _

tipuri

Tvisebrivi

monacemebi

struqturirebuli raodenobrivi monacemebi.

mkvlevrebma, romlebic SemTxvevis Seswavlas iyeneben, unda gadawyviton,


monacemebis Segrovebis ra meTodebs, ra tipis monacemebs da analizis
romel teqnikebs gamoiyeneben.

616

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

SemTxvevis Seswavlis werilobiT wardgena


SemTxvevis Seswavlis dawerisas mkvlevari ori cnebis _ miznisTvis
Sesatyvisobis da auditoriisTvis Sesatyvisobis _ erTguli rCeba.
robsoni (2002: 512 13) SemTxvevis Seswavlis werilobiTi dalagebis eqvs
formas gvTavazobs:

momlodine struqturis SemTxvevaSi mkvlevari angariSis dasawyisSi


(magaliTad, abstraqtSi) ZiriTad Sedegebs warmoadgens da danarCen
angariSs mtkicebulebebs, analizs, axsnebs, dasabuTebasa (magaliTad,
ra SeirCa da ra _ ara, ra daskvnebi gakeTda, ra alternatiuli
axsnebi uaryves) da msjelobas uTmobs, romelsac mTlian suraTamde
an daskvnamde mivyavarT.

naratiul angariSSi TxrobiTi angariSia warmodgenili, romelSic


CarTulia

saTanado

grafikebi,

cxrilebi,

wamoWrili

sakiTxebi,

analizi da daskvnebi.

Sedarebis struqturaSi erTi da igive SemTxveva ori an meti xedvis


kuTxidan aris Seswavlili (magaliTad, axsniTi, aRweriTi, Teoriuli),
raTa an SemTxvevis mdidari, yovelmxrivi axsna mogvces mkvlevrma, an
mkiTxvels sakmarisi informacia miewodos, rom man Tavad Seafasos,
romeli axsnebi, aRwerebi an Teoriebi Seesatyviseba yvelaze metad
mopovebul monacemebs.

qronologiur

struqturaSi

organizebis

principad

martivi

Tanmimdevroba, anu, qronologia gamoiyeneba, Sesabamisad, ara marto


mizezebisa

da

Sedegebis

ganxilvaa

SesaZlebeli,

aramed

ganviTarebadi ambisTvis Tvalis midevnebac. robsonis (2002) komentars


SegviZlia davamatoT, rom qronologia SeiZleba ise daiyos nawilebad,
rogorc

mosaxerxebeli

iqneba

(magaliTad,

ZiriTadi

movlenebi

an

drois ZiriTadi periodebi) da CaerTveba komentarebi, interpretaciebi,


axsnebi da Sejamebebi movlenebis ganviTarebasTan erTad wamoWril
sakiTxebze (magaliTad, eTnografiul kvlevaSi SeniSvnebis keTebis
msgavsad).

qronologia

maorganizebeli

principia,

magram

617

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

qronologiuri ganviTarebis yovel etapze sxvadasxvagvari Sinaarsia


mocemuli.

Teoriis warmomqmneli struqturaa, rodesac struqtura Teoriuli


konstruqtebis
gvTavazobs,

dalagebis

rom

logikas

SemTxvevis

miyveba.

Seswavlis

aq

yoveli

robsoni
Semdegi

(2002)
nawili

Teoriul formulirebas unda matebdes raimes, warmoadgendes mas an


misi mdgeneli iyos, msjelobis jaWvis rgoli unda iyos da sabolood
erTiani Teoriuli formulirebisaken mivyavdeT.

araTanmimdevrul

struqturaSi

Tanmidevroba,

magaliTad,

qronologiuri, sakiTxis, movlenis, Teoriis mixedviT, umniSvneloa.


robsons (2002) miaCnia, rom es midgoma mkiTxvelis urTulebs imis
gagebas, Tu romeli sferoebia mniSvnelovani da romeli _ umniSvnelo,
anda, gamotovebulia rame Tu _ ara. es avtoris kaprizebs uqmnis
safrTxes.
zogierTi SemTxvevis Seswavla mxolod erT situacias moicavs _ erT
bavSvs, erT socialur jgufs, erT klass, erT skolas. aseT SemTxvevaSi
zemoT dasaxelebuli yvela struqtura SeiZleba gamousadegari iyos.
zogi SemTxvevis Seswavla movlenebis ganviTarebas saWiroebs, zogi _
erTi kadris principiT muSaobs (magaliTad, ramdenime skola, klasi an
jgufi

drois

mniSvnelovani

konkretul
iyos

momentSi).

qronologiis

pirvel
dacva,

SemTxvevaSi
xolo

SeiZleba

meoreSi

aseTi

qronologia, SesaZloa, Seusabamo iyos. zogi SemTxvevis Seswavla or


ZiriTad nawilad aris gayofili (magaliTad, Willis 1977): monacemebis
wardgena da Semdeg analizi/interpretacia/axsna.

daskvna
sxvadasxva strategia, romelic saganmanaTleblo garemoSi SemTxvevis
Seswavlis eqvsi magaliTiT davasuraTeT, gvafiqrebinebs, rom monawilis
dakvirveba yvelaze kargi zogadi terminia, romelic

meTodologiur

midgomas aRwers da ara _ erT konkretul meTods.1 Cvenma magaliTebma


gvaCvena,

rom

konkretuli

SerCevis

reprezentaciuloba

xSirad

618

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

mkvlevrisTvis

xelmisawvdom

dakvirvebis

strategias

ukavSirdeba.

zogadad, rac metia SerCevis zoma, miT reprezentaciulia is da miT metia


albaToba, rom damkvirveblis roli monawileobas uaxlovdeba.
SemTxvevis Seswavlis magaliTebisTvis ixileT wignis Tanmxlebi veb
gverdi (http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 11, faili 11. 2.
doc., http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780_ Tavi 11, faili 11. 3. doc da
http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 11, faili 11. 4. doc).

619

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

12 Ex post facto kvlevebi


Sesavali
sityva-sityviT

Tu

vTargmniT,

ex

post

facto

niSnavs

Semdgom

gakeTebulidan. socialuri da ganaTlebis kvlevis konteqstSi fraza


niSnavs faqtis Semdeg anu ex post facto an retrospeqciulad da
aRniSnavs im kvlevebs, romlebSic arsebul viTarebas an mdgomareobas
akvirdebian da maT damajerebel
eZeben;

amgvarad,

faqtobrivad,

SesaZlo

mizez-Sedegobriv

mkvlevrebi

asocirdebodes

mizezobriv faqtorebs

svamen

mocemul

kiTxvas:

xdomilobebTan,

droSi ukan

mimarTebebs
ra

Seiswavlian.

faqtorebi

mdgomareobebTan

SeiZleba
an

qcevis

aspeqtebTan. Sesabamisad, ex post facto kvleva aris movlenebis im SesaZlo


winapirobebis Semowmebis meTodi, romlebic ukve moxda da, maSasadame,
mkvlevarma

ver

moaxerxa

maTi

gakontroleba,

dagegmva

an

maTiT

manipulireba (Cooper and Schindler 2001: 136). mkvlevars mxolod imis aRwera
SeuZlia,

rac

SenarCunebiT

moxda,

an

axerxebs;

es

xdeba
ki,

da

Tavis

amas
mxriv,

faqtorebis
SerCevis

ucvlelad

skurpulozuri

procesiT miiRweva.
qvemoT mocemuli magaliTi ZiriTadi ideis ilustraciaa. warmoidgineT
situacia, rom konkretul arealSi mkveTrad imata fataluri Sedegis
mqone avtosagzao SemTxvevebis ricxvma. sakiTxis Sesaswavlad eqsperti
moiwvies.

bunebrivia,

araviTari

gza,

ar

radgan

arsebobs
es

realuri

SemTxvevebi

ukve

SemTxvevebis
moxda.

Seswavlis

mkvlevari

verc

teqnologiebs mimarTavs SemTxvevebis video Canaweris sanaxavad. Tumca,


erTaderTi, risi gakeTebac SeuZlia, rekonstruqciaa, rasac statistikis
SeswavliT,

SemTxvevis

adgilebis

SeswavliT

da

msxverplebisa

da

mowmeebis mier miwodebul informaciaze dayrdnobiT moaxerxebs. eqsperti


ase SeZlebs momxdari SemTxvevebis SesaZlo ganmapirobeblebis dadgenas.
es SeiZleba iyos gadaWarbebuli siCqare, cudi gza, manqanis uyuradRebod
marTva,

frustracia,

gaumarTavi

manqana,

narkotikebis

an

alkoholis

620

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

zemoqmedeba da a. S. kvleva-Ziebis safuZvelze mkvlevari SeZlebs SesaZlo


mizezebis

Sesaxeb

avtoritetebisTvis

hipoTezebis

Camoyalibebas

rekomendaciebis

saxiT

da

miwodebas.

saTanado
maT

Soris,

magaliTad, SeiZleba iyos: gzis mdgomareobis gaumjobeseba, dasaSvebi


siCqaris marJis daweva, policiis meTvalyureobis gaZliereba. CvenTvis
saintereso aq isaa, rom mkvlevari retropspeqciulad adgens mizezebs,
anu, ex post facto midgomas iyenebs.
ex post facto kvleva aris meTodi, romelic mizezisa da efeqtis Sesaxeb
hipoTezis

Sesamowmeblad,

gamoviyenoT

iseT

eqsperimentis

situaciebSi,

cvladis gakontroleba

sadac

nacvladac

araeTikuria

an manipulireba.

vTqvaT,

SegviZlia

damoukidebeli

gvsurs

hipoTezis

Semowmeba, TiTqos ojaxSi Zaladobam gamoiwvia dabali moswreba skolaSi.


eTikuri

kuTxiT

Tu SevxedavT,

aq moswavleze ver

ganvaxorcielebT

ojaxSi Zaladobas. Tumca, SesaZlebelia studentebis or jgufad gayofa,


romlebic

mTeli

rigi

faqtorebiT

Seesatyvisebian

erTmaneTs.

erT

jgufSi Sevlen isini, visac gamocdili aqvs ojaxSi Zaladoba, xolo


meoreSi isini, romelTa ojaxuri garemo SedarebiT normaluria. Tu
hipoTeza

misaRebia,

maSin

mkvlevars

unda

SeeZlos

am

ori

jgufis

saskolo moswrebaSi gansxvavebis povna, sxva cvladebis Tanxvedris an,


SeZlebisdagvarad, mudmivi SenarCunebis pirobebSi.
kerlingeri (1970) ex post facto kvlevas gansazRvravs, rogorc kvlevas,
romelSic damoukidebeli cvladi an cvladebi ukve momxdari faqtia da
mkvlevari
mkvlevari

damokidebul

cvladze

retrospeqciulad

an

cvladebze

swavlobs

iwyebs

damoukidebel

dakvirvebas.
cvlads

an

cvladebs da arkvevs maT SesaZlo mimarTebas da efeqts damokidebul


cvladze, an cvladebze. amgvarad, mkvlevari retrospeqtulad ikvlevs
bunebrivad momxdari movlenis efeqtebs, romelic man SemdgomSi miRebul
Sedegze moaxdina, maT Soris mizez-Sedegobrivi kavSiris dasadgenad. ex
post facto dizainis zogierTi SemTxveva Sebrunebul eqsperimentul kvlevas
Seesabameba, radgan ekvivalenturi jgufebis aRebisa da gansxvavebul

621

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

pirobebSi

maTi

CayenebiT

damokidebuli

cvladis

gansxvavebuli

mniSvnelobebis miRebis nacvlad, ex post facto eqsperimenti ukve garkveuli


aspeqtiT gansxvavebuli jgufebiT iwyeba da restrospeqtulad cdilobs
am gansxvavebis gamomwvevi faqtoris dadgenas. speqtori (Spector 1993: 42)
gamoTqvams mosazrebas, rom ex post facto kvleva

proceduraa, romelic

araeqsperimentuli kvlevis sqemis fsevdo-eqsperimentad gardaqmnisTvis


aris mowodebuli.
ex post facto kvlevaSi ori midgoma SegviZlia ganvasxvavoT. pirvelSi
kvleva damoukidebeli cvladis mixedviT gansxvavebuli cdis pirebiT
iwyeba (magaliTad, maTematikis swavlis wlebis mixedviT ganxvavebulebi)
da Semdeg ikvleven, rogor gansxvavdebian isini damokidebuli cvladis
mixedviT, magaliTad, maTematikis testiT. meore midgomaSi damokidebuli
cvladis

mixedviT

gansxvavebuli

cdis

pirebiT

iwyeben

(magaliTad,

maTematikis testSi miRebuli qulebiT gansxvavebuli) da adgenen, rogor


gansxvavdebian isini erTmaneTisgan mTeli rigi damoukidebeli cvladebis
mixedviT,

magaliTad,

swavlis

wlebis

raodenobiT,

sagnis

mowonebis

xarisxiT, maTematikaSi Sesrulebuli saSinao davalebis moculobiT da


a. S. am SemTxvevaSi ex post facto kvlevis mizania konkretuli Sedegis
(maTematikis testis Sesrulebis) mizezebis dadgena dabali (dabali qula
maTematikis testSi) da maRali (maRali qula maTematikis testSi) Sedegis
mqone moswavleebis mas Semdeg SedarebiT, rac damoukidebeli cvladi
ukve arsebobs.
ex post facto kvlevis magaliTi aseTi SeiZleba iyos: daakvirdnen, rom
Zalian didi saSualo skolis TanamSromlebi ar iyvnen samsaxurSi im
dReebSi, rodesac rTuli gakveTilebi unda hqonodaT. amis mizezebis
dasadgenad

Catarda

ex

post

facto

kvleva.

cxrilSi

warmodgenilia

TanamSromlebis mier samsaxuris gacdenis SemTxvevebi Casatarebel rTul


gakveTilebTan mimarTebaSi.
dReebi, rodesac rTuli gakveTilebi unda
CaetarebinaT saSualo skolis klasebSi

622

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


gacdena
meti sirTulis
naklebi sirTulis
sul

diax
26
22
48
mTliani jami: 128

ara
30
50
80

aq mniSvnelovani iyos drois sakiTxi: TanamSromlebi mxolod rTuli


gakveTilebis Catarebis dReebSi ar gamocxaddnen samsaxurSi, Tu sxva
drosac ar iyvnen? iyo Tu ara sxva cvladebi, romlebsac SesaZloa
wvlili

SeetanaT

kvlevaSi,

magaliTad,

asakobrivi

jgufebi?

Amitom,

kvleva ufro daixvewa da mogrovda meti informacia, romelic cxrilSia


warmodgenili.

dReebi, rodesac rTuli


gakveTilebi aqvT Casatarebeli
saSualo skolis klasebSi
asaki

meti
sirTulis

dReebi, rodesac ar aqvT


rTuli gakveTilebi
Casatarebeli saSualo skolis
klasebSi

naklebi
sirTulis

meti
sirTulis

naklebi
sirTulis

gacdenebis raodenoba
30 welze
naklebi

30

16

10

30-50 wlis

20

50 welze meti

28

sul

36

12

22

58

saerTo jami: 128

cxrilidan Cans, rom asakic iseTive faqtori iyo, rogorc is dReebi,


roca

maswavleblebs

axalgazrdebi
umravlesoba

ufro
30

welze

rTuli
metad
naklebi

gakveTilebi
acdendnen.
asakis

hqondaT
Ggamcden

iyvnen.

Casatarebeli:
maswavlebelTa

asakobrivi

jgufebis

Sedarebisas isic naTelia, rom axalgazrda maswavleblebi maSin ufro

623

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

xSirad acdendnen, rodesac rTuli gakveTilebi hqondaT Casatarebeli,


vidre _ maSin, rodesac ar hqondaT rTuli gakveTilebi.
cxadia, Semdgomi Semowmebisas erTmaneTs Seudardeboda erTi da imave
maswavleblebis

aryofnis

sixSireebi,

rodesac

maT

hqondaT

da

ar

hqondaT rTuli gakveTilebi.

kavSiris, asociaciis da kriteriumis jgufis sqema


ex

post

kvlevebSi

facto

ori

saxis

sqema

SegviZlia

gavarCioT:

TanamimarTebis da kriteriumis jgufis. pirvels zogjer mizezobriv


kvlevasac

uwodeben,

meores

ki

mizezobriv-SedarebiT

kvlevas.

TanamimarTebis (anu mizezobriv) kvlevas awmyo mdgomareobis winapirobebi


ainteresebs. rogorc dasaxelebidan Cans, is gulisxmobs monacemebis ori
nakrebis Segrovebas, romelTagan erTi retrospeqciuli iqneba, da maT
Soris

mimarTebis

dadgenas.

aseTi

eqsperimentis

bazisuri

sqema

ase

SeiZleba warmovadginoT:1
XO
borkovskis (Borkowsky 1970) kvleva aseT sqemas eyrdnoboda. man scada,
eCvenebina musikis maswavleblis sabakalavro momzadebis xarisxsa (X) da
Tavis saganSi maswavleblis Semdgom efeqturobas (O) Soris arsebuli
mimarTeba. musikis maswavleblis sabakalavro momzadebis xarisxis sazomi
SeiZleba

iyos

konkretul

kursebSi

miRebuli

niSnebi,

yvela

niSnis

saSualo, TviTranJireba da a. S. maswavleblis efeqturoba SeiZleba


Sefasdes

moswavleebis

gamovlenili

codniT,

miRwevis

maCvenebliT,

moswavlis

moswavlis

damokidebulebebiT,

mier

eqspertebis

SefasebiT da a. S. urTierTmimarTebis gansasazRvrad yvela sazoms Soris


gamoTvales korelaciebi. am kvlevas, maqsimum, imis Cveneba SeeZlo, rom
arsebobs

urTierTmimarTeba

SemdgomSi
SemTxvevebSi,

mis,

rogorc

sadac

maswavleblis
maswavleblis,

damoukidebel

da

momzadebis
efeqturobas

damokidebul

xarisxsa

da

Soris.

im

cvladebs

Soris

624

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Zlieri

kavSiri

aRmoCnda,

sami

SesaZlo

interpretacia

SegviZlia

ganvixiloT:

X cvladma gamoiwvia O cvladi;

O cvladma gamoiwvia X cvladi;

romeliRac mesame, daudgenelma da, Sesabamisad, gauzomelma cvladma


gamoiwvia X-c da O-c.
xSirad xdeba, rom mkvlevars ar SeuZlia Tqvas, romelia am sami

variantidan swori.
TanamimarTebis,

anu,

mizezobrivi

kvlevis

Rirebulebas

ZiriTadad,

rogorc vnaxeT, misi SeswavliTi an SeTavazebiTi xasiaTi warmoadgens.


miuxedavad imisa, rom
Sedegobrivi

yovelTvis ar gamodgeba cvladebs Soris mizez-

mimarTebis

dasadgenad,

is

asociaciis

gazomvis

mimarTulebiT gadadgmuli pirveli sasargeblo nabijia.


kriteriumis jgufis (anu mizezobriv-SedarebiTi) midgomaSi mkvlevari
Sesaswavli fenomenis SesaZlo mizezebis dadgenas msgavsi cdis pirebis
ori

jgufis

visTanac

saxezea

cvladi

da

visTanac

cvladi

ar

aRiniSneba _ SedarebiT cdilobs. aseTi kvlevis bazisuri sqema ase


SeiZleba warmovadginoT:

Tu,

magaliTad,

mkvlevari

aseT

sqemas

airCevs

maswavleblis

efeqturobaze moqmedi faqtorebis kvlevisas, maSin bavSvebis klasebis


jgufebze

gansxvavebuli

efeqtebis

gazomvis

Sedegad

gamoiyofa

kriteriumis jgufi O1 _ efeqturi maswavleblebi da misi sapirispiro

_O2 jgufi, romelic ar avlens kriteriumis jgufis maxasiaTeblebs.

Semdeg mkvlevari ikvlevs X-s, garkveul cvlads an movlenas, rogoricaa


jgufebSi

gaerTianebuli

maswavleblebis

zogadi

foni,

momzadeba,

625

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

unarebi

da

pirovneba,

raTa

daadginos,

ras

SeiZleboda

gamoewvia

mxolod zogierTi maTganis efeturoba.


kriteriumis
aRweriTi

jgufis,

meTodebisa

anu

mizezobriv-SedarebiTi

da

WeSmariti

sqema

eqsperimentuli

kvlevis
kvlevis

damakavSirebel rgolad SegviZlia miviCnioT.

ex post facto kvlevis maxasiaTeblebi


ex post facto kvlevaSi mkvlevari iRebs Sedegs (anu damokidebul cvlads)
da retrospeqciulad swavlobs monacemebs, raTa daadginos mizezebi,
mimarTebebi an kavSirebi da maTi mniSvnelobebi.
kvlevis

ex post facto

sxva

maxasiaTeblebi

maSin

xdeba

TvalsaCino,

rodesac mas WeSmarit eqsperimentul kvlevas vupirispirebT. kerlingeri


(1970)

aRwers

eqsperimentatori

mkvlevris

moqmedebis

meTods

(kerlingeris mixedviT (1970), Tu x, maSin y. Cven x CavanacvleT X-iT,


xolo y _ O-Ti, raTa SesabamisobaSi viyoT kempbelisa da stenlis (1963)
Semotanil aRniSvnebTan, romelTac am TavSi gamoviyenebT). kerlingeri
(1970) gamoTqvams hipoTezas: Tu X, maSin O; Tu frustracia, maSin agresia.
viTarebidan

da

kvlevis

sqemaSi

sakuTari

winaswarmetyvelebidan

gamomdinare, is X-iT manipulirebis garkveul meTods iyenebs. Semdeg


akvirdeba

raTa

O-s,

cvalebadoba,

naxos,

romelic

Tu

mosalodnelia

cvalebadobaze

dayrdnobiT.

gamonaTqvamis,

romelic

damamtkicebeli

aris

sabuTia.

Tu

ara
an

Tu

yuradReba

cvalebadoba;

nawinaswarmetyvelebia

cvalebadoba

niSnavs

Tanmxlebi

X,

saxezea,
maSin

miaqcieT,

maSin

X-O

validobis

O,

rom

es

X-is

aq

mecnieri

gakontrolebuli X-dan O-s winaswarmetyvelebs. kontrolis misaRwevad


mas randomizaciis principis da X-iT manipulaciis gamoyeneba SeuZlia da
amis Semdeg, yvela sxva Tanabar pirobaSi, SeuZlia dauSvas, rom O
icvleba X-iT manipulaciis Sedegad.
amis sapirispirod, ex post facto sqemaSi O-s akvirdebian. Semdeg X-s
retrospeqciulad

eZeben.

pouloben

misaReb

X-s,

romelic

Tanxmeba

626

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

wamoyenebul hipoTezas. vinaidan SeuZlebelia X-is da sxva SesaZlo Xs -

ebis gakontroleba, X-sa da O-s Soris navaraudev mimarTebas ver miiReben


iseTive

damajereblobiT,

rogorc

eqsperimentatori

mkvlevari.

faqtobrivad, ex post facto mkvlevars, ase rom vTqvaT, Tandayolili sisuste


aqvs: is ver akontrolebs damoukidebel cvlads, an cvladebs. rogorc
speqtori

(1993:

43)

ambobs,

SeuZlebelia

yoveli

SesaZlo

cvladis

gamoyofa da gakontroleba, an imis sruli darwmunebiT codna, Tu


romeli maTgania yvelaze mniSvnelovani.
es mokle Sedareba kargad aCvenebs am or sqemas Soris or yvelaze
mniSvnelovan

gansxvavebas,

esaa

kontroli.

eqsperimentul

situaciaSi

mkvlevars manipulacia mainc SeuZlia, mas minimum erTi moqmedi cvladi


aqvs.

Tu

es

randomizaciiTac

WeSmariti

eqsperimentia,

axorcielebs.

mas

maSin

SeuZlia

cdis

is

kontrols

pirTa

jgufebi

SemTxveviTi wesiT gadaanawilos an, ukidures SemTxvevaSi, jgufebSi


SemTxveviTad

Caerios.

damoukidebeli

ex post facto

cvladis

aseTi

kvlevis

kontroli

situaciaSi
da,

albaT,

SeuZlebelia
rac

ufro

mniSvnelovania, verc randomizacia xerxdeba. mkvlevarma ise unda miiRos


saqmis

viTareba,

rogorc

aris

da

misi

gamorkveva

scados,

Tumca

amasTanave, mkvlevars SeuZlia iseTi procedurebis arCeva, romlebic mas


kontrolis garkveul elements SesZenen am kvlevaSi. qvemoT mokled
mimovixilavT am procedurebs.
Tavisi

bunebidan

gamyardes

gamomdinare,

nebismieri

ex post facto

raodenobis,

eqsperimentiT

sxvadasxvagvari

winaaRmdegobrivi hipoTezebic ki. es kvleva imdenad

da,

SeiZleba
albaT,

moqnilia, rom

hipoTezebis postulireba didad aris damokidebuli mkvlevris pirad


prioritetebze. mkvlevari iwyebs garkveuli monacemebiT da maT Sesatyvis
intrpretacias eZebs. Tumca, xSirad SeiZleba interpretaciebis mTeli
rigi gvqondes. isev ganvixiloT mocemul qalaqSi avtosagzao SemTxvevis
raodenobis

hipoTeturi

Zieba

damajerebel

6-7

zrdis

SemTxveva.

maTgans

mizezebis

gvapovninebs.

amis

retrospeqciuli
sapirispirod,

627

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

eqsperimentuli gamokvleva konkretuli interpretaciiT iwyeba da Semdeg


adgenen, Tanxvdeba Tu ara is garedan miRebul monacemebs. xSirad ise
Cans,

TiTqos

damyarebuli,

mizez-Sedegobrivi
Tu

ara

im

mimarTebebi

daSvebaze,

rom

sxvaze

nebismieri

araferzea

dakavSirebuli

movlena, romelic sakvlev fenomenamde xdeba, mis mizezad iTvleba _


klasikuri post hoc, ergo propter hoc SecdomaSi Seyvanaa.2 uyuradRebod rCeba
is faqti, rom or cvladebs Soris kavSiri kidec rom vipovoT, unda
vaRiaroT,

rom

orive

maTgani

SeiZleba

mesame,

saerTo

faqtoris,

calkeuli Sedegi iyos da ara _ pirveli aucileblobiT ganapirobebdes


meores. rogorc zemoT vnaxeT, Sebrunebuli mizezobriobis realuri
SesaZleblobac arsebobs, magaliTad, gulis problemebi xels uwyobs
Warbwonianobas da ara _ piriqiT, anda isini erTmaneTis xelisSemwyob
pirobebs warmoadgenen. saqme isaa, rom mtkicebuleba hipoTezis ubralo

ilustraciaa. is ar amowmebs mas, radgan hipoTeza ver Semowmdeba igive


monacemebiT,

romelTa

safuZvelzec

Camoyalibda.

aRniSnuli

urTierTmimarTeba SeiZleba marTlac arsebobs, magram is aucileblobiT


ar aris erTaderTi, an, savaraudod, gadamwyveti urTierTmimarTeba. sanam
miviRebdeT, rom

sigaretis

moweva

filtvis

kibos

ZiriTadi mizezia,

alternatiuli hipoTeza unda CamovayaliboT.


garda amisa, mkvlevarma SeiZleba aRmoaCinos, rom televizoris yureba
skolaSi miRebul cud niSnebTan korelirebs. aq SeiZleba mizezobriv
efeqtTan
miRebas;

gvqondes
an

saqme:

SeiZleba

televizoris

reversiuli

aiZulebs moswavleebs,

yureba

iwvevs

mizezobrioba

iyos:

cudi
cudi

niSnebis
niSnebi

met xans uyuron televizors. Tumca, SeiZleba

mesame axsnac arsebobdes: moswavleebs, romlebic nebismieri mizeziT


(magaliTad,

unaris

an

motivaciis

gamo)

ver

swavloben

kargad,

televizoris yureba moswonT. SeiZleba arsebobdes mesame cvladi (unari


an motivacia damoukidebeli cvladis saxiT), romelic iwvevdes danarCen
ors (televizoris didxans yurebas an cud niSnebs skolaSi).

628

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

zemoT Tqmulidan ar unda davaskvnaT, rom ex post facto kvlevebs bevri


araferi Rirebuleba aqvT. bevri mniSvnelovani gamokvleva ganaTlebasa
da fsiqologiaSi ex post facto sqemas warmoadgens. xSirad sxva arCevani ar
arsebobs:

mkvlevari

damnaSaveebad,

ver

aqcevs

TviTmkvlelebad,

erT

tvinis

jgufs

warumateblebad,

dazianebis

mqoneebad

an

garicxulebad. kvleva aucileblobiT unda daeyrdnos arsebul jgufebs.


meore mxriv, is faqti, rom ex post facto kvlevebSi SeuZlebelia kontrolis
ZiriTadi

moTxovnilebis

dakmayofileba

(magaliTad, manipulaciiT

an

randomizaciiT), mecnieruli poziciidan mowyvlads xdis maT da unda


vaRiaroT,

rom maT SeiZleba SecdomaSic Segviyvanon. umjobesia, Tu

post facto sqemas meti sifrTxiliT movkidebT


eqsperiments,
rogorc

romelic

darwmunebulobiT

gamokiTxvebs,

romlebic

ex

xels da ara rogorc

xasiaTdeba,

Sesamowmebeli

aramed

hipoTezebis

ufro
wyarod

gamodgeba. am hipoTezebs mogvianebiT ufro tradiciuli eqsperimentuli


meTodebiT SevamowmebT.

SemTxvevebi, romlebsac ex post facto kvleva ergeba


ex post facto sqema gamodgeba iseT viTarebaSi, sadac SeuZlebelia ufro
mZlavri eqsperimentuli meTodis gamoyeneba. aseT viTarebasTan gvaqvs
saqme,

rodesac,

magaliTad,

SeswavlisTvis

aucilebeli

manipulireba;

an

mosalodnelia,
arabunebrivi

SeuZlebelia

rodesac
rom

iyos

erT
da

mizez-Sedegobrivi

faqtorebis

yvela

arCeva,

cvladis

damoukidebeli

xels

uSlides

kontroli

gakontrolebis
cvladi

sxva

kavSiris
da

pirobebSi

ararealuri

gavleniani

da

cvladebis

urTierTqmedebas; anda rodesac kvlevis bevri miznisTvis arapraqtikuli,


ZviradRirebuli

an

eTikurad

gaumarTlebeli

iqneba

laboratiuli

kontroli.
ex post facto kvleva gansakuTrebiT gamosadegia socialur da ganaTlebis
konteqstebSi,

da,

naklebad

fsiqologiurSi,

yvelgan,

sadac

damoukidebeli cvladi an cvladebi mkvlevris kontrolis miRmaa. am


sferoebSi

meTodis

gamoyenebis

magaliTebia:

sigaretis

mowevisa

da

629

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

filtvis

kibos

politikuri

kvleva,

da

maswavleblebis

religiuri

urTierTmimarTebis

maxasiaTeblebis

mikuTvnebulobisa

Seswavla;

skolaSi

da

miRweul

kvleva;

damokidebulebebis
Sedegebsa

da

iseT

damoukidebel cvladebs Soris mimarTebis kvleva, rogoricaa socialuri


klasi, rasa, sqesi da inteleqti. CamoTvlili kvlevebi SeiZleba daiyos
didmasStabian

da

mciremasStabian

kvlevebad;

ex post facto

magaliTad,

Sereuli da erTsqesiani skolebis moswavleebs Soris gansxvavebebis


steibliseuli

(Stable 1990)

didmasStabiani

kvleva

da

arnoldisa

da

atkinsis (Arnold and Atkins 1991) mciremasStabiani kvleva, romelic smenis


problemebis

mqone

moswavleebis

socialur

da

emociur

Seguebas

Seexeboda.

ex post facto kvlevis upiratesobebi da naklovanebebi


am midgomis upiratesobebia:

akmayofilebs

mkvlevris

SeuZlebelia

ufro

mniSvnelovan

mkacri

moTxovnilebas,

eqsperimentuli

midgoma.

rodesac
magaliTad,

sigaretis mowevasa da filtvis kibos Soris navaraudevi kavSiris


SemTxvevaSi

SeuZlebelia

SemTxvevaSi,

imdenad,

amis

eqsperimentulad

ramdenadac

amiT

Semowmeba
adamianebi

(yovel
arian

dainteresebulni);

meTodi sasargeblo informacias iZleva fenomenebis bunebis Sesaxeb _


ra rasTan erTad xdeba da ra pirobebSi. am mxriv, ex post facto kvleva
Rirebuli amxsneli saSualebaa;

statistikuri teqnikebis gaumjobesebisa da zogadi meTodologiis


wyalobiT am tipis kvlevas ufro metad SeuZlia Tavis dacva;

garkveuli TvalsazrisiT da garkveul situaciebSi es meTodi ufro


sasargebloa, vidre _ eqsperimentuli, gansakuTrebiT maSin, rodesac
am ukanasknelis ganxorcielebiT kvlevis mimdinareoba xelovnurobis
elfers iZens;

630

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

ex post facto kvleva gansakuTrebiT adekvaturia, rodesac martivi mizezSedegobrivi kavSirebia dasadgeni;

meTods

SeuZlia

hipoTezebisa,

mimarTulebis

romlebic

mocema;

Semdgomi

aseve,

ufro

nayofieri

mkacri

wyaroa

eqsperimentuli

meTodiT SeiZleba Semowmdes.


SezRudvebidan

da

sisusteebidan

kontrolis problema: mkvlevars

ar

SeuZlia damoukidebeli

ex post facto

kvlevebis

SeiZleba

aRiniSnos:

dgas

cvladiT manipulireba an cdis pirebis randomizacia;

darwmunebiT ver gvecodineba, gaTvaliswinebulia Tu ara mizezobrivi


faqtori da, saerTod, dadgenilia Tu ara;

SeiZleba ise moxdes, rom arc erTi faqtori ar iyos mizezi;

erTi

konkretuli

Sedegi

sxvadasxva

mizezidan

an

sxvadasxva

SemTxvevidan SeiZleba gamomdinareobdes;

rodesac

dadgenilia

kavSiri,

misaRebia

gadawyvetileba:

romelia

mizezi da romeli _ Sedegi. unda ganixilos Sebrunebuli kauzaciis


SesaZlebloba;

or cvlads Soris kavSiris arsebobiT ar dadgindeba mizezi da


Sedegi;

diqotomiuri jgufebis gamoyofa SeiZleba problemuri iyos;

interpretaciis sirTule da post hoc daSvebis saSiSroeba, anu imis


dajerebis safrTxe, rom radgan X win uswrebs O-s, amitom X iwvevs O-s;

daskvnebi

xSirad

efuZneba

Zalze

SezRudul

SerCevas,

an

mcire

raodenobis xdomilobebs.

xSirad

ver

xerxdeba

realurad

mniSvnelovani

faqtoris,

an

faqtorebis gamoyofa da imis danaxva, rom movlenebs ramdenime mizezi


aqvT da ara _ erTi;

zogierTebi mas,
miiCneven;

rogorc

meTods, zedmetad

moqnilad/fleqsiburad

631

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

aklia anulirebadoba da dadasturebadoba;

mravali cvladis Sedarebis SemTxvevaSi SeiZleba mkveTrad Semcirdes


SerCevis moculoba (Spector 1993: 43).

ex post facto kvlevis sqema


zemoT vaxseneT ori ZiriTadi sqema, romelsac ex post facto kvleva
moicavs _ kavSiris, asociaciis (anu mizezobrivi) modeli da kriteriumis
jgufis (mizezobriv-SedarebiTi) modeli. rogorc vnaxeT, mizezobrivi
modeli arsebuli mdgomareobis winapirobebis dadgenas cdilobs da
Semdegnairad SegviZlia warmovadgnoT:
damoukidebeli cvladi
XO

damokidebuli cvladi

miuxedavad imisa, rom ex post facto kvlevaSi darwmunebiT ver vityviT,


rom erTi cvladi damokidebulia meoreze, rogorc amas eqsperimentuli
Ziebisas gavakeTebdiT, mainc miRebulia, rom erT cvlads damoukidebeli
cvladi (X) vuwodoT da meores _ damokidebuli (O). marcxnidan marjvniv
mimarTuleba

droSi

Tanmimdevrobaze

miuTiTebs,

Tumca,

ar

unda

dagvaviwydes Sebrunebuli mizezobriobis arsebobis SesaZlebloba.


am

saxis

tipur

damoukidebeli

da

rogorc

am

Tavis

Sesaxeb

mopovebuli

gamokvlevaSi

damokidebuli
dasawyisSi
monacemebi

monacemebis

cvladebis

aRiniSna,

ori

Sesatyvisi

damoukidebeli

retrospeqciuli

nakrebi
_

grovdeba.

cvladis

iqneba

da

(X)

amitom

midrekili iqneba naklovanebis, SezRudvebis da damaxinjebebisaken, rac


yvela istoriul sabuTs axasiaTebs. es sqema axla hipoTetur situacias
movargoT. warmovidginoT saSualo skola, romelSic varaudoben, rom
TanamSromlebis arasaxarbielo moraluri modgomareoba (O), vTqvaT, ori
wlis win ganxorcielebuli reorganizaciis pirdapiri Sedegia. axali
organizaciuli
ZiriTadi

struqtura

niSniT

Zvelisgan

gansxvavdeba.

am

ramdenime
faqtorebis

kargad

SesamCnevi

nakrebi

SeiZleba

warmoadgendes an Seicavdes damoukidebel cvlads X-s da maT Sesaxeb

632

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

monacemebi

retrospeqciulad

dagrovda.

maT

Soris

SeiZleba

iyos,

magaliTad, kombinirebuli unarebisa da gunduri swavlebis SemoReba,


siaxleebi

saswavlo

programaSi,

maswavleblis

statusis

dakargva,

moswavleebis motivaciis Semcireba, skolis irgvliv midamos cvlilebebi,


axali direqtori. es faqtorebi SeiZleba maswavleblebis dominanturi
damokidebulebebis

(O) gazomviT Semowmdes, rac mkvlevars mimdinare

ukmayofilebis SesaZlo mizezebze zogierT miniSnebas mainc miscems.


meore,

mizezobriv-SedarebiTi

modeli

sqematurad

ase

SegviZlia

gamovsaxoT:
jgufi
E

damoukidebeli cvladi
X

damokidebuli cvladi

------------------------------------------C
am

modelis

gamoyenebiT

mkvlevari

gamoTqvams

hipoTezas

damoukidebeli cvladis Sesaxeb da Semdeg erTmaneTs adarebs or jgufs


_ eqsperimentuls (E), romelzec imoqmeda savaraudo X damoukidebelma
cvladma da sakontrolos (C), romelsac ar ganucdia damoukidebeli
cvladis

zemoqmedeba

Sesadarebeli

E da

gaTanabrebuli).
erTmaneTisgan
Semdeg,

amis

(wyvetili
C

niSniT,

winmswrebi

modelSi

SemTxveviTi

alternativaa,

romelime

SesaZlo

jgufebi

xazi

an

ganawilebiT

mkvlevarma
niSnebiT

movlenebiT

gviCvenebs,

rom

ar

aris

Seiswavlos

ori,

gansxvavdebian

scados

jgufi.

gansxvavebis,

an

gansxvavebebis axsna. es ori magaliTi mizezobriv-SedarebiTi kvlevisadmi


ori

tipis

midgomas

asaxavs:

mizezidan

Sedegisken

da

Sedegidan

mizezisken.
mizezobriv-SedarebiTi Ziebis ZiriTadi sqema eqsperimentul kvlevas
hgavs.

mTavar

gansxvavebas

X damoukidebeli

cvladis

buneba

qmnis.

WeSmaritad eqsperimentul situaciaSi mas eqsperimentatori akontrolebs


da,

maSasadame,

mas

SeiZleba

manipulirebadi

SedarebiT modelSi (aseve, mizezobriv modelSi)

ewodos.

mizezobriv-

damoukidebeli cvladi

633

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

ukve

ganxorcielebulia

da

amitom

mis

kontrols

ar

eqvemdebareba.

amgvarad, am dizainSi kvlevas aramanipulirebadi SeiZleba ewodos.

ex post facto kvlevis procedurebi


ex post facto kvleva monacemebSi cvladebs Soris mimarTebis dadgeniT
aris dainteresebuli da vnaxeT, Tu rogor aRwevs am mizans mizezobrivi
an

mizezobriv-SedarebiTi

modelis

gamoyenebiT.

axla

ganvixilavT

nabijebs, romlebic ex post facto kvlevis warmoebisas unda gadaidgas.


SegviZlia

problemuri

sferos

identificirebiT

daviwyoT.

am

etaps

mohyveba Sesamowmebeli hipoTezis, an pasuxgasacemi kiTxvebis naTlad da


mkafiod Camoyalibeba. Semdegi nabiji iqneba im daSvebebis gaxmovaneba,
romelsac daeyrdnoba hipoTeza da Semdgomi procedurebi. Semdeg modis
kvleviTi

literaturis

mimoxilva.

es

mkvlevars

saSualebas

miscems,

gaarkvios, Tu ra sakiTxvebi, problemebi, dabrkolebebi da Sedegebi iqna


miRebuli

misTvis

saintereso

sferoSi.

amis

Semdeg

iwyeba

realuri

kvlevis dagegmva, rac sami zogadi etapisgan Sedgeba: populaciisa da


SerCevebis identifikacia; monacemebis Segrovebis meTodebis arCeva da
Seqmna; monacemebis dasaxarisxebeli kategoriebis dadgena. saboloo etapi
moicavs miRebuli Sedegebis aRweras, analizsa da interpretacias.
zemoT

ukve

aRiniSna,

rom

ex post facto

kvlevis

mTavari

sisuste

damoukidebel cvladze kontrolis ararsebobaa, romelic mizezobrivi


sqemis SemTxvevaSi damokidebul cvladze moqmedebs, xolo mizezobrivSedarebiTi sqemis pirobebSi damokidebul cvladebs Soris dakvirvebad
gansxvavebebze axdens gavlenas. miuxedavad imisa, rom ex post facto meTodiT
momuSave
aramed

mkvlevrebi

ara

randomizaciasac

marto
ver

aseT

kontrols

axerxeben,

maT

arian

mainc

moklebulni,

SeuZliaT

iseTi

procedurebis gamoyeneba, romlebiTac garkveul kontrols moipoveben.


swored am procedurebs ganvixilavT qvemoT.
aseTi

tipis

gavrcelebuli

kvlevaSi
saSualeba

Semavali individebis

kontrolis

elementis

eqsperimentul

da

Semotanis

sakontrolo

yvelaze
jgufebSi

Sedarebaa, rodesac mizezobriv-SedarebiTi sqema

634

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

gvaqvs. ari da misi kolegebi (Ary et al. 1972) miuTiTeben, rom wyvilebis
morgebis sqemaSi, (ixileT Tavi 13), frTxilad unda Sedardes monawileebi
kvlevis mniSvnelovani da relevanturi maxasiaTeblebis mixedviT.
am proceduras Tan garkveuli sirTuleebi axlavs, vinaidan uSvebs,
rom mkvlevarma icis, romeli faqtorebia relevanturi, anu, romeli
faqtorebi

SeiZleba

arsebobs

im

cdis

akmayofileben

ukavSirdebodnen
pirebis

jgufSi

damokidebul

dakargvis

moxvedris

cvlads.

SesaZlebloba,

kriteriumebs

da

amasTan,

romlebic
amiT

ar

mcirdeba

SerCevis moculoba.
ari da misi kolegebi (1972) ex post facto kvlevaSi garkveuli kontrolis
Setanis

alternatiuli

Setanas

da

magaliTad,

Semdeg
Tu

proceduris

dispersiuli

inteleqti

saxiT,

masSi

analizis

relevanturi

gareSe

gamoyenebas
gareSe

cvladebis
gvTavazoben.

cvladia,

magram

SeuZlebelia misi gakontroleba jgufebis Sedarebis an sxva gziT, maSin,


is kidev erTi damoukidebeli cvladis saxiT SeiZleba daematos kvlevas
da monawileebi inteleqtis donis mixedviTac ganirCevian erTmaneTisgan.
damokidebuli cvladis miRebuli mniSvnelobebi dispersiuli analizis
gamoyenebiT

gaanalizdeba,

interaqciul

gavlenas

rac
da

gamoavlens

SesaZlebeli

inteleqtis
iqneba

ZiriTad

jgufebs

da

Soris

damokidebuli cvladis mixedviT, nebismier statistikurad mniSvnelovan


gansxvavebaze miTiTeba, maSinac ki, rodesac ver vivaraudebT inteleqtsa
da damokidebul cvlads Soris mizez-Sedegobrivi mimarTebis arsebobas.
kidev erTi procedura SeiZleba gamoviyenoT ex post facto kvlevaSi
kontrolis

elementis

Sesatanad.

esaa

mocemuli

cvladis

mixedviT

SeZlebisdagvarad maqsimalurad homogenuri SerCevebis aReba. magaliTad,


arisa da misi kolegebis (1972) azriT, Tu inteleqti relevanturi gareSe
cvladia,
doneze

misi
myofi

zemoqmedebis

gakontroleba

monawileebis

SerCeviT

inteleqtis
aris

mixedviT

SesaZlebeli.

erT
amiT

damoukidebeli cvladi gamocalkevdeba sxva cvladebisgan, romlebTanac

635

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

is zogadad asocirdeba. Sedegad, SesaZlebeli da gamarTlebuli

xdeba

nebismieri dadgenili efeqtis damoukidebel cvladTan dakavSireba.


dabolos, ex post facto kvlevaSi kontrolis Setana nebismieri iseTi
alternatiuli hipoTezis wamoyenebiTa da SemowmebiT SeiZleba, romelic
kvlevaSi miRebuli empiriuli Sedegebis damajerebel axsnad gamodgeba.
amgvarad, mkvlevari frTxilad unda iyos, rom ex post facto kvlevaSi
mimarTebebis

pirvelive

savaraudo

axsna

aucileblad

erTaderT

da

saboloo axsnad ar miiRos. kargad nacnobi magaliTia sigaretis mowevisa


da

filtvis

gakeTebuli

kibos

daskvna.

navaraudevi

urTierTmimarTebis

janmrTelobis

dacvis

sferos

Sesaxeb

ukve

warmomadgenlebi

sargebloben axsniT, romlis mixedviTac moweva filtvis kibos iwvevs,


Tumca, Tambaqos mwarmoeblebi alternatiul hipoTezas sweven win _
mowevac da filtvis kiboc, savaraudod, mesame, aqamde ucnobi faqtoris
Sedegia, anu, uyuradRebod ar unda darCes SesaZlebloba, rom orive _
damoukidebuli

da

damokidebeli

cvladi

saerTo

mizezis

ori

gansxvavebuli, konkretuli Sedegi iyos.

13 eqsperimenti, kvazi-eqsperimenti, erTi


SemTxvevis kvleva da meta-analizi
Sesavali
mizez-Sedegobriobisa
sakiTxi erTob
erTi

pasuxi

da,

aqedan

gamomdinare,

prognozirebadobis

izidavs mkvlevarTa gonebas (Simth 1991: 177). am sakiTxze

kontrolis

gamoyenebaSia

da

is

apoTeozs

aRwevs

eqsperimentul sqemaSi. Tu konkurenciuli mizezebi an axsna kvlevidan

636

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

gamoiricxeba, SesaZlebeli xdeba mkafio mizez-Sedegobriobis dadgena:


models

SeuZlia

eqsperimentuli

erTaderTi

Sedegis

midgoma

meTodia,

axsna.

yvelaze

romelic

smiTi

(1991:

177)

dasabuTebulia
uSualod

da

amtkicebs,
miaCnia,

rom

rom

mizez-SedegobriobiT

es

aris

dainteresebuli. es, ra Tqma unda, sakamaToa, rogorc am wignis mesame


nawilSi gavarkvieT.
meTormete TavSi aRvwereT ex post facto kvleva, rogorc Sebrunebuli
eqsperimentireba,
gansxvavebuli
faqtorebs,

rodesac

jgufebiT

romlebmac

Zieba
iwyeba

aseTi

ukve
da

garkveuli

maxasiaTeblebiT

restrospeqciulad

gansxvavebebi

Gamoiwvia.

eZeben
amis

im

Semdeg

warmogidgineT eqsperimentatori mkvlevris midgomis kerlingeriseuli


aRwera:
Tu x, maSin

y; Tu frustracia, maSin agresia . . . mkvlevari raRac

meTodiT zomavs x da Semdeg

akvirdeba y-s, raTa naxos, paralelurad

icvleba Tu ara isic.


(Kerlinger 1970)

eqsperimentuli kvlevis arsebiTi maxasiaTebeli isaa, rom mkvlevari


mizanmimarTulad manipulirebs da akontorolebs im pirobebs, romlebic
misTvis saintereso movlenebs ganapirobeben, waradgens eqsperimentul
zemoqmedebas, anu, Carevas da zomavs Tavis mier Seqmnil gansxvavebas.
eqsperimenti moiazrebs erTi cvladis (romelsac damoukidebel cvlads
uwodeben) mniSvnelobis Secvlas da am cvlilebis efeqtis dakvirvebas
meore

cvladze,

fiqsirebul

romelsac

sqemas,

damokidebuli

eqsperimentuli

damadasturebeli

da

scdilobdes,

gamokvleviTi

an

nulovani

hipoTezis
da

cvladi
kvleva

hqvia.

SeiZleba

dasabuTebas

garkveuli

iyenebs

ra
iyos

an

uaryofas

cvladebis

efeqtebis

dadgenas eswrafvodes. damoukidebeli cvladi Semavali cvladia, xolo


damokidebuli cvladi _ gamosavali, anu Sedegi; magaliTad, kgeili da
morisoni

(Kgaile

and

Morrison

2006)

Sedegze

gavlenis

mqone

Svid

damoukidebel cvladze miuTiTeben (skolis efeqturobaze) (13. 1 CanarTi).

637

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

eqsperimentSi

damokidebuli

cvladi

post-testiT

izomeba,

xolo

damoukidebeli cvladebi gamocalkevdeba da zedmiwevniT kontroldeba.


warmoidgineT, varT laboratoriaSi, sadac axali sasuqis Tvisebebi
unda

SeviswavloT.

kulturasTan,
situaciaSi

am

vTqvaT,

mecnieri

SemTxveviTobis

wesiT

sasuqis

gamoyenebas

simindTan
aiRebda

SeZleben

erT

gayofda

or

fermerebi

marcvlovan

(Morrison 1993: 44 5).

tomara

simindis

marcvals

Tanabar

nawilad.

erTi

am
da

nawili

Cveulebriv saarsebo pirobebSi gaizrdeboda _ gakontroldeboda da


gaizomeboda marto niadagis, temperaturis, wylisa da sinaTlis odenoba
da araviTari sxva faqtori. es iqneboda sakontrolo jgufi. meore
nawili

gaizrdeboda

gakontrolebuli

da

sakontrolo
gazomili

jgufis

analogiur

raodenobis

niadagis,

igivenairad

temperaturis,

wylisa da sinaTlis _ pirobebSi, magram, damatebiT eqneboda axali


sasuqi.

oTxi

Tvis

Semdeg

Seamowmes

orive

jgufi

da

gazomes.

sakontrolo jgufi naxevari metriT iyo gazrdili da simindis yoveli

638

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

taro adgilze iyo, Tumca, patara marcvlebi hqonda. amis sapirispirod,


eqsperimentuli jgufic naxevari metriT gaizarda, magram, yovel taroSi
gacilebiT

didi marcvlebi aRmoCnda _ ufro didi, savse da mkvrivi

marcvlebi.
mecnieri daaskvnis, rom vinaidan orive jgufs mxolod gazomili
raodenobis niadagTan, temperaturasTan, wyalTan da sinaTlesTan hqonda
Sexeba,

sxva

veraferi

gamoiwvevda

eqsperimentuli

jgufis

ase

gafurCqvnas, Tu ara _ axali sasuqi. am eqsperimentSi ZiriTadi faqtorebi


iyo:

mTliani

tomris

SigTavsis

SemTxveviTi

wesiT

gadanawileba

or

Tanazomier (sakontrolo da eqsperimentul) jgufSi, orive jgufSi


Semavali simindis sawyisi gazomva, raTa darwmunebuliyvnen, rom orive
jgufi erTnairi iyo (anu winaswari testireba);

ZiriTadi

cvladebis

gamoyofa

(niadagi,

cvladebis

gakontroleba

temperatura,

wyali

da

sinaTle);

ZiriTadi

(erTi

da

igive

raodenoba

TiToeul jgufs);

nebismieri sxva cvladis gamoricxva;

gansakuTrebuli

mopyroba

(anu

Careva)

eqsperimentuli

jgufisadmi,

orive jgufSi sxva cvladebis mudmivad SenarCunebis pirobebSi;

mosavlis da zrdis saboloo gazomva sakontrolo da eqsperimentuli


jgufebis

Sesadareblad

da

winaswari

testirebis

Sedegebisgan

gansxvavebebis Sefaseba (post-testi);

erTi jgufis meoresTan Sedareba;

ganzogadebis etapi: mocemul pirobebSi axali sasuqi aumjobesebs


mosavals da zrdas.
es

modeli,

romlis

winapirobasac

mizez-Sedegobriobis

dadgenis

mizniT cvladebis izolacia da kontrolia, laboratoriul pirobebSi


SeiZleba adekvaturi iyos, Tumca, socialuri situacia odesme SeZlebs

639

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Tu ara laboratoriis dawmendil, xelovnur samyarod gadaqcevas, an

unda gadaiqces Tu ara aseT samyarod, es empiriuli da moraluri


kiTxvebia. amasTan, gasaTvaliswinebelia adamianebiT manipulirebis, maT
gakontrolebis, maTdami usulo sagnebiviT mopyrobis eTikuri dilemebi
(ixileT

Tavi

2).

da

mainc,

gavagrZeloT

eqsperimentuli

modelis

ganxilva.
saklaso oTaxebSi warmoebul swavlis eqperimentebSi damoukidebeli
cvladi xSirad garkveuli saxis stimulia, magaliTad, ariTmetikuli
gamoTvlis

axali meTodi.

pasuxi,

anu,

dro,

damokidebuli

cvladia,

romelic Sekrebis oci amocanis axali meTodiT Sesrulebas sWirdeba.


Tumca saganmanaTleblo garemoSi warmoebul empiriul kvlevaTa didi
nawili

kvazi-eqsperimentia

gamorCeuli

gansxvaveba

da

ara

eqsperimenti.

kvazi-eqsperimentsa

da

erTi

WeSmarit

yvelaze

eqsperiments

Soris isaa, rom pirvelis SemTxvevaSi mkvlevari xeluxlebeli jgufebiT


iwyebs

kvlevas,

meTodiT,

magram

anu

jgufebiT,

ara

romlebic

SemTxveviTi

Seqmnilia

SerCeviT.

am

nebismieri
TavSi

sxva

gamovyofT

WeSmariti eqsperimentisa da kvazi-eqsperimentuli sqemis arsebiT niSnebs


da

gvsurs,

mkiTxvelisTvis

gasagebi

gavxadoT

ganaTlebis

sferoSi

eqsperimentirebisas kontrolis mniSvneloba da mizani.


eqsperimentSi

mkvlevars

SeuZlia

SedarebiT

ganyenebuli

iyos

monawileebisgan, riTac kvlevaSi garkveuli xarisxis obieqturoba Seaqvs


(Robson 2002: 98). damkvirveblis efeqtma SeiZleba daazaralos eqsperimenti,
magaliTad, mkvlevris Canawerebi SeiZleba araTanmimdevruli, uzusto,
SerCeviTi

an

naklebad

gacnobierebuli

iyos,

maT

SeiZleba

gavlena

moaxdinon eqsperimentze. garda amisa, eqsperimenti SeiZleba monawilis


efeqtebmac azaralos (ixileT haTornis efeqtis ganxilva meeqvse TavSi);
monawilis

qcevis

Sesacvlelad

SeiZleba

sakmarisi

aRmoCndes

saeqsperimento garemoSi ubralod yofnis faqtic ki, da ara is, Tu


rogor moqmedebs eqsperimenti,

640

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

samedicino

eqsperimentebSi

problemis

am

wyvils

garkveuli

monawileebisTvis placebos micemiT agvareben da nebismier cvlilebas


afiqsireben,

xolo

eqsperimentebi

brma

an

ormagad

brmaa.

brma

eqsperimentSi monawileebma ar ician, sakontrolo jgufSi arian Tu


eqsperimentulSi, magram es icis mkvlevarma. ormagad brma eqsperimentSi
mkvlevarmac

ki

ar

icis,

monawile

eqsperimentul

jgufSia,

Tu

sakontroloSi _ es informacia mesame mxaresTan inaxeba. es modeli


mowodebulia im mouxelTebeli efeqtebis Sesamcireblad, romelic Tan
axlavs

monawilis

jgufSia.

codnas,

ganaTlebis

rom

is

sferoSi

sakontrolo

brma

an

eqsperimentis

eqsperimentul
Catareba

ufro

advilia, vidre _ ormagad brma eqsperimentis da isic ki SesaZlebelia,


rom monawileebs sulac ar uTxran, rom eqsperimentSi monawileoben, an
uTxran, rom eqsperimenti X-s Seexeba da sinamdvileSi Y-s Seexebodes,
anu, gza-kvali avurioT. motyuebis aseTi forma eqsperimentis ufro
bunebriv pirobebSi Catarebis saSualebas iZleva da monawileebi ar
cvlian TavianT Cveul, yoveldRiur qcevas.

eqsperimentirebis sqemebi ganaTlebis sferoSi


eqsperimentuli sqemis ramdenime gansxvavebuli saxeoba arsebobs,
magaliTad:

gakontrolebuli eqsperimenti laboratoriul pirobebSi (WeSmariti


eqsperimenti): ori an meti jgufi;

savele, anu kvazi-eqsperimenti bunebriv garemoSi da ara _


laboratoriaSi, magram, sadac cvladebi izolirebuli,
gakontrolebuli da manipulirebulia;

bunebrivi eqsperimenti, sadac SeuZlebelia cvladebis izolireba da


gakontroleba.
eqsperimentul

sqemebs

am

TavSi

ganvixilavT

(ixileT

http://www.routledge.com/textbooks/ 9780415368780 _ Tavi 13, faili 13. 1. ppt).


laboratoriuli

eqsperimenti

(klasikuri

WeSmariti

eqsperimenti)

641

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

sagangebod mowyobil, xelovnur garemoSi tardeba, sadac SesaZlebelia


cvladebis izolireba, gakontroleba da manipulireba (rogorc simindis
marcvlebis

zemoT

ganxilul

magaliTSi).

savele

eqsperimenti

laboratoriul eqsperiments hgavs imiT, rom xdeba cvladebis izolireba,


gakontrolireba da manipulireba, magram garemo realuri samyaroa da
ara _ xelovnurad Seqmnili laboratoriuli samyaro.
zogjer SeuZlebeli, arasasurveli an araeTikuria laboratoriuli an
savele

eqsperimentebis

Catareba.

magaliTad,

warmovidginoT,

rom

avtosagzao SemTxvevbSi moxvedril adamianebze travmis efeqtis Seswavla


gvsurs. Cven ver movTxovT adamianebs, rom avtobuss Seuvardnen, moZrav
satvirTo manqanas gadaudgnen win, an motociklidan gadmovardnen da a. S.
amis nacvlad SegviZlia saavadmyofos Canawerebis Seswavla, raTa vnaxoT
avtobusis, avtoavariiT, satvirTo manqanebis da motokiclis avtosagzao
SemTxvevebiT gamowveuli travmis efeqtebi da vnaxoT, romeli jgufi
gamoirCeva travmatulobis yvelaze meti xarisxiT. SeiZleba aRmoCndes,
rom satvirTo manqanis incidentis msxverplebi yvelaze metad iyvnen
travmirebuli,

SedarebiT

naklebad

dazaralebulebi da bolos _ avtobusSi

motociklis

incidentSi

msxdomni. miuxedavad imisa, rom

SeuZlebelia asprocentiani darwmunebiT imis Tqma, Tu ram gamoiwvia


travma,

mainc

manqanis

SegviZlia

incindentSi

racionalurad

moxvedrilebi

vivaraudoT,

yvelaze

metad

rom

satvirTo

dazaraldnen.

aq

vuyurebT Sedegebs da ukusvliT vikvlevT SesaZlo mizezebs. Cven ver


vaxerxebT
magram,

cvladebis

mainc

izolirebas,

SegviZlia

zogierTi

gakontrolebas
SesaZlo

an

manipulirebas,

gamarTlebuli

daskvnis

gakeTeba.
kvlevis sqemebis qvemoT mocemul CamonaTvalSi kempbelisa da stenlis
(1963) naSromidan aRebul simboloebsa da gamonaTqvamebs viyenebT:

X-iT aRiniSneba jgufisadmi eqsperimentuli cvladis an movlenis


wardgena, romlis efeqtic unda gaizomos;

O aRniSnavs dakvirvebis an gazomvis process;

642

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

rodesac Xs da Ys erTmaneTis qveS weria, niSnavs, rom erTdroulad


xdeba;

R sxvadasxva jgufebSi SemTxveviTad gadanawilebas niSnavs.

paraleluri striqonebi, romlebic erTmaneTisgan ar aris gamoyofili


wyvetili xaziT, randomizaciiT gaTanabrebuli jgufebis Sedarebas
aRniSnavs, xolo wyvetili xaziT gayofili striqonebi _

im jgufebs

warmoadgens,

wesiT

romlebic

SemTxveviTi

gadanawilebis

ar

gaTanabrebula.

WeSmaritad eqsperimentuli sqema


WeSmariti eqsperimentuli sqemis ramdenime varianti arsebobs da
umetesobas

qvemoT

ganvixilavT

(ixileT

http://www.routledge.com/textbooks/

9780415368780 _ Tavi 13, faili 13. 2. ppt):

sakontrolo da eqsperimentuli jgufebis pre-test-post-testi;


ori sakontrolo da erTi eqsperimentuli jgufis pre-test-posttesti;

sakontolo da eqsperimentuli jgufebis post-testi;


ori eqsperimentuli jgufis post-testi;
ori eqsperimentuli jgufis pre-test-post-testi;
wyvilebis morgebis sqema;
faqtoruli sqema;
parametruli sqema;
ganmeorebiTi gazomvis sqema.
laboratoriul

eqsperimentSi,

rogorc

wesi,

didi

raodenobiT

cvladebi unda dadgindes da gakontroldes, rac, SesaZloa, praqtikulad


ganuxorcielebeli iyos. amasTan, Tavad laboratoriul garemos SeuZlia
eqsperimentze zemoqmedeba, an konkretuli Carevis Sedegis gamosavlenad
garkveuli

dro

iyos

saWiro

(magaliTad,

kiTxvaSi

garkveuli

saxis

Carevas mcire myisieri efeqti Tu eqneba. magram, SeiZleba gamovlindes

643

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

droSi gadavadebuli Sedegi, romelic mozrdilobaSi kiTxvis siyvaruls


Seuwyobs xels, an droTa ganmavlobaSi, kumulaciuri efeqti SeiZleba
mogvces).
WeSmariti eqsperimenti ramdenime ZiriTadi maxasiaTebliT gamoirCeva:

erTi an meti sakontrolo jgufi;

erTi an meti eqsperimentuli jgufi;

sakontrolo da eqsperimentul jgufebSi cdis pirebis SemTxveviTad


gadanawileba;

jgufebis tolfasobaSi dasarwmuneblad pretestireba;

damoukidebel cvladze moxdenili efeqtebis sanaxavad jgufebis posttestireba;

erTi an meti Careva eqsperimentul jgufSi (jgufebSi);

damoukidebeli cvladebis izolacia, kontroli da manipulacia;

sakontrolo da eqsperimentuli jgufebi ar aWuWyianeben erTmaneTs.


Tu eqsperiments ar aqvs yvela dasaxelebuli maxasiaTebeli, maSin es

kvazi-eqsperimentia, romelic SeiZleba eqsperimentiviT gamoiyurebodes


(kvazi niSnavs ise TiTqos), magram iyos ara WeSmariti eqsperimenti,
aramed _ mxolod misi erT-erTi varianti.
laboratoriuli

eqsperimentis

alternativa

kvazi-eqsperimenti,

an

savele eqsperimentia, romelSic Sedis:

erTi jgufis pre-test-post-testi;

araekvivalenturi sakontolo jgufis sqema;

drois seriebis sqema.


amaT

qvemoT

ganvixilavT.

savele

eqsperimentSi

ufro

naklebad

kontroldeba eqsperimentuli pirobebi an gareSe cvladebi, vidre _


laboratoriul eqsperimentSi da amitom, mizez-Sedegobriobaze miTiTeba
metad sakamaToa. magram, mas is xibli aqvs, rom bunebriv pirobebSi
mimdinareobs. gareSe cvladebi SeiZleba iyos:

644

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

monawilis
SeiZleba

faqtorebi:

sakontrolo

mniSvnelovani

da

eqsperimentuli

maxasiaTeblebiT

jgufebi

gansxvavdebodnen

erTmaneTisgan;

Carevis

faqtorebi:

monawilisTvis

Careva

da

xangrZlivobis,

SeiZleba

varirebdes,

Carevis

xarisxisa

ar

iyos

magaliTad,
da

daxmarebis

identuri

yvela

Tanmimdevrobis,
mixedviT;

aseve,

SeiZleba ganxvavebuli iyos sxva praqtikebi da Sinaarsebi;

situaciuri

faqtorebi:

eqsperimentuli

pirobebi

SeiZleba

Secdomamde

SeiZleba

gansxvavebuli iyos.
zemoT

CamoTvlilma

pirobebma

eqsperimentis

migviyvanos, rac, Tavis mxriv, imis winapirobas SeiZleba qmnides, rom


miRebuli

Sedegebi

ar

ukavSirdebodes

mkvlevrisTvis

saintereso

damoukidebel cvlads.

sakontrolo da eqsperimentuli jgufebis pre-test-post-testi


eqsperimentuli sqemis srulad ganxilva am Tavis farglebs scdeba.
qvemoT mokled mimovixilavT erT sqemas, romelic kempbelisa da stenlis
(1963)

naSromidan

mocemuli

sakiTxi.

SevarCieT,
es

sadac

magaliTi

imis

amomwuravad

aris

arsebiTi

niSnebis

ganxiluli
dasanaxad

gvWirdeba, rasac avtorebi WeSmaritad eqsperimentul sqemas uwodeben,


xolo kerlingeri (1970) karg sqemad moixseniebs. arsebul variantebTan
erTad

SerCeuli

sqema

xSirad

gamoiyeneba

ganaTlebis

sferoSi

eqsperimentirebisas (ixileT http://www.routledge.com/textbooks /9780415368780 _


Tavi 13, faili 13. 3. pt).
pre-test-post-test sakontrolo jgufis sqema Semdegnairad SegviZlia
gamovsaxoT:
eqsperimentuli RO1
sakontrolo
RO3

O2
O4

645

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

kerlingeri (1970) SeniSnavs, rom Teoriulad SemTxveviTi gadanawileba


E da C jgufebSi yvela SesaZlo damoukidebel cvlads akontrolebs.
cxadia, praqtikaSi es mxolod maSin xdeba, rodesac eqsperimentSi
sakmarisi raodenobis cdis pirebi monawileoben, raTa SemTxveviTad
gadanawilebam ise imuSaos, rogorc kontrolis mZlavrma saSualebam,
Tumca,

randomizaciis

efeqti

cdis

pirTa

mcire

raodenobis

SemTxvevaSic kargad Cans, rac warmodgenilia 13. 2. CanarTSi


CanarTi 13. 2.
randomizaciis efeqtebi
Sekvridan amoiReT aTi wiTeli da aTi Savi baraTi. aurieT da orad
daarigeT ise, rom TiToeul jgufSi 10 baraTi moxvdes. axla daTvaleT
nebismier jgufSi wiTeli da Savi baraTebis raodenoba da CawereT Sedegebi.
es procedura bevrjer gaimeoreT da yovel jerze CaiwereT miRebuli Sedegi.
male darwmundebiT, rom wiTeli da Savi baraTebis yvelaze mosalodneli
ganawilebaa xuT-xuTi TiTo feris baraTi TiTo jgufSi: Semdegi yvelaze
mosalodneli ganawilebaa eqvsi wiTeli (an Savi) da oTxi Savi (an wiTeli)
da a. S. SeiZleba gagimarTloT (an ar gagimarTloT, Tu demonstraciis
miznidan gamovalT!) da erT jgufSi mxolod wiTeli da meoreSi mxolod
Savi baraTebi miiRoT. am xdomilobis albaTobaa erTi SemTxveva 92,378-dan.
meore mxriv, aranakleb erTi feris eqvsi baraTisa da aranakleb erTi feris
oTxi baraTis narevis miRebis albaToba _ 100-dan 82 SemTxvevaa..
axla warmoidgineT, rom oci bavSvisgan Semdgar klasSi wiTeli baraTebi
ukeTes aT bavSvs warmoadgens, xolo Savi baraTebi _ ufro cud aTs. am
pirobebSi Tqven daaskvniT, rom mxolod SemTxveviTobis kanonebis moqmedeba
TiTqmis

darwmunebiT

mogcemT

kargi

da

cudi

bavSvebis

sakmarisad

ekvivalentur narevs eqsperimentul da sakontrolo jgufebSi

wyaro: adaptirebulia Pilliner 1973

amgvarad, randomizacia ekvivalentobis met albaTobas uzrunvelyofs


anu, eqsperimentul da sakontrolo jgufebSi nebismieri sxva faqtorebis
an maxasiaTeblebis proporciulad gadanawilebas, romlebmac SesaZloa

646

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

savaraudo gavlena moaxdinon mkvlevrisTvis saintereso eqsperimentul


cvladebze.
es martivi da moxdenili,
mZlavria,

rom

meeqvse

da

stenlis

kempbelisa

WeSmaritad eqsperimenuli sqema imdenad

TavSi

aRwerili

mixedviT

(1963)

yvela
Sinagan

safrTxe,

romelic,

validobas

SeiZleba

daemuqros, gakontrolebulia pre-test-post-test sakontrolo jgufis


sqemaSi. Carevis kauzaluri efeqti sam etapad SegviZlia gamoviTvaloT:
1. I

qulis

misaRebad

eqsperimentuli

jgufis

post-testis

qulas

post-testis

qulas

gamoakeliT pretestis qula;


2. II

qulis

misaRebad

sakontrolo

jgufis

gamoakeliT pre-testis qula;


3. I qulas gamoakeliT II qula.
Tu

kempbelisa

da

stenlis

terminologias

gamoviyenebT,

eqsperimentuli Carevis efeqti iqneba:


(O2 RO1 ) (O4 RO3 )

Tu am gamoTvliT miRebuli ricxvi uaryofiTia, maSin kauzaluri

efeqtic uaryofiTia.
erTi

problema,

ukavSirdeba,
axsniT,

romelic

testirebis

Tu

am

konkretul

urTierTqmedebis

eqsperimentis

eqsperimentul

efeqtia.

validobis

meeqvse

gudis
TavSi

sqemas

(Good 1963)
CamoTvlili

safrTxeebi SegviZlia im mTavar efeqtebad miviCnioT, romlebic sxva


cvladebis yofna-aryofnisgan damoukideblad vlindeba, urTierTqmedebis
efeqtebi,

rogorc

dasaxelebidanac

Cans,

kombinirebuli,

Sedgenili

efeqtebia da maSinac ki SeiZleba vlindebodes, roca mTavari efeqtebi


ara gvaqvs. magaliTad, urTierTqmedebis efeqti SeiZleba gamovlindes,
rogorc

Sedegi

imisa,

rom

pre-testuli

gazomva

eqsperimentuli

cvladisadmi cdis pirebis sensitizacias iwvevs.1 urTierTqmedebis efeqti


ori

iseTi

gaivlis

jgufis

winaswar

damatebiT
testirebas.

SeiZleba
Sedegad

gakontroldes,
miviRebT

romelic

oTxjgufian

ar

sqemas,

647

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

rogorc amas qvemoT solomoni (1949) gvTavazobs. mogvianebiT aRvwerT


ganaTlebis
sqemas

sferoSi

mogvianebiT

testirebiT

kvlevas,

romelSic

sakontrolo

gamowveuli

pre-test-post-test

jgufs

amateben,

sensitizaciis

raTa

jgufis
winaswari

SesaZlebloba

iqnas

gaTvaliswinebuli.
smiTi

(1991:

215)

aRniSnavs,

rom

randomizaciiT

cvladebis

mTeli

diapazonis ekvivalentoba miiRweva, gaTanabreba ki, mxolod ramdenime


konkretuli cvladis mixedviT ekvivalentobas uzrunvelyofs. medicinaSi
gamoyenebadi meTodis _ randomizebuli da gakontrolebuli cdebi (RCT)
mizez-Sedegobriobisa

da

ganzogadebadobis

miRwevis

SesaZlo

gzaa

(Tumca, medicinaSi zogjer randomizebuli gakontrolebuli cdebisTvis


SerCevis moculoba imdenad mcirea _ SezRuduli raodenobis pacientebi,
romelTac konkretuli Civili aqvT _ rom es procedura seriozulad
zaraldeba).
boruxi

(Boruch 1997)

randomizebuli

myarad

gakontrolebuli

icavs

dagegmvisa

cdebis

da

SefasebisTvis

gamoyenebis

ideas.

is,

faqtobrivad, amtkicebs, rom cudi eqsperimentuli kontrolis problemam


kvleviTi

programebis

warmatebulobis

Sesaxeb

Zalze

saeWvo

mtkicebulebebamde migviyvana (Boruch 1997: 69). am meTodis gamoyenebis


magaliTebi SegiZliaT naxoT naSromSi Maynard and Chalmers (1997).
randomizebuli gakontrolebuli cda ganaTlebis sferoSi momuSave
mravali mkvlevris oqros standartia, vinaidan is kontrolirebadobis,
mizez-Sedegobriobisa da ganzogadebadobis dadgenas gulisxmobs (Coe et
al. 2000; Curriculum, Ecaluation and Management Centre 2000). ramdenad marTalia es
_ sakamaToa (Morrison 2001b). magaliTad, kompleqsurobis Teoria martiv
mizez-Sedegobriobas

konteqstSi

qselebze,

bmebze,

holizmze,

ukukavSirze, urTierTobebsa da interaqciulobaze (Cohen and Stewart 1995),


gamovlenaze, dinamikur sistemebze, TviTorganizebasa da Ria sistemaze
(da ara _ saeqsperimento laboratoriis daxurul samyaroze) aqcentiT
anacvlebs. Cven romc SegveZlos eqsperimentis Catareba, misi gamoyeneba

648

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

mimdinare,

ganviTarebadi,

interaqciuli,

fardobiTi,

cvalebadi,

Ria

situaciebisadmi _ praqtikulad SeiZleba gagviWirdes (Morrison 2001b).


arasworia dinamikur, ganviTarebad, denad, Ria situaciebaSi cvladebis
mudmivad SenarCuneba.
garda

amisa, laboratoria

samyaroa.

skolebi

da

mowyobili, ararealuri da xelovnuri

saklaso

oTaxebi

ar

aris

laboratoriis

steriluri, reduqcionistuli, gaanalizebuli da gaanalizebadi samyaro.


mizez-Sedegobriobis

Tanmimdevrulobis

mixedviT

konceptualizaciam

(Harr 1972), rodesac mkvlevari mizez-Sedegobriobis Sesaxeb dakvirvebis


safuZvelze
mizezebze

daskvnas
daskvnebs

mravaljerad
dayrdnobiT.

akeTebs,
ver

mizezebze

sakuTari

gavakeTebT

gavakeTebT

laboratoriidan

SezRuduloba
efeqtebze

daskvnebs,

saklaso

unda

aRiaros.

dayrdnobiT.

mravaljerad

situaciebze

verc

efeqtze

ganzogadebadoba

saxifaToa; savele eqsperimentebSic ki, sadac ver xerxdeba cvladebis


gakontroleba, ganzogadebadoba iseve saxifaTo SeiZleba iyos.
ganmeorebadobisa

da

prognozirebadobis

moTxovnebis

erTguli

klasikuri eqsperimentuli meTodebi SeiZleba arc iyos gansakuTrebiT


nayofieri, vinaidan kompleqsur fenomenSi Sedegebi arasodesaa naTlad
gameorebadi
SevdivarT.

an

prognozirebadi:

sworxazovan

erT

azrovnebaSi

moaqvs, xolo did mizezebs _ didi.

mdinareSi

mcire

orjer

mizezebs

arasodes

mcire

Sedegebi

magram, sirTulis TeoriaSi mcire

mizezebma SeiZleba uzarmazari efeqti mogvces da uzarmazarma mizezeba


_ mcire, an sulac, arafers daudos saTave. amasTan, fenomenebis gazomvad
cvladebad

danawevreba

da

Semdeg,

mxolod

romelime

konkretul

nawilebze fokusireba, erTianobisa da mTlianis arsis xelidan gaSvebas


niSnavs. gazomva, rogori zustic ar unda iyos, bevrs verafers gvetyvis
fenomenis Sesaxeb. me SemiZlia gavzomo pirovnebis yoveli fizikuri
cvladi,

magram

mouxelTebelia

misi

buneba,

danawevrebisa

is,
da

rac

mas

imad

gazomvisaTvis.

aqcevs,

rac

aris,

randomizirebuli

649

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

gakontrolebuli cdebi ukve aRweril mecnierul pozicias _ pozitivizms


_ ganekuTneba.
marTalia, meore TavSi ukve visaubreT eTikur sakiTxebze, aq mainc
unda iTqvas zogadi SeniSvna, romelic orjgufiani eqsperimentis mimarT
keTdeba

(magaliTad,

Gorard 2001: 146):

ramdenad

eTikuria,

mkvlevris

saWiroebebisTvis sakontrolo jgufma mkurnalobze an Carevaze uari rom


Tqvas (amis kontrargumenti isaa, rom medicinaSi mkvlevarma ar icis,
Careva (magaliTad, axali wamali) imoqmedebs, Tu damangrevel Sedegebs
moitans; sinamdvileSi, eqsperimentis mizani swored amis garkvevaa.

ori sakontrolo da erTi eqsperimentuli jgufis pre-testpost-testi


es sqema solomons (1949) ekuTvnis da miznad isaxavs urTierTqmedebis
efeqtis dadgenas, romelic im SemTxvevaSi warmoiqmneba, Tu mkvlevari
sasurveli Sedegis Sesaxeb pre-testisa da post-testis mixedviT askvnis.
aqac randomizebuli gakontrolebuli cdis analogiuri situaciaa, im
gansxvavebiT, rom erTis nacvlad ori sakontrolo jgufia. standartul
randomizebul gakontrolebul cdaSi eqsperimentuli jgufis nebismieri
cvlileba
jgufis

Carevis

nebismieri

an

pretestis

cvlileba

ki

Sedegi
_

SeiZleba

pre-tests

iyos,

miewereba.

sakontrolo
solomonis

variantSi meore sakontrolo jgufi iRebs Carevas, magram ara _ pretests. es sqematurad ase SeiZleba gamovsaxoT:
eqsperimentuli
RO1 X
sakontrolo1RO3
O4
sakontrolo2X O5

O2

amgvarad, meore sakontrolo jgufis nebismieri cvlileba mxolod


Carevis Sedegi SeiZleba iyos. am teqnikisa da misi variaciebis sruli

650

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

mimoxilvisTvis

mimarTeT

Baily

(1994:

231

4)

(ixileThttp://www.routledge.com/textbooks/978041538780 _ Tavi 13, faili 13. 4. ppt).

sakontolo da eqsperimentuli jgufebis post-testi


am sqemaSi monawileebi SemTxveviTad nawildebian sakontrolo da
eqsperimentul

jgufebSi,

magram

ar

tardeba

winaswari

testireba.

eqsperimentuli jgufi iRebs Carevas da Semdeg orive jgufSi tardeba


post-testi

(ixileThttp://www.routledge.com/textbooks/978041538780 _

Tavi

13,

faili 13. 5. ppt). es sqema sqematurad ase gamoiyureba:


eqsperimentuli
sakontrolo

R1
R2

O1
O2

ori eqsperimentuli jgufis post-testi


aq monawileebi SemTxveviTad nawildebian TiToeul
jgufSi.

erTi

eqsperimentuli

jgufi

erT

Carevas

eqsperimentul
iRebs,

meore

eqsperimentuli jgufi _ meore Carevas. orive jgufSi mxolod posttesti tardeba (ixileThttp://www.routledge.com/textbooks/978041538780 _ Tavi 13,
faili 13. 6. ppt). es sqematurad ase gamoiyureba:
eqsperimentuli
sakontrolo

R1
R2

X1
X2

O1
O2

ori eqsperimentuli jgufis pre-test-post-testi


am

SemTxvevaSi

monawileebi

SemTxveviT

nawildebian

TiToeul

eqsperimentul jgufSi. erTi eqsperimentuli jgufi erT Carevas iRebs,


meore eqsperimentuli jgufi _ meores. individebSi cvlilebis gasazomad
orive

jgufSi

tardeba

pre-testi

da

post-testi

(ixileThttp://www.routledge.com/textbooks/978041538780 _ Tavi 13, faili 13. 7. ppt).


sqema sqematurad ase gamoiyureba:
eqsperimentuli
sakontrolo

RO1
RO3

X1
X2

O2
O4

651

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

WeSmariti

eqsperimenti

eqsperimentuli

erTi

sakontrolo

jgufiTac

da

SeiZleba

ori

an

Catardes

meti

(ixileT

http://www.routledge.com/textbooks/978041538780 _ Tavi 13, faili 13. 8. ppt). sqema


sqematurad ase gamoiyureba:
eqsperimentuli1
eqsperimentuli2
sakontrolo

RO1 X1 O2
RO3 X1 O4
RO5
O6

es sqema SeiZleba ganivrcos post-test sakontrolo da eqsprimentuli


jgufebis da post-test ori eqsperimentuli jgufis sqemamde, aseve, pretest-port-test ori eqsperimentuli jgufis sqemamde.

wyvilebis morgebis sqema


rogorc

saxelwodebidan

eqsperimentul
safuZveli

jgufebSi

isaa,

rom

Cans,

monawileebi

SemTxveviTad

sakontrolo

mniSvnelovnad

miCneuli

ramdenime

Seesatyviseba

eqsperimentuli

sakontrolo

nawildeba,

jgufis

magram

erTi

wevri

damoukidebeli

jgufis

wevrs

da

ganwilebis
kvlevisTvis

cvladis

mixedviT

(magaliTad,

iseTi

damoukidebeli cvladebiT, romlebic, varaudoben, rom gavlenas axdenen


damokidebul cvladze, rogoricaa sqesi, asaki da unarebi). amrigad, jer
arCeven

monawileTa

damoukidebeli
konkretul
TiToeuli

wyvilebs,

cvladiT

sazomze
wyvili

romlebic

Seesatyvisebian

erTnairi

an

erTmaneTs

msgavsi

SemTxveviTad

mkvlevrisTvis

qulebi

nawildeba

saintereso

(magaliTad,
miiRo)

da

vinc

Semdeg

sakontrolo

da

eqsperimentul jgufebSi. xdeba wyvilis doneze randomizacia da ara _


jgufis.

miuxedavad

imisa,

rom

saxelwodebis

mixedviT

es

meTodi

sakontrolo da eqsperimentuli jgufebis Sesatyvisobas uzrunvelyofs,


praqtikaSi

SeiZleba

arc

ise

ioli

iyos

sakmarisad

Sesatyvisi

individebis moZieba, gansakuTrebiT eqsperimentSi; Tumca, aseTi zusti


Tanxvedris miRweviT eqsperimentSi mniSvnelovnad izrdeba kontrolis

652

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

xarisxi.

vinaidan

gansxvavebebis
rodesac

Sesatyvisi

gakontrolebis

mkvlevari

ver

wyvilebis
saSualebas

aris

sqema
iZleva,

darwmunebuli,

individualuri
is

rom

sasargebloa,
individualuri

gansxvavebebi ar gaaWuWyianeben Carevis efeqtebs.


borgi

da

gali

(1979:

547)

eqsperimentis

dagegmvisa

da

warmoebis

etapebis sasargeblo CamonaTvals gvTavazoben:

gazomeT damokidebuli cvladi;

wina etapze miRebuli qulebis mixedviT daawyvileT monawileebi;

yoveli wyvilis TiToeuli wevri SemTxveviTobis wesiT gadaanawileT


sakontrolo an eqsperimentul jgufSi;

eqsperimentul jgufs eqsperimentuli Careva miawodeT da, Tu saWiroa,


sakontrolo jgufs _ placebo; darwmundiT, rom sakontrolo jgufs
Careva ar miewodeba;

orive jgufSi gazomeT damokidebuli cvladi da SeadareT, raTa


gansazRvroT, rogoria efeqti da ramdenad imoqmeda damoukidebelma
cvladma damokidebulze.
borgi

da

gali

miuTiTeben,

rom

sakontrolo

da

eqsperimentuli

jgufebis kargi Sesatyvisoba sirTuleebTanaa dakavSirebuli. aq Sedis im


cvladebis zedmiwevniT gansazRvra, romlebiTac wevrebi erTmaneTs unda
Seesatyvisebodnen. borgi da gali (1979: 547) aRniSnaven, rom damokidebul
cvladTan

korelaciaSi

myofi

ramdenime

cvladiT

Sesatyvisoba

gacilebiT metad amcirebs Secdomis albaTobas, vidre mxolod erTi


cvladiT Tanxvedra. cxadia, problemas qmnis is, rom rac ufro meti
cvladiT

unda

Seesatyvisebodes

ori

jgufi

erTmaneTs,

miT

ufro

rTulia aseTi jgufebis Sekreba. amitom, wonasworoba unda SevinarCunoT


da or ukiduresobas Soris oqros Sualedi vipovoT: mxolod ramdenime
cvladiT Sesatyvisobas, rac Secdomebs gamoiwvevs, da imdenad bevri
cvladiT Tanxvedris moTxovnas Soris, rom SeuZlebeli gaxdes cdis

653

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

pirebis SerCeva. wyvilebis morgebis nacvlad SegviZlia SemTxveviTobis


wesiT gadanawileba gamoviyenoT. swored amas ganvixilavT qvemoT.
miCeli da joli (1988: 103) sam mniSvnelovan kiTxvas svamen, romelsac
mkvlevarma ori jgufis Sedarebisas unda upasuxos:

erTnairia Tu ara ori jgufi eqsperimentis dasawyisisTvis?

Carevisgan damoukideblad, bunebrivad moimatebs Tu ara jgufebs


Soris gansxvaveba?

ra

wvlils

Seitans

ori

jgufis

sawyisi

gazomvis

Secdoma

miRebul qulebs Soris gansxvavebaSi?


borgi da gali (1979) Sesatyvisobis sizustis (an dispersiis) xarisxis
dadgenis saWiroebaze amaxvileben yuradRebas. magaliTad, Tu cdis pirebi
erTmaneTs,

vTqvaT,

standartizebuli

testiT

gazomili

metyvelebis

unariT unda Seesatyvisebodnen, mniSvnelovania cvalebadobis sazRvrebis


dadgena,

romelsac

Sesatyvisobis

(magaliTad, qula). aqac, rac


magram,

rac

metia

sizuste,

gansazRvrisaTvis

gamoviyenebT

metia sizuste, miT metia Sesatyvisoba,


miT

ufro

Znelia

zustad

Sesatyvisi

monawilis

ranJirebaa

adamianebis povna.
am

problemis

daZlevis

erTi

gza

yvela

damokidebuli cvladis gazomviT miRebuli qulebis Tu maCveneblebis


safuZvelze. Semdeg, pirveli ori cdis piri Seadgens morgebul wyvils
(romlidanac erTi SemTxveviT moxvdeba sakontrolo jgufSi, meore _
eqsperimentulSi, magaliTad, monetis agdebiT), Semdegi ori cdis piri _
Semdeg morgebul wyvils da a. S. sanam ar miviRebT or jgufs. am
SemTxvevaSi

naklebi

sizuste

gvaqvs,

Tumca,

amas

cdis

pirebis

dakargvisgan Tavis arideba abalansebs.


morgebuli

wyvilebis

alternativa,

romelic

am

Tavis

dasawyisSi

ganvixileT, randomizaciaa. smiTi (1991: 215) aRniSnavs, rom wyvilebis


morgebis

meTodi

araeqsperimentul

farTod
kvlevaSi

gamoiyeneba
da

is

kvazi-eqsperimentebsa

alternatiuli

da

mizez-Sedegobrivi

axsnebis generirebis gacilebiT uaresi meTodia, vidre randomizacia.

654

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

faqtoruli sqema
eqsperimentSi

damokidebul

cvladze

ori

an

meti

damoukidebeli

cvladi SeiZleba moqmedebdes. magaliTad, gamocdaze naCvenebi miRweva


SeiZleba

xelmisawvdomi

resursebisa

(erTi

damoukidebeli

cvladi:

SezRuduli resursebi, zomierad xelmisawvdomi resursebi da sruliad


xelmisawvdomi

resursebi)

da

sagnis

swavlis

motivaciis

(meore

damoukidebeli cvladi: susti motivacia, zomieri motivacia, Zlieri


motivacia) Sedegi iyos. yoveli damoukidebeli cvladi mis TiToeul
doneze Seiswavleba (mocemul magaliTSi TiToeul maTgans sami done
aqvs) (ixileThttp://www.routledge.com/textbooks/978041538780 _ Tavi 13, faili 13.
9.

monawileebi

ppt).

SemTxveviTobis

wesiT

nawildebian

jgufebSi,

romlebic TiToeuli damoukidebeli cvladis doneebis yvela SesaZlo


kombinacias faraven, rogorc modelSia naCvenebi:
damoukidebeli
cvladi

I done

II done

III done

resursebis
xelmisawvdomoba

SezRuduli
resursebi

zomierad
xelmisawvdomi
resursebi

sruliad
xelmisawvdomi
resursebi

(2)

(3)

susti motivacia

zomieri motivacia

Zlieri motivacia

(4)

(5)

(6)

(1)
sagnis swavlis
motivacia

aq SesaZlo kombinaciebia: 1+4, 1+5, 1+6, 2+4, 2+5, 2+6, 3+4, 3+5 da 3+6, rac
9 jgufs gvaZlevs (kombinacia 33). SesaZlebelia pre-testisa da posttestis,

an

magaliTad,

mxolod

post-testis

SezRuduli

Catareba.

resursebi

SeiZleba

miviRoT,

statistikurad

rom,

mniSvnelovnad

moqmedebs gamocdis Sedegze, xolo zomierad da sruliad xelmisawvdomi


resursebi _ ara, anda, sruliad xelmisawvdomi resursebi da Zlieri
motivacia

mniSvnelovan

gavlenas

axdenen

gamocdis

Sedegze,

xolo

Zlieri motivacia da SezRuduli resursebi _ ara da a. S.


es magaliTi uSvebs, rom TiToeul cvlads erTi da igive raodenobis
doneebi aqvs, Tumca es SeiZleba ase ar iyos. erT cvlads SeiZleba

655

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

hqondes, vTqvaT, ori done, meores _ sami, mesames ki _ oTxi. aseT


SemTxvevaSi SesaZlo kombinaciebi iqneba 234=24 done da, Sesabamisad,
gveqneba 24 eqsperimentuli jgufi. kargad Cans, rom faqtorul sqemaSi
swrafad

warmoqmneba

monawileebis

ramdenime

jgufi.

gavrcelebuli

magaliTia 22 sqema, rodesac or damoukidebel cvlads ori mniSvneloba


aqvs (anu oTxi jgufi). aq I eqsperimentul jgufs Careva miewodeba I
damoukidebeli cvladis I doneze da II damoukidebeli cvladis I doneze;
II eqsperimentul jgufs _ I damoukidebeli cvladis I doneze da II
damoukidebeli

cvladis

damoukidebeli

cvladis

II
II

doneze;
doneze

III
da

eqsperimentul
II

damoukidebeli

jgufs

cvladis

doneze; IV eqsperimentul jgufs _ I damoukidebeli cvladis II doneze


da II damoukidebeli cvladis II doneze.
faqtorul sqemaSi damoukidebeli cvladebis urTierTqmedebac unda
gaviTvaliswinoT.

magaliTad,

erTi

faqtori

(damoukidebeli

cvladi)

SeiZleba iyos sqesi, xolo meore _ asaki (13. 3 CanarTi). mkvlevari


SeiZleba

ikvlevdes

maT

gavlenas

maTematikis

swavlis

motivaciaze

(ixileThttp://www.routledge.com/textbooks/978041538780 _ Tavi 13, faili 13. 10.


ppt).
grafikidan Cans, rom maTematikis swavlis motivacia ucvleli ki ar
aris mamrobiTi da mdedrobiTi sqesis moswavleebTan, aramed monawilis
asakTan erTad icvleba. es asakisa da sqesis urTierTqmedebis Sedegia _
sqesis

efeqti

asakzea

damokidebuli.

urTierTqmedebis efeqtebis sakvlevad.

CanarTi 13. 3.
urTierTqmedebis efeqtebi eqsperimentSi

faqtoruli

sqema

sasargebloa

656

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

100
80
60
40

20

0
15

16

17

18

wyaro: Kgaile and Morrison 2006faqtoruli sqemis umartives variantSi erTi

damoukidebeli cvladis ori done SeiZleba gvqondes, magaliTad, is aris


an ar aris, magram rogorc aq vnaxeT, es sqema gacilebiT rTuli saxiTac
gvxvdeba.

am

sirTules

saWiro

jgufebis

raodenobis

geometriuli

progresiiT zrda ganapirobebs.

parametruli sqema
am sqemaSi monawileebi SemTxveviTad nawildebian jgufebSi, romelTa
parametrebi

winaswar

aris

fiqsirebuli

damoukidebeli

cvladis

im

doneebis mixedviT, romlebsac mocemuli jgufebi iReben. magaliTad,


warmovidginoT, rom tardeba eqsperimenti, romelic miznad im adamianebis
kiTxvis

unaris

gaumjobesebas

isaxavs,

romlebic

cudad,

saSualod,

kargad da brwyinvaled kiTxuloben (damoukidebeli cvladis kiTxvis


unari

oTxi

done).

Carevas

iRebs

oTxi

eqsperimentuli

jgufi:

eqsperimentuli jgufi (isini, vinc cudad kiTxuloben), II eqsperimentuli


jgufi (isini, vinc saSualod kiTxuloben), III eqsperimentuli jgufi
(isini, vinc kargad kiTxuloben) da IV eqsperimentuli jgufi (isini, vinc
brwyinvaled

kiTxuloben).

xorcieldeba

eqsperimentuli

sakontrolo
zemoqmedeba.

jgufze
aseT

(V

jgufi)

viTarebaSi

ar

mkvlevari

SeZlebs Carevis gansxvavebuli efeqtebis diagramis Sedgenas da ufro


zusti informacia eqneba maT Sesaxeb, vidre erTi eqsperimentuli jgufis
SemTxvevaSi eqneboda, romelSic kiTxvis sxvadasxva unaris mqone adamiani
iqneboda gaerTianebuli. mas ecodineba, romel jgufze imoqmeda Carevam

657

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

yvelaze metad da romelze _ yvelaze naklebad. parametruli sqema


sasargebloa,
mniSvneloba

rodesac
gvaqvs,

(damadasturebeli
damoukidebeli

damoukidebeli

romlebmac
kvleva),

cvladis

an

cvladis

SeiZleba
Tu

gavlena

mkvlevars

gansxvavebuli

ramdenime

moaxdinon

imis

doneebi

done,

Sedegze

dadgena

moqmedeben

anu

unda,

Tu

ara

Sedegze (dazverviTikvleva).

ganmeorebiTi gazomvis sqema


eqsperimentul jgufSi Semavali monawileebi or an met eqsperimentul
pirobaSi

Tavsdebian.

ase

magaliTad,

eqsperimentuli

jgufis

wevrma

SeiZleba erTze meti Careva miiRos, romelic SeiZleba moicavdes, an ar


moicavdes

sakontrolo

pirobas.

es

wyvilebis

morgebis

sqemis

nairsaxeobaa da kontrolis mniSvnelovan SesaZleblobas gvTavazobs,


radgan

zustad

erTi

da

igive

individi

iRebs

sxvadasxva

Carevas

(ixileThttp://www.routledge.com/textbooks/978041538780 _ Tavi 13, faili 13. 11.


ppt). aq Tavs iCens rigis efeqti: is Tanmimdevroba, romliTac cdis pirebs
Careva

miewodebaT,

SeiZleba

zemoqmedebdes

Sedegze.

pirveli

Careva

SeiZleba meoreze axdendes gavlenas (gadatanis efeqti), xolo meore


Careva _ mesameze da a. S. garda amisa,

adrindeli Carevebi SeiZleba

ufro metad moqmedebdes, vidre _ Semdgomi. amis daZleva SeiZleba imiT,


rom Carevebi miwodebis rigis mixedviT SemTxveviTi wesiT davalagoT da
monawileebsac amave

wesiT

mivawodoT miRebuli Tanmimdevrobebi, Tumca,

aman SeiZleba ar mogvces dabalansebuli Tanmimdevroba. sasurvelia, rom


mizanmimarTulad daigegmos es sqema; magaliTad, samCarevian eqsperimentSi
is ase gamoiyureba:

I jgufi: jer Careva 1, Semdeg _ Careva 2, bolos _ Careva 3;

II jgufi: jer Careva 2, Semdeg _ Careva 3, bolos _ Careva 1;

III jgufi: jer Careva 3, Semdeg _ Careva 1, bolos _ Careva 2;

IV jgufi: jer Careva 1, Semdeg _ Careva 3, bolos _ Careva 2;

V jgufi: jer Careva 2, Semdeg _ Careva 1, bolos _ Careva 3;

658

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

VI jgufi: jer Careva 3, Semdeg _ Careva 2, bolos _ Careva 1.


ganmeorebiTi

umniSvneloa,

gazomvis

an

ar

sqema

aris

sasargebloa,

mosalodneli,

rodesac

anda,

rigis

vinaidan

efeqti

es

sqema

individualuri gansxvavebebis kontrolis saSualebas iZleva, rodesac


mkvlevari ver iqneba darwmunebuli, rom individualuri gansxvavebebi ar
Seereva Carevis efeqtebs.

kvazi-eqsperimentuli sqema: araekvivalenturi sakontrolo


jgufis sqema
ganaTlebis

sferoSi

SeuZlebelia

warmoebul

WeSmariti

monawileebis

kvlevaSi

eqsperimentebis

SemTxveviTobis

wesiT

xSirad

Catareba,

gadanawileba

ubralod
magaliTad,

sakontrolo

da

eqsperimentul jgufebSi. kvazi-eqsperimenti savele eqsperimentirebis, anu,


laboratoriis gareT warmoebuli eqsperimentuli kvlevis maxasiaTebelia
(ixileThttp://www.routledge.com/textbooks/978041538780 _ Tavi 13, faili 13. 12.
ppt). saukeTeso SemTxvevaSi, ganaTlebaSi momuSave mkvlevrebs WeSmarit
eqsperimentTan

miaxloebuli

sqemis

gamoyeneba

SeuZliaT,

romelSic

gaakontroleben imas, rasac kempbeli da stenli (1963) gazomvis vin-s da


vis-s uwodeben, magram, maTi kontrolis miRma darCeba Carevis rodis
da vis , an Carevis randomizacia, rasac arsebiTi mniSvneloba aqvs
WeSmariti eqsperimentirebisTvis. es kvazi-eqsperimentuli situaciebia da
mkvlevrebis
sqemebi

ewodeba.

kompromisul
sferoSi

mier

gamoyenebul
(kerlingeri

sqemebs

warmoebuli

meTodologiebs
(1970)

uwodebs;
kvlevis

es

did

kvazi-eqsperimentuli

kvazi-eqsperimentul

situaciebs

saTanadod

ganaTlebis

nawils,

aRwers

rodesac

skolebisa

klasebis SemTxveviTobis wesiT arCeva an amave wesiT

da

gadanawileba

sakmaod arapraqtikulia).
qvazi-eqsperimentis ramdenime forma arsebobs, magaliTad:

pre-eqsperimentuli dizaini: erTi jgufis pre-test-post-testi; erTi


jgufis post-testi; araekvivalenturi jgufebis post-testi;

659

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

araekvivalenturi jgufebis pre-test-post-testi;

erTi jgufis drois seriebi.


qvemoT TiToeul maTgans cal-calke ganvixilavT.

preeqsperimentuli dizaini: erTi jgufis pre-test-post-testi


Zalian

xSirad

axali

saswavlo

meTodis

Rirebulebis,

saswavlo

programaSi Setanili cvlilebiT aRZruli interesis da a. S. Sesaxeb


angariSebi aCveneben, rom mkvlevarma jer damoukidebeli cvladis (O1),
magaliTad, umciresobebisadmi damokidebulebebis, mixedviT gazoma jgufi
da Semdeg ganaxorciela eqsperimentuli manipulacia (X), savaraudod,
aTkviriani saswavlo programa, romelic eTnikuri umciresobebisadami
tolerantobis gazrdisTvis aris mowodebuli. eqsperimentis logikis
mixedviT, mkvlevarma xelaxla gazoma jgufis damokidebulebebi (O2) da
pre-testisa da post-testis qulebs Soris miRebuli gansxvavebis axsnas
X-is efeqtebze miTiTebiT Seudga.
erTi

jgufis

pre-test-post-testis

dizaini

ase

SegviZlia

warmovadginoT:
eqsperimentuli O1

O2

davuSvaT, axlaxan zustad aseTi proeqti ganxorcielda da mkvlevarma


aRmoaCina, rom O2 qulebi eTnikuri umciresobebisadmi met tolerantobaze
miuTiTeben, vidre _ O1 qulebi. ramdenad gamarTlebuli iqneba mkvlevaris
mier

qulebis

eqsperimentuli

am

or

jgufs

CarevisTvis

Soris
(X)

miRebuli

miwera?

erTi

(O1_O2)

gansxvavebis

SexedviT,

mizez-

Sedegobriobis daSveba sakmaod racionalurad gamoiyureba, Tumca, saqme


arc ise martivadaa, rogorc Cans. modiT, ganaTlebis sferodan aRebuli
Cveni hipoTeturi magaliTi sabunebismetyvelo mecnierebebSi warmoebuli
eqsperimentebis
liTonis

tipur

firfitas

magaliTebs
cecxlis

SevadaroT.

alze

acxelebs,

fizikosi,
mis

romelic

gafarToebas

darwmunebiT miawers temperaturis matebas, romelsac Tavad marTavs,

660

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

vinaidan laboratoriis pirobebSi man cvalebadobis yvela sxva gareSe


wyaro gamoricxa (anu gaakontrola) (Pilliner 1973).
aseTi

kontroli

verasodes

miiRweva

ganaTlebis

sferoSi

eqsperimentirebisas. am TvalsazrisiT, aTkviriani saswavlo programisgan


gansxvavebul,

sxva

SesaZlo

gavlenebze

unda

vifiqroT,

romliTac

SeiZleba aixsnas O1_O2 gansxvaveba Cvens hipoTetur magaliTSi.


SeiZleba

vifiqroT,

moswavleebs,
masalebsa

rom

maswavlebels,

da

maTi

iseTi

skolas,

miwodebis

gazomvis gzebs, aseve, im

faqtorebi,

gzebs,

klasis

romlebic

ukavSirdeba

struqturas,

sagnebisadmi

saswavlo

damokidebulebis

aTas sxva movlenas, romelic skolaSi da mis

gareT moxda am aTi kviris ganmavlobaSi

_ yovelive amas

garkveuli wili Seaqvs damokidebulebaSi aRmoCenil

Tavisi

gansxvavebebSi.

gareSe cvladebi, romlebic erTi jgufis pre-test-post-testis sqemis


pirobebSi eqsperimentuli kontrolis miRma rCeba, kvlevis validobas
uqmnian safrTxes.

preeqsperimentuli sqema: erTi jgufis post-testi


eqsperimentuli jgufi iRebs Carevas da Semdeg utardeba post-testi.
miuxedavad imisa, rom am sqemas eqsperimentis zogierTi maxasiaTebeli
aqvs (Careva da post-testi), pretestis, sakontrolo jgufis, jgufebSi
SemTxveviTi

gadanawilebisa

da

sakontolo

jgufis

ararseboba

mas

naklul meTodad aqcevs.

preeqsperimentuli sqema: araekvivalenturi jgufebis posttesti


aqac,

miuxedavad

imisa,

rom

sqema

eqsperiments

hgavs,

pre-testis,

Sesatyvisi jgufebis, SemTxveTad gadanawilebis da sakontrolo jgufis


ararseboba mas naklul meTodad aqcevs.

kvazi-eqsperimentuli sqema: araekvivalenturi jgufebis pretest-post-testi

661

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

kvazi-eqsperimentis erT-erTi sqema, romelsac yvelaze metad iyeneben


ganaTlebis

sferoSi

warmoebul

kvlevebSi,

sqematurad

Semdegnairad

diagramaSi

paraleluri

SegviZlia gamovsaxoT:
eqsperimentuli O1
X
O2
-----------sakntroloO3
O4

araekvivalenturi

sakontrolo

jgufis

striqonebis gamyofi wyvetili xazi gviCvenebs, rom eqsperimentuli da


sakontrolo
aqedan

jgufebi

termini

ar

gaTanabrebula

araekvivalenturi.

SemTxveviTi

sakontrolo

gadanawilebiT,

jgufis

damateba

mocemul sqemas erTi jgufis pre-test-post-testis sqemis gaumjobesebul


variantad aqcevs, vinaidan eqsperimentators SeuZlia, E da C jgufebi
SeZlebisdagvarad

ekvivalenturi

interpretaciebs, rac bevria


pirobebSi.

jgufebis

gaxados,

Tavi

aaridos

orazrovan

zemoT ganxilul preeqsperimentuli sqemis

ekvivalentobis

gamtkiceba

wyvilebis

morgebis

SeqmniT SeiZleba, rasac E da C pirobebSi cdis pirebis SemTxveviTad


gadanawileba mohyveba.
rodesac aseTi Sewyvileba SeuZlebelia, mkvlevars erTi populaciidan
aRebuli an maqsimalurad msgavsi SerCevebis gamoyenebas urCeven (Kerlinger
1970). Tumca, rodesac xeluxlebeli jgufebi (anu jgufebi, romlebzec
jer ar ganxorcielebula eqsperimentuli zemoqmedeba) mniSvnelovnad
gansxvavebian
Tanxvedra

erTmaneTisgan,

regresiis

aradamakmayofilebelia,

rasac

efeqtebis

gamo

post-testirebaSi

wyvilebis
jgufis

gansxvavebuli saSualoebis miRebamde mivyavarT. kempbeli da stenli (1963)


amas ase aRweren:
Tu

[araekvivalenturi

sakontrolo

jgufebis

sqemaSi]

jgufebis

saSualoebi arsebiTad gansxavdeba, maSin Sedarebis procesiT ara marto


sasurveli gaTanabreba ver xerxdeba, aramed is arasasurveli regresiis
efeqtis gaCenasac uzrunvelyofs. sruliad mosalodneli xdeba, rom or
jgufs gansxvavebuli qulebi eqneba post-testSi X-is nebismieri efeqtisgan

662

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


damoukideblad

da

es

gansxvaveba

Seicvleba

im

populaciebs

Soris

gansxvavebis pirdapirproporciulad, saidanac aRebulia es SerCevebi da


test-retestis korelaciis ukuproporciulad.
(Campbel and Stanley 1963:49)

erTi jgufis drois seriebi


aq erTi eqsperimentuli jgufia, romelic erTze met pre-testirebasa
da

erTze

met

post-testirebas

gadis.

ganmeorebiTi

testireba

an

dakvirveba Carevamde da Carevis Semdeg xorcildeba, rac monawileebs


sakuTari Tavis sakontrolo jgufad aqcevs da reaqtiulobis efeqts
amcirebs.
gvaZlevs

drois
da

seriebi

mxolod

tendenciebis

erTi pre-testiTa

dakvirvebis
da

SesaZleblobas

post-testiT monacemebis

mogrovebis imedad yofnisgan gvicavs. am sqemiT SesaZlebelia iseTi


tendenciebisTvis
(magaliTad,

Tvalis

arsebuli

gadevneba,

aRmavali,

rogoricaa:

daRmavali

an

araviTari
Tanabari

efeqti

tendenciis

SenarCuneba), mkafio efeqti (magaliTad, akademiuri miRwevis stabiluri


mateba an vardna) da gadavadebuli efeqti (magaliTad, Carevis Semdeg
garkveuli drois Semdeg gamovlenili efeqti). drois seriebis sqemas
sandoobis gazrdis SesaZlebloba aqvs.

erTi SemTxvevis kvleva: ABABsqema


meTerTmete
SemTxvevis

Tavis

dasawyisSi

Seswavlas

iyeneben,

vTqviT,
rogorc

rom

mkvlevrebi,

romlebic

wesi,

akvirvebian

calkeuli

erTeulis maxasiaTeblebs, iqneba es bavSvi, klasi, skola Tu mTeli


sazogadoeba.
meTodiT

Cven

momuSave

erTmaneTs

davupirispireT

mkvlevrebi

da

SemTxvevis

eqsperimentatorebi,

Seswavlis
romlebic,

Cveulebriv, cvladebis mizez-Sedegobrivi mniSvnelovnebis gansasazRvrad


am cvladebis manipulaciiT arian dainteresebuli. rogorc vnaxavT, es
gansxvaveba mxolod nawilobriv Seesabameba simarTles.
ukanasknel wlebSi erTi SemTxvevis kvleva, rogorc eqsperimentuli
meTodologia, sul ufro da ufro metad gamoiyeneba iseT mravalferovan
sferoebSi,

rogoricaa

klinikuri

fsiqologia,

medicina,

ganaTleba,

663

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

socialuri samuSao, fsiqiatria da konsultireba. am (da sxva) sferoebSi


ganxorcielebuli

erTi

SemTxvevis

Seswavlis

kvlevebs

Semdegi

maxasiaTeblebi aerTianebT:

isini moicaven adamianis qcevis uwyvet Sefasebas drois mocemul


periodSi,

rac

mkvlevrisgan

kvlevis

sxvadasxva

etapze

mravali

SemTxvevis gazomvis uzrunvelyofas moiTxovs;

isini

moicaven

Carevis

efeqtebs,

romlebic

droTa

ganmavlobaSi

meordebian erTi da igive cdis pirTan (pirebTan).


uwyveti SefasebiT miRebuli gazomvis Sedegebi Carevis procedurebis
efeqturobis Sesaxeb daskvnebis gamotanis safuZvlad gamoiyeneba.
erTi SemTxvevis kvlevis maxasiaTeblebs kazdini (Kazdin 1982) ABAB
sqemis terminebiT ganixilavs. es erTi SemTxvevis kvlevebis bazisuri
eqsperimentuli formatia. kazdini aRwers im procedurebis erTobliobas,
romliTac

mocemuli

klientis,

moswrebaze

garkveuli

drois

kvlevis

procesSi

icvleba

an

klientTa

ganmavlobaSi
is

jgufis

dakvirveba

eqsperimentuli

akademiur

xorcieldeba.

pirobebi,

romelSic

Tavsdeba klienti. ABAB sqemis racionaluri safuZveli warmodgenilia


13. 4. CanarTSi es swored isaa, rac am sqemis SemTxvevaSi xdeba. Carevis
efeqtis sakvlev mdgomareobas (faza A), romelSic ar aris Carevis
efeqti, cvlis Carevis mdgomareoba (faza B). amis Semdeg ki isev meordeba
A da B fazebi. rogorc kazdini (1982) ambobs, Carevis efeqti aSkaraa, Tu
miRweva

umjobesdeba

SemTxvevaSi

ubrundeba

pirveli
an

Carevis

uaxlovdeba

fazaze,
sawyis

Carevis

mdogareobas

moSorebis
da

isev

umjobesdeba meore Carevis fazaze.


ABAB sqemis ganaTlebis sferoSi gamoyenebis magaliTs daici (Dietz
1977) gvaZlevs. igi

Tavis kvlevaSi mozardi vaJis xelisSemSlel qcevaze

maswavleblis efeqtis gazomvas cdilobda. is mudmivad laparakobda


specialuri ganaTlebis gakveTilze da xels uSlida Tanaklaselebs.

664

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

arasasurveli
programa,

qcevis

romelSic

Sesamcireblad

laparakSi

SeimuSaves

gamoWeris

ganmamtkicebeli

sixSiris

SemcirebiT

vaJs

maswavlebelTan damatebiTi mecadineobebis miReba SeeZlo. mas uTxres,


rom roca is 55 wuTian gakveTilze samjer (an ufro naklebad) SeuSlida
klass xels, maswavlebeli damatebiT amecadinebda. qcevis modifikaciis
Teoriis teqnikuri eniT Tu vityviT, moswavle miiRebda ganmamtkicebel
Sedegebs,

rodesac

SeZlebda

(13.

arasasurveli

CanarTSi

amas

qcevis
dabali

dabali

sixSiris

sixSireebis

Cvenebas

diferenciuli

ganmtkiceba anu DRL ewodeba).


rodesac
wayenebuli

nebismieri
pirobis

dadgenili

Sesrulebas,

drois
anu,

manZilze

klass

vaJi

yovel

axerxebda

mecadineobaze

samjerze metad ar uSlida xels xmamaRla laparakiT, is jildovdeboda


damatebiTi

15-wuTiani

mecadineobiT.

Sedegebi

warmodgenilia

13.

CanarTSi da gviCvenebs biWis qcevaSi momxdar mniSvnelovan cvlilebebs,


roca

Carevis

procedurebi

xelisSemSleli

qcevis

mdgomareobasTan

miaxloeba,

xorcildeboda.

sixSiris
roca

arsebiTi
aRar

aseve,
mateba

muSaobda

TvalsaCinoa
da

sawyis

dajildovebis

665

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

strategia.

dabolos,

aRdgenili

Carevis

pirobebSi

vaJis

qceva

isev

umjobesdeboda.

erTi

SemTxvevis

kvlevis

sqema

erTmniSvnelovnad

mxolod

erTi

calkeuli cdis piris qcevaSi Carevis Sefasebis eqsperimentuli teqnikaa.


amasTan, aseTi Carevebi SegviZlia mivmarToT konkretul cdis pirze, an
jgufze

da

droSi

pirovnebisTvis
jgufTa

Soris

an

sxvadasxva

gavimeoroT.

erTi

sqemaze

agebuli

qcevisTvis,

SemTxvevis

situaciisTvis

kvleva

meTodologiebis

ufro

Tu

Cveuli,

alternatiul

strategias gvTavazobs. Tumca, dgeba mTeli rigi problemebisa, romlebic


am meTodis gamoyenebas ukavSirdeba da Seexeba tendenciebis bundovanebas,
sawyisi mdgomareobis fazis monacemebis cvaldebadobasa da miRebuli
Sedegebis ganzogadebadobas. dainteresebul mkiTxvels vurCevT gaecnos
Kazdin (1982), Borg (1981) da Vasta (1979).2

eqsperimentuli kvlevis warmoebis procedurebi


eqsperimentuli kvleva-Zieba logikuri procedurebis Tanmimdevrobas
unda warmoadgendes. axla ra procedurebsac CamovTvliT, garkveuli

666

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

sifrTxiliT

unda

gadawyvetileba)

movekidoT.

ukiduresad

eqsperimentuli

Camoyalibebuli

wesebis

Camowera.

rTulia

(da

Tamami

kvlevis

warmoebis

mkafiod

saukeTeso

SemTxvevaSi

SegviZlia

idealuri marSrutis dasaxva imis sruli gacnobierebiT, rom ganaTlebis


sferoSi

kvleva

iSviaTad

mimdinareobs

ase

dalagebulad

da

mowesrigebulad.3
pirveli

mkvlevarma

SeZlebisdagvarad

kvlevis problemis diferenciacia

zustad

unda

moaxdinos

da gansazRvra imis gaTvaliswinebiT,

rom problema eqsperimentul meTodebs eqvemdebarebodes.


meore

Semowmeba

mkvlevarma

surs.

es

unda

niSnavs

Camoayalibos
konkretul

is

hipoTezebi,

cvladebs

Soris

romelTa
mimarTebis

Sesaxeb winaswarmetyvelebas da amave dros gadawyvetilebis miRebas sxva


cvladebis

Taobaze,

romlebic

sakontrolo

jgufis

meSveobiT

unda

gamoiricxon eqsperimentidan. unda gvaxsovdes, rom cvladebs ori Tviseba


aqvT.

pirvelia

is,

rom

cvladebi

gazomvadi

unda

iyos.

fizikur

momzadebas, magaliTad, pirdapir ver gavzomavT manam, vidre operaciulad


ar ganvsazRvravT. cvladis fizikuri forma _ operaciulad gansazRvra
_ niSnavs mis gansazRvras raime gazomvadiT. am SemTxvevaSi es, albaT,
trenaJoris testi iqneba. meore Tvisebaa is, rom Camnacvlebeli cvladi
CvenTvis saintereso hipoTeturi cvladis validuri indikatori unda
iyos. anu, trenaJoris testi, albaT, fizikuri formisaTvis misaRebi
Camnacvlebelia, simaRle ki, sruli darwmunebiT _ ara. droisa da fulis
SezRuduli resursebis pirobebSi eqsperimentidan cvladebis gamoricxva
gardauvalia. aqedan gamomdinareobs, rom mkvlevarma misTvis saintereso
cvladebis ranJireba prioritetulobis mixedviT unda moaxdinos da
eqsperimentSi yvelaze mniSvnelovani cvladebi cvalos, danarCenebi ki,
mudmivad, anu ucvleli saxiT SeinarCunos, anu, gaakontrolos.
mesame

mkvlevarma

damoukidebel
fsiqologs

cvladebs

unda

SearCios

Seamowmebs.

saTanado

magaliTad,

doneebi,
vTqvaT,

surs, daadginos, skolaSi kiTxvisTvis

romelzec
ganaTlebis

daTmobili ufro

667

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

mcire

drois

monakveTebSi

aRweven

moswavleebi

kiTxvis

unaris

gaumjobesebas, Tu amisaTvis ufro xangrZlivi mecadineoba sWirdebaT


(ixileT Simon 1978). fsiqologi saTanado doneebad namdvilad ver aiRebs
drois xuTsaaTian da xuTwuTian monakveTebs. ufro mosalodnelia, rom
man 30-wuTiani da 60-wuTiani doneebi aiRos, raTa isini cxrilSi gaweril,
Cveulebriv

45-wuTian

eqsperimentatori

iseT

mecadineobebs
doneebze

Seadaros.

moaxdens

sxva

sityvebiT,

stimulis

varirebas,

romlebsac realur cxovrebaSi praqtikuli Rirebuleba aqvT. kiTxvis


unaris

gaumjobesebis

eqsperimentators

magaliTs

Tu

keTolgoniereba

gavyvebiT,

eyofa

da

Cvens

warmosaxviT

gazomvadi

Sedegebi

misaRebad, sakmarisad didi intervalebiT moaxdens stimulis varirebas.


standartul

45-wuTian

gakveTilebTan

44

da

45-wuTiani

periodebis

Sedareba kiTxvis unaris gaumjobesebaSi TvalsaCino gansxvavebas ver


mogvcems.
meoTxe

mkvlevarma

unda

gadawyvitos,

ra

saxis

eqsperimentis

Catarebas apirebs. man, albaT, am TavSi CamoTvlili variantebidan unda


airCios.
mexuTe

gaiTvaliswinos

eqsperimentis
is

populacia,

sqemis

dagegmvisas

romelzec

surs

mkvlevarma
miRebuli

unda

Sedegebis

ganzogadeba. aq Sedis gadawyvetilebebis miReba SerCevis moculobisa da


SerCevis meTodebis Taobaze. SerCevis meTodis Sesaxeb gadawyvetilebebSi
gasaTvaliswinebelia xelmisawvdomi finansebi, adamianuri resursi da
eqsperimentisTvis gaTvaliswinebuli dro.
meeqvse _ validobis problemebis gaTvaliswinebiT, mkvlevarma unda
SearCios instrumentebi, airCios kriteriumebi da miiRos gadawyvetileba
analizis adekvaturi meTodebis Sesaxeb.
meSvide _ realuri eqsperimentis dawyebamde mkvlevarma piloturi
kvleviT unda Seamowmos eqsperimentis procedurebi, raTa naxos, kvlevis
romelime aspeqtSi sadme raime Cavardna xom ar aqvs. es ukiduresad
mniSvnelovani procesia.

668

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

merve _ Tavad eqsperimentis msvlelobisas mkvlevari unda cdilobdes,


zustad

mihyves

Semowmebul

da

winaswar

SeTanxmebul

procedurebs.

instruqciebis standartizeba, eqsperimentuli mimdevrobebis zusti dro,


dakvirvebebis

zedmiwevniT,

pedanturad

Cawera

da

gadamowmeba

es

yvelaferi kompetenturi mkvlevris maxasiaTeblebia.


mas Semdeg, rac monacemebi mogrovdeba, mkvlevari mTeli am wamowyebis
yvelaze mniSvnelovani nawilis winaSe dgeba. monacemebis damuSaveba,
Sedegebis analizi da angariSis monaxazis gakeTeba _ TiToeuli maTgani
Sromatevadi saqmianobaa rogorc inteleqtualuri, ise drois resursebis
TvalsazrisiT. mTlian kvlevaSi eqsperimentis am bolo nawils

Zalze

mcire dros uTmoben xolme. gamocdili mkvlevari iSviaTad uSvebs aseT


Secdomas.

kompiuteruli

gauTvaliswinebeli
eqsperimentuli

programis

ubedureba

kvlevis

Sedegebis

gaumarTaoba

mware

da

gakveTilia

analizisa

da

aTobiT

sxva

imisTvis,

rom

interpretaciisTvis

uxvad daitovoT dro.


eqsperimentuli kvlevis warmoebis aTsafexuriani modeli ase
gamoiyureba (ixileT http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 13,
faili 13. 13. ppt):
1. eqsperimentis miznis identificireba;
2. relevanturi cvladebis SerCeva;
3. Carevis donis (doneebis) (magaliTad, dabali, saSualo, maRali)
gansazRvra;
4. eqsperimentuli pirobebisa da garemos kontroli;
5. Sesabamisi eqsperimentuli sqemis SerCeva;
6. pre-testis miwodeba;
7. monawileebis jgufSi (jgufebSi) gadanawileba;
8. Careva;
9. post-testis miwodeba;
10. Sedegebis analizi.

669

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

meeqvse da meSvide safexurebi SeiZleba Seenacvlon erTmaneTs. maTi am


TanmimdevrobiT warmodgena ori jgufis SemTxveviT gadanawilebasa da
Sedarebis

uzrunvelyofis

mizans

emsaxureboda.

eqsperimentebSi

da

fiqsirebul sqemebSi monacemebi krebsiTia da konkretul individebTan ar


asocirdeba.

monacemebi

cvalebadobis

saSualoebis,

dadgenis

Sedegebis

saSualebebia.

diapazonisa

pre-testisa

da

da

maTi

post-testis

etapebze damoukidebeli SerCevebisTvis, jgufebs Soris gansxvavebebis an


msgavsebebis gamosaTvlelad xSirad gamoiyeneba t kriteriumi.

ganaTlebis sferos kvlevis magaliTebi


magaliTi 1: preeqsperimentuli sqema
wina eqsmerimentuli sqema gamoiyenes kvlevaSi, romelSic ganaTlebis
jgufis 1991-92 wlebis kursdamTavrebulebi monawileobdnen. maT bocvanas
saSualo

skolis

maRal

klasebSi

socialuri

mecniereba

unda

eswavlebinaT. mkvlevars ainteresebda, mis mier SemuSavebuli saswavlo


programa

efeturad

swavlebisadmi
instrumentad

Secvlida

studentebis

Tu

ara

orientacias.

barT-Sermisis

socialuri
amisaTvis

mecnierebebisadmi

mecnierebis
man

prioritetebis

kvlevis
skala

gamoiyena (BSSPS Barth-Chermis Studies Preference Scale), romelsac farTod


iyenebdnen sxvadasxva kulturaSi, SeerTebuli Statebis, egviptisa da
nigeriis

CaTvliT

Tanmimdevrobis

da

romlis

sandoobis

struqtura

yvela

zogadad

validobisa
moTxovnil

da

Sinagani

kriteriums

akmayofilebda.
BSSPS Sedgeba likertis tipis (Tavi 15) 45 debulebisgan, romelic
zomavs

socialuri

orientacias,

mecnierebis

romelTagan

sam

uZvelesi

tradicias,
_

anu

moqalaqeobis

filosofiur
gadacema

axalgazrda TaobisTvis sazogadoebis bazisuri Rirebulebebis gadacemas


da swavlebas moicavs. meore orientacia _ socialuri mecniereba _
codnis

mogrovebis

unarebis

SeZenas

ukavSirdeba,

rac

socialuri

mecnierebis cnebebisa da procesebis aTvisebas efuZneba. mesame tradicia,

670

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

refleqsiuri kvleva-Zieba, jon diuis pragmatizmidan momdinareobs da


Ziebis procesze akeTebs aqcents. 48 magistrantma erTwliani saswavlo
programis dasawyisSi, BSSPS-is debulebebs pirvelive Sexvedraze upasuxa.
programis dasrulebis Semdeg maT ganmeorebiT misces BSSPS, raTa enaxaT,
Seicvala Tu ara studentebis filosofiuri orientacia. mokled, pretestsa

da

post-testSi

orientacia,

gazomvis

naklebad

kriteriumi

prioritetuli

iyo

ori

prioritetuli

orientacia

aRar

ainteresebdaT. zogadad Tu vityviT, swavlis dasawyisisTvis studentebis


umravlesobas

moqalaqeobis

gadacemis

orientacia

hqonda,

kursis

dasasruls ki socialuri mecnierebisa da refleqsiuri kvleva-Ziebisken


gadaxris

tendencia

aReniSnebodaT.

warmodgenisTvis zemoT

kvlevis

sqemis

sqematuri

gamoyenebul simboloebsa da gamoTqmebs Tu

gamoviyenebT, bocvanas kvleva ase SegviZlia gamovsaxoT:


eqsperimentuli

mokle

O1 X

ganxilvac

O2

sakmarisia,

rom

am

kvlevaSi

naklovanebebi

aRmovaCinoT. kempbeli da stenli (1963), faqtobrivad, erTi jgufis pretest-post-test sqemas cud magaliTs uwodeben im ramdenime gareSe
cvladis saCveneblad, romelTac SeuZliaT safrTxe Seuqmnan Sinagan
validobas. am cvladebis moqmedebiT O1_O2 gansxvavebis axsna savsebiT
SesaZlebelia

gansxvavebis

mizezis

hipoTezis

konkurenti

hipoTeziT

(Campbell and Stanley 1963). zemoT aRwerili kvlevis avtori sworad iqceva,
frTxil da windaxedul daskvnebs rom akeTebs: SesaZlebelia iTqvas,
rom socialuri mecnierebis kurss SeeZlo am fenomenis gamowveva, Tumca,
sxva

gareSe

cvladebsac

SeiZloT

emoqmedaT

(Adeyemi 1992, xazgasma

damatebulia). is erTob gulubryvilod adebs xels potenciur axsnas:


momaval maswavleblebSi imitom moxda cvlilebebi, rom racionaluri
gadawyvetilebis
mecnierebebis

miRebisken
cxrawliani

aRebuli
programisaTvis

orientacia
bocvanas

socialuri
ganaTlebis

671

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

saministros

1989

wels

warmodgenil

rekomendaciebs

Tanxvdeboda/Seesabameboda (Adeyemi 1992).

magaliTi 2: kvazi-eqsperimentuli sqema


masonma da misma kolegebma (1992) 1984-1992 wlebSi longituduri kvleva
Caatares.

kvlevis ZiriTadi mizani iyo enaxaT, gaaumjobesebda Tu ara

moswavleebis akademiur moswrebas saSualo skolaSi swavlis periodSi


zogadsaganmanaTleblo
samuSaoebsa

da

maxasiaTeblebis

skolebis

gamocdebSi

saxelmZRvaneloebSi,
gaTvaliswinebuli

eqsplicituri swavleba. naSromis

momgvreli/ganmanaTlebeli

inglisuri:

sakurso

lingvisturi

saTauri: naTelis

rogor

gaaumjobesa

zogadsaganmanaTleblo skolaSi enis eqspliciturma swavlebam saboloo


gamocdis Sedegebi, gvafiqrebinebs, rom avtorebs sjeraT, rom miaRwies
dasaxul mizans. Tu kvlevisTvis arCeul eqsperimentul sqemas SevxedavT,
SegviZlia vikiTxoT kidec: marTlac iseTi erTmniSvnelovani da zustia
am kvlevis Sedegebi, rogorc avtorebi acxadeben?
Sevingtonis kvlevaSi (Sevingtoni, Crdilo-dasavleT inglisSi, sadac
eqsperimenti Catarda) gamoyenebuli sqema ase SegviZlia gamovsaxoT:
eqsperimentuli
sakontrolo

O1X O2
---------O3O4

cxadia, es araekvivalenturi sakontrolo jgufis sqemaa, romelic


zemoT ganvixileT. sqemaSi paraleluri striqonebis gamyofi wyvetili
xazi

gviCvenebs,

rom

jgufebi

ar

gaTanabrebula

SemTxveviTi

gadanawilebiT.
erTi sityviT, mkvlevrebma aiRes meTodologia, romelic axlos dgas
inglisuris, rogorc ucxo enis, swavlebis meTodologiasTan da

VII-IX

klasis/safexuris moswavleebTan (anu moswavleebTan, romelTa asaki 11_14


weli iyo) gamoiyenes Sevingtonis da or sxva, imave arealSi, mdebare
saSualo skolaSi. moswavleebs swavlis yovel etapze akvirdebodnen da

672

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

maT

miRwevebs

adarebdnen.

sam

sakontrolo

vinaidan

jgufs

eqsperimentuli

TiTo

da

SemTxveviTobis wesiT ar auRiaT, cxadia,

skolaSi

TiTos

sakontrolo

jgufebi

mniSvnelovani gansxvavebebi

miiRes zogierTi jgufis Carevamde ganxorcielebuli gazomvis SedegebSi


iseTi

meTodikis

mixedviT,

rogoricaa

iorkis

enisken

midrekilebis

testi. metic, vinaidan Carevis Semdgomi gazomvisTvis kiTxvis sakmarisi


sirTulis mqone araviTari stantartizebuli testi ar gamouyenebiaT, maT
Tavad mouwiaT testebis Seqmna; Tumca, avtorebi am testebis Sesaxeb ar
gvawvdian iseT detalebs, rogoricaa maTi validobisa da sandoobis
Sesaxeb informacia. am sirTuleebis miuxedavad, eqsperimentuli jgufebis
moswavleebma

1990

mniSvnelovani

da

1991

wlebSi

Catarebul

gaumjobeseba

aCvenes

sajaro

ufro

gamocdebSi

maRali

procentuli

maCveneblebi hqonda maT, vinc A_C Sefaseba miiRo. mkvlevrebi aRniSnaven,


rom

sami

wlis

ganmavlobaSi,

gansakuTrebuli
struqturaSi

cvlileba
an

anu
ar

1989-1991
momxdara

maswavlebelTa

wlebSi

sxva

skolis

koleqtivSi,

araviTari

politikaSi,

romelsac

aseTi

mniSvnelovani, 50-procentiani gaumjobesebis axsna SeeZlo (Mason et al.


1992).
miuxedavad

imisa,

rom

Sevingtonis

mklevrebma

gareSe

cvladebis

gakontroleba scades, SegviZlia samarTlianad vikiTxoT: Sinagani da


garegani
visaubreT,

validobis
sakmarisad

iseTi

safrTxeebi,

iyo

Tu

ara

romlebzec

Semcirebuli

am

iseTi

wignSi

adre

kategoriuli

daskvnebis gasakeTeblad, rogoricaa _ proeqtSi monawileobis Sedegad,


moswavleebma . . . sajaro gamocdebze met warmatebas miaRwies (Mason et
al. 1992).

magaliTi 3:LWeSmaritad eqsperimentuli sqema


ganvixiloT moswavleebis

miRwevis

gaumjoebesebaze

orientirebuli

kidev erTi kvleva (Bhadwal and Panda 1991). Tumca, aq gaumjobesebis miRwevas
swavlebis

strategiebSi

Setanili

cvlilebebiT

da

ufro

myari

673

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

eqsperimentuli

sqemiT

Seecadnen.

indoeTis

soflis

dasaxlebebSi

mkvlevrebma 78 moswavlisgan Semdgari SerCeva aiRes. es SerCevebi socioekonomikuri pirobebiTa da araverbaluri inteleqtis koeficientebiT
Seesatyvisebodnen
skolidan,

erTmaneTs.

romlebic,

keTilmowyobis,

moswavleebi

Tavis

mxriv,

maswavleblebis

aarCies

sami

dawyebiTi

adgilmdebareobis,

fizikuri

kvalifikaciisa

da

unarebis,

skolis

Sefasebis procedurebisa da saswavlo procesSi mSoblebis CarTulobis


mixedviT iyvnen gaTanabrebuli. 26 moswavle eqsperimentuli jgufisTvis
SemTxveviTobis
sakontrolo

wesiT

jgufad

aarCies,
gahyves.

xolo

darCenili

eqsperimentuli

52

or

jgufisTvis

Tanabar

swavlebis

Secvlili strategiebis wardgenamde samive jgufma swavlis Cvevebsa da


damokidebulebasTan dakavSirebuli kiTxvarebi Seavso. es instrumentebi
specialurad iyo Seqmnili umcrosi asakis bavSvebisTvis da, Cveulebriv,
gavlili hqondaT davalebebis analizi, aseve, test-retestisa da Suaze
gaxleCvis meTodiT sandoobis Semowmebis procedurebi. bhadualisa da
pandas kvlevis sqema sqematurad ase SeiZleba gamovsaxoT:
eqsperimentuli
pirveli sakontrolo
meore sakontrolo

gavixsenoT
ganxilva
sqemaSi

da

RO1X RO2
RO3
RO4
RO5
RO6

kargi

eqsperimentuli

SevxedoT

(meore

am

sqemas:

magaliTSi

sqemis

kerlingiseuli

pre-test-post-testis

gamoyenebuli

sqemisgan

gamoyenebulia randomizaciis procedurebi, romelic

(1970)

sakontrolo
gansxvavebiT)

TeoriaSi yvela

SesaZlo damoukidebel cvlads akontrolebs. Tumca, kerlingeri (1970)


amatebs:
sakmarisi
princips

praqtikaSi

es

raodenobis
Sansi

mxolod
cdis

eZleva,

rom

maSin

pirebi

xdeba,

rodesac

monawileoben

kontrolis

mZlavri

da

eqsperimentSi
randomizaciis

iaraRis

funqcia

Seasrulos. sakiTxavia, bhadualisa da pandas (1991) kvlevaSi ramdenadaa


26 moswavliani sami jgufi sakmarisi cdis piri.

674

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

SerCevebis

Sedgenisas

Sedareba-gaTanabrebis

procedurebisa

da

eqsperimentul da sakontrolo jgufebSi moswavleebis SemTxveviTobis


wesiT

gadanawilebasTan

erTad

mkvlevrebma

kovariaciis

analizic

gamoiyenes, rogorc E da C jgufebs Soris im sawyisi gansxvavebebis


kontrolis kidev erTi saSualeba, romelic damoukidebeli cvladebis,
swavlis

Cvevebisa

da

damokidebulebebis

mixedviT

miRebul

saSualo

qulebSi aRiniSneboda.
eqsperimentuli
organizebis,

programa

saxelmZRvaneloebis,

gamosworebaSi

daxmarebis,

gaumjobesebas.

amasTan

mSoblebis

moicavda

CarTuloba

da

unarebis,

moswavleTa

wyvilebSi

erTad,

swavlebis

axsnisa

da

eqsperimentul

damatebiTi

monawileobis,
uwyveti

jgufSi

sakiTxavi

klasis

Sefasebis

uzrunvelyves

masalebis

miwodeba.

gasakviri iqneboda saswavlo masalebisa da swavlebis strategiebis aseT


nakrebs mniSvnelovani cvlileba rom ar gamoewvia moswavleebSi da
mocemul eqsperimentSi. zustad asec
sakontrolo

jgufTan

SedarebiT,

moxda: eqsperimentulma jgufma, II


romelmac

ar

aCvena

mniSvnelovani

cvlileba, swavlis Cvevebis TvalsazrisiT Zalze mniSvnelovnad waiwia


win.

vfiqrobT,

mkvlevrebi

gaakvirva

iman,

rom

swavlis

Cvevebis

mniSvnlovani mateba I sakontrolo jgufSi SeiniSneboda. isini fiqroben,


rom es moulodneli Sedegi SeiZleba imiT yofiliyo gamowveuli, rom am
jgufSi

Semavali

moswavleebi

uSualod

Seamowmes. meore mxriv, maTi azriT,


gavlenis
gakveTilia!

moxdena.

naTelia,

(problemuri

rom

wliuri

gamocdebis

win

zogierT auxsnel cvladsac SeeZlo


es

yvela

eqsperimentebis

mkvlevrisTvis

magaliTebisTvis

http://www.routledge.com/textbooks/978042536870 _ Tavi 13, faili 13. 1. ppt).

kargi
ixileT

675

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

empiriul monacemebze dafuZnebuli kvleva ganaTlebis


sferoSi da meta-analizi
empiriul monacemebze dafuZnebuli kvleva
ganaTlebis

epoqaSi

(Thomas and Pring 2004)

empiriul

monacemebze

dafuZnebul meta-analizs ufro da ufro mimarTaven, rogorc kvlevis


meTods,

romelic

erTad

alagebs

sxvadasxva

kvlevas

da

politikis

informirebulad warmoebisa da dagegmvis safuvels qmnis. meta-analizi


TavisTavad aris kvlevis meTodi. am procesis mniSvnelovani dasturia
iseTi organizaciebis Seqmna, roogricaa EPPI-Centre (Evidence for Policy and
Practice

Information

and

Coordinating

Centre)

londonis

(http://eppi.ioe.ac.uk/EPPIWeb/home.aspx);

socialuri,

saganmanaTleblo,

da

procesebis
Controlled

kriminologiuri

universitetSi
fsiqologiuri,

Semowmebuli

sasamarTlo

registri (SPECTR Social, Psychological, Educationa and Criminological

Trials

Register),

romelic

(http://www.campbellcollaboration.org)
struqturebia:

mogvianebiT

gadaeca.

Campbell

medicinaSi

Collaboration-s

misi

paraleluri

Cochrane Collaboration (http://www.cochrane.org/index0htm), romelic

sistematurad axorcielebs mecidinaSi eqsperimentuli mtkicebulebebis


gadasinjvasa da meta-analizs: da
Sefasebisa

da

mtkicebuleba

menejmentis
aq,

durhamis universitetis kurikulumis,


centri

Cveulebriv,

ama

(CEM)
Tu

(http://www.cemcentre.org).

im

saxis

randomizebuli

gakontrolebuli cdebidan modis (Tymms 1999; Coe et al. 2000; Thomas and Pring
2004: 95),

sadac

aqcenti

zedmiwevniT

SerCevaze,

gareSe

da

kvlevaSi

CarTuli cvladebis kontrolsa da efeqtis zomis gazomvaze keTdeba.


randomizebuli,

gakontrolebuli

cdebiT

mopovebuli

kumulaciuri

mtkicebuleba sando codnis uzrunvelsayofad aris gankuTvnil. maTze


politika

da

praqtika

igeba

dagrovili, krebsiTi monacemebi

(Coe et al. 2000).

amtkiceben,

rom

imis damamtkicebeli sabuTia,

aseTi
Tu ra

muSaobs, Tumca, morisons es mtkiceba saeWvod miaCnia.


empiriul monacemebze dafuZnebuli praqtika medicinaSi xorcieldeba
iq,

sadac

qoCranis

(1972)

randomizebuli

gakontrolebuli

cdebis

676

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

aqtiurma

mxardaWeram,

sistematurma

gadasinjvam

da

dokumentirebam

kohrein kolaboreiSenis (Cochrane Collaboration) dafuZneba moitana Sedegad


(Maynard and Chalmers 1997) da dRes es organizacia mTels msoflioSi
funcqionirebs.
empiriuli

kargad

dagegmil

mtkicebulebis

raodenobriv

safuZvlis

kvlevebs,

ganviTarebaSi

romelTac

wvlilis

Setana

SeuZliaT, xSirad gamoucdeli, arasakmarisad Semowmebuli da praqtikaSi


gadatanili sqemebis Zlier opoziciad miiCneven.
arc

ise

didi

xnis

winaT,

empiriul

monacemebze

dafuZnebuli

ganaTleba socialuri politikis, socialuri samuSaosa (MacDonals 1997)


da ganaTlebis (Fitz-Gibbon 1997) sferoebSi Sevida. ganaTlebis sferoSi am
mimarTulebiT warmoebul kvlevaSi mowinave figurebi fic-giboni (1996;
1997; 1999) da timsi (1996) arian. maT durhamis universitetis kurikulumis,
Sefasebisa da menejmentis centrSi ganaTlebis samonitoringo centri
daaarses. es am mimarTulebiT momuSave, msoflios
organizaciaa.

fic-gibonis

gadamwyveti mniSvneloba aqvs.

Sromas

erT-erTi umsxvilesi

mravaldonian

modelirebaSi

igi gvaswavlis, rogor SeiZleba mizez-

Sedegobriobis naTeli mtkicebulebebis uzrunvelsayofad eqsperimentul


meTodebTan indikatorebis sistemebis gamoyeneba da mza pasuxs gvaZlevs
mis mierve dasmul kiTxvaze: saidan viciT, ra muSaobs? (Fitz-Gibbon 1999:
33).
exmianeba ra andersonsa da bidls (Anderson and Biddle 1991), fic-gibons
miaCnia,

rom

politikosebi Tavs arideben mtkicebulebebs politikis

warmoebisas, xolo praqtikosebi, yoveldRiuri saqmianobis aurzaurSi,


nagulisxmev codnas iyeneben da ara _ randomizebuli gakontrolebuli
cdebiT miRebuls. Tumca, damajerebel argumentze dayrdnobiT (Fitz-Gibbon
1997: 35 6),

is

ambobs,

rom

aucilebelia

empiriul

monacemebze

dafuZnebuli midgomebi, raTa eWvqveS davayenoT gaumarTavi praqtikebis


gamoyeneba, gadavWraT problemebi da averidoT mtkivneul procedurebs,
aseve,

iseTi

cvlilebebi

davnergoT,

romlebic

ufro

efeqtur

677

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

swavlebamde

migviyvans.

garda

amisa,

aseTi

argumenti,

amtkicebs

igi,

efeqtis zomas gviCvenebs da ara statistikur mniSvnelovnebas.


miuxedavad imisa, rom empiriul monacemebze dafuZnebul ganaTlebis
sferoSi

mopovebuli

mkvlevarebisTvis,
randomizebuli
mosazreba

informaciis

visi

buneba

simpaTiebis

gakontrolebuli

ZalaSia

da

(nebismieri
cdebi

ucvleli

sakamaTo

rCeba:

ver

da

saeWvoa

mizeziT)
xvdeba,

ganaTlebis

im

sferoSic

fic-gibsonis

sferos

muSakebs

sWirdebaT mtkicebuleba, romelzec TavianT msjelobebsa da moqmedebebs


daafuZneben. indikatorebis sistemebis mTel msoflioSi ganviTareba amis
Zalze

seriozul

SefasebiTa

da

nacionalur

mniSvnelobas

gamocdiT,

da

adasturebs,

Sedegebis

internacionalur

moxdeba

SemowmebiT,

doneze

es

monacemebis

miRwevis

SedarebiT,

Tu

doneebis
saswavlo

garemos SefasebiT. empiriul monacemebze dafuZnebuli ganaTlebis mizani


isaa, rom

sibneleSi xelis cecebis nacvlad, politikis formireba

informirebuli
momentisTvis
intuicias,

iyos da politikuri gadawyvetilebebis miReba mocemuli

arsebul

saukeTeso

ideologiis,

an

monacemebs

politikur

efuZnebodes

nebas.

TiTqmis

da

ara

araeTikuria

ganaTlebis praqtikaSi gamoucdeli da Seumowmebeli rekomendaciebis


danergva; es iseTive araeTikuria, rogorc saavadmyofos pacientTan, misi
Tanxmobis

gareSe,

Seumowmebeli

produqtebisa

da

procedurebis

gamoyeneba.

meta-analizi
bhadualisa

da

pandas

(1991)

kvleva

tipuria

saklaso

swavlebis

meTodebis efeqturobis SeswavlisTvis warmoebuli kvlevebisaTvis. aseTi


kvlevebi xSirad saaSkaraoze gamosvlas ver axerxeben. gansakuTrebiT
maSin, roca isini maRali donis kvlevis moTxovnebs ver akmayofileben.
meta-analizi, martivad rom vTqvaT, sxva analizebis analizia. is moicavs
Sedarebadi

kvlevebis

Sedegebis

Tanmimdevruli

angariSis

dasadgenad.

xSirad

es

saxiT

mogrovebasa
gaerTianebas

statistikuri

gziT

da
ZiriTadi

xdeba,

Tumca

logikurad
efeqtebis
Tvisebrivi

678

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

analizic

aranakleb

mniSvnelovania.

meta-analizis

gamoyenebis

upiraterobebs Soris fic-giboni (1985) Semdeg Tvisebebs asaxelebs:

moridebuli, mcire zomis angariSebi, romlebic Taroebze awyvia da


imtvereba, SeiZleba gamosadegi gaxdes;

calkeuli studentebisa da leqtorebis


kvlevebi

Rirebuli

xdeba,

kvlevis

Sedegebis

vinaidan

Catarebuli mcire zomis

meta-analizi

koordinirebas

axdens

mravali

Tavad

aseTi

kvlevebis

koordinirebis gareSe;

kvlevis

mTeli

ganmavlobaSi

axali

rogor

Janri
icvleba

iqmneba

istorikosebisTvis

efeqtis

zoma

da

amis

droTa

istoriul

cvlilebebTan dakavSireba.
makgous

(McGaw 1997: 371)

miaCnia,

rom

raodenobrivi meta-analizi

TxrobiTi formiT warmodgenil intuicias anacvlebs xolme (Woods 1995:


389), rogorc sxvadasxva kvlevis gamWvirvaled da gasagebad sinTezirebis
saSualebas (rac sasurvelia mraval sinTetur kvlevaSi: Jackson 1980).
kerZod, im SemTxvevebSi, rodesac es kvlevebi arsebiTad gansxvavdeba
erTmaneTisgan. jeqsoni (1980), kuki da misi kolegebi (Cook et al. 1992: 13),
aseve, vudi (1995: 390) miiCneven, rom TxrobiTi saxiT mocemuli mimoxilva
midrekilia:

ar

iyos

sruli

da

yovelmxrivi,

iyos

seleqciuri

da

mxolod

kvlevebis qvejgufebs aerTianebdes;

kvlevis

Sedegebis

mcdarad

interpretaciisa

da

dauwmendavad,

daumuSaveblad warmodgenisken;

testebis,

rogorc

hipoTezebis

dadasturebis

saSualebebis,

mniSvnelovnebaze zedmetad dayrdnobisken, ris gamoc uyuradRebod


rCebaT

is

faqti,

rom

mniSvnelovnebis

doneze

ZiriTad

gavlenas

SerCevis moculoba axdens da efeqtis zoma yuradRebis miRma rCebaT;

imisken, rom mimomxilvelebi ver acnobiereben, SemTxveviTi SerCevis


Secdomis

wvlils

sxvadasxva kvlevis Sedegebis cvalebadobaSi;

679

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

imisken,

rom

yuradRebis

miRma

darCeT,

ramdenad

gaSualebulia

SerCevis maxasiaTeblebi kvlevis SedegebiT;

imisken, rom yuradRebis miRma rCebaT kvlevaSi Sualeduri cvladebis


mniSvneloba;

aragameorebadobisken, vinaidan gasagebad ar aRweren kvlevis Sedegebis


integrirebis procedurebs.
1970-iani wlebis dasasruls glasma da misma kolegebma (Gmass and Smith

1978; Glass et al. 1981), aseve, sxva mkvlevrebma (magaliTad, Hedges and Olkin 1985;
Hedges 1990; Rosenthal 1991) naratiuli intuiciis Casanacvleblad, kvlevis
Sedegebis sinTezirebis raodenobrivi meTodi SeimuSaves. meta-analizi,
arsebiTad _ analizis analizi, mTel rig calkeul da gansxvavebul
kvlevebSi ganzogadebebis raodenobrivad gamosaxvis saSualebebaa. is
ukve arsebul kvlevebSi naklovanebebis aRmosaCenadac gamoiyeneba, raTa
samomavlod SesaZlebeli iyos kvleviT proeqtebSi axali elementebis
gaTvaliswineba. is

martivia

gamosayeneblad

da

advili _

gasagebad,

Tumca, statistikuri procedurebi, romlebic am meTods zurgs umagreben,


sakmaod rTulia. aq Sedis sxvadasxva kvlevis Sedegebis kvantifikacia da
sinTezi romelime saerTo sazomis mixedviT, Cveulebriv, es aris efeqtis
zomis Sefasebebis nakrebi da efeqtis zomisa da sinTezirebaSi monawile
kvlevebis

sxva

maxasiaTebelTa

urTierTmimarTebis

analizi.

statistikuri meTodebis gamoyenebiT sustdeba da baTildeba sxva iseTi


gamaWuWyianebeli

faqtorebi,

rogoricaa

SerCevis

Secdoma,

gazomvis

Secdomebi da diapazonis SezRudva. kvlevis Sedegebi ganzogadebisTvis


mniSvnelovani kategoriebis mixedviT kodirdeba (Glass et al. 1981) ise, rom
SesaZlebeli

xdeba

Sedegebis

Tanmimdevrulobis

danaxva,

romelic

tradiciuli intuiciisa da naratiuli meTodebis gamoyenebis SemTxvevaSi


TvalTaxedvis miRma darCeboda.
fic-giboni (1985: 45) am teqnikas ase xsnis: meta-analizSi cvladebis
efeqtebi maTi efeqtis zomis TvalsazrisiT Seiswavleba. sxva sityvebiT,
imis mixedviT, Tu ramxela gansxvavebas qmnian isini da ara mxolod imis

680

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

mixedviT, statistikurad mniSvnelovania Tu ara cvladi efeqti iseT


SemTxveviTad aRebul doneze, rogoric 5 procentia. vinaidan efeqtis
zomebze keTdeba aqcenti, gacilebiT
saganmanaTleblo

ioli xdeba,

mniSvnelovnebaze

gavakeToT

miRebuli Sedegebis
koncentrireba

da

statistikuri mniSvnelovnebis mixedviT ar vecadoT maTi mniSvnelobis


Sefasebas.

sabolood,

statistikur

mniSvnelovnebas

SegviZlia

Tavisi

adgili mivuCinoT _ es aris erT-erTi im mraval safrTxeTagani, romelic


Sinagan validobas SeiZleba daemuqros. efeqtis zomis mniSvnelovnebis
doneze zemoT dayeneba Zalian mniSvnelovani nabijia (aseve ixileT Tavi
24)

da

sargeblianobis

gansazRvris

mniSvnelovnebis

doneebSi

SemTxveviTad dawesebuli zRvaris nacvlad miznisTvis Sesatyvisobis


aqcentirebaze

migviTiTebs

(efeqtis

zoma

unda

ergebodes

mkvlevris

miznebs).
termini meta-analizi 1976 wlidan iRebs saTaves (Glass 1976). metaanalizis adreuli formebi kombinirebuli albaTobebisa da sixSireebis
gamoTvlebs iyenebda da Sedegebi gansazRvrul kategoriebSi xvdeboda
(magaliTad,

mocemul

doneebze

statistikurad

mniSvnelovani),

Tumca,

SerCevebis gansxvavebuli moculobebis problemebma simkacre daarRvies


(magaliTad,

didi

daakmayofilebda

SerCevebis

mniSvnelovnebis

SemTxvevaSi
dones,

trivialuri

xolo

mcire

efeqtebi
moculobis

SerCevebidan miRebuli mniSvnelovani monacemebi SeumCneveli darCeboda,


radgan ver miaRwevda statistikuri mniSvnelovnebis dones) (Light and Smith
1972; Glass et al. 1981; McCraw 1997: 371). glasi (1976) da glasi da misi
kolegebi (1981) analizis sam dones gamoyofen:

monacemebis pirveladi analizi;

meoradi

analizi,

ganmeorebiTi

analizi

sxva

statistikebis

gamoyenebiT;

meta-analizi: Sedegebis integrirebisaTvis ramdenime kvlevis Sedegebis


statistikurad gaaanalizeba.

681

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

glasi da misi kolegebi (1981) da hanteri da misi kolegebi (1982)


cxraetapian proceduras gvTavazoben:
1. samizne (damoukidebeli da damokidebuli) cvladebis gamoyofa;
2. im

kvlevebis

identificireba,

romlebic

mkvlevrisTvis

saintereso

cvladebiT xasiaTdebian;
3. TiToeuli kvlevis im maxasiaTeblebis mixedviT kodireba, romlebic
SeiZleba
(magaliTad,

Sedegebis

da

monawileebis

efeqtis
asaki,

zomebis
sqesi,

prediqtorebi

eTnikuri

iyvnen

warmomavloba,

eqsperimentuli zemoqmedebis xangrZlivoba);


4. cvladebis TiToeuli wyvilisTvis (damokidebuli da damoukidebeli
cvladebis) gamoTvlis gamoyenebiT efeqtis zomebis Sefaseba (ixileT
Glass 1977), efeqtis zomebis SerCevis moculobis mixedviT Sewonva;
5. yvela kvlevis efeqtis zomebis saSualo da standartuli gadaxris
anu kvlevebis dispersiis gamoTvla;
6. SerCevis Secdomebis, gazomvis Secdomebisa da diapazonis SezRudvis
efeqtebis gansazRvra;
7. Tu VI etapze CamoTvlil sakiTxebs dispersiis didi wili miewereba,
maSin efeqtis zomis saSualo cvladebis urTierTmimarTebis zust
Sefasebad SegviZlia miviCnioT;
8. Tu VI etapze CamoTvlil sakiTxebs ar miewerebaT dispersiis didi
wili, maSin ganxilul unda iqnas is samizne maxasiaTeblebi, romlebic
kvlevis efeqtebTan korelireben.
kuki da misi kolegebi (1992: 7 12) integraciuli mimoxilvis, rogorc
kvlevis procesis, xuTetapian models gvTavazoben:
1. problemis formulireba. am etapze xarisxiani meta-analizi mkacri
unda

iyos

da

saTanado

yuradReba

miaqcios

mimoxilvis

sqemas,

processa da analizs;
2. monacemebis mogroveba, rodesac mimoxilvisTvis SerCeuli kvlevebi
miznisTvis SesatyvisobiT unda xasiaTdebodnen;

682

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

3. monacemebis amoReba da analizi, rodesac araeqsperimentul kvlevaSi


ganixileba,

romlis

magaliTic

validobis

safrTxeebia.

kodirebaSi

sandoobiT

aq
da

integraciuli

validoba

miznisTvis

originaluri

kvlevis

mimoxilva

da

SesatyvisobiT,
meTodologiuri

simkacrisadmi yuradRebiT unda xasiaTdebodes;


4. analizi da interpretacia, rodesac ramdenime kvlevis dagrovili
Sedegebi kompleqsur monacemebad unda iqnas ganxiluli da pedanturi
statistikuri analizis gamoyenebiT interpretirebuli.
fic-giboni (1984: 141 2) meta-analizis warmoebis oTx etaps gamohyofs:
1. kvlevebis

moZebna

(magaliTad,

gamoqveynebuli,

gamouqveynebeli,

mimoxilvebi), saidanac daiTvleba efeqtis zomebi;


2. kvlevis maxasiaTeblebis kodireba (magaliTad, TariRi, publikaciis
statusi, sqemis maxasiaTeblebi, sqemis xarisxi, mkvlevris statusi);
3. efeqtis zomebis ise gazomva (magaliTad, eqsperimentuli jgufis zqulis saxiT sakontrolo jgufis ganawilebaSi lokalizeba), rom
SesaZlebeli

iyos

Sedegebis

monacemebis gakontroleba

erT

skalaze

(monacemebis

gazomva,

xorkliani

didi erTobliobidan ara-

damoukidebeli monacemebi);
4. efeqtis
kargad

zomebis
da

cudad

korelireba

konteqstis

gakontrolebul

cvladebTan

kvlevebs

Soris

(magaliTad,

gansxvavebebis

dadgena).
meta-analizSi efeqtis zomaa (magaliTad, kohenis d da eta kvadrati)
prioritetuli

statistikuri

sidide

da

ara

statistikuri

mniSvnelovneba. am sakiTxs wignis mexuTe nawilSi ganvixilavT. efeqtis


zoma gviCvenebs fenomenis mocemulobis xarisxs, anu imas, Tu ramdenad ar
dasturdeba nulovani hipoTeza. vudi (1995: 393) gamoTqvams mosazrebas,
rom

efeqtis

zomis

gamoTvla

SesaZlebelia

mniSvnelovnebis

donis

SerCevis zomaze gayofiT. glasi da misi kolegebi (1981L 29, 102) efeqtis
zomas Semdegnairad iTvlian:

683

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


( )

hejisi (Hedges 1981) da hejisi da misi kolegebi (1982) alternatiul


gantolebebs

gvTavazoben

ganxorcielebuli
efeqtis

zomebis

SerCevis

moculobis

cvalebadobis

diferencialuri

Sewonvebis

gasaTvaliswineblad.

or

standartizebuli

indeqss,

saSualoebis

(Hunter et al. 1982: 373),

Tumca,

romelic
sxvaoba

yvelaze
da

iseTi

xSirad

korelaciebi

araparametruli

gamo

gamoiyeneba,
warmoadgens

statistikebis

gamoyenebac SeiZleba, rogoricaa mediana. lipsi (Lipsey 1992: 93 100)


asaxelebs

statistikur

testebs,

romliTac

SesaZlebelia

efeqtis

zomebTan, efeqtis zomis saSualoebTan da homogenurobasTan muSaoba.


aqedan naTelia, rom glasi da sxvebi uSveben, rom meta-analizi mxolod
konkretuli

saxis

eqsperimentuli

kvlevebisTvis

SeiZleba

ganxorcieldes da ara _ yvelanairi saxis kvlevisTvis. aman SeiZleba


SeizRudos misi gamoyenebis areali.
glasi

da

misi

kolegebi

(1981)

miiCneven,

rom

meta-analizi

gansakuTrebiT sasargebloa, rodesac is gamouqveynebel disertaciebze


xorcieldeba,
mocemuli,
rogorc

vinaidan

vidre

(Cooper

xSirad

gamoqveynebul

araswori

amtkiceben

maTSi

da
and

ufro
Rosenthal

ufro

susti

naSromebSi

STambeWdavi
1980),

da

korelaciebia

amitom

moqmedebs,

ganzogadebebis

rom

meta-analizi

muxruWi.
II

gvaris

SecdomebisTvis (efeqtis ver aRmoCena, rodesac is realurad arsebobs)


Tavis

aridebis,

sistematurad

kvlevis

sinTezirebis

Sedegebis
da

samomavlo

generirebis saSualebaa. Tumca hejisi


kolegebi

(1992:

297)

aCveneben,

ufro

rom

mkacrad,

zustad

kvlevebisTvis

da

hipoTezebis

da olkini (1980) da kuki da misi


SerCevaSi

CarTuli

kvlevebis

raodenobis zrdasTan erTad matulobs II gvaris Secdomebis daSvebis


albaTobac.
amasTan, rozenTali (1991) gvTavazobs I gvaris Secdomebis (efeqtis
aRmoCena, romelic realurad ar arsebobs) Tavidan aridebis meTods. es
meTodi imis dadgenas efuZneba, Tu ramdeni saSualod nulis toli

684

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Sedegis mqone gamouqveynebeli kvleva unda Catardes, rom statistikurad


mniSvnelovani

gamoqveynebuli

magaliTisTvis

is

kvlevebi

asaxelebs

daabalansos.

Sefardebas

277:1,

erT-erTi
Sesabamisad,

gamouqveynebeli da gamoqveyenebuli kvlevebisTvis da amiT gamoqveynebul


kvlevebSi SezRudul mikerZoebulobaze miuTiTebs.
meta-analizsac hyavs

Tavisi kritikosebi (magaliTad, Wolf 1986; Elliott

2001: Thimas and Pring 2004).

vulfi

(1986:L14_17)

eqvs

ZiriTad

sferoze

miuTiTebs:

rTulia

logikuri

gansxvavebul

daskvebis

eqperimentul

gamotana

kvlevebidan,

romlebic

sazomebs,

cvladebis

zemoqmedebas,

gansazRvrebebsa da monawileebs iyeneben;

cudad dagegmili kvlevebis Sedegebi umaRlesi xarisxis kvlevebis


Sedegebis gverdiT ikaveben adgils;

upiratesoba eniWeba gamoqveynebul da ara _ gamouqveynebel kvlevas;

gamoiyeneba erT kvlevaSi miRebuli ramdenime Sedegi, rac mTlian metaanalizs ufro sando garegnobas sZens, vidre

realuradaa, vinaidan

monacemebi damoukidebeli ar aris;

upiratesoba eniWeba ZiriTad efeqtebs da yuradRebis miRma rCeba


urTierTqmedebis efeqtebi;

meta-analizs mavne Sedegebi SeiZleba mohyves (Wolf 1986: 16), radgan


misi

TvalsaCino

obieqturoba

da

sizuste

SeiZleba

kvlevebis

procedurul araqmedunarianobas faravdes.


am kritikaze vulfi (1986) mtkice Teoriul da empiriul pasuxs iZleva.
igi

(1986:

55

6)

mkacri

da

swori

meta-analizis

ganxorcielebis

aTsafexurian process gvTavazobs:


1. naTlad

gansazRvreT analizSi kvlevebis

kriteriumebi;
2. moZebneT gamouqveynebeli kvlevebi;

CarTvis

da

gamoricxvis

685

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

3. SeimuSaveT

kodirebis

kategoriebi,

romelic

arCeuli

kvlevebis

yvelaze farTo diapazons moicavs;


4. moiZieT urTierTqmedebis efeqtebi da cal-calke SeiswavleT mravali
damoukidebeli da damokidebuli cvladi;
5. SeamowmeT Sedegebis heterogenuroba da calke mdgomi monacemebis
efeqtebi, grafikurad gamosaxeT Sedegebis ganawilebebi;
6. SemowmeT SemfasebelTa Soris kodirebaSi Tanxmobis sandooba;
7. efeqtis

zomis

indikatorebi

gamoiyeneT

da

ara

statistikuri

mniSvnelovneba;
8. miRebul

Sedegebze

gamoTvaleT

SerCevis

mourgebeli

moculobis

(nedli)

da

gavlenis

Sewonili

sanaxavad

kriteriumebi

da

efeqtis zomebi;
9. gamoiyeneT mimoxilvis Tvisebrivi da raodenobrivi meTodebi;
10. daafiqsireT ganxorcielebuli meta-analizis SezRudvebi.
am

CamonaTvals

SegviZlia

davamatoT

kvlevis

kiTxvebi,

kvlevis

Teoriuli CarCo, mimoxilvis procesis aRwera, naSromebis Ziebisa da


mopovebis

strategiebi

da

is

meTodebi,

romliTac

ganxorcielda

ramdenime kvlevis Sedegebis sinTezi (Thomas and Pring 2004: 54 5).


gorardi (2001: 72 3) meta-analizis warmoebis oTxsafexurian models
gvTavazobs:
1. SeagroveT yvela saTanado kvleva;
2. SeafaseT TiToeuli kvleva misi zomisa da xarisxis mixedviT;
3. CamowereT gamoyenebuli Sedegebis sazomebi;
4. Segrovebuli
dagrovebis

monacemebis
meTodi

bunebis

(magaliTad,

im

mixedviT

aarCieT

Sedegebis

kvlevebis

daTvla,

romlebSic

miiRes efeqti da romlebSic ver miiRes efeqti, an kvlevebis efeqtis


zomebis saSualos gamoTvla)
evansi

da

benefildi

(Evans and Benefield 2001: 533 7)

empiriuli

mtkicebulebebis sistematuri mimoxilvis eqvs princips asaxelebs:

686

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

kvlevis kiTxvis naTlad formulireba;

relevanturi kvlevebis sistemuri, sruli da amomwuravi Zieba;

analizSi kvlevebis CarTvis da gamoricxvis naTeli kriteriumebis


(monacemebis
gamoyeneba:

amoRebis

gamoqveynebuli,

sametyvelo
(magaliTad,

ena,

an

Sedegze

eqsperimentuli

maxasiaTeblebi,

CaTvliT)

gamouqveynebeli,

sityva-gasaRebebi,

procesze

retrospeqtuli),
SerCevis

kriteriumebis

citirebis

dafinanseba,

fokusirebuli,
zemoqmedebis

kvlevis

dagegmva

gansazRvra

da

da

detalebi,

kvlevis

tipi

prospeqtuli
(Carevis)

procesi,

an

buneba,
Sedegebis

Sefaseba;

TiToeul kvlevaSi gamoyenebuli meTodologiis xarisxis Sefaseba


(magaliTad, eqsperimentisa da SerCevis saxeoba, Sedegebis sazomebis
warmodgena);

strategiebis dawvrilebiTi aRwera kvlevebis arCevasa da ganxilvaSi


mikerZoebulobis Semcirebis mizniT;

kvlevebis mimoxilvisTvis gamoyenebuli meTodologiis gamWvirvaloba.


gorardi (2001) aRiarebs, rom meta-analizSi SeiZleba subieqturoba

Seiparos. vinaidan, igi imdenadaa


romelTa

sinTezirebac

monacemTa

bazis

ubralod,

gaamravlon

hanteri

da

misi

unda

damokidebuli im Sedegebis xarisxze,

moxdes,

naklovanebebi

da

(magaliTad,

kolegebi

(1982)

rom

dainteresebulma

SerCevis

scadon
miiCneven,

pirebma

SezRudvebi

SeiZleba,

araSedarebadis

Sedareba).

rom

gasaTvaliswinebelia

SerCevis Secdoma da sxva faqtorebis gavlena, romliTac dadgenili


efeqtis zomebis dispersiis 75 procentze naklebi unda aixsnas, raTa
Sedegebi

misaRebi

iyos

da

SesaZlebeli

gaxdes

maTi

kodirebis

kategoriebSi gadanawileba. aq yvelaferi naTelia: kodirebis kategoriebi


unda gviCvenebdes maTi sizustis dones, maT sandoobasa (magaliTad,
SemfasebelTa Soris Tanxmobis sandooba, ixileT Tavi 6) da validobas
(McGaw 1997: 376 7).

687

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

im

braldebis

sapasuxod,

rom

mikerZoebuloba

arCevisas

iseTive

Zlieri iqneba gamoqveynebuli da gamouqveynebeli kvlevebis momcvel


meta-analizSi,

rogorc

erTi

avtoris

mier

gamoqveynebul

naSromSi,

glasi da misi kolegebi (1981: 226 9) amtkiceben, rom aucilebelia


gamoqveynebul

naSromebSi

gamouqveynebel

gakeTebuli

naSromebSi

xmamaRali

napovni

ganacxadebisa

moridebuli

da

gancxadebebis

dapirispireba.
tripis TqmiT (Tripp 1985), vinaidan (bevri) kvlevis raodenobrivi buneba
TiToeul

SemTxvevaSi

mxolod

ramdenime

saerTo

cvladis

gazomvas

moiTxovs, is, cvladebis raodenobis TvalsazrisiT, SerCevis moculobas


ufro

zrdis, vidre _ monacemebis kompleqsurobas. meta-analizi riskavs

da iseTi kvlevebis sinTezirebas cdilobs, romlebic sakmarisad


hgvanan erTmaneTs imisaTvis, rom

amis

ar

kanonierad gakeTebis saSualebas

iZleodnen (Glass et al. 1981: 22; McGaw 1997: 372). amis analogiuri situacia
gveqneba,

zeTisa

da

wylis

siTxeebis

kategoriaSi

gaerTianeba

rom

movindomoT. meta-analizi ityoda, rom SesaZlebelia kvlevebs Soris


gansxvavebebisa da Sedegebisadmi maTi damokidebulebebis kodireba da
meta-analizisTvis
adreuli

daqvemdebareba.

meta-Sefasebis

kvlevebi

aizenks

(Eysenck 1978)

vaSlebs

miaCnia,

forToxlebTan

rom

urevdnen.

morisoni (2001b) kiTxulobs:


rogor unda davrwmundeT, rom meta-analizi samarTliania, Tu calkeuli
eqsperimentebis
konstruqtebiT
calkeuli

hipoTezebi
ar

iyo

araidenturia,

operacionalizebuli

randomizebuli,

(magaliTad,

vadebi,

sakontrolo

jgufebi,

Tu
da

gakontrolebuli

eqsperimentuli
jgufebis

hipoTezebi
Tu

ar

Sedgenis

iyo

cdebis

zemoqmedebebi

identuri
identuri

mimdinareoba

da

procedurebi,

programebi,
monawileebis

maxasiaTeblebi da gamoyenebuli sazomebi)?


(Morrison 2001b: 78)

miuxedavad imisa, rom glasi da misi kolegebi (1982: 218 20) pasuxoben
aseT

braldebebs,

faqti

mainc

saxezea

(McGaw 1997):

meta-analizSi

688

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

arsebobs riski imisa, rom ganurCevlad ganixilon didi moculobisa da


zogjer araTanmimdevruli kvleviTi literatura.
aseve,

gaugebaria,

meta-analizis

dros

rogor

ganasxvaveben

erTmaneTisgan karg da cud kvlevebs, magaliTad, meTodologiurad


myar da cudad agebul kvlevebs (Cook et al. 1992: 297). smiTi da glasi (1977)
da levaCici da glateri (Levai and Glatter 2000) miiCneven, rom kvlevis
meTodologiis

xarisxis

miuxedavad,

SesaZlebelia

misi

Sedegebis

gamoyeneba, Tumca, glasi da smiTi (1978) da slavini (1984a; 1984b) klasis


zomis efeqtebis kvlevaSi miuTiTeben, rom meTodologiis xarisxi qmnis
gansxvavebas. glasi da misi kolegebi (1981: 220 6) efeqturad pasuxoben
cudi kvlevebidan monacemebis gamoyenebis braldebas, amtkiceben ra,
rom, sxva mosazrebebTan erTad, erTad aRebuli bevri susti kvleva
Zlier daskvnas qmnis da rom validuri da naklebad validuri kvlevebis
eqsperimentul efeqtTa zomebs Soris gasaocrad mcire gansxvavebaa (Glass
et al. 1981: 221, 226).
garda amisa, vudi (1995: 296) gamoTqvams mosazrebas, rom meta-analizi
zedmetad

amartivebs

Sedegebs

koncentrirdeba

da

urTierTqmedebas.

im braldebis

imiT,

uyuradRebod

rom

tovebs

saerTo

efeqtebze

Sualeduri

cvladebis

sapasuxod, rom meta-analizi xSirad

monacemebis did masivebze tardeba, sadac erTi kvlevidan ramdenime


Sedegi

miiReba

(anu

monacemebi

ar

aris

damoukidebeli)

da

amitom

arasandoa, glasi da misi kolegebi (1981: 153 _ 216) miuTiTeben, Tu rogor


SeiZleba

amis

damuSavebuli

daZleva
teqnikebiT.

monacemebis
da

bolo,

analizis

daxvewili

praqtikuli

da

sakiTxia

is

kargad
dro,

romelic sWirdeba ara marto advilad sapovneli kvlevebis gamoyenebas


(rogorc wesi, didmasStabiani gamoqveynebuli naSromebi), aramed ufro
mcire zomis gamouqveynebeli kvlevebis moZiebas da analizSi CarTvas. am
ukanasknelis

uaryofis

efeqti

tendenciurobis saxiT gamovlindes.

SeiZleba

meta-analizis

imTaviTve

689

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

yvelaze

metad

swored

yoveli

raodenobrivi

kvlevidan

ganzogadebebisken tradiciuli swrafva aferxebs monacemTa iseTi bazis


Seqmnas, romelic adekvaturad asaxavda ganaTlebis socialuri bunebis
sirTules. kargi da cudi eqsperimentuli kvlevebis kumulaciuri
efeqtebi grafikulad aris warmodgenili 13. 6. CanarTSi
CanarTi 13. 6
klasis zoma da swavla kargad da cudad gakontrolebul kvlevebSi
miRweva
procentilis
rangebSi

kargad gakontrolebuli kvlevebi


cudad gakontrolebuli kvlevebi
klasis zoma
miRwevis (procentilebiT gamosaxuli) klasis zomaze
regresiis wirebi im kvlevebisTvis, romlebSic,
moswavleebis klasebSi gadanawileba kargad da cudad iyo
gakontrolebuli.
wyaro: adaptirebulia Glass and Smith 1978

meta-analizis magaliTi ganaTlebis sferodan


glasi da smiTi (1978) da glasi da misi kolegebi (1981: 35 44)
gamoyofen 77 empiriul kvlevas, romelic klasis zomisa da moswavleebis
swavlis urTierTmimarTebas Seexeba. am kvlevebSi gakeTebulia ufro
didi da ufro patara klasebis 725 Sedareba. es Sedarebebi TiTqmis
900,000

yvela

asakisa

da

yvelanairi

saskolo

sagnebis

swavlisadmi

midrekilebis moswavlisgan miRebul monacemebs eyrdnoba. regresiuli


analizis gamoyenebiT 725 Sedareba erT mrudSi gaerTianda, romelic
zogadad klasis zomasa da miRwevas Soris mimarTebas gviCvenebs. mrudma
gamoavlina garkveuli ukukavSiri klasis zomasa da moswavlis swavlas
Soris. rodesac mkvlevrebma hipoTezaSi gaTvaliswinebuli sxvadasxva
pirobebisTvis msgavsi mrudebi miiRes, bazisuri urTierTmimarTeba unda
Secvliliyo (magaliTad, swavlis safexuri, sagani, moswavlis unari da a.
S.), Tumca realurad arc erTma am konkretulma viTarebam ar Secvala
bazisuri urTierTmimarTeba. mruds, arsebiTad, mxolod erTi faqtori
cvlis _ originaluri kvleva eqsperimentuli TvalsazrisiT adekvaturad

690

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

iyo

Tu

ara

gakontrolebuli

ufro

mcire

da

ufro

did

klsebSi

moxvedril moswavleebsa da maswavleblebs Soris sawyisi gansxvavebebis


mixedviT.

691

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

14 praqtikis kvleva
Sesavali
praqtikis kvleva mZlavri iaraRia adgilobriv doneze cvlilebisa da
gaumjobesebisTvis.

kurt

levinis

(erT-erTi

damaarsebeli)

naSromi

mizanmimarTulad moiazrebda upovari, Rataki jgufebis cxovrebis Sansis


Secvlas

sacxovrebeli

pirobebis,

dasaqmebis,

crurwmenebis,

socializaciisa da treningis mimarTulebiT. masSi praqtikisa da kvlevis


kombinaciam erTnairad miizida mkvlevrebi, maswavleblebi da akademiuri
da ganaTlebis sferoebis warmomadgenlebi.
praqtikis kvlevis, rogorc meTodis, SesaZlebloba STambeWdavia. misi
gamoyeneba praqtikulad TiTqmis yvela garemoSia SesaZlebeli, sadac
problema, romelSic adamianebi, amocanebi da procedurebia CarTuli,
gadawyvetas iTxovs, an, sadac maxasiaTeblis garkveul cvlilebas ufro
sasurveli

Sedegi

maswavlebels,

moaqvs.

erT

misi

skolaSi

ganxorcieleba

momuSave

SeuZlia

maswavlebelTa

erT
jgufs,

maswavlebels an maswavleblebs, romlebic xangrZlivad urTierToben da


TanamSromloben
mxareebTan

mkvlevarTan

erTad,

rogorebic

an

mkvlevrebTan

warmoadgenen

sxva

mrCevlebs,

dainteresebul
universitetis

departamentebs da dargis sponsorebs (Holly and Whitehead 1986). praqtikis


kvlevis gamoyeneba sxvadasxva sferoSia SesaZlebeli, magaliTad, iseTSi,
rogoricaa:

swavlebis

meTodebi:

tradiciuli

meTodis

aRmoCenis

meTodiT

Canacvleba;

swavlis strategiebi: swavlisadmi integrirebuli midgomis aRiareba


swavlebisa da swavlis erTi sagnis stilis nacvlad;

Sefasebis procedurebi: konkretuli individis mier uwyveti Sefasebis


meTodebis gaumjobeseba;

692

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

damokidebulebebi

da

Rirebulebebi:

Sromisadmi

ufro

dadebiTi

damokidebulebis waxaliseba, an moswavleebis RirebulebaTa sistemis


modificireba cxovrebis garkveuli aspeqtebis TvalsazrisiT;

maswavleblebis uwyveti profesiuli ganviTareba: swavlebis unarebis


gaumjobeseba,

swavlis

axali

meTodebis

ganviTareba,

analizis

simZlavris gazrda, TviTcnobierebis amaRleba;

menejmenti

da

kontroli:

qcevis

modifikaciis

teqnikebis

TandaTanobiT wardgena;

administrireba: skolis cxovrebis administraciuli mxaris zogierTi


aspeqtis efeqturobis gazrda.
Tumca, es magaliTebi ar niSnavs, rom ase iolia praqtikis kvlevis

tipebis

gamoyofa.

es

bunebis

kompleqsurobisa

da

mravalSrianobis

darRveva iqneboda. kemisi (Kemmis 1997) aRniSnavs, rom praqtikis kvlevis


ramdenime skola arsebobs.

praqtikis kvlevis gansazRvreba


praqtikis

kvlevis

tipur

gansazRvrebebSi

ramdenime

gansxvavebuli

koncefciis garCeva SeiZleba. magaliTad, hopkinsi (1985: 32) Tvlis, rom


praqtikisa da kvlevis kombinireba warmoqmnis samecniero kvleva-ZiebiT
aqtivobas, romelSic
gadaxalisebas
sistematur

pirovneba

cdilobs.

midgomad

praqtikis

ebati

gagebas, gaumjobesebasa

(Ebbutt 1985: 156)

miiCnevs,

romelSic

praqtikis

kombinirebulia

da

kvlevas
praqtikis

gaumjobesebaze mimarTuli qmedeba da refleqsia. koheni da manioni (1994;


186)

gansazRvraven

mciremasStabian

mas,

rogorc

Carevasa

da

realuri

aseTi

samyaros

Carevis

funqcionirebaSi

efeqtebis

detalurad

Seswavlas (ixileT http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 14,


faili 14. 1. ppt). praqtikis kvlevis simkacres adasturebs misi kidev erTi
fuZemdebeli _ kori (Corey 1953: 6), romelic amtkicebs, rom esaa procesi,
sadac

praqtikosebi

problemebs,

raTa

mecnierulad

Seafason,

(kursori

gaaumjobeson

da

Cvenia)

Seiswavlian

mimarTuleba

miscen

693

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

gadawyvetilebis miRebis processa da praqtikas. kemisi da maktagarti


(1992: 10) amtkiceben, rom praqtikis kvlevis Catareba niSnavs dagegmo,
imoqmedo,

daakvirde

sistematurad

da

da

ufro

gaiazro

ufro

meti

skurpulozurad,

yuradRebiT,

vidre

amas

ufro

yoveldRiur

cxovrebaSi vakeTebT.
praqtikis

kvlevisadmi

ufro

filosofiuri

pozicia,

romelic

habermasis Sromas exmianeba, qarsa da kemiss ekuTvniT (Carr and Kemmis 1986:
162).

isini

praqtikis

kvlevas

monawileebis

gamokvlevis formad miiCneven, romelsac


maqsimizaciis

konteqstSi

sakuTari

mier

TviTrefleqsiuri

socialuri samarTlianobis

praqtikebis

ukeT

gasagebad

axorcieleben. maknifs (McNiff 2002: 17) miaCnia, rom praqtikis kvlevaSi


CarTuli mkvlevrebis azriT,

adamianebs SeuZliaT TavianTi identobis

Seqmna da maT sxvebsac unda miscen amis SesaZlebloba. grundi (Grundy


1987: 142) miiCnevs, rom praqtikis kvleva arsebobis socialuri pirobebis
gaumjobesebiT

aris

dainteresebuli.

kemisi

da

maktagarti

(1992)

gamoTqvamen mosazrebas, rom:


praqtikis

individebis

kvleva
SecvliT

erTnairad
da,

meore

aris
mxriv,

dainteresebuli,
im

jgufebis,

erTis

mxriv,

institutebisa

da

sazogadobebis kulturis SecvliT, romelsac es individebi miekuTvnebian.


jgufis kultura SeiZleba ganisazRvros sametyvelo enisa da diskursebis
mdgenelebiTa

da

formebiT,

aseve,

im

socialuri

urTierTobebiTa

da

organizaciebiT, romlebic jgufis urTierTqmedebebs qmnian.


(Kemmis and McTaggart 1992: 16)

praqtikis kvleva mowodebulia kvlevasa da praqtikas Soris arsebuli


ufskrulis Sesavsebad (Somekh 1995: 340) da cdilobs, daZlios mosazreba,
rom kvleva ver axerxebs praqtikaze zemoqmedebas, an mis gaumjobesebas
(aseve ixileT Rapoport 1970; 499; McCormick and James 1988; 339). stenhauzs
(Stanhouse 1979) miaCnia, rom praqtikis kvlevam wvlili unda Seitanos ara
marto praqtikaSi, aramed ganaTlebisa da swavlebis TeoriaSic, romelic

694

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

xelmisawvdomia

sxva

maswavleblebisaTvis

da

amiT

saganmanaTleblo

praqtika ufro gaazrebuli gaxados (Elliot 1991: 54).


praqtikis

kvlevaSi

gaerTianebulia

diagnostireba,

qmedeba

da

gaazreba (McNiff 2002: 15) da monawileebis dasaxelebul im praqtikul


sakiTxebze fokusirdeba, romlebic ase Tu ise problemuria da jer kidev
eqvemdebareba cvlilebas (Elliot 1978: 355 6). zuber-skeritis (Zuber-Skerritt
1996b:

83)

programis

mosazrebiT,
mizania

nebismieri

socialuri

praqtikis

praqtikis

kvlevis

proeqtis

realuri

an

gaumjobesebis,

ganaxlebis, cvlilebis an ganviTarebis miRweva da praqtikosis mier


sakuTari praqtikebis ukeT gageba.
kemisi da maktagerti Tavian yovlismomcvel gansazRvrebaSi praqtikis
kvlevis Sesaxeb ramdenime mosazrebas ayalibeben:
praqtikis kvleva koleqtiuri TviTrefleqsiuri kvleva-Ziebis formaa,
romelsac socialur situaciebSi monawileebi axorcieleben, raTa sakuTari
socialuri

an

saganmanaTleblo

praqtika

ufro

samarTliani gaxadon, ukeT gaerkvnen am praqtikaSi

racionaluri

da

da im situaciebSi, sadac

praqtika xorcieldeba. . . . midgoma mxolod maSin aris praqtikis kvleva,


rodesac

is

erToblivi

ZalebiT

sruldeba,

Tumca,

imis

gacnobierebac

mniSvnelovania, rom jgufis praqtikis kvleva mxolod jgufis TiToeuli


wevris praqtikis safuZvliani SeswavliTa da kritikuli midgomiT miiRweva.
(Kemmis and McTaggart 1988: 5)

kemisi da maktageti (1992: 21 2) erTmaneTisgan ganasxvaveben praqtikis


kvlevas da maswavleblebis yoveldRiur qmedebas:

es azrovnebis maswavleblebisTvis Cveuli forma ar aris, roca isini


swavlebaze

fiqroben.

kolaboraciulia

praqtikis

empiriuli

kvleva

sabuTebis

ufro

sistematuri

mogrovebisas,

da

romlebsac

jgufuri gaazreba da msjeloba unda daeyrdnos);

es ar aris ubralod problemis gadaWra. praqtikis kvleva problemis


wamoWrasac

moicavs

da

aramarto

mis

gadaWras.

is

ar

iwyeba

mosazrebiT, rom problemebi paTologiebia. is motivirebulia, rom

695

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

gaigos da gaaumjobesos samyaro, Secvalos is da gaarkvios, rogor


miiRweva es mizani ganxorcielebuli cvlilebebiT;

es ar aris sxva adamianebze Catarebuli kvleva. es aris konkretuli


adamianebis

mier

sakuTari

muSaobis

procesis

kvleva,

raTa

ukeT

akeTon is, rasac akeTeben, sxvebTan da sxvebisTvis muSaobis CaTvliT;

praqtikis kvleva ar aris swavlebisTvis gamoyenebuli mecnieruli


meTodi. es mxolod mecnieruli meTodis xedvis

erT-erTi gzaa;

nofke da zeiCneri (Noffke and Zeichner 1987) maswavleblebTan warmoebuli


praqtikis kvlevis Taobaze Semdegs amtkiceben:

cvlis profesiuli unarebisa da rolebis maTeul gansazRvrebebs;

zrdis sakuTari Rirebulebisa da TviTrwmenis grZnobas;

zrdis saklaso sakiTxebis gacnobierebis xarisxs;

aumjobesebs gaazrebisa da msjelobisadmi maT ganwyobas;

cvlis maT Rirebulebebsa da rwmenebs;

ufro SeTanxmebuls xdis Teoriasa da praqtikas;

swavlebis, saskolo procesisa da sazogadoebis xedvis ufro gaSlil


kuTxes/farTo diapazons aZlevs.
aq

mniSvnelovani

maxasiaTebelia

mtkiceba,

rom

praqtikis

kvleva

maswavleblebis profesiul ganviTarebas emsaxureba. praqtikis kvleva


profesiuli ganviTarebisTvis xSirad aqsiomad moixsenieba (magaliTad,
Nixon 1981; Oja and Smulyan 1989; Somekh 1996: 343; Winter 1996). is situaciaze
dafuZnebuli swavlaa; swavla samuSao adgilze da samuSao adgilis

Sesaxeb (Collins and Suguid 1989). amrigad, praqtikis kvlevas ramdenime


moTxovnas

uyeneben.

am

moTxovnebsa

da

gansazRvrebebze

ramdenime

principi aigeba.

praqtikis kvlevis principebi da maxasiaTeblebi


halti da lenungi (Hult and Lennung 1980) da makernani (McKernan 1991: 32
3) miiCneven, rom praqtikis kvleva:

696

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

mowodebulia rogorc praqtikuli problemebis gadasaWrelad, ise _


mecnieruli codnis Sesavsebad;

aumjobesebs monawileTa kompetenciebs;

kolaboraciulia;

uSualod adgilze xorcieldeba;

monacemebidan iRebs ukukavSirs uwyvet ciklur procesSi;

konkretuli rTuli socialuri situaciebis gagebas cdilobs;

socialuri

sistemebis

farglebSi

cvlilebis

procesis

gagebas

cdilobs;

eTikis SeTanxmebul CarCoSi xorcieldeba;

adamianis qmedebaTa xarisxis gaumjobesebas cdilobs;

im

problemebze

fokusirdeba,

romelic

aq

da

amJamad

uSualod

awuxebT monawileebs;

erTobliv Zalisxmevas moiTxovs;

xSirad iyenebs SemTxvevis Seswavlas;

kvlevis im paradigmisTvis Tavis aridebis tendenciiT xasiaTdeba,


romelic cvladebis izolirebasa da kontrols axdens;

maformirebelia

imdenad,

rom

kvlevis

procesSi

SesaZlebelia

problemis gansazRvrebebis, miznebisa da meTodologiis Secvla;

moicavs Sefasebasa da gaazrebas;

meTodologiurad ekleqturia;

wvlili Seaqvs ganaTlebis mecnierebaSi;

cdilobs, rom kvleva monawileebisTvis sasargeblo da gaziarebadi


gaxados;

dialogis forma aqvs da prioritets diskurss aniWebs;

zogierT formas kritikuli miznebi aqvs;

cdilobs, rom emansipatoruli iyos.


zuber-skerits (Zuber-Skerritt 1996b) miaCnia, rom praqtikis kvleva aris:

697

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

kritikuli

(da

refleqsiuri

TviTkritikuli)

(kritikis)

angariSvaldebulni

erToblivi

kvleva-Zieba,

praqtikosebi

arian

da

kvlevis

axorcieleben;
Sedegebs

romelsac
isini

sazogadoebisTvis

xelmisawvdoms xdian, Tavad afaseben sakuTar praqtikas, praqtikulad arian


CarTuli problemebis gadawyvetaSi da ar wyveten profesiul ganviTarebas.
(Zuber-Skerritt 1996b: 85)

es ukanaskneli mosazreba praqtikis kvlevis uinteriseul (Winter 1996:


13 14) eqvs ZiriTad princips exmianeba:

refleqsiuri kritika: sakuTari aRqmis mikerZoebulobis gacnobierebis


procesi;

dialeqtikuri kritika: im elementebs Soris arsebuli mimarTebebis


gagebis gza, romlebic Cvens konteqstSi sxvadasxvagvar fenomenebs
qmnian;

kolaboracia:

moiazrebs,

rom

TiToeuli

monawilis

mosazreba

situaciis gagebaSi Setanil wvlilad miiReba;

darRvevis riski: Cveni TavisTavad nagulisxmevi procesebis codna da


mzaoba, rom isini kritikas davuqvemdebaroT;

mravlobiTi struqturebis Seqmna: rac gulisxmobs sxvadasxvagvari


axsnebisa

da

kritikis

da

ara

mxolod

erTi

avtoritatuli

interpretaciis _ formirebas;

gaTvisebuli Teoria da praqtika: rac niSnavs, rom Teoria da praqtika


cvlilebis procesis ori urTierTdamokidebuli, magram Semavsebeli
fazaa.
am Tavis dasawyisSi mocemuli gansazRvrebisTvis saerTo ramdenime

maxasiaTebeli

gvafiqrebinebs,

rom

praqtikis

kvlevas

aqvs

ZiriTadi

principebi, romelTac kemisi da maktageti (1992: 22 5) Semdegnairad


ajameben:

praqtikis kvleva aris cvlilebis gziT ganaTlebis gaumjobeseba da am


cvlilebebis SedegebiT swavla;

698

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

praqtikis kvleva erToblivia: es aris kvleva, romliTac adamianebi

sakuTari (da mxolod amis Semdeg, meore rigSi, sxvebis) praqtikis


gaumjobesebisTvis muSaoben;

praqtikis

kvleva

TviTrefleqsiuri

dagegmvis,

cikluri

moqmedebis

spiraliT

viTardeba:

(dagegmilis

es

aris

ganxorcielebis),

dakvirvebis (sistematurad), refleqsiis . . . da Semdeg xelaxali


dagegmvis, Semdgomi ganxorcielebis, dakvirvebisa da refleqsiis . . .
spirali;

praqtikis

kolaboraciulia:

kvleva

praqtikis

gaumjoebesebaSi

am

qmedebaze pasuxismgebeli adamianebi arian CarTuli;

praqtikis

kvleva

romlebic

im

kvlevis

TviTkritikul

adamianebis
procesis

yvela

etapSi

erTobas

qmnis,

monawileoben

da

TanamSromloben (dagegmvaSi, moqmedebaSi, dakvirvebasa da gaazrebaSi).


misi

mizani

romlebsac
Soris

iseTi

adamianebisgan

ainteresebT

urTierTobebze

instituciuri

marwuxebisgan,

da

sakuTar

erTobebis

garemoebas,

moipovon

Tavad

pirovnuli

Semdgari

qmedebasa

meti

codna

Seqmnaa,

da

Sedegs

da

Tavi

gainTavisuflon.

marwuxebisgan

im

romlebic sakuTari kanonieri saganmanaTleblo da

socialuri RirebulebebiT cxovrebas uzRudaven;

praqtikis
adamianebi

kvleva

procesis

mizanmimarTulad

sistematuri
moqmedeben,

Seswavlaa,
Tumca,

romelSic

mzad

arian

moulodnelobebisTvis da SesaZleblobebze reagireben;

praqtikis kvlevaSi adamianebi sakuTari praqtikebis Teoriad qceviT


arian dakavebuli. maT ainteresebT garemoebebi, moqmedeba da Sedegebi.
isini sakuTari cxovrebis garemoebebis, moqmedebebisa da Sedegebis
urTierTmimarTebis gagebamde midian;

praqtikis

kvleva

moiTxovs,

rom

adamianebma

institutebis

TavianTi praqtikebi, mosazrebebi da daSvebebi iseTi

Sesaxeb

damajerebeli

sabuTebis moagrovebiT Seamowmon, romlebic maT aqamde arsebuli


praqtikebis, mosazrebebis da daSvebebis simcdareSi daarwmunebs;

699

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

praqtikis kvlevas xedvis farTo kuTxe aqvs imisa, Tu ra iTvleba


empiriul sabuTad (anu monacemad): is moicavs ara marto Canawerebis

warmoebas, romelic SeZlebisdagvarad zustad aRwers _ ra xdeba. . . .


Cveni

aramed

sakuTari

msjelobebis

mogrovebasa

da

analizs,

reaqciebsa da STabeWdilebebs imis Sesaxeb, Tu ra xdeba;

praqtikis kvleva moiazrebs piradi Jurnalis warmoebas, romelSic


procesis

winsvlas

da

ori

paraleluri

procesis

gaazrebas

(refleqsias) vafiqsirebT: rac sakvlevi praqtikebis Sesaxeb viswavleT.


. . da rac am praqtikebis Seswavlis procesis (praqtikis) Sesaxeb
viswavleT;

praqtikis kvleva politikuri procesia, radgan masSi iseT cvlilebebs


vaxorcielebT, romlebic sxvebze moaxdens gavlenas;

praqtikis kvlevaSi adamianebi kritikulad aanalizeben situaciebs


(klasebs,

skolebs,

sistemebs),

romelSic

Tavad

muSaoben:

es

situaciebi instituciurad aris struqturirebuli;

praqtikis kvleva mcirediT iwyebs _ iseTi cvlilebebiT, romelTa cda


erT adamiansac ki SeuZlia (me TviTon) da ufro didi cvlilebebis
mimarTulebiT muSaobs _ ideebis an institutebis kritikamdec ki,
ramac,

Tavis

mxriv,

klasebis,

skolebis

an

sistemis

masStabiT

warmoebuli politikisa da praqtikebis ufro zogad reformamdec


SeiZleba migviyvanos;

praqtikis kvleva dagegmvis, moqmedebis, dakvirvebisa da gaazrebis

mcire ciklebiT iwyeba, romlebic sakiTxebis, ideebisa da daSvebebis


ufro naTlad CamoyalibebaSi gvexmareba ise, rom Semdgomi muSaobis
procesSi CarTul da ukve gansazRvrul erTeulebs ufro mZlavri

sakiTxvebis gamokveTa Tavad SeuZliaT;

praqtikis kvleva TanamSromelTa mcire jgufebiT iwyeba, magram masSi


CarTulTa wre ise farTovdeba, rom TandaTanobiT ufro da ufro
matulobs im adamianTa ricxvi, vinc kvlevaSi monawileobs da vizec
sakvlevi praqtikebi axdens gavlenas.

700

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

praqtikis kvleva gaumjobesebis Canawerebis Seqmnis SesaZleblobas


gvaZlevs: cvlilebis procesSi myofi aqtivobebisa

da praqtikebis

Canawerebi;, sametyvelo enasa da diskursSi momxdari cvlilebebis


Canawerebi (sadac aRvwerT, vxsniT da vasabuTebT Cvens praqtikebs); im

socialur

urTierTobebsa

cvlilebebis

Canawerebi,

da

organizaciis

romelic

formebSi

axasiaTebs

da

momxdari

zRudavs

Cvens

praqtikebs; praqtikis kvlevaSi gawafulobis Sesaxeb Canawerebi;

praqtikis kvleva saSualebas gvaZlevs, sxvebis winaSe davasabuToT


Cvens mier warmoebuli saganmanaTleblo samuSao, vinaidan SegviZlia,
vaCvenoT, Tu rogor movipoveT empiriuli sabuTebi, rom kritikuli
gaazreba imis ganviTarebuli, Semowmebuli,a kritikulad Seswavlili

da logikurad dasabuTebuli safuZvlis SeqmnaSi dagvexmara, rasac


vakeTebT.
miuxedavad imisa, rom es principebi praqtikis kvlevis literaturaSi
didi

mxardaWeriT

sargeblobs,

zogierTi

komentaris

gakeTeba

mainc

saWiroa. magaliTad, mis principebSi mkveTrad aris xazgasmuli misi


TanamSromlobiTi, kolaboraciuli buneba (magaliTad, Hill and Kerber 1967).
kemisi da maktagarti (1992: 6) amas Tavad levinis
rodesac

jgufuri

gadawyvetilebisadmi

mis

Sromidan iReben,

mxardaWeraze

saubroben.

magaliTad, amtkiceben, rom


vizec

dagegmili

pasuxismgebloba

cvlilebebi

kritikulad

zemoqmedebs,

informirebuli

imaTi

praqtikis

romelic mosalodnel gaumjobesebamde miiyvans, aseve,

upirvelesi

gezis

arCevaa,

praqtikaSi nacadi

strategiebis Sefaseba. . . praqtikis kvleva jgufuri aqtivobaa [da] is ar


aris

individualisturi.

individualizmSi

gadaSveba

jgufis

kritikuli

dinamikis darRvevas niSnavs.


(Kemmis and McTaggart 1992: 15, kursori originaluria)

Tumca, praqtikis kvlevis mxolod jgufur aqtivobad miCneva SeiZleba


Zalian SemzRudavi aRmoCndes. is individualuri saqmianobac SeiZleba
iyos, rodesac praqtikis kvleva _ maswavlebeli, rogorc mkvlevari _

701

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

situacias exeba (Stenhouse 1975). uaithedi (Whitehead 1985: 98) praqtikis


kvlevis Sesaxeb aSkarad individualisturi terminebiT wers da amaze
dayrdnobiT SegviZlia vifiqroT, rom maswavlebels SeuZlia hkiTxos
sakuTar

Tavs:

ra

aris

CemTvis

problema?;

ra

aris

SesaZlo

gadawyveta?; rogor SemiZlia gadawyvetis marTva?; rogor SemiZlia


Sedegebis Sefaseba da Semdgomi moqmedeba?
praqtikis

kvlevis

jgufuri

aqtivobisadmi

erTgulebis

ramdenime

wyaro arsebobs. pragmatuli TvalsazrisiT, oja da smuliani (Oja and


Smulyan

1989:

aRniSnaven,

14)

kolaboraciuli

rom

maswavleblebisgan

qcevebisa
ufro

praqtikis

da

metad

kvlevis

ganxilvisas,

damokidebulebebis

mosalodnelia,

Tu

Secvla

isini

Tavad

monawileobdnen kvlevaSi, romelmac ara marto aCvena aseTi cvlilebebis


saWiroeba, aramed daanaxa kidec, rom am cvlilebebis ganxorcieleba
SesaZlebelia. es mesakuTreobisa da CarTulobis sakiTxebia, romelTa
analogi
mixedviT,

menejmentis

literaturaSi

moiZebneba.

arsebuli

masalebis

yvelaze kargad imas ZaluZs problemis gansazRvra da mis

mogvarebaze muSaoba, vinc yvelaze axlosaa masTan (magaliTad, Morrison


1998).

ideologiuri

TvalsazrisiT,

arsebobs

mosazreba,

rom

gadawyvetilebis miRebaSi unda CaerTos is, visac mocemuli sakiTxi


awuxebs. Cagruli da marginalizebuli jgufebis (visac TiTqmis ar aqvs
xmis ufleba) leviniseul kvlevas Tu davujerebT, es gasakviric arc
aris. is, rom aq Sewyvilebulia ideologiuri da politikuri debati,
ufro

mogvianebiT

laTinur

freirisa

amerikaSi

(Freire 1970)

warmoebul

da

kvlevebSi

toresis
gamoCnda.

(Torres 1992: 56)


es

ukanaskneli

monawileobiTi praqtikis kvlevis ramdenime principsac gvTavazobs:

is

aSkarad

iwyeba,

gamokveTili

romlebic

socialuri

sazogadoebaSi

da

politikuri

dominirebul

klasebTan da jgufebTan aris SeWidebuli;

da

CanafiqrebiT
gaWirvebul

702

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

kvlevis

procesSi

mosaxleoba

unda

monawileobdes,

anu,

kvlevas

socialuri safuZveli unda hqondes;

is

codnas

socialuri

transformaciis,

rogorc

mTlianis,

agentad/saSualebad miiCnevs, amitom sastikad akritikebs im poziciebs,


sadac codna (Teoria) praqtikisgan damoukideblad arsebul erTeulad
aRiqmeba;

misi epistemologiuri safuZveli kritikul Teoriasa da kvlevaSi


subieqt-obieqtis urTierTmimarTebis miseul kritikaSi iRebs saTaves;

man unda gazardos individebis, jgufebisa da erebis cnobierebis


xarisxi.
monawileobiTi praqtikis kvleva ar niSnavs, rom yvela monawile

erTdroulad unda iyos kvlevaSi CarTuli. es niSnavs mkvlevris, rogorc


fasilitatoris,

warmmarTvelis,

codnis

maformireblisa

da

Semajameblis, aseve, sakiTxebis wamomWrelis (magaliTad, moqmedebebis


SesaZlo Sedegebi, struqturuli pirobebis codna) rolis gacnobierebas
(Weiskopf and Laske 1996: 132 3).
aq vamtkicebT, rom praqtikis kvleva demokratiuli aqtivobaa (Grundy
1987: 142). demokratiis es forma monawileobiTia (da ara, magaliTad,
resprezentaciuli),

rac

kritikuli

Teoriis

(romelsac

qvemoT

ganvixilavT; aseve ixileT Aronowitz and Giroux 1986; Giroux 1989) ZiriTad
maxasiaTebels warmoadgens. es ar aris, ubralod, Teoriis Secvlis
forma,

aramed

Zalauflebisa

da

Zalauflebrivi

urTierTobebis

fundamentur sakiTxebs exeba. vinaidan monawileebs Zalauflebas aZlevs,


moqmedebiT kvleva uflebamosilebis miniWebis aqtivobad miiCneva. elioti
(1991: 54) amtkicebs, rom uflebamosilebis aseTi miniWeba koleqtiur
doneze unda xdebodes da ara _ individualurze, radgan individebi
erTmaneTisgan

izolirebulad

ki

ar

moqmedeben,

aramed

maT

organizaciuli da struqturuli Zalebi aZleven formas.


es

mniSvnelovani

sakiTxia, vinaidan am sakiTxiT iwyeba

praqtikis

kvlevis ramdenime banakad gayofa (Kemmis 1997: 177). erT mxares dganan

703

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

praqtikis kvlevis iseTi damcvelebi, rogoricaa, magaliTad, elioti (1978;


1991), romelic iosef Svabisa (Joseph Schwab) da donald Sionis (Donald
Sch n) tradiciaze dgas da aqcents refleqsiis praqtikaze akeTebs. es
poziciis _ maswavlebeli, rogorc mkvlevari _ damcveli

kurikulumis

kvlevis gamorCeulad Zlieri sferoa (Sch n 1983; 1987). meore mxares dganan
mklevrebi, romlebic

kritikuli

praqtikis

kvlevis

models

uWeren

mxars da maT Soris arian qari da kemisi (1986).

praqtikis kvleva, rogorc kritikuli praqsisi


praqtikis
kritikuli

kvlevis
Teoriis

sferoSi

arsebuli

frankfurtis

skolas

literaturis
(ixileT

Tavi

umetesoba
1),

kerZod,

habermasis Sromas efuZneba. veiskopfi da laske (Weiskopf and Laske 1996: 123)
praqtikis kvlevas germanuli tradiciis farglebSi aTavseben, pirdapir,
rogorc kritikul socialur mecnierebas. codnis dadgenis interesebis
Sesaxeb habermasis adreul Sromebze (1972, 1974) dayrdnobiT, praqtikis
kvlevis samgvari klasifikaciaa SesaZlebeli. amaze pirvel TavSi gvqonda
saubari.
grandi (Grundy 1987: 154) amtkicebs, rom teqnikuri praqtikis kvleva
arsebuli

situaciis

gardaqmnisTvisaa
swavlis

ufro

mowodebuli.

argirisiseul

qmediT
am

(Argyris

da

efeqtur

TvalsazrisiT,
1990)

cnebas

is

situaciad

garsis

uaxlovdeba,

doneze
romelic

funqciuri, xSirad xanmokle da teqnikuria. is Sionis (1987) praqtikisas


refleqsiis (Morrison 1995a) cnebasac exmianeba. eliots (1991: 55) miaCnia,
rom es mosazreba zRudavs praqtikis kvlevas, vinaidan, ganixilavs ra
maswavleblebs

ufro

individualisturia

zogadi

faqtorebisgan

da

ugulebelyofs

sapirispirod,

praqtikuli

izolaciaSi,

kurikulumis

zedmetad

ufro

farTo

struqturebs.
amis

informirebul
profesionalizmis

msjelobaze
amaRlebisTvisaa

praqtikis

dayrdnobiT,
mowodebuli

kvleva,

maTsave

maswavleblebis
(Grundy 1987: 154).

es

stenhauzis (1975) mier STagonebuli moZraobis _ maswavlebeli, rogorc

704

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

mkvlevari _ safuZvels qmnis. is Sionis (1987) moqmedebaze refleqsiis


cnebas hgavs da gaumjobesebis mizniT ganxorcielebuli, socialuri
situaciebis
kinCelo

gagebisa

da

interpretaciis

(Kincheloe 2003: 42)

praqtikis

kvleva

exmianeba

racionalurobis,

am

hermenevtikuli

mosazrebas

obieqturobis,

da

aqtivobaa.

dasZens,

WeSmaritebisa

rom
da

meTodologiis pozitivistur xedvas uaryofs, amave dros, upiratesobas


hermenevtikul gagebasa da emansipatorul praqtikas aniWebs.

kinCelos

(2003: 108) TqmiT, moZraoba maswavlebeli, rogorc mkvlevari politikuri


wamowyebaa da ara trivialuri receptebis krebuli _ teqnikuri samuSao.
emansipatoruli praqtikis kvlevas detaluri samoqmedo gegma aqvs. is
imdenadaa politikuri, ramdenadac _ saganmanaTleblo. grundi (1987) am
mosazrebis

sasargeblo

emansipatoruli

aRweras

gvTavazobs.

kvleva

monawileebSi

praqtikis

interpersonaluri

SezRudvebis

ukanonobis

igi
im

amtkicebs,
struqturuli

gagebis

rom
da

Camoyalibebas

eswrafvis, romlebic maT damoukideblobasa da Tavisuflebas abrkoleben


(Grundy 1987: 146 7). grundis Rrma rwmeniT, es SezRudvebi ukanono
represias, dominirebasa da kontrols efuZneba. rodesac monawileebi
acnobiereben

am

SezRudvebs,

SeboWilobidan

da

SezRudulobidan

Tavisuflebisken, damoukideblobisa da socialuri samarTlianobisken


iwyeben moZraobas.
kinCelo (2003: 138 9) emansipatoruli praqtikis kvlevis Svidetapian
process gvTavazobs:
1. Sinaarsis sistemis ageba;
2. kvlevis dominanturi meTodebsa da maT efeqtebSi garkveva;
3. Sesaswavli Temis SerCeva;
4. kvlevis sxvadasxvagvari strategiebis momarageba;
5. mogrovebuli informaciis gaazreba;
6. im

mouxelTebeli,

nagulisxmevi

Teoriebisa

gacnobiereba, romlebic praqtikas warmarTaven;

da

daSvebebis

705

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

7. swavleba,

rogorc

emansipatoruli,

praqsisze

dafuZnebuli

aqtis

xedva.
aq praqsisi gaazrebulad ganxorcielebul moqmedebad ganisazRvreba,
romelic miznad emansipacias isaxavs.
amgvarad, praqtikis kvleva individebsa da socialur jgufebs Zalas
matebs, rom Tavad gaakontrolon sakuTari cxovreba winsvlis, da ara _
saerTo interesebis daTrgunvis pirobebSi (Habermas 1976). is Zalauflebis
ukanono praqtikis gamowveviT iwyeba da, aqedan gamomdinare, garkveuli
TvalsazrisiT
Zalauflebis

(Tumca,

ganzomilebas

argiriseul

(1990)

cnebas

mocemul

sistemebSi

Teoriasa

da

aerTianebs;

es,

politikuri
moicavs)

hgavs.

daeWvebas

praqtikas

misTvis

gaumjobesebisken,
svla.

ufro

igi

samarTliani

garkveulwilad,

levinis

(1946)

praqsisi

farglebSi

programa

egalitaruli

Tanxvdeba

swavlis

(1987)

wyobis

politikuri

is

Rirebulebebis

grundisTvis

socialuri

kvlevas

vinaidan

doneze

monawileebisgan

egalitaruli

ufro

birTvis

moiTxovs.

praqtikis

xasiaTis,

aqvs

sazogadoebisken
mosazrebas,

rom

praqtikis kvlevas Tanasworobisa da TanamSromlobisken, eqspluataciis


dasasrulisan da demokratiis xelSewyobisken mivyavarT (aseve ixileT
Hopkins 1985: 32; Carr and Kemmis 1986: 163). zuber-skerits (1996a: 3) miaCnia, rom
emansipatoruli

praqtikis

kvleva

maTsave

praqtikaSi

arsebuli

ZiriTadi problemisa Tu sakiTxis . . . kolaboraciuli, kritikuli da


TviTkritikuli

kvleva-Ziebaa,

problema

da

maTia

gunduri

romelsac
muSaobiTa

praqtikosebi
da

qvemoT

axorcieleben.

mocemuli

cikluri

procesis meSveobiT mis mogvarebaze pasuxismgeblad da angariSvaldebulad


grZnoben Tavs. es procesia:
1.

strategiuli dagegmva;

2. moqmedeba anu gegmis Sesruleba;


3.

dakvirveba, Sefaseba da TviTSefaseba;

4. 1-3

punqtebSi

gaazreba

miRebuli

(refleqsia)

da

gadawyvetilebebis miReba.

Sedegebis
praqtikis

kritikuli
kvlevis

da

TviTkritikuli

Semdegi

ciklisTvis

706

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


(Zuber-Skerritt 1996a: 3)

zuber-skeriti (1996a: 5) amtkicebs, rom praqtikis kvleva maSin aris

emansipatoruli, rodesac miznad ara marto teqnikur da praqtikul


gaumjobesebasa da monawileebis

mier

sakiTxis ukeT

gagebas

isaxavs

(arsebul farglebSi da viTarebaSi gardaqmnasa da cvlilebasTan erTad),


aramed Tavad sistemis Secvlasac, an im pirobebis Secvlas, romelic
xels

uSlis

sistemis/organizaciis

sasurvel

gaumjobesebas.

aq

ar

arsebobs ierarqia, es Ria da simetriuli komunikaciaa.


emansipatoruli

pozicia

Zalian

seriozulad

epyroba

praqtikis

mkvlevrebis, rogorc TanasworuflebianTa sazogadoebaSi monawileebis,


xedvas. es, Tavis mxriv, habermasis gviandel Sromebs (1984; 1987; 1990)
efuZneba, kerZod, mis cnebas _ idealuri metyvelebis situacia. am
cnebis mixedviT:

praqtikis

kvleva

gaigeba,

rogorc

politikuri

programis

mqone

refleqsiuri praqtika;

yvela

monawile

(da

praqtikis

kvleva

monawileobiTia)

Tanasworuflebiani moTamaSea;

praqtikis kvleva aucileblobiT dialoguria _ interpersonaluria da


ara _ monologuri (individualuri);

komunikacia

Tandayolili,

sazogadoebaSi

Sinagani

xorcieldeba:

grundi

elementia;
da

kemisi

is

TanasworTa

(1988:

87)

amas

simetriul komunikacias uwodeben;

vinaidan TanasworTa sazogadoebaSia, praqtikis kvleva aucileblad


demokratiulia da xels uwyobs demokratias;

Zieba

konsensusisTvisaa

(xolo

konsensunsi

erTze

met

monawiles

saWiroebs) da amitom, kolaboraciasa da monawileobas moiTxovs.


am TvalsazrisiT, emansipatoruli praqtikis kvleva zemoT mocemul
moTxovnebs
praqtikis

akmayofilebs.
kvlevas

kemisi

uyeneben,

rac,

da

maktagarti

faqtobrivad,

(1992)

am

moTxovnebs

saSualebas

gvaZlevs

707

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

vamtkicoT, rom mxolod emansipatoruli praqtikis kvlevas (samgvari


tipologiiT) SeuZlia es.
kemisis (1997: 177) azriT, or banaks (refleqsiur praqtikosebsa da
kritikul Teoretikosebs) Soris gansxvaveba praqtikis kvlevis maTeul
interpretaciaSi

Zevs.

pirvelisTvis

praqtikis

kvleva

profesiuli

praqtikis lokalur, savaraudod, klasis doneze gaumjobesebaa individis


SesZleblobebisa

da

im

situaciebis

farglebSi,

romlebSic

isini

muSaoben. meore banakisTvis praqtikis kvleva ganaTlebis cvlilebis,


saskolo ganaTlebis cvlilebisa da sazogadoebis cvlilebis ufro
didi programis nawilia.
praqtikis kvlevis ZiriTad termini gaZliereba? uflebamosilebis
miniWebaa.

pirveli

banakisTvis

operaciebis

profesiul

profesiuli

avtonomiis

uflebamosilebis

sferos,
miRwevas

profesiuli
ukavSirdeba.

miniWeba

didwilad

ganviTarebis
meore

gziT

banakisTvis

is

samarTlian, egalitarul, demokratiul sazogadoebaSi individis mier


sakuTari

cxovrebis

kontrols

exeba.

imis

garkveva,

es

ukanaskneli

ganxorcielebadia Tu utopiuri, am mosazrebis kritikosebis saqmea. sad


aris

mtkicebuleba

uflebamosilebas

imisa, rom kritikuli praqtikis


aniWebs

an

sazogadoebis

kvleva

jgufebs

makro-struqturebs

afrTxilebs? aris Tu ara kritikuli praqtikis kvleva socialurad


transformirebadi?
SemTxvevaSi _

saukeTeso

SemTxvevaSi,

msajulebs

icnoben;

uares

ubralod ar arian, radgan mTel msoflioSi kapitalizmi

egalitarizmze dominirebs. aq laparakia imaze, Tu ramdenad cdilobs


emansipatoruli

praqtikis

kvlevis

koncefcia

praqtikis

kvlevis

programis miTvisebas da Tu cdilobs _

arTmevs Tu ara praqtikis

kvlevas praqtikosebs da amis prerogativas

mxolod Teoretikosebisa da

akademiuri kvlevis wreebs utovebs.


emansipatoruli praqtikis kvlevis aseTi interpretaciis ramdenime
kritika arsebobs (Gibson 1985; Morrison 1995a; Somekh 1995; Grundy 1996; McTaggart

708

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

1996; Melrose 1996; Webb 1996; Weiskopf and Laske 1996; Kemmis 1997), maT Soris
vismenT Semdeg mosazrebebs:

is utopiuri da ganuxorcielebelia;

zedmetad makontrolebeli da direqtiulia, praqtikis kvlevis erT


SablonSi Camwyvdevas cdilobs _ konformizmisken iswrafvis;

emansipaciisa da praqtikis kvlevis da am kvlevis warmoebis Sesaxeb


sakuTar, viwro

mosazrebaze dgas;

TviTkritikuli

sazogadoebebis

maswavleblis,

rogorc

sasargeblod,

mkvlevris

uaryofs

mniSvnelovnebas:

calkeuli
kemisi

da

maktagarti (1992: 152) kiTxuloben: ratom unda iyos praqtikis kvleva

jgufuri procesi?

praqtikis kvlevis aseTi tipologia araqmediTunaria;

is uSvebs, rom racionaluri konsensunsi miRwevadia. racionaluri


debati

yvela

monawiles

ufleba-mosilebas

aniWebs

(anu

akninebs,

saTanadod ver afasebs Zalauflebis sakiTxs, romlis Tanaxmadac,


yvelaze informirebulni ukve yvelaze didi Zalauflebis mqoneni
arian). grundi (1996: 111) amtkicebs, rom ukeTesi argumenti imisia, visac
yvelaze meti mtkicebuleba da mizezebi aqvs. es Zalauflebis mqoneT
ufro

xelewifebaT;

amiT

eWvqveS

dgeba

Tanasworuflebianobis

pirobebi;

is

azviadebs

konsensusze

orientirebuli

kvlevis

(romelic

uyuradRebod tovebs Zalauflebis kompleqsurobas) sasurvelobas;

Zalaufleba mxolod racionalobiT ver gaifanteba, an ubralod ver


gadanawildeba;

praqtikis kvleva, rogorc kritikuli Teoria, amcirebs mis praqtikul


gavlenas

da

samecniero

sazogadoebaSi

codnis

komercializaciiT

farglavs;

moklebulia kritikis grZnobas da sakuTar Tavs ewinaaRmdegeba;

dogmebisadmi monuri erTgulebiT konformizmis stimulirebas axdens;

709

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

gulubryvilod

uyurebs

jgufebs

da

individebze

metad

jgufebs

aniWebs upiratesobas, gansakuTrebiT, Cven jgufs (Cvenianebs) da ara


_ imaT jgufs (sxvebs);

Tavis

mecnierul

xedvas

privilegirebulad

miiCnevs

(uaryofs

obieqturobas) da aklia moridebuloba;

kritikuli Teoriis avtoritets privilegirebulad miiCnevs;

elituria, Tumca egalitarizmis samsaxurisTvisaa mowodebuli;

praqtikis kvlevis aradiferencirebul xedvas moiazrebs;

praqtikis kvlevis daqvemdebarebasa da sxva mimarTulebiT warmarTvas


cdilobs.
es

gamanadgurebeli

kvleva,

romelic

ukiduresad
rogoric

kritika

bolo

dros

problemuria.
isini,

faqtobrivad,

gvaxsenebs,

is

melrouzi

sakmaod
iseTive

romlebzec

rom

moculobiTi

52)

lamobs

miiCnevs,

rom

praqtikis

gaxda,

makontrolebeli

Tavdasxmas

(1996:

kritikuli

mainc

programaa,

(Morrison

vinaidan

1995b).

kritikuli

TeoriaSi TavisTavad Zevs Rirebuleba, is uars ambobs neitralurobaze,


aqvs
moqmedi

mkafio socialuri programa, romelic konkretul situaciaSi


Rirebulebebis,

eTikis,

moralisa

da

politikis

gamokvlevis

safarqveS, sinamdvileSi, miznad status qvos transformacias isaxavs.


praqtikis
mkiTxvels

kvlevis
am

wignis

gasagebad

da

martivi

eleqtronul

versias

savarjiSos
evTavazobT

sanaxavad,
(ixileT

http://www.routledge.com/textbooks/970841536870 _ Tavi 14, faili 14. 1. doc).

praqtikis kvlevis procedurebi


praqtikis kvlevis etapebis gaanalizebis ramdenime gza arsebobs. erTerTi maTganis mixedviT, praqtikis kvleva or martiv etapad SeiZleba
daiyos:

diagnostirebis

hipoTezebs

ayalibeben;

etapi,
da

rodesac

Terapiuli

problemas
etapi,

aanalizeben

rodesac

da

cnobierad

710

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

mimarTuli

Carevis

an

eqsperimentis

meSveobiT

adgilzeve

amowmeben

hipoTezebs. levini (1946; 1948) praqtikis kvlevis process oTx ZiriTad


etapad warmoadgens, esenia: dagegmva, moqmedeba, dakvirveba da gaazreba
(refleqsia).
misi mosazrebiT,

praqtikis kvleva zogadi ideiT iwyeba da arsebul

situaciaze monacemebi grovdeba. am kvleva-Ziebis warmatebuli Sedegi


dadgenili miznis misaRwevi praqtikis gegmis SemuSavebaa. amasTan erTad
isic unda gadawydes, Tu ra gakeTdeba pirvelad. levini aRiarebs, rom
sawyisma gegmam an ideam SeiZleba saxe icvalos.

ganxorcielebis etaps

Tan axlavs mimdinare faqtebis monitoringi da Carevis Sefaseba, anu,


maformirebeli

Sefasebis

aqti.

amas

gegmis

gadasinjvasa

ganxorcielebis procedurebis gaweramde mivyavaarT, rasac,

da

monitoringi

da Sefaseba mosdevs. levins (1948: 205) miaCnia, rom aseTi racionaluri


socialuri

menejmentidagegmvis,

praqtikisa

da

ganxorcielebuli

moqmedebebis Sedegebze faqtebis moZiebis spiralur procesad SegviZlia


aRviqvaT.
miuxedavad imisa, rom sakamaToa (magaliTad, McTaggart 1996: 248), levinis
Sromis memkvidreoba did gavlenas axdens praqtikis kvlevis kemisisa da
maktagartis mier SemoTavazebul etapebze (1981):
praqtikaSi procesi iwyeba im zogadi ideiT, rom sasurvelia garkveuli
saxis gaumjobeseba an cvlileba. rodesac mkvlevari gadawyvetilebas iRebs
imis Taobaze , Tu saidan daiwyos, igi jer praqtikis vels sazRvravs, . . . anu
brZolis adgils (da ara
zepraqtikis adgilis

omis). es aris gadawyvetileba SesaZlebeli

Taobaze. zogadi idea (brZolis) velis pirobebis

dazvervisken da maT Sesaxeb faqtebis moZiebisken gvibiZgebs. velis Taobaze


gadawyvetilebis

miRebisa

da

winaswari

dazvervis

Semdeg,

praqtikis

mkvlevari moqmedebis generaluri gegmis Taobaze iRebs gadawyvetilebas,


generalur gegmas miRwevad nabijebad yofs da praqtikis pirvel nabijs
dgams. pirveli nabijis gadadgmamde, praqtikis mkvlevari ufro windaxeduli
xdeba da praqtikis pirveli nabijis monitoringis meTods imuSavebs. mas
Semdeg,

rac

praqtikis

monitoringiT

faqtebis

dafiqsireba

SesaZlebeli

711

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


xdeba, pirveli nabiji idgmeba. pirveli nabijis ganxorcielebis Semdeg
axali

monacemebi

Semoedineba

da

SesaZlebeli

xdeba

praqtikis

efeqtis

aRwera da Sefaseba. amis Semdeg, generaluri gegma praqtikis velis Sesaxeb


axali informaciis kuTxiT gadaixedeba da praqtikis meore nabiji da misi
monitoringis Sesabamisi procedurebi daigegmeba. Semdeg xorcieldeba meore
nabiji, xdeba misi monitoringi da Sefaseba; da ase spiralurad mimdinareobs
praqtikis,

monitoringis,

Sefasebisa

da

xelaxali

dagegmvis

Semdgomi

nabijebic.
(Kemmis and McTaggart 1981: 2)

makkernani

(McKernan

leviniseuli

modeli

1991:

Tvlis,

17)

spiralebis

rom

seriebia,

praqtikis

romelTagan

kvlevis
TiToeuli

analizis, velis dazvervis, problemis xelaxali gansazRvris, Carevis


dagegmvis,

gegmis

ganxorcielebis

da

Carevis

efeqturobis

Sefasebis

cikls warmoadgens. ebati (Ebbutt 1985) am mosazrebas imasac amatebs, rom


mniSvnelovania ciklebs Soris da TiToeuli ciklis Sida ukukvSiri,
romelic aiolebs refleqsias. es pozicia ganamtkica praqtikis kvlevis
altriCerisa

da

gstetneris

(Altricher and Gstettner 1993: 343)

modelma,

romelSic, marTalia, oTxi etapi gamoiyofa: (1) sawyisi wertilis povna;


(2) situaciis garkveva; (3) praqtikis strategiebis Camoyalibeba da maTi
praqtikaSi ganxorcieleba; (4) maswavlebelis codnis sazogadoebisTvis
gacnoba. Tvlian, rom ar aris saWiro (2) da (3) etapebi erTmaneTis
Tanmimdevruli

iyos

da

amiT,

monacemebis

mogrovebis,

analizisa

da

interpretaciis etapebis erTmaneTisgan xelovnurad gamijvnas eridebian.


zuber-skeriti

(1996b:

84)

emansipatorul

(kritikul)

moqmedebaTa

kvlevas ciklur procesad warmoaCens: (1) strategiuli dagegmva; (2)


gegmis

ganxorcieleba

TviTSefaseba;

(4)

TviTkritikuli
gadawyvetilebebis

(1)

(moqmedeba);
_

gaazreba
miReba.

(3)

dakvirveba,

(3)

etapebis

Sedegebis

da

kvlevis

Semdegi

organizaciuli

Sefaseba

da

kritikuli

da

ciklis

cvlilebis

Taobaze

Teoriisadmi

praqtikis kvlevis warmosaxviT gamoyenebaSi igi iRebs levinis (1952)


cnobil

Sromas

velis

analizisa

da

cvlilebis

Teoriis

Sesaxeb

712

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

(galRvoba moZraoba xelaxali gayinva), aseve,


kolegebis (Beer et al. 1990)

birisa da misi

warmoebul amocanaze sworebis kvlevas da

maT praqtikis kvlevis Tanmimevrobas argebs, rac naTlad


praqtikis kvlevis mocemul

warmoaCens

etapebs (CanarTi 14. 1).

maknifi (McNiff 2002: 71) praqtikis kvlevis procesis rvaetapian models


gvTavazobs (ixileT http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 14,
faili 14. 2. ppt):
1. mimoixileT Tqveni mimdinare praqtika;
2. gamoyaviT is aspeqti, romlis gaumjobesebasac isurvebdiT;
3. warmoidgineT amisken mimavali gza;
4. scadeT;
5. daafiqsireT da gaiazreT, rac moxda;
6. gadaaxaliseT

gegma

wina

etapebze

mopovebuli

informaciisa

da

momxdaris gaTvaliswinebiT da ganagrZeT;


7. SeafaseT modificirebuli moqmedeba;
8. gangrZeT manam, vidre

ar dagakmayofilebT Tqveni Sromis konkretuli

aspeqti (magaliTad, gaimeoreT cikli).


sagori (Sagor 2005: 4) praqtikis kvlevis oTx martiv etaps asaxelebs:
1. xedvisa da miznebis dazusteba;
2. saTanado Teoriis formulireba;
3. praqtikis ganxorcieleba da monacemebis mogroveba;
4. monacemebis gaazreba da informirebuli moqmedebebis dagegmva.
kidev erTi midgomaa rvasafexuriani modelis SemoTavazeba:
1. SearCieT

da

SeTanxmdiT

erT

saerTo

problemaze,

romelic

unda

mogvardes;
2. daadgineT problemis (moTxovnilebis) zogierTi mizezi;
3. CamoyareT

problemis

ramdenime

SesaZlo

praqtikuli

gadawyveta,

romelic realur problemas da realur mizezze (mizezebze) iqneba


mimarTuli;

713

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

4. SesaZlo

praqtikuli

gadawyvetis

sxvadasxva

variantidan

SearCieT

problemis gadaWris erTi gza, savaraudod, is, romelsac yvelaze


misaReb an saukeTeso gadawyvetad miiCnevT. dagegmeT, rogor unda
ganxorcieldes is praqtikaSi;
5. gansazRvreT warmatebis kriteriumebi, romliTac SeZlebT, SeafasoT,
ramdenad

qmediTi

aRmoCnda

SerCeuli

gadawyveta

problemis

mogvarebisTvis, anu, saidan gecodinebaT, warmatebuli gamodga Tu ara


praqtikaSi ganxorcielebuli arCeuli gadawyveta. gamoyaviT zogierTi
praqtikuli

kriteriumi,

romelic

proeqtis

warmatebbis

xairsxze

migiTiTebT;
6. aamoqmedeT gegma: monitoringi, morgeba da momxdaris Sefaseba;
7. mexuTe etapze SemuSavebuli kriteriumebis mixedviT SeafaseT Sedegi,
raTa

naxoT,

ramdenad

Sedegianad

moagvara

man

problema

an

moTxovnileba;
8. Sefasebis Sedegebis gaTvaliswinebiT mimoixileT da dagegmeT, ra unda
gakeTdes Semdeg.
aq praqtikis kvlevis ZiriTadi niSnebia:

realur, praqtikosis mier identificiebul, yoveldRiuri praqtikis


problemebze muSaobs da maT gadawyvetas cdilobs;

kolaboraciulia da maswavleblis CarTulobas gulisxmobs;

eZebs mizezebs da am mizezebze muSaobas cdilobs;

gadawyvetebs Tavad kvlevaSi CarTuli praqtikosi gvTavazobs;

moicavs divergenciul da konvergenciul fazebs;

masSi Tavad praqtikosebi gegmaven Carevas;

praqtikaSi axorcielebs Carevas;

afasebs

identificirebuli

warmatebulobas;

problemis

gadaWraSi

Carevis

714

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

am wignis wina gamocemebSi praqtikis kvlevis rvaetapiani modeli


gvqonda warmodgenili, sadac praqtikis kvlevis warmoebis ramdenime
mimarTulebisa da etapis gaerTianeba vcadeT. pirveli etapi moicavs
yovelRiuri

swavlebis

situaciaSi

kritikulad

miCneuli

problemis

identifikacias, Sefasebasa da formulireba. aq problema farTod unda


gavigoT, ise, rom masSi SevZloT skolaSi miRebuli programis zogierT
aspeqtSi siaxlis Setanaa.
meore

etapi

dainteresebul

moicavs
mxareebs

winaswar
_

ganxilvasa

maswavleblebs,

da

SeTanxmebas

mkvlevrebs,

mrCevlebs,

sponsorebs _ Soris. maT Soris, vinc, savaraudod, daasrulebs proeqtis


gegmas.

aq

SeiZleba

Sediodes

pasuxgasacemi

kiTxvebis

formulireba

715

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

(magaliTad, ra pirobebSi SeiZleba saswavlo gegmis SecvliT saukeTeso


Sedegebis

miReba?;

cvlilebas?;
gamoviyenoT

ra

faqtorebi

praqtikis
saswavlo

kvlevis

gegmis

abrkoleben

romeli

saswavlo

Zlieri

Sesacvlelad?).

gegmis

mxareebi

mkvlevrebma

unda

TavianTi,

rogorc konsultantebis (an zogjer rogorc programis instruqtorebis),


SesaZleblobisa da codnis gamoyenebiT SeiZleba ufro kargad moaxerxon
problemis

kvlevis

faqtorebis

fokusSi

gansazRvra

mimarTulebebis

an

Semotana

maT

da,

savaraudod,

dasadgenad,

SemoTavazeba.

es

midgomis

xSirad

mizezobrivi

alternatiuli

dawyebuli

gadamwyveti etapia, radgan im wertils warmoadgens,


warmatebas an marcxs eyreba. da saerTod, vidre

saqmianobis

sadac safuZveli

miznebi, amocanebi da

daSvebebi kvlevis yvela monawilesTvis sruliad gasagebi ar gaxdeba da


ZiriTadi cnebebis roli kargad ar gamoikveTeba (magaliTad, ukukavSiri),
advilad SeiZleba, marcxi ganvicadoT.
mesame etapi garkveul pirobebSi SeiZleba kvleviTi literaturis
mimoxilvas moicavdes, raTa vnaxoT, risi aReba da swavla SeiZleba
saTando

kvlevebidan,

maTi

amocanebidan,

procedurebidan

da

problemebidan, romlebsac isini gadaawydnen.


meoTxe

etapi

formulirebis
moicavdes.

is

dasawyisSi

gansazRvruli

saxecvlilebas
axla

an

Semowmebadi

xelaxal

hipoTezis

problemis
gansazRvras

an

sawyisi
SeiZleba

mimarTulebis

momcemi

miznebis saxiT SeiZleba gadmoices. cvlilebis avtorebi zogjer ganzrax


ikaveben Tavs amocanebisa da miznebis dasaxvisgan im mosazrebiT, rom
Tavad

zRudaven

arsebuli

process.

am

etapzeve

xdeba

proeqtis

safuZvelSi

daSvebebis naTlad warmoCena (magaliTad, saswavlo gegmaSi

cvlilebebis

gansaxorcieleblad

maswavleblebis

damokidebuleba,

Rirebulebebi, unar-Cvevebi da miznebi unda Seicvalos).


mexuTe etapi SeiZleba kvlevis procedurebis SerCevas
SerCevas,

administrirebas,

masalis

arCevas,

swavlebisa

Seexebodes _
da

swavlis

716

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

meTodebs,

resursebisa

da

amocanebis

ganlagebas,

TanamSromlebis

gadanawilebas da a. S.
meeqvse etapi Sefasebis gamosayenebeli procedurebis arCevas Seexeba.
unda gaviTvaliswinoT, rom am konteqstSi Sefaseba uwyveti unda iyos.
meSvide

etapi

Tavad

proeqtis

(drois

sxvadasxva

periodSi)

ganxorcielebas gulisxmobs. aq Seva monacemebis mogrovebis pirobebi da


meTodebi (magaliTad, kviraSi orjer Sexvedrebi, Canawerebis warmoeba,
Sualeduri angariSebi, saboloo angariSebi, TviTSefasebisa da jgufuri
Sefasebis angariSebis wardgena da a. S.), amocanebis monitoringi da
kvlevis jgufisTvis ukukavSiris miwodeba, monacemebis klasifikacia da
analizi.
merve da bolo etapi monacemebis interpretacias, daskvnebis gamotanas
da proeqtis erTian Sefasebas moicavs (ixileT Woods 1989). Sedegebis
ganxilva winaswar SeTanxmebuli Sefasebis kriteriumis WrilSi moxdeba.
ganixileba daSvebuli Secdomebi da warmoWrili problemebi. amis Semdeg
SesaZlebelia proeqtis saboloo Sejameba, sadac mimovixilavT proeqtis
Sedegebs, gavcemT rekomendaciebs da winawar SeTanxmebul dainteresebul
mxareTaTvis davisaxavT Sedegebis gadacemis RonisZiebebs.
rogorc
irgvlivac

aRvniSneT,

es

ZiriTadi

ganxorcieldeba

CarCoa,

SemTxveviTi

romelSic

da

da

spontanuri

romlis
xasiaTis

aqtivobis didi nawili. es SeiZleba iyos maswavleblebis, mkvlevrebisa


da moswavleebis diskusiebi; maswavleblebis an skolebis regularuli
Sexvedrebi, sadac procesis progressa da problemebs ganixilaven da
gacvlian informacias; SesaZlo regionuli konferenciebi da Tanmxlebi
aqtivobebi, romlebic gaumjobesebulia mimdinare momentisTvis arsebuli
aparaturuli da programuli resursebiT.
hopkinsi

(1985),

maknifi

(1988),

edvardsi (1990)

da

maknifi

da

misi

kolegebi (1996) praqtikis kvlevis warmoebisTvis bevr praqtikul rCevas


gvTavazoben.

maT

Sorisaa

dawyeba,

operacionalizacia,

dagegmva,

monitoringi da Carevis dokumentireba, monacemebis mogroveba da maTi

717

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

gaazreba, SemTxvevis Seswavlis gamoyeneba, praqtikis kvlevis Sefaseba,


eTikuri

sakiTxebi

gaecnos

am

da

sakiTxebis

anagariSis
Sesaxeb

wardgena.

rogorc

mkiTxvels

Sesavalis,

vurCevT,

ise

rom

praqtikuli

saxelmZRvaneloebis saxiT warmodgenil wyaroebs. maknifi (2002: 85 7)


damwyebi praqtikis mkvlevars sasargeblo rCevebs aZlevs:

viwro sakiTxiT SemoifargleT da fokusi SeinarCuneT;

kargad daazusteT kvlevis sakiTxi;

realuristurad SeafaseT, ra SegiZliaT. gaxsovdeT, rom ufro didi


cvlileba TqveniT iwyeba;

windaxedulad imoqmedeT;

realuri vadebi daaweseT;

CarTeT sxvebi (rogorc monawileebi, damkvirveblebi, Semmowmeblebi,


kritikulad ganwyobili megobrebis CaTvliT, potenciuri mklevarebi);

daicaviT eTika;

yuradRebis centrSi moaqcieT swavla da ara _ praqtikis Sedegebi;

kvlevis fokusi xarT Tqven, sxvebTan erTad;

erideT bednier dasasruls;

gaxsovdeT politikuri sakiTxebi;


maknifi (2002: 98) ambobs, rom mniSvnelovania Sefasebis kriteriumebis

daweseba.

warmatebis

warmatebulia

Tu

kriteriumebis

ara,

da

ramdenad

gareSe

mkvlevars

warmatebulia

ver

ecodineba

praqtikis

kvleva.

praqtikis mkvlevrebma sakuTar Tavs unda hkiTxon: saidan gavigebT,


mivaRwieT Tu ara warmatebas?
kemisi da maktagarti (1992: 25 7) praqtikis kvlevis dawyebisTvis
sasargeblo dakvirvebebs gvTavazoben:

SekribeT praqtikis kvlevis jgufi da Tavad miiReT monawileoba _


praqtikis kvlevis SeswavlaSi misabaZi iyaviT;

dakmayofildiT imiT, rom muSaoba mcire jgufiT daiwyoT;

718

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

moemzadeT;

mcire masStabiT daiwyeT;

gawereT dro;

uzrunvelyaviT

praqtikis

kvlevis

mxardamWeri

jgufis

samuSao

Sexvedrebi;

iyaviT

tolerantuli

da

mxardamWeri

elodeT,,

rom

adamianebi

gamocdilebidan codnas miiReben;

gamoiCineT simtkice da ruduneba

saklaso

praqtikisa

da

monitoringis sakiTxisadmi;

skolis

struqturebis

ufro

msxvili

cvlilebebisTvis SedarebiT xangrZlivi gegma gawereT;

imuSaveT kvlevis procesSi imaT CarTvaze, vinc moqmedebaSia CarTuli


ise,

rom

pasuxismgebloba

praqtikis

kvlevis

mTlian

procesze

gadainawilon;

gaxsovdeT,

rom

sagnebis

Tqveneuli

xedva

sametyvelo

ena

da

praqtikis maformirebeli Sexedulebebi _ SeiZleba iseve saWiroebdes


Secvlas, rogorc Tqveni moqmedebebi;

daafiqsireT ara marto monawile jgufis, aramed yvela TanamSromlisa


da sxva dainteresebuli adamianebis progresi;

Tu

aucilebelia,

SemoiReT

dakanonebis

ritualebi,

romlebSic

konsultantebsa da sxva gareSe pirebs CarTavT;

daitoveT proeqtis dasaweri dro;

progresis angariSSi naTlad warmoaCineT, ras miaRwieT;

mTeli

kvlevis

ganmavlobaSi

gaxsovdeT

ganaTlebasa da skolaSi

swavlas Soris ganxvaveba;

mTeli kvlevis ganmavlobaSi hkiTxeT sakuTar Tavs (da maT, visTanac


muSaobT),

gexmarebaT

saganmanaTleblo

Tu

ara

praqtikis

Rirebulebebis

kvleva

Tqveni

sakuTari

ganxorcielebis

diapazonis/farglebis gafarTovebaSi (kursori originaluria).

719

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

am CamonaTvalidan gasagebia, rom praqtikis kvleva praqtikuli da


Teoriuli sakiTxebis nazavia. is moqmedebacaa da kvlevac.
praqtikis kvlevis warmoebisas monawileebs ekleqturi meTodologiisa
da monacemebis mogrovebis sxvadasxva instrumentis gamoyeneba SeuZliaT:
kiTxvarebis, dRiurebis, interviuebis, SemTxvevis Seswavlis, dakvirvebis
monacemebis, eqsperimentuli sqemis, savele Canawerebis, fotosuraTebis,
audio-video

Canawerebis,

biografiebisa

da

sityviT,

maT

sociometriis,

angariSebis,

reitingis

dokumentebisa

gankargulebaSi

teqnikebis

da

skalebis,

Canawerebis,

mTeli

gamaa

erTi

(sakiTxis

ganxilvisTvis ixileT Hopkins 1985; McKernan 1991; aseve ixileT am wignis


Tavebi 7 21).
praqtikis

mkvlevarTa

jgufSi

fokusis

miRwevis

sasargeblo

gza

nominaluri jgufis teqnikis gamoyenebaa (Morrison 1993). misi Catareba


martivia

da

erTi

konkretuli

SemTxvevis

Sesaxeb

monacemebis

SegrovebisTvis gamodgeba. am midgomaSi jgufis erTi wevri danarCenebs


awvdis

kiTxvebs,

mosazrebebs

an

sakiTxebs.

aq

oTxetapiani

modeli

SegviZlia gamoviyenoT:
1. jgufis

liders

swavlebis

moaqvs

an ase da

kiTxvebi/mosazrebebi/sakiTxebi

amgvarad

organizebis

(magaliTad,

problemebi, saswavlo

gegmis nawilis organizebasTan dakavSirebuli sakiTxebis gansazRvra),


romelzec TiToeulma monawilem drois mcire monakveTSi, yovelgvari
Sewyvetinebis an sxvebTan gasaubrebis gareSe Tavad unda Camoweros
sakuTari pasuxebi, Sexedulebebi, refleqsiebi da mosazrebebi.
2. pasuxebi iwereba da amis Semdeg aCveneben danarCenebs. lideri jgufis

wevrs

kiTxvebze/mosazrebebze/sakiTxebze

mis

mier

SemoTavazebuli

pasuxebis komentirebas sTxovs, magram ar xdeba jgufuri ganxilva,


anu, monacemebis mogroveba jer isev individis doneze mimdinareobs da
Semdeg es komentarebi SeniSvnebis saxiT iwereba im furcelze, sadac
pasuxebia

mocemuli.

individualuri

komentirebis

es

procesi,

720

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

romelsac Semdeg yvelas aCeneben, meordeba manam, vidra komentarebi ar


amoiwureba.
3. am

etapze

pasuxebis

lideri

jgufis

wevrebs

dajgufeba,

anu,

garkveuli

prioritetulobis

mixedviT

miRebuli

komentarebisa

struqturiT,

dalageba

rigiTa

moeTxoveba.

am

da
da

momentSi

procesis kontroli lideridan monawileebze gadadis. iwyeba jgufuri


ganxilva, radgan saWiroa mniSvnelobebis dazusteba da sakiTxebisa da
pasuxebis Tanmimdevrul, SeWidul jgufebad gaerTianeba; amis Semdeg
vadgenT prioritetebs.
4. bolos

lideri

masalisa

da

misi

organizebis

sakiTxis

jgufur

ganxilvas awyobs.
nominaluri

jgufis

teqnika

jgufur

pasuxSi

individis

pasuxebis

CarTvis SesaZleblobas iZleva, anu individs wvlili Seaqvs jgufis mier


mniSvnelovani

sakiTxebis

gamovlenis

procesSi.

es

teqnika

sasargebloa individebisgan informaciis mosagroveblad da

Zalian

jgufisTvis

saerTo formiT warsadgenad (praqtikis kvleva umetesad (magram ara


marto)

jgufuri

saqmianobaa),

magaliTad,

prioriteti,

msgavseba

da

gansxvaveba, zogadoba da konkretuloba. is individualuri uTanxmoebis


dafiqsirebis

da

misi

jgufuri

pasuxis

formirebisa

da

warmoWril

mniSvnelovan sakiTxebSi gaTvaliswinebis saSualebacaa. garda amisa, is


mocemul

situaciaSi

yvela

monawiles

Tanasworuflebians

xdis,

magaliTad, damwyebi maswavleblis sityvas iseTive wona aqvs, rogoric _


mravalwliani gamocdilebis mqone ufrosi maswavleblisas. es procesi
imiT aris mimzidveli, rom SenarCunebulia balansi werasa da zepir
ganxilvas,
komentarebsa

divergenciisa
da

jgufis

da

konvergenciis

urTierTqmedebas

fazebs,

Soris.

is

individualur
kolegialobis

ganviTarebis kargi saSualebaa. yvela monawiles aqvs xmis ufleba da


yvelas usmenen.
nominaluri jgufis teqnikis werilobiTi analogi delfis teqnikaa.
mis upiratesobas qmnis is, rom monawileebs ar esaWiroebaT jgufis saxiT

721

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Sekreba. es teqnika gansakuTrebiT gamodgeba institutebSi, sadac Znelia


mTeli jgufis Sexvedris mowyoba. monacemebis mogrovebis procesi bevri
aspeqtiT hgavs nominaluri jgufis teqnikas. is sametapian procesad
SegviZlia ganvixiloT:
1. lideri

monawileebs

sTxovs,

werilobiT

upasuxon

kiTxvebsa

da

debulebebs. amis gakeTeba SeiZleba individualur an mcire jgufebis


doneze, sadac misi ufro moqnilad gamoyeneba SeiZleba, magaliTad,
departamentSi, nebismier asakobriv jgufSi.
2. lideri

agrovebs

werilobiT

pasuxebs

da

axarisxebs

(SeiZleba

pasuxebis sixSiris Sesaxeb zogierTi ricxobrivi monacemebis mocema).


Semdeg

es

analizi

monawileebs

ubrundebaT

komentarebisTvis,

Semdgomi ganxilvisTvis da sakiTxebis, pasuxebisa da prioritetebis


identificirebisaTvis.
miewodebaT

am

(romelSic

etapze

jgufuri

respondentebs

SeiZleba

mocemuli

iyos

pasuxic

msgavsebebi

an

gansxvavebebi) da masze reaqciasac sTxoven. es procedura calkeul


monawileebs saSualebas aZlevs, daeTanxmon jgufis pasuxs (anu, Tu
individualur doneze ar eTanxmebodnen sakiTxs, daeTanxmon mTliani
jgufis pozicias) an daazuston, rom ar eTanxmebian.
3. es procesi imdenjer meordeba, ramdenjerac saWiroa. Tumca es ar
niSnavs, rom liderma unda gasazRvros wriuli procesis dasrulebis
optimaluri

dro

da

adgili.

amis

gakeTeba

jgufis

Sexvedraze

SeiZleba, romelic dagegmilia da gaTvaliswinebulia, rogorc yvela


monawilisTvis

savaldebulo

Sexvedra.

ese

igi,

monacemebis

mogrovebis bolo punqti mTliani jgufis Sexvedra iqneba.


jgufuri

pasuxis

monawileebisTvis

polarizaciis,

anu,

emansipatoruli

praqtikis

gamokveTis

konsensusisa

mimarTulebiT

upiratesobas

aniWebs

kvleva

da

teqnikis

gansvlis

konsensunsisken

ganviTarebaze

sizustes,

wardgena

piradulobas,

sferoebis

iswrafvis)

miuTiTebs.
xmis

pasuxebis

delfis

(da

zustad
teqnika

uflebasa

da

kolegialobas. am procesSi, monawilis piradulobis uflebis dacvis

722

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

fonze,

iTvaliswinebs konfidencialobis, anonimurobisa da relevanturi

informaciis gamJRavnebis sakiTxebs. es

Zalian gamogvadgeba monacemebis

farulad, kulisebs miRma mogrovebis saqmeSi. mogrovebuli monacemebi


Semdeg

SeiZleba

mkvlevars

aq

erTianad

ufro

sinTezirebis,

warmovadginoT

meti

aqvs

daxarisxebis,

jgufis

gasakeTebeli
Sejamebis,

saerTo

monacemebis

Sekrebaze.
mogrovebis,

prioritetebis

mixedviT

dalagebisa da cirkulirebis TvalsazrisiT, vidre nominaluri jgufis


teqnikis

SemTxvevaSi,

romelic

iqve

muSaobs.

rogorc

monawileobiTi

teqnikebi, orive _ nominaluri jgufis teqnikac da delfis teqnikebic _


praqtikis

kvlevaSi

monacemebis

mogrovebisa

da

analizisTvis

Zalze

mniSvnelovania.

refleqsiuroba praqtikis kvlevaSi


aqamde analizi, ZiriTadad, refleqsias (gaazrebas) Seexeboda, iqneboda
es

moqmedebisas

refleqcia,

moqmedebaze

refleqsia,

Tu

kritikuli

refleqsia (Morrison 1995a). amtkiceben, rom refleqsia praqtikis kvlevis


yvela

etapze

xorcieldeba.

amas

refleqsiurobis

garda,

cneba

centraluria praqtikis kvlevaSi, vinaidan mkvlevrebi masSi monawileebic


arian

da

praqtikosebic

isini

im

socialuri

samyaros

nawils

warmoadgenen, romelsac Seiswavlian (Hammersley and Atkinson 1983: 14). hali


(1996: 29) miiCnevs, rom refleqsiuroba emansipatoruli praqtikis kvlevis
ganuyofeli elementi da epistemologiuri safuZvelia, radgan sayrdenad
iRebs

mosazrebas

codnis

organizebis

Sesaxeb,

romelSic

monacemebi

auTenturia da yvela monawilis gamocdilebas asaxavs. kvlevaSi yvela


monawiles demokratiuli urTierToba aqvs da mkvlevris mosazrebebs
(romlebic

SeiZleba

Teoriaze

iyos

mibmuli)

maT

mosazrebebTan

SedarebiT upiratesoba ar eniWeba.


refleqsiurobis

cnebaSi

moTxovnilia

im

gavlenis

gacnobiereba,

romelsac monawile, rogorc monawile da mkvlevari axdens kvlevis


procesze; gacnobiereba imisa, erTveba Tu ara Sesaswavl situaciaSi maTi
Rebulebebi,

damokidebulebebi,

aRqmebi,

mosazrebebi,

moqmedebebi,

723

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

grZnobebi da a. S. (es, albaT, konsultirebaSi kontr-transfers hgavs).


monawile,

rogorc

monawile

kritikuli

TvaliT

unda

da

mkvlevari

daakvirdes,

rogorc

sakuTar
sxvas

Tavs

da

iseTive

kvlevas.

es

sakiTxi meSvide TavSia ganxiluli.

zogierTi praqtikuli da Teoriuli sakiTxi


am TavSi bevri iTqva demokratiuli principebis Sesaxeb, romlebic
praqtikis kvlevis mniSvnelovani nawilis safuZvels qmnian. amas ramdenime
ganStoeba

aqvs,

magaliTad,

informaciis

nakadi

Tavisuflad

unda

moZraobdes monawileebs Soris da komunikacia unda iyos eqstensiuri


(Elliott 1978: 356)

da

Ria,

SeuzRudavi

da

araSemzRudveli

ukeTesi

argumentis Zala habermasis idealuri metyvelebis situaciaSi. holi


aRniSnavs, rom es SeiZleba problemuri iyos zogierT organizaciaSi,
(Holl

1984:

100),

gansxvavebuladaa

radgan

praqtikis

agebuli.

skolebi

kvleva

da

skolebi

ierarqiuli,

xSirad

formaluri

da

biurokratiulia, xolo praqtikis kvleva _ kolegialuri, araformaluri,


Ria, kolaboraciuli da scdeba formalur sazRvrebs. es, Tavis mxriv,
gvafiqrebinebs, rom imisaTvis, rom praqtikis kvleva warmatebuli iyos,
saxeze

unda

gvqondes

kolegialobis

pirobebi,

magaliTad,

iseTi,

rogoricaa:

gadawyvetilebis miRebis procesisadmi monawileobiTi midgoma;

gadawyvetilebis miRebis demokratiuli da konsensusuri procesi;

saerTo Rirebulebebi, rwmenebi da miznebi;

diskusiaSi monawileebis Tanabari uflebebi;

politikis gansazRvris Tanabari uflebebi;

gadawyvetilebebSi xmis Tanabari uflebebi;

im qvejgufebis gadanawileba, romlebic mTliani jgufis winaSe arian


angariSvaldebuli;

saerTo pasuxismgebloba da Ria angariSvaldebuleba;

profesionalizis farTo xedva;

724

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

msjeloba da gadawyvetilebebi argumentis siZlieres eyrdnoba da ara


am argumentis damcvelis samsaxureobrivi poziciis siZlieres;

saerTo gadawyvetilebebi da praqtika.


albaT, sainteresoa, rom menejmentis Teoriidan aRebuli es niSnebi

ase kargad ergeba praqtikis kvlevas _ praqtikis kvleva kargad Tavsdeba


menejmentis garkveul stilebs Soris. faqtobrivad, zuber-steriti (1996b:
90) ambobs, rom emansipatoruli kvlevisTvis ZiriTadi dabrkolebebia:

Secdomebis

aRmoCenisa

da

Sesworebis

gziT

swavla

(da

ara

Secdomebis aRmoCenis, Sesworebisa da swavlis strategiis Secvlis


gziT);

zedmetad damokidebuloba eqspertebze, an ufrosebze. imdenad, rom


iTrguneba damoukidebeli azri da gamoxatvis Tavisufleba;

orientacia efeqturobaze da ara _ kvlevasa da ganviTarebaze (aq


SeiZleba daematos: da ara _ refleqsiasa da problemis dayenebaze);

operaciuli

da

ara

strategiuli

17)

asaxelebs

azrovnebisa

da

praqtikis

dominireba.
zuber-skeriti

(1996a:

oTx

praqtikul

problemas,

romelsac praqtikis mkvlevari SeiZleba Seejaxos:

rogor unda CamovayaliboTYmuSaobis meTodi, romelic sakmarisad


ekonomikuria

mogrovili

informaciis

raodenobis

da

damuSavebis

TvalsazrisiT, raTa praqtikosma is Cveulebrivi samuSao datvirTvis


paralelurad, SezRuduli drois pirobebSi ganaxorcielos?

rogor unda gaxdes praqtikis kvlevis meqanizmebi/teqnikebi sakmarisad


specifikuri, rom mcire zomis kvlevam praqtikosi namdvilad axal
aRmoCenebamde miiyvanos da Tavi aaridos braldebas, rom Zalian
minimaluria imisTvis, rom validuri iyos, an Zalian damuSavebulia
imisTvis, rom ganxorcielebadi iyos?

725

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

zemoT

mocemuli

xelmisawvdomi

meTodebi

maTTvis,

rogor

vinc

unda

moisurvebs

gaxdes
maT

marTlac

gamoyenebas

im

kompetenciebze dayrdnobiT, romelTac ukve floben praqtikosebi?

ra

wvlilis

Setana

SeuZlia

am

meTodebs

wvdomisa

da

unaris

realurad gaumjobesebaSi, arsebuli kompetenciis garda, daxarjuli


droisa

da

energiis

sanacvlod

(ufro

mkacri

procesi,

vidre

pozitiuri kvlevisTvis damaxasiaTebeli procesia)?


zuber-skeriti

(1996a)

imasac

ambobs,

rom

praqtikis

kvlevis

auditoriis sakiTxi problemurad gamoiyureba:


pasuxi kiTxvaze visTvisaa dawerili praqtikis kvlevis angariSi? isaa,
rom

arsebobs

sami

auditoria

da

mniSvnelovania.

erTi

auditoria

im

TiToeuli

maTgani

kolegebisgan

vTanamSromlobdiT kvlevis warmoebisas. . . .

erTnairad

Sedgeba,

visTanac

mniSvnelovania, rom meore

auditoriasac aseTive mniSvneloba mivaniWoT. eseni arian dainteresebuli


kolegebi

sxva

visTvisac

institutebidan

warmodgenili

an

imave

naSormis

institutis

safuZvlSi

sxva

sferoebidan,

arsebuli

struqtura

SeiZleba im situacias hgavdes, sadac isini muSaoben. . . .

mesame da, albaT,

yvelaze mniSvnelovani auditoria Cvenve varT.


(Zuber-Skerritt 1996a: 26)

Cven ukve vnaxeT, rom situaciis SecvlaSi SeiZleba monawileobdes


maswavlebeli,

erT

TanamSromlobis

skolaSi

safuZvelze

dasaqmebul
erTad

maswavlebelTa

momuSave

jgufi

maswavleblebi

an
da

mkvlevrebi. swored am bolo kategorias, romelSic praqtikis kvleva


erTmaneTs axvedrebs TavianTi miznebisa da Rirebulebebis mqone or
profesiul
problemuri

mxares,
bunebis

ganvixilavT
gamo.

axla

orive

ganaTlebis problemiT, magram

misi

mxare

imTaviTve

erTnairadaa

Tandayolili

dainteresebuli

gansxvavebulad uyureben am problemas.

dadginda (magaliTad, Harlsey 1972), rom kvlevisTvis fasi aqvs sizustes,


kontrols,

gameorebas

mcdelobas.

swavleba,

da
meore

konkretuli
mxriv,

movlenebis

dainteresebulia

ganzogadebis
moqmedebiT,

726

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

raRaceebis keTebiT da ganzogadebebs konkretul aqtebad aqcevs. aqedan


gamomdinare, praqtikisa da kvlevis araTavsebadoba am kuTxiT, SeiZleba
problemis wyarod iqces (Marris and Rein 1967).
aRsaniSnavia

kidev

SesaZleblobisadmi,

erTi

rogorc

sakiTxi,

romelic

praqtikis

cvlilebis

kvlevis

Sedegisadmi,

direqtorebisa da maswavleblebis damokidebulebebs exeba. magaliTad,


haCinsonma

da

uaithauzma

(Hutchinson

and

Whitehouse

romlebic

1986),

maswavleblebis mcdelobis monitorings awarmoebdnen _ TavianTi skolis


farglebSi kolaboraciuli jgufi CamoeyalibebinaT _
sirTulis

erTi

wyaro

ara

marto

aRmoaCines, rom

direqtorebisgan

wamosuli

winaaRmdegoba iyo, aramed (rac ufro mniSvnelovania avtorTa azriT) _


Tavad maswavleblebisganac: isini ewinaaRmdegebodnen praqtikis mkvlevris
individualur
savaraudod,

da
maT

socialur
Sesacvlelad,

praqtikaze

guldasmiT

magaliTad,

dakvirvebas,

direqtoris

politikis

Sesabamisad.
dabolos, uinteri (1982) yuradRebas amaxvilebs praqtikis kvlevaSi
monacemebis interpretaciis problemaze. is wers:
praqtikis

kvlevis/SemTxvevis

Seswavlis

tradicias

aqvs

monacemebis

Seqmnis, magram

ara (jerjerobiT) _ monacemebis interpretaciis tradicia.

Cven gvinaxavs,

rogor gamoiyeneba aRweris Jurnali, damkvirveblis savele

Canawerebi

Ria

movlenebis
daSvebebsa

da

kiTxvebis

asaxsnelad,
da

potenciuri

romlebic

gansazRvrebebs
Rirebuleba

gamoyenebiT

warmoebuli

praqtikosis

Sexvdebian.

Cven

(maswavleblis

interviuebi

mimdinare
gvinaxavs

sensitiurobis

im

pragmatul
am

procesis
momatebis

TvalsazrisiT) da problema, romelsac is wamoWris individualuri da


koleqtiuri profesiuli wonasworobisaTvis. ar gvinaxavs is, Tu rogor
SeuZlia an rogor unda gaumklavdes maswavlebeli aseTi gziT

mogrovebul

monacemebs.
(Winter 1982)

uinterisTvis

(1982)

problemaa,

rogor

unda

ganxorcieldes

SezRuduli monacemebis interpretaciuli analizi, anu, iseTi monacemebis

727

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

analizi,

romlebsac

reprezentaciulobaze.

ver
sxva

eqnebaT

sityvebiT,

rac

pretenzia,
unda

zogadad,

vamtkicoT,

rom

unikaluri konteqsti gvaqvs, validobis problemas mainc gverds ver


avuvliT.,

daskvna
praqtikis kvleva ganixileba, rogorc maswavleblebis uflebebisa da
SesaZleblobebis
winamdebare

gafarToebis

mniSvnelovani

saSualeba.

Tumca,

TavSi sakamaTo iyo amis SesaZlebloba.. praqtikis kvleva,

rogorc kvlevis meTodi, eqvs cnebas aerTianebs:

problemis dadgenis, Carevis dagegmvis, Carevis ganxorcielebisa da


Sedegis Sefasebis martivi cikli;

refleqsiuri praqtika;

politikuri emansipacia;

kritikuli Teoria;

profesiuli ganviTareba;

monawile praqtikosis kvleva.


is moqnili, situaciaze mopasuxe meTodologiaa, romelic sizustes,

auTenturobasa da xmis uflebas gvTavazobs. marTalia es asea, magram am


TavSi SevecadeT, praqtikis kvlevis mimzidveli mxarec gveCvenebina da
problemuric. SegviZlia vikiTxoT, aris Tu ara praqtikisa da kvlevis
integrireba optimisturi gza imaSi dasarwmuneblad ,,rom ukeTesobisken
mimarTuli kvleva praqtikaze moqmedebs, an aris Tu ara is recesiuli
hibridi.
praqtikis kvlevis Sesaxeb ramdenime yuradsaRebi vebgverdi arsebobs:
1. Action Research International(Jurnali): http://www.scu.edu.au/schools/gem/ar/arihpme/html;
2. praqtikis kvlevis qseli: http://www.actionresearch.net;
3. praqtikis kvlevis resursebi: http://carbon.cudenver.edu/~mryder/itc_data/act_rec.html;
4. praqtikis kvlevis resursebi: http://www.scu.edu.au/schools/gem/arhome.html;
5. ARexpeditions (Jurnali): http://www.arexpeditions.montana.edu/docs/about.html;

728

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


6. CEL praqtikis kvlevis centri: http://www.celt.stir.ac.uk/resources/research/action-researchresources.html;
7. profesiuli praqtikis praqtikis kvlevis centri (Centre for Action Research in
Professional Practice CARPP): http://www.bath.ac.uk/carpp/;
8. ganaTlebaSi gamoyenebiTi kvlevis centri (Centre for Research in Education CARE):
http://www.uea.ac.uk/care/;
9. Educational Action Research (Jurnali): http://www.triangle.co.uk/ear/;;
10. sxva misamarTebi: http://www.bath.ac.uk/~edsajw/otherpage.shtml;
11. Parnet (Participative Action Research Network at Cornell University): http://www.parnet.org/;
12. kolorados

universitetis

praqtikis

http://carbon.cudener.edu/~mryder/reflect/act_res.html.

kvlevis

vebgverdi:

729

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

nawili meoTxe

monacemebis Segrovebisa da kvlevis


strategiebi
wignis am nawilSi ufro detalurad ganvixilavT monacemebis Segrovebis
instrumentebs, maTi gamoyenebisa da Sedgenis principebs. Cven monacemebis
Segrovebis Svid ZiriTad saxes gamovyofT, romelTagan TiToeuli, Tavis
mxriv, mraval variants moicavs. wignis wina gamocemebisgan gansxvavebiT,
aq isini ufro vrclad aris ganxiluli, gansakuTrebiT detalurad aris
aRwerili

kiTxvaris

mkiTxvelma Tavad
instrumentebis

dizaini

da

interviuebi.

am

nawilis

mizania,

SeZlos monacemebis Segrovebis yvelaze Sesatyvisi

SerCeva

da

maTi

Seqmna.

aseve,

aRwerilia

am

instrumentebis Zlieri da susti mxareebi, ase rom, SesaZlebelia maTi


adekvaturobisa

da

mizanTan

Sesatyvisobis

kriteriumis

dadgena.

maSasadame, es nawili ara marto instrumentebis ZiriTad principebs


warmogidgenT, aramed maTi gamoyenebisTvis saWiro sando, gamocdil da
praqtikul rCevebsac gTavazobT. es imisTvis, rom mkvlevrebs sasargeblo
da gamosadegi informaciis mogrovebis SesaZlebloba mieceT.

730

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

15 kiTxvarebi
Sesavali
kiTxvaris dizainis sfero Zalian farToa. am TavSi gTavazobT misi
ZiriTadi

elementebis

mokle

mimoxilvas,

mniSvnelovan problemur sakiTxsa da

ZiriTad

Temebs,

zogierT

maTi gadawyvetis gzebs. es Tavi

kiTxvaris agebis procesis Tanmimdevrobis Sesatyvisad aris dalagebuli,


rac, imedi gvaqvs, gamoadgebaT mkvlevrebs. qvemoT am

Tanmimdevrobas

gTavazobT:

eTikuri sakiTxebi;

kiTxvaris dagegmvis dawyeba:


-

kiTxvaris operacionalizacia;

struqturirebuli,

naxevrad

struqturirebuli

arastruqturirebuli kiTxvarebi.

kiTxvaris debulebebis tipebi:


-

Ria da daxuruli kiTxvebi;

monacemebis skalebi;

mosazrebebis an varaudis daSvebasTan dakavSirebuli riskebi;

diqotomiuri kiTxvebi;

kiTxvebi mravali arCeviTi pasuxiT

ranguli rigi (ranJireba);

reitingis skalebi;

mudmivi jamis mqone kiTxvebi;

Tanafardobis Sesaxeb kiTxvebi;

Ria kiTxvebi;

matriculi kiTxvebi;

SeWiduli kiTxvebi, filtrebi da ganStoebebi.

sensitiuri kiTxvebis dasma;

kiTxvebis Sedgenisas dabrkolebis Tavis arideba;

da

731

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

kiTxvebis Tanmimdevroba:

mcire raodenobis verbaluri erTeulebis Semcveli kiTxvarebi;

kiTxvaris sqema;

kiTxvaris Tanmxlebi da Semdgomi werilebi;

kiTxvaris pilotireba;

kiTxvaris Sedgenisas gasaTvaliswinebeli praqtikuli sakiTxebi;

kiTxvaris administrireba:

TviT-administrirebadi kiTxvarebi;

safosto kiTxvarebi.

kiTxvariT miRebuli monacemebis damuSaveba.


marTalia,

dasaxelebul

mkvlevrebisTvis
sakiTxebze

SeiZleba

mocemuli

sasargeblo

aRmoCndes,

TanmimdevrobiT

imuSaon,

rom

magram

sasurvelia garkveuli rekursiulobac (cikluri ganmeoreba).


kiTxvari gamokiTxvis monacemebis Segrovebis tipuri

da sasargeblo

instrumentia, romelic struqturirebul, xSirad, ricxobriv monacemebs


iZleva;

SesaZlebelia

mkvlevris

dauswreblad

misi

Catareba

da

gasaanalizebladac ufro xSirad martivia xolme (Wilson and McLean 1994).


am mimzidvel mxareebs abalansebs is dro, romelic kiTxvarebis Seqmnas,
pilotirebasa da daxvewas sWirdeba, rac, savaraudod, daumuSavebeli da
SezRuduli

moculobis

monacemebiT

xorcieldeba,

romelic,

albaT,

naklebad moqnili pasuxebiT iqna miRebuli (Tumca, rogor vilsoni da


maklini (1994: 3) aRniSnaven, es
unda

imsjelos

da

mimzidvelic SeiZleba iyos). mkvlevarma

gadawyvitos,

ramdenad

Seesabameba

monacemebis

SegrovebisTvis kiTxvaris gamoyeneba mis miznebs. mkvlevars mouwevs imis


gadawyveta monacemebis Sesagroveblad ramdenad adekvaturia kiTxvaris
gamoyeneba da rogori unda iyos es kiTxvari.

eTikuri sakiTxebi
kiTxvari yovelTvis iqneba respondentis cxovrebaSi SeWra, iqneba es
im drois TvalsazrisiT, romelic kiTxvaris Sevsebas sWirdeba, safrTxis

732

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

an kiTxvebis sensitiurobis mxriv, Tu pirad cxovrebaSi SesaZlo SeWris


gamo. kiTxvaris respondentebi ar

arian mkvlevrebisTvis monacemebis

pasiuri mimwodeblebi. isini kvlevis subieqtebi arian da ara _ obieqtebi.


aqedan ramdenime situacia gamomdinareobs.
respondentebs
wavaxalisoT,

ver

magram

gadawyvetilebas

vaiZulebT
kvlevaSi

Tavad

iReben.

kiTxvaris

Sevsebas.

monawileobis
maTi

Tu

kvlevaSi

isini

SeiZleba

kvlevis

Sewyetis

monawileoba

Semdegi

faqtorebiT SeiZleba iyos ganpirobebuli:

maT informirebul Tanxmobaze (ixileT Tavi 2 ganaTlebis sferoSi


kvlevis eTikis Sesaxeb);

maT uflebaze, nebismier dros gamoeTiSon kvlevas da ar upasuxon


kiTxvaris konkretul debulebebs;

kvlevis SesaZlebloba, gaaumjobesos maTi mdgomareoba (keTildReobis


sakiTxi);

garantia, rom kvleva maT ar avnebs (zianis aridebis sakiTxi);

kvlevaSi

konfidencialurobis,

anonimurobisa

da

amoucnoblobis

garantiebi;

kiTxvebis

safrTxis

an

kiTxvebis

sensitiurobis

xarisxi,

ramac

respondenti SeiZleba gadaWarbebul an mwir pasuxebamde miiyvanos


(Sudman and Bradburn 1982: 32 da Tavi 3);

faqtorebi,

romlebic

Tavad

kiTxvarSia

(magaliTad,

kiTxvaris

sakiTxebi; respondentis saTqmelis gagebis unari da ara _ mkvlevris


programis ganxorcieleba), anu, kiTxvarSi mikerZoebulobis arideba da
validobisa da sandoobis uzrunvelyofa _ meTodologiuri sizustisa
da patiosnebis sakiTxebi. meTodologiuri sizuste eTikuri da ara
mxolod teqnikuri sakiTxia (Morrison 1996c),

respondents ufleba aqvs,

endobodes kiTxvars da misgan validobas elodos;

respondentis reaqciebi, magaliTad, respondentebs eqnebaT reaqcia, Tu


debulebas

Seuracxmyofelad,

zedmetad

piradulad,

SecdomaSi

733

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Semyvanad, mikerZoebulad, mcdarad, gamaRizianeblad, windauxedavad,


uadgilod an Znelad gasagebad miiCneven.
es faqtorebi kiTxvaris gamoyenebis yovel etapze moqmedeben, amitom
yuradReba unda mieqces Tavad kiTxvars, respondentebisadmi midgomas,
maTTvis

micemul

axsna-ganmartebebs,

monacemebis

analizssa

da

maT

warmodgenas.

kiTxvaris dagegmis dawyeba


dizainis am mosamzadebel etapze kiTxvebis Tanmimdevrobis dagegmvisas
blok-sqemis teqnika SeiZleba gamogadgeT. am gziT mkvlevars SeuZlia
winaswar gansazRvros im pasuxebis tipi da diapazoni, romelic mis
kiTxvebs mohyveba. CanarTSi 15.1 warmodgenilia blok-sqemis ilustracia,
romelic

intervius

gamoiyenes,

Tumca

formiT

naTelia,

Catarebul
rom

es

komerciul

meTodi

gamokiTxvaSi

TviTadministrirebadi

kiTxvarebis SemTxvevaSi gamodgeba.


selici da misi TanamSromlebi (Sellitz et al. 1978) mkvlevars kiTxvaris
SedgenisTvis

sakmaod

amomwurav

Sejamebulia

CanarTSi

15.2

miTiTebebs

(ixileT

aZleven.

miTiTebebi

http://www.routledge.com/textbooks/

9780425368780 _ Tavi 15, faili 15. 1. ppt).


sakiTxebi,
TiToeuli

romlebic
maTgani

aq

ganvixileT,

dawvrilebiT

mxolod

aris

Sesavalia.

ganxiluli.

am

TavSi

SesaZlebelia

kiTxvaris etapobrivi dagegmvac, rogorica:

1. gansazRvreT kiTxvaris miznebi/amocanebi;


2. gansazRvreT populacia da SerCeva (vinaidan maTi maxasiaTeblebis
Sesaxeb kiTxvebi unda CarToT kiTxvaris piradi informacia-Si);
3. CamoayalibeT

Temebi/konstruqtebi/cnebebi/sakiTxebi,

romelic

unda

moicvas kiTxvarma da gansazRvreT monacemebi, romelic gWirdebaT


kvlevis

miznebis

misaRwevad

dakavSirebuli literaturis

(amis

gakeTeba

SeiZleba

TemasTan

an pilotirebamde Catarebuli kvlevis

734

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

masalebis

gamoyenebiT,

magaliTad,

fokus

jgufebiT

da

naxevrad

struqturirebuli interviuebiT);
4. CamoyalibdiT, rogori sazomebi/skalebi/kiTxvebi/pasuxebi gWirdebaT;
5. dawereT kiTxvaris debulebebi;
6. gadaamowmeT,

rom

gaiTvaliswineT,

(3)

punqtSi

TiToeuli

dasaxelebuli

maTganisTvis

yoveli

ramdenime

sakiTxi
debuleba

gamoiyeneT;
7. CaatareT kiTxvaris pilotireba da Sedegad daxveweT debulebebi;
8. CaatareT saboloo kiTxvari.
es

etapebi

moicavs

ramdenime

qvekomponents,

ganvixilavT.

15.2

kiTxvaris agebis saxelmZRvanelo principebi

a) gadawyvetilebebi kiTxvis Sinaarsis Sesaxeb


1.

aucilebelia kiTxva? ras gvargebs?

romelTac

am

TavSi

735

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


2. im Temas, romelsac es kiTxva miekuTvneba, ramdenime kiTxva sWirdeba?
3.

aqvT Tu ara respondentebs am kiTxvaze pasuxisTvis aucilebeli


informacia?

4. saWiroa Tu ara, rom kiTxva ufro konkretuli, specifikuri da


miaxloebuli iyos respondentis pirad gamocdilebasTan?
5. sakmarisad zogadia Tu ara kiTxvis Sinaarsi? Tavisufalia Tu ra igi
yalbi konkretikisa da speficikurobisgan?
6. pasuxebi zogad damokidebulebebs xom ar gamoxatavs? moCvenebiTi xom
ar aris maTi konkretuloba?
7. kiTxvis

Sinaarsi

mikerZoebuli

da

calmxrivi

xom

ar

aris

damabalansebeli kiTxvebis gareSe?


8. mogvcemen Tu ara respondentebi im informacias, rasac vTxovT?

b) gadawyvetilebebi kiTxvis verbaluri formulirebis Sesaxeb


1.

SeiZleba, rom kiTxva arasworad gaigon? Seicavs Tu ara is rTul an


dauzustebel frazebs?

2.

gadmocemuli azris TvalsazsiriT, adekvaturad gamoxatavs Tu ara


kiTxva alternativas?

3.

SevyavarT

Tu

ara

kiTxvas

SecdomaSi

navaraudevi

daSvebebis

an

uxilavi Sedegebis gamo?


4. aris Tu ara formulireba mikerZoebuli?

emociuradaa

datvirTuli

Tu konkretuli kiTxvisken ixreba?


5. SesaZlebelia

Tu

ara,

rom

respondenti,

nebismieri

mosazrebiT,

SeewinaaRmdegos kiTxvis formulirebas?


6. ukeTes

Sedegs

mogvcemda

Tu

ara

kiTxvis

ufro

metad

personalizebuli formulireba?
7. SeiZleba Tu ara igive kiTxvis ufro pirdapir an odnav iribad
dasma?

g) gadawyvetilebebi kiTxvaze pasuxis formis Sesaxeb


1.

kiTxvis dasmis saukeTeso formaa pasuxis arCeva (mokle pasuxi, erTiori

sityva

an

ricxvi),

CamonaTvalidan pasuxis arCeva?

Tavisufali

pasuxi,

Tu

mocemuli

736

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


2. Tu pasuxis arCeva gamoiyeneba, rogori pasuxebis SeTavazeba iqneba
upriani

am

kiTxvisTvis:

diqotomuri,

mravaljeradi

arCevanis

(kafeteriis kiTxva) Tu skalis?


3.

Tu pasuxebis aRniSnva gamoiyeneba, adekvaturad aris Tu ara yvela


mniSvnelovani

alternativa

masSi

saTanado

TanmimdevrobiT

warmodgenili _ ise, rom erTmaneTs ar faravdnen ? zomieri sigrZisaa


CamonaTvali?

aris

Tu

ara

pasuxebi

miukerZoebelad

da

dabalansebulad formulirebuli?
4. aris Tu ara pasuxis forma martivi, gansazRvruli, erTgvarovani da
miznis Sesatyvisi?

d) gadawyvetilebebi kiTxvarSi kiTxvis adgilis Taobaze


1.

SesaZlebelia

Tu

ara,

rom

kiTxvis

Sinaarsze

misi

winmswrebi

kiTxvebis Sinaarsma imoqmedos?


2. bunebrivad

mivdivarT

Tu

ara

am

kiTxvamde?

aris

Tu

ara

es

marTebuli, fsiqologiuri Tanmimdevroba?


3.

interesis

aRZvris,

sakmarisi

yuradRebis

miqcevis,

winaaRmdegobis

aridebisa da a. S. TvalsazrisiT, Zalian adre an Zalian gviani xom ar


aris am kiTxvis dasma?

wyaro: Sallitz et al. 1976

kiTxvaris operacionalizacia
kiTxvaris operacionalizaciisas iReben zogad mizans an miznebs da
maT konkretul, kvlevad sferoebad gardaqmnian, romelTa Sesaxebac unda
Segrovdes monacemebi. pirvel rigSi, kiTxvaris zogadi miznebi unda
dazustdes

da

formulirdes.

specifikur,
amgvarad,

samsaxurze

gacilebiT

warmoebisgan

mouwyvetlad

konkretul

ras

amocanad

fiqroben

bundovania,
saswavlo

an

amocanebad

maswavleblebi

vidre

aseTi

kursebis

saStato

formulireba:

SemoRebis

Taobaze

dawyebiTi da saSualo skolis maswavlebelebis mosazrebebis detaluri


aRwera, es ukve sakmaod konkretulia.
kiTxvaris

ZiriTadi

miznis

gansazRvrisa

da

dazustebis

Semdeg,

dagegmvis meore fazaSi centralur mizanTan dakavSirebuli, damxmare

737

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Temebis

gamoyofa da debulebebis saxiT formulireba xdeba. Cvens

magaliTSi damxmare sakiTxebi SeiZleba iyos saWiro kursebis tipebi,


maTi Sinaarsi, adgilmdebareoba, vadebi, dizaini da dafinanseba.
damxmare
mosdevs

Temebis

mesame

identifikaciasa

faza,

romelic

da

moicavs

debulebebad
im

formulirebas

konkretuli

pirobebis

formulirebas, romelsac TiToeul am sakiTxze miRebuli informacia


unda akmayofilebdes. magaliTad, saWiro kursebis tipebis SemTxvevaSi
aucilebeli

iqneboda

detaluri

informacia

kursebis

xangrZliobis

(erTi Sexvedra, ramdenime Sexvedra, kvira, Tve, semestri Tu weliwadi),


statusis

(jildos

gareSe,

jildos

diplomi, kolejis an universitetis


orienitrebuli,

rac

gulisxmobs

gaTvaliswinebiT,

sertifikati,

xarisxi) da orientaciis (Teoriaze


leqciebs,

kiTxvas

da

a.

S.,

Tu

praqtikaze orientirebuli, rac gulisxmobs seminarebisa da saswavlo


masalebis Seqmnas) Sesaxeb.
amis

garda,

rogorc

magaliTSi

SeamCnevdiT,

interesTa

zogadi

sferodan Tu miznidan Zalze konkretul maxasiaTeblebze gadavediT,


romelTa Sesaxebac ukve SesaZlebelia uSualo monacemebis Segroveba.
vilsoni da maklini (1994L 8 9) gvTavazoben alternatiul midgomas:
sakvlevi

problemis

gamoyofa,

Semdeg

konstruqtebis dazusteba, Semdeg imis

saTanado

cnebebis

Tu

garkveva, Tu ra sazomebi (Tu

SesaZlebelia) an empiriuli indikatorebi arsebobs maTTvis, anu, am


cnebebisa

Tu

konstruqtebis

Sesaxeb

relevanturi

mtkicebulebebis

misaRebad, mkvlevars ra saxis monacemebi sWirdeba; igulisxmeba

maTi

gamovlena,

maTi

intensiuroba,

ZiriTadi

niSnebi

da

ganzomilebebi,

Semadgeneli ZiriTadi elementebi da a. S.).


am or midgomas saerTo isaa aqvs, rom orive saWirod miiCnevs Semdegi
sakiTxebis ganxilvas:

naTelia kiTxvaris mizani;

garkveulia, ra unda Caiweros

kiTxvari amomwuravad faravs masSi CarTul elementebs;

kiTxvarSi miznis misaRwevad;

738

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

moicavs yvelaze Sesatyvisi saxis kiTxvebs (qvemoT aris ganxiluli);

misi miznebisa da

qvekiTxvebis sapasuxod yvelaze Sesatyvisi saxis

monacemebs agrovebs;

empiriul monacemebs moiTxovs.

struqturirebuli, naxevrad struqturirebuli da


arastruqturirebuli kiTxvarebi
miuxedavad imisa, rom uamravi saxis kiTxvari arsebobs, gaqvs martivi
wesi: rac ufro didia SerCevis moculoba, miT ufro struqturirebuli,
daxuruli da ricxobrivi SeiZleba iyos kiTxvari, xolo rac ufro
mcirea SerCevis moculoba _ miT naklebad struqturirebuli, ufro Ria
da sityvieri.
mkvlevars ramdenime tipis kiTxvaris arCeva SeuZlia _ ukiduresad
struqturirebulidan

arastruqturirebulamde.

Tu

daxuruli

da

struqturirebuli kiTxvari gamoiyeneba, romelic modelebis dakvirvebisa


da

Sedarebis

pilotireba

da

SesaZleblobas
imgvarad

iZleva,

daxvewa,

rom

maSin

saWiroa

saboloo

kiTxvaris

versia

yvela

im

savaraudo pasuxs moicavdes, romelTa winaswar gaTvlac SesaZlebelia.


aseT kiTxvarze muSaoba rTulia kvlevis dasawyisSi, magram mas Semdeg,
rac

is

erTxel

aigeba,

analitikuri

samuSao

SedarebiT

swrafad

mimdinareobs. magaliTad, ori-sami Tve SeiZleba dasWirdes gamokiTxvis


kiTxvaris Sedgenas, pilotirebas, daxvewas da im formiT Camoyalibebas,
romelic

SesaZlebels

gaxdis

miRebuli

monacemebis

damuSavebas. Tumca, amis sanacvlod SeiZleba swrafad

statistikur

gaanalizdes. Cven

ukve viciT pasuxebis kategoriebi, monacemebis buneba da statistikuri


kriteriumebi, romelsac gamoviyenebT. es mxolod da mxolod monacemebis
damuSavebis, xSirad, kompiuteruli analizis, saqmea.
albaT, mcdari iqneba kiTxvarze arastruqturirebulis Tqma, radgan
kiTxvaris

arsi

swored

isaa,

rom

respondentebisgan

garkveuli

struqturis miyolas moiTxovs. miuxedavad amisa, sruliad Ria kiTxvarsa,


romelic dawereT, rac gsurT SeTavazebas hgavs, da sruliad daxurul,

739

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

struqturirebul

kiTxvars

Soris

iseTi

mniSvnelovani

intrumenti

Tavsdeba, rogoric naxevrad struqturirebuli interviua. aq mocemulia


kiTxvebi, debulebebi an punqtebi da respondentma ise unda upasuxos,
SearCios pasuxi an komentari gaakeTos, rogorc TviTon miiCnevs saWirod.
aseT kiTxvars aqvs naTeli struqtura, Tanmimdevroba da fokusi, magram
formati Riaa da respondentebs TavianTi sityvebiT SeuZliaT pasuxebis
gacema. naxevrad struqturirebul kiTxvarebs aqvT gegma, magram ara _
savaraudo pasuxebi.

kiTxvaris debulebebis tipebi


Ria da daxuruli kiTxvebi
kiTxvarebSi kiTxvisa da pasuxis ramdenime forma arsebobs, maT Soris,
magaliTad, diqotomiuri kiTxvebi, kiTxvebi mravali arCeviTi pasuxiT,
reitingis skalebi, mudmivi jamis mqone kiTxvebi, sixSiris monacemebi,
Tanafardobis monacemebi da Ria kiTxvebi. yvela maTgani qvemoT aris
ganxiluli (aseve, ixileT Wilson 1996). daxurul kiTxvebSi mocemulia
pasuxebis SesaZlo variantebi, saidanac respondents saTanado pasuxis
arCeva

SeuZlia.

upiratesoba

ukiduresad

isaa,

rom

struqturirebuli,

isini

pasuxebis

daxuruli

sixSireebis

kiTxvebis
gamoTvlis

SesaZleblobas iZlevian, romlebic SeiZleba statistukurad damuSavdes


da

gaanalizdes.

isini

SerCevaSi

jgufebs

Soris

Sedarebasac

SesaZlebels xdian (Oppenheim 1992: 115). daxuruli kiTxvis kodireba da


analizi ufro swrafad xdeba, vidre sityvieri monacemebis (Baily 1994: 118).
isini xSirad pirdapir sakiTxze orientirebuli da, specialurad,
fokusirebulebi
SeuZlebelia,

da

arian,
arc

vidre
aris

Ria

kiTxveba.

aucilebeli,

faqtobrivad,

xanmokle

ufro

TiTqmis

droSi

didi

raodenobiT sityvieri masalis damuSaveba.


Tu specifikuri, situaciuri SemTxvevis Seswavlaa saWiro,

Tvisebrivi,

naklebad struqturirebuli, sityvieri da Ria kiTxvarebi SeiZleba ufro


gamogvadges _ maT konkretuli situaciis specifikis asaxva SeuZliaT.
rodesac

gazomvaa

ganzraxuli,

raodenobrivi

midgomis

gamoyenebaa

740

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

saWiro; rodesac mdidari da pirovnuli monacemebis miRebaa saWiro, iq


sityvier masalaze agebuli, Tvisebrivi midgoma ufro gamosadegia. Ria
kiTxvebi maSin aris sasargeblo, rodesac ucnobia SesaZlo pasuxebi an
kiTxvari sakiTxis Seswavlas emsaxureba (Bailey 1994: 120) an, rodesac
pasuxebis imdeni

SesaZlo variantia, rom daxurul kiTxvaSi savaraudo

pasuxebis metismetad grZeli nusxa gamodis. Ria kiTxvebi respondentebs


imdeni

pasuxis

gacemis

saSualebas

aZlevs,

ramdenic

maT

surT,

da

gansakuTrebiT xelsayreli kompleqsuri sakiTxebis Sesaswavlad aris,


romelzedac
SeiZleba

martivi

debulebebis

pasuxebis

gacema

Sesaqmnelad

SeuZlebelia.

gamoviyenoT,

Ria

kiTxvebi

romlebic

Semdeg

kiTxvarSi daxuruli kiTxvebis masalad gamodgeba (anu prepilotireba).


zogadad,

daxurul

kiTxvebze

(doqotomiuri,

kiTxvebi

mravali

arCeviTi pasuxiT, mudmivi jamis mqone da reitingis skalebi) pasuxis


gacema swrafad xdeba, martivia maTi kodireba (magaliTad, kompiuteruli
analizisTvis) da respondentebs usamarTlod ar ajgufebs imis mixedviT,
Tu ramdenad mkafiod ayalibeben saTqmels (Wilson and McLean 1994: 21).
Tumca,

meore

mxriv,

kategoriebisTvis

raime

isini

ar

SeniSvnebis,

aZleven

respondentebs

Sefasebisa

da

axsnis

pasuxebis
damatebis

saSualebas. amdenad, arsebobs riski, rom kategoriebi mikerZoebuli da


araamomwuravi iqneba (Oppenheim 1992: 115).
Ria kiTxvebi, erTi mxriv, monawileebs sakuTari sityvebiT Tavisuflad
weris _ pasuxebis aRweris, axsnisa da Sefasebis _ saSualebas aZlevs da
ar arian SezRudulebi pasuxebis winaswar gansazRvruli kategoriebiT.
meore mxriv _ SeiZleba Seusabamo da Warbi informacia mogvcen. isini
respondentisTvis SeiZleba imdenad Ria iyos, rom is ver mixvdes, Tu ra

saxis informacias iTxoven misgan. maTze pasuxis gacemas gacilebiT meti


dro SeiZleba sWirdebodes (ramac debulebaze pasuxis gacemaze uari
SeiZleba aTqmevinos) da amitom kiTxvari SeiZleba grZeli da mosawyeni
gaxdes.

analizis

TvalsazrisiT,

ar

aris

martivi

monawileebis

monacemebis urTierTSedareba da pasuxebis kodireba da daxarisxebac

741

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Znelia (ixileT http://www.routledge.com/textbooks/9780425368780 _ Tavi 15, faili


15. 2. ppt).
qvemoT ufro dawvrilebiT ganvixilavT sxvadasxva saxis daxurul da
Ria kiTxvebs.

monacemebis skalebi
kiTxvaris

SeqmnisTvis

saWiroa

gazomvis

sistemis

monacemebis

skalis _ arCeva. es ricxobriv monacemebs Seexeba da mkiTxvels vurCevT,


rom sxvadasxva skalaze Segrovili

(saxeldebis, rigis, intervalebisa

da Sefardebis) monacemebis analizisa da am analizisaTvis gamoyenebuli


sxvadasxva

statistikis

Sesaxeb

informacia

saxeldebis skalis monacemebi kategoriebs


monacemebi

rigs

(maRlidan

mexuTe

TavSi

moiZios.

aRniSnaven, rigis skalis

dablisken,

Tavidan

bolosken,

pataridan didisken, srulad ar veTanxmebi-dan srulad veTanxmebimde), Sefardebis skalis monacemebi _ uwyvet mniSvnelobebsa da realur
nuls

(magaliTad,

testSi

miRebuli

qula,

weliwadSi

daswrebebis

raodenoba) (ixileT http://www.routledge.com/textbooks/9780425368780 _ Tavi 15,


faili 15. 3. ppt). qvemoT gTavazobT kiTxvebis tipebsa da monacemebis
doneebs Soris mimarTebas:

kiTxvis tipi

monacemebis done

diqotomiuri kiTxvebi
kiTxvebi
mravali
arCeviTi
pasuxiT
ranguli rigi
reitingis skalebi
mudmivi jamis mqone kiTxvebi
Tanafardobis Sesaxeb monacemis kiTxvebi
Ria kiTxvebi

saxeldebis
saxeldebis
rigis
rigis
rigis
Sefardebis
sityvieri monacemebi

mosazrebebis an varaudis daSvebasTan dakavSirebuli riskebi

742

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

xSirad varaudoben, rom respondents ecodineba an sakuTari


eqneba

mkvlevrisTvis

saintereso

Temaze.

es

saxifaTo

azri

daSvebaa.

es

gansakuTrebulad problemuria, rodesac kiTxvarebi bavSvebTan tardeba,


romelTac SeiZleba daweron yvelaferi da ara _ araferi. es niSnavs
imas, rom respondentebs unda mivceT SesaZlebloba,

miuTiTon, rom ar

aqvT mosazreba, mocemul kiTxvaze ar ician pasuxi, an daadasturon, rom


fiqroben, rom kiTxva maT ar Seexeba. aseTi situacia xSiria socialur
mecnierebaSi
magaliTad,

momxmareblis
respondentebs

kmayofilebis
romelime

gamokiTxvebSi,

sayofacxovrebo

sadac,

momsaxurebis

(eleqtroenergia, gazi, wyali, telefoni) Sesaxeb mTel rig kiTxvebze


pasuxis gacemas sTxoven, maT ki, am momsaxurebis mimarT gamokveTili
mosazreba ara aqvT. faqtobrivad, momxmareblebs mxolod is ainteresebT,
Tu

ramdenad

gamarTuli,

sando

da

iafia

momsaxureba,

advilia

gadasaxadis gadaxda da ramdenad gvardeba maTi saCivrebis sakiTxi.


aq sityvebis SerCevis da maTSi nagulisxmevi azrisa da mniSvnelobis
sakiTxic

dgeba.

arsebiTia,

respondentebs

esmodeT

nagulisxmevi

mniSvneloba.

rom

kiTxvarSi

kiTxvis

tipisda

gamoyenebuli

analogiurad,

miuxedavad,

ena

vinaidan

da

masSi

mkvlevari

dainteresebulia konkretuli TemiT da mis Sesaxeb garkveul codnasac


flobs, ar arsebobs garantia imisa, rom respondentic mis msgavsad
iqneba ganwyobili. respondentze kiTxvaris gavlena guldasmiT unda
iqnas ganxiluli.

diqotomiuri kiTxvebi
struqturirebul

kiTxvarSi

daxuruli

kiTxvebi

Sedis.

daxuruli

kiTxva ramdenime formis SeiZleba iyos. diqotomiur kiTxvebze pasuxia


diax/ara,
bavSvze

magaliTad,

centrirebul

rodesme

sasamarTloSi

meTodebTan

SedarebiT,

Tu daubarebixarT?,
didaqtikur

meTodebs

aniWebT upiratesobas? (ixileT http://www.routledge.com/textbooks/9780425368780


_

Tavi

15,

faili

gamoiyurebodes:

15.

4.

ppt).

diqotomiuri

kiTxva

ase

SeiZleba

743

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

mamrobiTi

sqesi (aRniSneT):

diqotomiuri

kiTxva

mdedrobiTi

respondents

axal

sakiTxze

gadasasvleli

barieris daZlevas aiZulebs. is zust, erTmniSvnelovan pasuxs

moiTxovs.

garda

pasuxebis

amisa,

SesaZlebelia

pasuxebis

swrafad

kodireba

mxolod ori kategoria iqneba. diqotomiuri kiTxva Semdgomi kiTxvebis


gadasaxarisxebladac

gamodgeba,

magaliTad,

Tu

kiTxvas

diax

upasuxeT, gadadiT Y kiTxvaze; Tu X kiTxvas ara upasuxeT, gadadiT Z


kiTxvaze (qvemoT naxeT qveTavi SeWiduli kiTxvebis Sesaxeb). sudmeni da
bredberni (Sudman and Bradburn 1982: 89)

Tvlian, rom Tu diqotomiur

kiTxvebs viyenebT, maSin sasurvelia, rom erTi da igive Temis Sesaxeb


informaciis

misaRebad

SevamciroT

ramdenime

respondentebis

aseTi

kiTxva

gamocnobil

gamoviyenoT,

pasuxebTan

raTa

dakavSirebuli

problemebi.
meore mxriv, SeiZleba mkvlevari dainteresdes, magaliTad, ramdenad
realurad iZleva diax/ara pasuxi raime sasargeblo informacias.
respondentebisgan
SeiZleba

diax/ara

araadekvaturi

iyos.

saxis

arCevanis

SeiZleba

ufro

gakeTebis

moTxovna

sasargeblo

gamodges

pasuxebis CamonaTvali, magaliTad, reitingis skala, romelSic SedarebiT


naklebi raodenobis kompleqsuri an odnav ganxvavebuli kiTxvebi iqneba
mocemuli, romlebic martiv diax/ara kiTxvas moiTxovs. diax an
ara SeiZleba ar Seeferebodes situaciebs, romelTa kompleqsuroba
ukeT aisaxeba iseT kiTxvebSi, romlebic axerxeben am kompleqsurobis
dafiqsirebas. amasTan, iangmeni (Youngman 1984: 163) aRniSnavs, rom adamians
bunebrivad axasiaTebs debulebaze daTanxmebis da ara _ misi uaryofis
tendencia.

es

gvafiqrebinebs,

rom

martivma

diqotomiurma

kiTxvam

respondentis mikerZoebuloba SeiZleba gamoiwvios. zogadad, adamianebs


uaryofiTad formulirebul debulebebze daTanxmeba ufro uWirT, vidre
_

dadebiTad

formulirebul

(Weems et al. 2003).

kiTxvebze

uaryofiTi

pasuxebis

gacema

744

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

diqotomiur kiTxvebTan (diax/ara tipis kiTxvebi) erTad, kvlevaSi


diqotomiur

cvladebzec

magaliTad,

sqesi

SeiZleba

iTxovdnen

informacias.

(mamrobiTi/mdedrobiTi),

(dawyebiTi/saSualo),

kursis

tipi

aseTia,

skolis

tipi

(profesiuli/araprofesiuli).

am

SemTxvevebSi oridan mxolod erTi kiTxva unda airCion; es saxeldebis


skalis monacemebis Segrovebis saSualebas iZleva, romlebic Semdeg xikvadratis,

binomialuri

testis,

da

G-testisa

krostabulaciis

gamoyenebiT damuSavdeba (magaliTebisTvis ixileT Cohen and Holliday (1996)).


diqotomiuri

kiTxvebi

saxeldebis

skalis

monacemebad

ganixileba

kiTxvebis

gamoyeneba

mocemuli

debulebis

(ixileT wignis mexuTe nawili).

kiTxvebi mravali arCeviTi pasuxiT


sakiTxis
SeuZliaT

sirTulis
mravali

savaraudo,

gasagebad

arCeviTi

SesaZlo

mkvlevars

pasuxiT,

sadac

pasuxebia

wamodgenili

http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _

Tavi

magaliTad,

rigi

mkvlevarma

SeiZleba

dasvas

15,

(ixileT

faili

15.

kiTxvebisa,

5.

ppt).

romelic

skolaSi qimiis swavlebis axal sqemas Seexeba. debuleba iseT savaraudo


pasuxebsac moicavs, rogoricaa:
qimiaSi axali saSualo ganaTleba aris:
(a) drois flangva;
(b) zedmeti tvirTi maswavleblebisTvis;
(g) Cveni skolisaTvis Seuferebeli;
(d) sasargeblo damxmare sqema;
(e) sasargeblo ZiriTadi sqema mTeli skolisTvis;
(v) kargad mowodebuli da ganxorcielebadi.

kategoriebi

unda

iyos

diskretuli

(anu,

ar

unda

iyos

urTierTgadamfaravi da unda iyos urTierTgamomricxavi) da srulad


faravdes yvela SesaZlo pasuxs. kiTxvebs mravali arCeviTi pasuxiT Tan
unda

axldes

pasuxis

gacemis

instruqcia,

magaliTad,

dazusteba

respondentma SeTavazebuli CamonaTvalidan mxolod erTi pasuxi unda

745

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

aRniSnos (erTi pasuxis forma), Tu ramdenime pasuxis arCeva (mavali

pasuxis

forma)

SeuZlia?

diqotomiuri

kiTxvebis

msgavsad,

mravali

arCeviTi pasuxis mqone kiTxvebis kodireba swrafad xdeba da swrafadve


grovdeba pasuxebi sixSireebis dasaTvlelad. Tu kvlevas Seesabameba _
gamosadegi instrumentia.
mravali arCeviTi pasuxis kiTxvebis dizaiani aseTi SeiZleba iyo:
swavlebis wlebis raodenoba

1 5
15 24

6 14
25 +

romel asakobriv jgufs aswavliT amJamad (SegiZliaT aRniSnoT erTze


meti pasuxi)?
skolamdels
dawyebiTs
saSualos
(meeqvse klasis
gamoklebiT)
mxolod meeqvse
klass

rogorc diqotomiuri kiTxvebis analogi diqotomiuri cvladebia,


mravali

arCeviTi

pasuxis

cvladis

mravaljeradi

SeiZleba

ikiTxos,

kiTxvebsac

elementebis

romel

klasSia

moepovebaT

saxiT.

TavianTi

magaliTad,

moswavle.

did

ise

analogi

mkvlevarma

skolaSi,

ase,

ormocamde klasi iqneba; anda mkvlevars SeiZleba ainteresebdes, 16 wlis


Semdgom romel programaSia moswavle CarTuli (magaliTad, akademiuri,
profesiuli, fizikuri Sroma, ara

fizikuri Sroma). am SemTxvevebSi

mxolod erTi pasuxi SeiZleba SeirCes. diqotomiuri cvladis msgavsad,


cvladis ramdenime kategoriis, anu, elementis CamonaTvali

(magaliTad,

wevrobis formebi an kursis arCevani) saxeldebis skalis monacemebis


Segrovebis

saSualebas

iZleva,

romelic

xi-kvadratis,

G-testisa

da

krostabulaciis gamoyenebiT damuSavdeba (Cohen and Holliday 1996). kiTxvebi


mravali arCeviTi pasuxiT saxeldebis skalis monacemebad ganixileba
(ixileT wignis mexuTe nawili).

746

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

kiTxvis savaraudo pasuxebSi SeiZleba iseTi kategoriebis CarTva iyos


saWiro,

romlebic

amasxveli

respondents

sakuTari

mosazrebis

yvelaze

ukeT

pasuxis gacemis saSualebas miscemen. aqedan gamomdinare, imaSi

dasarwmuneblad,

rom

kategoriebi

yovelmxrivi,

amomwuravi

da

reprezentaciulia, piloturi kvlevaa saWiro. meore mxriv, mkvlevars


SeiZleba mxolod konkretuli maxasiaTeblebi ainteresebdes da amitom
mxolod maT Seitans savaraudo pasuxebis CamonaTvalSi.
kiTxvebi

mravali

statistikaze

mets.

bundovani

arCeiTi
kiTxvaSi

SeiZleba

iyos.

pasuxiT
Semavali

magaliTad,

iSviaTad
zogierTi
zemoT

iZleva
sityva

martiv
imTaviTve

mocemul

magaliTSi,

romelic qimiis swavlebas Seexeboda, bundovania sityva sasargeblo.


igive

iTqmis

sityvebze

respondentebma,

Seefereba,

TavianTi

sxvadasxvagvarad

gaigon

araerTmniSvnelovani

ganxorcielebadi

gamocdilebidan
es

sityvebi

gaxadon.

erTi

da

tvirTi.

gamomdinare,
da

amiT

respondenti

SeiZleba
monacemebi

qimiis

kursis

sargeblianobas erT sferoSi SeiZleba xedavdes da amitom Tqvas, rom is


sasargebloa

da

(d)

varianti

aRniSnos.

meore

respondentma

kursis

sargebeli imave sferoSi SeiZleba dainaxos, magram, radgan mxolod am


erT sferoSi xedavs sargebels,

SeiZleba naklad miiCnios da, Sedegad,

ar aRniSnos (d) varianti. anonimuri kiTxvaris SemTxvevaSi SeuZlebeli


iqneba am gansxvavebebis gamovlena.
sxvadasxva respondents rom sxvadasxvagvarad esmis erTi da igive
sityvebi

es

kiTxvarebis

umTavresi

gansxvavebis xarisxis saCveneblad

problemaa.

pasuxebs

Soris

sayrdeni debulebebi (magaliTad,

sruliad veTanxmebi, veTanxmebi da a. S.) SeiZleba gamoviyenoT, magram


ar arsebobs garantia imisa, rom respondenti maT iseve gaigebs, rogorc
iyo miwodebuli. zemoT mocemul magaliTSi SeiZleba ar idges amis
provlema,

radgan

mkvlevars

mxolod

sargeblianobis

maCvenebeli

ainteresebs imis codnis gareSe, Tu ra sferoebSi xedaven respondentebi


sargeblianobas

an

ratom?

Semfasebels

SeiZleba

mxolod

martivi

747

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

statistika ainteresebdes (rac SeiZleba, statistikuri TvalsazrisiT,


Zalian gamosadegi iyos programis Sesaxeb damajerebeli msjelobisTvis).
am

SemTxvevaSi

es

uxeSi

da

swrafi

statistika

SeiZleba

sruliad

misaRebi iyos.
qimiis programis Taobaze zemoT ganxilul magaliTSi ara marto
debulebebia bundovanad formulirebuli, aramed pasuxebis CamonaTvalic
arasrulia da Znelad Tu warmoaCens qimiis sqemis yvela aspeqts.
politikurad

SeiZleba

mizanSewonilic

iyos,

rom

yovelive

zemoTqmuli yuradRebis miRma darCes, radgan Tu pasuxebis arCevani


SezRudulia
mxolod

kvleva

qimiis

mikerZoebuli

swavlebis

debulebebs moicavs,

sqemis

xdeba.

magaliTad,

sargeblianobasTan

Tu

pasuxebi

dakavSirebul

Semfasebels didad ar gauWirdeba imis dadgena,

rom qimiis swavlebis SemoTavazebuli sqema sasargebloa. uaryofiTad


formulirebuli
uciloblad

debulebebis

mikerZoebuli

gamoyenebisTvis

gaxdeba.

Tavis

kiTxvebis

aridebiT

kvleva

formulirebis

sakiTxi

zemoT ukve ganvixileT.


mravali arCeviTi pasuxis kiTxvebisaTvis sityvebis Tanmimdevroba da
debulebebis

rigic

problemas

qmnis.

magaliTad,

dilmani

da

misi

kolegebi (2003: 6) aRweren germanel moswavleebze Catarebul kvlevas.


moswavleebs sTxovdnen, erTmaneTisTvis SeedarebinaT saSualo skolis
TavianTi

maswavleblebi

empaTiurebi

iyvnen

moswavleebs

da

Tu

SeefasebinaT,

mamakacebi.

sTxovdnen,

rom

qali

maT

maswavleblebi

aRmoaCines,

qali

rom

ufro

rodesac

maswavleblebi

mamakaci

maswavleblebisTvis SeedarebinaT, isini qal maswavleblebs mamakacebze


ufro

maRal

qulas

maswavleblebis

qal

aniWebdnen,

vidre

maswavleblebTan

maSin,
Sedareba

rodesac

mamakaci

moeTxovebodaT.

analogiurad, avtorebi aRweren kvlevas, romelSic CogburTi fexburTze


nakleb sainteresod iyo miCneuli, rodesac kiTxvarSi jer CogburTis
varianti

iyo

sainteresod,

SeTavazebuli
rodesac

jer

da

Semdeg

fexburTi

fexburTis

iyo

da

ufro

dasaxelebuli

da

metad
Semdeg

748

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

CogburTi. es kvlevebi gvafiqrebinebs, rom respondentebi ufro gvian


miwodebul debulebebs maTi winmswrebi debulebebis mixedviT afaseben
da

ara

piriqiT;

isini

uyuradRebod

toveben

gvian

miwodebuli

debulebebis im aspeqts, romelic maT winmswreb debulebebSi ar xvdebaT.


es pirvelobis efeqtis anu rigis efeqtis SemTxvevaa, rodesac nusxis
dasawyisSi myof debulebebs ufro meti wona eniWeba, vidre nusxis
bolosken

ganTavsebulT.

rigis

efeqti

Znelad

emorCileba

misi

Semcirebis mcdelobas da pirvelobis efeqti gansakuTrebiT Zlieria


internet kiTxvarebSi (Dillman et al. 2003: 22).

ranguli rigi (ranJireba)


ranguli rigis kiTxvebi mravaljeradi arCevanis kiTxvebs hgavs imiT,
rom masSic mocemulia variantebi, saidanac respondenti irCevs pasuxs,
Tumca, is ufro metia, vidre mravaljeradi arCevani. aq respondents
prioritetebis

miTiTeba

moeTxoveba.

es

upiraterobis,

prioritetis,

intensiurobisa da a. S. fardobiTi xarisxis dadgenis saSualebas iZleva


(ixileT http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 15, faili 15. 6.
ppt). ranguli rigis kiTxvaSi mocemulia faqtorebis CamonaTvali da
respondents

maTTvis

rangebis

miniWeba

(maTi

ranJireba)

moeTxoveba,

magaliTad:
gTxovT, cariel ujrebSi Sesabamisi ricxvebis CaweriT miuTiToT, qvemoT
mocemul debulebebs ra upiratesobas aniWebT. 1 niSnavs yvelaze met
upiratesobas, 2 _ rigiT meore, SedarebiT nakleb upiratesobas da a. S.
skolaSi aris saTanado materialuri resursebi.

cvlilebebi yvela maswavlebls kargad auxsnes.

cvlilebas mxars uWers maTematikosTa gundi.

uzrunvelyofilia TanamSromelTa aucilebeli ganviTareba.

Sesabamisad, gaumjobesda moswavleTa warmatebis done.

proeqtebs yvela maswavlebeli eTanxmeba.

isini zrdian moswavleTa motivacias.

mSoblebisTvis misaRebia cvlilebebi.

isini niWieri moswavleebis Sedegebs gaaumjobeseben.

muSaoba ufro problemebis gadaWrazea orientirebuli.

749

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

am

magaliTSi

mimzidvelad

aTi

mosCans,

debulebaa
vinaidan

mocemuli.
naTlad

Tu

es

mkvlevrisTvis

SeuZlia

respondentis

prioritetebis erTmaneTisgan gamijvna, Tavad respondentisTvis, aseTi


daxvewili gansxvavebebis dafiqsireba, SeiZleba metismetis moTxovna iyos.
maT SeiZleba marTlac ar SeeZloT TavianTi pasuxebis erTmaneTisgan
gamijvna, an ubralod miaCndeT, rom SeTavazebuli variantebi arc ise
gansxvavdebian erTmaneTisgan. Zalian grZeli nusxis SeTavazeba SeiZleba
damabnebeli

aRmoCndes.

vilsonis

da

maklinis

(1994:

26)

azriT,

respondentebisgan prioritetebis dalagebis moTxovna, Tu CamonaTvalSi


xuTze meti variantia mocemuli _ ararealisturia. zemoT ganxiluli
aTdebulebiani davalebis SemTxvevaSi, mkvlevars problemis mogvarebis
ori gza aqvs. pirveli _ debulebebis raodenoba xuTamde Seamciros. am
SemTxvevaSi

respondentis

damokidebulebis

amsaxveli

pasuxebis

diapazoni da sisrule sagrZnoblad Semcirdeba. amis alternatiuli gza


aTive

debulebis

SenarCunebaa,

magram,

am

SemTxvevaSi,

respondents

mxolod pirveli xuTi prioritetis ranJireba moeTxoveba. am SemTxvevaSi


variantebis raodenobac ucvleli rCeba da aRarc davalebaa damabneveli
(Tumca, matulobs analizisTvis monacemebis daxarisxebis problema).
zemoT

mocemuli

magaliTis

ufro

mokle

versia

ase

SeiZleba

gamoiyurebodes:

moswavleebs unda uxarodeT skolaSi misvla.


maswavleblebi ufro nakleb saSinao davalebas unda iZleodnen.
moswavleebs skolaSi sagnebis ufro mdidari arCevani unda
hqondeT.
maswavleblebi ufro met TanamSromlobiT meTodebs
unda iyenebdnen.
moswavleebs ufro xSirad unda amowmebdnen; ase isini
mets imecadineben.

ranJireba

sasargebloa

TvalsazrisiT, pasuxebi

pasuxebis

xarisxis

misaTiTeblad.

am

reitingis skalebs emsgavseba, rasac qvemoT

ganvixilavT. ranJirebis kiTxvebi rigis skalis monacemebad ganixileba


(rigis skalis monacemebis Sesaxeb ixileT wignis mexuTe nawili).

750

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

reitingis skalebi
pasuxebis xarisxi da intensivoba da diqotomiur kiTxvaze uaris Tqma
kargad Cans reitingis skalebis cnebaSi, rogoricaa laikertis skala,
semantikuri diferencialis skala, Turstonisa da gatmanis skalebi. es
mkvlevrisTvis Zalze gamosadegi saSualebebia, radgan miuxedavad imisa,
rom maT, imTaviTve, sensitiurobis xarisxi da pasuxebis deferencireba
axasiaTebT, mainc ricxobriv monacemebs iZlevian. am TavSi pirvel or
skalaze visaubrebT. danarCenebis ganxilva SegiZliaT openheimTan (1992)
ixiloT.

(ixileT

http://www.routledge.com/textbooks/9780415368680Y_

Tavi

15,

faili 15. 7. ppt). laikertis skala (es skala 1932 wels Seqmna da saxeli
avtoris, rensis laikertis sapativcemulod hqvia.) respondents mocemuli
kiTxvisTvis an debulebisTvis pasuxebis diapazons sTavazobs, magaliTad:
ramdenad mniSvnelovnad migaCniaT saSualo skolis moswavleebisTvis
samuSao adgilebis arseboba?
1 = saerTod ara;
2 = Zalian mcired;
3 = mcired;
4 sakmaod;
5 = srulad.
ufaso umaRlesi ganaTleba yvela studentisTvis xelmisawvdomi unda
iyos.
1 = sruliad ar veTanxmebi;
2 = ar veTanxmebi;
3 = arc veTanxmebi, arc ar veTanxmebi;
4 = veTanxmebi;
5 = sruliad veTanxmebi.

aseTi skala Semdegnairad SeiZleba gamoiyurebodes:


gTxovT, upaxusoT kiTxvas; amisaTvis Sesabamisi ricxvis qveS aRniSneT
mxolod erTi pasuxi. ricxvebis mniSvnelobebia:
1 = sruliad ar veTanxmebi;
2 = ar veTanxmebi;
3 = arc veTanxmebi, arc ar veTanxmebi;
4 = veTanxmebi;
5 = sruliad veTanxmebi.
gamocdil maswavleblebs ufro meti

1
[ ]

2
[ ]

3
[ ]

4
[ ]

5
[ ]

751

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


gakveTilebi unda hqodeT.

warmodgenil magaliTebSi es kategoriebi wyvetili unda iyos da


respondentis yvela SesaZlo pasuxis diapazons moicavdes. miuxedavad
wina magaliTSi wamoWrili interpretaciis problemebisa, rodesac erTi
respondentis veTanxmebi meoris sruliad veTanxmebi SeiZleba iyos da
erTis sul mcired, meoris mcired-s niSnavdes, pasuxebis sinatife,
romelic reitingis skalebis arsebiTi niSania, maT Zalian mimzidvelsa
da kvlevisTvis farTo gamoyenebis instrumentad aqcevs.
orive magaliTi damokidebulebis sazomi
Tvisebas

gviCvenebs,

kerZod,

instrumentis mniSvnelovan

erTganzomilebianobis

skalis

daSvebas.

skalaze erT jerze mxolod erTi ram SeiZleba gaizomos (Oppenheim 1992:
187 8). swored es aris laikertis (1932) msjelobis

safuZvelic.

Zalian martivia diqotomiuri kiTxvis mravaljeradi arCevanis kiTxvad


gardaqmna.

magaliTad,

diqotomiuri
martivi

saxiT

dasmis

cvlilebiT,

SeiZleba.

kiTxvebis

amisaTvis

CavanacvloT sityvebiT

SegiZliaT?,

nacvlad,

gacilebiT

natifi

sakmarisia,
ra

amave

zemoT

xarisxiT?,

gaqvT?,

sityvebis
reitingis

formulirebis
skalis

dasaxelebuli

ramdenad

xarT?.

miReba
sityvebi

Sors?, ramdeni?,

ramdenad xSirad? da a. S.
semantikuri diferenciali reitingis skalis nairsaxeobaa, romelSic
skalis or boloSi antonimi zedsarTavis saxelebi Tavsdeba _ erTi
zedsarTavi

erT

boloSi

da

misi

sawinaaRmdego

meore

boloSi,

magaliTad:
rogor fiqrobT, ramdenad sasargebloa istoriis axali
saxelmZRvaneloebi?
sasargeblo

1
_

2
_

3
_

4
_

5
_

6
_

7
_

usargeblo

respondentebi sakuTar mosazrebas skalis im ricxvis SemoxazviT an


aRniSvniT

afiqsireben,

romelic

yvelaze

metad

gamoxatavs

maT

752

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

damokidebulebas. mkvlevrebi sakuTar terminebsa da antonimur wyvilebs


qmnian, magaliTad:
misawvdomi . . . . miuwvdomeli
guluxvi . . . . . .Zunwi
megobruli . . . . mtruli
mzrunveli . . . . udardeli
yuradRebiani . . . . uyuradRebo
bejiTi . . . . zarmaci

am teqnikis pionerebis, osgudisa da mis TanamSromlebis (Osgood et al.


1957) mosazrebiT, semantikuri diferencialis skalebi sam situaciaSi
gamoiyeneba: Sefasebis (magaliTad, Rirebuli-araRirebuli, sasargeblousargeblo, kargi-cudi), Zalis (magaliTad, farTo-mcire, susti-Zlieri,
msubuqi-mZime)

da

moqmedebis

(magaliTad,

Cqari-neli,

aqtiuri-pasiuri,

moZravi-zanti) SemTxvevaSi.
reitingis

skalebSi

xSirad

gamoiyeneba

ramodenime

kategoria,

magaliTad:

sruliad ar veTanxmebi-ar veTanxmebi-arc veTanxmebi, arc ar veTanxmebiveTanxmebi-sruliad veTanxmebi;

Zalian iSviaTad-xandaxan-sakmaod xSirad-Zalian xSirad;

Zalian mcire-mcire-saSualo-bevri-Zalian bevri;

arasodes-zogjer-xSirad-Zalian xSirad;

sruliad umniSvnelo-umniSvnelo-arc mniSvnelovani, arc umniSvnelomniSvnelovani-Zalian mniSvnelovani;

sruliad marTalia-nawilobriv marTali-ar vici-arc iseTi marTaliasruliad ar aris marTali;

sruliad

veTanxmebi-veTanxmebi-ar

var

darwmunebuli-ar

veTanxmebi-

saerTod ar veTanxmebi.

dasaxelebul kategoriebs SegviZlia davamatoT ar vici an ar maqvs


mosazreba.

reitingis

samarTlianadac,

skalebi

vinaidan

farTod

moqnil

gamoiyeneba

pasuxebTan

erTad

kvlevaSi

da

sixSireebis

gansazRvris, korelaciebisa da raodenobrivi analizis sxva formebis

753

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

gamoyenebis

SesaZleblobas

iZleva, amasTan

erTad,

mkvlevars

Tavad

SeuZlia sazoms mosazrebebi, raodenoba da xarisxi daamatos.


miuxedavad
instrumentia,

imisa,

rom

reitingis

mkvlevars

mainc

skalebi

marTebs

kvlevis

misi

sasargeblo

SezRudvebis

codna.

magaliTad, mkvlevarma sensitiurobis xarisxsa da natifobis Sesaxeb


SeiZleba iseT monacemebze dayrdnobiT daaskvnas, romlebic realurad
aseTi informaciis ar Seicaven. reitingebis skalebTan dakavSirebiT sxva
gasaTvaliswinebeli

faqtorebic

arsebobs,

iqneba

es

laikertisa

Tu

semantikuri diferencialis skalebi:

kategoriebs Soris intervalebi ar aris Tanabari, Sesabamisad, rangi 4


arc imaze miuTiTebs, rom is orjer Zlieria, vidre rangi 2 da arc
imaze, rom orjer metad igrZnoba. ver davaskvniT, rom laikertis
skalaze

Sexedulebis

intensivoba

Zalian

veTanxmebisa

da

ar

veTanxmebis Soris Seesabameba intensivobas Zalian ar veTanxmebisa


da veTanxmebis Soris mimarTebas. es mcdari daskvnebia. Tanabari
intervalebis

problema

Turstonis

skalaze

mogvarebuli

aris

(Thurstone and Chave 1929; Oppenheim 1992: 190 5).

ver SevamowmebT, respondentebi simarTles amboben Tu ara. zogierTma


maTganma SeiZleba Segnebulad gaayalbos sakuTari pasuxebi.

ver

gavigebT,

undoda

Tu

ara

respondents

raime

SeniSvnis

an

komentaris gakeTeba mocemul sakiTxTan dakavSirebiT. SeiZleba isec


momxdariyo, rom raRac ufro meti, ufro mniSvnelovani yofiliyo
saTqmeli mocemul Temaze, vidre es skalaze iyo mocemuli, rac
kategoriebis SezRudvis gamo, daikarga.

am sakiTxis gadasaWrelad

sakmarisia piloturi kvlevis Catareba da sxva (gTxovT, daasaxeloT)


kategoriis damateba.

bevri
xSirad

Cvengani

aaridebda

vcdilobT,

rom

Tavs
bevr

eqstremaluri
aspeqtSi

pasuxebis

vgavdeT

sxvebs.

aRniSvnas.
reitingis

skalebis SemTxvevaSi es imas niSnavs, rom, SesaZloa, Tavi avaridoT


skalis kontinuumis yvelaze kidura pasuxebs da skalis punqtebis

754

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

arCevani

sam

SesaZlo

variantze

daviyvanoT

(5-qulian

skalze).

es

faqtobrivad, Zalian mwiri arCevani gveqneba. aqedan

niSnavs, rom,

gamosavali ufro farTo skalis Seqmnaa, vidre 5-qulianisa, magaliTad,


7-qulianis.

7-qulian

skalaze

meti,

ufro

met

detalizaciasa

da

sizustes iTxovs, rac SeiZleba ar Seeferebodes mocemul debulebas,


gansakuTrebiT
mocemul

im

SemTxvevaSi,

msjelobas

imis

Tu

marTebulad

Taobaze,

rom

erTi

miviCnevT

zemoT

respondentis

mier

skalaze aRniSnuli qula 3, SeiZleba meorisaTvis 4 qula iyos.

respondentebi

an

7-quliani

skalis

Sua

nawilisken

gadaxris

tendenciiT xasiaTdebian (centraluri tendencia). es gasakuTrebiT


SesamCnevi

aRmosavleT

konfucianul

azieli

kulturaSi

respondentebis

saSualos

SemTxvevaSia,

doqtrinaa

sadac

miRebuli.

amis

daZlevis erTi gza skalaze luwi raodenobis punqtebis gamoyenebaa,


sadac ar aris Sua wertili. meore mxriv, SeiZleba SemogvekamaTon,
rom, Tu respondentebs arc erTi mxaris daTanxmeba da
arCeva undaT, maSin maT aseTi arCevanis

Sua wertilis

SesaZlebloba unda mivceT.

aqamde ganxilul skalebze gvqonda Sua wertili: 5-qulian skalaze


esaa kategoria 3, xolo 7-qulianze _ kategoria 4. amis SesaZleblobas
skalaze kenti punqtebis gamoyeneba iZleva. Tumca, skalis wyvili
punqtebis

gamoyenebisas,

magaliTad,

6-punqtianis,

saWiroa,

rom

miuTiToT, ratom miiReT aseTi gadawyvetileba.


magaliTad, davuSvaT skolaSi axali saStato struqtura
direqtori misi efeqturobis marTvis

gzebs eZebs.

danerges da

eqvs quliani skalis

SemTxvevaSi, respondentebs sTxovdnen pasuxis miTiTebas debulebaze:


skolaSi axali saStato struqtura gunduri muSaobis saSualebas iZleva
mkafiod gamokveTili hirizontaluri menejmentis pirobebSi.
(erTi cifri SemoxazeT)
1
sruliad _
veTanxmebi

2
_

3
_

4
_

5
_

6
_

sruliad ar
veTanxmebi

755

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

vTqvaT, erTma TanamSromelma Semoxaza 1, rva TanamSromelma _ 2,


Tormetma _ 3, cxram _ 4, orma _ 5 da Svidma _6. vianidan skalaze ar iyo
Sua

wertili,

mkvlevars

SeuZlia

daaskvnas,

rom

respondentebi,

romelTac 1, 2 da 3 Semoxazes, garkveulwilad eTanxmebodnen debulebas,


xolo isini, vinc 4, 5 da 6 Semoxaza _ ar eTanxmebodnen. es Zalian
daexmareba, magaliTad, direqtors Tanxmobis sajarod gamocxadebisaTvis,
rodesac 21 TanamSromeli (1+8+12) eTanxmeba mocemul debulebas da 18
(9+2+7) _ ara. Tumca SegviZlia, mivuTiToT, rom punqtma saerTod ar
veTanxmebi _ Zalian Zlierma grZnobam _ Svidi TanamSromeli miizida,
rac ar moxda Zalian veTanxmebi-is SemTxvevaSi, romelic mxolod erTma
TanamSromelma airCia. ukiduresi arCevani monacemebis martiv SejamebaSi
daikarga.
amasTan,

Tu

mkvlevari

miRebul

qulebs

mxolod

ori

SuaTana

kategoriis (kategoriebi 3 da 4) mixedviT daajgufebda, warmodgenili


iqneboda

21

TanamSromeli,

kategoriebidan

da

xolo

TanamSromeli

TanamSromeli
(2+7)

da

(1+8)

da

kategoriebidan

gamoiricxeboda. 1, 2, 5 da 6 kategoriebSi gadanawilebul TanamSromelTa


raodenobis

SekrebiT

viRebT

18-s,

rac

ufro

naklebia,

vidre

21

TanamSromlis jami or SuaTana (3 da 4) kategoriaSi. am gamoTvliT arc


ise naTlad Cans, rom TanamSromlebi debulebas marTlac eTanxmebodnen.
faqtobrivad,
veTanxmebis

SedarebiT

didi

raodenobiT

gaTvaliswinebiT,

SeiZleba

miRebuli

sruliad

vamtkicoT,

rom

ar
is

TanamSromlebi, romlebic, savaraudod, WoWmanobdnen (kategoriebi 3 da 4)


da isini, vinc sruliad ar veTanxmebi aRniSna, erTad Sekrebilni,
debulebis uayrofaze miuTiTeben da ara _ Tanxmobaze.
monacemebis interpretacia didi sifrTxiliT unda moxdes. monacemebis
mkvlevaris miznebis Sesatyvisad dalageba SeiZleba Zalian macdunebeli
iyos,

magram

monacemebs

sruliad
aseTive

umarTebulo.

interpretacia

oqros
mohyveba.

wesia,

rom

daxvewil

martiv,

uxeS

statistikas

756

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

daxvewili monacemebi sWirdeba. monacemebis interpretaciiT monacemebi


ganzrax ar unda damaxinjdes. reitingis skalis kiTxvebi rigis skalis
monacemebad ganixileba (ixileT nawili mexuTe) da maTTvis modaluri
qulebi da araparametruli monacemebis analizi gamoiyeneba, Tumca, bevri
magaliTis povna SeiZleba, sadac es wesi darRveulia da araparametrul
monacemebze parametrulisTvis gankuTvnil statistikur manipulaciebs
axorcieleben, rac dauSvebelia.
ukve iTqva, rom reitingis skalebis mimzidvelobas is ganapirobebs,
rom

isini,

diqotomiur

respondentisTvis
iZlevian.

es

kiTxvebTan

Sesatyvisi

reitingul

SedarebiT,

monacemebis

skalebs

ufro

miRebis

met

gansakuTrebiT

sensitiuri

da

SesaZleblobas

sasargeblos

xdis

respondentebis damokidebulebebis, aRqmebisa da mosazrebebis gasazomad.


monacemebis Segrovebis am meTodis aucilebeli nawilia, amomwuravi da
wyvetili

kategoriebis

SemuSavebisa

da

daxvewis

mizniT,

piloturi

kvlevis Catareba.
SesaZlebelia
kiTxvarebis

ricxobrivi

kompiuteruli

an

sityvieri

programebiT

monacemebis

damuSaveba

momcemi

(magaliTad,

Sesabamisad, SPSS an Ethnograph). Tu mkvlevari monacemebis damuSavebas


kompiuteruli

programiT

apirebs,

Zalian

mniSvnelovania,

rom

kiTxvaris sqema da kodirebis sistema konkretul programul pakets


Seesatyvisebodes.

instruqciebi

monacemebis kompiuterSi

iseTi

sqemebis

Sesaxeb,

romlebic

Seyvanas amartiveben, Tan erTvis xolme aseT

programul paketebs.
reitingis

skalebi

ufro

sensitiuri

instrumentebia,

vidre

diqotomiuri skalebi, Tumca maTi sargeblianoba mainc SezRudulia,


radgan

fiqsirebuli

pasuxebi

variantebidan erTi unda

aqvT

da

respondentma

SeTavazebuli

airCios. kiTxvari respondentisaTvis

ufro

adekvaturi iqneba, Tu masSi Ria kiTxvebs gamoviyenebT, am kiTxvebze


pasuxiT

repodentebi

sakuTari

sityvebiT

sakuTari

mosazrebis

dafiqsirebas SeZleben. aseT kiTxvebs odnav mogvianebiT ganvixilavT.

757

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

mudmivi jamis mqone kiTxvebi


aseTi tipis kiTxvebis SemTxvevaSi respondents mocemuli qulebis
(niSnebis)

mocemul

debulebebze

gadanawilebas

http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _

Tavi

15,

sTxoven
faili

(ixileT
15.

8.

ppt),

magaliTad:
gTxovT, gadaanawiloT mocemuli 10 qula qvemoT mocemul im debulebebs
Soris, romlebic, Tqveni azriT, yvelaze zustad aRweren Tqven qcevas. es
qulebi Tavisuflad SegiZliaT gadaanawiloT: SegiZliaT gafantoT, mxolod
ramdenime debulebas mianiWoT, an, Tu gsurT _ mxolod erT winadadebas.
SemiZlia axali SesaZleblobebidan sargeblis miReba.

[]

nebismier adamianTan SemiZlia efeqturad muSaoba.

[]

ideebis generireba Cemi erT-erTi Zlieri mxarea.

[]

Cveulebriv, SemiZlia vTqva, ras niSnavs praqtikuli muSaoba.

[]

bolomde SemiZlia amocanebis ganWvreta.

[]

skolis sakeTildReod, mzad var arapopularuli viyo.

[]

aseTi

davaleba

Sefasebebis

prioritetebis

Sedarebisa

da

dadgenis,

Tanabari

arCevanis

maRali

da

miTiTebis

dabali

saSualebas

iZleva da, rac mniSvnelovania, repodenti amas Tavisi terminebiT akeTebs.


man unda Seadaros da airCios debuleba SeTavazebuli debulebebidan.
magaliTad, 10 qulis ganwileba, SeiZleba, pirovnebis maxasiaTeblebs
Soris gvindodes:

es

enawyliani

[ ]

kolegialuri

[ ]

gamrje

[ ]

zarmaci

[ ]

mondomebuli

[ ]

yuradRebiani

[ ]

niSnavs,

fardobiTi

rom
wona

respondentma
unda

Seafasos

TiToeuli
da

ise

SeTavazebuli
miiRos

qulis

aspeqtis
miniWebis

758

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

gadawyvetileba.

amis

gakeTeba

SeTavazebuli

terminebiT

pirovnebis

mTliani bunebis gaazrebas niSnavs, raTa SesaZlebeli iyos saerTo jamSi


imis danaxva, romeli aspeqtia ufro gamokveTili sxvebTan SedarebiT.1
am

midgomaSi

rTulia

imis

gadawyveta,

Tu

ramdeni

qula

unda

gadanawildes mocemul debulebebze (mrgvali ricxvi, magaliTad, 10,


aadvilebs

gamoTvlebs)

da

ramdeni

debuleba

unda

SevTavazoT

respondents. magaliTad, imdenive, ramdenic gasanawilebeli qulaa, Tu


meti an naklebi? Zalian mcire raodenobis debuleba ver asaxavs sakiTxis
sirTules, xolo Zalian bevri debuleba SeiZleba respondents qulebis
miniWebis gadawyvetilebis miRebas urTulebdes. Zalian mcire raodenobis
qula SeiZleba arafris momcemi iyos, magram, amis sapirispirod, Zalian
bevrma qulam da Zalian bevrma debulebam respondents SeiZleba martiv
angariSSi SeuSalos xeli. girCevdiT,

10-mde qulisa da 6-8 debulebis

gamoyenebas.
mudmivi jamis mqone monacemebi rigis skalas ekuTvnis da amitom maTi
damuSavebisTvis

araparametruli

analizi

gamoiyeneba

(ixileT

wignis

mexuTe nawili).

Tanafardobis Sesaxeb kiTxvebi


Tanafardobis monacemebs wignis mexuTe nawilSi ganvixilavT. iqve
SegiZliaT

ixiloT

saWiro

ganmartebebic

(ixileT

http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 15, faili 15. 9. ppt). aq


mxolod

imas

vityviT, rom

Tanafardobis

kiTxvebi

uwyvet

cvladebs

Seexeba, romelTac realuri nuli aqvT, magaliTad,


ramdeni fuli gaqvT bankSi?

ramdenjer daigvianeT skolaSi?

ra niSani miiReT maTematikis testSi?

ramdeni wlis brZandebiT (wlebiT)?

aq ar aris fiqsirebuliY pasuxebi an kategoriebi da respondenti misi


zusti mdgomareobis Sesatyvis ricxobriv pasuxs

wers, anu, maRalia

759

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

sizustis

xarisxi.

ufro

maRali,

vidre

kategoriebis

monacemebis

SemTxvevaSi. es saSualoebis, standartuli gadaxrebis, diapazonisa da


iseTi

maRali

rangis

statistikuri

kriteriumebis

gamoyenebis

SesaZleblobas iZleva, rogoricaa regresia, faqtoruli analizi da


struqturuli gantolebis modelireba (ixileT nawili mexuTe).
Tanafardobis

skalirebis

alternatiuli

formaa,

rodesac

respondentebma, vTqvaT, 10 qulidan raRac nawili konkretul debulebas


unda mianiWon. es meTodi biznessa da komerciaSi momsaxurebis xarisxisa
da momxmareblis kmayofilebis Sesafaseblad gamoiyeneba. is geilma da
morisonma (2006) ganaTlebaSic gamoiyenes. magaliTisTvis ixileT CanarTi
15. 3.
aseT skalirebas xSirad satelefono interviuebSi iyeneben, radgan
respondentebisTvis advilad gasagebia. SesaZlebelia imis mtkicebac rom
es meTodi reitingis skalis daxvewili formaa, magram instruqciaSi
gamoyenebuli

terminologiis

mixedviT,

sruliad

naTelia,

rom

is

Sefardebis skalis monacemebs moiTxovs.


CanarTi 15. 3
kiTxvarSi gamoyenebuli 10-quliani Sefasebis skala
gTxovT, TiToeuli debuleba SeafasoT 1-dan 10-mde qulebiT, sadac 10
niSnavs saukeTesos da 1 _ Zalian cuds. gTxovT, TiToeuli debulebisTvis
SemoxazoT Sesabamisi cifri.

swavleba da swavla
Zalian cudi

saukeTeso

1. skolaSi swavlebisa da swavlisTvis


daTmobili yuradReba

2 3 4 5 6

7 8 9 10

2. gakveTilis momzadebis xarisxi

2 3 4 5 6

7 8 9 10

3. moswaleebze zrunva, xelmZRvaneloba da


mxaris daWera

2 3 4 5 6

7 8 9 10

4. maswavleblis mier moswavleebis


daintereseba da gakveTilSi CarTva

2 3 4 5 6

7 8 9 10

5. maswavleblis mier iseTi Sefasebis


sistemis gamoyeneba, romelic moswavlis

2 3 4 5 6

7 8 9 10

760

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


swavlis maqsimizaciisTvis aris
mowodebuli
6. ramdenad kargad swavloben moswavleebi

2 3 4 5 6

7 8 9 10

7. diskusiebi da ganxilvebi, romelTac


maswavleblebi swavlebisa da swavlis
xarisxis Taobaze marTaven

2 3 4 5 6

7 8 9 10

Ria kiTxvebi
Ria kiTxvebi Zalze mimzidveli instrumentia mcire zomis kvlevisTvis
an kiTxvaris im nawilisTvis, sadac, ricxvebis Semoxazvisa da pasuxis
aRniSvnebis
sTxoven

garda,

(ixileT

respondentebs

gulwrfel

pirad

komentarebsac

http://www.routledge.com/textbooks/9780415378680 _

Tavi

15,

faili 15. 10. ppt). kiTxvarSi ubralod mocemulia Ria kiTxvebi da pasuxis
Casawerad

adgilia

(an

carieli

xazebi)

datovebuli.

swored

Ria

kiTxvebze gacemul pasuxebSia informaciis is margalitebi, romlebic


sxva

SemTxvevaSi

gamoyenebisas,

SeumCneveli

respondentis

monacemebze da

darCeboda.

xelSi

garda

gacilebiT

amisa,
meti

Ria

kiTxvebis

pasuxismgeblobaa

sakuTrebis meti uflebac.

kargi iqneba, mkvlevari respondentebs daxmarebasac Tu SesTavazebs,


ase maT ukeT ecodinebaT, ra tipis pasuxs elian miTgan. magaliTad, Ria
kiTxvaSi SeiZleba aseTi miniSneba iyos:

gTxovT,

aRniSnoT

yvelaze

mniSvnelovani

faqtorebi,

romlebic

gadawyvetilebis miRebaSi TanamSromlebis monawileobis Semcirebas


ganapirobeben.

gTxovT, daasaxeloT maTematikis kursis Zlieri da susti mxareebi.

gTxovT, miuTiToT skolaSi ucxo enis swavlebis gasaumjobesebeli


aspeqtebi.

es ar niSnavs, rom Ria kiTxva imdenad kargad ver ayalibebs pasuxebs,


rogorc

reitingis skalis kiTxva moawesrigebda. Tumca, Ria kiTxvas

SeuZlia auTenturobis, simdidris,


pirdapirobis

pasuxis siRrmis, gulwrfelobisa da

dafiqsireba, rac rogorc araerTxel

Tvisebrivi monacemebis gamorCeuli maxasiaTebelia.

aRiniSna am wignSi,

761

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

openheimis (1992: 56 7) mosazrebiT,

debuleba, romelic winadadebis

dasrulebas moiTxovs, Ria kiTxvis mniSvnelovani danamatia. magaliTad:


gTxovT, Tqveni sityvebiT daasruloT winadadeba:
efeqturi maswavlebeli . . .

an
xelisSemSleli moswavleebi yvelaze metad imiT maRizianeben, rom . . .

Ria

kiTxvebs

magaliTad,

Tu

(magaliTad:
axali

monacemebis

kiTxvarSi,

mosazrebebis

amdeni

gegmiT

organizebis

adamiani

amdenad

pirvel

ricxvebad

direqtoris

kmayofilia),

rigSi,

problemebi

reitingis

gardaqmnas

mier

maSin,

axlavs

SevecdebiT

SeTavazebuli

SeiZleba

skalebi

marTvis

vamtkicoT,

unda

Tan.

rom

gamogveyenebina.

SeiZleba isec moxdes, rom mkvlevarma daarRvios sityvieri monacemebis


erT-erTi

ZiriTadi

gankuTvnili

principi

gaerTienebisaTvis,

raodenobrivi

monacemebisTvis

aseTi
es

monacemebi

niSnavs,

rom

gankuTvnili

ar

aris

sityvier

principebi

validuri
monacemebs
mivuyenoT,

romelTac erTi paradigmidan (raodenobrivi, pozitiuri meTodologia)


meoreSi

gadasatanad

(Tvisebrivi,

interpretaciuli

meTodologia)

gamoviyenebT.
garda amisa, Tu WeSmaritad Ria kiTxvas vsvamT, albaT, naklebad unda
velodoT, rom miRebuli pasuxebi identuri
gaxdeba

maTi

saTanadod

gaerTianeba.

iqneba da SesaZlebeli

Ria

kiTxvebi

arTuleben

respondentebis urTierTSedarebas, radgan maT Soris SeiZleba bevri


araferi iyos

Sesadarebeli. metic, Ria kiTxvaris Sevsebas gacilebiT

meti dro sWirdeba, vidre reitingis skalaze aRniSnvnebis gakeTebas. aq


ara

marto

droa

SezRuduli,

aramed

daSvebac,

rom

respondentebs

sakmarisad an erTnairad SeeZlebaT sakuTari azrebis gamoxatva da maTi


qaRaldze gadatana.
praqtikuli TvalsazrisiT, redlaini da misi kolegebi (Redline at el.
2002) aRniSnaven, rom Ria kiTxvebis SemTxvevaSi respondentebma SeiZleba

762

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

yuradReba ar miaqcion instruqciebs, vinaidan isini


gadmocemiT ufro
miuxedavad

sakuTari azris

arian dakavebulni vidre _ instruqciebis kiTxviT.

am

gafrTxilebebisa,

Ria

kiTxvebis

datovebuli sivrce respondentebs saSualebas aZlevs,


mocemul

sakiTxsa

Tu

programas.

amgvarad,

Ria

pasuxebisTvis

naTeli mohfinos
kiTxvarebs

bevris

SemoTavazeba SeuZlia.

marticuli kiTxvebi
matriculia

ara

Tavad

kiTxvebi,

aramed

maTi

mowodebis

sqema.

matriculi kiTxvebi ramdenime kiTxvaze msgavsi tipis pasuxis gacemis


saSualebas

iZleva,

magaliTad,

Zalian

ar

veTanxmebi-dan

Zalian

veTanxmebi-mde. matriculi sqemiT kiTxvarSi adgili izogeba, magaliTad:


gTxovT, qvemoT mocemul debulebebze pasuxebi Sesatyvisi cifris qveS
aRniSvniT daafiqsireT. TiToO jerze mxolod erTi cifri aRniSneT, sadac 1
= sul ara, 2 = Zalian mcired, 3 = zomierad, 4 = sakmaod, 5 = Zalian.

ramdenad iyenebT SefasebisTvis qvemoT CamoTvlil instrumentebs?


1

(a) fasian testebs

[]

[]

[]

[]

[]

(b) Tqven mier Sedgenil testebs

[]

[]

[]

[]

[]

(g) moswavleTa proeqtebs

[]

[]

[]

[]

[]

(d) eseebs

[]

[]

[]

[]

[]

(e) moswavleebis namuSevrebs

[]

[]

[]

[]

[]

am magaliTSi xuT kiTxvas mxolod xuT striqonSi vsvamT, cxadia,


instruqciebisa

da

pirobiTi

aRniSvnebis

ganmartebis

gamoklebiT.

kiTxvebis gadmocemis aseTi sqema sivrcis ekonomiaa.


meore magaliTi gviCvenebs, Tu rogor SeiZleba kiTxvebis matriculi
sqemiT kiTxvarSi sivrcis dazogva. aq (ixileT CanarTi 15. 4) dasmulia
kiTxvebi im prolemebis sididis Sesaxeb, romlebic kvlevis Catarebisas
SeiZleba wamoiWras da iTxoven monacemebs imis Taobaze, Tu ramdenad

763

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

mogvarebadia isini. TiTo problemis Sesaxeb ainteresebT misi moculoba


(ramdenad

didia

problema)

da

misi

SesaZlebelia am problemis gadaWra).

mogvarebis

xarisxi

(ramdenad

pirveli sakiTxisTvis (igulisxmeba

problemis sidide), 1 = aranairi problema, 2 = mcire problema, 3 =


zomieri problema, 4 = didi problema, 5 = Zalian didi problema. meore
sakiTxisTvis (igulisxmeba ramdenad gadaiWra problma), 1 = sruliad ar
mogvarda, 2 = mxolod mcired mogvarda, 3 = saSualod mogvarda, 4 =
sakmaod mogvarda, 5 = sruliad mogvardaeli.
am magaliTSi 30 kiTxva (152) Zalian mcire adgils ikavebs.
CanarTi 15. 4.
problemebi, romlebic kvlevis Catarebisas SeiZleba warmoiqmnas
problemis
sidide
(1_5)
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.
10.
11.

12.
13.

skolebSi Sesvlis da maswavleblebamde


miRwevis uflebis miReba.
kvlevis Catarebis uflebis miReba (magaliTad,
skolis direqtorisgan).
skolis direqtoris ukmayofileba.
adamianebi gansazRvraven, ra monacemi
gamoiyenoT da ra _ ara.
SerCevisTvis sakmarisi msurvelis povna.
skolaSi Zalian bevri kvlevaa, rogorc
garedan Semosuli, ise Sinauri mkvlevarebis
mier Catarebuli.
skolas an adamianebs ar surT sakuTari Tavis
Sesaxeb informaciis gacema.
skolebs ar surT TavianT Sesaxeb informaciis
gamJRavneba, dacvis garantiis pirobebSic ki.
skolaze moqmedi adgilobrivi politikuri
faqtorebi.
maswavleblebis eSiniaT, rom daadgenen maT
vinaobas, dacvis garantiis pirobebSic ki.
maswavleblebs eSiniaT kvlevaSi monawileobis
(magaliTad, Tu rame kritikuls ityvian skolis
an sxvebis Sesaxeb, SeiZleba samsaxuri
dakargon).
datvirTuli samuSao grafikis gamo
maswavleblebs ar surT kvlevaSi monawileoba.
direqtori TanamSromlebTan SeuTanxmeblad
iRebs gadawyvetilebas, miiReben Tu ara isini

problemis
mogvareba
1_5)

764

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


kvlevaSi monawileobas.
14. skolebs an institutebs eSiniaT kritikis an
reputaciis dakargvis.
15. kvlevis sensitiuroba: sakvlevi sakiTxebi.

kiTxvaris aseTi sqema, erTi mxriv, respondents kiTxvebze pasuxebis


swrafad gacemis saSualebas aZlevs. meore mxriv, es sqema sariskoa,
radgan aseTma ganlagebam respondentSi SeiZleba garkveuli ganwyoba
Seqmnas (ganwyoba pasuxze, pasuxze fiqsireba: Baker 1994: 181), anu,
respondenti SeiZleba ubralod, Cayves kiTxvaris svetebs da yvelgan
erTi da igive cifri Caweros (magaliTad, 3), an reitingis skalaze
yvelgan samiani Semoxazos. aseTi pasuxebis gamovlena pasuxebis tipis
gadaTvalierebiT

da

analizidan

aseTi

pasuxebis

gamoricxviT

aris

SesaZlebeli.
aseTi fiqsirebuli pasuxebis Semcirebis tradiciuli gzaa zogierTi
kiTxvis ise Sebruneba, rom respondentebs guldasmiT dasWirdeT

maTi

wakiTxva. Tumca uimsi da misi kolegebi (Weems et al. 2003) amtkiceben, rom
dadebiTad da uaryofiTad formulirebuli debulebebis erT skalaze
gamoyenebiT

ar

miuTiTeben,

rom

debulebas

uaryofiT

debulebebis

izomeba

erTi

zogierTi

sandooba

igive

respondenti

pasuxs
ki

da

scems.
ufro

sabaziso

Tvisebebi.

uaryofiTad
uaryofiTad

naklebia,

isini

formulirebul
formulirebuli

vidre

dadebiTad

formulirebulebis da uaryofiTad formulirebul debulebebs ufro


xSirad toveben upasuxod, vidre dadebiTad formulirebulebs. uimsi da
misi kolegebi (2003), ewinaaRmdegebian Sereuli debulebebis gamoyenebas
da argumentad aRniSnaven, rom Seusabamod formulirebulma debulebebma
SeiZleba

kidura

pasuxebis

monacemebis sandoobas
dadebiTad

da

gacema

gamoiwvios,

rac,

amcirebs. isini amtkiceben, rom

uaryofiTad

formulirebuli

Tavis

mxriv,

erT skalaze

debulebebis

SereviT,

validobasac da sandoobasac vamcirebT. isini, aseve, amtkiceben,

rom

765

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

respondentebma SeiZleba iseTi yuradRebiT ar waikiTxon uaryofiTad


formulirebuli debuleba, rogorc dadebiTad formulirebuli.

SeWiduli kiTxvebi, filtrebi da ganStoebebi


SeWiduli

kiTxvebi

maT

winmswreb

kiTxvebzea

damokidebuli,

magaliTad, Tu (1) kiTxvaze diax upasuxeT, maSin gadadiT (4) kiTxvaze.


wina kiTxva filtris funqcias asrulebs. Semdegi kiTxva SeWidulia
masTan da misi ganStoebaa. zog kiTxvarSi sityvierad aris mocemuli im
kiTxvis

nomeri,

romelzec

gadamisamarTda

respondenti

(magaliTad,

gadadiT kiTxvaze N6), zogSi ki sityvebi isriT aris Canacvlebuli da


miuTiTebs Semdeg kiTxvaze, romelsac im SemTxvevaSi unda upasuxos
respondentma, Tu pirvel kiTxvas garkveuli pasuxi gasca.
SeWiduli da filtris kiTxvebi SeiZleba sasargebloa mkvlevrisTvis,
magram maT, SesaZloa, daabnion respondenti, radgan yovelTvis kargad ar
Cans, ra mimarTulebiT unda wavides respondenti, kiTxvebis romeli rigi
airCios, zustad sad mTavreba mocemuli ganStoeba da mere saiT unda
wavides.

redlainma

respondentebs
mcdarad

da

misma

ganStoebebis

gagebisa

da

kolegebma

(2002)

instruqciebis

arasworad

aRmoaCines,

uyuradRebod

Sesrulebis

rom

datovebis,

tendenciia

axasiaTebT.

Sedegad ki upasuxod toveben mTel ganStoebas, romelic konkretuli


qveSerCevebisTvisaa gankuTvnili, respondentebi

toveben maT da amitom

upasuxod

wesiT

redlainma

toveben
da

im

misma

instruqciebis

kiTxvebs,
kolegebma

kiTxvarSi

romlebzec,
(2002)

Setana

daadgines,

uaryofiTad

unda

rom

epasuxaT.

ganStoebebis

moqmedebs

mis

sworad

Sevsebaze.
redlaini da misi kolegebi (2002: 7) aRniSnaven, rom kiTxvaSi sityvebis
raodenoba

gavlenas

instruqciebs:
albaToba,

rac

rom

axdens
ufro

respondentis

met

respondents

sityvas

gamorCeba

unarze,

mihyves

ganStoebis

Seicavs

kiTxva,

miT

is.

avtorebi

igive

metia

(2002:

19)

766

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

aRniSnaven, rom xanmokle mexsierebaSi SeiZleba Seinaxos ara umetes


Svidi

debulebisa.

debulebebis

es

kanonzomiereba

Sedgenisas

gamoiyeneba,

satelefono

sadac

ar

gamokiTxvebis

aris

debulebebis

TvalsaCinod danaxvis an gadamowmebis saSualeba. aseve, rac ufro meti


iyo savaraudo pasuxebis raodenoba, miT meti iyo Secdomis daSvebis,
magaliTad,

ganStoebis

aRniSnaven,

rom

instruqciebs,
mocemuli,

instruqciis

respondentebi

rodesac

isini

gansakuTrebiT

ki

gamotovebis,

maSin

ufro

bolo

maSin,

asarCev

Tu

albaTobac.

aRiqvamen

isini

ganStoebis

kategoriasTan

respondentebi

am

aris

kategorias

irCeven.
garda amisa, redlaini da misi kolegebi (2002: 8) aRniSnaven, rom
ganStoebebis

instruqciebis

Cveulebriv

debulebebs

Soris

moqcevas,

savaraudod, ori tipis Secdoma moyveba Tan: yvela kiTxvaze pasuxis


gamotoveba da mcdar kiTxvebze pasuxis gacema; ganStoebis instruqciis
wina

pasuxisagan

daSorebamac

instruqciebi arasworad
aRniSnaven,
forma

rom

SeiZleba

daabnios

respondenti

da

gaigos. redlaini da misi kolegebi (2002: 17)

ganStoebis

mniSvnelovanwilad

waikiTxaven,

gaigeben

instruqciis

moTxovnebis

instruqciebis
moqmedebs

da

vizualuri

imaze,

imoqmedeben
Sesatyvisad.

Tu

da

ramdenad

respondentebi
aqedan

sityvieri
kargad

ganStoebis

gamomdinareobs,

rom

ganStoebebis instruqciebis warmatebiT Sesasruleblad mniSvnelovania


maTi

gamokveTili

aRiareben,

rom

adgilmdebareoba
respondentTa

ganStoebis instruqciebs.

da

vizualuri

umravlesoba

efeqti.

gauazreblad

avtorebi
tovebs

isini ubralod ver amCneven maT. redlainisa

da misi kolegebis (2002) aRmoCenebis praqtikuli gamoyeneba maSin iqneba


swori, Tu instruqciebi iq

ganTavsdeba, sadac saWiroeba moiTxovs da

sadac respondenti dainaxavs.


girCevT, filtrebi da ganStoebebi keTilgonierad da SezRudulad
gamoiyenoT. gansakuTrebiT mniSvnelovania,

respondentebs, filtrebisa

da maTi Sesabamisi ganStoebebis kiTxvebis ZiebaSi, kiTxvaris win da ukan

767

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

furcvla ar mouxdeT. es sakiTxi gansakuTrebiT problemuria internetgamokiTxvebSi, sadac ekrani erT amobeWdil gverdze gacilebiT pataraa.
ganStoebebis problemis daZlevis erTi gzaa kiTxvaris seqciebad dayofa:
konceptualurad

axlos

mdgomi

debulebebis

gaerTianeba

da

TiTo

ganStoebis am TiTo seqciaSi moqceva.

sensitiuri kiTxvebis dasma


sudmeni

da

bredberni

(Sudman and Bradburn 1982: ch.3)

yuradRebas

amaxvileben kiTxvarSi sensitiuri debulebebis gamoyenebaze. miuxedavad


imisa,

rom

kiTxvaris

anonimurobam

da,

xSirad,

mkvlevarisa

da

respondentis pirispir kontaqtis ararsebobam SeiZleba xeli Seuwyos


sensitiur

masalaze

pasuxebis

gacemas,

sensitiurobisa

da

safrTxis

Temebs mainc ver avuvliT gverds, radgan aman SeiZleba monacemebis


Catoveba

(informaciis

gaucemloba

da

Tavis

Sekaveba)

an

Warbi

(gazviadebul) pasuxebi gamoiwvios. zogierT respondents SeiZleba ar


surdes senstiuri informaciis gacema gansakuTrebiT maSin, Tu amiT
sakuTar Tavs an sxvebs mieyenebs zians. ratom unda mouyvnen piraduli
ambebi

(magaliTad,

ojaxuri,

skolis

menejerebisa

da

kolegebis

mosazrebebi) sruliad ucxo adamians (Cooper and Schindler 2001: 341)? asaki,
Semosavali, ganaTleba, specializacia da Sexedulebebic ki SeiZleba
piradul da/an sensitiur sakiTxad iqnas miCneuli.
sudmeni da bredberni (1982: 55 6) ramdenime mniSvnelovan mosazrebas
gamoTqvamen

potenciuri safrTxis Semcveli an sensitiuri sakiTxebis

mogvarebasTan

dakavSirebiT,

magaliTad,

socialurad

arasasurvel

qcevaze (narkotikebis moxmareba, seqsualuri Seuracxyofa, Zaladobrivi


qceva,

danaSauli,

avadmyofoba,

dasaqmeba

da

umuSevroba,

fizikuri

maxasiaTeblebi, seqsualuri aqtivoba, qceva da seqsualoba, azartuli


TamaSebi,

alkoholi,

ojaxuri

wvrilmanebi,

politikuri

socialuri tabu). isini Semdeg strategiebs gvTavazoben:

mrwamsi,

768

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

socialurad

arasasurveli

qcevis,

gansakuTrebiT

misi

sixSiris,

Sesaxeb Ria kiTxvebis gamoyeneba ufro adekvaturi iqneba, vidre

daxuruli kiTxvebisa.

socialurad

arasasurveli

qcevis,

gansakuTrebiT

misi

sixSiris,

Sesaxeb grZeli kiTxvebis gamoyeneba ufro adekvaturi iqneba, vidre _


mokle kiTxvebisa.

socialurad arasasurveli qcevis gamovlenis sixSiris Sesaxeb met


informacias miviRebT respondentisTvis nacnobi sityvebis gamoyenebis
SemTxvevaSi.

informantebisgan

miRebuli

monacemebis

gamoyenebiT

SeiZleba

gaizardos safrTxis Semcveli qcevis Sesaxeb informaciis miRebis


albaToba.

informaciis

miRebis

Segnebulad
qcevis

TvalsazrisiT

gamarTlebulia

kiTxvis

ise Sedgena, rom Semcirdes socialurad sasurveli

gadaWarbebulad

da

arasasurveli

qcevis

arasakmarisad

Sefasebis albaToba.

socialurad

arasasurveli

qcevis

SemTxvevaSi,

sasurvelia,

rom

respondents jer hkiTxoT, adre Tu ganuxorcielebia es qceva da


mxolod

amis

sawinaaRmdegod,

Semdeg

dausvaT

rodesac

am

qcevis

socialurad

Sesaxeb

misaReb

kiTxvebi.

qcevaze

amis

ekiTxebiT,

Sebrunebuli Tanmimdevroba SeiZleba ufro gamarTlebuli aRmoCndes,


anu jer awmyo, mimdinare qcevaze hkiTxoT da Semdeg _ zogadze,
yoveldRiurze.

safrTxis moxsnisTvis SeiZleba sasargeblo iyos sensitiuri Temis


sxva met-naklebad sensitiur Temebs Soris moqceva, raTa respondents
aCvenoT, rom es Tema arc ise mniSvnelovania.

gamoiyeneT
baraTebis

standartuli
daxarisxeba,

kiTxvebis
pasuxebis

dasmis

daluqul

teqnikebi,
konvertSi

magaliTad,
Cadeba

an

kiTxvebis ramdenjerme gameoreba (es frTxilad unda gakeTdes, ise,

769

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

rom respondentebma ar igrZnon, rom amowmeben). amiT sandoobac


gaizrdeba.

validobisa

da

sandoobis

gasazrdelad

respondentebs

dRiurebis

warmoeba sTxoveT.

intervius dasasruls gaarkvieT, ras fiqrobs respondenti ganxiluli


sakiTxebis sensitiurobaze.

Tu SesaZlebelia, moiZieT monacemebis ganmtkicebis gzebi.


sudmenisa da bredbernis (1982: 86) mosazrebiT,

mtkivneuli da sensitiuri xdeba,


undoblobas unda velodoT.
zogierTi

demografiuli

respondentebma,
Bradburn

1982:

SesaZloa,

cxadia, miT met mikerZoebasa da

isini yuradRebas aqceven im faqts, rom


detali

(saxeldebis

safrTxis

praqtikaSi

208).

kiTxvebi rac ufro

es

Semcvelad
dakvirveba

skalis
miiCnion

monacemi)
(Sudman and

gamoiyeneba

kiTxvarSi

kiTxvebis ganlagebisas (qvemoT ganvixilavT). aq imis Tqma gvsurs, rom


sensitiuroba da safrTxe respondentis TvaliT unda iqnas danaxuli da
ara

kiTxvaris

uwyinari

Semqmnelis.

kiTxvaa,

is,

rac

respondentisTvis

mkvlevrisTvis
uaRresad

gulubryvilo,

sensitiuri

an

Seuracxmyofeli SeiZleba aRmoCndes. ganaTlebis sferoSi sensitiuri


kvlevis Sesaxeb informacia am wignis mexuTe TavSia mocemuli.

kiTxvebis Sedgenisas dabrkolebis Tavis arideba


miuxedavad
kiTxvarSi

imisa,

kiTxvis

rom

kiTxvebis

Casmisas

mravali

ramdenime

saxesxvaoba

problema

SeiZleba

arsebobs,
Segvxvdes

(ixileT http://www.routledge.com/texstbooks/9780415368780 _ Tavi 15, faili 15. 1.


ppt):

erideT
mimarTulebis mimcem kiTxvebs, anu kiTxvebs, romlebic isea
formulirebuli (an savaraudo pasuxebis kategoriebia mocemuli), rom
respondentebs goniaT, amis mxolod

erTaderTi swori pasuxi

arsebobs da sxva pasuxi an moewonebaT, an _ ara. magaliTad:

770

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


upiratesobas
cxovrebiseul,

aniWebT

abstraqtul,

praqtikul

akademiur

kursebs,

kursebs,

romlisganac

Tu

raRac

myarad
sargebeli

geqnebaT swavlebis procesSi?

aq girCevT, SeamowmoT terminebis an zmnebis datvirTuloba.

erideT maRalfardovan, inteleqtualur kiTxvebs, respondentebTanac


ki. magaliTad:
mimdinare

pozitivisturi-interpretaciuli

debatis

ra

konkretuli

aspeqtebis naxvas isurvebdiT maswavlebelTa auditoriisTvis gankuTvnili


ganviTarebis fsiqologiis kursSi?

rodesac

gamokiTxuli

SerCeva

populaciis

reprezentaciulia,

Cveulebrivia, rom SerCevis wevrebs gaugebrad miaCndeT mkvlevris


sametyvelo ena da

is, rac mas sruliad gasagebad eCveneba. maSasadame,

mniSvnelovania gasagebi da martivi enis gamoyeneba.

erideT rTul qvewyobil winadadebebs, magaliTad:


girCevniaT xanmokle, jildos gareSe kursebi (3, 4 an 5 Sexvedra/sesia?)
naxevardRiani SesvenebiT (magaliTad, oTxSabaTs dRis meore naxevarSi) da
kviraSi erTsaRamoiani daswrebiT, ris gzis xarjebsac anazRaureben, Tu
ufro xangrZlivi, jildos gareSe kursi (6, 7 an 8 Sexvedra) erTi
sruldRiani dasvenebiT, Tu dRis erT naxevarSi yoveldRiur kurssa da
da meoreSi dasvenebas isurvebdiT?

erideT gamaRizianebel kiTxvebsa Tu instruqciebs, magaliTad:


muSaobis paralelurad odesme Tu gagivliaT raime saxis kursi mTeli
Tqveni pedagogiuri moRvaweobis manZilze?
Tu ormoc welze metis brZandebiT da arasodes gagivliaT aseTi kursi,
aRniSneT pasuxebi arasodes da beberi.

erideT uaryofis da ormagi uaryofis Semcvel kiTxvebs (Oppenheim 1992:


128), magaliTad:

771

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


ramdenad xarT darwmunebuli, rom arc erT im maswavlebels, romelsac
srul ganakveTze, sul mcire, or welze meti ar uswavlebia, samsaxuridan
mouwyvetlad SemoTavazebul sertificirebul kursebze ar gauSveben?

an:
migaCniaT,

rom

maswavleblebi

mSoblebisa
ver

da

SeZlebdnen

maswavleblebis
mSoblebisTvis

asociaciis

TavianTi

gareSe

mosazrebebis

naTlad gadacemas?

Tu

am

SemTxvevaSi

fiqrobT,

rom

mSoblebisa

da

maswavleblebis

asociacia aris gadamwyveti faqtori, rom maswavleblebma SeZlon


sakuTari azrebis gamoTqma, ras upasuxebdiT _ diax-s Tu ara-s?
aseTi gadawyvetilebis miRebisas respondenti aucileblad iyoymanebs;
SesaZloa,
kiTxvas

kiTxvis
upasuxod

gadakiTxva
datovebs

ramdenjerme

dasWirdes

da

SekiTxvaze

Semdeg

da

Sedegad

gadava.

aq

problematuri ormagi _ gareSe da ver SeZleben _ uaryofaa, rac


abnevs respondents.

erideT Zalian bevr Ria kiTxvas TviTadministrirebad kiTxvarebSi.


vinaidan

TviTadministrirebad

respondents,
naklebad

kiTxvarebSi

ver

davakonkretebinebT

ras gulisxmobs konkretul pasuxsSi, Ria kiTxvebiT

xerxdeba

informaciis

mopoveba

(Tumca,

es

gafrTxileba

gamoiricxeba intervius situaciaSi). metic, Ria kiTxvebi Zalian bevr


dros iTxovs respondentisgan. respondentisaTvis Zalian gaurkvevelia
aseTi instruqcia:
gamoiyeneT

gverdebi

5,

da

da

aRwereT

samuSaos

paralelurad

SemoTavazebuli kursebisadmi zogadad Tqveni damokidebuleba da maTi


Rirebuleba praqtikosi maswavleblis profesiuli cxovrebisTvis.

erideT reitingis skalebis ganapira pasuxebs, magaliTad, arasodes,


yovelTvis, sruliad, sulac ara, Tu maTi gamoyenebisTvis myari
safuZveli ara gaqvT. respondentebis umravlesoba uars ambobs am
kategoriebis gamoyenebaze (Anderson and Arsenault 2001: 174).

772

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

erideT

asociaciiT

gamowveul

zewolas,

magaliTad:

eTanxmebiT

Tqvens direqtors, rom biWebi ufro celqebi arian, vidre gogonebi?.


am SemTxvevaSi direqtorze miTiTeba ubralod amosaRebia.

erideT

iseT

uaryofis

debulebebs,

tendencia

romelzec

aqvT,

anu,

adamianebs

TavisTavad

daTanxmebis
ukve

an

garkveuli

tendenciuri kiTxvebi (sabaziso ganakveTis problema, rodesac


populaciis

Tandayolili

mikerZoebebi

SerCevis

Sedegebze

axdens

gavlenas).
dabolos,
interpretacia
orazrovnebis

erideT

bundovan

sxvadasxvagvarad
problema

Znelad

kiTxvebs
SeiZleba.

an

kiTxvebs,

sityvebis

gadasaWrelia.

romlTa

bundovanebis

saukeTeso

da

SemTxvevaSi

SesaZlebelia misi Semcireba da ara _ sruliad aRmofxvra. yvelaze


uwyinari kiTxvebic ki SeiZleba iyos orazrovani (Youngman 1984: 158 9;
Morrison 1993: 71 2). ganvixiloT Semdegi magaliTebi:
Tqveni Svili regularulad asrulebs saSinao davalebas?

rac niSnavs regularulad _ dReSi erTxel, weliwadSi erTxel,


semestrSi erTxel Tu kviraSi erTxel?
ramdeni moswavlea skolaSi?

ra igulisxmeba: iricxeba; iricxeba, magram acdens; aRniSnulia, rom


aris, magram savele swavlebazea wasuli; am konkretul momentSi Tu am
kviraSi (da gansxvavebuli iqneba daswrebis maCvenebli orSabaTsa da
paraskevs), Tu akademiuri wlis pirvel semestrsa da akademiuri wlis
bolo

semestrs

Soris

saSualo

skolis

moswavleebi,

romelTagan

zogierTs skolis datoveba da muSaobis dawyeba mouwevs, danarCenebi ki


saxlSi iqnebian da gamocdebisTvis moemzadebian?
ramdeni kompiuteri gaqvT skolaSi?

ra igulisxmeba: aqvT, magram ar muSaobs; imaTi CaTvliT, romlebic


gasakeTeblad aris skolidan waRebuli; skolis sakuTrebaSi myofi Tu

773

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

TanamSromlebisa

da

moswavleebis

sakuTari

kompiuterebi?

skolaSi

amJamad arsebuli kompiuterebis zusti raodenoba Tu saSualo?


am kviras gqondaT frangulis gakveTili?

ras niSnavs kvira: saswavlo kviris dasawyisi (anu orSabaTidan


paraskevis CaTvliT), gasuli kviradRis (an orSabaTis, gaaCnia religias)
Semdeg, an Tu kiTxva oTxSabaTs daisva, gasuli oTxSabaTidan dRemde;
ramdenad hgavs es kvira yvela sxva kviras?
Tqveni asaki:
15_20
20_30
30_40
40_50
50_60

kategoriebi ar aris wyvetili. asakis Sesatyvisi garegnobis 40 wlis


respondentisaTvis

sasiamovno

iqneba,

Tu

is

sakuTar

Tavs

30_40

kategorias miakuTvnebs, an 20 wlis axalgazrda, romelic cdilobs, rom


mowifuli iyos, 20_30 kategorias miakuTvnebs Tavs? kiTxvaris Seqmnis
wesia, rom kategoriebi aranairad unda faravdnen erTmaneTs.
profesiuli

ganaTleba

mxolod

naklebi

unarebis

mqode

moswavleebisTvisaa gankuTvnili, Tumca, is yvelaTvis xelmisawvdomi unda


iyos.

es, faqtobrivad, ormagi kiTxvaa. rogor moiqces respondenti, romelic


eTanxmeba winadadebis pirvel nawils: profesiuli ganaTleba mxolod
naklebi

unarebis

mqode

moswavleebisTvisaa

gankuTvnili,

magram

ar

eTanxmeba mis meore nawils, an piriqiT? kiTxvaris Seqmnis wesia, rom erT
jerze mxolod erTi kiTxva unda davsvaT.
miuxedavad

imisa,

rom

SeuZlebelia

kiTxvaSi

sityvebis

respondentiseuli interpretaciebis gaTvaliswineba, mkvlevari, cxadia,


gagebiT unda miudges amas da gaiTvaliswinos Tandayolili orazrovneba,

774

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

magram mainc SeinarCunos gancda, rom SesaZlebelia aseT orazrovnebaSi


cxovreba.
idealur kiTxvars igive Tvisebebi aqvs, rac karg kanons _ zusti,
naTeli da praqtikulia, amcirebs monacemebis damuSavebaSi Secdomebs,
motivacias

aZlevs

monawileebs

da

SeZlebisdagvarad

uzrunvelyofs

monawileebis gulwrfel pasuxebs (Davidson 1970). oqros wesi: kiTxvebi


SeZlebisdagvarad mokle unda iyos.

kiTxvebis Tanmimdevroba
kiTxvarSi kiTxvebis Tanmimdevroba, garkveulwilad, samizne SerCevaze
(magaliTad, ra reaqcia eqnebaT garkveul kiTxvebze), kiTxvaris miznebze
(magaliTad, faqtebis an mosazrebebis Sekreba), kvlevis sensitiurobasa
(magaliTad, ramdenad piraduli da potenciurad Semawuxebelia sakvlevi
Tema) da kiTxvaris mTlian balanszea (magaliTad, sad iqneba ukeTesi
sensitiuri

kiTxvebis

ganlageba

naklebad

damafrTxobel

kiTxvebTan

mimarTebiT da ramdeni unda iyos TiToeuli maTgani) damokidebuli.


kiTxvarSi kiTxvebis rigi mniSvnelovania sawyisma kiTxvebma Semdegi
kiTxvebisTvis
respondents.

garkveuli

toni

magaliTad,

Tu

an

ganwyoba

kiTxvari

SeiZleba

aRizianebs

Seuqmnan

an

abrazebs

respondents dasawyisSi, savaraudod, ver moxerxdeba misi gaRizianebis an


brazis

Cacxroba

SeniSnavs,

yoveli

kiTxvaris
kiTxvis

bolosken.

rogorc

upirvelesi

mizania,

SeiZleba

kiTxvaris

openheimi

(1992:

respondentma

121)

CvenTan

TanamSromloba gaagrZelos.
garda

amisa,

respondenma

niSnebis

amokiTxva

daiwyos: debulebebs Soris msgavseba da Tanxvedra eZebos. Sedegad, wina


debulebebze gacemuli pasuxebi isev imoqmedebs mogvianebiT gacemul
pasuxebze da piriqiT. jvaredini SemowmebisTvis gankuTvnilma, kiTxvarSi
gamoyenebulma

msgavsma

debulebebma,

zogi

respondenti

SeiZleba

gaaRizianos.
krosnikma da alvinma (Krosnick and Alwin 1987) pirvelobis efeqti
(romelic zemoT ganvixileT) aRmoaCines, anu, respondentebi CamonaTvalis

775

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

TavSi mocemul debulebebs irCeven. es gansakuTrebiT mniSvnelovania


ganStoebebis instruqciebisTvis, sadac imis gamo, rom instruqcia siis
boloSia mocemuli, SeiZleba iolad
aRmoaCina,

rom

rac

ufro

gamogrCeT. krosnikma (1999) isic


rTulia

kiTxva,

miT

metia

damakmayofileblobis albaToba, anu, albaToba imisa, rom respondenti


savaraudo
airCevs

pasuxebis

da

CamonaTvalidan

bolomde

ar

CaikiTxavs

pirvelive

racionalur

CamonaTvals,

yvelaze

pasuxs

Sesatyvisi

variantis mosaZebnad.
albaT, ZiriTadi principi unda iyos kiTxvaris sawyis stadiaze gunebaganwyobilebis

fiqsirebisa

da

konkretuli

mimarTulebiT

moqmedebis

ganwyobis SeqmnisTvis Tavis arideba. amisaTvis kargi iqneba, Tu


usafrTxo

kiTxvebiT

daviwyebT.

kiTxvebiT,

romelTac

kiTxvars

respondenti

xalisiT upasuxebs. amis Semdeg SeiZleba ufro personificirebul/pirad


kiTxvebze gadasvla.
kiTxvaris

Sevseba

respondentebi

SegviZlia

kiTxvaris

swavlis

SevsebasTan

process

erTad

SevdaroT:

ufro

da

ufro

uSinaurdebian sakvlev sakiTxs. Sesabamisad, sawyisi kiTxvebi martivi


unda iyos, daainteresos da waaxalisos respondenti. es respondents
Tavdajerebulobasa da motivacias Sematebs. rTuli kiTxvebi kiTxvaris
Sua

nawilSi

unda

ganTavsdes,

xolo

imisTvis,

rom

respondentma

dasrulebuli kiTxvarebi daabrunon, bolo ramdenime kiTxva maTTvis


kvlav saintereso da wamaxalisebeli unda iyos.
kiTxvaris tipuri Tanmimdevroba aseTia:

kiTxvari faqtobrivi, usafrTxo, kiTxvebiT daiwyeT (riTac mkvlevari,


albaT,

SerCevis

Sesaxeb

saxeldebis

skalis

monacemebs

miiRebs,

magaliTad, asakobrivi jgufi, sqesi, saqmianoba, staJi, kvalifikacia da


a. S.).

gadadiT daxurul kiTxvebze (magaliTad, diqotomiuri, mravaljeradi


arCevanis,

reitingis

debulebebis

an

skalebi,
sakiTxebis

mudmivi
Sesaxeb,

jamis

kiTxvebi)

romlebic

mocemuli
poziciebis,

776

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

damokidebulebebis,

aRqmebis

da

mosazrebebis

amsaxvel

pasuxebs

iZlevian.

Semdeg gadadiT ufro Ria kiTxvebze (an, daxurul kiTxvebSi gafanteT


Ria kiTxvebi), romlebic poziciebis, damokidebulebebis, aRqmebisa da
mosazrebebis Sesaxeb iZlevian pasuxebs da aseTi pasuxebis

mizezebsac

xsnian. es mizezebi SeiZleba moicavdes sensitiur an ufro piradul


monacemebs.
amdenad,

obieqturi

faqtebidan

dasabuTebul

damokidebulebebsa da mosazrebebze, aseve,


gadavdivarT.

cxadia,

rom

amisaTvis

subieqtur

sensitiur, pirad monacemebze

kiTxvebis

Tanmimdevroba

verc

wyvetili iqneba da verc _ sworxazovani. magaliTad, aSkarad uwyinari


kiTxva

asakis

Taobaze,

zogierTi

respondentisTvis

SeiZleba

Seuracxmyofeli aRmoCndes. Semosavlis Sesaxeb kiTxvas gulgrilad ver


miiRebs

axlaxan

umuSevrad

aRmsareblobis Taobaze,
CageTvaloT.

darCenili

pirad sferoSi

respondenti,

xolo

kiTxva

SeWris mcdelobad SeiZleba

faqtobrivad, bevr kiTxvarSi piradi informaciis Sesaxeb

kiTxvebi kiTxvaris sul boloSia xolme mocemuli.


saqme

isaa,

rom

kiTxvaris

Semqmnelma

Temebis

sensitiuroba

respondentis TvaliT unda Seafasos, es ki didwilad sociokulturuli


ganzomilebaa. amiT imis Tqma gvsurs, rom kiTxvaris logikuri mimdevroba
misi fsiqologiuri mimdevrobiT unda iyos gaSualebuli. instrumenti
orives

respondentis

da

misi

dizaineris

TvaliT

unda

iqnas

ganxiluli.
openheimis
erTad,

(1992:

Tavi

7)

mosazrebiT,

kiTxvaris

mTlian

wyobasTan

Zalze mniSvnelovania kiTxvaris seqciebis SigniT kiTxvebis

Tanmimdevroba.

mkvlevari

miuTiTebs,

rom

kiTxvaris

Semqmnels

da

filtrebis gamoyeneba SeuZlia. Zabrisebri procesi zogadidan kerZosken


inacvlebs: jer zogadi konteqstis an Temebis Sesaxeb vsvamT kiTxvebs,
Semdeg ki am konteqstis farglebSi vakonkretebT sakiTxebs. filtri
garkveuli respondentebis CasarTvelad an gamosaricxad gamoiyeneba, anu

777

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

viRebT

gadawyvetilebas,

kiTxvebi

da

Semdeg

relevanturia

vaZlevT

Tu

ara

instruqcias

amis

maTTvis

garkveuli

Taobaze

(magaliTad,

romeli debulebebi gamotovon an romels upasuxon). magaliTad, Tu


respondentebi garkveul kiTxvaze pasuxoben diax an ara, maSin isini
aRar pasuxoben am seqciis an Semdgomi nawilis garkveul kiTxvebs.

mcire odenobis verbaluri debulebebis Semcveli kiTxvarebi


aqamde
agebuli;

ganxiluli
aseTi

mdgomareobaSi

kiTxvarebi

kiTxvarebi

ayenebdes,

mTlianad

mraval

sityvier

respondents

gansakuTrebiT

masalaze

SeiZleba

bavSvebs.

aseT

iyo

uxerxul

situaciaSi

kiTxvarebi an vizualur informacias unda moicavdes da respondentebs


maTze

pasuxis

gacemas

sTxovdnen

(magaliTad,

suraTebi,

naxatebi,

diagramebi), an _ garkveul proeqciul vizualur teqnikebs (magaliTad,


naxatis an diagramis daxatva, ori urTierTdakavSirebuli suraTis xaziT
SeerTeba,

Rrublian

suraTze

nafiqris

RrubelSi

Cawera),

moTxrobis

Sedgenas

gamoxatuli
anda

respondentis

personaJis

suraTebis

piradi

sityvebis

an

Tanmimdevrobaze

damokidebulebis

mixedviT.

azri isaa, rom kiTxvaris formatis samizne SerCevaze morgebisas masSi


araverbaluri teqnikebis farTod gamoyeneba SeiZleba gaxdes saWiro. es

exeba

ara

marto

mniSvnelovania,

respondentebis

mozidvas,

respondentebisTvis

aramed,

kiTxvaris

rac

ufro

vargisianobis,

Sesabamisobis sakiTxsac, ese igi, sandoobisa da validobis sakiTxs.

kiTxvaris sqema
kiTxvaris

garegnuli

mxare

Zalze

mniSvnelovania.

is

martivad,

mimzidvelad da sainteresod unda gamoiyurebodes da ar unda tovebdes


rTulis,

bundovanis,

saSiSis

da

mosawyenis

STabeWdilebas.

SemWidrovebulad dabeWdili kiTxvari ar aris mimzidveli da masSi


yvelaferi erTad aris Cayrili. ufro farTod dabeWdili kiTxvari,
sadac kiTxvebsa da pasuxebs sakmarisi adgili eTmoba, ufro saxalisoa
respondentebisaTvis. verma da maliki (Verma and Mallick 1999: 120) gvirCeven,

778

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

kiTxvaris dasabeWdad maRali xarisxis qalRaldi gamoviyenoT, Tu amis


finansuri saSualeba gvaqvs.
dilmanma da misma kolegebma (1999) aRmoaCines, rom respondenebi ufro
naklebs elian kiTxvaris Sevsebisgan, vidre
molodini

aseTia:

waikiTxon

kiTxva,

realurad moeTxovebaT. maTi

waikiTxon

pasuxebi,

aRniSnon

Sesatyvisi pasuxi da Semdeg kiTxvaze gadavidnen. magram, bevri kiTxvari


amaze gacilebiT mets iTxovs. arsebobs martivi wesi: kiTxvari, rac
SeiZleba, martivi unda iyos.
mniSvnelovania,

rom

respondents

gavacnoT

kiTxvaris

TiToeuli

seqciis mizani, raTa ukeT gaerkves, ras akeTebs da risTvis. Tu sakmarisi


adgili gvaqvs,

kargia,

rom

respondents

avuxsnaT

kiTxvaris

yoveli

seqciis miznebisa da fokusis Sesaxeb da isic, Tu ra mosazrebebiT


CavrTeT es debulbebi kiTxvarSi.
aucilebelia kiTxvebis formulirebis sizuste da dizainis simartive.
respondents zusti, gasagebi instruqciebi unda mivawodoT: magaliTad,
dasviT niSani V respondentebs moswonT, CaxlarTuli instruqciebi da
rTuli procedurebi ki _ afrTxobs. ujrebSi niSani V-s dasma, kiTxvebze
pasuxebis
proceduraa,

gacemisas,
xolo

respondentTa
kiTxvebis

umravlesobisTvis

gaswvriv,

marjvniv

nacnobi
mocemuli

gadakodirebuli pasuxebis Semoxazva SeiZleba damabnebeli aRmoCndes da


Secdomebic gamoiwvios. zogjer SeiZleba respondents kiTxvaris Sevsebis
magaliTic

SevTavazoT

(magaliTad,

aRniSvnis gakeTebiT), magram,

debulebis

cxadia,

SemoxazviT,

unda veridoT,

ujraSi

miwodebuli

magaliTiT respondents uneburad konkretuli mimarTulebis pasuxebisken


ar vubiZgoT (magaliTad, Semodgomi kiTxvebisTvis sasurveli pasuxebis
SeTavazebiT). verma da maliki (1999: 121) kiTxvaris mniSvnelovan punqtebze
respondentis yuradRebis misapyrobad gansxvavebuli Sriftis gamoyenebas
gvirCeven.
darwmundiT, rom kiTxvaris yovel seqcias mokle, zusti da gasagebi
instruqcia

aqvs.

safosto

kiTxvarebSi

instruqciebi

imdenjer

unda

779

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

gaimeoroT,

ramdenjerac

aucilebelia,

vinaidan

damokidebuli, Tu ramdenad kargad esmis

yvelaferi

respondents,

imazea

ras iTxoven

misgan; arsebiTi mniSvneloba zust, gasageb, erTmniSvnelovan, msxvilad


da gamokveTilad dabeWdil instruqciebs eniWeba.
gasagebad gadmocema da vizualuri mxare kiTxvebis raodenobazec
axdes gavlenas. magaliTad, oTxgverdian kiTxvarSi SeiZleba oTx seqciad
dayofili 60 kiTxva iyos. respondenti SeiZleba daafrTxos 1-dan 60-mde
gadanomrilma kiTxvebma, radgan CamonaTvali Zalian grZeli

moeCveneba,

xolo seqciebis 1-dan 4-mde rigiTi nomrebi kiTxvars advilad


iers

aZlevs.

aqedan

gamomdinare,

gasagebi

da

logikuri

Sesavseb

rom

iyos,

umjobesia kiTxvari dasaTaurebul seqciebad davyoT. amiT respondents


mTliani kiTxvaris logikasa da wyobasac davanaxebT, rac
garkvevis saSualebas miscems. aseve, SeiZleba
SesavliT dawyeba, da
konkretuli

respondentisTvis

Temebis

mixedviT

kiTxvarSi

yoveli seqciis mokle

seqciis miznebis axsna.

kiTxvebis

dajgufebis

efeqturi

saSualebaa maTi seqciebad dayofa da gadanomvra (magaliTad, Q9, (a), (b),


(g), . . . ). ase struqturirebuli kiTxvari ufro patara Cans, vidre
sinamdvileSia!
aqve

naTlad

unda

iyos

miTiTebuli,

Tu

respondents

garkveuli

kiTxvebis an seqciebis gamotoveba moeTxoveba (am sakiTxze filtrebis


Sesaxeb qveTavSi visaubreT). Tu mas garkveuli kiTxvebis gamotoveba
uwevs, maSin mTavaria, kiTxvebi an seqciebi ise iyos danomrili, rom
respondentma

zustad

icodes,

romel

kiTxvaze

gadavides.

aq

aseTi

instruqcia SeiZleba mivceT: Tu kiTxvas N10 upasuxeT diax, maSin


gadadiT kiTxvaze N15, Tu _ ara, maSin gaagrZeleT kiTxviT N11, an,
magaliTad:

Tu

skolis

direqtori

brZandebiT,

maSin

upasuxeT

am

seqciaSi Semaval kiTxvebs, Tu ara _ gadadiT seqciaze N3.


kiTxvaris Sinaarsis ase organizebiT
maqsimalurad

gazrdiT.

magaliTad,

respondentis TanamSromlobas
gamoiyeneT

zogadi

interesis

gamomxatveli kiTxvebi. darwmundiT, rom kiTxvaris dasawyisSi mocemulma

780

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

kiTxvebma respondentebs ar afiqrebinos, rom es kvleva maTTvis ar


tardeba. damokidebulebebis Sesaxeb kiTxvebi gafanteT kiTxvarSi, raTa
respondentebs

sakuTari

mosazrebebis

kargad

gamoTqmis

da

ara

ubralod qcevis aRweris _ saSualeba mieceT. aseTi kiTxvebi amcireben


mobezrebasa

da

frustracias,

amave

dros,

Rirebul

informacias

gvawvdian.
feradi furclebi respondents exmareba,
stuqturaSi.

gansxvavebuli

gaerkves

feriT

kiTxvaris mTlian

dabeWdili

instruqciebic,

respondentebisaTvis SeiZleba mosaxerxebeli iyos.


mniSvnelovania, rom kiTxvarSi, savaraudod dasawyisSi, CarTuli iyos
SeniSnva konfidencialobis, anonimurobisa da amoucnoblobis Sesaxeb.
magaliTad,

uTxariT

respondentebs,

rom

ar

moeTxovebaT

saxelebis

miTiTeba, monacemebi ikribeba da SeuZlebeli iqneba individebis amocnoba


maT mier miTiTebuli adgilmdebareobebisa da detalebis mixedviT (anu
SeuZlebeli iqneba maT mier mowodebuli saxeldebiTi skalis, aRweriTi
monacemebis mixedviT respondentebis vinaobis amocnoba). Tumca, zogjer
respondentebs

SeiZleba

SesaZlebeli

iyos

maTi

interviusTvis

(Verma

aucilebelia

Semdgomi

mainc

sTxovon

povna

kvleviT

and

Mallick

1999:

anonimurobisa

saxelebis

dawera,

gaTvaliswinebuli
121).

da

am

raTa
Semdegi

SemTxvevaSi

amoucnoblobis

mainc

garantiis

micema.
redlaini da misi kolegebi (2002) miuTiTeben, rom savaraudo pasuxebis
iqve,

kiTxvis

asoebis
sakiTxi).

ganTavseba,

(vizualuri

lokacia),

mowodeba

(magaliTad,

gamsxvilebuli

gamoyenebiT)
es

marjvniv

zrdis

SesaZleblobas
TvalsaCinod

teqstis

maTi

gansakuTrebiT

SemCnevis

mniSvnelovania

pasuxebis

xolo

miRebis

masalis

Sriftis

SesaZleblobas
ganStoebis

an

ufro
didi

(xilvadobis

kiTxvebisa

da

instruqciebisaTvis.
redlaini da misi kolegebi (2002) imasac aRniSnaven, rom gverdis
bolos

ganTavsebuli

kiTxvebi

ufro

xSirad

rCeba

upasuxod,

vidre

781

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

gverdis

zeda

nawilSi

mocemuli.

faqtobrivad,

maT

daadgines,

rom

respondentebi iolad toveben uyuradRebod gverdis bolos mocemul


instruqciebs,
gverdze

gansakuTrebiT

mocemul

ki

debulebebs

maSin,

ekuTvnis.

Tu

es

instruqciebi

amitom,

Semdeg

mniSvnelovania

imis

gansazRvra, Tu ra unda iyos gverdis bolos; es, savaraudod, mocemuli


TemisTvis naklebad mniSvnelovani debulebebi unda iyos. redlaini da
misi

kolegebi

(2002)

gvirCeven,

ganStoebebis

instruqciebi

gverdis

boloSi ar ganvaTavsoT.
dabolos,

kiTxvaris

vTxovoT respondents,
vTxovoT,

sul

bolos

mocemul

SeniSvnaSi

SegviZlia:

gadaamowmos, xom ar gamorCa romelime kiTxva;

droze daabrunos Sevsebuli kiTxvari; madloba gadavuxadoT

monawileobisa da TanamSromlobisaTvis da vacnoboT, rom monacemebis


analizis

dasrulebis

Semdeg

ZiriTadi

Sedegebis

mokle

mimoxilvas

gavugzavniT.

kiTxvaris Tanmxlebi da Semdgomi werilebi


kiTxvaris Tanmxlebi werilis mizania, respondents acnobos kvlevis
miznisa da

mniSvnelovnebis Sesaxeb, daarwmunos konfidencialobaSi da

pasuxebis gasacemad waaxalisos. Tanmxlebi werili Semdegi Sinaarsisa


unda iyos:

acnobdes kvlevis dasaxelebas;

waradgendes

mkvlevars:

saxeli,

gvari,

sakontaqto telefoni/faqsi/el.fosta. iqve,

misamarTi,

organizacia,

aRniSnuli

rom respondents ar moeridos mkvlevarTan dakavSireba

unda iyos,
Semdgomi

detalebisa da ganmartebebisaTvis;

acnobdes kvlevis miznebs;

acnobdes kvlevis mniSvnelobasa da sargebels;

miuTiTebdes, ratom SeirCa maincdamainc es respondenti;

miuTiTebdes nebismier profesiul daxmarebze, kvlevis damtkicebaze,


dafinansebaze an nebarTvaze (magaliTd, universitetis profesiuli

782

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

asociaciebi,

samTavrobo

departamentebi,

aq

SeiZleba

logoc

gamoiyenoT);

aRwerdes,

Tu

(magaliTad,

rogor

Tanmxlebi

konkretuli

unda

daabrunon

markiani

institutis

da

safosto

respondentebma

ukana

misamarTiani

yuTSi,

konkretul,

kiTxvari
konvertiT,
werilSi

dasaxelebul pirovnebas miawodon; waiReben Tu ara kiTxvarebs _


rodis, rogor da vin);

miuTiTebdes ukana misamarTs, romelzec unda gaigzavnos Sevsebuli


kiTxvari;

miuTiTebdes,

ra unda gaakeTos respondentma, Tu gauCnda kiTxvebi an

raRac ver gaigo;

miTiTebuli iyos kiTxvaris ukan dabrunebis TariRi;

aRwerili unda iyos kiTxvaris SevsebisaTvis gamoyofili nebismieri


wamaxalisebeli;

arwmunebdes konfidencialobaSi, anonimurobasa da amoucnoblobaSi;

miuTiTebdes, Tu rogor da vis mier gavrceldeba an ar gavrceldeba


monacemebi;

winaswar uxdides madlobas repodentebs TanamSromlobisaTvis.


verma da maliki (1999: 122) gvirCeven, rom sadac SesaZlebelia, kargi

iqneba werilis personalizeba yovelgvari Zvirfaso kolegav, Zvirfaso


qalbatono/batono da a. S. gareSe _ konkretuli saxelebis miTiTebiT.
am miznebis gaTvaliswinebiT, rekomendebulia:

Tanmxleb werilSi mocemuli mimarTva konkretul autidoriaze unda


iyos morgebuli. amgvarad, maswavleblebis gamokiTxvaSi xazi unda
gaesvas kvlevis mniSvnelovnebas konkretulad

maTi profesiisTvis;

safosto gamokiTxvebSi pasuxebis sixSireze ar moqmedebs Tanmxleb


werilSi

CarTuli

prestiJuli

mxareebis

altruizmze apelireba da arc xeliT minawerebi;

xelmowerebi,

arc

783

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

sponsoris an im organizaciis saxeli, romelic atarebs kvlevas,


mocemuli

unda

iyos

rogorc

Tanmxlebi

werilis

satitulo

respondentis

pasuxebis

furcelze, ise _ mis teqstSic;

pirdapir

unda

iyos

miTiTebuli

konfidencialobaze da axsnili unda iyos nebismieri seriuli normisa


da kodirebis mizani;

dadgenilia, rom gamokiTxvis winmswrebi weriliT respondentebisTvis


momavali

kiTxvaris

Sesaxeb

Setyobineba

mniSvnelovnad

moqmedebs

pasuxebis sixSireze.
yvelaze

efeqturia

mokle

Tanmxlebi

werili

(ara

umetes

erTi

gverdisa). qvemoT mocemulia kiTxvaris Tanmxlebi werilis magaliTi,


romelic maswavleblebisTvis da skolis xelmZRvaneli pirebisTvis aris
gankuTvnili:
Zvirfaso kolegav,
skolis efeqturobis gaumjobeseba
gTxovT, TandarTuli mokle kiTxvaris SevsebiT monawileoba miiRoT
skolis efeqturobis gaumjobesebis proeqtSi. es proeqti Tqveni skolis
ganviTarebis

nawilia,

monitoringisTvisaa
Secvlas ise, rom
Tqveni

skolis

mxareebis

romelic

mowodebuli.

skolis

is

kargad moergos

sxvadasxva

gamovlena,

aspeqtis

kerZod,

xels

efeqturi
Seuwyobs

marTvisa

marTvis

da

programis

skolas. mocemuli kiTxvaris mizania


Taviseburebebis,

Zlieri

aspeqtebisa,

romlebsac

im

da

susti
skola,

garkveulwilad, Tavad akontrolebs. didad dagvexmarebiT, Tu TandarTul


kiTxvars

SegvivsebT

da

Sevsebul

formas

ukan

damibrunebT.

gTxovT,

kiTxvaris Sevsebisas SeZlebisdagvarad gulwrfeli iyoT.


saWiro
saSualebiT

ar

aris

Tqveni

saxelis

miTiTeba,

Sesabamisad

kiTxvaris

SeuZlebeli iqneba individebis vinaobis dadgena da povna, anu,

garantirebuli

iqneba

konfidelcialoba

da

anonimuroba.

Tu

gsurT

am

dokumentis romelime aspeqtis damatebiT ganxilva, gTxovT, ar mogeridoT


CemTan dakavSireba. vimedovnebT, rom SeZlebT am proeqtSi monawileobas.

784

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


madloba
xelmowera
sakontaqto informacia (misamarTi, faqsi, telefoni, el. fosta)

kidev erTi magaliTi aseTi SeiZleba iyos:


Zvirfaso kolegav,
ganaTlebis sferoSi Casatarebeli kvlevis proeqti
vatareb im sakiTxebis mciremasStabian kvlevas, romlebic ganaTlebis
sferoSi momuSave mkvlevrebisaTvis gansakuTrebiT aqtualuria. ganaTlebaSi
es Tema intensiuri Seswavlis sagania da swored amitom ganvizraxe am
sferos Seswavla.
piradad Tqven imitom gTxovT kvlevaSi monawileobas, rom samagistro an
sadoqtoro naSromisTvis Tavad gaqvT Catarebuli empiriuli kvleva. aravis
ecodineba ganaTlebis sferoSi momuSave mkvlevris

problemebi ise, rogorc

Tqven.
TandarTuli kiTxvari Cemi kvlevis nawilia. gTxovT, rom mcireodeni dro
dauTmoT mas.
Tu gsurT kvlevaSi monawileoba, gTxovT, SeavsoT kiTxvari da noembris
bolomde daubrunoT XXX-s. kiTxvari SegiZliaT moaTavsoT Cemi institutis
mTavari korpusis safosto yuTSi, gamogzavnoT fostiT (markiani da ukana
misamarTiani konverti Tan erTvis) an faqsiT an eleqtronuli fostiT
kiTxvaris Sevseba daaxloebiT 15 wuTi dasWirdeba. masSi gamoyenebulia
reitingis skalebi da Tqvengan ramdenime komentarisa da zogierTi piradi
detalis miTiTebas saWiroebs. ar unda miuTiToT Tqveni saxeli: amdenad,
SeuZlebeli

iqneba

amoucnobloba

Tqveni

amocnoba

garantirebulia.

da

povna.

kvlevis,

anonimuroba

Sedegebis

da

gamoqveynebas

ganaTlebis JurnalSi vapireb.


Tu gsurT kvlevis nebismieri aspeqtis damatebiT ganxilva, gTxovT, ar
mogeridoT CemTan dakavSireba.
vimedovneb,

SeZlebT

kvlevaSi

winaswar gadagixadoT madloba


vafaseb.

monawileobis

miRebas.

neba

momeciT,

TanamSromlobisTvis, romelsac Zalian

785

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


gulwrfelad Tqveni,
xelmowera
sakontaqto informacia (misamarTi, faqsi, telefoni, el. fosta)

kiTxvarebis da maTi Tanmxlebi werilebis damatebiTi magaliTebisTvis


ixileT

wignis

Tanmxlebi

vebgverdi

(ixileT

http://www.routledge.com/textbooks/8679415368780 _ Tavi 15, faili 15. 1. doc).

kiTxvaris pilotireba
kidev erTxel unda aRvniSnoT, rom kiTxvarebis Sedgenas upirvelesi
mniSvneloba

aqvs

da

warmatebuli

kvlevisTvis

gadamwyvetia

maTi

winaswari Semowmeba (ixileT http://www.routledge.com/textbooks/8679415368780 _


Tavi 15, faili 15. 12. ppt). pilotur kvlevas ramdenime fuqncia aqvs,
upirveles yovlisa, kiTxvaris sandoobis, validobisa da praqtikulad
ganxorcielebadobis gazrda, aseve (Oppenheim 1992; Morrison 1993; Wilson and
McLean 1994: 47):

kiTxvaris debulebebis, instruqciebisa da sqemis sizustis Semowmeba;

kiTxvaris

debulebebis,

konstruqtebis

operacionalizaciisa

da

kvlevis miznebis Sesaxeb komentaris miReba;

sityvebis formulirebaSi orazrovnebisa da sirTuleebis aRmofxvra;

samizne auditoriisTvis teqstis gagebadobis donis Semowmeba;

kiTxvis

tipisa

da

misi

formatis

Sesaxeb

komentaris

miReba

(magaliTad, reitingis skala, kiTxvebi mravali arCeviTi pasuxebiT,


Ria, daxuruli da a. S.);

daxuruli
pasuxebisa

da
da

mravali

arCeviTi

konkretuli

pasuxis

kiTxvebis

kiTxvebis
Sesatyvisobis

savaraudo
Sesaxeb

komentarebis miReba;

gamotovebuli, zedmeti da Seusabamo debulebebis gamovlena;

STamagonebel/mimarTulebis mimcem kiTxvebze ukukavSiris miReba;

kiTxvaris garegnuli mxarisa da dizainis Sesaxeb ukukavSiris miReba;

786

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

kiTxvaris sqemis, seqciebad dayofis, gadanomvrisa da debulebebad


dayofis Sesaxeb ukukavSiris miReba;

kiTxvaris SevsebisTvis saWiro drois

imis

Semowmeba,

Tu

ramdenad

grZeli,

gadamowmeba;
mokle,

advili

an

rTulia

kiTxvari;

Ria

kiTxvebidan

(magaliTad,

miRebuli

reitingis

kategoriebis
skalebis

daxuruli

kiTxvebisTvis

debulebebisTvis)

pasuxebis

Sesaqmnelad gamoyeneba;

imis

dadgena,

sensitiuri,

Tu

ramdenad

mamotivirebeli,

aramamotivirebeli,

damabneveli, gamaRizinebli, Seuracxmyofeli SeiZleba

iyos debuleba;

zedmeti

kiTxvebis

gamovlena

(magaliTad,

kiTxvebi,

romlebzec

mudmivad diax an ara pasuxs iZlevian respondentebi: Youngman 1984:


172) anu, naklebi diskriminaciuli xarisxis mqone kiTxvebi;

imis

dadgena,

Tu

romeli

debulebebia

Zalian

ioli,

rTuli,

kompleqsuri an respondentis gamocdilebidan mowyvetili;

zogadad

gaugebari

an

dausrulebeli

debulebebis

(magaliTad,

kiTxvebze moulodneli pasuxebisa da kiTxvebis Catovebis zogadi


tendenciis Seswavla) gamovlena (Varma and Mallick 1999: 120);

monacemebis

analizisTvis

kodirebisa

da

klasificirebis

sistemis

Semowmeba.
erTi sityviT, rogorc openheimi (1992: 48) SeniSnavs, yvelaferi, rac
kiTxvars Seexeba, pilotur kvlevaSi unda iyos CarTuli; araferi unda
gamoiricxos, Srifti da qaRaldis xarisxic ki.
zemoT

warmodgenili

sqema

konkretuli

saxis

pilotur

kvlevas

aRwers: iseTs, romelic kiTxvaris Sinaarssa da formatze fokusirdeba


da

ara

ukukavSirs
iRebs.

monacemebze.
ki,

mcire

zemoT

raodenobis

dasaxelebuli
respondentebisa

punqtebis
da

Sesaxeb

eqspertebisgan

787

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

arsebobs sxva tipis piloturi kvleva, romelic debulebebis grZeli


CamonaTvaliT

iwyeba

da,

statistikuri

analiziTa

da

ukukavSiriT,

amcirebs maT raodenobas (Kgaile and Morrison 2006). magaliTad, mkvlevarma


kiTxvarisTvis SeiZleba, vTqvaT, 120 debuleba Seadginos
undodes,

da imis gageba

romeli debuleba amoaklos. am SemTxvevaSi piloturi kvleva

mniSvnelovani

zomisa

respondentebis
monacemebi

da

sakmaod

SerCevaze

(50_100)

ricxobrivi

pasuxebi

warmomadgenlobiTi
unda
_

Catardes,

miiReba.

es

raodenobis

riTac
monacemebi

realuri
Semdegi

faqtorebis mixedviT SeiZleba gaaanalizdes:

sandooba: SegiZliaT amoakloT dabali sandoobis mqone debulebebi


(kronbaxis alfa Sinagani SeTanxmebulobisTvis: ixileT wignis mexuTe
nawili);

paraleluroba: Tu debulebebi mWidrod korelirebs erTmaneTTan,


SeiZleba erTi an ramdenime maTganis amoReba. cxadia, amiT ar unda
daikargos

kvlevis

mniSvnelovani

miRebuli gadawyvetilebas

mravaljeradi

regresia:

aspeqtebi

(anu,

adamianis

mier

statistikur analizze mniSvnelovania);


SegviZlia

amovakloT

betas

dabali

mniSvnelobis mqone (ixileT mexuTe nawili) debulebebi, cxadia, amiT


ar unda daikargos kvlevis mniSvnelovani aspeqtebi (anu, adamianis
mier miRebuli gadawyvetileba statistikur analizze upiratesia);

faqtoruli

analizi:

ZiriTadi

cvladebis

jgufebisa

da

zedmeti

debulebebis gamovlena (ixileT wignis mexuTe nawili).


aseTi analizis Sedegad gamovlindeba testidan amosaRebi debulebebi,
riTac kiTxvaris zoma Semcirdeba. aq statistikuri analizisTvis sando
monacemebis misaRebad, Sesabamisi zomisa da resprezentaciuli SerCevaa
saWiro.

Tu

repondentebis

raodenoba

Zalian

cotaa,

saboloo

kiTxvaridan SeiZleba mniSvnelovani debulebi aRmoCndes amoRebuli.

kiTxvaris Sedgenisas gasaTvaliswinebeli praqtikuli


sakiTxebi

788

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

kiTxvaris

SedgenasTan

dakavSirebiT

aqamde

ganxiluli

sakiTxebis

gaTvaliswinebiT mTeli rigi praqtikuli rCevebis mocema SegviZlia:

zustad gansazRvreT kiTxvaris miznebi (operacionalizacia);

moemzadeT

piloturi

kiTxvarisTvis

debulebebis

generirebisTvis

prepiloturi kvlevisTvis da Semdeg, saboloo versiis misaRebad,


pilotirebul kiTxvarSi cvlilebebis Sesatanad;

Tu kiTxvaris sapilote variantSi Zalian bevri debulebaa da Tqven


maTi Semcireba gsurT, maTi raodenoba statistikuri analiziT an
ukukavSiriT

SeamcireT

da

pirveli

piloturi

miRebuli kiTxvaris pilotirebis meore etapisTvis

kvlevis

Sedegad

moemzadeT;

kiTxvis yvelaze Sesatyvisi tipi SearCieT _ diqotomiuri, arCevanis,


ranJireba,

reitingis

skalebi,

mudmivi

jamis

mqone,

Tanafardoba,

daxuruli, Ria;

darwmundiT, rom yvela debuleba amomwuravad da yovelmxriv iqna


Seswavlili.

SeajereT

Sinaarsi

da

Rrmad

da

detalurad

gamoikvlieT is;

konkretuli

damokidebulebis,

cnebisa

Tu

sakiTxis

gasazomad

ramdenime debuleba gamoiyeneT;

darwmundiT, rom miRebuli monacemebi upasuxeben kvlevis kiTxvas;

analizis gasaioleblad

meti daxuruli kiTxva gamoiyeneT, vidre _

Ria (gansakuTrebiT did SerCevis SemTxvevaSi);

daabalanseT, rom sakvlevi sakiTxebi amomwuravad iyos kiTxvarSi


asaxuli da kiTxvaric ramdenime gverdiani ar iyos, rac Cveulebriv
respondentebis demotivacias iwvevs;

erT kiTxvaSi mxolod erTi ramis Sesaxeb dasviT kiTxva. gamoiyeneT


TiTo winadadeba TiTo debulebaSi, sadac es SesaZlebelia;

savaraudo pasuxebi martivi unda iyos;

ar gamiyenoT Jargoni;

sadac ki SesaZlebelia, debulebebi awmyo droSi dawereT;

789

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

ecadeT

erTmniSvnelovani,

mkafiod

gansazRvruli

da

zusti

da

mokle

formulirebebi gqondeT;

sadac

SesaZlebelia,

SeinarCuneT

simartive,

sicxade

frazebi;

miuTiTeT, ra tipis pasuxebia saWiro Ria kiTxvebSi;

SeinarCuneT balansi siTamamesa da zrdilobas Soris (Oppenheim 1992:


122). uxeSi fraza ojaxuri mdgomareoba, sasurvelia da umjobesia
CaanacvloT

ufro

rbili

da

zrdilobiani

formiT:

gTxovT,

miuTiToT, daqorwinebuli xarT, partniorTan erTad cxovrobT Tu


dauojaxebeli xarT . . . an madlieri dagrCeniT, Tu metyviT, xarT
Tu ara daojaxebuli, partniorTan erTad cxovrobT Tu marto.

daabalanseT

faqtebisa

gansakuTrebiT

maSin,

Tu

da

mosazrebebis

statistikuri

Sesaxeb

kiTxvebi

korelaciebisa

da

(es

niSnaTa

SeuRlebis cxrilebis gamoyenebaa saWiro);

erideT mimarTulebis mimcem kiTxvebs;

ecadeT, eridoT safrTxis Semcvel kiTxvebs;

nu dauSvebT, rom respondentma icis pasuxi, aqvs kiTxvebze pasuxis


gasacemad saWiro informacia an yovelTvis marTals ityvis (nebsiT Tu
uneblieT). maSasadame, kiTxvebSi unda CarToT kategoriebi ar vici,
Seusabamoa, ar var darwmunebuli, arc veTanxmebi da arc ar
veTanxmebi ar Seesatyviseba;

erideT kiTxvebis

Tanabari raodenobiT gqondeT uaryofiTi da dadebiTi kiTxvebi (Black

gadatvirTvas;

1999: 229);

gaiazreT, ramdenad kiTxvadia kiTxvari da respondentis wera-kiTxvis


unari

(ramac

SeiZleba

mkvlevari

kiTxvaris

struqturirebuli

intervius saxiT Catarebamde miiyvanos);

sensitiuri

kiTxvebi

mogvianebiT

dasviT,

raTa

respondentebSi

pasuxebze winaswari ganwyoba ar SeeqmnaT. magram, arc ise gvian, rom

790

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

respondents

ukve

mobezrebuli

hqondes

kiTxvebze

pasuxi

da

koncentraciis unari dakarguli;

erTmaneTs SeurieT sensitiuri da arasensitiuri kiTxvebi;

gqondeT kiTxvaris Zalian zusti da naTeli sqema, rom is

gasagebi da

mimzidveli iyos (es gansakuTrebiT mniSvnelovania, Tu kompiuteruli


programiT unda damuSavdes miRebuli monacemebi);

sadac

SesZlebelia,

erideT

debulebis

nawilis

meore

gverdze

gadatanas, radgan respondentma SeiZleba ifiqros, rom wina gverdze


dawyebuli debuleba damTavrda;
rogor

daafiqsiros

darwmundiT, rom respondentma icis,

TiToeuli

kiTxvis

pasuxi,

magaliTad,

xazi

gausvas, Semoxazos, aRniSnos, Caweros. respondents mieciT kiTxvaris


gacnobis an ganxilvis, Sevsebisa da dabrunebis (an agrovebis, akrefis)
instruqciebi

(safosto

kiTxvars

Tan

daurTeT

markiani

da

misamarTiani konverti);

CaatareT kiTxvaris pilotireba, gamoiyeneT mosalodneli an samizne


SerCevidan

arCeuli

respondentebi,

romlebic

ar

miiReben

monawileobas ZiriTad kvlevaSi;

monacemebis

analizis

gaTvaliswinebiT,

gansazRvreT

monacemebis

romel skalebsa da saxeebs gamoiyenebT (magaliTad, saxeldebis, rigis,


intervalebisa da Sefardebis);

gadawyviteT,

rogor

(magaliTad,

kiTxvarSi

airidebT
CarTeT

Tavidan

kiTxvebi,

pasuxebis

romlebic

gayalbebas

imave

TemasTan

dakavSirebul kiTxvebs gadaamowmebs);

dakmayofildiT,
gadawyviteT,

Tu

ras

kiTxvarebis
mouxerxebT

50

procentze

Catovebul

miiRebT

monacemebs,

pasuxs.
ramdenad

mniSvnelovania es Catovebuli monacemebi (amas SeiZleba praqtikuli


mniSvneloba
ratom

ar

kiTxvebi

hqondes
Seivso

Zalian

stratificirebuli

srulad

da

ar

damafrTxobeli

SerCevis

dabrunda
Tu

Zalian

savaraudod, unda eCvenebina pilotur kvlevas).

stratasTvis)

kiTxvari.
grZeli

da

magaliTad,
iyo?

(es,

791

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

kiTxvarSi CarTeT Tanmxlebi axsna da momavali TanamSromlobisTvis


madloba

gadauxadeT

potenciur

respondents;

miuTiTeT

kvlevis

miznebi, anonimurobisa da konfidencialurobis dacvis meqanizmebi,


Tqveni vinaoba da pozicia, vin isargeblebs saboloo angariSiT;

Tu

kiTxvari

darwmundiT,

sxvam
rom

mas

unda

Caataros

saTanadod

da

ara

mieciT

mkvlevarma,

CatarebisTvis

maSin
saWiro

instruqciebi da misTvis yvelaferi gasagebia.


zemoT mocemul sakmaod grZel nusxas Tan gasdevs ZiriTadi Tema:
mkvlevarma mniSvnelovani yuradReba unda dauTmos respondentebs; maTi
TvaliT

dainaxos

respondentebi

mas

kiTxvari

da

(magaliTad,

warmoidginos,

mtrulad,

eWvis

apaTiurobas-ukmayofilebas-gulgaSlilobas,

rogor

miiReben

TvaliT,

gamoiCenen

iolad-rTulad,

rogorc

motiviaciis aRmZvrels-mosawyens, sworxazovans-kompleqsurs da a. S.).

kiTxvarebis administrireba
kiTxvaris administrirebis

TviT-administrireba;

fostiT;

pirpispir interviu;

telefoniT;

internetiT.

ramdenime xerxi arsebobs:

aq mxolod TviT-administrirebisa da safosto kiTxvarebis SemTxvevebs


ganvixilavT.

meTeqvsmete

TavSi

ganxilulia

piririspir

interviu

da

satelefono interviu, xolo internet-kiTxvarebis Sesaxeb mecxre TavSi


visaubreT.

TviT-administrirebadi kiTxvarebi
TviT-administrirebadi
romlebic

mkvlevris

kiTxvaris

TandaswrebiT

ori

tipi

arsebobs:

kiTxvarebi,

ivseba

da

kiTxvarebi,

romlebsac

792

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

mkvlevris

dauswreblad

avseben

respondentebi

(magaliTad,

saxlSi,

samsaxurSi).

mkvlevris TandaswrebiT TviT-administrirebadi kiTxvarebi


mkvlvaris Tandaswreba kiTxvaris Sevseba imiT aris sasargeblo, rom
respondents nebismieri kiTxviT da komentariT SeuZlia mimarTos mas.
amasTan,

es,

rogorc

(magaliTad,

wesi,

rodesac

pasuxebis

tardeba

maRal

sixSires

maswavleblebTan

uzrunvelyofs
TanamSromlebis

Sekrebaze, an erTi an meti klasis moswavleebTan). aseve, uzrunvelyofs,


rom

yvela

kiTxvas

(mkvlevars

SeuZlia

kiTxvari

gadamowmeba,

sanam

sabolood Caibarebdes mas) da sworad (magaliTad, reitingis kiTxvebSi


mxolod

erTi

pasuxi

unda

iyos

aRniSnuli

da

araferi

unda

iyos

gamotovebuli) gaeces pasuxi. es niSnavs, rom kiTxvari swrafad da erT


jerze

ivseba,

anu,

bevri

respondentisgan

erTdroulad

SeiZleba

monacemebis miReba.
meore mxriv, respondentebi SeiZleba daafrTxos mkvlevaris daswrebam
da Zaldatanebis gancda gauCinos. maT SeiZleba uxerxulad igrZnon Tavi
kiTxvaris Sevsebisas da ar daasrulon is, anda sulac ar daiwyon.
respondentebs SeiZleba damatebiTi droc dasWirdeT, rom gaiazron da
srulad Seavson kiTxvari, magaliTad, saxlSi da maT aseT SemTxvevaSi ar
aqvT amis saSualeba.
mkvlevris Tandaswreba mkvlevars uqmnis drois problemas: is unda
iyos SeTanxmebul drosa da adgilze, rac aseve did drosa da bevr
mogzaurobas SeiZleba moiTxovdes. es ki imas niSnavs, rom monacemebis
mogroveba

gacilebiT

met

dros

waiRebs.

aseve,

gafantuli

SerCevis

SemTxvevaSi, sakmaod Zviri jdeba mgzavroba.

mkvlevris dauswreblad Catarebuli TviT-administrirebadi kiTxvarebi


mkvlevris ar yofna sasargebloa, radgan respondents saSualeba aqvs
TavisiT

Seavsos

kiTxvari,

roca

unda

da

sadac

unda:

imdeni

dro

dauTmos, ramdenic sWirdeba, nacnob garemoSi iyos, sadac araviTari

793

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

safrTxe da zewola ar daemuqreba, rac savsebiT savaraudoa mkvlevris


Tansawrebis SemTxvevaSi. amasTan, mkvlevris gareSe kiTxvaris Sevseba
ufro

iafi

SeiZleba

TandaswrebiT

dajdes,

ufro

anonimuria,

vidre

mkvlevris

iqneboda. es ukanaskneli, Tavis mxriv, monacemebs met-

naklebad gulwrfels xdis: albaT, mkvlevris TandaswrebiT


tyuilis

an

nawilobrivi

simarTlis

Tqma.

mis

gareSe

Znelia

ki

advilia

sensitiur Temebze Zalian gulwrfeli pasuxebis gacema.


Tumca, amas meore mxarec aqvs: mkvlevari ver upasuxebs respondentis
spontanurad
gamotovon

gaCenil
an

kiTxvebsa

Tavi

Tu

daanebon

problemebs

debulebas.

da

maT

SeiZleba

respondentebma

SeiZleba

arasworadac gaigon kiTxvebi da, Sesabamisad, arasworad upasuxon. maT


SeiZleba

mcdari suraTi

miawodon

mkvlevars,

magaliTad,

imiT,

rom

upasuxon, Tu ra situacia SeiZleboda yofiliyo da ara is, Tu realurad


ra

situaciaa

aRweron

amJamad,

situacia

akontrolebs
magaliTad,

an

an

sakuTari

im

garemos,

dRis

dros,

respondentma

SeiZleba

aramarTebulad
Tavi.

romelSic
xmaurs,

gaarCios

dadebiTad

an

faqtobrivad,
respondenti

sxvebis
kiTxvebi

uaryofiTad

mkvlevari
kiTxvars

Tandaswrebas,
da

pasuxebi,

ver

avsebs,
visTanac

kiTxvaris

Sevsebisadmi damokidebulebis seriozulobas da imasac ki, vin avsebs


kiTxvars: namdvilad is adamiani visTvisac gankuTvnili iyo kiTxvari?

safosto kiTxvarebi
xSirad

safosto

kiTxvarebi

ganaTlebis

sferoSi

gamokiTxvebis

warmoebis saukeTeso saSualebaa. davuSvaT, mkvlevari saSualo skolebSi


axali saswavlo programis damticebisa da gamoyenebis Seswavlas apirebs.
skolebis populaciidan aRebuli garkveuli SerCevis gamokiTxva Zviri
dajdeboda da bevr drosac waiRebda. meore mxriv, safosto gamokiTxvas
ramdenime aSkara upiratesoba eqneboda. metic, finansebisa da resursebis
SezRudulobis

SemTxvevaSi,

erTaderTi realuri gza iyos.

es

SeiZleba

am

kvlevis

ganxorcielebis

794

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

safosto gamokiTxvebis upiratesobebi da naklovani mxareebi sxva


(ganaTlebis sferosgan gansxvavebuli) viTarebebidan momdinareobs; Tumca
bevri miRebuli Sedegi ganaTlebis sferos mkvlevarsac waadgeba. aq im
zogierT

saSualebas

ganvixilavT,

safosto

gamokiTxvebSi

romliTac

maqsimaluri

ganaTlebis

raodenobis

mkvlevars

pasuxebis

miReba

SeuZlia.
safosto gamokiTxvebis Sesaxeb miTebi ar aris empiriul safuZvels
moklebuli
pasuxebis

(ixileT
sixSire

safosto

Hoinville and Jowell 1978).

yovelTvis

ar

aris

intervius

gamokiTxvebSi

Sedegad

miRebul

pasuxebze naklebi. xSirad es maCveneblebi tolia da zogjer aWarbebs


kidev

intervius

pasuxebis

maCvenebels.

kiTxvaris

damakmayofilebeli

ganaTlebulma,

daxvewilma

mcire

sixSiris

respondentebma

moculobac

sawindari.
mokle

ar

aris

magaliTad,

kiTxvari

maTTvis

nacnobi kompleqsuri sakiTxebis trivialurad warmoCenis mcdelobad


SeiZleba

aRiqvan. hoinvili da joueli (Hoinville and Jowell 1978) safosto

gamokiTxvaSi pasuxebis miRebaze moqmed ramdenime faqtors gamoyofen.

pirveli

gzavnili

gamoiyeneT

xarisxiani

konvertebi,

rodesac

SesaZlebelia adresatis dabeWdili misamarTiTa da saxeliT;

sadac SesaZlebelia, gamoiyeneT pirveli klasis, swrafi safosto


momsaxureba, markiani da ara _ Stampiani konvertebi;

respondentis

pasuxisTvis

kiTxvars Tan daurTeT pirveli klasis

markiani konverti;

mosaxleoba

gamosakiTxad

dasagzavnad,

xuTSabaTi

organizaciebisTvis

ki

saukeTeso

dRea

kiTxvarebis

da

samSabaTia

orSabaTi

rekomendebuli;

yvelanairad

erideT

gamokiTxvis

dekemberSi

Catarebas

(dasavlur

samyaroSi kiTxvarebi saSobao misalocebis grovaSi Caikargeba).

kiTxvaris sakontrolo werili


im

oTx

faqtors

Soris,

romelsac

asaxeleben

pasuxebis

sixSiris

gazrda

hoinvili

da

yvelaze

metad

joueli

(1978)

sakontrolo

795

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

werils SeuZlia. Sexsenebis werilebis momzadebisas unda gvaxsovdes


Semdegi:

yvela

wesi,

romelic

Tanmxleb

werils

Seexeba,

ufro

mkacrad

xazs

kvlevis

vrceldeba sakontrolo werilze;

sakontrolo

werili

kidev

erTxel

unda

usvamdes

mniSvnelobasa da respondentis monawileobis Rirebulebas;

efeqturi fandi aRmoCnda mimarTvisas meore piris mxolobiTi ricxvis


gamoyeneba, werilis upasuxod darCenis SemTxvevaSi

imedgacruebis

elferis mqone qveteqstis gamoyeneba da garkveuli gaocebis gamoxatva


imiT, rom respondentma ar iTanamSromla TqvenTan;

sakontrolo werilSi arsad unda ikiTxebodes da respondents ar


unda

rCebodes

STabeWdileba,

rom

kiTxvaris

upasuxod

datoveba

normaluria, an rom mocemul konkretul kvlevaSi uamravi kiTxvari


darCa upasuxod;

sakontrolo

werils

pirveli klasis

isev

unda

axldes

Tan

kiTxvaris

asli

markiani da misamarTiani konverti werilis

da
ukan

dasabruneblad;

meore

da

mesame

raodenobis

sakontrolo

pasuxebi

mohyveba.

werilebs,
ase

rom,

rogorc
ramdeni

wesi,
aseTi

naklebi
werilis

gagzavnaa rekomentebuli ra da ra Sedegebi mosdevs mas? Znelia


ganzogadeba,

magram

unda

gvaxsovdes

Semdegi:

kargad

dagegmil

safosto gamokiTxvaSi pasuxebis sixSire, sul mcire, 40 procenti unda


iyos

da

maCvenebeli

Sexsenebis
70-80

keTilgonierad

procentamdec

gamoyenebis

SeiZleba

pirobebSi

gaizardos.

es

winaswari

piloturi kvleva arafris momcemia pasuxebis mosalodneli sixSiris


prognozirebis TvalsazrisiT. ZiriTad gamokiTxvaSi, zogadad, sul
mcire, pasuxebis igive an ufro meti raodenoba unda miviRoT, rasac
piloturi kvlevaSi viRebT. mosaxleobis aRwerebisa da gamokiTxvebis
samsaxuri (The Office of Population Censuses and Surveys) sami Sexsenebis
gamoyenebis

rekomendacias

iZleva,

romelTac

Tavdapirvelad

796

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

dabrunebuli pasuxebis raodenobis daaxloebiT 30 procentiT gazrda


SeuZlia.

kiTxvaris

Semdgomi

sami

Sexsenebis

Sedegad

miRebuli

pasuxebis tipuri suraTi aseTia:


sawyisi gzavnili

40%

pirveli Sexseneba

+20%

meore Sexseneba

+10%

mesame Sexseneba

+5%

sul jamSi

75%

Bbeili (1994: 163 9) aCvenebs, rom respondents fostiTac SeiZleba


SevaxsenoT

da

telefoniTac.

Tu

sakontrolo

werili

igzavneba,

es

pirveli gzavnilis gaSvebidan daaxloebiT sam kviraSi unda moxdes.


meore Sexsenebac sasurvelia da is pirvelis gagzavnidan erTi kviris
Semdeg
aCvenebs,

unda

gaigzavnos.

rom

meore

procentamde gazrdac
mxolod

74.8

satelefono

(1994:

sakontrolo

165)

aRwers

weriliT

kvlevas,

pasuxebis

romelic

sixSiris

95.6

SesaZlebelia. am werilis gareSe es maCvenebeli

procents
zariTac

beili

udris.

kiTxvaris

gagzavnamde,

SeiZleba

pasuxebis

sixSiris

winaswari

momateba

(8

procentamde aweva).

stimulebi
pasuxebis

gacemis

gazrda

stimulis

gamoyenebiTac

SeiZleba.

miuxedavad imisa, rom aseTi praqtika SedarebiT iSviaTia did britaneTSi


warmoebul gamokiTxvebSi, mas SeuZlia arsebiTad Seamciros upasuxod
darCenili kiTxvarebis raodenoba, gansakuTrebiT maSin, rodesac arCeuli
stimuli

Tan

mogvianebiT
jildos

axlavs

igzavneba

saxiT.

am

sawyis

gzavnils

Sevsebuli

da

kiTxvaris

konkretuli

ara

maSin,

rodesac

dabrunebisTvis

fandis

efeqturobis

is

gacemuli
axsna

im

valdebulebis grZnobaSi Zevs, romelic mimRebs eqmneba. guldasmiT unda


SeirCes

respondentebisTvis

simboluri

xasiaTis

unda

Sesatyvisi
iyos,

ar

tipis
unda

stimuli.

is

mkafiod

aRiqmebodes,

rogorc

respondentis mier gaweruli Zalisxmevis anazRaureba da, hoinvilisa da

797

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

jouelis

(1978)

TvalsazrisiT,

TqmiT,
isini

maqsimalurad

gvTavazoven,

rom

neitraluri
safosto

unda

markebis

iyos.

am

Sekvra

da

kalmistrebi iafia, advilad eteva kiTxvaris konvertSi da im amocanis


Sesatyvisia, romlis Sesrulebasac respondents vTxovT.
sxvadasxva tipis safosto gamokiTxvis vadebisa da Tanmimdevrobis
dagegmvaSi blok-sqema dagexmarebaT. erT-erT aseT blok-sqemas hoinvili
da joueli (1978) gvTavazoben. sqema warmodgenilia CanarTSi 15. 5. am
sqemaze mocemuli movlenebis droSi ufro zustad gasawerad, mkvlevars
SeiZleba qronologiuri sqemis damateba dasWirdes.

798

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

validoba
aqamde safosto kiTxvarebze miRebuli pasuxebis sixSiris gazrdis
teqnikebze

vsaubrobdiT

da

teqnikis validobis Sesaxeb.

jer

araferi

gviTqvams

am

konkretuli

799

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

belsonis (Belson 1986) mixedviT, safosto kiTxvebis validoba ori


TvalsazrisiT SegviZlia ganvixiloT. pirveli _ respondenti, romelic
avsebs kiTxvars, amas sworad da zustad akeTebs Tu ara da _ meore: is,
vinc ar daabruna kiTxvari, Tu ar pasuxebs, rogoric dabrunebuli
pasuxebis SemTxvevaSi gvaqvs.
sisworisa

da

sizustis

sakiTxi

SeiZleba gadamowmdes. es aris


romelSic

Sedis

SekamaTeba.

am

intervius

meTodiT

12 ZiriTadi taqtikisgan Semdgari teqnika,

cnobadoba,

sakiTxebiT

intensiuri

drois

rekonstruqcia,

dainteresebul

pirebs

zondireba

SeuZliaT

da

gaecnon

belsons (1986: 35 8) namuSevrebs.


monacemebis

Catovebis

problema

(moxalises

mikerZoebulobis

sakiTxi, rogorc belsoni uwodebs mas), nawilobriv, maSin SeiZleba


gakontroldes, Tu kiTxvarebi
moicavs

interviuerebis

regularulad igzavneba. es procesi

Semdgom

im

respondentebTan

dakavSirebas,

romlebmac ar daabrunes Sevsebuli kiTxvarebi (ararespondentebi). amis


Semdeg

erTmaneTs

vudarebT

respondentebis

da

ararespondentebis

pasuxebs.

kiTxvariT miRebuli monacemebis damuSaveba


davuSvaT,

rom

mkvlevarma

safosto

kiTxvarebis

dagegmvisTvis

micemuli yvela rCeva gaiTvaliswines da gamokiTxvaSi didi raodenobis


sixSiris pasuxebic miiRo. mkvlevris Semdegi amocanaa miRebuli uamravi
monacemis

saTanado

formiT

monacemebis

mowesrigeba,

analizisTvis

(romelic

didmasStaniani
kodirebas

kvlevisas

gulisxmobs.

mowesrigeba

rogorc

mcire
ki

Tumca,

am

kvlevis

process

analizisaTvis.

uwodeben,

SemTxvevaSi

kompiuteris
pirvel

Semdgomi

xeliT

gamoyenebiT)

rigSi,

zogadad,
keTdeba,

monacemebis

kodirebamde

saWiroa

kiTxvarebis gadamowmeba. am process redaqtirebas uwodeben.


kiTxvarebis redaqtireba respondentebis mier daSvebuli Secdomebis
gamovlenasa da gamoricxvas niSnavs. kiTxvarebSi daSvebuli Secdomebis
xeliT gasworebasTan erTad, razec am qveTavSi vsaubrobT, monacemebis

800

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

redaqtireba

kompiuteriTac

xdeba.

kompiuteruli

struqturuli

Semowmebisa da validuri kodirebis diapazonis gadamowmebis Sesaxeb


gaecaniT hoinvilisa da jouelis (1978: 150 5) masalebs. moseri da
kaltoni (1977) redaqtirebis sam ZiriTad amocanaze miuTiTeben:

dasrulebuloba: mowmdeba, yvela kiTxvazea gacemuli pasuxi Tu ara.


gamokiTxvebis umravlesobaSi interviuers evaleba TiToeul kiTxvaze
pasuxis Cawera (kategoria Seusabamoa yovelTvis aris mocemuli).
nakluli

pasuxebi

gadamowmdes.

zogjer

uares

SeiZleba

SemTxvevaSi,

gamokiTxvis

SeiZleba

sxva

seqciebidan

respondentebTan

kidev

erTxel dakavSireba da nakluli informaciis Sevseba.

sizuste: SeZlebisdagvarad mowmdeba, yvela kiTxvaze sworad aris Tu


ara pasuxi gacemuli. arazusti pasuxebi interviueris an respondentis
uyuradRebobis
iZlevian

Sedegia.

mcdar

zogjer

pasuxebs.

respondentebi

arasworad

mizanmimarTulad

aRniSnuli

ujra,

mcdarad

Semoxaruli kodi, martivi ariTmetikuli Secdomebi _ es yvelaferi


monacemebis validobaze imoqmedebs, Tu ar amoikrifeba redaqtirebis
procesSi.

erTgvarovneba: mowmdeba, interviuerebma erTnairad auxsnes Tu ara


respondentebs

instruqciebi

da

kiTxvebi.

xandaxan,

rodesac

ver

axerxeben respondentebis pasuxebis saTanado instruqciis mixedviT


interpretacias, interviuerebi erTsa da imave pasuxs sxvadaxva kodis
gaswvriv iweren imis nacvlad, rom erTi pasuxi erTi kodiT aRniSnon.
monacemebis

mowesrigebis

upirvelesi

amocana

kodirebaa,

anu,

gamokiTxvis TiToeuli kiTxvis TiToeuli pasuxisTvis kodis _ cifris


miniWeba.

cxadia,

cifrSi.

magaliTad,

kompiuteruli
SeiZleba

gamokiTxvis
bevri

analizisTvis.

Caidos

am

yvela

Ria

kiTxvas

kiTxva

kodireba

SemTxvevaSi

am
Tavad

ver
gziT

gadaviyvanT

kodur

ver

mowesrigdeba

kiTxvaris

struqturaSi

winaswar

kodirebul

pasuxebze

vlaparakobT. rodesac kodireba kiTxvarebis Sevsebis Semdeg xdeba, maSin


post-kodirebuli

pasuxebi

gveqneba.

winaswari

kodireba

misaRebia

801

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

daxuruli kiTxvebisTvis, magaliTad, mamrobiTi _ 1, mdedrobiTi _ 2; an


dauojaxebeli
cxovrobs
pasuxebi

_
3,

1,

daojaxebuli

ganqorwinebuli

winaswar

ukve

2,

4.

cnobilia,

daojaxebuli,

magram

calke

iseTi

kiTxvebisTvis,

romelTa

zogadad,

winaswarve,

intervius

dawyebamde iqmneba kodirebis sistema. amitom, kodebi pirdapir kiTxvarSi


SeiZleba CaibeWdos. Ria kiTxvebisTvis (ratom airCieT es konkretuli
kursi da ara XYZ?) kodirebis sistema kiTxvarebis Sevsebis Semdeg unda
Seiqmnas. amis
procenti

saukeTeso gza kiTxvarebis SemTxveviTi wesiT SerCeva (10

an

sixSireebis

meti,

Tu

aRniSvnebis

dro

iZleva

(rogorc

amis

saSualebas)

kodirebis

da

pasuxebis

klasifikaciis

winaswari

monaxazis) SemuSavebaa. kodirebis sistemis SemuSavebis Semdeg mkvlevars


SeuZlia kidev Seamowmos misi validoba

kiTxvarebis darCenili nawilis

kodirebiT. Zalian mniSvnelovania, rom kodirebis sistema dasawyisSive


SemuSavdes. kvlevis Semdgom etapebze misi ganvrcoba an Secvla Zviricaa
da damRlelic.
kiTxvarebis monacemebis damuSavebisTvis ramdenime programa arsebobs.
am wignis weris momentisTvis aseTi programaa SphinxSurvey. es paketi, sxva
am tipis paketebis msgavsad, mkvlevrebs tradiciuli an eleqtronuli
kiTxvaris SeqmnaSi, Catareba da damuSavebaSi exmareba. pasuxebis Setana
swrafad

aris

SesaZlebeli

da

monacemebi

avtomaturad

muSavdeba,

grafikebisa da cxrilebis saxiT SeiZleba miwodeba; aseve xelmisawvdomia


statistikuri operaciebis farTo speqtri (am paketis Plus-versia Ria
kiTxvebiT miRebuli teqstis leqsikur analizsac gvTavazobs, xolo
Lexical

Edition-s

Tvisebrivi

monacemebis

analizisTvis

damatebiTi

funqciebic aqvs). am programis sademonstracio, tipuri versiis naxva


SeiZleba internetSi Semdeg misamarTze: http://scolari.com.uk.
miuxedavad
sudmeni

da

imisa,

rom

bredberni

kodirebas,
(1982:

149)

Cveulebriv,
imasac

mkvlevari

uSveben,

rom

akeTebs,

validobis

gasazrdelad Tavad respondentebma gaakeTon kodireba. es gansakuTrebiT


Rirebulia Ria kiTxvebis SemTxvevaSi, Tumca, cxadia, es gulisxmobs ara

802

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

marto respondentebis mzaobas, rom kiTxvaris Sevsebis Semdegac miiRon


kvlevaSi

monawileoba,

aramed

imasac,

rom

mkvlevars

maTi

vinaobis

dadgena da amocnoba SeeZleba, rac, rogorc zemoT aRiniSna, eTikis


sakiTxia.

803

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

16 interviu
Sesavali
kvlevaSi intervius gamoyeneba gansxvavebuli xedvis Semotanas niSnavs,
sadac kvlevis subieqtebi manipulirebad arsebebad, xolo
individebisgan mowyvetilad

ki ar

adamianebs

saubris

Soris,

xSirad

monacemebi

arian ganxilulni, aramed


meSveobiT,

Seqmnil

codna

fenomenadaa

miCneuli (Kvale 1996: 11). rogorc kveili SeniSnavs (1996: 14), interviu _
inter-view

or

an

met

adamians

Soris

orive

(an

meti)

mxarisTvis

saintereso Temaze mosazrebebis urTierTgacvlis procesia. is codnis


SeqmnisTvis adamianTa urTierTqmedebas miiCnevs arsebiTad da yuradRebas
amaxvilebs

kvlevis

monacemebis

socialuri

situaciebiT

ganpirobebulobaze. rogorc meore TavSi vTqviT, codna monawileebs


Soris Seqmnil fenomenad unda miviCnioT, es monacemebis generirebaa

miReba (Laing 1967: 53). interviu, rogorc aseTi, ar aris

(Seqmna) da ara _

mxolod subieqturi an obieqturi, is intersubieqturia (Laing 1967: 66).


interviu monawileebs, iqneba es respodenti Tu interviueri, saSualebas
aZlevs, TavianTi samyaros Sesaxeb maTeuli interpretaciebiT isaubron
da

situaciebze

intervius
monacemebis

ar

sakuTari

mosazrebebi

ainteresebs

mxolod

mogroveba.

is

Tavad

gamoTqvan.
ubralod

aris

am

TvalsazrisiT,

cxovrebis

cxovrebis

Sesaxeb

nawili,

adamianis

instrumentia,

romelic

cxovrebaSi misi CarTuloba gardauvalia.


interviu

monacemebis

Segrovebis

moqnili

multi-sensoruli arxebis gamoyenebis saSualebas iZleva: verbaluri,


araverbaluri,
msvlelobis

metyvelebiTi
gakontroleba,

spontanurobisTvis

mainc

da
Tumca

rCeba

am

pasuxebis

miReba

kompleqsur

pasuxebisac.

erTi

SesaZlebelia

kontrolis

adgili;

sruli/dasrulebuli
Temebze

smeniTi.

intervius

pirobebSic

interviuers

SeuZlia,

aramed

sityviT,

interviu

ara
_

ki,

marto

Rrma

da

mkvlevaris

mZlavri iaraRia. meore mxriv, mkvlevars, romelic intervius iyenebs,

804

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

gacnobierebuli unda hqondes: intervius didi dro miaqvs; is mowyvladia


interviueris mikerZoebulobisadmi; interviuerTan respodenti SeiZleba
uxerxulad

grZnobdes

Tavs;

respodentis

gadaRlam

SeiZleba

xeli

SeuSalos intervius; SeiZleba gaZneldes anonimurobis dacva. zemoT


CamoTvlili sakiTxebidan zogierTs am TavSi ganvixilavT.
interviu ar aris Cveulebrivi, yoveldRiuri saubari (Dyer 1995: 56 8).
magaliTad, yoveldRiuri saubrisgan gansxvavebiT, mas konkretuli mizani
aqvs, xSirad moicavs kiTxvebs, romelTac interviueri svams. mxolod
interviuers SeuZlia arcodnis gamovlena (da ara _ respodents). pasuxebi
SeZlebisdagvarad naTeli da xSirad detaluri unda iyos. interviu
mowyobilia da ara _ bunebrivad

mimdinare situacia, rac ganasxvavebs

mas

maSasadame,

yoveldRiuri

intervius

saubrisagan.

procesSi

gansxvavebuli

TamaSis

mkvlevaris
wesebi

movaleobaa,

daawesos

da

Seasrulos.

intervius koncefciebi
kitvudi (Kitwood 1977) intervius sam koncefcias adarebs erTmaneTs.
pirveli koncefciis mixedviT, interviu informaciis gadacemis mZlavri
saSualebaa. is wers:
Tu interviueri kargad uZRveba saqmes (amyarebs raports, misaRebi formiT
svams kiTxvebs da a. S.) da Tu respodenti gulwrfeli da sakmarisad
motivirebulia,

maSin

zusti

monacemebis

miReba

savsebiT

SesaZlebelia.

cxadia, nebismieri saxis mikerZoebam SeiZleba iCinos Tavi am situaciaSi,


magram gawaful interviuers SeuZlia amis didi nawilis aRmofxvra. am
koncefciis

yvelaze

mkveTrad

gamoxatuli

pozicia

Tanxvdeba

fsiqometrikosTa pozicias, romelTac, rogorc Cans, sjeraT, rom arsebobs


pirovnebis SedarebiT ucvleli, myari birTvi, romlis Sesaxeb informacias
pirovneba garkveul pirobebSi mogvcems. iseTi maxasiaTeblebi, rogoricaa
tyuili

an

socialurad

sasurveli

pasuxebis

gacemis

tendencia,

sadac

SesaZlebelia, unda aRmoifxvras.


(Kitwood 1977)

805

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

intervius aseTi xedva, rogorc Cans, farTodaa gavrcelebuli.


intervius

meore

koncefciis

Tanaxmad,

(transaqcia), romelic yvela SemTxvevaSi


gacnobiereba

esaa

urTierTqmedeba

mikerZoebulia da saWiroa amis

da gakontroleba. kitvudi (1977) ganmartvs, rom intervius

TiToeuli monawile situacias gansxvavebulad gansazRvravs. am faqtTan


gamklavebis saukeTeso gza kvlevis dizainSi kontrolis elementebis
Setanaa,

magaliTad,

interviuerebis

ayvana,

romelTac

gansxvavebuli

mikerZoebebi eqnebaT. interviu SesaniSnavad gaigeba motivaciis Teoriis


WrilSi, romelic aRiarebs adamianis qcevis warmmarTveli mTeli rigi
araracionaluri
moTxovnilebebi

faqtorebis
da

arsebobas

interpersonaluri

(emociebi,
gavlenebi).

aracnobieri
kitvudi

(1977)

miuTiTebs, rom intervius Sesaxeb es orive mosazreba interpersonaluri


urTierTqmedebis Tandayolil Tvisebebs iTvaliswinebs da maT sando
kvlevis potenciur dabrkolebebad miiCnevs, romlebic unda aRmoifxvras,
gakontroldes an, sul mcire, ramenairad _ SeizRudos.
intervius mesame koncefciis Tanaxmad, es aris urTierToba, romelsac
aucileblad

bevri

ram

aqvs

saerTo

yoveldRiur

cxovrebasTan

(magaliTisTvis ixileT CanarTi 16. 1). kitvudi (1977) miiCnevs, rom am


mosazrebis

mixedviT,

saWiroa

ara

mikerZoebis

aRmofxvris

teqnikis,

aramed yoveldRiuri yofiTi cxovrebis Teoriis gamoyeneba, romelic


intervius relevantur niSnebs iTvaliswinebs. es SeiZleba moicavdes
rolur TamaSs, stereotipebis formirebas, aRqmasa da gagebas. rogorc
uolfordi (2001: 90) SeniSnavs, interviueri da respodenti erToblivad
ageben intervius. interviu socialuri gamocdilebaa da ara ubralod
informaciis

gacvla

da

kargi

iqneba,

warmoebisas, es yovelTvis emaxsovrebaT.

CanarTi 16. 1.
eTnografi interviueris Tvisebebi

ndoba

Tu

mklevrebs,

intervius

806

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


interviuersa

da

respodents

Soris

unda

arsebobdes

urTierToba,

romelic kvlevis farglebs scildeba da xels uwyobs megobruli kavSirebis


damyarebas, erTad yofnis gancdis Camoyalibebas da pirad egoze maRla
mdgomi saerTo miznisken erTobliv swrafvas.

cnobismoyvareoba
unda

arsebobdes

codnis

survili,

adamianebis

TvaliT

danaxuli

faqtebisa da maTi mosazrebebis codnis, maTi istoriebis mosmenisa da


grZnobebis aRmoCenis survili. es motivaciis aRmZvreli
anTebuli

mkvlevari

warmatebuli

intervius

Zalaa da am ZaliT

dagegmvasa

da

CatarebasTan

dakavSirebul bevr sirTules SeeWideba da dasZlevs.

bunebrioba
rogorc

dakvirvebis

SemTxvevaSi

SeumCneveli, raTa movlenebi sworad


Tandaswrebis

da

moqmedebis

unda

iyos

mkvlevari

dainaxos (ise, rogorc aris, sxvebis

gavlenebisgan

Tavisufali),

mizanic imis miRebaa rasac respondentebi gulwrfelad da


Seuferadeblad

TiTqmis

ise

intervius

interviuerisagan

fiqroben.

wyaro: adaptirebulia Woods 1986

am ukanaskneli mosazrebis erT-erTi didi damcvelia qiqoreli (Cicourel


1964).

is

intervius

situaciis

xuT

aucilebel

Tvisebas

gamoyofs,

romlebic, rogorc wesi, problemurad miiCneva:

arsebobs
sxvadasxva

bevri

faqtori,

interviuSi.

es

romelic

aucileblad

faqtorebia:

gansxvavebulia

urTierTndoba,

socialuri

distancia da interviueris kontroli.

Tu kiTxvebi Zalian Rrmaa, respodentma SeiZleba uxerxulad igrZnos


Tavi da Tavis aridebis taqtikas mimarTos.

orives _ interviuersac da respodentsac SeuZlia marTos, ra Tqvas


da ra _ ara da TavisTvis daitovos is, risi Tqmac SeeZlo.

bevri Sinaarsi, romelic erTisTvis sruliad gasagebia, meoresTvis


SeiZleba SedarebiT gaugebari iyos, maSinac ki, rodesac realuri
komunikaciis survili arsebobs.

807

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

aq

SeuZlebelia

urTierTobis

yvela

aspeqtis

racionalurad

gakontroleba, rogorc es yoveldRiur cxovrebaSia SesaZlebeli.


am

Tvalsazrisis

ramdenad

daicaven

momxreTa

poziciis

interviuerebi

Tanaxmad

sistematurobas

yoveldRiuri cxovrebis zemoqmedeba maT mier

umniSvneloa,
da

Tu

obieqturobas.

wamowyebuli nebismieri

interpersonaluri transaqciis nawili iqneba. kitvudi askvnis (1977):


gamosavali

SeZlebisdagvarad

eqsplicituri

Teoriis

qonaa,

romelic

mxedvlobaSi miiRebda sxvadasxva faqtorebs. maTTvis, vinc ase fiqrobs, ar


arsebobs zogadad, kargi da cudi interviu. arsebobs ubralod socialuri
urTierTobebi.

sikarge

da

sicude

ufro

predikatebia,

vidre

Teoriebi

romlis farglebSic fenomenebi aixsneba.


(Kitwood 1977)

barkeri da jonsoni (Barker and Johnson 1998: 230) amtkiceben, rom interviu
garkveuli mediumia kulturuli formebis Sesaxeb codnis dadgenisa da
CvenebisaTvis,

iseve,

rogorc

kiTxvebi,

romlebic

Sors

arian

neitralurobisgan, yvela monawilis kulturuli repertuariT imarTebian


da miuTiTeben, Tu rogor esmiT adamianebs TavianTi socialuri samyaro
da rogor esmiT erTmaneTis.1

intervius miznebi
cxovrebis farTo konteqstSi intervius bevri da mravaferovani mizani
aqvs, magaliTad:

pirovnebis Sefaseba garkveuli TvalsazrisiT;

TanamSromlis SerCeva an dawinaureba;

Terapiuli cvlilebebis efeqti, rogorc es fsiqiatriul interviuSi


xdeba;

hipoTezebis Camoyalibeba da Semowmeba;

monacemebis Segroveba, rogorc es gamokiTxvebsa da eqsperimentul


situaciebSi xdeba.

808

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

respondentebis mosazrebebis SerCeva, rogorc winaswar/mosamzadebel


interviuebSi.
miuxedavad imisa, rom TiToeul dasaxelebul situaciaSi SeiZleba

icvlebodes interviuerisa da respodentis rolebi da gansxvavebuli


iyos

masSi

informaciis

monawileobis

motivacia,

maZiebel

mimwodebel

da

maTi

saerTo

mxareebs

maxasiaTebeli

Soris

mimdinare

urTierTqmedebaa (transaqcia).
rogorc kvlevis damoukidebeli, TavisTavadi teqnika, interviu sam
mizans emsaxureba. pirvel rigSi, is SeiZleba gamoyenebul iqnas, rogorc
kvlevis miznebisTvis saWiro informaciis Segrovebis ZiriTadi wyaro.
rogorc tukmeni (Tuckman 1972) aRwers:
vinaidan
SesaZlebels

xelmiswvdoms
xdis

xdis

imis

imas,

rac

Sefasebas,

Tu

informacia), ra moswons an ar moswons

pirovnebas

ra

icis

TavSi

adamianma

aqvs,
(codna

[is]
an

(Rirebulebebi da prioritetebi) da

ras fiqrobs (damokidebulebebi da rwmenebi).


(Tuckman 1982)

meore _ misi gamoyeneba hipoTezis Sesamowmeblad an axali hipoTezis


Camosayalibeblad

SegviZlia;

aseve,

cvladebisa

da

mimarTebebis

dadgenaSi damxmare, amxsnel instrumentad. mesame _ interviu SeiZleba


kvlevaSi

sxva

meTodebTan

kerlingeri (1970)

erTad

gamoviyenoT.

amasTan

dakavSirebiT,

aRniSnavs, rom is SegviZlia, magaliTad, moulodeneli

Sedegebis gasarCevad an asaxsnelad, sxva meTodebis gadasamowmeblad an


respodentebis

motivaciis

da

maTi

swored

aseTi

pasuxebis mizezebis siRrmiseuli SeswavlisTvis

da

ara

sxvagvari

gamoviyenoT.

vinaidan Cven, upirveles yovlisa, interviu gvainteresebs, rogorc


kvlevis meTodi da teqnika, amitom mas
instrumentis rangSi

mxolod specifikuri kvlevis

ganxilviT. am TvalsazrisiT, interviu SeiZleba

iyos: formaluri, rodesac respodents konkretul kiTxvebs usvamen da


pasuxebs
rodesac

standartizebul
interviuers

formaSi
SeuZlia

iweren;
kiTxvebis

naklebad

formaluri,

Tanmimdevrobisa

da

809

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

formulirebis cvla, maTi axsna da damatebiTi kiTxvebis dasma; sruliad


araformaluri,

rodesac

interviuers

gansaxilveli sakiTxebis
msjeloben,

sia

SeiZleba

hqondes, romlebzec

mxolod

ZiriTadi

saubris

formatiT

winaswar momzadebuli kiTxvebis gareSe. amis garda arsebobs

aradireqtiuli interviu, romelSic interviuers meore xarisxovani roli


aqvs.
kvleviTi
saWiro

interviu

informaciis

adamianis

SeiZleba
misaRebad

saubari,

winaswarmetyvelebis

ganisazRvros,
interviueris

romelsac
an

axsnis

rogorc
mier

interviueri
miznebiT

kvlevisTvis

wamowyebuli
kvlevis

gansazRvruli

ori

aRweris,

Sinaarsisken

mimarTavs (Cannell and Kahn 1968). es uCveulo meTodia imiT, rom monacemebs
individebs
agrovebs.

Soris
am

uSualo

verbaluri

TvalsazrisiT,

is

urTierTqmedebis

gansxvavdeba

meSveobiT

kiTxvarisgan,

sadac

respodents miwodebul kiTxvebze Tavisi pasuxebis ama Tu im saxiT Cawera


moeTxoveba.
vinaidan intervius mainc aqvs raRac saerTo TviTadministrirebad
kiTxvarTan,

maT

xSirad

adareben

erTmaneTs.

garkveuli

kuTxiT,

TiToeuls, meoresTan SedarebiT, Tavisi upiratesoba aqvs. kiTxvaris


upiratesoba isaa, rom anonimurobis gamo ufro sando SeiZleba iyos,
respondentis
ekonomiuria

gulwrfelobas
droisa

da

iwvevs,

fulis

interviusTan

TvalsazrisiT,

SedarebiT

ufro

SesaZlebelia

misi

fostiT gagzavna. meore mxriv, kiTxvaris susti mxareebia is, rom xSirad
gagzavnili

kiTxvarebis

interviuers

ar

SeuZlia

Zalian

mcire

upasuxos

procenti

kiTxvebs

brundeba

intervius

miznisa

ukan,
da

nebismieri gaugebrobebis Sesaxeb, romelic Seeqmneba respodents, es ki


xSirad xdeba, radgan erTsa da imave kiTxvebs sxvadasxva adamianisTvis
sxvadasxva mniSvneloba aqvs. Tu mxolod daxuruli kiTxvebi gamoiyeneba,
maSin kiTxvars is nakli eqneba, razec ukve visaubreT. Tu mxolod Ria
kiTxvebi gamoiyeneba, maSin respodentebma, ama Tu im mizeziT, SeiZleba ar
moisurvon pasuxebis dawera. kiTxvarebi, aseve, problemebs uqmnian wera-

810

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

kiTxvis ucodinar adamianebs; kiTxvarebi xSirad naCqarevad ivseba, xolo


interviu SeiZleba respodentisTvis Sesatyvisi tempiT Catardes.
CanarTSi 16. 2 warmodgenilia interviusa da kiTxvaris Tvisebebis
SedarebiTi

CamonaTvali.

ukve

aRiniSna,

rom

interviuSi

uSualo,

pirdapiri urTierTqmedeba kvlevis am teqnikis upiratesobis wyaroc aris


da naklisac (Borg 1963). erTi upiratesoba, magaliTad, isaa, rom is,
monacemebis

Segrovebis

sxva

meTodebTan

SedarebiT,

ufro

Rrmad

Cawvdomis

saSualebas gvaZlevs. meore mxriv, nakli SeiZleba iyos,

magaliTad,

intervius

subieqturobis

tendencia

da

interviueris

mikerZoebuloba.
CanarTi 16. 2.
interviusa da kiTxvaris Tvisebebis SedarebiTi CamonaTvali

sakiTxi

interviu

kiTxvari

monacemebis SegrovebaSi
piradi CarTuloba

saWiroebs
interviuers

saWiroebs mdivans

ZiriTadi xarji

interviuerebis
anazRaureba

safosto xarjebi da beWdva

pasuxebiT kodirebisa da
damuSavebis SesaZleblobebi
(personalizacia)

farTo
(eqstensiuri)

SezRuduli

kiTxvebis dasmis
SesaZlebloba

farTo
(eqstensiuri)

SezRuduli

mosinjvis SesaZleblobebi

SesaZlebelia

Znelia

monacemebis reduqciis
fardobiTi sidide

didi (kodirebis
gamo)

ZiriTadad nusxis
gakeTebiT Semoifargleba

respodentebis tipuri
raodenoba

SezRudulia

farTo (eqstensiuri)

miRebuli pasuxebis sixSire

kargi

cudi

Secdomis wyaroebi

interviueri,
instrumenti,
kodireba, SerCeva

Semoifargleba
instrumentiTa da SerCeviT

mTliani sandooba

sakmaod SezRuduli sando

811

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

aqcenti weris unarze


wyaro: Tuckman 1972

SezRuduli

farTo (eqstensiuri)

openheims (1992: 81 2) miaCnia, rom intervius SemTxvevaSi miRebuli


pasuxebis wili ufro metia, vidre kiTxvarebSi, radgan respodentebi
ufro CarTulebi arian da, maSasadame _ motivirebulic. maT metis Tqmis
SesaZlebloba

aqvT,

vidre

aRniSnulia

xolme

kiTxvaris

Tanmxleb

werilSi da kiTxvarebze ukeT umklavdebian ufro rTul da Ria kiTxvebs.

intervius tipebi
xSirad
konkretul

intervius
adamians

tipebis
ra

raodenoba

moculobis

damokidebulia

literatura

magaliTad, lekomti da preisli (1993)

eqvs

tips

imaze,

aqvs

Tu

wakiTxuli!

asaxeleben, esenia:

standartizebuli, siRrmiseuli, eTnografiuli, elituri da cxovrebis


istoriis interviu da fokus jgufebi. bogdani da bikleni (1992) am
CamonaTvals

amateben

interviuebs.

linkolni

struqturirebul

naxevrad
da

intervius,

struqturirebulsa

guba
xolo

(1985),

Tavis

openheimi

(1992:

da

jgufur

mxriv,

amateben

65)

kvleviT

intervius.
patoni (Patton 1980: 206) intervius oTx tips

gamoyofs: araformaluri

saubari, dagegmili intervius midgomebi, standartizebuli Ria interviu


da daxuruli raodenobrivi interviu. patoni am oTx tips naTlad da
zustad aRwers (ixileT CanarTi 16. 3).
CanarTi 16. 3.
sxvadasxva tipis intervius Zlieri da susti mxareebi

intervius tipi

maxasiaTeblebi

Zlieri mxareebi

susti mxareebi

araformaluri
saubris tipis
interviu

kiTxvebi uSualod
iq da imJamad
arsebuli
konteqstidan
warmoiqmneba da
bunebrivad

zrdis kiTxvebis
moqnilobasa da
relevantobas;
dakvirvebebze
aigeba da
viTardeba; SeuZlia

sxvadasxva adamiani
sxvadasxva
situaciaSi
gansxvavebul
infromacias
iZleva. naklebad

812

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


mimdinare saubarSi
ismis. winaswar ar
aris gansazRvruli
kiTxvis Tema da
formulireba.

moergos
situaciebsa da
individebs.

sistemuri da
yovelmxrivia, Tu
garkveuli kiTxvebi
bunebrivad ar
gaCnda. monacemebis
dalageba da
analizi SeiZleba
sakmaod rTuli
iyos.

dagegmili
intervius
midgomebi

gansaxilveli
Temebi da sakiTxebi
winaswar aris
gansazRvruli
gegmis saxiT.
interviueri
procesis
msvlelobisas
Tavad wyvets, ra
TanmimdevrobiT da
formulirebiT
dausvas kiTxvebi
respnodents.

winaswar
momzadebuli gegma
zrdis monacemebis
yovlismomcvelobas
da maT Segrovebas
TiToeuli
respodenisgan
garkveul
sistemurobas sZens.
monacemebSi
logikuri
Cavardnebi winaswar
ganiWvretadia da
Caketili. intervius
SerCenili aqvs
saubris forma da
situaciuria.

mniSvnelovani da
SesamCnevi Temebi
SeiZleba uneblied
uyuradRebod
darCes. intervius
moqnilobam
kiTxvebis
Tanmimdevrobasa da
formulirebaSi
sabolood
gansxvavebuli
pasuxebi SeiZleba
mogvces, rac
amcirebs maTi
Sedarebis
SesaZleblobas.

standartizebu
li Ria
interviu

kiTxvebis zusti
formulireba da
Tanmimdevroba
winaswaraa
gansazRvruli.
yvela respodents
erTi da igive
ZiriTad
kiTxvebsucvleli
TanmimdevrobiT
usvamen.

respodentebi erTsa
da imave kiTxvebs
pasuxoben, rac
zrdis pasuxebis
Sedarebis
SesaZleblobas.
interviuSi
ganxiluli Temebis
Sesaxeb yoveli
respodentisgan
sruli monacemebi
miiReba. rodesac
ramdenime
interviueri
gamoiyeneba
mcirdeba

naklebad moqnilia
konkretul
individebTan da
garemoebebTan
mimarTebiT.
kiTxvebis
standartizebulma
formulirebam
SeiZleba SezRudos
kiTxvebisa da
pasuxebis
bunebrioba.

813

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


interviueris
efeqtebi da
mikerZoebuloba.
mkvlevrebs
Sefasebisas
gamoyenebuli
instrumentebis
naxvisa da
gadasinjvis
SesaZleblobas
aZlevs.
daxuruli
raodenobrivi
interviu

kiTxvebi da maTi
savaraudo pasuxebi
winaswaraa
gansazRvruli.
pasuxebi
dafiqsirebulia.
respodenti pasuxs
am pasuxebidan
irCevs.

advilia
monacemebis
analizi.
SesaZlebelia
pasuxebis pirdapir
Sedareba da
Sekreba. mokle
droSi bevri mokle
kiTxvis dasmaa
SesaZlebeli.

respodentebma
TavianTi
gamocdileba da
grZnobebi
mkvlevaris mier
SeTavazebul
savaraudo
pasuxebis
kategoriebs unda
moargon. SeiZleba
aRviqvaT, rogorc
upirovno,
Seuferebeli da
meqanikuri.
respodentebis mier
nagulisxmevi
realuri
mniSvnelobebi an
gamocdilebebi
SezRuduli
pasuxebis arCevaniT
SeiZleba
damaxinjdes.

wyaro: Patton 1980: 206

rogor unda gaigos mkvlevarma es sxvadasxva tipi? kveili (1996: 126


7)

sxvadasxva

amtkicebs,

tipis

rom

intervius

interviuebi

ramdenime

kontinuumze

erTmaneTisgan

aTavsebs

gansxvavdebian

da

miznis

TvalsaCinoebiT, struqturirebulobis xarisxiT, ramdenadaa kvleviTi an


hipoTezis Semowmebaze mimarTuli, aRwera surs Tu interpretacia, ufro

814

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

metad kognitur sferozea orientirebuli Tu _ emociebze. rogorc Cans,


ZiriTad

gansxvavebas

intervius

struqturirebulobis

xarisxi

qmnis,

romelic Tavad asaxavs intervius miznebs, magaliTad, mocemul sakiTxTan


dakavSirebiT garkveuli raodenobis respodentebis grZnobebis generireba
an

konkretuli

Temis

mimarT

unikaluri,

alternatiuli

emociebis

dafiqsireba. linkolnisa da gubas (1985: 269) azriT, struqturiebuli


interviu maSinaa sasargeblo, rodesac mkvlevrebma ician,

raze ara aqvT

warmodgena/ra ar ician da iseTi kiTxvebis formulireba SeuZliaT,


romelTa

saSualebiTac

sasurvel

informacias

miiReben.

xolo

arastruqturirebuli interviu maSin gamodgeba, rodesac mkvlevrebma ar


ician,

ra imaleba maTi codnis miRma da amitom amis Tqmas respodentebs

miandoben!
aq mizanTan Sesatyvisobis sakiTxi dgas: rac ufro metad surs
mkvlevars

sxvadasxva

adamianis

an

situaciis

Sesadareblad

saWiro

informaciis miReba, miT metad standartizebuli da raodenobrvia misi


interviu.

rac

udro

metad

surs

unikaluri,

arastandartizebuli,

personificirebuli informaciis miReba imis Sesaxeb, Tu rogor xedaven


individebi samyaros, miT metad ixreba mkvlevari Tvisebrivi, Tavisufali,
arastruqturirebuli

interviusken.

faqtobrivad,

es

asea

ara

marto

intervius, aramed misi werilobiTi analogis _ kiTxvaris SemTxvevaSic.


openheimi

(1992:

86)

miuTiTebs,

rom

standartizacia

stimulis

ekvivalentobas unda exebodes, anu, yvela respodentma intervius kiTxva


erTnairad unda gaigos da ar unda Caanacvlos sityvebi imis gamo, rom
zogierT respodents uWirs mocemulis gageba an konkretuli kiTxvebi
gansxvavebulad da, savaraudod, arasworad gaSifros. (iqve dasZens, rom
rogorc ki kiTxvis formulireba Seicvleba, rogori mcirec

unda iyos,

is, faqtobrivad, sxva kiTxvad iqceva!)


openheims (1992: 65) miaCnia, rom kvleviTi interviuebi gansakuTrebiT
evristikuli unda iyos da miznad faqtebisa da raodenobebis mogrovebas
ki ara, hipoTezebis Camoyalibebas unda isaxavdes. is aRniSnavs, rom

815

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

interviu

xSirad

emociurad

datvirTul

Temebs

exeba

da

amitom,

interviuerisgan intervius situaciasTan gamklavebisa da marTvis unarebs


moiTxovs. respodentebma Tavisuflad da emociurad unda SeZlos saubari
_ sakuTari gamocdilebis pirdapir, xatovnad, siRrmiseulad, auTenturad
da gulwrfelad gadmocema.
morisoni (1993: 34 6) interviuebis dasaxarisxeblad xuT sxvadasxva
ganzomilebas

iyenebs. pirvelis

erT boloSi ricxvebi, statistikebi,

obieqturi faqtebi da raodenobrivi monacemebia, xolo meore boloSi _


saubrebis transkriptebi, komentarebi, subieqturi angariSebi, ZiriTadad
sityvieri, Tvisebrivi monacemebi.
meore ganzomilebis erT boloSia daxuruli da
arCeviTi

pasuxebiT,

sadac

respodentma

ukve

kiTxvebi mravali

mocemuli,

winaswar

gansazRvruli variantebidan is varianti unda airCios, romelic mis


saTqmels yvelaze

zustad gamoxatavs. meore boloSi Tavsdeba ufro Ria

kiTxvebi, romlebic ar saWiroeben pasuxebis nusxidan Sesatyvisis arCevas


_ respodentebs Taviseburad da Tavisi sityvebiT SeuZliaT pasuxebis
gacema, anu kvleva iTvaliswinebs monawileebis xedvasa da pasuxebs.
mesame kontinuumis erT boloSi pasuxebis gazomvis, maTi sxvadasxva
nakrebis erTmaneTTan Sedarebis da pasuxebis korelirebis survili dgas
imis gasarkvevad, Tu ramdenma adamianma Tqva es, an ramdenma maTganma
mianiWa am konkretul debulebas aseTi da aseTi rangi. meore boloSi
konkretuli

situaciis,

pirovnebis

an

programis

unikalurobis/ganumeoreblobis gagebis (ra ganasxvavebs mas sxvebisgan),


anu situaciis an pasuxis xarisxis, Tvisebis
meoTxe

ganzomilebis

erTi

boloSi

Caweris survili dgas.

ricxvebisa

da

SeTavazebuli

savaraudo pasuxebis kategoriebis formalobisa da sizustis survilia,


roca mkvlevarma winaswar icis, ras eZebs. meore bolo _ ufro damyoli,
araformaluria, roca SedarebiT bundovani da ganusazRvrelia, is, rasac
eZeben _ amas mxolod mas Semdeg gavarkvevT,

roca aRmovaCenT! mkvlevari

Sedis situaciaSi da imaze reagirebs, rac xdeba.

816

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

mexuTe kontinuumis erTi bolo miRebul pasuxebSi, mosazrebebSi da a.


S. regularobebis povnis mcdelobaa, rac miznad miRebuli monacemebis
ganzogadebas da mimdinare procesis

aRweras isaxavs. meore bolo

unikalurobis, pasuxis Tvisebriobis, situaciis kompleqsurobis wvdomisa


da aRweris mcdelobaa; kidev imis gagebis

mcdeloba, Tu ratom Tqves

respodentebma is, rac Tqves da es yvelferi respodentebis

sityvebiT

aris gadmocemuli.
warmodgenili xuTi kontinuumis polusebi Semdegnairad SegviZlia
davajgufoT:
raodenobrivi midgomebi

Tvisebrivi midgomebi

ricxvebi

sityvebi

winaswar gansazRvruli,

Ria, Tavisufali, reaqciuli

mocemuli

unikalobis dafiqsireba

gazomva

xangrZlivi, uwyveti

xanmokle, wyvetili

gamorCeuli Tvisebebis

Sedareba

dafiqsireba

korelireba

Rirebulia Tvisebrioba

sixSireebi

individualuroba

formaluroba

araformaluroba

eZebs raRacas

eZebs raRacisTvis

regularobebi

unikaluroba

aRwera

axsna

obieqturi faqtebi

subieqturi faqtebi

aRwera

interpretaciis gakeTeba

garedan SigniT kvleva

Signidan gareT kvleva

struqturirebuli
statistikuri

arastruqturirebuli
eTnografiuli, gamomvleni

marcxena
CaTvliT

winaswar

formaluria
mkvlevari

sveti

da

gacilebiT
aris

formaluria

dagegmili,

wvrilmanebi

mxolod

da

xolo
mas

umciresi

marjvena

Semdeg

iCens

detalebis

naklebad

Tavs,

roca

adgilzea. marcxena svetSi mocemuli interviuebi winaswar

817

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

awon-dawonilia, anu, kvlevis dawyebamde zustad unda iyos cnobili


kiTxvebis yvela savaraudo pasuxi da kategoria. es, Cveulebriv, masalis
gamosacdelad da dasaxvewad pilotur kvlevas moiTxovs. rodesac asea
yvela
radgan

wvrilmani

dagegmili,

monacemebis

monacemebis

gasaanalizebeli

analizi

SedarebiT

kategoriebi

ukve

iolia,

cnobilia

da

analizic swrafad xdeba.


marjvena

svetSi

warmodgenili

interviuebi

ufro

dasasrulisken

igegmeba, anu, ufro swrafad iwyeba kvleva da grovdeba monacemebi,


vinaidan saWiro ar aris kategoriebis winaswar SemuSaveba, isini mxolod
monacemebis Segrovebis dasrulebis Semdeg
procesSi

gaCenili

sakiTxebis

gamovlindeba. Tumca, kvlevis

gamosavlenad

da

saboloo

Sedegebis

misaRebad monacemebis analizi mniSvnelovnad met dros moiTxovs.


kveili

(1996:

30)

gamoyofs

Tvisebrivi

intervius

ZiriTad

maxasiaTeblebs, maT Soris:

monawileebis cxovrebiseuli samyaros ZiriTadi niSnebis gamovlena,


gageba da interpretireba;

bunebrivi

sametyvelo

enis

gamoyeneba

Tvisebrivi

informaciis

mosapoveblad da gasagebad;

monawileebis

cxovrebiseuli

samyaros

dawvrilebiT

aRwera,

niuansebis gamovlena da Seswavla;

axali monacemebisa da fenomenebisadmi mizanmimarTuli Riaoba. uaris


Tqma

zedmet

struqturirebulobaze;

konkretul ideebsa da Temebze fokusireba, anu mimarTulebis arCeva,


Tumca Zalian struqturirebulobisTvis Tavis arideba;

monawileTa saarsebo/yofiTi situaciebisTvis Cveuli bundovanebisa da


winaaRmdegobriobis

miReba,

Tu

es

monawileebi

gulwrfelad

ase

bundovanad da winaaRmdegobrivad aRiqvamen im situacias, romelSic


imyofebian;

818

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

im faqtis miReba, rom intervium Tavad monawileebi SeiZleba Secvalos


da axleburad gaaazrebinos sakuTari gamocdileba;

interviu ganixileba, rogorc pirovnebaTSorisi

urTierToba yvela im

TvisebiT, rac aseT urTierTobas gaaCnia;

intervius

yvela

monawilisTvis

es

dadebiTi

da

axlis

mimcemi

gamocdilebaa.
zemoT ganxiluli sxvadasxva tipis interviudan SegviZlia gamovyoT
oTxi tipis interviu, romelic kvlevis instrumentad gamoiyeneba, esenia:
struqturirebuli,
fokusirebuli

arastruqturirebuli,

interviuebi.

aradireqtiuli

da

struqturirebuli intervius Sinaarsi da

procedurebi winaswar aris dadgenili, rac niSnavs imas, rom kiTxvebis


Tanmimdevroba da formulireba gansazRvrulia da interviuers masSi,
praqtikulad, TiTqmis araviTari cvlilebis Setanis ufleba ara aqvs. Tu
interviuers cvlilebis Setanis raRac

Tavisufleba mainc aqvs, esec

winaswaraa gansazRvruli. maSasadame, aseTi interviu SegviZlia daxurul


situaciad miviCnioT. am mxriv, sruliad sapirispiro viTareba gvaqvs

arastruqturirebuli intervius SemTxvevaSi _ es aris Ria, Tavisufali


da moqnili situacia. rogor kerlingeri (1970) aRniSnavs, miuxedavad
imisa, rom aseTi intervius dros dasmuli kiTxvebi kvlevis mizniTaa
gansazRvruli, maTi Sinaarsi, Tanmimdevroba da formulireba mTlianad
interviueris xelSia. Tumca, es ar niSnavs, rom arastruqturirebuli
interviu

ufro

SemTxveviTi

saqmea

masac,

Taviseburad,

gulmodgine

dagegmva sWirdeba.

aradireqtiuli interviu, rogorc kvlevis teqnika, Terapiuli anu


fsiqiatriuli
minimaluri

interviudan

miTiTebebi

da

momdinarebs.
kontroli

misi

ZiriTadi

interviueris

Tvisebaa

mxridan,

aseve,

respodentis praqtikulad sruli Tavisufleba, imdenad SeuboWavad da


spontanurad gamoxatos sakuTari grZnobebi, ramdenadac surs an SeuZlia.
moseri

da kaltoni (1977: 297) amtkiceben, rom saWiroa respodentebis

waxaliseba, rom ilaparakon sakvlevi Temis (magaliTad, sakuTari Tavis

819

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Sesaxeb) Sesaxeb da Tavad waiyvanon interviu, romelsac mxolod mcire


odenobis winaswar gansazRvruli kiTxvebi an CarCo aqvs. interviuerma
xeli unda Seuwyos da daexmaros repodents saubarSi, aucileblobis
SemTxvevaSi

sizustisken

mouwodos,

moTxovos

axsna,

saubari

interpretaciebisken, perifrazirebisa da Sejamebisken mimarTos


dros, naambobi gadaamowmos, gansakuTrebiT maSin, Tu

da amave

Tema rTuli da

bundovania.
intervius situaciaSi interviueris mxridan ufro meti kontrolis

fokusirebul

Semotanas

interviumde

mivyavarT.

misi

ganmasxvavebeli

niSania konkretuli mocemuli situaciis Sesaxeb, romelSic respodenti


imyofeboda

da

gaanalizebuli,
amgvarad,

interviuers
respodentis

interviuers

interviumde

jer

kidev

subieqtur

SeuZlia

pasuxebze

interviuTi

Camoyalibebuli

interviumde

hqonda

Tu

fokusireba.

miRebuli

monacemebis

hipoTezis

dasadastureblad

an

uarsayofad gamoyeneba. rogorc mertoni da kendeli (Merton and Kendall 1946)


xsnian:
Cveulebrivi

siRrmiseuli

informantebs

TavianTi

fokusirebul

interviuSi,

intervius

gamocdilebis
saWiroebis

dros

mkvlevars

gaziareba

SemTxvevaSi,

SeuZlia

sTxovos.

Tumca,

interviuers

SeuZlia

ufro metad aqtiuri iyos: ufro Riad da gasagebad uTxras respodents, Tu


ra

saxis

pasuxebis

gamzadebuli

mosmena

savaraudo

surs

pasuxebi.

misgan

an

nebismier

Tavad

miawodos

SemTxvevaSi,

amis

winaswar
Sedegad,

rogorc wesi, informantebis mxridan konkretuli pasuxebi miiReba.


(Merton and Kendall 1946)

Semdeg

TavSi

ufro

dawvrilebiT

ganvixilavT

aradireqtiul

da

fokusirebul interviuebs.

kvlevis procedurebis dagegmva intervius gamoyenebiT


kveili (1996: 88) intervius gamoyenebiT kvlevis Svid etaps aRwers,
romelic am tipis kvlevis dasagegmad SeiZleba gamoviyenoT. es etapebia:
Temis gansazRvra, dagegmva, intervius Catareba, transkriptis

momzadeba,

820

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

analizi,

gadamowmeba

da

angariSis

dawera.

qvemoT

swored

am

TanmimdevrobiT warmogidgenT intervius meTods.

Temis gansazRvra
intervius mosamzadebel etapze kvlevis mizani unda ganisazRvros.
amis gakeTeba kvlevis Teoriuli safuZvlis, zogadi miznebis, praqtikuli
Rirebulebisa
SeiZleba. amas

da

intervius

meTodis

arCevis

mizezebis

moxazviT

mohyveba kvlevis zogadi miznebis ufro detaluri da

konkretuli amocanebis saxiT Camoyalibeba. es yvelaze mniSvnelovani


etapia, vinaidan kvlevis kiTxvebze gasacemi pasuxebisTvis saTanado saxis
monacemebis

miReba

mxolod

mas

Semdeg

gaxdeba

SesaZlebeli,

roca

amocanebi yuradRebiT gveqneba Camoyalibebuli.

dagegmva
Semdeg modis Tavad intervius dagegmva. aq Sedis kvlevis amocanebis
kiTxvebad formulireba, romlebic intervius ZiriTad RerZs Seqmnis. es
ise

unda

gakeTdes,

rom

kiTxvebi

adekvaturad

asaxavdes

imas,

ris

aRmoCenasac cdilobs mkvlevari. amas, Cveulebriv, kvlevisTvis saWiro


cvladebis

CamoweriT

iwyeben.

rogorc

intervius

kiTxvebis

formulirebisas

erT-erTi
pirveli

avtori

nabiji

ambobs,

cvladebis

saxeldebaa. Tqveni cvladebi swored isaa, ris gazomvasac cdilobT.


isini getyvian, saidan unda daiwyoT (Tuckman 1972).
realuri intervius kiTxvebis momzadebamde, sasurvelia, garkveuli
dro kiTxvis formatsa da pasuxis formis

mofiqrebas daeTmos. kiTxvis

formatis arCeva, magaliTad, qvemoT CamoTvlil erT an met faqtorzea


damokidebuli:

intervius amocanebi;

gansaxilveli Temis buneba;

ra

ainteresebs

interviuers

faqtebi,

damokidebulebebi;

surs Tu ara mkvlevars konkretuloba an siRrme;

mosazrebebi

Tu

821

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

respondentis ganaTlebis done;

ra saxis informaciis miRebas moelis mkvlevari;

esaWiroeba Tu ara struqturireba respondentis azrebs; respondentis


motivaciis donis Sefaseba;

Tavad interviuers ramdenad kargad esmis respondentis situacia;

respondentTan ra saxis urTierTobis damyarebas SeiZleba moelodes


interviueri.
Tu am sakiTxebze winaswar ifiqrebs, mkvlevari SeZlebs gadawyvitos,

rogori

kiTxvebi

gamoiyenos:

Ria

da/an

daxuruli,

pirdapiri

da/an

arapirdapiri, konkretuli da/an zogadi da a. S.

intervius dagegmva
kvleviTi intervius gegmis Sedgenisas sami saxis debulebebs iyeneben
(ixileT Kerlinger 1970). pirveli, fiqsirebuli alternativebi respodents
ori an meti variantidan arCevis saSualebas aZlevs. yvelaze xSirad
diqotomiuri

debulebebi

gamoiyeneba,

romelic

pasuxebis

mxolo

or

variants sTavazobs, magaliTad, diax-ara da veTanxmebi-ar veTanxmebi.


zogjer gamoiyeneba mesame variantic, rogoricaa ar gadamiwyvetia da
ar vici (ixileT http://www.routledge.com.textbooks.9780415378680 _ Tavi 16,
faili 16. 1. oc).
magaliTi:

rogor

fiqrobT,

gamocdebis

Sedegebis

gamoqveyneba

ewinaaRmdegeba skolis interesebs?


diax
ara
ar vici

kerlingeri (1970) fiqsirebuli alternativebis dadebiT da uaryofiT


mxareebs gamoyofs. maTi dadebiTi mxarea, magaliTad, gazomvisas meti
erTgvarovneba

da,

maSasadame,

meti

sandoobac,

radgan

respodentma

TavianTi pasuxebi SeTavazebul variantebs unda moargon, rac gacilebiT


amartivebs kodirebas.

822

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

uaryofiT

mxareebia,

magaliTad,

zedapiruloba;

im

respodentebis

gaRizianeba, vinc ver moaxerxebs Tavisi pasuxis SeTavazebul variantebze


morgebas; Seuferebeli pasuxebis forsirebis SesaZlebloba imitom, rom
arCeuli varianti, SesaZloa,

pasuxis arcodnas faravdes, an respodentma

SeiZleba iseTi varianti airCios, romelic zustad ar asaxavs realurad


arsebul

faqtebs.

Tumca,

es

daZlevadi

problemaa,

Tu

debulebebi

yuradRebiT daiwereba, Sereuli iqneba Ria kiTxvebTan da intervius


msvlelobisas interviueri damazustebel SekiTxvebs dasvams.
meore _ Ria debulebebi, kerlingeriseuli lakonuri ganmartebiT,
respodentis

pasuxebisTvis

aTvlis

wertils

uzrunvelyofs,

magram

minimalurad zRudavs pasuxebsa da maTi gamoxatvis formas. respodentis


pasuxebs

mxolod

problemiTaa

kiTxvis

ganpirobebuli;

Tema

gansazRvravs,

pasuxebis

romelic

Sinaarsis

an

pasuxis

sakvlevi
gacemis

formis TvalsazrisiT, sxva araviTari SezRudva ar arsebobs.


magaliTi: rogori telegadacemebis yureba girCevniaT?

Ria

kiTxvebs

aRsaniSnavia

maTi

mTeli

rigi

moqniloba;

upiratesobebi
interviuers

aqvT:

iseTi

pirvel

rigSi,

kiTxvebis

dasmis

saSualeba eZleva, rom mas, survilis SemTxvevaSi, meti siRrmeebis wvdoma


da/an yvela gaugebari, bundovani sakiTxis garkveva SeuZlia; interviuers
respodentis
uwyobs

codnis

sazRvrebis

TanamSromlobisa

da

dadgenis

saSualebas

raportis

aZlevs;

damyarebas;

xels

interviuers

respodentis rwmenis realurad Semowmebis SesaZleblobas aZlevs. Ria


situaciebma SeiZleba moulodneli da winaswar gauTvleli pasuxebi
moitanos,

ramac

iseTi

mkvlevars, romlebzec

mimarTebebisa
manamde ar

da

hipoTezebisken

ufiqria. Ria

kiTxvis

ubiZgos

konkretuli

saxeoba Zabrisebri kiTxvaa, razec adre ukve visaubreT. gavixsenoT, rom


es teqnika ufro zogadi kiTxviT an debulebiT iwyeba da Semdeg ufro
konkretul kiTxvamde viwrovdeba. kerlingeri (1970) sirsisa da misi
kolegebis (Sears et al. 1957) kvlevidan iRebs amis magaliTs:

823

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


ra Tqma unda, yvela bavSvi tiris. zogi deda fiqrobs, rom Tu bavSvi
yovel atirebaze xelSi aiyvane _ ueWveld, gaafuWeb. sxvebs miaCniaT, rom
bavSvi didxans ar unda atiro. Tqven ras fiqrobT? rogor unda moiqceT
RamiT?
(Sears et al. 1957)

mesame, skala, rogorc ukve vnaxeT, verbaluri debulebebis nakrebia,


romelsac respodenti garkveuli xarisxis daTanxmebiT an ardaTanxmebiT
pasuxobs.

yoveli

pasuxi

fiqsirebuli

variantebis

mqone

skalaze

aRiniSneba. am teqnikis Ria kiTxvebTan erTad gamoyeneba SedarebiT axali


praqtikaa da niSnavs, rom skalaze miniWebuli qulebi Ria kiTxvebiT
miRebuli pasuxebiT SeiZleba gadamowmdes.
magaliTi: 14 wlis da meti

asakis axalgazrdebisaTvis

skolaSi swavla

nebayoflobiTi unda iyos:


sruliad

veTanxmebi,

veTanxmebi,

ar

gadamiwyvetia,

ar

veTanxmebi, saerTod ar veTanxmebi.

am SemTxvevaSi SesaZlebelia skalis romelime saxeobis gamoyeneba. es


SeiZleba iyos damokidebulebis skala, ranJireba, reitingis skala da a.
S. am Temas kidev davubrundebiT.
interviusTvis kiTxvebis formulirebisas yuradReba miaqcieT Semdegs:
(Arksey and Knight 1999: 93 5):

gamoyenebul leqsikas (SeecadeT martivi iyos);

crurwmenebis Semcveli enis gamoyenebas;

bundovanebasa da uzustobas;

mimarTulebis mimcem kiTxvebs (gadasawyvetia, gamarTlebulia Tu ara


maTi gamoyeneba konkretul situaciaSi);

ramdenime

kiTxvis

Semcvel

kiTxvebs

(erT

jerze

ramdenime

ramis

kiTxvas);

kiTxvebs,

romlebic

raRac

samsaxurSi manqaniT dadixarT?);

daSvebebs

moiazreben

(magaliTad,

824

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

hipoTeturs an spekulaciur kiTxvebs;

sensitiur an pirad kiTxvebs (gadawyviteT, dasvaT Tu ara);

daSvebas, rom respodents aqvs is codna/informacia, rasac sTxovT;

gaxsenebas (ramdenad advilia an Zneli respodentisTvis imis gaxseneba,


rasac sTxovT).

kiTxvis formati
axla

interviusTan

asocirebuli

kiTxvebis

saxeebsa

da

pasuxis

formebze visaubroT:. pirvel rigSi, gansaxilvelia kiTxvis formati: ra


frazebiT unda CamovayaliboT kiTxva an rogor unda davalagoT frazebi
(ixileT Wilson 1996)? tukmeni (1972) oTx aseT formats asaxelebs. kiTxvebi,
magaliTad,

SeiZleba

Camoyalibebuli.

iyos

ase

pirdapiri

magaliTad,

an

arapirdapiri

interviuerma

formiT

SeiZleba

hkiTxos

maswavlebels, moswons Tu ara swavleba. es pirdapiri kiTxva iqneba. amis


sapirispirod, interviuerma SeiZleba arapirdapiri midgoma airCios da
zogadad

ganaTlebis

mimarTulebebis

Sesaxeb

sistemis

da

respodentis

skolebis
mosazrebiT

funqcionirebis
dainteresdes.

kiTxvaze miRebul pasuxebze dayrdnobiT, is SeZlebs daaskvnas,


fiqrobs maswavlebeli Tavis samsaxurze. tukmeni (1972)
vinaidan

kiTxvebis

mizani

naklebad

naTelia,

am
ras

ganmartavs, rom

arapirdapiri

midgomiT

ufro metadaa SesaZlebeli gulwrfeli da Ria pasuxebis miReba.


arsebobs iseTi kiTxvebic, romlebic zogad an konkretul sakiTxebs
Seexeba. rodesac bavSvebs vekiTxebiT,

ras fiqroben maswavleblebis

gamoyenebul swavlebis meTodebze, es zogadi anu araspeficikuri kiTxva


iqneba;

xolo

Tu

maswavlebelze,

maT

rogorc

vkiTxavT,

ras

maswavlebelze,

fiqroben
maSin

isini
es

TavianT

konkretuli

(speficikuri) kiTxva iqneba. aseve, arsebobs kiTxvebis rigi, romelic


Zabris

principiT

inacvlebs.

tukmeni

muSaobisas
(1972)

gamoiyeneba

wers:

da

konkretulma

zogadidan

kerZosken

kiTxvebma,

pirdapiri

kiTxvebis msgavsad, respodenti SeiZleba ufro frTxili an Caketili


gaxados da man naklebad gulwrfeli pasuxebi mogvces. zogad kiTxvebs

825

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

SeiZleba SemovliTi gziT mivyavdeT sasurvel informaciamde, magram es


naklebad sagangaSo iyos respodentisTvis.
kiTxvebis kidev erTi diferenciaciaa kiTxvebi, romlebic faqtobriv
pasuxebs

moiTxoven

da

kiTxvebi,

romelTa

pasuxebic

mosazrebebs

gamoxataven. Tu adamianebs vekiTxebiT, romel politikur partias uWeren


mxars, es faqtobrivi kiTxvaa, xolo Tu vkiTxavT, ras fiqroben isini
arsebuli mTavrobis sagareo politikis

Sesaxeb, maSin mosazrebis

kiTxvasTan gveqneba saqme. Tumca, orive tipis kiTxvam SeiZleba imaze


naklebi informacia mogces, vidre sinamdvileSia: pirveli yovelTvis ar
iZleva faqtobriv pasuxebs da arc meore gulwrfel mosazrebebs. orive
SemTxvevaSi, Tu kiTxvebs frTxilad da yuradRebiT SevadgenT , uzustoba
da mikerZoebuloba SeiZleba minimumamde daviyvanoT.
kiTxvebis daxarisxebis ramdenime gza arsebobs, magaliTad (Spradley
1979; Patton 1980):

aRweriTi kiTxvebi;

kiTxvebi gamocdilebis Sesaxeb;

kiTxvebi qcevis Sesaxeb;

kiTxvebi codnis Sesaxeb;

konstruqtis maformirebeli kiTxvebi;

sakontrasto/kontrastuli kiTxvebi (rodesac respodents ori raRacis


Sedareba moeTxoveba);

kiTxvebi grZnobebis Sesaxeb;

sensoruli kiTxvebi (kiTxvebi SegrZnebebis Sesaxeb);

kiTxvebi konteqstis Sesaxeb;

demografiuli kiTxvebi.
zemoT CamoTvlili saxeebi kiTxvebis Sinaarss Seexeba. kveili (1996: 133

5) gvTavazobs CamonaTvals, romelsac procesis kiTxvebi SeiZleba


vuwodoT. es kiTxvebia, romlebic:

waradgenen Temas an intervius;

826

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

anviTareben Temas an ideas;

metad azusteben informacias an pasuxs;

respodents dakonkretebasa da magaliTebis motanas sTxoven;

pirdapir iTxoven informacias;

arapirdapir iTxoven informacias;

respodentis pasuxebis interpretacias axdenen.


imasac aRvniSnavT, rom respodentebs SeiZleba erTi da igive ram an

kiTxvis

saxiT

mivawodoT

an

debulebis.

am

SemTxvevaSi

pasuxic

Sesabamisi formiT unda movTxovoT, magaliTad:


kiTxva:

rogor

fiqrobT,

saSinao

davalebis

Sesruleba

11-16

wlis

moswavleebisTvis savaldebulo unda iyos?


debuleba: saSinao davalebis Sesruleba savaldebulo unda iyos 11-16
wlis moswavleebisTvis.
veTanxmebi

ar veTanxmebi

ar vici

pasuxis forma
vinaidan

kiTxvis dasmis sxvadasxva forma arsebobs, bunebrivia, rom

maTze pasuxebis gacemis gzebic sxvadasxvagvaria. am qveTavSi pasuxis


sxvadasxva formebs

ganvixilvT. tukmeni (1972), saerTo jamSi, Svid aseT

formas gvTavazobs.
pirvelia arastruqturirebuli pasuxi, romelic respodents sakuTari
mosazrebis Sesabamisi pasuxis gacemis

saSualebas aZlevs, e.i. _ rac

moesurveba.
magaliTi: ratom ar CaabareT universitetSi?

amis sapirispirod, struqturirebuli pasuxi ramenairad SezRudavda


maT.
magaliTi: SegiZliaT damisaxeloT ori mizezi, ris gamoc ar CaabareT
universitetSi?

marTalia
pasuxs,

interviueri

magram

arsebobs

naklebad
garantia

akontrolebs
imisa,

rom

arastruqturirebul
respodentebs

sruli

827

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

pasuxebis mosacemad absoluturi

Tavisufleba eqnebaT, iseT pasuxebs

gagvcemen, rogoric Tavad surT da aravin SezRudavs maT

dasmuli

kiTxvis TaviseburebiT. arastruqturirebuli pasuxis ZiriTadi nakli


misi

raodenobrivad

monacemebis

gamosaxvis

kodireba

da

sakiTxia.

daTvla

aseTi

ufro

pasuxebiT
rTulia,

miRebuli
vidre

struqturirebuli pasuxebiT miRebulis.

Sesavsebi/Casaweri

pasuxebi

respodentisgan

pasuxis

Camoyalibebas

gulisxmobs da ara _ arCevas, Tumca es pasuxi xSirad erTi sityviT an


fraziT Semoifargleba xolme.
magaliTi: amJamad ras saqmianobT?

an
ramdeni xania, rac am misamarTze cxovrobT?

Sesavsebi/Casaweri

da

arastruqturirebuli

pasuxebi

erTmaneTisgan

xarisxiT gansxvavdeba.

cxrilis formis pasuxebi Sesavseb/Casawer pasuxebs hgavs, magram ufro


struqturirebulia _ SeiZleba iTxovdes sityvebs, ricxvebs an frazebs,
magaliTad:

universiteti

amgvarad,

sagani

es

TariRi

xarisxi

kompleqsuri

informaciis

-dan

-mde

Caweris

mosaxerebeli

da

kompaqturi saSualebaa.

skalirebuli

pasuxi

gradaciis

mixedviTaa

struqturirebuli.

respodentebs SeTavazebuli variantebidan mocemul debulebaze pasuxis


Cawera moeTxoveba.

828

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


magaliTi: ra Sansi gaqvT, rom momaval xuT weliwadSi maRali rangis
menejeris pozicias miaRwioT?
Zalian didi sakmaod kargi mcire

tukmeni

(1972)

yuradRebas

im

Zalian mcire

faqtze

amaxvilebs,

rom

arastruqturirebuli pasuxebisgan gansxvavebiT (romlebic monacemebad


maTi gamoyenebisaTvis jer kodirebas saWiroeben), skalirebuli pasuxebi
gamoyenebisa da analizisTvis mza monacemebis saxiT ikribeba.

ranJirebis

pasuxebi

gvaqvs,

rodesac

respodents

sityvebisTvis,

frazebisTvis an debulebebisTvis, konkretuli kriteriumis mixedviT,


rangebis miniWeba moeTxoveba.
magaliTi: mianiWeT rangi qvemoT CamoTvlil TiToeul pirs imis mixedviT,
Tu

ramdenad

karg

mrCevlad

migaCniaT

igi,

roca

klasSi

warmoqmnil problemebTan dakavSirebuli an sxva raime rCeva


gWirdebaT. gamoiyeneT 1-dan 5-mde cifrebi, sadac cifri 1
saukeTeso, sasargeblo mrCevels aRniSnavs.
saswavlo procesis zedamxedveli
sagnis zedamxedveli
maswavlebeli
direqtori
sxva moswavle

ranJirebuli monacemebis gaanalizeba SesaZlebelia yvela respodentis


mier miniWebuli rangebis SekrebiT, riTac mocemuli alternativebis
jamur ranJirebas miviRebT.
pasuxebis

sakontrolo

nusxa/CamonaTvali

respodentis

SeTavazebuli pasuxebis variantebidan erTis arCevas

mier

moiTxovs. aseT

CamonaTvalSi ar aris mocemuli kontinuumze dalagebuli debulebebi,


pasuxebi saxeldebiT kategoriebs warmoadgenen.
magaliTi: kolejSi yofnisas yvelaze metad kmayofili var
socialuri cxovrebiT;
damoukidebeli mecadineobiT;
leqciebze siaruliT;

829

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


kolejSi arsebuli sazogadoebebiT;
seminarze Txzulebis CabarebiT.

aseTi

pasuxi

ufro

nakleb

informacias

gvaZlevs,

vidre

zemoT

ganxiluli sxva saxis pasuxebi.


da bolos, kategoriuli pasuxi, romelic CamonaTvals hgavs, magram
ufro martivia, radgan respodents mxolod or alternativas sTavazobs.
magaliTi:
materialuri mdgomareobis gaumjoebeseba ufro abednierebs adamianebs.
WeSmaritia

mcdaria

an
omi rom dawyebuliyo, mzad iqnebodiT samSoblosTvis sabrZolvelad?
diax

respodentebis

ara

erTnairi

pasuxebis

dajamebiT

saxeldebis

skalis

monacemebs miviRebT.
zogadad,
miRebis

pasuxis formis arCevas sakvlevi informaciis saxe da misi

saSualebebi

paralelurad

ganapirobeben.

monacemebis

analizis

pasuxebis
formebic

formis

unda

SeirCes,

arCevis
raTa

interviueri darwmunebuli iyos, rom monacemebi mis miznebs upasuxeben


da analizic saTanadod momzadebuli eqneba. CanarTSi 16. 4 Sejamebulia
pasuxebis formebisa da monacemebis tipebis urTierTmimarTeba.
CanarTi 16. 4.
pasuxis formis SerCeva

pasuxis forma

monacenis tipi

ZiriTadi
upiratesobebi

ZiriTadi
naklovanebebi

Sevseba/Cawera

saxeldebis

naklebad
mikerZoebuli,
pasuxebis meti
moqniloba

SedarebiT rTulia
qulebis miniWeba

skalirebuli

intervalebis

advilia qulebis
miniWeba

moiTxovs dros,
SeiZleba
mikerZoebuli iyos

830

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

ranJireba

rigis

CamonaTvali an
kategoriuli

saxeldebis
(Sejamebisas
SeiZleba
intervalebi
gaCndes)
wyaro: Tuckman 1972

mas

advilia qulebis
miniWeba; aiZulebs
gansxvavebas

rTulia
Sesasruleblad

advilia qulebis
miniWeba, martivia
pasuxis gacema

nakleb monacems
da mcire
raodenobis
mosazrebebs
iZleva

Semdeg, rac gasazomi an Sesaswavli cvladebi ganisazRvreba,

SesaZlebeli

xdeba

maTi

amsaxveli

kiTxvebis

formulireba.

Tu,

magaliTad, erT-erTi cvladi socialuri ganaTlebis axali proeqtia,


romelic bolo dros gamoscades zogadsaganmanaTleblo skolis 15 wlis
moswavleebze, erT-erTi SesaZlo kiTxva aseTi iqneba: fiqrobT, proeqtma
imoqmeda moswavleebze? an naklebad pirdapir: fiqrobT, rom bavSvebs
Zalian didi an Zalian mcire pasuxismgebloba daakisres? mniSvnelovania,
gaxsovdeT, rom kiTxvarSi kiTxvis dasmisa da pasuxebis ramdenime formis
gamoyeneba SegiZliaT. saboloo Sedegi zemoT CamoTvlil faqtorebze
iqneba damokidebuli _ kvlevis amocanebze da a. S.
rodesac
raodenobis

interviu

savele

gavarjiSebuli

kvlevis

nawilia,

interviueri

romelSic
monawileobs,

garkveuli
cxadia,

aucielebelia saTanado instruqciebis micema rogorc respodentebisTvis,


ise _ interviuerebisTvis.
naxevrad struqturirebuli interviusTvis kiTxvebis formulirebisas,
aseve,

ganxilul

unda

iqnas

miniSneba/mosinjva

da

CaZieba/CaRrmaveba

(Morrison 1993: 66). miniSnebebi/mosinjva interviuers TemebSi an kiTxvebSi


garkvevis

saSualebas

aZlevs,

CaZieba/CaRrmaveba

ki

respodentebs

pasuxebis gavrcobis, dazustebis an Sefasebis SesaZleblobas aZlevs. am


gziT respodentebisgan SegviZlia miviRoT uaRresad
Rrma

da

gulwfeli

damaxasiaTebeli

pasuxebi,

rac

mravalferovani,

warmatebuli

intervius

niSnebia (aseve, ixileT Patton 1980: 238). CaZieba/CaRmaveba

831

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

SeiZleba movaxdinoT, ubralod, ratom kiTxvebiT, kiTxvis gameorebiT,


pasuxis kiTxvis tonis gameorebiT, interesisa da gagebis demonstrirebiT,
dazustebaze miniSnebiT
ubralod _

moTxovniT an,

struqturirebuli

gegma

siCumiT.

amgvarad,
dawerilia

an Semdgomi axsna-ganmartebis

naxevrad
Temebi

Tanmimdevroba

da

da

Ria

kiTxvebi,

formulireba

intervius

magram

TiToeuli

kiTxvebis
respodentis

(sadac

konkretuli
SemTxvevaSi

individualuria) SeiZleba moicavdes:

gansaxilvel Temas;

TiToeuli Temis Sesaxeb dasasmel SesaZlo konkretul kiTxvebs;

TiToeul TemaSi gansaxilvel sakiTxebs, SesaZlo pasuxebiTurT;

TiToeuli

TemisTvis,

sakiTxisa

da

kiTxvisTvis

gankuTvnil

mosinjvasa da CaRrmavebas.
es Tavi arasruli iqneba, Tu kiTxvis tipebze saubrisas arafers
vityviT SerCevaze,
gaviTvaliswinoT,

vinaidan intervius
vin

iqneba

dagegmvisas

respodenti,

viTvis

aucileblad
aris

unda

gankuTvnili

interviueris kiTxvebi. damwyebi mkvlevarebi xSirad kiTxuloben: ramdeni


interviu mWirdeba? da amaSi gulisxmoben adamianTa raodenobasac da
TiToeulTan Casatarebeli interviuebis ricxvsac.

amasTan dakavSirebiT

gTavazobT kveilis (1996: 101) rCevas, romelic Cvensas exmianeba:


imden

adamianTan

unda

Catardes,

ramdenic

saZiebeli

interviu

informaciis

mosapoveblad iqneba saWiro. ar arsebobs martivi wesi an/da mza recepti,


vinaidan

respodentTa

raodenoba

intervius

mizanzea

damokidebuli,

magaliTad, aris Tu ara intervius mizani ganzogadeba, siRrmiseuli,


individualuri monacemebis mopoveba Tu pasuxebis garkveuli diapazonis
miReba.

SerCevis

sakiTxebTan

dakavSirebiT

girCevT,

kidev

erTxel

gadaxedoT wignis meoTxe Tavs. Tumca, aqve vityviT, rom interviueri


darwmunebuli

unda

iyos,

rom

SerCeuli

respodentebi

informacias miawvdian, anu maT aqvT es informacia.

mas

saWiro

832

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

intervius Catareba
Semdegi

etapia

intervius

momzadeba

da

Catareba.

rodesac

Tavad

interiuerebi arian kvlevis iniciatorebi, isini zustad arCeven TavianT


respodentebs. rodesac interviuerebs qiraoben, maT, savaraudod, aZleven
im pirebis sias, romelTac unda daukavSirdnen. tukmeni (1972) mokled
mimoixilavs

procedurebs,

xorcieldeba.

is

wers,

romlebic

rom

Tavad

interviuerma

intervius

respodents

procesSi

unda

gaacnos

intervius buneba an mizani, iyos gulwrfeli, magram ara _ mikerZoebuli,


unda ecados, rom monawiles Tavi usafrTxod agrZnobinos, gauadvilos
laparaki,
rogor,

auxsnas, Tu rogor mimdinarebs interviu (ra xdeba da ra

intervius

pasuxebis

Cawera

struqtura

da

(da

nebarTvis

amis

organizacia)
aReba).

da

rogor

amasTan,

SeiZleba
intervius

msvlelobisas unda daakvirdes yvela am process. intervius dros ar


unda gamovlindes interviueris mikerZoebuloba da Rirebulebebi, man,
aseve, Tavi unda aaridos Sefasebebsa da sayvedurebs. interviuerma unda
warmarTos da mimarTuleba misces respondentebs, Tu isini gaurbian
Temas, magram es zomierebisa da zrdilobis farglebSi unda gaakeTos.
arsebiTi mniSvneloba aqvs, sul gvaxsovdes is faqti, rom interviu
socialuri,

pirovnebaTSorisi

monacemebis

Segroveba.

urTierTobaa

keilis

(1996:

125)

da

ara

miaCnia,

ubralod

rom

interviu

urTierTqmedebis dauwerel scenars mihyveba, wesebs, romlebic mxolod


maSin

iCenen

interviuerma

Tavs,

roca

Zal-Rone

ar

saqme
unda

darRvevasTan
daiSuros

gvaqvs.

frTxili

da

maSasadame,
sensitiuri

inervius

Casatareblad. kveili (1996: 147) iqve dasZens, rom vinaidan

mkvlevari

kvlevis

mcodnecaa da

instrumentia,

kargi

interviueri

sakvlevi

Temis

urTierTobebisa da komunikaciebis eqspertic. mas saTando

atmosferos Seqmna mouwevs, sadac monawile Tavs usafrTxod igrZnobs da


Tavisuflad ilaparakebs. es ramdenime doneze xdeba.
magaliTad,

saWiroa

intervius

kognituri

aspeqtis

mogvareba:

uzrunvelyofa da darwmuneba imaSi, rom interviuerma sakmarisad icis


sakvlevi Tema imisaTvis, rom interviu informirebulobis atmosferoSi

833

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Caataros da ar daafrTxos respondenti, Tu mas sakmarisi codna ar


aqvs.

es

gansakuTrebiT

SemTxvevaSi, _

problemuria

aRniSnaven saimonsi (1982)

bavSvebis
da

interviuirebis

luisi (1992), romlebic

miuTiTeben, rom bavSvebi ityvian nebismier rames, magram ar iqnebian Cumad


(anu ityvian rames da ara _ arafers) da amiT Seamcireben monacemebis
mosalodnel sandoobas. interviueri fxizlad unda iyos da axsovdes,
rom respodentebi yovelTvis ar arian iseTebi, rogorebic Canan. isini
SeiZleba mcdar informacias iZleodnen, ityuebodnen, Tavs aridebdnen
Temebs, mohqondeT da win wevdnen TavianTvis sasurvel Temebs (Walford
2001: 91), qulebs iwerdnen da boroti ganzraxva hqondeT.
aseve mudmivad unda gvaxsovdes eTikis normebi da uzrunvelvyoT,
magaliTad, informirebuli Tanxmoba, respondentebis keTildReoba da
zianis Tavidan arideba (intervium ki ar unda avnos respondents,
sargebeli unda moutanos mas). eTikis sakiTxebs Soris,
unda

aramed,

mxedvelobaSi

miviRoT isic, Tu ra CaiTvleba monacemad, magaliTad, xSirad

xdeba, rom audio Camweris an kameris gamorTvis Semdeg gamoCndeba xolme


namdvili margalitebi, an adamianebs ise undaT xolme raRacis Tqma.
aseTi

informaciis

dazustdes.

statusi

interviuirebis

winaswar,

eTikur

intervius

aspeqtebs

am

dawyebamde
TavSi

unda

mogvianebiT

ganvixilavT.
amas

garda,

interaqciul,

yuradReba

unda

komunikaciur

mieqces

da

intervius

emociur

interpersonalur,

aspeqtebs.

magaliTad,

interviueri da respodenti araverbalurad, saxis gamometyvelebebiTa da


sxeulis poziT urTierToben. iseTi wvrilmani, rogoric jdomisas pozis
Secvlaa, im mniSvnelobis matarebeli SeiZleba iyos, rasac mkvlevari
moisurvebs, iqneba es risxva, mowyeniloba, daTanxmeba, ardaTanxmeba da a.
S.

interviuirebisas

interviueri

aqtiuri

mosmenis

erTguli

unda

darCes.
garda

amisa,

interviueris

pasuxismgebloba

respodentTan

kargi

raportis damyareba da SenarCunebaa. amaSi moiazreba, rom interviueri

834

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

unda iyos zrdilobiani, ar unda afrTxobdes respondents, garkveuli


zomiT megobruli da pirovnebaze orientirebuli, magram ara _ Zalian
asertiuli. aseve, aq Sedis respodentis pativiscema, magaliTad, zog
maTgans SeiZleba undodes an ar undodes, rom saxeliT, gvariT an
wodebiT mimarTon; Cacmuloba _ Zalian Tavisufali stilis Cacmuloba
SeiZleba

ar

respodentisTvis

iwvevdes

ndobas.

gasagebad,

zustad

raportisTvis,
da

dadebiTad

aseve,

saWiroa

intervius

miznis,

savaraudo xangrZlivobis, xasiaTis, mimdinareobisa da Sinaarsis Taobaze


informaciis miwodeba; misTvis kiTxvebis dasmis SesaZleblobis micema;
misi

nebismieri

emociisadmi

sensitiuroba;

gaRizianebis,

kritikis

an

mouTmenlobis nebismieri gamovlinebisgan Tavis Sekaveba da intervius


Semdeg respodentis imaze ukeTes xasiaTze dayeneba (yovel SemTxvevaSi
uaresze ara), vidre intervius dawyebamde iyo. amisaTvis saWiroa, rom
interviuerma

respodentis

adgilze

warmoidginos

sakuTari

Tavi

da

igrZnos, ras niSnavs respodentis skamze jdoma. raporti ar niSnavs


respodentis mowonebas (Dyer 1995: 62); is situaciis sensitiurad da
profesiulad marTvas niSnavs.
interviueris
Sedis,

pasuxismgeblobaSi

magaliTad,

respodenti,
isaubros,

rom

rogor

midis

sakuTar

rogor

saubari,

azrebze,

daiZlios

dinamikis

situaciis

ramdenad

grZnobebsa

intervius

dros

da

ganxilvac

motivirebulia
gamocdilebaze

(sadac,

Cveulebriv,

interviueri gansazRvravs intervius situacias, Temas, qcevas, dawyebas,


msvlelobasa da dasrulebas) ZalTa asimetriis problemebi (Kvale 1996:
126).

rogorc

kveili

aRniSnavs,

interviu,

Cveulebriv,

ar

aris

ori

Tanaswori monawilis urTierTgageba. miuxedavad amisa, mniSvnelovania,


rom

interviu

viTardebodes,

rac

interviuerma

unda

gansazRvros,

magaliTad, imiT, rom zustad Tqvas, risi miReba unda; is kiTxvebi dasvas,
romelic

saWiro

respodentisTvis

monacemebs

saTanado

miscems;

verbaluri

da

intervius

procesSi

araverbaluri

ukukavSiris

835

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

micema. dinamikis sakiTxebSi isic ki Sedis, Tu rodis unda gaCumdes


interviueri (Kvale 1996: 135).
uaitma (Whyte 1982) interviueris direqtiuloba 6-qulian skalaze
ganaTavsa, sadac 1 = mcired direqtiuli da 6 = Zalian direqtiuli:
1. waxalisebis maniSneblebis gamoyeneba;
2. informantis gamonaTqvamebis asaxva;
3. informantis bolo gamonaTqvamis dazusteba;
4. informantis bolos wina gamonaTqvamis dazusteba;
5. informantis mier interviuSi adre gamoTqmuli ideis dazusteba;
6. axali Temis Semotana.
es ar niSnavs, rom interviueri ar unda iyos Zalian direqtiuli an
arasakmarisad
SeiZleba

direqtiuli.

gacilebiT

sinamdvileSi,

metad

sasargeblo

konfrontaciis
informaciis

situaciaSi

mopoveba

iyos

SesaZlebeli, vidre _ arakonfrontaciulSi. amasTan, SeiZleba kvlevis


interesebSi Sediodes, rom interviu ukiduresad gakontrolebuli iyos,
rac SemdgomSi gaaiolebs monacemebis analizs. magaliTad, Tu analizis
etapze

pasuxebis

kategorizireba

da

klasificirebaa

saWiro,

maSin

interviuerisTvis, SesaZloa, sasargeblo iyos, rom intervius procesSi


daazustos

mniSvnelobebi

da

maTi

klasificikaciac

ki

SesTavazos

respodents (ixileT Kvale 1996: 130).


patonis

(1980:

SenarCuneba,

210)

azriT,

Sesabamisad,

mowyeniloba,

mniSvnelovania

interviuerma

amisaTvis,

ar

magaliTad,

respodentis

unda

dauSvas

motivaciis
respodentis

minimaluri

raodenobis

demografiuli da konteqstis Sesaxeb kiTxvebi dasvas. interpersonaluri


da

interaqciuli

elementebis

sakiTxi

kidev

ufro

Sors

midis

da

mosaubreTa sametyvelo enas Seexeba, magaliTad, imas, rom mkvlevaris


akademiuri ena interviueris yofiT, misTvis gasageb da arasaliteraturo
sametyvelo

enas

unda

Seesabamebodes,

raTa

mdidari

aRwerebi

da

auTenturi monacemebi iqnas miRebuli. patoni (1980: 225) xazs usvams


sizustes kiTxvebis dasmisas da misi azriT, amaSi igulisxmeba, rom

836

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

interviuerma

unda

gaarkvios,

ra

terminebs

iyeneben

respodentebi

mocemul Temaze saubrisas, ra terminebiT esaubrebian erTmaneTs da Tavi


aaridos akademiur/samecniero Jargons. aq saqme mxolod imas ki ar exeba,
rom interviueris ena gasagebi unda iyos respodentebisTvis, aramed
imasac, rom is bunebrivad unda ewyrmodes maT konteqsts da misi nawili
gaxdes. ise, rom respodentebi Tavs komfortulad grZnobdnen.
kidev ufro Sors SegviZlia wavideT da vTqvaT, rom interviuze
gavlenas

moaxdens

interviuerisa

da

respodentis

asaki,

sqesi,

rasa,

klasi, Cacmuloba da metyveleba. beili (1994: 183) aRniSnavs, rom bevri


interviueri saSualo klasis, ofisSi dasaqmebuli qalbatonia da maT
respodentebs

SeiZleba

ar

hqondeT

arc

erTi

zemoT

dasaxelebuli

maxasiaTebeli. beili (1994: 189 2) aRniSnavs, rom qali interviuerebi


ufro

gulwrfel pasuxebs iReben, vidre _ mamakacebi; imasac ambobs, rom

TeTrkaniani

interviueris

gansxvavdeba

im

Savkanian

Sedegebisgan,

respodentTan

roca

orive

muSaobis

Sedegebi

interviueric

da

respodentic _ Savkaniania. amasTan, is ambobs, rom umjobesia iseTi


interviuerebis
miekuTvnebian

ayvana,
an

romlebic

Tavi

unda

romelime

Seikavon

konkretul

CacmulobaSi

jgufs

ar

kontrkulturis

elemetebis (magaliTad, beWdebis, liTonis aqsesuarebis) xmarebisagan (gv.


185),

vinaidan

amiT

SeiZleba

interviu

mikerZoebuli

gaxadon.

amis

sanacvlod, interviuerebis Cacmuloba naklebad TvalSi sacemi da ufro


mokrZalebuli

unda

iyos,

da

Seesabamebodes

molodins,

romelic

respodentebs interviueris garegnobis Sesaxeb aqvT, aseve, interviueris


garegnulma ierma eWvic ar unda aRZras misi rolis
SegviZlia

davamatoT,

rom

Zalauflebis

mqone

legitimurobaze. aq
adamianebi

SeiZleba

elodnen, rom maTi interviueri maRali Tanamdebobis mqone adamiani


iqneba, amitom ufro mosalodnelia, rom maTTan interviu ufro maRali
statusis

mqone

interviuerebs

ganxiluli wignis mexuTe TavSi.

andon.

es

sakiTxi

dawvrilebiTaa

837

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

aseve,

gasaazrebelia

intervius

Tanmimdevroba

kiTxvebis

da

formulireba, magaliTad, imis uzrunvelyofa, rom ufro mativi da


naklebad

damafrTxobeli,

arawinaaRmdegobrivi

kiTxvebi

intervius

dasawyisSi daisvas, raTa respodentebma Tavi mSvidad igrZnon (ixileT


Patton 1980: 210 11). es SeiZleba niSnavdes, rom ra kiTxvebi win uZRvodes
ufro Rrma da rTul rogor da ratom kiTxvebs, Tumca, rogorc
patoni (1980: 211) gvaxsenebs, codnis Sesaxeb, anu ra tipis kiTxvebmac
SeiZleba SeaSinos respodenti. interviueris kiTxvebi sworxazovani da
mokle unda iyos, Tumca aseTi ar unda iyos maTze pasuxebi (Kvale 1996:
132).

interviuerma

repodentisTvis

dasasmeli

kiTxvebis

tipic

unda

gaiazros da gansazRvros. amaze zemoT ukve visaubreT.


intervius
ganWvreta

da,

procesSi

ramdenime

savaraudod,

problema

aRkveTac

wamoiWreba,

SesaZelebelia,

rac

romelTa
intervius

komfortulad wayvanis saSualebas iZleva, magaliTad (ixileT Field and


Morse 1989):

garedan xelis SemSleli faqtorebis arideba (magaliTad, telefonis


zarebi, karze dakakuneba da a. S.);

yuradRebis gamfantavi gamRizianeblebis Semcireba;

interviuerebsa da respodentebSi scenis SiSis minimumamde dayvana;

uxerxuli da uadgilo kiTxvebis dasmisagan Tavis Sekaveba;

Temidan Temaze gadaxtoma;

rCevebis micema da mosazrebebis gamoTqma (da ara _ aqtiuri mosmena);

intervius Zalian adre Sejameba an Zalian swrafad dasruleba;

Zalian zedapiruloba;

sensitiur

sakiTxebTan

gamklaveba

(magaliTad,

samarTlebrivi,

pirovnuli, emociuri).
arksi da naiti (Arksey and Knight 1999:53) miiCneven, rom interviueri unda

dainteresebuli Candes;

struqturirebuli intervius SemTxvevaSi mihyvebodes gegmas;

838

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

ar mianiSnebs respondents misi pasuxebis mowonebis Sesaxeb;

mzad iyoskiTxvebis gameorebisTvis, Tu amas respodenti iTxovs;

mzad iyos Semdeg kiTxvaze gaRizianebis gareSe gadasasvlelad, Tu


respodenti ambobs, rom ar surs an ar SeuZlia am kiTxvaze pasuxis
gacema;

darwmundes,

rom

esmis

pasuxi.

aucileblobis

SemTxvevaSi,

gadaamowmos (magaliTad, sworad gavige, rom imis Tqma

gindodaT,

TiTqos . . . );

rodesac respodentis mier mocemuli pasuxi araadekvaturia, magram


interviueri grZnobs, rom mas ufro meti aqvs saTqmeli, madloba
gadauxados respodents da daayolos: ...da SegiZliaT miTxraT...,;

acados respodents pasuxis gacema (mis nacvlad ar daiwyos pasuxis


gacema).
zemoT

aRniSnulis

magaliTad,

garda,

audioCamweri

arsebobs

SeiZleba

ar

intervius
iyos

Caweris

TvalSi

sakiTxi.

sacemi,

magram

SezRudos respodenti. videoCanaweriT ufro zusti monacemebis miRebaa


SesaZlebeli, magram aSkara zedamxedvelobam SeiZleba kidev ufro metad
SezRudos

respodenti.

mertoni

Caweraze

saubroben.

raRaceebis
dafrTxnen,

Tu

intervius

saSualebas

ar

gamoiyenebs

da

misi

respodentebi

Casawerad
da

kolegebi

interviueri

monacemebis

magari

SeiZleba

naklebad

araviTar

meqanikur

sandooba

mexsierebis imedze rCeba. alternatiuli gzaa

(1956)

mxolod

misi

intervius msvlelobis

dros pasuxebis

Cawera, magram es SeiZleba Zalian damafrTxobeli

aRmoCndes

respodentisTvis.

zogi

saqme

isaa,

rom

es

garigebaa

maqsimalurad bevri monacemis mopovebasa da iseTi saSiSi garemos Seqmnas


Soris, romelic intervius SesaZleblobebis gamoyenebas daabrkolebs.
am situaciaSi SeiZleba iTqvas, rom interviu, rogorc socialuri
movlena, unda iTvaliswinebdes uamrav
yoveldRiuri

qcevis

Semadgenel

sxva, savaraudod, arakognitur,

faqtors.

Sesabamisad,

idealuri

839

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

interviu ramdenime xarisxis kriteriums unda akmayofilebdes (Kvale


1996: 145):

respodentis pasuxebis spontanurobis, simdidris, specifikurobisa da


relevanturobis xarisxi;

rac

ufro

moklea

interviueris

kiTxvebi da

rac ufro

grZelia

respodentis pasuxebi, miT ukeTesi;

ramdenad

mihyveba

interviueri

da

azustebs

pasuxebis

Sesabamisi

aspeqtebis mniSvnelobebs;

idealuri interviu metwilad interpretirdeba intervius rocesSi;

interviueri

respodentis

gadamowmebas

intervius

interviu

pasuxebis

interpretaciebis

procesSive cdilobs;

TviT-gadmocemadia

ambavi (ambavi sakuTar

sakuTari

ambavze)

es

aris

sakuTari

Tavis

Sesaxeb

da damatebiT aRwerasa da axsnas

praqtikulad ar saWiroebs.
adamianebma SeiZleba uari Tqvan intervius micemaze (Bailey 1994; 186 7;
Cooper and Schindler 2001: 301), magaliTad, SeiZleba:

ar asaxelebdnen uaris mizezs;

mtrulad iyvnen ganwyobili, radgan intervius sakuTar


SeWrad aRiqvamdnen;

antiavtoritaruli grZnobebiT iyvnen ganmsWvaluli;

miaCndeT, rom gamokiTxvebi drois gaflangvaa;

ucxo enaze laparakobdnen;

momentalurad uaryofiTad ganewyon interviueris mimarT;

moimizezon zedmetad dakavebuloba;

Tavs uxerxulad an umecrad grZnobdnen;

ar moswondeT sakvlevi Tema;

eSinodeT kvlevaSi monawileobis Sedegebis;

samyaroSi

840

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Tavs araadekvaturad grZnobdnen, an grZnobdnen, rom ar ician swori


pasuxi.
am

faqtorebis

acnobierebdes

daZleva

respodentis

interviueris
qmedebis

saqmea,
srul

Tumca,

iqve

kanonierebas

unda
da

am

SemTxvevaSi aRar unda scados intervius Catareba. mniSvnelovania, rom


man interviu dadebiT, sasiamovno da sasargeblo gamocdilebad aqcios
da

monawileebi

kvlevisTvis

maTi

wvlilis

Rirebulebasa

da

Temis

mniSvnelovnebaSi daarwmunos. Tu respodenti da interviueri mkveTrad


gansxvavdebian

erTmaneTisgan

mikuTvnebulobiT,

rasiT,

(magaliTad,
socialuri

sqesiT,

asakiT,

statusiT,

eTnikuri

klasiT),

maSin

sasurvelia, sxva interviuerma scados intervius Catareba.


aqamde vuSvebdiT, rom intervius mxolod erTi interviueri atarebs.
arsebobs

argumenti

interviuze

erTze

meti

interviueris

daswrebis

sasargeblod; ara marto imitom, rom Caiweros an imas daakvirdes, rac


meore, respodentiT dakavebul interviuers SeiZleba gamoeparos (da es
rolebi

intervius

respodents),

aramed

dros

naTlad

imitomac,

rom

unda

ecnobos

erToblivad

da

ganemartos

waiyvanon

interviu.

erToblivi interviu orgvari SeiZleba iyos: jvaredini gadamowmeba da


erTmaneTis Sevseba, rac ufro srulsa da sandos xdis Canawers. is, aseve,
saSualebas

iZleva,

maxasiaTeblebs,

rom

erTi

rogoricaa,

interviueri

magaliTad,

daakvirdes

Zalauflebisa

araverbalur
da

statusis

maniSneblebi da socialuri dinamika; aseve, Tu intervius erTze meti


respodenti eswreba, is

akvirdeba

respodentebs

Soris

urTierTobas,

magaliTad, rogor amxneveben, zemoqmedeben, avseben, eTanxmebian da ar


eTanxmebian

an

ewinaaRmdegebian

erTmaneTs,

maT

Soris

Zalauflebis

gadanawilebas da a. S.
meore mxriv, erTze meti interviueris muSaobas Tavisi sirTuleebic
axlavs. magaliTad, ori interviueris roli SeiZleba gaugebari iyos
respodentebisTvis (interviueris saqmea, rom gaagebinos) an aSinebdes
erTze meti interviueris Tandaswreba. mkvlevarma guldasmiT unda awon-

841

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

dawonos erTze meti interviueris yolis Zlieri da susti mxareebi da


gansazRvros maTi rolebi.
CanarTSi

16.

mocemulia

miTiTebebi,

Tu

rogor

unda

moiqces

interviueri intervius msvlelobisas.


interviuerebi gulisxmierebiT unda ekidebodnen interviuze sakuTar
gavlenas. magaliTad (Cooper and Shindler 2001: 307), maT SeiZleba; ver SeZlon
TanamSromlobis uzrunvelyofa an procedurebis dacva, Seuferebeli
garemo Seqmnan (fizikuri, kognituri, pirovnebaTSorisi), respodentebze
zedmeti

gavlena

an

zewola

moaxdinon

an

seleqciurad

Caiweron

monacemebi. sandoobis sakiTxebi wignis meeqvse TavSia ganxiluli.

CanarTi 16. 5.
intervius Catarebis saxelmZRvanelo principebi

interviu interpersonaluri procesia;

erideT frazas minda vicode. . .; respodenti pativs gdebT da dakiTxvaze


ar aris;

rogor unda mihyveT kiTxvebs/pasuxebs;

rogor

unda

moaxerxoT,

rom

adamianebma

Temidan

ar

gadauxvion

da

interviu gagrZeldes;

rogor gamovxatoT pativiscema;

jgufuri

intervius SemTxvevaSi,

rogor

unda

gaanawiloT

yuradReba,

rogorc interviuerma da yvela respodents misceT sityva _ yvelas


hqodes sakuTari azris gamoTqmis Sansi;

jgufuri intervius dros yvelas sTxovT Tu ara, rom dasmul kiTxvas


upasuxon?

Tu erTze meti interviueria, ra rols asrulebs mdumare interviuri;


icis Tu ara respodentma maTi rolebis Sesaxeb?

vin vis uyurebs;

Tu saaTze daxedva gWirdebaT, amas danarCenebis gasagonad xmamaRali


komentaric miayoleT;

842

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

SeecadeT, rom ar CaixedoT intervius gegmaSi. Tu mainc gWirdebaT amis


gakeTeba, maSin danarCenebis gasagonad xmamaRali komentari gaakeTeT
(magaliTad, neba miboZeT, Sevamowmo, yvela sakiTxi gaviareT Tu ara, rac
mindoda);

erideT saweri kalmis muqaris iaraRad gamoyenebas, respodentze kalmiT


miniSnebas;

gaiazreT Tqveni araverbaluri komunikacia, Tvalebis kontaqti, SfoTvis


niSnebi, pativiscemis gamoxatva;

acadeT adamianebs fiqri _ ar daarRvioT siCume;

ramdenime interviueris SemxvevaSi, rogor unda gadasces sityva erTma


interviuerma meores da meorem _ mesames;

rogor mivceT respodents ukukavSiri da gamovxatoT Tanxmoba;

unda CaiweroT Tu ara pasuxebi _ rogor miiRebs amas respodenti?

sakuTari Tavi respodentis adgilas warmoidgineT, mis tyavSi igrZneniT


Tavi;

ra Sedegi mohyveba Tvalebis kontaqtis dakargvas an mis xangrZlivad


gamoyenebas?

ifiqreT Tqveni sxeulis pozaze _ arc Zalian ukan gadaixaroT da arc


zedmetad gamoxatoT muqara;

ra

interpretacia

unda

misceT

da

rogor

unda

gaumklavdeT

siCumes/dumils;

Tu SesaZlebelia, SeecadeT, rom respondentis miRma ar ixedebodeT;

SeecadeT, rom sityva ar SeawyvetinoT respodents;

erideT respodentis pasuxebis Sefasebas da gankicxvas;

interviuerma unda Seajamos da gamokveTos sakiTxebi da maTze aagos


interviu _ es respodentisadmi pativiscemis gamoxatvaa;

rogor mivaniSnoT adamianebs, rom miiRebT imas, rasac geubnebian da


rogor avaridoT Tavi maT gansjas;

akontroleT dro _ interviu ar unda iyos Zalian xangrZlivi, rom


mosawyeni gaxdes;

intervius

bolos

respodentebs

mieciT

saSualeba da madloba gadauxadeT yvelas;

raime

komentaris

damatebis

843

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

dagegmeT, rogor gadascemT kiTxvebs Semdeg interviuers;

rogor ganvalagoT skamebi da magidebi. gaqvT Tu ara magidebi: isini


bariers Seqmnian Tu dacvis funqcia eqnebaT?

gansazRvreT, vin akontrolebs monacemebs da rodis gadadis monacemebze


kontroli respodentidan interviuerze;

ra unda mouxerxoT ise, araCanaweriTvis mowodebul informacias;

marTeT interviu, saqmis kursSi iyolieT respodenti _ ra xdeba da saiT


midis situacia;

cvaleT Tqveni xmis toni/simaRle da intonacia;

erideT sakuTari mosazrebebis gamoTqmas, iyaviT neitraluri;

vin ufro mets muSaobs _ interviueri Tu respodenti?

vin ufro mets saubrobs _ interviueri Tu respodenti?

Tu situaciaSi erTze meti interviueria, rogor movaxerxoT, rom erTma


meores xeli ar SeuSalos;

ifiqreT miniSnebebsa da Sexsenebebze;

rogor moviqceT adamianebTan, romlebic cotas laparakoben?

gaiTvaliswineT

socialuri

(da

fizikuri)

manZili

interviuersa

da

respodents (respodentebs) Soris;

gaiazreT, rogor unda ganlagdes aveji wriulad, ovalurad, swor xazze


Tu raime sxva?

gaakeTeT Sesavali, romliTac respodentisTvis naTeli

gaxdeba, rogor

warimarTeba interviu da rogor SeuZlia mas pasuxebis gacema (magaliTad,


laparakis dawyeba);

darwmundiT, rom drodadro ajamebT da ayalibebT mimdinare sakiTxebs;

rogor

moviqceT

respodentebTan,

romlebmac

Tqvenze

meti

ician

gansaxilveli Temis Sesaxeb?

ra situacia gaqvT: mamakaci interviuerebi da qali respodentebi Tu


piriqiT (ifiqreT interviuerisa da respodentis asakze, sqesze, rasobriv
kuTvnilebaze da a. S.)?

respodentebs periodulad mieciT ukukavSiri;

ras akeTebs interviu iseTs, rasac kiTxvariT ver movaxerxebdiT?

844

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Tu

statusebi

gansxvavebulia,

nu

ecdebiT

intervius

procesSi

maT

Secvlas;

dagegmeT, ras moimoqmedebT, Tu respodenti Tavisken miitrialebs magidas


da Seecdeba, rom Tavad iyos interviueri;

dagegmeT, ras moimoiqmedebT agresiul an gabrazebul respodentTan;

dagegmeT, ras moimoqmedebT, Tu Zalauflebis mqone respodentebi ar


pasuxoben Tqvens SekiTxvebs. iqneb, unda TqvaT, rom kargad ver gaigeT da
dazusteba sTxovoT, anu, rom es Tqveni bralia;

Zalian

kargad

momzadebuli

iyaviT;

ise,

rom

ar

dagWirdeT

gegmaSi

Caxedva;

kargad unda icodeT Tema;

Tu adamianebi swrafad laparakoben, SeecadeT, SeanelebinoT tempi;

Tqveni,

rogorc

interviueris

pasuxismgeblobaa,

intervius

saTanadod

auxsnas

intervius

warmarTva.

mniSvnelovania,

rom

interviuerma

respodents

mizani, masStabi, xasiaTi da mimdinareoba, rogor gamoiyeneben monacemebs,


eTikuri

sakiTxebi,

intervius

savaraudo

xangrZlivoba,

anu,

srulad

auxsnas TamaSis wesebi ise, rom respodents aRar darCes eWvebi imis
Taobaze, Tu ra moxdeba intervius dros an misi dasrulebis Semdeg.
mniSvnelovania, rom interviuerma respodents saTanadod da srulad
warudginos

Tavi

(piradobis

mowmobis

CvenebiTac

ki).

interviuerma

saTanadod unda Seamzados situacia, magaliTad, Tqvas, rom ar arsebobs


swori da araswori pasuxebi, zogi sakiTxi SeiZleba Rrma iyos, magram es
ar aris gamocda, rom respondentis mxridan dasaSvebia kiTxvebis dasma
da

intervius

Sewyveta,

garkveviT

aiRos

intervius

Caweris

ufleba.

intervius msvlelobisas, aseve, mniSvnelovania, rom respodentma ufro


meti ilaparakos, vidre interviuerma; interviuerma yuradRebiT mousminos
da daanaxos respodents, rom yuradRebiT usmens; interviuerma aCvenos,
rom siamovnebs da mSvidad grZnobs Tavis intervius situaciaSi.

transkriptis gakeTeba

845

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

transkriptis gakeTeba intervius gadamwyveti etapia, radgan am dros


SeiZleba masobrivad daikargos monacemebi, dairRves da Semcirdes maTi
sirTule. yvelgan vambobdiT, rom interviu socialuri urTierTqmedebaa
da

ara

ubralod

monacemebis

Segrovebis

gakeTebis problema isaa, rom is mxolod


socialuri

urTierTqmedebis.

procesi.

transkriptis

monacemebis Caweraa da ara _

faqtobrivad,

es

problema

SeiZleba

monacemebis Segrovebis etapze dawyebuliyo, magaliTad, audioCanaweri


SerCeviT

gakeTda,

informacia,

masSi

uaryofili

gaicxrila

iqna

mniSvnelovani

intervius

vizualuri

konteqstualuri
da

araverbaluri

aspeqtebi (Mishler 1986). sinamdvileSi araverbaluri komunikacia ufro met


informacias

iZleva, vidre _

avtokratuli

direqtoris

demokratiuli

verbaluri. morisoni

SemTxvevas,

gadawyvetilebis

romelic

miRebis

(1993: 63)

aRwers

kolegialobisa

Rirebulebebis

da

ARirsebebze

saubrisas Tavs gamalebiT aqeT-iqiT aqnevda da xelis moZraobiT TiTqos


Tavidan

iSorebda

Canaweris

video

Temas

da

saubris

CanaweriT

Sewyvetaze

Secvla

ufro

mianiSnebda.

mdidar

audio

masalas

da

araverbaluri komunikaciis dafiqsirebis saSualebas iZleva, magram amis


analizs Zalian didi dro miaqvs.
transkriptSi gardauvalia originaluri urTierTqmedebis monacemebis
dakargva. es problema kidev ufro Rrmavdeba, rodesac transkriptis
gakeTebisas erTi tipis wesebis sistema (zepiri da interpetsonaluri)
meore, misgan Zalze gansxvavebul sistemad gardaiqmneba (werilobiTi ena).
rogorc kveili (1996: 166) ambobs, prefiqsi trans mgdomareobis anu
formis cvlilebaze miuTiTebs, Sesabamisad, transkripti informaciis
SerCeviTi
mtkiceba,

transformaciaa.
rom

maSasadame,

transkriptSi

ararealisturi

monacemebi

iqneba

interpretirebuli

imis

ar

aris.

rogor kveili (1996: 167) SeniSnavs, transkripti SeiZleba gaumWvirvale


ekranad iqces mkvlevarsa da originalur cocxal intervius Soris.
aqedan

gamomdinare,

transkripti.

aq

SeuZlebelia,

sakiTxi

ase

dgas:

arsebobdes
ramdenad

da

erTaderTi
rogor

swori

gamoadgeba

846

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

transkripti

kvlevas.

transkriptebi

daclilia

konteqstisgan,

mowyvetilia drosa da sivrces, situaciis dinamikas, cocxal formas da


wyaros socialur, interaqciul, dinamikur da fluidur ganzomilebebs;
erTi sityviT, gayinulia.
ar aris aucielebli, rom transkriptSi sityvebi iseTive myari da
erTmniSvnelovani iyos, rogoric intervius socialur garemoSi iyo.
sqoriCis

(Scheurich 1995: 240)

procedurebic

ki

respodentis,

azriT,

sandoobis

araadekvaturia

droisa

da

aq

adgilis

miRwevis

kiTxvebis,

ucvlelad

tradiciuli
interviueris,

SenarCuneba

ar

aris

stabiluri da

calsaxa monacemebis garanti. miSleris (1991: 260) azriT,

monacemebi

sametyvelo

da

konteqstualuria,

enasa

konteqstiTaa

da

mniSvnelobebs

gansazRvruli;

Sori

isini

mimarTeba

arastabiluria,

cvaldebadi da usasrulo interpretacias eqvemdebareba.


Cven

transkriptebis

winaaRmdegi

ki

ar

varT,

aramed

mxolod

vafrTxilebT mkvlevrebs, romelTac hgoniaT, rom transkriptSi aris


yvelaferi,

rac

intervius

dros

moxda.

mklevars

sxvadasxva

saxis

informaciis audio Canaweris gakeTeba SeiZleba mouxdes, magaliTad:

ra iTqva;

mosaubris (mosaubreebis) xmis toni (magaliTad, uxeSi, sandomiani,


wamaxalisebeli);

xmis

modulacia

debuleba,

xmis

(magaliTad,
daweva

Tu

aweva-daweva,

pauza,

kiTxvis

Semajamebeli

Tu

intonacia
ZiebiTi

Tu

toni,

saubris mimarTulebis wamowyeba da dasruleba);

mosaubris mier gakeTebuli aqcentebi;

pauzebi

(xanmokledan

xangrZlivamde)

da

dumili

(xanmokledan

xangrZlivamde);

Sewyvetinebebi;

mosaubris (mosaubreTa) guneba-ganwyobileba (magaliTad, agznebuli,


gabrazebuli,

damTmobi,

bednieri, ukmayofilo);

mowyenili,

enTuziasturi,

mondomebuli,

847

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

saubris

tempi

(nelidan

swrafamde,

naCqarevidan

auCqareblamde,

meryevidan Tavdajerebulobamde);

ramdeni adamiani laparakobs erTdroulad;

mosaubre uwyvetad laparakobs Tu mokle frazebiT;

vin vis elaparakeba;

gaurkveveli metyveleba;

sxva

movlenebi,

romlebic

intervius

paralelurad

xdeboda

da

axsendeba mkvlevars.
Tu videoCanaweris transkripti gvaqvs, maSin es mkvlevars, audio
CanawerSi

aRniSnuli

yvela

maxasiaTeblis

garda,

damatebiT

araverbaluri komunikaciis ganxilvis saSualebas aZlevs. saqme isaa, rom


xSirad umarTebuloa transkriptSi mxolod naTqvami sityvebis Setana.
mniSvnelovania sxva monacemebic. cxadia, rogorc ki monacemebi Caiwereba,
ukve intrpretaciasTan gvaqvs saqme (ras niSnavs grZeli pauza? mokle?
marTla gaxarebuli iyo respodenti, Tu ubralod Tavs aCvenebda? ram
ganapiroba aseTi da aseTi kiTxva an pasuxi? ratom atirda respodenti
moulodnelad?).

rogorc

kveili

(1996:

183)

aRniSnavs,

interviueri

ubralod ki ar agrovebs respodentebis gamonaTqvamebs, aramed isini,


sinamdvileSi, maTi Tanaavtorebi arian.

analizi
mas

Semdeg,

rac

monacemebi

Segrovdeba,

mkvlevari

Semdeg

etapze

gadadis da es aris

monacemebis analizi, rac xSirad maTi garkveuli

formiT

an

kodirebas

qulebis

miniWebas

gulisxmobs.

Tvisebrivi

monacemebis SemTxvevaSi analizi TiTqmis uciloblad interpretaciulia,


amitom monacemTa analizi namdvilad ar aris arsebulis sruli da
zusti

warmodgena

(rogorc

raodenobriv,

pozitivistur

tradiciaSi),

aramed mkvlevrisa da konteqstisgan daclili monacemebis ufro asaxviTi


(refleqsiuri), reaqciuli urTierTqmedebaa, rac, imTaviTve,

socialuri

urTierTqmedebis ukve interpretirebul versia. monacemTa analizisas

848

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

did

Zalisxmevas

moiTxovs

wonasworobis

SenarCuneba,

erTi

mxriv,

intervius mTlianobis SenarCunebasa da, meore mxriv, gaanalizebis mizniT


monacemebis danawevrebisa da fragmentaciis (maTi Semadgenel elmentebad
daSlis da amiT mTlianis sinergiis dakargvisken) saWiroebas Soris.
intervius

situaciaSi

Semadgeneli

ki

nawilebis

xSirad

jami.

mTliani

monacemTa

ufro

metia,

analizSi

vidre

ramdenime

misi

etapis

gamoyofa SeiZleba, magaliTad:

mniSvnelobebis bunebrivi erTeulebis Seqmna;

mniSvnelobebis am erTeulebis dajgufeba, daxarisxeba da mowesrigeba;

intervius

Sinaarsis

aRsawerad

naambobis

dalageba

(narativis

struqturireba);

intervius monacemebis interpretacia.


arsebobs SedarebiT zogadi etapebi. mailsi da habermani (Miles and

Huberman 1994) trankriptis da intervius monacemebidan azris gamotanis


Tormet taqtikas gvTavazoben:

xdomilobis

(ideebis,

Temebis,

monacemis,

sityvebis)

sixSireebis

daTvla;

tendenciebisa da Temebis (geStaltebis) gamoyofa, romlebic SeiZleba


ganmeorebadi

Temebidan

da

mizezebidan

an

axsnebidan

da

konstruqtebidan momdinareobdnen;

damajereblobis

gaTvaliswineba:

monacemebSi

saRi

azris

daWera,

daskvis gasakeTeblad codnaze damyarebuli intuiciis gamoyeneba;

dajgufeba: calkeuli erTeulebis kategoriebad, tipebad, qcevebad da


klasebad gaerTianeba;

metaforebis gamoyeneba: figuraluri da konotaciuli da ara _ sityvasityviTi da denotaciuli _ enis gamoyeneba, monacemebis gacocxleba
da amiT monacemebis reduqcia, tendencebis gamokveTa da monacemebis
TeoriasTan dakavSireba;

849

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

cvladebis gaxleCva ideebis damuSavebis, diferencirebisa da gaSlis


mizniT, anu, monacemTa integraciisa da sazRvrebis waSlisTvis Tavis
arideba;

konkretulis zogadSi gaerTianeba, mudmivi Sedarebis glaseriseuli


(1978) cnebis msgavsad (ixileT am wignis meeqvse Tavi) _ ZiriTadi
cnebebis gamokveTa;

faqtorebis gamoyofa: didi raodenobiT cvladebis mcire raodenobis


(xSirad) aradakvirvebad hipoTetur cvladebSi gaerTianeba;

cvladebs Soris mimarTebebis gamovlena da dafiqsireba;

Sualeduri cvladebis aRmoCena: sxva cvladebis moZebna, romlebic,

rogorc

Cans,

kavSiris

axsnas;

empiriuli

abrkoleben

cvladebs

mtkicebulebebis

Soris

logikuri

mosalodneli

jaWvis

ageba:

myari

mizez-

Sedegobriobis SemCneva da daskvnebis gakeTeba;

konceptualuri/Teoriuli

Tanmimdevrulobis

fenomenebis asaxsnelad metaforebidan

uzrunvelyofa:

konstruqtebze da bolos

Teoriebze gadanacvleba.
monacemTa

aseTi

analizi

kerZodan

zogadisken

gadanacvlebis

sasargeblo, Tumca, albaT, pozitivisturi elferis midgomaa. mailsisa


da

habermanis

(1994)

SemoTavazebuli

taqtikebis

gamoyenebisas

mniSvnelovania, rom isini interviuSi miRebuli pasuxebis kodirebas,


nawilobriv,

monacemebis

reduqciiT

ebmis,

rodesac,

Cveulebisamebr,

gadatvirTuli Tvisebrivi monacemebis Semcireba xdeba.


kerlingeris (1970) ganmartebiT, kodireba analizis mizniT kiTxvebze
pasuxebisa

da

respodentis

mier

mowodebuli

informaciis

ufro

skecifikur, konkretul kategoriebad gardaqmnaa. rogorc vnaxeT, bevri


kiTxva winaswaraa kodirebuli, anu yoveli pasuxi uSualod da pirdapir,
obieqturad SeiZleba gamoisaxos quliT. winaswar kodirebuli kiTxvebis
magaliTia

reitingis

skalebi

da

pasuxebis

CamonaTvali.

kodireba

850

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

monacemTa nakrebisTvis kategoriis, samarko niSnis miniWebaa, romelic


an winaswar aris gansazRvruli, an miRebuli monacemebis Sesabamisad
SeirCeva.
kodirebis sakiTxs dawvrilebiT wignis 23-e TavSi ganvixilavT.
kontent analizi kiTxvasa da Sefasebas moicavs. breneri da misi
kolegebi (Brenner et al. 1985) Ria kiTxvebiT miRebuli monacemebis kontent
analizis camet etaps aRweren:
1. brifingi: problemisa da misi konteqstis dawvrilebiT gacnoba;
2. SerCeva: samizne SerCevebSi Semavali adamianebis SerCeva (ixileT Tavi
4);
3. asocireba: sxva, ukve Sesrulebul samuSaosTan;
4. hipoTezebis Camoyalibeba;
5. hipoTezebis Semowmeba;
6. Segrovil monacemebSi yvela arsebuli mimniSneblis moZieba;
7. kategorizacia: romlis drosac kategoriebi da maTi dasaxelebebi
kvlevis

mizans

unda

asaxavdnen;

isini

amomwuravi

da

interpretaciebisa

da

urTierTgamomricxavi unda iyos;


8. inkubacia:

monacemebis

gaazreba

da

mniSvnelobebis formireba;
9. sinTezi:

kodirebis

safuZvlebis

mimoxilva

da

gamokveTili

tendenciebisa da Temebis identificireba;


10. gacxrilva:

monacemebis

interpretaciac

ki,

rom

imgvarad

gaazreba,

SesaZlebeli

iyos

amoWra
maTi

da

xelaxali

gasagebad

da

gamarTulad dawera;
11. interpretacia: monacemebisTvis azris micema;
12. dawera: xdomilobis gasagebad aRwera; grZnobebis mimarTulebisa da
intenciurobis dasabuTeba; gacnobiereba imisa, Tu ra ar iTqva da ra
iTqva

(dumilis

SemTxvevebi);

mkiTxvelisTvis

dumilze miTiTeba (Brenner et al. 1985: 140 3);


13. xelaxla gaazreba.

da

respodentisTvis

851

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

brenerisa

da

misi

kolegebis

(1985:

144)

azriT,

es

procesi

mkvlevrebisgan 13 faqtoris gaTvaliswinebas moiTxovs, esenia:


1. kvlevis mokle aRweris srulad gageba;
2. kvlevis proeqtTan SerCevis Sesatyvisobis Sefaseba;
3. mocemul

problemasTan

dakavSireuli

sakuTari

gamocdilebis

gaxseneba, warsulSi miniSnebebis Zieba;


4. Semowmebadi

hipoTezebis,

rogorc

kontent

analizis

safuZvlis,

Camoyalibeba (avtorebi amas cnebebis saxelmZRvanelos uwodeben);


5. hipoTezebis

Semowmeba

intervius

da

analizis

mTeli

procesis

manZilze;
6. monacemebis farglebSi darCena mTeli kvlevis manZilze;
7. cnebebis saxelmZRvaneloSi monacemebis kategoriebad gaerTianeba,
dasaxelebebisa da kodebis Seqmna;
8. daweramde monacemebis gaazreba da gadaxarSva;
9. ZiriTadi

cnebebis

Ziebis

procesSi

cnebebis

saxelmZRvaneloSi

Setanili monacemebis sinTezi;


10. monacemebis amorCeva, seleqciuroba aucilebelia, radgan SeuZlebelia
rac moxda yovelive imis aRwera;
11. monacemebis interpretacia, maTi mniSvnelobebisa da azris gageba;
12. angariSis dawera;
13. masalis

xelaxali

gaazreba

da

dawera:

miaRwia

Tu

ara

kvlevam

dasaxul miznebs?
hiCneri

(Hycner

1985)

intervius

monacemebis

fenomenologiuri

analizisas Sesasrulebel procedurebs aRwers. wignis pirvel TavSi


vnaxeT, rom fenomenologebi uSualo gamocdilebis Seswavlis momxreni
arian, romelsac TavisTavadi Rirebuleba aqvs da qcevas gamocdilebis
fenomeniT ganpirobebulad miiCneven da ara _ raime garegani, obieqturi
an

fizikurad

aRwerili

realobiT.

hiCneri

(1985)

miuTiTebs,

fenomenologebi kvlevis meTodebis konkretul etapebze


ewinaaRmdegebian, vinaidan

rom

fokusirebas

eWvoben, rom amiT Zalian dakonretebuli da

852

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

materialuri

TvisebebiT

aRiWurvebian.

Tumca,

hiCneris

dasaxelebuli

etapebi monacemebis analizis iseT gzas gvTavazobs, romelic am eWvs


amcirebs. rogorc Tavad avtori ambobs, misi saxelmZRvanelo principebi
fsiqologiis magistraturis studentebisTvis fenomenologiuri kvlevis
wlobiT

swavlebis

marTali

gamocdilebasa

yofiliyo

intervius

da

imis

mcdelobaze

monacemebis

fenomenisadmi

aigo,

rom

da

Tan

konkretuli mimarTulebac mieca (Hycner 1985). saboloo jamSi, Semdegi


15 saxelmZRvanelo principi SemogvTavaza:

transkriptis gakeTeba: intervius Canaweris transkriptis gakeTeba, ara


mxolod

pirdapiri

naTqvamebis

CaniSvna,

aramed

araverbaluri

da

paralingvisturi komunikaciisac;

frCxilebSi Casma da fenomenologiuri reduqcia: hiCnerisTvis es


niSnavs mkvlevariseuli, SeZlebisdagvarad bevri mniSvnelobisa da
interpretaciis
(unikaluri)
Sesvlas

gamoricxvas

individis,

(Hycner 1985).

(frCxilebSi

romlisganac
amgvarad,

Casma)

da

interviu

mkvlevari

ganumeorebeli

aviReT,

samyaroSi

interviueris

naTqvamis

gagebas iwyebs da ara imisas, ris Tqmasac misgan moelis.

intervius mosmena erTiani warmodgenis Sesaqmnelad: aq igulisxmeba


mTliani Canaweris ramdenjerme mosmena da transkriptis ramdenjerme
gadakiTxva,

mogvianebiT

Seqmnili

erTeulebisa da Temebis konteqstis

zogadi

mniSvnelobis

mniSvnelobis

konkretuli

gasagebad.

erTeulebis

aRwera:

aq

Sedis

monawilis

nagulisxmebi azris dasadgenad verbaluri da araverbaluri Jestebis


detaluri da skrupulozuri Seswavla. es aris monawilis naTqvamis
kristalizacia

da

ganxilva

da

kvlav...

misi,

rac

SeiZleba

meti,

pirdapiri naTqvamis gamoyenebiT (Hycner 1985). (hiCneris magaliTisTvis


ixileT CanarTi 16. 6. es aris gaocebisa da TrTolvis amsaxveli
transkriptis

meore

gverdi.

wina

gverdze

monawile

saubrobda

SemTxvevaze, romlis mixedviTac Tavad da misma megobarma gogonam

853

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Svebuleba mTaSi gaatares. mocemuli scena gaocebis sawyis emocias


aRwers).

kvlevis

kiTxvis

Sesatyvisi

azris

erTeulebis

aRwera:

zogadi

mniSvnelobis erTeulebis gamokveTis Semdeg, isini kvlevis kiTxvis


Sesatyvisi

azris

erTeulebamde

daiyvaneba.

hiCneris

kvlevis

SemTxvevaSi, sawyisi 18 erTeuli (ixileT CanarTi 16. 6)

kvlevis

kiTxvis Sesatyvisi azris 13 erTeulzea dayvanili (ixileT CanarTi 16.


7).

relevanturi

(Sesatyvisi)

azris

gadasamowmeblad

damoukidebeli

Semfaseblebis gavarjiSeba: Sedegebis gadamowmeba SesaZlebelia im


mkvlevarTa gamoyenebiT, romlebic zemoT aRweril procesebSi ar
monawileobdnen.

aseTi

tipis

kvlevaSi

muSaobis

gamocdilebidan hiCneri

Sedegebs

Soris

iSviaTad,

imazec

magram

mainc

gamocdil

studentebTan

miuTiTebs,

rom miRebul

SeimCneva

mniSvnelovani

gansvla.
CanarTi 16. 6
zogadi mniSvnelobis erTeulebis aRwera
1vumzerdi

maris da

2uecrad

aravisTvis mimzeria da
5mivxvdi,

4Cemi

vigrZeni, rom

3ise

vumzerdi, rogorc arasodes

Tvalebi TiTqos raRacnairad miejaWva mas da me

rom raRac amaRelvebeli xdeboda, amis mizezi ki iyo

misi kiTxva:

ras akeTeb 6da me ubralod vupasuxe: giyureb. 7da, ai, ase visxediT iq da 8is
raRacnairad ijda da miyurebda rogor
uxerxuloba igrZno, magram
11Tumca,

10mainc

15ubralod

vijeqi iq,

16ver

13bevri

12ubralod,

ram ki xdeboda.

vinZreodi,

17ar

2ucbad
3ise

raRac ucnauri

hyofnida unari da

14ver

mivxvdi, ra iyo

mindoda ganZreva,

mindoda, rom ase usasrulod mecqira misTvis.


1umzerda

9man

jiutad imeorebda: ki, magram ra xdeba,

sinamdvileSi ar surda pasuxis mosmena;

saSualebas maZlevda, megrZno es.


es.

mivSterebodi da

maris;

igrZno;

umzerda mas, rogorc arasodes aravisTvis umzeria;

18mxolod

is

854

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


4misi

Tvalebi TiTqos raRacnairad miejaWva mas;

5mixvda,
6man

ubralod upasuxa: giyureb;

7orive
8is

rom raRac amaRelvebeli xdeboda, rodesac man hkiTxa: ras akeTeb;

ase ijda iq;

raRacnairad ijda da uyurebda, rogor miStereboda mas;

9man

raRac ucnauri uxerxuloba

10mainc
11ar

igrZno;

jiutad imeorebda: ki, magram ra xdeba;

etyoboda, rom surda pasuxis mosmena;

12mas

eyo unari da saSualebas misca, rom egrZno es;

13bevri
14ver

ram xdeboda;

mixvda, ra xdeboda.

15ubralod
16mas

agrZelebda iq jdomas;

ar SeeZlo ganZreva;

17ar

undoda ganZreva;

18mxolod

undoda, rom ase usasrulod ecqira misTvis.

wyaro: Hycner 1985

CanarTi 16. 7
Sesatyvisi mniSvnelobis erTeulebi
1umzerda
2ucbad
3ise

igrZno;

umzerda mas, rogorc arasodes aravisTvis umzeria;

4misi

Tvalebi TiTqos raRacnairad miejaWva mas;

5mivxvda,
6man

maris;

rom raRac amaRelvebeli xdeboda, rodesac man hkiTxa: ras akeTeb;

ubralod upasuxa: giyureb;

7orive
12mas

eyo unari da saSualebas misca, rom egrZno es;

13bevri
14ver

ase ijda iq;


ram xdeboda;

mixvda, ra xdeboda.

15ubralod
16mas

agrZelebda iq jdomas;

ar SeeZlo ganZreva;

855

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


18mxolod

undoda, rom ase usasrulod ecqira misTvis.

wyaro: Hycner 1985

zedmeti azrebis amokleba: am etapze mkvlevari amowmebs Sesatyvisi


mniSvnelobebis CamonaTvals da Slis maT, romlebic aSkarad zedmetia
danarCenebTan SedarebiT.

Sesatyvisi

azris

erTeulebis

daadginos,

Sesatyvisi

jgufdebian;

xom

ar

azris

aris

dajgufeba:
erTeulebi

raime

saerTo

mkvlevari
bunebrivad

Tema

an

arsi,

cdilobs,
xom

ar

romelic

aerTianebs Sesatyvisi azris sxvadasxva calkeul erTeuls. CanarTSi


16. 8 aseTi dajgufebis magaliTia mocemuli.
CanarTi 16. 8
Sesatyvisi mniSvnelobis jgufebi
I.

maris cqeris amaRelvebloba:


a) maris imisgan sruliad gansxvavebulad umzerda, vidre odesme
vinmesTvis umzeria .

1, 3

b) misi Tvalebi TiTqos raRacnairad miejaWva mas.4


g) mixvda, rom raRac amaRelvebeli xdeboda, rodesac man hkiTxa: ras
akeTeb.

d) is (ubralod) uyurebda mas.

e) bevri ram xdeboda.13


v) mxolod undoda, rom ase usasrulod ecqira misTvis.

18

II. mixvedra:
a) ucbad igrZno.

(TiTqmis SeeWrao SigniT)

b) mixvda, ramdenad amaRelvebeli iyo es (misi SekiTxvis meSveobiT).


g) bevri ram xdeboda da man ar icoda, ra iyo es
riTmi).
III. imis gagrZeleba, rac xdeboda:
a) orive ubralod (isev) ijda iq.
b) is agrZelebda jdomas.

15

13, 14

(gacnobierebis

856

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


IV. ganZrevis unaris arqona:
a) ar SeeZlo ganZreva

16

(nebelobis sakiTxi).

b) ar undoda ganZreva

17

(ar surda, rom ganZreuliyo).

V. interpersonaluri ganzomileba:
a) maris imisgan sruliad gansxvavebulad umzerda, vidre odesme
vinmesTvis umzeria .

1, 3

b) misma kiTxvam gaacnobierebina, Tu ramdenad amaRelvebeli iyo es.


g) man mxolod Tqva: giyureb.
d) orive ubralod ijda iq.

wyaro: Hycner 1985

azris jgufebidan Temebis gansazRvra: mkvlevari azris yvela jgufs


swavlobs, raTa daadginos, xom ar aris yvela am jgufis arsis
gamomxatveli raime erTi (an meti) centraluri Tema (Temebi).

TiToeuli
miaCnia,

calkeuli

rom

am

dros

intervius

Sejamebis

sasargebloa

dawera:

interviuebis

hiCneris

(1985)

transkriptebTan

dabruneba da intervius SejamebaSi monacemebidan amoRebuli Temebis


CarTva.

SejamebiTa da TemebiT respondentTan dabruneba da meore intervius


Catareba: es aris gadamowmeba, Tu ramdenad sworad da srulad iqna
gagebuli pirveli intervius arsi.

Temebisa da Sejamebis modificireba: meore interviuTi mopovebuli


axali monacemebiT aRWurvili mkvlevari yvela monacems mTlianobaSi
ganixilavs da saWiroebis SemTxvevaSi cvlis an amatebs Temebs.

yvela

interviusTvis

saerTo

anu

zogadi

da

unikaluri

Temebi

gamoyofa: axla mkvlevari interviuTa umetesobisTvis saerTo Temebs


da

individualur

variaciebs

eZebs.

pirveli

nabiji

imis

naxvaa,

arsebobs Tu ara TiTqmis yvela interviusTvis saerTo Tema, xolo


meore _ aris Tu ara mxolod erTi interviusTvis damaxasiaTebeli an
interviuTa umciresobisTvis specifikuri Temebi.

857

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Temebis

konteqstualizeba:

am

dros

sasargebloa

Temebis

im

konteqstSi an garemoSi dabruneba, saidanac warmoiqmna isini;

krebiTi (kompozituri) Sejameba: hiCneri (1985) sasargeblod miiCnevs


yvela

intervius

uSecdomod
krebiT

krebiTi

iqneba

Sejamebis

gadmocemuli

SejamebaSi,

zogadad,

daweras,

sakvlevi

samyaro

sadac

fenomenis
aRwerilia

zustad
arsi.
ise,

da

aseTi
rogorc

monawileebi ganicdian mas. aseTi Sejamebis bolos mkvlevars SeiZleba


mniSvelovan individualur gansxvavebebzec surdes ramdenime sityvis
Tqma (Hycner 1985).
am

procedurasTan

dakavSirebuli

sakiTxebi

dawvrilebiT

hiCneris

(1985) statiis meore nawilSia ganxiluli.

gadamowmeba
wignis
mopovebuli

mexuTe

TavSi

monacemebis

dawvrilebiTaa

sandoobis,

ganxiluli

validobisa

da

interviuTi

ganzogadebadobis

sakiTxebi, amitom maT aq aRar gavimeorebT. girCevT, mexuTe Tavis mxolod


am nawils ki ar gadaxedoT, aramed mTel Tavs. kveili (1996: 237) ambobs,
rom interviuTi Catarebuli kvlevis validacia, am Tavis dasawyisSi
dasaxelebul, Svidive etapze unda moxdes. magaliTad:

kvlevas myari Teoriuli safuZveli unda hqondes da unda arsebobdes


logikuri kavSiri aseT Teoriasa da kvlevis kiTxvebs Soris;

kvlevis dizainis yvela aspeqti sando an sarwmuno da myari unda iyos;

monacemebi zusti, sando da validuri unda iyos (Tanmimdevrulobisa


da sandoobis gadamowmebiT);

zepiri monacemebis werilobiTi saxiT warmodgenisas ucvleli unda


darCes intervius situaciis ZiriTadi maxasiaTeblebi;

monacemTa analizi monacemebis siswores unda aCvenebdes;

858

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

validaciis procedurebi Sesabamisi unda iyos

da droulad unda

iqnas gamoyenebuli;

angariSi miukerZoeblad unda iyos dawerili da es mkiTxvelebma unda


dainaxon.
mTavaria,

rom

saxelmZRvanelo
uzrunvelyofa

ar

arsebobs

principi
eTikuri

validobis

unda

kvlevis

interviuTi

erTi

iyos

konkretuli

miznisTvis

CarCoSi,

sadac

kanoni.

Sesatyvisobis

sxvadasxva

Catarebuli

saxis

(magaliTad,

struqturirebuli_arastruqturirebuli,

Tvisebrivi_raodenobrivi,

ganzogadebadi_unikaluri,

aRweriTi_kvleviTi,

pozitivisturi_eTnografiuli,

winaswar

dagegmili_reaqciuli)

kvlevisTvis sxvadasxvagvari validobis sakiTxi wamoiWreba.

angariSis dawera
angariSis
magaliTad,

formas,

garkveulwilad,

standartizebuli,

intervius

struqturirebuli

buneba

ganapirobebs.

interviu

SeiZleba

raodenobriv monacemebs iZleodes, romelic kompaqturad cxrilebiTa da


grafikebiT

SeiZleba

gadmovceT,

xolo

Tvisebrivi,

sityvieri,

Ria

kiTxvebiT mimdinare interviu sityvier angariSebs mogvcems, romelic


gacilebiT met adgils daikavebs.
kveili (1996: 263 6) angariSis ramdenime nawils

gvTavazobs:

Sesavali, sadac warmodgenilia ZiriTadi Temebi da Sinaarsebi;

meTodologiisa

da

meTodebis

mimoxilva

(dizainiT

dawyebuli

da

interviuirebiT dasrulebuli, transkriptis momzadeba da analizi);

Sedegebi (monacemTa analizi, interpretacia da dasabuTeba);

ganxilva.
Tu angariSi didwilad ricxobrivia, maSin grafikebi da cxrilebi

gamogadgebaT. Tu interviu sityvebiT ufro kargad aris gadmocemuli,


vidre ricxvebiT, maSin mkvlevars konkretuli citatebis teqstSi CarTvia
mouwevs. amasTan dakavSirebiT, kveils (1996: 266) miaCnia, rom pirdapiri

859

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

naTqvamebi

anu

citatebi

CarTuli

unda

iyos

da

ZiriTad

teqsts

ukavSirdebodes, Tumca, masTan balanss inarCunebdes, unda ergebodes


konteqsts da Tan axldes komentarebi da interpretacia. monacemi unda
iyos gansakuTrebiT zusti, sasargeblo da saukeTeso (margalitebi!),
miTiTebuli unda iyos, rogor moxda misi redaqtireba da angariSis
bunebriv werilobiT struqturaSi CarTva.
intervius monacemebis magaliTebi ixileT wignis Tanmxleb veb-gverdze
(http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 16, faili 16. 2. doc da
http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 16, faili 16. 3. doc).

jgufuri interviu
intervius

meTodologiis

farglebSi

erT-erTi

teqnika,

romelic

gansakuTrebiT mzardi popularobiT sargeblobs, jgufuri interviua.


uatsi da ebati (Watts and Ebbutt 1987), magaliTad, jgufuri intervius,
rogorc

ganaTlebis

sferoSi

monacemebis

Segrovebis

saSualebis,

upiratesobebsa da naklovan mxareebs ganixilaven. maT mier dasaxelebul


upiratesobaTa ricxvSi Sedis diskusiis wamowyebis SesaZlebloba da
amiT farTo diapazonis monacemTa mopoveba. isini miuTiTeben, rom aseTi
interviu sasargebloa . . . rodesac adamianTa jgufi garkveuli drois
manZilze an saerTo miznis misaRwevad erTad muSaobs, anda maSin, roca
jgufSi

mniSvnelovania,

wevrebi

icodnen,

(Watts and Ebbutt 1987).

Tu

ras

jgufur

amboben

jgufis

intervius

danarCeni

gacilebiT

meti

informaciis mocema SeuZlia, vidre _ individualurs. bogdani da bikleni


(1992: 100) amateben, rom jgufuri interviuebi SeiZleba gamosadegi iyos im
ideebis mosaZieblad, romelzec SemdgomSi individualuri interviuebi
Catardeba.

maT

praqtikuli

dasaxuli

miznisTvis

da

organizaciuli

maswavleblebs,

upiratesobebic

minimaluri

aqvT.

ZalisxmeviT,

ukve

arsebuli jgufebis gamoyeneba SeuZliaT. jgufuri interviuebi xSirad


ufro swrafad mimdinareobs, vidre _ individualuri da amitom droc
izogeba.

aseve,

maT

sxvadasxva

mosazrebebis

mqone

adamianebis

sxvadasxva koleqtivis warmomadgenelTa Sekreba SeuZliaT.

an

860

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

arksisa

da

interviueris

naitis
yola

(Arksey and Knight 1999: 76)


ori

saxis

process

azriT,

erTze

ukavSirdeba

meti

jvaredin

gadamowmebasa da erTmaneTis naTqvamebis Sevsebas, rac ufro srul da


sando Canawers mogvcems. imis naxva da gamovlenac SesaZlebelia, Tu
rogor

udganan

monawileebi

erTmaneTs

mxarSi,

zemoqmedeben,

avseben,

eTanxmebian da ar eTanxmebian erTmaneTs da ra urTierTobebi aqvT. meore


mxriv, erTi respodenti SeiZleba meoreze (sxvebze) dominanturi iyos
(ganskuTrebiT maSin, Tu erTi respodenti mamakacia da meore _ qali:
Arksey and Knight 1999: 76). garda amisa, arksi da naiti miiCneven, rom
intervius

procesSi

SeiZleba

antagonizmma

iCinos

Tavi,

adamianebi

SeiZleba gaCumdnen sxvebis TandaswrebiT, gansakuTrebiT maSin, Tu es


sxvebi maTi kolegebi arian an Temaa sensitiuri. avtorebi imasac amboben,
rom

gulwrfeli,

piradi

pasuxebis

gacemis

nacvlad,

respodentebs

SeiZleba ufro formaluri, sazogadoebisTvis Ria xaziT komunikacia


SevTavazoT

da

isic

SeiZleba

moxdes,

rom

monawileebi

winaswar

SeTanxmdnen konkretuli informaciis gaucemlobaze. uatsi da ebati (1987)


aRniSnaven,

rom

jgufuri

interviu

naklebad

sasargebloa

pirovnul

Temebze saubrisas an iseT viTarebaSi, sadac mkvlevars jgufis mxolod


erT konkretul wevrTan aqvs Semdgomi damazustebeli kiTxvebi. rogorc
isini amboben, jgufis dinamika ver mogvcems aseT monacemebs (Watts and
Ebbutt

1987).

gamoiwvios,

jgufurma
ramac,

intervium

Tavis

mxriv,

SeiZleba

jgufis

sxva

jgufuri
wevrebis

azrovneba

TandaswrebiT

sakuTari azris gamoxatvisgan Tavi Seakavebinos gansxvavebuli azris


mqone

individebs.

liusi

(Lewis 1992)

jgufuri

intervius

pasuxebis

kodirebis problemasac exeba. am Temis ufro dawvrilebiT ganxilvisa da


masSi CarTuli procedurebis Sesaxeb ixileT

Semdegi naSromebi: Simons

(1982), Hedges (1985), Watts and Ebbutt (1987), Breakwell (1990), Spencer and Flin (1990),
Lewis (1992) da Arksey and Knight (1999).
jgufuri intervius ramdenime sakiTxia mosagvarebeli, magaliTad:

861

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

jgufuri intervius procesSi, rogorc interviuerma,


gadaanawiloT

yuradReba

da

moisminoT

rogor unda

respodentebis

pasuxebi;

amasTan, yvela respodents misceT laparakisa saSualeba;

jgufuri

intervius

situaciaSi

yvelas

sTxovT,

rom

gipasuxon

kiTxvaze?

rogor moeqeceT maT, vinc Zalian Cumia, xmauriania, mxolod TviTon


laparakobs, kamaTobs da ar eTanxmeba sxvebs?

ra moxdeba, Tu adamianebi gagibrazdebian an erTmaneTs gaabrazeben?

rogor moaxerxebT zrdilobiani formiT adamianebis dawynarebas an


gaCumebas;

rogor mouvliT im faqts, rom adamianebi met-naklebad enawylianebi


arian?

rogor moaxerxebT, rom respodentebma rig-rigobiT ilaparakon (Tu


Seefereba situacias)?

dausvamT Tu ara kiTxvebs dasaxelebul pirebs?

rogor unda gipasuxon adamianebma Zaldautaneblad?

ra

unda

mouxerxoT

erTsa

da

imave

kiTxvaze

miRebul

sruliad

gansxvavebul pasuxebs?

ratom SekribeT es konkretuli pirebi?

gindaT, rom respodentebma konkretuli TanmimdevrobiT gipasuxon?

ras

moimoqmedebT,

Tu

jgufur

interviuze

metad

gamocdilebi

yovelTvis pirvelebi gagcemen pasuxs?

rogorc intrviueri, yuradRebiT iyaviT, rom jgufSi SeamCnioT isini,


visac raRacis Tqma surs.
kargad

erTeuli

unda
mTeli

gvaxsovdes,
jgufis

rom

jgufuri

mosazrebaa

da

intervius
ara

dros

analizis

calkeuli

wevrebis.

gvainteresebs koleqtiuri jgufuri pasuxi maSinac ki, Tu mTeli rigi


pasuxebisa gansxvavebulia. amiT miiRweva is, rom jgufis arc erTi wevri

862

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

ar aris usamarTlod marginalizebuli, dadanaSaulebuli an gandevnili


gansxvevbuli azris gamo.
jgufuri interviu maSinac gamosadegia, rodesac bavSvebTan gviwevs
muSaoba; qvemoT

swored am sakiTxze gveqneba saubari.

interviu bavSvebTan
mniSvnelovania, rom bavSvebis samyaro maTive TvaliT davinaxoT da
ara

mozrdilis

TvaliT.

bavSvebi

gansxvvadebian

mozrdilebisgan

kognituri da metyvelebis ganviTarebiT, yuradRebiTa da koncentraciis


TaviseburebebiT, gaxsenebis unariT, cxovrebiseuli gamocdilebiT, imiT,
Tu ras aRiqvamen mniSvnelovnad, statusiTa da uflebebiT (Arksey and
Knight 1999: 116), _ es yvelaferi zemoqmedebs interviuze. arksi da naiti
(1999: 116 18) miuTiTeben, rom mniSvnelovania: bavSvebis ndobis mopoveba,
raTa swrafad igrZnon Tavi usafrTxod da Tavdajerebulad; mwvaved
reagirebisgan Tavis Sekaveba (magaliTad, Tu bavSvs yuradReba gaefanta);
interviusTvis usafrTxo da sasiamovno saqmianobis saxis micema; martivi
da bavSvis enis gamoyeneba; misi asakisTvis Sesaferisi kiTxvebis dasma;
aq da amJamad konteqstis SenarCuneba; Zalian patarebTan (magaliTad, 5
welze patarebTan) ratom, rodis da rogor kiTxvebisgan Tavis
Sekaveba; darwmuneba imaSi, rom bavSvebs (xSirad ufrosi asakis bavSvebs)
esmiT abstraqtuli kiTxvebi; mosafiqrebeli drois micema da intervius
dros

meTodebisa

da

aqtivobebis

(magaliTad,

xatva,

TamaSi,

wera,

laparaki, TamaSebi, naxatebis, gazeTebis, saTamaSoebis an fotosuraTebis


gamoyeneba) kombinireba.
bavSvebTan jgufuri interviu imitom SeiZleba iyos sasargeblo, rom
jgufur urTierTqmdebas uwyobs xels da ar moiTxovs ubralod ufrosis
kiTxvebze pasuxebis gacemas. jgufuri interviu bavSvisTvis SeiZleba
naklebad

SemaSinebeli

iyos,

vidre

individualuri.

ederisa

da

fingersonis (Eder and Fingerson 2003: 34) azriT, bavSvebis interviuirebisas


mniSvnelovnad moqmedebs uflebebisa da statusis dinamika. maT cota ram
Tu aqvT mozrdilebTan saerTo.

863

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

meioli (Mayall 1999) gvTavazobs, rom bavSvebi umciresoba jgufad


ganvixiloT, im TvalsazrisiT, rom maT ar aqvT Zalaufleba da ver
akontroleben sakuTar cxovrebas. Tu

es asea, maSin mniSvnelovania, rom

maTTvis uzrunvelyofili iyos xmis ufleba da intervius garemo, sadac


Tavs komfortulad igrZnoben. jgufuri interviu iseTi garemoa, romelic
SeZlebisdagvarad bunebriv garemosTan miaxloebul viTarebaSi tardeba.
ederi da

fingersoni (2003: 45)

aRniSnaven bavSvebis

jgufSi maRali

statusis mqone bavSvis interviuerad gamoyenebis warmatebul SemTxvevebs.


bavSvebis jgufuri interviuireba maT saSualebas aZlevs, erTmaneTi
gamoiwvion da ise CaerTon interviuSi, rogorc pirispir (ufrosi _
bavSvi intervius SemTxvevaSi) ver SeZlebdnen da ilaparakon bunebrivad,
rogorc

erTmaneTs

elaparakebian

xolme.

magaliTad,

luisma

(1992)

aRmoaCina, rom jgufuri intervius SemTxvevaSi 10 wlis bavSvebi ukeT


igebdnen,

ra problemebi hqondaT swavlaSi da ra uWirdaT yvelaze

metad. es miiRweoda imiT, rom kamaTobdnen

da ganixilavdnen erTmaneTis

ideebs da erTmaneTs gansaxilvelad axal mosazrebebs sTavazobdnen.


garda

amisa,

Tu

interviu

ufro

rutinuli,

yoveldRiuri

aqtivobis

Semadgeneli nawilia, is naklebad xelovnuri xdeba, radgan SeiZleba


TamaSs (magaliTad, Tojinebisa da suraTebis gamoyenebiT) daemsgavsos.
magaliTad,

aCvene

SeiZleba iyos.

da

Tqvi

mTavaria,

TamaSis

an

jgufuri

diskusiis

nawili

interviu rac SeiZleba araformaluri

gaxdes. ra Tqma unda, zogjer ukeTesia formalur CarCoebSi moqceuli


sesia,

raTa

bavSvebs

situaciis

mniSvnelovnebis

gancda

hqondeT

da

dadebiTad ganewyon. erTnairad Rirebulia araformaluri da formaluri


interviu, Tumca pirveli ufro patarebTan aris rekomendebuli, meore

ufrosi asakis bavSvebTan.


miuxedavad imisa, rom jgufuri interviu bevri bavSvisTvis SeiZleba
Zalian

sasurveli

iyos,

individualuri

interviuc

aranakleb

Rirebulia. magaliTad, ederi da fingersoni (2003: 43 4) individualuri


intervius

mniSvnelobas

da

Rirebulebas

mozardebTan

mimarTebaSi

864

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

ganixilaven. gansakuTrebiT maSin, Tu saqme sensitiur Temebs Seexeba,


magaliTad,

urTierTobebs,

ojaxs,

sxeulTan

dakavSirebul

sakiTxebs,

seqsualobas da siyvaruls. isini ganixilaven magaliTebs, romlebSic


gansxvavebuli Sedegebi miiRes erTi da igive Temaze erTsa da imave
individebTan

Catarebul

individualur

da

jgufur

interviuebSi.

individebi ufro Rirebulad pirispir saubars miiCnevdnen.


bavSvebTan interviuSi, erTi tipis pasuxebis Tavidan asacileblad,
jobia

Ria kiTxvebi gamoviyenoT. meore strategiaa proeqciis teqnikis

gamoyeneba, rodesac pirdapiri kiTxvebis dasmis nacvlad, interviuers


SeuZlia

bavSvebs

suraTi

an

suraTebis

nakrebi

aCvenos

da

Semdeg

pasuxebis gacema sTxovos. naCveneb suraTze bavSvma SeiZleba jer masze


gamosaxuli personaJis rasobriv kuTvnilebas miaqcios yuradReba da
Semdeg

mis

sqess,

rac

gvafiqrebinebs,

rom

misTvis

rasa

ufro

mniSvnelovania, vidre _ sqesi. amiT Tavs varidebT pirdapir kiTxvas da


SeiZleba SevamciroT mikerZoebuli pasuxis albaToba, rac imiT iqneboda
gamowveuli,
sasurveli
Tojinebis

rom
pasuxis
an

respodenti

kiTxvaSi

miniSnebebis

marionetebis,

Ziebas.

daiwyebda
proeqciis

fotosuraTebis

an

interviuerisTvis
sxva

konkretuli

teqnikebia
scenebis

gamoyeneba, romelzec respodenti komentarebs gaakeTebs (magaliTad, ra


xdeba?

ra unda gveqna?) da teqnika aba, gamoicani vin (Wragg 2002: 157)

(romelsac adamianebi konkretul aRwerilobas argeben).


Tumca, saimonsi (1992), luisi (1992), beili (1994: 447 _ 9) da briqueli
(2000: 245 6) bavSvebis intrviuirebis sirTuleebze da maTi daZlevis
gzebze saubroben:

advilia bavSvebis yuradRebis gafantva (magaliTad, zog interviuers


saTamaSoebi an suraTebi aqvs da amiT iqcevs bavSvebis yuradRebas);

ecadeT, rom bavSvebma mkvlevari avtoritetul figurad ar aRiqvan


(magaliTad,
mozrdilad);

maswavleblad,

mSobelad

an

maRali

poziciis

mqone

865

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

gaigeT,

ras

gulisxmoben

bavSvebi

da

ras

amboben

(gansakuTrebiT

Zalian patarebis SemTxvevaSi);

mokle

droSi

bevri

informacia

moagroveT,

bavSvebis

yuradRebis

xangrZlivoba SezRudulia;

gaarkvieT realurad ras fiqroben da grZnoben bavSvebi da ara is, Tu,


maTi azriT, risi mosmena unda mkvlevars;

ecadeT, rom intervius situacia bavSvma gamocdad an Semowmebad ar


aRiqvas;

SeinarCuneT intervius relevanturoba;

daZlieT umcrosi asakis bavSvebSi ufrosTan SewinaaRmdegebis da


Tavis gamoCenis survilis arqona;

interviuSi CarTeT uTqmeli da meryevi bavSvebi;

bavSvebis maswavlebeli gareT gauSviT;

miaqcieT yuradReba da upasuxeT bavSvs, romelic ambobs raRacas da


mere maSinve ambobs, rom, neta, ar eTqva es;

bavSvebisgan marTali, gulwrfeli pasuxebi miiReT da ara ubralod


intervius situaciaze gacemuli pasuxebi;

gascdiT instituciur, direqtorisTvis gankuTvnil an mosalodnel


pasuxebs;

SeecadeT, bavSvebi Temis farglebSi darCnen;

erideT, rom bavSvebma ukiduresi an destruqciuli pozicia daikavon


erTmaneTis mosazrebebis mimarT;

gamoiyeneT saTanado sametyvelo ena;

ecadeT, rom interviu tvinis gamburRveliar iyos;

gaiTvaliswineT bavSvebis susti mexsiereba;

erideT,

rom

bavSvebi

Zalian

maxasiaTeblebze an situaciebze;

ar

koncentrirdnen

konkretul

866

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

erideT

situaciebs,

romlebSic

bavSvi

yvelaferze

kis

ityvis

(mdumare Tanxmoba), magaliTad, ki/ara tipis kiTxvebisTvis Tavis


aridebiT da Ria kiTxvebisTvis upiratesobis miniWebiT;

gaiTvaliswineT situaciebi, romlebSic bavSvi nebismier rames ityvis,


oRond gasiamovnoT;

daZlieT zogierTi bavSvisTvis damaxasiaTebeli tendencia, Tqvas ar


vici, mxrebi aiCeCos da isev dadumdes;

daZlieT

problema,

rom

zogierTi

bavSvi

nebismier

rames

ityvis,

oRond ar igrZnos, rom ar aqvs pasuxi;

gaiTvaliswineT saubarSi dominanturi bavSvebis problema;

SeecadeT,

rom

bavSvebma

megobrebis

winaSe

Zalian daucvelad

ar

igrZnon Tavi;

ecadeT, rom bavSvebma uxerxulad ar igrZnon Tavi an ar SeSindnen


(amis mogvareba, savaraudod, bavSvebis megobrebis jgufSi moTavsebiT
SeiZleba).

SeecadeT bavSvebma ar icruon.


cxadia, rom es problemebi marto bavSvebs ar exeba. isini ufrosebis

jgufuri

intervius

marTvas da oTaxis
jgufis

zoma

SemTxvevaSic

marTebulia.

jgufuri

interviu

ise mowyobas moiTxovs, rom yvela yvelas xedavdes.

aseve

mniSvnelovani

sakiTxia.

Zalian

mcire

jgufis

SemTxvevaSi, intervius mTeli tvirTi calkeul individebze gadadis,


Zalian didi jgufi ki nawevrdeba da fokusi ikargeba. luisi (1992)
miuTiTebs, rom eqvsi-Svidi monawile optimaluri zomaa, Tumca, umcrosi
asakis bavSvebis SemTxvevaSi, jgufi ufro mcire SeiZleba iyos. intervius
xangrZlivoba, umetes SemTxvevaSi, ar unda aRematebodes TxuTmet wuTs
da

sasargeblo

minimumamde
yovelgvari

iqneba

dayvana.

aseve,

bundovanebisa

yuradRebis

gamfantavi

mniSvnelovania
da

metaforebisTvis Tavis arideba).

martivi

orazrovnebis

gamRizianeblebis
sametyvelo

gareSe

ena,

(magaliTad,

867

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

fokus jgufebi
dRes ganaTlebis sferos kvlevaSi nel-nela izrdeba fokus jgufebis,
rogorc jgufuri intervius, erT-erTi formis gamoyenebac, Tumca arc
ise intensiurad, rogorc magaliTad, biznesisa da politikur wreebSi.
fokus jgufebi jgufuri intervius formaa, Tumca, ara interviuersa da
jgufs

Soris

gamarTuli

kiTxva-pasuxis

TvalsazrisiT,

aramed

jgufur urTierTqmedebis, romelic mkvlevaris mier SeTavazebul Temas


ganixilavs (Morgan 1988: 9) da individualur mosazrebas ki ar gvaZlevs,
aramed

koleqtiurs.

maSasadame,

monawileebi

erTmaneTTan

urTierTqmedeben da ara _ interviuerTan. maT SeuZliaT mosazrebebis


gamoTqma

da ZiriTadad

swored

jgufis

monacemebi.

TavianTi

urTierTqmedebis

fokus

jgufi

ganrigiT

(ara

mkvlevris)

muSaoba.

Sedegad

grovdeba

(interaqciis)

xelovnuri,

Seqmnili

garemoa,

sadac

konkretuli Temis an sakiTxis gansaxilvelad specialurad arCeuli


seqtoris warmomadgenlebi arian Sekrebilni da jgufuri urTierTqmedeba
monacemebsa

da

siZlierecaa

Sedegebs

iZleva.

es

xelovnuroba

fokus

da sisustec: miuxedavad imisa, rom arabunebrivi

jgufis
garemoa,

Zalze fokusirebulia konkretul sakiTxze da amitom iseT mignebebs


iZleva, rogorsac

pirdapiri interviuTi albaT

ver miviRebdiT. fokus

jgufi ekonomiuria drois TvalsazrisiT _ drois mcire monakveTSi didi


raodenobiT monacemebi grovdeba, magram, saerTo jamSi, es informacia
mainc

ufro

naklebia,

vidre

igive

raodenobis

adamianebTan

individualuri interviuebis Catarebis SemTxvevaSi miRebuli (Morgan 1988:


19).
fokus jgufebi (Krueger 1988; Morgan 1988; Bailey 1994: 192 3; Robson 2002: 284
5) gamodgeba Semdegi miznebisaTvis:

konkretul saintereso sferoze orientirebisTvis;

Semdgomi interviuebisTvis da/an kiTxvarebisTvis Temebis, sakiTxebisa


da gegmebis

SemuSavebisaTvis;

868

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

jgufisgan miRebul mignebebsa da monacemebze agebuli hipoTezebis


CamoyalibebisaTvis;

populaciis

sxvadasxva

qvejgufebis

monacemebis

gaerTianebisa

da

SefasebisTvis;

Tvisebrivi monacemebis mogrovebisTvis;

monacemebis swrafad da iafad SegrovebisTvis;

damokidebulebebis,

Rirebulebebisa

da

mosazrebebis

Sesaxeb

monacemebis SegrovebisTvis;

imisaTvis, rom monawileebs sakuTari sityvebiT saubris SesaZlebloba


mieceT;

jgufebis (da ara _ individebis) wasaxaliseblad

xmamaRla gamoTqvan

sakuTari mosazrebebi;

wera-kiTxvis ucodinari monawileebis wasaxaliseblad;

sakiTxebis

ufro

kargad

SeswavlisTvis

vidre

es

gamokiTxvaSi

moxerxdeboda;

ukve Catarebuli kvlevebidan ukukavSiris misaRebad.


fokusi

jgufebi

SeiZleba

sasargeblo

iyos

intervius,

kiTxvaris,

dakvirvebisa da a. S. ufro tradiciul formebTan triangulaciisaTvis


(gaerTianebisaTvis).

fokus

jgufebis

Catarebisas

gasaTvaliswinebelia

ramdenime sakiTxi:

erT Temaze Casatarebeli fokus jgufebis raodenobis gansazRvra


(erTi jgufi ar aris sakmarisi, vinaidan ase mkvlevari ver gaigebs,
miRebuli Sedegi unikaluria da mxolod am jgufs axasiaTebs Tu ara);

jgufis

wevrebis

raodenobis

gansazRvra

(Zalian

cota

monawilis

SemTxvevaSi jgufis Sida dinamika araTanazomieri iqneba, xolo Zalian


didi jgufis marTva Znelia). morgans (1988: 43) miaCnia,

rom fokus

jgufisTvis optimaluri raodenoba 4-dan 12-mde monawilea.

monawileebs
Sexvedras

saSualeba

unda

mieceT,

rom

survilis

SemTxvevaSi

aRar daeswron. morgans (1988: 44) miaCnia, rom jgufisTvis

869

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

realurad saWiroze daaxloebiT 20 procentiT meti monawile unda


SeirCes.

monawileebi

yuradRebiT unda SeirCes im principiT,

maTgans

moTxovnis

hqondes

mocemul

SemTxvevaSi

Sesabamisi
sferoSi

diskusias

maxasiaTebeli

erTgvarovani

fokusi

rom

hqondes,

an

gamocdileba.

daekargeba

an

yovel
jgufs

winaaRmdeg

arareprezentaciuli

gaxdeba. SerCeva warmatebuli fokus jgufis mTavari gasaRebia.

darwmunebuli unda iyo, rom monawileebs raRac aqvT saTqmeli da


laparakisTvis sakmarisad komfortulad grZnoben Tavs.

Sexvedrebis ise warmarTva, rom dabalansebuli iyos direqtiuloba da


gansaxilveli Temidan gadaxveva, anu Sexvedra Tavisufali unda iyos,
magram ar unda gascdes Temas.
bavSvebTan

zemoT

ganxiluli

jgufuri

interviusgan

gansxvavebiT,

fokus jgufebi ufro warmatebiT muSaobs, Tu jgufis wevrebi ar icnoben


erTmaneTs, vidre maSin, roca jgufi
gamonaklisia
mniSvnelovani

is

SemTxvevebi,

sakiTxia

megobrebisgan Sedgeba; cxadia,

rodesac

(magaliTad,

megobroba

rodesac

jgufis

jgufSi

diskusiis

megobrebisTvis

Cveuli sasaubro Tema ganixileba).


cxadia,

fokus

jgufebsac

aqvs

Tavisi

nakli.

magaliTad,

isini,

ZiriTadad, ar iZlevian ricxobriv, daTvlad an ganzogadebad monacemebs;


SeiZleba rTuli iyos fokus jgufiT mopovebuli monacemebis lakonuri
analizi;

mcirea

monawileTa

raodenoba;

ufro

nakleb

informacias

iZlevian, vidre gamokiTxvebi; jgufuri dinamikis Sedegad zogi monawile


SeZleba

gairiyos,

zogi

ki

dominirebdes

diskusiaSi

(magaliTad,

statusebSi gansxvavebam SeiZleba gavlena iqonios); SeiZleba SezRuduli


iyos

ganxiluli

Temebis

raodenoba;

SesaZlebelia

Sida

jgufuri

uTanxmoebisa da konfliqtebis warmoqmnac ki; uTqmel wevrebs SeiZleba


xmis ufleba waerTvaT; monacemebi, saerTo jamSi, SeiZleba naklebad
sando iyos.

870

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

miuxedavad imisa, rom


rogorc

jgufuri

didi SesaZleblobebi aqvs, fokus jgufebi,

intervius

calkeuli

saxe,

jer

damkvidrebuli saganmanaTleblo wreSi ise, rogorc

kidev

ar

aris

sxva sferoebSi.

fokus jgufebi mkvlevris mxridan ostatur fasilitaciasa da marTvas


saWiroeben.

871

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

aradireqtiuli interviu da fokusirebuli interviu


aradireqtiuli interviu fsiqiatriuli da Terapiuli praqtikidan
modis da iseT situaciaSi tardeba , romelSic Tavad respodentebi arian
Sexvedris

iniciatorebi,

isini

gansazRvaven

urTierTqmedebis

mimarTulebasa da damokidebulebebs. aseTi situacia struqturirebuli


intervius

sruliad

sapirispiroa,

sadac,

rogorc

ukve

vnaxeT,

interviueris dominanturi roli valdebulebebis asimetriulobaSi iCens


Tavs (Kitwood 1977). dadgenilia, rom es gansakuTrebiT mniSvnelovani
teqnikaa, vinaidan respodentis ufro siRrmiseul damokidebulebebamde
da

aRqmebamde

aRwevs

da

Tan

mikerZoebulobisgan. am TavSi

Tavisufalia

interviueris

mokled ganvixilavT Terapiuli intervius

maxasiaTeblebs da Semdeg socialuri da ganaTlebis mecnierebebSi misi,


rogorc kvlevis instrumentis, sargeblianobaze visaubrebT.
dRes miiCneven, rom aradireqtiuli interviu froidis novatoruli
Sromebidan

da

misi

winamorbedi

analitikosebidan

modis.

froidis

bazisuri aRmoCena iyo, rom Tu Terapevti garkveul pirobebs Seqmnis da


pacientebs TavianTi problemebis Sesaxeb konkretuli formiT saubris
saSualebas miscems, qceva SeiZleba sxvadasxvagvarad Seicvlos. Seqmnili
teqnika

pacientebisgan

gamoiyeneboda

ise,

ukiduresad

rom

piradi

gazrdiliyo

informaciis

maTi

gaumjobesebuliyo TviTanalizis unari. ase

misaRebad

TviTcnobiereba

isini ukeT SeZlebdnenen

sakuTari TavisTvis daxmarebas. rogorc maji (Madge 1965) SeniSnavs,


teqnikebma
teqnikebze,

udidesi

gavlena

gansakuTrebiT

ki

moaxdines
maT,

da

interviuirebis

romlebic

ufro

am

Tanamedrove
Rrmad

Cadian

pirovnebis samyaroSi da nakleb raodenobrivia.


dReisaTvis Terapiuli intervius yvelaze gamorCeuli damcveli karl
rojersia.

man

intervius

efeqturoba.

dayrdnobiT,

man

gansxvavebul

gamoyo

viTarebebSi

sakuTari

klinikuri

Terapiuli

gadaamowma
kvlevebis

procesisTvis

Terapiuli
analizze

damaxasiaTebeli

etapebi, romelTaganac pirvelia klientis gadawyvetileba, daxmarebisTvis

872

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

sxvas mimarTos. klients xvdeba konsultanti, romelic megobruli da


Ria, magram ara _ didaqtikuria. Semdegi etapi iwyeba maSin, roca klienti
sakuTari mtruli, kritikuli da destruqciuli grZnobebis gamoxatvas
iwyebs.

konsultanti amas iRebs, aRiarebs da azustebs. SemdgomSi es

antagonisturi impulsebi, gamonaklisebis gareSe, ixarjeba da adgils


uTmobs

pozitiuri

grZnobebis

pirvel

gamoxatulebas.

konsultanti

analogiurad iRebs maT manam, sanam uecari da spontanuri insaiti da


TviTwvdoma ar daeufleba (Rogers 1942) klients. insaitTan erTad modis
qcevis

SesaZlo

impulsi.

mimarTulebebis

praqtikuli

xedva

terminebiT

rom

da

gadawyvetilebebis

vTqvT,

klienti

miRebis

konsultantze

damokidebulebisgan iTavisuflebs Tavs.


rojersi (1945) asaxelebs interviueris ramdenime Tvisebas, romelsac
is arsebiTad miiCnevs: interviueri Tavis saqmianobas mimReblobasa da
nebadarTulobaze agebs; is aRiarebs, rom Tavad klientia pasuxismgebeli
im situaciaze, romelSic is imyofeba; interviueri saSualebas aZlevs
klientebs, rom maT Taviseburad da Tavisi sityvebiT axsnan problema;
interviueri arafers akeTebs iseTs, rac klientis dacvis meqanizmebs
aamuSavebda.
aseTia

Terapiul

garemoSi

aradireqtiuli

intervius

maxasiaTeblebi. magram, ra sargebeli aqvs mas, rogorc

ZiriTadi
ubralod

kvlevis teqnikas socialur da ganaTlebis sferoSi? Terapiuli interviu


xasiaTdeba

mTeli

rigi

niSnebiT,

romlebic

SeiZleba

sruliad

araadekvaturi iyos sxva garemoSi: magaliTad, rogorc vnaxeT, intervius


iniciatori

respodentia,

romelsac

garkveuli

simptomisgan

Tavis

daRweva surs; interviueri, ZiriTadad, daxmarebis wyaroa da ara _


informaciis Semqmneli; konkretuli interviu Terpiuli gamocdilebis
nawilia; intervius mizani pirovnebis qcevisa da Sinagani cxovrebis
Secvlaa

da

misi

warmatebuloba

amiT

ganisazRvreba;

Temebis TvalsazrisiT, araviTari SezRudva ar arsebobs.

gansaxilveli

873

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

mkvlevars

gansxvavebuli

prioritetebi

aqvs

da

rac

Terapiul

konteqstSi upiratesobad iTvleba, imave teqnikis kvlevis miznebisTvis


gamoyenebisas SeiZleba dabrkolebad iqces maSinac ki, Tu mkvlevari
dadebiTadaa ganwyobili aradireqtiuli intervius mimarT. rogorc maji
(1965) wers, izrdeba maTi ricxvi, visac
surs, rom aradireqtiul teqnikaSi maRali xarisxic SeinarCunos da
ekonomiuri da

sakmaod

zusti meTodi Seqmnas.

es imitom, rom

hqondes

garkveuli Sedegi da ara ubralod gankurnebuli sulebis razmi.


(Madge 1965)

amis

erT-erTi mcdeloba SegviZlia moviZioT mertonisa da kendelis

(1946) programaSi, sadac maT fokusirebuli interviu Seqmnes. am teqnikaSi,


aradireqtiulobis

principis

dacvis

fonze,

interviuri

metad

akontrolebs dasmuli kiTxvebis saxeebs da diskusiis Semofargvlas


respodentis gamocdilebis garkveuli aspeqtebiT cdilobs.
fokusirebuli

interviu

ramdenime

aspeqtiT

gansxvavdeba

kvleviTi

intervius sxva tipebisgan, romelTa Sorisac mertoni da kendeli (1946)


Semdegs asaxeleben:

cnobilia,

rom

respodentebi

garkveul

situaciaSi

imyofebodnen,

magaliTad, maT SeiZleba uyures konkretul telegadacemas, naxes


filmi, waikiTxes wigni an statia, an socialuri situaciis monawileni
gaxdnen.

kontent

analizis

gamoyenebiT

winaswar

analizdeba

situaciis

is

elementebi, romlebsac mkvlevari mniSvnelovnad miiCnevs. amgvarad, mas


aqvs am gamorCeuli elementebis mniSvnelobisa da efeqtebis Sesaxeb
hipoTezebi.

am analizis safuZvelze mkvlevari intervius gzamkvlevs gegmavs. masSi


mocemulia

kvlevis

gansazRvraven
relevanturobas.

ZiriTadi

mosapovebeli

sferoebi

da

monacemebis

hipoTezebi,

romlebic

ragvarobasa

da

874

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Tavad

interviu

im

adamianebis

subieqtur

gamocdilebebzea

fokusirebuli, vinc mkvlevrisTvis saintereso situaciaSi imyofeboda.


maTi

pasuxebi

saSualebasac

mkvlevars

aZlevs

da

am

dadgenisac. aseve, xels uwyobs

hipoTezebis

validobis

Semowmebis

situaciaze

mosalodneli

reaqciebis

axali hipoTezebis Camoyalibebas.

aqedan naTeli xdeba, rom fokusirebuli intervius ganmasxvavebeli


niSani

mkvlevris

subieqtebi

ukve

mier

im

situaciis

imyofebodnen.

winaswari

mertoni

da

analizia,

kendeli

am

romelSic
proceduris

upiratesobebs damajereblad ayalibeben:


situaciis winaswari codna aSkarad amcirebs mkvlevris winaSe mdgar
amocanas, vinaidan intervius msvlelobisas ar dgas situaciis obieqturi
bunebis

dadgenis

saWiroeba.

winaswari

kontent

analiziT

aRWurvil

mkvlevars swrafad SeuZlia SemTxvevis Sesaxeb obieqturi faqtebisa da


situaciis subieqturi gansazRvrebebis erTmaneTisgan garCeva. amgvarad, is
momzadebulia seleqciuri pasuxebisTvis. rodesac obieqturi situaciis
codniT aRWurvil interviuers SeuZlia simboluri an funqciuri dumilis,
damaxinjebebis,

Tavis

aridebebis

an

blokirebis

amocnoba,

is

ufro

momzadebulia aris yovelive amis mniSvnelobebis gamosakvlevad.


(Merton and Kendel 1946)

imis mosapoveblad, rasac mertoni da kendeli (1946) mniSvnelovan


monacemebs
Sefasebis

uwodeben,
unarebi

kriteriumebi,

interviuerebma
unda

romliTac

mimdinare

ganiviTaron.
produqtuli

da

intervius

amisaTvis

maT

araproduqtuli

uwyveti
daadgines
intervius

erTmaneTisgan gansxvaveba SeiZleba. am kriteriumebis mokle CamonaTvali


qvemoT aris warmodgenili:

aradireqtiuloba: interviueri minimalurad unda marTavdes situacias;

konkretuloba: situaciis respodentebiseuli gansazRvrebebi sruli


da konkretuli unda iyos;

diapazoni da dafarvis are: intervium maqsimaluri unda gaxados


respondentis mxridan mogonebebis stimulireba da gacemuli pasuxebi.

875

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

siRrme

da

pirovnuli

konteqsti:

intervium

unda

gamoavlinos

respodentebis pasuxebis afeqturi da RirebulebiTi mniSvnelobebi,


raTa
hqonda

gansazRvros,
maTTvis,

konteqsti,

mocemul

Tu

gamocdilebas

periferiuli.

idiosinkrezuli

man

asociaciebi,

arsebiTi

mniSvneloba

relevanturi
rwmenebi

da

pirovnuli

ideebi

unda

gamoavlinos.

satalefono interviu
ukve didi xania, rac satelefono interviu monacemebis Segrovebis
mniSvnelovan
praqtikaa;

meTodad

Tumca,

satelefono

aRiares

rogorc

interviu

ar

da

arksi

es

gamokiTxvebSi

da

aRiqmeba

naiti

(1999:

interviud,

gavrcelebuli
79)

vinaidan

ganmartaven,
orive

mxare

moklebulia komunikaciis ramdenime arxs da pozitiuri urTierTobis


(magaliTad, araverbaluris) damyarebis SesaZleblobas. qvemoT swored am
sakiTxs ganvixilavT. dikeri da jilberti (Dicker and Gillbert 1988), niasi
(Nias 1991), openheimi (1992), borgi da gali (1996), Sahnesi da misi kolegebi
(Shaughnessy et al. 2003) da Sai (Shuy 2003) satelefono intervius ramdenime
mimzidvel mxareze miuTiTeben:

zogjer is ufro iafi da swrafia, vidre pirispir interviu;

mkvlevrebs

ufro

respodentebis

farTod

arCevis

respodentebTan Sexvedris

gafantuli

saSualebas,

populaciidan

vidre

aZlevs

mogzaurobiTa

da

SemTxvevaSi SeirCeoda;

ar sWirdeba mgzavrobis xarji;

gansakuTrebiT gamosadegia mokle gamokiTxvebSi;

ukeTaa daculi respodentebis anonimuroba, vidre pirispir intervius


SemTxvevaSi;

gamosadegia struqturirebul kiTxvarze pasuxebis swrafad misaRebad;

ufro

martivia

interviuebi

monitoringi

centralizebulad

da

xarisxis

tardeba.

interviueri saTanadod Caatarebs intervius;

kontroli,
metia

vinaidan

garantia,

rom

876

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Semcirebulia interviueris efeqti;

intervius procedura ufro metad erTgvarovania, xolo kiTxvebi _


ufro standartizebuli;

interviueri ufro metad akontrolebs intervius;

miRebuli Sedegebi raodenobrivia;

ufro

swrafad

respodentebi,

tardeba,

vidre

Cveulebisamebr,

pirispir

sul

bevri,

interviu

imitom,

rom

15-wuTiani

satelefono

SesaZlebelia

ramdenjerme

saubrisTvis arian mzad;

darekvis

xarjebi

imdenad

mcirea,

rom

darekva da amiT sandoobisa da kontaqtis gaumjobeseba;

bevr jgufTan, gansakuTrebiT dakavebul, saqmian adamianebTan maTTvis


mosaxerxebel dros SeiZleba dakavSireba, vidre es maTTan misvlis
saWiroebis SemTxvevaSi iqneboda SesaZlebeli;

ufro usafrTxoa maTi Catareba, radgan, magaliTad, ar moiTxovs saSiS


adgilebSi, safrTxis Semcvel dasaxlebebSi siaruls;

maTi

gamoyeneba

vinaidan

sensitiuri

uxerxuli,

monacemebis

Seuracxmyofeli

Sesagroveblad

an

rTuli

SeiZleba,

Temebis

Sesaxeb

pirispir dasmuli kiTxvebi safrTxis Semcvelad SeiZleba aRiqmebodes,


rac gamoricxulia am SemTxvevaSi;

ar aris damokidebuli respodentis wera-kiTxvis unarze (rogorc,


magaliTad, kiTxvarebi);

telefoniT dasmul kiTxvebze pasuxebis misaRebad naklebi zewola


xorcieldeba

respodentze

da,

Cveulebriv,

interviueri

asrulebs

saubars da ara _ respodenti;

miRebuli pasuxebis wili ufro metia, vidre, magaliTad, kiTxvarebSi.


cxadia, es sakiTxi arc ise martivia, rogorc amtkiceben, vinaidan

arsebobs mTeli rigi problemebisa, romlebic satelefono intervius


ukavSirdeba, magaliTad (aseve, ixileT Tavi 6);

Zalian advilia, rom respodentma ubralod dakidos yurmili;

877

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

monawileobis motivacia SeiZleba ufro naklebi iyos, vidre pirispir


interviuSi;

SeiZleba hqondes

SerCevis problema, vinaidan an yvelas ar aqvs

telefoni (da es xSirad dabali Semosavlis Sinameurneobebia, albaT,


swored is xalxi, vinc mkvlevris samiznes warmoadgens), an ubralod
ar

esmis

(magaliTad,

xanSiSesuli

adamianebi,

isini,

visTvisac

interviuerebis ena ucxo enaa da visac smenis sirTuleebi aqvs);

naklebi pasuxebi miiReba dasvenebis dReebSi, SabaT-kviras;

satelefono intervius standartizebulma formatma SeiZleba xeli


SeuSalos

an siRrmiseuli pasuxebis mocemas;

zog adamians ar uyvars telefoni, rac zogjer fobiad yalibdeba da


SeuZlebels xdis misgan pasuxebis miRebas an kvlevaSi monawileobas.
respodentebma SeiZleba ar gaamJRavnon informacia, radgan ar iyvnen
(miuxedavad dapirebebisa) konfidencialobaSi darwmunebuli;

respodentebs
drois

SeiZleba

daxarjva,

ar

amitom

surdeT

telefonze

satelefono

interviebi

saubrisTvis
ufro

didi

xanmoklea

xolme, vidre intervius sxva formebi;

yuradRebis koncentracia

interviueri unda iyos fxizlad, fokusirebuli, Zalian yuradRebiT

pirispir interviusgan gansxvavebulia ;

unda mousminos da upasuxos respondents. es Zalian damRlelia;

kiTxvebi daxuruli, fiqsirebuli da martivia;

SezRudulia kiTxvis kompleqsuroba (ar aris rekomendebuli rTuli


qvewyobili winadadebebis gamoyeneba);

savaraudo pasuxebis kategoriebi Zalian martivi unda iyos. winaaRmdeg


SemTxvevaSi, respoentebs daaviwydebaT, ra Tqves;

bevri respodentis

(openheimis

mixedviT (1992: 97), 25

telefonis nomeri ar iqneba satelefono cnobarSi;

procentamde)

878

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

respodentebma SeiZleba ar gaamJRavnon mniSvnelovani informacia an


moityuon, radgan araverbaluri qceva, romelic xSirad Tan axlavs
amas, interviueris mxedvelobis miRma rCeba;

xSirad, araverbaluri maniSneblebis gareSe ufro Znelia sruliad


ucxo adamianTan telefoniT urTierToba, vidre _ pirispir;

respodentebi bunebrivad eWvianebi arian (magaliTad, eWvis TvaliT


uyureben, Tu viRac rekavs da maTTvis raRac produqtis miyidvas
cdilobs);

zogi

respodenti

dasmisa

da

grZnobs,

interviueris

rom
mier

satelefono
ganoTqmuli

interviu

kiTxvebis

mosazrebis

uaryofis

nakleb saSualebas aZlevs mas;

respodents

SeiZleba

raimem

yuradReba

gaufantos

(magaliTad,

CarTulma televizorma, bavSvis tirilma, ZaRlis yefam, sxvebis iq


yofnam);

intervius dros rTulia pasuxebis CaniSnvna an Cawera.


miuxedavad zemoT Tqmulisa, saiksi da hoinvili (Sykes and Hoinville 1985)

da, aseve, borgi da gali (1996) miiCneven, rom satelefono interviu


TiTqmis imave proporciiT wvdeba bevr samizne populacias, rogoriTac
standartuli interviu, anu, pasuxebis daaxloebiT imdenive wils iRebs
da

standartuli

intervius

monacemebTan

Sedarebad

(Tanazomier)

informacias iZleva. es xSirad mxolod misi xarjis nawilis fasad xdeba.


pasuxebis miRebis maCvenebelis sakiTxi Semdeg avtorebTanaa ganxiluli:
Weisberg et al. (1996: 122) da

Shuy (2003: 181), romlebic

amboben,

rom

satelefono interviuebs es maCvenebeli ufro dabali aqvT.


harvis (1988), openheimisa (1992) da mileris (1995) azriT: pirveli _
zedmiwevniT unda daigegmos satelefono intervius dro da xangrZlioba
(Cveulebriv, is ufro mokle da swrafia, vidre pirispir interviu);
intervius drois SesaTanxmeblad SeiZleba saWiro iyos respodentTan
winaswar darekva. meore _ interviuers momzadebuli unda hqondes zusti
miniSnebebi da CaZiebebi, Cveulebrivze meti raodenobis daxuruli da

879

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

naklebad

kompleqsuri

kiTxvebi

im

SemTxvevisTvis,

Tu

respondenti

dadumdeba. mesame _ Tu misi SesaZleblobebi gacnobierebulia, maSin


interviusTvis

momzadeba

respondentsac.

meoTxe

sWirdeba
_

SerCeva

orives

interviuersac

da

gasaazrebeli

da

detaluradaa

mosafiqrebeli, magaliTad, SemTxveviTi ricxvebi iqneba gamoyenebuli Tu


raime formis stratificirebuli SerCeva. Tumca, zogadad, standartul
interviusTan

dakavSirebuli

bevri

sakiTxi

zustad

iseve

exeba

satelefono intervius (aseve, ixileT Tavi 4).


qvemoT aRweril situaciebSi satelefono interviuze bevrad ufro
moxerxebuli SeiZleba pirispir interviu iyos (Weisberg et al. 1996: 122; Shuy
2003: 179 82):

interviuers rTuli sakiTxebis an sensitiuri kiTxvebis damateba surs;

bunebriv konteqstSi ufro meti sizuste SeiZleba miviRoT;

ufro Rrma da TviT-generirebuli pasuxebia saWiro (anu sadac kiTxva


ar awesebs pasuxis CarCoebs);

sakiTxebs

dakonkreteba da miyola, Rrma refleqsia da, Sesabamisad,

meti dro sWirdeba;

rodesac interviuerisa da respodentis ufleba-mosilebebis metad


gaTanabreba surT;

rodesac asakovani, smena-daqveiTebuli adamianebisa

da ucxoelebis

(visTvisac intervius warmoebis ena ar aris mSobliuri) interviuireba


igegmeba.
satelefono

interviuebis

SemTxvevaSi

xSiria

gamoyenebac, rasac Tavisi upiratesobebic aqvs


amiT

mkvlevari

Tavisufldeba

gamonTavisuflebuli

drois

damatebiTi

TvalsazrisiT,

gare

momsaxurebis

da naklic. erTi mxriv,

datvirTvisgan
aramed

ara

imiTac,

marto
rom

15

wuTiani satelefono interviu SeiZleba ufro damRleli iyos, vidre


imave xangrZliobis pirispir interviu, sadac ufro meti socialuri da
araverbaluri

urTierTqmedebaa

SesaZlebeli.

meore

mxriv,

gare

880

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

momsaxurebiT ganxorcielebul satelefono kvlevaSi uzrunvelyofilia


intervius

procesis,

kiTxvebis

Sinaarsisa

da

pasuxebis

Setanis

standartizacia; aseve, Semowmebulia, rom interviuebi namdvilad Catarda


da pasuxebi ar aris gayalbebuli.
satelefono

intervius

Catarebisas

mniSvnelovania

Semdegi

sakiTxebisTvis yuradRebis miqceva da ganxilva:

eqnebaT Tu ara adamianebs is informacia, romeliT gWirdeba? vis unda


elaparakoT telefonze? Tu

zarze mopasuxe TqvenTvis gamosadegi

respodenti ar aris, maSin vinme sxvas unda daelaparakoT.

saWiroa intervius gegmis pilotireba, interviuerTa momzadeba da


gavarjiSeba, rTuli/sensitiuri/gamaRizianebeli/piradi, sayoymano da
advilad

sapasuxebeli

kiTxvebis

gamovlena;

aseve,

im

kiTxvebis

gansazRvra, romelTac axsna-ganmartebebi dasWirdeba.

ramdenime kiTxvisTvis erTi da igive, martivi savaraudo pasuxebis


kategoriebi SearCieT. ase respodenti iolad daimaxsovrebs maT da
iolad gipasuxebT.

Tu raime saxis piradi informacia gWirdebaT, safrTxis SegrZnebis


Sesamcireblad, Sesabamisi kiTxvebi intervius bolosTvis SemoinaxeT.

SeecadeT, respodents ar dausvaT 35 kiTxvaze meti da araumetes 15


wuTis ganmavlobaSi. sasurvelia, 10 wuTSi CaetioT.

intervius

dawyebamde

respodentTan

gaarkvieT,

aqvs

Tu

ara

dro

pasuxebis gasacemad da TqvenTvis saintereso informacia (anu, arian


Tu

ara

Sesatyvisi

respodentebi).

Tu

isini

ar

arian

saTanado

respodentebi, maSin hkiTxeT, aris Tu ara vinme iqve, vinc akmayofilebs


interviueris moTxovnebs da SeuZlia pasuxebis gacema, an SeecadeT
xelmeored

darekvaze

SeuTanxmdeT

im

droisTvis,

roca

saTanado

adamiani xelmisawvomi iqneba. yvelaze Sesatyvis pirovnebasTan iTxoveT


saubari.

ilaparakeT martivi eniT da TemasTan dakavSirebiT, erideT Jargonsa


da damabnevel frazebs.

881

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

xmis mixedviT unda SeZloT respodentis sqesis gansazRvra, anu ar


unda gWirdeboT amis kiTxva.

savaraudo pasuxebis martivi kategoriebi gamoiyeneT (magaliTad, 10


qulis gadanawileba, Zalian veTanxmebi_Zalian ar veTanmebi, 1-dan 5mde skala da a. S.).

pirdapiri piraduli kiTxvebis nacvlad (im gamonaklilis garda, roca


darwmunebuli xarT pasuxSi), magaliTad, asakis an Semosavlis Sesaxeb,
hkiTxeT jgufebis Sesaxeb, magaliTad, romel asakobriv jgufs (da
CamouTvaleT asakobrivi jgufebi) an ra Semosavlis mqoneTa jgufs (da
CamouTvaleT) miekuTvnebian.

satelefono interviu sasargebloa, magram gamocdileba sWirdeba.

eTikuri sakiTxebi intervius Catarebis procesSi


intervius

eTikuri

ganzomileba

urTierTqmedebas exeba
informacias.

aqvs.

is

pirovnebaTSoris

da adamianebis mdgomareobis Sesaxeb iZleva

miuxedavad

imisa,

rom

aq

sami

eTikuri

sakiTxis

informirebuli Tanxmobis, konfidencialobisa da intervius Sedegebis_


gamoyofa SeiZleba, mainc saWiroa am Temis

gavrcoba, vinaidan TiToeuli

es sakiTxi namdvilad ar aris uproblemo (Kvale 1996: 111 20). magaliTad,


vin unda mogvces informirebuli Tanxmoba (magaliTad, monawileebma,
maTma ufrosebma), visTvis da risTvis? ramdeni informacia unda miawodon
da vis? rogor ganisazRvreba piradi da sazogadoebisTvis kuTvnili
kanonieri codna? rogor SeiZleba daexmaros an, piriqiT, avnos kvlevam
respodentebs?

Sedis

Tu

ara

interviueris

movaleobebSi

monacemebis gamoyenebis SesaZlo saziano Sedegebi, Tu

kvlevis

ukanonod aiRebs

xelSi intervius marTvis sadaveebs?


Znelia mouqnel da myar eTikur wesebze saubari, vinaidan TavisTavad
cxadia, rom eTikuri sakiTxebi sakamaToa. miuxedavad amisa, SesaZlebelia
eTikis

Sesaxeb

zogierTi

intervius dawyebamde unda

kiTxva

wamoiWras,

iyos cnobili:

romelze

pasuxebic

882

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

respodentisgan miRebulia Tu ara informirebuli Tanxmoba?

es werilobiT gakeTda Tu zepirad?

kvlevamde ra moculobis informacia unda miewodoT respodentebs?

rogor

unda

miawodoT

respodentebs

adekvaturi

informacia,

Tu

interviu kvleviTia?

ganemartaT Tu ara monawileebs kvlevis SesaZlo Sedegebi?

garantirebulia Tu ara, rom kvleva ar avnebs monawileebs (da sxvebs)?

ramdenad gadawonis kvleviT miRebuli potenciuri sargebeli mis mier


miyenebul potenciur zians da ramdenad amarTlebs es kvlevas?

ra sargebels moutans kvleva monawileebs?

vin isargeblebs kvleviT?

iRebs Tu ara respodenti imdens, ramdensac kvlevaSi gascems?

garantirebulia Tu ara konfidencialoba, anonimuroba, amoucnobloba


unda SeiniRbos Tu ara monawileTa vinaoba?

intervius procesSi rogor xdeba monacemebis dacva(Data Protection Act


1984)?

vis miuwvdeba xeli

ra

gakeTda

monacemebze?

imisaTvis,

rom

interviu

saTanadod

da

usafrTxod

Catardes?

rogor gadamowmdeba monacemebi da transkriptebi da vin gaakeTebs


amas?

vin naxavs kvlevis Sedegebs? daifareba

Tu ara kvlevis romelime

nawili? vis ekuTvnis monacemebi? ra momentSi gadadis monacemebze


sakuTrebis

ufleba

respodentidan

interviuerze?

aqvT

Tu

ara

respodentebs vetos dadebis ufleba imaze, rac qveyndeba? vis unda


miuwvdebodes xeli sensitiur monacemebze (magaliTad, unda gaices Tu
ara bavSvze Zaladobis an narkotikebis miRebis Sesaxeb sensitiuri
informacia mSoblis an policiis Tanxmobis gareSe)?

883

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

ramdenad

unda

dominirebdes

mkvlevaris

sakuTari

gegmebi

da

mosazrebebi? ra moxdeba, Tu mkvlevari respodentisgan gansxvavebul


interpretacias

gaakeTebs? unda gaagebinon Tu ara es respodentebs

maSinac ki, Tu maT interpretacia ar uTxoviaT?


es

CamonaTvali

araviTar

SemTxvevaSi

ar

aris

sruli

da

marto

kvleviTi interviusTvis ar aris gankuTvnili, Tumca, kargad ergeba am


situacias. eTikuri sakiTxebis Sesaxeb dawvrilebiTi msjeloba am wignis
meore TavSia mocemuli.
intervius

SemTxvevaSi

mosagvarebelia.
interviuers
aCvenos

vinme

axldes,

saidentifikacio

Seiswavlos
yvelaze

magaliTad,

midamo,

icodes,

mosaxerxebeli

interviueris
SeiZleba
daibaros,
baraTi,

sad

usafrTxoebis
mniSvnelovani
midis,

iqonios

sakiTxic
iyos,

waiyvanos

mobiluri

rogor

moeqces

av

ZaRlebs,

transporti.

udavod

samwuxaro

rom

megobari,
telefoni,
gamoiyenos

braldebebia

sazogadoebis mimarT, rom es sakiTxebi mosagvarebelia, magram, es asea.

884

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

17 angariSebi
Sesavali
am

TavSi

warmodgenili

eTnografiuli

masalis

paradigmidan

didi

iRebs

nawili

saTaves,

interpretaciuli,

romelic

situaciis

monawileebis TvaliT danaxvisken, maTi intenciebis, xSirad kompleqsuri


situaciebis

maTeuli

interpretaciebis,

mniSvnelobebis

maTeuli

sistemebisa da bunebrivad mimdinare urTierTqmedebis dinamikis wvdomas


cdilobs.

es

uaxlovdeba.

siRrmiseuli

sakiTxs

aRweris

ramdenime

nawilad

girciseul

(1973b)

cnebas

ganvixilavT:

pirvel

rigSi,

eTogenuri midgomis maxasiaTeblebs aRvwerT; meore, angariSebis miRebis,


gaanalizebisa da auTentifikaciis procedurebs ganvixilavT; mesame _
Tvisebrivi

angariSis

analizsa

da

raodenobrivi
eTogenuri

gamoyenebasa

diskursis
da

maTTan

analizs

Tvisebrivi

midgomebis

da

gagacnobT;

angariSebis

Zlier

da

dakavSirebul

gamoyenebas

sust

mxareebs

vacnobierebT, rom enis sfero da enis gamoyeneba


ucodinrobis

optimizmiT

(Edwards 1976)

meoTxe
da

qselur
Seexeba
bolos,

mimovixilavT.

Zalian farToa da Tavs

vimarTlebT.

aq

vcdilobT,

mkvlevrebs kvlevisTvis monacemebis SegrovebaSi angariSebis gamoyenebis


zogierTi mniSvnelovani gza

vuCvenoT.

miuxedavad imisa, rom yoveli Cvengani Taviseburad vxedavT samyaros,


Cven

sakuTar

gamocdilebaze

saubari

da

sxvebisaTvis

gaziareba

SegviZlia. erTmaneTisaTvis qcevebis axsna SeiZleba ganvixiloT, rogorc


moqmedebebis angariSi, romliTac isini sxvebisTvis gasagebi da dasaSvebi
xdeba. amgvarad, fraza Zalian didi bodiSi, mapatieT, ar mindoda, rom
dagjaxebodiT,

socialuri

Sinaarsis

axsnis

martivi

magaliTia,

romelSic am frazis mTqmeli dajaxebas gansazRvruli qcevis miRma


aTavsebs da amiT aneitralebs mas, Tan
rom aSkaraa,

amas meore adamians ise agebinebs,

es misTvis miuRebeli saqcielia; Sedegad, aseT

dajaxeba Seuracxmyof saqcielad

aRar aRqmeba (Harr 1978).

situaciaSi

885

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

moqmedebebis

axsna

cxovrebis

iseT

did

monakveTebSi,

romelTac

socialuri epizodebi ewodeba, monawileobiTi fsiqologiis centraluri


sazrunavia, romelic fokusirdeba aqtorebis ganzraxvebze, maT rwmenebze,
Tu ra saxis qcevebi miscemen dasaxuli miznebis miRwevis SesaZleblobas
da

am

qcevebis

Catarebul

wammarTveli

kvlevebs

wesebis

eTogenurs

codnaze.

uwodeben.

am

am

Teoriul
zedsarTav

CarCoSi
saxelSi

moiazreba adamiani _ pirovneba anu damgegmavi, TviTdakvirvebadi agenti,


romelic acnobierebs sakuTar miznebsa da mizanmimarTulad gegmavs misi
miRwevis gzebs. eTogenuri kvlevebi socialuri qcevis Seswavlis kidev
erTi

midgomaa.

maTi

meTodebi

mkveTrad

upirispirdeba

ganaTlebis

sferoSi tradiciulad gamoyenebuli meTodebis umravlesobas, romelzec


pirvel

TavSi

ganxilvamde,
midgomas.

ukve

visaubreT.

aucilebelia

amis

ufro

gakeTebas

warmomadgenlis,

rom

angariSebis

detalurad

eTogenuri

hares

miRebisa

midgomis

da

analizis

gavecnoT

eTogenur

erT-erTi

TvasaCino

(Rom Harr 1974; 1976; 1977a; 1977b; 1978)

naSromebis safuZvelze SevecdebiT.

eTogenuri midgoma
hare (1978) eTogenuri midgomis xuT ZiriTad princips gamoyofs. es
principebi ganxilulia CanarTSi 17. 1.
CanarTi 17. 1.
eTogenuri midgomis principebi

mkafiod imijneba erTmaneTisgan sinqronuli analizi, romelic drois


nebismier momentSi arsebuli socialuri praqtikisa da institutebis
analizs warmoadgens da diaqronuli analizi, romelic im etapebisa da
procesebis

analizia,

axorcieleben

romliTac

cvlilebebs

Seiqmna

socialuri

da

uariyo,

praqtikebi

Seicvala

da

da

institutebi.

analizis verc erTi es tipi ver migviyvans universaluri fsiqologiuri


principebis an kanonebis aRmoCenamde.

socialur urTieTqmedebebSi daSvebulia, rom moqmedeba intersubieqturi


erTeulebisTvis

azris

miniWebis

meSveobiT

xorcieldeba.

maSasadame,

886

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


eTogenuri

midgoma

azris

koncentrirdeba

sistemaze

anu

erTian

mimdevrobaze, romliTac epizodSi socialuri aqti miiRweva. magaliTad,


ganvixiloT

kocnis

aqti

konkretul

epizodebSi,

rogoricaa

saxlSi

wasvlisas megobarTan damSvidobeba, aRlumi da Sexvedra geTsamaniis


baRSi.

eTogenur

midgomas

moqmedebis

Tanmxlebi

metyveleba

ainteresebs.

metyvelebis mizania moqmedeba gasagebi da misaRebi gaxados mimdinare,


SeTanxmebuli moqmedebis erTian jaWvSi im drosa da adgilze, rodesac
da

sadac

is

xdeba.

esaa

metyveleba,

romliTac

ganxorcielebuli

moqmedebis Sesaxeb xdeba angariSgeba. imdenad, ramdenadac angariSebi


socialuri

Sinaarsis

matarebelia,

angariSis

SesaZlebelia

Sesaxeb

angariSis warmoeba.

eTogenuri

midgoma

rogorsac

maT

eyrdnoba

maTi

rwmenas,

sametyvelo

ena,

rom

adamianebi

tradiciebi,

iseTebi

arian,

nagulisxmevi

da

TvalsaCino codna aswavlis.

maSasadame,

unarebi,

romlebic

eTogenur

kvlevebSi

gamoiyeneba,

socialuri samyaros saRi azris poziciidan xedvas eyrdnoba. amitom


poetisa da mweralis moqmedebebi ukeTesi modelia eTogenuri midgomis
farglebSi momuSave mkvlevrisTvis, vidre is, rac fizikuri mecnierebis
warmomadgenelma SeiZleba SesTavazos mas.

wyaro: adaptirebulia Harr 1978

angariSebisa da epizodebis maxasiaTeblebi


angariSebisa

da

epizodebis

ganxilva,

romelsac

axla

gTavazobT,

eTogenuri midgomis zemoT warmodgenil principebSi mocemuli ideebis


ganviTarebaa.
ukve aRvniSneT, rom angariSi socialuri epizodis konteqstSi unda
iqnas ganxiluli. Tavad epizodi sakmaod zogadi cnebaa da SeiZleba
ganisazRvros, rogorc socialuri cxovrebis nebismieri dalagebuli,
fragmenti. vinaidan epizodi cxovrebis bunebrivi nawilia, mas xSirad
aqvs

TvalsaCino

dasawyisi

da

dasasruli

da

misi

Semadgeneli

moqmedebebis mimdevrobas monawilisTvis garkveuli azri aqvs. amgvarad,

887

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

epizodebi erTmaneTisgan SeiZleba xangrZlivobiT gansxvavdebodnen da


cxovrebis uTvalav aspeqts asaxavdnen. 7 wlis asakSi dawyebiT skolaSi
Sesvla

da

11

wlis

asakSi

damTavreba

vrceli

epizodia.

cnobil

politikosTan orwuTiani satelevizio interviu sxva epizodi iqneba.


epizodis Sinaarsi, romelic ainteresebs eTogenuri midgomis farglebSi
momuSave mkvlevars, moicavs ara marto TvalsaCino qcevas, rogoricaa
Jestebi da metyveleba, aramed epizodis monawileTa azrebs, grZnobebsa
da ganzraxvebsac. metyveleba, romelic am azrebis, grZnobebisa da
ganzraxvebis

gamoxatulebaa,

sityvis

yvelaze

farTo

mniSvnelobis

konteqstSi unda gavigoT. amgvarad, angariSebi SeiZleba iyos piradi


Canawerebi

yoveldRiur

cxovrebaSi

momxdari

movlenebis

Sesaxeb,

mezoblebTan saubrebis Canawerebi, megobrebisTvis miwerili werilebi da


dRiurebi. angariSebis funqcia Cveni warsulis, awmyosa da momavalis
moqmedebebis axsnaa.
Tuki angariSebi auTenturia, imasac niSnavs, rom ar arsebobs mizezi,
Tu ratom ar unda gamoviyenoT isini adamianebis moqmedebebis axsnis
mecnierul instrumentad.

angariSebis mopovebis, analizisa da gadamowmebis


procedurebi: erTi magaliTi
braunisa da saimis (Brown and Sime 1977) mier SemoTavazebuli angariSebis
mogrovebis

meTodi

informantebisadmi
transformaciasa

Sejamebulia

yuradRebas,
da

CanarTSi

angariSebis

mkvlevrebis

17.

2.

Segrovebas,

angariSebs;

aseve,

is

moicavs

angariSebis
TiToeuli

dasaxelebuli elementisaTvis kontrolis procedurebs awesebs.

CanarTi 17. 2.
angariSebis Segroveba

kvlevis strategia
informantebi

kontrolis procedura

888

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

mkvlevris interesis sferoSi


Semavali epizodebisa da monawile
jgufebis gansazRvra;

egzemplarebis identifikacia;

calkeuli informantebis SerCeva.

epizodisa da monawile jgufebis


arCevis safuZveli;

potenciuri informantebis
CarTulobis xarisxi;

individebTan dakontaqteba
monawileobisTvis motivis,
kompetenturobisa da qcevis
dasadgenad.

samoqmedo adgilis konteqstis


efeqtebi/Sedegebi;

angariSis dokumentirebisas
Sesatyvisoba da sizuste;

angariSebis Segrovebis situacia

samoqmedo adgilis gansazRvra;

angariSis Cawera;

angariSis Sesatyvisobis kontroli;

angariSis gadamowmeba;

angariSebis gegma;

interviuerisa da respodentis
rolebis gansazRvra;

molaparakeba da Sinagani
SeTanxmebuloba;

angariSis Semdgomi gadamowmebis.

mimarTulebis xarisxi;

dasabuTeba.

angariSebis transformacia

samuSao dokumentaciis
uzrunvelyofa;

transkriptis sandooba. kodirebis


sandooba;

monacemebis Semcirebis teqnika.

statistikuri da kontent analizis


Sesatyvisoba.

kvlevis operaciebis, gamokvlevis


sqemisa da Teoriis aRwera.

mkvlevrebis angariSebi

angariSi angariSis Sesaxeb:


Sejameba, mimoxilva, interpretacia.

wyaro: Brown and Sime 1981: 163

angariSebis mopovebis, analizisa da gadamowmebis problemebis kargi


ilustraciaa ganaTlebis sferoSi warmoebuli ori kvleva, romelTagan
pirveli ufrosi asakis gogonebisa da vaJebis Rirebulebebs Seexeba,
xolo meore dawyebiT klasebSi kompiuterebTan muSaobisas moswavleebisa
da maswavlebelebis aqtivobebze fokusirdeba.
kitvudma (1977) Seqmna gamocdilebis SerCevis meTodi _ esaa angariSebis
Segrovebisa

da

analizis

Tvisebrivi

meTodi,

romelic

Caweril

889

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

interviuebs

efuZneba.

es

interviuebi,

Tavis

mxriv,

mkvlevris

mier

nakarnaxev 15 situaciazea agebuli. ixileT CanarTi 17. 3.


CanarTi 17. 3.
gamocdilebis SerCevis meTodis gamoyeneba
qvemoT mocemulia 15 sxvadasxva situacia, romelSic adamianTa umravlesoba
erTxel mainc moxvedrila. SeecadeT, gaixsenoT bolo erTi wlis manZilze
Tqvens cxovrebaSi momxdari iseTi ambebi (an rac axla xdeba), romelic
qvemoT mocemul romelime situacias ergeba. Semdeg airCieT aTi debuleba,
romelic

TqvenTvis

yvelaze

mniSvnelovan

sakiTxebs,

mTavar

interesebs,

sazrunavsa da Tqveni cxovrebis sxvadasxva aspeqtebs exeba. Sexvedrisas Tqven


SerCeul

situaciebze

visaubrebT.

manamde

SeecadeT,

SeZlebisdagvarad

zustad gaixsenoT, ra moxda, ra moimoqmedeT Tqven da ra gaakeTes sxvebma,


rogor grZnobdiT Tavs da ras fiqrobdiT. SeecadeT, rac SeiZleba naTlad
da zustad gaixsenoT. Tu gsurT, CaiwereT kidec, rom gaxsovdeT situacia.
1.

rodesac moxda gaugebroba Tqvensa da meore adamians (an adamianebs)


Soris...

2. rodesac marTlac kargad iyaviT adamianebTan...


3.

rodesac mniSvnelovani gadawyvetileba unda migeRoT...

4. rodesac raRac axali aRmoaCineT sakuTari Tavis Sesaxeb...


5. rodesac gabrazebuli, gaRizianebuli an aRSfoTebuli iyaviT...
6. rodesac ise moiqeciT, rogorc amas Tqvengan moelodnen...
7. rodesac Tqvenma cxovrebam mimarTuleba Seicvala...
8. rodesac igrZeniT, rom raRac kargad gaakeTeT...
9. rodesac mxolod sakuTari Tavis amara iyaviT, TiTqmis aravin giWerdaT
mxars...
10. rodesac SegrCaT namoqmedari, veravin gaigo...
11. rodesac seriozuli Secdoma dauSviT...
12. rodesac bolos igrZeniT, rom sworad moiqeciT...
13. rodesac sakuTarma Tavma imedi gagicruaT...
14. rodesac seriozulad SeejaxeT sxva adamians an uTanxmoeba mogividaT
masTan...
15. rodesac seriozulad SexedeT raRacas, rac manamde arafrad migaCndaT...

890

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

wyaro: adaptirebulia Kitwook 1977

vinaidan gamocdilebis SerCevis meTodi ar iyenebs kiTxviT formas,


amitom

miRebuli

masala

naklebad

organizebulia,

vidre

kargad

struqturirebuli interviuTi miRebuli monacemebi. amitom calkeuli


angariSebis warmatebiT gamoyenebisTvis mkvlevarma Zalian kargad unda
icodes

intervius

Sinaarsi

da

savaraudo

interpretaciuli

TandaTanobiT formirebis unda imuSaos. sqemebi


procesSi Seicvleba. mkvlevari maT

sqemebis

kvlevis msvlelobis

daadasturebs an uaryofs. kitvudi

firze Cawerili angariSebis damuSavebis rva meTods gamoyofs. pirveli


oTxi meTodi sakmaod axlos dgas kiTxvarebis damuSavebis meTodebTan,
danarCeni

oTxi

ki,

zemoT

mocemul

eTogenur

principebs

ufro

Seesabameba.

arCevanis mTliani xasiaTi: sxvadasxva debulebebis arCevis sixSire


monawileebis,

rogorc

jgufis,

Sesaxeb

garkveuli

zedapiruli

ganzogadebis saSualebas iZleva. yvelaze bevris momcemi SeiZleba


yvelaze naklebad da metad popularuli debulebebis analizi iyos.

msgavsebebi da gansxvavebebi: igive, pirvel meTodSi gamoyenebuli,


teqnikiT

SesaZlebelia

monawileebis

garkveuli

maxasiaTeblis

(maxasiaTeblebis), magaliTad, asakis, sqesis, ganaTlebis donisa da a.


S. mixedviT xelT arsebul angariSebSi msgavsebebisa da gansxvavebebis
Seswavla.

debulebebis dajgufeba: zogierTi miznisTvis SeiZleba mosaxerxebeli


iyos msgavsi Temebis kategoriebSi gaerTianeba. magaliTad, CanarTSi 17.
3 debulebebi 1, 5 da 14 ganekuTvneba kategorias konfliqti, xolo
debulebebi 4, 7 da 15 _ pirovnul zrdasa da cvlilebas.

Sinaarsis kategorizacia: calkeuli debulebis mTlian SerCevasTan


mimarTebaSi

ganixilaven

cdiloben, romelSic
efeqturia,

rodesac

da

garkveuli

kategoriebis

gamoyofas

mTeli masala gaerTiandeba. analizi yvelaze


ori

an

meti

mkvlevari

erTad

muSaobs

891

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

TiToeuli maTgani damoukideblad qmnis kategoriebis sistemas da


Semdeg yvela, arsebuli variantis erToblivad ganxilvis Sedegad,
kategoriebis saboloo sistemaze Tanxmdeba.

Temis kvaldakval miyola: am tipis analizi scdeba debulebebSi


nagulisxmev

sakmaod

konkretuli

Temis

xelovnur
Sesaxeb

sazRvrebs

da

SeZlebisdagvarad

miznad

meti

isaxavs

relevanturi

monacemis mogrovebas, ganurCevlad imisa, Tu intervius masalaSi sad


gvxvdeba

is.

es

sakmaod

rTuli

meTodia,

vinaidan

Sinaarsis

zedmiwevniT codnas moiTxovs da intervius Canaweris nabij-nabij,


ramdenjerme garCevas saWiroebs. am gziT mogrovili monacemebi zemoT,
meoTxe meTodSi mocemuli mimarTulebiT SeiZleba gaanalizdes.

gamotovebebis Seswavla: mkvlevari SeiZleba darwmunebiT moelodes


intervius msvlelobisas konkretuli sakiTxebis wamoWras. zogierTi
maTganis

ar

arseboba

SeiZleba

uaRresad

mniSvnelovani

iyos.

mosalodneli Temis gamotovebis faqtis saTanado Seswavlis Sedegad


SesaZlebeli unda iyos misi gamotovebis marTebulad axsna.

socialuri cxovrebis-samyaros rekonstruqcia: am meTodis gamoyeneba


im

adamianTa

angariSebis

damuSavebisas

SeiZleba,

romelTa

cxovrebasac raRac aerTianebs, magaliTad, megobrebis wre. meTodis


mizania, intervius dros mowodebuli fragmentuli masalis analiziT,
monawileTaTvis saerTo samyaros garkveuli formiT rekonstruqcia.
mkvlevari

realobaSi

orientirebis

ZiriTadi

stilis,

miznisa

da

aRqmulis sazRvrebis garkvevas cdilobs.

hipoTezebis

wamoyeneba

da

Semowmeba:

audioCanawerebis

analizisas

mkvlevars SeiZleba axali hipoTezebi gauCndes da imaze meti gaakeTos,


vidre maSin, Tu am hipoTezebs, ubralod, kvlevis savaraudo Sedegad
wardgenda.
deduqciuri

mas

meTodis

SeZlebisdagvarad
logikurad

Tavisuflad

gamoyeneba.

mkafiod

gamomdinare

SeuZlia

da

monacemebze
igulisxmeba

zustad

daskvnebis

hipoTeturhipoTezebis

formulireba,

damuSaveba

da

maTgan
angariSis

892

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

monacemebiT maTi gadamowmeba. Tu es monacemebi Zalian fragmentulia,


mkvlevarma SeiZleba moifiqros, ra saxis empiriuli mtkicebulebebia
aucilebeli

hipoTezebis

ufro

srulad

Sesamowmeblad

da

imave

kvlevis farglebSi, amis Semdeg warmoebul interviuebs igi saTanado


monacemebis mosapoveblad gamoiyenebs.
aRsaniSnavia
Segrovebisa

da

kitvudis

(1977)

analizis

mier

SemoTavazebuli

(romelsac

qvemoT

angariSebis

ganvixilavT)

susti

mxareebisgan Tavis aridebis zomebi. upirveles yovlisa, is mkvlevrebis


urTierTgadamowmebas anu jvaredin Semowmebaze saubrobs, rac Tavad
interviuebSi arsebuli sistematuri, magram SeumCneveli, mikerZoebisgan
Tavdacvis saSualebaa. meore, is gvirCevs wevrebis testirebas, anu imas,
rom Cveni hipoTezebi da mougvarebeli hroblemebi Tavad monawileebs an
igive/msgavs situaciaSi myof adamianebs gavacnoT da maTi komentarebi
movisminoT. mxolod ase davarwmunebT adamianebs, rom

rom gvesmis

moqmedebebis maTeuli axsna da safuZveli. vinaidan yovelTvis SeiZleba


monawilis gulisxmierebam da gaweulma samsaxurma Sedegi gamoiRos da
Cveni,

rogorc

mkvlevris,

yvelanairad unda vecadoT

Teoriuli

msjelobebi

daadasturos,

monawilem daijeros, rom

mxolod misi

TvaliT danaxuli WeSmaritebis gageba gvinda da erTnairad gagvexardeba,


mcdari aRmovCnebiT Cven Tu marTali.
maswavleblisa

da

moswavleebisgan

miRebuli

raodenobrivi

da

Tvisebrivi monacemebis gadamowmebisTvis blesma da kohenma (1990) klasze


dakvirvebis ramdenime mkvlevris mier gakeTebuli Canawerebis validaciis
swored zemoT aRniSnuli ori meTodi gamoiyenes. amgvarad, jvaredini
gadamowmebisas, dakvirvebis seansebis dros konkretuli kompiuteruli
aqtivobebis xangrZlivobisa da diapazonis Sesaxeb saboloo angariSebis
misaRebad, erTmaneTs Seadares da gaaanalizes mkvlevrebisa da maTi
asistentebis mier momzadebuli dakvirvebis cxrilebi. rac Seexeba meore
meTods,

monawileTa

komentarebi

mas

Semdeg

miiRes,

rac

intervius

monacemebis interpretaciebi kvlevaSi monawile maswavleblebs gaacnes.

893

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

analogiurad, garkveul TviTangariSis skalebze moswavleebis qulebi


individualurad ganixiles respodentebTan, raTa dawmunebuliyvnen, rom
bavSvebma esa Tu is qula namdvilad kompiuterTan muSaobis unarebis
mixedviT daiweres.

Tvisebrivi monacemebis qselis analizi


Tvisebrivi

monacemebis

analizisTvis

warmatebiT

gamoiyeneba

kidev

erTi teqnika, romelsac misi Semqmnelebi qselis sistemur analizs


uwodeben (Bliss et al. 1983). iTvaliswineben ra xelovnuri

inteleqtis

sferos miRwevebs, blisi da misi kolegebi mocemul sferoSi individis


codnis

Sinaarsisa

da

struqturis

aRsawerad

mimarTebebis

qselis

cnebas iyeneben.
qselis analizi, ZiriTadad, kategoriebis zedmiwevniT damuSavebuli
sistemis Seqmnas gulisxmobs, rac Tvisebrivi monacemebis klasifikaciiTa
da

sakvlevi

masalis

xorcieldeba.

kompleqsurobisa

aRniSnuli

urTierTdamokidebulebis

da

teqnika

sinatifis

arsebuli

maCvenebeli,

dacviT

kategoriebis

qselismagvari

struqturebis

Sesaqmnelad gamoiyeneba. qselis moxazva kognituri rukebis Sedgenas


hgavs.1

amis

magaliTis

naxva

blisisa

da

misi

kolegebis

naSromSia

SesaZlebeli (1983).

rogoria kargi qseli?


blisi da misi Tanaavtorebi (1983) miuTiTeben, rom konkretuli qselis
Tvisebebis

kriteriumebis

erTaderTi

amomwuravi

daxasiaTeba

ver

iarsebebs. Tumca, isini cdiloben qselisTvis damaxasiaTebeli ramdenime


iseTi faqtoris gamoyofas, romlis wyalobiTac standartebis nebismieri
ganxilvisas qsels sakmaod adekvaturad

miiCneven.

pirveli_aRweris nebismieri sistema validuri da sando unda iyos:


validuri im mxriv, rom is garveuli saxiT Seesatyviseba realobas da am
farglebSi sakmarisad dasrulebuli da qmediTia, xolo sando im mxriv,
rom

adamianebi

raRac

misaReb

doneze

mainc

gamoiyenon qselis sistema monacemebis aRsawerad.

Tanxmdebian,

rogor

894

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

meore_qselis
sizuste,

aRweras

dasrulebuloba

unda

hqondes

da

iseTi

Tvisebebi,

TviTSeTanxmebuloba,

rogoricaa

rac

Semdeg

kriteriums _ qselis vargisianobas _ ukavSirdeba. mesame maxasiaTebels,


romelic qsels unda hqondes, swavlis unarianobas uwodeben. analizis
terminebis sxvebisTvis, magaliTad, avtorebisTvis gadacemas centraluri
mniSvneloba

eniWeba.

Sesabamisad

logikuria,

damokidebuli imaze, Tu ramdenad

rom

bevri

ram

aris

advili an Znelia sxvebisTvis misi

swavleba. kargi qselis meoTxe aspeqtia misi Semowmebadoba. blisi da


misi

kolegebi

(1983)

Semowmebadobis

or

formas

gamoyofen:

pirveli

qselis, rogorc Teoriis, monacemebiT Semowmebas exeba, meore _ qselSi


monacemebis TeoriiT, anu molodiniT Semowmebas.
dabolos,

terminebi

eqspresiuloba

da

damajerebloba

qselis

struqturis Seqmnisas gamoyenebuli sametyvelo enis Tvisebebs exeba.


amasTan

dakavSirebiT,

avtorebi

aseT

rCevas

gvaZleven:

kodireba,

romelic iseTive sasargebloa, rogorc eqspresiuli kodirebis stili,


gulmodgined gamoyofili abzacebi an teqstSi gamoyenebuli frCxilebi,

realurad imaze mets arafers gviCvenebs, rasac qseli

gamoyofs da

aRwers (Vliss et al. 1983, kursori Cvenia).


amrigad, rogorc Cans, qselis analizs ganaTlebis sferos kvlevaSi
sasargeblo rolis Sesruleba SeuZlia. igi

Tvisebrivi kvlevisTvis

damaxasiaTebel uamrav kompleqsur angariSebTan gamklavebis teqnikas


gvTavazobs.

diskursis analizi
diskursis mkvlevrebi Cveulebriv saubarsa da yofiT axsnebs da maTSi
asaxul

socialur

SegrovebiT,

maTi

mkvlevrisTvis

qmedebebs

Seiswavlian.

transkriptebis

saintereso

diskursis

gakeTebiTa

fenomenis

garkveuli

da

monacemebis
gaanalizebiT

saxis

bunebrivi

fsiqologiuri istoria iqmneba (Edwards and Potter 1993). diskursi SeiZleba


ganxilul

iqnas,

rogorc

lingvisturi

masalis

nakrebi,

romelsac

Tanmimdevruli struqtura da Sinaarsi aqvs da adamianebs socialur

895

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

konteqstebSi azris/mniSvnelobis Camoyalibebis saSualebas aZlevs. azris


Camoyalibebaze

xazgasma

miuTiTebs,

rom

diskursis

analizis

xedva

moqmedebazea orientirebuli (Coyle 1995: 245).


garda amisa, diskursze da metyvelebis aqtze fokusi am stilis
kvlevas
wignis

habermasiseul
dasawyisSi

kritikul

visaubreT.

TeoriasTan

habermasi

akavSirebs,

amtkicebs,

arasodes aris ubralod konteqstidan amovardnili

rom

romelzec
gamonaTqvami

winadadeba (Habermas

1970: 368), misi azri im intersubieqturi konteqstidan gamomdinareobs,


romelSic is gamoiTqmeba. metyvelebis situacias ormagi struqtura aqvs:
propoziciuli, anu informaciuli Sinaarsi (lokuciuri aspeqti _ ra
iTqva) da

moqmedebiTi Sinaarsi (ilokuciuri da perlokuciuri aspeqtebi

_ ra gakeTda, anu ra miiRwa gamonaTqvamiT). habermasisTvis (1979; 1984)


yoveli

gamonaTqvami

kanonierebis,

WeSmaritebis,

marTebulobisa

da

gulwrfelobisa kriteriumebs unda akmayofilebdes, unda iyos gasagebi.


idealuri metyvelebis garemos miseuli cnebis mixedviT, metyveleba,
Cvens

SemTxvevaSi,

diskursi,

SesaZleblobebis

gafarToebisken

unda

iswrafvodes da ar unda iyos gandevnis an ideologiuri damaxinjebis


sagani. habermasis idealuri metyvelebis situacias ramdenime principi
marTavs,

romelSic

Sedis

monawileebis

urTierTgageba,

diskursSi

Sesvlis Tavisufleba, metyvelebis aqtebis gamoyenebis Tanabari ufleba,


romelime

mxaris

dominirebis

gareSe

mimdinare

saubari,

mxolod

diskusiiT miRweuli konsensusi da mxolod argumentebis Zala (da ara _


saubarSi CarTulTa Zalauflebrivi poziciebi). amrigad, habermasisTvis
diskursis

analizis

meSveobiT

im

mizania

faruli,

ideologiis

represiuli

kritikis

Zalebis

(ixileT

gamovlena,

Tavi

1)

romlebic

sistematurad amaxinjeben komunikacias. habermasisgan SegviZlia aviRoT


dominanturi gavlenebis gamoaSkaravebisa da kiTxvebis dasmis saWiroeba
ara marto diskursebiT, romelsac mkvlevrebi swavloben, aramed im
diskursebiTac, romelsac Tavad qmnian mkvlevrebi.

896

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

sxvadasxvagvarma

ganviTarebam

diskursis

analizSi

mniSvnelovani

wvlili Seitana bavSvebis azrovnebis procesis gagebaSi imiT, rom eWvqveS


daayena

mosazreba

(da

saganmanaTleblo

wreebSi),

romelic

axali

yoveli

modelebs

es

mosazreba

rom

bavSvi

etapis

dResac

gavcelebulia

gancalkevebuli

dauflebis

Semdeg,

organizmia,

samyaros

zogadi

TanamimdevrobiT agebs (Edwards 1991). nacvlad imisa, rom

bavSvebis ena maTi Sinagani kognituri samyaros asaxvad miiCnios da


cvladebis mTeli nakrebis gakontrolebiT eqsperimentulad Seiswavlos,
diskursis

analizi

am

enas

moqmedebad,

gamovlenil

diskursiul

praqtikad miiCnevs.
edvardss

(1993)

magaliTad

sanaxavad misuli xuTi

mohyavs saTburis

movlili mcenareebis

wlis bavSvebisa da maTi maswavleblis mier

mowodebuli diskursis monacemebi. misi analizi aCvenebs, Tu rogor


wvdebian bavSvebi mozrdilis mosmenili sityvebis mniSvnelobebs da im
situaciebs,

romlebSic

gamoiyeneba

es

sityvebi.

mozrdilebi

(am

SemTxvevaSi maswavlebeli), Tavis mxriv, moswavleebis nalaparakevidan


igeben ara marto imas, risi Tqmac surdaT bavSvebs, aramed imasac, Tu ra
SeeZloT an unda egulisxmaT. CanarTSi 17. 4 warmodgenilia is, rasac
edvardsi ideebis diskursiul

SerCevas (Edwards 1991) uwodebs.

CanarTi 17. 4
bavSvebis salaparako cnebebi
81 sali

moWril ylortebs mcenareebTan gazrda SeuZliaT.

82 maswavlebeli

moWril
ylortebs
SeuZliaT
gazrda_,
[iwers]
mcenareebze mcenareebTan-is nacvlad SegiZlia Tqva
mcenareebad gazrda SeuZliaT.

83
84 sali
85 maswavlebeli

= Tqven krisi dawereT.

87

ui..
madloba!
Tavidan
davwer.
moWril
ylortebs
mcenareebad gazrda SeuZliaT. esec kargia. ra aris
moWra, qristina?

88 qristina

moWra... hm... ar vici.

89 maswavlebeli

salis garda, vin icis ra aris moWra? sem!

86

es aris, roca raRacas moWri_, roca moWri mcenaris

897

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


nawils.

90 semi

zustad, da roca mcenaris nawils moWri, ras izam, rom is


gaizardos? Tu datoveb

91
92 maswavlebeli

mas _

93

miwaSi Cadeb.

94
95 X

kargi, zogjer SegiZlia, rom is miwaSi Cado.


da dargo
magram ra _, moica, kidev sad SegiZlia Cado is?

96 maswavlebeli
97 Y
98 maswavlebeli

Cado qoTanSi?

99 semi

qoTanSi, miwiT, an. . .? kidev aris sxva gza.

100 maswavlebeli

me vici eg sxva gza. =

101 sali

= moica. sem, Sen ici? ara? =

102 maswavlebeli

talaxSi.

103 semi

ara, talaxTan mas araferi aqvs saerTo _. is ar aris


myari. is siTxea. ra siTxe -,

104 maswavlebeli

wyali.

105
sworia [. . .].

106 merediti
107 maswavlebeli

wyaro: Eswards 1993

diskursis analizi teqsturi masalis guldasmiT, yuradRebiT kiTxvas


da lingvistur mtkicebulebaze dafuZnebul interpretacias saWiroebs.
diskursis

da

diskursis

aspeqtebi

mkvlevrisgan

analizis

daskvniTi

sametyvelo

enis

da

urTierTqmedebiTi

niuansebisadmi

uaRres

mgrZnobelobas moiTxovs (Coyle 1995: 247). diskursis analizSi, rogorc


zogadad,

Tvisebrivi

monacemebis

analizSi

(Miles and Huberman 1984),

mkvlevars analizis adreul etapze kodirebis gamoyeneba, anu, Sesaswavli


teqsturi masalisTvis kodebis miniWeba SeuZlia (Parler 1992; Potter and
Wethrall 1987).

es

mas

diskursis

paternebisa

da

farTo

sferoebis

gamovlenis saSualebas aZlevs. amis Semdeg mkvlevars SeuZlia xelaxla


gadaaTvalieros teqsti diskursis

miznebis, funqciebisa da Sedegebis

898

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

gamosavlenad

(diskursis

metyvelebis

aqtis

funqciebis

Seswavla,

magaliTad, informaciis miwodeba, darwmuneba, dadanaSauleba, akrZalva,


waxaliseba da a. S.). diskursSi alternatiuli axsnebisa da cvalebadobis

xarisxis

ZiebiT

gamoricxva

da

SesaZlebelia

imis

zustad

alternatiuli

ise

gageba,

rogorc

interpretaciebis
realurad

moxda

diskursis socialur konteqstSi.


diskursis analizis klasSi swavlis procesis gasagebad gamoyenebis
kargi magaliTia edvardsisa da merkeris (1987) kvleva. imis nacvlad, rom
klasSi

nalaparakebi

bavSvebis

azrovnebis

procesis

mtkicebulebad

mieCniaT, mkvlevreba is ikvlies, rogorc


konteqstis

mqone

dialogi

maswavlebelTan.

Tavad

diskursi

saganmanaTleblo realobaa da sakvlevia, Tu rogor qmnian maswavlebeli da


bavSvebi erTobliv angariSs, saswavlo programaSi

misaRebi codnis da

klasSi mimdinare procesis erToblivi interpretaciis CarCos.


(Edwards 1991)

edvardsi (1991) askvnis, rom maswavlebelsa da moswavleebs Soris


arsebuli

rogorc

urTierTqmedebis
diskursiul

kognituri

(Zalauflebis

paternebsa

da

(codnis

TvalsazrisiT),

TvalsazrisiT)
funqciebs

asimetria

ganapirobebs.

ise

sxvadasxva

faqtobrivad,

edvardss (1980) miaCnia, rom maswavlebeli klasSi mimdinare saubars


Zalian

efeqturad

akontrolebs

imiT,

rom

avlens

Zalauflebis

asimetrias da eubneba moswavleebs, rodis ilaparakon, raze ilaparakon


da ramdenad kargad ilaparakes.
diskursis analizs usistemobis (Coyle 1995: 256), socialuri realobis
lingvistur konstruqciaze xazgasmis da analizis procesSi yuradRebis
gasaanalizebeli masalidan Tavad analizze gadatanis, anu, fenomenis
TviTmyofadobis dakargvis riskis gamo akritikeben. diskursis analizi
diskursis materializaciis riskis winaSe dgas. ar unda dagvaviwydes is
faqti, rom diskursis analizi Tavad aris teqsti da, Tavis mxriv, misi

899

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

mniSvnelobisa da daskvnebis TvalsazrisiT SeiZleba gaanalizdes, rac


refleqsiurobis maRal xarisxs iTxovs (Ashmore 1989).2
edvardsi da vestgeiti (1987) aRiareben, rom bolo periodSi arsebiTi
nabijebi

gadaidga

saklaso

dialogebis

kvlevisadmi

midgomebis

ganviTarebaSi. zogi meTodi monawileebs saubarze iwvevs, zogi ki elis,


rom maT Tavad daiwyon laparaki. nebismier SemTxvevaSi, ganurCevlad
imisa, Tu rogor iwyeba saubari, mis Casawerad daxvewili audio/video
teqnika gamoiyeneba. Semdeg xdeba Cawerili dialogis mosmena, garCeva da
gaazreba. amasTan, am mosmenas, garCevasa da gaazrebas, rogorc wesi,
mkvlevrebi akeTeben. swored mkvlevrebi arian isini, vinc, Cveulebriv,
diskusiaSi

monawileTa

mizanmimarTulobis

interpretaciis

meSveobiT

klasSi mimdinare saubris striqonebs Soris da Cavardnebs Soris


kiTxuloben (ONeill and McMahon 1990).

socialuri epizodebis analizi


socialuri qcevis bunebrivi erTeulis _ socialuri epizodis _
kvlevis ZiriTadi problema Tavad am cnebis Tanmxlebi bundovaneba da
adekvaturi taqsonomiis ararsebobaa, romliTac SesaZlebeli iqneboda
empiriulad daTvladi maxasiaTebleblebis mixedviT urTierTqmedebaTa
rigis

klasifikacia.

am

sferoSi

ramdenime

raodenobrivi

kvleva

ganxorcielda, magaliTad, makquiti (McQuitty 1957), magnusoni (Magnusson


1971) da ekehameri da magnusoni (Ekehammer and Magnusson 1973), faqtorul
analizsa da kavSirebis analizs iyeneben, xolo piversi da seqordi
(Peevers and Secord 1973), seqordi da piversi (Secors and Peevers 1974) da
forgasi

(Forgas)

mravalganzomilebian

skalirebasa

da

klasterul

analizs.

angariSebis Segroveba ganaTlebis sferos kvlevaSi: magaliTi


Tavisufali komentarebis meTodi, romelsac seqordi da pirvesi
(1974) gvTavazoben adamianebis qcevis axsnis kvlevisTvis, eTnografis erTerTi

ZiriTadi

iaraRia.

eTnografiuli

kvlevis

qvemoT

mocemul

900

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

magaliTSi

zedapiruli

dafaruli

paternebis

monacemis
Ziebis

miRma

mcdeloba

gasvlisa

da

SegiZliaT

ufro

Rrma,

dainaxoT.

isini,

mxolod maSin vlindebian, roca yuradReba eqceva imas, Tu rogor axdenen


jgufis wevrebi maT cxovrebaSi mimdinare movlenebis interpretacias.

hiTi: kiTxvebi saxlsa da skolaSi


hiTis

(Heath 1982)

kvlevam,

romelic

aSS-is

samxreTiT

Savkanian

bavSvebsa da maT TeTkanian maswavleblebs Soris arsebul gaugebrobas


Seexeboda, gamoaaSkarava maswavleblebis daSvebebi, rom am moswavleebs
iseTive

reaqciebi

eqnebodaT

sametyvelo

enis

Cveul,

rutinul

moxmarebasa da codnisa da unarebis formirebisTvis enis gamoyenebaze,


rogorc sxva bavSvebs (TavianTi sakuTari Svilebis CaTvliT). kerZod,
hiTs surda, gaego, Tu ratom ar reagirebdnen es konkretuli bavSvebi
sxvebis

msgavsad.

misi

maswavleblebisgan,

kvleva

orive,

axna-ganmartebis

bavSvebis

miRebas

mSoblebisa

moicavda.

Cven

ise

da
ar

velaparakebiT Cvens bavSvebs, rogorc Tqven, _ Tqves mSoblebma, rodesac


bavSvebis qcevis Sesaxeb hkiTxes. rogorc hiTma SeamCnia, am bavSvebs
mozrdilebi
Sesatyvis

ar

aRiqvamdnen

partniorebad.

gamoiricxebodnen
monawileobdnen

informaciis

es

ar

sametyvelo
metyvelebis

gamcemebad

niSnavs,

rom

aqtivobidan.

procesSi,

an

saubrisTvis

bavSvebi
isini,

romelsac

hiTi

saerTod

faqtobrivad
stilisturs,

saubraSi CarTulTa da Temebis TvalsazrisiT mdidars uwodebs; Tumca,


mkvlevarma

aRmoaCina,

rom

kiTxvebis

dasmis

maswavleblebisTvis

damaxasiaTebeli stili iyo sagnebis Tvisebebis konteqstidan, kerZod,


wignebis

konteqstidan

amogleja

da

maTTvis

dedoflebis,

elfebis,

policiis, wiTeli vaSlebis da a. S. darqmeva (Heath 1982). mSoblebi ar


usvamdnen

Tavian

Svilebs

aseT

kiTxvebs

da

bavSvebs

maTgan

Tavis

daZvrenis sakuTari meTodebi hqondaT SemuSavebuli, rac kargad aris


ilustrirebuli CanarTSi 17. 5.
CanarTi 17. 5.

901

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


sakuTar Tavze saubari Znelia
es komentari 9 wlis biWma Tavisi maswavleblis mimarT gaakeTa, rodesac igi
misgan axlaxan wakiTxuli moTxrobis Sesaxeb dasmul kiTxvebze pasuxis
gacemas moiTxovda.
maswavlebeli: razea moTxroba?
bavSvebi: (siCume)
maswavlebeli: hm... modiT... visze gviyvebian moTxrobaSi?
bavSvebi: (siCume)
maswavlebeli: vinaa mTavari gmiri? . . . rogori moTxrobaa es?
bavSvi: veravin ilaparakebs imeebze, rac TavianTi Tavis Sesaxebaa.
bavSvi ambobda: ar arsebobs, aravis SeuZlia iseT rameebze laparaki (da
kiTxvebis dasma), rac TavianTi Tavis Sesaxebaa.
wyaro: adaptirebulia Heath 1982

hiTma

(1982)

mSoblebisgan

da

maswavleblebisgan

moipova

bavSvebis

qcevisa da komunikaciis aSkara problemebis angariSebi (ixileT CanarTi


17. 6). angariSebis miseuli angariSi klasSi gakveTilebze da zogierTi
maswavleblis saxlSi dakvirvebidan da monawileobidan momdinareobs.
kerZod, is fokusirdeboda imaze, Tu rogor euflebodnen bavSvebi enas
TavianTi

moTxovnilebebis

dasakmayofileblad,

kiTxvebis

dasasmelad,

informaciis gadasacemad da maT irgvliv myofTa dasarwmuneblad, rom


maT efeqturad SeuZliaT komunikacia (Heath 1982). aman mastraqtonebis,
samxreTuli Temis, sadac aRwerili kvleva mimdinareobda, cxovrebis
wesis ufro farTo da intensiuri kvlevisken ubiZga. igi ambobs, rom mas
saSualeba
moepovebina

hqonda,

mravalferovani

monacemebi,

situaciebidan

xangrZlivad

da

da

konteqstebidan

sxvadasxva

konteqstSi

dakvirveboda bavSvebs, Caewera gamoyenebuli sametyvelo ena, am enis


gamoyenebis

socialuri

unarebi.3
CanarTi 17. 6.

konteqstebi

da

monawileTa

komunikaciuri

902

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


mSoblebi da maswavleblebi: bavSvebis komunikaciuri kompetenturobis
Sesaxeb gansxavebuli mosazrebebi

mSoblebi
maswavleblebi ar mousmenen. Cemi Svili Zalian SeSinebulia imisaTvis, rom
ilaparakos. imitom, rom aravin moqmedebs misTvis nacnobi wesebiT. saxlSi ver
vaCumeb, imdens laparakobs.
q-ni devisi Civis, rom nedi ar pasuxobs mis kiTxvebs. nedi ambobs, rom is
sulelur kiTxvebs usvams, romlebze pasuxebic Tavadve icis.

maswavleblebi
aSkaraa, rom maT yvelaze martiv kiTxvebzec ki ar SeuZliaT pasuxis gacema.
isic ki
TiTqos arc
momCerebian.
vatyob, rom

vifiqre, rom zog maTgans smenis problema hqonda. ise iqcevian,


ki esmiT Cemi dasmuli SekiTxvebi, pasuxad gamorecxili TvalebiT
Tumca, roca raRacas vambob an maTTvis saintereso ambavs vyvebi,
esmiT Cemi.

klasSi isini umartives kiTxvebsac ki ver pasuxoben, magram ezoSi, saTamaSo


moedanze uproblemod SeuZliaT burTiT TamaSis wesebis axsna an konkretuli
saxis xumrobis aRwera. Sesabamisad, vici, rom SeuZlebeliaT iyvnen utyvebi,
rogorc gakveTilze.
xandaxan, roca vuyureb maT da kiTxvas vusvam, mgonia, kedels velaparakebi,
romelsac verafers Sevagnebineb. raRacaSia aq saqme. ramdeni kiTxvac ar unda
davsva, arasodes var darwmunebuli, rom kedlis miRma gavaRwie da gavarkvie, iq
ra aris.

wyaro: adaptirebuli Heath 1982

angariSebis mogrovebasTan da analizTan dakavSirebuli


problemebi
dResdReobiT

socialur

mecnierebaSi,

zogadad,

aRiarebulia

adamianebisTvis im movlenebisa da moqmedebebis azris mniSvnelovneba,


romelSic isini CarTulni arian. Tumca, eTogenuri poziciis, aqtiuri
kvlevis

teqnikebis

TvalsazrisiT,

praqtikuli

gamoyeneba

jer

isev

problemuria. menzeli (1978) eTogenuri midgomis mTel rig bundovan


momentebsa da naklovan mxareebs ganixilavs da msjelobis amosaval
wertilad im faqts iRebs, rom erTsa da imave qcevas mravalgvari

903

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

mniSvneloba SeiZleba hqondes. misi azriT (1978), qcevaTa did nawils


SeiZleba mieweros mniSvneloba da, amasTan, erTdroulad erTze meti
mniSvneloba

SeiZleba

aramarTebulia
moTxovna.
rodesac

iyos

aqtis

verc

erTi

imas

mkvlevarma

validuri.
konkretuli

vityviT,
misi

rom

erTi

maSasadame,

amtkicebs

mniSvnelobis

aqtis

gansazRvris

interpretacia

mniSvneloba

gansazRvra

igi,

dasrulda,
an

is

erTi

mniSvneloba daadgina, romliTac dakmayofilda da WeSmaritad miiCnia.


meore problema, romelzec menzeli (1978) saubrobs, aqtorebiseul
mniSvnelobebs, rogorc mikerZoebis wyaroebs, Seexeba. is kiTxulobs:
ramdenad

centraluri

adgili

unda

daikavon

aqtorebiseulma

mniSvnelobebma movlenebis axsnebis formulirebaSi? yovelTvis mxolod


am msjelobebiT unda xelmZRvanelobdes Tu ara mkvlevari? amis gakeTeba
potenciur axsnaTa mTeli diapazonis ignorirebis tolfasi iqneboda,
romelTa

ganxilvidan

gamoTiSva

sul

ramdenime

mkvlevars

Tu

endomeboda.
es Sors mimavali Sedegebis mqone, rTuli da Znelad mogvarebadi
sakiTxebia. ra
rodesac

gamosavals

gvainteresebs,

gvTavazobs

ras

niSnavs

menzeli (1978)? pirvel


aqtebi

da

rigSi,

situaciebi,

unda

davakonkretoT _ visTvis. meore _ mkvlevrebma unda gaakeTon arCevani


da pasuxismgebloba aiRon aqtebisTvis miniWebul mniSvnelobebze. garda
amisa, problemis formulirebaSi aqtebis Cveneuli, rogorc mkvlevrebis,
mniSvnelobac unda iyos gaTvaliswinebuli. mesame _ axsnebi aqtebis
Tavad aqtoriseul mniSvnelobebs unda iTvaliswinebdes, magram ar aris
aucilebeli, rom am mniSvnelobebis irgvliv koncentrirdebodes.
menzeli

(1978)

damkvirveblis

acxadebs,

mier

rom

wamorgenili

socialuri
angariSi

epizodis
im

Sesaxeb

axsnebTan

gare

erTadaa

sasargeblo, romelic Tavad monawilebma SeiZleba miscen am movlenas.


msgavsi argumenti moiazreba saklaso garemos obieqturi, sistematuri
dakvirvebis

makintirisa

da

makleodiseul

dasabuTebaSi

Macleod 1978). es SemTxveva warmodgenilia CanarTSi 17. 7.

(McIntyre and

904

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

CanarTi 17. 7
saklaso garemoSi obieqturi sistematuri dakvirvebis dasabuTeba
rodesac smiTi Sexedavs jons da ityvis: jon, ratom gaixsna nivTiereba
siTxeSi?

(savaraudod,

xmis

garkveuli

intonaciiT)

da

Semdeg

mdumared

Sexedavs jons (albaT, saxis garkveuli gamometyvelebiT), damkvirvebels am


movlenis kategorizeba erTmniSvnelovnad SeuZlia:

smiTi kiTxvas usvams jons

da moiTxovs siTxeSi momxdari difuziis axsnas. smiTma igive movlena SeiZleba


aRweros, rogorc jonisTvis codnis gamovlenis saSualebis micema, xolo
jonisTvis igive movlena SeiZleba iyos smiTi cdilobs gamaRizianos. magram
nebismier maTgans rom uareyo damkvirveblis aRweris validoba, isini ubralod
ar iqnebodnen marTali, vinaidan damkvirvebeli imas aRwers (yovel SemTxvevaSi,
nawilobriv mainc), rasac momxdari qceva aRniSnavs. aq araferia naTqvami klasSi
komunikaciis

efeqturobis

Sesaxeb

daSvebebze,

magram

uSveben,

rom

komunikacia damokidebulia tradiciuli mniSvnelobebis sistemaze, romelic


ufro

farTo

kulturaSia

xelmisawvdomi.

ufro

fundamenturad,

es

interpretacia gulisxmobs, rom sistematuri damkvirvebeli klasSi mimdinare


movlenebis obieqtur realobazea koncentirebuli (anu, Tu gvirCevnia, saerTo
intersubieqtur realobaze). es ar niSnavs, rom monawileebisTvis umniSvneloa
movlenebis

subieqturi

mniSvnelobebi;

aramed

mxolod

imas,

rom

isini

miuRebelia damkvirveblisTvis da ar arsebobs saklaso aqtivobis obieqturi

realoba, romelic ar aris damokidebuli am mniSvnelobebze [xazgasma Cvenia].


wyaro: McIntyre and Macleod 1978

eTogenuri midgomis Zlieri mxareebi


ganaTlebis
upiratesoba
miRebul

sferos

eTnografiuli

midgomis

socialuri epizodebis angariSebis analizis meSveobiT

gamorCeul

miRebuli sargebeli
ganaTlebis

mkvlevrisTvis

sferoSi

mignebebaSi

gamoixateba.

angariSebis

SeswavliT

naTlad gamoCndeba, Tu eTnografiul kvlevas


gamoyenebul

iseT

ufro

tradiciul

teqnikas

SevadarebT, rogoric, magaliTad, gamokiTxvaa (ganvixileT mecxre TavSi).


sworad amtkiceben eTnografiulad orientirebuli mkvlevrebi, rom
gamokiTxvis iseTi teqnikebi, rogoricaa kiTxvari, TavisTavad swored

905

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

iseT

raRaceebs

problemurad

moiazreben,

unda

miviCnioT.

rac

ganaTlebis

Zalian

xSirad,

sferos

kvlevaSi

fenomenebi,

romlebic

yuradRebis centrSi unda iyvnen, TavisTavad mocemulebad aRiqmebian anu


maT kvlevis sawyis wertilad miiCneven da ara _ mkvlevaris interesis
centrad da arafers akeTeben imis gasarkvevad, Tu rogor warmoiqmnen
fenomenebi

an

rogor

moipoves

pirvelxarisxovani

magaliTad,

ganaTlebis

sferoSi

Sesrulebul

dadgenilia

skolaSi

disciplinaruli

mniSvneloba.

uamrav

darRvevis

kvlevaSi

SemTxvevebi

da

xangrZlioba; Tumca, misi sixSirisa da tipisgan gansxvavebiT, SedarebiT


mogvianebiT

daiwyes

gakveTilis

arevis

mizezis

intensiuri

kvleva.

gamokiTxvisgan gansxvavebiT, romelic kros-seqciuri teqnikaa da drois


erT momentSi agrovebs mTel monacemebs, eTnografiuli kvleva mimdinare,
uwyvet dakvirvebas iyenebs, romelic procesze fokusirdeba da ara _
produqtze.

amgvarad,

eTnografi

mkvlevaris

yuradReba

skolaSi

mimdinare deviaciurma procesma unda miipyros da ara _ n tipis skolebSi


k tipis unarebis mqone bavSvebis cudad moqcevis sixSirem da tipma.

naambobis Sesaxeb
ganaTlebis

kvlevaSi

SedarebiT

uyuradRebod

mitovebuli

mimarTulebaa naambobis sfero da ambebis Txroba. baumanis (1986: 3) azriT,


naambobi
romlebic

im mniSvnelobebze, formebisa da funqciebze zepirmetyvelebaa,


situaciurad

damkvidrebulia

moqmedebisTvis

mniSvnelobis

mimcem kulturul konteqstSi, scenebsa da movlenebSi. es gvaxsenebs


bruners (1986), romelic ganaTlebis sferoSi kvlevis interpretaciul
midgomas

exmianeba; is

miiCnevs

mis

monaTxrobiT
naambobs

moqmedebebis

did

nawils

naambob teqstad

moqmedi pirebTan erTad, romlebic

situaciebs azrs

aZleven. ganaTlebis sferoSi kvlevis meTodebs Soris

kanonieri adgili uWiravs (Parsons and Lyons 1979). jounsi (1990),

qrou (1992), daningi (1993) da Todi (1997) maT intervius uTanabreben,


rogorc kvlevisTvis mtkicebulebis wyaros. Todi (1997: 331) miiCnevs, rom
naambobebi, rogorc intervius gafarToveba, biografiebis msgavsad, Zalze

906

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

auTenturi da cocxali monacemebia. igi amtkicebs, rom es praqtikosTa


azrovnebamde miRwevis unikaluri meTodia da mas analogi ar moeZebneba.
Todi (1997: 333 4) aRwers naambobTa
rogorc monacemebis wyaros

Sesaxeb araCveulebriv angariSs,

ganaTlebis menejmentis kvlevisTvis da

umcrosi asakis bavSvebisgan monacemebis mogrovebisTvis.


Todi

(1997:

gaanalizeba,

331)

gviCvenebs,

magaliTad,

iseTi

Tu

rogoraa

SesaZlebeli

tradiciuli

teqnikebis

naambobis

gamoyenebiT,

rogoricaa Sinaarsis kategorizireba da kodireba, Temebad dayofa da


cnebebis formulireba. am TvalsazrisiT, naambobi
dokumenturi

mtkicebulebebis

(magaliTad,

biografiis) gverdiT ikavebs adgils. naambobTa

pirveladi da meoradi
SeTxvevis

Seswavlis,

gamoyeneba SesaZlebelia

post-faqtum kvlevebSi, istoriul kvlevaSi, angariSebsa an moqmedebis


kvlevaSi. erTi sityviT, isini mkvlevarisTvis xelmisawvdomi kvlevis
yoveldRiuri

instrumentebis,

nawilia.

zepiri

istoriebis,

rogorc

kvlevis legitimuri teqnikis, socialur kvlevaSi gamoyenebis aRmasvla


ganaTlebis sferoSi Cans kvlevas Seexeba. miuxedavad imisa, rom zepiri
istoriebi gadasamowmeblad SeiZleba problemuri iyos

(gadamowmeba

mxolod

gadmocemul

im

movlenebs

SemTxvevebSia
sxva

dadasturebas),
monaTxrobi

adamianebic

mTxrobelis

ambebi

SesaZlebeli,

ewrebodnen,

mZlavri

mkvlevars

Tu

TxrobaSi
romlebic

subieqturi

auTenturi,

SeZleben

CarTulobis

mdidari

monacemebis Segrovebis saSualebas aZlevs (Bauman 1986).

da

gamo,

sapatio

907

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

18 dakvirveba
Sesavali
dakvirvebis, rogorc kvlevis procesis, gamorCeuli niSani bunebrivad
Seqmnil

socialur

situaciebSi

cocxali

monacemebis

Segrovebis

SesaZleblobaa. ase mkvlevars SeuZlia, uSualod adevnos Tvali adgilze


mimdinare

movlenas

da

ar

daeyrdnos

meorad

(sxvisgan

mowodebul)

angariSebs. myisieri gacnobierebis an uSualo Semecnebis kvlevis ZiriTad


modelad gamoyenebas gacilebiT validuri anu auTenturi monacemebis
mocema
es

SeuZlia, vidre nebismier sxva gaSualebul an daskvniT meTods.

dakvirvebis

gansakuTrebuli

siZlierea.

mas

sxva

mimzidveli

maxasiaTeblebic aqvs. rogorc robsoni (2002: 310) ambobs, adamianebis


namoqmedari SeiZleba gansxvavdebodes amave namoqmedaris Sesaxeb maTive
monayolidan, dakvirveba ki realobis Semowmebis SesaZleblobas iZleva.
is mkvlevars yoveldRiur qcevaze sxva TvaliT dakvirvebis saSualebasac
aZlevs, romelic sxva SemTxvevaSi SeiZleba bunebriv da mosalodnel
qcevad miCneuliyo, an SeumCneveli darCeniliyo (Cooper and Schindler 2001:
374). es midgoma monacemTa Casawerad kargad mowesrigebul cxrilebs
iyenebs,

riTac

Tavidan

gvacilebs

iseT

problemebs,

romelTac

dakvirvebis aqtsa da Casawer movlenas Soris arsebuli drois intervali


iwvevs,

magaliTad,

SerCeviTi

an

mcdari

mogoneba.

da

bolos,

proceduruli TvalsazrisiT, zog monawiles SeiZleba damkvirveblis


arseboba erCios CaZiebul, drois damkargav interviusa Tu gamokiTxvas.
dakvirveba SesaZlebelia iseT faqtebze, rogoricaa klasSi wignebis
raodenoba,

klasSi

moswavleTa

raodenoba

da

mocemul

dros

biblioTekaSi Sesul moswavleTa raodenoba. dakvirveba SesaZlebelia


klasSi mimdinare movlenebzec, magaliTad, maswavlebelsa da moswavleebs
Soris

saubris

xangrZlioba,

moswavleebs

Soris

sxvadasxva

Temaze

saubrisa da erToblivi jgufuri muSaobis xangrZlioba. garda amisa,

908

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

dakvirvebisas

koncentracia

SesaZloa

qcevebze

iseT

an

Tvisebebze

gakeTdes, rogoricaa maswavleblis keTilganwyoba, moswavleebs Soris


agresiuli Tu asocialuri qcevis xarisxi.
aq

uCinari

kontinuumi

dakvirvebidan
Sefasebamde,

SegviZlia

situaciis
romelSic

davinaxoT

mkvlevariseul
iwereba

realuri

faqtebis

interpretaciamde

dakvirvebis

Sedegebi.

da

uSualod

dakvirvebis procesSi bundovania ra iTvleba monacemad, vinaidan is, Tu


ras vakvirdebiT, damokidebulia rodis, sad da ramden xans
aseve, ramdeni damkvirvebelia da rogor
imazec, Tu ras miviCnevT ZiriTadi,

vakvirdebiT,

vakvirdebiT. is damokidebulia

faruli (lanetnuri) konstruqtis

mtkicebulebad an mis Camnacvleblad. zemoT mocemul magaliTSi is, Tu


ra

iTvleba

asocialuri

qcevis

mtkicebulebad,

validur

da

sando

operaciul gansazRvrebas saWiroebs. damkvirvebelma unda gadawyvitos,


ra

aris

dakvirvebis

indikatori,

magaliTad:

skolis

biblioTekaSi

wignis cveTa misi popularobis maCvenebelia, mkiTxvelebis uyuradRebobis


Tu moswavleTa destruqciuli qcevis? Sedegis mixedviT ver davaskvniT
mizezze,

dakvirvebis

monacemidan

ganzraxvaze

da

reaqciidan

stimulze.
dakvirvebis
ekologiuri

monacemebi
validobiTac

saSualebas

aZlevs,

induqciuri

iyos,

konteqstzea

damokidebuli

gamoirCeva

(Moyles

Cawvdes
dainaxos

programebis
sxva

SemTxvevaSi

es

2002).

konteqsts,

da

mkvlevars

ufro

uneburad

Zlieri

Ria

da

SeumCnevlad

darCenili movlenebi da sagnebi, aRmoaCinos, is, razec monawileebma


SeiZleba ver SeZlon Riad saubari intervius procesSi, gascdes aRqmiT
mopovebul
codnamde

monacemebs (magaliTad, mosazrebebs interviuSi) da pirovnul


miaRwios.

prognozirebadia,
garkveuli

siaxle,

vinaidan

monacemebis
rac

kiTxvarebs an testebs.

dasakvirvebeli

SemTxvevebi

Segrovebis

meTodSi

xSirad

aklia

am
sxva

meTodebs,

naklebad

yovelTvisaa
magaliTad,

909

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

mkvlevars

dakvirvebis

(Morrison

1993:

gamoyenebiT

80)

monacemebis

Segroveba SeuZlia:

fizikuri garemos Sesaxeb (magaliTad, fizikuri garemo da maTi


mowyoba).

adamianuri

garemos

dasakvirvebeli

Sesaxeb

jgufebis

(magaliTad,

adamianTa

Semadgenloba

da

gaerTianeba,

maxasiaTeblebi

an

individebis maxasiaTeblebi, magaliTad, sqesi da socialuri klasi).

interaqciuli

garemos

Sesaxeb

(magaliTad,

mimdinare

urTierTqmedebebi, formaluri, araformaluri, dagegmili, daugegmavi,


verbaluri, araverbaluri da a. S.).

programuli garemos Sesaxeb (magaliTad, resursebi da maTi mowyoba,


pedagogiuri stili, saswavlo programebi da maTi struqtura.
garda

amisa,

dakvirvebis

monacemebi

SeiZleba

sasargeblo

iyos

araverbaluri qcevis, bunebriv an xelovnur situaciebSi mimdinare qcevis


da

longituduri

analizis

Casawerad

bunebriv

garemoSi

dakvirvebaze

SeiZleba

naklebad

sasargeblo

gazomvis

sirTuleebi,

dasakvirvebel
anonimurobis
SeiZleba

mcire

garemoSi

mZlavri

kontrolis
gaxados,

sakvlevi

iaraRi

mas

mopovebis

Tan

magram

axlavs

problemebi,

siZneleebi

(Bailey 1994: 245 6).


iyos,

mxriv,

dakvirveba

dakavSirebuli

uflebis

problema

meore

naklebobam

vinaidan

SerCevasTan

SeRwevis

SenarCunebis

(Bailey 1994: 244).

masac

da

dakvirveba
aqvs

Tavisi

sirTuleebi, razedac am TavSi visaubrebT.


patonis (1990: 202) azriT, dakvirvebis monacemebi mkvlevars
danaxvisa

da

dakvirvebis
dakvirvebamde

gagebis

saSualebas

nairsaxeobebi
da

unda

aZlevdes.

arastruqturirebulidan

daugegmavidan

winaswar

situaciis

mkvlevris

xelTaa

struqturirebul

dagegmilamde.

Zlier

struqturirebuli dakvirvebisas winaswar aris cnobili ras akvirvebian


(anu winaswa dagegmili dakvirveba) da amitom kvlevis dawyebamde aqvT
gansazRvruli dasakvirvebeli kategoriebi. naxevrad struqturirebuli
dakvirvebisas winaswar ki arsebobs dakvirvebis sakiTxebis nusxa, magram

910

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

naklebad dagegmili anu naklebad sistematuri monacemebis Segroveba


swored

am

sakiTxebis

Sesaswavlad

xdeba,

SedarebiT

naklebad

mowesrigebuli da sistemuri saxiT. arastruqturirebuli dakvirvebisas


naklebad ician, ras eZeben, amitom uwevT situaciaSi Sesvla da imis
gansazRvra,

Tu

ra

struqturirebuli

xdeba,

ramdenad

dakvirvebisas

mniSvnelovania

ukve

winaswar

es

aqvT

kvlevisTvis.

hipoTezebi

da

dakvirvebis monacemebi maT dasadastureblad an uarsayofad gamoiyeneba.


rac

Seexeba

naxevrad

arastruqturirebul
ufro

struqturirebul,

dakvirvebas,

amowodebuli

isini

vidre

gansakuTrebiT

hipoTezebis

maTi

ki,

Camosayalibeblad

SemowmebisTvis.

naxevrad

struqturirebuli da arastruqturirebuli dakvirvebebis SemTxvevaSi,


jer dakvirvebis monacemebs ganixilaven da Semdeg iwyeben dakvirvebuli
fenomenis axsnas.
marTalia, SeiZleba imis mtkiceba, rom yvela tipis kvleva, zogadad,
monawilis

dakvirvebis

garkveuli

formaa,

vinaidan

ver

SeviswavliT

samyaros, Tu misi nawili ar viqnebiT (Adler and Adler 1994), goldi (Gold 1958)
dakvirvebaSi mkvlevris rolis kargad nacnob, kontinuumze mocemul,
klasifikacias gvTavazobs. aq erT boloSi mkvlevari srulad monawilea,
rasac mosdevs monawile, rogorc damkvirvebeli, Semdeg _ damkvirvebeli,
rogorc

monawile

da

bolos

mocemulia

mkvlevari,

rogorc

sruli

damkvirvebeli (ix. http://www.routledge.com/testbooks /9780415368780 _ Tavi 18,


faili

18.

1.

monawileobis

ppt).

amgvarad,

situaciidan

esaa

srul

kontinuumi

sruli

gancalkevebulobamde,

mkvlevris

romlis

Sua

wertilSi dabalansebulia mkvlevris CarTuloba, siaxlove da distancia,


nacnoboba

da

ucnoboba.

sruli

damkvirveblis

SemTxvevaSi

tipuria

calmxrivi sarkis (hezelis minis), video-audio Canawerisa da fotoebis


gamoyeneba,
rolis

xolo
morgebas

sruli

monawileoba

iTxovs

(ixileT

/9780415368780 _ Tavi 18, faili 18. 2. ppt).

mkvlevrisgan

jgufis

wevris

http://www.routledge.com/testbooks

911

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

tradiciulad, dakvirveba CaurevlobiT xasiaTdeba (Adler and Adler 1994:


rodesac

378),

mkvlevrebi

ar

cdiloben

situaciiT

an

subieqtebiT

manipulirebas, arafers ekiTxebian maT da arc axal provokaciebs


qmnian mizanmimarTulad (Adler and Adler 1994: 378). raodenobriv kvlevas
viwro fokusi aqvs: dasakvirvebel movlenas erTwuTian fragmentebad
yofen, romelic SemdgomSi cvladis saxiT erTiandeba. amis sapirispirod,
Tvisebriv kvlevas mkvlevari dasakvirvebeli samyaros fenomenologiur
kompleqsurobaSi

Sehyavs,

sadac

droTa

situaciebis,

kavSirebis,

mizezebisa

SesaZlebeli.

Tvisebrivi

mkvlevari

asaxvas,

droSi

cvalebadi

da

ganmavlobaSi,

gaSlili

korelaciebis

dakvirvebaa

movlenebis

tendenciebisa

dinamikuri

da

paternebis

bunebis
moZiebas

eswrafvis.
Tu

winaswar

viciT,

risi

dakvirveba

gvinda,

anu,

Tu

dakvirvebis

mizania elementebis gamoCenis, maTi arsebobisa da sixSiris aRricxva da


SesaZloa

situaciebis

erTmaneTTan

Sedareba,

maSin

drois

ekonomiis

TvalsazrisiT, ufro mizanSewonili iqneba warmoeba dakvirvebis winaswar


momzadebuli cxrilebiT. meore mxriv, Tu gvinda situaciis gageba da
misi Semadgneli elementebis gamovlena imaze fiqris gareSe, Tu rogor
gansxvavdebian

situaciebi

erTmaneTisgan,

maSin

naklebad

struqturirebuli dakvirveba iqneba mosaxerxebeli.


struqturirebuli dakvirvebis momzadebas bevri dro sWirdeba, magram,
vinaidan

kategoriebi

winaswaraa

gamoyofili,

miRebuli

monacemebis

analizi sakmaod swrafad xdeba; xolo arastruqturirebuli midgomisas


kvleva swrafad mzaddeba, Tumca monacemebis analizs gacilebiT meti
dro sWirdeba. pirveli midgoma mkvlevris gegmis mixedviT mimdinareobs
da

amitom

SeiZleba

uyuradRebod

darCes

zemoT

CamoTvlili

oTxi

garemodan romelimes aspeqtebi, Tu isini dakvirvebis cxrilSi ar iqneba


winaswar Setanili, anu, es midgoma seleqciurad udgeba situaciebs.
meore mxriv, meore midgoma monawileebis gegmas mihyveba, anu, imaze
reagirebs, rasac xedavs da, maSasadame, imTaviTve adekvaturia arsebul

912

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

situaciasTan. dakvirvebis seleqciuroba situaciidan momdinareobs da


ara _ mkvlevrisgan, im TvalsazrisiT, rom,

man winaswar ar icis am

sakiTxebis wamoWris Sesaxeb. struqturirebuli dakvirveba hipoTezebis


SemowmebisTvis

gamodgeba,

arastruqturirebuli

ki

situaciis

mdidar

aRweras iZleva, ramac, Tavis mxriv, hipoTezebis Camoyalibebamde SeiZleba


migviyvanos.

flikis

(1998:

137)

azriT,

dakvirveba

xuT

sxvadasxva

ganzomilebaSi unda ganvixiloT:

struqturirebuli,

sistematuri

da

raodenobrivi

dakvirveba

arastruqturirebuli, usistemo da Tvisebrivi dakvirveba;

monawilis dakvirveba _ aramonawilis dakvirveba;

Ria dakvirveba _ faruli dakvirveba;

dakvirveba bunebriv garemoSi _ dakvirveba arabunebriv, xelovnur


garemoSi (magaliTad, laboratoriis an gamogonil situaciaSi);

TviTdakvirveba _ sxvaTa dakvirveba.


kupersa

da

Sindlers

(2001:

375)

miaCniaT,

rom

dakvirveba

sam

ganzomilebaSi SegviZlia ganvixiloT:

uSualoa dakvirveba Tu ara: uSualo dakvirveba mkvlevris situaciaSi


yofnas

moiTxovs,

dakvirvebisTvis

xolo

Camweri

gaSualebuli

aparaturac

sakmarisia

anu

arapirdapiri

(magaliTad,

video

kamerebi).

Ria an faruli dakvirveba: rodesac mkvlevari SeniRbulia (magaliTad,


calmxrivi sarkis miRma da faruli kameriT), nawilobrivaa SeniRbuli
(anu xedaven, magram ar ician, rom damkvirvebelia), Tu cnobilia (anu
ician, rom mkvlevaria).

damkvirveblis

mier

aRebuli

roli

(monawilis

dakvirvebidan

aramonawilis dakvirvebamde, romelic qvemoTaa ganxiluli).


dasaxelebul ganzomilebebs am TavSi gavecnobiT.

struqturirebuli dakvirveba

913

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

struqturirebuli
mkvlevars

dakvirveba

dakvirvebidan

Zalian

sistematizirebulia

raodenobrivi

monacemebis

da

miRebis

SesaZleblobas aZlevs. raodenobrivi monacemebi, Tavis mxriv, aiolebs


garemoebebisa

da

mimarTulebebisa

situaciebis
da

urTierTSedarebas

tendenciebis

da

dafiqsirebas

sixSireebis,

an

gamoTvlas.

damkvirvebels pasiuri roli aqvs, ar iWreba situaciaSi da ubralod


iniSnavs

Sesaswavli

monacemebi

faqtorebis

dakvirvebis

warmodgenilia

gamoCenis

cxrilSi

CanarTSi

18.

SemTxvevebs.

iwereba;

(ixileT

dakvirvebis

cxrilis

magaliTi

http://www.routledge.com/testbooks

/9780415368780 _ Tavi 18, faili 18. 3. ppt). es aris maswavleblisa da


moswavlis saubris aTwuTiani monakveTis dakvirvebis cxrilis nimuSi.
zeda Svidi kategoria miuTiTebs, Tu vin vis elaparakeba, qveda oTxi ki _
Tavad

saubris

bunebas

gviCvenebs.

am

cxrilSi

ramdenime

momentis

gamoyofa SeiZleba:
CanarTi 18. 1.
struqturirebuli dakvirvebis cxrili
moswavle moswavles

moswavle
moswavleebs
moswavle
maswavlebels
moswavleebi
maswavlebels
maswavlebeli
moswavles
maswavlebeli
moswavleebs
moswavle
sakuTar
Tavs
micemuli amocana
wina amocana
Semdgomi amocana


/ _ saubarSi monawileoba

amocanis uqonloba

_ saubris buneba

/
/
/

/
/

/
/

914

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

dakvirvebis kategoriebi wyvetilia anu ar faraven erTmaneTs. aseTi


kategoriebis misaRebad da Sesamowmeblad piloturi kvlevaa saWiro,
raTa kategoriebis urTierTgadafarvasTan dakavSirebuli nebismieri
problema aRmofxvrili iyos.

TiToeuli sveti 30

wamian intervals

Seesabameba, anu marcxnidan

marjvniv gadaadgileba movlenis Tanmimdevrobis qronologias asaxavs


da

mkvlevarma

yovel

30

wamSi

matricis

saTanado

ujraSi

unda

Seitanos monacemi (ixileT: momentaluri SerCeva).

vinaidan swrafad (yovel 30 wamSi erTxel) Sesamowmebeli uamravi


kategoria arsebobs, mkvlevarma winaswar imden xans unda ivarjiSos,
sanam ar gaiwafeba monacemebis cxrilSi sworad da Tanmimdevrulad
SetanaSi (anu, dakvirvebuli qcevebi, situaciebi da a. S. mudmivad
erTsa da imave kategoriaSi iwereba) da sandoobis miRwevaSi. amis
gakeTeba an video masalaze varjiSiTaa SesaZlebeli, an _ realur
situaciaSi im monawileebze, romlebic SedgomSi kvlevaSi ar miiReben
monawileobas.

erTze

meti

damkvirveblis

muSaobis

SemTxvevaSi,

SesaZloa erToblivi treiningis Catarebis aucilebloba warmoiqmnas,


raTa mkvlevrebis gunduri muSaobis Sedegad operatiulad, efeqturad
da Tanmimdevrulad moxdes monacemTa kategoriaSi Setana, anu, rom
arsebobdes damkvirvebelTa Soris SeTanxmebuloba.

Mmkvlevari

iRebs

gadawyvetilebas

aRmniSvneli

simboloebis

adekvaturobis Sesaxeb, magaliTad, ra gamoiyenos , daxrili xazi


(/), iqsi (), ricxvebi (1, 2, 3 da a. S.), asoebi (a, b, g da a. S.) Tu swori
xazi (). sul erTia, kodirebis ra formas gamoviyenebT, mTavaria, rom
Kkodirebis forma (gunduri muSaobisas) gasagebi, martivi da swrafad
Casaweri

(anu,

simboloebi

da

ara

sityvebi)

unda

iyos.

unda

gvaxsovdes, rom yovel 30 wamSi erTxel TiTo svetSi erTi an meti


ujra unda Seivsos, amitom mkvlevari gawafuli unda iyos saTanado
kodebis gamoyenebaSi monacemebis zustad da swrafad Setanis mizniT.1

915

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

SeuZlebelia struqturirebuli dakvirvebis cxrilis pilotirebaze


uaris Tqma. kategoriebi urTierTgamomricxavi da urTierTSemavsebeli
unda iyos. Sesabamisad, mkvlevarma unda gansazRvros da daazustos:

dakvirvebis fokusi (magaliTad, adamianebi da movlenebi);

dakvirvebis sixSire (magaliTad, yovel 30 wamSi, yovel wuTs, yovel


or wuTSi erTxel);

dakvirvebis periodis xangrZlioba (magaliTad, erTi saaTi, oci wuTi);

mtkicebulebis kriteriumi (magaliTad, rogoraa qceva gansazRvruli


da operacionalizebuli);

monacemis Setanis

xasiaTi (kodirebis sistema).

am oTx sakiTxze gadawyvetilebis miReba miznisTvis Sesatyvisobis


kriteriumis mixedviT xdeba. struqturirebuli dakvirvebis momzadebas
didi dro dasWirdeba, magram monacemebis analizi SedarebiT swrafad
moxdeba,

vinaidan

iqneba

analizis

Setanili.

ase

kategoriebi

magaliTad,

Tu

Tavad

dakvirvebis

skrupulozuri,

cxrilSi
detaluri

dakvirvebaa saWiro, maSin drois intervalebi Zalian mcire iqneba, xolo


naklebi detalizaciis moTxovnis SemTxvevaSi intervalebic gaizrdeba.
dieris (Dyer 1995: 181 4) azriT, struqturirebuli dakvirveba ramdenime
ZiriTad princips unda iTvaliswinebdes:

iseTi garemos SerCeva, sadac SesaZlebeli iqneba realurad mimdinare


qcevaze

dakvirveba

mkvlevrisTvis

saintereso

xelmisawvdomoba da sixSire: ZiriTadi maxasiaTebeli

qcevis

im SemTxvevaSi,

Tu uCveulo an gansakuTrebuli qceva ainteresebT.

zustad

da

calsaxad

gansazRvruli

sazomebis

saWiroeba,

gansakuTrebiT maSin, rodesac faruli (latentutri) maxasiTebeli an


konstruqtia operacionalizebuli.

imdeni cvladi, rom SesaZlebeli iyos maTi damuSaveba: validobis


saCveneblad sakmarisi raodenoba, magram ara gadametebuli, rom ar
daikargos monacemebis Setanis

procesis sandooba.

916

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Ria an faruli dakvirveba.

uwyveti, drois seriebis an SemTxveviTi dakvirveba.

qcevis sxvadasxva kategoriaze ganxorcielebuli dakvirveba.

dasakvirvebeli adamianebis raodenoba.

cvladebis raodenoba, romelTa Sesaxebac unda mogrovdes monacemebi.

dakvirvebisTvis gamosayenebeli cxrilis saxeoba.


dieri

(1995:

186)

struqturirebuli

dakvirvbeis

dagegmvis

sqemas

gvTavazobs (ixileT CanarTi 18. 2).


struqturirebuli

dakvirvebis

cxrilSi

monacemebis

Setanis

xuTi

sxvadasxva gza arsebobs, esenia: movlenis SerCeva, momentaluri SerCeva,


intervalis Cawera, reitingis skalebi da xangrZlivobis Cawera.
CanarTi 18. 2.
aramonawilis dakvirveba: dizainis amocanebis CamonaTvali

mosamzadebeli etapis amocanebi

gasagebad aRwereT sakvlevi problema?

CamoayalibeT kvlevis zusti mizani?

axseniT kvlevis mizani da misi kavSiri TeoriasTan?

(Tu gaqvT) CamoayalibeT Sesamowmebeli hipoTezebi?

dakvirvebis sistema

gansazRvreT dasakvirvebeli qcevis tipi (tipebi)?

/CamoayalibeT

obieqturi

gansazRvrebebi

qcevis

TiToeuli

kategoriisTvis?

SeamowmeT, rom kategoriebis sruli iyos da yvela samizne qcevas


moicavdes?

SeamowmeT,

rom

TiToeuli

kategoria

namdvilad

gansxvavdebodes

danarCenebisgan?

SeamowmeT,

rom

dakvirvebis

situaciaSi

erTmaneTisgan sxvadasxva kategoriebs?

dakvirvebis procesi

iolad

ganasxvavebT

917

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

SearCieT dakvirvebisTvis saTanado adgili?

gadawyviteT, monacemebis SerCevis romel proceduras gamoiyenebT?

gadawyviteT, Ria dakvirvebas gamoiyenebT Tu faruls?

gadawyviteT,

informaciis

mosagroveblad

erT

damkvirvebels

gamoiyenebT Tu mets?

da bolos. . .

moamzadeT monacemebis Sesatani cxrili?

gadaxedeT kvlevis eTikur standartebs?

CaatareT

piloturi

kvleva

da

SeitaneT

aucilebeli

cvlilebebi

dakvirvebis sistemaSi an proceduraSi?

Tu

erTze

met

damkvirvebels

iyenebT,

winaswar

SeafaseT

damkvirvebelTa Soris SeTanxmebulobis sandooba?

wyaro: Dyer 1995: 186

movlenis SerCeva
movlenis

SerCeva

niSnebis

sistemis

saxelwodebiTacaa

cnobili.

movlenis SerCeviTi dakvirvebisas ramdenjerac dafiqsirdeba movlena,


Sesabamisi saxelwodebis gaswvriv imdenjer keTdeba cxilSi aRniSvna
(ixileT http://www.routledge.com/testbooks /9780415368780 _ Tavi 18, faili 18. 4.
ppt):
maswavlebeli uyviris bavSvs /////
bavSvi uyviris maswavlebels ///
mSobeli uyviris maswavlebels //
maswavlebeli uyviris mSobels //

mkvlevars

formulirebuli

unda

hqondes

debulebebi,

romelTa

mixedviTac Seagrovebs monacemebs . es meTodi dakvirvebuli qcevebis an


situaciebis

sixSireebis,

anu,

gamovlenis

SemTxvevebis

imgvarad

dasafiqsireblad gamodgeba, rom SesaZlebeli iyos Sedareba. magaliTad,


SegviZlia vTqvaT, rom maswavlebeli yvelaze mets yviris, xolo mSobeli
_

yvelaze

naklebs.

miuxedavad

imisa,

rom

ase

Cawerili

monacemebi

dakvirvebuli situaciebis an qcevebis moxazvis saSualebas gvaZlevs, is

918

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

arafers

gveubneba

am

situaciebis

an

qcevebis

qronologiur

Tanmimdevrobaze. magaliTad, zemoT mocemuli monacemebis mixedviT, ori


gansxvavebuli

ambis

Tanmimdevroba

rom

moyola

iqneboda

gvcodnoda.

SesaZlebeli,

monacemebi

movelenebis

qronologiurad

ase

SeiZleboda dalagebuliyo, rogorc qvemoTaa warmodgenili, sadac 1_7


drois sxvadasxva periodebia (magaliTad, yoveli 30 wami):
1
maswavlebeli uyviris bavSvs
bavSvi uyviris maswavlebels

mSobeli uyviris maswavlebels

maswavlebeli uyviris mSobels

warmoidgineT aseTi scena: erT dilas mSobelma da bavSvma daigvianes


skolaSi da bavSvi Cumad Sevida klasSi. maleve moxda raRac, ris gamoc
bavSvam dauyvira maswavlebels, gaRizianebuli maswavlebeli sagonebelSi
Cavarda bavSvis mxridan aseTi provokaciis gamo. maswavlebelma dauyvira
bavSvs,

bavSvma

moiyvana

mSobeli

(romelic

jer

ar

iyos

skolis

Senobidan gasuli). mSoblema dauyvira maswavlebels miuRebeli qcevis


gamo da maswavlebelma isev dauyvira bavSvs. am versiaSi Cans, rom
maswavlebeli mxolod maSin yviris, roca amis provocirebas mSobeli an
bavSvi akeTevs.
Tu igive raodenobis aRniSvnebi sxvagvarad iqneboda gadanawilebuli,
sruliad ganxvavebuli ambavi SeiZleba migveRo, magaliTad, aseTi:

maswavlebeli uyviris bavSvs

mSobeli uyviris maswavlebels

bavSvi uyviris maswavlebels

maswavlebeli uyviris mSobels

919

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

am SemTxvevaSi maswavlebelia Cxubis iniciatori, romelic jer bavSvs


uyviris, Semdeg _ mSobels. bavSvi da mSobeli mxolod maswavleblis
mxridan

wamosuli

provokaciis

pasuxad

yvirian

(ixileT

http://www.routledge.com/testbooks /9780415368780 _ Tavi 18, faili 18. 5. ppt).

momentaluri SerCeva
Tu mniSvnelovania movlenebis qronologiis codna, maSin aucileblad
momentaluri

SerCeva

unda

gamoviyenoT,

romelsac

zogjer

drois

SerCevasac uwodeben. momentaluri SerCevisas mkvlevari aRniSnavs imas,


rasac daakvirda drois standartul intervalSi, magaliTad, yovel 20
wamSi,

yovel

wuTs.

im

intervalis

Sesatyvis

momentSi

mkvlevari

aRniSnavs, Tu ra xdeba im konkretul momentSi da cxrilSi mocemuli


Sesatyvisi

kategoriis

gaswvriv

akeTebs

aRniSnvas.

magaliTad,

warmovidginoT, SerCeva yovel 30 wamSi xdeba, xolo ricxvebi 1_7 yovel


30 wamian intervals warmoadgens. amgvarad:

maswavlebeli uRimis bavSvs

bavSvi uRimis maswavlebels


maswavlebeli uRimis mSobels

mSobeli uRimis maswavlebels

am SemTxvevSi mkvlevarma Caiwera, Tu ra xdeboda yovel 30-e wamSi da


am

konkretuli

gaRimebis

momentebis

iniciatori,

Tumca,

mixedviT,
bavSvic

aSkaraa,
da

rom

mSobelic

maswavlebelia
sakmarisad

da

Tanabrad iRimebian (ixileT http://www.routledge.com/testbooks /9780415368780 _


Tavi 18, faili 18. 6. ppt). momentaluri SerCeva gulisxmobs im faqtis
saTanado kategoriaSi Caweras, romelic myisierad, im momentSi xdeba. am
SemTxvevaSi daculia movlenebis qronologia.

intervalis Cawera
movlenebis Caweris meTodi, garkveulwilad, movlenebis qronologiis
Caweris

saSualebas

iZleva

da

momentaluri

SerCevis

msgavsad,

920

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

fiqsirebuli

drois

intervalebis

Sesabamis

ujrebSi

saTanado

kategoriebis gaswvriv monacemebis Setanas iTxovs; Tumca konkretul


momentSi mimdinare qcevis dafiqsirebis nacvlad, is aRwers drois mTel
intervalSi mimdinare movlenebs. ase magaliTad, Tu dakvirvebis dro 30
wamian intervalebadaa dayofili, maSin mkvlevari saTanado kategoriaSi
imis Sesabamis Canawers gaakeTebs, rac mTeli 30 wamis ganmavlobaSi
moxda. es meTodi sixSireebis gamoTvlis, martivi tendenciis

danaxvisa

da movlenebis miaxloebiTi Tanmimdevrobis danaxvis saSualebas iZleva,


vinaidan fiqsirdeba mTeli intervalis ganmavlobaSi momxdari movlenebi,
Tumca qronologiis zogierTi elementi SeiZleba daikargos. magaliTad,
Tu erT 30 wamian intervalSi sami sxvadasxva movlena moxda, maSin maTi
gamovlenis Tanmimdevrobis Sesaxeb informacia daikargeba. Cven ubralod
gvecodineba, rom es movlenebi moxda.
uilkinsoni

(Wilkinson 2000: 236)

erTmaneTisgan

ganasxvavebs

mTeli

intervalisa da nawilobrivi intervalis Caweras. pirvel SemTxvevaSi


qceva mxolod maSin Caiwereba, Tu is mTeli intervalis ganmavlobaSi
mimdinareobs, xolo meore SemTxvevaSi _ mocemul intervalSi erTxel
anu

intervalis

raRac

nawilSi

erTxel

mainc

Tu

gamovlinda.

nawilobrivi intervalis Caweris SemTxvevaSi mkvlevarma unda daazustos,


Tu rogor awarmoebs Caweras.

reitingis skalebi
reitingis skalebis meTodis gamoyenebisas mkvlevars dakvirvebuli
movlenebis Sefaseba da pasuxebis reitingis skalaze datana moeTxoveba
(ixileT http://www.routledge.com/testbooks /9780415368780 _ Tavi 18, faili 18. 7.
ppt). magaliTad, vragis (Wragg 1994) azriT, swavlebaze qcevis dakvirvebis
Sedegebis reitingis skalaze gadatana sam ganzomilebaSia SesaZlebeli:
1

Tbili __________________ gulgrili

921

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


mastimulirebeli __________________ fermkrTali
mowesrigebuli __________________ mouwesrigebeli

damkvirvebelma

reitingebis

Cawera

SeiZleba

xuTquliani

skalis

mixedviT awarmoos, magaliTad:


1 = srulebiT ara, 2 = Zalian mcired, 3 = mcired, 4 = sakmaod, 5 =
Zalian.
1

bavSvi cdilobs maswavleblis yuradRebis miqcevas


maswavlebeli ajildovebs bavSvs
maswavlebeli aRkveTs bavSvebis cud saqciels

aq saWiroa, mkvlevari martivi daskvnidan (ubralod dakvirvebebis


dafiqsirebidan) ufro maRali rangis daskvnaze (dakvirvebuli movlenebis
Sefasebaze) gadavides. amiT dakvirveba SesaZloa naklebad sando gaxdes,
magaliTad,damkvirveblis tendenciurobis efeqtis, centrisken swrafvis
tendenciis,
Caweras,

rodesac

Tu

damkvirveblebi

siaxlis

efeqtis

eridebian

gavleniT,

kidura

rodesac

kategoriebis

damkvirveblebze

SedarebiT axali anu mogvianebiT momxdari movlenebi ufro axdenen


gavlenas,

vidre

zemoTqmulisa,

ufro

meTodi

adreul

SeiZleba

periodSi

sasargeblo

momxdari.
gamodges

miuxedavad
dakvirvebis

monacemebis Sesajameblad.

xangrZliobis Cawera
aqamde mxolod erT movlenaze da mis Caweraze vsaubrobdiT. aRwerili
meTodebi

Zalian

efeqturia

erTi

da,

Cveulebriv,

xanmokle

qcevis

Casawerad. Tumca, zogjer garkveuli qceva didxans grZeldeba da drois


ramdenime intervalSi an movlenis ramdenime kategoriaSi moxvdeba, anu,
is uwyveti qcevaa da ara _ erTi, calkeuli movlena. magaliTad, bavSvma
SeiZleba mxolod erTxel gaixados fexsacmeli, magram fexSiSvelma oci
wuTis ganmavlobaSi iaros, bavSvma SeiZleba aTi wuTis ganmavlobaSi ar
daiwyos wera, romelic kvlav calkeuli qcevaa, da romelic ufro did

922

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

xans grZeldeba, vidre erTi intervali, intervalis an momentaluri


Cawerisas. bavSvs SeiZleba erTxel hqondes krunCxva, romelic oci wuTi
gagrZeldes

da

a.

S.

am

meTodSi

xangrZliobis

qcevis

miTiTeba

aucilebelia. dakvirveba movlenas exeba da ara dakvirvebis sixSires. es


niSnavs,

rom

sWirdeba,

damkvirvebels

raTa

Canawerebis

struqturirebuli

cxrili

erTi uwyveti qcevis mTliani xangrZliobis Cawera

moxerxdes.
zemoT

ganxiluli

cxrilebis

SemTxvevaSi,

winaswar

unda

iqnas

SeTanxmebuli, Tu rogor moxdeba miRebuli monacemebis Cawera. Cawerisas


miRweul unda iqnas SeTanxmeba dakvirvebis adgilis, dakvirvebis drois,
dasakvirvebeli obieqtis da Tavad damkvirveblis vinaobis, raodenobis da
gamoyenebuli

meTodis

Sesaxeb. magaliTad, rogor

unda

ganvasxvavoT

erTmaneTisagan dakvirvebis cxrilSi, erTi adamianis mier erTi da igive


(1 individi 12) an rogor

qcevis Tormetjer ganxorcielebis faqti.


unda

dafiqsirdes

ramodenimejer

ramodenime

adamianis

ganxorcieleba.

mier

(magaliTad,

erTi
2

TiToeulis, an 4 adamiani 3-jer TiToeulis), anu,


raze viRebT orientacias

da

igive

qcevis

6-jer

adamiani

unda CamovyalibdeT

adamianebze Tu maT mier ganxorcielebul

qcevaze.
miuxedavad

imisa,

ricxobrivi maCveneblebi

rom

struqturirebuli

dakvirvebiT

saWiro

miiReba (magaliTad, Galton and Simon 1980; Bennett et

al, 1984), dakvirvebis am formaSi ramdenime sayuradRebo sakiTxi arsebobs,


magaliTad:

meTodi

bihevioristulia,

gamoricxavs

dakvirvebis

subieqtebis

ganzraxvis an motivaciis nebismieri formiT xsenebas;

individis subieqturoba ikargeba Sejamebul qulaSi;

dakvirvebuli qceva

grZnobebis empiriul mtkicebulebas warmoadgens,

anu, dakvirvebul xdomilobebSi SeiZleba uxeSad gaizomos cnebebi an


konstruqtebi.

923

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

bolo punqti mniSvnelovania _ is validobas

exeba da moiTxovs,

mkvlevari Tavad iyos kmayofili, rom adekvaturia daskvnis gakeTeba, rom


garkveuli

qceva

ganzraxvasa

an

cnobierebis

motivaciaze

operacionalizaciis

garkveul

miuTiTebs.

survilma

mdgomareobaze,

cnebebisa

mkvlevari

da

iolad

garkveul

konstruqtebis

SeiZleba

miiyvanos

rTuli cnebebis martiv indikatorebamde.


garda amisa, struqturirebuli dakvirveba ar iTvaliswinebs droiTi
da sivrculi konteqstis mniSvnelovnebas da, Sesabamisad, SeumCneveli
rCeba

is

faqti,

axasiaTebdes.

rom

qceva

TvalsaCino

SeiZleba

da

mxolod

dakvirvebadi

mocemul

qcevebiT

konteqsts

dainteresebul

mkvlevrebs SeiZleba SeumCneveli darCeT uneburad miRebuli Sedegebi,


romlebic SeiZleba mniSvnelovani aRmoCndes. maT SeiZleba ver SeZlon
imis Cveneba, Tu ramdenad mniSvnelovania monawileTa sakuTari TvaliT
aRqmuli

qcevebi.

Tu

vaRiarebT,

rom

qceva

ganviTarebadia,

urTierTqmedebebi viTardeba droTa ganmavlobaSi da, maSasadame, bunebiT


fluiduria, maSin struqturirebuli dakvirvebis zemoT aRwerili sami
meTodi qcevis gayinul kadrebs afiqsireben, riTac irRveva moqmedebis
uwyvetobis (denadobis) principi. Znelia wamierad daWerili erTi an meti
movlenisTvis konkretuli mniSvnelobis miwera (Stubbs and Delamont 1976)
iseve, rogorc SeuZlebelia raime saxiT darwmunebiT Tqma, Tu ra xdeba,
rodesac konkretuli movlenis erT fotos an fotoebis serias vuyurebT.
martivad

rom

vTqvaT,

damajereblobisTvis,
mkvlevars
informaciis
es

sxva

struqturirebuli

dakvirvebis

wyaroebidanac

monacemebis
SeiZleba

dakvirvebis

interpretaciisTvis

dasWirdes

damatebiTi

Segroveba.

ukanaskneli

mosazreba

exeba

ara

marto

struqturirebul

dakvirvebas, aramed, arastruqturirebulsac, da amisaTvis ganvixilavT

triangulacias
romelic

(meTodebis,

mkvlevars

damkvirveblebis,

sando

mtkicebulebis

droisa

da

sivrcis),

mopovebaSi

SeiZleba

daexmaros. arsebobs riski, rom dakvirveba seleqciuri iqneba, Tumca amis

924

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

efeqtis

Semcireba

triangulaciiTaa

SesaZlebeli.

ufro

sando

monacemebis (magaliTad, konkretuli moswavlis an moswavleTa jgufis


Sesaxeb) Segrovebis erTi gzaa maTTvis Tval-yuris devneba erTi dRis an
kviris ganmavlobaSi, maTi miyola adgilidan adgilze da movlenidan
movlenamde.Bbunebrivia,

bavSvebi

sruliad

gansxvavebulad

iqcevian

sxvadasxva maswavlebelTan da maTi qcevis sruli suraTis misaRebad


moswavleebis sxvadasxva konteqstSi naxva SeiZleba gaxdes saWiro.

kritikuli SemTxvevebi
zogjer dakvirvebisas yovelTvis

ar aris saWiro, sandoobis, rogorc

konsistentobis uzrunvelyofa. magaliTad, moswavlem garkveuli qceva


SeiZleba

mxolod

mniSvnelovani

erTxel

iyos,

rom

ganaxorcielos,

SeuZlebeli

iyos

magram

misi

is

imdenad

ignorireba

imitom, rom aRniSnuli qceva mxolod erTxel moxda.

mxolod

individma mxolod

erTxel unda Caidinos mkvleloba, rom mkvlelad iqces! xandaxan xdeba


iseTi

movlena,

romelic

pirovnebis

an

situaciis

Sesaxeb

uaRresad

mniSvnelovan informacias gvaZlevs. kritikuli SemTxvevebi (Wragg 1994)


konkretuli movlenebi an xdomilobebia, romlebmac SeiZleba srulad
warmoaCinon

an

naTeli

mohfinon,

magaliTad,

maswavleblis

qcevis

konkretul maxasiaTebels an swavlebis stils. vragi (1994: 64) wers, rom


es is movlenebia, romlebic damkvirvebels ufro sainteresod miaCnia,
vidre sxvebi da amitom ufro dawvrilebiT warmodgenasa da Caweras
saWiroebs. maT mniSvnelovani informaciis mocemaSeuZliaT. magaliTad,
bavSvi moulodnelad SeiZleba Zalian agresiulad moiqces, rodesac sxva
bavSvTan

wyvilSi

socialuri

muSaobas

tolerantobis

maswavlebels

ucabedad

moswavlis

mier

aqilevsis

qusli

aratolerantobis

Sesaxeb
SeiZleba

uxarisxod
_

rac

doneze

sTxoven.

am

mdidari

masala

da

bavSvis

mogvawodos.

reaqcia

naSromze

frustraciisadmi

miuTiTebs

SeiZleba

moWarbebuli

Sesrulebul

misi

faqtma

hqondes

maswavleblis

tolerantobis

tolerantobis

anu

zRurblis

miRwevis Sedegebsac aCvenebs. es movlenebi imiTaa mniSvnelovani, rom

925

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

SeiZleba rutinuli ar aris, magram bevris momcemia. isini mkvlevars iseT


informacias

sTavazoben,

romlis

miRebac

SeuZlebeli

iqneboda

Cveulebrivi dakvirebiT. es movlenebi xSirad uCveulo movlenebia2 (sad


aris

naturalisturi dakvirveba da CarTuli dakvirveba


dakvirvebisas sxvadasxva xarisxis CarTuloba arsebobs (LeCompte and
Preissle 1993: 93 4). srulad CarTuli is mkvlevaria, romelic Sesaswavli
jgufis wevris rols irgebs da, SesaZloa, arc ki ambobs, rom mkvlevaria
(es sakiTxi mogvianebiT, faruli kvlevis eTikis Sesaxeb komentarebSi
ganixileba).

monawile

damkvirvebeli,

rogorc

dasaxelebidan

Cans,

dasakvirvebeli subieqtis socialuri cxovrebis, kvlevis miznebisTvis


Seqmnili

dokumentebisa

da

Canawerebis

nawilia.

damkvirvebel

monawiles, monawile damkvirveblis msgavsad, jgufSi mkvlevrad icnoben


da mas, savaraudod, naklebad internsiuri urTierToba aqvs Sesaswavl
jgufTan. sruli damkvirvelis SemTxvevaSi monawileebma arc ki ician,
rom akvirdebian (magaliTad, calmxrivi sarkis gamoyenebisas), amitom
aseTi

dakvirveba

faruli

kvlevis

kidev

erT

saxes

warmoadgens.

hamerslisa da atkinsonis (1983: 93 5) azriT, SedarebiTi CarTuloba,


garkveul subieqturobasa da simpaTiasTan erTad, sruli monawilis da
monawile damkvirveblis SemTxvevaSi miiRweva, SedarebiTi distancireba
ki

damkvirvebeli

monawilisa

da

sruli

monawilis

SemTxvevaSi,

romelTa ZiriTadi maxasiaTeblebi obieqturoba da distanciaa. rogorc


sruli monawileoba, ise _ sruli distancireba, urTierTemzRudvelia.
sruli monawileobisas, vinaobis gamJRavnebis SiSiT, mkvlevari ver bedavs
jgufis

farglebs

gareT

gasvlas

damkvirveblis

SemTxvevaSi,

subieqtebTan,

amitomac

yovelive

zemoTqmulisa,

aranairi

saxifaToa
srul

(farul

kvlevaSi),

xolo

sruli

kontaqti

ar

aris

dakvirvebis

daskvnis

gakeTeba.

miuxedavad

monawileobasac

da

distancirebasac

minimumamde dahyavs reaqtiuloba. Tumca, pirvelis SemTxvevaSi arsebobs

926

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

gaSinaurebis riski, rodesac mkvlevari jgufis Rirebulebebs, normebsa


da qcevebs iTavisebs anu, wyvets mkvlevrobas da jgufis wevri xdeba.
monawilis dakvirveba SeiZleba gansakuTrebiT sasargeblo iyos mcire
jgufebis, xanmokle an xSiri movlenebis an procesebis

dakvirvebisas;

aseve, mkvlevrebisTvis, romlebsac situaciaSi SeRweva surT da didi


dro

aqvT

qcevis

an

organizaciebis

tyavSi

SesaZromad

(rogorc

eTnografiaSi xdeba), rodesac upirvelesi mizani mimdinare movlenebis


Sesaxeb detaluri informaciis Segrovebaa (aRweriT kvlevaSi).
CarTuli dakvirvebisas mkvlevari, reaqtiulobis efeqtis (mkvlevris
gavlena sakvlev subieqtebze, ris Sedegadac icvleba am ukanasknelTa
qceva)

Sesamcireblad,

monawileebTan,

mniSvnelovani

iwers

mimdinare

drois

ganmavlobaSi

movlenebs

d,

rCeba

amavdroulad,

paralelurad Tavis rolsac asrulebs. skolaSi es raime konkretuli


saqmianoba

SeiZleba

monawileoba,
qcevis,

iyos:

saerTo

STabeWdilebebis,

movlenebis,

superviziebi,

saubrebis,

aqtivobebisa

da

skolis

dakvirvebebis,

situaciaSi

cxovrebaSi
komentarebis,

yvela

monawilis

mosazrebebis Cawera. CarTuli dakvirveba xSirad monacemebis Segrovebis


sxva

meTodebTan

Segrovil

erTad

monacemebs.

gamoiyeneba,

situaciaSi

rac

avsebs

xangrZlivad

kvlevis

darCenil

procesSi
mkvlevars

movlenaTa droSi ganviTarebis naxva da situaciebis, adamianTa jgufis,


pirovnebebis, konteqstebis, resursebis, rolebisa
gagebac

SeuZlia.

morisoni

(1993:

88)

da

amtkicebs,

a. S. dinamikis

rom

konkretul

konteqstSi garkveuli drois manZilze yofnisas ara marto situaciis


arsebiTi

maxasiaTeblebi

urTierTmimarTebebis

Sesaxeb

iCenen

Tavs,

ufro

holisturi

aramed
xedvac

faqtorTa
yalibdeba.

situaciaSi aseTi CaZirva safuZvliani aRwerebis Camoyalibebas uwyobs


xels, procesebisa da urTierTqmedebis aRwerisas, romlebic movlenebis
marTebulad
efuZvneba

axsnisa

da

interpretaciis

saSualebas

iZleva

da

ar

mkvlevriseul daskvnebs. monawilis dakvirvebiT miRebuli

monacemebi kargad gadmoscemen arsebul realobas.

927

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

safuZvliani aRwerebis komponentebSi Sedis Cawera (Carspecken 1996: 47),


magaliTad: metyvelebis aqtebi, martivi leqsika, droisa da movlenebis
vadebis

zusti

da

damkvirvebliseuli

xSiri

komentarebi

Cawera,
da

kategoriebad
detaluri

dayofili

konteqstualuri

monacemebi.
dakvirvebis monacemebi savele Canawerebis saxiT fiqsirdeba, romlebic
ramdenime

doneze

SeiZleba

Caiweros

(ix.

http://www.routledge.com/testbooks

/9780415368780 _ Tavi 18, faili 18. 8. ppt). aRweris doneze (Spradley 1980;
Bogdan and Biklen 1992: 120 1; LeCompte and Preissle 1993: 224) dakvirvebam Semdegi
formebi SeiZleba miiRos:

ZiriTadi sityvebis/simboloebis swrafi, fragmentuli Canawerebi;

srulad dawerili transkriptebi da ufro dawvrilebiTi dakvirvebis


monacemebi;

aRwerebi, romelTa Segrovebisa da momxdaris Sesaxeb aRwetis Semdeg


yovelmxriv da gasageb, naTel angariSs miviRebT;

monawileebis werilobiTi portretebi;

saubrebis aRdgena:

fizikuri garemos, movlenebis, qcevisa da aqtivobebis aRwera

mkvlevris aqtivobebisa da qcevis aRwera


linkolni da guba (1985: 273) dakvirvebis sxvadasxva tipis an elementis

CamonaTvals gvTavazoben, romelSic Sedis:

mimdinare SeniSvnebi (sityva-sityviT an adgilzeve kategorizirebulad


Cawerili).

movlenebis registraciis Jurnali an savele gamocdilebis dRiurebi


(savele Canawerebis msgavsi, Tumca, Cveulebriv, dakvirvebis Semdeg
garkveuli drois gasvlis Semdeg keTdeba).

konkretuli,

winaswar

gansazRvruli

Temebis

Sesaxeb

gakeTebuli

SeniSnvebi (magaliTad, dafuZnebuli Teoriidan gamomdinare Temebis


Sesaxeb).

928

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

qronikebi, sadac aRniSnulia yoveli calkeuli qceviTi epizodi,


misi gamovlenis droiT, an drois Tanabar

intervalebSi Cawerili

dakvirvebebi, magaliTad, yovel or an sam wuTSi.

konteqstis rukebi: rukebi, sketCebi, diagramebi an konteqstis raime


saxis

grafikuli

farglebSic

gamosaxureba

mimdinareobs

(Cveulebriv,

dakvirveba;

aseTi

fizikuri),
grafika

romlis

moZraobebis

gamosaxvis saSualebas iZleva.

winaswar

gansazRvrul

cxrilebSi

Sesatani

masala

(reitingis

skalebis, siebisa da struqturuli dakvirvebis cxrilebis CaTvliT),


taqsonomiuri

anu

kategoriuli

sistemebis

gamoyeneba,

sadac

kategoriebi adrindeli dakvirvebebis an interviuebis monacemebidan


miiReba.

sociometruli
miuTiTeben,

diagramebi,
magaliTad,

popularulebi

romlebic

socialur

gariyulebi

(visac

yvela

irCevs)

mier

Sevsebuli

urTierTobebze

(visac

aravin

diadebi

(vinc

da

irCevs),
erTmaneTs

irCevs).

respodentebis

kvlevis

Semdgomi

gamokiTxvis

(debrifingi) kiTxvarebi, romlebsac damkvirvebeli mxolod sakuTari


moxmarebisTvis

qmnis

da

romlebSic

uyuradRebod

darCenili

ZiriTadi informacia da movlenebia Tavmoyrili.

naCqarevad

Cawerili

sxva

mklevrebTan

Catarebuli

debrifingis

sesiebis monacemebi.
lekomte da preisli (1993: 199 200) sasargeblo miTiTebebs iZlevian
konkretul

aqtivobebze,

movlenebsa

Tu

situaciebze

dakvirvebis

warmoebisaTvis da Tvlian, rom es miTiTebebi Semdeg kiTxvebs unda


pasuxobdes:

vin monawileobs _ romeli jgufi/aqtivoba/situacia?

ramdeni adamiania? maTi vinaoba da maxasiaTeblebi.

rogor moxvdnen monawileebi jgufSi/aqtivobaSi/situaciaSi?

929

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

ra xdeba?

ramdenad rutinuli, regularuli, stilizebuli, araregularuli da


ganmeorebadia dasakvirvebeli qceva?

ra resursebi gamoiyeneba situaciaSi?

rogor xdeba aqtivobebis aRwera, dasabuTeba, axsna, organizeba da


saxeldeba?

rogor eqcevian monawileebi erTmaneTs?

ra statusebi da rolebi aqvT monawileebs?

vin iRebs gadawyvetilebebs da visTvis?

vin ras ambobs?

romel sakiTxs

ganxilul sakiTxebs Soris romelia mniSvnelovani?

ra saxis araverbaluri komunikacia gamoiyeneba?

vin aris mosaubre da vin msmeneli?sad xdeba movlena?

rodis xdeba movlena?

ramden xans grZeldeba movlena?

rogor nawildeba dro movlenis msvlelobisas?

rogor ukavSirdeba erTmaneT movlenis calkeuli elementebi?

rogor marTaven cvlilebas da stabilobas?

ra wesebiT xdeba movlenis socialuri organizeba da masSi mimdinare

ganixilaven xSirad/iSviaTad?

qceva?

ratom xdeba es movlena da swored ise, rogorc xdeba?

ras niSnavs monawileebiTvis is, rac xdeba?

ra warsuli, miznebi da Rirebulebebi gaaCnia sakvlev jgufs?


aseTi grZeli (da ara amomwuravi) CamonaTvali gviCvenebs, rom yvelaze

Cveulebrivi, arafriT gamrCeuli movlenac ki kompleqsuria!


louflands (1991) miaCnia, rom CarTuli dakvirveba informaciis eqvs
ZiriTad kategorias

moicavs:

930

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

aqtebi: konkretuli moqmedebebi;

aqtivobebi: ufro didxans grZeldeba, magaliTad, kvira, semestri,


Tveebi (magaliTad, skolaSi siaruli, klubis wevroba);

mniSvnelobebi: rogor xsnian monawileebi konkretuli movlenebisa da


moqmedebebis mizezebs, mniSvnelobebsa da miznebs;

CarTuloba: ras akeTeben monawileebi (magaliTad, ojaxis wevroba,


saskolo jgufebi, Tanatolebi, klubebi da sazogadoebebi, damatebiTi
saswavlo jgufebi);

urTierTobebi:

dakvirvebis

dros

konteqstSi

dafiqsirebuli

urTierTobebi;

garemo: dasakvirvebeli moqmedebebisa da qcevebis garemos aRwera.


spredli

(Spradley

1980)

savele

Canawerebis

Sinaarsis

elementebis

CamonaTvals gvTavazobs:

sivrce: fizikuri garemo;

aqtorebi (moqmedi pirebi): adamianebi;

aqtivobebi: mimdinare, urTierTdakavSirebuli aqtebi;

obieqtebi: arsebuli artefaqtebi da fizikuri nivTebi;

aqtebi: monawileebis mier ganxorcielebuli konkretuli moqmedebebi;

movlenebi: mimdinare aqtivobebis erToblioba;

dro: aqtebis, aqtivobebisa da movlenebis Tanmimdevroba;

grZnobebi:

ras

grZnoben

adamianebi

da

rogor

gamoxataven

isini

TavianT grZnobebs.
moilesi

(Moyles 2002: 181)

dakvirvebis

fizikuri

da

Tvlis,

rom

mkvlevrebma

konteqstualuri

garemo,

unda

Caiweron

monawileebi

(magaliTad, raodenoba, vinaoba, momsvleli da wamsvleli, moqmedeba da


roli),

dRis

romel

monakveTSi

xdeba

dakvirveba,

garemos

sqema

(magaliTad, skamebisa da merxebis ganlageba), dakvirvebuli movlenebis

931

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

qronologia

da

nebismieri

gamorCeuli

SemTxveva,

romelic

mocemul

drosa da mocemul situaciaSi xdeba.

refleqsiis doneze, savele CanawerebSi SeiZleba Sediodes (Bogdan and


Biklin 1992: 122):

Canawerebis gaazreba da namoqmedaris analizi;


dakvirvebisTvis,

monacemebis

Segrovebisa

da

analizisTvis

gamoyenebuli meTodebis gaazreba;

eTikuri sakiTxebi, daZabuloba, problemebi da dilemebi;

damkvirveblis reaqciebi danaxulsa da Cawerilze _ damodebuleba,


emocia, analizi da a. S.

namoqmedaris da/an momavali qmedebis

Semdgomi kvlevis SesaZlo mimarTulebebi.

gansazRvreba

da konkretizacia:

linkolnsi da guba (1985: 327) Canawerebis gakeTebas sam ZiriTad tips


asaxeleben,

romelic

mkvlevarma

SeiZleba

Jurnalis

warmoebisas

gamoiyenos:

dRis ganrigi, praqtikuli saqmeebis CaTvliT (magaliTad lojistika);

piradi dRiuri refleqsiisTvis, msjelobisTvis da kaTarzisisTvis;

meTodologiis Sesaxeb Canawerebi da aRicxva.


dakvirvebis fokusis SerCevisas uilkinsoni (2000: 228) erTmaneTisgan

ganasxvavebs
mniSvnelovani

qcevis

molekulur

gansxvavebaa.

qcevis

da

molur

mcire

erTeulebs

erTeulebi

da

es

molekuluria,

magaliTad, Jestebi, araverbaluri qceva, xanmokle moqmedebebi; Tumca


isini

Zalian

specifikur,

konkretul

monacemebs

iZlevian,

arsebobs

konteqstidan amovardnis

riski, rac amcirebs maT mniSvnelobas da,

Sesabamisad, validobasac.

amis sapirispirod, molur midgomas qcevis

didi

erTeulebi

interesebiT
dakvirvebis

ainteresebs,

ganisazRvreba.
erTeulebi

indikatorebs warmoadgenen.

romlis

mkvlevari
misTvis

zomac

mkvlevaris

darwmunebuli

saintereso

unda

sakiTxebis

Teoriuli
iyos,

rom

validur

932

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

yovelive
sakmarisad

zemoTqmulidan
amomwuravi

SegviZlia

unda

iyos,

davaskvnaT,

raTa

mkiTxvelma

analizis gameoreba SeZlos. monacemebi dasakvirvebel


fokusirdebodes

da

naTlad

da

rom

gasagebad

monacemebi

warmodgenili

erTeulebze unda

warmoaCendes

daskvn.

abstraqciebisa da ganzogadebebis gakeTeba kvlevis adreul stadiazeve


SeiZleba daiwyos, magram aman xeli ar unda SeuSalos mkvlevars kvlevaZiebis axali arxebis, axali gzebis moZiebaSi (Sacks 1992).
dakvirveba verbalur monacemebsac moicavs da vizualursac. mkvlevari
savele

CanawerebSi

detalebsac

aRwers,

Tumca

Caweris

mniSvnelovan

saSualebas audio-vizualuri teqnika warmoadgens (Erickson 1992: 209 10).


sruli

audio-vizualuri

CaweriT

SesaZlebelia

damkvirveblis

mier

calkeuli movlenis mxolod nawilobrivi xedvis da mxolod xSirad


gamovlenili

movlenebis Caweris Tavidan acileba. audio-vizualuri

monacemebis mogrovebas sruli analizisa da mravalmxrivi


uzrunvelyofis

potencia

gaaCnia,

vinaidan

am

SemTxvevaSi,

masalis
mkvlevari

naklebad aris damokidebuli sakuTar adrindel interpretaciebze. ra


Tqma unda, aq sifrTxile gvmarTebs, vinaidan video kamerebis dayenebam
SerCeviTobis problema SeiZleba wamoWras. Tu kamera fiqsirebulia, is
CarTuli damkvirvebeliviT seleqciuri iqneba, magram moZravi kamerac ki
SeiZleba ukiduresad SerCeviTi iyos (Morisson 1993: 91).
mniSvnelovania dakvirvebis konteqsti (Silverman 1993: 146). Spredli (1979)
da kirki da mileri (1986) Tvlian, rom damkvirveblebma oTxi saxis
monacemi unda warmoadginon:

adgilze gakeTebuli Canawerebi;

dakvirvebis

seansis

Semdeg

SeZlebisdagvarad

swrafad

gakeTebuli

vrceli Canawerebi;

Jurnalis

Canawerebi, sadac velze muSaobisas wamoqmnili sakiTxebi,

ideebi, sirTuleebi da a. S. fiqsirdeba;

mimdinare

analizisa

TandaTanobiT ixveweba.

da

interpretaciis

monaxazebi,

romelic

933

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

aRniSnuli monacemebis Cawera


maTSi

garkveuli

dakvirvebis sandoobis gasazrdelad

sistematizaciis

Setanas

isaxavs

miznad.

am

TvalsazrisiT, silvermeni (1993) gvaxsenebs mniSvnelovan sxvaobas -eTikur


da -emur analizs Soris. eTikuri analizi mkvlevaris konceptualur
CarCos

iyenebs,

struqturirebul
winaswaraa

emuri

midgomebi

dakvirvebaSi

gansazRvruli

ki

eTikuri

samuSao

sakvlevi

midgoma

CarCo,

subieqtebisas.

gamoiyeneba,

romelsac

sadac

usityvod

unda

mihyvnen, xolo emuri midgomebi kargad ergebian Tvisebriv kvlevas,


sadac

situaciebis

gansazRvrebebs

dasakvirvebel

subieqtTa

TvalTaxedvidan iReben.
CarTul

dakvirvebas

romlebic,

Cveulebriv,

Tavisi

uaryofiTi

/CarTuli

mxarec

dakvirvebiT

aqvs.

angariSebi,

miiReba,

Tvisebrivi

monacemebs zemoT ganxiluli kritika Seexeba , sadac naTqvamia, rom


Tvisebrivi

monacemebi

subieqturi,

mikerZoebuli,

STambeWdavi

idiosinkrazulia da zusti raodenobrivi sazomebis


eqsperimentis

ganmasxvavebeli

niSani)

uqonlobiT

da

(gamokiTxvis da

gamoirCeva.

albaT,

veraferi Seedreba arasrulwlovan damnaSaveTa bandis cxovrebis Sesaxeb


informaciis misaRebad maT gverdiT xangrZlivad cxovrebiT miRebul
gamocdilebas.

CarTuli

dakvirvebis

kritikosebi

gaSinaurebis

safrTxeze migviTiTeben, rogorc mkvlevris mier aseTi jgufis wevris


rolis Sesrulebis Sedegze. saidan viciT, rom mkvlevars ar Seecvala
Sexeduleba

da

veRar

amCnevs

im

Taviseburebebsa

da

specifikur

maxasiaTeblebs, romelTa Seswavlasac isaxavda miznad?


adleri da adleri (1994: 370) dakvirvebis ramdenime etaps gamoyofen.
mkvlevari jer dasakvirvebel garemos SearCevs da Semdeg situaciaSi
Sesvlis saSualebebis Ziebas iwyebs (magaliTad, am situaciaSi raime
rolis morgebiT). mxolod situaciaSi Sesvlis Semdeg SeuZlia mkvlevars
srulfasovani dakvirvebis
arastruqturirebuli,

dawyeba, iqneba es struqturirebuli Tu

fokusirebuli

dakvirvebis gamoiyenebis SemTxvevaSi,

Tu

ufokuso.

raodenobrivi

Segrovili monacemebi kvlevis

934

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

dasrulebis Semdeg unda gaanalizdes, xolo Tu ufro eTnografiuli


teqnikebis

gamoyeneba

damkvirveblisgan

paralelurad

igegmeba,

kvlevis

progresuli

maSin

dasrulebamde,

analizis

warmoebas

fokusireba

dakvirvebis

moiTxovs

(razec

procesis
adre

ukve

visaubreT).
mkvlevrebi xSirad svamen kiTxvas: ramden xans unda davakvirdeT? an
rodis unda Sevwyvito dakvirveba? ra Tqma unda, aq ar arsebobs myari
da ucvleli wesi, Tumca, SesaZloa, mizanSewonili iyos mas Semdeg
gaCereba, rac Teoriuli sisavse miiRweva (Adler and Adler 1994: 380), anu,
rodesac

situaciebi,

arsebul

monacemebs.

romelsac
cxadia,

am

akvirvebian,
etapze

mxolod

SeiZleba

imeoreben

ukve

mniSvnelovani

iyos

monacemebis mogrovebis gagrZeleba, raTa dasakvirvebeli qcevis sruli


sixSire

dadgindes

gamovlenili

da

yvelaze

mkvlevarma
naklebad

SeZlos,

tipuri

droTa

qcevis

ganmavlobaSi

Sesaxeb

maqsimaluri

informaciis miReba. amasTan, rac metia dakvirvebaTa ricxvi, miT metad


sando SeiZleba iyos miRebuli monacemebi, rac miRebuli kategoriebis
dasabuTebis SesaZleblobas iZleva. amgvarad, es dakvirvebis sandoobis
miRwevis sakiTxia (ix. msjeloba triangulaciis Sesaxeb).

dakvirvebisTvis bunebrivi da xelovnurad Seqmnili garemo


ganaTlebis
garemoSi

sferos

mkvlevrebi

skolebSi,

dakvirvebebs,

saklaso

oTaxebSi,

ZiriTadad,
saTamaSo

bunebriv
moednebze,

gakveTilebsa da a. S. _ awarmoeben. dakvirvebisTvis xelovnurad Seqmnili,


mowyobili

garemo

damkvirveblebis
xelovnurad
gagacnobT:

fsiqologiur

uflebamosilebis

Seqmnil

garemoSi

socialuri

kvlevebSi
gazrdis

Catarebul

fsiqologiidan

SeiZleba
mizniT.

or

Segvxvdes,
21-e

klasikur

milgramis

TavSi
kvlevas

avtoritetuli

figurisadmi daqvemdebarebis kvlevasa da stanfordis cixis eqsperiments.


am kvlevebis msgavsad, situaciaSi damkvirveblis yofnis gareSe bavSvebis
qcevaze
situaciis

dasakvirveblad,
rekonstruqcia

fsiqolog
da

mkvlevrebs

calmxrivi

sarkis

saklaso
gamoyeneba

oTaxis
SeiZleba

935

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

moisurvon.

aq

Ria

da

xelovnurad

Seqmnili

situaciaze

dawesebuli

laboratoriuli

faruli

kvlevis

garemos

upiratesobas

kontrolis

eqsperimentisTvis

utoldeba. im braldebas, rom


gakontroleba

da

maTiT

eTikuri

dgeba.

damkvirveblis

xarisxi

Cveuli

sakiTxebi

qmnis

kontrolis

mier

romelic
xarisxs

ararealistur situaciaSi adamianebis


manipulireba

dauSvebelia,

meore

TavSi

eTikuri sakiTxebis ganxilvisas SevexeT.


dakvirvebis garemo struqturirebulidan arastruqturirebulamde da
bunebrividan xelovnuramde kontinuumebze SegviZlia movaTavsoT (CanarTi
18.

3).

maTi

Setanili

klasificireba
struqturis

damkvirveblis/mkvlevris

xarisxiT

da

garemos

mier

garemoSi

Tandayolili

sturuqturirebulobis xarisxiTac SesaZlebelia (Cooper and Schindler 2001:


378).

936

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

CanarTi 18. 3.
dakvirvebis struqturirebuli, arastruqturirebuli, bunebrivi da
xelovnuri garemo

struqturirebuli

bunebrivi garemo

xelovnuri garemo

struqturirebuli savele

sruliad

kvlevebi (magaliTad,

struqturirebuli

sirsisa da misi

laboratoria

kolegebis (Sears et al, 1965)

(magaliTad, stanfordis

kvleva, romelic

cixis eqsperimenti,

identifikaciasa da

morCilebis

bavSvis aRzrdas Seexeba)

milgramiseuli
eqsperimenti, ix. Tavi 21)
da eqsperimentebi,
romlebSic calmxriv
sarkesa da video
Canawerebs iyeneben.

arastruqturirebuli

sruliad

arastruqturirebuli

arastruqturirebuli

laboratoria

savele (magaliTad, Street

(1964) cnobili kvleva-

Corner Society-is

koWobana: sakuTari Tavis

uaitiseuli (Whyte 1949)

ZiebaSi) da dakvirvebebi,

cnobili kvleva) da

romlebSic calmxriv

eTnografiuli kvlevebi

sarkesa da video

(eqslanis

Canawerebs iyeneben.

cxadia,
miznisTvis

mkvlevars

mocemuli

Sesatyvisobis

idea

garemosa
unda

da

struqturis

amoZravebdes.

aq

pirobebSi
sazRvrebi

bundovania; struqturirebuli garemo hipoTezebis SemowmebisTvis ufro


gamogvadgeba, arastruqturirebuli ki _ maTi CamoyalibebisaTvis.

937

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

eTikuri mosazrebebi
miuxedavad imisa, rom dakvirvebas, Caurevlobis gamo, xSirad aqvs
neitralurobis pretenzia, masTan dakavSirebiT mainc arsebobs ramdenime
eTikuri mosazreba. literaturaSi kargad aris asaxuli Ria da farul
dakvirvebasTan dakavSirebuli eTikuri dilemebi. Tu Ria kvlevis cdis
pirebma ician, rom akvirvebian, farul kvlevaSi maTTvis es ucnobia. erTi
mxriv,

kvlevis

es

ukanaskneli

forma,

rogorc

Cans,

arRvevs

informirebuli Tanxmobis princips, cdis pirebis pirad cxovrebas da


pirad

sivrceSi

iWreba,

maT

instrumentebiviT,

kvlevis

obieqtebiviT

eqceva da mkvlevars sakuTari rolis mcdarad warmodgenisken an (Mitchell


1993), metic, uaryofisken ubiZgebs. Tumca, meore mxriv, miCeli (1993)
amtkicebs,

rom

arsebobs

garkveuli

formis

codna,

romelic

sazogadoebis kanonieri kuTvnilebaa, magram masze mxolod farulad


momuSave mkvlevars Tu miuwvdeba xeli (magaliTad, homoseqsualTa wreSi
zedamxedvelze
faruli

dakvirvebis

kvleva

stigmatizebul

SeiZleba

jgufebSi

saintereso

angariSi

(Humphrey,

iyos

marginalur

aucilebeli

SesaRwevad,

an

jgufebSi,

1975)).

romlebic

da
ar

Tanxmdebian mkvlevris Txovnas, CaerTon kvlevaSi. maT Soris SeiZleba


iyvnen sensitiuri jgufebi, magaliTad, narkomanebi da maTi mimwodeblebi,
adamianis imunodeficituri virusiT (aiv) dainficirebulebi, politikuri
aqtivistebi,

bavSvebze

moZaladeebi,

policiis

informatorebi

da

rasobrivad motivirebuli kanondamrRvevebi. miCels (1993) faruli kvlevis


sasargeblod Zlieri argumentebi moaqvs, rodesac amtkicebs, rom faruli
kvlevis warmoebaze uaris Tqma farulad
jgufebSi

SeRwevaze

uaris

Tqmaa;

moqmed, Zalauflebis mqone

sensitiuri,

magram

mniSvnelovani

Temebis kvlevis uaryofaa; kvlevis rTuli, magram myarad fesvgadgmuli


sakiTxebisa da rwmenebis uaryofaa, anu, danebeba da far-xmalis dayraa
swored maSin, roca saqme rTuldeba! farulad warmoebuli kvlevis
magaliTebis ganxilviT igi aCvenebs, rom aseTi kvlevis CautareblobiT
uars

vambobT,

sazogadoebisTvis

saintereso

sakiTxebis

da

naklebad

938

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

cnobili

jgufebis

an

situaciebis

Sesaxeb

sajaro

informaciis

miwodebaze.
faruli kvlevis gamarTleba reaqtiulobis daZlevis SesaZleblobis
safuZvelzec SeiZleba, gansakuTrebiT maSin, rodesac mkvlevars sjera,
rom individebis bunebrivi qceva Seicvleba, Tu maT ecodinebaT, rom
akvirdebian.
faruli kvleva rom saxifaToa kargad aris asaxuli glazgos bandis
patrikiseul

(1973)

kvlevaSi,

sadac

mkvlevars

udidesi

Zalisxmeva

dasWirda, rom ar gaemJRavnebina Tavi, rodesac mkvlelobis mowme gaxda;


miCelis

(1993)

angariSSi,

sadac

aRwerilia,

Tu

rogor

guldasmiT

SeaTanxmes rolis yvela detali, romelic saWiro iyo milenialistTa


_ aSS-is SearaRebuli politikuri dajgufebis gasaidumloebuli ultra
memarjvene

frTis

faruli

kvlevisTvis

da

bolos,

mTamsvlelTa

miCeliseuli kvlevaSi, sadac jgufis wevroba maTTvis Cveul mkacr da


mtkivneul

cxovrebasTan

ziarebas

niSnavda

(jgufSi

mkvlevars Tavad mouwia srulfasovan da profesionalurad

Sesasvlelad
momzadebul

mTasvlelad qceva).
uamravi eTikuri dilema arsebobs, romelSic mocemulia daZabuloba
pirad

cxovrebaSi

SeWras,

mis

dacvasa

da

sazogadoebis

kanonieri

codnis uflebas Soris, informirebul Tanxmobasa da ufro farTo


sazogadoebis
dakvirvebas,

interesebidan
rogorc

sanaxaobriv sportsa da

gamomdinare

zedapirul,

mis

savaraudod,

darRvevas

Soris,

mastimulirebel,

mniSvnelovan socialur kvlevas Soris. aq

laparakia dilemaze, romelic individis dacvasa da farTo sazogadoebis


dacvas Seexeba da romelSic ismis kiTxvebi: vin darCeba mogebuli
warmoebuli kvlevis Sedegad,

_ vis da ras emsaxureba, vis argebs da vis

avnebs igi? individis interesebis dacva ufro didi sikeTea Tu _ farTo


sazogadoebis? avnebs Tu ara kvleva isedac dazaralebul adamianebs?
gaaumjobesebs Tu ara maT yofa-cxovrebas, instrumentulad (anu rogorc
obieqts da ara _ subieqts) unda moeqces Tu ara mkvlevari

monawileebis

939

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

kvlevisTvis

saWiro

da

sxva

SemTxvevaSi

miuwvdomeli,

magram

Rirebuli monacemebis mopovebis gamo? mkvlevars aucilebeli


valdebulebebi gaaCnia da vidre
TiToeuli

SemTxveva

mainc

moraluri

eTikuri qcevis kodeqsi arsebobs,

calkeuli,

mxolod

misTvis

damaxasiaTebeli

Rirsebebis mixedviT unda Sefasdes.


garda amisa, TavisTavad problemuria Caurevlobis sakiTxi. rogorc
winamdebare Tavis dasawyisSi aRvniSneT,
magram

es

mTlad

ase

ar

aris

dakvirveba araintervenciulia,
realur

samyaroSi

mcxovrebi

mkvlevrebisTvis, romelsac ikvleven isini da maTi (mkvelvrebis) gavlena,


SesaZloa,

sulac

ar

iyos

neitraluri

(hoTornosa

da

wmindanis

efeqtebi, romelzec mexuTe TavSi visaubreT). es Zalze TvalsaCinoa,


magaliTad,

skolis

inspeqtoris

inspeqtirebis

daswreba

procesebze

da

SemTxvevaSi,

mniSvnelovnad

araswori

iqneboda

rodesac

moqmedebs
amis

gakveTilze

klasSi

mimdinare

SeumCnevloba.

amgvarad,

damkvirveblis efeqti mniSvnelovani SeiZleba iyos.


garda amisa, Caurevelma damkvirvebelma dawvrilebiT da zedmiwevniT
unda ganixilos Tavisi roli. rogor unda moqceuliyo mkvlevari zemoT
ganxilul patrikiseul (1973) magaliTSi, rodesac is mkvlelobis mowme
gaxda:

unda

mkvlelobis

gaemJravnebina

vinaoba

Sesaxeb?

moxdeboda,

ra

da

policiisTvis
Tu

Seetyobinebina

mkvlelobaze

reaqciis

uqonlobiT mas kidev ufro met sensitiur monacemze miuwvdeboda xeli?


Zaladobis mowmem ubralod unda Seatyobinos amis Sesaxeb saTanado
organoebs

Tu

dakavSirebiT?

Tavad
Tu

unda

moimoqmedos

damkvirvebeli

rasobrivi

raime

aRniSnul

Zaladobis

an

faqtTan
daSinebis

(bulingi) SemTxvevebis mowmea, unda darCes Tu ara SeumCeveli? Aaris Tu


ara damkvirvebeli ubralod Jurnalsiti, romelic
demonstracias
moralurad
gadawyvetisas

axdens

miuRebeli
mkvlevari

ixelmZRvanelebs.

maT
da

gansaxilvelad?
gasakicxi?

calsaxa

es

is

ganaCenisTvis

monacemebis sajaro

rodisaa

Caurevloba

sakiTxebia,
eTikis

romelTa

kodeqsiT

ver

940

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

komentarebi
dakvirvebis bevr situaciaSi mikerZoebis riski arsebobs (magaliTad,
Wilkinson 2000: 228; Moyles 2002: 179; Robson 2002: 324 5; Shaughnessy et al. 2003: 116
17), risi mizezi SeiZleba iyos, magaliTad:

damkvirveblis

seleqciuri

damokidebulia

imaze,

Tu

(SerCeviTi)

saiT

viyurebiT,

ras

yuradReba:

aRqma

vuyurebT,

rogor

vuyurebT, rodis vuyurebT, ras gvgonia, rom vuyurebT, vis vuyurebT,


raze vfiqrobT dakvirvebis dros da ra interesebi da gamocdileba
gagvaCnia.

reaqtiuloba: monawileebma SeiZleba Secvalon qceva im SemTxvevaSi,


Tu

ecodinebaT,

klasSi;

metad

rom

maT

daiZabon;

akvirdebian.
Cveulebrivze

magaliTad,
ukeT

an

ukeT

uaresad

imuSaon
moiqcnen;

imoqmedon mkvlevaris molodinis an miTiTebebis Sesabamisad,

moTxovnili maxasiaTeblebi (Shaughnessy et al. 2003: 113).

yuradRebis

deficiti:

ra

xdeba

maSin,

Tu

mklevars

yuradReba

efanteba, sxvagan da movlena misi yuradRebis miRma rCeba?

konstruqtebis validoba: dasadgenia

Tu ra SeiZleba CaiTvalos

msjelobisTvis validur indikatorad. magaliTad, rogoria Rimili:


moSvebuli,

nevrotuli,

megobruli

Tu

mtruli?

iTvleba

Tu

ara

pirovnebis mier gamoyenebuli araverbaluri Jestebi urTierTqmedebis


validur

indikatorad?

gamoyenebuli

aris

iarliyebi

Tu

da

ara

sakvlevi

maniSneblebi

am

qcevis

aRsawerad

qcevis

validuri

indikatorebi?

monacemTa
zogjer

seleqciuri
Cvenive

piradi

CaniSvna:

Cvens

Sefasebebi

Casaweri fenomeni. zogjer

mier

ufro

Caweril
moqmedebs,

informaciaze
vidre

Tavad

situaciis interpretacias vaxdenT da

Semdeg am interpretacias viwerT da ara _ Tavad fenomens.

seleqciuri

mexsiereba:

dasrulebis Semdeg

Tu

dakvirvebebis

monacemebs

movlenis

viniSnavT, Cveni mexsiereba arCevs da filtravs

monacemebs da zogjer uyuradRebod rCeba dakvirvebis konteqstis

941

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

detalebi. amitom informaciis CaniSvna uSualod dakvirvebis procesSi


an dakvirvebis dasrulebisTanave unda moxdes.

pirovnebaTSorisi
interpretaciebze
adamianTa

sakiTxebi
Cvenive

qcevis

da

kontrtransferi:

Sefasebebi

Cveneuli

da

Sefaseba,

Camoyalibebuli urTierToba

prioritetebi

dakvirvebis

Cvens
moqmedebs:

monawileebTan

da situaciis konteqsti. mkvlevrebi

ganzrax unda moscildnen situacias da reflqsias mimarTon.

molodinis

efeqtebi:

rodesac

mkvlevarma

icis

Sesamowmebeli

hipoTezebi, an gaaCnia msgavsi kvlevebis Sedegebi anda garkveuli


qcevebis naxvis molodini aqvs aman SeiZleba gavlena iqonios mis
dakvirvebis monacemebze.

Caweris wesze SeTanxmeba: dasakvirvebeli jgufis erTi wevri SeiZleba


erTsa

da

imave

qcevas

imeorebdes,

magram

sxva

aravin

iqceodes

analogiurad da saerTod ar avlendes aseT qcevas. am SemTxvevaSi,


unda Caiweros, Tu ramdeni gansxvavebuli adamiani moiqca amgvarad.

damkvirvebelTa

raodenoba:

damkvirvebeli

SeiZleba

Sesabamisad,

erTi

da

sxvadasxva

arakonsistenturi

igive
rames

Sedegebi

situaciaSi

sxvadasxva

akvirdebodes

miiRon.

amitom

da
saWiroa

damkvirvebelTa gavarjiSeba maT Soris SeTanxmebulobis misaRwevad,


qcevis zusti gansazRvrebebis kargad gasagebad, monacemebis CaniSvnisa
da Caweris saxeebis SesaTanxmeblad.

daskvnis problema: dakvirvebisas mxolod momxdari realuri faqtis


Caweraa

SesaZlebeli;

nebismieri

triangulaciis, gareSe, aqtoris


miznebis

Sesaxeb

ganzraxvis

dakvnebis

Sesaxeb

megobruli

iyos,

pativmoyvareobad

mtkicebulebis,

magaliTad,

qcevis mizezebis, ganzraxvebisa da

gakeTeba

dakvirvebis

zogjer SeuZlebelia.

sxva

SeiZleba

safuZvelze

saxifaTo

daskvnebis

iyos.

gakeTeba

magaliTad, bavSvs SeiZleba undodes, rom

magram

gamoucdelma

aRiqvas;

maswavlebels

damkvirvebelma
SeiZleba

es

mis

undodes,

rom

efeqturi iyos, magram mkvlevarma araswori interpretacia gaakeTos da

942

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

is

saxifaTod

miiCnios.

reaqciidan

stimulze

da

dakvirvebidan

ganzraxvaze daskvnis gakeTeba mizanSewonili ar aris.


aq

saqme

validobasa

da

sandoobas

exeba.

TvalsazrisiT, mkvlevarma unda uzrunvelyos,

dakvirvebis

validobis

sakvlevi konstruqtis

indikatorebis sizuste da operacionalizeba, magaliTad, SeTanxmebuli


unda iyos, Tu ras niSnavs anu risgan Sedgeba iseTi Tvisebebi, rogoricaa
megobruli,
dakvirvebis
viRebT

bednieri,
miznis

SerCeva

orientacias:

jgufze,

agresiuli,

problemuri

mxolod

konkretul

komunikabeluri

konkretul

movlenebsa

da

sakiTxia.

da

ukareba.

magaliTad,

adamianebze

konkretul

Tu

raze

adamianTa

droze

Tu

sxva

situaciaze? molur Tu molekulur erTeulebze? ras apirebT: axlo


manZilidan

detalebze dakvirvebas Tu holistur, farTo fokusisa da

diapazonis mqone kvlevas, anu, gamadidebel SuSas iyenebT da viwro


diapazonSi maRali xarisxis gamosaxulebis miRebas cdilobT? Tu farTo
xedvas irCevT, kadrSi mTel vels atevT, magram ar gaqvT gamokveTili
detalebi,

Tu

raRac

saSualos

miRwevas

cdilobT?

rogor

irCevT,

saorientacio obieqtivs?
molodinis

efeqtis

daZleva

SesaZlebelia,

Tu

damkvirveblebs

ar

ecodinebaT kvlevis mizani _ ormagad brma midgoma.


rac Seexeba sandoobas, indikatorebi srulad, Tanmimdevrulad da
myarad unda gamoiyenebodes, interpretaciaSi yovelgvari cvalebadobis
gareSe.

es

damokidebulia

ara

dakvirvebasa

da

warmoebul
raodenobazec.

marto

damkvirvebelTa

damkvirvebelze

mis

mier

Caweraze,

aramed

damkvirveblis

Soris

Tanxmobis

(procentebSi)

gamosaTvleli formula aseTia:



100,

SemfasebelTa

Soris

Tanxmobis

sandoobis

gazomvisas

mkvlevari

maRali procentuli maCveneblis miRebas unda cdilobdes (minimum 90


procentis). SemfasebelTa Soris Tanxmobis sandoobis sxva sazomebSi

943

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

korelaciebi gamoiyeneba, sadac korelaciis koeficientebi 0.90-ze (anu 90


procentze) meti unda iyos (Shaughnessy et al. 2003: 111).
mkvlevris

an

mkvlevrebis

sandoobis

saWiroeba SeiZleba warmoiSvas

uzrunvelsayofad

raTa mkvlevrebma:

erTi da igive operaciuli gansazRvrebebi gamoiyenon;

erTi da igive dakvirvebebi erTnairad Caweron;

kargad iyvnen koncentrirebulni;

SeZlon detalebze fokusireba;

iyvnen naklebad SesamCnevni, magram yuradRebianni;

hqondeT

dakvirvebis

treningis

monacemebze

dayrdnobiT

daskvnebis

gamotanisTvis saWiro gamocdileba.


am

Tvisebebs

arsebiTi

mniSvneloba

aqvs

gadaRlis,

gamofitvis,

damkvirveblis dreifis (Cooper and Schindler 2001: 380) da wmindanis efeqtis


Tavidan

asacileblad

da,

amasTan,

TiToeulma

maTganma

SeiZleba

monacemebis sandooba Seamciros.


rac

Seexeba

reaqtiulobis

sakiTxs,

erTi

SesaZleblobaa

faruli

dakvirvebis gamoyeneba, Tumca es eTikur sakiTxebs badebs, romlebzec


meore TavSi ukve visaubreT. meore _ habituaciis anu miCvevis gamoyeneba,
rodesac

mkvlevari imdenad did xans rCeba situaciaSi, rom monawileebi

ara marto eCvevian mis iq yofnas, aramed bunebrivdac iqcevian.


loflendis (1971: 104 6) azriT, kvlevaSi sandoobis problemis
dasaZlevad, aseve, mniSvnelovania, movlenis dasrulebisTanave gaakeTos
Canawerebi

maqsimaluri

warmoebas;

ganixilos

weros,

magram

SeniSvnebis

mainc

didi

audioCaweris

dro

Canawerebis

varianti

(Tumca,

azrovnebisTvis wera SeiZleba metad mastimulirebeli iyos); gamoiyenos


sityvebis damuSavebis saSualeba, rac SemdgomSi programuli paketebis
gamoyenebiT analizisas gauwevs daxmarebas da hqondes Canawerebis ori
faili:

erTi

originali

monacemebi

da

meore

manipulaciisa

analizisTvis (magaliTad, monacemebis daWrisa da gadanacvlebisTvis).

da

944

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

daskvna
dakvirvebis meTodebi situaciebis gagebisa da axali codnis SeZenis
mZlavri iaraRia.3 monacemebis Segrovebis sxva teqnikebis msgavsad, maTac
axlavT

validobisa

da

sandoobis

problema.

dabali

rangis

daskvnebisTvis gankuTvnili dakvirvebac ki, romelic, albaT, dakvirvebis


yvelaze usafrTxo formaa, uaRresad SerCeviTia, vinaidan Tavad aRqmaa
seleqciuri. daskvnis ufro maRali rangis formebi, romlebic mizezSedegobriobis dadgenas isaxaven miznad damkvirveblis interpretaciis
ufro maRali dones moiTxoven, sadac damkvirvebeli mizanmimarTulebisa
da motivaciis Sesaxeb msjelobs. am TvalsazrisiT, dasabuTebisTvis da
triangulaciisTvis rekomendebulia monacemebis Segrovebis damatebiTi
meTodebis gamoyeneba anu, sando monacemebidan sando daskvnebis miRebis
uzrunvelyofa.
dakvirvebis dagegmvisas mkvlevarma unda gaiazros da gadawyvitos:

rodis, sad, rogor da ras akvirdeba.

ramdenad struqturirebuli dakvirvebaa aucilebeli?

dakvirvebis

periodis

xangrZlioba,

romelic

unda

Seesabamebodes

dasakvirvebeli qcevis gamovlenisa da dakvirvebisTvis saWiro dros;

dakvirvebis periodis drois ganawileba (magaliTad, diliT, SuadRes,


saRamos).

dakvirvebis

konteqsti

sasargeblo

(Sexvedra,

praqtikuli

gakveTili,

savarjiSoebi,

ganviTarebisTvis

skolis

mmarTvelobis

brifingi da a. S.).

dakvirvebis

buneba

(struqturirebuli,

naxevrad

struqturirebuli,

Ria, moluri, molukuluri da a. S.).

dakvirvebis

SesaZleblobis

arseboba,

magaliTad,

darwmuneba,

rom

arian dasakvirvebeli adamianebi an arsebobs dasakvirvebeli qceva.

subieqturi da obieqturi dakvirvebis gaerTianeba, struqturirebul


dakvirvebaSic

ki.

dakvirvebis

gegma

uaRresad

subieqturi

xdeba,

945

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

vinaidan masze SeiZleba interpretacia, gadarCeva da kontrtransferi


aisaxos, operaciuli gansazRvrebebi ki yovelTvis

reaqtiulobis

Semcirebis

mizniT

warmoebuli

zusti ar aris.
faruli

monawilis

dakvirvebis Rirebuleba.

safrTxeebi, romlebic sandoobasa da validobas emuqreba;

dakvirvebis

operacionalizaciis

saWiroeba,

mtkicebulebad iTvleba, Tanmimdevruli, mkafio


qmnis

konkretul

iTvleba

Tvisebas

antisocialur

gamoyenebuli

Tvisobrivi

(magaliTad,
qcevad?

raTa

maxasiaTebeli

rac

da validuri iyos. ra

antisocialur

erTi

is,

individis

qcevas?

ra

SemTxvevaSi

komunikabeluri

meoris

SemTxvevaSi sityvaZunws SeiZleba niSnavdes da piriqiT).

saTanado saxis struqturirebuli dakvirvebisa da Caweris sistemis


arCevis saWiroeba (magaliTad, movlenis SerCeva, momentaluri SerCeva,
xangrZlivobis Cawera, diqotomiuri/reitingis skalebi).

rogor SeviniRboT da aucilebelia Tu ara informirebuli Tanxmoba.

gamarTlebulia Tu ara motyueba.

ra roli unda aiRos mkvlevarma kontinuumze: sruli damkvirveblis,


monawile

damkvirveblis,

damkvirvebeli

monawilis

Tu

kvlevis

meTodi

sruli

damkvirveblis?
dakvirveba

SeiZleba

Zalian

sasargeblo

iyos,

sasurveli qcevis an fenomenis gagebas SeiZleba didi dro dasWirdes, es


SeiZleba Zviri Rirdes daxarjuli droisa da Zalisxmevis TvalsazrisiT.
es

ki,

monacemebis

interpretaciis

an

maTi

daskvnebis gamotanisas sirTuleebs ukavSirdeba.

mniSnvelobis
winamdebare

Sesaxeb
TavSi

dakvirvebis ramdenime gansxvavebuli tipi da maT safuZvlad mdebare


wanamZRvrebi mimovixileT, sadac miznisTvis Sesatyvisobis principis
dacviT dakvirvebis meTodis SerCevaze iyo saubari. dakvirvebis romelime
konkretuli meTodis gamoyenebis gansazRvris nacvlad

am TavSi iTqva,

rom dakvirveba mkvlevars moralur ganzomilebaSi aTavsebs; rom ar aris


sakmarisi dakvirvebis iseTi terminebiT ubralod aRwera, rogoricaa

946

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

araintruziuli, Caureveli teqnika da amiT kvlevis monawileebis winaSe


pasuxismgeblobis moxsna. adamianis Semswavlel mecnierebebSi monacemebis
Segrovebis
neitraluri

sxva

formebis

saqmianoba.

valdebulebebi

aqvT

msgavsad,

dakvirveba

damkvirveblebs,

rogorc

sxva

monawileebis,

ar

aris

moralurad

mkvlevrebis

msgavsad,

ise

kvleviTi

mTeli

sazogadoebis winaSe.
dakvirvebis monacemebis magaliTebisTvis mimarTeT wignis Tanmxleb
veb gverds (http://www.routledge.com/testbooks /9780415368780 _ Tavi 18, faili 18.
1. doc da http://www.routledge.com/testbooks /9780415368780 _ Tavi 18, faili 18. 2.
doc).

947

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

19 testebi
Sesavali
raisis (Rice 1897) marTlweris testis, ebinghausis (1987) daviwyebis
testisa da bines (1905) inteleqtis skalis Semdeg, testebi arnaxuli
siswrafiT ganviTarda moculobis, mravalferovnebis,

sferoebisa da

daxvewilobis TvalsazrisiT. testirebis sfero imdenad farToa, rom aq


mxolod Sesavalis saxiT mimovixilavT masTan dakavSirebul zogierT
sakiTxs,

ufro

meti

da

detaluri

informaciisTvis

ki

specialuri

teqstebisa da wyaroebis moZieba mogiwevT. aq mxolod testebTan da


testirebasTan dakavSirebul ramdenime ZiriTad sakiTxs SevexebiT.
testebis saxiT mkvlevrebs monacemebis Segrovebis mZlavri iaraRi
gaaCniaT, romliTac maT ara sityvieri, aramed raodenobrivi monacemebis
miReba

SeuZliaT.

ramdenime

testirebis

mniSvnelivani

sakiTxi

monacemebis
unda

Segrovebaze

gaviTvaliswinoT,

saubrisas,
upirvelesad

saerod ratom viyenebT tests da aseve ganvsazRvroT:

ras vamowmebT (miRwevas, midrekilebas, damokidebulebas, pirovnebas


inteleqts, socialur adaptacias da a. S.);

rogor testebs viyenebT parametruls Tu araparametruls?

normazea testebi orientirebuli Tu kriteriumze?

SeuZliaT Tu ara mkvlevrebs testebis yidva, Tu Tavad unda Seadginon


isini?

aris Tu ara testis qulebi eqsperimentul meTodSi pretestisa da


post-testisidan miRebuli?

rogori saxis testia _ individualuri Tu jgufuri?

rogori saxis testia _ TviTangariSis Tu administrirebadi?


modiT, es sakiTxebi ufro vrclad ganvixiloT.

ras vamowmebT?

948

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

aTiaTasobiT
bavSvebidan

testi

arsebobs,

dawyebuli,

romlebic

mozrdilebis

yvela

CaTvliT)

asakis

moswavlis

(patara

cxovrebis

yvela aspeqts moicavs, maT Sorisaa, magaliTad: midrekileba, aTvisebuli


codna,

pirovneba,

Rirebulebebi,
sirTuleebi,

socialuri

stresi

da

inteleqti,

adaptacia,

gadaRla,

unarebi,

verbaluri

da

damokidebulebebi

da

miRweva,

da

diagnozi

araverbaluri

msjeloba,

abstraqtuli azrovneba, miRwevebi saskolo saganebSi, introversia da


eqstraversia, TviTSefaseba, kontrolis lokusi, depresia da SfoTva,
kiTxvisTvis mzaoba, universitetSi misaRebi testebi, enis codnis testebi,
motivacia da interesi, sensoruli da perceptuli testebi, specialuri
unarebi da SezRuduli SesaZleblobis da bevri sxva. gamoqveynebuli
testebis mosaZieblad sainteresoa The Manual Measurement Yearbooks da

Tests in Print, aseve konkretuli gamomcemlebis wyaroebi, rogoricaa


Harcourt Assessment and John Wiley. aseve, testebis da maTi momwodeblebis
Sesaxeb informacia ganTavsebulia amerikis fsiqologiuri asociaciis
Finding Information about Psychological Tests (http://www.apa.org/science/faq-findtests.html)
da

britaneTis

fsiqologiuri

sazogadoebis
da

http://www.psychtesting.org.uk

http://www.bps.org.uk/the-

society/psych_testing/psych_testing_home.cfm)

veb

testebis,

Sesabamisi

maTi

momwodeblebisa

da

(http://www.bps.org.uk,

gverdebze.
veb

mravalferovani
gverdebis

Sesaxeb

informaciis momcveli standartuli teqstebi SegiZliaT naxoT Semdeg


wyaroebSi: Gronlund and Linn (1990), Kline (2000), Loewenthal (2001) da Aiken (2003).

parametruli da araparametruli testebi


parametruli testebi farTo populaciaze Casatareblad gamoiyeneba,
magaliTad, qveyana an asakobrivi jgufi. maTi saSualebiT yalibdeba
varaudi populaciisa da am populaciis maxasiaTeblebis Sesaxeb, anu,
cnobili xdeba unarebis parametrebi. aseTi testebi, aseve, uSveben, rom:

populaciaSi qulebi normaluradaa ganawilebuli. SeimCneva gausis


simetriuli,

zarisebri

formis

ganawileba.

populaciaSi

asea

949

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

ganawilebuli, magaliTad, inteleqtis koeficientis standartizebuli


qulebi, adamianebis simaRle, kiTxvis testSi miRebuli Sefasebebi.

testis qulebi uwyvetia da Tanabari intervalebiTaa erTmaneTisgan


daSorebuli

testebs

aqvT

WeSmaritad

nulovani

mniSvneloba

(anu

namdvili nuli, ixileT Tavi 24) rac imas niSnavs, rom, 80 procenti
orjer metia 40 procentze. aq imisgan gansxvavebuli viTareba gvaqvs,
razec

kiTxvarebis

dizainis

ganxilvisas

rigis

skalis

Sesaxeb

visaubreT, sadac qulebs Soris intervalebi Tanabari ar aris.


parametruli testebi, Cveulebriv, gamoqveynebuli testebia, romlebic
iyideba da pilotirebuli da standartizebulia did da populaciis
reprezentaciul SerCevaze. isini, rogorc wesi, testis momzadebisas
gamoyenebuli SerCevis, sandoobisa da validobis amsaxveli statistikis
danarTebTan

erTad

intervalebisa

da

iyideba.

aseTi

Sefardebis

testebiT

skalebisTvis

muSaoba

mkvlevrebs

gankuTvnili

statistikis

gamoyenebis SesaZleblobas aZlevs.

araparametruli testebi mcireodens (an, saerTod arafers) gviCvenebs


populaciis

ganawilebis

(qulebis

parametrebis)

an

am

populaciis

maxasiaTeblebis Sesaxeb. testebSi ar gvxvdeba populaciis zarisebri


ganawileba. faqtobrivad, farTo populacia arc arafer SuaSia, vinaidan
es testebi konkretuli mocemuli situaciisTvisaa Seqmnili, iqneba es
mocemuli
skolis

skolis

klasi,

qimiis

pirvelklaselebi.

populaciis

Sesaxeb,

Semswavleli

vinaidan

mkvlevarma

isini

jgufi

ar

saxeldebis

Tu

dawyebiTi

akeTeben

daSvebebs

da

rigis

skalis

monacemebisTvis Sesatyvisi araparametruli statistika unda gamoiyenos.


parametruli
maswavleblis

testebi,

WeSmariti

yoveldRiuri

nuliTa

moxmarebis

da

misaniWebeli

instrumentebia,

qulebiT,
magaliTad,

marTlweris da maTematikis testebi, saswavlo wlis bolos gamocdebisa


da imitirebuli gamocdebis testebi.
araparametruli

statistikis

mimzidvelobas

mcire

SerCevebisTvis

gamoyeneba ganapirobebs, radgan isini arafers amboben imis Sesaxeb, Tu

950

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

ramdenad normaluri, Tanabari da regularuli iqneba miRebuli qulebis


ganawileba.

garda

amisa,

araparametruli

testebisTvis

statistikuri

sidideebis gamoTvla ufro martivia, vidre _ parametruli testebisTvis.


araparametruli testebis upiratesoba is aris, rom isini konkretuli
institutis,
Seqmnili.

departamentisa
isini

da

individis

maswavlebels

garemoebebis

SesaZleblobas

Sesabamisadaa

aZleven

swrafi,

relevanturi da ukukavSiri miscen studentebs.


parametruli testebi ufro mZlavri sazomia, vidre araparametruli,
vinaidan

isini

ara

qvepopulaciebis

marto

standartizebul

populaciasTan

Sedarebis

qulebs

iZlevian,

SesaZleblobasac

aramed
aZleven

mkvlevars (magaliTad, erTi skolis an adgilobrivi saganmanaTleblo


dawesebulebis Sedegebis mTeli qveynis monacemebTan Sedareba, vTqvaT,
normaze an kriteriumze orientirebul testebSi moswavleebis Sedegebis
Sedareba qveynis masStabiT imave testis saSualo maCvenebelTan). isini
monacemebis damuSavebisTvis mZlavri statistikuri meTodebis gamoyenebis
(ixileT

Tavebi

24-26)

da

Sedegebis

Sesaxeb

daskvnebis

gakeTebas

saSualebasac iZlevian. vinaidan, araparametruli testebi populaciis


Sesaxeb

arafers

varaudobs,

maT

mimarT

gansxvavebuli

statistika

gamoiyeneba (ixileT Tavi 24). aseT testebs Zalze specifikur situaciebSi


iyeneben,

iqneba

es

erTi

klasis

moswavleebi,

erT

wels

miRebuli

jgufebi, erTi stilis swavleba, Tu erTi saswavlo programis sfero.


swored amitom aris maswavleblebisTvis aseTi testebi Rirebuli.

normaze, kriteriumsa da sferoze orientirebuli testebi


normaze orientirebuli testi moswavleebis mocemul miRwevas sxva
moswavleebis
inteleqtis

miRwevas
testi,

reprezentaciul

adarebs,
romelic

SerCevazea

magaliTad,
6-16

wlis

maTematikis

erovnuli

moswavleebis

standartizebuli.

did

an
da

kriteriumze

orientirebuli testi moswavleebs ki ar adarebs erTmaneTTan, aramed


maTgan konkretuli kriteriumis, winaswar gansazRvruli da absoluturi
standartis an Sedegis miRwevas moiTxovs (Cunningham 1998). magaliTad,

951

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

manqanis

marTvis

testi,

rogorc

wesi,

kriteriumzea

orientirebuli,

vinaidan am testis Cabareba testis debulebebSi mocemuli kriteriumebis


dakmayofilebas

niSnavs,

magaliTad,

wreze

Semovlas,

avariuli

maniSneblebis CarTvas, Sejaxebis Tavidan aridebas da a. S., imisgan

damoukideblad,

Tu

analogiurad,

ramdenma

musikalur

adamianma

Caabara

instrumentze

an

dakvris

ver

Caabara

mravali

is.

testi

specifikur qmedebas moiTxovs, rogoricaa konkretuli savarjiSos an


arpejios dakvra, an baxis fugis swrafad da teqnikurad uSecdomod
Sesruleba. Tu moswavle akmayofilebs kriteriums, maSin mas gamocda
Cabarebuli aqvs.
kriteriumze orientirebuli testi mkvlevars awvdis informacias, Tu
zustad ra iswavla moswavlem, risi gakeTeba SeuZlia mas, xolo normaze
orientirebuli

testi

uCvenebs,

sxvebTan

SedarebiT

ramdenad

kargad

Seasrula studentma mocemuli davaleba da ramdenad iZleva igi miRwevis


ranJirebis saSualebas. amgvarad, normaze orientirebuli testis mTavari
maxasiaTebelia

studentebisa

da

maTi

miRwevebis

gansxvavebis

unari:

kargad agebuli normaze orientirebuli testi miRwevaSi gansxvavebebis


zustad gazomvis saSualebas, anu, qulebis farTo diapasons iZleva.
kriteriumze orientirebul tests es ar ainteresebs. misi mizania imis
Cveneba, akmayofilebs Tu ara moswavle mocemul kriteriums, ganurCevlad
imisa, Tu ramdenma moswavlem daakmayofila an ver daakmayofila is
Sesabamisad, cvalebadoba anu diapazoni aq naklebad mniSvnelovania.
bolo

periodSi

SeimCneva

kriteriumze

orientirebuli

testebis

danamatis ganviTareba sferoze orientirebuli testebis saxiT (Gipps 1994:


81).

aq

didi

mniSvneloba

eniWeba

sakvlevi

Sinaarsisa

Tu

sferos

zedmiwevniT da detalurad daxasiaTebas. sfero Sesamowmebeli Temis


konkretuli

veli

an

area,

magaliTad,

sinaTle

mecnierebaSi,

ornawiliani kontrapunqti _ musikaSi, metyvelebis nawilebi _ inglisur


enaSi. sfero Zalian zustad da srulad aris gansazRvruli, ise, rom
Sinaarsi sruli siRrmiTa iyos warmodgenili. testis debulebebi am

952

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

sruli

velidan,

SeirCeva

SerCevis

ise,

rom

procedurebisadmi

maTSi

SenarCulebuli

udidesi

yuradRebiT,

iyos

im

velis

reprezentaciuloba, saidanac igi SearCies. moswavlis mier am testze


naCvenebi Sedegis gamoTvliT miiReba SesaZlebeli maqsimaluri qulis
wili, romelic, Tavis mxriv, mTliani sferos am moswavlis mier moculi
wilis indeqsad, anu, maCveneblad gamoiyeneba. ase magaliTad, Tu sfero
1000 debulebas moicavs, testSi Setanilia 50 debuleba da moswavlem 50
SesaZlebelidan 30-s upasuxa sworad anu qula daagrova, maSin vaskvniT,
rom man 1000 debulebiani sferos 60 procenti ([3050]100) dafara. aq
mTlian sferoSi moswavlis miRwevis Sesaxeb debulebebis SezRuduli
raodenobis safuZvelze vaskveniT, rac testis debulebebis zedmiwevniT
da reprezentaciul SerCevas saWiroebs.

komerciuli da mkvlevris mier Seqmnili testebi


saerTo sargeblobisTvis arsebobs testebis nakrebi, romelic Temebis
farTo

diapazons

(wyaroebze

zemoT

moicavs

da

mivuTiTeT).

Sefasebis
skolebis

miznebisTvis

umravlesoba

gamoiyeneba

gamoqveynebul

testebs erTxel mainc gamoiyenebs. aseTi testebis gamoyenebas ramdenime


pliusi gaaCnia, kerZod, isini:

obieqturia;

pilotirebuli da daxvewilia;

cnobil populaciazea standartizebuli (magaliTad, qveynis regionze,


mTel qveyanaze, konkretul asakobriv jgufze an sxvadasxva asakobriv
jgufebze), amitom ufro farTo populaciis reprezentaciulia;

cnobilia maTi sandooba da validoba (testis instruqciebisa da


administrirebis

saxelmZRvanelo,

Cveulebriv,

misi

Seqmnis

statistikur detalebsac moicavs);

parametruli

testebia,

amitom

rTuli

statistikuri

saSualebas iZleva;

gamodis sruli paketi, Catarebis instruqciebiTan erTad;

damuSavebis

953

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

xSirad martivia

rogorc, wesi, Tan axlavs monacemebis interpretaciis saxelmZRvanelo;

mkvlevrebs ar uwevT sakuTari testis Seqmna, pilotireba da daxvewa.

maTi Catareba da gasworeba;

meore mxriv, hoviti da krameri (Howitt and Cramer 2005) Tvlian, rom
komerciuli testebis SeZena da administrireba Zviri jdeba. isini xSirad
konkretul da ara _ zogad populaciebzea orientirebuli (magaliTad,
fsiqologiuri
ergebodes.

testireba)

garda

da

amisa,

kvlevis

zogierTi

mizans

SeiZleba

komerciuli

zustad

testi

ar

SezRuduli

raodenobiT gamoicema da SezRudulia masze wvdoma, amitom mkvlevars


testis gamoyenebisTvis an flobisTvis SeiZleba romelime konkretul
asociaciaSi mouwios gawevrianeba an testiT sargeblobaze nebarTvis
aReba daWirdes.

magaliTad, gamomcemlebs Harcourt Assessment da McGraw-Hill

ara marto yvelanair testze aqvT saavtoro ufleba mTel msoflioSi,


aramed testis gacemamde registraciasac iTxoven. Harcourt Assessment-s,
testebs gamoyenebis sxvadasxva pirobebi
mxarem

an

mkvlevarma

SeiZleba

ver

gaaCnia, ase rom, zogierTma

gamoiyenos

testi,

vinaidan

ver

akmayofilebdes saWiro kriteriumebs.


gamoqveynebuli
morgebuli

testebi,

konkretul

rogorc

dasaxelebidan

institutze,

situaciasa

Cans,
Tu

ar

aris

moTxovnebze.

faqtobrivad, obieqturobaze pretenziis safuZvels swored is qmnis, rom


isini mizanmimzarTulad scildeba instituciis fargelbs. mkvlevari,
romelsac gamoqveynebuli testebis gamoyeneba surs, darwmunebuli unda
iyos, rom am testebis miznebi, amocanebi da Sinaarsi Sefasebis miznebs,
amocanebsa

da

Sinaarss

Seesabameba.

magaliTad,

gamoqveynebuli

sadiagnostiko testi SeiZleba ver moergos imas, ris Sesafasebladac


miRwevis testia saWiro; miRwevis tests SeiZleba ar hqondes prediqtuli
Rirebuleba, rasac mkvlevari midrekilebis testisgan moelis; kiTxvis
unaris Sesafasebeli gamoqveynebuli testi ver moicavs kiTxvis unaris im
aspeqtebs, romlis kvlevasac mecnieri apirebs, inglisur enaze Sedgenili
verbaluri kiTxvis testis Sesruleba Zneli iqneba im moswavlisTvis,

954

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

visTvisac

inglisuri

momentebia.

ar

aris

mkvlevrebisTvis

Sefasebis

Sesaxeb

fsiqologiur
fsiqologiuri

komerciuli

yvelaze

asociacias

mSobliuri

xSirad

(1999)

testirebis

ena.

es

testebis

citirebuli

ekuTvnis,

standartebi

esaa

mniSvnelovani
sargeblianobis

teqsti

amerikis

saganmanaTleblo

(Standards

for

Educational

da
and

Psychological Testing http://www.apa.org/science/standards.html).


komerciuli testebis gamoyenebis gadawyvetilebis miRebisas oqros
wesia,

rom

miznisTvis

isini

Sesatyvisi

unda

iyos.

Tu

testi

ar

Seesatyviseba mizans, maSin misi Seqmna mkvlevars Tavad mouwevs. am


ukanasknelis mimzidveloba isaa, rom aseTi saxlSi gakeTebuli testi
kargad

iqneba

morgebuli

konkretul

adgilobriv

da

instituciur

konteqsts, anu, testis miznebi, amocanebi da Sinaarsi mizanmimarTulad


iqneba

morgebuli

mocemul

specifikur

konteqstSi

mkvlevris

saWiroebebze. miznisadmi Sesatyvisobis ganxilvisas kronbaxi (1949) da


kronbaxi da lini (1990) mTel rig kriteriumebs asaxeleben, romliTac
SeiZleba Sefasdes komerciuli testis konkretuli kvlevis miznebisTvis
Sesatyvisoba.
dasaxelebuli

upiratesobebis

miuxedavad,

arsebobs

ramdenime

mniSvnelovani momenti, romelic saxlSi Seqmnili testis Seqmnisas unda


ganvixiloT.

aseTi

testebis

Seqmna,

pilotireba,

daxvewa

da

Semdeg

Catareba did dros moiTxovs. aseve, maTi umravlesoba araparametrulia


da

miRebuli

monacemebis

damuSavebisTvis

gamosadegi

statistikuri

operaciebis diapazoni ufro SezRudulia, vidre parametruli testebis


SemTxvevaSi.
testebis gamoyenebis areali Zalian farToa. ganaTlebis sferoSi ar
arsebobs aqtivoba, romelsac testireba jer ar Sexebia. miRwevis testebi,
metwilad, Semajamebelia Tavisi bunebiT da mocemul Sinaarsobriv velSi
miRweul

Sedegs

aCvenebs,

xolo

unarebis

testebi

SesaZleblobis,

miRwevis potencialis, swavlis potencialisa da samomavlo miRwevebis


prognozirebisTvisaa Seqmnili. Tumca, daSveba, rom es ori konstruqti _

955

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

miRweva da unari _ sxvadasxvaa, kiTxvis niSnis qveS dgas da msjelobis


sagania (Cunningham 1998). xSirad xdeba, roca unari, vTqvaT, geografiaSi,
mocemul asakSi an ganviTarebis etapze amave asakisTvis an etapisTvis
gankuTvnili

miRwevis

testiT

SeiZleba

gaizomos.

kuningemis

(1998)

mosazrebiT, miRwevis testi SeiZleba bazisuri unarebis ufro martivi da


sworxazovani
moicavdnen,

sazomi

iyos,

magaliTad,

xolo

msjelobis

unarebis

testebi

(xSirad

kombinaciebs

abstraqtulis)

da

konkretuli codnisas. amgvarad, miRwevisa da unarebis testebi imis


mixedviT gansxvavdebian erTmaneTisagan, rasac isini zomaven.
testebis es ori forma ara marto imiT gansxvavdeba erTmaneTisgan,
rasac zomaven, aramed imiTic, Tu risi prognozireba SeuZliaT, radgan
maTi gamoyeneba prediqtoruli/prognozirebis TvalsazrisiTac SeiZleba.
magaliTad,

vinaidan

miRwevis

testi

ufro

specifikuria

da

xSirad

specifikur Sinaarszea mibmuli, is am konkretuli sferoSi samomavlo


moswrebis prediqtorad gamodgeba, magram TiTqmis arafris momcemi iqneba
im miRwevis prognozirebisTvis, romelic mocemuli Sinaarsis farglebs
scildeba.

unarebis

inteleqtis

testi

aspeqtebs,

ufro

codnis

zogad
an

unarebs

saswavlo

zomavs

(magaliTad,

programis

ramdenime

sferosTvis saerTo unarebsa da SesaZleblobebs), amitom, is miRwevis


ufro ganzogadebul prediqtorad gamodgeba. gronlundis (Gronlund 1985)
mixedviT, miRwevis testebi saskolo gamocdilebas ufro ukavSirdeba,
unarebis

testebi

gamocdilebebsa

da

ki

skolis

gareT

SesaZleblobebs

swavlas

moicavs.

Tumca,

amtkicebs, rom testebis es ori tipi sakmaod hgavs


rom

gansxvaveba,

specifikuria

da

ukavSirdeba,

vidre

moicavs

metwilad,
saswavlo
unarebis

garegnulia.
programebsa
testi,

da

romelic

farTo

kuningemi

(1998)

erTmaneTs da Tvlis,

miRwevis
da

ufro

testi

monaTesave
ufro

zogad

(Hanna 1993) (magaliTad, inteleqts Gardner 1993).

testis Sedgena
testis Seqmnisas mkvlevarma unda ganixilos da gaiazros:

ufro

sferoebs
unarebs

956

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

testis mizani (Sefasebis kiTxvebisTvis pasuxis gasacemad mkvlevari


unda darwmundes, rom swored imas amowmebs, rac unda Seemowmebina,
magaliTad, programis erTi nawilis miznebis miRwevas);

testis

tipi

(magaliTad,

diagnostikuri,

miRwevis,

midrekilebis,

kriteriumze orientirebuli, normebze orientirebuli);

testis

amocanebi

formulirebuli

(Zalian

ise,

rom

specifikuri
testis

terminebiT

debulebebis

unda

Sinaarsi

iyos

mkafiod

ukavSirdebodes programis an kurikulumis specifikur amocanebs);

testis Sinaarsi (unda ganisazRvros ra mowmdeba da ra debulebebia


testSi mocemuli);

testis

Sedgena,

romelic

moicavs

debulebebis

analizs

maTi

diskriminaciis unarisa da sirTulis Sesafaseblad (ix. qvemoT);

testis

formati:

muSaobisa
zepiri

da

debulebebis

Sevsebis

instruqcia

meTodi

Tu

ganlagebis
(magaliTad,

praqtikuli

sqema,

instruqciebi,

davalebebis

amocanis

micemisas

SesrulebisTvis

werilobiTi instruqciebi);

testis pilotirebis buneba;

testis validoba da sandooba;

instruqciebis/miTiTebebis
gasworebisa
gansakuTrebiT

da

saxelmZRvanelo

miRebuli

mniSvnelovania

monacemebis
im

testis

administrirebis,

damuSavebisTvis

SemTxvevaSi,

Tu

tests

(es
Tavad

mkvlevari ar atarebs, an Tu is ramdenime adamianma unda Caataros; ase


rom, standartuli proceduriT uzrunveliyofa, sandooba).
testis dagegmvisas mkvlevarma Semdegi etapebi unda gaiaros:
1. testis miznis gansazRvra;
2. testis specifikaciis gansazRvra;
3. testis Sinaarsis SerCeva;
4. testis formis ganxilva;
5. testis debulebebis dawera;

957

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

6. testis struqturis ganxilva;


7. testis SesrulebisaTvis saWiro drois ganxilva;
8. testSi qulebis miniWebis proceduris dagegmva.

testis miznis gansazRvra


tests

sxvadasxva

mizani

SeiZleba

hqondes,

magaliTad,

moswavlis

Zlieri, susti da problemuri mxareebis diagnostireba, miRwevis gazomva,

midrekilebisa da potencialis dadgena, programisTvis mzaobis Sefaseba.


gronlundi da lini (1990) amas ganawilebis tests uwodeben da is,
Cveulebriv,

pretestis

saxiT

tardeba

da

mowodebulia

imis

Sesafaseblad, Tu ramdenad akmayofilebs moswavle mocemuli programis


dawyebisTvis
gagebis

aucilebel

unaris

winapirobebs

TvalsazrisiT).

(magaliTad,

codnis,

testebi

sxvadasxva

aseTi

unarebis,
etapze

gamoiyeneba, magaliTad, ganawilebis testi programis dawyebamde tardeba


da

sawyis

unarebsa

da

miRwevebs,

anu,

moswavlis

misaReb

unarebs

afasebs. Tu ganawilebis testis daniSnuleba moswavleebis sxvadasxva


mimarTulebiT, programebSi an saswavlo jgufebSi gadanawilebaa (anu,
maTi

administraciul

kriteriumze

an

detalurad

zomavs

an

normaze

saswavlo

jgufebad

orientirebuli

sawyis

dayofa),

SeiZleba

mdgomareobas,

maSin

iyos.

codnas,

testi

Tu

igi

unarebsa

da

SesaZleblobebs, maSin testi ufro kriteriumze orientirebuli iqneba,


vinaidan is met detalizacias moiTxovs. mas Tavisi eqvivalenti aqvs
bazisur SefasebaSi da mniSvnelovani maxasiaTebelia, Tu mkvlevari
swavlebisa da swavlis damatebiTi Rirebulebis komponents zomavs: mas
mxolod

maSin

SeuZlia

imis

Sefaseba,

Tu

ra

Semata

moswavles

saganmanaTleblo gamocdilebam, Tu misi sawyisi mdgomareoba da sawyisi


unarebi da miRwevebi ecodineba.

maformirebeli

testireba

programis

mimdinareobisas

tardeba

da

saswavlo procesSi moswavleebis progresis monitorings, programis


sxvadasxva nawilSi miRwevis gazomvas da Zlieri da susti mxareebis

958

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

dadgenas isaxavs miznad. es, rogorc wesi, kriteriumze orientirebuli


testirebaa.

diagnostikuri
konkretuli

testireba

Zlieri,

susti

siRrmiseuli
da

testia

problemuri

da

moswavlis

mxareebis

gamovlenas

emsaxureba. is, aseve, specifikuri susti da Zlieri sferoebisa da maTi


mizezebis saCvenebladaa mowodebuli. amisaTvis xSirad saWiroa, erTi
maxasiaTebeli testSi ramdenime debulebiT gaizomos. diagnostikur
testSi iseTi debulebebi unda Sevides, romlebic TiToeul Zalian
specifikur, konkretul sirTuleebdan cal-calke fokusirdeba, raTa
yvela

SesaZlo

romelic

problemaTagan

moswavles

aqvs.

zustad

cxadia,

gansazRvron
aseTi

is

testi

problema,

kriteriumzea

orientirebuli.

Semajamebeli testireba programis dasasruls tardeba da miRwevas,


Sedegs an daostatebas zomavs. aseTi testi SeiZleba kriteriumze an
normaze

orientirebuli

risTvis

gamoiyeneba

gacema

an

niSnis

iyos,

miRebuli
dawera,

garkveulwilad,
Sedegebi
konkretuli

imis

mixedviT,

(magaliTad,
amocanebis

Tu

sertifikacis
Sesrulebis

identificireba).

testis maxasiaTeblebis gansazRvra


testis specifikaciebSi Sedis:

programis konkretuli miznebis da swavlis Sedegebis gansazRvra;

Sinaarsobrivi sferoebis gansazRvra;

debulebebis fardobiTi wonebi, balansi da dafarvis are;

testSi debulebebis saerTo raodenoba;

programis

an

swavlis

kiTxvebis raodenoba;

testis zusti debulebebi.

konkretuli

Sedegebis

gasagebad

saWiro

959

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

testis validobis uzrunvelsayofad arsebiTi mniSnveloba aqvs, rom


testis miznebi zustad aisaxebodes testis debulebebSi. amtkiceben, rom
miznebi (Mager 1962; Wiles and Bondi 1984):

specifikuri unda iyos da saTanado sizustiT Camoyalibebuli;

unda asaxavdes swavlis mosalodnel Sedegebs;

unda

axdendes

realuri

da

dakvirvebadi

qcevis

identificirebas,

romliTac xdeba miRwevis demonstrireba;

zmna moqmedebis aRmniSvneli formiT unda iyos mocemuli;

unda

iyos

erTmniSvnelovani

(unitaruli)

(erTi

debuleba

erT

amocanas unda emsaxurebodes).


imaSi

darwmunebis

marTebulad

aisaxeba

erT-erTi
mis

saSualeba,

debulebebSi,

rom

matricis

testis

amocanebi

Sedgenaa,

romelic

gviCvenebs testSi Sinaarsobrivi mxaris dafarvas, programis amocanebis


dafarvasa da testuri debulebebis fardobiT wonebs. CanarTSi 19. 1
aseTi

matricaa

warmodgenili,

kursis silabusidanaa aRebuli.

romelic

saSualo

skolis

istoriis

960

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

CanarTi 19. 1.
testis debulebebis matrica

Sinaarsis sferoebi

programis
Sinaarsis
amocanebis/
sfero

II msoflio omis aspeqtebi


II msoflio omis dawyeba
poloneTis SeWra
safrangeTis SeWra
aliansis SeWra
konfliqtis dasasruli
sul

CanarTSi

19. 1

1a
1
2
3
3
2
11

mocemuli

1b
2
1
4
2
1
10

programis
Sinaarsis
amocanebis/
sfero

1c

2a
2
3
4
3
1
13

1
5
3
9

matrica

2b
1
2
4
4
1
12

2c
1
2
3
3
1
10

migviTiTebs

programis
Sinaarsis
amocanebis/
sfero
3a
1
3
4
3
2
13

3b
1
3
4
2
2
12

programis

sul

3c
1
3
4
2
10

10
20
35
25
10
100

ZiriTad

sferoebze, romlebic testSi unda aisaxos (Sinaarsis sferoebi). Semdeg


gviCvenebs,
aisaxeba

Tu
(1a

romeli

3c)

amocana
es

an

detalizebuli

ricxvebi

silabusSi

Sinaarsis

sfero

identificirebul

specifikaciebs Seesabameba. da bolos, mocemulia TiToeuli sferosaTvis


miniWebuli procentebi, romelic ramdenime momentze migvaniSnebs:

yvelaze

naklebi

aqcenti

keTdeba

II

msoflio

omis

dawyebasa

da

dasrulebaze (10 qula svetSi sul);

yvelaze didi aqcenti keTdeba safrangeTis SeWraze (10 qula svetSi


sul);

sakmaod Tanabradaa dafaruli gamoyofili miznebi (striqonSi sul


maCveneblebi mxolod 9-dan 13-mde icvleba);

yvelaze metad aris asaxuli miznebi 2a da 3a, yvelaze naklebad ki _ 1c;

Sinaarsis zogierTi sfero ar aris asaxuli testis debulebebSi


(carieli adgilebi matricaSi).
amrigad, gvaqvs testis sqema, romelic gviCvenebs fardobiT wonebs,

miznebisa da Sinaarsis dafarvasa da am ori ukanaskneli elementis

961

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

urTierTmimarTebas.

gronlundisa

da

linis

(1990)

azriT,

fardobiTi

wonebis gamosaTvlelad jer yoveli svetis bolos Sesabamisi procenti


unda

mivuTiToT,

Sesabamisi

Semdeg

procenti

specifikaciebis
dasaxelebebi

yoveli

da

striqonis

bolos,

farglebSi
specifikur

bolos

matricis

SevavsoT.

mivuTiToT

TiToeuli

matricis

miznebs

unda

ujra

magaliTSi

Seesabameba.

am

svetebis

cxadia,

isini

konceptualuri codniTa da principebiT da, aseve, TiToeuli svetis


dasaxelebis Sesabamisi unarebiT unda Seicvalos. sxva variantia am
dasaxelebebis

aqtivobis

specifikuri

aspeqtebiT

Secvla,

magaliTad,

(Cohen et al. 2004: 339): amwes dizainis Seqmna, amwes gakeTeba, amwes gamocda,
Sedegebis Sefaseba, dizainis gaumjobeseba. faqtobrivad, es ukanaskneli
SeiZleboda

Sinaarsis

(striqoni)

dasaxeleba

yofiliyo,

rogorc

naCvenebia CanarTSi 19. 2. aq SegiZliaT naxoT, rom praqtikul unarebs


ufro naklebi qulebi eniWeba, vidre Caweris unarebs (sveti sul), xolo
gakeTebasa da Sefasebaze qulebi erTnairad nawildeba (striqoni sul).
CanarTi 19. 2.
testis debulebebis elementebis formireba
Sinaarsis
sferoebi
amwes dizainis
Seqmna
amwes gakeTeba
amwes gamocda
Sedegebis
Sefaseba
dizainis
gaumjobeseba
sul

ZiriTadi
cnebebisa da
principebis
identificireba

praqtikuli
unarebi

Sefasebis
unarebi

Sedegebis
Cawera

sul

2
3

5
3

2
1

3
4

12
11

12

3
2

12

11

12

15

50

matrica garkveul infromacias gvaZlevs testSi Sesuli debulebebis


raodenobis Sesaxeb, magaliTad, istoriis testis matricis SemTxvevaSi
96=54 SesaZlo debulebaa, amwesTan dakavSirebuli aqtiobis magaliTSi

962

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

ki _ 54=20. cxadia, realurad mniSvnelovnad gansxvavebuli suraTi


SeiZleba gvqondes, magaliTad, testSi ufro meti debuleba SevitanoT,
Tu matricis erTi ujris Semowmeba ramdenime (da ara _ erTi) debulebiT
gvsurs

(savaraudod,

jvaredini

gadamowmebisTvis),

ufro

naklebi

raodenobis debulebebs miviRebT, erTi debuleba matricis erTze met


ujras rom Seesabamebodes. matricis agebis sirTule isaa, rom masze
kontrolis dakargva advilad SeiZleba. aseT dros, SeiZleba Zalian
bevri

debuleba

Cveulebisamebr,

SevqmnaT
rac

ufro

da

usargeblod

meti

grZeli

specifikurobaa

testi

saWiro,

miviRoT.
miT

meti

debuleba iqneba testSi. testis agebis erT-erTi saukeTeso saSualebaa


testis im erTi debulebis arseboba, romelic erTze meti faqtorisTvis
iZleva validur da sando monacems.
testis specifikaciebis dadgenis Semdeg mkvlevarma unda daazustos
da sruliad gasagebi gaxados testis debulebebi, romlebic miznebis,
programebis, Sinaarsebis da a. S. miRwevis konkretul aspeqtebs amowmeben;
testis debulebebis mier Sinaarsis dafarva,

maT Soris balansi da

testis debulebebis fardobiTi wonebi.

testis Sinaarsis SerCeva


am etapze xdeba testis debulebebis analizi. gronlundi da lini
(1990) Tvlian, rom debulebebis analizisas unda ganvixiloT Semdegi:

TiToeuli debulebis formatis (swavlis) miznebTan Sesabamisoba;

debuleba

ramdenad

aZlevs

moswavles

(swavlis)

miznis

Cvenebis

SesaZleblobas (relevanturoba);

TiToeuli debulebis amocanis sicxade;

amocanis sworxazovneba _ simartive;

TiToeuli

debulebis

Sedegis

erTmniSvnelovneba

da

Sedegze

SeTanxmeba;

TiToeuli debulebis kulturuli TvalsazrisiT gamarTlebuloba;

963

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

TiToeuli

debulebis

debulebebis

gavlena

damoukidebloba
minimaluria

da

(anu,

rodesac

testis

erTi debulebis

sxva

warmatebiT

Sesruleba ar aris damokidebuli meoris warmatebiT Sesrulebaze);

testis

debulebis

mier

TiToeuli

(swavlis)

miznis

dafarvis

adeqvaturoba.
testis

Sedgenisas

mkvlevarma

unda

gaiazros,

Tu

rogor

iqneba

TiToeuli Sesamowmebeli elementi operacionalizebuli:

miRwevis ra indikatorebi iqneba saWiro;

maRali, saSualo da dabali moswrebis ra indikatorebi iqneba saWiro;

ras gaakeTeben moswavleebi testis TiToeul elementze muSaobisas;

ra

saxis

Sedegs

mogvcems

testi

(magaliTad,

werilobiTi

pasuxi,

daxurul kiTxvaze pasuxi, ese, diagrama Tu gamoTvla).


didi britaneTis Sefasebisa da testirebis mkvlevarTa jgufi (Task
Group on Assessment and Testing 1988) gvirCevs yuradReba mivaqcioT testis

prezentaciis, moqmedebis da reaqciis meTodebs:

rogor

waradgenT

amocanas

(magaliTad,

wepirad,

werilobiT,

piqtogramebiT, kompiuteriT, praqtikuli CvenebiT);

ras

akeTeben

moswavleebi

testze

muSaobisas

(magaliTad,

zepiri

gamoTvlebi, praqtikuli samuSao, zepiri samuSao, werilobiTi);

ra Sedegs miiRebT _ rogor aCveneben miRwevas da Sedegebis arsebobas


(magaliTad, mravaljeradi arCevanis

kiTxvidan debulebis

arCeviT,

mokle pasuxis daweriT, Ria kiTxvaze werilobiTi pasuxiT, zepirad,


praqtikuli Sedegis saxiT Tu kompiuteris mier gamotanili SedegiT).
miznebidan testis operacionalizacia Semdeg etapebs moicavs:

miznebis/Sedegebis/elementebis

identificireba,

romlebic

unda

aisaxos testSi.

miznebis/Sedegebis/elementebis
elementebad dayofa;

Semadgenel

komponentebad

anu

964

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

teqstSi Sesatani komponentebis arCeva ise, rom, SeZlebisdagvarad,


ufro farTo sferos warmoadgendnen (anu, saWiroebis SemTxvevaSi,
sferoze orientirebuli).

komponentebis gadamuSaveba da konkretuli, praqtikuli, dakvirvebadi


qcevebis,

aqtivobebisa

da

praqtikebis

im

terminebiT

gadmocema,

romlebic saTanadod warmoadgenen da faraven mocemul komponents.

im monacemebis

tipis

gansazRvra, romlebic

miRwevis

/kriteriumis

dasakmayofileblad aris saWiro;

warmatebis

kriteriumebis

(Sesrulebis

indikatorebi)

praqtikuli

terminebiT gansazRvra, misaniWebeli qulebisa da niSnebis sistemis


SemuSaveba da wonebis sakiTxis mogvarebis gzebze SeTanxmeba.

testis TiToeuli debulebis dawera.


piloturi

testirebis

Catareba

mowodebis formis dasaxvewad,

debulebebis

kiTxvadobisa

da

debulebebis diskriminaciulobis, maTi

sirTulisa da distraqtorebis (qvemoTaa ganxiluli) Sesafaseblad da


validobisa da sandoobis sakiTxis mogvareba.
gronlundisa da linis (1990: 255) azriT, debulebebis analizi maTTvis
miniWebuli funqciis Sesrulebis gadamowmebaa, magaliTad: kriteriumze
orientirebuli debulebebi saTanadod esadagebian saWiro sferoebs da
kriteriumebs,

xolo

normaze

orientirebuli

debulebebi

debulebis

diskriminaciulobas (ix. qvemoT) avlenen; debulebebis sirTulis done


adekvaturia (ix. qvemoT: debulebis sirTule); testi sandoa (masSi ar
aris

distraqtorebi

maniSneblebi,

ix.

anu

qvemoT:

usargeblo

informacia

da

Seusabamo

distraqtorebi) (ix. Millan and Greene (1993)).

debulebebis analizisas pasuxebis sizustis done, debulebis sirTule,


Sesamowmebeli codnis an unaris mniSvnelovneba, debulebis programasTan
Sesabamisoba da testSi Sesatani debulebebis raodenoba ganixileba.
debulebebis analizis safuZvels debulebaze pasuxis Teoria (Item
Response Theory)

agebulia

qmnis (ix. Hambelton 1993).

iseT

principze,

sadac

debulebaze pasuxis Teoria

calkeuli,

specifikuri

faruli

965

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

(latenturi)

niSnebis,

unarebis

da

damokidebulebebis

gazomva

SesaZlebelia, romlebic TavisTavad aradakvirvebadia, anu, SegviZlia,


ganvsazRvroT aradakvirvebadi sidideebis dakvirvebadi sidideebi. Teoria
uSvebs, rom arsebobs kavSiri pirovnebis mier konkretuli Tvisebis,
niSnis an unaris qonas an maTi qonis xarisxsa da testis debulebaze mis
pasuxs Soris. es Teoria, aseve emyareba mosazrebas, rom SesaZlebelia:

debulebis sirTulis obieqturi donis dadgena, magaliTad, raSis


modeli (Wainer and Mislevy 1990);

iseTi

debulebebis

Seqmna,

romlebic

efeqturad

ganasxvaveben

erTmaneTisgan individebs;

debulebis

aRwera

adamianebis

nebismieri

konkretuli

SerCevisgan

damoukideblad, romlebic SeiZleba pasuxobdnen am debulebas, anu,


debuleba ar aris jgufze damokidebuli (debulebis sirTule da misi
diskriminaciis xarisxi SerCevisgan damoukidebelia);

sirTulis mocemul doneze testirebuli pirovnebis kompetenturobis


aRwera testis debulebis Sesrulebis TvalsazrisiT;

pirovnebis aRwera debulebebis nebismieri SerCevisgan damoukideblad,


romlebsac awvdian mas (anu testirebuli pirovnebis unari ar aris
damokidebuli testis debulebebis konkretul SerCevaze);

testis administrirebamde misi Tvisebebis aRwera da prognozireba;

erTganzomilebiani
niSnebis

gamoyofa

niSnebis
da

arseboba

aRwera,

(SesaZlebelia

magaliTad,

calkeuli

verbaluri

unari,

maTematikuri gavarjiSebuloba) da testis Sedegebisa da Sesrulebis


axsna;

debulebebis nakrebis mier erTi saerTo niSanis an unaris gazomva;

pasuxi testis nebismier erT debulebaze ar moqmedebs testis sxva


debulebaze gacemul pasuxze;

966

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

debulebaze swori pasuxis albaToba ar aris damokidebuli im testis


SemsrulebelTa raodenobaze, romlebic, SesaZloa, mocemuli unaris
mixedviT, erT doneze iyvnen;

SesaZlebelia debulebis sirTulis obieqturi doneebis dadgena;

SesaZlebelia

iseTi

statistikis

gamoTvla,

romelic

gviCvenebs

TiToeuli testirebulis gazomili unaris sizustes da es statistika


testirebulis

unarze

da

testis

debulebebis

raodenobasa

da

Tvisebebzea damokidebuli.
testis Sedgenisas debulebebis analizi saWiroa testis TiToeuli
debulebis diskriminaciulobisa da sirTulis dasadgenad. debulebis

diskriminaciulobaSi moiazreba mocemuli debulebis potenciali, anu,


tests sworad upasuxeben mocemuli debulebiT gasazomi Tvisebis mqone
moswavleebi, xolo arasworad upasuxeben is moswavleebi, romlebsac es
Tviseba

naklebad

ganisazRvros

gaaCniaT.

ramdenad

sxva

sityvebiT

efeqturia

rom

testi

vTqvaT,

moswavleebis

saWiroa
Soris

gansxvavebebis gamosavlenad, ramdenad iZleva debuleba mocemul sferoSi


moswavleTa

unarebs

Soris

gansxvavebis

gamovlenis

SesaZleblobas.

maRali diskriminaciulobis debuleba mkvlevars am debulebaze qulebis


potenciurad
debuleba

farTo
ki

diskriminaciulobis

diapazons
naklebad
maRali

miscems,

dabali

diferencirebul
xarisxi

diskriminaciulobis
qulebs.

sasurvelia

da

cxadia,
dabali

diskriminaciulobis debulebebi unda gamoiricxos.


davuSvaT,

mkvlevars

konkretuli

skolis

30

moswavlisTvis

(an

konkretuli skolis a klasisTvis) maTematikis testis ageba surs. is


qmnis tests da sxva skolaSi an b klasSi imave asakis 30 moswavleze
atarebs pilotur testirebebs (anu, mkvlevari skolis im SerCevis msgavs,
Tanazomier

SerCevaze

atarebs

pilotur

testirebas,

romlisTvisac

saboloo testia gankuTvili). pilotur testirebaSi 30 moswavlisgan


miRebuli qulebi Semdeg sam Tanabar jgufad iyofa (maRali, saSualo da
dabali qulebi). marTebuli iqneba daSveba, rom konkretul debulebaze

967

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

maRal qulebs Soris ufro meti swori pasuxi gveqneba, vidre _ dablebs
Soris. TiToeuli debulebisTvis es maCvenebeli ase gamoiTvleba:

1/2()

sadac
A =

maRali

qulebis

mqone

moswavleTa

jgufSi

swori pasuxebis

qulebis

mqone

moswavleTa

jgufSi

swori pasuxebis

raodenoba
B =

dabali

raodenoba
N = or jgufSi moswavleTa saerTo raodenoba.
davuSvaT, mocemul debulebas sworad upasuxa maRali qulebis mqone
aTive da dabali qulebis mqone orma moswavlem. am SemTxvevaSi, formula
aseT saxes miiRebs:
8
= 0.80 ( )
1/2(10 + 10)

diskriminaciulobis
romlis

maqsimaluri

diskriminaciulobis

aradiskriminaciulia,

jer

indeqsia

indeqsi

unda

1.00.

0.67-ze

gadaixedos

nebismieri

naklebia,
da

debuleba,

anu,

gairkves,

Zalian

bundovani

formulirebis an teqstSi SesaZlo maniSneblebis gamo xom ar xdeba ase.


Tu

ase

araa,

maSin

gadasawyvetia,

gamoviyenoT

Tu

ara

0.67-ze

dabalindeqsiani debuleba. SeiZleba aRmoCndes, rom am debulebis testSi


gamoyeneba

marTebulia.

debulebis

diskriminaciulobis

Sesaxeb

informaciisTvis ix. Linn (1993) da Aiken (2003).


diskriminaciulobis
Sesamowmebladac

distraqtorebis

indeqsi

gamodgeba.

es

emyareba

daSvebas,

distraqtori dabali qulebis mqone moswavleTa

efeqturobis
rom

efeqturi

ufro met raodenobas,

vidre maRali qulebis mqoneT. ganvixiloT Semdegi magaliTi, sadac


gamoiyo maRal da dabalquliani moswavleebis jgufebi:
a

pirveli 10 moswavle

10

bolo 10 moswavle

10

968

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

a magaliTSi debuleba dadebiTad diskriminaciulia, radgan masze


pirveli aTi moswavle ufro met swor pasuxs (10) iZleva, vidre _ bolo
aTi

(8)

da

amitom

is

cudi

distraqtoria.

aseve,

am

debulebis

diskriminaciulobis indeqsia 0.20, amitom, is cudi diskriminatoria da,


amasTan,

cudi

distraqtoric.

magaliTis

debuleba

araefeqturi

distraqtoria, radgan arc erTi jgufidan aravin gasca swori pasuxi. g


magaliTis debuleba efeqturi distraqtoria, radgan masze bolo aTi
studentisgan Semdgari jgufidan ufro meti (10) pasuxobs sworad, vidre
_ pirveli aTidan (2). Tumca, am SemTxvevaSi, diskriminaciuli Zalis
gaumjobesebamde nebismieri bundovaneba unda gamoiricxos.
distraqtorebi mravali arCeviTi pasuxis kiTxvebis nawilia, sadac
mcdari alternativebia SemoTavazebuli da moswavleebma swori pasuxi
unda airCion. aq konkretuli alternativis arCevis ubralod daTvla
distraqtoris efeqturobis Sesaxeb gvawvdis informacias: Tu mas xSirad
irCeven, maSin is efeqturad muSaobs. Tu mas iSviaTad an saerTod ar
irCeven, maSin is ar muSaobs efeqturad da Sesacvlelia.
Tu

testis

debulebis

sirTulis

gamoTvla

gvsurs,

es

Semdegi

formuliT SegviZlia gavakeToT:

sadac

100

A = moswavleebis raodenoba, romlebmac sworad upasuxes debulebas;


N = moswavleebis saerTo raodenoba, romlebsac miawodes debuleba.
amrigad, Tu oci moswavlisgan Semdgari klasidan 12 moswavle sworad
pasuxobs debulebas, maSin formula aseT saxes miiRebs:
12
100 = 60
20
sirTulis maqsimaluri indeqsi 100 procentia; debulebebi, romlebic
33 procentis qvemoT da 67 procentis zemoT xvdebian, savaraudod, Zalian
rTuli da Zalian martivia. Semdeg gairkveva marTebulia Tu ara am
debulebis testSi CarTva. aqac mkvlevris gadasawyvetia, gamoiyenebs Tu

969

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

ara igi testSi sirTulis zRvris qvemoT an zemoT arsebul


normaze

orientirebul

procenti

unda

testSi

iyos

(Frisbie

debulebis

sirTule

debulebis

1981).

debulebas.

daaxloebiT

sirTulis

50

Semdgomi

detaluri ganxilvisTvis ix. Linn (1993) da Hanna (1993).


vinaidan

mkvlevars

mxolod

testis

Catarebis

Semdeg

ecodineba

debulebis diskriminaciulobisa da sirTulis indeqsebi, gardauvalia


saxlSi Sedgenili testebis pilotireba. dabali diskriminaciulobisa
da

naklebi

sirTulis

debulebebi

unda

amoviRoT

CavanacvloT maqsimaluri diskriminaciulobis

testidan

da

da yvelaze Sesatyvisi

sirTulis mqone debulebebiT. amis gakeTeba mxolod piloturi kvlevis


Sedegebis gaanalizebiTaa
debulebis

SesaZlebeli.

diskriminaciulobas

da

sirTules

sxvadasxvagvari

mniSvneloba aqvs normaze orientirebul da kriteriumze orientirebul


testebSi.

normaze

Sedareba

gvinda,

orientirebul
amitom

testSi

debulebis

moswavleebis

erTmaneTTan

diskriminaciuloba

Zalian

mniSvnelovania. kriteriumze orientirebul testSi TavisTavad ar aris


mniSvnelovani, rom testi adarebdes an erTmaneTisgan ganasxvavebdes
moswavleebis Sedegebs. magaliTad, Tu gvsurs, gavarkvioT, SeiZines Tu
ara moswavleebma garkveuli codna, mizani aTvisebuli codnis gazomvaa
da ara imis naxva, Tu ramdenma moswavlem gaarTva mas Tavi sxvebze
ukeTesad. amgvarad, SeiZleba ise moxdes, rom kriteriumze orientirebul
tests diskriminaciulobis Zalian dabali maCvenebli hqondes, Tu yvela
moswavle

Zalian

karg

an

Zalian

cud

Sedegs

aCvenebs,

magram

diskriminaciuloba ufro nakleb mniSvnelovania, vidre is faqti, rom maT


daiswavles an ver daiswavles mocemuli masala. normaze orientirebuli
testis

SemTxvevaSi,

usargeblo

iqneboda

orientirebuli

aseTi

dabali

testSi

testisTvis

(warmateba an CaWra) iZleva.

igive

diskriminaciulobis

Sesatanad,
debuleba

Tumca
sasargeblo

debuleba

kriteriumze
informacias

970

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

rac Seexeba debulebis sirTules, kriteriumze orientirebul testSi


sirTulis is donea sasurveli, romelic mocemul amocanas an mizans
Seesabameba.

amgvarad,

Tu

mizani

advilad

miRwevadia,

maSin

testis

debulebaze pasuxic advili unda iyos. Tu mizani rTulia, maSin testis


debulebac, Sesabamisad, rTuli unda iyos. es niSnavs, rom normaze
orientirebuli
gadamuSavdes

testisgan

gansxvavebiT,

diskriminaciulobis

ufro

sadac

debuleba

maRali

indeqsis

SeiZleba
misaRwevad,

kriteriumze orientirebul testSi es sakiTxi naklebad mniSvnelovania.


ra Tqma unda, es debulebis sirTulis analizis mniSvnelobis uaryofas
ar niSnavs. saqme mis centralurobas exeba. gronlundi da lini (1990: 265)
amboben,

rom

sadac

instruqciebi

efeqturia,

iq

kriteriumze

orientirebuli testis debulebis sirTulis indeqsic maRali iqneba.


konkretuli testis debulebebis diskriminaciulobis, sirTulisa da
distraqtoris

efeqtebis

dadgenisas,

cxadia,

gvWirdeba

pilotireba,

Tumca, Zalian frTxilad unda viyoT, rom Zalian didi imedebi ar


davamyaroT

mcire

moculobis

SerCevaze

gamoTvlili

diskriminaciulobisa da sirTulis indeqsebze.


debulebis

analizis

gamoyenebiT

testis

agebisas,

debulebis

diskriminaciulobis, debulebis sirTulisa da distraqtoris efeqtebis


garda, mniSvnelovania testis realuri moTxovnebis ganxilvac (Nuttall,
1987; Cresswell and Houston 1991):

Tanabari sirTulisaa Tu ara testis yvela debuleba?

romeli debulebebia martivi, zomierad rTuli, rTuli an Zalian


rTuli?

ra saxis amocanaa mocemuli TiToeul debulebaSi: is praqtikuli


debulebaa

(aTvisebuli

masalis

gameoreba),

gamoyenebis

(miRebuli

codnis gamoyeneba) Tu sinTezis (sxvadasxva sferoSi miRebuli codnis


Tavmoyra da integracia)?

ra arTulebs zog debulebas sxvebTan SedarebiT?

971

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

sakmarisad

Seesabameba

Tu

ara

debulebebi

moswavleebis

gamocdilebas?

ramdenad

motivirebuli

iqneba

moswavle

TiToeuli

debulebis

SinaarsiT (anu ramdenad adeqvaturad miiCneven debulebas, ramdenad


saintereso iqneba is misTvis)?
testis

SinaarsSi

gaviTvaliswinoT,

Sesatyvisobis

mizanTan

magaliTad,

testis

cnebac

debulebebis

tipis

unda

SerCevisas.

mkvlevarma unda gansazRvros, srulyofilad asaxavs Tu ara garkveuli


saxis monacemebi mocemul unars, wvdomasa da miRwevas (Lewis 1974; Cohen et
al. 2004: Tavi 16):

Tavisufali Tema;

faqtobrivi da uaRresad direqtiuli ese;

kiTxvebi mokle pasuxebiT;

SemoqmedebiTi azrovnebis debulebebi;

dasasrulebeli debulebebi;

kiTxvebi mravali arCeviTi pasuxiT (erTi swori pasuxiT an ramdenime


swori pasuxiT);

debulebebi an mtkicebebi Sesabamisobis damyarebaze;

gamotovebuli sityvebis Casma;

dausrulebeli

winadadebebi

an

dausrulebeli,

dausaTaurebeli

diagramebi;

WeSmaritia/mcdaria tipis debulebebi;

Ria

kiTxvebi,

sadac

moswavleebs

mieTiTebaT

pasuxis

moculoba

(magaliTad, 300 sityva, winadadeba, abzaci);

daxuruli kiTxvebi.
am

debulebebs

sinTezisa

da

SeuZliaT.

amis

gaxsenebis,

Sefasebis,
logikuri

anu,

codnis,

gagebis,

gamoyenebis,

analizis,

sxvadasxvagvari

azrovnebis

Semowmeba

dasabuTeba

azrovnebis

blumiseuli

(1956)

972

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

ierarqiaa _ dabali rigis (gageba, gamoyeneba) saSualo rigis (analizi,


sinTezi)

da

maRali

rigis

azrovneba

(Sefaseba,

msjeloba,

kritika).

cxadia, testis formis arCeva yvelaze ekonomiuri gziT maqsimaluri


informaciis miRebis princips unda emyarebodes. amis kargi magaliTia
mravaljeradi

arCevanis

testebis

meqanikuri

damuSaveba,

rodesac

optikuri amomcnobebisa da skanerebis gamoyenebiT swrafad xdeba didi


raodenobis monacemebis aRricxva da damuSaveba.
testis

Sinaarsis

dadgenac

zogierTi

testisTvis

skalis

(klasifikaciis

safexuriani

sistema)

gansazRvrisas

aucilebelia.

skalis

Seqmnis ori ZiriTadi gza arsebobs:

debulebebis

CamonaTvali,

maCveneblebi

dablidan

seqsizmis

an

debulebebis

romliT

maRlisken

agresiulobis
maqsimaluri

gazomvis
lagdeba

sazomi)

donis

miRebuli

(magaliTad,

ise,

codniT,

Sedegad

rom,

IQ-testi,

Sesrulebuli

SesaZlebeli

iyos

imis

Sefaseba, Tu sadamde miaRwia moswavlem skalaze;

dajamebuli qulebis meTodi (Howill and Cramer 2005: 203), rodesac


iqmneba debulebebi da moswavlis saboloo qula yvela calkeuli
debulebaze miRebuli qulis dajamebiT miiReba.
garda amisa, ganaTlebis sferoSi gamoyenebuli bevri fsiqologiuri

testi

erTganzomilebiania,

e.i.

yvela

debuleba

erT

elements,

anu,

ganzomilebas zomavs. hoviti da krameri (2005: 204) amas adareben situcias,


rodesac 30 adamians 10 sasworiT wonian da moelian, rom sasworebs
Soris

maRali

korelacia

iqneba.

zogi

testi

SeiZleba

mravalganzomilebiani iyos erTi testiT ori an meti faqtori, anu,


sidide izomebodes. hoviti da krameri (2005: 204) amas adareben situacias,
rodesac

30

adamians

10

sasworiT

wonian

da

Semdeg

sxvadasxva

santimetriT simaRlesac uzomaven. am gazomvebis Semdeg ki moelian, rom


maRali korelacia iqneba wonis maCveneblebs Soris; aseve, maRali iqneba
korelacia

simaRlis

maCveneblebs

Soris,

xolo

dabal

korelacias

973

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

miiReben sasworiTa da santimetriT gazomviT miRebul Sedegebs Soris,


vinaidan isini sxvadasxva sidides anu ganzomilebas zomaven.
Aamitom, testis Semqmnelebma zustad unda icodnen, Tu romel skalas
iyeneben erTganzomilebians Tu mravalganzomilebians.

miuxedavad imisa,

rom bevr teqstSi erTganzomilebiani testis sisufTaves uWeren mxars,


romelic

erT

testebis

praqtikulobasa da efeqturobasac aRiareben. magaliTad, vinmem

inteleqti

konstruqts

SeiZleba

an

cnebas

erTganzomilebian

sinamdvileSi

inteleqtis

konstruqtad

miCnevis

kargi

SemTxvevaSi

skalirebas

debuleba

erTganzomilebiania,

mravalganzomilebiani

faqtorad

sazomi

mravalganzomilebian
imTaviTve

zomavs,

misi

magram

mravalganzomilebian

miiReba

moiTxovs.

miiCnios,

da,

cxadia,

magaliTad,

Sesabamisad,

testis

zogierTi

asaki,

saSinao

davalebis Sesrulebaze daxarjuli dro.


garda amisa, debulebebis arCevisas maqsimalurad maRali sandoobis
miRwevac ar unda dagvaviwydes. davuSvaT, 10 debulebis gamoyenebiT,
moswavleebSi
TiToeuli

gamocdebiT

debuleba

gamowveul

stresis

negatiur

gasazomad

unda

stress
iyos

vzomavT.

mowodebuli,

magaliTad:
debuleba 1: uZiloba gamocdebis periodSi;
debuleba 2: SfoTva gamocdebis periodSi;
debuleba 3: gaRizianeba gamocdebis periodSi;
debuleba 4: depresia gamocdebis periodSi;
debuleba 5: cremlianoba gamocdebis periodSi;
debuleba 6: saSiano saqmeebis keTebis survilis uqonloba gamocdebis
periodSi;
debuleba 7: guneba-ganwyobilebis cvlileba gamocdebis periodSi;
debuleba 8: yavis momatebuli moxmareba gamocdebis periodSi;
debuleba

9:

dadebiTi

damokidebuleba

da

gamocdebis periodSi;
debuleba 10: gamocdebis mouTmeneli molodini.

karg

gunebaze

yofna

974

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

vTqvaT,

gavakeTeT

Sinagani

SeTanxmebulobis

sandoobis

testi

(sandooba SPSS-Si, ix. Tavi 24) da davadgineT maRali korelacia (vTqvaT,


daaxloebiT 0.85) 1 _ 5 debulebebs Soris, uaryofiTi korelaciebi me-9
da me-10 da yvela sxva debulebas Soris (vTqvaT, _0.79) da Zalian dabali
korelacia me-6 da me-8 da yvela sxva danarCens Soris (vTqvaT, 0.26).
calkeuli debulebasa da saerTo qulas Soris (debulebebis analizis
erT-erTi saxeoba, rodesac iTvleba erT debulebaze miRebuli qulisa
da

danarCen

debulebebze

korelaciebi sxvadasxvaa. axla

miRebuli

qulebis

jamis

korelacia)

ras vakeTebT? SegviZlia davtovoT 1 _ 5

debulebebi, me-9 da me-10 debulebebis Sebrunebulad mivaniWoT qulebi


(vinaidan es debulebebi stresis dadebiT aspeqtebs zomavs da ara _
uaryofiTs) da davfiqrdeT me-6 da me-8 debulebebis testidan amoRebaze,
radgan isini, rogorc Canas, sxva rames zomaven. debulebebis aseTi
analizis mizania testSi im debulebebis Setana, romlebic erTsa da
imave konstruqts zomaven da imaTi gamoricxva, romlebic ar zomaven
amave konstruqts. am sakiTxis ufro dawvrilebiT ganxilvisTvis ix.
Howill and Cramer (2005: Tavi 12).
testSi debulebebis datovebisa da amoRebis Sesaxeb gadawyvetilebis
misaRebad faqtoruli analizic gamoiyeneba (ix. Tavi 25), rasac didad
aiolebs SPSS. faqtoruli analizi daajgufebs msgavs debulebebs da
maT sxvebisgan gamijnavs. sailustraciod davuSvaT, rom faqtoruli
analiziT ganisazRvra sami faqtori:

dadebiTi grZnobebi (debulebebi 9 da 10);

uaryofiTi fsiqologiuri mdgomareobebi (debulebebi 2, 3, 4, 5, 7);

fizikuri, qceviTi cvlilebebi (debulebebi 1, 6, 8).


faqtorebis

faqtoris

wonebis

datovebaa

mixedviT
yvelaze

(ix.

Tavi

marTebuli

25)

gadavwyvetT,

romeli

da,

Sesabamisad,

romeli

debulebebi unda davtovoT testSi da romeli _ amoviRoT. zogadi wesis


Tanaxmad, unda davfiqrdeT dabali faqtoruli wonis (vTqvaT, 0.3) mqone

975

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

debulebebis

amoRebaze,

faqtorSi

maTi

arasakmarisi

wonis

gamo.

faqtoruli analizi imasac gviCvenebs, konstruqti erTganzomilebiania


Tu

mravalganzomilebiani

(Tu

erT

faqtors

miviRebT,

savadaurod,

konstruqti erTganzomilebiania).

testis formis ganxilva


winamdebare TavSi
cxadia,

araa

magaliTad,

ZiriTadad,

aucilebli,

rom

werilobiTi,

xeliT Sesavseb testze vsaubrobdiT.


es

ase

zepiri,

iyos.

testi

SeiZleba

praqtikuli,

iyos,

interaqciuli,

kompiuteruli, dramatuli, diagramuli, piqtogramuli, fotografiuli,


saWiroebdes audio-video masalebis gamoyenebas, prezentaciuli, roluri
da simulaciuri. zepiri testebi, magaliTad, SeiZleba maSin Catardes, Tu
mkvlevari fiqrobs, rom kiTxva da wera xels SeuSlis testis realuri
mizanis miRwevas (anu, is wera-kiTxvis testad iqceva da aRar iqneba,
vTqvaT, maTematikis testi). es ar uaryofs zemoT ganxilul sakiTxvebs:
nebismieri formis testisTvis mainc saWiroa, magaliTad, sandoobisa da
validobis,
miniWebis

sirTulis,
sakiTxebis

diskriminaciulobis,
ganxilva,

gasworebisa

debulebebis

analizi

da

qulebis

da

testis

SesrulebisTvis gankuTvnili drois gansazRvra. faqtobrivad, zogierTi


es sakiTxi kidev ufro mniSvnelovani xdeba arawerilobiTi testirebisas,
magaliTad,
cocxlad

sandooba

umTavresi

Sesrulebisas

an

sakiTxia

tanvarjiSSi

musikaluri

nawarmoebis

savaldebulo

programis

Cvenebisas, sadac mxolod erTjeradi, erTeuli Sedegi miiReba. amasTan,


sandooba

da

validoba

mniSvnelovan

sakiTxebs

warmodgens

jgufuri

warmodgenisas an jgufuri muSaobisas, sadac jgufis dinamikam SeiZleba


xeli SeuSalos calkeuli gamosacdeli individis realuri unarebis
gamovlenas. cxadia, mklevarma unda gadawyvitos, individualuri testi
Caataros Tu jgufuri da gansazRvros misi Catarebis forma.

testis debulebebis dawera


testSi

gaTvaliswinebuli

da

gauTvaliswinebeli

miniSnebebisa

da

maTze mimniSneblebis sakiTxi unda mogvardes, magaliTad (Morris et et. 1987):

976

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

pasuxis Casawerad gankuTvnili xazebis raodenoba SeiZleba saWiro


sityvebis raodenobaze miuTiTebdes;

wertilebis

raodenoba

SeiZleba

saWiro

asoebis

raodenobaze

miuTiTebdes;

pasuxis Casawerad gankuTvnili xazis sigrZe SeiZleba saWiro pasuxis


sigrZeze miuTiTebdes;

pasuxis Casawerad datovebuli adgili SeiZleba miuTiTebdes imaze, Tu


ramdeni unda daiweros;

winadadebis sxvadasxva gamotovebuli nawilis aRdgenaSi mkiTxvels


amave winadadebis danarCeni nawilebi daexmareba (wakiTxvis anaforuli
da kataforuli maniSneblebi).
hana (Hanna 1993: 139 41) da kuningemi (1998) ramdenime saxelmZRvanelo

princips gvTavazoben, romlebic moklepasuxiani debulebebis Sedgenisas


zogierTi am problemis Tavidan asacileblad gamogvadgeba:

pasuxebis

Casawerad

gankuTvnili

xazebi

winadadebis

bolosken

gadaitaneT;

pasuxebis Casawerad Tanabari sigrZis xazebi gamoiyeneT;

darwmundiT, mxolod erTi pasuxis sisworeSi;

erideT

pasuxis

Casaweri

ramdenime

xazis

erTmaneTTan

axlos

(winadadebaSi an abzacSi) ise ganlagebas, rom azri daikargos;

mxolod ZiriTadi sityvebi an cnebebi gamotoveT da ara _ damxmare,


Cveulebrivi sityvebi;

erideT mxolod umniSvnelo sakiTxebze yuradRebis gamaxvilebas;

darwmundiT, rom moswavleebma zustad ician, Tu ra saxis pasuxebi


moeTxovebaT;

daazusteT ricxobrivi pasuxebis gasacemad gankuTvnili erTeulebi;

codnis gaxsenebis unaris Sesamowmeblad mokle pasuxebi gamoiyeneT.

rac Seexeba mravali arCeviTi pasuxis kiTxvebs, maTTan dakavSirebiT


ramdenime SesaZlo problema arsebobs:

977

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

ramdeni alternatiuli pasuxi unda iyos da ramdeni pasuxi unda iyos


swori erTi, Tu ramdenime?

mravaljeradi arCevanis debulebaSi distraqtorebis raodenoba da


realuroba (magaliTad, SeiZleba bevri distraqtori gvqondes, magram
maTi

umravlesoba

aSkarad

mcdari

iyos,

anu,

gvqondes

ramdenime

zedmeti debuleba);

debulebebis Tanmimdevroba, rigi da maTi gavlena erTmaneTze;

mravali arCeviTi pasuxis kiTxvebSi swori pasuxis adgilmdebareoba.


gronlundi da lini (1990), hana (2003: 161 75), kuningemi (1998) da aikeni

(2003)

efeqturi

mravali

arCeviTi

pasuxis

kiTxvebTan

dakavSirebiT

ramdenime rCevas gvTavazoben:

darwmundiT,

rom

debulebebi

mniSvnelovan

codnasa

da

naswavl

masalaze migviTiTeben da ara _ ubralod faqtebis gaxsenebaze;

CamoayalibeT

sakiTxis

arsi

debulebis

ZiriTad

teqstSi

da

darwmundiT, rom ZiriTad teqsts TavisTavad aqvs azri (magaliTad,


aseTi

debuleba

Sesacvlelia:

cxvari:

(a)

balaxismWamelia,

(b)

Cliqosania, (g) Cveulebriv, erT jerze erT an or batkans Sobs.


umjobesia, iyos ase: ramden batkans Sobs, Cveulebriv, cxvari erT
jerze?);

darwmundiT,

rom

debulebis

piroba,

zedmeti

sityvebis

gareSe,

SeZlebisdagvarad mravlismomcveli informaciaa mocemuli;

erideT debulebis uaryofiTad formulirebas;

wereT martivi da gasagebi eniT;

daicaviT sizuste da erTmniSvnelovneba;

darwmundiT,

rom

yvela

mosazreba

imdenad

damajerebelia,

rom

SeuZlebeli iqneba swori variantis gamocnoba;

erideT, rom studentebs ar mieceT mcdari msjelobis safuZvelze


swori daskvnebi gakeTebis SesaZlebloba; SeitaneT siaxle debulebaSi
Tu mas masalis gagebis Sesamowmeblad iyenebT;

978

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

darwmundiT,

mxolod

erTi

pasuxis

sisworeSi

(Tu

erTi

pasuxis

SerCevaa saWiro) da rom swori pasuxi orazrovani ar aris;

erideT

sintaqsur

da

gramatikul

miniSnebebs,

ecadeT

savaraudo

pasuxebi sintaqsurad da gramatikurad paraleluri gqondeT da amiT,


Tavi aaridoT pirobisa da pasuxebis erTnairad formulirebas;

erideT debulebis pirobisa da swori pasuxis Semcveli maniSneblebis


CarTvas;

ecadeT alternatiuli pasuxebi Tanabari sigrZis iyos (magaliTad, ar


daweroT sxvebisgan gamorCeuli erTi grZeli pasuxi);

ecadeT alternatiuli pasuxebi erTmaneTisgan damoukidebeli iyos, ar


CarToT erTmaneTismomcveli pasuxebi;

ganaTavseT swori pasuxi sxvadasxva debulebaSi sxvadasxva adgilas


(magaliTad, swori pasuxi ar unda iyos yovelTvis meore varianti);

erideT

iseTi

variantebis

gamoyenebas,

rogoricaa

yvela

zemoT

CamoTvlili an arcerTi zemoT CamoTvlilTagani;

erideT erTi debulebis pasuxebis meoreSi maniSneblad gamoyenebas _


debulebebi erTmaneTisgan damoukidebeli unda iyos.
testis

pasuxebis

informaciisTvis

ix.

variantebi
me-15

gaazrebuli

Tavi

unda

kiTxvarebis

iyos.

Sesaxeb

damatebiTi
(magaliTad,

laikertis, gatmanis, semantikuri diferencialis da Turstonis skalebi).


morisi da misi kolegebi (1987: 161), gronlundi da lini (1990), hana
(1993:

147),

kuningemi

(1998)

da

aikeni

(2003)

WeSmaritia-mcdaria

tipis

kiTxvebTan dakavSirebul problemebzec miuTiTeben:

mniSvneloba SesaZloa bundovani iyos;

zogi debuleba SeiZleba nawilobriv WeSmariti an nawilobriv mcdari


iyos;

Sedarebis debulebebi SeiZleba Zalian martivi an Zalian rTuli iyos;

debulebaTa umetesoba garkveul pirobebSi SeiZleba swori an mcdari


iyos;

979

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

moswavlem SeiZleba ver daadginos, faqtebze xdeba fokusireba Tu


mosazrebebze;

diqotomiurobis gamo moswavles swori pasuxis gamocnobis Tanabari


SesaZlebloba SeiZleba hqondes;

debulebebi SeiZleba daubalansirebeli swori da daubalansebeli


mcdari iyos;

zogi debuleba SeiZleba absolutebs moicavdes da mniSvnelovan


miniSnebas

iZleodes,

magaliTad,

yovelTvis,

arasodes,

yvela,

arcerTi.
avtorebi am problemebis dasaZlevis ramdenime gzas gvTavazoben:

erideT

ganzogadebul

debulebebs

(vinaidan

isini,

Cveulebriv,

mcdaria);

erideT trivialur kiTxvebs;

erideT uaryofas da ormag uaryofas debulebebSi;

erideT Zalian grZel da Zalian rTul qvewyobil debulebebs;

darwmundiT, rom debulebebi faqtebs eyrdnoba;

darwmundiT,

rom

debulebebi

namdvilad

sworia,

an

namdvilad

mcdari;

dawereT debulebebi yofiTi, yoveldRiuri sametyvelo eniT;

gadawyviteT, sad aris marTebuli sixSiris maCveneblebis gamoyeneba


_

zogadad,

Cveulebriv,

xSirad,

vinaidan

SesaZlebelia

maTi

interpretacia;

erideT orazrovnebas;

darwmundiT, rom TiTo debuleba TiTo azrs gadmoscems;

Tu

mosazreba

gainteresebT,

maSin

darwmundiT,

rom

SesaZlebelia

mocemul wyaroze misi miwera;

darwmundiT,

rom

WeSmariti

da

raodenobiTaa da Tanabari sigrZisaa.

mcdari

debulebebi

Tanabari

980

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

morisi da misi kolegebi (1987), hana (1993: 150 2), kuningemi (1998) da
aikeni

(2003)

debulebebTan

romlebic

Sesabamisobas

saWiroeben

dakavSirebul garkveul sirTuleebzec miuTiTeben:

moswavle SeiZlebaadvilad mixvdes, CamonaTvalSi romeli debuleba

ver

iqneba

meore

CamonaTvalSi

mocemuli

debulebebis

wyvili

(magaliTad, Sinaarsis, gramatikisa da cnebebis mixedviT) da amitom, is


debulebebs

gamoricxvis

meTodiT

daawyvilebs

da

ara

gagebis

safuZvelze;

erT

siaSi

mocemuli

debuleba

SeiZleba

meore

siis

ramdenime

debulebasTan wyvildebodes;

siebSi SeiZleba araTanabari raodenobis debulebebi iyos mocemuli,


anu,

distraqtorebis

debulebebis

arCeva

miwodeba

xdebodes.

mravalpasuxian

amiT

debulebas

dasawyvilebeli

ufro

daemsgavdeba,

damyrebisas

warmoqmnili

vidre _ dawyvilebas;
avtorebi

Tvlian,

rom

Sesabamisobis

sirTuleebis mogvareba Semdegnairadaa SesaZlebeli:

darwmundiT, rom Sesawyvilebeli debulebebi homogenuria, anu, mTel


testSi msgavsia (raTa garTuldes gamocnoba);

erideT iseT Sesawyvilebel debulebebs, romlebze pasuxis gacemac


gamorcxviT

iqneba

gansxvavebuli

SesaZlebeli

raodenobis

(magaliTad,

debulebebia

da

(a)

TiToeul

amitom

svetSi

Sesawyvilebeli

vatiantebi ufro metia, vidre debulebebi; (b) moswavleebi naklebad


SeZleben asarCevi variantebis diapazonis Semcirebas, radgan ufro
meti debuleba eqnebaT Sesawyvilebeli; (g) erTi da igive varianti
ramdenjerme SegiZliaT gamoiyenoT);

gadawyviteT, SeurevT Tu ara erTmaneTSi SeWiduli debulebebis or


svets

(Tu

sasurvelia,

darwmundiT,

rom

mocemuli _ debulebac da alternativebic);

yovel

svetSi

orivea

981

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Sesawyvilebeli

variantebi

logikurad

da

advilad

gasagebi

TanmimdevrobiT daalageT (magaliTad, raodenobis an qronologiis


mixedviT);

erideT grZel svetebs da isini erT gverdze moaTavseT:

asarCevi variantebis svetebSi SeZlebisdagvarad mokle debulebebi


CarTeT;

Tavi aarideT orazrovnebas, iqonieT naTlad

Sesatyvisi varianti,

romelic gamoirCeva alternativebisgan;

gasagebad gadmoeciT, Tu ra mimarTeba unda iyos debulebasa da


alternatiul

variantebs

Soris

(rogor

ukavSirdebian

isini

erTmaneTs);

danomreT debulebebi da asobiT aRniSneT pasuxebi.


rac Seexeba eses tipis kiTxvebs, maT ramdenime upiratesoba aqvT.

magaliTad, ese, rogorc testirebis Ria forma, swavlis kompleqsuri


Sedegis

gazomvis

saSualebas

iZleva.

aseve,

moswavles

codnis

integrirebis, gamoyenebisa da sinTezis, gamoxatvisa da TviTgamoxatvis


unaris,

divergenciuli

azrovnebisa

gadamuSavebis

demonstrirebis

advilia

saTauris

eses

da

SesaZleblobas

formulireba.

meore

umaRlesi
aZlevs.
mxriv,

kognituri
garda

eses

amisa,

akritikeben

arasando monacemebis mowodebis (Gronlund and Linn 1990; Cunningham 1998),


qulebis miniWebis arasando (araTanmimdevruli da cvaldebadi) procesisa
da swavlis mosalodneli Sedegebisadmi uyuradRebobis, mikerZoebisa da
prioritetebis mixedviT gasworebis (gasworebaze didi dro ixarjeba,
intuiciuri, subieqturi da holisturia) gamo. am siZneleebis dasaZlevad,
avtorebi gvTavazoben Semdegs:

eses tipis kiTxva im swavlis miznebiT unda Semoifarglos, romelsac


obieqturad ver gavzomavT;

eses tipis kiTxva mkafiod unda ukavSirdebodes swavlis sasurvel


Sedegs da naTeli unda iyos, ra qcevebi unda aCvenon moswavleebma;

982

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

eses tipis kiTxva Zalian mkafiod unda miuTiTebdes sferosa da


amocanebze

(magaliTad,

daasabuTeT,

SeadareT,

SeajameT,

gaaanalizeT,

daazusteT,

SeafaseT,

gaaerTianeT,

daupirispireT,

gaakritikeT,

gaarCieT,

gamoiyeneT,

axseniT

moiyvaneT

magaliTi);

dauweseT TiToeul eses Sesrulebis dro;

Tavi aarideT variantebs, magram variantebis SeTavazebis SemTxvevaSi,


miawodeT

saTaurebis

CamonaTvali,

saidanac

SeZleben

arCavanis

gakeTebas. amasTan, SeTavazebuli saTaurebi Tanabari sirTulis unda


iyos da moswavles erTnairad aZlevdes miRwevis, gagebisa da a. S.
demonstrirebis saSualebas;

winaswar gansazRvreT da axseniT kriteriumebi, miuTiTeT, Tu ra unda


iyos pasuxebSi mocemuli, TiToeul punqtze ramden qulas mianiWebT
da

ramdeni

qula

unda

moagrovon

moswavleebma

mocemuli

kriteriumebis dasakmayofileblad;

SeaTanxmeT, rogor SeafasebT Secdomebs, uzustobebs da gramatikul,


marTlweris Secdomebs;

naSromi

orjer

erTmaneTisgan
asworebs

imave

swordeba

brmad

damoukideblad
nawers)

da,

(rodesac

asworebs
saWiroebis

da

ar

ori

gamsworebeli

ician,

SemTxvevaSi,

rom

eses

sxvac

avtoris

vinaobis codnis gareSe.


cxadia, sandoobis sakiTxebic wamoiWreba (ix. Tavi 6). aq saqme isaa, rom
testis sqemam, anu, debulebebis wyobam SeiZleba Sedegze mZlavri gavlena
moaxsinos.

testis struqtura
testis

struqturis

Sesaxeb

gadawyvetilebis

miRebaze

Semdegi

faqtorebi moqmedebs (Grounland and Linn 1990; Hanna 1993; Linn 1993; Cunningham
1998):

983

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

instruqciebis

xasiaTi,

sigrZe

da

sizuste,

magaliTad,

ra

unda

gaakeTos moswavlem, ramden xans, ramdeni unda gaakeTos, ramdeni


debuleba unda mosinjos, ra saxis pasuxebia saWiro (magaliTad, erTi
sityva, winadadeba, abzaci, formula, ricxvi, debuleba da a. S.),
rogor

da

sad

Caweros

pasuxi,

sad

Caweros,

Tu

rogor

wyvets

problemas, saidan daiwyos axali pasuxis Cawera (magaliTad, axal


bukletSi);

pasuxebis

raodenoba,

anu,

ramdeni

pasuxia

saWiro

mravalpasuxian

kiTxvebze, erTi, Tu ramdenime;

instruqciebis
Tavidanve

nu

konkretuloba
gadatvirTavT

instruqciebi
moswavleebs

teqstSi

Warbi

gaabnieT,

informaciiT;

instruqciebi saWiroebisamebr mieciT _ yoveli seqciis dasawyisSi


mxolod am seqciisTvis gankuTvnili instruqcia miawodeT;

qulebis raodenoba _ ramden qulas aniWebT testis TiToeul nawils;

minimumamde daiyvaneT orazrovneba da debulebebi wakiTxvadi gaxadeT;

debulebebis Tanamimdevroba _ testSi debulebebi sirTulis zrdis


mixedviT daalageT (anu debulebebis mdebareoba da Tanmimdevroba);

gverdis vizualuri mxare, magaliTad, erideT moswavleebis vizualuri


masaliT an sityvebiT gadatvirTvas;

debulebebis dajgufeba _ daajgufeT debulebebi _ msgavsi Sinaarsis


an formatis debulebebi erTad daajgufeT;

pasuxebis

furcelis

Sedgena,

romelsac

kompiuterSi

SeitanT

da

optikuri amomcnobi da skaneri waikiTxavs (Tu marTebulia).


testis wyoba iseTi unda iyos, rom amartivebdes testis Sevsebas da
amas imdenad efeqturad akeTebdes, ramdenadac es moswavlisTvis aris
SesaZlebeli.

testis Sesrulebis dro


testirebisas orgvari dro wesdeba: testis Catarebis dro (kviris dRe,
Tve,

dRis

monakveTi)

da

moswavlisTvis

testis

an

debulebis

984

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Sesasruleblad micemuli dro. rac Seexeba pirvels, es, nawilobriv,


sandoobis

sakiTxia, vinaidan dRis an kviris

an a.S. dro

SeiZleba

gavlenas axdendes imaze, Tu ramdenad mobilizebuli an motivirebulia


moswavle, an ramdenad SeuZlia mas testze muSaoba. rac Seexeba meores,
mkvlevarma unda gadawyvitos, drois rogor SezRudvas daawesebs da
ratom. magaliTad, sasurvelia Tu ara drois SezRudviT gamowveuli
zewola imis sanaxavad, Tu risi gakeTeba SeuZlia moswavles SezRuduli
drois pirobebSi, Tu drois limitis daweseba imaze, rac droSi ar unda
izRudebodes araswori moTxovnaa (SezRuduli hqonda van gogs dro,
roca cnobil mzesumzirebs xatavda?) (ix. Kohn 2000).
miuxedavad imisa, rom arsebiTad mniSvnelovania, moswavleebma icodnen,
zogadad,

testisTvis

gamoyofili

drois

Sesaxeb,

maT

namdvilad

waadgebaT imis codnac, Tu testis TiToeul nawils ramdeni dro unda


dauTmon. Tu dro testis fardobiTi wonebis mixedviT nawildeba (ix.
wonebisa da qulebis ganxilva), maSin moswavles saSualeba eZleva, Tavad
gadawyvitos, testis romel nawilze gaakeTos aqcenti _ maT SeiZleba
testis im nawilebze surdeT koncentrireba, romelSic ufro met qulas
miiReben.

garda

amisa,

Tu

testis

debulebebisTvis

zustadaa

dro

gansazRvruli, es zrdis misi standartizaciis xarisxs da SeiZleba


sasargebloc iyos, Tu Sedegebi individebis an jgufebis Sesadareblad
unda gamoiyenon.

testSi qulebis miniWebis proceduris dagegmva


testis

sxvadasxva

debulebebisTvis

qulebis

miniWeba

TiToeuli

debulebis fardobiTi mniSvnelobis TvalsaCino maCvenebelia _ qulebis


miniWebisas

gaTvaliswinebulia

TiToeuli

debulebis

wona.

mniSvnelovania, rom testis ufro iol nawilebs ufro naklebi qulebi


mieniWos, vidre _ ufro rTulebs, winaaRmdeg SemTxvevaSi, moswavlis
Sedegebi SeiZleba xelovnurad gaizardos Zalian bevr martiv da cota

985

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

rTul kiTxvaze sworad gacemuli pasuxebis gamo (Gronlund and Linn 1990).
amasTan, testis debulebebisTvis qulebis miniWebis SeZlebisdagvarad
didi sizuste da specifikuroba ramdenime TvalsazrisiTaa mimzidevli
(Cresswell and Houston 1991; Gipps 1994; Aiken 2003),
debulebisa

da

qvedebulebisTvis

romelic

TiToeuli

qulis

miniWebas

konkretuli

gulisxmobs, magaliTad:

ar ikargeba nawilobriv Sesrulebuli davaleba _ moswavleebi qulebs


davalebis warmatebiT Sesrulebuli nawilis proporciiT mocemuli
aqvT

warmatebiT

Sesrulebuli

(sferoze

orientirebulobis

mniSvnelovani maxasiaTebeli);

moswavles saSualeba eZleva, testis cudad gakeTebuli nawili sxva


nawilebSi miRebuli SedegebiT daakompensiros;

moswavleebisTvis gasagebi xdeba debulebebis wonebi;


testis nawilebis warmatebulad SesrulebisTvis miniWebul qulebSi
iseTi momentebis gaTvaliswinebisa SesaZleblobas qmnis, rogoricaa
debulebis moculoba, mis Sesasruleblad saWiro dro, sirTulisa da
mniSvnelovnebis xarisxi;

amartivebs moderacias, vinaidan gasagebi da konkretulia;

iZleva debulebis mixedviT jgufebis Sedarebis SesaZleblobas;

iZleva sandoobis indeqsebis daTvlis SesaZleblobas (ix. sandoobis


ganxilva);

SesaZlebelia qulebis dagroveba da pirdapir niSanSi gadayvana.


ebeli (1979) amtkicebs, rom rac ufro meti quliT aRiwereba miRwevis

sxvadasxva

done

dawerili

(magaliTad,

niSnebis

moculobas.

niSnebis

sandooba,

qulebi

Tumca,

gramatikisa

dawerisas),

miT

cxadia,

gazrdis

da

es

meti

punqtuaciisTvisac

iqneba
testis
unda

gaviTvaliswinoT _ moswavleebs gramatikur Secdomebzec unda daakldeT


qulebi. rogor unda iqnas am SemTxvevaSi miRweuli Tanmimdevruloba?
amasTan,

rogor

viqceviT

gamotovebul

pasuxebTan,

erTeulebTan,

986

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

debulebeTan mimarTebaSi da a. S., magaliTad, ras vakeTebT, Tu moswavles


gazomvis erTeulebi ar uweria (km/sT, dolari an girvanqa sterlingi,
metri an santimetri)?
testSi qulebis daweras ukavSirdeba Sedegebis wardgenis sakiTxic.
Tu

testSi

qulebis

miniWeba

specifikuria,

maSin

es

Sedegebis

sxvadasxvagvarad wardgenis SesaZleblobas qmnis, magaliTad, Sedegebi


SeiZleba warmovadginoT: saTiTaod, yoveli debulebis qula cal-calke,
testis nawilebis mixedviT an mTliani testis jamuri qulis saxiT. aseTi
moqniloba

SeiZleba

sasargeblo

iyos

mkvlevrisTvis,

radgan

moswavleebis jgufis konkretuli Zlieri da susti mxareebis gamovlenis


saSualebas miscems.
zemoT warmodgenili zogierTi mosazrebis sasurveloba sakamaToa.
magaliTad,

SegviZlia

orientirebulobis
kriteriumze

vikamaToT

siZliere

imis

swored

orientirebisas

Taobaze,

misi

ikargeba

rom

kriteriumze

specifikurobaa

gaerTianebuli

da

rom

monacemebis

(magaliTad, miniWebuli qulebis) arsi (Gipps 1994: 85). magaliTad, Tu


moswavles inglisur gramatikaSi E dauweres da mxatvrul weraSi _ A, es
ori Sefaseba, SesaZloa, C niSnad agregirdes, rogorc misi jamuri
kompetencia inglisur enaSi, magram ras niSnavs es C? is moklebulia
azrs, ar aqvs aTvlis wertili, anda, gasagebi kriteriumi, masSi ikargeba
A da E niSnebis sasargeblo specifikuroba, es kompromisia, romelic,
faqtobrivad,

arafers

gveubneba.

amasTan,

aseTi

niSnebis

agregireba

uSvebs, rom yvela debuleba erTnairi sirTulisaa.


cxadia, rom nedli qulebi mainc Riaa interpretaciisTvis, rac ukve
msjelobis sakiTxia da ara _ sizustis (Wiliam 1996). magaliTad, Tu testi
sagnis

codnas

afasebs,

mkvlevarma

und

gadawyvitos,

ra

qmnis

am

codnas _ es absoluturi qulaa (anu Zalian maRali) Tu gradaciebi


arsebobs

da

gradaciebi?

Tu

es

ukanasknelia,

gamoqveynebuli

standartizebulia

da

ukve

maSin

rogoria/sad

testebisTvis

gasagebi,

radgan

xvdeba

qulebis
aq

nedli

es

miniWeba

qulebi

ukve

987

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

gadayvanilia

standartul

qulebSi,

magaliTad,

procentilebSi

an

niSnebSi.
qulebis

miniWebis

Taobaze

diskusiis

safuZvels

markirebis

kriteriumis zustad da calsaxad gansazRvris saWiroeba qmnis: ras


mieniWeba qula da ras ara. amisaTvis unda gairkves, arsebobs Tu ara
maxasiaTeblebis CamonaTvali, romelic unda moiZebnebodes moswavlis
pasuxSi.
naTelia, rom kriteriumze orientirebul testebSi deklarirebuli
unda

iyos

umdablesi

zRvari

minimaluri

kompetenciis

zRvari

romlis qvemoTac moxvedrili moswavleebis Sesaxeb vityviT, rom maT ver


daakmayofiles

kriteriumi.

kompromisi

SeimCneva

kriteriumze

orientirebul im testebSi, romlebic erTi da imave davalebis sxvadasxva


doniT Sesrulebas sxvadasxva qulas aniWeben da gamocdaze sxvadasxva
minimaluri kompetenciis zRvris dadgenas saWiroeben. amis gavrcelebuli
magaliTia did britaneTSi saSualo skolis moswavleebisTvis saSualo
ganaTlebis zogadi sertifikatis (GCSE) gamocda, sadac moswavleebi
kriteriumze orientirebul gamocdaSi A-sa da F-s Soris iReben niSnebs.
minimaluri

kompetenciis

zRvris

dadgenis

Sesaxeb

damatebiTi

informaciisTvis ix.: Nedelsky (1954), Angoff (1971), Ebel (1979) da Linn (1993).
angofi (1971) debulebebisTvis qulebis diqotomiurad miniWebis meTods
gvTavazobs. aq gamsworeblebs im minimalurad misaRebi individebis wilis
identificireba moeTxovebaT, vinc yovel debulebas sworad upasuxebda.
am wilebis jami minimalur misaReb qulas warmoadgens. am principis
ufro daxvewili versia ebels (1979) ekuTvnis. am meTodis mixedviT, yvela
debulebisTvis aigeba sirTulisa da relevanturobis matrica. sirTule
SeiZleba sam doneze ganisazRvros (magaliTad, advili, saSualo da
Zneli) da, aseve, sam doneze ganisazRvreba relevanturobac (magaliTad,
Zalian relevanturi, zomierad relevanturi da odnav relevanturi).
rodesac

testis

ganTavsdeba,

TiToeuli,

Semfaseblebi

calkeuli
afaseben,

debuleba

TiToeul

matricis

ujraSi

ujraSi

moxvedrili

988

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

debulebebis

ra

nawils

upasuxebdnen

sworad

minimalurad

misaRebi

individebi, amasTan, yoveli Semfasebeli standartad iRebs TiToeuli


ujris

wilebis

Sewonil

saSualos

(romelic

TiToeul

ujraSi

moxvedrili debulebebis raodenobiT aris gansazRvruli). am meTodSi


Semfaseblebma
sirTule

ori

(angofis

sirTulezea

faqtori
(1971)

saubari).

am

unda

ganixilon

meTodisgan

relevanturoba

gansxvavebiT,

midgomebisTvis

sadac

da

mxolod

damaxasiaTebelia

ndoba,

romelsac isini eqspertebs ucxadeben doneebis Sefasebisas (magaliTad,


sirTulis an relevanturobis, anda, warmatebiT miRwevis wilebis), anu,
isini SecdomebiT aRsavse adamianur subieqturobas efuZnebian.
ebelis (1979) mtkicebiT, niSnebis daweris erT-erTi principis Tanaxmad,
isini qulebis skalaze Tanabar intervalebs unda warmoadgendnen. is
medianasa da standartul gadaxraze miuTiTebs: mediana imitom, rom
yovelgvar azrs moklebulia qulebis dawerisas absoluturi nulis
arsebobis daSveba, xolo standartuli gadaxra _ es aris misaRebi
diapazonis erTeuli, romelSic xvdebian TiToeuli gradaciis/klasis
Semadgeneli qulebi (aseve, ix. Cohen and Holliday 1996). amgvarad, erT-erTi
procedura Semdegnairia:

gamoTvaleT qulebis mediana da standartuli gadaxra;

medianis

da

standartuli

gadaxris,

rogorc

TiToeuli

gradaciis/klasis zomis erTeulis, gamoyenebiT gansazRvreT niSnis


intervalebis qulis qveda zRvari.
Tumca, minimaluri kompetenciis zRvris sakiTxs is faqti arTulebs,
rom es zRvari SeiZleba icvlebodes sxvadasxva miznisa da qulebis
sxvadasxvagvari

gamoyenebis

mixedviT

(magaliTad,

diagnostirebisTvis,

sertificirebisTvis, SerCevisTvis, programis SefasebisTvis), radgan es


miznebi gavlenas moaxdens minimaluri kompetenciis zRvris raodenobasa
da gradaciaze da, aseve, detalebis moTxovnil sizusteze. minimaluri
kompetenciis zRvris dadgenis sakiTxis sruli analizisTvis ix. Linn
(1993).

989

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

qulebis miniWebis sakiTxi mTel rig faqtorebs moicavs, magaliTad,


klasis

normebi,

asakobrivi

normebi,

procentiluri

normebi

da

standartuli qulis normebi (magaliTad, z-qulebi, T-qulebi, stanainebi,


procentilebi). es sakiTxi Cveni wignis farglebs scildeba, amitom mis
Sesaxeb

informaciis

misaRebad

mkiTxvels

vurCevT

Semdeg

avtorebs

gaecnos: Cronbach (1970), Gronlund and Linn (1990), Cohen and Holliday (1996), Hopkins et
al. (1996).

pretestisa da post-testis Sedgena


testis ageba da Catareba kvlevis modelis arsebiTi nawilia, sadac
sakontrolo da eqsperimentuli jgufebisTvis iqmneba pretesti da posttesti. pretesti da post-testi ramenime saxelmZRvanelo princips unda
mihyvebodes:

pretestSi SeiZleba iyos post-testisgan formiT an formulirebiT


gansxvavebuli kiTxvebi, Tumca am or tests erTi da igive Sinaarsi
unda hqondes, anu, erTi da igive jgufebisTvis gankuTvnili testis
alternatiul variantebs unda warmoadgendnen.

sakontrolo da eqsperimentul jgufebs erTi da igive pretesti unda


miewodoT.

sakontrolo da eqsperimentul jgufebs erTi da igive post-testi


unda miewodoT.

post-testis

gakeTebisas

sifrTxile

gvmarTebs,

raTa

is,

erTi

jgufisTvis ufro martivi ar aRmoCndes, vidre meoresTvis.

orive testi erTnairi sirTulis unda iyos.


testis monacemebi, ZiriTadad, kvlevis eqsperimentuli modelisTvisaa

damaxasiaTebeli. amas garda, isini SeiZleba kiTxvaris, interviusa da


dokumenturi masalis nawili iyos.

testebis sandooba da validoba

990

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

sandoobisa da validobis sakiTxebs me-6 Tavi eZRvneba. aq sakmarisia,


aRvniSnoT, rom sandooba gulisxmobs Sedegebisa da monacemebisTvis
miniWebuli

ndobis

dones.

xSirad

gadakeTebis mizniT, statistikurad

es

monacemebi,

testis

Semdgomi

muSavdeba. validoba ki gviCvenebs,

Tu ramdenad zomavs testi imas, ris gasazomadac is aris gamiznuli.


gulisxmobs

Sinaarss,

konstruqts,

garegnul

mxares,

es

kriteriumze

orientirebul da konkurentul validobas.

eTikuri sakiTxvebi testebis momzadebisas


testis monacemebis arasandoobis ZiriTadi wyaroa is, Tu ramdenad da
rogor arian moswavleebi testirebisTvis momzadebuli. es SegviZlia
kontinuumze

ganvaTavsoT

pirdapiri

da

specifikuri

momzadebidan,

arapirdapiri da zogadi momzadebis gavliT, sruliad moumzadeblobamde.


testis monacemebze mzardi moTxovnis gamo (magaliTad, SerCevisTvis,
sertificirebisTvis,

klasificirebisTvis,

sanaxavad,

saswavlebelSi

umaRles

dasaqmebisTvis,

mosaxvedrad,

progresis

angariSgebisTvis,

skolebisa da maswavleblebis Sesafaseblad), albaT, sruliad gasagebia,


rom arsebobs moswavleebis testebisTvis momzadebis moTxovnileba. es
testirebis umaRlesi fsonis aspeqtia (Harlen 1994), rodesac testis
Sedegebze

bevri

ramaa

damokidebuli.

erT

doneze

es

SeiZleba

ganvixiloT, rogorc gamocdebis Sedegi, romelic saswavlo programasa


da silabusebze aisaxeba. sxva doneze amas konkretuli gamocdebisTvis
moswavleebis

pirdapir

momzadebamde

SeiZleba

mivyavdeT.

momzadebam

SeiZleba bevri sxvadasxva forma miiRos (Mehrens and Kaminski 1989; Gipps
1994):

sxva programis Sinaarssa da amocanebTan erTad, im amocanebisa da


programis dafarva, romelic testirebiT unda Semowmdes;

programis Sinaarsisa da amocanebiT mxolod im masaliT SezRudva,


romelic testirebiT unda Semowmdes;

moswavleebisTvis gamocdis teqnikis swavleba;

991

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

adrindeli an msgavsi testebiT varjiSi;

swavlebis
rodesac

stilis
swavlebis

konkretuli
yoveli

testis

nabiji

debulebebTan

da

Sinaarsi

Sesatyviseba,

testis

TiToeul

debulebis igiveobrivia;

testis zustad paraleluri versiiT varjiSi;

testSi mocemuli masalis winaswar miTiTeba;

identur

testze

maswavleblis

varjiSi

daxmarebis

da

gareSe

aseTi

testiT

momzadeba

damoukideblad,

(magaliTad,

testebis

winaswar gamoSveba);

identur testze varjiSi da aseTi testiT maswavleeblis daxmarebiT


momzadeba

(magaliTad,

testebis

winaswar

gamoSveba),

romelTan

erTadac saTiTaod xdeba debulebebis damuSaveba da, savaraudod,


sanimuSo pasuxebis micema.
ramdenad eTikuri iqneboda bolo oTx punqtSi mocemuli an, Tundac,
pirveli punqtis garda, nebismieri CamoTvlili qmedebis ganxorcieleba,
sakamaToa. TaRliTobaa es, Tu testisTvis momzadebis legitimuri forma?
unda

moamzados

Tu

ara

maswavlebelma

moswavle

testisTvis?

maswavleblis mier moswavlis testisTvis moumzadeblobis SemTxvevaSi,


ras miewereba misi aseTi qceva _ profesiul gulgrilobas (magaliTad,
kriteriumze da sferoze orientirebul testebSi) Tu usamarTlobas,
romelic moswavleebisTvis upiratesobis miniWebaSi vlindeba da amiT
testis, rogorc unaris an miRwevis realuri da samarTliani sazomis,
sandoobis

Semcirebas

iwvevs?

maRali

fsonis

mqone

Sefasebisas

(magaliTad, sajaro angariSebisTvis da skolebisa da maswavleblebis


Sesadareblad) testirebaze im moswavleebis ar daSvebis sakiTxic ki
dgeba, visac dabali maCveneblebi aqvs (ix. Haladyna et al. 1991). aris riski,
rom arsebobdes korelacia fsonebsa da araeTikuri praqtikis xarisxs
Soris _ rac metia fsoni, miT metia araeTikuri qcevis SemTxveva. gipsis
(1994) dakvirvebiT, araeTikuri SemTxveva maSin iCens Tavs, rodesac qulebi
gaberilia, xolo Sesrulebis an miRwevis Sesaxeb sando daskvna _ ara.

992

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

aseve, maSinac, rodesac moswavleebis sxvadasxva jgufi sxvadasxvagvarad


emzadeba testisTvis, anu, zogierT moswavles usamarTlo upiratesoba
aqvs

sxvebTan

dasaZlevad,
farTo

SedarebiT.

maswavleblebis

sferos

gipsi

Tvlis,

mxridan

swavleba, vidre _

rom

eTikuri

da

aseTi

problemebis

legitimuria

ufro

calkeuli testis; maswavleblebi

moswavleebs mxolod testis farglebSi ar unda amzadebdnen amasTanave,


yvelanairi

piroba

unda

iyos

Seqmnili

ukeTesi

swavlebis

gansaxorcieleblad da ara _ testisTvis momzadeba (Cunningham 1998).


yovelive zemoTqmuls (Cronbach 1970; Hanna 1993; Cunningham 1998) Semdegi
mosazrebebi SegviZlia davamatoT:

testi sando da validuri unda iyos (ix. Tavi 6);

testi mxolod kompetenturma adamianebma (anu Semowmebuli unda iyos


proeqtebi da maTSi monawile adamianebi) unda Caataron, gaasworon da
gamoiyenon;

testis masalebis xelmisawvdomoba unda kontroldebodes, amgvarad,


testis debulebebi ar unda gamoiyenon profesiuli gamocemebisgan
damoukideblad; testebi mxolod konkretul, profesiul proeqtTan
kavSirSi myof, saTanadod kvalificirebul, profesionalebze unda
gaices;

testma sargebeli unda moutanos testirebuls (keTildReoba);

gasworebisa

da

niSnebis

daweris

oqmebi

unda

arsebobdes

(gamWvirvaleobis sakiTxi meeqvse TavSi ganvixileT);

testis Sedegebis gaformeba mxolod iseTi formiT xdeba, romlis


arasworad interpretacia SeuZlebeli iqneba;

pativiscemiT unda movekidoT individebis piradulobasa da Rirsebas


(magaliTad, konfidencialoba, anonimuroba, amoucnobloba);

testma

an

misma

Sedegebma

ar

unda

avnos

individebs

(zianis

miuyenebloba);

miRebul unda iqnas informirebuli Tanxmoba testSi monawileobaze.

993

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

kompiuterizirebuli adaptirebadi testebi


kompiuterizebuli adaptirebadi testireba (Wainer 1990; Aiken 2003: 50 2)
aris

gadawyvetileba

imis

Sesaxeb,

Tu

testis

konkretulad

romeli

debuleba mivawodoT, romelic wina debulebebze cdis pirebis pasuxebzea


damokidebuli.

es

gansakuTrebiT

gamosadegia

farTomaSstabian

testebisTvis, rodesac sakvlevi unaris farTo diapazonia mosalodneli.


am SemTxvevaSi, iseTi testi unda gakeTdes, romelic testis Camtarebels
unaris am farTo diapazonis dafarvis saSualebas miscems. Aamitom, masSi
unda

Sevides

debulebebi:

garkveulwilad

Zalian

maCveneblebis

advili

diapazonis

advili

debulebebis

miRebas

da

garkveuli

SemTxvevaSi,

(gamosacdelebi,

sirTulis

unaris

ubralod,

maRali
yvela

debulebaze sworad uparuxeben) ver SevZlebT. Zalian Zneli debulebebis


SemTxvevaSi ki, unaris dabali maCveneblebis diapazonis miReba gaWirdeba
(gamosacdelebi, ubralod, yvela debulebas mcdarad upasuxeben). bevrs
verafers SevityobT gamosacdeli moswavleebis Sesaxeb, Tu maT Zalian
advil

an

gacilebiT

Zalian

Znel

efeqturi

da

kiTxvebs
sando

davusvamT.
iqneba,

Tu

garda

amisa,

kargi

testireba

unarebis

mqone

gamosacdelebs ufro rTul debulebebamde misaRwevad ar mouwevT mTeli


rigi advili debulebebis damuSaveba, naklebad ganviTarebuli unaris
mqoneT ki _ ufro rTul debulebebze pasuxebis gamocnoba. amrigad,
efeqturia iseTi moqnili testi, romelic gamosacdelisTvis adaptirdeba.
magaliTad, Tu gamosacdelisTvis debuleba Zalian rTuli aRmoCndeba,
SesaZlebelia Semdegi debulebis adaptireba da gaioleba da, piriqiT, Tu
gamosacdeli warmatebiT Seasrulebs erT debulebas, Semdegi debuleba,
SesaZloa, kidev ufro rTuli iyos.
veineri (1990) miuTiTebs, rom adaptirebul testSi pirveli debuleba
unaris gamovlenis savaraudo diapazonis SuaSi unda mdebareobdes. Tu
gamosacdeli mas sworad upasuxebs, maSin mas ufro rTuli debuleba
mohyveba, xolo Tu mcdar pasuxs gascems, maSin Semdegi debuleba ufro
martivi

iqneba.

kompiuteri

testirebis

aseTi

moqnilobis,

994

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

diskriminaciulobisa

da

efeqturobis

idealur

SesaZleblobas

qmnis.

aikenis (2003: 51) azriT, kompiuteruli adaptirebadi testirebiT SeiZleba


Semcirdes

testis

debulebebis

raodenoba

da

tradiciul

testebSi

gamoyenebuli debulebebis daaxloebiT 50 procenti miewodos cdis pirs.


gamosacdelebs SeuZliaT, sakuTari tempiT imuSaon; maT xeli ki ar unda
SevuSaloT,

aramed

wavaxalisoT;

testi

maSinve

swordeba,

raTa

gamosacdels ukukavSiri misces; SesaZlebelia testSi farTo diapazonis


debulebebis

Setana

da

gazomvis

sizustisa

da

sandoobis

miRweva;

faqtobrivad, SesaZlebelia testis usafrTxoebis gazrda da pasuxebis


furcelSi garkvevis problemis Tavidan acileba.
cxadia, kompiuteruli adaptirebadi testirebis gamoyenebas Tavisi
mimzidveli

mxareebi

tradiciuli

aqvs,

testebisgan

Tumca,

meore

gansxvavebul

mxriv,

unarebs

aseTi

testireba

saWiroebs,

ramac,

SesaZloa, testis sandooba Seamciros, magaliTad:

kompiuteris

ekranze

tradiciul

da

testze

kompiuterul

muSaobisTvis

programasTan

muSaobas

aucilebeli

fsiqikuri

procesebisgan gansxvavebuli procesebi esaWiroeba.

kompiuterTan muSaobisas motivaciisa da SfoTvis done izrdeba an


mcirdeba.

fizikurma

garemom

magaliTad,

SeiZleba

ganaTeba,

mniSvnelovani

ekranis

sikaSkaSe,

gavlena

moaxdinos,

aparaturis

xmauri,

programuli uzrunvelyofis CatvirTva da muSaoba.

sandooba testis cvalebadobis indeqsidan gamosacdelis mier testis


Sesrulebisas

daSvebul

standartuli

Secdomis

Secdomis

dispersia

standartul
gamoTvlis

yvela

Secdomaze

Cveuli

qulisTvis

gadainacvlebs.

formulis

erTnairia

mixedviT,

maSin,

roca

debulebaze pasuxis TeoriaSi daSvebulia, rom Secdomis dispersia


TiToeuli gamosacdelis unarzea damokidebuli. Secdomis dispersiis
tradiciuli statistikuri sidide Sejamebuli qulebis erTi saSualo
dispersiaa,

xolo

debulebaze

pasuxis

TeoriaSi,

saukeTeso

995

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

SemTxvevaSi,
Semyvani,

Zalian

vinaidan

uxeSi,

dispersia

xolo

uares

unaris

SemTxvevaSi,

funqciaa

da

ara

SecdomaSi
_

testis

dispersia da misi marTebulad Sejameba SeuZlebelia (am sakiTxis


mogvarebis gzebis Sesaxeb ix. Thissen (1990)).

testSi bevri debulebis gamoyeneba zrdis susti debulebebis masSi


CarTvis Sanssac.
kompiuterul adaptirebad testebs mocemuli Sinaarsobrivi sferos

yoveli

aspeqtisTvis

sakmarisi

raodenobis,

mravalferovnebis

da

sirTulis mqone debulebebis didi maragi sWirdebaT (Flaugher 1990). yvela


debuleba

erT

konkretul

SesaZleblobas

anu

ganzomilebas

unda

zomavdes da erTmaneTisgan damoukidebeli unda iyvnen, anu, individis


mier erT debulebaze gacemuli pasuxi ar unda iyos damokidebuli amave
individis mier sxva debulebaze gacemul pasuxze. debulebebma unda
gaiaros

pretesti

da

validacia,

gamoiTvalos

maTi

sirTulisa

da

diskriminaciulobis indeqsebi, unda Semcirdes distraqtorebis gavlenis


efeqti,

unda

dazustdes,

testi

erTganzomilebiania

mravalganzomilebiani da gaiweros debulebebis SerCevis wesebi.

Tu

996

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

20 pirovnuli konstruqtebi

Sesavali
pirovnuli

konstruqtebi

pirovnebis

srul

da

formalurad

Camoyalibebul TeoriaSi analizis ZiriTadi erTeulia, romelic jorj


kelis

ekuTvnis

da

gadmocemulia

wignSi

pirovnuli

konstruqtebis

fsiqologia (1955). keli sakuTarma klinikurma gamocdilebam miiyvana


mosazrebamde, rom ar arsebobs obieqturi, absoluturi WeSmariteba da
movlenebi

azrs

mxolod

maSin

iZenen,

rodesac

adamianebi

maT

mniSvnelovnad miiCneven. kelis, ZiriTadad, individebis mier sakuTari


garemos aRqma, aRqmulis interpretacia da Sedegad, mocemul garemoSi
maTi qceva ainteresebs. pirovnuli konstruqtebis fsiqologiaSi keli
gamoTqvams

mosazrebas,

rom

adamianebi

aqtiurad

arian

dakavebulni

garemosTvis azris miniWebiTa da TavianTi gamocdilebis gamdidrebiT.


pirovnuli

konstruqtebi

yoveldRiuri

ganzomilebebia,

garemos/samyaros

konceptualizaciisTvis
erTmaneTisgan

is

viyenebT

gansxvavebulad

da,

ageben

romelTac

sxvadasxva
rogorc

keli

movlenebs.

Cveni
aspeqtis

wers,

Cvens

adamianebi

mier

Seqmnil

konstruqtebs movlenebis winaswar ganWvretisa da situaciebis manamde


warmosadgenad

viyenebT,

sanam

isini

realurad

moxdebodes.

es

konstruqtebi zogjer jgufebad erTiandeba, romlebic qvemdgomisa da


zemdgomis urTierTobebSi xorcieldeba. kelis mixedviT, Cven mecnieris
rols virgebT da im movlenebis prognozirebasa da gakontrolebas
vcdilobT,

romelSic

CaTreulni

aRmovCndebiT.

kelis

ganmartebiT,

adamianis qceva misi [sic.] valdebulebebis, mis mier dasmuli SekiTxvebis,


wamowyebuli kvleva-Ziebisa da gamoyenebuli strategiebis erTobliobaSi
mdgomareobs

(Kelly

1969).

kelis

azriT,

ganaTleba

aucileblad

eqsperimentulia. misi saboloo mizani individis srulyofa

da misi

997

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

potencialis maqsimaluri ganviTareba,

mocemuli individis saWiroebebis

gamoyeneba da kvleva-Ziebaa.
kelis Teoriis centraluri principebi fundamenturi postulatisa da
misgan gamomdinare daskvnebis saxiTaa formulirebuli. aq ar vapirebT am
Teoris dawvrilebiT ganxilvas. komentarebi ix. Bannister (1970) da Ryle
(1975) (aseve, http://brint.com/PTC.htm), xolo Teoriis srul mimoxilvas fei
fransela

gvTavazobs

Tavis

naSromSi

(International Handbook of Personal

Construct Psychology Fay Fransella 2004) (aseve, ix. Fransella 2005). aq mxolod kelis
mier

SemoTavazebul

meTods

ganvixilavT,

romelic

konstruqtebis

moZiebasa da maT Soris maTematikuri mimarTebis dadgenas moiazrebs da


repertuaris badis teqnikis saxeliTaa cnobili.

meTodis maxasiaTeblebi
keli

(1955)

SezRudul

varaudobs,

raodenobaze

rom

yovel

miuwvdeba

pirovnebas

xeli,

konstruqtebis

romliTac

igi

samyaros

Semadgenel fenomenebs afasebs. am fenomenebs _ adamianebs, movlenebs,


sagnebs, ideebs, institutebs da a. S. _ elementebi ewodebaT. keli
Tvlis,

rom

konstruqtebi,

romlebsac

TiToeuli

Cvengani

iyenebs,

SegviZlia bipolarulad miviCnioT, anu, SesaZlebelia maTi polaruli


zedsarTavi saxelebiT (kargi_cudi) an frazebiT (kargad mxdis _ cudad
mxdis) gansazRvra.
kelis

mier

repertuaris

badis

teqnikis

pirvelad

SemoTavazebis

Semdeg misi sxvadasxvagvari forma Seiqmna. dReisaTvis arsebul yvela


teqnikas

ori

saerTo

maxasiaTebeli

aerTianebs.

Ees

konstruqtebi _ ganzomilebebi, romelsac pirovneba


konceptualizaciisTvis

iyenebs

maxasiaTeblebia:

sakuTari samyaros

da elementebi _ stimulebi, romlebsac

pirovneba Tavisi konstruqtebiT afasebs. CanarTSi 20. 1 warmodgenilia


kelis empiriuli teqnika, romelic konstruqtebis miRebisTvis da maTi
elementebTan

kavSiris,

kerZod

dadgenisTvisaa mowodebuli.

ki

repertuaris

badis

saxiT,

998

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

CanarTi 20. 1.
konstruqtebis moZieba da repertuaris badis ageba
pirovnebas
moeTxoveba.

misTvis

aseTi

mniSvnelovani

adamiani

ramdenime

SeiZleba

iyos

deda,

adamianis
mama,

dasaxeleba

meuRle,

megobari,

TanamSromeli, sulieri moZRvari. dasaxelebuli adamianebi qmnian repertuaris


badis elementebs.
Semdeg mas sTxoven dasaxelebuli elementebis samwevrian jgufebad ise
gaaerTianos, rom samidan ori wevri raRaciT hgavdnes erTmaneTs da, amasTanave,
gansxvavdebodnen mesamesgan. is, riTic emsgavsebian an gansxvavdebian elementebi
erTmaneTisgan,

aris

konstruqti,

romelic,

zogadad,

bipolaruli

saxisaa

(sityvaZunwi_enawyliani, Zunwi_guluxvi, Tbili_civi). imas, riTic ori elementi


hgavs erTmaneTs, konstruqtis msgavsebis polusi ewodeba, xolo imas, riTic
gansxvavdebian erTmaneTisgan _ kontrastis polusi.
badis

asagebad

cdis

pirs

yoveli

elementis

TiToeuli

konstruqtis

davuSvaT, rom

msgavsebis an kontrastis polusze moTavsebas vTxovT.

konstruqtis erTi polusia, xolo carieli adgili _ meore. Sedegad aseT


suraTs miviRebT:

konstruqtebi

elementebi
A

1 sityvaZunwi_enawyliani

2 Zunwi_guluxvi

3 Tbili_civi

axla SesaZlebelia miRebuli badidan sxvadasxva tipis

informaciis miReba.

magaliTad, TiToeuli striqonis SeswavliT SegviZlia garkveuli warmodgena


SeviqmnaT imis Sesaxeb, Tu rogor gansazRvravs pirovneba TiToeul konstruqts
misi sayvareli adamianebiT. TiToeul svetSi mocemulia
arCeuli konstruqtiT aRwerili misTvis

mniSvnelovani

cdis piris mier


calkeuli adamianis

pirovnuli profili. badis monacemebis ufro detaluri ganxilva teqstSi


warmodgenil magaliTebSia mocemuli.

wyaro: adaptirebulia Kelly 1969

999

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

mas Semdeg, rac kelim (1955) pirvelad aRwera is, rasac Tavad rolis
konstruqtis

repertuaris

badis

testi

uwoda,

ramdenime varianti SeimuSaves da gamoiyenes. am

repertuaris

badis

teqnikis

moqnilobam da

adaptirebadobam ganapiroba

misi efeqturi gamoyeneba

fsiqiatriaSi,

konsultirebasa

periodSi,

da,

bolo

ganaTlebis

sferoSi.

aq

mis

ramdenime formasa da gamoyenebas gavecnobiT. alban-metqalfis (AlbanMetcalf 1997: 318) azriT, repertuaris bades, ZiriTadad, orgvari gamoyeneba
aqvs: misi statikuri forma drois mocemul momentSi adamianis mier
sxvebis aRqmas avlens, xolo dinamikuri formis SemTxvevaSi, meTodis
ganmeorebiTi gamoyeneba am aRqmis droSi cvlilebaze migviTiTebs. es
ukanaskneli ganviTarebisa da cvlilebis gamosavlenad gamodgeba.
repertuaris

badisa

da

triadebis

Seqmnis

magaliTebi

ix.

(http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 20, faili 20. 1. doc).

moZiebuli da miwodebuli konstruqtebi


repertuaris badis standartuli forma mkvlevars savaraudod im
konstruqtebis
maTTvis

moZiebis

mniSvnelovani

interpretaciisTvis

saSualebas

aZlebs,

adamianebis

iyeneben.

romlebsac

qcevis

pirovnuli

cdis

pirebi

prognozirebisa

konstruqtebis

da

moZiebis

keliseuli meTodi cdis pirebisgan garkveuli raodenobis baraTebis


ganxilvas moiTxovs, romelTagan TiToeulze mis cxovrebaSi arsebuli
adamianis

saxelia

identificirebisas,
[elementi]
mesamesgan?,

raime
anu

konstruqtebis
adamianebis

da

maxasiaTeblebis

cdis

aRniSnuli.
pirebs

mniSvnelovani
xdeba

TeoriaSi
maTi

analogiurad,

ekiTxebian:

nebismieri

maxasiaTebliT

triaduli

moZieba

(ix.

xom

adgili

msgavsi

gansxvavebuli

dasaxelebas,

ris

Sedegadac

ori

ar

ukavia
cdis

maTgani

gansxvavdeba

Nash 1976).

centraluri
an

elementebis

pirovnuli

mniSvnelovani
mniSvnelovani
pirebi

Tavad

asaxeleben konstruqtebsac da elementebsac. keli zustad gamosaxavs

1000

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

individualobis Sedegs: pirovnebebi erTmaneTisgan movlenebis agebiT


gansxvavdebian.
dResdReobiT,
forma

farTod

mniSvnelovnad

gamoyenebuli

gansxvavdeba

repertuaris

kelis

badis

ramdenime

individualobis

Sedegisgan

imiT, rom isini cdis pirebisgan ki ar iReben konstruqtebs, aramed,


piriqiT _ maTTvis qmnian am konstruqtebs.
miwodebuli
komentarSia

konstruqtebis

mocemuli:

erT-erTi

keli

sakmaod

dasabuTeba

mcire

railiseul

yuradRebas

uTmobda

ganviTarebisa da socialur procesebs; raili (1975) aRniSnavs, rom mas


pirovnuli ainteresebda da ara _ socialuri. raili (1975) Tvlis, rom
individualobis

Sedegs

gaaZlierebs

damatebiTi

debuleba,

romelic

Semdegs gulisxmobs: pirovnebebi erTmaneTs movlenebis agebiT hgvanan.


SesaZlebelia
praqtikis

Tu

ara

cdis

individualobis

pirebisTvis
Sedegebis

konstruqtebis
daSvebebTan

miwodebis
Sewyvileba?

literaturis mimoxilva cxadyofs rom aseTi Sewyvileba SesaZlebelia


da am kiTxvaze pasuxi dadebiTia.
kvlevis
garedan

mixedviT,

miwodebuli

individebi

sakuTari

ganzomilebebis

Tavisa

nacvlad

da

sxvebis

sakuTari

aRwerisas

konstruqtebis

gamoyenebas amjobineben... zogierTi kvlevis Sedegi aCvenebs, rom normaluri


cdis pirebi, sul mcire, daaxloebiT iseTive diferenciacias

aCveneben

zedmiwevniT SerCeuli zedsarTavi saxelebis CamonaTvalis gamoyenebisas,


rogorsac Tavad Seqmnili pirovnuli konstruqtebis SemTxvevaSi.
(Adams-Webber 1979)

informacia moZiebuli da miwodebuli konstruqtebis dapirispirebis,


rogorc badiT generirebuli problemis, Sesaxeb ix. Fransella and Bannister
(1977).
banisteri da mairi (1968) Tvlian, rom miwodebuli konstruqtebis
gamoyeneba

iseT

eqsperimentebSia

SesaZlebeli

formulirebuli da saWiroa jgufebs Soris

sadac

hipoTezebia

Sedareba. miwodebulisa

da

moZiebuli konstruqtebis erTad gamoyeneba pirvelis mniSvnelovnebis

1001

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

gadamowmebad SeiZleba CaiTvalos: moZiebul da miwodebul konstruqtebs


Soris mniSvnelovnad dabali korelacia, savaraudod, mkvlevaris mier am
SeTavazebuli

konstruqtis

mairis

mtkicebiT,

(1968)

zedsarTavi

saxelebi

an

Seusabamobaze
mkvlevrebis

frazebi

miuTiTebs.

mier

maTTvis

benisterisa

miwodebuli

saintereso

da

polaruli

fsiqologiuri

ganzomilebebis verbaluri eqvivalentebia.

konstruqtis elementebis gadanawileba


rodesac cdis pirs saSualeba eZleva maqsimalurad didi

an mcire

raodenobis elementi ganaTavsos msgavsebis an kontrastis polusebze,


xSirad

Zalian

konstruqtebis

calmxrivi

konstruqti

urTierTmimarTebis

miiReba,

Sefasebis

rac

SemdgomSi

damaxinjebis

safrTxes

qmnis. benisteri da mairi (1968) am problemis gadaWris or meTods


gvTavazoben, romelic ilustrirebulia CanarTSi 20. 2.
pirveli

meTodi

e.w.

TiToeuli

konstruqtis

ganTavsebas

moiTxovs.

Suaze

gaxleCvis

msgavsebis
instruqciis

forma,

polusze

cdis

pirisgan

elementebis

naxevris

Sesabamisad,

cdis

pirma

unda

gadawyvitos Tu romel elements Seesabameba yvelaze metad TiToeul


konstruqtSi aRwerili maxasiaTebeli. danarCeni elementebi kontrastis
polusze

Tavsdeba.

gamoyenebis

rogorc

Sedegad,

is

benisteri

(1970)

konstruqtebi

aRiSnavs,

(magaliTad,

am

teqnikis

mdedrobiTi

mamrobiTi), romelTa polusebze kompaqturad ganTavseba ver moxerxdeba,


SeiZleba gamoiricxos.
meore

meTodi,

migviTiTebs,
ranJirebas

e.w.

cdis

ranguli

pirisgan

moiTxovs

rigis

forma,

elementebisTvis

konkretuli

rogorc

rangebis

maxasiaTeblis

saxelwodeba
miniWebas

(msgavsebis

anu

polusis

aRweris Sesabamisad) maqsimalurad gamkveTili elementidan minimalurad


gamokveTili
gviCvenebs,
msgavsebis

elementis CaTvliT. rogorc 20. 2 CanarTis meore magaliTi


nebismieri

xarisxis

ori

konstruqtis

Sesafaseblad

ranguli

elementebis
korelaciis

gamoyofis
koeficienti

1002

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

SegviZlia

gamoviyenoT.

urTierTkavSiris

benisteris

qulebi

kvadratSi

ayvaniTa

arawrfiv

kavSirSia,

da

mixedviT

gamoiTvleba
100-ze

maT

(1970),

konstruqtebis

korelaciis

koeficientebis

gamravlebiT.

qulebad

ver

(vinaidan

gamoviyenebT).

korelaciebi
konstruqtebis

urTierTkavSiris qula procentuli dispersiis Sefasebis saSualebas


iZleva,

romelic,

badis

ranJirebis

mixedviT,

saerToa

ori

konstruqtisTvis.
elementebis gadanawilebis mesame meTodia e.w. reitingis forma. aq
cdis pirs yoveli elementis 7- an 5-qulian skalaze Sefaseba moeTxoveba,
magaliTad,

Zalian

maxasiaTeblis

lamazidan

gamoyenebisas.

(1).

(7)

Zalian

reitingis

uSnos

formis

farglebSi

upiratesobebze

saubrisas, benisteri da mairi (1968) aRniSnaven, rom is cdis pirebs


elementebis

erTmaneTisgan

gansxvavebis

met

SesaZleblobebs

aZlevs,

vidre amis saSualebas kelis mier SemoTavazebuli originaluri forma


iZleoda.

amavdroulad,

cdis

pirisTvis

moTxovnili

diferencirebis

xarisxi SeiZleba ar iyos iseTi didi, rogorsac ranJirebis meTodi


iTxovs.

ranJirebis

msgavsad,

reitingis

formac

iZleva

korelaciuri

teqnikebis gamoyenebis saSualebas. reitingis formis mesame magaliTi


mocemulia CanarTSi 20. 2.
alban-metqarfs (1997: 317) miaCnia, rom repertuaris badis teqnikaSi
elementebis SerCeva ori principiT xdeba: pirvel SemTxvevaSi, elementebi
konstruqtis sistemis sakvlevi nawilis Sesabamisi unda iyos. meore
SemTxvevaSi

SerCeuli

elementebis

reprezentaciulobaa

saWiro.

rac

ufro meti elemeneti an konstruqtia moZiebuli (Cveulebisamebr, 10 da


25), miT metia reprezentaciulobis Sansi. konstruqtebi SeiZleba iyos
fsiqologiuri (magaliTad, SfoTva), fizikuri (magaliTad, maRali),
situaciuri

(magaliTad,

sportSi warmatebulia).

am

samezoblodan)

da

qceviTi

(magaliTad,

1003

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

CanarTi 20. 2.
konstruqtis elementebis gadanawilebis sami meTodi

magaliTi 1: Suaze gaxleCvis forma


konstruqtebi

elementebi
1

moeTxoveba,

ori

10
1 _ swrafi-neli

pirs

elementebis

konstruqtis

mosalodneli albaToba

cdis

vinaidan

naxevris

10

elementis

iqneba.

SegviZlia

2 gvian-adre

3 saSiSi-usafrTxo

erT

polusze

Sedarebisas

maTi

ganTavseba
Tanxvedris

qulebis gadaxrebis gamoTvla

albaTobis donidan. amgvarad, 5 Tanxvedra = 0; 1 da 2 konstruqtis SemTxvevaSi,


Tanxvedrebis raodenoba = _3; 1 da 3 konstruqtis SemTxvevaSi = +1, xolo 2 da 3
konstruqtis

SemTxvevaSi

_1.

konkretuli

Tanxvedris

miRebuli

qulebis

albaToba statistikur cxrilebSi SeiZleba naxoT.

magaliTi 2: ranguli rigis forma


konstruqtebi

elementebi
1

10

10

1 _ swrafi-neli

10

2 gvian-adre

10

3 saSiSi-usafrTxo

spirmenis ro (rS)

urTierTkavSiris qulebi

konstruqtebi 1 da 2 =.15

(0.15)2 100 = +23

konstruqtebi 1 da 3 =.24

(0.24)2 100 = +58

konstruqtebi 2 da 3 = _.16

(_0.16)2 100 = _26

magaliTi 3:
reitingis forma

1004

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

konstruqtebi

elementebi
1

10

1 _ swrafi

2 gvian

3 saSiSi

mocemulia

5-quliani

reitingis

skala,

romelzec,

magaliTSi

mocemuli

konstruqtebis polusebi Semdegnairad lagdeba:


srulebiT ar
hgavs

saSualo

Zalian hgavs

benisteri da mairi (1968: 63 5) reitingis formidan konstruqtebs Soris


urTierTkavSiris

gamoTvlis

ramdenime

meTods

gvTavazoben.

konstruqtebis

urTierTkavSiris sazomebis detaluri ganxilvisTvis ix. Fracsella and Bannister


(1977: 60 72).

wyaro: adaptirebuli Bannister and Mair 1968

safexurisebri da piramidisebri konstruqtebi


teqnika, romelic
hinklim

(Hinkle

safexurebad ganlagebis
Seqmna

1965)

safuZvliani gadaxedvisa
safuZvelze.

hinklis

princips iTvaliswinebs,

pirovnuli

konstruqtebis

Teoriis

da mis mier kvlevaSi gamoyenebuli meTodis

individis

konstruqtebis

sistemaSi

nebismieri

konstuqtis mdebareoba ainteresebda da amtkicebda, rom konstruqts


mocemul ierarqiul sistemaSi diferencialuri Sedegebi aqvs. mocemul
SemTxvevaSi, konstruqts interviueri irCevs da respondents
konkretuli elementis ama Tu im polusTan
moeTxoveba

(Alban-Metcalf

individisTvis

logikuri

1997:

316).

ase

TanmimdevrobiT

mocemuli

Sesabamisobis dadgena

moZiebuli
SeiZleba

konstruqtebi
ganlagdes

da

daqvemdebarebulisa da zemdgomi konstruqtebis saxiT gaerTiandes (Alban-

1005

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Metcalf 1997: 317). aseT ganlagebas aRmavali safexurebrivi ganlageba


hqvia, sadac daqvemdebarebuli konstruqtidan zemdgomisken vmoZraobT.
ukuprocesi (zemdgomidan

daqvemdebarebulisken), romelsac daRmaval

safexurebriv

ganlagebas

uwodeben,

respodentisgan

konstruqtis

konkretul

pirovnebasTan

ama

Seesatyvisobis

Tu

im

dadgenas

moiTxovs.
hinklim (1965) Seqmna implikaciuri bade (Implication grid anu Impgrid),
romelSic

cdis

pirs

Tavisi

konstruqtebis

sxvebTan

Sedareba

moeTxoveboda imis dasadgenad, Tu romeli konstruqti romels moicavda.


individis konstruqtebis ierarqiul sistemaSi nebismieri konstruqtis
poziciis dasadgenad xSirad ismoda kiTxva ratom?. CanarTSi 20. 3
mocemulia safexurebad ganlagebuli hinklis teqnika, romelsac Tan
axlavs ganaTlebis sferodan motanili magaliTi: mas romelsac Tavis
naSromSi aRwers fransela (1975).
CanarTi 20. 3.
safexurebad ganlageba

konstruqtebi

elementebi

mamakacuri
seriozuli
kargi maswavlebeli
avtoritaruli
seqsualuri
moxuci
ewyoba sxvebs
martosuli
Cemnairi xasiaTis
rogoric, imedi maqvs, rom gavxdebi

A
2
6

B
1
2

maswavleblebi
C
D
E
F
5
4
3
6
1
3
8
4

G
8
5

H
7
7

ranJirebis matrica repertuaris badisTvis, sadac elementia maswavleblebi.


maswavleblis

elementidan

Svidi

an

rva

konstruqtis

moZiebis

Semdeg,

SegiZliaT moZieba SewyvitoT, da safexurebad ganalagoT ori an sami maTgani.


ganlagebis es procesi, faqtobrivad, sakuTari TavisTvis (an sxvisTvis) erTi

1006

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


konceptualuri

donidan

meoreze

abstrahirebis

moTxovnaa.

SegiZliaT

kaci_qalidan daiwyoT, magram ufro advili iqneba seriozuli_araseriozuli


dawyeba.

dafiqrdiT

da

TqviT,

ra

ufro

gendomebodaT

seriozuli

yofiliyaviT Tu araseriozuli. Tqveni pasuxi SeiZleboda yofiliyo qarafSuta.


Aaxla, sakuTar Tavs hkiTxeT: ratom? ratom girCevniT, iyoT qarafSuta da ara
_ seriozuli adamiani? pasuxis pirobiTi Sinaarsidan gamomdinare albaT imitom,
rom araseriozuli adamianebi ukeT ewyobian sxvebs, vidre seriozulebi. isev
hkiTxeT sakuTar Tavs: ratom? ratom gindaT, iseTi adamiani iyoT, romelic
ukeT ewyoba sxvebs? iqneb ggoniaT, rom adamianebi, romlebic kargad ar ewyobian
sxvebs, martosulebi arian. ase ufro bevr konstruqts miiRebT, magram iseTebs,
romlebic

manamde

miRebul

konstruqtebzea

agebuli.

badeSi

nebismieri

moZiebuli konstruqtis Caweraa SesaZlebeli.


wyaro: adaptirebulia Fransella 1975

piramidis agebisas respondentebs moeTxovebaT yuradReba gaamaxvilon


konkretul elementze _ pirovnebaze da mxolod Semdeg daakonkreton
am

pirovnebisTvis

moeTxoveba

damaxasiaTebeli

iseTi

pirovnebis

sapirispiro maxasiaTebeli
bolos,

TiToeul

Tviseba.

gaxseneba

amis
da

Semdeg

respondents

dasaxeleba,

romelsac

aqvs. ase iqmneba konstruqtis ori polusi.

sapirispiro

poluss

daRmavali

mimarTulebiT

safexurebad ganalageben da ase ageben konstruqtebs Soris mimarTebebis


piramidas

(Alban-Metcalf

1997:

317).

am

procesis

ufro

detaluri

mocemul

magaliTSi

ganxilvisTvis ix. Butt (1995).

badis administrireba da analizi


badis

administrirebis

da

analizis

qvemoT

konstruqtebSi elementebis gadanawilebisTvis Suaze gaxleCvis meTodi


da

benisteris

gamoyenebuli.

(1970)
Cveni

mier

varaudiT,

warmodgenili teqnikis
gamoyenebuli.

SemuSavebuli
aRniSnul

Ruzebis

analizis

magaliTSi

20.1

formaa
CanarTSi

16 elementi da 15 konstruqtia moZiebuli da

1007

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

badis administrirebis procedurebi


davxazoT CanarTSi 20. 1 warmodgenili badis msgavsi 16 (elementi)15
(konstruqti) zomis bade, zemoT davaweroT elementebis dasaxelebebi da
davamatoT

erTi

elementi

saxelmwodebiT

me.

striqonebis

gaswvriv

CamovweroT konstruqtebis polusebi.


axla gvaqvs bade, romelSic ujra konkretuli svetiTa (elementiT) da
konkretuli

striqoniTaa

(konstruqtiT)

administrireba

yoveli elementis

gulisxmobs.

Tu,

TiToeul

magaliTad,

Tqveni

gansazRvruli.

badis

konstruqtSi ganTavsebas
pirveli

konstruqtia

gulisxmieri_uxeSi, moaTavseT yoveli elementi aseT ganzomilebaSi: Tu


pirovneba (elementi) gulisxmieria, saTanado ujraSi CawereT , xolo
Tu TvliT, rom is uxeSia, maSin ujra carieli datoveT. darwmundiT,
rom elementebis naxevari gulisxmieris niSniT iyos aRniSnuli, meore
naxevari ki _ uxeSis niSniT.
igive gaimeoreT TiToeuli konstruqtisTvis da yovelTvis CawereT
, Tu elementi konstruqtis marcxena polusze Tavsdeba, xolo Tu is
konstruqtis

marjvena

polusze

xvdeba

ujra

carieli

datoveT.

amgvarad unda gadanawildes yvela elementi da maTi naxevari yovelTvis


marcxena polusze unda xvdebodes.

badis analizis procedurebi


bade

SegviZlia

konceptualur

struqturad

miviCnioT,

romelSic

konstruqtebi erTsa da imave adamianebs (elementebs) miewereba. es kavSiri


konstruqtebis striqonebis urTierT TanxvedriT izomeba.
CanarTSi 20. 4, magaliTad, 1 da 2 konstruqtebs Soris kavSiris
dasadgenad,

daTvaleT

TiToeul

striqonSi

Sesabamisi

ujrebis

Tanxvedrebis raodenoba. Tanxvedrad iTvleba iseTi SemTxvevebi, rodesac


erTi da igive elementi erTnairadaa aRniSnuli orive striqonSi, anu,
orive

SemTxvevaSi

moniSnulia

simboloTi

an

carieli

adgilia

datovebuli. ase magaliTad, CanarTSi 20.4 1 da 2 konstruqtebis eqvsi

1008

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Tanxvedra SegviZlia davTvaloT. albaTobis mixedviT savaraudod, rva


(16-dan)

Tanxvedraa

Sesafaseblad,

mosalodneli

es

raodenoba

da,

albaTobidan

dakvirvebul

misi

gansxvavebis

sixSires

SegviZlia

gamovakloT.
konstruqtebi

Tanxvedra

gansxvavebis qula

1 _ 2

6 _ 8 = _2

CanarTi 20. 4
elementebi

konstruqt
i

me

gulisxmie
ri
darwmunebu
li

pirveli

konstruqtis

yvela

10

11

12

sxva

13

14

15

konstruqti

uxeSi
daurwmunebe
li

danarCen

konstruqtTan

(3

15)

Sedarebis Sedegad yoveli SedarebisTvis TiTo qulas miviRebT. Semdeg


gadavdivarT meore konstruqtze da vadarebT mas

yvela sxva danarCen (3,

.. 15) konstruqts da a. S., badeSi warmodgenili yoveli konstruqti


saTiTaod

Sedardeba

danarCenebs

da

Sedegad,

gansxvavebuli

qulebi

miiReba. miRebuli Sedegebi iwereba matricaSi da ivseba sarkiseburad


areklili

mxare.

(ix.

konstruqtebisTvis).

CanarTi

gansxvavebis

20.

qulis

gansxvavebis
niSani

(+

qula

1_2

an

_)

SenarCunebulia, romelic kavSiris mimarTulebaze miuTiTebs. niSani +


konstruqtebis pozitiur kavSiris, xolo niSani _, maT Soris negatiuri
kavSiris maCvenebelia.

1009

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

CanarTi 20. 5
gansxvavebis qula konstruqtebisTvis

konstruqti

konstruqti

1
_2
1
2

_2

15

15

axla matricis TiToeuli svetisTvis (konstruqtisTvis) davajamoT


(ugulebelvyoT niSnebi) gansxvavebis qulebi. ganxvavebis udidesi qulis
mqone konstruqti statistikurad xsnis yvelaze did dispersias badeSi.
es

davimaxsovroT.

aRniSnul

axla

konstruqtTan

SevxedoT
udidesi

konstruqti

(16-elementiani

gansxvavebis

qula

an

matricas
magram

badis
masze

da

umniSvnelo

SemTxvevaSi,
naklebi

movZebnoT

ix.

iqneba).

axlaxans

kavSiris
CanarTi

meore

mqone
20.

4,

konstruqti

SegviZlia pirvelis marTobul ganzomilebad miviCnioT. mocemuli ori


konstruqti

qmnis

organzomilebian

sistemas,

romelzec

pirovnebis

fsiqologiuri sivrcis gamosaxva SegviZlia.


Tu davuSvebT, rom gulisxmieri_uxeSi umaRlesi gansxvavebis qulis
mqone konstruqtia da yvelaze umniSvnelod dakavSirebuli konstruqti _
darwmunebuli_daurwmunebeli,

maSin

badeSi

mocemuli

yoveli

sxva

konstruqti am ori RerZis gaswvriv SegviZlia ganvaTavsoT. amisaTvis


koordinatebad gansxvavebis qulebi gamogvadgeba, romlebic TiToeuli
konstruqtisa

da

RerZebad

gamoyenebuli

konstruqtebis

Tanxvedras

Seesatyviseba. am gziT pirovnuli konstruqtebis sivrcis piqtoruli


gamosaxulebis

miReba

SegviZlia

da

daskvnebi

sibrtyeze

datanil

konstruqtebs Soris sivrculi mimarTebis safuZvelze gakeTdeba (ix.


CanarTi 20. 6).

1010

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

CanarTi 20. 6.
badis matrica
+8 gulisxmieri
darwmunebuloba

daurwmunebloba

_8

+8

_8 uxeSi

sawyisi badis 90 gradusiT mobrunebiTa da svetebis mimarT (figurebi)


Tanxvedris igive proceduris gameorebiT, msgavsi rukis miReba badeSi
CarTuli

adamianebisTvisac

matricebze

sxvadasxva

(figurebisTvisac)

sirTulis

analizi

SegviZlia.

SegviZlia

badisebr
CavataroT.

CanarTSi 20. 1 konstruqtebis urTierTmimarTebis gamoTvlis umartivesi


gza warmogidgineT. statistikaSi gaTviTcnobierebuli mkiTxvelisTvis,
arsebobs

mTeli

gankuTvnili

rigi

programebi,

romelic

(http://www.brint.com/PCT.htm).

badis

metruli

analizisTvisaa

faqtoruli

analizi

safuZvlianad aris ganxiluli franselas da banisteris, Fransella and


Bannister (1977: 73 81) da poupisa da kinis Pope and Keen (1981: 77 91) mier
badis analizis arametrul meTodebSi cladebsa da faqtorebs Soris
wrfivi

kavSiri

upiratesad,

daSvebuli

elementebs

mravalganzomilebiani

ar

Soris

skalireba

aris.

metic,

mimarTebebi
monacemebisadmi

rodesac

mkvlevars

ainteresebs,
ufro

maSin

marTebuli

midgoma SeiZleba iyos, vidre _ ZiriTadi komponentebis analizi.


ama Tu im meTodis SerCeva, statistikur sizustes da fsiqologiur
sasurvelobas unda efuZnebodes. rogorc fransela da benisteri (1977)
aRniSnaven, daxvewili kompiuteruli programebis gamoyeneba ricxvebSi
gaxlarTvis

saSiSroebas

qmnis.

am

ukanasknelTa

rekomendaciiT,

vinc

badis analizisTvis kompiuterul programebs iyenebs, kompiuteris mier


warmoebuli operaciebis Sesaxeb Tundac intuiciuri warmodgena unda
hqondes.

1011

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

repertuaris badis teqnikis Zlieri mxareebi


socialur

mecnierebaSi

monawileTa mier

interpretacias,

romelSic

mkvlevari

movlenebisTvis miniWebuli mniSvnelobebis gagebas

cdilobs, repertuaris badis teqnika udides SesaZleblobebs sTavazobs.


mas

SeuZlia

mkvlevari

uxvi

da

mdidari

masaliT

uzrunvelyos.

fosterisa (Foster 1992) da neimeieris (Neimeyer 1992) kvlevis mixedviT,


repertuaris

bade

gansakuTrebiT

konstruqtebis urTierTmimarTebis
karieruli

miznebisTvis

gamosadegia

individis

pirovnuli

Sesaswavlad. 16 wlis mozardi vaJis

Sesatyvisi

konstruqtebis

gagebis

mizniT,

fosterma (1992) e.w. badis mimoxilvisa da organizebis samuSao rveuli


(Grid Review and Organazing Workbook GROW) anu, pirovnuli konstruqtebis
Teoriaze dafuZnebuli struqturirebuli procedura gamoiyena. neimeieri
(1992)

19

wlis

studenti

gogonas

karieruli

konsultirebisas

profesiuli repertuaris tests (Vocational Reptest) iyenebda. aRniSnuli


testis

Sesabamisad,

sxvadasxva
ierarqiis

studenti

profesiul

elements

dasadgenad,

gamoyenebuli.

erTmaneTs

(saqmianobebs),

safexurebrivi

repertuaris

badis

upirispirebda
xolo

ganlagebis

gamoyeneba

garkveuli saganmanaTleblo gamocdilebiT

da

adarebda

konstruqtebis
teqnika

SesaZlebelia

iqna

individSi

gamowveuli cvlilebebis

dasadgenadac. burkem da misma kolegebma (Burke et al 1992)1 am meTodiT


teqnikuri

sagnebis

maswavleblebis

jgufSi

im

cvlilebebis

identicifireba SeZles, romelic orwliani sakvalifikacio programis


periodSi maTi konstruqtebis sistemaSi moxda.
repertuaris
diada)

badis

ganixilavs

modificirebul

formati

(diada

urTierTobebs

elementebs

Soris

da

ormagi
da

ara

urTierTobebs adamianebs Soris. aRniSnul formatSi naCvenebia aseTi


badis momatebuli sensitiuroba iseT sferoebSi adaptaciis problemebis
gamovlenisas, rogoricaa ojaxuri konsultacia (Alexander and Neimeyer 1989)
da sportis fsiqologia (Feixas et al. 1989).

1012

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

da bolos, rogorc salmonis (Salmon 1969), eiplibisa (Applebee 1976) da


eptingis (Epting 1988) kvlevebma aCvena, repertuaris badis gamoyenebiT
SesaZlebelia bavSvebSi konstruqtebis urTierTmimarTebebis modelebisa
da am mimarTebebis damyarebis cvalebadi bunebis Seswavlac.

repertuaris badis teqnikis gamoyenebis sirTuleebi


fransela da benisteri (1977) badis teqnikis Seqmnasa da gamoyenebasTan
dakavSirebul

mTel

rig

siZneleebze

miuTiTeben,

romelTagan

umniSvnelovanesi, albaT, badis formisa da analizis teqnikur winsvlasa


da maT Teoriul safuZvels Soris mzardi ufskrulia. rogorc Cans, es
teqnika

swrafad

viTardeba

da

ixveweba

(magaliTad,

ixileT

http://www.brint.com/PTC.htm).
meore

sirTule

im

formis

badeebis

bipolarulobas

ukavSirdeba,

romlebSic, Cveulebriv, konstruqtis mxolod erTi polusi gamoiyeneba.


mkvlevrebma

SeiZleba

sapirispiro

polusebis

Sesaxeb.

moRunuli

ilustracia,

romelic

iorkes

(Yorke

konstruqtebis

aramarTebulad

bipolarobis

daaskvnan

konstruqtebis

konstruqtebis

1978)

uzrunvelsayofad

ekuTvnis,

miRebis

moZiebuli

urTierTsapirispiro

cnebaTa meTodis efeqturobaze miuTiTebs.


mesame siZnele konstruqtebis moZiebasa da safexurebriv ganlagebas
ukavSirdeba. fransela da benisteri (1977) aRniSnaven, rom safexurebad
ganlageba xelovnebaa da ara _ mecniereba. cdis pirisTvis konstruqtebis
Tavze

moxveva

sifrTxile

sruliad

gvmarTebs.

dauSvebelia.

yvelaferTan

amasTan

erTad,

dakavSirebiT

mkvlevars

cdis

didi
pirebis

mosmena unda SeeZlos. iorke (1978) reitingis badeebTan dakavSirebul


ramdenime problemas asaxelebs:

pirovnulad naklebad mniSvnelovani elementebis aRqmis cvalebadoba;

badis

administrirebis

procesSi

romelSic elementebi aRiqmeba;

im

konteqstis

cvalebadoba,

1013

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

cdis piris mier matricis Sevsebas, reitingebze Saravandedis efeqtis


moqmedeba;

reitingis skalis SemTxveviTi Sebruneba (gonebrivi gadarTva 5 =


maRali donidan 1 = maRal done, savaraudod, umaRlesi xarisxis
maCveneblad orive gamoiyeneba _ 5 qulac da 1 qulac ). es SeiZleba
moxdes rogorc konstruqtis SigniT, aseve,

konstruqtebs Sorisac.

gansakuTrebiT mosalodnelia maSin, rodesac triadebSi uaryofiTi an


navaraudevi uaryofiTi Tviseba miewereba wyvils;

reitingis

proceduris

wesebis

Seusrulebloba.

magaliTad,

sadac

wyvili 5-quliani skalis zeda boloSi unda ganTavsebuliyo, erT


badeSi vxedavT Semdegnairad Sefasebul triadebs: 5, 4, 4; 1, 1, 2; 1, 2, 4,
romelic

kiTxvis

niSnis

qveS

ayenebs

konstruqtebsa

da

maT

damokidebulebas elementebTan.
Tumca, repertuaris badis yvelaze fundamenturi kritikis mixedviT, es
ukanaskneli nomoTetur pozitivizms avlens, romelic swored im Teorias
ewinaaRmdegeba, romelsac is efuZneba. iorke svams kiTxvas: arsebobs Tu
ara daSveba, romlis mixeviTac konstruqti stabiluri iqneba ranJirebaSi
monawile
elementebis

yvela

elementisaTvis?

gadasanawileblad

am

igi

SemTxvevaSi,

nebismieri

konstruqtebSi

meTodis

gamoyenebas

gulisxmobs, iqneba es reitingi, ranJireba Tu diqotomiuri ganawileba.


fizikaSi arsebuli gazomvis skalebis msgavsad, elementebi fiqsirebul
skalaze Tavsdeba ise, TiTqos mkvlevars sigrZesTan an wonasTan hqondes
saqme. magram mniSvneloba, gvaxsenebs iorke (1978), mudmivad cvladebad
semantikazea mibmuli. zemoaRniSnuli kargad aris naCvenebi hipoTeturi
problemis saSualebiT, rodesac konstruqtis guluxvi_Zunwi mixedviT
oTxi

adamianis

ranJireba

unda

moxdes.

iorke

aRniSnavs,

rom

es

procedura uzarmazari proporciebis mqone daxvewil bades saWiroebs,


raTa arCeul konstruqtTan dakavSirebiT gamovlenili Sinaarsobrivi
niuansebi

samarTlianad

Sefasdes,

magram

amavdroulad,

imis

ugulvelyofac ar SeiZleba, rom konstruqtebSi elementebis ranJireba

1014

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

da Semdgomi statistikuri analizi pozitivistur birTvs inarCunebs, rac


sinamdvileSi, arapozitivistur meTodologias unda moiazrebdes.
da bolos, repertuaris badis formebis kompiuterizebuli analizis
daxvewas mivyavarT mTeli rigi iseTi cnebebis formirebamde, romlebic
matricebis
benisteri

kompleqsurobis
(1977)

repertuaris

aRsawerad

aRniSnaven,

badis

rom

teqnikas

gamoiyeneba.

namdvilad

fsiqologiuri

fransela

sasacilo

iqneba,

testirebis

da
Tu

tradiciebi

STanTqamen da mas testirebis safuZvlad mdebare daSvebebs gamoiyeneben.


isini gvafrTxileben, rom gazomvidan niSnebamde mxolod erTi nabijia.

ganaTlebis sferos kvlevaSi repertuaris badis gamoyenebis


zogierTi magaliTi
ganaTlebis sferos kvlevaSi pirovnuli konstruqtebis gamoyenebis aq
warmodgenili sami magaliTi kursis Sefasebas Seexeba. pirvel kvlevaSi
kelis

(1955)

mier

SemoTavazebuli

triaduli

sortirebis

procedura

gamoiyeneba. meore magaliTSi pirovnuli konstruqtebis moZiebisa da


analizisTvis daxvewili interaqciuli programis gamoyenebaa naCvenebi,
xolo mesame magaliTi skolis direqtorebis rolebis monacvleobas
Seexeba.
kremer-heionis (Kremer-Hayon 1991) kvleva or kiTxvaze cdilobs pasuxis
gacemas:

pirveli

direqtori

romeli

TanamSromlebTan

profesionali
axalgazrda

SeiZleba

pirovnuli

urTierTobebs?

gaxdes

direqtori

konstruqtebiT

es

da

meore

konstruqtebi?

monawileobda,

mis

romlebic

amyarebs
ramdenad

kvlevaSi

30

samsaxurisgan

mouwyvetlad skolis organizaciisa da menejmentis, ganaTlebis marTvisa


da

saswavlo

monawileobdnen.

programebis
kursis

ganviTarebis
zogadi

mizani

sauniversiteto

programaSi

monawileTa

profesiuli

funqcionirebis gaumjobeseba iyo. direqtorebis pirovnuli konstruqtebi


triaduli daxarisxebis proceduriT iqna miRebuli:

1015

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

1. monawileebs miewodebodaT 1-dan 10-mde gadanomrili aTi baraTi. yovel


baraTze isini skolaSi momuSave TanamSromlis saxels werdnen.
2. amis Semdeg cdis pirebs baraTebis sam-samad dalageba moeTxovebodaT,
mkvlevaris mier spontanurad dasaxelebuli normebis mixedviT.
3. bolo

etapze

maT

unda

daesaxelebinaT

maswavlebelTa

erTi

erTmaneTs

maxasiaTebeli,

da

triadis

sami

maxasiaTebeli,

wevridan

romliTac

es

romliTac

ori

maTgani

hgavda

ori

gansxvavdeboda

mesamisgan.
orwliani programis ganmavlobaSi triaduli sortirebis procedura
samjer Catarda: I faza _ pirveli wlis dasawyisSi, II faza _ meore wlis
dasawyisSi da

III faza

meore wlis

dawyebidan ori Tvis

Tavze,

praqtikuli mecadineobis dasrulebis Semdeg, romelic I da II fazebze


moZiebuli

pirovnuli

konstruqtebis

analizis

Sedegad,

maTi

Tvalsawieris gamdidrebasa da gafarTovebas isaxavda miznad


pirovnuli konstruqtebis monacemebis analiziT Seiqmna kategoriebi,
romlebic uSualod skolis direqtorebis mier daxarisxebuli masalidan
momdinareobda. kategoriebi daTvlil iqna TiToeuli direqtorisTvis
calke

da

profilebi

yvelasTvis
miiRes.

Semfasebelma
monacemebze

erTad.

analizis

Caatara,
85

amgvarad,
es

romlebsac

procentiani

pirovnuli

nawili
kvlevis

SeTanxmeba

orma

da

damoukidebelma

dawyebamde
hqondaT.

jgufuri

eqvivalentur

profesionalad

miCneuli kategoriebis klasificirebisas kremer-haioni (1991) samecniero


literaturas eyrdnoboda, sadac profesionalizmisaTvis damaxasiTebeli
Semdegi Tvisebebi iyo aRwerili: codnisa da gamocdilebis specifikuri
erToblioba,

swavlebis

movaleobebi,

eTikis

maxasiTeblebi

daiyo

unari,

kodeqsi,

Teoria

da

solidaroba

kvleva,
da

pasuxismgebloba,

avtonomia.

Semdeg

kogniturad da afeqturad. profesionalizmis

zemoT CamoTvlili pirveli sami atributi (codnisa da gamocdilebis


specifikuri erToblioba, swavlebis unari, Teoria da kvleva) kognitur

1016

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

aspeqts asaxaven, Semdegi oTxi ki _ emociurs. amgvarad, monacemebi Semdeg


kategoriebSi gaerTianda:

profesionaluri maxasiaTeblebi (kognituri da afeqturi);

zogadi maxasiaTeblebi (kognituri da afeqturi);

monacemebi (profesiuli da araprofesiuli);

sxvadasxva.
kremer-heioni (1991) aRniSnavs, rom programis dasawyisSi direqtorebis

nawils

maswavleblebTan

zogadi

da

afeqturi

maxasiTeblebis

saSualebiT hqondaT urTierToba da ara _ profesiuli da kognituriT,


xolo mTliani jgufuri profili I fazaze araprofesionalulad da
afeqturad

gamoiyureboda.

Tumca,

viTareba

Seicvala

meore

wlis

dasawyisisTvis, rodesac profesionaluri maxasiTeblebis

gamoyenebam

imata.

(III

praqtikuli

mecadineobebis

dasrulebis

Semdeg

faza)

profesionalizmis TvalsazrisiT mniSvnelovani cvlileba SeiniSneboda.


kremer-heioni

(1991)

azriT,

profesionalizmisaTvis

damaxasiaTebeli

niSnebis raodenobis mateba profesiuli TanamSromlebis ganviTarebis


mauwyebelia.
fiSerisa da misi kolegebis (1991) kvleva skolis Semdgomi, kolejis
orwliani diplomireuli kursisa da umaRlesi ganaTlebis Sefasebazea
agebuli.

mkvlevrebma

repertuaris

bade

SearCies,

rogorc

swavlis

procesSi studentebis mier sakuTari interesebis gaazrebisa da maTi


pirovnuli

da

profesiuli

zrdis

gamovlenis

yvelaze

adekvaturi

saSualeba. amasTanave, fiqrobdnen, rom repertuaris bade mniSvnelovan


ukukavSirs

miscemda

instruqtorebsa

da

kursis

xelmZRvanelebs

swavlebis, gamocdebis Cabarebis da zogadad, kursis menejmentis Sesaxeb.


kompiuteruli interaqciuli programa Flexigrid im mizniT gamoiyenes,
rasac fiSeri da misi kolegebi (1991) badis Seqmnisa da warmoqmnili
sakiTxebis Seswavlis ZiriTad problemad miiCnevdnen _ es aris drois
faqtori.

sadiplomo

kursis

programiT

gaTvaliswinebuli

1017

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

mecadineobebisa da badeebis moZiebisTvis daTmobili Sexvedrebis garda,


damatebiT

dainiSna

xuTi

bukletebi, romlebSic

samsaaTiani

am programiT

sesia.

studentebs

daurigdaT

muSaobis detaluri instruqciebi

iyo mocemuli. maT mosTxoves im eqvsi elementis dasaxeleba, romelsac


TavianT

saswavlo

kursTan

CaTvlidnen.

aRniSnuli

triadebidan

miRebul

studentebi

damoukideblad

erTmaneTs

wyvilebSi

dakavSirebiT

eqvsi

elementi,

konstruqtebTan

mniSvnelovnlad

kompiuteris
erTad,

muSaobdnen

uziarebdnen

yvelaze

am

sakuTar

mier

Sedgenili

kompiuterSi
programiT

Sedegebs.

da

maT

Seitanes.
Semdeg
aswavles

kompiuteruli rukebis wakiTxva. Semdeg rogorc individualuri, aseve,


wyvilis interpretaciebi studentebis bukletebSi SehqondaT. amasTanave,
keTdeboda wyvilebis ganxilvebis audioCanawerebi. kvlevis angariSSi
mocemuli monacemebis analizi kompiuteris mier mowodebul Sedegebs,
studentebis detalur komentarebs, mklevrebis savele Canawerebs da
diskusiebis audioCanawerebs eyrdnoba.
yvela studentis badisa da komentarebis guldasmiT ganxilvis Semdeg,
fiSerma da misma kolegebma (1991) studentebis saswavlo programisadmi
reaqciebis Sesaxeb Semdegi saxis daskvnebi gaakeTes:

studentebis

SfoTvisa

da

stresis

ZiriTadi

mizezi

davalebebis

SesrulebasTan iyo dakavSirebuli da metic, aseTi SfoTva uSualod


ukavSirdeboda Semfasebelis rols.

garegani faqtorebi dominirebdnen Sinaganze, anu, kursis dasruleba


ufro mniSvnelovani gaxda, vidre misi TviTRirebuleba.

instruqtorebis

mxardaWera

exmareboda

studentebs

moWarbebuli

stresisa da CaWris SiSis daZlevaSi. gamoikveTa, rom instruqtorebs


gansakuTrebiT gauWirdaT eqsternaluri Sefasebis problemis moxsna.
kursis

Sefasebis

mizanSewonilad
Sinagani

instrumentad

miiCnies.

validoba,

Flexigrid

gansakuTrebiT

ramac

gamoyeneba

sasiamovno

fokusirebuli

badeebis

mkvlevarebma

aRmoCnda
da

maRali

studentebis

1018

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

komentarebis

kontent

kongruentuloba

analizis

Sedegad

miRebuli

Sedegebis

aCvena.

mesame magaliTSi, direqtorebis mosazrebebis gasarkvevad sxvadasxva


droSi TavianTi rolebisa da samoqmedo gegmebis Sesaxeb, jonsma (Jones,
1999) repertuaris bade interviuebTan da monawilis dakvirvebasTan erTad
gamoiyena. kvlevaSi maTi, rogorc xelmZRvanelis

saqmianobis gaaqtiureba

gamovlinda, (erTi konstruqti), aRmoCnda, rom rolebis cvlilebas


profesionalizmis
Rirebulebebi,
misTvis

daqveiTeba

ganaTlebis

miniWebuli

ar

gamouwvevia.

monawileTa

(meore

konstruqti)

maTeul

Rirebulebebidan

iRebda

ZiriTadi

xedvidan

saTaves.

maTi

da

direqtorebis

konstruqtebidan mTavari iyo bavSvze orientirebuli da menejmentis


konstruqtebi. menejmentis sistema bavSvze orientirebul

Rirebulebebsa

da xedvas emsaxureboda. miRebul konstruqtTa Soris Sedioda bavSvze


centrirebuli problemebis gadawyveta, politikis gatareba, Sefaseba,
sxva saagentoebis CarTva, problemebis gadaWra da sakancelario samuSao.
repertuaris

badis

damatebiTi

magaliTebi

Semdeg

kvlevebSia

mocemuli: haresa da roseris (Harr and Rosser 1975) eTogenuri kvlevis


angariSi,
daudevari

romelic
qcevis

saSualo
Seswavlas

skolidan
exeboda.

garicxuli

aRniSnuli

moswavleebis

kvleva

srulad

Seesabameba revenetis (Ravenette 1977) mier aRweril repertuaris badis


ganvrcobil
situaciebis

variants,
aRqmis

praqtikanti
kvlevas

maswavleblebis

(Osborne

1977),

mier

sadac

saswavlo
elementebis

(mniSvnelovani rolis mqone) mosaZieblad 1313 matricaa gamoyenebuli da


repertuaris badeebSi smiTisa da liCis (Smith and Leach 1972) ierarqiuli
struqturebis

gamoyenebis

magaliTia

moyvanili;

kursdamTavrebulTa

karieris ganviTarebis modelebis furnierisiseul (Fournier 1997) axsna da


makloulinis (McLoughlin 2002) kvleva, romelic studentebis mecnierul _
SemecnebiT struqturebs

Seexeba.

1019

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

badis teqnika da gakveTilis audio/video Canaweris gamoyeneba


parsonsi da misi kolegebi (1983) gviCveneben, Tu rogor SeiZleba badis
teqnikisa da maswavleblebis klasSi muSaobis audio-video Canawerebis
gamoyeneba imis gasagebad,

Tu maswavleblebs bavSvebis swavlis ra

implicituri modelebi aqvT.


14 moswale SemTxveviTi principiT SearCies; bavSvebis swavlis stilSi
arsebuli

msgavsebebisa

da

gansxvavebebis

Sesaxeb

maswavleblebis

mosazrebis gasagebad, individualuri fotoebi gamoiyenes da triaduli


Sedarebebi

gaakeTes.

garda

amisa,

maswavleblebs

bunebriv

garemoSi,

gakveTilebis msvlelobis procesSi akvirdebodnen da mTeli procesis


audio-video Canawers akeTebdnen, romelsac SemdgomSi maswavlebeli da
mkvlevrebi

erTad

uyurebdnen

kolegebi

(1983)

xazgasmiT

urTierTdainteresebis

da

ganixilavdnen.

aRniSnaven,

suliskveTebiT

parsonsi

rom

da

mTeli

warimarTa,

misi

kvleva

mkvlevrebi

da

maswavleblebi erToblivi ZalisxmeviT aanalizebdnen repertuaris bades,


romlis mixedviTac unda dasabuTebuliyo bavSvis swavlis strategiis
Sesaxeb implicituri mosazreba

an unda momxdariyo misi uaryofa,

romelsac TandaTanobiT avlenda maswavlebeli.


maleve,

damxmare

SemTxvevaSi,

maswavleblis)

moswavleebTan
video

analizis

safuZvelze,
mier

gamoikveTa

warmatebul

da

q-n

C-is

(am

warumatebeli

gamoyenebuli mkveTrad gansxvavebuli midgomebi. rogorc

Canawerze

Cans,

klasSi

moswavleebze

dakvirvebis

Sedegad,

gamoavlinda, rom warmatebuli da warumatebeli moswavleebi ara marto


cal-calke

jgufebad

isxdnen,

aramed

maT

maswavleblic

sruliad

gansxvavebulad epyroboda. warmatebul bavSvebTan maswavlebeli xSirad


iyenebda erToblivi muSaobis midgomas, anu, bavSvebis daxmarebiT maT
mier Sesrulebuli davalebis verbalizacias axdenda maSin, rodesac
warumatebeli
ainteresebda

moswavleebis
Tu

ratom

SemTxvevaSi,
miudgnen

igive

moswavleebi

maswavlebels
mocemul

xSirad

problemas

1020

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

swored

ase,

da

ara

sxvagvarad

da

moswavleebisgan

elodeboda

ganmartebas (Parsons et al. 1983).

fokusirebuli badeebi, araverbaluri badeebi,


urTierTgacvlis badeebi da socialuri badeebi
repertuaris
mniSvnelovnad

badis

ganviTarda.

miRweva mokledaa

kvlevaSi kompiuteruli programebis


qvemoT

am

sferoSi

gamoyeneba

arsebuli

zogierTi

ganxiluli:

badeze fokusireba badis nedli monacemebis interpretacias uwyobs


xels. yoveli elementi saTiTaod Sedardeba danarCen elementebs da
badeSi maTi ganlageba ise icvleba, rom msgavsi elementebi erTmaneTis
gverdiT

aRmoCndnen.

analogiuri

procedura

tardeba

TiToeul

konstruqtTan mimarTebaSi.

elementebad fizikuri sagnebis gamoyenebac SeiZleba da badis Seqmna


xSirad
aseTi

araverbalurad
midgoma

mimdinareobs.

sensoruli

da

Tomasi

perceptuli

(1978)

amtkicebs,

gamocdilebis

rom

kvlevas

uwyobs xels.

urTierTgacvlis badeebi is procedurebia, romlebic verbaluri


komunikaciis

xarisxis

gaumjobesebas

uwyobs

xels.

Tavdapirvelad, erTi pirovnebis interpretacia carieli badis


formas iZleva, romelic
carieli

bade

Sesavsebad, meore pirovnebas miewodeba.

pirveli

pirovnebis

verbaluri

aRwerebisgan

Sedgeba, romlidanac amoSlilia mis mier miniWebuli reitingebi.


amgvarad, meore pirovnebam unda Seamowmos, Tu ramdenad gaigo
pirveli pirovnebis mosazreba; igi miwodebul bades im rwmeniT
avsebs, rom mosaubrem ukve Seavso is. urTierTgacvlis badeebis
urTierTmolaparakebis

procesis

analizis

gamartiveba

mTeli

rigi kompiuteruli programebiTaa (Pairs, Cores da Difference)


SesaZlebeli.

1021

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

wyvilis-analizisas (Pairs Analysis) erTi badis TiToeul konstruqts


meore badis konstruqtebTan adareben da interpretaciebis damTxvevis
zomas

adgenen.

mivyavarT,

`wyvilis~-analizs

romelSic

erTi

sociogridisken

jgufis

badeebis

(Sociogrid)

urTierTmimarTebis

dadgenaa SesaZlebeli, sociogridi xSirad mTliani jgufis erTian


an

ramdenime

tipis

bades

iZleva,

rac

qvejgufebis

gamovlenis

saSualebas gvaZlevs. amave programiT SesaZlebelia socionetebis


(Socionets)

miReba,

romlebic

saerTo,

saziaro

interpretaciebis

modelebze miuTiTeben.

kompiuteruli

programa

fokusi

(FOCUS)

rigis

klasteruli

analizis, dendrogramebis, konstruqtebisa da elementebis gamoyenebis


saSualebas iZleva.

cnebebis

rukebis

kompiuteruli

agebisas

repertuaris

uzrunvelyofis

badeebis

(magaliTad,

gamoyenebisTvis
Seqmnasa

da

analizisa

da

CMap)

gamoyenebas makloulini (2002) aRwers.

ZiriTadi

komponentebis

dendruli

analizis

programiT

Enquire

gamoyenebadi

analizis,

ganxorcieleba
da,

programiT,

aseve,

iseTi

rogoricaa

klasteruli
SesaZlebelia
ufro
SPSS.

kompiuteruli

cnobili

da

WebGrid

farTod

monacemebis

analizis gasacnobad ix. http://ksi.cpsc.ucalgary.ca/articles/WWW4WG/WG/G.html,


http://repgrid.com/pcp/,
informacia

http://tiger.cpsc.ucalgary.ca/

damatebiTi

programuli

da

http://repgrid.com/reports.

uzrunvelyofis

Sesaxeb

ix.

http://www.psyctc.org/grids/ da http://www.brint.com/PTC.htm=tools.; OMNIGRID-is


Sesaxeb informacia ix. http://www.psyctc.org/grids/omnigrid/htm.
ganxiluli mokle magaliTebi warmodgenas SegiqmniT, Tu risi gakeTeba
SeiZleba ganaTlebis sferoSi2 repertuaris badeebis sxvadasxva formis
gamoyenebiT.

programuli

uzrunvelyofis

damatebiTi

analizi

mocemulia veb gverdze: http://www.brint.com/PCT.htm. am sferoSi Sesavals


SegiZliaT

gaecnoT

misamarTze:

http://www.enquirewithin.co.nz/theoryof.htm.

pirovnuli konstruqtebis fsiqologiis Sesaxeb literaturis monacemTa

1022

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

baza SegiZliaT naxoT bmulze http://www.psyc.uow.edy.ay.pcp/citedb/. damatebiTi


masalebis

moZieba

eleqtronuli

naSromebi

net.de/info/online.html.
Sesaxeb

SesaZlebelia
SegiZliaT

pirovnuli

informacia

SegiZliaT

net.org/epca. eleqtronuli

vebgverdze:
naxoT

misamarTze:

konstruqtebis
moiZioT

Jurnali

http://www.pcp-net.de/info,

veb

evropuli
gverdze:

http://www.pcpasociaciis
http://www.pcp-

Personal Construct Theory and Practice

SegiZliaT ixiloT misamarTze: http://www.pcp-net.org/journal.

1023

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

21 roluri TamaSi

Sesavali
Ddidi xania rac
roluri

diskusia

TamaSis

mimdinareobs.

eqsperimentul-socialur fsiqologiaSi

gamoyenebisas

Sesabamisad,

adamianis

roluri

SecdomaSi

TamaSis,

Seyvanaze

rogorc

kvlevis

instrumentis ganxilva, aucileblad moiazrebs debatis _ tyuili Tu


simarTle _ detalurad garCevas. Tumca, roluri TamaSis meTodis,
rogorc

tyulis

socialur

Camnacveblis,

mecnierebebSi.

gamoiyeneboda

pirovnebis

fsiqoTerapiaSi

es

gamoyenebas
meTodi

Sefasebis

(Ginsburg 1978).1

xangrZlivi

am

istoria

aTwleulebis

dros,

aqvs

manZilze

biznes-treiningebsa

ukanasknelTan

dakavSirebiT

da
unda

iTqvas, rom gasuli saukunis 30-ian wlebis amerikaSi roluri TamaSis,


rogorc

Terapiuli

proceduris,

danergva

iakob

morenos

saxels

ukavSirdeba. misi jgufuri Terapiis seansebi fsiqodramis saxeliT iyo


cnobili. jgufuri dinamikis mimarTuleba,

romelic amerikaSi gasuli

saukunis 50-ian wlebSi Camoyalibda, `fsiqodramis~ sxvadasxva formas


iyenebda.

morenos

novatorulma

gaTamaSebis Sesaxeb,

naSromma

rolebis

ganawilebisa

didi gavlena iqonia Sexvedrebis seansebisa

da
da

treiningebisadmi interesis gaRvivebaze.


winamdebare Tavi ganaTlebis sferoSi Catarebul kvlevaSi roluri
TamaSis meTodis gamoyenebasa da simulaciebs Seexeba. roluri TamaSi
gulisxmobs
naTels

xdis

simulirebul
realuri

socialur

cxovrebis

situaciaSi

socialuri

monawileobas

epozodebSi

da

arsebul

rolebsa da moqmed wesebs. Cveni mizania me-17 TavSi ganxiluli zogierTi


mosazrebis ganvrcoba, romelic angariSebis Tavmoyrasa

da analizs

Seexeba. Tavdapirvelad roluri TamaSis Sesaxeb literaturaSi aRweril


meTodebs gavecnobiT.

1024

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

hamiltoni (1976) roluri TamaSis sxvadasxva meTods aRwers da maT


pasiuroba-aqtiurobis TvalsazrisiT ganasxvavebs erTmaneTisgan. individi
SeiZleba

rols

maSinac

ki

asrulebdes,

roca

socialuri

epizodis

aRweras kiTxulobs da am epizodis Sesaxeb kiTxvars avsebs. adamians


SeuZlia

Seasrulos

roli

maSinac

ki,

roca

improvizacia

auditoriis winaSe wardgena moeTxoveba. hamiltoni aRniSnavs, rom

da
-

`aqtiuri-pasiuris kontinuumi sam mniSvnelovan analitikur gansxvavebas


Seexeba.
pirveli, individs SeiZleba vTxovoT, rom warmoidginos situacia an
realurad Seasrulos is. hamiltoni (1976) zemoaRniSnuls warmosaxviT
Sesrulebul
mimarTebaSi,

situacias
igi

uwodebs.

erTmaneTisgan

meore,

Sesrulebul

ganasxvavebs

rolTan

struqturirebul

da

arastruqturirebul aqtivobebs da es gansxvaveba imazea damokidebuli,


zRudavs Tu ara eqsperimentatori individs

moqmedebebSi an sasurveli

mimarTulebiT moZraobisas. hamiltoni warmodgenil situacias scenariT


improvizirebul~

gansxvavebas

uwodebs.

mesame,

monawilis

aqtivobebi

SeiZleba verbaluri, Cveulebriv, werilobiTi saxis, an qceviTi pasuxebi


iyos, romlebic sakmaod hgavs moqmedebas. am gansxvavebas verbaluriqceviTi ewodeba. roluri TamaSis Sinaarsis mixedviT, hamiltoni (1976)
erTmaneTisgan

ganasxvavebs

monawileobiT

da

aramonawileobiT

Sinaarsebs, rodesac cdis pirebs moeTxovebaT moqmedeba an situaciaSi


sakuTari Tavis warmodgena; an, aris SemTxvevebi, rodesac cdis pirebs
ise moqceva moeTxovebaT, rogorc maTi azriT, sxva adamiani moiqceoda
msgavs situaciaSi. aq aRniSnuli situaciis ZiriTad arss identuri qceva
warmoadgens.

garda

amisa,

pirovnebis

mier

Sesasrulebel

rolTan

dakavSirebiT, hamiltoni erTmaneTisgan ganasxvavebs kvlevebs, rodesac


individs laboratoriis cdis piris roli eZleva da rodesac individs
sxva nebismier rols aZleven. da bolos, realurad gaTamaSebul an
warmosaxviT

Sesrulebul

gasaTvaliswinebelia,

anu,

situaciebSi

roluri

scenaris

damuSaveba,

TamaSis
sxva

Sinaarsic
aqtorebis

1025

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

monawileoba da auditoria. hamiltonis mier aRwerili roluri TamaSis


meTodis sxvadasxva ganzomileba warmodgenilia CanarTSi 21. 1.
CanarTi 21. 1.
roluri TamaSis meTodis ganzomilebebi
forma

Sinaarsi

viTareba

warmosaxviTi an Sesrulebuli

pirovneba: Tavad an sxvebi

moqmedeba

scenariT gansazRvruli an

roli: subieqti an sxva

improvizirebuli

roli

damokidebuli sityvieri an qceviTi

konteqsti: scenari an

cvladebi

aqtorebis auditoria

wyaro: adaptirebulia Hamilton 1976

CanarTSi

21.

mocemuli

roluri

TamaSis

meTodebis

ukiduresi

variantebis sailustraciod ori kvleva SevarCieT, romelTagan pirvelipasiuri, warmosaxviTi da verbaluria _ es aris roluri TamaSis tipuri
forma, romelsac xSirad
SesrulebiTi

da

iyeneben moswavleebTan. meore kvleva aqtiuri,

qceviTia,

romelic

damuSavebul

scenarsa

da

mravalricxovani aqtoris monawileobas moiazrebs.


gakveTilisTvis,
(Rogers

and

Atwood

suraTebze

romelic
1974)

TvalsaCinod

empaTiis

unaris

Jurnalebidan
iyo

ganviTarebas

amoRebuli

gamoxatuli

exeboda,

suraTebi

maniSneblebi,

SeirCa.
romelTa

mixedviTac iolad SeiZleboda daskvnis gakeTeba emociis an situaciis


Sesaxeb. zog suraTze mxolod individis saxe iyo gamosaxuli, zogze ki
_ erTi an ramdenime pirovneba garkveul socialur garemoSi. suraTebi
asaxavdnen
SfoTva

sxvadasxva
da

emocias,

sixaruli.

daeTvalierebinaT

rogoricaa

moswavleebs

konkretuli

suraTi

SiSi,

TanagrZnoba,

moeTxovebodaT,

yuradRebiT

da

brazi,

gaecaT

kiTxvebze:

rogor fiqrobT, ras grZnobs es adamiani (adamianebi)?

pasuxi

Semdeg

1026

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

ratom

ggoniaT,

rom

es

asea?

(waxalisebis

moeTxovebodaT sakuTari dakvirvebebis

mizniT

moswavleebs

aRwera, romlis safuZvelzec

keTdeboda daskvna ama Tu im emociis Sesaxeb.)

SeiZleba Tu ara am adamians (adamianebs) Tqven mier dasaxelebuli


grZnobisagan gansxvavebuli grZnoba hqonoda? daasaxeleT magaliTi.

odesme ase Tu gigrZvniaT Tavi? ratom?

rogor fiqrobT, am adamians ra SeiZleba daemarTos momavalSi?

Tu usiamovno emocias warmoidgenT, ris gakeTeba SeuZlia am adamians


(adamianebs), rom ukeT igrZnos Tavi?
roluri TamaSis meore magaliTia kargad cnobili stenfordis cixis

eqsperimenti romelic hanim da misma kolegebma (Haney et al. 1973) Caatares.


am eqsperimentis mokle mimoxilva warmodgenilia CanarTSi 21. 2. roluri
TamaSis,

rogorc

kvlevis

meTodologiis

mosazrebis

dasacavad

stenfordis

amtkiceben,

rom

rolur

Tu

cixis

TamaSSi

damcvelebs

eqsperiments
Setanilia

sakuTari

iSvelieben

realizmi

da
da

spontanuroba, maSin aseTi eqsperimentuli situaciebi, faqtobrivad, maTi


realuri

cxovrebis

simboluri,

ise

analogebis

simulaciad

fenomelogiuri

iqceva

TvalsazrisiT.

xolme

rogorc

roluri

TamaSis

damcvelebi eTanxmebian hanisa da misi kolegebis daskvnebs, romelTa


mixedviT simulirebuli cixe realuri cixis msgavs garemod iqca. isini
Tvlian, rom patimrebisa da mcvelebis qcevebs Soris dramatuli sxvaoba
cixis instituciur struqturaSi maT mier dakavebuli poziciiTaA da iq
gabatorebuli socialur-fsiqologiuri pirobebiTaa ganpirobebuli da
ara _ cdis pirebis or jgufs Soris arsebuli pirovnuli gansxvavebebiT
(ixileT Banuazizi and Movahedi, 1975).
meore mxriv, pasiuri, warmosaxviTi roluri TamaSi, romelic pirvel
magaliTSi

aRvwereT

da

cdis

pirebisgan

gakveTilze

daswrebasa

da

monawileobas moiTxovda, kritikis sagani gaxda, rodesac saqme misi


kvlevis teqnikad gamoyenebas Seexeboda. ginsburgi (Ginsburg 1978) ajamebs

1027

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

roluri

TamaSis,

rogorc

mecnieruli

codnis

Seqmnis

meTodis,

winaaRmdeg argumentebs da wers, rom:

roluri

TamaSi

ararealuria

sakvlevis

cvladebis

TvalsazrisiT.

cdis pirebi amboben, Tu ras gaakeTebdnen Aama Tu im situaciaSi


pirobiTad da amas mkvlevari sinamdvileSi Cadenil qmedebad iRebs.

gamovlenili qceva roluri TamaSis yvelaze aqtiur formebSic ki ar


aris spontanuri.

roluri

TamaSis

verbalur

angariSebze

Zlier

gavlenas

axdens

xelovnuri sakiTxebi, rogoric socialuri sasurvelobaa.

roluri TamaSis procedurebi ar aris iseTi sensitiuri rTuli


urTierTqmedebebisadmi, rogoric sicruis Semcveli sqemebi.
zogadad, ginsburgi (1978) askvnis, rom roluri TamaSis kritikosebis

mixedviT,

mecniereba bunebrivi WeSmaritebebis Sesaxeb aRmoCenebs iyenebs;

isini amtkiceben, rom roluri TamaSi ubralod ver Caanacvlebs tyuilis


gamoyenebas, rac arasasiamovno, Tumca gardauvali viTarebaa.
CanarTi 21. 2.
stenfordis cixis eqsperimenti
kvleva 1971 wlis zafxulSi, stenfordis universitetis sardafSi mowyobil
simulaciur cixeSi Catarda. cdis pirebi im 75 adamianisgan SearCies, romlebic
gazeTSi

gamoqveynebul

cxovrebis

gancxadebas

Sesaswavlad

dagegmil

gamoexmaura,

sadac

eqsperimentSi

ewera,

rom

moxaliseebs

cixis

iwvevdnen.

SemTxveviTobis principiT cdis pirTa naxevars mcvelebis roli misces, meore


naxevars

ki

patimrebis.

eqsperimentis

dawyebamde

cdis

pirebs

sTxoves,

Tanxmobis formaze moeweraT xeli, romlis Tanaxmadac maT unda SeesrulebinaT


patimris

an

mcvelis

roli

maqsimum

ori

kviris

ganmavlobaSi.

mas,

visac

patimris roli ergeboda, mouwevda dakvirvebis qveS yofna da Seuracxyofis


atana, Tumca,
ganmavlobaSi

gamoricxuli iyo

yovelgvar fizikuri Zaladoba. eqsperimentis

cdis pirebi uzrunvelyofilni iqnebodnen saTanado kvebiT,

samosiT, sacxovrebliT da miiRebdnen dReSi 15 dolars.

1028

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


kvlevis Sedegi sakmaod dramatuli iyo. misi dawyebidan ori dRe ar iyo
gasuli, rom cixeSi Zaladoba da janyi daiwyo. patimrebma Semoixies samosi da
saidentifikacio
mcvelebs.
daSineba

nomrebi,

mcvelebma,
daiwyes.

saknebSi

Tavis

isini

mxriv,

sxvadasxva

Caiketnen,

uyvirodnen

patimrebis

Seuracxyofa,

saxis

daxvewil

da

lanZRavdnen
damcireba

fsiqologiur

da

teqnikas

iyenebdnen patimrebis solidarobisa da erTobis dasarRvevad da maT Soris


undoblobis gasaCenad. 36 saaTic ar iyo gasuli, rom erT-erT patimars mwvave
emociuri aSlilobis simptomebi aReniSna, ukontrolod yviroda da tiroda da
amitom iZulebulebi gaxdnen gaeTavisuflebinaT. mesame dRes masobrivi gaqcevis
Sesaxeb daiwyes laparaki. mcvelebma umates patimrebis Seuracxyofas, daSinebasa
da

maTdami

sisastikes.

meoTxe

dRes

or

patimars

kvlav

mwvave

emociuri

aSlilobis simptomebi aRmoaCnda da amitom isinic gaaTavisufles. mexuTe dRes


patimrebSi individualuri da jgufuri dezintegracia SeimCneoda. isini ufro
pasiurebi da morCilebi gaxdnen da sruliad dakarges realobasTan kontaqti.
mcvelebi,

Tavis

mxriv,

agrZelebdnen

zogierTi

maTgani

sadisturadac iqceoda. simulirebul cixeSi miRebulma gamocdilebam

imdenad

moulodneli reaqciebi gamoiwvia,

Seuracxyofas,

rom eqsperimentatorebma kvleva dawyebidan

meeqvse dRes Sewyvites.


wyaro: adaptirebulia Banuazizi and Movahedi 1975

roluri TamaSi tyuilis gamoyenebis winaRmdeg: argumentebi


rogorc

vnaxavT,

sistematuri
uaryofen

kvlevis

aseT

alternativad

TamaSis,

legitimuri

kritikas

ganixilaven

avtoritetisadmi
Camoyalibeba

roluri

da

mecnieruli

rolur

iseTi

rogorc

TamaSs

fenomenebis

destruqciuli

socialuri
teqnikis,
tyuilis

kvlevisas,

daqvemdebareba,

qcevis

momxreebi
gamoyenebis

rogorebicaa

damokidebulebebis

da cvlileba.

eqsperimentul kvlevaSi tyuilis

gamoyenebis winaRmdeg mosazrebebi

Semdegnairad SeiZleba CamovayaliboT:

motyueba, sicrue da SecdomaSi Seyvana ewinaaRmdegeba im normebs,


romelTa

gamoyenebasac,

Cveulebriv,

yoveldRiur

socialur

1029

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

urTierTobebSi

vcdilobT.

pirovnebaTSorisi

urTierTobis

Seswavlisas tyuilis gamoyneba iseve dasaZraxia, rogorc realur


cxovrebaSi. erTi sityviT, tyulis gamoyeneba araeTikuria.

kvlevaSi

tyuilis

gamoyeneba

epistemologiurad

araswori

da

gaumarTlebelia, vinaidan iseTi poziciis miRebas efuZneba, romelic


ufro

naklebia,

adekvaturi
zogadad,

vidre

modeli.

piris,

tyuilis

cdiloben,

TviTprezentaciis

cdis

rom

rogorc

gamoyenebiT

cdis

pirebs

SesaZlebloba.

pirovnebis,

warmoebul
waarTvan

Sesabamisad,

xedvis

kvlevebSi,

arCevanisa

isini

da

SemTxveviT

(incidentur) socialur qcevaze fokusirdebian anu qcevaze, romelic


scildeba cdis piris arCevanis, ganzraxvisa da TviTprezentaciis
farglebs, rac, Cveulebriv, aqtorebs Soris socialuri aqtivobis
umTavresi fokusia (ixileT Forward et al. 1976).

tyuilis

gamoyeneba

gaumarTlebelia.
sistematiurad

meTodologiuradac

kvlevebSi,

esaWiroebaT

sadac
axali

tyuilis
cdis

araswori
forma

pirebi

da

gamoiyeneba

vinaidan

tyuilis

Sesaxeb informaciis gavrcelebis SemTxvevaSi, eqsperimentSi monawile


potenciuri cdis pirisaTvis motyuebis molodini mudmivad iarsebebs.
savsebiT samarTliani daSvebaa, roca cdis pirTa umravlesoba eWvis
TvaliT

uyurebs

miuxedavad

da

matyuara

undoblobiT

ekideba

mkvlevrebis

fsiqologiur

saukeTeso

kvlevas,

survilebisa

da

miznebisa.
da

bolos,

roluri

TamaSis

meTodis

damcvelebi

aprotesteben

gavrcelebul midgomas, rodesac ori meTodis fardobiTi validobis


Sesafaseblad erTmaneTs adareben

tyuilis gamoyenebiT warmoebuli

kvlevebisa da maTi Sesatyvisi roluri TamaSiT miRebul Sedegebs. isini


amtkiceben, rom SeuZlebelia roluri TamaSisa da tyuilis gamoyenebiT
Catarebuli

kvlevis

Sedegebis

pirdapiri

Sedareba,

vinaidan

rolur

TamaSs adamianis qcevis gacilebiT farTo diapazoni Seaqvs eqsperimentSi


(ix. Forward et al. 1976). Tu Sedareba aucilebelia, maSin roluri TamaSis

1030

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Sedegebi unda aviRoT kriteriumad romliTac

tyuilis gamoyenebiT

miRebuli

piriqiT,

kvlevis

sinamdvileSi
SeadaroT

Sedegebi

xdeba

xolme.

avtoritetisadmi

cnobili

eqsperimenti

romelic

miqsons

girCevT

da

da

ara

miiRoT

destruqciuli

(1974)

ekuTvnis

gaizomeba

misi

es

es

da

erTmaneTs

daqvemdebarebis

milgramis

roluri

(Mixon 1872; 1974).

rCeva

rogorc

TamaSiT

tyuilis

replikacia,

gamoyenebasTan

dakavSirebuli eTikuri problemebi ufro srulad ganxilva wignis meore


TavSia ganxiluli.

roluri TamaSi tyuilis gamoyenebis winaaRmdeg: mtkicebuleba


milgramis avtoritetisadmi daqvemdebarebis eqsperimentebi
kvlevaTa

seriaSi,

romelsac

wlebSi, daqvemdebarebis

stenli

milgrami

atarebda

1963-1974

sxvadasxva versia ganxorcielda, romelSic

individebi saTiTaod asrulebdnen meore individis (romelic, realurad,


eqsperimentatoris mokavSire iyo), maswavleblis rols. maswavlebels
moeTxoveboda moswavlisTvis mzardi simZlavris eleqtruli dartymebis
miyeneba, Tu is sworad ver upasuxebda dasmul kiTxvas. wlebis manZilze
milgramis kvlevaSi 1,000-ze metma adamianma miiRo monawileoba, romlebic
gansxvavebuli cxovrebisa da interesebis mqone SemTxveviTi adamianebi
iyvnen da

ara fsiqologiis specialobis bakalavriatis studentebi

rogorc xSirad xdeba xolme. Sedegebis Sejamebis Semdeg milgrami (1974)


aRniSnavda, rom misi maswavleblebis daaxloebiT 67 procenti, rogorc
wesi, mainc iyenebda maqsimaluri simZlavris eleqtroSoks, miuxedavad
imisa, rom denis es simZlavre

ukiduresad saSiSi iyo

adamianis

sicocxlisaTvis da amis Sesaxeb garkveviT iyo naTqvami. avtoritetisadmi


destruqciuli daqvemdebarebis milgramiseuli (1974) axsna safuZvlianad
aris gaanalizebuli braunisa da herSteinis mier (Brown and Herrnstein 1975).
miqsonis (1974) amosavali wertili iyo
romelic

motyuebiT

ukmayofileba,

milgramis cdis pirebSi emociuri stress iwvevda

da aseve,

1031

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

avtoritetisadmi

destruqciuli

daqvemdebarebis

Seswavlisadmi

alternatiuli midgomebis moZiebis survili. vinaidan milgramis mier


SerCeuli damokidebuli cvladi wesebiT marTuli moqmedeba iyo, miqsonma
(1974) ivarauda, rom milgramis cdis pirebis wesebiT marTuli qceva
erTgvarovani da prognozirebadi SeiZleboda yofiliyo, magram es ase ar
iyo. maSin ratom xdeboda, rom misi zogierTi cdis piri emorCileboda
eqsperimentatoris instruqciebs, zogi ki yuradRebas ar aqcevda mas?
miqsoni

(1974)

aRniSnavs,

rom

situacia

umravlesobisTvis: eleqtro Sokis

absoluturad

naTelia

gamoyeneba aSkarad amoraluri iyo da

amitom, arc erTi cdis piri ar unda damorCileboda eqsperimentators.


TuEeqsperimentis

Sefasebisas

ase

aSkara

iyo

daumorCileblobis

gardauvaloba, maSin ratom ver xedavdnen amas eqsperimentSi monawile


adamianebi? _ kiTxulobs miqsoni. man milgramis eqsperimentis sruli
sqema moipova da misi roluri TamaSis savarjiSod gadakeTebas Seecada.
miqsoni

(1974)

werda,

rom

milgramis

monacemebis

adrindeli

interpretacia efuZneboda daSvebas, morCili cdis pirebi akeTebdnen imas,


rac

aSkarad

amoraluri

damkvirveblisaTvis
miqsoniseul
aseTi

qcevis

da

versiaSi
mizezs.

iyo.

ara

situacia

monawileTaTvis.

monawileebi
maTi

naTeli

ver

aseTi

iyo

roluri

xvdebodnen

gareSe
TamaSis

eqsperimentatoris

damokidebuleba

iyo

seriozul

gansacdelSi aRmoCenili msxverplis mdgomareobis aSkara ignorireba.


iqmneboda STabeWdileba, TiTqos eqsperimenti araswori mimarTulebiT
midioda, Tumca eqsperimentatori mainc ise iqceoda, TiTqos yvelaferi
rigze iyo da amiT ewinaaRmdegeboda gansacdelSi Cavardnil msxverpls.
rodesac miqsonma yvelaferi an araferi meTodi gamoiyena, man aRmoaCina,
rom rodesac
zianis

eqsperimentatorma daijera msxverplisTvis miyenebuli

seriozuloba,

eqsperimentatoris

swored

miTiTebebis

maSin

Sesruleba.

Sewyvites
meTodis,

monawileebma
yvelaferi

an

araferi Sedegebis analizma aCvena, rom eqsperimentSi adamianebi manam


daeqvemdebarebian

arahumanur

miTiTebebs,

sanam

eqsperimentis

1032

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

usafrTxoebis zomebis darRvevis eWvis safuZveli ar gaCndeba.Mmiqsoni


werda, rom rodesac eqsperimentuli situacia damabnevelia, rogorc es
milgramis

kvlevaSi

ewinaaRmdegeba
(1975)

iyo,

zogi

adamiani

eqsperimentatoris

gakeTebuli

milgramis

miTiTebebs.

angariSisa

da

eqvemdebareba,

zogi

ki

braunisa

da

herSteinis

miqsonis

interpretaciis

Sedareba mkiTxvelisaTvis migvindia.


amrigad, miqsonis (1974) mier gamoyenebuli roluri TamaSis
ganaTlebis

sferoSi

moRvawe

mkvlevars

saintereso

sTavazobs. am meTodebiT Tavidan aris acilebuli


naklovanebebi.

amis

maxasiaTeblis

garda,

eqsperimentis

gaerTianebis

SesaZleblobebs
motyuebis sqemis

bevri

SesaZleblobas

meTodi

standartuli

iZleva,

rogoricaa,

magaliTad, sakvlevi faqtorebisTvis eqsperimentuli pirobebis Seqmna


(miqsonis

kvlevaSi

rolebis/wesebis
erTmaneTisgan),

scenarebis
konteqstebis

cdis

pirebis

pirobebSi,

rogorc

saSualeba,

ganmeorebiTi

scenarebisa

gamoyeneba,

mdgomareobebiT

SemTxveviTad

individualuri
gazomvis

da procedurebis

romlebic

gansxvavebodnen

gadanawileba

gansxvavebebis
sqemis

ganawilebuli

da

sxvadasxva

ganeitralebis
standartizebuli

gamoyeneba, rac kvlevis gameorebis

saSualebas iZleva (Forward et al. 1976).


miuxedavad

yovelive

zemoTqmulisa,

rac

eqsperimentuli

roluri

TamaSis meTodologiis gamokvlevaSi, da ara eqsperimentul kvlevaSi


gamoyenebas
asxvaveben

Seexeba, hare da seqordi (Harr and Secord 1972) erTmaneTisgan


gamokvlevas da eqsperiments. Tu eqsperimenti ukve cnobili

viTarebis auTenturobis SemowmebisTvis gamoiyeneba, gamokvleva sruliad


sxva miznebs emsaxureba, radgan am SemTxvevaSi mecnierma zustad ar icis,
ras SeiZleba elodes da amis garkvevas cdilobs. anu, mecnierma icis ra
mimarTulebiT wavides, magram ar icis, ra daxvdeba an ras unda elodos
iq. aseTi kvleva arc adasturebs da arc uaryofs hipoTezas.
adamianis

socialuri

qcevis

Seswavlaze

orientirebuli

kvleva

(eqsperimentulisgan gansxvavebiT) ufro roluri TamaSis meTodologias

1033

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

iyenebs. amis mizezi sakmaod martivia. rodesac aseTi kvlevis


socialuri

urTierTqmedebis

rolebis/wesebis

moqmedebis

mizani

farglebis

dadgena da Seswavlaa, maTi azrovnebis da grZnobebis Sesaxeb monacemebis


misaRebad, arsebiTi mniSvneloba informirebul cdis pirebs eniWebaT da
ara _ motyuebulebs. SeadareT erTmaneTs kvlevaSi srulad CarTuli,
informirebuli monawile da ufro tradiciul eqsperimentul situaciaSi
myofi motyuebuli cdis piri.
SegviZlia vamtkicoT, rom bevri seriozuli socialuri problema,
romelic dResdReobiT sazogadoebis winaSe dgas, sxvadasxva socialur
garemoSi

adamianebis

urTierTqmedebebis

rolebis/wesebis

moqmedebis

arcodnis Sedegia. Tu es asea, maSin roluri TamaSis sxvadasxva teqnikis


wyalobiT adamianis qcevis
ukve

xelT

Tumca,

arsebuli,

isic

unda

ukeTesad wvdoma aris SesaZlebeli, vidre

didi

iTqvas,

raodenobiT
rom

rolur

eqsperimentuli
TamaSTan

monacemebiT.

dakavSirebuli

gadaWarbebuli molodini marTebuli ar aris. ginsburgi (1978) amtkicebs,


rom

roluri

TamaSi

tradiciuli

eqsperimentebis,

gamokiTxvebis

da

savele dakvirvebebis damatebiT meTodad unda miviCnioT. es niSnavs imas,


rom is sakvlevi instrumentis

mniSvnelovani danamatia

da ara _ raimes

Canacvleba.

roluri TamaSi saganmanaTleblo garemoSi


roluri TamaSi, TamaSebi da kompiuteruli simulacia _ simulaciuri
kvlevebis ganviTarebis sami mimarTulebaa. simulaciis am sam tips _
rolur

TamaSs,

TamaSebsa

da

kompiuterebs

Soris

sxvaoba

arc

ise

TvalsaCinoa. magaliTad, simulaciuri TamaSebi xSirad roluri TamaSis


aqtivobebs

moicaven

uzrunvelyofsac
momdevno

da

procedurebis

dasaCqareblad

kompiuterul

SeiZleba iyenebdnen (ix. Taylor and Walford 1972).

qveTavSi

simulaciis

roluri

TamaSis

komponentze

gavamaxvilebT yuradRebas. ganxilvas saklaso garemoSi roluri TamaSis


miznebze mokle dakvirvebiT daviwyebT, Semdeg ramdenime sasargeblo

1034

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

rCevas SemogTavazebT im praqtikosebisTvis, romelTac roluri TamaSis


meTodebis

gamoyenebis

naklebi

gamocdileba

aqvT.

bolos

ki

simulaciebs ganvixilavT.

roluri TamaSis meTodis gamoyeneba


van mentsi (Van Ments 1978) roluri TamaSis meTodis gamoyenebis Semdeg
klasifikacias gvTavazobs:

sensitiurobis ganviTareba da cnobierebis xarisxis amaRleba: iseTi


rolebis gansazRvreba, rogoricaa, magaliTad, deda, maswavlebeli,
policiis oficeri da mRvdeli, Riad Tu farulad rolis sxvadasxva
maxasiaTebels

moiazrebs,

rasac

xSirad

am

rolSi

myofTa

stereotipizacia mosdevs Tan. roluri TamaSi aseTi stereotipebis da


konkretul rolSi myofi individis mosazrebebisa da grZnobebis ufro
Rrmad Seswavlis saSualebebs iZleva.

rolebis zemoqmedebis gancda: roluri TamaSi jgufis wevrebs awvdis


saswavlo

masalas

im

situaciebis

da

garemos

Sesaxeb,

romelSic

rolebi unda gaTamaSdes. cdis pirebs Soris rolebis ganawilebisas,


aRniSnuli garemos Sesaxeb codna komitetis formaluri struqturis
da

calkeuli

pirovnebis

urTierTqmedebis

Seswavlis

saSualebas

iZleva.

mocemuli individis qcevis SesaZlo stilis Semowmeba: faqtobrivad,


es repeticiis sindromia: esaa mosalodneli axali situaciis gonebaSi
winaswar gaTamaSeba. roluri TamaSi sxvadasxva situaciaSi
gamoviyenoT,

rodesac

individs,

ama

Tu

im

mizeziT,

SegviZlia
socialuri

urTierTqmedebis ritualebTan da wes-CveulebebTan gamklaveba da maT


gamoyenebaSi gavarjiSeba uwevs ise, rom stresul situaciaSi SeZlos
maTi gameoreba.

gamocdilebis misaRebad situaciebis sxvebis winaSe simulireba (da,


zogjer sakuTari Tavis winaSec): am SemTxvevaSi, rolis Semsrulebeli
masalas sxvebs gadascems gamosayeneblad

da damuSavebisTvis. yvelaze

1035

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

martiv situaciaSi mxolod erTi adamiani asrulebs konkretul rols.


ufro

rTul

stenfordis

situaciebSi,

cixis

rogoric

eqsperimentia,

21.

roluri

CanarTSi

TamaSi

bevri

mocemuli
moTamaSis

urTierTqmedebisTvis saWiro struqturirebuli garemos Sesaqmnelad


gamoiyeneba. maswavlebelebisTvis, romelTac roluri TamaSis klasSi
gamoyeneba surT, SesaZloa, sasargeblo iyos van mentis (1983) mier
SemoTavazebuli klasifikacia. is gvirCevs, rom miznebis gansazRvriT
daviwyoT da gadavwyvitoT, Tu rogor aris SesaZlebeli roluri
TamaSis saswavlo programaSi gamoyeneba. amis Semdeg ganvsazRvroT
situaciisadmi

garedan

wayenebuli

nebismieri

SezRudva,

rasac

sakvlevi problemis kritikuli faqtorebi mohyveba. mas Semdeg, rac


miviRebT

roluri

TamaSis

tipisa

da

struqturis

Sesaxeb

gadawyvetilebebs, ukve SegviZlia procesis mokle aRwerilobis an


masalebis momzadeba, rasac kvlevis Semdgomi interviu mosdevs.

miznebis dasaxva
pirveli dakvirvebis Sedegad van mentesi (1983) mivida daskvnamde, rom
maswavleblebma jer Tavad unda

gaarkvion, zustad risi miRweva surT

swavlebaSi roluri TamaSis gamoyenebiT. es faqtebis cnebebis, unarebis,


gacnobierebis Tu sensitiurobis swavlebaa? maswavleblis konkretuli
miznidan

gamomdinare,

roluri

TamaSi

mravalnairad

SeiZleba

iqnes

gamoyenebuli saswavlo programaSi. van mentsi (1983) Semdeg variantebs


asaxelebs:

rogorc Sesavali saganSi;

rogorc

konkretuli

poziciis/Temis

ganxilvisTvis

damatebiTi

an

misgan logikurad gamomdinare meTodi;

rogorc saswavlo kursis sakvanZo momenti an samuSao erTeuli;

rogorc

saklaso

mecadineobebis

ganrigisgan gantvirTva;

an

treiningebis

rutinuli

1036

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

rogorc saswavlo sagnis farglebSi sxvadasxva sakiTxis Sejamebisa


da integraciis gza;

rogorc Temis mimoxilvis an gameorebis saSualeba;

rogorc naSromis Sefasebis saSualeba.

garegani SezRudvebis gansazRvra


roluri

TamaSi

SeiZleba

Zalian

did

dros

moiTxovdes.

amitom,

gadamwyveti mniSvneloba aqvs, rom maswavlebelma Tavidanve gaafrTxilos


moswavleebi, rom qvemoT mocemulma faqtorebma SeiZleba Seaferxon da
zogjer Sewyviton kidec roluri TamaSi (ixileT Van Ments 1978):

saTanado adgili an sivrce (zoma, ganlageba, aveji da a. S.);

sakmarisi dro gasaxureblad, Tavad roluri TamaSi da debrifingi;

sesiis Casatareblad daxmarebis SesaZlebloba.

kritikuli faqtorebi
van mentsis (1983) rekomendaciis Tanaxmad, maswavlebelma yuradReba
unda miaqcios im kritikul sakiTxebs, romelsac moicavs roluri TamaSi
da gadawyvitos, vis SeuZlia moaxdinos gavlena

am sakiTxebze

aseve, isic Tu visze imoqmedebs miRebuli gadawyvetilebebi.


3

mocemulia

magaliTi,

romelSic

axalgazrda

da

CanarTSi 21.

mwevelebis

roluri TamaSis ramdenime moqmedi gmiria aRwerili.


CanarTi 21. 3
kritikuli faqtorebi rolur TamaSSi: moweva da axalgazrdebi

rolebi

axalgazrdebi, mSoblebi, maswavleblebi, axalgazrduli


liderebi, Tambaqos maRaziis mepatroneebi, sigaretis
mwarmoeblebi.

kritikuli
sakiTxebi

janmrTelobaze pasuxismgebloba, daavadebis Rirebuleba,


moqmedebis Tavisufleba, reklamireba, sxvebze moxdenili
STabeWdileba.

ZiriTadi

reklamebi, kontaqtebi skolaSi, ojaxSi, megobrebSi.

Sesaxeb

1037

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

sakomunikacio
arxebi

wyaro: adaptirebulia Van Ments (1983)

roluri TamaSis SerCeva an dawera


arCevans roluri TamaSis mza produqtis Sesyidvis an gadmoRebis
Taobaze Tavad maswavlebeli akeTebs. igi, aseve, SeiZleba iyos sakuTari
roluri TamaSis avtoric. van mentsi (1983) aRniSnavs, rom praqtikaSi
roluri

TamaSebi,

Seqmnili

ZiriTadad,

specifikuri

saWiroebebisTvis

aris

da konkretul saswavlo kurszea morgebuli. ra Tqma unda,

maswavleblebs
konkretul

SeuZliaT

garemoebebsa

arsebuli
da

roluri

saWiroebebze

TamaSebis
morgeba.

sakuTar
yvelafris

gaTvaliswinebiT, albaT, ukeTesia, maswavlebeli Tavad iyos roluri


TamaSis

avtori.

maSin

mas

zustad

ecodineba,

rom

savaraudo

monawileebisTvis nacnobia TamaSis safuZveli da konteqsti. amasTan, mas


konkretuli roluri TamaSis konkretul problemasTan Sesatyvisobis
danaxvac SeuZlia.

roluri TamaSis Catareba


idealur
roluri

SemTxvveaSi,

TamaSisTvis

ZiriTadi procesis

gankuTvnili

masalis

dawyebamde, aucilebelia
piloturi

Semowmeba

da,

sasurvelia, rom es msgavs auditoriaze gakeTdes. realobaSi piloturi


testireba imdenive dros SeiZleba moiTxovdes, ramdensac Tavad roluri
TamaSi

da

arapraqtikulia.
rTuli

amitom,
Tumca,

pirobebic

ar

SezRuduli
rogorc
unda

van

iyos,

drois
mentsi

pirobebSi,
(1983)

nebismieri

sruliad

aRniSnavs,

formis

rogori

pilotireba

yovelTvis ukeTesia, vidre sul araferi, maSinac ki, Tu es mxolod


ramdenime kolegasTan roluri TamaSis proceduris garCevas moiazrebs.
mas

Semdeg,

TanmimdevrobiT

rac

masalebi

mimdinareobs:

mzadaa,

Sesavali,

roluri
rolSi

TamaSi

Sesvla,

Semdegi

TamaSi

da

1038

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

dasasruli. gansakuTrebiT mniSvnelovania roluri TamaSis iseT dros


dasruleba, rom is mTel programas ergebodes.

amis uzrunvelyofis

erT-erTi magaliTia Tavad rolur TamaSSi roluri TamaSis dasrulebis


meqanizmis

gamoyeneba,

direqtorTa

sabWos

magaliTad
Sekrebis

ase:

dRis

dawyebamde

Tormetis

yvela

naxevramde,

sakiTxze

unda

SeTanxmdeT.

debrifingi
debrifingi mxolod moswavleebis mier miRebuli codnis gadamowmeba
da informaciis ukan dabruneba rodia. van mentsis (1983) gansazRvrebiT,
es

aris

ormxrivi

ganxorcielebuli
gakeTeba
roluri

moqmedebebis

SeiZleba
TamaSis

procesi,

Sedegebis

(rogorc
is

etapia,

rodesac
milgramis

rodesac

roluri

TamaSis

gaaanalizeba

da

eqsperimentSi).

SesaZlebelia

dros

daskvnebis
debrifingi

Secdomebisa

da

gaugebrobebis gamosworeba. yvelaze mniSvnelovani ki mainc isaa, rom


kargad Catarebuli debrifingidan maswavlebels SeuZlia dainaxos, Tu
ra Sedegi miiRo da mocemuli Temis Semdgomi swavlebis procedurebi
dagegmos.

roluri TamaSis Semdgomi Sexvedrebi


yovelive zemoTqmulis Semdeg, van mentsi (1983) ambobs, rom roluri
TamaSis

dasrulebis

mniSvnelovania

roluri

Semdeg

dagegmili

TamaSis

Semdgomi

savarjiSodan

Sexvedrebi

sasawavlo

masalis

sakiTxze bunebrivad gadasvlisaTvis. amgvarad, rodesac roluri TamaSiT


unaris swavlebas an axali situaciis gonebaSi gaTamaSebas cdiloben,
maSin SeiZleba marTebuli da logikuri iyos misi imdenjer gameoreba,
sanam

kompetenciis

sasurveli

xarisxi

ar

miiRweva.

da

piriqiT,

Tu

savarjiSos mizani kiTxvebis wamoWra iyo, maSin aucilebelia seansis


Semdgomi Sexvedris organizeba am kiTxvebze pasuxebis gasacemad. ra
mizansac ar unda emsaxurebodes roluri TamaSi, aucileblad unda iqnas

1039

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

gaTvaliswinebuli kavSiri massa da mis Semdgom saswavlo aqtivobas


Soris (Van Ments 1983).

roluri TamaSis Zlieri da susti mxareebi da simulaciis


sxva aqtivobebi
saklaso

garemos

simulaciis

savarjiSoebis

upiratesobebisa

da

naklovanebebis ganxilvisas teilori da ualfordi (1972) or ZiriTad


Temas gamoyofen: pirveli, moswavleebis motivaciis
meore,

simulaciis

roli

relevanturi

gaumjobeseba da,

saswavlo

masalebis

uzrunvelyofaSi. simulaciis motivaciuri upiratesobebi unda moicavdnen


Semdegs:

swavlisadmi gazrdili interesi;

siaxlis

mudmivad

arseboba,

romelic

simulaciuri

amocanebis

dinamikuri bunebidan gamomdinareobs;

moswavle-maswavleblis

daqvemdebarebuli-damqvemdebareblis

tradiciuli urTierTobis Secvla;

is faqti, rom simulacia qcevis universaluri formaa.


vinaidan simulaciis gamoyenebiT codnis miReba xdeba, teilori da

uilfordi (1972) gamoyofen Semdegs:

gansxvavebul (kognitur, socialur da emociur) doneeze miRebuli


codna;

monawileebis mier gadawyvetilebis miRebis gamocdilebis SeZena;

rolis ukeT gacnobiereba;

simulaciis

unari

Tavisufali

interdisciplinaruli

komunikaciis

uzrunvelyofisaTvis;

miRweuli warmateba, romelic dakavSirebulia simulaciis savarjiSos


meSveobiT

gamomuSavebul

erTmaneTTan akavSirebs

konkretul

midgomasTan,

romelic

skolaSi naswavlsa da realur samyaros.

1040

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

ra SeniSvnebi arsebobs simulaciis savarjiSoebTan dakavSirebiT? am


kiTxvaze teilori da uolfordi (1972) Semdegnairad pasuxoben:

miuxedavad imisa, rom simulacia saintereso da mimzidvelia, bevr


dros moiTxovs da amitom, SezRuduli saswavlo ganrigis pirobebSi,
srulad dasabuTebuli unda iyos misi gamoyeneba

saswavlo meTodebis

nacvlad.

simulaciebis

kompiuteruli

savarjiSoebis

umravlesoba

SeiZleba

ZviradRirebuli iyos.

simulaciis

masalebma

SeiZleba

problemebi Seqmnas. Aaseve,


teqnikad

aRiarebamac

lojistikis

simulaciebis

SeiZleba

da

operirebis

zogadad saganmanaTleblo

Seqmnas

problemebi

gansakuTrebiT

mSobelTa asociaciebis mxridan.


usafrTxo garemos pirobebSi simulaciaSi SeiZleba Cadebuli iyos
realuri

elementebic, romelic mkvlevars fenomenis srulad gaazrebisa

da prognozirebis saSualebas miscems. am SemTxvevaSi, situacias ver


ganvixilavT,

rogorc

cvladebis

ganvixiloT,

rogorc

mTliani

martiv

kombinacias.

(mTliani

ufro

situacia

metia,

vidre

unda
misi

mdgenelebis meqanikuri jami). rogorc robsoni (2002: 363) ambobs, es aris


kompromisi

laboratoriis

xelovnur

garemosa

da

realur,

samyaros

Soris.
roluri

TamaSis

meTodis

Zlieri

da

susti

mxareebi

moswavleTa

jgufebSi gamoyenebis magaliTzea ganxiluli. teilorisa da uolfordis


(1972)

mosazrebiT,

simulacia

qcevis

universaluri

formaa.

amis

sailustraciod studentebis roluri TamaSis robsonisa da kolieris


(1991) magaliTi gamodgeba.

roluri TamaSi saganmanaTleblo garemoSi: magaliTi


winamdebare
gaTamaSebuli

qveTavSi
oTxi

seansi,

ganxilulia
romelsac

saganmanaTleblo
van

mentsi

(1983)

garemoSi
situaciis

simulacias uwodebs. kvleva Seexeba moswavleTa mimarT maswavlebelTa

1041

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

mxridan gamoxatuli rasizmis aRqmas. kvlevaSi


oTxi

xuTwuTiani

kvlevis

miznebis

video

prezentacia

Sesabamisad

neilorma (Naylor 1995)

warmoadgina,

klasSi

romelic

mimdinare

exeboda

rekonstruirebul

movlenebs. filmis scenari dawera da gaiTamaSa zogadsaganmanaTleblo


skolis

ocdaerTma

moswavlem.

eTnikuri

umciresobis

romelic

TeTrkaniani

niWierma

jgufis
qali

maswavlebelma

maswavleblebis
interpretacia
geografiis,

TiToeuli

mier

warmomadgeneli

maswavleblis
moswavleebis

Sesrulebul

gaakeTa.

mis

franguli

filmi

mier

enis,

TvalsaCinoeba
moswavlis

qcevas

rolebze

oTxi

enisa

dramis

gamoiwvia

reaqciebis

gaTamaSebuli

inglisuri

mimarT,

Seexeboda.

reaqciebi

da

iyo

da
swori

moqmedeba
maTematikis

maswavleblebs ekuTvnoda.
es

videoebi

xelmisawvdom

neilorma

SerCevas

(1995)

aCvena,

mTeli

romelic

inglisis
asakis,

masStabiT

sqesis,

aRebul

unarebisa

eTnikuri niSniT gansxvavebuli 1,000-ze meti mozardisgan Sedgeboda.

da
oTx

video Canawerze moswavleebis werilobiTi pasuxebi kolbergis tipis 5qulian skalaze Sefasda, romelic warmodgenilia CanarTSi 21. 4. 480
moswavlisgan
werilobiTi

Semdgari
pasuxebis

ganviTarebuli

stratificirebuli

analizma

unarebis

mqone,

aCvena,

rom

TvalsaCino

SerCevidan
ufrosi

miRebuli

asakis,

eTnikuri

kargad

umciresobis

warmomadgeneli gogonebi yvelaze metad mgrZnobiarebi iyvnen da ufro


mtkivneulad aRiqvamdnen maswavleblis rasizms, vidre asakiT umcrosi da
naklebad ganviTarebuli unarebis mqone TeTrkaniani vaJebi. ix.: Robson and
Collier (1991) da Bolton and Heathcore (1999).

1042

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

CanarTi 21. 4.
pasuxebis kategorizacia oTx video Canawerze

done
aRwera
(qula)
0

upasuxod datoveba. nawerSi araferia azriani imis Sesaxeb, Tu rogor


eqcevian adamianebi erTmaneTs. amis sapirispirod, am donis pasuxi
SeiZleba mcdari iyos faqtis da/an interpretaciis TvalsazrisiT.
maswavleblis an moswavleebis mier impliciturad an eqspliciturad
rasizmis
(anu
aSkarad
eTnikuri
umciresobis
warmomadgeneli
moswavlisadmi usamarTlobis) ignorireba.
moswavleebis, magram ara _ maswavleblis, rasizmis umniSvnelod
moxsenieba (ixileT zemoT, done I), an rasistuli elferis mqone qcevis
avtoris vinaobis ar gamxela. aseTi moxsenieba SeiZleba videoCanaweris
mxolod erT an ramdenime epizods Seexebodes da moklebulia
debulebebis yovelgvar ganzogadebas an sinTezs. angariSi mxolod
zedapiruli analizis, gagebisa da axsnis donezea dawerili.
maswavleblis
rasistuli
qcevisa
da
moqmedebebis
ramdenjerme
moxsenieba. aseTi aRniSvna Riad arafers ambobs. Tumca, SeiZleba
maswavleblis rasistuli qcevis an moqmedebis gankicxvasac ki
moiazrebdes. arsad ar Segvxvdeba maswavleblis rasizmis Sesaxeb
ganzogadebuli
debuleba,
romelic
videoCanaweridan
aRebuli
magaliTebiT iqneba gamyarebuli.
am doneze angariSSi naTlad da gasagebad iqneba ganxiluli da
ilustrirebuli maswavleblis rasizmi, magram analizi siRrmiseuli
sakiTxebis mxolod zedapirul codnasa da wvdomas gamoavlens.
am doneze angariSSi mkafiodaa aRwerili maswavleblis rasizi da
kargadaa ilustrirebuli video Canawerebidan amokrefili magaliTebiT.
video Canaweridan amoRebuli erTi an ramdenime aseTi magaliTi
naklebad TvalsaCino da metad faqizi rasistuli qcevis an moqmedebis
kargi ilustracia iqneba.

wyaro: Naylor 1995

roluri TamaSisa da simulaciis sxva savarjiSoebis Sefaseba


saklaso garemoSi simulaciuri meTodebis intensiurad gamoyenebis
fonze

aSkarad

midgomis

ikveTeba

tradiciul

meTodebTan

SedarebiT

aseTi

upiratesoba da efeqturoba. Tumca, swored aq aris mTavari

problema. megari (Megarry 1978) aRniSnavs, rom dResdReobiT Sefasebis


umetesoba

SedarebiT

eqsperimentzea

orientirebuli,

romelic

1043

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

simulaciuri

tipis

savarjiSoebisa

da

ufro

tradiciuli

saswavlo

teqnikis empiriul Sedarebas moiazrebs. Tumca am eqsperimentul meTods


Tavisi

sisusteebi

kompleqsuri,
gatarebuli

aqvs

(Megarry 1978):

fenomenebi

da

RonisZiebebisa

da

masSi

mxolod
miRebuli

yuradRebis

miRma

nawilobrivadaa
Sedegebis

rCeba

cnobili

Sesaxeb.

Sedegebi

SeiZleba arc gamomdinareobdes misi winmswrebi faqtorebidan; garda


amisa,

urTierTqmedebis

mniSvnelovani

efeqtic

arsebobs,

romelic

aucilelad gasaTvaliswinebelia da ar aris ubralod TeTri xmauri,


rogorc amas eqsperimentul midgomaSi miiCneven.
tradiciuli
meTodebi

meTodis

arsebobs?

garda,

megari

Sefasebis

(1978)

kidev

simulaciis

ra

alternatiuli

Sefasebis

ramdenime

midgomas asaxelebs:

naratiuli angariSebis gamoyeneba;

moswavleebis mier miRebuli gansakuTrebulad dadebiTi da uaryofiTi


saswavlo gamocdilebebis gamoyeneba;

moTamaSeTa waxaliseba, rom TamaSis procesSi Seswavlili masala da


cnebebi cxovrebis sxva sferoebSic gamoiyenon;

instruqciuli

intervius

gamoyeneba

saswavlo

konsultaciebis

individualuri an mcire jgufuri forma, romelic adre gamoiyeneboda


da

romlis

amowmebs,

drosac

romelsac

masalebsa
ara

da

marto

meTodebs

iseTi

mocemuli

instruqtori

masalis

gamoyenebis

gamocdileba aqvs, aramed isic kargad icis, Tu rogor ra gziT


swavloben moswavleebi.
aRsaniSnavia, rom Sefasebisas yuradReba ara Sedegze, aramed Tavad
simulaciis proceszea koncentrirebuli.
rogorc

meaTe

TavSi

aRvniSneT,

rolurma

TamaSma

(simulaciis

meTodebis msgavsad) SeiZleba Seamciros laboratoriuli eqsperimentis


ramdenime problema da amavdroulad, zogierTi misi (laboratoriuli
eqsperimentis)
laboratoriuli

dadebiTi

Tvisebac

eqsperimentis

SeinarCunos.

msgavsad,

rolur

eqsperimentatori

TamaSSi,
situaciis

1044

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

yovel aspeqtze manipulaciur kontrols axorcielebs. amave dros, ar


exebian cdis pirebis adamianur bunebas, radgan maT realuri situacia
eZlevaT, romelSic ise SeuZliaT moiqcnen, rogorc saWirod CaTvlian.
garda amisa, procesSi intensiuri CarTuloba, rac simulaciisTvis aris
damaxasiaTebeli,

gviCvenebs,

rom

Cveulebriv

laboratoriul

eqsperimentTan dakavSirebuli TviTcnobiereba, ufro iolad

mcirdeba.

1045

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

nawili mexuTe

monacemebis analizi
mocemuli masala winamdebare gamocemis sruliad axali nawilia da
monacemebis analizis Sesaxeb xuT Tavs moicavs, romelTagan ori _
Tvisebrivi monacemebis analizs Seexeba, ori _ raodenobrivs, xolo
mexuTe,

maqsimalurad

Sesatyvisi

statistikuri

kriteriumis

SerCevas

Seexeba. Tanmxleb veb gverdze, aseve, mocemulia mdidari damatebiTi


masala

da

monacemebis

literatura,
analizis

romelsac

Sesaxeb

jer

girCevT,
kontent

gaecnoT.

analizis

Tvisebrivi

ufro

rTul

sakiTxebsa da dafuZnebul Teorias warmogidgenT da aRvniSnavT, rom


teqstebi,

anu,

monacemebi

sxvadasxvagvarad

mravalSriania

interpretacia.

da

mocemul

SesaZlebelia
nawilSi

maTi

praqtikuli

TvalsazrisiT mimovixilavT, Tu rogor SeuZlia mkvlevars Tvisebrivi


monacemebis

analizi

da

wardgena,

aseve,

gagacnobT

aseTi

midgomis

ZiriTad principebs. raodenobrivi monacemebis SemTxvevaSi, vuSvebT, rom


mkvlevrebs ara marto statistikis gamoyenebis aranairi gamocdileba ar
aqvT, aramed, SeiZleba eSinodeT kidec misi! Aamitom, am Temas sawyisi
statistikuri principebis ganxilviT viwyebT da nel-nela gadavdivarT
SedarebiT

rTuli

statistikuri

procedurebis

ganxilvaze.

Cven

SevecdebiT agixsnaT statistikuri procedurebis safuZvlebi, principebi


da cnebebi da Segnebulad varidebT Tavs formulebisa da ricxvebis
gamoyenebas, im SemTxvevebis garda, sadac gardauvalia maTi gamoyeneba. am
TavebSi

warmodgenil

manipulaciebisTvis

ricxobriv
viyenebT.

SPSS-s

monacemebze
Tanmxleb

veb

statistikuri
gverdze

damwyeb

mkvlevrebs SPSS-is gamoyenebis martivi saxelmZRvanelos naxva SeuZliaT.


rogorc

Tvisebrivi,

ise

raodenobrivi

monacemebis

analizisTvis

1046

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

praqtikul rCevebs mogcemT, rogoricaa frazebisa da sityvebis


da Sedegebisa da miRebuli monacemebis gaformeba.

nimuSebi

1047

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

22 Tvisebrivi monacemebis analizis


midgomebi

Sesavali
Tvisebrivi monacemebis analizi monacemebis organizebas, aRricxvasa
da axsnas moicavs. erTi sityviT,
monawileebi Tavad aRweren
kategoriebsa
analizis

da

wesebs.

ramdenime

monacemebis ise gagebas rogorc

situacias, moixsenieben tendenciebs, Temebs,


winamdebare

formas

TavSi

ganvixilavT,

Tvisebrivi
xolo

23-e

monacemebis
Tavi

ufro

konkretulad kontent analizsa da dafuZnebul Teorias eTmoba. am TavSi


Tvisebrivi monacemebis analizisadmi ramdenime gansxvavebul midgomas
gagacnobT.
ar

arsebobs

Tvisebrivi

monacemebis

analizisa

da

wardgenis

erTaderTi swori gza da Tu rogor gaarTmevs Tavs am sakiTxs mkvlevari,

miznisadmi

Sesatyvisobazea

damokidebuli.

amasTan,

rogorc

vnaxavT,

xSirad sakmaod Znelia Tvisebrivi monacemebis interpretacia, magram


unda gvaxsovdes, rom xSirad Tvisebrivi monacemebis sxvadasxvagvarad
interpretaciac SesaZlebelia, rac maTi Rirsebaa, xolo mkvlevrisTvis
Tavis tkivili! miznisTvis Sesatyvisobis principis dacvisas, mkvlevarma
zustad unda icodes, risi miReba surs monacemebis analiziT, vinaidan es
gansazRvravs analizis konkretuli saxis arCevas. mkvlevars, magaliTad,
SeiZleba undodes:

aRwera;

warmodgena;

Sejameba;

interpretacia;

tendenciebis

gamovlena;

1048

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Temebis generireba/Camoyalibeba;

individebisa da ideografiuli maxasiaTeblebis gamovlena;

jgufebisa

da

nomoTeturi

maxasiaTeblebis

gageba

(magaliTad,

sixSireebis, normebis, paternebis, kanonebis);

sakiTxebis dasma;

dasabuTeba da axsna;

mizez-Sedegobriobis axsna da Zieba;

gamokvleva;

Semowmeba

msgavsebebis, gansxvavebebis da saerTo maxasiaTeblebis gamovlena;

erTi da igive sakiTxis sxvadasxva situaciaSi

Semowmebisa

da

gamoyenebis Seswavla.
miznis Sesaxeb gadawyvetilebis miReba imitomaa mniSvnelovani, rom
maszea

damokidebuli,

avirCevT.

es,

Tavis

Tu

monacemebis

mxriv,

gavlenas

damuSavebis

moaxdens

romel

analizis

formas

werilobiT

gaformebaze. monacemebis analizze ganxorcielebuli Tvisebrivi kvlevis


saxeobac

moaxdens

Seswavlis

gavlenas.

werilobiTi

magaliTad,
saxiT

biografiisa

gaformeba

da

SemTxvevis

aRweriTi,

xSirad

qronologiurad dalagebuli, narativis saxiT iqneba yvelaze marTebuli,


romelSic

sakiTxis

dasma

TandaTanobiT xdeba. eTnografia

SeiZleba

narativis, anu, monaTxrobis saxiT daiweros, sadac sakiTxebi ki iqneba


dasmuli,

Tumca araa aucilebeli, rom movlenebi qronologiurad iyos

dalagebuli.

aseTi

angariSi

jgufis

an

kulturis

arsebiTi

maxasiaTeblebis aRweras, analizs, interpretaciasa da axsnas moicavs.


dafuZneuli

Teoria

da

kontent

analizi

midgomiT damuSavdebaa, romelic kodirebas,

monacemebis

sistematuri

da kategorizebas moicavs;

es grZeldeba manam, sanam is Teoria ar Camoyalibdeba, romelic


fenomenebs
mogvcems.

xsnis,

an

miznebis

winaswarmetyvelebisT

sakvlev

SesaZleblobas

1049

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

analizze monacemebis
xSirad

ufro

raodenobrivi

mcire

raodenobac imoqmedebs. Tvisebrivi monacemebi


raodenobis

monacemebi,

Tumca,

adamianebze

monacemebi

grovdeba,

mainc

vidre

detalizebuli

_
da

mravalferovania. mkvlevrebma unda gadawyviton, magaliTad, monacemebi


calkeuli individebis mixedviT daamuSavon da Semdeg, Tu saWiro iqneba,
gaaerTianon

maTTvis

gansazRvruli

saerTo

analitikuri

sakiTxebi,

CarCos

Tu

sakiTxebis

farglebSi

winaswar

imuSaon,

romlebic

sakvlev individebs erTmaneTTan akavSirebs. zogierTi Tvisebrivi kvleva


(magaliTad, Ball 1990; 1994a; Bowe et al. 1992) mizanmimarTulad fokusirdeba
individebsa

da

konkretul

scenarSi

monawileebis

reaqciebze

da

saboloo angariSSi xSirad mohyavT citatebi maTi gamonaTqvamebidan. zog


kvlevaSi

Sejamebul

konkretuli

sakiTxebs

monacemebi

warmoadgenen

konkretulad

da

romeli

ar

asaxeleben,

monawilisgan

miiRes.

mogvianebiT ganvixilavT meTodebs, romlebic rogorc individebis, ise


sakiTxebis mimarT gamoiyeneba.
zog

kvlevaSi

gamoyenebuli,

bevri

zog

sityva-sityviT

maTganSi

naklebi.

gadmocemuli
zog

mkvlevars

saubaria

miaCnia,

rom

originaluri monacemebis surnelis SenarCuneba mniSvnelovania, amitom,


pirdapir moaqvT frazebi da winadadebebi da ara marto imitom, rom isini
xSirad

ukeT

warmoaCnen

sakiTxs,

vidre

mkvlevris

sityvebi,

aramed

imitomac, rom Tvlian, rom samarTlianoba unda gamoiCinon monawilis


gamonaTqvamebis mimarT da zustad gadmoscen isini. marTlac, rogorc
qvemoT ganxilul magaliTSi vnaxavT, pirdapiri saubrebi Zalian mdidar
masalas da bevr detals unda iZleodes. beli (1990) da boui da misi
kolegebi

(1992)

bevr

sityva-sityviT

gadmocemul

naTqvams

iyeneben,

ZiriTadad, imitom, rom maTi kvlevis monawileebi Zalauflebis mqone


adamianebi

iyvnen

da

samarTlianoba

moiTxovda,

rom

zustad

maTi

sityvebiT yofiliyo gadmocemuli maTi saTqmeli. amis sapirispirod,


uilfordi (2001: 92) transkriptebis gafetiSebaze saubrisas aRniSnavs,
rom mas iSviaTad gaukeTebia intervius sruli trankripti da isic

1050

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

mxolod [misi]

ramdenime intervius SemTxvevaSi da amis mizezebs Soris

arc ise umniSvnelo iyo dro, romelsac transkriptis wera moiTxovs


(uolfordi

asaxelebs

Sefardebas

xuTi

erTTan,

anu,

erTsaaTiani

intervius transkriptis gakeTebas xuTi saaTi sWirdeba, Tumca realurad


am process ufro meti dro miaqvs).
praqtikul doneze, Tvisebriv kvlevaSi monacemebi swrafad grovdeba
da

adreul

etapebze

dawyebuli

analizi

da

mniSvnelovani

maxasiaTeblebis gamoyofa amcirebs mozRvavebuli monacemebis problemas.


mailsisa da habermanis (1984) azriT, monacemebis sworad da zustad
warmodgena

maTi

Semcirebis

hamiltonis

(1976)

mixedviT,

SesaZleblobas
progresuli

iZleva.

parletisa

fokusirebisas

da

monacemebis

mogrovebas gansxvavebulad udgebian da Semdeg mogrovili monacemebis


gacxrilviT,

daxarisxebiT,

gadaTvalierebiTa

da

gaazrebiT

xdeba

situaciis arsebiTi maxasiaTeblebis gamokveTa. ase miRebuli monacemebi


Semdgomi

analizis

dasagegmad

gamoiyeneba.

es

zogadidan

kerZosken

daviwrovebis process hgavs.


Teoriul doneze, Tvisebrivi kvlevis ZiriTadi maxasiaTebeli is aris,
rom analizi xSirad monacemebis mogrovebis etapzeve iwyeba, rac Teoriis
Camoyalibebis

SesaZleblobas

iZleva

(LeCompte and Preissle 1993: 238).

mkvlevrebma sakvlevi fenomenebis zogadi monaxazi unda gaakeTon. Semdeg


unda

scadon

monacemebis

Tanmimdevruli

mTlianis

daweriT).

Semdeg,

amis

dajgufeba,

Seqmna

maT

blokebad

(magaliTad,

gulmodgined

unda

gaerTianeba

aRmoCenilis
daanawevron

da

Sejamebis
TavianTi

savele Canawerebi da Seadaron, daupirispiron, gaaerTianon, Seusatyvison


erTmaneTs da moawesrigon isini. am procesis mizani aRweridan axsnisken
da Teoriis Camoyalibebisken gadanacvlebaa (LeCompte and Preissle 1993: 237
53).

1051

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

monacemebis warmodgena cxrilebis saxiT


winamdebare da Semdgom TavebSi monacemebis analizisa da wardgenis
ramdenime

magaliTs

Sejamebas,

SemogTavazebT.

monacemebis

gasagebad,

pirveli
cxrilis

aseTi

magaliTi

martiv

saxiT

warmodgenasa

da

komentarebs Seexeba. mocemuli magaliTi sadoqtoro disertaciidan aris


aRebuli.

Cineli bavSvebi swavloben inglisurs:

intervius

monacemebis analizi da gaformeba


intervius

monacamebi

kiTxvebis

mixedviTaa

ganxiluli.

erTi

asakobrivi jgufis respondentebis msgavsi monacemebi, anu, maTi pasuxebi


striqonebSia dajgufebuli, xolo gansxvavebuli pasuxebi cal-calkea
mocemuli. TiToeuli cxrilis marcxena sveti respondentebis raodenobas
(1_12) da maTi swavlebis dones (magaliTad, P1, F3 da a. S.) gviCvenebs. ase
magaliTad, 1_3: P1 niSnavs 1_3 respondentebis pasuxebs, romlebic P1
klasebs

aswavlian.

SegviZlia

vnaxoT,

marjvena
rom

svetSi

yvela

pasuxebia

respondentma

mocemuli.

msgavsi

bevrgan

pasuxi

gasca

dasaxelebul debulebebsa da Temebs. yovel cxrils mokle Semajamebeli


komentari axlavs Tan.
es

monacemebi

amoRebulia

sadoqtoro

CineTSi saskolo asakis bavSvebis

disertaciidan,

romelic

inglisuri enis swavlis problemebs

Seexeba. monacemebi arasruladaa warmodgenili da mxolod ilustraciis


mizniT iqna

SerCeuli. yuradReba

miaqcieT, rom monacemebi ar

aris

sityva-sityviT gadmocemuli, aramed ukve Sejamebulia mkvlevris mier,


anu, is, rac aqaa warmodgenili, ar aris monacemebis analizis pirveli
etapi, vinaidan pirveli etapi transkriptis gakeTeba iqneboda.
gamoyenebulia Semdegi kodireba:
P1_P6 = dawyebiTi klasebi (1_6), P1 = swavlebis pirveli weli, P2 =
swavlebis meore weli da a.S.

1052

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

F1_F5 = saSualo klasebi (1_5), F1 = pirveli klasi (saSualo skolis


pirveli weli), F2 = meore klasi da a.S. (saSualo skolis meore weli da
a. S.).
marcxena
miniWebul

svetSi
kodis

asos

win

Seesabameba

dawerili
(CanarTi

ricxvebi
22.1).

maswavleblisTvis

interviuSi

sul

12

maswavlebeli monawileobda, aqedan 6 _ dawyebiTi klasebis, 6 _ saSualo


klasebis.
CanarTi 22. 1.
inglisuri enis swavlebis efeqtianoba
QQ6: inglisuri enis swavlebis efeqtianoba
1 _ 3: P1 moswavleebs arc esmodaT werilobiTi an zepiri inglisuri da
arc wesierad laparaki an wera SeeZloT;
miuxedavad imisa, rom moswavleebma Zalian adreuli asakidan
daiwyes inglisuri enis Seswavla, maTi standarti mainc Zalian
dabali iyo, radgan maT marTlac ar SeeZloT inglisuri enis
gageba an misi gamoyeneba.
4 _ 6: P6 moswavleebi
inglisurad
kargad
ver
laparakobdnen,
ver
kiTxulobdnen an werdnen;
moswavleebs
dabali
standarti
hqondaT,
vinaidan
isini
inglisurad ver kiTxulobdnen, ver werdnen an ver laparakobdnen;
swavlisas isini masalas mxolod izepirebdnen amitom, inglisuri
enis codna Zalian zedapiruli iyo da mwiri leqsikuri maragiT
xasiaTdebodnen.
7 _ 9: F3 mTlianobaSi moswavleebs Zalian dabali standarti hqondaT.
inglisuri enis swavleba da swavla ar iyo Zalian warmatebuli;
moswavleebi samuSaos Sovnas inglisuri enis Zalian mwiri
codniTac axerxebdnen;
es ar iyo mravalerovani qalaqi. inglisuri ena realurad arc ise
mniSvnelovani iyo da araferi daSavdeboda, Tu moswavleebs es ena
kargad ar ecodinebodaT.
10: F5 inglisuri enis swavleba da swavla ar iyo Zalian efeqturi,
vinaidan moswavleebi kargad ar mecadineobdnen da mxolod
izepirebdnen masalas. Tumca, mainc axerxebdnen universitetebSi
moxvedras.
11: F5 moswavleebma inglisur enaSi, sul mcire, bazisuri codna mainc
SeiZines.
12: F5 enis Seswavla zogierTi moswavlisTvis garkveulwilad efeqturi
iyo _ isini Tavad xdebodnen inglisuri enis maswavleblebi
sauniversiteto ganaTlebis miRebis Semdeg.

1053

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

skolaSi inglisuris swavlebam da swavlam realurad ver miaRwia


dasaxul

miznebs.

moswavleebs

cudad

esmiT

werilobiTi

an

zepiri

inglisuri, uWirT laparaki, kiTxva, mosmenilis gageba da wera, riTic


izRudeba maTi SesaZleblobebi, ganurCevlad imisa, Tu ramden wels
swavlobdnen isini enas. dabali donis damaxsovrebis models zedapirul
codnamde mivyavarT. swavleba da swavla uxarisxoa. miuxedavad imisa, rom
Zalian dabalia maTi standarti, isini mainc axerxeben universitetSi
moxvedras, vinaidan Zalian bevri universiteti acxadebs miRebas. maT arc
samsaxuris Sovnisas sWirdebaT inglisuri enis codna.

komentari:

dawyebiTi

klasebis

inglisuri

enis

maswavleblebis

mosazrebebis diapazoni ufro farTo iyo, vidre _ ufro maRali klasebis


maswavleblebis.

dawyebiTi

klasebis

maswavleblebSi

ufro

meti

erTsulovneba SeiniSneboda, vidre _ ufrosi klasebis maswavleblebTan.


saSualo skolis mesame klasis yvela maswavlebelma msgavsi komentarebi
gaakeTa,

xolo

saSualo

skolis

mexuTe

klasis

maswavleblebs

erTmaneTisgan sruliad gansxvavebuli mosazrebebi hqondaT.


CanarTi

22.

2.

gviCvenebs,

rom

inglisuri

enis

swavlebis

Zlieri

mxareebi is iyo, rom moswavleebi Zalian adreul asakSi iwyebdnen


Seswavlas

da

skolebs

sruliad

damoukideblad

SeeZloT

enis

TaviaTi

saswavlo programis Sedgena. inglisuri enis swavlebis sisusteebi ki is


gaxldaT,

rom

masalis

gagebaze

arasakmarisi

aqcenti

keTdeboda.

moswavleebi Zalian patarebi iyvnen enis SeswavlisTvis xolo programebi


ar Seesabameboda maT moTxovnebs, programaSi didi moculobis masala
iyo

Setanili,

rac

maswavleblebisTvis

kargi

winapiroba

aRmoCnda

moswaleebisaTvis daReWili masalis pirSi Casadebad. amasTan erTad,


maswavleblebsa da maT moswavleebze metismeti zewola xdeboda, vinaidan
programisa da enis moTxovnebidan gamomdinare, inglisur enas saswavlo
programaSi

adgilis

dasakaveblad

sxva

enebTan

konkurencia

uwevda.

1054

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

swored amitom, ar icodnen moswavleebma kargad ena, miuxedavad imisa,


rom mis Seswavlaze wlebs xarjavdnen.
CanarTi 22. 2.
inglisuri enis swavlebis Zlieri da susti mxareebi
Q7: inglisuri enis swavlebis Zlieri da susti mxareebi
1: P1 moswvleebi Zalian adreuli asakidan iwyebdnen inglisuri enis
Seswavlas da, wesiT, kargad unda icodnen is. Tumca, es naklovan
mxaredac SeiZleba CaiTvalos, radgan isini Zalian patarebi iyvnen
swavlisTvis da saswavlo masalis gacnobierebisTvis.
2_6: P6 respondentebma aRniSnes, rom calkeuli skolebi silabusebis
Sedgenisas sruli damoukideblobiT sargebloben.
7_9: F6 Sesabamisad, zogierT silabusSi Zalian didi moculobis masalaa
10_12: F5 Setanili
da
SezRuduli
drois
pirobebSi
misi
dafarva
SeuZlebelia. maSasadame, es maswavlebelzec axdens zewolas da
moswavlezec. yvelaze cudi ki isaa, rom zogi skola moswavleebs,
inglisuris garda, sxva ucxo enis swavlasac avaldebulebs da amiT
inglisuris Seswavla kidev ufro Zneldeba.

komentari: dawyebiTi skolis erTi maswavleblis garda, danarCenma


(dawyebiTi da saSualo skolebis) 11 maswavlebelma erTnairi komentarebi
gaakeTa.
gasagebi

iyo,

rom

didi

moculobis

klasi

(30-50

moswavle)

da

intensiuri programa mniSvnelovan gavlenas axdenda swavlebis meTodebsa


da

saklaso

aqtivobebis

SezRudvaze,

rac

uSualod

ukavSirdeboda

kontrolis sakiTxsac (CanarTi 22. 3). am gavlenis Sedegad maswavleblebi,


ZiriTadad, didaqtikul da gramatika-Targmanis meTodebs iyenebdnen da
mxolod

mcire

dros

uTmobdnen

enis

praqtikul

gamoyenebas

an

inglisurad azrovnebas. swavlebisas garkveuli jgufuri aqtivobebic


gamoiyeneboda,

magram

Zalze

asaxsnelad Cinurs iyenebdnen.

SezRudulad.

maswavlebeli

inglisuris

1055

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

CanarTi 22 3.
swavlebis meTodebi
Q9: swavlebis meTodebi
1_3: P1
4_6: P6
7_9: F3
10_12: F5

yvela respondentma upasuxa, rom umetesad didaqtikur midgomas


iyenebda, Tumca, moswavleebSi interesis gasaRviveblad, vizualur
saSualebebsa da jgufur aqtivobebsac mimarTavdnen. didaqtikuri
meTodis ZiriTad meTodad arCevas Zalian intensiuri programa
ganapirobebda.
es
meTodi
klasis
ukeT
gakontrolebis
saSualebasac iZleoda, kontroli ki aucilebeli iyo, radgan
moswavleebis raodenoba klasSi
30-dan 50-mde meryeobda da
zogjer 60-sac aRwevda.
gramatikis swavlebisas, umeteswilad, gramatika-Targmanis meTods
eyrdnobodnen. inglisuri enis gramatikis asaxsnelad, ZiriTadad,
Cinurs iyenebdnen (80 procenti), rasac unda gaeadvilebina
axsnilis gageba.

komentari:

komentirebisas

yvela

maswavlebeli

erTsulovani

iyo,

romelTa mosazrebebi orad dajgufda.


moswavleebs
warmatebul

Tu

mniSvnelovani

wvlili

SehqondaT

warumatebel

SeswavlaSi

inglisuri

(CanarTi

22.

4).

enis
isini

morcxvobdnen, eSinodaT Secdomebis daSvebis da saxelis gatexvis da,


saerTod,

naklebad

sagnebiT

iyvnen

iyvnen

dainteresebulebi

gadatvirTulebi.

viTarebas

swavliT,
isic

radgan

sxva

amwvavebda,

rom

moswavleebi ver axerxebdnen drois dagegmvas. negatiurad uyurebdnen


inglisuri enis saxelmZRvaneloebiT Seswavlas da Tvlidnen, rom es
sagani aranairad ar Seesatyviseboda

sxva sagnebs. garda amisa,

Zalian

bevri sxva xelis SemSleli faqtori arsebobda da enis Seswavlis Zalze


mwiri unarebiT xasiaTdebodnen; naklebad motivirebulebi iyvnen masalis
swrafad

aTvisebisebiT,

radgan

icodnen,

rom

maT

igive

kursis

ganmeorebiT gavla SeeZloT, inglisuri ar iyo prioritetuli, am enis


swavlisTvis mwiri safuZveli da umniSvnelo motivacia an dadebiTi
damokidebuleba

hqondaT.

moswavleebs

swavlis

periodSi

naklebad

aZlevdnen miTiTebebs da waxalisebebs, enis safuZvlianad Seswavlis


mimarTulebiT,

radgan

standarts iTxovndnen.

universitetebi

mxolod

inglisuris

dabal

1056

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

CanarTi 22. 4.
moswavleebTan dakavSirebuli faqtorebi
QQ11: moswavleebTan dakavSirebuli faqtorebi
1 _ 3: P1 moswavleebi morcxvobdnen da eSinodaT saxelis gatexvis, rodesac
klasis winaSe raime SeeSlebodaT.
4 _ 6: P6
moswavleebs, faqtobrivad, arafris swavla ar ainteresebdaT,
ganakuTrebiT uinteresoni iyvnen ucxo enebis mimarT.
Zalian bevri sagani hqondaT saswavli da inglisuri Zalian
wignieri eniT iyo mowodebuli.
bevri sxva iseTi xelis SemSleli faqtori arsebobda, rogoric
iyo magaliTad, internetiT garToba an megobrebTan erTad drois
gatareba.
7: F3 moswavleebs ar SeeZloT inglisuri enis skolaSi naswavl sxva
sagnebTan an nebismier sxva sakiTxTan dakavSireba, amitom am enis
swavla arc ainteresebdaT.
moswavleebs enis swavlis Zalian mwiri unarebi hqondaT da
gauCndaT SiSi inglisuri enis swavlisadmi.
moswavleebs programis gameorebis ufleba hqondaT, rac maTi
sizarmacis da gulgrilobis safuZveli gaxda.
8: F5 moswavleebi Zalian did dros uTmobdnen internetSi garTobas.
moswavleebi sabunebismetyvelo mecnierebebze ufro met dros
xarjavdnen, vidre _ enebze.
9: F3 moswavleebs TiTqmis ar hqondaT sabaziso codna.
10-12: F5 moswavleebi moklebulni iyvnen enTuziazms da ar hqondaT
swavlisadmi saTanado damokidebuleba.
moswavleebi ver axerxebdnen drois ganawilebas.
moswavleebs saxelis gatexvis eSinodaT, rodesac klasis winaSe
uSvebdnen Secdomas. isini morcxvebic iyvnen.
moswavleebs aravin aZlevda miTiTebas swavlis procesSi da maT
arc samomavlo gegmebi gaaCndaT. Sesabamisad, isini ar swavlobdnen
kargad, ganskuTrebiT enebs.
miuxedavad inglisuri enis dabali standartisa moswavleebs
universitetSi moxvedris bevri SesaZlebloba hqondaT.

komentari: am SemTxvevaSi Zalian mravalferovanma komentarebma iCina


Tavi.

aq

garkveulwilad

eTanxmebodnen

erTmaneTs

dawyebiTi

skolis

dabali klasis maswavleblebi. aseve, Tanxmoba iyo dawyebiTi skolis


maRali klasis maswavleblebs Soris. saSualo skolis maRali klasis
maswavleblebs

Sorisac

miRweul

iqna

SeTanxmeba.

saSualo

skolis

dabali klasis maswavleblebma erTmaneTisgan gansxvavebuli mosazrebebi


gamoTqves,

Tumca,

maswavleblebis

oTxi

jgufi

(dawyebiTis

dabali,

1057

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

dawyebiTis maRali, saSualos dabali da saSualos maRali klasebi)


erTmaneTisgan gansxvavebul poziciebze idgnen.
sityvieri monacemebis cxrilis saxiT warmodgenis sqema da Sesabamisi
analizi

SegiZliaT

ixiloT

wignis

Tanmxleb

veb

gverdze

(http://www.routledge.com/tesxtbooks/9780415368780 _ Tavi 22, faili 22. 1. doc).

intervius monacemebis Sejameba


intervius

monacemebiramdenime

TvalsazrisiT

iyo

gasaocari.

respondentebi monacemebs erTsulovnad eTanxmebodnen, magaliTad:

absoluturi

erTsulovneba

iyo

me-9

da

me-12

kiTxvebze

miRebul

pasuxebSi;

saintereso da Zalian sayuradRebo iyo erTsulovneba, Tumca ara


absoluturi, me-11 kiTxvaze;

ukve aRniSnulTan erTad, damatebiTi Tanxmoba iyo miRweuli dawyebiTi


klasebis maswavleblebs Soris me-11 kiTxvaze;

ukve

aRniSnulis

garda,

erTsulovani,

Tumca

ara

absoluturad

erTsulovani, iyo dawyebiTi klasebis maswavleblebis pasuxebi me-6


kiTxvaze.
aseTi erTsulovneba miRebul Sedegebs mniSvnelovan wonas matebs,
Tumca, gamoyenebuli SerCevidan gamomdinare, mainc ver vityviT, rom es
Sedegebi

farTo

TemasTan

dakavSirebuli

mimoxilvisTvis
SegaxsenoT,

populaciis

Segnebulad

rom

marTalia

reprezentaciulia.
ZiriTadi

SeirCa

miuxedavad

sakiTxebis

gamocdili

erTsulovneba

amisa,

kompetenturad

maswavleblebi.

sasargebloa,

unda

intervius

monacemebis mTavari mizani Ziridi sakiTxebis gamovlena iyo, ganurCevlad


imisa,

yvela

iziarebda

maT.

is,

rom

respondentebi

msgavs

saubrobdnen, SesaZloa am Temebis mniSvnelovnebaze miuTiTebdnen

Temebze

1058

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

garda amisa, Tavad dasaxelebuli sakiTxebi uamrav sxvadasxva sferoSi


SeiZleba

Segvxvdes.

gadawyvetilebebis

ase

erTi

rom,
an

ar

martivi

arsebobs
nakrebi.

problemebis
aqedan

an

gamomdinare,

erTsulovnebas emateba konsensusi, romelic problemebis masStaburobis


gansazRvrisas

iqna

miRweuli,

Tumca

problemebis

diapazoni

sakmaod

farToa. calke Tu erTad, kompleqsuria makaoze (naxevarkunZuli samxreTdasavleT CineTSi, sadac kvleva Catarda) inglisuri enis swavlebis,
swavlisa da am mimarTulebiT miRweuli warmatebis sakiTxebi. mexuTe
klasis

moswavleebTan

da

maTTvis

inglisuris

swavleba-swavlasTan

dakavSirebiT yvelaferi naTelia. pirveli, moswavleebi inglisuris yvela


aspeqtSi Zalian sustebi arian, iqneba, es kiTxva, wera, laparaki Tu
mosmena-gageba, magram gansakuTrebiT sustebi arian laparaksa da weraSi.
meore, inglisuri enis swavlaze adgilobrivi kulturuli faqtorebi
axdenen gavlenas:

moswavleebs ar surT sazogadoebis winaSe saxelis gatexva (xolo


Cinur kulturaSi mkveTrad aqcentirebulia saxelis damkvirveba da
SenarCuneba);

moswavleebi morcxvebi arian da Secdomebis daSvebis eSiniaT;

gamocdaze warmatebis miRwevaze zewola universaluri da Zlieria;

adgilobrivi kultura ar aris inglisuri kultura. is Cinuria da,


sxva

danarCen

inglisuri,

Tanabar

Tumca

es

pirobebSi,
ukanaskneli

portugaliuri
Zalze

ufroa,

SezRudulia.

vidre
amJamad,

adamianebs TiTqmis ar uwevT inglisurad laparaki an misi gamoyeneba.


zog wreebSi inglisuri kulturis codna inglisuri enis swavlis
mniSvnelovan elementad miiCneva, rac am SerCevis maswavleblebma uaryves.
mesame mniSvnelovani migneba is aris, rom inglisuri ena instrumenturad
ganixileba,

Tumca,

es

sakiTxi

Sesafasebelia,

radgan

moswavleebi

samsaxursac Soulobdnen da universitetebSic abarebdnen inglisuris


Zalian mwiri codniT. is faqti, rom inglisuri saerTaSoriso enaa,
didad ar moqmedebda moswavleebis motivaciasa Tu miRwevaze.

1059

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

da

bolos,

uxarisxo

swavleba

da

swavla

moswavleebis

sust

Sesrulebas ganapirobebs:

ZiriTadi aqcenti usasrulo meqanikur gameorebaze da damaxsovrebaze


keTdeba;

pasiuri swavleba dominirebs da ara _ aqtiuri. swavleba faqtebis


miwodebaa da ara _ daswavlisa da gagebis waxaliseba da xelSewyoba;

gamoiyeneba tradiciuli didaqtikuri meTodebi;

eyrdnobian swavlebisa da swavlis Zalian SezRudul stils;

inglisuri

enis

maswavleblebis

meTodologiebis

SezRuduli

mxridan

codna,

sagnisa

rasac

da

pedagogiuri

maswavleblebisTvis

adekvaturi pirveladi da Semdgomi ganaTlebis ararseboba arTulebs;

xSirad ar arsebobs inglisuri enis swavlebisa da swavlis ukve


arsebul sabaziso codnaze dafuZnebis praqtika;

moswavleebi inglisuri enis gakveTilebze imdenad xSirad iyneben


Cinurs,

rom

maT

TiTqmis

ar

aqvT

inglisurad

azrovnebis

SesaZlebloba: isini Targmnian inglisurad azrovnebis nacvlad.


intervius

monacemebidan

SegviZlia

vnaxoT,

rom

inglisuri

enis

swavlebisa da swavlis winaSe didi problemebi da sakamaTo sakiTxebi


dgas. am magaliTSi cxrilebi guldasmiTaa Sedgenili, raTa msgavsi
pasuxebi

erTad

yofiliyo

dajgufebuli.

gaZlevT,

erTi

SexedviT

dainaxoT,

es

riTi

cxrilebi
hgavs

da

saSualebas
gansxvdeba

erTmaneTisgan respondentTa ori jgufi. yuradReba miaqcieT imasac, rom


yoveli cxirilis Semdeg Sejamebulia ZiriTadi sakiTxebi, romlebzec
mklevars mkiTxvelis yuradRebis mipyroba surs da es Sejameba moicavs
rogorc konkretuli Temis Sesaxeb komentarebs, ise _ zogad SeniSnvebs
(magaliTad, mocemul momentSi gansaxilveli Temisa da respondentebis
jgufebs

Soris

msgavsebebisa

da

gansxvavebebis

Sesaxeb).

da

bolos,

yuradReba miaqcieT, rom ZiriTadi Setyobinebebis saboloo Sejameba


yvela

cxrilisa

da

komentaris

Semdegaa

warmodgenili.

es

Zalian

1060

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Semoklebuli
naSromSi

magaliTia da srulad araa warmodgenili originalur

mkvlevris

mier

gamoyenebuli

monacemebi.

miuxedavad

amisa,

gasagebad gadmogeciT da gaCveneT, rom monacemebis cxrilebis saxiT


SejamebiTa

da

warmodgeniT

urTierTdakavSirebuli

sakiTxi

Tvisebrivi

gadawydeba:

kvlevis

monacemebis

ori

zustad

da

guldasmiT warmodgeniT monacemebis Semcireba da komentireba.

monacemebis analizis organizebisa da warmodgenis xuTi


meTodi
monacemebis analizisa da wardgenis xuT meTods gTavazobT. maTgan
ori meTodi monacemebis individebis mixedviT dalagebaa, Semdegi ori _

sakiTxebis, mexuTe ki _ instrumentis mixedviT.


makaoze inglisuri enis swavlebis magaliTSi SegviZlia vnaxoT, rom
monacemebi,
mixedviT

konkretul
iyo

kiTxvebze

dalagebuli

da

pasuxebis
ganxiluli.

saxiT,

respondentebis

faqtobrivad,

respondentebi erTi da igives ambobdnen,

maTi pasuxebi

jgufebis

stratificirebul

mixedviT

respondentebi
daajgufes:

organizdeboda.

sxvadasxva

dawyebiTi

maRali

klasebis,

skolis

maRali

stratasadmi

skolis

saSualo
klasebis

dabali

skolis

respondentebis

mikuTvnebulobis
klasebis,

dabali

maswavleblebi.

es

rodesac
SerCevaSi
mixedviTac

dawyebiTi

klasebisa
Tvisebrivi

da

skolis
saSualo

monacemebis

analizis mxolod erTi gza _ jgufebis mixedviT dalagebaa. am meTodis


upiratesoba isaa, rom monacemebi avtomaturad jgufdeba da Temebis,
tendeciebis

da

a.

S.

erTi

SexedviT

danaxvis

saSualebas

iZleva.

marTalia, aseTi meTodi msgavsi pasuxebis Sejamebis sasargeblo meTodia,


magram

calkeuli

monawilis

pasuxebi

sxvadasxva

kategoriebsa

da

adamianTa jgufebSi erTiandeba da aseTi Sejamebisas ikargeba pasuxebis


mTlianoba da Tanmimdevruloba. garda amisa, es meTodi xSirad erTi
instrumentiT kvlevisas gamoiyeneba, winaaRmdeg SemTxvevaSi uzarmazari
moculobis iqneboda (magaliTad, Tvisebrivi kiTxvarebiT, interviuebiTa

1061

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

da dakvirvebiT miRebuli monacemebis gaerTianeba mZime Sroma iqneboda).


amitom, mkvlevrebs SeiZleba ufro metad gamoadgeT amgvarad monacemebis
ara jgufebis, aramed instrumentebis mixedviT dalageba.
monacemebis analizis meore meTodi individebis mixedviT analizia. aq
mocemuli jer erTi respondentis pasuxebi, Semdeg meoris da a. S. amiT
daculia

individis

pasuxebis

Tanmimdevruloba

da

mTlianoba

da

pirovnebis erTiani suraTis danaxvis saSualebas iZleva, rac SeiZleba


mniSvnelovani iyos mkvlevrisTvis. Tumca am midgomas Tavisi safasuri
aqvs

im

TvalsazrisiT,

pasuxebi

ar

rom

ainteresebs,

Tu

maSin

mkvlevars
mas

mxolod

mouwevs

individualuri

sxvadasxva

individTan

wamoWrili sakiTxebis gaerTianeba (analizis meore done), raTa moiZios


erTnairi pasuxebi, reaqciebis tendenciebi, SeTanxmeba da SeuTanxmebloba,
erTmaneTs Seadaros individebi da maTi pasuxebi anu Seajamos monacemebi.
im midgomebisgan gansxvavebiT, romlebic cdiloben samarTlianoba
gamoiCinon

kvlevaSi

individebis

an

CarTuli

jgufebis

adamianebis

monacemebis

winaSe
sisrule,

da

ar

sxva

daarRvion
midgomebiT

Catarebuli kvlevebi, sadac ar gamoiyeneba SemTxvevis Seswavla, rogorc


wesi, meore rigis analizs saWiroeben. es monacemebis adamianebis mier
wamoWrili sakiTxebis mixedviT dalagebas moiazrebs da qvemoT swored
am sakiTxs ganvixilavT.
monacemebis
relevanturi

analizis

mesame

meTodia

konkretuli

sakiTxisTvis

monacemis erTad wardgena. swored es meTodi gamoiyenes

inglisuri enis Seswavlis magaliTSi. marTalia es ekonomiuri meTodia


da respondentebis urTierTSedarebis saSualebas iZleva (monacemebis
zedmiwevniT da zustad CvenebiT monacemebis Semcirebis sakiTxi, romelic
zemoT

ganvixileT),

aqac

aris

calkeuli

respondentis

mTlianobis,

Tanmimdevrulobisa da integrirebulobis dakargvis riski.


Segrovili monacemebidan sakiTxis gamokveTas dazusteba sWirdeba.
magaliTad,

SeiZleba

ise

moxdes,

rom

sakiTxi

winaswar, monacemebis

mogrovebis dawyebamde iyos gansazRvruli. am SemTxvevaSi am sakiTxisTvis

1062

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Sesatyvisi yvela monacemi ubralod erT kalaTSi _ mocemul sakiTxSi _


moiyris Tavs. monacemebis damuSavebis, Sejamebis da gaformebis aseTi
midgoma ekonomiuria, magram sam ZiriTad problemas ukavSirdeba:

SeiZleba
imdenad,

daikargos
rom

individebis

TiTqmis

integrirebuloba

SeuZlebeli

gaxdes

da

calkeuli

mTlianoba
individebis

erTmaneTTan Sedareba.

monacemebi, SesaZloa, konteqstidan amovardes (dekonteqstualizacia).


es

orgvarad

kiTxvaris

SeiZleba

bunebrivi

moxdes:

pirveli,

Tanmimdevrobidan

da

amovardes

intervius

Sinaarsidan

an

(magaliTad,

zogierTi monacemis gasagebad SeiZleba saWiro iyos misi winmswrebi


konkretuli komentaris an komentarebis codna) da, meore, amovardes
erTiani suraTidan da aRar Candes mTlian viTarebasTan misi kavSiri,
radgan am midgomaSi monacemebi SeiZleba

daiyos da amiT, maTi

urTierTkavSiri daikargos.

vinaidan

interesis

gansazRvruli,

sferoebi

analizSi

da

SeiZleba

samuSao
ver

CarCo

winaswaraa

gaiTvaliswinon

damatebiTi

faqtorebi, romlebic monacemebis sapasuxod SeiZleba warmoiqmnas. es


monacemebTan magnitis mitanas hgavs: magniti mocemuli sakiTxisTvis
relevantur

monacemebs

miizidavs,

xolo

danarCens,

ararelevanturad miiCnevs, dakargvis safrTxe emuqreba.

rasac

im sakiTxebis

gamokveTis mizniT, romlebic winaswari SerCevisas gauTvaliswinebeli


darCa da mkvlevrisTvis mniSvnelovani da sainteresoa,

gadarCevis

Semdeg darCenili monacemebi unda gadasinjos.


amrigad, mkvlevars ara marto winaswari kategorizaciis Zlieri da
susti mxareebi unda axsovdes (da, Sedegad, daamatos kategoriebi), aramed
isic unda gadawyvitos, aris Tu ara mniSvnelovani yvela monacebis
ganxilva, anu gadawyvitos, Tu ris mixedviT aanalizebs igi monacemebs:
adamianebis/respondentebis Tu sakiTxebis mixedviT.
analizis

meoTxe meTodia kvlevis SekiTxvebis mixedviT dalageba. es

monacemebis organizebis Zalian saWiri meTodia, radgan is mkvlevrisTvis

1063

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

saintereso

sakiTxis Sesaxeb yvela monacems erTad alagebs da masalis

Tanmimdevrulobas inarCunebs. is mkiTxvels kvlevis wamyvan problemebTan


abrunebs da amiT kvlevis kiTxvebTan kravs wres, romlebic rogorc
wesi, kvlevis dasawyisSi ismeba. am midgomaSi monacemebis sxvadasxva
wyarodan

miRebuli

monacemebi

(interviuebi,

erTiandeba,

raTa

dakvirvebebi,

kvlevis

kiTxvarebi

kiTxvas

da

gaerTianebuli

a.

S.)

pasuxi

gaeces. rogorc wesi, es procesi sistematizaciis garkveuli xarisxiT


xasiaTdeba, magaliTad,
ricxobrivi monacemebi
monacemebi

an

piriqiT.

kvlevis SekiTxvisTvis jer misTvis gankuTvnili


mieTiTeba,
es

Semdeg

sxvadasxva

maT mohyveba

tipis

Tvisebrivi

monacemebSi

urTierTmimarTebebis, Sedarebebisa da dasabuTebebis

modelebis,

zustad Seswavlis

saSualebas iZleva.
monacemebis

organizebis

mexuTe

meTodi

monacemebis

instrumentis

mixedviT dalagebaa. es meTodi, rogorc wesi, sxva midgomasTan erTad


gamoiyeneba,

magaliTad,

dalagebasTan

erTad.

sakiTxebis
am

an

respondentebis

mixedviT

SemTxvevaSi

warmodgenilia

TiToeuli

instrumentiT miRebuli Sedegebi, magaliTad, mocemulia


miRebuli

yvela

monacemi,

Semdeg

ganxiluli

aris

interviuTi
kiTxvarebiT

mopovebuli monacemebi, Semdeg _ dokumentebidan amoRebuli monacemebi


da savele Canawerebi da a. S. marTalia es midgoma mkiTxvels imis
naTlad

danaxvis saSualebas

aZlevs, Tu romeli instrumentiT iqna

miRebuli esa Tu is monacemi, isic unda gvaxsovdes, rom instrumenti


xSirad mxolod miznis miRwevis saSualebaa da monacemebis Semdgomi
damuSaveba pasuxebis Sinaarsis (sakiTxebisa da adamianebis mixedviT)
analizs saWiroebs. maSasadame, Tu konkretuli monacemis miRebis ama Tu
im konkretuli instrumentis codna mniSvnelovania, maSin es Rirebuli
meTodia; Tumca, Tu es umniSvneloa, maSin es monacemebisTvis analizis
usargeblo donis damateba iqneba. amasTan, Tu monacemebi instrumentebis
mixedviTaa

ganxiluli da

kavSiri daikargos.

ara

Sejamebulad, maT

Soris

SeiZleba

1064

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Tvisebrivi

monacemebis

analizisas

ZiriTadi

sirTule

analizis

kontrastuli _ holisturi da atomisturi ( fragmentuli) _ midgomebis


gamoyenebas SeiZleba daukavSirdes. makauze inglisuri enis swavleba
aSkarad atomisturi analizis magaliTia, romelSic masala mcire zomis
erTeulebad

nawevrdeba.

respondentebis

SegviZlia

mosazrebebis

vamtkicoT,

mTlianoba

da

rom

amaSi

amiT

irRveva

namdvilad

aris

simarTlis marcvali, Tumca, isic unda vikiTxoT, problemaa es Tu ara.


seqciebad dayofisa da fragmentaciis Sedegad analizi ufro martivi
wasakiTxi

xdeba.

meore

mxriv,

Tvisebrivi

monacemebis

midgomebs individebisa da jgufebis mTlianobis asaxva


ufro

naratiuli

formis,

angariSamde

SeiZleba

holisturi

endomebaT, ramac

migviyvanos,

sadac,

narativis msgavsad, ZiriTadi sakiTxebi TandaTanobiT ikveTeba! arc erTi


midgoma ar aris meoreze ukeTesi. mkvlevrebma TavianTi miznebisa da
savaraudo auditoriis gaTvaliswinebiT unda gadawyviton, Tu rogor
daamuSaon monacemebi.

monacemebis analizisadmi sistemuri midgoma


monacemebis analizi SeiZleba Zalian sistematuri iyos. bekeri da giri
(Becker and Geer 1960) aRweren, Tu rogor unda ganxorcieldes aseTi
sistematuroba:

sxvadasxva jgufebis erTmaneTTan erTdroulad da droSi Sedareba;

interviuSi mocemuli pasuxebis dakvirvebad qcevasTan Sedareba;

deviaciuri da negatiuri SemTxvevebis analizi;

xdomilobebisa da pasuxebis sixSireebis daTvla;

sakmarisi

monacemebis

Tavmoyra

da

miwodeba,

rac

erTmaneTisgan

mijnavs nedl monacemebs da analizs.


Tvisebrivi

monacemebis

analizi

aq

praqtikulad

gardauvlad

interpretaciulia, amitom is zusti reprezentacia ki araa (rogorc


raodenobriv,

pozitivistur

tradiciaSi),

aramed

ufro

refleqsiuri,

1065

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

reaqtiuli

interaqciaa

mkvlevarsa

da

konteqstidan

mowyvetil

monacemebis Soris, romlebic, TavisTavad, ukve socialuri urTierTobis


interpretaciebia. faqtobrivad, refleqsiuroba Tvisebrivi monacemebis
analizis mniSvnelovani maxasiaTebelia, romelzec calke visaubreT (Tavi
7). aq saqme isaa, rom mkvlevars monacemebSi Seaqvs sakuTari winaswari
ganwyobebi,

interesebi,

gamocdileba da gegmebi.

mikerZoebebi,

prioritetebi,

biografia,

rogorc uolfordi (2001: 98) wers: yvela

kvleva sakuTari Tavis kvlevaa. praqtikuli TvalsazrisiT es niSnavs,


rom mkvlevari SeiZleba seleqciuri iyos fokusis arCevisas, an kvlevaze
SeiZleba

gavlena

moaxdinos

mkvlevris

subieqturma

maxasiaTeblebma.

robsoni (1993: 374 5) da linkolni da guba (1985: 354 _ 5) miuTiTeben, rom


amaSi SeiZleba Sediodes:

monacemebiT

gadatvirTva

(adamianebma

SeiZleba

ver

SeZlon

didi

raodenobis monacemebis damuSaveba);

pirveli STabeWdilebebi (monacemebis adreulma analizma SeiZleba


imoqmedos SemdgomSi monacemebis Segrovebasa da analizze);

adamianebis xelmisawvdomoba (magaliTad, ramdenad reprezentaciulebi


arian isini da rogor gavigoT, mniSvnelovania Tu ara is adamianebi an
monacemebi, romlebic gvaklia);

informaciis

xelmisawvdomoba

(iolad

xelmisawvdom

informacias

SeiZleba meti yuradReba mieqces, vidre _ Znelad mosapovebels);

pozitiuri

magaliTebi

(mkvlevarma

SeiZleba

gadaWarbebulad

gamokveTos damadasturebeli da daakninos sapirispiro monacemebi);

Sinagani SeTanxmebuloba (uCveulo, moulodnel an axal monacemebs


SeiZleba arasakmarisi yuradReba miiqcion);

araTanabari sandooba (mkvlevars SeiZleba mxedvelobidan gamorCes is


faqti, rom zogierTi wyaro ufro sandoa, vidre _ sxvebi);

gamotovebuli monacemebi (sakiTxebi, romelTaTvisac ar aqvT sruli


monacemebi, SeiZleba uyuradRebod darCes an uaryofil iqnas);

1066

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

hipoTezebis

gadasinjva

(mkvlevarma

arasakmarisi yuradReba gamoiCinos

SeiZleba

zedmeti

an,

piriqiT,

axali monacemebis mimarT);

SefasebebSi darwmunebuloba (mkvlevrebi SeiZleba ufro metad iyvnen


darwmunebulebi

TavianT

saboloo

SefasebebSi,

vidre

gamarTlebulia);

movlenebis

erTdroulad

ganxorcielebam

SeiZleba

SecdomaSi

Seiyvanos mkvlevari da es maT Soris asociaciad miiCnios;

arakonsistentoba (igive monacemebis Semdgomma analizma SeiZleba sxva


Sedegebi mogvces). amis naTeli magaliTis naxva SeiZleba benetTan
(Bennett 1976) da aitkinTan da mis kolegebTan (Aitkin et al. 1981).
aq mniSvnelovania, rom mkvlevarma didi sifrTxile da windaxeduleba

SeiZleba gamoiCinos Tvisebrivi monacemebis analizisas, vinaidan analizi


da

miRebuli

monacemebze.

Sedegebi
magaliTad,

mkvlevarze
mkvlevari

ufro

mets

adgens

ambobdes,

kodebsa

da

vidre

analizis

kategoriebs, iqneba es winaswar dagegmili Tu reaqciuri kvleva (anu,


mkvlevari

kodebsa

gansazRvravs

Tu

da

analizis

miRebuli

kategoriebs

monacemebis

kvlevis

analizis

dawyebamde

Sedegad).

swored

mkvlevris gegma marTavs kvlevas da mkvlevri irCevs meTodologias.


monacemebis

analizis

procesSi

mkvlevars

mouwevs

monacemebTan

dakavSirebiT hqodes ideebi, axali mignebebi, komentarebi da refleqsiebi.


es yvelaferi SeiZleba Caiweros, ? da, faqtobrivad, refleqsiis
procesSi Tavad iqces monacemebad (Tumca, es monacemebi unda gamijnos
monawileebisgan miRebuli pirveladi monacemebisgan). glaserisa (1978) da
robsonis (1993: 387) mtkicebiT, aseTi CaniSvnebi monacemebi ar aris, magram
monacemebis

analizis

procesSi

damxmare

funqcias

asruleben.

es

sakamaToa: Tu refleqsiuroba monacemTa analizis procesis nawilia,


maSin,

mkvlevris

CaniSvnebi

monacemTa

analizis

an

mimoxilvis

legitimuri meoradi monacemebi SeiZleba iyos. Tvisebrivi monacemebis


analizisTvis (ganxilulia qvemoT) gankuTvnili bevri programuli paketi
ara marto mkvlevris mier aseTi CaniSvnebis gakeTebis, aramed _ am

1067

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

CaniSvnis

konkretul

monacemTan

mkvlevris CaniSvnebis

dakavSirebis

saSualebasac

iZleva.

erTi universaluri swori formati ar arsebobs.

masSi SeiZleba Sediodes monacemebis Sesaxeb subieqturi mosazrebebi,


ideebi,

Teoriebi,

refleqsiebi,

komentarebi,

mosazrebebi,

pirovnuli

reaqciebi, mosazrebebi samomavlo da axali mimarTulebiT kvlevisTvis,


mogonebebi,
axsnebi,

dakvirvebebi,

ganxilvebi,

Sefasebebi,

Sedegebi,

msjelobebi,

spekulaciebi,

kritika,

daskvnebi,

prognozebi,

varaudebi,

kavSirebi, mimarTebebi kodebsa da kategoriebs Soris, axali mignebebi da


a. S. aseTi CaniSvnebiT warsulis, awmyosa da momavlis asaxava SeiZleba
da,

aqedan

gamomdinare,

SeiZleba

mizez-Sedegobriobis

gamokvlevis

dasawyisi iyos. ar arsebobs moTxovnili minimaluri an maqsimaluri


sigrZe, Tumca samaxsovroebis daTariReba aucilebelia ara marto imitom,
rom

advilad

misaTiTebeli

iyos,

mkvlevris, ise _ kvlevis dinamika


CaniSvnebi
monacemebis

monacemebze

aramed

rom

rogorc

aRinusxos da dafiqsirdes.

refleqsiis

mogrovebisTvis,

imitomac,

mniSvnelovani

analizisTvis

da

nawilia

da

Teoretizirebis

procesebisTvis sakmaod mravlismTqmeli SeiZleba iyos. isini maSin unda


Caiweros, rodesac mkvlevari maT mniSvnelovnad miiCnevs _ analizis
dros an misi dasrulebis Semdeg. maTi dawera nebismier dros SeiZleba.
faqtobrivad, zog mkvlevars Segnebulad yvelgan daaqvs Tan ubis wignaki
da kalami da ideebis gaCenis SemTxvevaSi, maSinve SeuZlia Caiweros, sanam
daaviwydeba.
monacemebis analizisas ZiriTadi sirTule Tavs iCens monacemebis _
teqstis

holisturobis

monacemebis

gancdis

atomizaciisa

da

SenarCunebasa

fragmentaciis

da
_

analizisTvis

maT

Semadgenel

elementebad daSlis da amiT mTlianis sinergiis dakargvis _ tendencias


Soris

da

elementebis

xSirad

mTliani

meqanikuri

jami.

ufro

metia,

analizSi

vidre

ramdenime

magaliTad:

mniSvnelobis bunebrivi erTeulebis generireba;

misi
etapi

Semadgeneli
gamoiyofa,

1068

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

mniSvnelobis

am

erTeulebis

klasificireba,

kategorizeba

da

mowesrigeba;

Sinaarsis aRsawerad monaTxrobebis struqturireba;

monacemebis interpretacia.
es

SedarebiT

gamsxvilebuli

etapebia.

mailsi

da

habermani

(1994)

transkriptis monacemebidan mniSvnelobis Camoyalibebis Tormet taqtikas


gvTavazoben, esenia:

xdomilobis

sixSireebis

daTvla

(magaliTad,

ideebis,

Temebis,

monacemTa nawilebis, sityvebis);

tendenciebis da Temebis (geStaltebis) aRmoCena, romlebic SeiZleba


gameorebuli Temebidan da mizezebidan, an axsnebidan momdinareobdes;

damajereblobis

danaxva:

monacemebisTvis

marTebuli

mniSvnelobis

miniWeba, daskvnis gamosatanad informaciaze dafuZnebuli

intuiciis

gamoyeneba;

klasterebad gaerTianeba: debulebebis kategoriebSi, tipebSi, qcevebsa


da klasifikaciebSi gaerTianeba;

metaforebi: figuraluri da konotaciuri metyvelebis gamoyeneba da


ara

pirdapiri

da

denotaciuris,

STaberva da, amgvarad, monacemebis

monacemebisTvis

sicocxlis

Semcireba, tendenciebis

gamokveTa

da monacemebis TeoriasTan dakavSireba;

ideebis dasamuSaveblad, erTmaneTisgan gasamijnad da gasaxsnelad


cvladebis

danawevreba,

ese

igi,

monacemebis

integraciisa

da

erTmaneTSi aRrevis sawinaaRmdegod qmedeba;

kerZos

zogadisTvis

daqvemdebareba

glaseris

mudmivi

Sedarebis

(1978) cnebis msgavsad; (ix. Tavi 23) _ ZiriTadi cnebebis dazustebaze


gadasvla;

faqtorebis
raodenobis,
gaerTianeba;

gamoyofa:
(xSirad)

didi

raodenobis

aradakvirvebad

cvladebis
hipoTetur

ufro

mcire

cvladebSi

1069

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

cvladebs Soris mimarTebebis gamovlena da aRniSvna;

Sualeduri

cvladebis

aRmoCena:

sxva

cvladebis

Zebna,

romlebic,

rogorc Cans, gzaze eRobebian, xels uSlian mkvlevris molodiniT,


cvladebs Soris arsebuli kavSiris axsnas;

empiriuli mtkicebulebis logikuri jaWvis ageba: mizez-Sedegobrobis


aRniSvna da daskvnebis gakeTeba;

konceptualuri
metaforebidan

(Teoriuli)

Tanmimdevrulobis

konstruqtebze,

fenomenebis

uzrunveloyofda:

amxsnel

Teoriebze

gadanacvleba.
am process, marTalia, pozitivisturi elferi aqvs, magram monacemebis
analizisas kerZodan zogadze gadasvlis efeqtueri

gzaa. mailsisa da

habermanis (1994) SemoTavazebebi monacemTa kodirebas

ukavSirdeba, rac

(kodireba)

Tavis

mxriv,

nawilobriv

Tvisebrivi

monacemebisTvis

damaxasiaTebeli Warbi monacemebis Semcirebis saSualebas warmoadgens.


mailsi da habermani (1994) Tvlian, rom kodirebis meSveobiT analizi
orivegan

sferos

farglebSi

da

sferoebs

Soris

SeiZleba

ganxorcieldes da SesaZlebeli gaxados mizez-Sedegobrivi kavSirebis,


qselebisa da matricebis dadgena. avtorebi am yvelafers im sakiTxis
gadaWrad miiCneven, rasac
kontent

analizi

Warbi monacemebis Semcireba warmoadgens.

kiTxvasa

da

gansjas

moicavs.

breneri

da

misi

kolegebi (1985) Ria kiTxvebiT Segrovili monacemebis kontent analizis


ramdenime etaps gamoyofen:

brifingi: problemisa da misi konteqstis detalurad gageba-gaazreba;

SerCeva: adamianebis SerCeva, saWiro SerCevis tipis CaTvliT (ix. Tavi


4);

dakavSireba: sxva ukve Sesrulebul kvlevasTan dakavSireba;

hipoTezis Camoyalibeba;

hipoTezis Semowmeba;

1070

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

CaRrmaveba:

Segrovil

monacemebSi

CaRrmaveba

yvela

miniSnebis

mosakrebad:

kategorizireba: kategoriebi da maTi dasaxelebebi kvlevis miznebs


unda asaxavdnen, isini amomwuravi da urTierTgamomricxavi unda iyvnen;

inkubacia: magaliTad, monacemebis gaazreba da interpretaciebisa da


mniSvnelobebis Camoyalibeba;

sinTezi: kodirebis logikuri safuZvlebis mimoxilva da gamokveTili


tendenciebisa

daxarisxeba:

da Temebis identificireba;
monacemebis

interpretaciac

ki

ise,

SemWidroveba,
rom

amokleba

SesaZlebeli

iyos

da

maTi

xelaxali
naTlad

da

mimarTulebasa

da

gasagebad dawera;

interpretacia: monacemebisTvis azris miniWeba;

dawera:

xdomilobis

naTlad

axsna;

grZnobebis

intenciebze miTiTeba; gacnobiereba imisa, Tu ra iTqva da ra ara _


dumilis epizodebi; dumilis SemTxvevebze miTiTeba (mkiTxvelebisTvis
da respondentebisTvis).

xelaxali gaazreba.
kontent analizi 23-e TavSi ufro sruladaa ganxiluli. brenerisa da

misi kolegebis (1985: 144) azriT, am procesis dros ramdenime faqtoris


gaTvaliswinebaa saWiro. es faqtorebia:

kvlevis Sejamebis srulad gaazreba;

kvlevis proeqtTan

mkvlevris piradi gamocdilebis kvlevis problemasTan dakavSireba,

Sesatyvisobis Sefaseba;

maniSneblebis sakuTar warsul gamocdilebaSi moZieba;

Semowmebadi

hipoTezebis

formireba,

romelic

kontent

analizis

safuZvels Seqmnis (breneri da misi kolegebi (1985) amas cnebebis


rveuls uwodeben);

hipoTezebis Semowmeba intervius CatarebiTa da analiziT;

mTeli kvlevis ganmavlobaSi monacemebis farglebSi darCena;

1071

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

cnebebis

rveulSi

monacemebis

kategorizeba,

saxelwodebebisa

da

kodebis Seqmna;

monacemebis gaformebamde monacemebis gaazreba;

cnebebis rveulSi monacemebis sinTezia da cnebebis moZieba;

monacemebis

SemWidroveba:

seleqciuroba

mniSvnelovania,

vinaidan

yvelafris dawera momxdaris Sesaxeb SeuZlebelia;

monacemebis

interpretacia,

maTi

mniSvnelobebisa

da

Sedegebis

identificireba;

angariSis dawera;

xelaxali gaazreba da dawera: miRweulia Tu ara kvlevis miznebi?


hiCneri (1985) gvTavazobs proceduras, romelic intervius monacemebis

fenomenologiuri
vnaxeT,

rom

analizisas

SegviZlia

fenomenologistebi

gamoviyenoT.

uSualo

pirvel

gamocdilebis

TavSi

Seswavlis

momxreni arian da qcevas gamocdilebiT ganpirobebulad miiCneven da ara


_ garegani, obieqturi da fizikurad aRwerili realobiT. hiCneri (1985)
miuTiTebs,
amitom,

rom

Tavs

fenomenologistebs

arideben

kvlevis

zedmeti

konkretikis

meTodis

etapebze

eSiniaT

da

gadaWarbebul

fokusirebas. Tumca, unda iTqvas, rom hiCneri monacemebis analizis iseT


etapebs gvTavazobs, romelic amcirebs am SiSs. rogorc igi Tavad xsnis,
misi

miTiTebebi

fsiqologiis

specialobis

studentebisTvis fenomenologiuri kvlevis

magistraturis

swavlebis wlebis manZilze

dagrovil gamocdilebas emyareba da cdilobs, zusti iyos intervius


monacemebTan da amavdroulad konkretul miTiTebebsac iZleodes (Hycner
1985). saboloo jamSi, hiCneriseuli miTiTebebi aseTia:

transkriptis momzadeba: intervius Canaweris transkriptis momzadeba;


ara

marto

pirdapir,

Ria

naTqvamebze,

aramed,

araverbalur

da

paralingvistur komunikaciaze reagireba.

frCxilebSi

Casma

SeZlebisdagvarad

da

fenomenologiuri

bevri

mkvlevriseuli

Semcireba:

es

niSnavs

mniSvnelobisa

da

1072

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

interpretaciis

SeCerebas

(frCxilebSi

Casmas)

da

unikaluri

respondentis samyaroSi Sesvlas (Hycner 1985). amgvarad, mkvlevari


Tavad respondentis mier naTqvamis gagebas cdilobs da ara imis, ris
Tqmasac igi Tavad moelis am adamianisgan.

intervius

mosmena

mTlianobis

Canaweris

ramdenjerme

gadakiTxva

moiazreba,

gancdis

mosmena
rac

da

SemdgomSi,

Sesaqmnelad:

aq

mTeli

transkriptis

ramdenjerme

mniSvnelobebis

konkretuli

erTeulebisa da Temebis gamovlenisTvis Seqmnis konteqsts.

zogadi mniSvnelobis erTeulebis aRwera: aq moiazreba monawilis mier


nagulisxmevi
Jestebis

mniSvnelobis

zedmiwevniT

gasagebad
Seswavla.

verbaluri
es

da

araverbaluri

monawilis

naTqvamis

kristalizacia da ganxilvaa da am dros isev, rac SeiZleba, bevr


sityva-sityviT naTqvams viyenebT (Hycner 1985).

kvlevis kiTxvis Sesatyvisi mniSvnelobis erTeulebis aRwera: zogadi


mniSvnelobis

erTeulebis

gamokveTis

Semdeg,

xdeba

maTi

dayvana

kvlevis kiTxvisTvis Sesatyvisi mniSvnelobis erTeulebze.

Sesatyvisi mniSvnelobis erTeulebis Sesamowmeblad damoukidebeli


Semfaseblebis
gamoyenebiT

gamoyeneba:
SeiZleba

miRebuli

Semowmdes,

Sedegebi
romlebic

sxva
zemoT

mkvlevrebis
aRweril

proceduras ganxorcileben. am tipis kvlevaSi kargad gavarjiSebul


magistrantebTan muSaobis hiCneris piradi gamocdileba aCvenebs, rom
aseT Sedegebs Soris iSviaTad aris xolme mniSvnelovani gansxvaveba.

zedmeti masalis amokleba: am etapze mkvlevari amowmebs Sesatyvisi


mniSvnelobebis nusxeas da amoSlis im punqtebs, romlebic aSkarad
zedmetia sxvebis nusxebTan SedarebiT.

Sesatyvisi mniSvnelobebis mqone erTeulebis klasterebad dajgufeba:


am etapze mkvlevari cdilobs gansazRvros, Sesatyvisi mniSvnelobis
romelime erTeulebi bunebrivad Tu jgufdeba erTad. aris Tu ara es
saerTo Tema, romelic Sesatyvisi mniSvnelobis ramdenime erTeuls
aerTianebs.

1073

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

mniSvnelobis klasterebidan Temebis dadgena: mkvlevari Seiswavlis


mniSvnelobis yvela klasters da cdilobs, gaarkvios, arsebobs Tu
ara erTi (an meti) centraluri Tema (Temebi), romelic am klasterebis
arss asaxavs.

yoveli intervius Sejamebis dawera: hiCneri Tvlis, rom am etapze


sasargebloa

intervius

transkriptTan

mibruneba

da

intervius

Sejamebis dawera, romelSic monacemebidan amoRebuli Temebi iqneba


CarTuli.

ganmeorebiTi Sexvedra monawilesTan, Sejamebisa da Temebis gacnoba _


meore intervius Catareba: gadamowmeba imisa, Tu ramdenad sworad
Cawvda mkvlevari pirveli intervius arss.

Temebisa da Sejamebis modificireba: meore intervius dros miRebuli


axali monacemebis gaTvaliswinebiT, mkvlevari mTlianobaSi uyurebs
monacemebs da, saWiroebis SemTxvevaSi, cvlis an amatebs Temebs.

yvela interviusTvis zogadi da unikaluri Temebis identificireba:


axla mkvelvari yvela, an TiTqmis yvela interviusTvis saerToOTemebs
da individualur variaciebs eZebs. am procesSi pirveli nabijia yvela,
an TiTqmis yvela interviusTvis saerTo Temebis gamovlena. meore
nabijia imis naxva, Tu rodis xvdeba Temebi

mxolod erT interviuSi

an interviuebis umciresobaSi.

Temebis

konteqstualizacia:

aq

sasargebloa

Temebis

im

zogad

konteqstSi da areSi dabruneba, saidanac warmoiqmna isini;

erTiani Sejameba: hiCneri (1985) sasargeblod miiCnevs yvela intervius


erTiani Sejamebis daweras, romelSic zedmiwevniT iqneba gadmocemuli
sakvlevi fenomenis arsi. aseTi erTiani Sejameba aRwers zogadad
samyaros ise, rogorc mas monawileebi xedaven. aseTi Sejamebis
dasasruls

mkvlevarma,

SesaZloa,

mniSvnelovani

gansxvavebebis aRniSvnac moisurvos (Hycner 1985).

individualuri

1074

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Tvisebrivi monacemebis analizis meTodologiuri


instrumentebi
Tvisebrivi monacemebis analizis ramdenime proceduruli instrumenti
arsebobs. lekomti da preisli (1993: 253) analitikur induqcias, mudmiv
Sedarebas, tipologiur analizsa da daTvlas im Rirebul teqnikebad
miiCneven, romlebic Tvisebrivma mkvlevarma monacemebis analizisa da
Teoriis CamoyalibebisaTvis SeiZleba gamoiyenos.

analitikuri induqcia
analitikuri induqcia aris termini da procesi, romelic znanieckim
(Znaniecki

monacemebis

1934)

sawinaRmdegod

Seqmna.

analizis

lekomtisa

da

statistikuri

preislis

(1993:

254)

meTodebis
azriT,

es

procesi zemoT warmodgenil ramdenime etaps waagavs imiT, rom masSic


xdeba

fenomenebis

kategoriebis

Sesaqmnelad

monacemebis

yuradRebiT

ganxilva, am kategoriebs Soris mimarTebebis Zieba da tipologiebis


SemuSaveba.

Sejameba

ki

Seswavlili

monacemebis

safuZvelze

iwereba.

miRebuli Sedegi Semdeg ixveweba SemTxvevebisa da analizis damatebiT,


mizanmimarTulad xdeba uaryofiTi da gansxvavebuli SemTxvevebis moZieba
sawyisi mosazrebis an Teoriis Secvlis, gafarToebis an SezRudvis
mizniT. denzini (1970b: 192) termins analitikuri induqcia

dakvirvebis

farTo strategiis aRsawerad iyenebs, romelic Semdegnairad warmoebs:

asaxsneli fenomenis zogadi StrixebiT gansazRvra;

asaxsneli fenomenis hipoTeturi axsna;

hipoTezis WrilSi Seiswavleba erTi SemTxveva, rac miznad isaxavs


imis

gansazRvras,

Tu

ramdenad

ergeba

hipoTeza

am

SemTxvevaSi

mocemul faqtebs;

Tu hipoTeza ar Seesabameba faqtebs, maSin an hipoTezis xelaxla


formulireba xdeba, an Sesaswavli fenomeni xelaxla ganisazRvreba
ise, rom maT Soris Seusabamoba gamoiricxos;

1075

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

praqtikuli dasabuTeba mcire raodenobis SemTxvevebis SeswavliTaa


SesaZlebeli, Tumca uaryofiTi SemTxvevebis aRmoCena uaryofs axsnas
da isev xelaxla formulirebas moiTxovs;

SemTxvevebis Seswavlis, fenomenis xelaxla gansazRvris da hipoTezis


xelaxla

Camoyalibebis

univarsaluri

es

procesi

urTierTmimarTeba

ar

manamde

grZeldeba,

dadgindeba.

aseve,

vidre
saWiroa

TiToeuli negatiuri SemTxvevis xelaxala formulirebis xelaxla


ganmarteba.
bogdani da bikleni (1992: 72) sawinaRmdego, gansxvavebuli SemTxvevebis
ufro metad mizanmimarTulad Ziebas emxrobian da analitikuri induqciis
xuT ZiriTad elements gamoyofen:

kvlevis

adreul

etapebze

konkretuli

fenomenis

sqematuri

gansazRvreba da axsna;

es gansazRvreba da axsna kvlevis procesSi mogrovili monacemebis


WrilSia

Seswavlili;

saWiroebis

SemTxvevaSi,

axali

monacemebis

fonze (magaliTad, Tu monacemebi ar ergeba axsnas an gansazRvrebas),


formulirebuli gansazRvrebis da/an axsnis cvlileba;

iseTi SemTxvevebis Segnebulad aRmoCena, romlebic SeiZleba axsnas an


gansazRvrebas ar Seesabamebodes;

xelaxali

gansazRvrebisa

da

xelaxla

formulirebis

procesis

gameoreba, manadme, vidre iseTi axsna ar miiReba, romelic yvela


monacems moicavs da manamde, vidre ganzogadebuli urTierTimimarTeba
ar dadgindeba, romelic negatiur SemTxvevebsac moicavs.

mudmivi Sedareba
mudmivi

Sedarebisas

mkvlevari

axlad

miRebul

monacemebs

ukve

arsebul monacemebs da Seqmnil, ganviTarebad kategoriebsa da Teoriebs


adarebs, raTa isini idealurad moargos erTmaneTs. logikuria, rom
negatiur SemTxvevebs an monacemebs, romlebic eWvqveS ayeneben arsebul
kategoriebsa

da

Teoriebs,

maTi

cvlileba

mohyveba

da

es

manamde

1076

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

gagrZeldeba, vidre yvela monacems srulad ar moicaven. am teqnikaze


ufro srulad 23-e TavSi visaubrebT, vinaidan es Tvisebrivi analizis
ZiriTad maxasiaTebels warmoadgens.

tipologiuri analizi
tipologiuri

analizi,

Tavisi

(LeCompte and Preissle 1993: 257),


kriteriumis

safuZvelze

arsiT,

rodesac

(magaliTad,

klasifikaciis

monacemebi
aqtebi,

procesia

garkveuli

qceva,

zusti

mniSvnelobebi,

monawileobis buneba, urTierTobebi, garemoebi, aqtivobebi) jgufebad,


qvesimravleebad
procesia

an

(Miles

qvesimravleebSi

kategoriebad

and

Huberman

erTiandeba.

erTiandeba.
1984),

es

meoradi

rodesac

tipologiebi

kodirebis

aRweriTi

fenomenebis

kodebi

erTobliobaa,

romlebSic ufro zogadi erTobliobis an kategoriis qveerTobliobebia


warmodgenili (Lofland 1970). lazarfeldisa da bartonis (1951) mosazrebiT,
tipologiis Seqmna SesaZlebelia ZiriTadi ganzomilebis, anu, ZiriTadi
maxasiaTeblis mixedviT. louflendi (1970) Tvlis, rom tipologiebis
Seqmnisas

mkvlevarma

monacemi,

romelic

mizanmimarTulad

monawilis

mier

unda

gaaerTianos

konkretuli

yvela

sakiTxis

is

ganxilvas

asaxavs, anu, daafiqsiros ra saxis strategiebs iyenebs; erTmaneTisgan


gamoyos

da

gamijnos

erTobliobebad

da

gansxvavebuli

qveerTobliobebad

strategiebi;
klasifikacia

moaxdinos
da

maTi

mkiTxvels

mowesrigebuli, saxeldebuli da gadanomrili saxiT warudginos.

daTvla
daTvlis
analizis

procesSi

erTeulebis,

xdeba

kategoriebisa

terminebis,

sityvebis

da
an

kodebis
ideebis

sixSireebis,
daTvla.

es

sixSireebis statistikuri analizis saSualebas iZleva (magaliTad, Monge


and Contractor 2003). am meTods tradiciul kontent analizSi iyeneben da mas
23-e TavSi ganvixilavT.
winamdebare TavSi Tvisebrivi monacemebis analizisa da gaformebis
ramdenime midgoma SemogTavazeT. es Temebi 23-e TavSi mocemul masalasTan
erTad unda waikiTxoT, radgan es ori Tavi avsebs erTmaneTs.

1077

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Tvisebrivi monacemebis analizis Sesaxeb sasargeblo masalebi mraval


veb gverdzea mocemuli, magaliTad:
http://cwx.prenhall.com/bookbind/pubbooks/creswell/chapter9/destinations1/deluxe-xontent.html;
http://labweb.education.wisc.edu/cni916/;
http://qualitative-research.net/fqs;
http://sagepub.co.uk/journals.aspx?pid=105751;
http://soc.surrey.ac.uk/sru/sru.htm;
http://tandf.co.uk/journals/online/0951-8398.asp;
http://ualberta.ca/~iiqm;
http://www.auckland.ac.nz/msis/isworld;
http://www.car.us.edu;
http://www.esds.ac.uk/qualidata/support/teaching.asp;
http://www.nova.edu/ssss/QR/text.html;
http://www.nova.edu/ssss/QR/web.html;
http://www.nova.edu/ssss?QR/qualres.html;
http://www.nova.edu/ssss?QR/qualres.index.html;
http://www.qualitative-research.net.fqs/fqs-e/rubriken-e/htm;
http://www.qualitativeresearch.uga.edu/QualPage/;
http://www.ringsurf.com/netring?ring=QualitativeResearch;action=list;
http://www.soc.surrey.ac.uk/caqdas;
http://www.socresonline.org.uk/socresonline/1/1/4.html;
http://www.socresonline.org.uk/socresonline/2/2/1.html;
http://www.sosig.ac.uk/roads/subject-listing/World-cat/qualmeth.html;
http://www.textanalysis.info;
http://www.ualberta.ca/%7Eiiqm/iiqmHomePages/resources.html;
http://www.umich.edu/~qualnet/resources.htm;
http://onlineqda.hud.ac.uk.

zemoT dasaxelebuli misamarTebis umravlesobas sxva veb gverdebTan


bmulebic aqvs, romlebzec Tvisebrivi monacemebis analizisTvis saWiro
miTiTebebisa da resursebis naxva SeiZleba.

1078

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

23 kontent analizi da dafuZnebuli Teoria


Sesavali
winamdebare TavSi

Tvisebrivi monacemebis

analizis

ori ZiriTadi

formaa ganxiluli_ kontent analizi da dafuZnebuli Teoria. aqvea,


mocemuli am meTodebis gamoyenebis ori vrceli magaliTi. Tvisebrivi
monacemebis analizs xSirad kontent analizis forma aqvs. Tvisebrivi
monacemebis

analizis

raodenobis

erT-erT

werilobiTi

raodenobamde

dayvana

mudmivad

monacemebis

warmoadgens.

arsebul
Semcireba

monacemebis

problemas
da

Semcireba

didi

optimalur
Tvisebrivi

analizis ZiriTadi elementia, romelic Tvisebrivi monacemebis Tvisebis


gaTvaliswinebiT
gavrcelebuli
teqstebSi

xorcieldeba.
procedura

mocemulididi

aRniSnulismiRwevis

kontent

analizia

raodenobis

procesi,

sityvebi

erT-erTi
romliTac

gacilebiT

mcire

raodenobis kategoriebSi erTiandeba (Weber 1990: 15). am proceduris


mizani masalis sxvadasxva gziT Semcirebaa (Flick 1998: 192). kategoriebi,
Cveulebriv, Teoriuli konstruqtebidan an mkvlevrisTvis saintereso
sferoebidan
gansazRvruli

miiReba,

romlebic

(winaswari

analizis

kategorizacia)

da

dawyebamde,

winaswaraa

miRebuli

masalisgan

naklebad iqmneba Tumca, cxadia, empiriuli monacemebis mixedviT maTi


Secvla SesaZlebelia.

ra aris kontent analizi?


termini kontent analizi (Sinaarsis analizi) xSirad ara zustad
gamoiyeneba. faqtobrivad, is ubralod werilobiTi monacemebis, maTi
ZiriTadi Sinaarsisa da mowodebuli cnobis _ Sejamebasa da wardgenas
gulisxmobs. ufro

zustad, kontent

analizi ganisazRvreba, rogorc

werilobiTi monacemebis Sinaarsis detaluri analizis, Seswavlisa da


dasabuTebis zusti

da Tanmimdevruli procedurebis erToblioba (Flick

1998: 192; Mayring 2004: 266). kripendorfis (Krippendorp 2004: 18) mixedviT, es
aris kvlevis teqnika, romelic teqstebidan (an mniSvnelobis mqone sxva

1079

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Sinaarsidan)

maTi

(am

teqnikebis)

gamoyenebis

konteqstis

Sesaxeb

gameorebadi da validuri daskvnebis gasakeTeblad aris gankuTvnili.


teqsti

ganisazRvreba,

rogorc

nebismieri

werilobiTi

komunikaciis

masala, romlis wakiTxva, interpretacia da gageba analitikosebis garda,


sxvebmac

unda SesZlon (Krippendorp 2004: 30).

kontent analizi masobrivi sakomunikacio saSualebebisa da sajaro


gamosvlebis

analizis

sakomunikacio

safuZvelze

masalis,

Seiqmna

rogorc

da

orive

formis

struqturirebulis,

aseve

arastruqturirebulis Seswavlaze vrceldeba. is SeiZleba gamoyenebuli


iyos im mniSvnelovani problemebis Sesaswavlad, romlebic Tavs iCens
kulturis,

socialuri

struqturisa

da

socialuri

urTierTqmedebis

Tanxvedrisas; aseve, eqsperimentul kvlevebSi damokidebuli cvladebis


Camoyalibebasa

da

jgufebis,

rogorc

sazogadoebis

mikromodelebis,

Sesaswavlad (Weber 1990: 11) .kontent analizis Catareba nebismieri saxis


werilobiTi

masalazea

SesaZlebelidokumentebidan

intervius

transkriptebamde da media produqtebidan pirad interviuebamde. kontent


analizis sistemurobisa da wesebiT gansazRvrulobis gamo, mas xSirad
didi

moculobis

teqstebis

gasaanalizebladiyeneben.amasTan,

sakmaod

mniSvnelovania isic, rom meTodis aseTi mowesrigebuloba kompiuteruli


analizis ganxorcielebis saSualebasac iZleva.
kontent analizi ramdenime Tvisebis gamoa mimzidveli. pirvel rigSi,
is

SeuCneveli

meTodia

(Krippendorp 2004: 40)

adamians,

sxvebisgan

SeumCnevlad SeuZlia dakvirvebis warmoeba. (Robson 1993: 280) kontent


analizi enasa da lingvistur maxasiaTeblebze, konteqstis mniSvnelobaze
fokusirdeba, sistematuri da gadamowmebadia (magaliTad, kodebisa da
kategoriebis gamoyenebiT), vinaidan analizis wesebi naTeli, gamWvirvale
da yvelasTvis xelmisawvdomia (Mayring 2004: 267 9). amasTan, vinaidan
monacemebi

ucvleli

formiTaa

(teqstebis

SesaZlebelia maTi xelaxali analizi.

saxiT)

warmodgenili,

1080

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

bevri

mkvlevari

kontent

analizs

Tvisebrivi

monacemebis

raodenobrivi analizis alternativad miiCnevs, magram es ase ar aris;


miuxedavad

amisa,

mas

farTod

iyeneben

verbaluri

monacemebidan

ricxobrivi monacemebis misaRebad. rogorc andersoni da arseno (Anderson


and Arsenault 1998: 101 2) samarTlianad miuTiTeben, kontent analiziT ara
mxolodgarkveuli
aRweraaa

Temebis

SesaZlebeli,

fardobiTi

aramed

sixSirisa

werilobiT

da

mniSvnelovnebis

masalebSi

mikerZoebis,

crurwmenebis an propagandis Sefasebac SeiZleba.


veberisTvis

(1990:

9)

kontent

analizis

mizans

gamokiTxvebisTvis

gankuTvnil Ria kiTxvebis kodireba, individis, jgufis, instituciuri an


sazogadoebrivi

saqmianobebis

fokusebis

gamovlena

da

komunikaciur

SinaarsSi gamokveTili paternebisa da tendenciebis aRwera warmoadgens.


es

ukanaskneli

kontent

analizSi

sxvadasxva

statistikuri

teqnikis

rolze miuTiTebs. veberi (1990: 10) samarTlianad Tvlis, rom kontent


analiziT

warmoebul

igulisxmeba

saukeTeso

nebismieri

formis

kvlevebSi
werilobiTi

teqstebis

(teqstSi

komunikacia)

rogorc

raodenobrivi, ise _ Tvisobrivi analizi gamoiyeneba.


kontent

analizisas

mocemuli

teqstis

gaanalizeba,

moculobis

Semcireba, garCeva da Sejamebuli saxiT warmodgena xdeba. aRniSnuli


xorcieldeba winaswar arsebuli kategoriebisa da teqstze muSaobis
procesSi

gamokveTili

ganzogadebas

an

Temebis

Semowmebas

saSualebiT

isaxavs.

am

da

miznad

kategoriebTan

Teoriis

mimarTebaSi

meToduri, gameorebadi, dakvirvebadi da wesebs daqvemdebarebuli analizi


gamoiyeneba.

kripendorfis

maxasiaTebeli

aqvs,

(2004:

romelic

22

4)

kontent

azriT,

teqsts

analizis

ramdenime

gansazRvrebas

ukavSirdeba; maT Sorisaa is faqti, rom teqsts obieqturi, mkiTxvelisgan


damoukidebeli Tvisebebi ar gaaCnia. teqsts mravalgvari mniSvneloba aqvs
da mravalgvar interpretacias eqvemdebareba. misi calsaxa mniSvnelobis
da azris migneba da aRwera SeuZlebelia. raTqmaunda, teqstSi mocemuli
mniSvnelobebi SeiZleba pirovnuli iyos da ukavSirdebodes gansazRvrul

1081

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

konteqsts,

diskursebsa

Tu

miznebs.

aqedan

gamomdinare,

mniSvneloba

konteqstis mixedviTY unda iqnas moZiebuli. amasTanave, kontent analizi


aRwers

komunikaciis

(kiTxulobs,

vin

TvalsaCino

vis

ras

da

maxasiaTeblebs

rogor

(Krippendorp 2004: 46)

eubneba),

akeTebs

daskvnebs

komunikaciis winapirobebisa (komunikaciis mizezebi, miznebi da konteqsti:


Mayring

2004:

267)

da

Sedegebis

(komunikaciis

efeqtebi)

Sesaxeb.

kripendorfs (2004: 75 7) miaCnia, rom kontent analizi maSinaa yvelaze


warmatebuli, rodesac lingvisturad agebuli faqtebis oTx sxvadasxva
klasad dayofa xdeba; es klasebia: Tvisebebi (atributebi), socialuri
urTierTobebi, sazogado qcevebi da instituciuri realobebi.

rogor tardeba kontent analizi?


ezis (Ezzy 2002: 83) mixedviT, kontent analizi teqstebis (erTeulebis)
SerCeviT

iwyeba.

Semdeg

analizis

erTeulebi

(magaliTad,

sityvebi,

winadadebebi) da analizSi gamosayenebeli kategoriebi ganisazRvreba.


kodirebisa

da

kategoriebSi

gaerTianebis

mizniT

xdeba

teqstis

mimoxilva; Semdeg ki daiTvleba da aRiricxeba sityvebis, kodebisa da


kategoriebis

sixSireebi.

raodenobrivi

meTodebis

mohyveba.

martivad

rom

aqedan

iwyeba

gamoyeneba,
vTqvaT,

kategorizacias(mniSvnelobis

rasac

kontent

mqone

statistikuri
Sedegebis

analizi

kategoriebis

analizisa

da

interpretacia

moicavs

kodirebas,

Seqmna,

romlebSic

gaerTiandeba analizis erTeulebi _ sityvebi, frazebi, winadadebebi da a.


S.), Sedarebasa (kategoriebis Sedareba da maTi urTierTdakavSireba) da
daskvnas _ teqstidan Teoriuli daskvnebis gamotanas.
andersoni

da

arseno

(1998:

102)

kontent

analizis

raodenobriv

bunebaze miuTiTeben, rodesac amboben, rom umartives doneze, kontent


analizi dokumentebSi cnebebis, sityvebis an xdomilobebis daTvlas da
maTi cxrilebis saxiT warmodgenas moicavs. am mokle ganmartebaSi
kargad

aris

gamoxatulikontent

analizis

maxasiaTeblebi:

teqstis analizis erTeulebad dayofa;

procesis

arsebiTi

1082

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

erTeulebis statistikuri analizi;

analizis maqsimalurad ekonomiuri formiT wardgena.


CamonaTvalSi ar Cans kontent analizis zogierTi sxva mniSvnelovani

maxasiaTebeli,

rogoricaa

magaliTad,

analizis

erTeulebis

(kategoriebis) urTierTkavSiris Seswavla, Temebis Tanmimdevruli buneba


da Teoriis Semowmeba, ganviTareba da Camoyalibeba.kontent analizis
mTeli procesi TerTmet Tanimdevrul etaps gulisxmobs.

etapi 1: kvlevis kiTxvebis gansazRvra, romelsac kontent


analizma unda gasces pasuxi
es etapi, aseve, gulisxmobs imis gansazRvras, Tu risi miReba surs
mkvlevars im teqstidan, romelzedac kontent analizi tardeba. sakvlevi
sakiTxis formirebaSi SeiZleba wvlili Seitanos im Teoriam, romlis
Semowmebac xdeba, an sulac, am Teoriidan momdinareobdes.

etapi 2: im populaciis gansazRvra, saidanac teqstebis


erTeulebi unda SeirCes
populaciaSi

igulisxmeba

ara

marto

adamianebi,

aramed,

umetes

SemTxvevaSi, teqsti _ analizis sferoebi. magaliTad, ras vaaanalizebT:


gazeTebs,

programebs,

saubrebs,

sajaro

intervius

sargeblobis

transkriptebs,
dokumentebs,

saxelmZRvaneloebs,
sagamocdo

nawerebs,

eleqtronul gzavnilebs, internet-dialogebs Tu sxvas?

etapi 3: SerCevis gansazRvra


adamianebis
gamoviyenoT.
SerCevas

SerCevis
mkvlevarma

akeTebs

Tu

stratificirebuls(am

wesebi

dokumentebis

SerCevisasac

SegviZlia

unda

gadawyvitos,

dokumentebis

albaTur

araalbaTurs;
SemTxvevaSi

SerCevis

romel

miuTiTos

formas

rogor

iyenebs:
stratebs

1083

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

gamoiyenebs),

SemTxveviTs,

xelmisawvdoms,

sferos,

miznobrivs, sistematur, drois, zvavisebrs da sxv.

klasteruls,

(ix. Tavi 4) robsoni

(1993: 275 9) SerCevis strategiis zustad gansazRvris aucileblobaze


miuTiTebs, magaliTad, ama Tu im dokumentebis nakrebi, esa Tu is drois
monakveTi

(magaliTad

gazeTebisTvis),

amdeni

da

amdeni

satelevizio

programa an interviu. SerCevasTan dakavSirebuli ZiriTadi sakiTxebi


teqstebis SerCevazec vrceldeba: reprezentaciuloba, xelmisawvdomoba,
SerCevis moculoba da Sedegebis ganzogadeba.
kripendorfi

(2004:

145)

miuTiTebs,

rom

saqme

SeiZleba

gvqondes

erTmaneTis momcveli Canaweris erTeulebTan, rodesac erTi erTeuli


meore erTeulSia mocemuli, magaliTad, SerCeuli gazeTebis SemTxvevaSi,
aseTi viTareba SeiZleba gvqondes:
mocemul gazeTSi sakiTxi SeirCa; gazeTSi SerCeul sakiTxze Tavis mxriv,
SeirCa statiebi;gazeTSi SerCeul sakiTxze SerCeul statiebSi SerCeul iqna
abzacebi; Semdeg, gazeTSi SerCeul sakiTxze SerCeul statiaSi SerCeuli
abzacebis Semadgeneli winadadebebis SerCeva moxda.
(Krippendorp 2004: 145)

es procesi safexureobrivi SerCevis ekvivalenturia romelic meoTxe


TavSia ganxiluli.

etapi 4: dokumentis Seqmnis konteqstis gansazRvra


es procesi Seiswavlis, magaliTad, Tu rogor Seiqmna masala (Flick
1998: 193); vin monawileobda mis SeqmnaSi; vin eswreboda Seqmnis process;
visgan iqna mowodebuli dokumentebi; rogor moxda masalis Cawera da/an
redaqtireba; surda Tu ara pirovnebas simarTlis Tqma, SeeZlo Tu ara
simarTlis Tqma da Tqva Tu ara man simarTle; aris Tu ara monacemebi
zustad Cawerili (Robson 1993: 273); aris Tu ara monacemebidadasturebuli,
sarwmuno
konteqsts,

da

damajerebeli;

SeviswavliT

SerCevasa da Sefasebas.

aseve,

davadgenT

dokumentebSi

dokumentebis

mocemuli

Seqmnis

mtkicebulebebis

1084

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

etapi 5: analizis erTeulebis gansazRvra


analizis erTeulebis gansazRvra SeiZleba mravaldoneze gakeTdes,
magaliTad, analizis erTeuli SeiZleba iyos sityva, fraza, winadadeba,
abzaci, mTliani teqsti, adamianebi da Temebi. robsoni (1993: 276), gazeTis
analizisTvis iseT damatebiT erTeulebs iyenebs, rogorebicaa: mocemul
Temaze statiebis raodenoba, svetis sigane (santimetrebSi), saTauris
moculoba, erT gverdze statiebis raodenoba, fotoebis raodenoba da
tipi.

mis

mier

damatebuli

da

gaazrebulad

zedmiwevniT
erTeulebi.
sakiTxebs

analizis

iqneba

unda

gviCvenebs,

SearCios

gansxvavebuli

wamoWrian,

SesaZlebeli

erTeulebi

doneebi

razec

mogvianebiT

analizis

erTeulebis

Tu

ramdenad

mkvlevarma

analizis

sandoobis

gansxvavebul

visaubrebT.

savaraudod,

imave

kategoriis

teqstSi

gaerTianeba, romelsac igive an msgavsi mniSvneloba eqneba Tavad teqstis


konteqstSi
SeiZleba

(semantikuri
problemuri

validoba)
iyos

(Krippendorp, 2004: 296);

(mogvianebiT

Tumca,

ganvixilavT).

es

analizis

erTeulebis aRwera gazomvisa da daTvlis erTeulebsac moicavs.

kodirebis

erTeuli

masalis

is

umciresi

elementia,

romlis

gaanalizebac SesaZlebelia, xolo konteqstualuri erTeuli is udidesi


teqstualuri erTeulia, romelic SeiZleba erT kategoriaSi Segvxvdes.
kripendorfi (2004: 99 101) sami saxis erTeuls ganasxvavebs: SerCevis

erTeulebi

is

erTeulebia,

romlebic

CarTulia

analizSi

an

gamoricxulia analizidan; es SerCevis erTeulebia. Caweris/kodirebis

erTeulebi is erTeulebia, romlebsac SerCevis erTeulebi moicaven da


ufro

mcire

zomisaa,

vidre

SerCevis

erTeulebi

amitom,

maT

erTeulebisTvis Cveuli kompleqsuroba ar axasiaTebT; isini aRweris


erTeulebia konteqstis erTeulebi ki teqstualuri Temebis erTeulebia,
romlebic

sazRvrebs

gasaTvaliswinebel
Semofarglaven

uweseben

Caweris

informacias.

es

informacias,

romelic

erTeulebis
is

aRwerilobaSi

erTeulebia,

mkvlevars

romlebic

Caweris/kodirebis

erTeulebis daxasiaTebisas sWirdeba (Krippendorp 2004: 101, 103).

1085

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

garda amisa, kripendorfi (2004) SerCevis erTeulebis xuT nairsaxeobas


gvTavazobs, esenia: fizikuri (magaliTad, dro, adgili, zoma), sintaqsuri
(sityvebi, gramatika, winadadebebi, abzacebi, Tavebi, seriebi da a. S.),

kategoriuli (kategoriis wevrebs raRac aqvT saerTo), propoziciuli


(konkretuli konstruqciebis anu propoziciebis moxazva) da Tematuri
(teqstebis

Temebad

da

kategoriebis

kombinaciebad

gaerTianeba).

kategoriebis sakiTxi Semdeg etapze migviTiTebs. kriteriumia is, rom


analizis yoveli erTeuli (kategoria _ konceptualuri, aqtualuri,
klasifikaciis elementi, klasteri, sakiTxi) SeZlebisdagvarad wyvetili
(diskretuli)

unda

iyos

da,

amasTanave,

mTlianis

integrirebulobas

inarCunebdes, ese igi, yoveli erTeuli konteqstisa da sxva monacemTa


zusti

gamoxatuleba

unda

iyos

da

ara

damaxinjebuli.

analizis

erTeulebis Seqmna monacemebisTvis kodebis miniWebiT aris SesaZlebeli


(Miles and Huberman 1984).

es

elementebis

erT

mTelSi

gaerTianebis

procesis msgavsia (Lincoln and Guba 1985: 203).

etapi 6: analizisas gamosayenebeli kodebis gansazRvra


Sinaarsisa da cnebebis gansazRvisas kodebs SeiZleba sxvadasxva donis
konkretuloba da zogadoba axasiaTebdes. SeiZleba gvqondes kodebi,
romlebic, Tavis, mxriv, sxva kodebs moicaven da ase iqmneba ierarqiuli
klasifikacia _ erTi kodi meores moicavs da Tavadac sxva kodSi
erTiandeba, rac Sedegad kodebis xisebr diagramas qmnis. zogi kodi
Zalian zogadia, zogi ki _ ufro konkretuli. kodebi didi raodenobiT
masalas erTad kravs da garkveuli wesiTa da struqturiT aerTianebs.
isini

sityvebs

sityvebad

toveben

da

konteqstis

specifikurobas/konkretulobas inarCuneben. kodebi SeiZleba aRweriTi


iyos (Bogdan and Biklen 1992: 167 72) da situaciis kodebs, subieqtebis
Tvalsazrisebs,

adamianebsa

da

sagnebze

msjelobis

Taviseburebebs,

procesTan, aqtivobasTan, movlenasTan, strategiasTan, urTierTobasa da


socialur

struqturasTan,

aseve

meTodebTan

dakavSirebul

1086

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

kodebsmoicavdes. Tumca, monacemebTan dakavSirebuli sizustis dasacavad


unda aRiniSnos, rom kodebi miRebuli monacemebidan ufro miiReba, vidre
winasawar zogadad gansazRvruli gziT. Sesabamisad, kodis misaniWeblad
mkvlevari yvela
abreviatura,

monacems

romelic

saTiTaodganixilavs. kodi aris

sakmaod

axlosaa

imasTan,

rasac

sityva
aRwers

an
da

mkvlevars erTi SexedviT SeuZlia mixvdes, Tu ras aRniSnavs is (am mxriv,


kodi

gansxvavdeba

sandoobas

ricxvisgan).

SeiZleba

magaliTad,

moiazrebdes,

kodi

kodi

ndoba

Zalaufleba

pirovnebis
_

jgufSi

umjobesia

kodebi,

pirovnebis statuss an Zalauflebas.


mailsisa

da

SeZlebisdagvarad,

habermanis
wyvetili

(1984)

mixedviT,

(diskretuli)iyos;

aseve,

kodireba

rac

SeiZleba adre unda daiwyos, radgan gvian dawyebuli kodireba analizs


asustebs;

Tumca,

SesaZloa

aseve,

arsebobs

mniSvnelovnad

safrTxe,

imoqmedos

rom

Semdgom

adreulma

kodirebam

kodirebaze.

avtorebi

miuTiTeben, rom monacemebze muSaobis procesSi oTxmocdaaTamde kodis


gaCerebaa SesaZlebeli adamianis muSa mexsierebaSi. Tumca, cxadia, es
procesi mravaljeradad meordeba, romlis Sedegadac zogierTi adreul
etapze gamoyenebuli kodi SeiZleba Seicvalos da, piriqiT, aucilebelia,
rom mkvlevarma monacemebi ramdenjerme gadasinjos, raTa uzrunvelyos
kodirebis

konsistenturoba

daxvewiloba,

modificireba

da

yovlismomcveloba (zogierTi kodi SeiZleba zedmeti aRmoCndes, zogi ki


ufro

mcire

kodebad

daiyos).

monacemebis

kodirebiT

mkvlevars

sixSireebisa (romeli kodebi gvxvdeba yvelaze xSirad) da tendenciebis


(romeli kodebi gvxvdeba erToblivi formiT) gamovlena SeuZlia.
hamersli

da

atkinsoni

safuZvlianad gasarkvevad,
xelaxali

gadakiTxva.

(1983:

177

8)

Tvlian

rom,

monacemebSi

upirveles yovlisa, saWiroa maTi wakiTxva da

aseve,

aucilebelia

gamaxvileba nebismier saintereso

kiTxvis

dros

yuradRebis

tendenciaze, moulodnel, ucnaur da

gasakvir maxasiaTeblebze, nebismier TvalsaCino araTanmimdevrulobasa an

1087

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

winaaRmdegobriobaze

(magaliTad,

jgufebs

Soris,

individebsa

da

jgufebs Soris an adamianebis naTqvamsa da maT moqmedebas Soris).

etapi 7: analizis kategoriebis Seqmna


kategoriebi

teqstis

konstruqtebis

an

ZiriTadi

maxasiaTeblebis

mTavari dajgufebebia, romlebic analizis erTeulebs Soris kavSirebze


migviTiTeben.

magaliTad,

maswavleblebis

stresis

Sesaxeb

teqsts

SeiZleba hqondes iseTi dajgufebebi, rogoricaa maswavleblis stresis


mizezebi, maswavleblis stresis buneba, stresis daZlevis gzebi da
stresis Sedegebi. mkvlevarma Tavad unda gadawyvitos, hqondes Tu ara
urTierTgamomricxavi

kategoriebi

(maTi

arseboba

sasurveli,

magram

rTulia). mkvlevarma, aseve unda daadginos ramdenad farTo an viwro


iqneba

TiToeuli

kategoria,

kategoriis

zogadobis

rigi,

anu,

done

(zogierTi kategoria SeiZleba Zalian zogadi iyos da moicavdes sxva


ufro konkretul kategoriebs; am SemTxvevaSi analizi mxolod erTi
kategoriis doneze unda gakeTdes; sxvadasxva donis kategoriebi erTi da
imave analizSi ar erTiandeba da, Sesabisad, maTTan erTi da igive
analizis

gamoyeneba

ar

SeiZleba.

kategoriebis

Sesaxeb

daskvnas

mkvlevari akeTebs, xolo konkretuli sityvebi an analizis erTeulebi


daskvnebs
gakeTebas,

naklebad
miT

eqvemdebareba.

naklebia

rac

sandooba

ufro
da

vuaxlovdebiT

metia

daskvnis

mkvlevris

gegmebis

monacemebTan Serevis SesaZlebloba.


Sinaarsis validobis uzrunvelsayofadkategoriebi amomwuravi unda
iyos. robsoni (1993: 277) amtkicebs, rom kontent analizi imdenadaa kargi,
ramdenadac

kargia

misi

kategoriebis

sistema

da

masSi

SeiZleba

Sediodes: gansaxilveli sagani, mimarTuleba (rogor udgebian sakiTxs _


dadebiTad Tu uaryofiTad), Rirebulebebi, miznebi, miznebis misaRwevad
gamoyenebuli
gamoyenebuli

meTodebi,

maxasiaTeblebi

maxasiaTeblebi),

aqtorebi

(vin

(adamianebis
aris

aRsawerad

ganxilvis

sagani),

1088

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

uflebamosileba (visi saxeliT keTdeba gancxadebebi), adgilmdebareoba,


konfliqti (wyaroebi da doneebi) da Sedegebi (konfliqtis gadaWris gza).
am

etaps

uwodeben.

(anu
es

kategoriebis

gulisxmobs

Seqmnas)

zogjer

erTeulebis

sferos

gaerTianebas

analizsac
klasterebSi,

jgufebSi, tendenciebSi, Temebsa da Tanmimdebrul klasebSi sferoebis


Camoyalibebis

mizniT.

sfero

aris

nebismieri

simboluri

kategoria,

romelic Tavis mxriv, sxva kategoriebs moicavs (Spradley 1979: 100). am


etapze mkvlevrisTvis SeiZleba sasargeblo iyos monacemebis xelaxali
kodireba sferoebis kodebSi, an ukve gamoyenebuli kodebis gadasinjva da
naxva, Tu ramdenad bunebrivad erTiandebian isini klasterebad da Semdeg
TiToeuli klasterisTvis saerTo kodis miniWeba. hamersli da atkinsoni
(1983)

gviCveneben,

Tu

rogor

SeiZleba

debulebebis

erTze

meti

kategoriisTvis mikuTvneba da es sasurvelad miaCniaT, radgan am gziT


monacemebis

simdidrea

kategorizaciis

SenarCunebuli.

procesis

aRniSnuli

(Lincoln and Guba 1985)

procedura

msgavsia,

romelic

gulisxmobs kompleqsuri, unificirebuli (erT mTelSi gaerTianebuli)


monacemebiT informaciis aRwerasa da daskvnebis gamotans. unificirebis
procesi

gulisxmobs

moTavsebas,

analizis

monacemebis

mniSvnelobis

Seswavlasa

da

imis

erTeulebSi

monacemebis

gansazRvras,

Tu

ras

warmoadgens es erTeulebi. mniSvnelobis erTeuli ubralod monacemTa is


cakleuli

nawilia,

romelsac

mkvlevari

mniSvnelovnad

miiCnevs

is

SeiZleba iseTi mcire iyos, rogoricaa sityva an fraza, an iseTi didi


moculobis, rogoricaa abzaci, abzacebis jgufi an, sulac, mTliani
teqsti, romelsac TavisTavad aqvs Tavisi mniSvneloba.
spredli (1979) Tvlis, rom sferoebis dadgena oTxi analitikuri
amocanis SesrulebiT aris SesaZlebeli:

sityva-sityviT Cawerili intervius SerCevisa da savele Canawerebis


arCeva;

sagnebis saxelwodebebis moZieba;

SerCevidan SesaZlo terminebis dadgena/identificireba;

1089

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

damatebiT CanawerebSi sxva punqtebis moZieba.


spredliam amocanebis Sesrulebis eqvs etaps gamoyofs:

erTi semantikuri mimarTebis SerCeva;

sferos analizis formis momzadeba;

respondentebis debulebebis SerCevis gamoyofa;

SesaZlo zogadi dasaxelebebis moZieba, romlebic aseve dadgenil


semantikur mimarTebas ergebian;

TiToeuli

dadgenili

sferosTvis

struqturuli

kiTxvebis

formulireba;

yvela hipoTeturi sferos CamoTvla.


amrigad, sferos

analizis

mizans

simboloebis

urTierTmimarTebis

dadgena warmoadgens (Spradley 1979: 157).


kodebis

msgavsad,

kategoriebic

zogadobis

sxvadasxva

doniT

SeiZleba

xasiaTdebodes.

konkretulobis

zogi

kategoria

da
ufro

zogadi da yovlismomcvelia, zogi ki,_ naklebad. rogorc wesi, kodebi


ufro konkretulia xolme, vidre kategoriebi. es kvanZebsa da kodebs
Soris

ganxvavebaze

migviTiTebs.

kodi

teqstis

nawilis

iarliyia,

saxelwodebaa, xolo kvanZi aris kategoria, romelSic Tavsdeba, anu,


grovdeba

sxvadasxva

SeiZleba

iyos

nebismieri

sxva

specifikur

kodi.

cneba,

idea,

dajgufeba;

teqstur

mkvlevris

survilis

procesi,
igi

momentebs

adamianTa

maorganizebeli
aRweren,

xolo

Sesabamisad,
jgufi,

adgili

kategoriaa.
kvanZebi

kvanZi
da

kodebi

kategoriaTa

CarCoSi aerTianeben am kodebs da erTmaneTTan akavSireben kodirebul


segmentebsa
Tavebi

cnebebs.

kvanZebia,

SeiZleba
meores,

da

Seikras,

xolo

teqsti
abzacebi

magaliTad,

anlogikurad

SegviZlia

an

erTi

SevadaroT

wigns,

romlis

kodebi.

kvanZebi

ramdenimenairad

cneba

SeiZleba

gansazRvravdes

empiriulad

(aRmoCndes,

rom

erTmaneTis

TanxlebiT Cndebian teqstSi) ukavSirdebodnen erTmaneTs (Krippendorp 2004:


296).

1090

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

unda gvaxsovdes, rom kodebisa da kategoriebis SeqmniT SegviZlia


mimarTuleba mivceT kvlevasa da mis Sedegebs, anu, mkvlevari SeiZleba
Zalian Sors wavides kvlevis procesSi. magaliTad, igi SeiZleba skolaSi
klasgareSe aqtivobebs swavlobdes da aRmoaCinos, rom es araSemecnebiT
da

araakademiur

sferoSi

iZleva

sasargeblo

Sedegs

da

ara

akademiurSi, Tumca, realurad, es SeiZleba sulac ar iyos ase. saqme isaa,


rom SemecnebiTi/akademiuri da araSemecnebiTi/araakademiuri sferoebis
erTmaneTisgan gamijvnas Tavad kodebi da kategoriebi iwveven da ara _
respodentebis gonebaSi arsebuli monacemebi. Tu mkvlevari specialurad
dainteresdeboda amis Sesaxeb, an akademiur da araakademiur sferoebs
Soris kavSiris amsaxvel kodebsa da kategoriebs SeimuSavebda, maSin
ufro mets aRmoaCenda, vidre manamde SeeZlo daedgina. es is safrTxea,
romelic kodebisa da kategoriebis gamoyenebiT monacemebis winaswar
gansazRvrasTan aris dakavSirebuli.

etapi 8: monacemebis kodireba da kategorizacia


kodebisa

da

kategoriebis

dadgenis

Semdeg

ukve

SesaZlebelia

analizis dawyeba. es procesi teqstisTvis kodebisa da kategoriebis


realurad miweras gulisxmobs. kerlingeri (1970) kodirebas gansazRvravs,
rogorc

analizis

mizniT

kiTxvebze

pasuxebisa

da

respodentis

informaciis konkretul kategoriebad gardaqmnas. rogorc vnaxeT, bevri


kiTxva winaswar kodirebulia, es niSnavs, rom SesaZlebelia TiToeuli
pasuxis dauyonebliv da pirdapir qulad gardaqmna. winaswar kodirebuli
kiTxvebis

magaliTebia

reitingis

skalebi

da

pasuxebis

variantebis

CamonaTvali. kodireba aris monacemis erTeulisTvis kategoriis saxelis


miwera, romelic an winaswaraa gansazRvruli, an monacemebis Segrovebis
Semdeg maTi mixedviT ganisazRvreba.
meiringi (Mayring 2004: 268 9) miuTiTebs, rom Semajamebeli kontent

analizi

masalas

iseT

moculobamde

amcirebs,

romelic

ukeTesad

samarTavia da amave dros, Sinaarsis sizustec SenarCunebulia. avtori

1091

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

aseve aRniSnavs, rom kategoriebis induqciuri formireba Semajamebeli


kontent

analizis

meSveobiT

teqsturi

masalidan

kategoriebis

induqciurad warmoqmnis process warmoadgens. aRniSnuli eqsplicituri

kontent

analizis

analizis

sawinaaRmdego

sawinaaRmdegod,

lokalizaciisTvis

procesia.

teqstis

damatebiT

Semajamebeli

analizisa

informacias

eZebs.

da

kontent

kategoriebis

pirveli

amcirebs

konteqstualur detalebs, meore ki _ inarCunebs maT. mastruqturirebeli

kontent

analizi

SemuSavebuli

filtravs

kriteriumis

teqstis

safuZvelze

nawilebs,
masalis

raTa

winaswar

sxvadasxva

nawilebis

Sedarebis saSualeba mogvces.


aucilebelia imis gansazRvra, Tu ras vaniWebT kods TviTon cnebis
arsebobas
vinaidan

Tu

teqstSi

pirvel

misi

Sexvedris

SemTxvevaSi,

sixSires.

rodesac

es

mxolod

mniSvnelovania,

cnebis

arsebobas

vafiqsirebT, daikargeba informacia misi Sexvedris sixSiris Sesaxeb,


xolo sixSire, SesaZloa, teqstSi cnebis mniSvnelovnebaze miuTiTebdes.
garda amisa, kodirebisas unda gadawydes, mxolod konkretuli sityvebis
kodireba

unda

savaraudod,
radgan

moxdes,

pirveli

Tu

msgavsi

monacemebis

mniSvnelobis

mniSvnelovan

mqone

sityvebisac.

dakargvas

gamoiwvevs,

sityvebi xSirad ar meordeba im cnebebis saxiT, romelsac isini

gamoxataven.
frazebis

meore

niuansebi

SemTxvevaSi,
daikargos.

SeiZleba
marTlac,

garkveuli
zogierTi

sityvebisa
oratori

da

Tavis

gamosvlebSi SeiZleba ganzrax iyenebdes orazrovan sityvebs an frazebs.


transkriptis

kodirebisas

mkvlevari

rogorc

wesi,

sistemurad,

striqon-striqon mihyveba teqsts da yovel monacems misTvis Sesatyvis


kods miawers, magaliTad:
teqsti
moswaleebi sabunebismetyvelo mecnierebaSi

kodi
prob

problemis gadawyvetas mimarTaven.


Sereuli unarebis mqone bavSvebisgan Semdgar
klasebis swavleba mirCevnia

Serunari

1092

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

TvalsaCinoa,

rom

am

magaliTSi

kodebi

abreviaturebia,

romlebic

mkvlevars saSualebas aZlevs advilad mixvdes, ra sakiTxia am kodebiT


aRniSnuli, vinaidan kodi miaxloebulia sakiTxTan (kodirebis es forma
ufro mosaxerxebelia, vidre TiToeuli monacemisTvis kodebis saxiT
ricxvebis

miwera,

kategoriis

romlebic

Sinaarsze).

abreviaturebis

ar

aranairad

mailsi

arsebobis

da

ar

mianiSnebs

habermanis

SemTxvevSi,

monacemis

(1994)

kodebis

an

mixedviT,

saxelwodebebi

sakmarisad unda waagavdes originalur monacems, raTa mkvlevarma kodis


mixedviT Sinaarsis dadgena SesZlos.
arsebobs
kodirebas

ramodenime

kompiuteruli

(magaliTad,

originaluri

programa,

romelic

Tumca

ETHNOGRAPH, N-Vivo),

am

aiolebs

SemTxvevaSi,

transkriptis eleqtronuli versia unda arsebobdes. erT-

erTi aseTi programa, Code-A-Text, gansakuTrebiT sasargebloa dialogebis


raodenobrivi da Tvisebrivi analizisaTvis (sistema audio da video
signalebsac iRebs).
kodirebis

pirveli

safexuris

Semdeg

mkvlevars

ukve

SeuZlia

tendenciebisa da Temebis danaxva da ganzogadebis dawyeba (magaliTad,


kodebis

sixSireebis

klasterebSi

daTvliT).

dajgufebac

mkvlevars

SeuZlia,

anu

kodebis

iwyebs

ufro

monacemTa

zogad

faqtorebad

dayofas.
mailsi da habermani (1994) miuTiTeben, rom teqstis damuSavebisas muSa
mexsierebaSi erTdroulad oTxmocdaaTi kodis SeCerebaa SesaZlebeli;
Tumca, aRniSnaven, rom monacemebis xelaxali kodireba SeiZleba meore an
mesame wakiTxvisas moxdes. adre gamoyenebuli kodebi SeiZleba daixvewos
mogvianebiT

gamoyenebul

kodebis

safuZvelze,

raTa

kodebi

ufro

konkretuli da gasagebi gaxdes, an piriqiT, gaerTiandes is kodebi,


romlebic zedmetad konkertulia. es avtorebi amtkiceben, rom kodebi
mkvlevars saSualebas unda aZlevdes, moicvas monacemebis kompleqsuroba
da

sirTule.

kodireba

da

savaraudod,
qulebSi

yvelaze

gadayvana

did

problemas,

warmoadgens.

am

Ria

kiTxvebis

SemTxvevaSi

ori

1093

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

gamosavalia: miuxedavad imisa, rom pasuxi Riaa, interviuerma magaliTad,


winaswar ise SeiZleba gadaakodiros intervius ganrigi, rom respodentis
Tavisuflad saubrisas, misi pasuxebis an maTi nawilebis SinaarsisTvis
winaswar gansazRvruli Sesatyvisi kodebis miniWeba moaxerxos. aseTi
saxis klasifikaciis gakeTeba piloturi kvlevebis drosaa SesaZlebeli.
alternatiuli

gza

monacemebis

intervius

dasrulebis

Semdeg

kodirebaa. intervius Sedegad miRebul masalaze, romelsac SeiZleba


Sejamebuli

saxe

hqondes,an

audio

Camweris

daxmarebiT

gakeTebuli

sityva-sityviTi transkripti iyos, mkvlevarma kontent analizi ramdenime


xelmisawvdomi proceduridan erT-erTis gamoyenebiT SeiZleba Caataros,
magaliTad,

skalirebis,

qulebis

miniWebis,

ranJirebis,

pasuxebis

daTvlisa da a. S.

etapi 9: monacemTa analizi


monacemTa kodirebisa da kategorizaciis Semdeg mkvlevars SeuZlia
teqstSi TiToeuli kodis an sityvis sixSiris da TiToeul kategoriaSi
sityvebis raodenobis daTvla. es Ziebis procesia, romelic mravalnairad
SeiZleba mimdinareobdes, magaliTad, sityvebis, kodebis, kvanZebis da
kategoriebis formiT. zogi sityva

SeiZleba erTze met kategoriaSi

moxvdes, magaliTad, rodesac erTi kategoria meoris qvesimravlea anu,


erTi

kategoria

umjobesia,

meores

dasawyisSi,

moicavs.
mTlian

veberi
teqstze

(1990:

21

muSaobis

4)

Tvlis,

nacvlad,

rom

teqstis

SerCeul mcire monakveTze vimuSaoT. es saSualebas mogvcems, SevamowmoT


kodireba da kategorizacia da, aseve, SevitanoT saWiro cvlilebebi.
semantikuri

Tanmimdevrulobis

dasacavad

ki

sruli

teqstebi

unda

gaanalizdes.
sityvebi da calkeuli kodebi TavisTavad bevris momcemi ar aris da
amitom mniSvnelovania sityvebsa da kodebs Soris kavSirebisken, anu,
kategorebisa

da

maT

Soris

mimarTebebisken

gadanacvleba.

sferoebs

Soris mimarTebebisa da kavSirebis dadgena monacemebis SenarCunebas, maT

1094

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

simdidres da konteqstiT ? uzrunvelyofs. kavSirebis


aRmoCena

damadasturebeli

SemTxvevebis

gamovleniT,

monacemebis

qvesimravleebs Soris safuZvlad arsebuli asociaciebis (LeCompte and


Preissle 1992: 246) da kavSirebis moZiebiT aris SesaZlebeli.
veberis (1990: 54) azriT, teqstis moZieba umjobesia kategoriebis da
ara

calkeuli

sityvebis

safuZvlze

ganxorcieldes,

kategoriebi calkeul sityvebze mets gvaZleven,

iyeneben ra

vinaidan

sinonimebsa

da konceptualurad axlos mdgom mniSvnelobebs. mkvlevars SeuZlia


daTvalos rogorc kategoriebi, ise sityvebi. Ffaqtobrivad, mas SeuZlia
konkretulad

gansazRvros,

daTvla,

ras

anu,

romel

daiTvlis,

doneze

magaliTad,

SeiZleba
sityvebs,

ganxorcieldes

frazebs,

kodebs,

kategoriebsa Tu Temebs.
am proceduris Sedegi isaa, rom sityvebis, kodebis, kvanZebisa da
kategoriebis sixSireebi maT aqtualurobaze miuTiTebs. es SeiZleba ase
iyos an arc iyos ase, vinaidan garkveul teqstebSi (magaliTad, sityviT
gamosvlebSi)

sityvis

an

kategoriis

Semdgomi

moxsenieba,

SesaZloa,

rTulad iyos gamoTqmuli. sixSire ar aris mniSvnelovnebis tolfasi,


xolo

sul

mniSvnelovani

arafris

Tqma

SeiZleba

(komentarisgan

iyos,

rogoric

Tavis
raime

Sekaveba)
naTqvami.

iseTive
kontent

analizisas ufro mocemulis, naTqvamis analizi xdeba, vidre imisa, rac


gamotovebulia, an ar Tqmula (Anderson andArsenault 1998: 104). amasTan,
rogorc veberi (1990) ambobs:
gzadagza
wamoWrili
gamowveuli

arsebiTi
sakiTxis

saxelebi
ganviTarebam

mravalsatyvaoba

SeiZleba
SeiZleba

moitanos,

nacvalsaxelebiT

Seicvalos;

araproduqtiuli

gameorebiT

teqstis

moculobis

SezRudvam

SeiZleba xeli SegviSalos TemasTan dakavSirebaSi; zogi Temis wamoweva


SeiZleba sxvebTan SedarebiT ufro met Zalisxmevas saWiroebdes.
(Weber 1990: 73)

mkvlevarma

SeiZleba

Seajamos

teqstidan

gamomdinare

daskvnebi,

moZebnos tendenciebi, kanonzomierebebi da teqstis sxvadasxva segmentebs

1095

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Soris arsebuli kavSirebi, aseve, Seamowmos hipoTezebi. kategoriebisa da


monacemebis Sejameba statistikuri teqnikebis mizania, rac tendenciebis,
sixSireebis,

prioritetebisa

da

mimarTebebis

gamoTvlis

saSualebas

iZleva. monacemebis analizis etapze ramdenime midgomisa da meTodis


gamoyeneba SeiZleba. kripendorfis (2004: 48 53) mixedviT, maT Soris
SeiZleba iyos:

eqstrapolaciebi: tendenciebi da gansxvavebebi;

standartebi: Sefasebebi da msjelobebi;

indeqsebi:

magaliTad,

xdomilobis

urTierTobebis,

Tanxvedris

xdomilobis

sixSireebis

da

indeqsebi,

ramdenime

Sesatyvisi

da

araSesatyvisi erTeulebis raodenoba;

lingvisturi reprezentaciebi:
sixSireebis daTvlis Semdeg SesaZlebelia statistikuri analizis

ganxorcieleba da Semdegi meTodebis gamoyeneba:

faqtoruli analizi: msgavsi pasuxebis dajgufeba;

monacemebis cxrilebis saxiT warmodgena: sixSireebis an procentebis;

niSanTa

SeuRlebis

romelSic

cxrilebi

sityvebi

saxeldebis

skalis

anu

(kros-tabulacia):

kodebi

cvladebi

svetebis

(magaliTad,

matricis

Seqmna,

dasaxelebebia,

xolo

gazeTi,

weli,

sqesi)

striqonebis;

korelacia:

sityvebs,

kodebs

da

kategoriebs

Soris

kavSiris

siZlierisa da mimarTulebis dadgena;

grafikuri

gamosaxva:

magaliTad,

drois

monakveTSi

an

teqstebSi

konkretuli sityvebis, cnebebis, kategoriebis Sexvedris sixSireebis


grafikurad gamosaxva;

regresia: erTi cvladis/sityvis/kodis/kategoriis Rirebulebis dadgena


meoresTan

mimarTebaSi _

asociaciis

forma, romelic

regresiis

wrfis zust mniSvnelobebsa da gradients anu daxris kuTxes gvaZlevs;

1096

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

mravaljeradi

regresia:

damokidebul

cvladebSi

damoukidebeli

cvladebis wonis gamoTvla;

struqturuli

gantolebis

Sedegobriobis

modelireba

sxvadasxva

da

LISREL analizi:

mimarTulebis

da

mizez-

mizez-Sedegobrivi

mimarTebebis analizSi sxvadasxva kavSiris wonis dadgena;

dendrogramebi: xisebri diagramebi kategoriebsa da kodebs, kodebsa da


kvanZebs Soris damokidebulebis saCveneblad.
statistikuri

ganxiluli.

sidideebis

am

SesaZlebelia

etapze

gamoTvla

mxolod

Tvisebrivi

da

imas

wardgena

vityviT,

monacemebis

anu

24-26-e

rom

TavebSia

analizisTvis

sityvebis

ricxobriv

monacemebad gardaqmna.
Tu

analizis

gamoricxavs

naklebad

zemoT

raodenobrivi

aRweril

formaa

statistikuri

saWiro,

procedurebis

maSin

es

Tvisebriv

versias. magaliTad, mkvlevars SeuZlia cnebebsa da kategoriebs Soris


kavSiris dadgena da am kavSirebis siZlierisa da mimarTulebis Seswavla
(ramdenad mWidrod ukavSirdebian isini erTmaneTs da ramdenad dadebiTia,
an ramdenad uaryofiTia es kavSiri). bevri kompiuteruli programa iZleva
statistikuri

procedurebis

Tvisobrivi

ekvivalentebis

Sesrulebis

saSualebas.
aseve,

sasargebloa

ZiriTadi

kategoriebis

identificireba

(ix.dafuZnebuli Teoria). ZiriTadi kategoria is kategoriaa, romelsac


yvelaze meti axsniTi SesaZlebloba aqvs da romelsac sxva kategoriebi
da qvekategoriebi, savaraudod, xSirad da mWidrod ukavSirdeba (Strauss
1987: 11).
daskvnebis

robsoni
gakeTeba

(ganmeorebadi
gamoyofiT

(1993:

401)

Tvlis,

SesaZlebelia

Temebis

(adamianebis,

anu

rom

daTvliT,

tendenciebis

sakiTxebis,

Tvisebrivi

monacemebidan

tendenciebis

dafiqsirebiT),

movlenebis

da

a.

S.,

gamokveTiT
klasterebis
romlebsac

msgavsi maxasiaTeblebi aqvT), cvladebis dakavSirebiT, mizez-Sedegobrivi


qselebis SeqmniTa da Sedegebis Teoriuli CarCosTvis dakavSirebiT.

1097

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

miuxedavad imisa, rom Tvisobrivi monacemebis analizisas ricxobrivi


midgomis an paradigmebis gamoyeneba SeiZleba maTi pozitivisturobis
gamo gaakritikon, gasaTvaliswinebelia dafuZnebuli Teoriis erT-erTi
fuZemdeblis, glaseris (Glaser 1996) sityvebic, romelic ambobda, rom
dafuZnebuli Teoria ara marto Tvisebriv monacemebTan raodenobrivi
paradigmebs gamoyenebas ar cdilobs, aramed

paradigmuli sizustec

miuRebeli iyo Tvisebrivi monacemebis analizis realuri samyarosTvis,


sadac warmmarTveli mizanTan Sesatyvisoba an daqvemdebareba unda iyos.
SesamCnevia, romailsi da
grafikulad

gamosaxvas,

habermani (1984)
rogorc

mxars

Tvisebrivi

uWeren

monacemebis

monacemebis

Semcirebis

ekonomiur saSualebas. aseTi grafikebi mizez-Sedegobriv mimarTebaze


miTiTebisa da monacemTa Sejamebis saSualebas iZleva.

etapi 10: Sejameba


am etapze mkvlevars SeuZlia ukve Seswavlili situaciis ZiriTadi
maxasiaTeblebis

Sejameba.

SejamebaSi

mocemuli

iqneba

ZiriTadi

faqtorebi, sakiTxebi, cnebebi da Semdgomi kvlevis mimarTulebebi.esaris


gardatexis

etapi

monacemebidan

monacemebis

aqamde

Segrovebisas,

moZiebuli

ZiriTadi

vinaidan

am

dros

xdeba

Temebis,

sakiTxebisa

da

problemebis gamokveTa da Semdgomi kvlevis gzebis dasaxva. Sejamebis


werisas gamoiyeneba rogorc Tavad monacemebidan, ise mkvlevris daskvniT
miRebuli cnebebi (Hammersley and Atkinson 1983: 178).
aq mkvlevars Teoriis Camoyalibebis

mosamzadebeli etapebis gavla

mouwevs. patoni (1980) Tvisebrivi analizis SemTxvevaSi Semdeg etapebs


gamoyofs:

kvlevisa da analizis fokusis povna;

monacemebis organizeba, damuSaveba, mowesrigeba da gadamowmeba;

Tvisebrivi aRweris anu analizis dawera;

kategoriebis, tipologiebisa da saxelwodebebis induqciurad Seqmna;

1098

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

kategoriebis analizi imis gasarkvevad, Tu sad aris saWiro Semdgomi


dazusteba da jvaredini dazusteba;

am

kategoriebis

gamoxatva

da

tipuri

SemTxvevebis

aRniSvna

metaforebis saSualebiT (ix.Pitman and Maxwell 1992: 747);

urTierTmimarTebebis,

mizezebisa

da

Sedegebis

Sesaxeb

daskvnebis

gakeTeba.
bogdani da bikleni (1992: 154 63) ramdenime mniSvenlovan faqtors
gamoyofen,

romelic

faqtorTa

ricxvSi

mkvlevarma
Sedis:

am

etapze

sakuTar

Tavze

unda

gaiTvaliswinos.

zemoqmedebis

am

moxdena

im

gadawyvetilebebis misaRebad, romelic xels Seuwyobs kvlevis fokusis


gamoyofas, daviwroebas da kvlevis tipis gansazRvas; aseve, analitikuri
kiTxvebis Camoayalibeba; monacemebis Segrovebis dagegmvisas adrindeli
dakvirvebiT

miRebuli

moancemebis

gamoyeneba,

dakvirvebebis

Sesaxeb

refleqsiuri Canawerebis gakeTeba, sakuTari ideebisa da mosazrebebis


cdis pirebisTvis gacnoba, savele samuSaoebisa da kvlevis warmoebis
paralelurad Sesabamisi literaturis analizi, kvlevis dasazusteblad
cnebebis, metaforebis, analogiebis da vizualuri saSualebebis Seqmna.

etapi 11: spekulaciuri daskvnebis gakeTeba


spekulaciuri daskvnebis etapi mniSvnelovani etapia, vinaidan mas kvleva
aRweridan

daskvnebis

gakeTebaze

gadahyavs.

am

etapze

mkvlevars,

empiriul mtkicebulebebze dayrdnobiT, situaciis, zogierTi ZiriTadi


elementisa
moeTxoveba.

da
es

savaraudod,
hipoTezis

maTi

mizezebis

axsnebis

SemoTavazeba

Camoyalibebisan

samuSao

pihoTezebis

formirebis procesia, romelic Teoriis generirebas uwyobs xels.


Teoriis generirebis etapi dafuZnebul Teorias ukavSirdeba da am
sakiTxs mogvianebiT mivubrundebiT. axla gTavazobT kontent analizis
magaliTs, romelSic ar aris gamoyenebuli statistikuri analizi, Tumca
monacemebis

analizisadmi

sistematur

kontent analizis arss warmoadgens.

midgomas

mainc

gviCvenebs,

rac

1099

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

kontent analizis sailustracio magaliTi


winamdebare magaliTSi mkvlevars ukve gakeTebuli aqvs samsaxurSi
miRebuli stresis Sesaxeb monacemebis transkripti, romlebic, vTqvaT,
ramdenime maswavleblis angariSidan da interviudan aris aRebuli da
romelSic

ukve

Sejamebulia

ZiriTadi

momentebi.

warmoidgineT,

rom

TiToeuli angariSi an interviu saTiTaod aris dawerili da calke


failebad

inaxeba

(magaliTad,

kompiuterSi)

da

axla

analizisTvis

erTiani monacemebis saxiTaa warmodgenili. praqtikulad, rac gvaqvs, ukve


interpretirebuli monacemebia da ara stenografiuli Canaweri.

etapi 1: monacemebze interpretaciuli komentarebis miwera


TiToeuli

monacemis

gaswvriv

kodis/kategoriis/deskriptoris

aRmniSvneli sityvaa miwerili (msxvili SriftiT), ese igi, Sejamebuli


monacemebi ukve warmodgenilia 33 Semajamebeli winadadebis saxiT.

stress

iwvevs

gacruebuli

molodinebi,

anu

dasaxuli

miznis

miuRwevloba, ukmayofileba sakuTari saqcielis gamo, zogjer, Tavad


maswavleblebis moduneba da beds damorCileba.mizezi

stress iwvevs profesiuli saqmeebisaTvis Tavisufali drois daTmobis


saWiroeba. magram, stresis mizezi Tavisufali drois daxarjva ki ar
aris,

aramed

maswavleblis

mier

sakuTar

gegmebTan/survilebTan

dakavSirebiT kompromisis gakeTebaa mizezi.

stresis

mizezi

ramodenime

moTxovnidan

gamomdinareobs

erTdroulad

arsebobs,

SeuZleblobaze

moTxovnis
.Tavad
maTi

miuTiTebs.

is

erTdroulad
faqti,

rom

erTdroulad

amrigad,

stresi

Sesrulebis

es

moTxovnebi

dakmayofilebis

situaciis

daZlevis

problemaSia _ es gamouvali situaciaa. buneba

erTi

wyarodan

uZilobas

iwvevs

warmoqmnili

es

zomamdea misuli. Sedegi

ki

stresi

imis

damatebiT

niSania,

rom

stress
yvelaferi

qmnis,

rac

ukidures

1100

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

stress

ganapirobebs

is

mniSvneloba,

romelsac

pirovneba

im

aqtivobebs miawers, romelSic igi monawileobs. buneba. stress iwvevs


individis patiosnebis/Rirebulebebis

ara mxolod gamocda, aramed

eWvqveS dayeneba. mizezi

stresi

frustraciidan

mivyavarT,

rac

Tavis

warmoiqmneba
mxriv,

isev

frustracias

stress

iwvevs,

stresamde

Semdeg

isev

frustraciamde da a. S. _ mankieri wre. buneba

rodesac kargad dawyobili gegmebi ireva, es SeiZleba stresuli iyos.


mizezi

stresis mankieri wre Zilis darRvevasac iwvevs, rac Tavis mxriv,


stress iwvevs. buneba

stresis Semcireba xSirad mxolod simptomebze moqmedebs da ara _


mizezebze, mizezi erTaderTi, rac am SemTxvevaSi SeiZleba gvqondes,
isaa, rom stresorebi ar uCinardeba da stresi Zlierdeba. mizezi

stresis efeqti fizikuria, rac, Tavis mxriv, ufro did stress iwvevs
_ kidev erTi Caketili wre. Sedegi

stresi daqveiTebuli enTuziazmidan/pasuxismgeblobidan/miswrafebidan/


molodinidan warmoqmneba. mizezi

samuSaos zewola amcirebs miswrafebas, romelic amcirebs stress.


mizezi

stresi megobrebTan urTierTobiT mcirdeba. gamklaveba

stess iwvevs is, rac individis kontrols miRmaa. mizezi

stresi

problemur

moswavleebTan

urTierTobidan

momdinareobs.

mizezi

stresi warumatebeli menejmentis gamo Cndeba. mizezi

stresi kmayofilebis gancdis uqonlobisgan Cndeba. mizezi

stresi TavisTavad
faqtoris

iSviaTad warmoiqmneba. is, rogorc wesi, ramdenime

kombinaciaa

Zlierdeba. buneba

zvaviviTaa,

TandaTanobiT

matulobs

da

1101

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

stress profesiuli pirobebis gauareseba iwvevs, rasac maswavlebli


ver

akontrolebs.

stresi

mizezi.

kontrolisa

da

avtonomiis

dakargvis Sedegad yalibdeba. mizezi

profesiuli

pirobebis

gauaresebiT

gamowveuli

stresis

Sedegebi

geometriuli progresiiT izrdeba. buneba

stresi

warmoiqmnebamaSinac,

rodesac

profesiuli

standartebis

daTmobis saSiSroeba Cndeba. mizezi

stresi mougvarebeli saqmeebis gamo SeiZlba gaCndes. mizezi

stresis mizezi profesiuli kompromisi SeiZleba iyos, rac individis


kontrols ar eqvemdebareba. mizezi

stresis intensiobas misi zoma ganapirobebs _ didi yumbaris afeTqeba


myisieri zianis gamomwvevia. buneba

stress TviTgadarCenis gzis ararseboba iwvevs; situacia Caketilia da


kidev ufro met stress iwvevs. ucxviro Caidnis msgavsad, romelic
duRilisas jer liTons awveba, mere ki feTqdeba. mizezi

stresi gadatvirTvidan da frustraciidan _ kontrolis dakargvidan


momdinareobs. stresi maSin iCens Tavs, rodesac adamianebi TavianT
samuSao garemosver akontroleben. mizezi

stress gadatvirTva iwvevs.Mmizezi

stresi Cndeba maSinac, rodesac individi xedavs, rom mis gakeTebul


saqmes sxva afuWebs Tavisi ucodinrobiT. mizezi

stresi

gvxvdeba

maSin,

rodesac

misi

Semcirebis

araviTari

SesaZlebloba ar arsebobs. amrigad, Tu stresis orTqlis gamoSveba


ar xdeba, is sul ufro da ufro moimatebs. mizezi, buneba

stresTan gamklaveba relaqsaciiTa da varjiSiT SeiZleba. gamklaveba

stresis

Semcirebis

iseTi

TviTdamazianebeli

qcevebiT,

rogoricaa

alkoholos miReba da moweva. gamklaveba, buneba

stresi

im

saqmianobebisadmi

miniWebuli

romelsac monawileebi axorcieleben. buneba

mniSvnelobis

funqciaa,

1102

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

rac

ufro

axlo

urTierToba

aqvs

individs

stresis

gamomwvev

adamianebTan, miT mwvavea stresi. buneba


monacemebis Zalian miaxlovebiTi kodireba sami an oTxi kategoriis
mixedviT

moxda.

SeiZleboda

monacemebis

gacilebiT

ufro

zustad

kodireba, magaliTad, Tu TiToeul konkretul mizezs sakuTari kodi


eqneboda. marTlac, garkveuli Teoriuli mimdinareoba dagvisabuTebda,
rom sawyis etapze konkretuli kodebis Seqmna mniSvnelovania. mkvlevarma
SeiZleba gadawyvitos sityvebis (da Semdeg sityvebis sixSireebis) an
mniSvnelobebis kodireba sityvebis da ara mniSvnelobebis kodireba
zogjer

saxifaToa,

radgan

adamianebi

erTidaigive

azrs

sxvadasxva

sityvebiT gamoTqvamen xolme.

etapi 2: monacemebis daxarisxeba ZiriTadi areebis mixedviT


gamoyenebuli kodebi oTx ZiriTad areSi ganTavsda, esenia:

stresis mizezebi;

stresis buneba;

stresis Sedegebi;

stresTanbrZola.

etapi 3: TiToeuli

Temis dasaxeleba da debulebebis

xsenebis sixSireebis miwera


TiToeuli Temis Sesatyvisi monacemebi erTad grovdeba da debulebis
gaswvriv imdeni niSani (/) iwereba, ramdenjerad is maswavlebelma axsena.

stresis mizezebi

gacruebuli molodini/miswrafeba _ /

gaRizianeba _ /

sxvebs ar gaaqvT Tavisi _ /

sxvebi nebdebian/far-xmals yrian _ /

1103

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

profesiuli moTxovnebi, magaliTad, problemuri moswavleebi _ /

profesiuli saqmeebisTvis Tavisufali drois daTmobis saWiroeba _ /

samuSaosTan dakavSirebuli sirTuleebi _ /

Tavisufali droisa da sivrcis uqonloba _ /

sakuTari

an

sxvebis

profesiuli

standartebisa

da

patiosnebis

daTmoba _ ///

CaSlili gegmebi_ /

stresi TavisTavad iwvevs stresis gaZlierebas_ /

stresis mizezebis Semcirebis uunaroba _ /

enTuziazmis/pasuxismgeblobis/miswrafebis Semcireba _ /

samuSaos zewola/wnexi _ /

is, rac sakuTari kontrolis miRmaa _ /

warumatebeli menejmenti an mmarTveloba _ /

daukmayofilebloba _ /

profesiuli pirobebis gauareseba _ /

kontrolisa da avtonomiis dakargva _ //

problemuri situaciis mowesrigebis uunaroba_ /

problemuri situaciisgan Tavis daRwevis uunaroba_ /

samuSaoTi gadatvirTva _ /

imis yureba, Tu rogor afuWeben sxvebi individis mier warmatebiT


gakeTebul saqmes _/

stresis buneba

stresiganpirobebulia im mniSvnelobiT, romelsac monawileebi maT


mier Sesrulebul saqmianobebs aniWeben. _ /

stresi maSin iCens Tavs, rodesac erTdroulad bevri moTxovnaa, anu


rodesac situacia gamouvalia _ /

stresi

kumulaciuria

(zvaviviT

ukidures zRvars ar miaRwevs _ /

matulobs

da

grovdeba),

sanam

1104

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

stresi mankieri wrea _ //

stresis efeqti geometriuli progresiiT izrdeba _ /

stresis intersivoba misi zomis funqciaa _ /

Tu stress ar aqvs gamosavali, orTqlis gamosaSvebi xvreli, igi


ufro Zlierdeba_ //

stresTan gamklavebis mcdelobam TviTdamazianebel qcevamde (Tambaqos


moweva an alkoholis miReba) SeiZleba miiyvanos adamiani _ /

stresi damokidebulia imaze, Tu ra mniSvnelobas aniWebs adamiani


gasakeTebel saqmeebs _ /

rac

ufro

axlo

urTierToba

aqvs

individs

stresis

gamomwvev

adamianebTan, miT mwvavea stresi _ /

stresis Sedegebi

uZiloba an fizikuri reaqcia _ /

stresis Sedegebi TavisTavad iwvevs met stress. _ /

TviTdamazianebeli qceva_ /

stresTan gamklaveba

fizikuri aqtivoba an varjiSi _ /

megobrebTan urTierToba _ /

alkoholis miReba da moweva _ /

etapi 4: mesame etapze gakeTebuli CamonaTvalis gadasinjva


da sakiTxebis dajgufeba (kategoriasTan gadafarvisTavidan
arideba)
am etapze dajgufebuli monacemebi xelaxlaa gaanalizebuli da isini
oTxiZiriTadi

dajgufis

saxiTaa

warmodgenili

(stresis

stresis buneba, stresis Sedegebi da stresTan brZola).

mizezebi,

1105

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

stresis mizezebi
pirovnuli faqtorebi

gacruebuli molodini/miswrafeba _ /

gaRizianeba _ /

profesiuli saqmeebisTvis Tavisufali drois daTmobis saWiroeba _ /

Tavisufali droisa da sivrcis arqona_ /

stresi TavisTavad met strss iwvevs _ /

stresis mizezebis Semcirebis uunaroba _ /

enTuziazmis/pasuxismgeblobis/miswrafebis Semcireba _ /

is, rac sakuTari kontrolis miRmaa _ /

dakmayofilebis grZnobis arqona _ /

kontrolisa da avtonomiis dakargva _ //

problemis mogvarebis unaris uqonloba _ /

gamosavalis ararseboba_ /

interpersonaluri faqtorebi

gaRizianeba _ /

sxvebis mier miznis miuRwevloba_ /

sxvebisTvis danebeba/far-xmlis dayra_ /

sakuTari

an

sxvebis

profesiuli

standartebisa

da

patiosnebis

daTmoba _ ///

imis yureba, Tu rogor afuWeben sxvebi individis mier warmatebiT


gakeTebul saqmes _/

menejmenti

samuSaos zewona _ /

is, rac kontrols miRmaa _ /

warumatebeli menejmenti an mmarTveloba _ /

profesiuli pirobebis gauareseba _ /

1106

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

imis yureba, Tu rogor afuWeben sxvebi individis mier warmatebiT


gakeTebul saqmes _ /

profesiuli sakiTxebi

sxvebis mier miznis miuRwevloba_ /

profesiuli moTxovnebi, magaliTad, problemuri moswavleebi _ /

profesiuli saqmeebisTvis Tavisufali drois daTmobis saWiroeba _ /

samuSaosTan dakavSirebuli sirTuleebi _ /

sakuTari an profesiuli standartebisa da patiosnebis daTmoba _ ///

gegmebis CaSla_ /

samuSaos zewola _ /

profesiuli pirobebis gauareseba _ /

samuSaoTi gadatvirTva _ /

kontrolisa da avtonomiis dakargva _ //

stresis buneba
obieqturi

stresi

ganpirobebulia

im

mniSvnelobiT,

rasac

monawileebi

gasakeTebel aqtivobebs aniWeben _ /

stresi maSin iCens Tavs, rodesac erTdroulad bevri moTxovnaa, _ /

stresi kumulaciuria (zvaviviT matulobsda grovdeba), sanam ukidures


zRvarsar miaRwevs _ /

stresi mankieri wrea _ //

stresis efeqti geometriuli progresiiT izrdeba _ /

stresis intersivoba misi zomis funqciaa _ /

Tu stress gamosavali ar aqvs, is ufro Zlierdeba_ //

stresTan gamklavebis mcdelobam adamiani SeiZleba TviTdamazianebel


qcevamde (Tambaqos moweva an alkoholis miReba) miiyvanos _ /

subieqturi

1107

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

stresi

ganpirobebulia

im

mniSvnelobiT,

rasac

monawileebi

gasakeTebel aqtivobebs aniWeben_ /

rac

ufro

axlo

urTierToba

aqvs

individs

stresis

gamomwvev

adamianebTan, miT mwvavea stresi _ /

stresis Sedegebi
fiziologiuri

uZiloba _ /

fizikuri

fizikuri reaqciebi _ //

Tambaqos mowevis gaZliereba _ /

alkoholis moWarbebuli moxmareba _ /

fsiqologiuri

gaRizianeba _ /

stresTan gamklaveba
fizikuri

fizikuri aqtivoba da varjiSi _ /

socialuri solidaroba, gansakuTrebiT, axlobel adamianebTan _ ///

megobrebTan urTierToba _ /

socialuri

socialuri solidaroba, gansakuTrebiT, axlobel adamianebTan _ ///

megobrebTan urTierToba _ /

etapi 5: meoTxe etapze gamoyofili jgufebis an Sedegebis


komentireba da maTi

mniSvnelobebis ganxilva

1108

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

wina etapebis dasrulebis Semdeg mkvlevars ukve SeuZlia zogad da


konkretul momentebs dauTmos yuradReba, magaliTad:

stresis uamravi mizezi arsebobs (daasaxeleT raodenoba);

stresidan

gamosvlis

Zalian

cota

gza

arsebobs,

ase

rom,

misi

akumulireba albaT, gardauvalia.

stresis

mizezebi

menejmentSi,

pirovnul

profesiuli

faqtorebSi

saqmianobasa

iRebs
Tu

saTaves

sxv.

(aq

da

ara

daasaxeleT

sixSireebi).

samuSaosTan dakavSirebuli moTxovnebi ufro nakleb stress iwvevs,


vidre

sxva

faqtorebi

(magaliTad,

menejmenti).

anu,

adamianebma

muSaobis dawyebisas ician, ras unda elodon TavianTi samuSaodan,


magram problema sadRac sxvaganaa, Tundac

_ menejmentSi (daasaxeleT

sixSireebi).

kontrolis dakargva mniSvnelovani faqtoria (daasaxeleT sixSireebi).

adamianebis

mimarT

arsebuli

gamowvevebi,

da

maTi

pirovnuli

integrirebulobis/TviTSefasebis eWvqveS dayeneba Zalian stresulia


(daasaxeleT sixSireebi).

stresis buneba kompleqsuria da ramdenime urTierTmoqmed komponents


moicavs (daasaxeleT sixSireebi).

stresi adamianis cxovrebis yvela sferoSi iWreba.

stresis dasaZlevad zomebis miuRebloba agvarebs problemas; stresis


dasaZlevad zomebis miReba agvarebs problemas.

stresis

bunebis

subieqturi

aspeqtebi

iseTive

mniSvnelovania,

rogoric obieqturi (daasaxeleT sixSireebi).

stresis Sedegi pirovnuli ufroa, vidre _ pirovnebis gareT arsebuli


(magaliTad,

sistemuri

an

sistemis

damazianebeli)

(daasaxeleT

sixSireebi).

stresis Sedegebi TiTqmis uklebliv uaryofiTia da ara _ dadebiTi


(daasaxeleT sixSireebi).

1109

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

stresis Sedegebis gancdaufro arakognituria, magaliTad, emociuri


da fsiqologiuri, vidre _ kognituri (daasaxeleT sixSireebi).

stresTan

gamklavebis

cota

gza

arsebobs

(sixSireebi),

ese

igi,

SezRudulia stresis Semcirebis SesaZleblobebi.


gaanalizebuli magaliTis etapebSi asaxulia is Temebi, romlebic
kontent analizis wina ganxilvisas wamoiWra; Tumca magaliTSi ar aris
gakeTebuli statistikuri analizi da arc sityvebia daTvlili. kontent
analizis mimarT samarTlianobis dasacavad zogierTi ityoda, ufro
swored

ki,

Semdgomi

moiTxovda,

analizi.

rac

rom

monacemebma

kargia

aucileblad

ganxilul

analizSi,

unda
esaa

gaiaros
ramdenime

mniSvnelovani sakiTxis wamoWra:

mkvlevarma monacemebi

mimoixila rogorc kategoriebs Soris aseve

Tavad kategoriebSi dajgufebebis paternebis, Temebis, ganzogadebebisa,

aseve varaudebisa da uCveulo Sedegebis sanaxavad.

mkvlevari

iRebs

gadawyvetilebas,

aris

Tu

ara

sixSireebi

mniSvnelovani, an aris Tu ara sakiTxi mniSvnelovani maSinac ki, Tu is


mxolod erTxel an ramdenjerme aris naxsenebi.

mkvlevarma moiZia da warmoadgina debulebebis damadasturebeli da


uarmyofeli mtkicebulebebi.

analizis bolo etapi Teoriis Camoyalibebaa, imis Sesajameblad, rac


stresis

asaxsnelad

Semdgomi

analizisas

iTqva.

aseve,

SeiZleba

mizez-Sedegobrivi

mniSvnelovani
mimarTebis

iyos,

dadgenis

mcdelobac: ra risi mizezia da ra mimarTuleba aqvs mizezobriv


kavSirs.

aseve,

SeiZleba

sasargeblo

iyos

diagramebis

ageba

mimarTulebebis, Zlieri mxareebisa da dadebiTi/uaryofiTi bunebis


saCveneblad.

kontent analizSi kompiuteris gamoyeneba


lekomti da preisli (1993) sainformacio teqnologiebis Tvisebriv
kvlevaSi gamoyenebis SesaZlo gzebs ajameben (aseve, ix.Tesch 1990). rogorc

1110

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

qvemoT

mocemuli

CamonaTvalidan

kvlevaSi teqnologiebis
damuSavdes
saqmea,

da

gamoyeneba

radgan sityvieri

arsebobs

SegviZlia

monacemTa

davinaxoT,

Tvisebriv

mravalferovania. monacemebi unda

monacemebis

damuSavebisa

damuSaveba
da

Sromatevadi

analizis

ramdenime

programuli paketi, mkvlevrebma srulad unda gamoiyenon yvela arsebuli


gamoTvliTi teqnologia. Tvisebriv kvlevaSi sainformacio teqnologiebi
Semdegi daniSnulebiT SeiZleba gamoviyenoT (LeCompte and Preissle 1993: 280
1):

monacemebis Senaxva da Semowmeba (magaliTad, koreqturis);

monacemebis

Tanmimdevrulad

dalageba

da

segmentebad

dayofa,

monacemebis gamravleba (aslebi);

Canawerebis

warmoeba

im

viTarebebis

aRweris

CaTvliT,

romelSic

gakeTda es Canawerebi;

monacemebSi sityvis an frazis Zieba da moZiebulis amokrefa;

teqstis

erTeulebisTvis

saidentifikacio

niSnebis

miniWeba

(magaliTad, kiTxvaris pasuxebi) ise, rom Semdgom SesaZlebeli iyos


maTi daxarisxeba;

teqstze komentarebisa da danarTebis gakeTeba;

monacemebis dayofa erTeulebad, romlebic


gansazRvrulia,

an

Tavad

monacemebis

mkvlevris mier winaswar


bunebrivi

enis

mixedviT

ganisazRvra;

monacemebis winaswari kodireba;

erTgvarovani

Sedarebis

daxvewis

mizniT

xelaxla

gadaxarisxeba,

xelSewyobisa

monacemebis

da

calkeuli

kritikuli

klasifkaciis
nawilebis

Sedareba,

sqemebis

daxarisxeba,

klasifikacia

da

xelaxali klasifikacia;

Canawerebis kodireba da maTi imave klasifikaciis CarCoSi moqceva;

monacemebis gaerTianeba, xelaxali gaerTianeba da maTi kategoriebSi


dabruneba;

1111

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

sixSireebis daTvla (magaliTad, sityvebis, frazebis, kodebis);

monacemebis

jvaredinad

gadamowmeba

(monacemebis

erTze

met

kategoriaSi kodirebis da kategoriebs Soris kavSirebis dadgenis


SesaZlebloba);

iseTi monacemebis gamovlena, romlebic erze met kategoriaSi xvdeba;

monacemebis Sedarebisa da dapirispirebis mizniT qvesimravleebidan


(magaliTad,

sqesi)

monacemebis

kodirebuli

da

kvanZebad

gaerTianebuli segmentebis amoReba;

monacemis

iseTi

TanmimdevrobiTaa

nawilebis

moZieba,

dalagebuli

romlebic

(magaliTad,

garkveuli

qronologiurad);

kodirebul kategoriebs Soris kavSirebis dadgena;

kategoriebs

Soris

mimarTebebis

dadgena

(magaliTad,

ierarqiuli,

droiTi, urTierTobiTi, daqvemdebarebuli, damaqvemdebarebeli);

saboloo angariSSi monacemebis citireba.


keles (Kelle 1995) mosazrebiT, kompiuteri gansakuTrebiT efeqturia

Tvisebrivi

kvlevisTvis

problemasTan

damaxasiaTebeli

gamklavebisas,

iseT

rogoricaa

xSirad

wamoWril

gadatvirTuli,

Warbi

monacemebidan saWiro monacemebis amokrefa. amtkiceben, rom kompiuteri


mkvlevars

saSualebas

moculobis

teqtsebis

aZlevs,
sistemebi,

gamoiyenos

kodebi,

seleqciuri

SeniSvnebi,

MmoZieba,

didi

Tanxvedrili

kodebi, aseve, Tvisebrivi monacemebi raodenobrivad daTvalos. (aseve,


ix.Seidel

and

Kelle

es,

1905).

Tavis

mxriv,

elementebis

erTmaneTTan

dakavSirebis, qselebis agebisa da, saboloo jamSi, Teoriis Seqmnis


SesaZleblobas

iZleva

(Seidel and Kelle 1995).

lonkila

(Lonkila 1995)

miuTiTebs, Tu rogor SeiZleba kompiuteris gamoyenebam xeli Seuwyos


dafuZnebuli

Teoriis

kavSirebis,

CaniSvnebis,

gadamowmebis gamoyenebiT,

Camoyalibebas

kodirebis,

anotaciebis,

mudmivi

danarTebis,

Sedarebis,
diagramebis,

rasac saboloo jamSi, Teoriis Camoyalibeba

mohyveba. kele da lauri (Kelle and Laurie 1995: 27) Tvlian, rom am procesSi

1112

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

kompiuteruli

meTodebis

gamoyeneba

zrdis

validobasa

(SerCevebis

marTviT) da sandoobas (mocemul Temaze yvela monacemis mopovebiTa da


amiT

monacemebis

sarwmunoebis

gazriT).

kompiuteri,

ZiriTadad,

monacemebis kodirebisa da kompilaciisTvis gamoiyeneba (Kelle 1995: 62 104).


lonkila (1995) kodebis ramdenime saxes gamoyofs: Ria kodirebis Sedegad
warmoiqmneba

kategoriebi

da

ganisazRvreba

RerZuli kodireba

ganzomilebebi.

erTi

maTi

kategoriis

Tvisebebi
SigniT

da

muSaobs,

erTmaneTTan akavSirebs am kategoriis qvejgufebs da erT kategorias


meoresTan.

es

SeiZleba

exebodes

Sesaswavl

movlenas,

am

movlenis

gamomwvev pirobebs, konteqts, romelSic xorcieldeba movlena, masTan


dakavSiebul moqmedebebsa da urTierTobebs, Sedegebsa da situaciaSi
moqmed

seleqciuri

pirebs.

kodireba

teqsturi

monacemebis

kategoriebs adgens, romelTac Teoriis CamoalibebisTvis

ZiriTad

aerTianebs.

seideli da kele (1995) Tvlian, rom kodebiT SeiZleba teqstis, movlenisa


Tu faqtis moniSvna, da, aseve, maTi

gamoyeneba monacemebis qselebis

Sesaqmnelad.
Tvisebrivi
programebis

monacemebisTvis arsebobs mTeli rigi iseTi kompiuteruli


paketebisa

(ix.Kelle 1995),

rogoricaa,

magaliTad:

AQUAD,

ATLAS/ti, HyperQuad2, Hyper-RESEARCH, Hypersoft, Kwaliton, Martin, MAXqda,


WINMAX, QSR.NUD.IST, Nvivo, QUALPRO, Textbase Alpha, ETHNOGRAPH, ATLAS.ti,
Code-A-Text, Decision Explorer da Diction. zogierTi maTgani ganxiluli aqvT
preinsa da mis kolegebs (Prein et al. 1995: 190 209). realurad, es programebi
Tavad

ki

ar

analizisTvis

aanalizeben
gankuTvnili

monacemebs

(raodenobrivi

programebisgan

meTodebis

gansxvavebiT),

aramed

exmarebian mkvlevars amaSi. kele (2004: 277) SeniSnavs, rom es programebi


imdenad ar aanalizeben teqsts, ramdenadac Semdgomi analizisTvis mis
organizebasa da struqturirebas axdenen.
am

programebis

masalasTan
gamoTvlisa

swrafad
da

mimzidvelobas
Tavis

moZiebisas

garTmevis

didi

moculobis

saSualebas

gamoricxavs

adamianur

qmnis;

teqstobriv
monacemebis

Secdomas;

aseve,

1113

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

aTavisuflebs mklvevars zogierTi meqanikuri davalebisgan. sityvebis,


frazebis, kodebis, kvanZebisa da kategoriebis SeTxvevaSi, kompiuteruli
programiT SesaZlebelia:

teqstebis, kodebis, kvanZebisa da kategoriebis moZieba da Camateba;

teqstis gafiltrva;

ukuTvla;

dajgufebuli monacemebis sasurveli SerCevis kriteriumis mixedviT


warmodgena, rogorc teqstebs SigniT, aseve ramdenime teqstSi erTad

statistikuri

analizis

Tvisebrivi

ekvivalentebis

ganxorcieleba,

rogoricaa:
-

logikuri Zieba (iseTi teqstebis TanakveTa, romlebic erTze


meti kodiT an kvanZiTaa aRniSnuli, da da an kavSirebis
gamoyenebiT; erTdroulad Sexvedrebisa da gadafarvebis Zieba);

siaxlovis Zieba (monacemebis klasteruli gaerTianebebisa da


kvanZis an kodis nebismier mxaresTan dakavSirebuli konteqsturi
monacemebis Zebna);

SezRudvebi, xeebi da niSanTa SeuRlebis cxrilebi (monacemebis


ZiebaSi

CarTva

an

gamoricxva,

konkretul

kvanZSi

Semavali

kodebis da sxva kvanZebis momcveli kvanZebis Zieba).

urTierTdakavSirebuli kvanZebisa da kodebis dendrogramebis ageba


(xis struqtura);

monacemebis Tanmimdevrulad warmodgena da teqstis misTvis uaxloesi


masalis

farglebSi

ganTavseba

aucilebeli

konteqstiT

uzrunvelyofis mizniT;

teqstis SerCeva kombinirebuli kriteriumebis mixedviT (magaliTad,


erTdroulad gamoCena, erToblivi ganlageba);

teqstebsa da teqstebis pasaJebs Soris msgavsebebis, gansxvavebebisa da


urTierTobebis analizis SesaZlebloba;

teqstis komentireba da mis Sesaxeb CaniSvnebis Cawera.

1114

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

amas

garda,

masalis

kodirebis,

Ziebis,

amokrefvisa

da

wardgenis

gasaioleblad programa SeiZleba leqsikonebs da terminebis anbanur


saZiebelsac Seicavdes.
vinaidan

kodirebis

wesebi

da

kategoriebi

cnobilia

da

wesebiT

imarTeba, kompiuteruli analizi gansakuTrebiT sasargeblo SeiZleba


iyos teqstebis moZebnis, dajgufebisTvis rogorc konkretuli sityvebis,
ise _ msgavsi mniSvnelobi mqone sityvebis mixedviT. calkeul sityvebsa
da

sityvebis

daTvlisas

SeiZleba

uyuradRebod

darCes

konteqstis

mniSvneloba. amitom Seiqmna iseTi kompiuteruli programebi, romlebic


konteqstis

ZiriTad

programebis
SesaZlebelia
ZiriTad

sityvebs

umetesobas
im

teqsts

CaniSvnebis

teqstis
ar

(Key-Words-In-Context)
gakeTebis

Tanmxlebi

miekuTvneba

pouloben.

funqcia

komentarebis

da

gaaCnia,

gakeTeba,

survilisamebr,

aseTi
anu,

romelic

gamoiricxos

an

CaerTos teqsturi masalis analizSi. garda amisa, bevri programuli


paketi

moicavs

teqstis

anotaciis

da

danarTis

gakeTebis

funqcias,

romelic teqstTan erTad inaxeba, sadac iqvea miTiTebuli, rom es aris


anotacia da ara _ ZiriTadi teqstis nawili.
kompiuterebi verafers gaakeTeben adamianis xelis gareSe, vinaidan
mainc adamianma unda gadawyvitos da Seqmnas kodebi da kategoriebi,
gadaamowmos monacemebi da moaxdinos maTi interpretacia. analogiurad,
mkacradaa SezRuduli teqstebis algoriTmuli interpretaciebi (Kelle
2004: 277),

vinaidan

gaanalizirebadi
SeiZleba

teqstebi

masalaa.

problemebi

imaze

garda

Seiqmnas

mets

amisa,

iseT

Seicavs,

kele

vidre

(2004:

SemTxvevebSi,

283)

meqanikurad
Tvlis,

rodesac

rom

daSvebebi,

romelsac kompiuteruli programa eyrdnoba, ar Seesabameba mkvlevris


miznebs an programa ar iZleva Tvisebriv kvlevasTan dakavSirebuli
analitikuri

teqnikebis

saWiro

arCevansa

da

diapazons.

kele

(2004)

amtkicebs, rom kompiuteruli programa dafuZnebuli Teoriis teqnikebs


ufro

mWidrod

SeiZleba

ukavSirdebodes,

vidre

sxva

teqnikebs

(magaliTad, hermenevtika, diskursis analizi) (Coffey et al. 1996); programa

1115

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

SeiZleba warmarTavdes analizs da ara _ piriqiT (Fielding and Lee 1998). is


ZiriTadad kategoriebis kodirebiTaa dakavebuli (Siedel and Kelle 1995).
SegviZlia dabejiTebiT vTqvaT, rom programuli uzrunvelyofa ar aris
iseTi

efeqturi,

rogoric

raodenobrivi

monacemebis

analizi,

im

TvalsazrisiT, rom teqstis Setana uaRresad Sromatevadi saqmea da


programa analizs ki ar akeTebs, aramed mxolod imiT exmareba mkvlevars
analizis warmoebaSi, rom alagebs monacemebs da imaxsovrebs kodebs,
kvanZebs da a. S.

sandooba kontent analizSi


teqstebisa da maTi kontent analizis sandoobis ganxilvisas ramdenime
sakiTxia

gasaTvaliswinebeli

da

Tvisebrivi

monacemebis

analizisas

amisTvis, faqtobrivad, sxvadasxvagvari saSualeba gamoiyeneba, magaliTad;

nebiTi

da

uneblie

mtkicebulebebi

(Robson

1993:

nebiTi

273):

mtkicebuleba is mtkicebulebaa, romlis gamJRavnebac ganzraxuli iyo,


xolo unebrie mtkicebuleba iseTi mtkicebulebaa, romlis Sesaxebac
teqstidan

SegviZlia

davaskvnaT

da

romlic

gacemac

informaciis

wyaros ganzraxuliar hqonda.

teqsti, SesaZloa, mkvlevris gaTvaliswinebis gareSe, ara kvlevisaTvis,


aramed sruliad sxva mizniT daiwera (rac xSirad xdeba dokumentebis
SemTxvevaSi). Sesabamisad, mkvlevarma unda icodes teqstis avtoris
ganzraxva, an unda SeeZlos mis Sesaxeb daskvnis gakeTeba.

dokumentebi

SeiZleba

SezRuduli,

mikerZoebuli,

araneitraluri

da

seleqciuri,

arasruli

iyos,

nawilobrivi,
vinaidan

isini

sruliad sxva mizniT Seiqmna da ara kvlevisTvis (validobisa da


sandoobis sakiTxi);

dokumentebSi,

SesaZloa,

gaZneldes

mizez-Sedegobriobis

Sesaxeb

daskvna _ isini konkretuli situaciis mizezi an Sedegi SeiZleba iyos.

teqstis klasifikacia, SesaZloa, araTanmimdevruli iyos (problema,


romelsac zogjer amsubuqebs kompiuteruli analizi) adamianisTvis

1116

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Cveuli

Secdomis,

kodirebaze

momuSave

personalis

cvalebadobisa

(individis SigniT da individebs Soris cvalebadoba) da kodirebis


wesebis orazrovnebis gamo (Weber 1990: 17).

teqsti

SeiZleba

ar

iyos

damowmebuli

an

SeuZlebeli

iyos

misi

damowmeba;

sityvebi imTaviTve orazrovani da mravalparametrulia (omografebis


problema). magaliTad, ras niSnavs sityva skola: Senobas, adamianTa
jgufs,

SemoqmedTa

garkveul

gaerTianebas

(magaliTad,

impresionistuli skola), departaments (samedicino skola), arsebiT


saxels,

zmnas

kontroli,

(swavleba,

institutSi

ganaTleba,

siaruli),

warmarTva,

institutSi

gavarjiSeba,

gatarebul

drois

monakveTs (skolis Semdeg fexburTis saTamaSod darCnen), zedsarTav


saxels

(magaliTad,

Zlieri

dartymis

principebis

saskolo
skola),

erTgulia

dRe),

aqtivobis

adamianTa

(magaliTad,

jgufs,

sferos

(magaliTad,

romelic

garkveuli

utilitaristuli

skola),

cxovrebis stils (magaliTad, Zveli skolis warmomadgeneli batoni),


garkveuli miznis irgvliv Sekrebili adamianebis jgufs (magaliTad,
TamaSis

skola)

da

a.

S.

es

gansakuTrebiT

problemuri

sakiTxia

kompiuteruli programebis SemTxvevaSi, romlebSic SeiZleba sityvebi


maTi mniSvnelobebis gareSe analizirdebodes;

kodirebisas da kategorizaciisas SeiZleba daikargos konkretuli


sityvebis niuansebi

kategoriebis

da maTi damatebiTi mniSvnelobebi (konotaciebi);

gansazRvrebebi

da

Temebi

SeiZleba

bundovani,

orazrovani iyos, radgan isini daskvniTi xasiaTisaa;

zogierTi

sityva

SeiZleba

erTsa

da

imave

saerTo

kategoriaSi

Sediodes, magram met-naklebi mniSvneloba hqondes im kategoriisTvis


(sityvebis Sewonvis sistema SeiZleba sando ar iyos);

msgavs

kategoriebSi dajgufebul sityvebs

SeiZleba

gansxvavebuli

konotaciebi hqondeTY da maT ufro niuansirebulad iyenebdnen, vidre


kategoria aRiarebs.

1117

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

kategoria,

SesaZloa,

mkvlevris

gegmebs

da

mis

mier

miweril

mniSvneloba ufro asaxavdes, vidre imas, rac realuradaa teqstSi


mocemuli, an, rasac teqstis Semqmnelebi (magaliTad, respodentebi)
gulisxmobdnen.

monacemebis gaerTianebam SeiZleba sandooba Seamciros. maSin, rodesac


analizisisas

winadadebebs,

frazebs,

sityvebsa

da

srul

teqstebs

SeiZleba maRali sandooba hqondeT, abzacebsa da teqstis ufro didi


zomis, magram arasruli nawilebs dabali (Weber 1990: 39).

dokumentSi

saTqmeli SeiZleba mizanmimarTulad iyos gamotovebuli,

gazviadebulad an dakninebulad naTqvami (Weber 1990: 73).


ufro farTo doneze, ezi (Ezzy 2002: 84) kontent analizis SezRudvas
gvTavazobs
winaswar

da

amtkicebs,

gansazRvrulia,

Sesamowmeblad
Sesaqmnelad,

an

Tumca,

rom

vinaidan

kontent

analizi

dasasabuTeblad
aq,

albaT,

kodireba
ukve

gamodgena

arasaTanadodaa

da

kategorizacia

arsebuli
da

ara

Teoriis
_

Sefasebuli

axlis
kontent

analizis axali Teoriis CamoyalibebisTvis gamoyenebis SesaZleblobebi,


gansakuTrebiT, dafuZnebuli Teoriis SemTxvevaSi (ganxilulia qvemoT).
kontent analizisas xSirad winaswanaa cnobili, Tu ras eZeben teqstSi
da ra kategoriebiT moxdeba misi gaanalizeba. ezis (2002: 85) azriT, amiT
analizis

kategoriebis

monacemebisadmi

reaqciuloba

mcirdeba

da,

Sedegad, monacemebis analizi mkvlevris gegmebis mixedviT warimarTeba


da ara _ raime sxva gegmiT. amgvarad, SesaZlebeli xdeba arsebuli
Teoriis

Semowmeba.

kvlevis

kiTxva

faqtobrivad,

Zalian

zogadia,

meiringis
an

Tu

(2004:
kvleva

269)

mtkicebiT,

SeswavliTia,

Tu

maSin

umjobesi iqneba kontent analizze ufro Ria procedurebis, magaliTad,


dafuZnebuli Teoriis gamoyeneba.
miuxedavad imisa, rom induqciuri midgomebi kontent analizis adreul
etapebze

SeiZleba

etapebzec
wamoayenos

gamoiricxos,

gamoricxuli
da

es

iqneba,

monacemebidan

ar

niSnavs,

vinaidan

induqciurad

rom

isini

SesaZlebelia,
gamokveTos

Semdgom
mkvlevrma

Temebi

da

1118

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

interpretaciebi da ara _maincdamainc kategoriebidan an ukve arsebuli


Teoriebidan. aqedan gamomdinare, Tqma imisa, rom kontent analizi uars
ambobs induqciaze an arsebuli Teoriis SemowmebiT Semoifargleba (Ezzy
2002: 85), usamarTloba iqneba. es kontent analizis moqnilobaze mcdari
warmodgenaa.

fliki

(1998)

Tvlis,

rom

Tu

winaswar

momzadebuli

kategoriebi monacemebs ver ergebian, isini unda modificirdes.

dafuZnebuli Teoria
Tvisebrivi

monacemebis

SemTxvevaSi

axali

Teoria

TandaTanobiT,

monacemebze dayrdnobiT SeiZleba Camoyalibdes. Teoriis Camoyalibebis


mniSvnelovan

meTods

dafuZnebuli

Teoria

warmoadgens.

dafuZnebuli

Teoria ufro induqciuria, vidre kontent analizi, radgan Teoriebi


monacemebidan

warmoiqmneba

da

monacemebis

mopovebamde

ar

arsebobs.

strausi da korbini (Strauss and Corbin 1994: 273) aRniSnaven: dafuZnebuli


Teoria

Teoriis

sistematurad

Camoyalibebis

Segrovil

da

zogadi

meTodologiaa,

gaanalizebul

monacemebs

romelic
efuZneba.

dafuZnebuli Teoriis principebis Sejamebis sailustraciodix. wignis


Tanmxlebi

vebgverdi

(http://routledge.com/textbooks/9780415368780 _

Tavi

23,

faili 23.1. doc). sayuradReboa am gansazRvrebis ramdenime maxasiaTebeli:

Teoria ar aris winaswar gansazRvruli da Semowmebuli, igi da

ganviTarebadia;

Teoria monacemebidan yalibdeba

Teoriis

Camoyalibeba

da viTardeba da ara _ piriqiT;

monacemebis

sistematuri

Segrovebisa

da

analizis Sedegi da Tanmxlebi procesia;

tendenciebi Teoriebi impliciturad, TavisTavad arsebobs monacemebSi,


ubralod saWiroa maTi aRmoCena.
glaseri

(1996)

Tvlis,

rom

dafuZnebuli

Teoria

monacemebidan

Teoriis sistematuri Camoyalibebaa; es induqciuri procesia, romelSic


yvelaferi
monacemebive

integrirebulia
qmnian

da

ara

da
_

monacemebis

wyobas

mkvlevari,

vinaidan

(paternebs)
moqmedebebi

Tavad
sxva

1119

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

moqmedebebTanaa dakavSirebuli. glaserisa da strausis (1967) ZiriTad


naSromSi

uaryofilia

martivi

wrfivi

mizezobrioba

da

monacemebis

konteqstidan amovardna. avtorebi amave naSromSi amtkiceben, rom samyaro,


romelSic

monawileebi

mravalganzomilebiani

da

cxovroben,

Sekrulia.

rogorc

mravalparametriani,
glaseri

(1996)

ambobs,

samyaro ar Cndeba vakuumSi da mkvlevarma mxedvelobaSi unda iqonios


moqmedebebis

urTierTdakavSirebuloba.

moqmedebebi

erTmaneTTanaa

dakavSirebuli

yoveldRiur

cxovrebaSi

da

bunebrivad

adamianebi

amyareben am kavSirebs. es yoveldRiuri cxovrebis nawilia da amitom


dafuZnebuli Teoria wvdeba kvlevis naturalistur elements da mas
sistematuri

meTodologiis

saxiT

moqmedebebis

kompleqsurobisa

ayalibebs.

da

yoveldRiuri,

yofiTi

urTierTdakavSirebulobis

gagebis

mcdelobisas dafuZnebuli Teoria adamianebis moqmedebas zustad da


dawvrilebiT

aRwers.

is

moqmedebebSi

arsebul

araTanmimdevrulobas,

winaaRmdegobebs, wyvetasa da dakavSirebulobas iTvaliswinebs. rogorc


glaseri (1996) ambobs, dafuZnebuli Teoria imiTaa mimzidveli, rom is
zustad imas wvdeba, rac xdeba. fliki (1998: 41) wers, rom mizans ara
cvladebad dayofis gziT kompleqsurobis Semcireba, aramed konteqstis
damatebiT kompleqsurobis gazrda warmoadgens.
dafuZnebuli
SerCevisTvis,

Teoria

mudmivi

identificirebisTvis
meTodebs

sistematuri

Sedarebis
da

(ganxilulia

Teoriaa,

romelic

Teoriuli

kodirebisTvis,

ZiriTadi

cvladebis

Teoriis
qvemoT)

SevsebisTvis

iyenebs.

sistematizirebul

dafuZnebuli

Teoria

ar

gamoricxavs raodenobriv meTodebs, piriqiT, is efuZneba maT (Glaser 1996)


im

TvalsazrisiT,

teqnikebSi

rom

gamoyenebuli

mravalganzomilebiani

Tvisebrivi
zogierTi

analizis)

monacemebisTvis

analituri

gamoyenebas

meTodis
cdilobs.

statistikur
(magaliTad,
dafuZnebul

TeoriaSi mkvlevari arkvevs, Tu ra aris relevanturi. sagulisxmoa, rom


glaserisa

da

strausis

(1967)

naSromis

saxelwodebaa:

Teoriis aRmoCena (The Discovery of Grounded Theory).

dafuZnebuli

1120

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

dafuZnebuli

Teoria

yvelaze

metad

Teoriis

xedviT

gansxvavdeba

raodenobrivi, pozitivisturi kvlevisgan. pozitivistur kvlevaSi jer


Teoria arsebobs, romelic mowmdeba da mkvlevari monacemebidan askvnis,
aris Tu ara Teoria myari da SesaZlebelia Tu ara misi dasabuTeba.
monacemebs
piriqiT,

aiZuleben,

ar

cdilobs

rom

moergos

monacemebis

Teorias.

winaswar

dafuZnebuli

gansazRvrul

Teoria,
Teoriaze

morgebas (Glasser and Strauss 1967: 3). sinamdvileSi, induqciur da deduqciur


kvlevas Soris gansxvaveba imaze naklebad SesamCnevia, vidre es erTi
SexedviT

Cans.

magaliTad,

deduqciuri

daskvnis

Camoayalibebamde,

mkvlevarma Teoria da kategoriebi induqciurad unda Camoayalibos.


dafuZnebuli

Teoria

monacemebiT

iwyebs,

romlebic

Semdeg

gaanalizdeba da gadaisinjeba, raTa SesaZlebeli gaxdes maTgan Teoriis


Camoyalibeba. is mxolod monacemebidan rodi iRebs saTaves; Teoria
miiReba monacemebidan _ is dafuZnebulia monacemebze da warmoiqmneba
maTgan. rogorc linkolni da guba (1985: 205) amtkiceben, dafuZnebuli
Teoria sakvlev situacias unda ergebodes.
glaseri

(1996)

gabatonebuli

wers,

iyo,

rom

forsirebis

gansakuTrebiT

meTodologiebi

pozitivistur

kvlevaSi.

Zalian
amrigad,

dafuZnebuli Teoria iZulebuli iyo uari eTqva winaswar arsebuli


TeoriebiT kvlevis forsirebaze an misi bunebis SezRudvaze. vinaidan
dafuZnebuli Teoria gamijnulia nebismieri winaswar miRebuli ideisgan
da monacemebs Teoriis warmoqmnis saSualebas utovebs, am mimarTulebiT
momuSave mkvlevars garkveuli unarebi esaWiroeba, magaliTad:

tolerantoba

da

mimRebloba

monacemebisa

da

axlad

warmoqmnili

erTeulebis mimarT;

gaugebrobasa

da

SemTxvevaSi, Tu

xerxdeba)

Segueba;

Teoriis

droze

ukan

daxevasTan

(diskomfortis

gancda,

im

Teoriis momentaluri da mkafio gamovlineba ver

adre,

winaaRmdegobis gaweva;

daumTavrebeli

saxiT

formulirebisTvis

1121

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

monacemebisadmi didi yuradRebis gamoCenis unari;

mzaoba Teoriis Camoyalibebis procesSi CarTvisTvis da ara _ misi


SemowmebisTvis.

es

empiriuli,

gamocdilebaze

dafuZnebuli

meTodologiaa;

ganviTarebis

procesSi

myof

kategoriebTan

da

ara

winaswar

gansazRvrul, mza kategoriebTan, muSaobis unari.


vinaidan Teoria
Sesaxeb

ar

arsebuli

aris

winaswar gansazRvruli, sakvlevi Temis

literaturis

mizanmimarTuli

kiTxva

arc

ise

Sedegiania, rogorc sxva saxis kvlevebSi (magaliTad, kvlevis sakiTxebis


CamoyalibebisTvis literaturis mimoxilvis gamoyeneba). sinamdvileSi, es
saxifaToc ki SeiZleba iyos, vinaidan SeiZleba droze adre daixuros
sakvlevi Tema an winaswar ganisazRvros, Tu ras dainaxavs mkvlevari
monacemebSi.

aseve,

mkvlevarma

SeiZleba

mocemul

prizmaSi

dainaxos

monacemebi da ara _ axali kuTxiT. vinaidan mkvlevarma ar icis, ras


aRmoaCens, Sesabamisad, verc is ecodineba zustad, Tu ra unda waikiTxos
Teoriis dafuZnebamde. man farTo speqtris literatura unda ikiTxos,
sakvlev sferoze da mis gareT da ara _ viwrod specializebuli da
konkretuli mimarTulebiT fokusirebuli.
dafuZnebuli Teoriis ramdenime elementi arsebobs, romlebic mis
sistematur bunebas qmnian. axla, swored am elementebs ganvixilavT.

Teoriuli SerCeva
Teoriul
grovdeba

da

SerCevaSi

monacemebi

mkvlevari

manamde

mudmivi
avsebs

gameorebis

SerCevas,

safuZvelze

vidre

sakmarisi

monacemi ar daugrovdeba imisaTvis, rom aRweros sakvlev konteqstSi


an situaciaSi mimdinare movlenebi da vidre Teoriul sisavses
(ganxilulia qvemoT) ar miaRwevs. mkvlevars winaswar ver ecodineba,
rodis

dadgeba

es

momenti,

igi

kvlevis

dasrulebamde

ver

1122

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

gansazRvravs SerCevis moculobas an reprezentaciulobas. Teoriul


SerCevaSi monacemebis Segroveba imdeni monacemis miRebamde grZeldeba,
ramdenic

sakmarisi

formulirebisTvis

iqneba
da

misi

mimdinare

movlenis

Teoriuli

ZiriTadi

maxasiaTeblebis

axsnis

Semadgeneli

nawilebis aRwerisTvis. es reprezentaciulobis sakiTxi ki ar aris,


aramed Teoriis warmoqmnis saSualebas iZleva. rogorc glaseri da
strausi (1967) weren Teoriuli SerCeva monacemebis Segrovebis procesia,
romelic

Teoriis

Camoyalibebas

isaxavs

miznad

da

sadac

analitikosi

erTdroulad agrovebs, axdens monacemebis kodirebas da aanalizebs Tavis


[sic.]monacemebs da gadawyvets, ra monacemebi Seagrovos momavalSi da sad
moipovos isini, raTa obieqturad
rogorc realurad

Camoayalibos Tavisi Teoria, anu ise,

yalibdeba da viTardeba. monacemebis Segrovebis am

process Camoyalibebis procesSi myofi Teoria akontrolebs.


(Glasser and Strauss 1967: 45)

glaseri da strausi
jgufebis

arCevis

weren, rom Teoriis aRmoCenisTvis Sesadarebeli

bazisuri

kriteriumi

warmoqmnis

procesSi

myofi

kategoriebis Semdgomi ganviTarebisTvis maTi Teoriuli Sesatyvisobaa


(Glasser and Strauss 1967: 49) da ara, SerCevis tradiciuli strategiebi.

kodireba
kodireba monacemebis danawevrebisa da xelaxla gaerTianebis procesia.
monacemebis danawevrebisas isini striqonebad, abzacebad an seqciebad iyofa.
es

fragmentebi,

Semdeg

kodirebis meSveobiT

xelaxla

wesrigdeba,

raTa

axlebuli xedvis CamoyalibebiT mTel rig sxvadasxvagvar SemTxvevebs Soris


msgavsebebi

da

gansxvavebebiSeviswavloT.

kodireba

sawyis

etapze

damabnevelia uamravi aSkarad erTmaneTis Seusabamo masalis TvalsazrisiT;


Tumca, kodirebis procesTan da Temebis gamokveTasTan erTad, analizi ufro
organizebuli da struqturirebuli xdeba.
(Ezzy 2002: 94)

dafuZnebul TeoriaSi sami saxis kodireba arsebobs: Ria, RerZuli da

seleqciuri; kodirebis mizania monacemebis advilad samarTav nawilebad

1123

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

dayofa, raTa xeli Seuwyos da gaaadvilos sakvlevi fenomenis gageba. Ria

kodireba monacemebis Seswavlas, analizis erTeulebis gamoyofas da


mniSvnelobebis, grZnobebis, moqmedebebis, movlenebis da a.S. kodirebas
moicavs. mkvlevari axdens monacemebis kodirebas, saWiroebisamebr, qmnis
axal kodebs, kategoriebsa da qvekategoriebs da, sadac marTebulia, manam
aerTianebs kodebs, vidre srulad ar moaxdens mis xelT arsebuli
teqstis kodirebas. RerZuli kodireba kategoriebsa da kodebs Soris
kavSirebis damyarebas da centraluri kategoriebis RerZebis irgvliv
kodebis gaerTianebas cdilobs (Ezzy 2002: 91). RerZuli kodirebis arsi
kategoriebis urTierTdakavSirebaa (Cresswell 1998: 57). aqedan gamomdinare,
xdeba

kodebis

gamokvleva,

maTi

kodebis da kategoriebis arsebul

kodireba

ZiriTadi

gamoikveTeba

da

kodis

urTierTmimarTebebis

da

TeoriasTan Sedareba. seleqciuri

identificirebas

dazustdeba

Seswavla

ZiriTad

kodsa

gulisxmobs;
da

sxva

kodebs

amasTan,
Soris

mimarTeba (Ezzy 2002: 93) da kodirebis sqema ukve arsebul TeoriasTan


Sedardeba. kresveli (Cresswell 1998: 57) wers, rom seleqciuri kodirebisas
mkvlevari adgens Txrobis xazs da wers ambavs, romelic RerZuli
kodirebis modelSi kategoriebs aerTianebs.
kodirebisprocesTan

erTad

mkvlevari

ayalibebs

cnebebs

da

erTmaneTTan akavSirebs maT. fliki da misi kolegebi (2004: 19) amtkiceben,


rom

monacemebis

urTierTobamde
Teoriul

da,

ganmeorebiT
aqedan

kodirebas

gamomdinare,

formulirebaSi

cnebebs

Teoriamde

gaTvaliswinebulia

Soris

mWidro

mivyavarT,

anu,

monacemebis

mravalferovneba da simdidre.

mudmivi Sedareba
Ria, RerZuli da seleqciuri kodireba mudmivi Sedarebis meTods
iyenebs. mudmivi Sedarebisas mkvlevari axal monacemebs adarebs ukve
arsebul monacemebsa da kategoriebs ise, rom kategoriebi idealurad
moergos monacemebs. Tu monacemebi da kategoriebi an, sinamdvileSi,
Teoria da monacemebi ar Seesabameba erTmaneTs, maSin kategoriebi da

1124

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Teoriebi manamde unda modificirdes, vidre yvela monacemi ar aixsneba.


winaaRmdegobrivi da gansxvavebuli SemTxvevebis gareSe rom SesaZlebeli
gaxdes kargad morgebuli monacemebis miReba da akomodacia, axali da
ganviTarebadi kategoriebi iqmneba. glaseri da strausi (1967: 102) weren,
rom erTdrouli kodirebis mudmivi Sedarebis meTodisa da analizis
mizania Teoriis Camoyalibeba... eqsplicituri kodirebisa da analitikuri

procedurebis

gamoyenebiT.

universalobis

dasadgenad

es
an

Teoria

ar

SemoTavazebuli

aris

mowodebuli

mizezebis

an

sxva

Tvisebebis dasamtkiceblad. vinaidan dasamtkicebeli araferia, mudmivi


Sedarebis meTodi... mxolod monacemebis sisavses saWiroebs da ara _

yvela arsebuli monacemis ganxilvas.


mudmivi

Sedarebisas

TeoriisTvis

yvela

kategoriebisa

arsebuli

da

monacemis

formirebadi

(dafuZnebuli)

morgebisas

gansxvavebuli,

negatiuri da sawinaaRmdego SemTxvevebi mniSvnelovan rols asruleben.


mudmivi

Sedareba

is

procesia,

romelSic

sxvadasxva

monacemebis

Tvisebebis da kateoriebis erTmaneTTan uwyveti Sedareba xdeba manamde,


sanam cvalebadoba saerTod ar gaqreba (Glaser 1996), anu, vidre Teoriuli
sisavse ar miiRweva. mudmivi Sedarebisas erTmaneTs adareben monacemebs
situaciebis, drois, adamianTa jgufebis mixedviT da es mTeli rigi
meTodebis gamoyenebiT xdeba. es procesi triangulaciis meTodologiur
cnebas exmianeba. glaserisa da strausis (1967: 105 13) mosazrebiT,
mudmivi Sedarebis meTodi oTx etaps moicavs. es etapebia: TiToeuli
kategoriis

Sesaferisi

SemTxvevebisa

da

monacemebis

Sedareba;

am

kategoriebisa da maTi Tvisebebis gaerTianeba; Teoriis moxazva; Teoriis


formulireba. pirveli etapi moicavs SemTxvevebis kodirebasa da maT
Sedarebas

imave

da

gansxvavebul

jgufebSi

gaerTianebul

wina

SemTxvevebTan da imave kategoriaSi moxvedril sxva monacemebTan. meore


etapi

gulisxmobs

CaniSvnebis,

komentarebis

gakeTebasa

da

Semdgom

kodirebas. am etapze icvleba mudmivi Sedarebis erTeulebi; es jer


SemTxvevisa da SemTxvevis Sedarebaa, xolo Semdeg SemTxvevisa da

1125

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

kategoriis

Tvisebis

Sedareba,

romelic

SemTxvevebis

Tavdapirveli

Sedarebis Sedegad aris miRebuli (Glasser and Strauss 1967: 108). mesame etapi
_ sazRvrebis dadgena, Teoriisa da kategoriebis doneze mimdinareobs. am
etapze

xdeba

ZiriTadi

erTgvarovnebis

da

Tvisebebis

aRmoCena,

Sesabamisad, mcirdeba ganxorcielebul cvlilebaTa ricxvi. amasTan, es


is etapia, romelzec Teoriuli sisavse miiRweva. bolo etapi, Teoriis
formireba,

maSin xdeba, rodesac mkvlevars Segrovili da Seqmnili aqvs

kodirebuli monacemebi, Canawerebi/CaniSvnebi am monacemebis Sesaxeb da


Teoria, romelic sabolod
monacemebis

werilobiTi saxiT formdeba.

nawilebis

gadasinjviT,

kerZod,

negatiuri da gansxvavebuli SemTxvevebis


saSualeba,
jami.

moZiebiT, mkvlevars eZleva

konkretuli TeoriisTvis miiRos am SemTxvevebis Sualeduri

mkvlevari

ayalibebs

damadasturebeli,

da

sakvlevi

analogiurad

fenomenebisTvis
iTvlis

alternatiur

damadasturebel,

Teoriebsac

negatiur

da

gansxvavebul SemTxvevebs. linkolnisa da gubas (1985) mtkicebiT, yvelaze


myaria Teoria, romelSic yvelaze bevri damadasturebeli da yvelaze
cota negatiuri da gansxvavebuli SemTxveva moiZebneba.
lekomtisa da preislis (1933: 256) azriT, mudmivi Sedarebisas xdeba
kategoriebis induqciuri kodirebis kombinireba (zemoT ganvixileT) da
am procesiT miRebuli kodebis imavdrouli Sedareba sxva movlenebTan
da socialur SemTxvevebTan, romlebic sxvadasxva drosa da sivrceSi
iqna

aRmoCenilida

sxvadasxva

kodirebuli.

kategoriis

mixedviT

aseTi

Sedareba

erTmaneTs

saSualebas

Sedardes

iZleva

socialuri

fenomenebi, ris Sedegadac aucileblad warmoqmneba axali ganzomilebebi,


kodebi da kategoriebi. glaseri (1978) miuTiTebs, rom mudmivi Sedareba
SeiZleba monacemebis SegrovebasTan erTad daiwyos, gagrZeldes ZiriTadi
sakiTxebisa

da

kategoriebis

Ziebisas,

monacemebSi

ganmeorebadi

movlenebis an aqtivobebis aRmoCenisas, romlebic ZiriTad kategoriebad


iqceva
drosac

kategoriebis
ki

SeiZleba

diapazonis

gafarTovebisas.

grZeldebodes,

romelic,

es

Tavis

procesi
mxriv,

weris
kvlevis

1126

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

paralelurad, uwyvetad unda mimdinareobdes, raTa SesaZlebeli iyos


fenomenis iseTi modelis an axsnis Camoyalibeba, romelic fundamentur
socialur procesebsa da urTierTobebs axsnida.

ZiriTadi cvladebi da Teoriuli sisavse


mudmivi Sedarebis gamoyenebiT ZiriTadi cvladebis dadgena xdeba. es
is cvladebia, romliTac monacemebis didi nawili aixsneba da romlebic,
rac SeiZleba, mWidrodaa dakavSirebuli erTmaneTTan. esaa cvladebi,
romlis irgvlivac iyris Tavs monacemebis umravlesoba. rogorc fliki
da

misi

kolegebi

gaerTianeba

surT

(2004:
an

19)

ramdenime

aRniSnaven,
ZiriTad

cnebebis

Tanmimdevrul

kategoriasTan

da

amiT,

formirebadi Teoriis birTvamde mivyavarT.


Teoriuli

sisavse

maSin

miiRweva,

rodesac

axali

monacemebis

damatebis miuxedavad, axali kodebi an kategoriebi aRar warmoiqmneba,


aRar arsebobs axali mignebebi da, aseve, Cven xelT arsebuli yvela
monacemi ZiriTadi kategoriebiTa da qvekategoriebiT aixsneba (Glaser and
Strauss 1967: 61). rogorc ezi (2002: 93) SeniSnavs: Teoriuli sisavse maSin
miiRweva, roca dasrulebuli kodireba Camoyalibebis procesSi myofi
Teoriis

adekvaturia

da

avsebs

mas.

cxadia,

kategoriebis

sisavsis

Sesaxeb darwmunebiT verasodes vimsjelebT, vinaidan induqcias Tavisi


SezRudvebi aqvs, anu, SeiZleba axal monacemebSi iseTi monacemic erios,
romelic
Teoriuli

arsebul

Teorias

dasrulebuloba,

ukuagdebs.
rodesac

sisavsesTanaa

Teorias

Sewyvilebuli

SeuZlia

monacemebis

srulad da damakmayofileblad axsna.

dafuZnebuli Teoriis Camoyalibeba


dafuZnebuli
Sedarebis,

Teoria

ZiriTadi

Teoriuli

cvladebis

SerCevis,

kodirebis,

identificirebiTa

da

mudmivi

monacemebis,

kategoriebisa da kodebis sisavsis miRweviT, arsebuli monacemebidan


TavisTavad, Zaldatanebis gareSe yalibdeba (ris Teorizebazec ar unda
iyos

laparaki),

da

yvela

monacems

xsnis.

miRebuli

Teoriis

1127

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

adekvaturobis Sefaseba ramdenime kriteriumiTaa SesaZlebeli. glaseri


da strausi (1967: 237) oTx aseT kriteriums gvTavazoben:

Teoriisa

da

monacemebis

urTierTSesabamisobis

xarisxi;

ramdenad

sferoSi

momuSave

kargad ergebian isini erTmaneTs.

ramdenad

advilad

gasagebia

Teoria

mocemul

Cveulebrivi, rigiTi adamianisTvis.

Teoriis

unari,

mravalricxovani

iyos

zogadi

yoveldRiuri

yofiTi

mniSvnelovan

sferoebSi

situaciebisTvis

da

ara

mxolod konkretuli tipis situaciisTvis.

vinaidan

yoveldRiuri

Teoria

situaciis

situaciebi

droTa

struqturasa

da

ganmavlobaSi
procesze

icvleba,

nawilobrivi

kontrolis saSualebas unda iZleodes, anu, pirovnebas, romelic mas


iyenebs, sakmarisad SeeZlos yoveldRiuri situaciebis gakontroleba
da amisaTvis mizanSewonili iyos am Teoriis gamoyeneba (Glaser and
Strauss 1967: 245).
strausi

da

korbini

(1994:

253

6)

Teoriis

Sefasebis

ramdenime

kriteriums gvTavazoben:

ramdenad adekvaturad da qmediTad xsnis Teoria monacemebs?

monawileebisadmi Teoriis Sesatyvisoba da sargeblianoba;

ramdenad mWidrod ergeba Teoria monacemebsa da Sesaswavl fenomens


da ra pirobebSia is marTebuli.

rogor ergeba RerZuli kodireba kategoriebsa da kodebs?

moicavs Tu ara Teoria negatiur da gansxvavebul SemTxvevebs?

rogor ergeba Teoria sferoSi arsebul relevantur literaturas?

rogor iqna arCeuli pirveli, sawyisi SerCeva? ris safuZvelze?

ra ZiriTadi kategoriebi gamoikveTa?

romelma

movlenebma,

SemTxvevebma,

moqmedebebma

indikatorebma) miuTiTes ZiriTad kategoriebze?

da

a.

S.

(rogorc

1128

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

romeli kategoriebis safuZvelze ganxorcielda Teoriuli SerCeva?


iyo Tu ara es kategoriebis reprezentaciuli?

ra

hipoTezebi

kategoriebs

gamoiTqva

Soris)

Sesaxeb

konceptualuri
da

ris

mimarTebebis

safuZvelze

(anu,

Camoyalibda

da

Semowmda isini?

xdeboda Tu ara ise, rom ar arsebobda hipoTezebi realurad nanaxis


Sesaxeb? rogor iqna axsnili es gansxvavebuli SemTxvevebi (gansvlebi
hipoTezasa da realurad nanaxs Soris)? ra gavlena moaxdina nanaxma
hipoTezaze?

rogor da ratom SeirCa birTvuli kategoria (uecrad, TandaTanobiT,


rTulad, martivad)? ris safuZvelze?

moxda Tu ara cnebebis Camoyalibeba da sistemaSi CarTva?

iyo

Tu

ara

didi

raodenobis

konceptualuri

bma

da

kargad

ganviTarebuli kategoriebi?

moiazreba Tu ara TeoriaSi cvalebadoba? am cvalebadobis asaxsnelad


gaTvaliswinebul iqna Tu ara farTod gansazRvruli pirobebi?

iqna Tu ara mxedvelobaSi miRebuli Teoriis CamoyalibebaSi Sesuli


cvlileba?
cxadia,

aRniSnuli

midgoma,

romelSic

Teoria

monacemebidan

warmoiqmneba da maT efuZneba, kritikis gareSe ar rCeba. magaliTad,


silvermens (1993: 47) miaCnia, rom midgoma kvlevis adreul etapze ver
iTvaliswinebs
monacemebi
Sevsebulia)

Teoriebs,

Teoriulad
da

romlebic

neitraluri

SeiZleba

iseT

warmarTaven
ki

ar

aris,

kategoriebs

am

kvlevas

aramed

iZleodes

(anu,

TeoriiT
romelTac

aucileblobiT ar gaaCniaT amxsneli potenciali. es is SeniSvnebi da


winaaRmdegobebia, romlebic gaTvaliswinebul da gamoyenebul unda iqnas
Tvisebrivi kvlevis gaazrebisas.

interpretacia Tvisebrivi monacemebis analizSi: mravalSriani


teqstebi

1129

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

sityvas

mravali

mgrZnobiarea.

mniSvneloba

Tvisebrivi

interpretacia

da

monacemebis

analizi

gulubryviloba

monacemebis

analitikoss
gamijvna,

is

da

iqneboda,

SeuZlia
radgan

konteqstisadmi

analizSi

Serwymuli

Tanmxlebia.

erTmaneTisgan

aqvs.

xSirad

analizisa

Tavad

xdeba,

faqtobrivad,

gvefiqra,

roca

erTmaneTis

rom

da

sityvebia

uaRresad

Tvisebrivi

interpretaciis

interpretacia

da

saWiroeben interpretacias. amasTan, teqsts mniSvnelobis ramdenime done


aqvs da Tvisebriv mkvlevars am gansxvavebuli doneebis, anu, Sreebis
asaxva unda SeeZlos. aq mniSvnelovania proeqciisa da kontrtransferis
sakiTxebi:

mkvlevris

mier

warmoebuli

analizi,

SesaZloa,

imdenadve

warmoaCendes mas, ramdenadac Tavad gasaanalizebel teqsts, rogorc


analizis doneebis SerCevaSi, ise _ Sesaswavli teqstis diskursisTvis
ganzraxvisa
naTeli

da

funqciis

dadasturebaa

mecadineobisas

miweraSi.

(Cummings

gamarTuli

mokle

qvemoT
1985).

mocemuli

es

saubris

aris

magaliTi

amis

pirvelklaselTa

transkripti,

romlis

gaanalizeba ramdenime donezea SesaZlebeli.

sailustracio magaliTi: pirvelklaselTa mecadineobisas


gamarTuli diskusia
es aris 5-6 wlis 27 bavSvebisgan Semdgari klasi. bavSvebi xaliCaze
sxedan, maswavlebeli _ skamze. bavSvebisTvis axlaxans miiRes axali,
ufaso saxelmZRvaneloebi.

wignebis miRebidan ramdenime dRis Semdeg

maswavlebeli Tvlis, rom man klasTan erTad unda gadaaTvalieros


isini. (aRniSvnebi: m _ maswavlebeli, bb _ bavSvebi, b _ bavSvi) 21
1

kargi. modiT, am wigns SevxedoT, radgan es


Zalian kargi wignebia! mogwonT?

bb

diax//diax//diax.

ra hqvia amas? vinmes SeuZlia, miTxras?

21mTargmenis

SeniSvna.

1130

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

bb

Sxefebi//

//Sxifebi//

bb

//Sxefebi//

Sxefebi da ara Sxifebi. SuaSi e unda iyos.


Sxefebi.

bb

Sxifebi Sxefebi//

//Sxefebi//

10

Sxefebi. (kiTxulobs) ZaRli, goWi, Zroxa, daTvi,


maimuni, viri, _ yvelani _

11

m da bb

12

haerSi
((aCvenebs suraTebs)) ai, ZaRli da goWi da
Zroxa da daTvi da maimuni da viri, _ yvelani
caSi arian. riTi afrindnen caSi?

13

bb

14

()//
//xeli awieT, Tu iciT. viki. ((bavSvebi
azuzundnen da mixvedras cdiloben))

15

Zroxam gaxeTqa.

16

viki

17

18

b (igive, vinc 15)

19

riTi gaxeTqa Zroxam buSti?

20

bb

rqiT//rqiT//yuriT//rqiT//sakuTari rqiT.

21

22

bb

((icinian))//

23

yurebi CamoSvebuli aqvs. rqebi aqvs

//cxeli haeriT savse buSti.


cxeli haeriT savse buSti
Zroxam gaxeTqa.

misi rqa _ es misi yuri araa _ misi yurebi//

gamoSverili.
24

bb

((icinian))

25

hoda, ras niSnavs es? ((suraTze sqematurad


gamosaxuli buStidan gamosul haers aCvenebs))

26

haeri gamodis gareT//

1131

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

27

//haeri//

28

haeri gamodis buStidan, ara? marTla


SegiZliaT dainaxoT, rogor gamodis haeri
buStidan?

29

bb

30

ara. ara. ara.


ara _ Zalian xSirad naxatebSi ise Cans, TiTqos
aseTi ram SesaZlebelia.

31

me SemiZlia, davinaxo, rogor gamodis haeri Cemi


piridan, roca me ( ) fanjrebs.

32

rodis SegiZlia dainaxo?

33

roca is gamodis.

34

ho. da Tu//

35

//roca civa.

36

roca civa. roca Sen hhh//

37

//roca Seni amonasunTqi _ roca Seni


amonasunTqi ukan gibrundeba da fanjaraze
iorTqleba.

38

ho//

39

da is//

40

magram marto maSin, roca _

41

bb

42

civa. marto maSin, roca civa.

43

me vnaxe diriJabli vnaxe.

44

marTla? sad? rodis?

45

erT parkSi.

46

marTla?

47

bb

48

49

luki

civa.

me maqvs//me vnaxe// qalbatoni kumingsi.


Shh _ ho, luk.
roca Cven _ roca diriJabli iyo... roca morCa
da papi iyo iq da Cven televizori gareT

1132

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

gavitaneT _ da _ Cven gareT gavitaneT


televozori _ da _ davinaxeT _ vnaxeT kargi,
Zveli diriJabli.
50

51

luki

52

hoo?
da sahaero buStic.
es ar aris kargi (good) Zveli (old) diriJabli _
es gudiaria (Goodyear) _ gudiaris
diriJablia.

53

bb

kargi weli (Good year)//qalbatoni kumingsi

54

kargi weli. ho.

55

jer me davinaxe diriJabli ((bevri bavSvi


alaparakda erTdroulad))

56

moicaT, ar mesmis, luki ras ambobs imitom, rom


sxvebic laparakobT. erT wuTSi Tqvenc
gaTqmevinebT.

57

luki

me vuTxari dedikos, ra aris is raRaca, ukan X


rom aweria da man ar mipasuxa, magram mere
roca me ( ) is ( ) sahaero buSti aRmoCnda.

58

ho. es diriJabli iyo. ki. ise, me mgoni, is


erTxel skolaSic davinaxeT gasul zafxuls,
ara?

59

bb

diax.

60

yvelani gareT gavediT da SevxedeT. caSi


midioda.

61

bb

( )//

62

luki

63

( )

64

hm...ben.

65

beni

66

qalbatono kumings//

me maxsovs, roca man ( ) skolas gadaufrina.


marTla? ho-//

1133

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

67

beni

//( ) igivem gadmoifrina, saxlSi rom mivedi.

68

69

poli

mec vnaxe diriJabli, roca imaT naxes//

70

luki

//man Cem saxls gadaufrina ( )//

71

diax, pol.

//moica, pol, nu awyvetineb luks. Cven mas


yuradRebiT vusmendiT. axla misi jeria, rom
mogvisminos.

72

poli

me diriJablis sanaxavad wavedi iq, sadac iyo


da roca me _ roca me iq mivedi, davinaxe ( ) is
trialebda.

73

oh... ra aCerebs diriJabls caSi?

74

bb

haeri//haeri//gazi//

75

luki

76

qalbatono kumings.
haeri anu gazi. diax. Tu masSi haeria, maSin es

cxeli haeri unda iyos, rom caSi gaaCeros, an


gazi. Aaxla, erTi wuTiT dauSviT xelebi da
gavagrZeloT wignis Tvaliereba. ((kiTxulobs))
miSveleT, Tqva goWma. ai, aq ambobs, miSveleTo.
((suraTze gamosaxulia goWis piridan
gamomavali Rrubeli da SigniT weria
miSveleT)) miSveleT, Tqva _
77

bb

maimunma.

78

miSveleT, Tqva maimunma. wkipze hkidia.

79

bb

80

h-h-h ((ramdenime bavSvis gaurkveveli laparaki))


SexedeT, TiTqos imitom hkidia wkipze, rom
buStze raRac aris. ratom vambob amas?

81

imitom, rom _ imitom, rom raRacaa buStze.

82

mmm. buSti dakerebulia, rom naxvreti ar


gamoCndes. ((kiTxulobs)) daTvi, Zroxa, goWi,
ZaRli, viri da maimuni _ yvela _ raSi? es is

1134

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

sityvaa, adre rom SegeSalaT _ yvelani


83

talaxSi

84

talaxi. vin Tqva balaxi boloSi wina jerze?

85

jeimsi

86

87

jeimsi

88

me.

jeims! jeims, ra asoTi iwyeba?


t _ talaxi.
t.es gviCvenebs, Tu rogori mniSvnelovania, rom
bgerebi sworad CavsvaT sityvebSi da ras unda
niSnavdes is?//

89

//tualets//

90

ara. ara mgonia, rom is tualets niSnavs.

91

bb

92

93

bb

94

95

kevini

96

((icinian))
ara mgonia, rom isini tualetSi Cacvivdnen.
((icinian))
ras niSnavs talaxi, Tu tualets ar niSnavs?
Cemi Zma ase eZaxis.
ho, bevri adamiani eZaxis ase, magram ara mgonia,
rom aq amas niSnavdes.

97

poli

98

(Zirs wveba) raRac, roca _ roca gekroba.


diax, savsebiT marTali xar, pol. es raRac
iseTia, rac Zalian gekroba da webovania. Tu
Cavardebi, mogewebeba.

99

( )

100

es ar aris webo.

101

amas talaxi, Waobi hqvia.

102

ho, Waobi kidev erTi dasaxelebaa, yoCaR! _


magram es ar aris webo. es, rogorc wesi,
talaxia an raRac eseTi _ sadRac sofelSi,
sadac Zalian bevri nestia. ((bevri bavSvi
erTdroulad laparakobs)).

1135

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

103

qalbatono kumings, ra ( )

104

moicaT, mosmena gaviwydebaT. Tqven gaxsovT, rom


unda ifiqroT da ilaparakoT, magram
gaviwydebaT, rom unda mousminoT erTmaneTs da
Tqvens rigs daelodoT. axla olga.

105

olga

Aaxla,

erTxel Cemma mamikom _

mocemuli

magaliTis

analizis

doneebi

ganvixiloT.

ismis

kiTxva: ra iswavles am magaliTSi bavSvebma? am kiTxvaze ramdenime


pasuxig

veqneba.

programasTan

pirvel

rigSi,

dakavSirebul

pasuxs

formalur

doneze,

saswavlo

miviRebT:

bavSvebi

cotaoden

informacias iReben enis (kiTxva, laparaki, mosmena, leqsika, gamoTqma,


asoebis

sityvebSi

CarTvis

(magaliTad,

talaxi

da

balaxi),

sabunebismetyvelo mecnierebis (kondensacia, cxeli da civi, cxeli haeris


amwevi Zala, cxeli haeri da gaziT savse buStebi) da niadagis (talaxiani
Waobi) Sesaxeb. aq saqme akademiur saswavlo programas exeba. Tumca, meore
doneze bavSvebi ganviTarebis sxva aspeqtebs swavloben da ara marto
akademiuri,

aramed

interpersonaluri

pirovnuli,

ganviTarebis

socialuri,

aspeqtebsac,

emociuri

magaliTad,

da

rigrigobiT

laparaks, TanamSromlobas, saerTo mxiarulebas, erTmaneTis mosmenas,


koleqtiur saqmianobaSi wvlilis Setanas da metyvelebis dros gariskvas
(gariskva, rom SeiZleba dascinon, Tu erTmaneTSi aurevs erTi sityvis or
mniSvnelobas, talaxsa da tualetis mniSvnelobiT gamoyenebul uxeS
termins).
mesame doneze klasSi laparakis nebarTva SeiniSneba.

analizi rom

gaioldes, magaliTSi gadanomrilia teqstis striqonebi da daculia


movlenebis

qronologia.

testis

guldasmiT

analizis

SemTxvevaSi

SegviZlia gavarCioT Semdegi:

saubris didi nawili mimdinareobs TanmimdevrobiT maswavlebeli


moswavle maswavlebeli moswavle da a. S. ( striqonebi 28 _ 48).

1136

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

es

Tanmimdevroba

iSviaTad

irRveva,

magaliTad,

maswavlebeli

moswavle moswavle (striqonebi 3 _ 7 da 14 _ 16).

sadac Tanmimdevroba irRveva, es maswavleblis miTiTebiT xdeba. igi


konkretul bavSvebs mimarTavs (striqonebi 48 _ 52, 64 _ 69, 84 _ 88, 94_
98).

rodesac

saubris

Tanmimdevroba

maswavleblis

nebarTvis

gareSe

irRveva, maswavlebeli saubarSi ereva da aRadgens Tanmimdevrobas, an


akontrolebs saubris mimdinareobas (striqonebi 54 _ 56, 70 _ 71, 103 _
104).

aSkaraa,

rom

damswre

27

bavSvis

umetesoba

saubarSi

iSviaTad

monawileobs _ maswavlebeli mxolod uSualod, pirdapir ekiTxeba an


laparakisken ubiZgebs ramdenime kbavSvs, es bavSvebi arian: viki, luki,
beni, poli, jeimsi da olga.

bavSvebi saubars TiTqmis arasodes iwyeben (striqonebi 43, 65, 101).


saubris didi nawili maswavleblis iniciativis pasuxia (striqonebi 3,
11, 20, 25, 28, 32, 34, 36 da. a. S.).

maswavlebeli

mxolod

maSin

miyveba

bavSvis

wamowyebul

saubars,

rodesac es mis miznebs Seesabameba (striqonebi 43 _ 46).

TiTqmis

yvela

moqmedebis

iniciatori

maswavlebelia.

ase,

rom

yvelafris gaSualeba maswavleblis meSveobiT xdeba.

rodesac

bavSvi

ambobs

raimes,

rac

moswons

maswvlebels

an

gakveTilis miseul gegmaSi Sedis, bavSvi jildovdeba (striqonebi 34,


42, 54, 58, 76 da 96, 98 (sityva diax), 102) da maswavlebeli imeorebs
moswavlis swor pasuxs (striqonebi 16 _ 17, 20 _ 21, 29 _ 30, 35 _ 36, 41
_ 42).

maswavlebeli bavSvebs mianiSnebs mosalodnel pasuxebze (striqonebi


10 _ 11, 40 _ 41, 76 _ 77, 82 _ 83).

rodesac maswavlebeli saubars veRar akontrolebs, is klasSi qcevis


wesebis mkafiod ganmartebas iwyebs(striqonebi 56, 71, 104).

1137

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

rodesac maswavlebeli gadawyvets, rom gakveTilze win wawevis droa,


is wyvets mimdinare ganxilvas da Semdeg Temaze gadadis (striqoni 76).

bavSvebTan kargi urTierTobis SenarCunebas maswavlebeli saxumaro


CanarTebis saSualebiT cdilobs (striqonebi 90 _ 93), magram Semdeg
isev ubrundeba Temas (striqoni 94).

saubris

umetesi

nawili,

(perlokuciuria
dasaxul

da

mizans).

metyvelebis

aRwevs

maswavleblis

vidre

mravalmimarTulebiani

aqtebis

ilokuciuri,

diskusia

ar

mixedviT,
mier

(Ria
aris

emociuria

gakveTilisTvis
da

Tavisufali

sadac

Sedegi

araprognozirebadia).

maswavlebelibevrad mets laparakobs, vidre bavSvebi.


meoTxe

doneze

mocemuli

gamokveTaSegviZlia.teqstidan

masalidan

aSkarad

Teoriis

CansuflebamosilebiT

(ZalauflebiT) Riad da farulad operirebis faqti, rac imaze miuTiTebs,


rom bavSvebi Zalian efeqturad swavloben farul kurikulums, rodesac
ZiriTad maxasiaTebels uflebamosilebawarmoadgens, magaliTad:

maswavlebeli uflebamosilia gadawyvitos vin, rodis da ris Sesaxeb


isaubrebs da Seafasos saubris xarisxi (cf.Edwards 1980).

maswavlebeli uflebamosilia, gaakontrolos bavSvebis sakmaod didi


jgufi

(27

bavSvi

iatakze

zis,

maswavlebeli

skamze,

ese

igi,

fizikurad maTze zemoTaa).

maswavlebeli saubris da misi mimdinareobis kontrolis meSveobiT


akontrolebs klass da amyarebs disciplinas, xolo rodesac amas
veRar axerxebs (striqonebi 56, 71, 104), maSin misi kontroli gacilebiT
TvalsaCino
pedagogikis

da

Ria

xdeba.

magaliTia,

es

bernSteinis

rodesac

(Bernstein 1975)

maswavleblis

mier

uCinari
bavSvis

kontroli implicituria (nagulisxmevia) da ara _ eqsplituri, anu,


Riad mocemuli; rodesac, idealur variantSi, maswavlebeli awyobs

konteqsts, romlis gadawyobasa da Seswavlas bavSvebisgan moelian,

1138

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

sadac konkretuli unarebis gadacemasa da aTvisebaze naklebi aqcenti


keTdeba.

es naTeli magaliTia imisa, Tu ramdenad mniSvnelovania bavSvebis mier


gakveTilebis im faruli saswavlo programis aTviseba (Jackson 1968),
romelSic

maT

imis

uflebamosilebasa

swavla

uwevT,

(Zalauflebasa)

da

Tu

rogor

avtoritets,

gaumklavdnen
dajildovebas,

uaryofas, dagvianebas, jgufis wevrobas, individualurobis dakargvas,


wesebs, rutinasa da socialurad misaReb qcevas. rogorc jeksoni (1968)
ambobs, Tu bavSvebma kargad unda iswavlon skolaSi, amisaTvis iseve
mniSvnelovania, Tu metad ara, faruli saswavlo gegmis aTviseba da
miyola, rogorc formaluri gegmis.

es

Teoriis

struqturirebis

magaliTicaa,

romelSic

Zalauflebis

gansxvavebisa

gamaSualebeli

da

gidensiseuli

klasSi
da

Sedegia,

(1976;

mimdinare

asimetriis

romelic

1984)

saubari

SenarCunebis

ganamtkicebs

cnebis
klasSi
mizezi,

maswavleblis

kontrols, Zalauflebasa da avtoritets.

maswavlebeli rTul mdgomareobaSia, radgan erTaderTi ufrosia 27


bavSvTan

da

amitom

misi

qceva,

savaraudod,

keTilganwyobiT

motivirebulia da, faqtobrivad, daZlevis anu gadarCenis strategiebs


asaxavs, raTa mouaros didi raodenobiT informacias da SeZlos
disciplinis damyareba _ jgufis kontroli.

bavSvebi swavloben, rom damjerebi unda iyvnen da rom maTi roli


morCilebaa da Tu daujereben maswavlebels da SeTavazebul gegmas
Seasruleben, dajidovdebian.

ZiriTadi

cvladi

uflebamosilebaa

(dafuZnebuli

Teoriis

(Zalauflebaa):

uflebamosilebis

(Zalauflebis)

terminebiT)

maswavlebeli
gamyarebiTa

da

Tavis

SenarCunebiT

moqmedebs. rodesac misi gamyareba da gamtkiceba faruli pedagogikiT


SeiZleba,

maSin

TvalsaCino xdeba.

is

farulia;

rodesac

es

ar

muSaobs,

maSin

is

1139

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

axla meoTxe doneze unda vikiTxoT, mkvlevari Zalian bevrs xom ar


xedavs

teqstSi

pirovnuli

da

mis

zedmetad

safiqralebiT

an

interpretacias

uflebamosilebasTan

axdens,
da

sakuTari

avtoritetTan

dakavSirebuli negatiuri gamocdilebiT datvirTuli; vinaidan, metwilad,


sakuTar

Tavs

aproecirebs

monacemebis

interpretaciaSi,

moWarbebul

yuradRebas xom ar uTmobs disciplinis sakiTxebs. iqneb maswavlebeli


ubralod socialurad misaReb qcevas aswavlis Tavis moswavleebs da
saubars nayofierad warmarTavs, profesiul amocanas sensitiurad da
ostaturad asrulebs da bavSvebsac rTavs amasSi da, sinamdvileSi, mis
qcevas araferi aqvs saerTo uflebamosilebasTan. garda amisa, meoTxe
doneze

SegviZlia

davinaxoT,

rom

teqstSi

mocemuli

gzavnilebis

asaxsnelad ramdenime Teoria gamoikveTa da isic SegviZlia vnaxoT, Tu


rogor SeuZlia transkriptis erT patara, martiv monakveTs ramdenime
dafuZnebuli an winaswar gansazRvruli/arsebuli Teoriis mxardaWera. aq
rTuli kiTxvaa: romeli interpretaciaa swori? am kiTxvas ar aqvs
erTaderTi swori pasuxi, savaraudod, yoveli maTgani sworia.
saklaso komunikaciis transkriptSi mxolod isaa Cawerili, rac iTqva.
adamianebi
ufro

mizanmimarTulad

enawylian

Tanatols

dafaraven

informacias.

zogierTi

dauTmobs

sityvas

sxvebi

da

bavSvi

TamaSgare

aRmoCndebian. aq mxolod Cawerili informacia gvaqvs. miuxedavad imisa,


rom

transkriptis

gakeTebisas

zogierTi

sxva

maxasiaTeblis

dafiqsirebasac cdiloben (magaliTad, erTdroulad molaparake bavSvebi),


is ver asaxavs klasSi mimdinare yvela movlenas. magaliTad, saidan
gvecodineba, zogma bavSvma moiwyina Tu ara, an zogs eZineba, Cxubobs,
sul sxva wigns kiTxulobs da a. S.? aq mxolod SerCeuli movlenebis
Canaweri gvaqvs da mxolod is movlenebia SerCeuli, romelTa Cawerac _
transkriptad gadaqceva SesaZlebeli iyo.
warmodgenil

magaliTSi

SegviZlia

davinaxoT,

rom

teqsti

mravalSriania. aq saqme analizis moTxovnil an legitimur dones Seexeba


da, aseve, imas, Tu rogor ereva analizi interpretacias. Tvisebriv

1140

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

kvlevaSi

xSirad

validobisa

da

gaerTianebulia

sandoobis

analizi

sakiTxs

badebs.

da
aq

interpretacia,
ormagi

rac

hermenevtikis

problema gvaqvs: rogorc mkvlevrebi, Cven im samyaros wevrebi varT,


romelsac vikvlevT da amitom ver viqnebiT neitralurebi. amasTan, Cven
ukve

interpretirebul

samyaroSi

vcxovrobT.

morisoni

(2003)

ufro

vrclad ambobs, rom problema kidev ufro Sorsmimavalia. SevxedoT


zemoT mocemul magaliTs:

maswavlebeli da moswavleebi situaciis TavianTi interpretaciebis


(samyaros maTeuli gansazRvrebis) safuZvelze moqmedeben.

realuri moqmedebebi erTi mediumidan (dakvirvebebi, moqmedebebi da


cocxali movlenebi) meore mediumad (werilobiT) gardaiqmneba imiT,
rom mxolod transkripts anu maTi interpretaciebis interpretacias
mihyvebian.

Semdeg

mkvlevari

werilobiTi

monacemebis

(mesame

hermenevtika)

interpretacias axdens da seleqciur angariSs wers (meoTxe _ oTxmagi


permenevtika,

interpretaciis

interpretaciis

interpretaciis

interpretacia!).

Semdeg

mkiTxveli

Tavis

sakuTari

biografiisa

da

gamocdilebis

WrilSi axdens mkvlevris dawerili interpretaciis interpretacias


(mexuTe _ xuTmagi hermenevtika).
aseTi Tanmimdevruli interpretaciebis pirobebSi Znelia, ar vifiqroT,
rom

Tvisebriv

Semcirdes.

kvlevaSi

mkvlevris

sandooba
SesaZlo

da

validoba

mikerZoebuli

iolad

SeiZleba

interpretaciebis

gamovlenaze mimarTuli refleqsiuroba bevrs verafers moimoqmedebsmis


Sesamcireblad: adamians SemiZlia ganvacxado Cemi SesaZlo mikerZoebebisa
da interpretaciebis Sesaxeb, magram es aucileblobiT ar niSnavs imas,
rom isini maSinve Sewyveten mikerZoebulobas da seleqciurobas. es,
savaraudod, refleqsiurobis SezRudulobaze migviTiTebs. sandoobisa
da validobis gasazrdelad refleqsiurobasakmarisi ar aris.

1141

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

wignis Tanmxleb veb gverdze mocemulia QSR NUD.IST-is gamoyenebis


saxelmZRvanelo

(romlis

principebi

N-Vio-Sic

gamoiyeneba.

ix.http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 23, faili 23.2. doc). veb


gverdze, aseve, naxavT monacemebis sityvieri masalebiT Sedgenil, QSRsTvis srulad momzadebul ramdenime fails, romelic Sefasebisa da
testirebis

erTi

konkretuli

proeqtidanaaa

aRebuli

(ix.http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 23, faili qsr23. 13danqrs23. 23-mde). es failebi vordis dokumentebis saxiTac aris Senaxuli
(ix.http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 23, faili 23.3. doc _
23.13.doc). Tvisebrivi monacemebis momzadebuli dokumentebis CamonaTvali
SegiZliaT

naxoT

wignis

Tanmxleb

veb

gverdze:

(http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 23, faili QSRFILES ON


THE WEB SITE).

1142

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

24 raodenobrivi monacemebis analizi


Sesavali
raodenobrivi

monacemebis

analizis

perspeqtiva

bevr

damwyeb

mkvlevars aSinebs, romlebic ara marto Tavs arideben statistikaze


fiqrs, aramed fundamenturad ewinaaRmdegebian kidec imas, rasac isini
bunebis maTematizacias uwodeben (Horkheimer 1972). zogi Semogvedaveba,
rom ganaTlebis sferoSi cnebaTa didi nawili, ricxobriv analizze
ubralod ar daiyvaneba. isini amtkiceben, rom statistika daxvewili
procesisa da daumuSavebeli cnebis kombinaciaa.
Cven arcerT am mosazrebas ar vemxrobiT. raodenobrivi monacemebis
analizi, Tvisebriv analizTan SedarebiT, arc metad mniSvnelovania da
arc

naklebad.

damokidebuli.

misi

gamoyeneba

raodenobrivi

mTlianad
analizis

miznisTvis

Sesatyvisobazea

mizanmimarTulad

uaryofa

araferia, Tu ara ideologia an cruwrmena.


raodenobrivi monacemebis analizi kvlevis mZlavri formaa, romelic,
nawilobriv,

pozitivisturi

tradiciidan

momdinareobs.

is

xSirad

msxvilmasStabian kvlevas ukavSirdeba, Tumca misi gamoyeneba ufro mcire


zomis kvlevaSic SeiZleba, romelic SemTxvevis Seswavlas, praqtikis
kvlevas, korelaciur kvlevasa da eqsperiments moicavs. Semdeg TavebSi
gaCvenebT, Tu rogor SeiZleba ricxobrivi monacemebis gaformeba da
analizisTvis saWiro farTod gavrcelebuli statistikis gamoyenebasac
giCvenebT.
ricxobrivi
ganxorcieldes,

analizi
magaliTad,

mecnierebebisTvis

(SPSS,

kompiuteruli
aseTia
Minitab,

programiT

statistikuri
Excel).

paketi

kompiuteruli

SeiZleba
socialuri
programebi

gamoTvlebisTvis statistikur formulebs iyeneben. viTvaliswinebT ra am


programebis arsebobas, Tavs varidebT vrceli statistikuri formulebis
gamoyenebas, Tumca, sadac sasargeblod miviCnevT, detalur ganxilvas

1143

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

SemogTavazebT.

Cveni

upirvelesi

mizania

im

cnebebis

maqsimalurad

gasagebad da martivad axsna, romlebic statistikur analizs udevs


safuZvlad. puristebis ukmayofileba rom ar gamoviwvioT, gavrcelebul
teqnikebs dawvrilebiT ganvixilavT da sadac saWiro iqneba, damxmare veb
gverdebsac mivuTiTebT. aq ganxiluli statistikuri meTodebi mWidrod
ukavSirdeba

SPSS-s,

socialur

mecnierebebSi

yvelaze

farTod

gavrcelebul statistikur pakets. winamdebare Tavis Sesatyvisi SPSS-is


saxelmZRvanelo wigni, Sesabamis komentarebTan erTad am veb gverdze
SegiZliaT naxoT

(ix. http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 24,

faili SPSS, sruli saxelmZRvanelo 24.1 ). saxelmZRvanelo dayofilia


seqciebad da warmodgenil TavSi am seqciebze migiTiTebT. xSirad xdeba,
rodesac aseTi (rogorc SPSS-s gamoaqvs manipulaciebis Sedegebi) saxiT
mocemuli Sedegis ganxilviT ufro martivia Sesrulebuli operaciebis
gageba, vidre grZeli prozauli axsna-ganmartebiT. veb gverdze, aseve,
SegiZliaT naxoT masze ganTavsebuli yvela SPSS-failis
http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _

Tavi

24,

gzamkvlevi (ix.

faili SPSS, veb

gverdze ganTavsebuli failebisTvis).


statistikuri meTodebis ganxilvas ZiriTadi cnebebis gansazRvriT
daviwyebT

(monacemebis

monacemebi,

aRweriTi

skalebi,
da

parametruli

daskvniTi

statistika,

da

araparametruli

damokidebuli

da

damoukidebeli cvladebi). Semdeg statistikuri mniSvnelovnebis cnebas


da bolos, zogierT martiv statistikur sidides mimovixilavT. amasTan,
giCvenebT, rogor unda gaaformoT analizi werilobiTi saxiT. mTeli es
masala

wignis

Tanmxleb

veb

gverdzea

Tavmoyrili

(http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 24, faili 24. 1. doc).


veb gverdze mocemuli masala statistikur cxrilebsac moicavs (ix.
http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 24, faili Appendices of
Statistical Tables).

monacemebis skalebi

1144

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

monacemTa

analizis

dawyebamde,

saWiroa

gavarkvioT,

ra

tipis

ricxvebTan gvaqvs saqme. amas skalebis, anu, monacemebis doneebis kargad


nacnob sakiTxamde mivyavarT. qvemoT oTxi skala iseTi TanmimdevrobiT
aris ganxiluli, rom yoveli Semdgomi skala mis win mdgoms moicavs.

saxeldebis skala ubralod kategoriebs aRniSnavs, vTqvaT, 1 aRniSnavs


ama Tu im kategorias, 2 _ sxva saxis kategoriaze miuTiTebs da a. S.,
magaliTad,

SeiZleba

mamakacebs

aRniSnavdes,

qalebs.

kategoriebi urTierTgamomricxavia da aranairi ricxviTi mniSvneloba ar


gaaCniaT. magaliTad, ganvixiloT fexburTelebis maisurebze dawerili
ricxvebi: Cven ver vityviT, rom moTamaSe, romlis maisursac nomeri 4
aweria, orjer metia raRaciT, im moTamaSeze, romelsac maisurze nomeri
2 aqvs gamosaxuli da arc raimeTia im moTamaSis naxevari, romelsac
nomeri

8-is

mqone

maisuri

acvia.

ricxvi

ubralod

kategoriaze

migviTiTebs. sinamdvileSi, saxeldebis monacemebs xSirad kategorialur


monacemebsac uwodeben. monacemebi dayofilia, magram ar gaaCniaT rigi.
saxeldebis skalis monacemebi iseT erTeulebs moicavs, rogoricaa sqesi,
asakobrivi jgufi (magaliTad, 30-35, 36-40), saswavlo sagani, skolis tipi,
socio-ekonomikuri

statusi.

saxeldebis

skalis

monacemebi

wyvetil

(diskretul) cvladebs, sruliad gancalkevebul kategoriebs aRniSnaven,


magaliTad, qalebi Seadgenen nomer 1 kategorias, mamakacebi _ nomer 2
kategorias (ver gveqneba 1.25 an 1.99 mniSvnelobebi). ricxvi ubralod
mosaxerxebeli

mokle

dasaxelebaa

(ix.

http://www.routledge.com/textbooks/

9780415368780 _ Tavi 24, faili 24. 1. ppt).

rigis skala ara marto monacemebis klasifikacias axdens, aramed


rigis mixedviTac
magaliTad,

sadac

alagebs maT. es SeiZleba reitingis skala iyos,


sruliad

veTanxmebi

ufro

Zlieria,

vidre

veTanxmebi, an Zalian xSirad ufro metia, vidre Zalian iSiaTad. am


skalaze SesaZlebelia monacemebis

rigis mixedviT dalageba, sustidan

Zlierisken, pataridan didisken, dabalidan maRlisken, yvelze naklebad


mniSvnelovanidan yvelaze metad mniSvnelovnamde da a. S., Tumca mainc ar

1145

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

gvaqvs sazomi erTeuli _ sazomi, romelic Tanabar intervalebs iyenebs.


maSasadame,

ver

davuSvebT,

rom

rigis

skalaze

wertilebs

Soris

manZilebi tolia, anu, manZili Zalian mciresa da mcires Soris


SeiZleba ar iyos igive, rac manZili bevrsa da Zalian bevrs Soris.
magaliTad,

ver

vityviT,

rom

5-qulian

skalaze

(1

saerTod

ar

veTanxmebi, 2 = ar veTanxmebi, 3 = arc veTanxmebi, arc ar veTanxmebi, 4 =


veTanxmebi, 5 = sruliad veTanxmebi) qula 4 orjer met Tanxmobas niSnavs,
vidre qula 2, qula 1 xuTjer meti ardaTanxmebaa, vidre qula 5. Tumca,
SegviZlia maTi Tanmimdevrobis, rigis mixedviT dalageba: saerTod ara,
Zalian mcired, mcired, sakmaod bevri, Zalian bevri, anda saerTod
ar veTanxmebi, ar veTanxmebi, arc veTanxmebi, arc ar veTanxmebi,
veTanxmebi,

sruliad

veTanxmebi,

ese

igi

SesaZlebelia

nebismieri

kategoriis monacemebis ufro naklebi, vidre da ufro meti, vidre


wesis mixedviT ranJireba. rigis skalis monacemebs miekuTvneba iseTi
skalebi,

rogoricaa

reitingisa

da

laikertis

skalebi

da

xSirad

gamoiyeneba mosazrebebisa da damokidebulebebis sakvlevad.

intervalebis skalaze Semodis sazomi erTeuli _ skalis punqtebs


Soris regularuli da Tanabari intervalebi da, amasTan, mas wina ori _
rigisa da saxeldebis _ skalis Tvisebebic aqvs. es skala saSualebas
gvaZlevs,

zustad

vicodeT,

ramdenad

daSorebulebi

erTmaneTisagan individebi, sagnebi an movlenebi, rac

arian

Cveni kvlevis

fokuss Seadgens (Cohen and Holliday 1996: 9). vinaidan aq monacemebs Soris
zusti da Tanabari intervalebi gvaqvs, intervalebis skalis monacemebs
zogjer

Tanabari

intervalebis

skalebsac

uwodeben

(magaliTad,

celsiusis 3 da 4 gradusebs Soris igive manZilia, rac celsiusis 98 da


99 gradusebs Soris). Tumca, intervalebis skalis monacemebSi namdvili
nuli ar gvaqvs. ganvixiloT ori magaliTi. temperaturis farengeitis
skalaze wylis gayinvis temperaturaa 32 gradusi da ara nuli (rogorc
es

celsiusis

skalazea),

amdenad,

ver

vityviT,

magaliTad,

rom

farengeitis 100 gradusze orjer metad cxela, vidre farengeitis 50

1146

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

gradusze, vinaidan gazomva farengeitis skalaze nulidan ar iwyeba.


faqtobrivad, farengeitis 50 gradusze orjer cxeli farengeitis 68
gradusi iqneba (({50 32} 2) + 32). axla meore magaliTi: bevri IQ-testi
qulebis miniWebas 70 qulidan iwyebs, ese igi, umdablesi SesaZlo qulaa
70. Cven ver vityviT, rom pirovnebas, romlis inteleqtis koeficienti 150is

tolia,

orjer

meti

inteleqti

aqvs,

vidre

pirovnebas,

romlis

maCvenebeli 75-is tolia, vinaidan aTvlis wertili 70-ia. 150 qulis mqone
pirovnebas orjer meti gazomili inteleqti eqneba im pirovnebasTan
SedarebiT, romlis maCvenebeli amave skalaze 110-is tolia ({150 70}2).
intervalebis

skala

monacemebisTvis

praqtikaSi

igive

iSviaTad

(miznebisa

da

gamoiyeneba

gamoyenebis

da

am

skalis

arealis

mqone)

statistikuri sidideebi SegviZlia gamoviyenoT, romelic meoTxe skalaze,


anu, Sefardebis skalze gamoiyeneba.

Sefardebis skalas samive wina skalis ZiriTadi Tvisebebi gaaCnia:


klasifikacia, rigi da sazomis Tanabari intervalebi, magram amas emateba
meoTxe

da

mZlavri

maxasiaTebeli

namdvili

nuli.

es

mkvlevars

proporciebis uproblemod gansazRvis saSualebas aZlevs: orjer meti,


orjer naklebi, samjer meti raodenoba da a. S. vinaidan absoluturi
nuli gvaqvs, SesaZlebelia yvela ariTmetikuli moqmedebis _ Sekrebis,
gamoklebis, gamravlebisa da gayofis _ Sesruleba. manZilis

sazomebi,

fuli bankSi, mosaxleoba, saSinao davalebis Sesrulebaze daxarjuli


dro,

swavlebis

wlebi,

Semosavali,

celsius

temperatura

testSi

miRebuli niSnebi da a. S., _ es yvelaferi Sefardebis skalis monacemebia,


vinaidan

maT

SeuZliaT

hqondeT

namdvili

(absoluturi)

nulis

Sesatyvisi sidide. vTqvaT, bankSi aTasi dolari maqvs. orjer naklebi


fuli meqneboda, Tu bankSi aTasi ki ara, 500 dolari meqneboda. Tu
gamocdaze
SedarebiT,

90 qula davagrove, es orjer meti iqneboda im SemTxvevasTan


45

ariTmetikuli

qula

rom

moqmedebis

damegrovebina.
gamoyenebis

Sefardebis

SesaZlebloba

da

oTxive

am

skalas

monacemebis yvelaze Zlier skalad aqcevs. intervalebisa da Sefardebis

1147

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

skalis monacemebi uwyveti cvladebia, romlebsac mocemul konkretul


diapazonSi nebismieri mniSvnelobis miReba SeuZliaT. intervalebisa da
Sefardebis

skalebis

monacemebis

damuSavebisas,

rogorc

wesi,

ufro

mZlavri statistikuri sidideebi gamoiyeneba, vidre _ saxeldebisa da


rigis skalis monacemebis SemTxvevaSi.
monacemebis

am

statistikuri

oTxi

skalis

kriteriumis

arCeva

romel skalas miekuTvneba


(mkacri)

skalisTvis

monacemebisTvis
monacemebisTvis

swored

mniSvnelovania,
imazea

vinaidan

damokidebuli,

Tu

monacemebi. arasworia, Tu ufro maRali

gankuTvnil

gamoviyenebT,
ar

aRwera

unda

statistikas

dabali

magaliTad,

(susti)

skalis

saxeldebis

gamovTvaloT

saSualo

skalis

ariTmetikuli

(saSualo) da arc rigis skalis monacemebisTvis unda gamoviyenoT tkriteriumi


skalis

da

dispersiuli

monacemisTvis

analizi

romeli

(ganxilulia

statistikuri

qvemoT).

romeli

kriteriumi

unda

gamoviyenoT, cota qvemoTaa ganxiluli. am qveTavs vraitis (Wright 2003)


mosazrebiT davasrulebT, romlis Tanaxmadac gazomvis skala romelime
konkretul cvlads ki ar axasiaTebs, aramed isaa, rasac mkvlevari
akuTvnebs am cvlads mis Sesaxeb Cveni Teoriis safuZvelze. es Cveni
rwmenaa

am

cvladis

davasabuToT,

Sesaxeb.

ratom

amiT

vakuTvnebT

avtori

miuTiTebs,

cvlads

rom

saxeldebis,

unda
rigis,

intervalebisa Tu Sefardebis skalas da ar davuSvaT, rom es TavisTavad


cxadia.

parametruli da araparametruli monacemebi


araparametrulia
akeTeben

monacemebi,

daSvebebs,

populaciis

Cveulebriv,

maxasiaTeblebis

textbooks/9780415368780 _

Tavi

24,

romlebic
imitom,
Sesaxeb
faili

populaciis
rom
(ix.

24. 2.

araferia

normaluri,

Sesaxeb.

gausis

maTSi

ganawileba,

xSirad
rogorc

aris

ar

cnobili

http://www.routledge.com/
ppt).

sando

gakeTebis mizniT parametruli monacemebi daSvebas akeTeben


maxasiaTeblebis

Sesaxeb

daskvnebis
populaciis

daSvebuli

magaliTad,

kiTxvis

qulebis
testSi

1148

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

miRebuli qulebia ganawilebuli (Tumca, rogorc vraiti (2003: 128) ambobs,


fsiqologiaSi,

realurad,

normaluri

ganawileba

Zalian

iSviaTia).

praqtikaSi es gansxvaveba Semdegs niSnavs: saxeldebisa da rigis skalis


monacemebi araparametrulad
Sefardebis

skalis

mniSvnelovania,

aris

monacemebi _

rogorc

ukve

miCneuli, xolo

intervalebisa

parametrulad. es

gansxvaveba

aRwerili

skala,

oTxi

da

iseve

vinaidan

statistikuri testis SerCeva monacemebis ragvarobazea damokidebuli.


parametruli

statistikis

arasworia,

Tumca

monacemebisTvis

araparametruli

araparametruli

gamoyeneba

monacemebisTvis
statistikis

SesaZlebelia

(Tumca,

gamoyeneba

parametruli
es

ar

aris

gavrcelebuli praqtika, radgan es statistikuri kriteriumebi naklebad


Zlieria). araparametruli monacemebi xSirad miiReba kiTxvarebiT da
gamokiTxviT (Tumca, maT parametruli monacemebic SeiZleba mogvcen),
xolo

parametrul

monacemebs

eqsperimentebi da

testebi (magaliTad,

gamocdaze miRebuli niSani) gvaZleven. (statistikuri testis simZlavris


efeqturobis

Sesaxeb

masala

ixileT

wignis

http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _

Tavi

Tanmxleb
24,

veb

faili

gverdze

The Power

efficiency of a test)

aRweriTi da daskvniTi statistika


aRweriTi statistikis funqcia swored is aris, razec saxelwodebac
miuTiTebs: is aRwers da warmoadgens monacemebs, magaliTad, jamuri
sixSireebis saxiT (ix.: http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 24,
faili 24. 3. ppt). aq moiazreba, magaliTad:

moda (qula, romelic yvelaze bevrma adamianma miiRo);

saSualo

(saSualo

qula)

(ix.:

http://www.routledge.com/textbooks/

9780415368780 _ Tavi 24, faili 24. 4. ppt);

mediana

(qula,

romelic

ranJirebuli

adamianebis

jgufis

SuaTana

wevrma miiRo da mis zemoT da qvemoT qulebis Tanabari raodenobaa


ganlagebuli);

1149

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

umciresi (minimaluri)

variabelurobis

da udidesi (maqsimaluri) qulebi;

diapazoni

(udides

da

umcires

qulebs

Soris

sxvaoba);

dispersia

(qulebis

saSualosgan

calkeul qulebsa da saSualos

gansxvavebis

sazomi;

Soris sxvaobis

es

aris

kvadratebis

saSualo);

standartuli gadaxra (SD: saSualos mimarT qulebis gafantulobis,


anu,

diapazonis

sazomi;

gamoiTvleba,

rogorc

kvadratuli

fesvi

dispersiidan);

standartuli

Secdoma

(SE:

SerCevis

saSualoebis

standartuli

gadaxra);

asimetriuloba (ramdenad asimetriulia anu gadaxrilia monacemebi


ganawilebis normaluri mrudidan);

daxriloba (ramdenad cicaboa an brtyelia monacemebis ganawilebis


grafikis forma. sazomi imisa, Tu ramdenad wamaxvilebulia ganawileba
da ramdenad cicaboa monacemebis daxra, anu, monacemebis gafantva
pikis irgvliv).
aseTi statistikuri sidideebis mixedviT daskvna da prognozireba ar

xdeba; isini, ubralod, sxvadasxvanairad gamoxataven Sedegebs.


amis

sapirispirod,

daskvniTi

statistika

Segrovil

monacemebze

dayrdnobiT, daskvnebisa da prognozebis gakeTebas cdilobs. daskvniT


statistikaSi

Sedis,

magaliTad,

hipoTezebis

Semowmeba,

korelaciebi,

regresia da mravaljeradi regresia, gansxvavebis Semowmeba (magaliTad, t


kriteriumebi

da

dispersiuli

analizi,

faqtoruli

analizi

da

struqtruli gantolebis modelireba). zogjer martivi sixSireebi da


aRweriTi statistika, SesaZloa, sakmarisi iyos monacemebis aRsawerad da
aRweriTi

monacemebis

zedmiwevniT

gadmocema

SeiZleba

mniSvnelovani

iyos, Tumca, xSirad mkvlevrebisTvis daskvniTi statistika gacilebiT


Rirebulia da, rogorc wesi, daskvniT statistika ufro Zlieria.

1150

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

calmxrivi da ormxrivi kriteriumis testebi


statistikuri

sidideebis

gamoyenebisas

mkvlevrebs

zogjer

uwevT

gadawyvetilebis miReba imis Sesaxeb, Tu rogori kriteriumis testi


gamoiyenon _ calmxrivi Tu ormxrivi. es nawinaswarmetyvelebi Sedegis
ragvarobazea

damokidebuli.

calmxrivi

kriteriumis

SemTxvevaSi

mkvlevari winasarmetyvelebs, rom, magaliTad, erTi jgufi ufro maRal


qulas miiRebs, vidre meore, xolo ormxrivi kriteriumis testi ar
akeTebs aseT daSvebas. calmxrivi kriteriumis testi ufro Zlieria,
vidre _ ormxrivi kriteriumis, vinaidan is populaciisa da Sedegis
mimarTulebis Sesaxeb akeTebs daSvebas (anu, erT jgufs ufro maRali
qula

eqneba,

SemTxvevaSi,

vidre
ufro

meores)

da,

mZlavria,

aqedan

vidre

gamomdinare,

ormxrivi

dadasturebis

kriteriumis

testi.

calmxrivi kriteriumis testi mimarTulebis mqone hipoTezis SemTxvevaSi


gamoiyeneba (magaliTad: moswavleebi, romlebic televizoris yurebis

gareSe asruleben saSinao davalebas, ukeTes Sedegebs aCveneben, vidre


isini,

vinc

CarTul

televizorTan

mecadineoben),

xolo

ormxrivi

kriteriumis _ mimarTulebis armqone hipoTezis SemTxvevaSi (magaliTad:


wynar

da

xmaurian

garemoSi

Sesrulebuli

saSinao

davalebebi

gansxvavdeba erTmaneTisgan). mimarTulebis mqone hipoTeza miuTiTebs


metze an naklebze, mimarTulebis armqone hipoTeza ki _ mxolod
gansxvavebaze da arafers ambobs imaze, Tu raSi gamoixateba es ganxvaveba.

damokidebuli da damoukidebeli cvladebi


kvlevaSi

xSirad

cvladebis

urTierTmimarTeba

ainteresebT.

damoukidebeli cvladi is cvladia, romelic nawilobriv an mTlianad


iwvevs

konkretul

Sedegs.

es

stimulia,

romelic

gavlenas

axdens

pasuxze, winapiroba an faqtori, romelic SeiZleba Seicvalos Sedegze


zemoqmedebis
damokidebuli

mizniT

(magaliTad,

cvladi,

Tavis

eqsperimentul
mxriv,

Sedegad

an

sxva

miRebuli

pirobebSi).
cvladia,

romelsac nawilobriv an mTlianad iwvevs winmswrebi cvladi. es aris

1151

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

damoukidebeli

cvladis

efeqti,

Sedegi,

anu

damoukidebel

cvladze

pasuxi. es mravali statistikuri kriteriumis fundamenturi cnebebia.


magaliTad,

SeiZleba

gvsurdes,

vnaxoT,

zrdis

Tu

ara

saxlSi

mecadineoba moswavelebis akademiur moswrebas, vTqvaT, maTematikaSi. Cven


ufro met samecadinos mivcemT maT saxlSi da gavzomavT Sedegs da
vnaxavT, magaliTad, rom maTematikis testSi moswavleebma ukeTesi Sedegi
aCvenes. damoukidebelma cvladma garkveuli Sedegi mogvca. Aan iqneb es
ase ar aris? iqneb: (a) maTematikis testis SiSiT moswavleebi ufro
koncentrirebulebi,
gakveTilebze;

(b)

motivirebulebi
moswavleebs

da

moswondaT

mondomebulebi
maTematika

da

gaxdnen

maTematikis

maswavlebeli da amitom mecadineobdnen ukveT da ara _ testis SiSiT; (g)


moswavleebma kargad gamoiZines testis win da amitom, mxned grZnobdnen
Tavs; (d) sinamdvileSi, maTematikis testSi miRebulma Sedegma imoqmeda
imaze, Tu ramdeni imecadines saxlSi _ rac ufro maRali niSani hqondaT
studentebs

miRebuli, miT metad

maTematika

emecadinaT;

(e)

motivirebulni iyvnen, rom saxlSi

saSinao

davalebis

momatebam

maTematikis

swavlis motivaciac gazarda da aman, Tavis mxriv, maTematikis testSi


ukeTesi Sedegi gamoiwvia; (v) moswavleebs uTxres, rom Tu kargad ar
gaakeTebdnen

tests,

daisjebodnen

da

sasjels

miRebuli

qulebis

mixedviT miiRebdnen _ dabali qulis SemTxvevaSi, metad daisjebodnen.


mniSvnelovania, risi danaxva SegviZlia aq: rac Seexeba (a)-s, mizezSedegobriv mimarTebaSi sxva gareSe faqtorebia (saSinao davalebasTan
erTad) Careuli. (b)-s SemTxvevaSi, navaraudebi mimarTeba realurad ar
arsebobs: saxlSi samuSaos momatebasa da testSi ukeTesi Sedegis miRebas
Soris ufro Zlier mizez-Sedegobriv kavSirs sagnisa da maswavleblis
mowoneba qmnis, rac moswavleebs gaaqtiurebisken ubiZgebs, risi gverdiTi
Sedegi testis maRali qulebi iyo. (g)-Si Sualeduri cvladi (cvladi,
romelmac
uSualod

gavlena
ar

moaxdina

testirebis

ganxorcielebula

procesze,

dakvirveba,

ar

magram

romelzec

gazomila

da

daqvemdebarebia manipulirebas) moqmedebda. (d)-sa da (e)-s SemTxvevaSi,

1152

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

faqtobrivad, testma gamoiwvia saxlSi mecadineobis momateba da ara,


piriqiT, ese igi, Sebrunebuli mizez-Sedegobrioba iyo. rac Seexeba (v)-s,
saxlSi

mecadineobis

odenoba

uaryofiTad

korelirebda

sasjelis

odenobasTan: rac ufro maRali iyo miRebuli niSani, miT naklebi iyo
sasjeli. faqtobrivad, aq SeiZleba mizez-Sedegobrivi kavSiri wrfivi
modelisTvis

damaxasiaTebel

kavSirze

ufro

susti,

ufro

mravalmimarTulebiani da mravalmxrivi iyos da qsels ufro hgavdes,


vidre wrfes.
es magaliTi damokidebuli da damoukidebeli cvladebis Sesaxeb mTel
rig sakiTxebze migviTiTebs:

mizez-Sedegobrivi kavSiris mimarTuleba yovelTvis mkafio ar aris:


damoukidebeli cvladi, Tavis mxriv, SeiZleba damokidebul cvladad
iqces da piriqiT;

mizez-Sedegobrioba SeiZleba ormimarTulebiani iyos;

kavSiris daSveba SeiZleba ar niSnavdes mizez-Sedegobriobiv kavSirs;

SeiZleba

arsebobdes

mTeli

rigi

sxva

faqtorebisa,

romlebic

mocemuli Sedegis miRebaSi monawileoben;

gamovlenili mizezebis (damoukidebeli cvladebis) ukan SeiZleba sxva


mizezebi (damoukidebeli cvladebi) idgnen, romlebic damokidebul
cvladze moqmedeben;

damoukidebeli cvladi SeiZleba raRac sxvas iwvevdes da es raRac


sxva,

Tavis

mxriv,

miRebul

Sedegs

ganapirobebdes

(damokidebul

cvlads);

mizez-Sedegobrioba SeiZleba arawrfivi iyos da ara _ wrfivi;

kavSiris mimarTuleba SeiZleba uaryofiTi iyos da ara _ dadebiTi;

kavSiris siZliere SeiZleba mkafio ar iyos.


bevri

statistikuri

kriteriumi

damokidebuli

da

damoukidebeli

cvladebiT operirebs (magaliTad, eqsperimentebSi iyeneben t kriteriums


da dispersiul analizis, regresias da mravaljerad regresias), zogi ki

1153

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

_ ara (magaliTad, korelaciuri statistika da faqtoruli analizi). Tu


iseT

kriteriums

cvladebs

viyenebT,

saWiroebs,

daSvebisas,

Tu

romelic

maSin

romeli

didi

aris

an

damokidebul

sifrTxile
ar

aris

da

unda

damoukidebel

gamoviCinoT

damokidebuli

damoukidebeli cvladi, mizez-Sedegobrioba

marTlac

imis

cvladi

an

iseTi martivia,

rogorc amas kriteriumi uSvebs Tu ara. garda amisa, bevri statistikuri


kriteriumi
regresia

wrfiv

damokidebulebas

emyareba

(magaliTad,

korelacia,

da mravaljeradi regresia, faqtoruli analizi), rodesac,

faqtobrivad, cvladebs Soris mimarTeba SeiZleba wrfivi arc iyos (zog


kompiuterul
damuSavebis

programas,

magaliTad,

SesaZleblobas

SPSS

iZleva).

arawrfivi

mkvlevarma

mimarTebis

fundamenturi

gadawyvetileba unda miiRos cvladebs Soris mimarTebis ragvarobaze _


wrfivia is Tu ara da Semdeg, am gadawyvetilebis Sesabamisad, SearCios
saTanado statistikuri kriteriumebi.
yvela am mosazrebas Tu SevajamebT, naTeli gaxdeba, rom mkvlevarma
unda ganixilos:

romel skalas miekuTvneba misi monacemebi?

parametrulia misi monacemebi Tu araparametruli?

aRweriTi statistikaa saWiro Tu daskvniTi?

saWiroa Tu ara damoukidebeli da damokidebuli cvladebis gamoyofa?

cvladebs Soris kavSiri wrfivia Tu arawrfivi?


momzadebulma mkvlevarma winaswar unda gaiazros da gadawyvitos,

monacemebis

analizis

romel

meTods

gamoiyenebs.

es

Zalian

mniSvnelovania, radgan gavlenas axdens kvlevis instrumentebis arCevaze.


magaliTad, mkvlevarma guldasmiT unda dagegmos kiTxvaris sqema da
struqtura,

raTa

kompiuteruli

damuSavebisTvis

da

analizisTvis

monacemebis Seyvana gauadvildes. kiTxvaris Seusabamo sqemam monacemebis


Seyvana

da

analizi

SeiZleba

dagegmvisas gasaTvaliswinebelia:

daabrkolos.

monacemebis

analizis

1154

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

rogor davamuSavebT da gavaanalizebT Segrivil monacemebs?

rogor gadavamowmebT da davadasturebT analizis Sedegebs?


aseve, gadawyvetilebebi unda miviRoT im statistikuri kriteriumebis

Taobaze,

romlebsac

gavlenas

moaxdens

monacemebis
kvlevis

analizSi

debulebebze

gamoviyenebT,

(magaliTad,

radgan

es

kiTxvarSi)

da

raodenobrivi da Tvisebrivi monacemebis analizisTvis saWiro programis


SerCevaze, rogoricaa, magaliTad, SPSS da NUD. IST.

sandooba
saWiroa

vicodeT,

Tu

ramdenad

sandoa

instrumenti,

romelsac

monacemebis Sesagroveblad viyenebT. sandooba raodenobriv analizSi


orgvarad gamoixateba da orive maTgani Sinagani SeTanxmebulobis sazoms
warmoadgens, esenia: Suaze gaxleCvis teqnika da koeficienti alfa. orive
SemTxvevaSi, gamoiTvleba sandoobis koeficienti, romelic 0-sa da 1-s
Soris SeiZleba moTavsdes. Suaze gaxleCvis sandooba wina TavebSi ukve
ganvixileT. misi gamosaTvleli formulaa:

sadac,

korelacias

instrumentis

(amis

2
,
1 +

naxevrebs

gamosaTvlelad

Soris

saWiroa

arsebuli

kiTxvaris,

realuri

Sinaarsisa

da

sirTulis mixedviT, or Tanazomier nawilad gayofa). ase magaliTad, Tu


kiTxvaris or naxevars Soris korelaciis koeficienti 0.85-is tolia,
maSin formula aseT saxes miiRebs:
2(0.85) 1.70
=
= 0.919
1 + 0.85 1.85
amrigad, Suaze gaxleCvis sandoobis koeficientia 0.919, rac Zalian
=

maRalia.

Tu

Sesabamis

ujras

gavaaqtiurebT,

SPSS Suaze

gaxleCvis

sandoobas avtomaturad gamoiTvlis.


sandoobis, rogorc Sinagani SeTanxmebulobis, gamoTvlis meore gzaa
kronbaxis alfas gamoTvla, romelsac xSirad, ubralod, sandoobis alfa
koeficients uwodeben. kronbaxis alfa debulebebs Soris korelaciebis

1155

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

koeficients iTvlis, anu, esaa TiToeuli debulebis korelacia yvela


sxva

danarCeni

debulebis

jamTan.

debulebebs

is

Soris

Sinagani

SeTanxmebulobis sazomia (da ara, magaliTad, adamianebs Soris). es aris


saSualo

korelacia

yvela

sakvlev

debulebas

Soris

da

igi

mravaldebulebiani skalebisTvis gamoiyeneba. SPSS-Si kronbaxis alfas


gamoTvla Rilakze daWeriT xdeba. alfas formulaa:
=

,
1 + ( 1)

sadac n = testis an gamokiTxvis debulebebis raodenobas (magaliTad,


kiTxvarSi)

da

rii = debulebebs

Soris

yvela

korelaciis

saSualos.

vTqvaT, gamokiTxvis kiTxvari 10 debulebisgan Sedgeba da maT Soris


saSualo

korelacia

0.738-is

tolia.

alfa

korelacia

Semdegnairad

SegviZlia gamovTvaloT:
=

10(0.738)
7.38
=
=
= 0.97
1 + ( 1) 1 + (10 1)738 7.64

amrigad, alfa koeficienti 0.97 miviReT, rac Zalian maRalia. alfa


koeficientebi mocemulia statistikuri cxrilebis a danarTSi. Suaze
gaxleCvis

da

alfa

koeficientebisTvis

gamosadegia

Semdegi

saxis

informacia:
>0.90

Zalian maRali sandooba

0.80_0.90

maRali sandooba

0.70_0.79

sando

0.60_0.69

minimalurad sando

<0.60

miuReblad dabali sandooba.

braimeni da krameri (Bryman and Cramer 1990: 71) Tvlian, rom sandoobis
misaRebi donea 0.8, Tumca sxvebs miaCniaT, rom misaRebia koeficienti 0.67
da meti.1 (http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 24, faili SPSS
Manual 24. 2.).

1156

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

monacemebis aRwera: sixSireebi, procentebi da niSanTa


SeuRlebis cxrilebi22
es

aris

analizis

forma,

romelic

arsebul

monacemebzea

damokidebuli da yvelaze metad imis danaxva ainteresebs, rasac

Tavad

monacemebi gviCveneben. aseTi analizi SegviZlia deteqtivs SevadaroT,


romelic mtkicebulebebs mihyveba. monacemebi, Cveulebisamebr, aRweriTia.
aq intensiurad gamoiyeneba monacemebis warmodgenis vizualuri teqnikebi.
Sesabamisad, xSirad gamoiyeneba sixSireebi, procentebi da monacemebis
grafikurad
teqnika

gamosaxvis

monacemebis

teqnikebi.

monacemebis

analizisTvis

grafikulad

gankuTvnil

programul

gamosaxvis
paketebSi

SegiZliaT naxoT, magaliTad:

sixSireebisa

da

procentebis

cxrilebi

(ix.

http://www.routledge.com/

textbooks/9780415368780 _ Tavi 24, faili SPSS Manual 24. 3.);

svetebiani diagramebi (saxeldebisa da rigis skalis monacemebisaTvis);

histogramebi (uwyveti _ intervalebisa da Sefardebis skalebis _


monacemebisTvis);

xazovani grafikebi;

wriuli diagramebi;

diapazonis maCvenebeli diagramebi;

wertilTa gabnevis diagramebi;

foTlebiani Reros diagramebi;

marTkuTxa diagramebi (ulvaSebiani/ulvaSa marTkuTxedebi).


monacemebis

sxvadasxvagvarad
mixedviT.

gamosaxvis
ladgeba

marTalia,

gamoiyurebodes,

am

arCeuli

grafikebi

isini

formebis

da

xSirad

umravlesobaSi

diagramis

an

monacemebi

grafikis

saxeobis

diagramebi

SeiZleba

mimzidvelad

arafers

eubnebian

mkiTxvels

gansxvavebuls, vidre ubralo cxrilebi romelic saboloo angariSSi


22

cross-tabulation literaturaSi xSirad pirdapir ase gamoiyeneba (mTargmnelis

SeniSvna).

1157

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

ufro

nakleb

diagramebs,

adgils

svetebian

monacemebis

ikavebs.

diagramebsa

gamosaxva

SesaZlebeli.

es

ufro

naTelia,

problema
da

histogramebs

kompaqturad,

rom

aq

gansakuTrebiT
exeba

cxrilis

mniSvnelovania

wriul

da

igive

saxiT

aris

auditoriisadmi

Sesatyvisobis sakiTxi: zogi mkiTxvelisTvis diagramebi ufro misaRebi da


advilad gasagebi SeiZleba iyos, vidre ricxvebiT savse cxrilebi. sxva
saxis diagramebi da grafikebi SeiZleba cxrilebze met informacias
gvawvdides, magaliTad, xazovani grafikebi, marTkuTxa diagramebi da
wertilTa gabnevis diagramebi regresiis wrfiTurT. aq ar ganvixilavT
TiToeuli saxeobis grafikisa da diagramis Zlier da sust mxareebs,
Tumca mokled vityviT, rom:

svetebiani

diagrama

kategorialuri

da

wyvetili

monacemebis

warmosadgenad (maRali-dabali) gamodgeba;

grafikebis agebisas
gamoyeneba,

mesame ganzomilebis (magaliTad, siRrme, sisqe)

saWiroebis

garda,

mizanSewonili

ar

aris.

mesame

ganzomileba grafiks damatebiT informacias unda matebdes;

uwyveti monacemebis gamosaxvisTvis histogramebi gamodgeba;

mravaljeradi

xazovani

grafikebi

tendenciebis

saCvenebladaa

sasargeblo, gansakuTrebiT, uwyveti cvladebis SemTxvevaSi, rodesac


erTdroulad erTi an ramdenime cvladi gvaqvs;

wriuli

da

svetebiani

diagramebi

Tanafardobis,

proporciebis

saCvenebladaa mizanSewonili;

cvledebs

Soris

urTierTdamokidebulebis

gamosaxva

niSanTa

SeuRlebis cxrilebiT (ganxilulia qvemoT) SeiZleba;

marTkuTxa diagramebi erT diagramaze ramdenime cvladis mniSvnelobis


ganawilebis saCveneblad gamodgeba, maT diapazonTan da medianasTan
erTad;

Sedgenili

svetebiani

diagrama

farglebSi

sxvadasxva

jgufis

erT

diagramaze

sixSireebis

rodesac erTi an meti cvladi gvaqvs;

erTi

saCveneblad

cvladis
gamodgeba,

1158

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

wertilTa

gabnevis

urTierTobis

an

diagrama

ori

an

erT

meti

diagramaze

cvladis

or

cvlads

Soris

wyvils

Soris

procentebis

saxiT

ramdenime

urTierTobis saCvenebladaa gamosadegi.


martiv
SegviZlia

doneze

monacemebi

warmovadginoT

sixSireebisa

(magaliTad,

da

kursis

Sefasebis

monacemebis

nawili) (CanarTi 24. 1).


CanarTi 24.1.
sixSireebi da procentebi kursis SefasebisTvis
kursi Zalian rTuli iyo
validuri

sixSire

procenti

24
49
98
16
4
191

12.6
25.7
51.3
8.4
2.1
100.0

srulebiT ar
odnav
arc ise
sakmaod
Zalian

sul

am martivi cxrilis mixedviT (CanarTi 24. 1) SegviZlia vTqvaT, rom:

debulebas upasuxa 191 adamianma.

respodentebis umaravlesoba fiqrobs, rom kursi arc ise Zneli iyo


(98 respodenti anu 51.3 procenti). modaluri qula is kategoria an
qulaa, romelsac yvelaze meti respondenti ambobs.

Sedegebi asimetriulia, respodentTa mxolod 10.5 procenti xvdeba


kategoriebSi sakmaod da Zalian.

im adamianTa ricxvi ufro metia, vinc fiqrobs, rom kursi sul ar


iyo rTuli, vidre imaTi, vinc fiqrobs, rom kursi sakmaod da
Zalian rTuli iyo.

mTlianobaSi kursi odnav rTuli iyo da ara _ Zalian rTuli.


vTqvaT, am cxrilSi mocemuli monacemebis ufro Rrmad Seswavla

gvsurs. magaliTad, SeiZleba imis gageba gvindodes, Tu rogor upasuxes


am debulebas qalebma da mamakacebma. es informacia niSanTa SeuRlebis

1159

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

martivi cxrilis saxiT SegviZlia gadmovceT im SemTxvevaSi, Tu mivyvebiT


Cveul wess da saxeldebis skalis monacemebs (qalebi da mamakacebi)
striqonSi
miRebul

movaTavsebT,
Sefasebebs)

ki

ubralod

monacemTa

meoresTan

mimarTebaSia

rigis
_

skalis

svetebSi.

gamosaxvis

monacemebs
niSanTa

saSualebaa,

warmodgenili

da

(5-qulian

skalaze

SeuRlebis

cxrilebi

sadac

erTi

cvladi

cxrilis

yovel

ujraSi

Sesabamisi ricxvia Cawerili. (es cxrilebi avtomaturad keTdeba iseT


programebSi,

rogoric

SPSS-ia)

(CanarTi

24.

2)

(ix.

http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 24, faili 24. 5. ppt).


CanarTi 24. 2.
niSanTa SeuRlebis cxrili jamuri maCveneblebiT
sqesi*kursi Zalian Zneli iyo: niSanTa SeuRlebis cxrili
kursi Zalian rTuli iyo

mamakaci
qali
jami

raodenoba
jamis %
raodenoba
jamis %
raodenoba
jamis %

srulebiT
ar
7
3.7%
17
8.9%
24
12.6%

odnav

Aarc ise

sakmaod

Zalian

jami

11
5.8%
38
19.9%
49
25.7%

25
13.1%
73
38.2%
98
51.3%

4
2.1%
12
6.3%
16
8.4%

3
1.6%
1
0.5%
4
2.1%

50
26.2%
141
73.8%
191
100.0%

CanarTi 24. 2 mTeli SerCevisTvis gviCvenebs, rom mamakacebze (13.1


procenti) TiTqmis samjer meti qali (38.2 procenti) fiqrobs, rom kursi
arc ise rTuli iyo, ori mesamedidan sam meoTxedamde meti qali (19.9
procenti), vidre mamakaci (5.8 procenti) fiqrobs, rom kursi odnav
rTuli iyo da daaxloebiT samjer met kacs (1.6 procenti), vidre qals
(0.5 procenti) miaCnia, rom kursi Zalian rTuli iyo. Tumca, isic
SegviZlia vnaxoT, rom or qvejgufSi individebis raodenoba araTanabari
iyo:

SerCevis

daaxloebiT

sam

meoTxeds

qalebi

Seadgendnen

(73.8

procenti) da daaxloebiTYerT meoTxeds (26.2 procenti) _ mamakacebi.


gansxvavebuli moculobis qveSerCevebis problemis gadaWris ori gza
arsebobs:

erTia

SerCevis

morgeba,

Cvens

SemTxvevaSi,

mamakacebis

qveSerCevis zust ricxvze gamravleba, raTa ori qveSerCeva erTnairi

1160

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

moculobis iyos (141/50=2.82). meore gzaa monacemebis striqonebis mixedviT


gaanalizeba da ara _ jamuri maCveneblebis mixedviT, ese igi, calke imis
dadgena, Tu mamakacebis ra wilma mogvca esa Tu is pasuxi da calke _ ra
pasuxebi mogvces qalebma cvladis igive kategoriebze (CanarTi 24. 3).
CanarTi 24. 3.
niSanTa SeuRlebis cxrili striqonebis jamuri maCveneblebiT
sqesi*kursi Zalian rTuli iyo: niSanTa SeuRlebis cxrili
kursi Zalian rTuli iyo

mamakaci

qali

jami

Tu

raodenoba
%
gamoTvlilia
sqesis
farglebSi
raodenoba
%
gamoTvlilia
sqesis
farglebSi
raodenoba
%
gamoTvlilia
sqesis
farglebSi

fiqrobT,

rom

srulebiT
ara
7
14.0%

Oodnav

sakmaod

Zalian

jami

11
22.0%

Aarc
ise
25
50%

4
8.0%

3
6.0%

50
100%

17
12.1%

38
27.0%

73
52%

12
8.5%

1
0.7%

141
100%

24
12.6%

49
25.7%

98
51.3%

16
8.4%

4
2.1%

191
100.0%

es

ori

gamoTvla

da

Semdeg,

misi

xelaxali

gamoTvla rTulia (mTliani jamuri procentebi da striqonebis jamuri


procentuli

maCveneblebi),

maSin

gaiTvaliswineT:

bevr

kompiuterul

programaSi, magaliTad, SPSS-Si (romelic am magaliTSi gamoviyeneT) es


klaviSze erTi dawkapunebiT keTdeba.
meore cxrilSi (CanarTi 24. 3) SegviZlia vnaxoT, rom:

mamakacebi da qalebi Tanmimdevrul pasuxebs iZlevian kategoriebze


arc ise da Zalian;

ufro meti kaci (6 procenti), vidre qali (0.7 procenti) fiqrobs, rom
kursi Zalian rTuli iyo;

1161

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

mTlianobaSi, odnav meti qali (91.1 procenti: {12.1 + 27 + 52 procenti}),


vidre kaci (86 procenti: {14 + 22 + 50 procenti}), Tvlis, rom kursi arc
ise rTuli iyo;

qalebisa da mamakacebis pasuxebis zogadi suraTebi msgavsi iyo, anu,


orive qvejgufisTvis, pasuxebis procentuli maCveneblebis mixedviT,
Zlieridan sustisken kategoriebi identurad dalagda.
unda iTqvas, rom meore cxrili ufro gamosadegia, vidre pirveli,

vinaidan masSi mocemulia procentuli maCveneblebi striqonebis mixedviT,


rac ori jgufis _ qalebisa da mamakacebis _ Sedarebis

SesaZleblobas

iZleva. amasTan, vTvliT, rom, Cveulebriv, umjobesia orives _ realuri


sixSireebisa da maTi Sesatyvisi procentebis _ miTiTeba, magram Sedareba
procentuli maCveneblebis mixedviT unda moxdes. amas imitom vambobT,
rom

mniSvnelovania,

mkiTxvelma

icodes,

Tu

ra

realuri

ricxvebis

safuZvelze warmoebs Sedareba. magaliTad, pirvel cxrilSi (CanarTi 24.


2) ubralod im mamakacebis procentuli maCvenebeli rom gvqonoda, vinc
kursi Zalian Znelad miiCnia (1.6 procenti), kursis avtorebisTvis es
SemaSfoTebeli informacia iqneboda. Tumca, rodesac gavarkvevT, rom 1.6
procenti sul raRac 3 adamiania 141-dan, maSin es nakleb SemaSfoTebeli
iqneba. SerCevis 1.6 procenti 50 adamiani rom yofiliyo, maSin namdvilad
gveqneboda SfoTvis mizezi. procentulma maCveneblebma SeiZleba dafaros
realuri ricxvebi da amitom, mkiTxvelma es ricxvebic unda icodes.
konkretul

faqtorebze

yuradRebis

gasamaxvileblad

niSanTa

SeuRlebis cxrilis konkretuli ujra unda ganvixiloT (magaliTad, 24.3


CanarTSi qalebis pasuxebis striqonSi Zalian maRali, 52 procenti, mis
gverdiT mdgar 8.5 procentTan SedarebiT). es cxrilis ramdenime ujris
monacemis

gaerTianebis

SemTxvevaSic

gamosadegia,

rogorc

es

zemoT

ganxilul magaliTSi gavakeTeT. magaliTad, Tu gavaerTianebT mamakacebis


sakmaod da Zalian kategoriebSi moxvedris monacemebs (8 procenti + 6
procenti
srulebiT

14
ara

procenti),
kategoriis

SegviZlia
tolia,

vnaxoT,
aramed

rom

ufro

igi
cota

ara

marto

SemTxvevas

1162

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

moicavs, vidre mamakacebisTvis calke aRebuli nebismieri sxva kategoria,


ese igi, kombinirebuli kategoria gviCvenebs, rom kurss Zalian rTulad
cota adamiani miiCnevs.
gaerTienebuli

kategoriebi,

SesaZloa,

monacemebSi

zogadi

tendenciebis saCveneblad gamogvadges. magaliTad, cxrilebSi (CanarTebi


24. 1 _ 24. 3) srulebiT ara, odnav da arc ise kategoriebSi
mocemuli

Sedegebis

kombinacia

gviCvenebs,

rom

kursis

sirTulis

problema Zalian mcirea, anu, zogadad, Tu vityviT, kursi Zalian rTuli


ar yofila.
gaerTianebuli
skalebSic

kategoriebi

SeiZleba

daTanxmeba-ar

gamogvadges.

magaliTad,

daTanxmebis

reitingul

ganvixiloT

konkretul

debulebaze 200 adamianis mier gacemuli pasuxebi (CanarTi 24. 4):


CanarTi 24. 4
daTanxmebisa da ar daTanxmebis reitingis skala
sruliad
ar
veTanxmebi
30
15%

ar
veTanxmebi

arc veTanxmebi, arc ar


veTanxmebi

veTanxmebi

sruliad
veTanxmebi

40
20%

70
35%

20
10%

40
20%

24. 4 CanarTSi mocemuli cxrilis interpretacia sxvadasxvanairad


SeiZleba.

magaliTad,

im

adamianebis

raodenoba,

romlebic

sruliad

eTanxmebian ufro metia, vidre im adamianebisa, (20 procenti),

romlebic

sruliad ar eTanxmebian (15 procenti), anda modaluri qula arc


veTanxmebi, arc ar veTanxmebi centralur neitralur kategoriaSi xvdeba
(centrlauri tendencia). Tumca, amaze Sorsac SegviZlia wavideT. Tu
daTanxmebisa da ar daTanxmebis saerTo Tanafardobis garkveva gvinda,
maSin ar daTanxmebis ori kategoriis monacemebis jami 35 procents
gvaZlevs (15 procenti + 20 procenti), xolo daTanxmebis ori kategoriisa
_ 30 procents (10 procenti + 20 procenti), ese igi, ar daTanxmebis
SemTxvevebi ufro meti iyo, vidre _ daTanaxmebis, miuxedavad im faqtisa,

1163

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

rom ufro meti respodenti sruliad eTanxmeboda, vidre _ sruliad ar


eTanxmeboda, anu, daikarga daTanxmebisa da ar daTanxmebis siZliere.
daTanxmebisa

da

ar

daTanxmebis

or-ori

kategoriis

Sekreba

zogad

suraTs gvaZlevs da ara _ detalurs. Tumca, Tu amas gavakeTebT, maSin im


faqtsac unda mivaqcioT yuradReba, rom ar daTanxmebis ori kategoriis
jami (35 procenti) imdenivea, rac arc veTanxmebi, arc ar veTanxmebi
kategoriis

maCvenebeli.

am

SemTxvevaSi,

SegviZlia

vifiqroT,

rom

modaluri kategoria arc veTanxmebi, arc ar veTanxmebi bimodalobiT


Canacvlda:

ar

daTanxmeba

erTi

modaa

da

arc

veTanxmebi,

arc

ar

veTanxmebi _ meore.
kategoriebis

kombinireba

SeiZleba

efeqturi

iyos,

magram

mas

problemebic axlavs Tan. magaliTad, ganvixiloT sami cxrili (CanarTebi


24.5 _ 24. 7). pirvel cxrilSi gamogonili kursis saerTo Sefasebaa
mocemuli,

romelSic

kmayofilebis

sami

donea

gamoyofili

(dabali,

saSualo da maRali) (CanarTi 24. 5).


CanarTi 24. 5
kursiT kmayofileba
kursiT kmayofileba
dabali (1_3)

saSualo (4_5)

maRali (6_7)

jami

mamakaci

60
(41.4%)

70
(48.3%)

15
(10.3%)

145
(100%)

qali

35
(43.7%)

15
(18.8%)

30
(37.5%)

80
(100%)

jami

95
(42.2%)

85
(37.8%)

45
(20%)

225
(100%)

am cxrilSi

vnaxoT , rom modaluri kategoriaa dabali (95 xma, 42.2

procenti), xolo yvelaze naklebi xmebi miiRo kategoriam maRali (45


xma,

20

procenti),

ese

igi,

respodentebi

mTlianobaSi,

ukmayofiloni darCnen. cxrilSi, kategoria maRali


qalebi

ufro

kmayofilebi

arian

kursiT,

vidre

mamakacebi, qalebTan SedarebiT, kursiT zomierad

kursiT

gviCvenebs, rom
mamakacebi,

xolo

kmayofilebi Canan.

1164

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Tumca, Tu am kategoriebs (dabali da saSualo) gavaerTianebT, maSin sul


sxva suraTs miviRebT (CanarTi 24. 6).
CanarTi 24. 6
reitingis skalebis gaerTianebuli kategoriebi
kursiT kmayofileba
dabali (1_5)

maRali (6_7)

jami

mamakaci

130
(89.7%)

15
(10.3%)

145
(100%)

qali

50
(62.5%)

30
(37.5%)

80
(100%)

jami

180
(76.1%)

45
(20%)

225
(100%)

gansxvaveba

+27.2%

_27.2%

procentebis
kmayofilebi

mixedviT

arian

vnaxavT,

kursiT,

rom

vidre

mTlianobaSi,

mamakacebi

da

qalebi

ufro

mamakacebi

ufro

ukmayofiloebi arian kursiT, vidre _ qalebi. Tumca, Tu am kategoriebs


sxvagvarad

gavaerTianebT

(saSualo

da

zomieri),

maSin

sruliad

gansxvavebuli suraTs miviRebT (CanarTi 24. 7).

CanarTi 24. 7
reitingis skalebis gaerTianebuli kategoriebis reprezentacia
kursiT kmayofileba
dabali (1_3)

maRali (4_7)

jami

mamakaci

60
(41.4%)

85
(58.6%)

145
(100%)

qali

35
(43.7%)

45
(56.3%)

80
(100%)

jami

95
(42.2%)

130
(57.4%)

225
(100%)

_2.1%

+1.9%

gansxvaveba

procentuli maCveneblebi gviCvenebs, rom qalebi da mamakacebi didad


ar gansxvavdebian erTmaneTisgan da orive jgufi kmayofilia kursiT. aq

1165

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

saqme kategoriebis kombinirebas, anu, cxrilebis SemWidrovebas exeba da


girCevT,

aseTi

kombinireba

udidesi

sifrTxiliT

gaakeToT.

aseT

SemTxvevaSi, Sedegebi zogjer ufro mkafioa, zogjer ki miRebuli suraTi


SeiZleba

damaxinjdes

SenarCuneba

ufro

kidec.

Cvens

magaliTSi

sawyisi

marTebulia,

vidre

misi

mcire

ufro

cxrilis
raodenobis

kategoriebze dayvana.
monacemebis

Seswavlisas

SegviZlia

vnaxoT,

ramdenad

Tanabrad

an

farTodaa isini ganawilebuli. magaliTad, xazovani grafiki gviCvenebs,


Tu

rogor

pasuxoben

respodentebi

kiTxvaze

rogor

exmarebiT

moswavleebs swavlis procesSi?. aT qulian skalaze ganawilebis gziT,


kiTxvas 400-ma respodentma upasuxa (CanarTi 24. 8).

CanarTi 24. 8 gviCvenebs, rom monacemebi asimetriulia, meti pasuxi


skalis zeda (marjvena) boloSi grodeba. grafiki nelnela eSveba qvemoT
negatiuri,

meore

(marcxena)

bolosken;

magram

miuxedavad

imisa,

rom

1166

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

umaRlesi

qulebi

skalis

marjvena

boloSia

Tavmoyrili,

grafiki

negatiurad asimetriulia, radgan grZeli kudi qvemoT eSveba.


amis sapirispirod, SevxedoT grafiks, romelzec gamosaxulia skolis
TanamSromlebis mier sakuTari iniciativiT skolaSi ama Tu im rolis
aReba. grafikze warmodgenilia 150 respodentis mier 10 qulian skalaze
gacemuli pasuxebi (CanarTi 24. 9).

rogorc vxdavT,

grZeli kudi diapazonis zeda bolosken eSveba da

qulebis umetesoba diapazonis qveda boloskenaa Tavmoyrili. miuxedavad


imisa,

rom

qulebis

didi

nawili

diapazonis

qveda

boloskenaa

Tavmoyrili, grZeli kudis zeda mxarisken daSvebis gamo, ganawilebas


dadebiTad asimetriuli ewodeba. monacemebis asimetriuloba monacemebi
mniSvnelovani da sayuradRebo maxasiaTebelia.
intervalebis da Sefardebis skalis SemTxvevaSi, modaluri qulebisa
da

niSanTa

SeuRlebis

cxrilebis

garda,

saSualo

(saSualo

ariTmetikuli) da standartuli gadaxra SegviZlia gamovTvaloT. vTqvaT,


gvaqvs 1,000 moswavlis testis Sedegi, romelSic maqsimaluri Sefaseba 10
qulaa (CanarTi 24. 10).

1167

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

CanarTi 24. 10
testis qulebis ganawileba
testis qulebi
validuri

sixSire

validuri procenti

1
223
276
32
69
149
185
39
26
1,000

0.1
22.3
27.6
3.2
6.9
14.9
18.5
3.9
2.6
100.0

2
3
4
5
6
7
8
9
10

jami

am

magaliTSi

tolia.

aseve,

SegviZlia,

SegviZlia,

gamovTvaloT

saSualo,

romelic

5.48-is

standartuli gadaxris gamoTvla, romelic

qulebis gafantulobis standartul sazoms warmoadgens, anu, gviCvenebs,


Tu ramdenad gansxvavdeba TiToeuli qula ganawilebis saSualosgan

(ix.

http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 24, faili 24. 6. ppt).


qvemoT

mocemulia

standartuli

gadaxris

formula (amis ramdenime gza arsebobs):

sadac,

2
1

d2 = saSualosa da qulis sxvaobis kvadrats;


= jams;
N = SemTxvevebis raodenobas.

gamoTvlis

umartivesi

1168

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

mcire

standartuli

Sejgufebuli,

xolo

gadaxra
didi

gviCvenebs,

standartuli

rom

qulebi

gadaxra,

maT

erTadaa
farTod

gafantulobaze migviTiTebs. standartuli gadaxra avtomaturad, erT


Rilakze daWriT gamoiTvleba iseT kompiuterul programebSi, rogoric
SPSS-ia.
am magaliTSi standartuli gadaxra 2.134-is tolia. ras gveubneba es
maCvenebeli? pirvel rigSi, is gviCvenebs, rom miRebuli niSnebi ar aris
maRali (saSualo 5.48). meore, is, aseve, gviCvenebs, rom qulebs Soris
sakmao

cvalebadobaa

da

mesame,

migvaniSnebs,

rom

qulebi

Zalian

araTanabradaa gafantuli, faqtobrivad, qulebis erTi klasteri 3 da 4


kategoriebis axlos gvaqvs, xolo meore _ 7 da 8 kategoriebis axlos. ai,
swored aq gamogvadgeba xazovani grafiki qulebis warmosadgenad, radgan
is am or piks naTlad gviCvenebs

standartuli

gadaxris

(CanarTi 24. 11).

miTiTeba

mniSvnelovania.

ganvixiloT Semdegi magaliTi. SevxedoT ricxvebis sam jgufs:


(1) 1

20

saSualo = 6

magaliTad,

1169

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


(2) 1

(3) 5

6
6

10

11

saSualo = 6

saSualo = 6

Tu am ricxvebs sami calkeuli grafikis saxiT gamovsaxavT, Zalian


gansxvavebul

Sedegebs

miviRebT

(ix.

http://www.routledge.com/

textbooks/9780415368780 _ Tavi 24, faili 24. 7. ppt).


CanarTi 24. 12 gviCvenebs, rom saSualoze did gavlenas axdens erTi
qula 20, romelic gancalkevebulia yvela sxva qulisgan (ukiduresi
qula

outlier

faqtobrivad,
mdebareobs.

qula,

romelic

daSorebulia

sxva

sxva

danarCeni

oTxi

saSualos

yvela

qula

qulebisgan).
qvemoT

qula 20 arRvevs monacemebis proporciulobas da moqmedebs

saSualoze _ zrdis mis mniSvnelobas. zogierTi statistikuri paketi


(magaliTad,

SPSS)

saSualebas

iZleva.

ukiduresi
Tu

ricxviTi

monacemebi

mniSvnelobebis

farTodaa

gauqmebis

gafantuli,

maSin

centraluri tendenciis sazomad mizanSewonilia ara saSualos, aramed


medianis gamoyeneba. SPSS-is saSualebiT es yvelaferi Rilakze daWeriT
avtomaturad

keTdeba.

mediana

monacemebis

diapazonis

SuaSi

mdgomi

qulaa. Tu dakvirvebaTa wyvili raodenoba gvaqvs, maSin mediana ori


SuaTana qulis saSualo iqneba.

1170

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

CanarTi 24. 13 gviCvenebs, rom erTi qula zustad saSualos tolia,


danarCenebi ki misgan garkveulad gansxvavdebian. qulebi farTod arian
gafantulni da grafiki brtyelia (brtyel/blagvpikiani ganawileba).

CanarTi
qulebs,

24.

14

romelTa

gviCvenebs

saSualosTan

Sesabamis

grafikul

Zalian

axlos

Tavmoyril

gamosaxulebas

Zalian

wamaxvilebuli piki aqvs (maxvilpikiani ganawileba)

warmodgenili CanarTis ZiriTadi arsi Semdegia: sakmarisi ar aris


ubralod saSualos gamoTvla da misi miTiTeba. ufro sruli suraTis
misaRebad

qulebis

gafantvasac

unda

mivaqcioT yuradReba. amisaTvis

1171

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

gvWirdeba standartuli gadaxra, romelic monacemebis diapazonsa da


gafantulobis
ukiduresi

xarisxs

gviCvenebs,

qulebisadmi

Tumca,

mgrZnobiarea.

zogi

standartuli
qula

gadaxra

farTod

iqneba

gafantuli (pirveli grafiki), zogi _ Tanabrad (meore grafiki), zogi ki


_ erTad iqneba Tavmoyrili (mesame grafiki). didi standartuli gadaxra
qulebis farTod gafantulobaze miuTiTebs,

mcire

ki _ qulebis erTad

Sejgufebaze.
zogadi wesia, rom saSualo gamosadegi statistikuri sididea, Tu
monacemebi simetriulia (anu, Tu isini ganawilebis mrudis romelime
bolosken

ar

grovdebian),

romlebic ganawilebis

an

Tu

ar

disproporcias

arsebobs

ukiduresi

qulebi,

gamoiwvevdnen. gavixsenoT, rom

saSualo, rogorc mxolod statistikuri gamoTvla, zogjer SeiZleba


ucnaur Sedegebsac gvaZlevdes, amis magaliTia pirovnebis rxevebi.
mediana rigis skalis monacemebisTvis gamodgeba, magram mas rom azri
hqondes, bevri qulaa saWiro da ara mxolod _ ramdenime. medianas
SemTxvevaSi,

ukiduresi

qulis

problema

daZleulia

da

amitom,

is

gamosadegia asimetriuli ganawilebisTvis. modaluri qula yvela skalis


monacemisTvis

gamodgeba,

gansakuTrebiT,

saxeldebisa

da

rigis

skalebisTvis, anu, wyvetili da ara _ uwyveti monacemebisTvis da masze


ukiduresi qulebi ar imoqmedebs. Tumca, is Tavis Zalas kargavs, bevri,
sxvadasxva mniSvnelobis mqone qulis arsebobis SemTxvevaSi, romelTa
Sorisac

erTnairi

sixSiriT

bevri

qula

gvxvdeba

(magaliTad,

roca

reitingis skalaze mxolod ramdenime punqtia).


albaTobis testis laikertis tipis magaliTebSi gamoyeneba wignis
Tanmxleb

veb

gverdzea

mocemuli.

ix.

(http://www.routledge.com/textbooks/

9780415368780 _ Tavi 24, faili 24. 2. doc).

Sejameba
ra SegviZlia gavakeToT martivi sixSireebis saSualebiT

monacemebis

aRweriT analizSi? am kiTxvaze pasuxi monacemebis skalzea damokidebuli


(saxeldebis,

rigis,

intervalebis,

Sefardebis).

oTxive

skalisTvis

1172

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

SegviZlia

davTvaloT

sixSireebi

da

procentebi

da

isini

sxvadasxvanairad ganvixiloT. aseve, SegviZlia, gamovTvaloT moda da


warmovadginoT niSanTa SeuRlebis cxrilebi. am cxrilebSi SegviZlia,
gavaerTianoT kategoriebi da SevamWidrovoT cxrilebi ise, rom sawyisi
monacemebis

sensitiuroba

ar

daikargos.

garda

amisa,

SegviZlia,

gamovTvaloT mediana, romelic gansakuTrebiT gamosadegia, monacemebis


farTod gafantulobis an ukiduresi qulebis arsebobis SemTxvevaSi.
intervalebisa da Sefardebis skalis monacemebisTvis, aseve, SegviZlia,
saSualo

da

standartuli

gadaxra

gamovTvaloT.

saSualo

qulebis

saSualo ariTmetikulia, standartuli gadaxra ki saSualos irgvliv


qulebis

gafantvis

diapazons

gviCvenebs,

anu,

SegviZlia

vnaxoT,

monacemebi farTodaa gafantuli (magaliTad, rogorc brtyel/blagvpikian


ganawilebaSi),

Tu

gamokveTili

pikis

irgvlivaa

SemWidrovebuli

(maxvilpikian ganawilebaSi). sixSireebisa da procentebis ganxilvisas


monacemebis asimetriulobasc unda gaviTvaliswinoT, anu, unda vnaxoT
aris Tu ara grafiki skalis erTi an meore bolosken asimetriuli.
dadebiTi

asimetriis

SemTxvevaSi,

grafikis

grZeli

kudi

skalis

dadebiT mxaresaa, xolo monacemebis didi nawili uaryofiT, boloSia


Tavmoyrili. uaryofiTi asimetriis SemTxvevaSi ki, piriqiT, grafikis
grZeli kudi

uaryofiT mxares mdebareobs da monacemebis ZiriTadi

nawili dadebiT boloSia

Tavmoyrili.

statistikuri mniSvnelovn
statistikuri analizis udidesi nawili statistikuri mniSvnelovnebis
cnebazea

damokidebuli. kirki (1999: 337) miuTiTebs, rom statistikurad

mniSvnelovania

Sedegi,

romelic

ver

aixsneba

SemTxveviTobiT.

hipoTetur-deduqciur tipis kvleva xSirad iwyeba erTi an ramdenime


hipoTeziT.

es

raodenobriv

kvlevaSi

hipoTezis

Semowmebis

arsia.

Cveulebriv, ori tipis hipoTeza arsebobs. nulovani, ZiriTadi tipis

hipoTeza acxadebs, rom, magaliTad, ar arsebobs kavSiri or cvlads


Soris, an araferi Secvlila monawileebSi pre-testsa da post-tests

1173

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Soris drois monakveTSi, an sami skola ar gansxvavdeba erTmaneTisgan


gamocdis Sedegebis mixedviT, an qalebi da mamakacebi ar gansxvavdebian
erTmaneTisgan ama Tu im pasuxebis mixedviT. nulovani hipoTeza kargad
ergeba

poperis

pozicias,

romlis

Tanaxmadac,

mecnierebis

arsi

mis

(hipoTezis) aucilebel falsificirebaSi mdgomarobs.


saqme isaa, rom hipoTezis nulovani formiT wamoyeneba mkvlevrisgan
imis damtkicebas moiTxovs, rom nulovani hipoTeza ar aris swori. es
situacia

sasamarTlos

hgavs,

sadac

mosamarTle

udanaSaulobis

prezumciiT iwyebs muSaobas da ise unda daamtkicos danaSauli, rom


masSi daeWvebis aranairi racionaluri safuZveli ar arsebobdes. martivi
dadebiTi hipoTezis mxardaWera xSirad advilia, Tumca aseTi hipoTeza,
dadasturdebis SemTxvevaSic, SeiZleba mainc ar gvqondes misi miRebis
sakmarisi safuZveli, vinaidan

miRebuli

Sedegebi, SesaZloa, sul sxva

hipoTezebs Seesatyvisebodes. magaliTad, davuSvaT, Cveni hipoTezaa, rom


moneta deformirebulia

da, maSasadame,

100-jer

rom

da

vnaxulobT,

60-jer

asimetriuli. monetas vagdebT

ricxvis

mxariT

iqneboda, pirdapir gamogvetana daskvna, rom moneta

daeca.

advili

deformirebulia,

magram, aseve, advilad SesaZlebelia, rom es Sedegi sxva mizezebiT


ixsnebodes. cxadia, moneta 100 agdebidan 99-jer rom dacemuliyo ricxvis
mxares,

Cveni

hipoTeza

ufro

mtkicebulebaa,

romelic

mxardaWerili

negatiuri

ara

swori
marto

hipoTeza,

iqneboda.
imas

aramed

nulovani

moiTxovs,
im

rom

zRvris

hipoTeza
ar

iqnas

miTiTebasac

moiTxovs, romlis zemoTac nulovan hipoTezas ar uWeren mxars da


romlis qvemoTac uWeren mxars. monetis magaliTSi SeiZleba saWiro
iyos, rom ricxvis mxare 100-dan 95 SemTxvevaSi, an 100-dan 99 an, Tundac,
1,000-dan 999 SemTxvevaSi jdebodes, raTa meti darwmunebiT vTqvaT, rom
nulovani

hipoTeza

ar

dasturdeba

(ix.

http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 24, faili 24. 8. ppt).


aq

terminologias

didi

sifrTxiliT

viyenebT.

zogi

mkvlevari

ambobs, rom nulovani hipoTeza uaryofilia, zogic ki ambobs, rom is

1174

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

damtkicebulia an ar aris
miRebulia

an

mxardaWerilia

ar
an

aris
ar

damtkicebuli, sxvebi ki amboben rom


miRebuli.

aris

Cven

mxardaWerili.

vamjobinebT
es

ar

terminebs

aris

mxolod

semantika an pedanturoba; es sifrTxilis niSania. nulovani hipoTezis


uaryofa ar aris misi ar dadastureba an mxaris ar daWera, uaryofa
absolutur da universalur mdgomareobas gulisxmobs, romelsac kvleva,
savaraudod, ver miaRwevs, vinaidan mkacri parametrebiTaa SemosazRvruli
da yvela SemTxvevisTvis ar gamodgeba. amasTan, dadastureba da ar
dadastureba, uaryofis msgavsad, Zalian kategoriuli, absoluturi da
universaluri terminebia kvlevisTvis, romelsac sabolood mocemul
sazRvrebSi

viRebT.

aseve,

ver

miviRebT

nulvan

hipoTezas,

radgan

nulovani hipoTeza calsaxad da garkveviT arasodes ar dadasturdeba.


hipoTezis meore tips alternatiuli hipoTeza ewodeba. Tu nulovani
hipoTeza

amtkicebs,

rom

raime

ar

arsebobs

(magaliTad,

urTierToba, gansxvaveba), alternatiuli hipoTezis

cvlileba,

mixedviT, arsebobs

raRac, da es raRac aris magaliTad, cvlileba skolis moswavleebis


qcevaSi; aris gansxvaveba moswavleebis maTematikasa da sabunebismetyvelo
mecnierebaSi miRebul qulebs Soris; aris gansxvaveba xuT sxvadasxva
skolaSi gamocdebis Sedegebs Soris; aris gansxvaveba aseTi da amgvari
klasis pre-testsa da post-tests Soris. hipoTezis

aseTi susti forma

xSirad aris xolme mxardaWerili, roca nulovani hipoTeza ar aris


mxardaWerili, anu, Tu nulovani hipoTeza ar aris mxardaWerili, maSin
alternatiuli hipoTezaa mxardaWerili.
dasaxelebul ori saxis hipoTezas, Cveulebriv, Semdegnairad weren
xolme:
H0: nulovani hipoTeza;
H1: alternatiuli hipoTeza.
zogjer alternatiul hipoTezas HA-iTac aRniSnaven. ase magaliTad,
mkvlevars
hqondes:

SeiZleba

aseTi

nulovani

da

alternatiuli

hipoTezebi

1175

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

H0:

sakontrolo

da

erTmaneTisgan

eqsperimentuli

maTematikis

jgufebi

post-testSi

ar

gansxvavdebian

miRebuli

Sedegebis

mixedviT;
an

ar arsebobs statistikurad mniSvnelovani gansxvaveba qalebisa


da mamakacebis inglisuri enis gamocdis Sefasebebs Soris;

an

ar

arsebobs

statistikurad

mniSvnelovani

korelacia

maswavleblis mier gaweul daxmarebasa da sagnisTvis miniWebul


mniSvnelobas Soris;
H1:

sakontrolo

da

eqsperimentuli

jgufebi

statistikurad

mniSvnelovnad gansxvavdebian erTmaneTisgan maTematikis posttestSi miRebuli Sedegebis mixedviT;


an

arsebobs statistikurad mniSvnelovani gansxvaveba qalebisa da


mamakacebis mier inglisuri enis gamocdaze miRebul Sefasebebs
Soris;

an

arsebobs

statistikurad

mniSvnelovani

dadebiTi

korelacia

maTematikisa da mecnierebis testebSi miRebul qulebs Soris.


nulovani

hipoTeza

mtkicebulebas

ufro

saWiroebs

Zlieri

imisaTvis,

rom

hipoTezaa
is

da

ufro

myar

ar iqnas mxardaWerili.

alternatiuli hipoTeza, ukan daxevis poziciaa, romelsac maSin iRebs


mkvlevari,

rodesac

pirvel,

nulovan

hipoTeza

ar

mtkicdeba.

alternatiuli hipoTeza nulovanis logikurad sawinaarmdego debulebaa.


mkvlevarma

nulovani

hipoTeziT

unda

daiwyos

da

mxolod

maSin

gadaerTos alternatiul hipoTezaze, rodesac nulovanis mxardaWera


SeuZlebeli xdeba.
statistikuri mniSvnelovnobis cnebis ukeT gasagebad korelaciuri
kvlevidan aviRoT magaliTi. korelacia saSualebas aZlevs mkvlevars,
gaarkvios, arsebobs Tu ara or cvlads Soris kavSiri da Tu arsebobs,
ramdenad

Zlieria

is

(am

sakiTxs

ufro

srulad

odnav

mogvianebiT

ganvixilavT). davuSvaT, bevr adamians davakvirdiT da vnaxeT, rom didi


xelebis mqone adamianebs fexebic didi hqondaT, patara xelebis mqoneT ki

1176

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

_ patara fexebi (ix. Morrison 1993: 136 40). gadavwyvetT, kvlevis Catarebas
imis gamosakvlevad, arsebobs Tu ara raime kavSiri fexis zomasa da
xelis zomas Soris, Tu es kavSiri mxolod SemTxveviTia. 100 adamians
vuzomavT xelebsa da fexebs da vnaxulobT, rom 100-dan 99 SemTxvevaSi
didi fexebis mqone adamianebs, xelebic didi hqondaT. darwmunebulebi,
rom

mniSvnelovani

mimarTeba

adamianze vatarebT da

aRmovaCineT,

igivenair

vnaxulobT, rom 1,000

gazomvebs

1,000

SemTxvevidan 999-Si es

mimarTeba dasturdeboda. rogorc Cans, es SemTxveviTobasa da ubralo


damTxvevaze metia. rogoc Cans, SegviZlia dawrmunebiT vTqvaT, rom Tu
adamians didi xelebi aqvs, maSin mas fexebic didi eqneba. saidan viciT,
rodis

SegviZlia

amis

mtkiceba?

rodis

viciT,

rom

SegviZlia,

darwmunebulni viyoT am winaswarmetyvelebaSi?


statistikuri miznebisTvis, Tu vnaxavT, rom es mimarTeba saxezea 100dan 95 SemTxvevaSi, anu, SemTxveviTobiT gansxvavebis mxolod 5 procenti
aixsneba, maSin garkveuli xarisxis darwmunebiT SegviZlia vTqvaT, rom
or cvlads Soris, am SemTxvevaSi xelisa da fexis zomas Soris, mWidro
kavSiri

unda

iyos.

xelisa

da

fexis

zomis

Tanxvedra

yoveli

100

adamianidan mxolod xuTTan iqneba SemTxveviTi da amas mniSvnelovnobis


0.05 done ewodeba. Tu vnaxavT, rom es mimarTeba yovel 100 SemTxvevaSi 99jeraa

saxeze

(rogorc

xelisa

da

fexis

zomis

magaliTSi),

anu,

SemTxveviToba mxolod gansxvavebis 1 procents xsnis, kidev ufro meti


darwmunebiT SegviZlia vTqvaT, rom or cvlads Soris Zalian mWidro
kavSiri unda iyos. yovel as SemTxvevaSi, is mxolod erTxel iqneba
SemTxveviTi da es gaformdeba, rogorc mniSvnelovnobis 0.01 done. Tu
vnaxavT, rom yoveli 1,000 SemTxvevidan 999-jer gvaqvs aseTi mimarTeba
(rogorc xelebisa da fexebis zomis magaliTSi), anu, SemTxveviTobiT
mxolod

gansxvavebis

0.1

procenti

aixsneba,

maSin

kidev

ufro

meti

darwmunebiT SegviZlia vTqvaT, rom or cvlads Soris Zalian Zlieri


kavSiria. yovel 1,000 SemTxvevaSi is mxolod erTxel iqneba SemTxveviTi
da es gaformdeba, rogorc mniSvnelovnobis 0.001 done.

1177

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Cven nulovani hipoTeziT viwyebT, romelic amtkicebs, rom ar arsebobs


kavSiri xelisa da fexis zomas Soris. Cveni amocanaa nulovani hipoTeza
ar iyos mxardaWerili. Tu SevZlebT, vaCvenoT, rom nulovani hipoTeza ar
aris mxardaWerili populaciis 95, 99 an 99.9 procentSi, maSin naTeli
gaxdeba, rom xelisa da fexis zomas Soris statistikurad mniSvnelovani
mimarTeba arsebobs mniSvnelovnobis, Sesabamisad, 0.05, 0.01 an 0.001 doneze.
mniSvnelovnobis es sami done _ 0.05, 0.01 da 0.001 _ is doneebia, romelsac
xSirad

iReben

mkvlevrebi

saCveneblad. rogorc

Sedegebis

statistikuri

mniSvnelovnobis

wesi, kvlevebSi pirveli ori done gamoiyeneba

xolme. mkvlevari ityoda, rom nulovani hipoTeza (or cvlads Soris ar


arsebobs statistikurad mniSvnelovani kavSiri) ar iqna mxardaWerili
mniSvnelovnobis

(p)

0.05,

0.01

an

0.001

doneze.

aqve

mivuTiTebT,

rom

gamoviyeneT termini statistikurad mniSvnelovani da ara _ ubralod


mniSvnelovani. ucilebelia, rom es termini swored aseTi

formiT

gamoviyenoT.
modiT, meore magaliTi aviRoT. vTqvaT, xelisa da fexis gasazomad
SevqmeniT
gavuzomeT

1-dan

8-mde

xelebi

skala,

da

romlis

fexebi

da

gamoyenebiTac

aseTi

Sedegebi

rva

adamians

miviReT

(ix.

http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 24, faili 24. 9. ppt):


xelis zoma
cdis
cdis
cdis
cdis
cdis
cdis
cdis
cdis

piri
piri
piri
piri
piri
piri
piri
piri

A
B
C
D
E
F
G
H

1
2
3
4
5
6
7
8

fexis zoma
1
2
3
4
5
6
7
8

miRebuli Sedegebis mixedviT, SegviZlia vTqvaT, rom xelisa da fexis


zomas

Soris

idealuri

korelaciaa:

yvelas,

dawyebuli

pirveli

individidan romelsac orive kiduris zoma 1 aqvs da merve individiT


dasrulebuli, romelsac xelebic da fexebic 8 zomis aqvs. es idealuri
dadebiTi korelaciaa (erTi cvladis, magaliTad, xelis zomis, zrdas

1178

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Tan axlavs meore cvladis, fexis zomis, zrdac da Tu erTi cvladi


iklebs, iklebs meorec). maTematikuri formulis gamoyenebiT spirmenis
korelaciis koeficienti SegviZlia gamovTvaloT (SPSS-Si avtomaturad
gamoiTvleba):
= 1

6 2
( 2 1)

sadac, d = qulebis gansxvavebas TiToeul wyvilSi, = jams, N = cdis


pirTa

raodenobas.

am

idealuri

korelaciis

gamoTvla

kavSiris

indeqss/koeficients gvaZlevs, romelic +1.00-is tolia.


davuSvaT, amjerad sxva rva adamianze CavatareT igive kvleva da aseTi
Sedegebi miviReT:
xelis zoma
cdis
cdis
cdis
cdis
cdis
cdis
cdis
cdis

piri
piri
piri
piri
piri
piri
piri
piri

A
B
C
D
E
F
G
H

fexis zoma

1
2
3
4
5
6
7
8

8
7
6
5
4
3
2
1

Aamjerad, xelis 1 zomis mqone individs fexi 8 zoma aqvs, xolo 8


zomis xelis mqone individs _ 1 zoma fexi. es idealuri uaryofiTi
korelaciaa (erTi cvladis zrdas, magaliTad, xelis zomis, Tan axlavs
meore cvladis, fexis zomis kleba da erTi cvladis klebasTan erTad
meore izrdeba). igive maTematikuri formulis gamoyenebiT gamovTvliT am
idealur

uaryofiT

korelacias

da

miviRebT

kavSiris

indeqss/koeficients, romelic amjerad, _1.00-is toli iqneba.


cxadia, aseTi idealuri dadebiTi an uaryofiTi korelaciis povna
Zalian

iSviaTad

aris

SesaZlebeli.

saqme

isaa,

rom

korelaciebis

kvlevisas miviRebT korelaciis koeficientebs, romlebic daaxloebiT


_1.00-sa da +1.00-s Soris iqneba moTavsebuli. rogor mivxvdebiT, rom
miRebuli korelaciis koeficienti statistikurad mniSvnelovania? (ix.
http://www.routledge.com/ textbooks/9780415368780 _ Tavi 24, faili 24. 10. ppt).

1179

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

vTqvaT, mesamejerac SevarCieT sxva rva adamiani da xelebisa da


fexebis igive gazomvebi CavatareT. gazomvis Sedegebi saTiTaod SevitaneT
cxrilSi (A cdis piridan H cdis piramde) _ davafiqsireT TiToeulis
fexisa da xelis zoma. Aamjerad, maT Soris mimarTeba arc ise naTelia,
vinaidan ranguli rigi ufro araerTgvarovani da Sereulia. magaliTad, A
cdis pirs aqvs 2 zoma xeli da 1 zoma fexi, xolo B cdis pirs _ 1 zoma
xeli da 2 zoma fexi da a. S.:
xelis zoma
cdis
cdis
cdis
cdis
cdis
cdis
cdis
cdis

piri
piri
piri
piri
piri
piri
piri
piri

fexis zoma

2
1
3
5
4
7
6
8

A
B
C
D
E
F
G
H

1
2
3
4
5
6
7
8

korelaciis gamosaTvleli formulis gamoyenebiT vnaxavT, rom am rva


adamianisTvis

korelaciis

koeficienti

0.7957-ia.

aris

Tu

ara

es

statistikurad mniSvnelovani? mniSvnelovnobis cxrilSi (cxrilebi 2 da


3 statistikuri cxrilebis damatebaSi) vadgenT ramdenad mniSvnelovania
statistikurad

koeficienti

mocemuli

konkretuli

raodenobis

SemTxvevebisTvis, magaliTad:
SemTxvevebis
raodenoba
6
7
8
9
10
20
30

mniSvnelovnobis done
0.05
0.01
0.93
0.96
0.825
0.92
0.78
0.875
0.71
0.83
0.65
0.795
0.455
0.595
0.36
0.47

cxrilSi vxedavT, rom rva SemTxvevisTvis korelaciis koeficienti


0.78 an meti unda iyos, rom 0.05 mniSvnelovnobis doneze statistikurad
mniSvnelovnad CaiTvalos, xolo 0.01 doneze mniSvnelovnad misaCnevad, is
0.875-is toli an meti unda iyos. vinaidan mesame jgufSi miRebuli
korelaciis

koeficienti

0.7857-is

tolia,

is

ufro

maRalia,

vidre

1180

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

mniSvnelovnobis

0.05

naklebi,

0.01

vidre

donis

misaRwevad

donisTvisaa

saWiro

(0.875)

sidide,

saWiro.

magram

amitom

ufro

SegviZlia

vamtkicoT, rom xelisa da fexis zomas Soris dadgenili kavSiri ar


uWers

mxars

nulovan

hipoTezas

statistikuri

mniSvnelovnobis

0.05

doneze.
xelisa da fexis zomis zemoT ganxiluli pirveli magaliTi Zalian
naTelia, radgan SerCevaSi 100 adamiania. Tu 100-ze meti an naklebi
adamiani

gveyoleba,

saidan

gavigebT,

or

cvlads

Soris

kavSiri

statistikurad mniSvnelovania Tu ara? vTqvaT, 30 individis monacemi


gvaqvs. am SemTxvevaSi, vinaidan SerCevis moculoba mcirea, SeiZleba
SevyoymandeT imis mtkicebisas,
Zlieri

kavSiri

arsebobs,

rom xelebisa da fexebis zomebs Soris


Tu

kidurebis

zomebis

Tanxvedras

27

SemTxvevaSi aRmovaCenT (anu, SerCevis 90 procentSi). axla davuSvaT, rom


1,000 adamianisgan Semdgari SerCeva gvqvs da kidurebis zomebis Tanxvedra
700 SemTxvevaSi

gvaqvs. miuxedavad imisa, rom aq SerCevis mxolod 70

procentSi aRiniSneba xelisa da fexis zomis kavSiri, SerCevis didi


moculobis gamo, SegviZlia ufro darwmunebulni viyoT

monacemebSi,

vidre _ mcire moculobis SerCevisas.


statistikuri mniSvnelovnoba SerCevis moculobis mixedviT icvleba
(rogorc statistikuri mniSvnelovnobis zemoT mocemuli cxrilidanad
SegviZlia davinaxoT) (ix. http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi
24, faili 24. 10. ppt). mniSvnelovnobis donis gansasazRvrad ori sidide
gvWirdeba: SerCevis moculoba da, korelaciuri kvlevis SemTxvevaSi,
korelaciis

koeficienti,

xolo

sxva

saxis

kvlevaSi

saTanado

koeficientebi an monacemebi (sxvadasxvagvari aseTi monacemi arsebobs,


gaaCnia

gamoyenebul

kriteriums).

mniSvnelovnobis

zemoT

mocemuli

cxrili gviCvenebs, rom korelaciis koeficienti SeiZleba Semcirdes,


magram mainc mniSvnelovani darCes, radgan SerCevis moculoba izrdeba.
(es SerCevis kreiCisa da morganiseul (Krejcie and Morgan 1970) princips
exmianeba,

romelic

meoTxe

TavSi

ganvixileT,

kerZod,

populaciis

1181

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

moculobis zrdasTan erTad SerCevis SemTxveviTobis wili mcirdeba.) es


statistikuri
romlebic

mniSvnelovnobis

amtkiceben,

ver

mniSvnelovnebis

rom

kritikosebisTvis
TiTqmis

aRmoCena

did

sakamaTo

SeuZlebelia

SerCevebSi,

sakiTxia,

statistikuri

radgan

koeficienti

SeiZleba Zalian dabali iyos da mainc mniSvnelovnad iTvlebodes.


cxrilidan

statistikuri

mniSvnelovnobis

dasadgenad

saWiroa

mocemuli mniSvnelovnobis donis SerCevis moculobis mixedviT naxva, an


kompiuteruli programiT monacemebis damuSaveba saTanado statistikuri
sididis misaRebad. xelsa da fexis zomis Sesaxeb mesame magaliTis
ganxilvisas

warmodgenili

mniSvnelovnobis

cxrilis

pirveli

sveti

SerCevaSi adamianebis raodenobas gviCvenebs, danarCeni ori sveti ki _


mniSvnelovnobas or doneze. amgvarad, Tu SerCevaSi 30 adamiani gvyavs,
maSin korelaciis koeficienti 0.36-is toli mainc unda iyos, rom kavSiri
statistikurad mniSvnelovnad CaiTvalos mniSvnelovnobis 0.05 doneze,
xolo Tu Cveni SerCeva mxolod 10 adamianisgan Sedgeba, imave 0.05 doneze
statistikurad

mniSvnelovani

korelaciis

koeficienti

programebis

umetesoba

statistikuri

mniSvnelovnobis

kavSiris

gvWirdeba.
(magaliTad,
dones.

misaRebad

kompiuteruli

toli

statistikuri

avtomaturad

SPSS)
SPSS,

0.65-is

magaliTad,

iTvlis

avtomaturad

aRniSnavs varskvlaviT TiToeul SemTxvevas, romelic mniSvnelovania 0.05


da 0.01 an ufro mcire doneze. korelaciur analizs ufro dawvrilebiT
mogvianebiT ganvixilavT.

hipoTezis Semowmeba
korelaciuri

analizis

zemoT

mocemuli

magaliTi

hipoTezis

Semowmebis ufro farTo sakiTxis ilustracias warmoadgens. hipoTezis


Semowmeba oTx etaps moicavs:

I etapi
rogorc zemoT ukve vTqviT, raodenobrivi kvleva nulovani hipoTeziT
iwyeba, magaliTad:

1182

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

niSanTa

SeuRlebis

cxrilSi

monacemTa

ganawileba

ar

aris

statistikurad mniSvnelovani;

ar arsebobs statistikurad mniSvnelovani korelacia or faqtors


Soris;

ori jgufis saSualo statistikurad mniSvnelovnad ar gansxvavdeba


erTmaneTisgan;

statistikurad mniSvnelovnad ar gansxvavdeba erTmaneTisgan jgufis


mier pre-testsa da post-testSi miRebuli qulebis saSualoebi;

sami

an

meti

jgufis

saSualo

statistikurad

mniSvnelovnad

ar

gansxvavdeba erTmaneTisgan;

ar arsebobs statistikurad mniSvnelovani gansxvaveba or qveSerCevas


Soris;

ar arsebobs statistikurad mniSvnelovani gansxvaveba sam an met


qveSerCevas Soris;

ar arsebobs X damoukidebeli cvladis mixedviT Y damokidebuli


cvladis Sesaxeb mniSvnelovani winaswarmetyvelebis SesaZlebloba;

ar arsebobs X, Y, Z da a. S. damoukidebeli cvladis mixedviT A


damokidebuli

cvladis

Sesaxeb

mniSvnelovani

winaswarmetyvelebis

SesaZlebloba.
mkvlevris

amocanaa,

mxari

dauWiros

an

ar

dauWiros

nulovan

hipoTezas.

II etapi
nulovani hipoTezis Camoyalibebis Semdeg mkvlevari mniSvnelovnobis
dones () adgens, romelsac am hipoTezis mxardaWeris an mxaris ar
daWerisTvis gamoiyenebs. esaa alfas () done. alfas dones mkvlevari
gansazRvravs. Cveulebisamebr, es 0.05-ia, anu SemTxvevebis 95 procentSi
nulovani

hipoTeza

ar

aris

mxardaWerili.

werilobiTi

saxiT

gaformebisas vityviT: davuSvaT, = 0.05. Tu mkvlevars ufro meti

1183

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

simkacris Setana surs kvlevaSi, maSin, alfas ufro maRal dones aiRebs
( = 0.01 an = 0.001). es im riskis donea, romliTac mas surs, rom mxari
dauWiros an ar dauWiros nulovan hipoTezas.

III etapi
nulovani

hipoTezis

Camoyalibebisa

da

mniSvnelovnobis

donis

gansazRvris Semdeg mkvlevars ukve SeuZlia ise daTvalos da daamuSaos


monacemebi, rogorc mocemuli kvlevis formats Seesabameba (magaliTad,
gazomos

kavSiri,

gansxvaveba,

regresia

da

winaswarmetyvelebis

SesaZlebloba).

IV etapi
monacemebis
dauWiros

an

gaanalizebis
ar

dauWiros

Semdeg

mkvlevars

ukve

nulovan

hipoTezas

da

SeuZlia
swored

mxari

es

unda

aRiniSnos man angariSSi.


mniSvnelovania ori tipis hipoTezis erTmaneTisgan gansxvaveba (Wright
2003: 132):

mizez-Sedegobrivisa

dasaxelebidan

Cans,

da

dakavSrebulobis.

mizez-Sedegobrivi

hipoTeza

rogorc

varaudobs,

Tavad
rom

stimuli gamoiwvevs Y Sedegs, rogorc es, magaliTad, eqsperimentul


dizainSi xdeba. dakavSirebulobis hipoTeza aRwers, Tu rogorc SeiZleba
ukavSirdebodes erTi cvladi meores da ar aris aucilebeli, rom es
mizez-Sedegobrivi kavSiri iyos (magaliTad, rogorc es korelaciur
analizSia).
sifrTxile gvmarTebs imasTan dakavSirebiT, rom dakavSirebulobis
hipoTeza (magaliTad, sqesi) mizez-Sedegobrivad ar miviCnioT, vinaidan
sqess, SesaZloa, realurad ar hqondes mizez-Sedegobrivi efeqti.
hipoTezis Semowmebisas unda veridoT I da II gvaris Secdomebis
daSvebas. I gvaris Secdoma
nulovan

hipoTezas,

gansakuTrebiT

maSin xdeba, rodesac

rodesac

problemuria,

is

rodesac

sinamdvileSi
SerCevis

mxars

ar

vuWerT

WeSmaritia.

moculobis

es

zrdasTan

1184

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

erTad

mniSvnelovani

kavSiris

dadgenis

SesaZleblobac

izrdeba,

ganurCevlad imisa, es kavSiri marTla arsebobs Tu ara (Rose and Sullivan


1993:

168);

amitom,

mkvlevars

alfasTvis

()

ufro

maRali

zRvri

(magaliTad, 0.01 an 0.001) daweseba sWirdeba. II gvaris Secdoma maSin xdeba,


rodesac mxars vuWerT nulovan hipoTezas da is sinamdvileSi ar aris
WeSmariti (es xSirad xdeba, rodesac Zalian mkacri mniSvnelovnobis
doneebia dawesebuli, ese igi, saWiroa, rom mkvlevarma dawios alfas ()
done (magaliTad, 0.1 an 0.2)). I da II gvaris Secdomebi warmodgenilia
CanarTSi 24. 15.
CanarTi 24. 15
I da II gvaris Secdomebi
gadawyvetileba

H0 WeSmaritia

H0 mcdaria

mxars uWers H0-s


mxars ar uWers H0-s

sworia
I gvaris Secdoma ()

II gvaris Secdoma ()

efeqtis zoma
statistikuri
statistikuri

mniSvnelovnobis

mniSvnelovnoba

mniSvnelovnoba.

magaliTad,

gamoyenebisas

ar

aris

SeiZleba

igive,

sifrTxilea
rac

saWiro.

saganmanaTleblo

statistikurad

mniSvnelovani

korelacia aRmovaCinoT maTematikis mecadineobisTvis daTmobil drosa


da televizoris yurebisTvis daxarjul dros Soris, magram es SeiZleba
sulac

ar

qalebi

da

iyos

Rirebuli.

kacebi

analogiurad,

statistikurad

SeiZleba

mniSvnelovnad

davadginoT,
ar

rom

gansxvavdebian

erTmaneTisgan imiT, Tu ramdenad moswonT an ar moswonT maT fizika,


Tumca ufro detalurma ganxilvam, SesaZloa, aCvenos, rom, vTqvaT, ufro
met mamakacs moswons fizika, vidre _ qals, magram es gansxvaveba ver
aRwevs

mniSvnelovnobis

0.05

dones.

SesaZloa

es

0.065

iyos.

am

SemTxvevaSi, Tqma imisa, rom gansxvaveba ar arsebobs, anu, nulovani


hipoTezis mxardaWera, ararekomendebulia. aq ori sakiTxi dgeba: pirveli,
mniSvnelovnobis donis zRvari, marTalia, maRalia, magram TviTneburadaa
aRebuli;

meore,

uyuradRebod

ar

unda

davtovoT

koeficientebi,

1185

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

romlebic dadgenili zRvris qvemoT xvdeba. es problema efeqtis zomis,


rogorc mniSvnelovnobis doneebis alternativis, ganxilvisken gvibiZgebs.
vinaidan

statistikuri

koeficientzea

mniSvnelovneba,

(magaliTad,

korelaciis

SerCevis

moculobasa

koeficientze)

da

damokidebuli,

miiCneven, rom is, rogorc aseTi, efeqtis indeqsad ar gamodgeba (Thompson


1994; 1996; 1998; 2001; 2002; Fitz-Gibbon 1997: 43; Rozenboom 1997: 335; Thompson and
Snyder 1997; Wilkinson and the Task Force on Statistical Inference, APA Board of Sciencific
Affairs 1999; Olejnik and Algina 2000; Capraro and Capraro 2002; Wright 2003; Kline 2004),
statistikuri
moculobis

mniSvnelovnobis

SerCevisTvis

miRweva

maRali

SesaZlebelia

koeficientis,

an

an

didi

mcire

moculobis

SerCevisTvis dabali koeficientis qonis pirobebSi. aq problema isaa,


rom ver gavarkvevT, Tu ra Sedegi eqneba kvlevas, romelic statistikur
mniSvnelovnobas iyenebs (Coe 2000: 9). mTavaria SevZloT imis Tqma, Tu ra
iZleva

aseT

gansxvavebas

SerCevis

moculoba

Tu

koeficienti.

amis

saSualebas efeqtis zoma gvaZlevs.


statistikuri

Sesaxeb

mniSvnelovnoba

informaciiT,

an

es

saWiroa

ukanaskneli

CavanacloT
masTan

efeqtis

erTad

zomis

gamoviyenoT

(American Psychological Association 1994: 18; 2001; Wilkinson and the Task Force on
Statistical Inference, APA Board of Schiencific Affairs 1999; Kline 2004). faqtobrivad,
efeqtis zomas ufro mniSvnelovnad miiCneven, vidre mniSvnelovnebas da
bevr

saerTaSoriso

samecniero

JurnalSi

an

statistikuri

mniSvnelovnobis nacvlad efeqtis zomas moixsenieben, an moiTxoven, rom


mniSvnelovnobis donis maCvenebels efeqtis zomis indeqsic axldes Tan
(Olejnik and Algina 2000; Capraro and Capraro 2002; Thompson 2002). statistikuri
mniSvnelovnobis
usargeblo

zRvars

zRvrad

damaxinjebuli/gafuWebuli

TviTneburad,
miiCneven
forma

SemTxveviT
_

dawesebul

mecnieruli

(Carver 1978),

ganaTlebis

da

meTodis
sferoSi

Catarebuli kvlevisTvis damabrkolebelia da ara _ xelmSemwyobi. is


ukritiko erTgulebisken gvibiZgebs da ara _ efeqtis zomis daxvewili,
sensituri da sasargeblo cnebis gamokvlevisken (ix. Fitz-Gibbon 1997: 118).

1186

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

marTlacda, saRma azrma unda ukarnaxos mkvlevars, rom efeqtis zomis


diferencialuri

sazomi

ufro

gamosadegia,

vidre

statistikuri

mniSvnelovnoba.
efeqtis zoma aris:
or

jgufs

Soris

gansxvavebis

raodenobrivad

gamosaxvis

saSualeba.

magaliTad, Tu ori jgufidan erTi eqsperimentul pirobebSi imyofeboda,


xolo

meore

ara

(sakontrolo),

maSin efeqtis

zoma

am

pirobebis

efeqturobis sazomi iqneba.


(Coe 2000: 1)

is mkiTxvels eubneba, Tu ramdenad didia efeqti, anu, imas, rasac ar


ambobs p-s [statistikuri mniSvnelovnobis] mniSvneloba (Wright 2003: 125).
efeqtis

zoma

(Thompson

2002:

25)

SerCevis

Sedegebis

nulovani

hipoTezisgan gadaxris xarisxs gviCvenebs. is standartuli gadaxrebis


gamoyenebiT gamoiTvleba.
vudis (1995: 393) mixedviT, efeqtis zomis gamoTvla mniSvnelovnobis
donis SerCevis moculobaze gayofiT aris SesaZlebeli. glasi da misi
kolegebi (1981: 29, 102) efeqtis zomas Semdegnairad iTvlian:

romeli jgufis standartuli gadaxra unda iyos mocemuli wiladis


mniSvnelSi

sakontrolosi

Tu

eqsperimentulis,

gansjis

sagans

warmoadgens. Tumca, qos (Coe 2000: 7) miaCnia, rom sakontrolo jgufis


standartuli

gadaxris

gamoyeneba

sjobs,

radgan

is

standartuli

gadaxris saukeTeso Sefasebaa, vinaidan populaciis im reprezentaciuli


jgufisgan Sedgeba, romelsac eqsperimentuli zemoqmedeba ar ganucdia.
Tumca, igi (2000) imasac ambobs, rom, albaT, kidev ukeTesia standartuli
gadaxris gaerTianebuli Sefasebis gamoyeneba, radgan is ufro zustia,
vidre

mxolod

sakontrolo

jgufis

standartuli

gadaxra.

gaerTianebuli standartuli gadaxris gamosaTvlelad is Semdegi saxis


formulas gvTavazobs:

1187

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

sadac,

NE

=
eqsperimentuli

( 1)2 + ( 1)2
+ 2
jgufis

wevrebis

raodenobas,

NC

sakontrolo jgufis wevrebis raodenobas, SDE = eqsperimentuli jgufis


standartul gadaxras, SDC = sakontorlo jgufis standartul gadaxras.
Sesabamisad,

gaerTianebuli

standartuli

gadaxris

gamoyenebiT

efeqtis zomis formula aseTi iqneba (Muijs 2004: 136):



sadac,

gaerTianebuli

standartuli

gadaxra

(erTi

jgufis

standartul gadaxra + meore jgufis standartuli gadaxra).


efeqtis

zomis

gamoTvlis

ramdenime

gansxvavebuli

gza

arsebobs,

magaliTad, (Richardson 1996; Capraro and Capraro, 2002: 771): r2, dadgenili R2, 2, 2,
krameris V, kendelis W, kohenis d da
midgomebi

efeqtis

magaliTad,

muijsis

zomis

eta.

sxvadasxva

sxvadasxva/gansxvavebul

(Muijs 2004)

SemoTavazebuli

statistikuri

gamoTvlas

iyeneben.

formula

gvaZlevs

statistikur sidides, romesac kohenis d ewodeba. am Temis dawvrilebiT


ganxilva da gamoTvlis avtomaturi saSualebebi ix. veb misamarTze:
http://www.ucss.edu/~lbecker/psy590/escale3.htm.
efeqtis zomis mniSvneloba 0-sa da 1-s Soris Tavsdeba (zogi formula
1-ze met efeqtis zomas gvaZlevs, ix. Coe 2000). kohenis d-s gamoyenebis
SemTxvevaSi:
0_0.20

= susti efeqts

0.21_0.50

= zomieri efeqts

0.51_1.00

= saSualo efets

>1.00

= Zlieri efeqts

korelaciur

monacemebSi

efeqtis

zomad

korelaciis

koeficienti

gamoiyeneba kavSiris mimarTulebis Sesaxeb informaciasTan erTad (anu,

1188

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

dadebiTia korelacia Tu uaryofiTi). korelaciis koeficientis (efeqtis


zomis) interpretacia aseTia:
< 0 + / _ 0.1 susti
< 0 + / _ 0.3 zomieri
< 0 + / _ 0.5 saSualo
< 0 + / _ 0.8 Zlieri
+ / _ 0.8 Zalian Zlieri
korelaciis

koeficientebis

interpretacias

ufro

detalurad

am

TavSi mogvianebiT SemogTavazebT. Tompsoni (2001; 2002) damajereblad


amtkicebs, rom efeqtis zomis trivialuri interpretaciebi, rogoricaa
mcire,

saSualo

da

didi,

iseTive

windauxedavi

fiqsirebuli

sazomebia, rogoric statistikuri mniSvnelovnobis SemTxvevaSi gvqonda.


igi wers, rom Tu adamianebi efeqtis zomis interpretacias ise xistad
moaxdenen, rogorc statistikuri Semowmebisas = 0.05 gamoiyeneboda,
maSin ubralod briyvebi viqnebiT, mxolod sxva sazomiT xelSi (Thompson
2001: 82 3). is, aseve, amtkicebs, rom mniSvnelovania veridoT fiqsirebuli
niSnulebis
adreul

gamoyenebas

kvlevebSi

(anu,

aRmoCenil,

zRvrebis
ndobis

dawesebas)

da

intervalebTan

efeqtis
da

zoma

simZlavris

analizTan kavSirSi ganvixiloT. vraiti (2003: 125) efeqtis zomis sazomis


erTeulebis (units) miTiTebasac mniSvnelovnad miiCnevs, magaliTad, sawyisi
cvladebis

sazomsa

da

standartul

(magaliTad,

standartuli

gadaxrebiT) erTeulebs. es ukanaskneli maSin gamogvadgeba, Tu sxvadasxva


cvladi sxvadasxva skalazea gazomili.

ndobis intervalebi meoTxe TavSi ganvixileT. es aris parametris


realuri

populaciis

mniSvneloba

(Wright

2003:

126),

magaliTad,

populaciis 90 procenti, 95 procenti, 99 procenti. ndobis intervali


gamoiTvleba, rogorc 1 _ , anu, albaToba imisa, rom qula winaswar
gansazRvrul qulaTa diapazonSi moxvdeba (magaliTad, 95 procentiani an
99 procentiani albaTobiT). sxvadasxva sazomisTvis ndobis intervalebis

1189

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

gamoTvlis

programuli

saSualebebi

ix.

veb

misamarTze

http://glass.ed.asu/stats/analysis/.

testis

simZlavre

aris

testis

unari

erTmaneTisgan

gamijnos

efeqtis zoma da SemTxveviTi cvalebadoba (Gorard 2001: 14), SerCevis


konkretuli moculobis SemTxvevaSi konkretuli efeqtis zomis uaryofis
albaToba (anu H0-is uaryofis kritikuli done) -s mocemul doneze
(Wright 2003: 126). vraiti (2003) Tvlis, rom is minimum 80 procenti unda
iyos da,

Cveulebriv, -s 5 procentian doneze. simZlavris analizisTvis

gankuTvnili

programuli

uzrunvelyofa

ix.

veb

misamarTze

http://www.psycho.uni_duesseldorf.de/aap/projects/gpower.
damoukidebeli

SerCevebis

kriteriumisTvis

efeqtis

zomis

(eta

kvadratis) gamosaTvlelad Semdegi formula gamoiyeneba:


=

2
2 + (1 + 2 2)

sadac, t = t-s mniSvnelobas (SPSS-iT gamoTvlili), N1 = erTi SerCevis


wevrTa

raodenobas

ganvixiloT

da

debulebis

monawileobda:

N2

meore

Sefasebis

skolis

SerCevis

magaliTi,

mmarTvelobis

wevrTa

romelSic

raodenobas.
ori

jgufi

warmomadgenlebisa

da

maswavleblebis (CanarTebi 24. 16 da 24. 17).


CanarTi 24. 16
saSualo da standartuli gadaxra efeqtis zomaSi
jgufis statistika
ramdenad
iReben
moswavleebi
daxmarebas,
miTiTebasa da
mxardaWeras.

ra statusi
gaqvT?

saSualo

standartuli
gadaxra (SD)

skolis
mmarTvelobis
warmomadgeneli

347

8.37

2.085

saSualos
standartuli
Secdoma (SE)
0.112

maswavlebeli

653

8.07

2.462

0.096

aq t = 1.923, roca N1 = 347 da N2 = 653. Sesabamisad, formula aseT saxes


miiRebs:

1190

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

2
1.9232
3.698
=
=
= 0.0037
2 + (1 + 2 2) 1.9232 + (347 + 653 2) 3.698 + 998

kohenis (1998) mixedviT, 0.01 = Zalian mcire efeqts, 0.06 = zomier


efeqts da 0.14 = Zalian did efeqts. am magaliTSi miRebuli Sedegi 0.003
odnav SesamCnevi efeqtia, anu, cvladis ramdenad iReben moswavleebi
daxmarebasa da mxardaWeras dispersiis mxolod 0.3 procenti aixsneba
imiT, Tu romel jgufs miekuTvneba respodenti _ maswavleblebs Tu
skolis mmarTvelobis warmomadgenlebs.
CanarTi 24. 17
dispersiebis toloba: levenis testi
damoukidebeli SerCevebis Semowmeba
dispersiis
Tanabrobis
levenis
testi

ramdenad
iReben
moswavle
ebi
daxmareb
as,
miTiTeba
sa da
mxardaWe
ras

daSvebulia
erTnairi
dispersiebi

F
8.344

ar aris
daSvebuli
erTnairi
dispersiebi

Sig.
0.004

saSualoebs Soris gansxvavebis t kriteriumi

t
1.923

df
998

Sig.
(2tailed)
0.055

2.022

811.922

0.044

gansxvavebis
95%-iani
ndobis
intervali
qveda zeda

Mean
difference
0.30

SE
differen
ce
0.155

_0.006

0.603

0.30

0.148

0.009

0.589

damokidebuli SerCevebis (mogvianebiT ganvixilavT) t kriteriumisTvis


efeqtis zoma (eta kvadrati) Semdegi formuliT gamoiTvleba:
=

2
2 + (1 1)

davuSvaT, moswavleebis erTma da igive jgufma Sefasebis 100-quliani


sistemiT maTematikasa

da

sabunebismetyvelo

qulebi miiRes (CanarTi 24. 18 da 24. 19).

mecnierebebSi garkveuli

1191

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

efeqtis

zoma

Semdegnairad

SeiZleba

gamoiTvalos

(SPSS-is

gamoyenebiT):
16.5882
275.162
2
=
=
= 0.216
2 + (1 1) 16.5882 + (1000 1) 275.162 + 999

CanarTi 24. 18

damokidebuli SerCevebis saSualoebi da standartuli gadaxrebi


damokidebuli SerCevebis statistika

wyvili

maTematika

81.71

1,000

23.412

saSualos
standartuli
Secdoma (SE)
0.740

sabunebismetyvelo
mecnierebebi

67.26

1,000

27.369

0.865

saSualo

standartuli
gadaxra (SD)

am magaliTSi efeqtis zoma 0.216-ia, rac Zalian didi efeqtia, ese igi,
ori jgufis qulebi arsebiTad ganxvavdeba erTmaneTisgan.
dispersiuli analizisTvis (mogvianebiT ganvixilavT) efeqtis zoma
Semdegnairad gamoiTvleba
=

CanarTi 24. 19
damokidebuli SerCevebis gansxvavebis Semowmeba
damokidebuli SerCevebis Semowmeba

1192

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


damokidebul SerCevebs Soris gansxvaveba

wyvi
li I

maTematikasabunebismetyve
lo
mecnierebebi

saSual
o
14.45

standartu
li
gadaxra
(SD)
27.547

saSualos
standartu
li
Secdoma
(SE)
0.871

gansxvaveb
is 95%iani
ndobis
intervali

qved
a
12.74

zed
a
16.16

t
16.58
8

df
99
9

Sig.
(2taile
d)
0.000

SPSS-Si es mocemulia, rogorc parcialuri eta kvadrati. magaliTad,


warmovidginoT, rom sajaro gamocdaze maTematikaSi miRweuli Sedegebis
mixedviT

skolebis

oTx

jgufs

Soris

gansxvavebis

efeqtis

zomis

gamoTvla gvsurs. es jgufebia: soflis dawyebiTi, soflis saSualo,


qalaqis dawyebiTi da qalaqis saSualo skolebi. dispersiuli analizis
Sedegebi warmodgenilia CanarTSi 24. 20.
CanarTi 24. 20
efeqtis zoma dispersiul analizSi
ANOVA
MmaTematika
jgufebs Soris
jgufebs SigniT
jami

Sum of
squeares
7078.619
337266.2
344344.8

df
3
601
604

Mean
square
2359.540
561.175

F
4.205

Sig.
0.006

am formulaSi ricxviTi mniSvnelobebis Setanis Semdeg miviRebT:


7078.619
=
0.021

344344.8

ricxvi 0.021 mcire efeqtze migviTiTebs, anu, es oTxi jgufi mcired


gansxvavdeba erTmaneTisgan maTematikaSi miRweuli SedegebiT (yuradReba
miaqcieT,

rom

es

gacilebiT

mcire

gansxvavebaa,

vidre

amas

1193

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

mniSvnelovnobis

0.006

done

aCvenebs,

romelic

oTx

jgufs

Soris

statistikurad Zalian mniSvnelovan gansxvavebaze metyvelebs).


regresiul analizSi (mogvianebiT ganvixilavT) prediqtori cvladis
efeqtis

zoma

beta

koeficientiT

gamoisaxeba.

efeqtis

zomis

interpretaciisas muiji (2004: 194) Semdeg niSnulebs gvTavazobs:


0_0.1

susti efeqti

0.1_0.3

zomieri efeqti

0.3_0.5

saSualo efeqti
Zlieri efeqti

>0.5

hejisi (Hedges 1981) da hanteri da misi kolegebi (Hunter et al 1982)


alternatiul

formulebs

gvTavazoben,

raTa

gaTvaliswinebuli

iyos

SerCevis moculobis cvalebadobiT gamowveuli gansxvavebuli wonebi.


yvelaze xSirad efeqtis zomis or indeqss iyeneben, esenia saSualoTa
Soris standartizebuli sxvaoba da korelaciebi (Hunter et al. 1982: 373),
Tumca, araparametruli statistikuri sidideebic SegviZlia gamoviyenoT,
magaliTad, mediana. lipsi (Lipsey 1992: 93 100) efeqtis zomebis, efeqtis
zomis

saSualoebisa

da

homogenurobis

Sesamowmeblad

statistikuri

kriteriumebis nakrebs gvTavazobs.


muijsi (Muijs 2004: 126) miuTiTebs, rom efeqtis zomis sazomi niSanTa
SeuRlebis cxrilisTvis xi-kvadrati ki ar unda iyos, aramed fi (phi),
romelic xi-kvadratis gamoTvlili mniSvnelobisa da SerCevis mTliani
moculobis fardobidan kvadratuli fesvis tolia. igi aseT magaliTs
gvTavazobs:

Tu xi-kvadrati = 14.810 da SerCevis moculoba 885-is tolia,

maSin fi = 14.810/885 = 0.0167 da Semdeg, aqedan kvadratuli fesvi = 0.129.


efeqtis zoma mgrZnobiarea mTeli rigi gavlenebisadmi. maT Soris (Coe
2000):

SezRuduli diapazoni: rac ufro mcirea qulebis diapazoni, miT metia


maRali
zomis

efeqtis

zomis

gamoTvlisas

miRebis

SesaZlebloba,

mniSvnelovania

mTliani

maSasadame,

populaciis

efeqtis
(da

ara

1194

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

mxolod erTi jgufis) anu gaerTianebuli standartuli gadaxris


gamoyeneba. aq mniSvnelovania SerCevis SesaZlo SezRuduli diapazonis
miTiTeba

(magaliTad,

kargad

ganviTarebuli

unarebis

mqone

studentebis jgufi da ara yvelanairi unaris farTo speqtri).

normalurisgan

gansxvavebuli

ganawileba:

efeqtis

zoma,

Cveulebisamebr, normaluri ganawilebis arsebobas uSvebs, ase rom,


nebismieri

ganawileba,

romelic

normalurisgan

ganxvavdeba,

unda

aRiniSnos.

gazomvis sandooba: gamoyenebuli instrumentis (magaliTad, rac ufro


grZelia testi, an rac ufro meti debuleba zomavs erT faqtors, miT
ufro sando SeiZleba iyos is) sandooba (sizuste, stabiloba da
simyare).
arsebobs programuli paketebi, romelTa CamotvirTvac SesaZlebelia

da

romliTac

SesaZlebelia

efeqtis

zomis

gamoTvla

minimaluri

raodenobis monacemebis SetaniT, magaliTad:

grant

devilis

(Grant

Devilly)

Efect

Size

Generator

misamarTze

ix.

http://www.swin.edu.au/victims;

marli uotkinsis (Mrley Watkins) Efect Size Calculator (sxva sidideebTan


erTad

iTvlis

kohenis

d-sa

da

hejis

miukerZoebel

d-s)

(ix.

http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 24, faili SPSS Manual


24. 4).
efeqtis zomis Sesaxeb damatebiTi informacia ix. veb misamarTze:
http://www.latrobe.edu.au/psy/esci da http://cemcentre.org/ebeuk/research/ effectsize/brief.htm.
(Kline 2004; Leech and Onwueg-buzie 2004).

xi-kvadrati (2)
gansxvavebis

Semowmeba

mniSvnelovani

operaciaa

monacemebSi

garkvevisas da am sakiTxs mogvianebiT ufro srulad ganvixilavT. Cven


gansxvavebis gamosavlenad statistikuri testis Catareba SegviZlia. am
kriteriums

xi-kvadrati

(2)

ewodeba.

viwyebT

nulovani

hipoTeziT,

1195

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

romelic

amtkicebs,

rom

ar

arsebobs

statistikurad

mniSvnelovani

gansxvaveba, vTqvaT, mamakacebsa da qalebs Soris, Tu ramdenad moswonT


maTematika da monacemebis daniSnulebaa, rom am mtkicebas ar dauWiros
mxari.

virCevT

mniSvnelovnobis

dones

(),

romelsac

gamoviyenebT

nulovani hipoTezis mxardasaWerad, an misTvis mxaris ar dasaWerad.


magaliTad, SegviZlia, vTqvaT, davuSvaT, = 0.05.
xi-kvadrati zomavs statistikurad gamoTvlil mosalodnel Sedegsa
da realur Sedegs Soris gansxvavebas imis gasarkvevad, arsebobs Tu ara
maT Soris statistikurad mniSvnelovani gansxvaveba, anu, vnaxulobT,
mniSvnelovania Tu ara miRebuli sixSireebi. es aris mosalodneli da
realurad

miRebuli

Sedegebis

Sesatyvisobis

sikargis

sazomi

(ix.

http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 24, faili 24. 12. ppt).


mosalodneli Sedegi qvemoT ganxlul statistikur process efuZneba.
statistikuri sidide xi-kvadrati statistikuri mniSvnelovnobis cnebis
Sesaswavladaa mowodebuli da albaTobis cnebas emyareba. aq ar aris
misi maTematikuri mxaris ganxilvis dro da adgili da, ZiriTadad,
imitom, rom kompiuteruli programebi avtomaturad iTvlian Sedegebs.
miuxedavad amisa, vityviT, rom xi-kvadratis gamosaTvleli formula
aseTia:
( )2
=

sadac,

O = realurad dakvirvebuli sixSireebi


E = mosalodneli sixSireebi
= jami
zemoT
programiT

ganxilul
(SPSS-iT)

hipoTetur
miviReT,

magaliTSi,

rom

vTqvaT,

mnivnelovnobis

kompiuteruli

donea

0.016,

anu,

monacemebis aseTi ganawileba ubralo SemTxveviTobis Sedegi ar aris.


gavixsenoT,

rom,

donea

da

0.05

tradiciulad,
Cveni

mniSvnelovnobis

monacemebis

minimaluri

mniSvnelovnobis

done

am

misaRebi
ricxvze

1196

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

naklebia, ese igi, is statistikurad mniSvnelovania. amrigad, SegviZlia


vifiqroT,

rom

mamakacebisa

da

statistikurad

mniSvnelovnad

gansxvaveba

aris

ar

qalebis

mier

gansxvavdeba

SemTxveviTi,

anu,

mocemuli

pasuxebi

erTmaneTisgan

or

jgufs

da

Soris

es

arsebul

ganxvavebas Tavisi mniSvneloba/azri aqvs. amgvarad, nulovani hipoTeza ar


aris mxardaWerili da alternatiuli hipoTezaa marTebuli, anu, ori
jgufis

pasuxebs

Soris

arsebobs

statistikurad

mniSvnelovani

gansxvaveba.
xi-kvadratiT miRebuli Sedegebi Semdegnairad SegviZlia gavaformoT:
rodesac

gamovTvaleT

ganawilebisTvis

xi-kvadrati

maTematikisadmi

maTi

mamakacebisa

da

damokidebulebis

qalebis

mixedviT,

am

or

jgufs Soris statistikurad mniSvnelovani gansxvaveba miviReT (2 = 14.51, df


= 2, p = 0.01).

xi-kvadrati, Cveulebriv, saxeldebis skalis monacemebTan gamoiyeneba


da Cveni magaliTic amas aCvenebs. xi-kvadratis gamoTvlisTvis saWiro
monacemebi niSanTa SeuRlebis cxrilSia mocemuli, romlis magaliTi 24.
21 CanarTSi SegiZliaT naxoT. esaa 23 niSanTa SeuRlebis cxrili, anu,
ori

horizontaluri

striqoni

da

sami

sveti

(niSanTa

SeuRlebis

cxrilebi amaze met cvladsac SeiZleba Seicavdes). am CanarTSi mocemuli


cxrili

Seicavs

(mdedrobiTi

da

60

studentis

mamrobiTi)

da

kolejSi

arCeuli

gadanawilebas

mimarTulebebis

sqesisa

(socialuri

mecnierebebi, xelovneba da humanitaruli mecnierebebi) mixedviT (Morrison


1993: 132 4). yovel ujraSi Cawerili ori ricxvidan qveda ricxvi im
studentebis

realur

raodenobas

asaxavs,

romelmac

Sesabamisi

mimarTuleba airCia (socialuri mecnierebebi, xelovneba da humanitaruli


mecnierebebi),
maCvenebelia,

xolo

zeda

romelsac

ricxvi

sruliad

studentebis
SemTxveviT

im

unda

raodenobis
velodoT

am

mimarTulebebze. es ricxvebi statistikuri gamoTvliTaa miRebuli da


amitom

gvaqvs

mimarTulebis

aTwiladebi.
arCevis

mkvlevars

realurad

ainteresebs,

miRebuli

sqesis

ganawileba

mixedviT

mniSvnelovnad

1197

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

gansxvavdeba Tu ara im ganawilebisgan, romelic SeiZleboda kolejSi


SemsvlelTa

populaciis

SemTxveviTi

cvalebadobis

Sedegad

migveRo

(CanarTi 24. 21).


CanarTi 24. 21.
23 niSanTa SeuRlebis cxrili xi-kvadratisTvis
sabunebismetyvelo
mecnierebebi

xelovneba

mamakacebi

7.6
14

8
4

8.4
6

24

qalebi

11.4
5

12
16

12.6
15

36

19

20

21

60

jami

humanitaruli
mecnierebebi

jami

mkvlevari nulovani hipoTeziT iwyebs, romlis mixedviTac realurad


miRebuli Sedegebi da is Sedegebi, romlebic SeiZleboda populaciaSi
SemTxveviT migveRo erTmaneTisgan mniSvnelovnad ar gansxvavdeba. xikvadratis

gamoTvlis

Semdeg

Tu

dakvirvebuli,

realurad

miRebuli

ganawileba gansxvavebuli iqneba imisgan, rasac mxolod SemTxveviT unda


velodoT,

maSin

mkvlevarma

unda

statistikurad mniSvnelovania Tu ara

gansazRvros,

es

gansxvaveba

(anu, ar unda dauWiros mxari

nulovan hipoTezas).
60

studentis

formuliT

miviReT

arCevanis
14.64.

am

Sesaxeb

Cvens

mniSvnelobas

magaliTSi

xi-kvadratis

xi-kvadratis

ganawilebis

cxrilSi vnaxulobT (ix. cxrili 4 statistikuri cxrilebis danarTSi),


raTa gavarkvioT, xi-kvadratis miRebuli mniSvneloba migviTiTebs Tu ara
realurad

miRebuli

da

SemTxveviTad

mosalodneli

Sedegebis

erTmaneTisgan statistikurad mniSvnelovan gansxvavebaze. xi-kvadratis


ganawilebis cxrilis nawili qvemoT aris warmodgenili.
Tavisuflebis
xarisxi

mniSvnelovnobis done
0.05

0.01

1198

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


3
4
5
6

7.81
9.49
11.07
12.59

11.34
13.28
15.09
16.81

mkvlevari naxavs, rom gamosaTvleli aqvs Tavisuflebis xarisxi


(maTematikuri konstruqti, romelic monacemebze dawesebuli SezRudvebis
raodenobas

ukavSirdeba).

bevr

SemTxvevaSi

Tavisuflebis

xarisxis

dasadgenad, sakmarisia, rom niSanTa SeuRlebis cxrilis striqonebis


raodenobas

gamovakloT

erTi,

igive

cxrilis

svetebis

raodenobas

gamovakloT erTi da miRebuli ori ricxvi SevkriboT. am SemTxvevaSi,


Tavisuflebis xarisxi gveqneba: (2 _ 1) + (2 _ 1) = 3. Tavisuflebis xarixs
Semdeg

qveTavSi

formulis

ganvixilavT.

mixedviT,

(Tavisuflebis

niSanTa

SeuRlebis

xarisxis

cxrilis

misaRebi

ujrebis

sxva

saerTo

raodenobas unda gamovakloT erTi. am meTods mogvianebiT ganvixilavT.)


xi-kvadratis

ganawilebis

cxrilis

garCevas

mkvlevari

Tavisuflebis

xarisxis Semcveli svetidan iwyebs, poulobs 3-is tol Tavisuflebis


xarisxs da naxulobs, rom xi-kvadratis gamoTvlili mniSvneloba (14.64)
statistikurad

mniSvnelovania

0.01

doneze,

moTxovnili minimaluri 11. 34. es

anu

ufro

metia,

vidre

Sedegi miuTiTebs, rom realurad

miRebuli monacemebis ganawileba mxolod SemTxveviTad ver iqneboda


aseTi.

niSanTa

konkretuli

SeuRlebis

ricxvebis

cxrilSi

(CanarTi

saganmanaTleblo

da

24.
ara

21)
_

gamosaxuli
statistikuri

TvalsazrisiT interpretaciisas sayuradReboa qalebis mcire raodenoba


sabunebismetyvelo
humanitarul

mimarTulebebze,

sabunebismetyvelo
xelovnebasa

mecnierebebis

da

da

didi raodenoba

xolo

mecnierebebis
humanitarulze.

mamakacebis

didi

mimarTulebaze
mkvlevari

xelovnebisa

da

ityoda,

rom

da

raodenoba
naklebi

ganawileba

statistikurad mniSvnelovania da amiT, savaraudod, aRniSnavda, rom


kolejma unda raRac moifiqros, raTa
sabunebismetyvelo

mecnierebebiT,

humanitaruli mimarTulebiT.

qalebi ufro metad daainteresos

xolo

kacebi

xelovnebiTa

da

1199

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

xi-kvadrati
konkretulad

erT-erTi
saxeldebis

farTod
skalis

gamoyenebadi

monacemebisTvis

kriteriumia
gamoiyeneba.

da

rigis,

intervalebisa da Sefardebis skalebis monacemebisTvis ufro mZlavri


kriteriumebi arsebobs da maT calke ganvixilavT. Tumca, xi-kvadratis
SezRudvebs yuradRebiT unda movekidoT. ix. 24. 22 CanarTSi mocemuli
magaliTi.
CanarTi 24. 22
25 niSanTa SeuRlebis cxrili xi-kvadratisTvis

mamakacebi
qalebi
jami

musika

fizika

maTematika

7
14.0%
17
12.1%
24
12.6%

11
22.0%
38
27.0%
49
25.7%

25
50%
73
52%
98
51%

mocemuli

cxrilisTvis

xi-kvadrati

germanuli
ena
4
8.0%
12
8.5%
16
8.4

rom

espanuri
ena
3
6%
1
0.7%
4
2.1%

gvqonoda

jami
50
100%
141
100%
191
100%

gamosaTvleli,

uaRresad frTxilad unda vyofiliyaviT, vinaidan xi-kvadratis daSvebis


Tanaxmad,

cxrilis

ujredebis

oc

procentze

meti

xuT

SemTxvevaze

naklebs ar unda moicavdes. am magaliTSi mocemuli cxrilis erT ujraSi


xuTi SemTxvevaa, meoreSi _ sami, xolo mesameSi _ mxolod erTi, ese igi,
xuTze naklebi odenobis SemTxvevis aTi ujridan (ori striqoni _ qalebi
da mamakacebi da TiToSi xuTi kategoria) sami ujra gvaqvs. es niSnavs,
rom

ujrebis

30

procenti

Seicavs

xuTze

nakleb

SemTxvevas,

Tumca

kompiuteri xi-kvadrats mainc gamoTvlis, romelic, cxadia, arasando


iqneba. aq ikveTeba meoTxe TavSi gamoTqmuli mosazreba SerCevis Sesaxeb,
romlis Tanaxmadac qveSerCeva didi unda iyos. magaliTad, TiToeul
kategoriaSi xuTi SemTxveva rom yofiliyo, es minimum 50 wevrian SerCevas
niSnavda (105) im daSvebiT, rom monacemebi Tanabradaa ganawilebuli.
miuxedavad imisa, rom am magaliTSi mocemuli SerCeva gacilebid didia
(191),

is

mainc

ar

iZleva

garantias,

rom

xuTSemTxveviani

ujrebis

1200

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

raodenoba 20 procents ar gadaaWarbebs, radgan monacemebi araTanabradaa


ganawilebuli.
radgan

saWiroa,

rom

xi-kvadratis

niSanTa

SeuRlebis

cxrilis

ujrebis, sul mcire, 80 procentSi xuTze meti SemTxveva iyos sando


monacemebis

misaRebad

xi-kvadratis

gamoTvla,

mcire

moculobis

SerCevasTan muSaobisas, SesaZloa, usargeblo iyos. amgvarad, mkvlevarma


es kriteriumi farTomasStabiani gamokiTxvebiT miRebuli monacemebisTvis
unda gamoiyenos. Tu ujrebSi dabali sixSireebis problema gvaqvs, maSin
sxva

statistikuri

kriteriumebis

gamoyeneba

SegviZlia,

magaliTad,

binomialuri testis da, ufro farTod gamoyenebadi, fiSeris sizustis


kriteriumi

(Cohen and Holliday 1996: 218 20).

SemTxvevaTa

minimaluri

raodenoba TiToeul ujraSi problemurs xdis xi-kvadratis gamoTvlas


da, saxeldebis skalis monacemebTan erTad, arsebobs alternatiuli
statistikuri
daZleva

sidideebi,

SegviZlia

romelTa

(magaliTad,

gamoTvliT
man-uitnis,

aRniSnuli

problemis

uilkoqsonis,

kruskal-

uolisisa da fridmanis kriteriumebi araparametruli _ rigis skalis _


monacemebisTvis da t kriteriumi da dispersiuli analizi parametruli _
intervalebisa

da

Sefardebis

skalis

monacemebisTvis)

(ix.

http://www.routledge.com/ textbooks /9780415368780 _ Tavi 24, faili SPSS Manual 24.


5).
xi-kvadratis

gamoyenebiT

22

niSanTa

SeuRlebis

cxrilis

saxiT

warmodgenili monacemebis analizis meTodebi, zogadad, kargad aris


ganxiluli kvlevis meTodebis saxelmZRvaneloebSi. Tumca, ganaTlebis
sferoSi miRebuli monacemebi ufro da ufro xSirad Tavsdeba ara
organzomilebiani,
everiti

(1977)

aramed

mravalganzomilebiani

mravalganzomilebiani

cxrilebis

cxrilis

formatSi.

analizis

meTodebis

sasargeblo mimoxilvas gvTavazobs.


Zalian

mcire

mniSvnelovnobis

moculobis

mqone

SerCevebisTvis

gankuTvnili

Sesamowmebeli ori kriteriumi wignis

Tanmxleb veb

1201

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

gverdzea mocemuli (http://www.routledge.com/ textbooks /9780415368780 _ Tavi 24,


faili 24.3. doc).

Tavisuflebis xarisxi
xi-kvadratis ganxilvisas SemovitaneT termini Tavisuflebis xarisxi.
gorardi (2001: 233) ambobs, rom Tavisuflebis xarisxi aris im qulebis
raodenoba, romelic danarCeni qulebis gamoTvlamde unda vicodeT.
koeni da holidei (1996) naTlad ganmartaven am termins:
davuSvaT, unda avirCioT nebismieri xuTi ricxvi. ricxvebis aRebisas
arCevanis sruli Tavisufleba gvaqvs. amrigad, xuTi Tavisuflebis xarisxi
gvaqvs. Tumca, davuSvaT, Semdeg gviTxres, rom Cven mier arCeuli xuTi
ricxvis jami 25-is toli unda iyos. Cven oTxi ricxvis arCevis sruli
Tavisufleba

gveqneba,

magram

mexuTe

ricxvi

danarCen

oTxze

iqneba

damokidebuli. vTqvaT, pirveli oTxi arCeuli ricxvia 7, 8, 9 da 10, romelTa


jami 34-ia da Tu xuTi ricxvis SekrebiT 25 unda miviRoT, amitom mexuTe
ricxvi _9 unda iyos.
7 + 8 + 9 + 10 _ 9 = 25
SeizRuda

erT-erTi

dakvirveba,

mxolod

oTxs

aqvs

cvalebadobis

Tavisufleba, mexuTem dakarga Tavisufleba. Sesabamisad, Cvens magaliTSi


Tavisuflebis xarisxi df = 4, rac ase miiReba: N 1 = 5 1 = 4.
axla davuSvaT, xuTi nebismieri ricxvis arCeva gvTxoves, romelTagan
pirveli oris jami 9-is toli unda iyos da xuTives jami 25-s Seadgendes.
erTi SezRudva aSkaraa, rodesac vambobT, rom pirveli ori ricxvis jami 9is toli unda iyos. meore SezRudva maSin Cndeba, rodesac viTxovT, rom
xuTive ricxvis jami 25 iyos. sxva sityvebiT, ori Tavisuflebis xarisxi
davkargeT da gvrCeba df = 3 anu N 2 = 5 2 = 3.
(Cohen and Holliday 1996: 113)

niSanTa SeuRlebis cxrilisTvis Tavisuflebis xarisxi gulisxmobs


ganapira jamebis pirobebSi cxrilis ujrebSi mniSvnelobebis Caweris
Tavisuflebas da es xarisxi, Cveulbriv, aris (striqonebis raodenoba _
1) + (svetebis raodenoba _ 1). Tavisuflebis xarisxis sxvadasxva varianti
arsebobs

da

am

sakiTxTan

dakavSirebiT

mkiTxvels

ufro

detaluri

1202

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

teqstebis gacnobas vurCevdiT. aq ar vapirebT Tavisuflebis xarisxis


Sesaxeb ufro vrclad saubars, vinaidan is avtomaturad iTvleba iseT
statistikur programebSi, rogoric SPSS-ia.

urTierTkavSiris gazomva
ganaTlebis

sferos

kvlevis

didi

nawili

cvladebs

Soris

mimarTebebis dadgenas Seexeba. magaliTad, SeiZleba gvsurdes, vicodeT,


Tu rogor ukavSirdeba damnaSaveoba socialur klass; arsebobs Tu ara
kavSiri

ganaTlebaze

daxarjuli

wlebis

raodenobasa

da

SemdgomSi

wliur Semosavals Soris; aris Tu ara raime kavSiri pirovnebasa da


miRwevas Soris. magaliTad, arsebobs Tu ara raime mimarTeba sajaro
biblioTekis wevrobasa da socialuri klass Soris da Tu arsebobs,
rogoria

es

mimarTeba? aris

saSualo

skolis

programis

Tu ara

kavSiri socialur

sxvadasxva

strataSi

klassa da

moxvedras

Soris?

arsebobs Tu ara raime kavSiri sqessa da manqanis marTvis gamocdis


(pirvelad gasvla) Sedegebs Soris?
urTierTkavSiris ramdenime martivi sazomi arsebobs, romelic aseTi
urTierTmimarTebebis

Semowmebis

SesaZleblobas

iZleva.

Cven

yvelaze

farTod gavrcelebuli aseTi sazomebi SevarCieT, romlebic Sejamebuli


saxiT warmodgenilia CanarTSi 24. 23.
CanarTi 24. 23
kavSiris gavrcelebeli sazomebi
sazomi

cvladebis buneba

komentari

spirmenis ro

rigis skalis ori cvladi

wrfivi kavSiri

pirsonis Sereuli momentis


r

ori uwyveti cvladi,


intervalebis an Sefardebis
skala

wrfivi kavSiri

kendelis ranguli
korelaciis koeficienti

ori uwyveti cvladi, rigis


skala

korelaciis wili (eta)

erTi uwyveti cvladi, meore


an uwyveti an wyvetili
diskretuli.

arawrfivi kavSiri

1203

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Sida klasobrivi korelacia

erTi uwyveti cvladi, meore


wyvetili. intervalebis an
Sefardebis skala.

mizani: jgufs Sida


msgavsebis dadgena

biseriuli rbis

erTi uwyveti cvladi, meore


uwyveti, magram
diqotomirebuli, rbis an
realuri diqotomia rpt bis

debulebebis diskriminaciis
indeqsi (gamoiyeneba
debulebebis analizSi)

wertilovani biseriuli rpt bis

fi koeficienti

ori WeSmariti diqotomia,


saxeldebis an rigis
skalebi

parcialuri korelacia r12.3

sami an meti uwyveti cvladi

mizani: or cvlads Soris


mimarTebis dadgena, mesame
cvladis efeqtis mudmivad
SenarCunebiT

mravaljeradi korealcia
r1.234

sami an meti uwyveti cvladi

mizani: erTi cvladis


prognozireba ori an meti
damoukidebeli cvladis
Sewonoli wrfivi
kombinaciis mixedviT

kendelis SeTanxmebulobis
koeficienti (W)

sami an meti uwyveti


cvladi, rigis seriebi

mizani: Tanxmobis (vTqvaT,


damkvirvebelTa Soris)
xarisxis dadgena

wyaro: Mouly 1978

CanarTSi 24. 23 warmodgenili sazomebidan yvelaze metad gamoiyeneba


spirmenis

ranguli

korelaciis

koeficienti

rigis

skalis

monacemebisTvis da pirsonis Sereuli momentis korelacia intervalebisa


da

Sefardebis

skalebis

monacemebisTvis.

axla

marTebulia,

rom

cvladebis bunebis aRsawerad 24. 23 CanarTSi gamoyenebuli zogierTi


termini

agixsnaT.

warmodgenilia

koenisa

am

CanarTSi

da

holideis

CamoTvlili

(1982;

1996)

korelaciuri

naSromSi
teqnikebis

gamoyenebiT amoxsnili amocanebis magaliTebi da, aseve, urTierTkavSiris


sxva sazomebi, rogoricaa kruskalis gama, somersis d da gatmanis lambda
(ix. http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 24, faili 24. 13 ppt
da SPSS Manual 24. 6).
daakvirdiT

24.

13

CanarTis

pirvel

striqonSi

mocemul

sityvebs

pirsonis Sereuli momentis sazomTan mimarTebaSi. vxedavT, rom cvladebi

1204

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

aris uwyveti da gazomvis intervalebisa da Sefardebis skalebs


miekuTvneba.
uwyvetia cvladi, romelsac, Teoriulad mainc, skalis or wertils
Soris nebismieri mniSvnelobis miReba SeuZlia. magaliTad, wona uwyveti
cvladia. igive SeiZleba iTqvas droisa da simaRlis Sesaxeb. wonam, drom
da simaRlem nebismieri SesaZlo mniSvneloba SeiZleba miiRos nulsa da
usasrulobas Soris. am diapazonSi maT realurad gazomvas mxolod
saTanado sazomi instrumentis cvalebadoba zRudavs.
isev mivubrundeT 24. 23 CanarTs da vnaxoT, ra xdeba meore sazomTan
(ranguli korelaciis koeficienti anu kendelis tau) dakavSirebiT: aq
naTqvamia, rom ori uwyveti cvladi gazomvis rigis skalas miekuTvneba.
asociaciis sazomi fi koeficientis (24. 23 CanarTis cxrilis Sua
nawilisken)

gamoTvlaSi

WeSmaritad

CarTuli

diqotomiuri

da

cvladebi
gazomvis

aRwerilia,
saxeldebis

rogorc
skalaze

ganTavsebuli. WeSmaritad diqotomiur cvladebs (rogoricaa sqesi an


manqanis tarebis testi) mxolod ori mniSvnelobis miReba SeuZliaT
(mamakaci da qali, gamocdis Cabareba da gamocdaze CaWra).
da bolos, yuradReba miaqcieT termins wyvetili anu diskretuli
cvladi, romelic 24. 23 CanarTSi mesame striqonSi, korealciis wilis
(etad)

gansazRvrisas

gvxvdeba.

adre

vTqviT,

rom

uwyvetma

cvladma

skalaze or mniSvnelobas Soris moTavsebuli nebismieri mniSvneloba


SeiZleba miiRos. amis sapirispirod, wyvetil, anu, diskretul cvlads
mxolod (skalis konkretuli wertilebis Sesatyvsi) mTeli ricxviTi
mniSvnelobebis miReba SeuZlia. magaliTad, uwyveti cvladia fexburTis
gundis

wevrebis

raodenoba,

romelic,

Cveulebriv,

11-ia,

SeiZleba

naklebic iyos, magram verasodes iqneba, vTqvaT, 7,5-is toli.

procentuli sxvaoba
procentuli

sxvaoba

kavSiris

martivi,

asimetriuli,

sazomia.

asimetriuli sazomi calmxrivi kavSiris sazomia. SegviZlia vTqvaT, rom


esaa sazomi imisa, Tu ramdenad moiazrebs erTi fenomeni meores, magram

1205

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

ara _ piriqiT. rogorc male vnaxavT, sqesi SeiZleba moiazrebdes manqanis


tarebis testis warmatebiT Cabarebas an gamocdaze CaWras, magram ara
piriqiT.

aseTi

kavSiri

Sebrunebulad

verasodes

iqneba

marTebuli!

sazomebs, romlebic zomavs imas, Tu ramdenad moiazrebs ori cvladi


erTmaneTs, simetriuli sazomebi ewodebaT. CanarTSi 24. 24 warmodgenilia
sajaro biblioTekis wevrebis procentuli ganawileba maTi socialuri
klasisadmi mikuTvnebulobis mixedviT.
CanarTi 24. 24
sajaro biblioTekis wevrebis procentuli ganawileba socialuri klasis
mixedviT
sajaro biblioTekis
wevroba
wevria
ar aris wevri
jami

socialuri klasis statusi


saSualo klasi
muSaTa klasi
86
37
14
63
100
100

ra SegviZlia gavigoT 24. 24 CanarTSi warmodgenili monacemebidan?


erTi

striqonis

sxvadasxva

svetSi

mocemuli

procentuli

maCveneblebis SedarebiT SegviZlia vnaxoT, rom sajaro biblioTekis


wevrTa Soris saSualo klasis warmomadgenlebi 49 procentiT metni
arian, vidre muSaTa klasis warmomadgenlebi. erTi da igive svetis
sxvadasxva striqonSi mocemuli ricxvebis SedarebiT vnaxavT, rom 72
procentiT meti saSualo klasis warmomadgeneli ufro aris sajaro
biblioTekis wevri, vidre _ ar aris. monacemebi individebis socialuri
klasis

statusisa

da

sajaro

biblioTekis

wevrobis

kavSirze

migviTiTeben.
24. 24 CanarTSi mocemuli monacemebis wakiTxvis meore gza procentuli

Tanafardobis

(%R)

gamoTvlaa.

magaliTad,

24.

24

CanarTis

meore

striqonSi warmodgenil monacemebs SevxedoT. Tu 63-s 14-ze gavyofT


(%R=4.5),

SegviZlia

vTqvaT,

rom

saSualo

klasis

warmomadgenlebze

1206

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

oTxnaxevarjer meti muSaTa klasis warmomadgeneli ar aris sajaro


biblioTekis wevri.

procentuli sxvaobis mniSvneloba 0-dan (ori fenomenis erTmaneTisgan


sruliad damoukideblobidan) 100 procentamde (sakvlevis mimarTulebiT
srul

kavSiramde)

icvleba.

is

Zalian

martivia

gamosaTvlelad

da

gasagebad. Tumca, sayuradReoboa, rom procentuli sxvaoba, rogorc aq


ganvsazRvreT, mxolod maSin SegviZlia gamoviyenoT, rodesac cvladis
mxolod

ori

kategoria

gvaqvs,

romlis

procentebsac

vTvliT

da,

romelsac vadarebT. procentebis gamoTvla SPSS-Si Crosstab brZanebis


gamoyenebiT SegviZlia da es wignis winamdebare nawilis Tanmxleb vebsaxelmZRvaneloSic aris miTiTebuli.
am

sakiTxTan

dakavSirebiT

wignis

Tanmxleb

veb

gverdze,

aseve,

ganxilulia fi koeficienti, tetraqronikuli korelaciis koeficienti r


SeWidulobis

(rt),

koeficienti

damoukidebeli

da

mniSvnelovnobis

parcialuri

kavSirebis

kriteriumebi

(ix.

http://www.routledge.com/textbooks/ 9780415368780 _ Tavi 24, faili 24. 4. doc).

korelaciebis axsna
24.23 CanarTSi warmodgenili korelaciis ZiriTadi teqnikebidan sami
gansakuTrebiT

sainteresoa

CvenTvis

da

swored

maTze

visaubrebT

winamdebare Tavis darCenil nawilSi. esenia pirsonis Sereuli momentis


korelaciis koeficienti, mravaljeradi korelacia da parcialuri, anu,
nawilobrivi korelacia.
zogadad, korelaciuri teqnikebi ori cvladis, anu, monacemTa ori
simravlis Sesaxeb sam kiTxvaze pasuxis gacemas emsaxureba. pirveli
kiTxvaa: arsebobs Tu ara kavSiri or cvlads (monacemTa simravles)
Soris? Tu am kiTxvaze pasuxia diax, maSin Cndeba Semdegi ori kiTxva:
ra mimarTuleba aqvs am kavSirs? da ra sididisaa es kavSiri?
am

konteqstSi

kavSirSi

SeTanxmebulad/erTad

cvlis

ori

cvladis

tendencia

(an

monacemTa

moiazreba.

simravlis)

pirsonis

Sereuli

momentis korelaciis koeficientis, asociaciis erT-erTi yvelaze kargad

1207

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

cnobili sazomis, mniSvneloba _1.0-dan +1.0-mde icvleba da cvladebs


Soris kavSirs raodenobrivad gamosaxavs. koeficientis aRsaniSnad r
simbolo gamoiyeneba.
rodesac ori cvladi (an monacemTa simravle) erTi mimarTulebiT
icvleba, anu, erTis mniSvnelobis zrdasTan erTad meores mniSvnelobac
izrdeba, an erTis Semcirebas meores kleba axlavs Tan, maSin vambobT,
rom dadebiTi (pozitiuri) kavSiri arsebobs. aseTi mimarTebis amsaxveli
korelaciebi

niSniT

aRiniSneba,

rac

kavSiris

dadebiT

bunebas

gamoxatavs. amrigad, koeficienti +1.0 migviTiTebs ori faqtors Soris


idealur,

srul

dadebiT

korelaciaze,

rogoric,

magaliTad,

wris

radiussa da diametrs Soris arsebobs, xolo koeficienti +0.8 maRal


dadebiT

korelaciaze,

rogoric

arsebobs,

magaliTad,

akademiur

miRwevasa da inteleqts Soris. sadac korelaciis koeficientis win


aranairi niSani ar weria, iq dadebiTi korelacia igulisxmeba.
uaryofiTi (negatiuri) korelacia, anu, kavSiri maSin gvaqvs, rodesac
erTi cvladis mniSvnelobis matebas meores mniSvnelobis kleba axlavs
Tan da, piriqiT, rodesac erTi cvladis mniSvnelobis klebasTan erTad,
meore imatebs. uaryofiTi korelaciebi _ niSniT aRiniSneba. amgvarad,
koeficienti
rogoric,

_1.0

idealur,

magaliTad,

raodenobasa

da

am

srul

bavSvis

testSi

uaryofiT

mier

testSi

miRebul

qulas

korelacias
daSvebuli

Soris

asaxavs,

Secdomebis

arsebobs,

xolo

koeficienti _0.30 _ sust uaryofiT korelacias, rogoricaa, magaliTad,


gakveTilebis gacdenasa da inteleqts Soris. koeficientis win mdgari
niSnebi sxvas arafers gamoxataven, Tu ara _ ori cvladis (an monacemTa
simravlis) kavSiris mimarTulebas.
zogadad
sidide

Tu vityviT, mkvlevars

ufro

metad

ainteresebs,

miRebuli korelaciis
vidre

mimarTuleba.

zoma, anu,
korelaciis

gamoTvlis procedurebi isea agebuli, rom or nebismier cvlads Soris


aranairi kavSiri

gamoisaxeba nuliT (anu, 0.00), rogorc, vTqvaT, sxeulis

wonasa da inteleqts Soris. es niSnavs, rom erTi cvladis mniSvneloba

1208

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

absoluturad ar ukavSirdeba meore cvladis mniSvnelobas. Tu erTi


cvladis mniSvneloba maRalia, meore SeiZleba aseve maRali an, piriqiT,
dabali iyos. idealuri korelaciebi +1.00 da _1.00 iSviaTad gvxvdeba da,
rogorc

vnaxavT,

socialur

kvlevaSi

korelaciis

koeficientebi

daaxloebiT +0.50-is toli an ufro naklebia. korelaciis koeficienti


SeiZleba

ganvixiloT,

rogorc

maCvenebeli

imisa,

Tu

ramdenad

aris

SesaZlebeli erTi mocemuli cvladiT meores winaswarmetyveleba: is


kovariaciis

indikatoria.

or

cvlads

Soris

mimarTeba

SegviZlia

vizualurad gamovsaxoT organzomilebian koordinatTa sistemaSi, sadac


TiTo

Sewyvilebuli dakvirveba

miRebuli
ewodeba

wertilebis
da

gazomil

erTi wertiliT aRiniSneba. am gziT

erTobliobas

wertilovani

maxasiaTeblebs

Soris

gabnevis
kavSiris

diagrama
xarisxis

grafikulad Sefasebis saSualebas gvaZlevs. CanarTSi 24. 25 magaliTis


saxiT warmodgenilia ganaTlebis sferos kvlevidan aRebuli zogierTi
wertilovani

gabnevis

diagrama

(ix.

9780415368780 _ Tavi 24, faili 24. 14. ppt).

http://www.routledge.com/textbooks/

1209

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

miuxedavad imisa, rom korelaciebi kvlevaSi farTod gamoiyeneba da


maTi

gamoTvla

da

interpretacia

sakmaod

martivia,

korelaciuri

analizis warmoebisas mkvlevarma oTxi momenti unda gaiTvaliswinos:

1210

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

ar dauSvaT, rom korelacia mizez-Sedegobriv kavSirs gulisxmobs


(Tundac, imitom, rom, magaliTad, didi xelebis qona, rogorc Cans,
korelirebs didi fexebis qonasTan, magram es ar niSnavs, rom individs
imitom aqvs didi fexebi, rom xelebic didi aqvs, anu, didi fexebis
qonis mizezi ar aris didi xelebis qona).

frTxilad unda viyoT, rom ar davuSvaT I gvaris Secdoma _ ar


davuWiroT

mxari

nulovan

hipoTezas,

rodesac

is

sinamdvileSi

marTalia.

frTxilad unda viyoT, rom ar davuSvaT II gvaris Secdoma _ mxari


davuWiroT nulovan hipoTezas, rodesac is sinamdvileSi ar aris
marTali.

statistikur mniSvnelovnobaze miTiTebas efeqtis zomis maCvenebelic


unda axldes Tan.
CanarTSi

24.

26

warmodgenilia

SPSS-Si

korelaciis

koeficientis

gamoTvlis tipuri formati.


CanarTi 24. 26
pirsonis Sereuli momentis korelaciis koeficienti

skolaSi
yuradRebas
aqceven
swavlasa da
swavlebas
ramdenad
dadebiTia
moswavleebis
swavlisadmi
damokidebuleba

skolaSi
yuradRebas
aqceven
swavlasa da
swavlebas

ramdenad
dadebiTia
moswavleebis
swavlisadmi
damokidebuleba

Pearson correlation
Sig. (2-tailed)
N

1.000
.
1000

0.060
0.058
1000

ganaTlebis
sferos muSakTa
mier swavlebis,
swavlisa da
saklaso
praqtikis
ganxilva
0.066*
0.036
1000

Pearson correlation
Sig. (2-tailed)
N

0.060
0.058
1000

1.000
.
1000

0.585*
0.000
1000

1211

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


ganaTlebis
sferos muSakTa
mier swavlebis,
swavlisa da
saklaso
praqtikis
ganxilva

Pearson correlation
Sig. (2-tailed)
N

0.066*
0.036
1000

0.585**
0.000
1000

1.000
.
1000

* korelacia mniSvnelovania 0.05 doneze (ormxrivi Semowmeba).


** korelacia mniSvnelovania 0.01 doneze (ormxrivi Semowmeba).

am

gamogonili

magaliTis

Sesaxeb,

romelSic

1,000

SemTxvevaa

Sejamebuli, oTxi ram SegviZlia aRvniSnoT:

im ujrebis marcxniv da marjvniv mdebare ujrebSi, romlebSic ricxvi


1 weria, erTi da igive monacemebia warmodgenili, anu, sarkiseburadaa
asaxuli da

Tu Zalian bevri cvladis

korelacia gveqneba, unda

gadavwyvitoT, 1-is Semcveli ujrebis (idealuri korelacia, radgan aq


cvladi Tavis TavTan korelirebs) marjvniv mocemuli korelaciebi
ganvixiloT Tu marcxniv mocemuli.

yovel ujraSi, sadac ori gansxvavebuli cvladi korelirebs, sami


ricxvia mocemuli: zeda ricxvi korelaciis koeficientia, SuaTana _
mniSvnelovnobis done, xolo bolo _ SerCevis moculoba.

SPSS-Si varskvlaviT (* ) aRiniSneba statistikurad mniSvnelovani


korelaciebi.

yvela korelacia dadebiTia, radgan cxrilSi uaryofiTi koeficienti


arsadaa mocemuli.
es cxrili informacias gvawvdis korelaciis siZlieris (koeficientis

zomis), mimarTulebis (dadebiTi da uaryofiTi) da mniSvnelovnobis donis


Sesaxeb. korelaciis koeficienti SegviZlia efeqtis zomadac miviCnioT.
mniSvnelovnobis dones (rogorc zemoT iTqva), SPSS koeficientisa da
SerCevis moculobis safuZvelze, avtomaturad iTvlis, amitom, rac ufro
didia SerCevis moculoba, miT mcire korelaciis koeficientia sakmarisi,
rom kavSiri statistikurad mniSvnelovani iyos da, piriqiT, rac ufro

1212

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

mcire zomisaa SerCeva, miT maRali koeficientia saWiro, rom kavSiri


statistikurad mniSvnelovni iyos.
korelaciis

aRniSvnisas

aucielebelia

iTqvas,

Tu

romeli

kriteriumiT iqna igi gamoTvlili, ra mimarTuleba aqvs (dadebiTia Tu


uaryofiTi)

da

mniSvnelovnebis

ra

donezea

statistikurad

sando

(saWiroebisamebr). magaliTad, ase SegviZlia davweroT:


pirsonis

Sereuli

momentis

korelaciis

gamoyenebiT

dadginda

statistikurad mniSvnelovani korelacia skolaSi siarulsa da gamocdaze


moswavleebis mier naCveneb Sedegs Soris (r = 0.87, p = 0.035). moswavleebma,
romlebic yvelaze xSirad eswrebodnen mecadineobebs, ufro maRali Sefaseba
miiRes

gamocdaze,

xolo

vinc

yvelaze

naklebad

eswreboda

yvelaze

dabali.

garda amisa, SeiZleba zogjer, piriqiT, mniSvnelovania imis aRniSvna,


rom korelacia ar iqna dadgenili, magaliTad:
ar aRmoCnda statistikurad mniSvnelovani korelacia saSinao davalebis
momzadebisTvis daTmobil drosa da gamocdis Sedegs Soris (r = 0.37, p = 0.43).

korelaciis werilobiT gaformebis or magaliTSi mocemulia zusti


mniSvnelovnobis doneebi, romelsac SPSS avtomaturad iTvlis. naSromSi
mniSvnelovnobis

doneebis

(saWiroebis

SemTxvevaSi)

miTiTebis

alternatiuli gzac arsebobs: p < 0.05; p < 0.01; p = 0.05; p = 0.01. Tu


statistikurad mniSvnelovani korelacia ver miviReT, maSin vwerT: p > 0.05
an p = NS.

arawrfivi damokidebuleba
aqamde ganxiluli korelaciebi wrfiv damokidebulebas uSvebda, anu,
rac ufro metia erTi Tviseba, miT metia (an naklebia) meore, iqneba es
dadebiTi

Tu

uaryofiTi

kavSiri.

wertilovani

gabnevis

diagramaze

SesaZlebelia wrfis (regresiis wrfe) gavleba. Tumca, wrfivi kavSiris


arsebobas yovelTvis ver davuSvebT. magaliTad, ganvixiloT stresis
SemTxveva:

mcireodenma

stresma

SeiZleba

gaaumjobesos

Sedegi

1213

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

(adrenalinis gamoyofas Seuwyos xeli), Tumca, Zalian Warbma stresma


SeiZleba
Sedegs,

Sedegis

gauareseba

dadebiTi

gamoiwvios.

korelacia

gvaqvs,

sanam

xolo

stresi
rodesac

aumjobesebs
is

Sedegis

gauaresebas iwyebs _ uaryofiTi. Sedegad viRebT ara wrfes (romelic


kavSiris wrfivobaze migviTiTebs), aramed _ mruds (romelic arawrfiv
damokidebulebas

asaxavs).

es

yvelaferi

grafikulad

SegviZlia

gamovsaxoT (CanarTi 24. 27). 24. 27 CanarTSi warmodgenil magaliTSi


daSvebulia, rom kunTuri Zalis gazomva erT skalazea SesaZlebeli.
grafikidan Cans, rom kunTuri Zala matulobs dabadebidan 50 wlis
asakamde

da

grafikis

Semdeg,

marcxena

korelacias

kunTebis
mxare

asaxavs,

modunebasTan

kunTur

marjvena

Zalasa

ki

erTad,
da

asaks

uaryofiTs,

isev

klebulobs.

Soris
anu,

dadebiT
arawrfivi

damokidebulebis SemTxvevasTan gvaqvs saqme.

hopkinsi da misi kolegebi (1996: 92) arawrfivi damokidebulebis sxva


magaliTs gvTavazoben: oTaxis temperatura da komforti. temperaturis
odnav

momatebiT

SeiZleba

meti

komforti

SeviqmnaT

dadebiTi

korelacia, Tumca, kidev ufro momatebiT ukve diskomforti gveqmneba _


uaryofiTi korelacia. bevri korelaciuri statistikuri sidide uSvebs
wrfivi

damokidebulebis

arsebobas

(magaliTad,

pirsonis

Sereuli

momentis koeficienti). Tumca, korelaciuri statistikis gauazreblad an

1214

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

brmad

gamoyenebis

nacvlad,

umjobesia,

mkvlevari

dafiqrdes,

sinamdvileSi, mizanSewonilia Tu ara wrfivi kavSiris arsebobis daSveba


da

iqneb

ufro

SemTxvevaSi,

mas

marTebuli
ufro

rTuli

iyos

arawrifivi

statistika

damokidebuleba

dasWirdeba,

magaliTad,

(am

(eta)) (Cohen and Holliday 1996: 84; Glass and Hopkins 1996, nawili 8.7; Fowler et al.
2000: 81 89). aris kidev erTi gza: maTematikuri procedurebis gamoyenebiT
SesaZlebelia

arawrfivi

damokidebulebis

wrfiv

damokidebulebad

gardaqmna. arawrfivi damokidebulebis magaliTebia:

direqtoris zewola da maswavleblis muSaobis Sedegi;

maswavleblis zewola da moswvlis akademiuri moswreba;

saswavlo masalis sirTule da moswavlis akademiuri moswreba;

Tavdajerebuloba da warmateba;

asaki da kunTuri Zala;

asaki da fizikuri kontroli;

asaki da yuradRebis koncentracia;

asaki da sociabiluroba;

asaki da kognituri unarebi.


hopkinsi da misi kolegebi (1996) Tvlian, rom cvladi asaki xSirad

arawrfivad ukavSirdeba sxva cvladebs da aseve, miuTiTeben, rom cudad


agebulma

testma

SeiZleba

arawrfivi

damokidebulebis

STabeWdileba

Seqmnas, Tu testi Zalian martivia (Weris efeqti, rodesac moswavleTa


umravlesoba maRal qulas iRebs) an Zalian rTulia, Tumca, sinamdvileSi,
es arawrfivoba moCvenebiTia, radgan testis debulebebi arasakmarisad
rTulia an arasakmarisi diskriminaciulobiT xasiaTdebian (Hopkins et al.
1996: 92).
amrigad, korelaciuri kvlevis dagegmvisas yuradReba unda mivaqcioT,
cvladebs Soris ra tipis damokidebulebis arsebobas vuSvebT _ wrfivis
Tu arawrfivis.

1215

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

korelaciis koeficientebi
korelaciis koeficienti or cvlads Soris kavSiris Sesaxeb gvawvdis
informacias; Tumca, arsebobs sxva sazomebi, romlebic iseTi kavSirebis
dazustebis saSualebas iZleva, romelSic orze meti cvladia CarTuli.
isini

mravaljeradi

korelaciis

da

parcialuri

korelaciis

sazomebis saxeliTaa cnobili.


mravaljeradi korelaciis sazomebi erTdroulad sam an met cvlads
Soris kavSiris xarisxze miuTiTeben. magaliTad, SesaZloa, danaSauls,
socialur klassa da dasvenebis saSualebebs Soris kavSiris siZlieris
codna

gvsurdes.

neiroticizms

an

Soris

SeiZleba

akademiur

kavSiris

moswrebas,

dadgeniT

inteleqtsa

viyoT

da

dainteresebuli.

mravaljeradi korelacia, anu, regresia, rogorc zogjer uwodeben, n


cvlads Soris kavSiris xarisxs gviCvenebs. is ara marto damoukidebeli
da

damokidebuli

cvladebis

korelacias,

aramed

damokidebuli

cvladebis urTierTkorelaciebsac ukavSirdeba.


parcialuri (anu, nawilobrivi) korelacia miznad isaxavs or cvlads
Soris

kavSiris

xarisxis

dadgenas

mesame

cvladis

gavlenis

gakontrolebis an nawilobriv CamoSorebis pirobebSi. gilfordi da


fraCeri (Guilford and Fruchter 1973) ori cvladis parcialur korelacias
ganmartaven, rogorc korelacias, romelic anulebs korelirebul or
cvladze mesame cvladis (an ramdenime cvladis) efeqts. maT magaliTis
saxiT moaqvT sxvadasxva asakis vaJebisgan Semdgari jgufis wevrebis
simaRlisa da wonis korelacia, sadac korelacia ufro maRali iqneba
wonasa da simaRles Soris, vidre jgufSi, romelic mxolod erTi asakis
vaJebisgan Sedgeba. amis mizezi naTelia: radgan pirvel jgufSi zogi vaJi
ufrosi iqneba da, Sesabamisad, ufro maRali da mZime wonis. maSasadame,
asaki is faqtoria, romelic simaRlesa da wonas Soris korelacias
zrdis. ra Tqva unda, asakis gakontrolebis

(mudmivad

SenarCunebis)

SemTxvevaSic ki, ganurCevlad asakisa, mainc dadebiTi da mniSvnelovani

1216

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

korelacia gveqneba, radgan mosalodnelia, rom ufro maRali vaJebi


woniT ufro mZimeebic iqnebian.
ganvixiloT
TamaSis

kalaTburTSi

gamocdilebas

miRweul

Soris

kavSiri.

warmatebasa
davuSvaT,

da

kalaTburTis

mesame

faqtoric

arsebobs. cnobilia, rom moTamaSeebis simaRle mniSvnelovnad moqmedebs


danarCen or faqtorze. parcialuri korelaciis teqnikebis gamoyenebiT
SesaZlebelia ZiriTadi cvladis kavSiris gazomva da, amasTan, meoradi
cvladis zemoqmedebis gamoricxva.
korelaciuri

analizi

martivia

cdis

pirTa

erTi

da

igive

jgufisTvis ori an meti qulis mogrovebasa da korelaciis koeficientis


gamoTvlas gulisxmobs. am martiv dizainze bevri sasargeblo kvlevaa
agebuli.

Tumca,

is

kvlevebi,

sadac

ufro

rTul,

kompleqsur

urTierTobebs Seiswavlian, sakvlevi mimarTebebis ufro zusti suraTis


misaRebad mravaljerad da parcialur korelaciebs iyeneben.
da erTi bolo SeniSvna: aucileblad unda aRvniSnoT, rom korelacia
kavSiris sazomia da aucileblobiT ar miuTiTebs cvladebs Soris mizezSedegobrvi kavSiris arsebobaze. korelacia mizezs ar gulisxmobs.

korelaciis koeficientis interpretacia


korelaciis
problema

koeficientis

dgeba.

amasTan

gamoTvlis

dakavSirebiT

Semdeg
xSirad

misi
ismis

interpretaciis
kiTxva,

Tu

ra

sididis unda iyos korelaciis koeficienti, rom mniSvnelobis mqoned


CavTvaloT. am kiTxvaze pasuxis gacemis sami gza arsebobs: kavSiris
siZlieris,

kavSiris

statistikuri

mniSvnelovnobisa

da

korelaciis

koeficientis kvadratis Seswavla.


korelaciis koeficientis ricxvobrivi mniSvnelobis sidide zustad
migviTiTebs sakvlev cvladebs Soris kavSiris siZliereze. dabali an
nulTan miaxloebuli mniSvnelobebi sust kavSirze miuTiTebs, xolo
TiTqmis +1-is an _1-is toli _ ufro Zlier kavSirebze. magaliTisTvis,
davuSvaT, xuTwliani samuSao gamocdilebis mqone maswavleblis klasSi
warmatebuloba

korelaciaSia

universitetis

damamTavrebel

jamur

1217

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

qulasTan

da

korelaciis

maswavleblis

klasSi

profesiuli

qulasTan

am

davaskvnaT,

rom

moTxovnilebis

miRwevis

korelaciis

ufro

sazomze

0.65-is

da

davuSvaT,

miRebuli

moTxovnilebis

koeficienti

Soris

axla

=+0.19.

sazomze

warmatebulobisa

qulebs

warmatebulobis

korelaciaSia
da

koeficienti

qula

miRebul

tolia.

SegviZlia

profesiuli

miRwevis

Zlieri

kavSiria,

vidre

warmatebulobasa da universitetis saboloo qulas Soris.


rodesac korelaciis koeficients SerCevidan viRebT da gvinda, rom is
mTliani populaciis Sesaxeb daskvnis gasakeTeblad gamoviyenoT, maSin
miRebuli korelaciis statistikur mniSvnelovnoba unda ganvixiloT.
korelaciis koeficientis mniSvnelovnobis done aCvenebs gansxvavebulia
Tu ara

nulisgan miRebuli korelacia, sandoobis

mocemul

doneze.

rogorc ukve vnaxeT, statistikurad mniSvnelovani korelacia realurad


arsebul

kavSirze

migviTiTebs

korelaciis

statistikuri

SemTxvevaTa

raodenoba

da

ara

sruliad

mniSvnelovnobis

ganapirobebs,

dones

romlisTvisac

SemTxveviTze.
metwilad
da

im

romelze

dayrdnobiTac gamoiTvleba korelaciis koeficienti. amgvarad, rac ufro


metia
dabali

SemTxvevaTa

raodenoba,

mniSvnelobaa

korelaciis

sakmarisi,

koeficientis

rom

kavSiri

miT

ufro

statistikurad

mniSvnelovnad CaiTvalos sandoobis mocemul doneze.


kvlevebis

interpretacia,

romlebSic

miznad

isaxaven

kavSiris

Seswavlas, zogadad, maT statistikur mniSvnelovnobaze miTiTebiT xdeba,


xolo

kvlevebi,

korelaciis
ukanasknelSi

romelTa

koeficientis
koeficienti

umTavresi
siZlierezea
gacilebiT

mizani

winaswarmetyvelebaa,

damokidebuli.
maRali

unda

Aamitom,
iyos,

am

vidre

mimarTebebis Semswavlel kvlevebSi da amidenad, mniSvnelovnobis cnebas


iSviaTad exebian.
koeficientis

interpretaciisadmi

mesame

midgoma

korelaciis

koeficientis kvadratSi ayvanas (r2) warmoadgens. koeficientis kvadrati


gviCvenebs erTi cvladis dispersiis im wils, romelic meore cvladTan

1218

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

mis

wrfiv

kavSirs

SegviZlia

mivaweroT.

sxva

sityvebiT,

is

ori

cvladisTvis saerTo nawilis odenobaze migviTiTebs. Tu, magaliTad, A


da B cvladebs Soris korelacia 0.50-ia, maSin B cvladis qulebis
cvalebadobis

0.25

(0.502)

wili

SegviZlia

mivaweroT

cvladis

tendencias, wrfivad Seicvalos A cvladis qulebis cvlasTan erTad.


CanarTSi 24. 28 grafikuladaa mocemuli kiTxvisa da maTematikis qulebis
saerTo dispersia im SemTxvevisTvis, rodesac maT Soris korelaciis
koeficienti 0.65-is tolia.

wyaro: Fox 1969

korelaciis koeficientis interpretaciisas sami ram unda gvaxsovdes:


pirveli,

koeficienti

martivi

ricxvia

da

ar

unda

iqnes

interpretirebuli, rogorc procenti. korelacia, romelic 0.50-is tolia,


ar niSnavs cvladebs Soris 50 procentian kavSirs. aseve, 0.50-is toli
korelaciis koeficienti ar gviCvenebs orjer met korelacias, vidre
koeficienti 0.25. 0.50-is toli korelaciis koeficienti, sinamdvileSi
gviCvenebs,

rom

0.25-is

toli

koeficientis

mqone

korelaciasTan

SedarebiT, cvladebs Soris kidev ufro Zlieri kavSiria, vidre _ orjer


meti. faqtobrivad, rac ufro uaxlovdeba koeficientis mniSvneloba +1
an

_1-s,

koeficientis

absolutur

mniSvnelobebs

Soris

ufro

1219

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

mniSvnelovani xdeba, vidre igive zomis gansxvaveba dabali korelaciebis


SemTxvevaSi.
meore,

korelacia,

rogorc

ukve

aRvniSneT,

aucileblobiT

ar

gulisxmobs or cvlads Soris mizez-Sedegobriv kavSirs. maSasadame, ar


unda vifiqroT, rom erTi faqtori iwvevs meore faqtoris qulebis
swored amgvar da ara sxva mniSvnelobebs. yovelTvis arsebobs mesame
faqtori, romelic zemoqmedebs orive sakvlev cvladze. savaraudo mizezSedegobrivi

kavSirebi

Semdgomi

eqsperimentuli

kvleviT

unda

dadasturdes.
mesame,

korelaciis

koeficientis

interpretacia

aranairi

absoluturi

mniSvnelobiT.

populaciis

ar

unda

mocemuli

moxdes
SerCevis

korelaciis mniSvneloba aucileblobiT ar iqneba igive, rasac imave


populaciidan aRebul sxva SerCevaSi miviRebT. korelaciis mocemuli
koeficientis mniSvnelobaze bevri faqtori zemoqmedebs da SerCevebSi
miRebuli korelaciis Tu im populaciaze ganzogadeba gsurs, saidanac
aviReT es SerCevebi, maSin korelaciis mniSvnelovnoba unda SevamowmoT.
qvemoT

korelaciis

koeficientebis

interpretaciisTvis

zogad

miTiTebebs gTavazobT. es miTiTebebi borgiseul (1963) analizs efuZneba


da uSvebs, rom korelacia 100 an met cdis pirisTvisaa gamoTvlili.

korelaciis koeficienti 0.20 _ 0.35


korelaciebi, romlebic xvdeba 0.20 _ 0.35 SualedSi, cvladebs Soris
mxolod sust kavSirze migviTiTebs, Tumca, SeiZleba

statistikurad

mniSvnelovani iyos. korelaciis koeficienti 0.20 gviCvenebs, rom ori


sazomisTvis dispersiis mxolod 4 procentia ({0.200.20}100) saerTo. am
donis

korelaciebs

urTierTobebis,

SeiZleba

kavSirebis

SezRuduli
Semswavleli

mniSvneloba
kvlevebisTvis,

hqondeT
Tumca,

individualuri Tu jgufuri winaswarmetyvelebis kvlevebisTvis sruliad


umniSvnelo da usargebloa.

korelaciis koeficienti 0.35 _ 0.65

1220

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

am

diapazonSi

procentiani

korelaciebi

donis

miRma.

statistikurad

rodesac

mniSvnelovania

koeficienti

daaxloebiT

erT
0.40-is

tolia, SesaZlebelia uxeSi jgufuri winaswarmetyveleba. rogorc borgi


(1963)

aRniSnavs,

Tumca,

am

SualedSi

mxolod

korelaciebTan

mravaljeradi

kombinaciaSi.

kombinirebiT,

moxvedrili

zog

am

korelaciebi

regresiis
diapazonis

SemTxvevaSi,

gamosadegia,

gantolebaSi
ramdenime

sxva

korelaciis

SesaZlebelia

calkeuli

winaswarmetyveleba, romelic, Secdomis misaReb farglebSi, swori iqneba.


am

donis

calke,

damoukideblad

gamoyenebuli

korelaciebi

bevrs

arafers matebs individualur winaswarmetyvelebas, vinaidan isini sul


odnav

meti

sizustiT

winaswarmetyveleben,

vidre

varaudiT

an

SemTxveviTad SerCevis zogierTi proceduris gamoyenebiTaa SesaZlebeli.

korelaciis koeficienti 0.65 _ 0.85


am SualedSi moxvedrili korelaciebi SesaZlebels xdian sakmarisad
zust

jgufur

winaswarmetyvlebas

diapazonis

zeda

zRvarTan

miaxloebuli korelaciebiT Zalian zustad SeiZleba winaswarmetyveleba:


Cveulebriv, SerCevis
farglebSi,

amocanis gadawyvetisas, Secdomis

sakmarisi

sizustiT

winaswarmetyveleben

Zalian mcire
warmatebuli

kandidatebis fardobiTi wilis Sesaxeb. korelaciebis am diapazonis


zeda zRvarTan miaxloebuli koeficientebis mixedviT gacilebiT meti
sizustiT SegviZlia individualuri winaswarmetyveleba, vidre SerCevis
aseTi procedurebis gamoyenebis gareSe SevZlebdiT.

0.85-ze meti korelaciis koeficienti


aseTi
miuTiTebs.

maRali
0.85-is

korelacia
toli

winaswarmetyvelebisTvis

or

cvlads

korelaciis
gamoyenebul

Soris

mWidro

koeficienti
sazomsa

(anu

kavSirze

gviCvenebs,
cvlads)

rom
da

nawinaswarmetyveleb meore sazoms (anu cvlads) dispersiis daaxloebiT


72 procenti saerTo aqvT. ganaTlebis sferoSi warmoebul kvlevebSi,
romelTa upirvelesi mizani winaswarmetyvelebaa, iSviaTad iReben aseT

1221

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

maRal

korelaciebs,

Tumca,

roca

mainc

iReben,

maT

rogorc

individualuri, ise _ jgufuri winaswarmetyvelebisTvis iyeneben.

regresiuli analizi
regresiuli

analizi

mkvlevars

saSualebas

aZlevs,

iwinaswarmetyvelos erTi cvladis konkretuli mniSvneloba, rodesac


viciT (an vuSvebT) meore cvladis (cvladebis) mniSvneloba (Cohen and
Holliday 1996:

88).

es

cvladebis

kavSiris

modelirebis

saSualebaa.

winamdebare TavSi martiv wrfiv regresiasa da mravaljerad regresias


ganvixilavT

(ix

http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _

Tavi

24,

faili SPSS Manual 24. 7).

martivi wrfivi regresia


martivi

wrfivi

regresiis

modeli

moicavs

erT

amxsnel

(damoukidebeli cvladi) da erT axsnil cvlads (damokidebuli cvladi)


(ix. http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 24, faili 24. 15. ppt).
magaliTad,

SeiZleba

mecadineobaze

daxarjuli

drois

(saaTebis)

gamocdaze miRebul Sefasebaze gavlenis naxva gvindodes, raTa SegveZlos


imis danaxva, Tu ramdenad gaumjobesdeba gamocdis niSani, Tu moswavle
mocemuli

drois (saaTebs) ganmavlobaSi

daTmobili

dro

(saaTebi)

damoukidebeli

imecadinebs. mecadineobisTvis
cvladia,

xolo

gamocdaze

miRweuli Sedegi _ damokidebuli. koordinatTa sistemaSi, tradiciulad,


rogorc 24. 29 CanarTSi mocemul magaliTSi, damoukidebeli cvladi
vertikalur RerZze aRiniSneba, damokidebuli ki _ horizontalurze.
CanarTSi

24.

29

warmodgenil

magaliTSi

Sejamebulia

50

moswavlis

SemTxveva mecadineobisTvis daTmobili droisa da gamocdaze miRebuli


niSnis mixedviT da am ori cvladis ganawilebis saCveneblad agebulia
wertilTa gabnevis diagrama (SPSS am moqmedebas or-sam Rilakze daWeriT
asrulebs). grafikze or cvlads Soris kavSiris saCveneblad saukeTesod
morgebuli wrfec gavlebulia (SPSS amasac iolad akeTebs). saukeTesod
morgebuli wrfe aris uaxloesi wrfe, romelic SeiZleba aigos qulebis

1222

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

dispersiis gaTvaliswinebiT da ise, rom monacemTa naxevari mis zemoT


aRmoCndes, naxevari ki _ mis qvemoT da yoveli wertilidan minimaluri
SesaZlebeli manZiliT iyos daSorebuli. magaliTad, SegviZlia vnaxoT,
rom zogi qula Zalian axlosaa wrfesTan, zogi _ Soris. arsebobs am
wrfis gantoleba, romliTac SesaZlebelia misi gamoTvla, Tumca axla aq
amaze ar SevCerdebiT.

grafikidan Cans, rom, zogadad, rac ufro metia mecadineobisTvis


daTmobili

dro,

miT

maRalia

miRwevis

done.

es

korelacias

hgavs.

saukeTesod morgebuli wrfe aq ara marto dadebiT kavSirs gamoxatavs,


aramed imasac, rom es kavSiri Zlieria (wrfis daxriloba sakmaod didia,
anu,

wrfe

sakmaod

gansxvavdeba,

cicaboa).

rom

is

Tumca,

erTi

regresia

cvladis

korelaciisgan
mniSvnelobis

imiT
zust

winaswarmetyvelebas iZleva, rodesac viciT meore cvladis mniSvneloba.


magaliTad,

SegviZlia

gamovicnoT

miRwevis

donis

maCenebeli,

Tu

moswavlem imecadina, vTqvaT, ori saaTi (43 qula 80-dan), oTxi saaTi (72
qula

80-dan),

cxadia,

dispersiis

gaTvaliswinebis

gareSe.

wertilTa

1223

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

gabnevis diagramis gagebis gasamartiveblad (magaliTad, SPSS-Si) masze,


magaliTad, badis damateba SegviZlia (CanarTi 24. 30).

wrfis farglebs gareT winaswarmetyveleba sariskoa. martivi regresia


mxolod

realuri

wrfis

farglebSi

moxvedrili

mniSvnelobebis

gamosaTvlelad gamoiyeneba da ara _ am farglebis miRma. aseve, SegviZlia


davinaxoT, rom, marTalia SesaZlebelia saukeTesod morgebuli wrfis
ageba (SPSS amas avtomaturad akeTebs), monacemebis Sesatyvisi wertilebi
met-naklebad daSorebuli iqneba misgan, anu, zogi ufro axlos iqneba,
zogi _ ufro Sors. wrfesa da monacemebis aRmniSvnel wertilebs Soris
manZils

naSTi

ewodeba

da

nebismier

analizSi

es

manZilebic

unda

aRiniSnos (maTi gamoTvla statistikuri formuliT xdeba, Tumca, axla


amaze aq ar SevCerdebiT).

regresiis
gadakveTis

wrfisa
wertils

da

koordinatTa

TanakveTa

ewodeba.

sistemis
am

vertikaluri

Temas

mogvianebiT

RerZis
kidev

mivubrundebiT, Tumca axla vityviT, rom regresiis wrfe arasodes iwyeba


nulovani wertilidan igi vertikalur RerZze odnav zemodan iwyeba.

1224

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

faqtobrivad,

regresiis

wrfis

asagebad

yvela

saWiro

gamoTvla

avtomaturad keTdeba SPSS-Si.


CanarTSi 24. 31 warmodgenilia SPSS-is gamoTvlebis tipuri Sedegi.
CanarTi 24. 31
regresiuli analizi: SPSS-Si warmoebuli gamoTvlis tipuri Sedegi
modelis Sejameba
modeli
I

R
R square
Adjusted R square
a
0.632
0.625
0.795
a. Predictors: (Constant), mecadineobisTvis daTmobili dro (saaTebi)

SE of the estimate
9.200

cxrilSi mocemulia R kvadrati (R square), romelic gviCvenebs, Tu


damokidebuli

cvladis

dispersiis

ra

nawili

aixsneba

gamoTvlaSi

monawile damoukidebeli cvladiT. pirvel rigSi, yuradReba miaqcieT,


rom cxrilSi jer mocemulia R kvadrati, romelic 0.632-is tolia da
gviCvenebs,

rom

regresiis

gaTvaliswinebuli,

rac

modelSi

maRali

dispersiis

maCvenebelia.

63.2

procentia

morgebuli

R kvadrati

(Adjusted R square) ufro zustia da mis gamoyenebas girCevT, vinaidan masSi


avtomaturad

aris

gaTvaliswinebuli

damoukidebeli

cvladebis

raodenoba. morgebuli R kvadratis mniSvneloba, Cveulebisamebr, ufro


mcirea

xolme,

vidre

kvadratis,

radgan

masSi

is

faqtic

gaTvaliswinebulia, rom Cven SerCevis monacemebis mixedviT vawarmoebT


gamoTvlebs da ara _ populaciis. am magaliTSi morgebuli R kvadratis
mniSvneloba 0.625-ia da, isev da isev, gviCvenebs, rom Cvens mier agebul
regresiis

modelSi

damoukidebeli

cvladi

damokidebuli

cvladis

dispersiis 62.5 procents xsnis, rac maRali maCvenebelia, ese igi, Cveni
regresiis modeli Zlieria. muijsi (2004: 165) Tvlis, rom morgebuli R
kvadratis

SemTxvevaSi,

ganisazRvreba:
< 0.1

susti

0.11_0.3

zomieri

0.31_0.5

saSualo

>0.5

Zlieri

Sesatyvisobis

sikarge

Semdegi

niSnulebiT

1225

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

meore,

amis

Semdeg

SPSS dispersiul

analizsac

akeTebs

(ANOVA)

(CanarTi 24. 32). SPSS imaze met informacias iZleva, vidre mkvlevars
sWirdeba. df-is (Tavisuflebis xarisxis) ganxilva zemoT SegiZliaT naxoT.
aq mxolod 24.32 CanarTSi mocemuli cxrilis bolo svets gavarCevT,
romelsac saxelad Sig. hqvia. es mniSvnelovnobis donea da, vinaidan
mniSvnelovnoba aq 0.000-ia, damoukidebeli (mecadineobisTvis daTmobili
dro) da damokidebuli (miRwevis done) cvladebis statistikurad Zalian
mniSvnelovani kavSiri gvaqvs (ufro mWidro, vidre 0.001) (CanarTi 24. 32).
CanarTi 24. 32
mniSvnelobis done regresiul analizSi
Model I
Regression
Residual
Total

Sum of squares
6988.208
4062.292
11050.500

ANOVAb
df
1
48
49

Mean square
6988.208
84.631

F
82.573

Sig.
0.000a

a. Predictors: (Constant), mecadineobisTvis daTmobili dro (saaTebi);


b. Dependent variable: miRwevis done.

vinaidan es mniSvneloba mniSvnelovan Sedegs Seicavs, igi migviTiTebs,


rom azri aqvs analizis gagrZelebas. amis Semdeg SPSS standartizebuli
da

arastandartizebuli

ixelmZRvaneloT

koeficientebis

standartizebuli

cxrils

gvaZlevs.

koeficientebiT,

girCevT,

sadac

beta

koeficientic gaTvaliswinebulia. beta () koeficienti damokidebuli


cvladis cvlilebis standartuli gadaxris erTeulis zomaa, romelic
Seesabameba
erTeuliT

damoukidebeli
cvlilebas.

24.

cvladis
33

erTi

CanarTSi

standartuli

mocemul

gadaxris

magaliTSi

beta

koeficienti 0.795-is tolia, rac gveubneba, rom damoukidebeli cvladis


(mecadineobisTvis daTmobili drois) standartuli gadaxris erTeuliT
yovel cvlilebas damokidebuli cvladis (miRwevis done) 0.795-iT (anu
79.5 procentiT) Secvla axlavs Tan, anu, damoukidebeli cvladis erTi
erTeuliT
Secvla

Secvlas
Seesabameba.

damokidebuli
es

cvladis

saukeTesod

sami-meoTxedi

morgebuli

wrfis

erTeuliT
cicabo

1226

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

daxrilobasac xsnis, Tumca es ar aris mTlad 45 gradusis toli: erTi


cvladis

yoveli

erTeuli

meore

cvladis

mxolod

79.5

procents

miRebuli

Sedegebi

Seesabameba (CanarTi 24. 33).


CanarTi

24.

33

imazec

migviTiTebs,

rom

statistikurad Zalze mniSvnelovania (Sig. sveti (0.000) 0.001-ze Zlier


mniSvnelovnobis dones gviCvenebs). sayuradReboa isic, rom 24. 33 CanarTis
cxrilSi aris striqoni Constant (konstanta, mudmiva). is vertikaluri
RerZisa da regresiis wrfis kveTis wertils, anu, TanakveTas gviCvenebs.
zogjer mudmiva (konstanta) gamoiricxeba xolme Semdgomi analizidan.
CanarTi 24. 33
beta koeficienti regresiul analizSi
Coefficientsa
arastandartizebuli
koeficientebi
B
SE
26.322
2.982
9.567
1.053

Model I
(Constant)
mecadineobisTvis
daTmobili dro

standartizebuli
koeficientebi
Beta
t
8.828
.795
9.087

Sig.
0.000
0.000

a. Dependent variable: miRwevis done

werilobiT

angariSSi

regresia

Semdegnairad

SegviZlia

warmovadginoT:
mecadineobisTvis

daTmobili

droisa

da

miRwevis

donis

wertilTa

gabnevis diagrama or cvlads Soris wrfiv dadebiT kavSirze miuTiTebs,


sadac

morgebuli

kvadrati

0.625.

cvladisTvis

mecadineobisTvis

daTmobili dro dadgenil iqna standartizebuli beta koeficienti 0.795,


romelic statistikurad mniSvnelovani aRmoCnda (p < 0.001).

mravaljeradi regresia
wrfiv regresiaSi erT damokidebul cvladze erTi damoukidebeli
cvladis

gavlenis

gamoTvla

SegviZlia.

Tumca,

ufro

sasargeblo

iqneboda, rom erT damokidebul cvladze ori an meti damoukidebeli


cvladis gavlenis gamoTvla SegveZlos. mravaljeradi regresia or an

1227

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

met _ amxsnel anu damoukidebel cvladebsa da axsnil, anu, damokidebul


cvlads

Soris

kavSiris

prognozirebisa

da

am

mimarTebis

wonis

gansazRvris saSualebas gvaZlevs. wina magaliTidan viciT, rom beta


koeficienti () gviCvenebs, Tu standartuli gadaxris ramdeni erTeuliT
Seicvleba

damokidebuli

cvladi

TiToeuli

damoukidebeli

cvladis

erTi standartuli gadaxris erTeuliT yoveli cvlilebisas. gamocdaze


miRebuli
inteleqtis

niSani

SeiZleba

Sedegi

iyos,

mecadineobisTvis

daTmobili

ese

formula

igi,

aseTi

droisa
gveqneba

da
(ix.

http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 24, faili 24. 16. ppt):


gamocdaze miRebuli niSani = mecadineobisTvis daTmobili dro + inteleqti

vTqvaT, SPSS-iT gamovTvaleT mecadineobisTvis daTmobili droisa da


inteleqtis koeficientebi da, Sesabamisad, miviReT 0.65 da 0.30. es ori
damoukidebeli cvladis fardobiTi wonebia. vTqvaT, gvinda gavarkvioT,
Tu ra niSani miiRo gamocdaze im moswavlem, romelsac inteleqtis
koeficienti 110 aqvs da kviraSi 30 saaTs mecadineobda. Cveni formula
Semdegnair saxes miiRebs:
gamocdaze miRebuli niSani = (0.65 30) + (0.30 110) = 19.5 + 33 = 52.5

Tu igive moswavle kviraSi 40 saaTs imecadinebs, maSin SegviZlia


viwinaswarmetyveloT, rom gamocdaze misi niSani iqneba:
gamocdaze miRebuli niSani = (0.65 40) + (0.30 110) = 26 + 33 = 59

amiT mkvlevars damokidebul cvladze, sxva damoukidebeli cvladebis


arsebobis

pirobebSi,

konkretuli

mocemuli

damoukidebeli

cvladis

nawinaswarmetyvelebi efeqtis zustad naxvis saSualeba eZleva. SPSS-Si


efeqtis zoma mudmivad gamoiTvleba da es gamoTvla analizSic SegviZlia
CavrToT, magaliTad, ase:
gamocdaze miRebuli niSani = mudmiva + mecadineobisTvis daTmobili dro
+ inteleqti

1228

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

ganvixiloT SPSS-Si gamoTvlis magaliTi orze meti damoukidebeli


cvladiT. vTqvaT, gvinda vnaxoT, Tu ramdenad gaaumjobesebs gamocdaze
miRebul niSans mocemuli drois (saaTebis) daTmoba mecadineobisTvis
inteleqtisa

(magaliTad,

inteleqtis

koeficientis

IQ)

da

sagniT

dainteresebis donis codnis pirobebSi. wina magaliTidan viciT, rom beta


koeficienti () gviCvenebs, Tu standartuli gadaxris ramdeni erTeuliT
Seicvleba damokidebuli cvladi damoukidebeli cvladis standartuli
gadaxris erTeuliT yoveli cvlilebis Sesabamisad. gveqneba Semdegi
toloba:
gamocdaze miRweuli done = mudmiva + mecadineobisTvis daTmobili saaTebis
raodenoba + IQ + sagniT dainteresebis done.

mudmivas SPSS avtomaturad Tvlis. TiToeul damoukidebel cvlads _


mecadineobisTvis
dainteresebis

daTmobil

dones

dros

damokidebul

(saaTebi),
cvladTan,

IQ-sa
miRwevis

da

sagniT

donesTan,

mimarTebaSi Tavisi beta () koeficienti aqvs.


Tu SPSS-iT vTvliT mravaljerad regresias (50 moswavlis mogonili
monacemebiT), 24.34 CanarTSi mocemul Sedegebs miviRebT.
CanarTi 24. 34
mravaljeradi regresiis gamoTvlis Semajamebeli cxrili
modelis Sejameba
modeli
I

R
R square
Adjusted R square
SE of the estimate
0.977
0.975
2.032
0.988a
a. Predictors: (Constant), sagniT dainteresebis done, inteleqti, mecadineobisTvis
daTmobili dro (saaTebi)

morgebuli R kvadrati Zalian maRalia (0.975) da


damokidebuli

cvladis

dispersiis

97.5

procenti

miuTiTebs, rom
damoukidebeli

cvladebiT aixsneba (CanarTi 24. 34). analogiurad, dispersiuli analizic


statistikurad uaRresad mniSvnlovan Sedegs iZleva (0.000) da gviCvenebs,
rom damoukidebeli da damokidebuli cvladebis urTierTkavSiri Zalian
Zlieria (CanarTi 24. 35).

1229

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

CanarTi 24. 35
mniSvnelovnobis done mravaljerad regresiul analizSi
Model I

Sum of squares
7969.697

Regression
Residual

190.013
8159.620

ANOVAb
df
3
46

Mean square
2656.536
4.131

F
643.116

Sig.
0.000a

49

Total

c. Predictors: (Constant), sagniT dainteresebulobis done, inteleqti


mecadineobisTvis daTmobili dro (saaTebi);
d. Dependent variable: miRwevis done.

samive damoukidebeli cvladis beta () koeficientebi mocemulia 24. 36


CanarTSi

warmodgenili

cxrilis

svetSi

standartizebuli

koeficientebi. mudiva 1.996-is tolia.


CanarTi 24. 36
beta koeficientebi mravaljerad regresiul analizSi
Coefficientsa
arastandartizebuli
koeficientebi
B
SE
21.304
10.675

Model I
(Constant)
mecadineobisTvis
daTmobili
dro
(saaTebi)
inteleqti

standartizebuli
koeficientebi
Beta
t
1.996

Sig.
0.052

9.637

1.863

0.920

5.173

0.000

_6.20E-02

0.133

_0.062

_0.466

0.644

0.116

0.135

0.131

0.858

0.395

sagniT
dainteresebulobis
done

a. Dependent variable: miRwevis done

unda

aRiniSnos,

koeficientebi

rom

aq

erTmaneTTan

sami

damoukidebeli

mimarTebaSia

cvladisTvis

gamoTvlili

da

beta

ara

damoukideblad. amgvarad, SegviZlia vTqvaT, rom erTmaneTTan mimarTebiT:

damoukidebeli cvladi mecadineobisTvis daTmobili dro (saaTebi)


yvelaze metad dadebiTad ukavSirdeba miRwevis dones ( = 0.920) da es

1230

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

kavSiri statistikurad mniSvnelovania (sveti Sig. gviCvenebs, rom


mniSvnelovnobis done 0.000-ia, rac 0.001-ze Zlieri maCvenebelia).

damoukidebeli cvladi inteleqti uaryofiTad moqmedebs miRwevis


doneze ( = _0.062), magram es statistikurad umniSvneloa (0.644-is
pirobebSi p > 0.05).

damoukidebeli cvladi sagniT dainteresebulobis done dadebiTad


moqmedebs

miRwevis

( =

doneze

0.131),

magram

es

statistikurad

umniSvneloa (0.395-is pirobebSi p > 0.05).

erTaderTi

damoukidebeli

cvladi,

romelic

moqmedebs

miRwevis

doneze mecadineobisTvis daTmobili dro (saaTebi).


amrigad, Tu viciT, ramdeni saaTi dauTmo moswavlem mecadineobas, misi
IQ

da

sagniT

dainteresebulobis

done,

SegviZlia

gamocdaze

misi

mosalodneli Sedegis winaswarmetyveleba.


mravaljeradi regresia imiT aris sasargeblo, rom misi saSualebiT
ramdenime

cvladis

aReba

da

damokidebul

cvladze

gavlenaSi

maTi

fardobiTi wonebis gamoTvlaa SeiZleba. Tumca, sifrTxilec gvmarTebs:


cvladebi SeiZleba urTierTqmedebdnen da erTmaneTTan korelirebdnen
(mravaljeradi wrfivi damokidebulebis sakiTxi). magaliTad, gorardi
(2001) wers, rom:
siRaribe

da

eTnikuri

korelireben

erTmaneTTan,

cvalebadobis

orjer

wrfivi

warmomavloba,
ase

gamoyenebas

damokidebuleba

rom,

maTi

niSnavs.

davadgineT

rogorc,
Tu

erTad

Cans,

gamoyeneba

cvladebis

(magaliTad,

Tu

garkveulad

saerTo

mravaljeradi

cvladebs

Soris

korelaciis koeficientebi 0.80-ze maRalia), maSin an erT-erTi cvladi unda


amoviRoT gamoTvlebidan, an axali cvladi unda SevqmnaT, romelic am
mWidrod urTierTdakavSirebul or cvlads gaaerTianebs.
(Gorard 2001: 172)

SPSS,

faqtobrivad,

gamoTvlebidan, sadac

avtomaturad

amoaklebs

cvladebs

im

maT Soris Zlieri kovariaciaa (mravaljeradi

wrfivi damokidebulebaa).2

1231

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

mravaljeradi regresiis werilobiT gaformebisas (xSirad, SPSS-Si


miRebul) cxrilebTan erTad, magaliTis saxiT, Semdegi formulireba
SegviZlia gamoviyenoT:
gamoyenebul iqna mravaljeradi regresia. miRebuli Sedegebi TiToeul
cvladisTvis moicavs morgebul R kvadrats (0.975), dispersiul analizsa (p <
0.001) da standartizebul koeficients ( = 0.920, p < 0.001; = _0.062, p =
0.644; = 0.131, p = 0.395). SesamCnevia, rom, erTmaneTTan mimarTebaSi, miRwevis
doneze mecadineobisTvis daTmobili dro yvelaze met gavlenas axdens,
sagniT dainteresebulobis done mcired da statistikurad umniSvnelod
moqmedebs, xolo inteleqti _ uaryofiTad, magram, aseve, statistikurad
umniSvnelod.

regresiuli teqnikebis gamoyenebisas maT safuZvlad mdebare daSvebebi


unda

gaviTvaliwinoT.

gorardi

(2001:

213)

am

daSvebebs

Semdegnairad

aRwers:

gazomva

SemTxveviT

SerCevaze

(ukidures

SemTxvevaSi,

albaTur

SerCevaze mainc) warmoebs;

yvela

gamoyenebuli

cvladis

mniSvnelobas

namdvili

ricxvi

unda

warmoadgendes (an, ukidures SemTxvevaSi, damokidebul cvlads mainc);

aq ukiduresi qulebi ar arsebobs;

yvela cvladi Secdomis gareSea gazomili;

damokidebul

da

damoukidebel

cvladebs

(saTiTaod

da

erTad

aRebuls) Soris daaxloebiT wrfivi kavSiria;

damokidebuli cvladi daaxloebiT normaluradaa ganawilebuli (an,


ukidures SemTxvevaSi, Semdegi daSvebaa marTali);

damokidebuli cvladis naSTebi (gamoTvlil da realurad miRebul


qulebs Soris sxvaoba) daaxloebiT normaluradaa ganawilebuli;

TiToeuli cvladis dispersia ucvlelia sxva danarCeni cvladebis


mniSvnelobaTa

diapazonisTvis

daSvebaa marTali);

(an,

ukidures

SemTxvevaSi,

Semdegi

1232

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

damokidebuli cvladis naSTebi Tanabari da ucvleli dispersiiT


xariaTdeba damoukidebeli cvladebis yoveli mniSvnelobisTvis;

naSTebi ar korelireben damoukidebel cvladebTan;

damokidebuli

cvladis

naSTebis

saSualo

nulis

tolia

damoukidebeli cvladebis yoveli mniSvnelobisTvis (an daaxloebiT


wrfivad ukavSirdebian damokidebul cvlads);

arcerT
kavSiri

damoukidebel
sxva

cvlads

damoukidebel

ar

aqvs

cvladTan

sruli/idealuri
(ar

gvaqvs

wrfivi

idealuri

multikolinearoba. Aanu, mravaljeradi wrfivi damokidebuleba);

nebismieri ori SemTxvevisTvis naSTebs Soris korelacia nulis toli


unda iyos (TiToeuli SemTxveva damoukidebelia danarCenebisgan).
miuxedavad imisa, rom regresia da mravaljeradi regresia yvelaze

xSirad intervalebisa da Sefardebis skalis monacemebTan gamoiyeneba,


bolo dros SemuSavda procedurebi, romlebic rigis skalis monacemebze
regresiuli analizis warmoebis SesaZleblobas iZleva (SPSS Inc 2002). es
uaRresad mniSvnelovania reitingis skalebidan regresiis gamoTvlisTvis
(ix. http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 24, faili SPSS Manual
24. 8).
palantis (Pallant 2001: 136) azriT, mravaljeradi regresiis gamoyenebisas
yuradReba unda mieqces SerCevis moculobas. igi ambobs, rom TiToeuli
damoukidebeli cvladisTvis 15 SemTxveva maincaa saWiro da SerCevis
minimaluri moculobis gansasazRvrad SesaZlebelia Semdegi formulis
gamoyeneba: SerCevis moculoba 50 + (8 damoukidebeli cvladebis
raodenoba), ese igi, aTi damoukidebeli cvladisTvis minimum 130 (anu 50 +
80) adamianisgan Semdgari SerCevaa saWiro.

jgufTa Soris gansxvavebis gazomva da saSualoebi


mkvlevrebs zogjer ainteresebT, gansxvavdeba Tu ara erTmaneTisgan
ori an meti jgufi/qveSerCeva da pasuxoben, magaliTad, aseT kiTxvebs:
gogonebisa da vaJebis mier Sesrulebul davalebas Soris Tu arsebobs

1233

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

mniSvnelovani

gansxvaveba?;

mniSvnelovnad

gansxvavebulia

Tu

ara

Sereuli unarebis mqone moswavleebisgan Semdgari oTxi msgavsi klasis


testSi

miRebuli

qulebi,

romlebic

erTi

da

igive

programiT

swavloben?; mniSvnelovnad gansxvavebuli stresis done axasiaTebT Tu


ara A da B skolebis

meeqvse klasis moswavleebs? aseT kiTxvebze

pasuxis gasacemad gansxvavebis gazomvaa saWiro. winamdebare qveTavSi


gansxvavebis sazomebs da gansxvavebis gamoTvlis gzebs warmogidgenT.
procesi nulovani hipoTezidan iwyveba, romelic amtkicebs, rom ar
arsebobs statistikurad mniSvnelovani gansxvaveba or jgufs Soris an
ar arsebobs statistikurad
Soris

da

Tu

nulovani

mnSvnelovani gansxvaveba

hipoTeza

ar

iqneba

oTx jgufs

mxardaWerili,

maSin

alternatiuli iqneba marTebuli, kerZod, is, rom or (an met) cvlads


Soris statistikurad sando gansxvaveba arsebobs.
vidre

gansxvavebis

gamoTvlas

SevudgebodeT,

manamde

unda

ganvsazRvroT:

ra

saxis

monacemebTan

vmuSaobT,

radgan

amazea

damokidebuli

gamosayenebeli statistikuri kriteriumis arCeva;

Sesadarebeli

jgufebis

raodenoba,

romelTa

Sorisac

vadgenT

ganxvavebis arseboba-ararsebobas. statistikuri kriteriumebi, rogorc


wesi, or jgufad iyofa: isini, romlebic zomaven or jgufs Soris
gansxvavebas da isini, romlebic orze met jgufs Soris gansxvavebas
zomaven;

erTmaneTze damokidebulia Tu damoukidebelia Sesadarebeli jgufebi.


damoukidebeli
magaliTad,

jgufebi

gamocdaze

sruliad

gasuli

ar

gogonebi

ukavSirdeba
da

vaJebi.

erTmaneTs,

damokidebuli

jgufebi SeiZleba iyos erTi da igive adamianTa nakrebis mier or an


met cvladze gacemuli pasuxi, an erTi da igive jgufi, romelic
erTsa da imave cvladze orjer, sxvadasxva dros pasuxobs (magaliTad,
pre-testi da post-testi).

1234

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

am

sakiTxebze

statistikuri

miRebuli

kriteriumis

gadawyvetilebebi

arCevanze

imoqmedeben.

gamosayenebeli
am

qveTavSi

jer

parametruli monacemebis or jgufs Soris gansxvavebas ganvixilavT,


Semdeg _ parametruli monacemebis sam an met jgufs Soris gansxvavebas.
amis Semdeg araparametruli monacemebis ganxilvas SemogTavazebT: jer
araparametruli

monacemebis

or

jgufs

Soris

gansxvavebis

sakiTxs

ganvixilavT da Semdeg _ araparametruli monacemebis sam an met jgufs


Soris gansxvavebis. wina magaliTebis msgavsad, sailustraciod SPSS-is
gamoTvlebs gamoviyenebT.

t kriteriumi
t kriteriumiT vadgenT, arsebobs Tu ara statistikurad mniSvnelovani
gansxvaveba
monacemebi

ori

jgufis

normaluri

saSualos

ganawilebis

Soris,
mqone

rodesac

parametruli

SemTxveviTi

SerCevebidanaa

miRebuli. is SemTxveviTad gadanawilebuli ori jgufis Sesadareblad


gamoiyeneba, magaliTad, eqsperimentSi pre-testis da post-testis jgufebi
(ix. http://www.routledge.com/textbooks/ 9780415368780 _ Tavi 24, faili 24. 17. ppt).
t kriteriumis ori versia arsebobs: damoukidebeli SerCevebisTvis da
damokidebuli (anu Sewyvilebuli) SerCevebisTvis. pirveli uSvebs, rom
ori jgufi ar aris erTmaneTTan dakavSirebuli. meore uSvebs, rom es
erTi jgufia, romelic erTdroulad or sxvadasxva cvlads an orjer,
drois sxvadasxva momentSi erTsa da imave cvlads pasuxobs. jer pirvel
maTgans

ganvixilavT.

kriteriumi

uSvebs,

rom

erTi

cvladi

kategoriulia (magaliTad, mamakacebi da qalebi) da meore _ uwyveti


(magaliTad,

testSi

miRebuli

qulebi).

statistikis

gamosaTvleli

formulis safuZveli aseTia:


=

vTqvaT, gvainteresebs, statistikurad mniSvnelovnad gansxvavebulia


Tu

ara

SemTxveviT

SerCeuli

skolebis

administraciis

warmomadgenlebis da maswavleblebis pasuxi SekiTxvaze, Tu ramdenad

1235

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

iReben moswavleebi daxmarebas, miTiTebasa da mxardaWeras. miRebuli


monacemebi Sefardebis skalas ekuTvnis, radgan monawileebma pasuxebi
aTquliani sistemiT unda Seafason: rac metia miniWebuli qula, miT metia
respodentis

azriT

momsaxureba.
cxriliTaa
saSualo

moswavlisTvis

t kriteriumi

damoukidebeli

warmodgenili.
qulas

gaweuli

pirvel

gvaZlevs:

rigSi,

8.37

zemoT

dasaxelebuli

SerCevebisTvis
is

ori

jgufis

administraciis

ori

SPSS-is

pasuxebis

warmomadgenlebis

jgufisTvis da 8.07 _ maswavleblebisTvis, ese igi, ori jgufis saSualo


gansxvavebulia. aris ki es gansxvaveba statistikurad mniSvnelovani, anu,
mxardaWerilia Tu ara nulovani hipoTeza (ar arsebobs statistikurad
mniSvnelovani

gansxvaveba

administraciis

warmomadgenlebsa

da

maswavleblebs Soris)? msjelobas nulovani hipoTezidan viwyebT (ar


arsebobs statistikurad mniSvnelovani gansxvaveba or jgufs Soris),
Semdeg

vadgenT

mniSvnelovnobis

nulovani

hipoTezis

SegviZlia

vTqvaT,

dones

mxardasaWerad

davuSvaT,

an

= 0.05.

(),

romelsac

ar

dasaWerad.

amis

Semdeg

gamoviyenebT
magaliTad,

is

monacemebi

gamoiTvleba, romelic 24. 37 CanarTSia mocemuli.


CanarTi 24. 37
saSualo da standartuli gadaxra t kriteriumisTvis
jgufis statistika
jgufi
ramdenad iReben
moswavleebi daxmarebas,
miTiTebasa da mxardaWeras

Mean

SD

SE mean

administraciis
warmomadgenlebi

347

8.37

2.085

0.112

maswavleblebi

653

8.07

2.462

0.096

t kriteriumis gamoTvlisas SPSS erTi SexedviT, bevr informacias


gvaZlevs,

romlis

didi

nawili

amJamad

gamousadegaria

CvenTvis.

aq

mxolod monacemebis im nawilze SevaCerebT Tqvens yuradRebas, romelic


yvelaze

mniSvnelovania

Cveni

miznebisTvis.

esaa

levenis

testi

da

mniSvnelovnobis done ormxrivi kriteriumisTvis (Sig. 2-tailed) (CanarTi 24.


38).

1236

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

levenis testigviCvenebs, Tu romeli striqoni (daSvebulia Tanabari


dispersia da ar aris daSvebuli Tanabari dispersia) unda gamoviyenoT.
SevxedoT svets Sig. levenis testSi (0.004). Tu albaTobis ricxviTi
mniSvneloba

statistikurad

mniSvnelovania

(rogorc

am

SemTxvevaSi

(0.004)), maSin dispersiebi ar aris Tanabari da amitom, meore striqonSi


warmodgenili monacemebi unda gamoviyenoT (ar aris daSvebuli Tanabari
dispersia). Tu albaTobis ricxviTi mniSvneloba ar aris statistikurad
mniSvnelovani (p > 0.05), maSin daSvebulia Tanabari dispersia da pirveli
striqonis monacemebs viyenebT (daSvebulia Tanabari dispersia). mas
Semdeg,

rac

gadavwyvetT,

Tu

romeli

striqonis

monacemebi

unda

gamoviyenoT, levenis tests Sesrulebuli aqvs Tavisi saqme da SegviZlia


cxrilis ganxilva ganvagrZoT. amjerad levenis testis Sesaxeb mxolod
imas vambobT, rom misi funqciaa, gansazRvros, mocemuli ori striqonidan
romeli striqonis monacemebi iqneba CvenTvis gamosadegi.
CanarTi 24. 38
dispersiis Tanabrobis levenis testi t kriteriumisTvis
damoukidebeli SerCevebis Semowmeba
dispersiebi
s
Tanabrobis
levenis
testi

ramdenad
iReben
moswavleeb
i
daxmarebas,
miTiTebasa
da

daSvebul
ia
Tanabari
dispersia
ar aris
daSvebul
i

F
8.344

Sig.
0.004

t
1.9
2

2.0
2

saSualoebis Tanabrobis t testi


gansxvavebis
95%-iani
ndobis
intervali
Sig.
(2Mean
SE
tailed differenc differenc LLowe Uppe
)
e
e
r
df
r
998
0.055
0.30
0.155
0.006
0.603

811.92
2

0.044

0.30

0.148

0.009

0.589

1237

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


mxardaWera
s.

mas

Tanabari
dispersia

Semdeg,

rac

gavarkvevT,

romeli

striqonis

monacemebs

unda

SevxedoT (Cven SemTxvevaSi, meore striqoni), gadavinacvlebT svetze Sig.


is

(2-tailed).

gviCvenebs,

warmomadgenlebsa

da

rom

or

jgufs

maswavleblebs

administraciis

Soris

statistikurad

mniSvnelovani gansxvavebaa, vinaidan mniSvnelovnobis done 0.044-ia (e. i. p


< 0.05). amrigad, SegviZlia vTqvaT, rom nulovani hipoTeza ar aris
mxardaWerili da ori jgufis saSualo statistikurad mniSvnelovnad
gansxvavdeba erTmaneTisgan (p = 0.044). aseve, SegviZlia vTqvaT, rom skolis
administraciis warmomadgenelTa jgufis saSualo (8.37) statistikurad
mniSvnelovnad
skolis

maRalia,

vidre

liderebs/administraciis

maswavleblebis

jgufis

warmomadgenlebs

(0.07),

anu,

maswavleblebisgan

gansxvavebiT, ufro metad miaCniaT, rom moswavleebs uweven daxmarebas,


miTiTebasa da mxardaWeras.
isev

24.

38

CanarTs

da

svets

Sig. (2-tailed)

SevxedoT.

erTnairi

dispersiis arseboba rom yofiliyo daSvebuli (anu levenis tests rom


pirveli striqonis monacemebze mieTiTebina), maSin ori jgufis saSualos
Soris ver vnaxavdiT statistikurad mniSvnelovan gansxvavebas (p = 0.055
anu p > 0.05). amrigad, zogjer mniSvnelovania, vicodeT, unda davuSvaT Tu
ara Tanabari dispersiis arseboba.
Cvens magaliTSi vnaxeT, rom ori jgufis saSualo statistikurad
mniSvnelovnad gansxvavdeba erTamneTisgan, anu, skolis administraciis
warmomadgenlebi da maswavleblebi erTnairad ar fiqroben imis Sesaxeb,
Tu rogor uweven moswavleebs daxmarebas, miTiTebasa da mxardaWeras;
pirvel jgufs, Cveulebisamebr, ufro liberaluri damokidebuleba aqvs,
vidre meores. kvlevis interesSi Sedis imis garkveva, Tu, magaliTad, ra
ganapirobebs

da

Camoyalibebaze.

ra

axdens

magaliTad,

gavlenas
amis

aseTi

mizezi

gansxvavebuli

SeiZleba

is

iyos,

xedvis
rom

administraciis warmomadgenlebi ufro vardisferi saTvaliT uyureben

1238

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

arsebul situacias, vidre maswavleblebi da maswavleblebi arian isini,


visac yoveldRiurad uwevT moswavleebTan muSaoba, ufro axlos arian
maTTan da ukeT ician maTi problemebis Sesaxeb, razec administraciis
warmomadgenlebi, SesaZloa, Tvals xuWavdnen.
t kriteriumis werilobiTi saxiT wardgena Semdegnairad SegviZlia:
cvladis

ramdenad

miTiTebasa

da

warmomadgenelTa

kargad

ramdenad

mxardaWeras
jgufis

saSualo

iReben

mixedviT,

moswavleebi
skolis

maCvenebeli

daxmarebas,

administraciis

(M = 8.37, SD = 2.085)

statistikurad mniSvnelovnad maRalia (t = 2.02, df = 811.992, ormxrivi Semowmeba,


p = 0.044) maswavlebelTa jgufis saSualoze (M = 8.07, SD = 2.462).

axla

meore

magaliTi

ganvixiloT.

amjerad

administraciis

warmomadgenlebi da maswavleblebi isev aTquliani sistemiT afaseben


debulebas skolaSi yuradReba eqceva swavlebasa da swavlas, anu,
Sedegad Sefardebis skalis monacemebs viRebT. pirveli jgufis saSualo
qulaa 5.53, meoris _ 5.46. statistikurad mniSvnelovnad gansxvavdeba Tu
ara es saSualoebi erTmaneTisgan? (CanarTebi 24. 39 da 24. 40)?
CanarTi 24. 39
t kriteriumi administraciis warmomadgenelTa da maswavlebelTa
jgufebisTvis
jgufis statistika
jgufi
skolaSi yuradReba eqceva
swavlebas da swavlas

Mean

SD

SE mean

administraciis
warmomadgenlebi

347

5.53

2.114

0.113

maswavleblebi

653

5.46

2.145

0.084

CanarTi 24. 40
administraciis warmomadgenelTa da maswavlebelTa jgufebis dispersiebis
Tanabrobis levenis testi

1239

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


damoukidebeli SerCevebis Semowmeba
dispersiebi
s
Tanabrobis
levenis
testi

skolaSi
yuradReb
a eqceva
swavleba
s da
swavlas

Tu

daSvebuli
a Tanabari
dispersia
ar aris
daSvebuli
Tanabari
dispersia

levenis

F
0.121

testis

Sig.
0.728

t
0.51
0
0.51
3

(Sig.)

saSualoebis Tanabrobis t testi


gansxvavebis
95%-iani
ndobis
intervali
Sig.
(2Mean
SE
tailed differenc differenc LLowe Uppe
)
e
e
r
df
r
998
0.610
0.07
0.142
_0.206 0.351

714.63
0

0.608

Sedegebs

0.07

ganvixilavT,

0.141

_0.205

vnaxavT,

0.350

rom

daSvebulia Tanabari dispersiebi (p = 0.728), e. i. pirveli striqonis


monacemebi gvainteresebs. svetSi Sig. (2-tailed) vnaxavT, rom p = 0.610, anu,
ori

jgufis

saSualo

ar

aris

erTmaneTisgan

statistikurad

mniSvnelovnad gansxvavebuli, maSasadame, nulovani hipoTeza (ar aris


statistikurad mniSvnelovani gansxvaveba ori jgufis saSualos Soris)
mxardaWerilia. aman ar unda SegvaSfoTos. statistikuri mniSvnelovnobis
dadgena an ar dadgena erTnairad Rirebulia kvlevisTvis _ es mogebamogebis situaciaa.
am SemTxvevaSi miuxedavad imisa, rom skolaSi swavlas da swavlebas
arasakmarisi yuradReba eqceva SegviZlia vTqvaT, rom administraciis
warmomadgenlebsa da maswavleblebs erTnairi azri aqvT imis Taobaze,
rom skolaSi swavlebas da swavlas yuradReba eqceva, (saSualoebi 5.53 da
5. 46, Sesabamisad). is faqti, rom es ori jgufi erTnairad fiqrobs _
orive mxare erTnairad uyurebs erTsa da imave problemas _ Semdgomi
ganviTarebis dadebiT perspeqtivasa da erTobliv xedvaze migviTiTebs,

1240

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

anu,

miuxedavad

imisa,

rom

mdgomareoba

savalaloa,

mainc

aris

am

viTarebaSi pozitiuri elementi imis gamo, rom Tanxvdeba am ori mxaris


pozicia. kidev ufro mZime iqneboda situacia, maT mosazrebebs Soris
didi gansxvaveba rom yofiliyo.
t

kriteriumis

werilobiTi

saxiT

wardgenisas

Semdegi

formati

SegviZlia gamoviyenoT:
cvladis skolaSi yuradReba eqceva swavlebas da swavlas mixedviT,
administraciis warmomadgenelTa jgufis saSualo qula (M = 5.53, SD = 2.114)
statistikurad mniSvnelovnad ar gansxvavdeba (t = 5.53, df = 998, ormxrivi
Semowmeba, p = 0.610) maswavlebelTa saSualo qulisgan (M = 5.46, SD = 2.145).

kriteriumi

damoukidebeli

SerCevebisTvis

Zalian

gavrcelebuli

statistikuri sididea da Cven misi sworad gamoyenebis momxreni varT.


SedarebiT
Sewyvilebuli

naklebad

gamoiyeneba

SerCevebisTvis,

anu,

kriteriumi

rodesac

damokidebuli

erTi

da

igive

anu

jgufi

erTdroulad or sxvadasxva cvladze an erTsa da imave cvladze drois


or

sxvadasxva

momentSi

iZleva

pasuxs.

am

SemTxvevaSi

ori

cvladi

Sewyvilebulia imiT, rom maT erTi jgufi afasebs (CanarTi 24. 41).
CanarTi 24. 41
saSualo da standartuli gadaxra damokidebuli SerCevebis t
kriteriumisTvis

wyvili I

damokidebuli SerCevebis statistika


Mean
N
skolaSi yuradReba eTmoba
5.48
1,000
swavlebas da swavlas
gakveTilebis momzadebis xarisxi
7.17
1,000

aq vnaxulobT, statistikurad
erTmaneTisgan

1,000

respodentis

mniSvnelovnad
mier

ori

SD
2.134

SE mean
0.067

1.226

0.039

gansxvavdeba

sxvadasxva

Tu ara

debulebis

skolaSi yuradReba eTmoba swavlebas da swavlas (saSualo = 5.48) da


gakveTilebis

momzadebis

xarisxi

(saSualo

miRebuli pasuxis saSualo (CanarTi 24. 42).

7.17)

SefasebiT

1241

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

am

cxrilis

ganxilvisas

pirdapir

bolo

svetze

(Sig. (2-tailed))

SegviZlia SevaCeroT yuradReba, sadac vnaxavT, rom p = 0.000, anu p < 0.001.
es Sedegi gveubneba, rom nulovani hipoTeza ar aris mxardaWerili da
ori saSualo statistikurad mniSvnelovnad gansxvavdeba erTmaneTisgan,
miuxedavad

imisa,

rom

debulebebi

erTma

jgufma

Seafasa

(ix.

http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 24, faili SPSS Manual 24. 9).


or sidides Soris gansxvavebis Semowmebis sakiTxi wignis Tanmxleb
veb gverdzecaa ganxiluli (ix. http://www.routledge.com/textbooks/ 9780415368780
_ Tavi 24, faili 24. 5. doc).

dispersiuli analizi
t kriteriumi respodentTa or jgufs Soris gansxvavebis Sesaswavlad
gamoiyeneba;

aseve

im

SemTxvevebSi,

rodesac

erTi

jgufis

mier

or

sxvadasxva Temaze erTdroulad gacemul pasuxebs an erT Temaze or


sxvadasxva dros gacemul pasuxebs vadarebT erTmaneTs. t kriteriumis
orive varianti SemTxveviT SerCevidan miRebul parametrul monacemebs
iyenebs

da

uSvebs,

rom

yoveli

calkeuli

monacemi

damoukidebelia

danarCenebisgan (ix. http://www.routledge.com/textbooks/ 9780415368780 _ Tavi 24,


faili 24. 18. ppt).

Tumca,

ganaTlebis

sferoSi

warmoebul

kvlevaTa

umetesobaSi SeiZleba orze met jgufs Soris ganxvaveba gvainteresebdes,

1242

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

magaliTad, es SeiZleba iyos oTxi regionis an oTxi saxis skolis


sagamocdo Sedegebi. am SemTxvevaSi t kriteriumi ar gamogvadgeba da
amitom, dispersiul analizs unda mivmarToT. dispersiuli analizi igive
daSvebebs emyareba, romelsac t kriteriumi: SemTxveviTi SerCeva, qulebis
normaluri ganawileba

da

parametruli monacemebi. is

sami an meti

jgufis Sedarebisas SegviZlia gamoviyenoT. ramdenime saxis dispersiuli


analizi arsebobs. aq mxolod or yvelaze gavrcelebul da xSirad
gamoyenebad versias ganvixilavT: erTfaqtorian dispersiul analizs da
orfaqtorian dispersiul analizs. dispersiuli analizi, t kriteriumis
msgavsad, uSvebs, rom damoukidebeli cvladi (cvladebi) kategorialuria
(magaliTad, maswavleblebi, moswavleebi, mSoblebi, mmarTvelebi), xolo
damokidebuli cvladi _ uwyveti (magaliTad, testSi miRebuli qulebi).

erTfaqtoriani dispersiuli analizi


vTqvaT, oTxi tipis skola gvaqvs: soflis dawyebiTi, soflis saSualo,
qalaqis dawyebiTi da qalaqis saSualo. davuSvaT, rom am oTxive tipis
skolaSi maTematikis erTi da igive standartizebuli testi Catarda da
miRebuli Sedegebi procentebis saxiT gamoisaxa (CanarTi 24. 43).
cxrilSi
gadaxrebi,

mocemulia
standartuli

TiToeuli

jgufis

saSualoebi,

Secdoma,

ndobis

intervalebi

standartuli
da

qulebis

minimaluri da maqsimaluri mniSvnelobebi. am etapze mxolod saSualoebi


gvainteresebs:
soflis dawyebiTi
dawyebiTi
qalaqis saSualo

M= 59.85% soflis saSualo M= 60.44% qalaqis


M=50.64%
M=51.70%

CanarTi 24. 43
aRweriTi statistika dispersiuli analizisTvis
aRweriTi statistika
maTematikis standartizebuli qulebi (procentebiT)
saSualos 95%-

1243

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

soflis
soflis
qalaqis
qalaqis
jami

dawyebiTi
saSualo
dawyebiTi
saSualo

Mean

SD

SE

134
136
141
194
605

59.85
60.44
50.64
51.70
55.22

21.061
19.470
22.463
21.077
21.473

1.819
1.669
1.892
1.513
0.873

iani ndobis
intervali
Lower
Upper
bound
bound
56.25
63.45
57.14
63.74
46.90
54.38
48.72
54.69
53.51
56.94

Minimu
m
30
30
30
30
30

Maxim
um
100
100
100
100
100

statistikurad mniSvnelovnad gansxvavdeba Tu ara es saSualoebi


erTmaneTisgan?

am

kiTxvaze

pasuxs

dispersiuli

analizi

mogvcems.

msjelobas nulovani hipoTeziT viwyebT (oTxi saSualo statistikurad


mniSvnelovnad

ar

gansxvavdeba

erTmaneTisgan)

da

Semdeg

vadgenT

mniSvnelovnobis dones () nulovani hipoTezis mxardasaWerad an misTvis


mxaris ar dasaWerad. magaliTad, SegviZlia vTqvaT, vTqvaT, = 0.05.
SPSS-Si gamoTvlebis Sedegad 24. 44 CanarTSi mocemul cxrils miviRebT.
CanarTi 24. 44
SPSS-Si gamoTvlili erTfaqtoriani dispersiuli analizis Sedegebi
ANOVA
maTematikis standartizebuli qulebi (procentebiT)
Sum of
squares
11943.119
266551.8
278494.9

jgufebs Soris
jgufebs Sida
jami

cxrili

gviCvnebs,

rom

sami

df

Mean square

Sig.

3
601
694

3981.040
443.514

8.976

0.000

Tavisuflebis

xarisxisTvis

(df)

statistika 8.976-is tolia. F statistika aris jgufebs Soris saSualos


kvadratisa

(dispersiisa)

da

jgufs

Sida

saSualos

kvadratis

(dispersiis) fardoba, anu:

dispersiuli

3981.040
=
= 8.976

443.514

analizis

Sedegebis

cxrilis

bolo

sveti

Sig.

gviCvenebs, rom saSualoebi statistikurad mniSvnelovnad gansxvavdebian

1244

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

erTmaneTisgan (p = 0.000). Tumca, es imas ki ar niSnavs, rom yvela saSualo


mniSvnelovnad gansxvavdeba danarCenebisgan, aramed imas, rom mxolod
zogierTi maTgania gansxvavebuli. magaliTad, SesaZloa, statistikurad
mniSvnelovnad ar gansxvavdebodnen erTmaneTisgan soflis dawyebiTi da
saSualo skolebis saSualoebi (Sesabamisad, 59.85 da 60.44 procenti) da
qalaqis dawyebiTi da saSualo skolebis saSualoebi (Sesabamisad, 50.64
da

51.70

procenti).

gansxvavdebodnen
qalaqis

Tumca,

SeiZleba

erTmaneTisgan

(dawyebiTi

da

soflis

saSualo)

statistikurad
(dawyebiTi

skolebi.

rogor

da

mniSvnelovnad
saSualo)

unda

da

gavarkvioT,

romeli jgufebi gansxvavdeba erTmaneTisgan?


amisaTvis
Tumca

aq

gagacnobT:

ramdenime
mxolod
tukis

sxvadasxva

erT,

yvelaze

namdvilad

kriteriumis
farTod

gamoyeneba

SegviZlia,

gamoyenebad

kriteriums

sxvaobis

kriteriumi,

mniSvnelovani

romelsac ubralod tukis kriteriumsac uwodeben (rogorc, magaliTad,


SPSS-Si). (kidev arsebobs, magaliTad, bonferonisa da Sefes kriteriumebi,
romlebic

ufro

gamoiyeneba).

mkacria,

tukis

vidre

kriteriumi

im

tukis

kriteriumi

qveSerCevebs

da

naklebad

ajgufebs,

romelTa

saSualoebi ar gansxvavdeba erTmaneTisgan statistikurad mniSvnelovnad


da maT statistikurad mniSvnelovnad gansxvavebuli pirveli jgufisgan
mijnavs.

vnaxoT,

ras

niSnavs

es

oTxi

skolis

maTematikis

testis

Sedegebis magaliTze (CanarTi 24. 45).

CanarTi 24. 45
tukis kriteriumi
mravaljeradi Sedareba
damokidebuli cvladi: maTematikis standartizebuli qulebi (procenebiT)
95%-iani

1245

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


ndobis
intervali
(I)
skolebis
dajgufeba
soflis
dawyebiTi

(J) skolebis dajgufeba


soflis saSualo
qalaqis dawyebiTi
qalaqis saSualo
soflis dawyebiTi
qalaqis dawyebiTi
qalaqis saSualo
soflis dawyebiTi
soflis saSualo
qalaqis saSualo
soflis dawyebiTi
soflis saSualo
qalaqis dawyebiTi

soflis
saSualo
qalaqis
dawyebiTi
qalaqis
saSualo

*. saSualoTa

saSualoTa
Soris sxvaoba
(I _ J)
_0.59
9.21*
8.15*
0.59
9.80*
8.74*
_9.21*
_9.80*
_1.06
_8.15*
_8.74
1.06

SE
2.563
2.541
2.366
2.563
2.531
2.355
2.541
2.531
2.331
2.366
2.355
2.331

Sig.
0.996
0.002
0.003
0.996
0.001
0.001
0.002
0.001
0.968
0.003
0.001
0.968

Lower
bound
_7.19
2.67
2.06
_6.01
3.28
2.67
_15.76
_16.32
_7.07
_14.24
_14.81
_4.94

Upper
bound
6.01
15.76
14.24
7.19
16.32
14.81
_2.67
_3.28
4.94
_2.06
_2.67
7.07

Soris gansxvaveba mniSvnelovania 0.05 doneze.

cxrilSi TiToeuli saxeobis skola Sedarebulia danarCen sams, maT


Soris

statistikurad

Sesamowmeblad.

mniSvnelovani

cxrilidan

Cans,

rom

gansxvavebis

soflis

dawyebiTi

arsebobis
skola

jer

soflis saSualo skolasTanaa Sedarebuli (marcxena svetis pirveli


striqonis

ujra

soflis

dawyebiTi)

da

maT

Soris

ar

aRmoCnda

statistikurad mniSvnelovani gansxvaveba (Sig. = 0.996, e. i. p > 0.05). Semdeg


Sedarebulia soflis dawyebiTi skola da qalaqis dawyebiTi skola da
dadgenilia, rom maT Soris statistikurad mniSvnelovani gansxvaveba
arsebobs (Sig. = 0.002, e. i. p < 0.05). da bolos, mocemulia soflis dawyebiTi
da qalaqis saSualo skolebis Sedareba, romelic, aseve, statistikurad
mniSvnelovan gansxvavebaze miuTiTebs (Sig. = 0.003, e. i. p < 0.05). marcxena
svetis Semdeg ujraSi mocemulia soflis saSualo skola, romelic jer
Sedarebulia

soflis

dawyebiT

skolas

da

misgan

statistikurad

mniSvnelovnad ar gansxvavdeba (Sig. = 0.996, e. i. p > 0.05), Semdeg qalaqis


dawyebiT

skolasTan

da

maT

Soris

statistikurad

mniSvnelovani

gansxvavebaa dadgenili (Sig. = 0.001, e. i. p < 0.05), bolos ki, qalaqis


saSualo

skolasTan

da

da

es

Sedareba

maT

Soris

statistikurad

mniSvnelovan gansxvavebas adgens (Sig. = 0.001, e. i. p < 0.05). analizi

1246

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

analogiurad grZeldeba qalaqis dawyebiTi da saSualo skolebisTvis.


cxrilidan

Cans,

rom

ori

tipis

soflis

skola

statistikurad

mniSvnelovnad ar gansxvavdeba erTmaneTisgan da arc ori tipis qalaqis


skolas Sorisaa statistikurad mniSvnelovani gansxvaveba. samagierod,
erTmaneTisgan statistikurad mniSvnelovani gansxvavebaa soflisa da
qalaqis skolebs Soris. amgvarad, vxedavT, ra SemTxvevaSia nulovani
hipoTeza mxardaWerili da ra SemTxvevaSi _ ara.
faqtobrivad, SPSS-Si tukis kriteriumi amas Zalian naTlad da zustad
aCvenebs (CanarTi 24. 46).
CanarTi 24. 46
homogenuri jgufebi tukis kriteriumis mixedviT
maTematikis standartizebuli qulebi (procentebiT)
Tukey HSDa,b
skolebis dajgufeba
soflis dawyebiTi

N
141

Subset for alpha = 0.05


1
2
50.64

soflis saSualo

194

51.70

qalaqis dawyebiTi

134

59.85

qalaqis saSualo

136

60.44
0.973

Sig.

0.995

mocemulia homogenuri jgufebis saSualoebi.


a. gamoyenebulia SerCevis harmoniuli saSualo, romlis moculoba = 147. 806.
b. jgufebis moculobebi araTanabaria. gamoyeneulia jgufis moculobebis
harmoniuli saSualo. I gvaris Secdomis doneebi garantirebuli ar aris.

aq

msgavsi

saSualoebis

mqone

ori

jgufia

gamoyofili

da

dajgufebulia is skolebi, romlebic statistikurad ar gansxvavdebian


erTmaneTisgan: qalaqis dawyebiTi da saSualo skolebi (sveti 1) da
soflis

dawyebiTi

saSualoebs

da

saSualo

SPSS avtomaturad

skolebi

mzardi

(sveti

2).

TanmimdevrobiT

am

jgufebis

alagebs

(anu,

svetis dasawyisSi yvelaze dabali saSualos mqone jgufia warmodgenili,


xolo

bolos

yvelaze

maRali

saSualos

mqone

jgufi).

amrigad,

SegviZlia vnaxoT, rom skolebs Soris gansxvavebas is ki ar qmnis, rom

1247

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

zogi maTgani dawyebiTi an saSualoa, aramed is, rom zogi soflisaa da


zogi

qalaqis,

ukavSirdeba
kriteriumi
jgufebs

da

anu,

ara

gvexmareba

Soris

gansxvaveba
skolis

imis

geografiul

moswavleTa

dadgenaSi,

gansxvaveba

da

Tu

adgilmdebareobas

asakobriv
zustad

msgavseba.

jgufs.

raSi

saSualoebis

tukis

gamoixateba
homogenur

jgufebad gaerTianebisas SegviZlia davinaxoT, Tu romeli saSualoebi


hgvanan

erTmaneTs

da,

amasTanave,

ganxvavdebian

saSualoebis

sxva

jgufebisgan.
dispersiuli analiziT vadgenT, gansxvavdebian Tu ara statistikurad
mniSvnelovnad jgufebi erTmaneTisgan. tukis kriteriumi gviCvenebs, Tu
sad aris gansxvaveba. mizanSewonilia am ori kriteriumis erToblivad
gamoyeneba. cxadia, t kriteriumis msgavsad, aqac iseTive mniSvnelovania
jgufebs Soris gansxvavebis ver aRmoCena, rogorc _ aRmoCena. magaliTad,
Tu vnaxavT, rom oTxi jgufi (mSoblebi, maswavleblebi, moswavleebi da
skolis administraciis warmomadgenlebi) ar ganxvavdeba erTmaneTisgan
garkveul

sakiTxTan

damokidebulebis

mixedviT,

vTqvaT,

sabunebismetyvelo sagnebisTvis swavlebisTvis meti saaTebis daTmobis


sakiTxTan mimarTebaSi, maSin myari safuZveli gveqneba vifiqroT, rom am
SemTxvevaSi SeTavazeuli siaxlis _ sabunebismetyvelo sagnebis ufro
intersiuri swavlebis _ warmatebulad danergvis SesaZlebloba ufro
metia,

vidre

SemTxvevaSi

jgufebs
gveqneboda.

Soris

mniSvnelovani

gansxvavebis

aRmoCena

gansxvavebis
iseve

arsebobis

mniSvnelovani

SeiZleba iyos rogorc misi ar aRmoCena,


dispersiuli analizi da tukis kriteriumi werilobiTi saxiT ase
SegviZlia gavaformoT:
dispersiulma

analizma

soflisa

da

qalaqis

skolebs

Soris

statistikurad mniSvnelovani gansxvaveba gamoavlina (F = 8.976, p < 0.001).


tukis kriteriumma aCvena, rom soflis dawyebiTi da saSualo skolebis
saSualoebi (Sesabamisad, 59.85 da 60.44) da qalaqis dawyebiTi da saSualo
skolis

saSualoebi

erTmaneTisgan

statistikurad

mniSvnelovnad

ar

1248

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

gansxvavdeba (Sesabamisad, 50.64 da 51.70). tukis kriteriumis gamoTvlam,


cvladis

maTematikis

standartizebuli

qulebi

mixedviT,

ori

homogenuri jgufi gamoavlina: (a) qalaqis dawyebiTi da saSualo skolebi


da (b) soflis dawyebiTi da saSualo skolebi. es ori jgufi am cvladis
mixedviT

erTmaneTisgan

gansxvavebulia.

mkveTrad

soflisskolebis

da

statistikurad

saSualo

maCvenebeli

mniSvnelovnad
statistikurad

mniSvnelovnad aRematemoda qalaqis skolebis saSualos.


(ix. http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 24, faili SPSS
Manual 24. 10).

orfaqtoriani dispersiuli analizi


zemoT

ganxiluli

warmoadgens,

anu,

magaliTi

sam

an

erTfaqtoriani

met

jgufs

dispersiul

Soris

analizs

gansxvavebas

erTi

damoukidebeli cvladis mixedviT. aseTi SemTxvevebis garda, dispersiul


analizSi (ANOVA) erTze meti damoukidebeli cvladi SeiZleba iqnas
gaTvaliswinebuli. orfaqtoriani dispersiuli analizi erT cvladze
ori

damoukidebeli

cvladis

(faqtoris)

efeqtis

Sesafaseblad

gamoiyeneba (Cohen and Holliday 1996: 277). ganvixiloT magaliTi, Tu rogor


moqmedebs moswavleTa asaki da sqesi sabunebismetyvelo mecnierebebis
gamocdaze

naCveneb

Sedegze.

orfaqtoriani

dispersiuli

analizi

mkvlevars ara marto TiToeuli damoukidebeli cvladis efeqtis naxvis


saSualebas aZlevs, aramed, ori cvladis urTierTqmedebis efeqtisac anu,
rogor

icvleba

asakobrivi

an

ra

jgufis

gavlenas

efeqtTan

ganicdis
erTiandeba.

sqesis

efeqti,

magaliTad,

rodesac
SesaZloa,

aRmovaCinoT, rom asaki gansxvaveulad moqmedebs gamocdis Sedegze imis


mixedviT, Tu romeli sqesisaa moswavle gogona Tu vaJi, anu saxeze gvaqvs
urTierqmedebis efeqti.
orfaqtoriani

dispersiuli

analizisTvis

mkvlevars

ori

damoukidebeli kategorialuri (saxeldebis skalis, magaliTad, sqesi,


asakobrivi jgufi) da erTi uwyveti damokidebuli cvladi sWirdeba
(magaliTad, gamocdaze miRweuli Sedegi). orfaqtoriani dispersiuli

1249

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

anlalizi

sami

efeqtis

gamoTvlis

SesaZleblobas

gvaZlevs.

Cvens

magaliTSi es efeqtebia:

gamocdis SedegSi sqesis mixedviT gansxvaveba;

gamocdis SedegSi asakobrivi jgufis mixedviT gansxvaveba;

gamocdis Sedegze sqesisa da asakobrivi jgufis urTierTqmedebis


efeqti, magaliTad, gansxvavebul Sedegebs aCveneben Tu ara gogonebi
da vaJebi asakobrivi jgufebis mixedviT?
amis sailustraciod SPSS-s gamoviyenebT. SPSS, pirvel rigSi, aRweriT

statistikas gvaZlevs, romelic 24. 47 CanarTSia warmodgenili.


CanarTi 24. 47
saSualo da standartuli gadaxra orfaqtorian dispersiul analizSi
aRweriTi statistika
damokidebuli cvladi: sabunebismetyvelo mecniereba
sqesi
mamakaci

qali

jami

asakobrivi
jgufi
15_20
21_25
26_45
46 da zemoT
jami
15_20
21_25
26_45
46 da zemoT
jami
15_20
21_25
26_45
46 da zemoT
jami

saSualo
71.92
63.33
70.95
64.69
66.99
70.33
68.82
69.59
61.66
67.43
70.98
66.99
70.00
62.99
67.26

standartuli
gadaxra (SD)
24.353
31.459
28.793
28.752
28.390
25.768
25.396
28.059
28.464
26.731
25.173
27.646
28.079
28.581
27.369

N
125
111
21
128
385
182
221
49
163
615
307
332
70
291
1000

aq mxolod saSualoebi da standartuli gadaxrebia warmodgenili.


amis

Semdeg

SPSS

Secdomis

dispersiebis

Tanabrobis

levenis

tests,

Tavisuflebis xarisxebsa da mniSvnelovnobis doneebs iTvlis (CanarTi


24. 48).
CanarTi 24. 48

1250

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


dispersiebis Tanabrobis levenis testi orfaqtorian dispersiul analizSi
Secdomis dispersiebis Tanabrobis levenis testi
damokidebuli cvladi: sabunebismetyvelo mecniereba

df1

df2

Sig

3.463

992

0.001

am testiT vadgenT, Tanabaria Tu ara saSualoebi sxvadasxva jgufSi.


unda vnaxoT, mniSvnelovnobis done 0.05-ze metia Tu ara. Cven 0.05-ze meti
mniSvnelovnobis

done,

anu,

statistikurad

aramniSvenlovani

Sedegi

gvWirdeba, rac nulovani hipoTezis mxardaWeras niSnavs. am SemTxvevaSi


nulovani hipoTezaa is, rom jgufebs Soris ar arsebobs statistikurad
mniSvnelovani gansxvaveba saSualoebisa da dispersiebis mixedviT (anu,
amiT mxars vuWerT ANOVA-s daSvebebs). Cvens magaliTSi es ase ar aris,
vinaidan

mniSvnelovnobis

done

0.001-ia,

rac

niSnavs,

rom

Semdgomi

analizi sifrTxiliT unda ganvaxorcieloT da gvaxsovdes, rom ar aris


daSvebuli Tanabari dispersiebi _ darRveulia dispersiuli analizis
erT-erTi daSveba. amis Semdeg SPSS mniSvnelovan informacias gvaZlevs
(CanarTi 24. 49).

CanarTi 24. 49
cdis pirTa Soris sqemis efeqtebi orfaqtorian dispersiul analizSi
cdis pirTa Soris sqemis efeqtebis Semowmeba
damokideuli cvladi: sabunebismetyvelo mecnierebebi
Partial
Eta
Type III sum
Mean
wyaro
of squares
square
df
F
Sig. squared

Noncent.
parameter

Observed
powera

1251

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


Sesworebuli
modeli
TanakveTa
sqesi
asakobrivi
jgufi
sqesi*asakobrivi
jgufi
Secdoma
jami
Sesworebuli
jami

13199.146b

1885.592

2.545

0.013

0.018

17.812

0.888

2687996.888
2.218
10124.306

1
1
3

2687996.9
2.218
3374.769

3627.42
0.003
4.554

0.000
0.956
0.004

0.785
0.000
0.014

3627.421
0.003
13.663

1.000
0.050
0.887

3089.630

1029.877

1.390

0.244

0.004

4.169

0.371

735093.254
5272200.000
748292.400

992
1000
999

741.021

cxrilSi sami damoukidebeli cvladia mocemuli (sqesi, asakobrivi


jgufi, sqesi*asakobrivi jgufi). sveti Sig. gviCvenebs, rom am sami
cvladisTvis mniSvnelovnobis doneebia: 0.956, 0.004 da 0.244. Sesabamisad,
vxedavT,

rom

sqesi

ar

moqmedebs

statistikurad

mniSvnelovnad

sabunebismetyvelo mecnierebis gamocdis Sedegze, asakobrivi jgufi ki _


moqmedebs

(p =

0.004).

aseve,

statistikurad

umniSvneloa

sqesisa

da

asakobrivi jgufis erToblivi gavlena gamocdis Sedegze, anu, gamocdis


Sedegze

zemoqmedeba

statistikurad

mniSvnelovnad

ar

gansxvavdeba

qalebisa da kacebis SemTxvevaSi (p = 0.244). SPSS efeqtis zomasac iTvlis


(parcialuri

eta

kvadrati).

mniSvnelovani

cvladisTvis,

asakobrivi

jgufisTvis is 0.014-s Seadgens, rac gviCvenebs, rom efeqtis zoma Zalian


mcirea

da

gvafiqrebinebs,

rom,

marTalia,

dadginda

statistikuri

mniSvnelovnoba, saSualoebis mniSvnelobebs Soris realuri gansxvaveba


mainc Zalian mcirea.
erTfaqtoriani dispersiuli analizis analogiurad, aqac SegviZlia
tukis

kriteriumis

jgufebSi

gamoyeneba

gasaerTianeblad.

qveSerCevebis
SPSS-Si

saSualoebis

qulebis

ori

homogenur

erTobliobis

grafikulad gamosaxvac SesaZlebelia, rac TvalsaCinod dagvanaxebs, Tu


ra gavlenas axdens sqesis faqtori oTx sxvadasxva asakobriv jgufSi
(anu,

monawile

(CanarTi 24. 50).

qalia

Tu

mamakaci)

gamocdaze

miRebul

Sefasebaze

1252

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

orfaqtoriani

dispersiuli

analizi

werilobiT

ase

SegviZlia

gavaformoT:
sabunebismetyvelo

mecnierebis

gamocdis

Sedegze

sqesisa

da

asakobrivi

jgufis gavlenis dasadgenad orfaqtoriani dispersiuli analizi gamoviyeneT.


monawileebi oTx asakoriv jgufad daiyo: I jgufi _ 15_20 weli, II jgufi _ 21_25
weli, III jgufi _ 26_45 weli da IV jgufi _ 46 weli da meti. gamovlinda asakis
mixedviT statistikurad mniSvnelovani ZiriTadi gavlena (F = 4.554, p = 0.004),
Tumca, efeqtis zoma mcire aRmoCnda (parcialuri eta kvadrati = 0.014). ar
gamovlinda sqesisa (F = 0.003, p = 0.956) da cvladebis urTierTqmedebis efeqtis (F
= 1.390, p = 0.244) statistikurad mniSvnelovani gavlena.

man-uitnisa da uilkoqsonis kriteriumebi


t kriteriumis araparametruli ekvivalentia man-uitnis U kriteriumi
ori damoukidebeli SerCevisTvis (Mann-Whitney U test) da uilkoqsonis
kriteriumi

(Wilcoxon

test)

ori

damokidebuli

SerCevisTvis.

orive

maTganisTvis saWiroa erTi kategorialuri da minimum erTi rigis skalis


cvladi.

es

kriteriumebi

saSualebas

gvaZlevs,

vnaxoT,

magaliTad,

1253

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

gansxvavdebian Tu ara erTmaneTisgan qalebi da mamakacebi mocemuli


skalis reitingebis mixedviT.
man-uitnis kriteriumi rangebs emyareba da erTmaneTs adarebs, Tu
ramdenjer eniWeba erTi SerCevidan aRebul qulas ufro maRali rangi,
vidre meore SerCevidan aRebul qulas (Bryman and Cramer 1990: 129) da,
amgvarad,

daZleulia

niSanTa

SeuRlebis

cxrilis

ujrebSi

dabali

sixSireebis problema, romelic xi-kvadratis SemTxvevaSi gvqonda (ix.


http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 24, faili 24. 19. ppt).
ganvixiloT

magaliTi.

vTqvaT,

xuTqulian

skalaze

(srulebiT

ar,

odnav, arc ise, sakmaod, Zalian) SevafaseT kursi da axla gvsurs,


vnaxoT, statistikurad mniSvnelovnad gansxvavebulad pasuxoben Tu ara
mamakacebi

da

qalebi

debulebas

(cvlads)

kursi

sakuTari

tempiT

mecadineobis saSualebas iZleva. msjelobas nulovani hipoTeziT viwyebT


(ar arsebobs statistikurad sando gansxvaveba or saSualos Soris) da
Semdeg

mniSvnelovnobis

dones

vadgenT

()

nulovani

hipoTezis

mxardasaWerad an misTvis mxaris ar dasaWerad. magaliTad, SegviZlia,


ganvacxadoT, davuSvaT, = 0.05. niSanTa SeuRlebis cxrilma, SesaZloa
24. 51 CanarTSi warmodgenili suraTi mogvces.

CanarTi 24. 51
niSanTa SeuRlebis cxrili man-uitnis kriteriumisTvis
sqesi* kursma sakuTari tempiT mecadineobis saSualeba mogcaT niSanTa SeuRlebis
cxrili
kursma sakuTari tempiT mecadineobis saSualeba mogcaT.
sruliad
ar
veTanxmeb

ar
veTanxmeb
i

arc
veTanxmebi
, arc ar

veTanxmeb
i

sruliad
veTanxmeb
i

jami

1254

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

mamakac
i

raodenob
a
% sqesSi

1
2.0%

i
2
4.1%

veTanxmebi
16
32.7%

21
41.9%

9
18.4%

qali

raodenob
a
% sqesSi

4
2.8%

11
7.8%

61
43.3%

57
40.4%

8
5.7%

jami

raodenob
a
%
sqesSi

5
2.6%

13
6.8%

77
40.5%

78
41.1%

17
8.9%

arsebobs

49
100.0
%
141
100.0
%
190
100.0
%

Tu ara am or jgufs Soris statistikurad mniSvnelovani

gansxvaveba? SPSS-Si gamoTvlis Sedegad, man-uitnis kriteriumi 24. 52 da


24. 53 CanarTebSi warmodgenil informacias gvawvdis.
CanarTi 24. 52
SPSS-Si rangirebis Sedegi man-uitnis U kriteriumisTvis
rangebi
sqesi
kursma sakuTari tempiT
saSualeba mogcaT.

mecadineobis

kaci
qali
jami

N
49
141
190

Mean rank
110.23
90.38

Sum of ranks
5402.50
12743.50

CanarTi 24. 53
SPSS-is gamoTvlebis Sedegi: man-uitnis U kriteriumis mniSvneloba da
mniSvnelovnobis done
testis statistikaa
kursma sakuTari tempiT mecadineobis saSualeba mogcaT.
Mann-Whitney U
Wilcoxon W
Z
Asymp. sig. (2-tailed)

2732.500a
12743.500
_2.343
0.019

a. damajgufebeli cvladi: sqesi


man-uitnis kriteriumi iyenebs rangebs (rogorc CanarTSi 24. 52) da
gamosaTvleli formulis gamoyenebiT iRebs U mniSvnelobas, romelic
Cvens magaliTSi 2732.500-is tolia (SPSS amas avtomaturad akeTebs). 24. 53
CanarTSi mocemul cxrilSi mniSvnelovan informacias sveti Asimp. sig. (2-

1255

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

tailed) Seicavs _ or jgufs (mamakacebi da qalebi) Soris aRmoCenili


nebismieri

gansxvavebis

statistikuri

mniSvnelovnobis

dones.

aq

mniSvnelovnobis done (p = 0.019, e. i. p < 0.05) gviCvenebs, rom qalebisa da


mamakacebis

pasuxebi

erTmaneTisgan

da

statistikurad

nulovani

mniSvenlovnad

hipoTeza

ar

aris

ganxvavdeba

mxardaWerili.

kriteriumiT da tukis kriteriumiT swrafad SegviZlia vnaxoT, zustad


sad

aris

jgufebs

Soris

homogenuri

qvejgufebis

kriteriumi

ar

gansazRvris
cxrilTan

gansxvaveba

naxvis

gvaZlevs

saSualebas,
gviwevs

(Sesabamisad,

saSualebiT).

samwuxarod,

or

jgufs

Soris

amitom

amis

sanaxavad

dabruneba.

zemoT

saSualoebisa

motanil

man-uitnis

gansxvavebis
niSanTa

magaliTSi

da

zustad

SeuRlebis
Cans,

rom

mamakacebi ufro metad Tvlian, rom mocemulma kursma maT sakuTari


tempiT mecadineobis saSualeba misca, vidre qalebi.
man-uitnis kriteriumis werilobiT gaformeba Semdegnairad SegviZlia:
ori jgufis pasuxebs Soris statistikurad mniSvnelovani gansxvavebis
gamosavlenad man-uitnis kriteriumi iqna gamoyenebuli (U = 2732.500, p = 0.019)
da dadgenil iqna statistikurad mniSvnelovani gansxvaveba mamakacebsa da
qalebs Soris. niSanTa SeuRlebis cxrilma aCvena, rom mamakacebi ufro
metad Tvlian, rom kursma maT sakuTari tempiT mecadineobis saSualeba
misca, vidre qalebi.

(ix. http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 24, faili SPSS


Manual 24. 11).
ori damokidebuli SerCevisTvis (magaliTad, erTi jgufi pasuxobs
erTze met debulebas an erT debulebas drois or sxvadasxva momentSi)
uilkoqsonis

kriteriumi

gaanalizeba

zustad

gamoiyeneba

iseve

xdeba,

da

monacemebis

rogorc

warmodgena

man-uitnis

da

kriteriumis

SemTxvevaSi. magaliTad, CanarTebSi 24. 54 da 24. 55 warmodgenilia ori


cvladi

(kursi

swored

iseTi

iyo,

rogoric

unda

yofiliyo

da

leqtori kargad iyo momzadebuli), romlebsac erTi da igive jgufi


afasebs. cxrilSi mocemulia sixSireebi. statistikurad mniSvnelovnad

1256

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

gansxvavdeba Tu ara erTmaneTisgan Sefaseba kursis am ori debulebis


mixedviT?
CanarTi 24. 54
pirveli cvladis sixSireebi da procentebi uilkoqsonis kriteriumSi
kursi zustad iseTi iyo, rogoric unda yofiliyo

sixSire
validuri
procenti

sruliad
ar
veTanxmebi
2
1.0

vinaidan

erTi

ar
veTanxmebi
14
7.3

jgufi

validuri
arc
veTanxmebi,
arc ar
veTanxmebi
65
34.0

afasebs

or

veTanxmebi
76
39.8

sruliad
veTanxmebi
34
17.8

cvlads,

SerCeva

jami
191
100.0

ar

aris

damoukidebeli, amitom uilkoqsonis kriteriumi unda gamoviyenoT. SPSSSi monacemebis analizis Sedegi gviCvenebs, rom jgufis or cvladze
pasuxebi

statistikurad mniSvnelovnad gansxvavebulad erTmaneTisagan

(CanarTi 24.56 da 24.57).


CanarTi 24. 55
meore cvladis sixSireebi da procentebi uilkoqsonis kriteriumSi
leqtori kargad iyo momzadeuli

sixSire
validuri
procenti

sruliad
ar
veTanxmebi
3
1.6

ar
veTanxmebi
5
2.6

validuri
arc
veTanxmebi,
arc ar
veTanxmebi
25
13.2

veTanxmebi
85
44.7

sruliad
veTanxmeb
i
72
37.9

jami
190
100.0

jami
191

uilkoqsonis kriteriumis gaformeba iseve xdeba, rogorc man-uitnis


kriteriumis.
man-uitnisa
statistikurad

da

uilkoqsonis

mniSvnelovani

kriteriumebisTvis
gansxvavebis

ver

or

jgufs

aRmoCena

Soris
iseTive

mniSvenlovani SeiZleba iyos, rogorc maT Soris aseTi gansxvavebis

1257

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

aRmoCena,

vinaidan

pirveli

nominaluri

maxasiaTeblebi

gansxvavebas

debulebebis

SemTxveva
ar

qmnian

SefasebaSi,

gvafiqrebinebs,
statistikurad
anu,

rom

SerCevis

mniSvnelovan

debulebis

Sefaseba

konsistenturia ganurCevlad SerCevis konkretuli maxasiaTelebisa.


CanarTi 24. 56
rangebi da rangebis jamebi uilkoqsonis kriteriumisTvis
rangebi
N
leqtori kargad iyo
momzadebuli _ kursi zustad
iseTi iyo, rogoric unda
yofiliyo

Negative ranks
Positive ranks
Ties
Total

Mean rank
50.30
5606

20a
89b
81c
190

Sum of ranks
1006.00
4989.00

a. leqtori kargad iyo momzadebuli < kursi zustad iseTi iyo, rogoric
unda yofiliyo;
b. leqtori kargad iyo momzadebuli > kursi zustad iseTi iyo, rogoric
unda yofiliyo;
c. kursi zustad iseTi iyo, rogoric unda yofiliyo = leqtori kargad iyo
momzadebuli

CanarTi 24. 57
mniSvnelovnobis done uilkoqsonis kriteriumisTvis

Z
Asymp. sig. (2-tailed)

kriteriumis statistikab
leqtori kargad iyo momzadebuli _ kursi zustad iseTi iyo,
rogoric unda yofiliyo
_6.383a
0.000

kruskal-uolisisa da fridmenis kriteriumebi


dispersiuli
uolisis

analizis

kriteriumi

sami

araparametruli
da

meti

ekvivalentebia

damoukidebeli

kruskal-

SerCevisTvis

da

fridmanis kriteriumi sami da meti damokidebuli SerCevisTvis. orive


kriteriumi erT kategorialur da erT rigis skalis cvlads iyenebs da

1258

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

saSualebas

gvaZlevs

reitingis

vnaxoT,

skalaze

gansxvavdeba

Tu

an

meti

sami

ara

erTmaneTisgan
jgufi

(ix.

http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 24, faili 24. 20. ppt).


es kriteriumebi TiTqmis iseve muSaobs, rogorc man-uitnis kriteriumi
_

rangebzea

swavlebis

dafuZnebuli.

gamocdilebis

ganvixiloT

wlebis

magaliTi:

raodenobis

maswavleblebi

mixedviT

gadaanawiles

jgufebSi da sTxoves, SeefasebinaT maT mier daswrebuli konkretuli


kursis erT-erTi aspeqti (saswavlo Temebsa da aqtivobebs praqtikuli
gamoyeneba aerTianebdaT). erT-erTi miRebuli Sedegia niSanTa SeuRlebis
cxrili, romelic 24. 58 CanarTSia warmodgenili. gansxvavdebian Tu ara
erTmaneTisgan maswavleblebis jgufebi statistikurad mniSvnelovnad?
msjelobas nulovani hipoTeziT viwyebT (ar arsebobs statistikurad
mniSvnelovani

gansxvaveba

oTx

jgufs

Soris)

Semdeg

virCevT

mniSvnelovnobis dones () nulovani hipoTezis mxardasaWerad an misTvis


mxaris ar dasaWerad, magaliTad, vambobT, davuSvaT, = 0.05.

CanarTi 24. 58
niSanTa SeuRlebis cxrili kruskal-uolisis kriteriumisTvis
swavlebis wlebis raodenoba*saswavlo Temebsa da aqtivobebs praqtikuli gamoyeneba
aerTianebdaT
saswavlo Temebsa da aqtivobebs praqtikuli
gamoyeneba aerTianebdaT

1259

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


ar
veTanxmeb
i

swavlebis
wlebis
raodenoba

<16

16_18

19_21

>21

jami

raodenoba
%
swavlebis
wlebSi
raodenoba
%
swavlebis
wlebSi
raodenoba
%
swavlebis
wlebSi
raodenoba
%
swavlebis
wlebSi
raodenoba
%
swavlebis
wlebSi

6
6.9%

arc
veTanxmebi,
arc ar
veTanxmebi

veTanxmebi

sruliad
veTanxmebi

2
40.0%

3
60.0%

29
30.5%

52
54.7%

14
14.7%

95
100.0
%

40
46.0%

34
39.1%

7
8.0%

87
100.0
%

5
100.%

2
100%

6
3.2%

71
37.6%

91
48.1%

jami

2
100.0
%
21
11.1%

189
100.0
%

statistikurad mniSvnelovnad gansxvaveba Tu ara erTmaneTisgan oTxi


jgufis Sefasebebi? SPSS-Si kruskal-uolisis kriteriumis gamoTvlebi
gvaZlevs cxrilebs, romlebic warmodgenilia CanarTSi 24. 59 da 24. 60.

CanarTi 24. 59
rangebi kruskal-uolisis kriteriumisTvis

saswavlo Temebsa da aqtivobebs

rangebi
swavlebis wlebis
N
raodenoba
5
<16

saSualo
rangi
90.60

1260

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


praqtikuli gamoyeneba aerTianebdaT

16_18
19_21
>21
jami

95
87
2
189

106.53
82.02
123.00

CanarTi 24. 60
mniSvnelovnobis done kruskal-uolisis kriteriumisTvis

xi-kvadrati
df
Asymp.sig.

kriteriumis statistikaa, b
saswavlo Temebsa da aqtivobebs praqtikuli gamoyeneba aerTianebdaT
11.595
3
0.009

a. kruskal-uolisis kriteriumi
b. damajgufebeli cvladi: swavlebis wlebis raodenoba

am cxrilebSi aRniSvnis Rirsi mniSvnelovani ricxvia 0.009 (Asymp.sig.)


_

mniSvnelovnobis

davaskvnaT,

rom

done.

nulovani

vinaidan
hipoTeza

is

0.05-ze

(ar

naklebia,

arsebobs

SegviZlia

statistikurad

mniSvnelovani gansxvaveba oTx jgufs Soris) ar aris mxardaWerili da


Sedegebi imis mixedviT icvleba, Tu ramdeni wlis samuSao gamocdileba
aqvs

respodents.

man-uitnis

kriteriumis

msgavsad,

kruskal-uolisis

kriteriumi mxolod imas gveubneba, aris Tu ar aris statistikurad


mniSvnelovani gansxvaveba da ara imas, Tu sad aris es gansxvaveba. imis
gasarkvevad, Tu zustad sadaa gansxvaveba, niSanTa SeuRlebis cxrili
unda gavarCioT. mocemul magaliTSi moyvanili cxrilidan Cans, rom
maswavleblebi, romelTac swavlebis 16_18 wliani gamocdileba aqvT,
yvelaze dadebiTad arian ganwyobilni kursis mocemuli aspeqtisadmi.
kruskal-uolisis

kriteriumi

werilobiT

Semdegnairad

SegviZlia

gavaformoT:
gamoyenebul iqnas kruskal-uolisis kriteriumi imis dasadgenad, aris Tu
ara raime statistikurad mniSvnelovani gansxvaveba oTxi jgufis Sefasebas
Soris. dadgenil iqnas statistikurad mniSvenlovani gansxvaveba (2 = 11.595, p

1261

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


=

0.009)

oTx

jgufs

Soris,

romelic

swavlebis

gamocdilebis

wlebis

raodenobis mixedviT gamoiyofa. niSanTa SeuRlebis cxrilma aCvena, rom is


maswavleblebi, romlebsac 16_18 wliani samuSao gamocdileba aqvT, yvelaze
dadebiTad afaseben cvlads saswavlo Temebsa da aqtivobebs praqtikuli
gamoyeneba aerTianebdaT.

(ix. http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 24, faili SPSS


Manual 24. 11).
ori an meti damokidebuli SerCevisTvis (magaliTad, erTi jgufi sam
an met debulebas afasebs, an erTi jgufi drois sam sxvadasxva momentSi
afasebs erTsa da imave debulebas) fridmanis kriteriumi gamoiyeneba.
magaliTad, 24. 61 _ 24. 63 CanarTebSi mocemulia sami cvladi (kursma
swavlis survili gagviRviZa, kursma gvibiZga, rom sakuTar swavlaze
Tavad agveRo pasuxismgebloba da saswavlo Temebsa da aqtivobebs
praqtikuli gamoyeneba aerTianebdaT) da samives erTi da igive jgufi
afasebs.

cxrilebSi

statistikurad

mocemulia

mniSvnelovnad

sixSireebi.

erTmaneTisgan

gansxvavdeba
jgufis

mier

Tu

ara

sxvadasxva

debulebis Sefaseba?

CanarTi 24. 61
pirveli cvladis sixSireebi fridmanis kriteriumisTvis
kursma swavlis survili gagviRviZa
validuri
srulebiT
ar

Zalian
mcired

mcired

sakmaod

Zalian

jami

jami

1262

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


sixSire
validuri
procenti

1
0.5

13
6.9

64
33.9

79
41.8

32
16.9

189
100.0

91
1

CanarTi 24. 62
meore cvladis sixSireebi fridmanis kriteriumisTvis
kursma gvibiZga, rom sakuTar swavlaze Tavad agveRo pasuxismgebloba
validuri

sixSire
validuri
procenti

srulebiT
ar
1
0.5

Zalian
mcired
9
4.8

mcired

sakmaod

Zalian

jami

jami

64
33.9

85
45.0

30
15.9

189
100.0

191

CanarTi 24. 63
mesame cvladis sixSireebi fridmanis kriteriumisTvis
saswavlo Temebsa da aqtivobebs praqtikuli gamoyeneba aerTianebdaT
validuri
Zalian mcired
6
3.1

sixSire
validuri
procenti

fridmanis

mcired
71
37.2

kriteriumi saSualo

sakmaod
92
48.2

rangsa

Zalian
22
11.5

da

jami
191
100.0

mniSvenlovnobis

dones

gvaZlevs. CanarTebSi 24. 64 da 24. 65 SPSS-Si warmoebuli gamoTvlebis


Sedegebia mocemuli.

CanarTi 24. 64
ranJireba fridmanis kriteriumisTvis
saSualo rangebi
kursma swavlis survili gagviRviZa

1.98

kursma gvibiZga, rom sakuTar swavlaze

2.03

1263

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


Tavad agveRo pasuxismgebloba
saswavlo Temebsa da aqtivobebs
praqtikuli gamoyeneba aerTianebdaT

1.99

CanarTi 24. 65
mniSvnelovnobis done fridmanis kriteriumisTvis
kriteriumi statistikaa

187

N
xi-kvadrati

0.353
2

df

0.838

Asymp. sig.

a.fridmanis testi

cxrilebidan SegviZlia vnaxoT, rom erTi jgufis mier sami cvladis


Sefaseba

ar

aris

statistikurad

mniSvnelovnad

gansxvavebuli

erTmaneTisgan 0.838 (0.05-ze meti) mniSvnelovnobis doneze, anu, nulovani


hipoTeza

ar

aris

mxardaWerili.

fridmanis

kriteriumis

Sedegebi

werilobiT gaformebisas igive formati SegviZlia gamoviyenoT, rasac


kruskal-uolesis kriteriumisTvis viyenebdiT.
kruskal-uolesisa da fridmanis kriteriumebisTvis, man-uitnisa da
uilkoqsonis kriteriumebis analogiurad, jgufebs Soris statistikurad
mniSvenlovani gansxvavebis ararseboba iseve mniSvnelovani SeiZleba iyos,
rogorc arseboba, vinaidan pirvel SemTxvevaSi SegviZlia davaskvnaT, rom
SerCevis

nominaluri

mocemul

Sefasebebze,

maxasiaTeblebi
anu,

Sefaseba

ar

zemoqmedeben

konsistenturia

jgufis

mier

da

aris

ar

damokideuli imaze, Tu konkretulad ra maxasiaTeblebi gaaCnia jgufs.


konoveris k-SerCevis daxrilobis kriteriumi (Conover k-sample slippage
test) kruskal-uolisis kriteriumis alternativaa da misi ganxilva wignis
Tanmxleb veb gverdze SegiZliaT ixiloT (http://www.routledge.com/textbooks/
9780415368780 _ Tavi 24, faili 24. 6. doc).

1264

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

veb gverdze, aseve, naxavT mogonili monacemebis ramdenime fails SPSSSi samuSaod, maT Soris:

cvlilebis

SPSS-monacemebi

marTvis

Sesaxeb

ix.

http://www.routledge.com/textbooks/ 9780415368780/, faili data file on change;

organizaciuli

SPSS-monacemebi

kulturis

Sesaxeb

ix.

http://www.routledge.com/textbooks/ 9780415368780/, faili organizational culture data


file ;

SPSS-monacemebi
cvladebis
faili

maTematikis

Sesaxeb

test

results

ix.
for

dokumenti)

qulebisa

da

masTan

dakavSirebuli

http://www.routledge.com/textbooks/
mathematics;

SegiZliaT

Tanmxlebi

9780415368780/,

kiTxvari

moiZioT

(vordis
misamarTze:

http://www.routledge.com/textbooks/ 9780415368780/, faili SPSS questionnaire on


mathematics;

vordis
yvela

dokumenti,

SPSS-failis

romelSic
CamonaTvali,

mocemulia

veb

SegiZliaT

gverdze

moiZioT

mocemuli
misamarTze:

http://www.routledge.com/textbooks/ 9780415368780/, faili SPSS FILES ON THE


WEB SITE.

1265

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

25 mravalganzomilebiani gazomva da
faqtoruli analizi
Sesavali
rogori SezRudulic ar unda iyos Cveni codna astronomiaSi, bevri
Cvengani mainc axerxebs CrdiloeTis cis varskvlavTa usasrulobidan
varskvlavebis

garkveuli

dajgufebebis

gamorCevas

da

maTSi

kargad

nacnobi irmis naxtomis, orionisa da didi daTvis Tanavarskvlavedebis


amocnobas. ramdenime Cvengani Tu SeZlebda samxreT naxevarsferos caze
Tanavarskvlavedebis

amocnobas,

romelTac

danaxvisTanave

cnoben

avstraliis mcxovrebni.
cxovrebis

Semadgeneli

gamartivebisken

rTuli

midrekileba

da

kompleqsuri

varskvlavebze

elementebis

dakvirvebiT

ar

Semoifargleba. TiToeuli Cvengani uamravi sxvadasxva gziT cdilobs


formebisa

da

tendenciebis

danaxvas

daukavSirebel movlenebSi, raTa ukeT

erTi

SexedviT

erTmaneTTan

gavarkvioT maTi mniSvneloba

Cvens yoveldRiur cxovrebaSi. arc ganaTlebis sferos mkvlevrebi arian


gamonaklisni.
adamianis moRvaweobis ama Tu im sferos kvlevisas, sakvlevi cvladebi
xSirad imaze rTuli aRmoCndeba xolme, vidre es kvlevis dawyebamde iyo
navaraudevi. amis kargi magaliTia swavlebis sxvadasxva stilisa da
moswavlis

akademiuri

miRwevis

gansxvaveba

progresul

da

urTierTmimarTebis

tradiciul,

formalur

kvleva.
da

zogadi

araformalur

qcevebs Soris sakmaod bundovania da uares SemTxvevaSi, araTanmimdevrul


da

saukeTeso

sinamdvileSi,

SemTxvevaSi
swavlebisa

da

ki,

aradamajerebel

swavlis

konteqstSi

Sedegebs
iseTi

iZleva.

epiTetebi,

rogoricaa araformaluri an formaluri, mravalganzomilebian cnebebs


ukavSirdebian anu

cnebebs, romlebic ramdenime cvladisgan

Sedgebian.

mravalganzomilebiani skalireba, Tavis mxriv, aseT cvladebs Soris

1266

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

arsebuli
riTac

msgavsebebis

am

Sesaxeb

msjelobebis

msjelobis

gaanalizebis

mravalganzomilebianobis

saSualebaa,

Sefaseba

xdeba

SesaZlebeli (Bennett and Bowers 1977). rac Seexeba swavlebis stilsa da


moswavlis

akademiuri

moswrebis

kvlevas,

arsebobs

mosazreba,

rom

saWiroa maswavleblis qcevis mravalganzomilebiani tipologiebis Seqmna.


miCneulia,

rom

aseTi

tipologia

mkvlevars

SesaZleblobas

miscems,

erTad daajgufos maswavleblebis msgavsi msjelobebi saklaso garemos


organizaciisa

da

marTvis

Sesaxeb

da

moswavleebis

motivirebis,

Sefasebisa da swavlebis Sesaxeb.


aseTi msjelobebis dajgufebis uamravi da mravalferovani teqnika
arsebobs. yvela maTgans aerTianebs is, rom isini didi raodenobiT
sazomebs

Soris

arsebuli

ZiriTadi

cvladebis

bunebisa

da

maTi

raodenobis gansazRvris meTodebia. am ganmartebas kerlingeri (1970)


dajgufebis erT-erTi kargad cnobili teqnikis _ faqtoruli analizis
_ aRsawerad iyenebs. winamdebare Tavs elementaruli kavSiris analizis
ganxilviT
xolo

daviwyebT,

Semdeg

kompiuteris

romlis

warmogidgenT

gamoyenebiT

ganxorcieleba
faqtorul

gakeTdes.

da

xeliTac

analizs,

bolos,

SesaZlebelia,

rac

mokled

umjobesia

mimovixilavT

mravaldonian modelirebas da klasterul analizs, romelic adamianebis


an jgufebis organizebis meTodia da ara _ cvladebis.

elementaruli kavSiris analizi: magaliTi


elementaruli
pirovnuli

kavSiris

konstruqtebis

analizi
kavSiris

(McQuitty

Seswavlis

maswavleblis

1957)
erT-erTi

gzaa,

raSic

igulisxmeba Tavisi moswavleebis Sesaxeb maswavleblis mier gamoTqmuli


msjelobebis

mravalganzomilebianobis

Sefaseba.

is

cvladebis

simravleSi konkretuli cvladebis klasterebis identificirebasa da


gansazRvras cdilobs. faqtoruli analizis msgavsad, rogorc qvemoT
vnaxavT,

elementaruli

kavSiris

analiziT

urTierTdakavSirebul

jgufebs eZeben. am Ziebis mizans tipebis dadgena warmoadgens. makquiti


(1957) tips uwodebs adamianebis an sxva obieqtebis kategorias (Cvens

1267

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

magaliTSi,

pirovnul

konstruqtebs),

romelic

erTmaneTis

msgavs

da

damoukidebel wevrebs moicavs.


dawyebiTi
miseul

klasebis

xedvaze

maswavlebelma

saubrisas

Svidi

Tavisi

moswavleebis

gansxvavebuli

konstruqti

Sesaxeb
mogvca

(ixileT Tavi 20). man Semdegi Sesatyvis da araSesatyvis konstruqtebi


gamoyo: Wkviani (+), sociabiluri (+), kargi verbaluri unarebis mqone
(+), sanimuSo qcevis mqone (+), agresiuli (_), xmauriani (_), da uxeSi
(_).
amis Semdeg klasis Jurnalidan SemTxveviTi SerCevis wesiT SeirCa
oTxi vaJi da eqvsi gogona da maswavlebels sTxoves, rom isini rangebis
mixedviT

Seefasebina

TiToeul

konstruqtze,

sadac

pozicia

1-iT

aRiniSneboda is bavSvi, romelic yvelaze metad Seesabameboda konkretul


mocemul konstruqts, xolo pozicia 10 _ mocemuli konstruqtisTvis
yvelaze naklebad Sesatyvis bavSvi.

maswavleblis mier ganxorcielebuli

ranJirebis Sedegebi mocemulia CanarTSi 25. 1. sayuradReboa, rom sam


konstruqtSi rangebis Tanamimdevroba Sebrunebulia, raTa SenarCunebuli
yofiliyo mimarTuleba Sesatyvisi = 1-dan araSesatyvisi = 10-mde.
CanarTi 25. 1
aTi bavSvis ranguli rigi Svidi konstruqtis mixedviT

(Sesatyvisi)

(araSesatyvisi)

Wkviani
1 hiTeri
2 riCardi
3 karolina
4 timi
5 patriki
6 Saroni
7 jenisi
8 jeini
9 aleqsi
10 kareni

(Sesatyvisi)

(araSesatyvisi)

sociabiluri
1 karolina
2 riCardi
3 Saroni
4 jeini
5 timi
6 jenisi
7 hiTeri
8 patriki
9 kareni
10 aleqsi

1268

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


agresiuli

(araSesatyvisi)

10 aleqsi
9 patriki
8 timi
7 kareni
6 riCardi
5 karolina
4 hiTeri
3 jeini
2 Saroni
1 jenisi

(Sesatyvisi)

(Sesatyvisi)

(araSesatyvisi)

10 aleqsi
9 patriki
8 kareni
7 timi
6 karolina
5 riCardi
4 hiTeri
3 jenisi
2 Saroni
1 jeini

(Sesatyvisi)
kargi verbaluri
unarebis mqone
1 riCardi
2 karolina
3 hiTeri
4 jenisi
5 patriki
6 timi
7 aleqsi
8 Saroni
9 jeini
10 kareni

(araSesatyvisi)

(araSesatyvisi)

(Sesatyvisi)
sanimuSo qcevis
mqone

(Sesatyvisi)

xmauriani

1
2
3
4
5
6
7
8
9

jenisi
jeini
Saroni
karolina
hiTeri
riCardi
timi
kareni
patriki

uxeSi
10 aleqsi
9 patriki
8 kareni
7 timi
6 riCardi
5 Saroni
4 jeini
3 jenisi
2 karolina
1 hiTeri

1269

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


10 aleqsi

(araSesatyvisi)
wyaro: Cohen 1977

CanarTSi 25.2 warmodgenilia CanarTSi 25. 1 mocemuli Svidi pirovnuli


konstruqtis reitingebs Soris korelacia (am SemTxvevaSi korelaciis
dasaTvlelad gamoyenebulia spirmenis ro).
CanarTi 25. 2
Svid pirovnul konstruqts Soris korelaciebi
(1)
Wkviani
sociabiluri
agresiuli
xmauriani
kargi verbaluri unarebis mqone
uxeSi
sanimuSo qcevis mqone (meaTedebis
aRmniSvnleni wertilebi amoSlilia)

(1)
(2)
(3)
(4)
(5)
(6)
(7)

53
_10
_16
83
_52
13

(2)
(3)
53 _10
_50
_50
_59
91
44 _07
_56
79
61 _96

(4) (5)
(6)
(7)
83 _52
13
_16
_59
44 _56
61
91
_07
79 _96
_01
73 _93
_01
_43
12
73
_43
_81
_93
12 _81

wyaro: Cohen 1977

elementaruli

kavSiris

analizi

mkvlevars

msgavisi

cvladebis

dajgufebis saSualebas aZlevs.

elementaruli kavSiris analizis etapebi


1. 25. 2 CanarTSi mocemuli matricis TiToeul svetSi xazi gausviT
yvelaze Zlier, anu maRali korelaciis koeficients. yuradReba ar
miaqcioT uaryofiT niSnebs.
2. mTel matricaSi gamoyaviT yvelaze maRali korelaciis koeficienti.
ori cvladi, romelTa Sorisacaa es korelacia, I klasteris pirvel
or wevrs warmoadgenen.

1270

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

3. Semdeg gamoyaviT yvela cvladi, romelic I klasterSi gaerTianebul


or

cvlads

hgavs.

amisaTvis,

gadaaTvaliereT

meore

etapze

gamokveTili cvladebis Semcveli striqonebi da SearCieT nebismieri


xazgasmuli koeficienti. CanarTSi 25. 3 diagramis saxiTaa mocemuli,
Tu

rogor

ukavSirdeba

klasteris

axali

wevrebi

klasteris

Tavdapirvelad gamoyofil or wevrs.


4. axla gamoyaviT nebismieri cvladebi, romlebic yvelaze metad hgavs
mesame

etapze

gamokveTil

cvladebs.

es

procedura

imdenjer

gaimeoreT, vidre am klasterisTvis yvela cvlads ar amowuravT.


5. I klasterSi Semavali yvela cvladis gamoricxvis Semdeg imdenjer
gaimeoreT 2, 3 da 4 etapebi, vidre yvela cvladi klasterebSi ar
gaerTiandeba.
CanarTi 25. 3
Svid pirovnul konstruqts Soris mimarTebis struqturireba
I klasteri: cudad moqceva = agresiuli
II klasteri: xmauriani _ tlanqi/uxeSi _ arasociabiluri
kargi verbaluri unarebis mqone = Wkviani
= aRniSnulia reciprokuli mimarTeba cvladebs Soris

wyaro: Cohen 1977

faqtoruli analizi
faqtoruli analizi im cvladebis dajgufebis meTodia, romlebsac
raRac

aqvT

saerTo.

esaa

procesi,

romelic

mkvlevars

garkveuli

raodenobis cvladebis mcire raodenobis ZiriTad faqtorebamde dayvanis


saSualebas aZlevs, romlebiTac SeZlebisdagvarad bevri cvladi aixsneba.
is

cvladebs

Soris

maxasiaTeblebs

avlens.

urTierTmimarTebis
amgvarad,

struqturasa

faqtoruli

da

analizis

saerTo

gamoyenebiT

mkvlevars saSualeba eZleva gamoavlinos sxvadasxva cvladis safuZvlad


mdebare

cnebebi.

magaliTad,

erTi

cvladi

SeiZleba

santimetrebiT

zomavdes simaRles, meore _ diuimebiT. safuZvlad mdebare faqtori,

1271

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

romelic aerTianebs orive cvlads, simaRlea. es latenturi faqtoria,


romelzec ori cvladi miuTiTebs.
faqtoruli analizis ori ZiriTadi forma arsebobs: kvleviTi da

damadasturebeli.
pirveladi

pirveli

maTgani

komponentebis

dajgufebebis,

ZiriTadi

faqtoruli

analizis)

gamoyenebaze

damadasturebeli

faqtoruli

(kerZod,

manamde

ucnobi

cvladebis

tendenciebis,

SeswavlisTvis

analizis

klasterebisa

miuTiTebs.

analizi

da

amis

ufro

mkacria

jgufebis

sapirispirod,
da

dadgenili

faqtorebis nakrebis dajgufebebisa da mimarTebebis hipoTetur modelTan


Sesatyvisobas

amowmebs.

winamdebare

qveTavSi

faqtoruli

analizis

yvelaze farTod gamoyenebad formas _ pirveladi komponentebis analizs


_ warmogidgenT. faqtoruli analizis da misi sxvadasxva variantis
Sesaxeb ufro dawvrilebiTi informacia da sruli ganxilva SegiZliaT
statistikis saxelmZRvaneloebSi ixiloT.
am

qveTavSi

vinaidan

warmodgenil

ganaTlebis

analizSi

sferos

SPSS-is

mkvlevrebi

Sedegebs

pirveladi

gamoviyenebT,
komponentebis

analizisTvis ZiriTadad, swored SPSS-s iyeneben.


ganaTlebis

kvlevis

sferoSi

faqtoruli

analizis

magaliTisTvis

aviRoT Semdegi cvladebi:

moswavleebis demotivacia;

moswavleebis cudi koncentracia;

zedmeti zewola moswavleebze;

saswavlo programebis SemWidrovebis efeqti;

susti moswavleebis dasja;

zedmeti aqcenti damaxsovrebaze;

mxolod saxelmZRvaneloebSi mocemuli masalis codnis Semowmeba.


es Svidi cvladi SeiZleba erT saerTo faqtorSi _ gamocdebis

uaryofiT efeqtSi _ gaerTiandes .

faqtoruli

analizi,

mravaljeradi

1272

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

korelaciebis

meSveobiT, erT an ramdenime saerTo faqtorSi ramdenime

cvladis dajgufebis meTods warmoadgens.


faqtoruli
warmogidgenT.

analizis

ufro

ganvixiloT

detalurad

cvladebi,

ganxilvisTvis

romlebic

skolis

magaliTs

efeqturobas

Seexeba:

skolis mmarTvelobis mier gansazRvruli mimarTulebis sicxade;

skolis mmarTvelebis unari, uzrunvelyon maswavleblebis motivacia


da STagoneba;

lideris stimuli da Tavdajerebuloba;

lideris mier konsultaciis gawevis unari da aqtivobebi;

lideris mier micemuli magaliTi;

lideris valdebulebebi;

lideris qcevis stilis mravalferovneba;

lideris mkafio komunikaciis da molodinebis zustad Camoyalibebis


unari;

TanamSromlebis mxridan liderisadmi pativiscemis gamovlena;

skolis mmarTveli gundisadmi TanamSromlebis ndoba;

mmarTveli jgufis gunduri muSaobis efeqturoba;

praqtikaze skolis xedvis gavlenis xarisxi;

maswavleblebis

mier

lideris

rolis

sakuTar

Tavze

aRebis

SesaZlebloba;

mmarTveli gundis kreatiuloba;

mmarTveli

gundis

mier

problemebis

amocnobis,

wamoWrisa

da

gadawyvetis unari;

monacemebis gamoyeneba dagegmvisa da skolis ganviTarebisTvis;

skolaSi profesiuli ganviTarebis dafaseba;

mniSvnelovani

gadawyvetilebebis

miRebisas

TanamSromlebTan

konsultireba;

inovaciisa da kreatiulobis waxaliseba da mxardaWera;

1273

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

gadawyvetilebis miRebis procesSi monawileobis miRebis da wvlilis


Setanis SesaZlebloba;

skolis TanamSromloba mSoblebTan;

adamianebis

kritikuli

moqmedeba

skolisa

da

misi

ganviTarebis

sasikeTod;

TanamSomlebis

mier

koordinatoris

rolis

sakuTar

Tavze

aReba

survilis Sesabamisad (moxaliseebi);

skolis TanamSromlebis gunduri muSaoba.


aq 24 gansxvavebuli cvladi gvaqvs. ismis kiTxva: arsebobs Tu ara

faqtorebis

(latenturi

anu

faruli

cvladebis)

iseTi

jgufebi,

romlebic am CamonaTvalidan ramdenime cvlads moicaven, an romlis


indikatorebs an elementebs ramdenime cvladi warmoadgens? faqtoruli
analizi gviCvenebs asea es Tu ara. gTavazobT faqtoruli analizis
sametapian models, sadac erTmaneTisgan ganvasxvavebT faqtorebsa da

cvladebs. faqtori ZiriTadi anu faruli niSania, romelSic cvladebis


jgufebi erTiandebian. cvladi erT-erTi elementia, romelic SeiZleba
ZiriTadi faqtoris Semadgeneli nawili iyos. Cvens magaliTSi 24 cvladi
da, rogorc qvemoT vnaxavT, 5 faqtori gvaqvs.

I etapi
davuSvaT, ramdenime skolaSi SevagroveT 1,000 maswavleblis monacemebi
da gvsurs vnaxoT, Tu rogor jgufdeba am monacemebis mixedviT zemoT
CamoTvlili 24 cvladi (Cvens xelT arsebuli monacemebi Sefardebis
skalas
skalaze

ganekuTvnebian,
qulis

romlebic

miniWebiT

iqna

TiToeuli

miRebuli.

aq

cvladisTvis
unda

10

qulian

Sesruldes

wesi,

romlis mixedviT, SerCeva cvladebze meti raodenobis cdis pirebisgan


unda Sedgebodes). braimenisa da krameris (Bryman and Cramer 1990: 255)
azriT, TiTo cvladze, sul mcire, xuTi cdis piri mainc unda modiodes
da jamSi, SerCevaSi 100 cdis pirze naklebi ar unda iyos. Cveni analizi
25. 4 CanarTSi mocemul SPSS-is gamoTvlebsa da Sedegebs efuZneba.

1274

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

CanarTi 25. 4
SPSS-is gamoTvlebis Tavdapirveli Sedegi pirveladi komponentebis
analizisTvis
mTliani dispersiis axsna
sawyisi mniSvneloba
kvadratSi ayvanili
datvirTvebis
gamoyvanili jamebi
komp
onen
ti

1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24

jami

dispe
rsiis
%

kumula
ciuri
%

jami

disper
siis %

kumulac
iuri %

9.343
1.424
1.339
1.220
1.085
0.918
0.826
0.723
0.685
0.658
0.623
0.562
0.532
0.512
0.493
0.466
0.437
0.396
0.376
0.364
0.307
0.271
0.232
0.207

38.930
5.931
5.580
5.085
4.520
3.825
3.443
3.013
2.855
2.743
2.596
2.342
2.216
2.132
2.055
1.942
1.822
1650
1.566
1.517
1.280
1.129
0.965
0.862

38.930
44.862
50.442
55.526
60.047
63.872
67.315
70.329
73.184
75.927
78.523
80.864
83.080
85.213
87.268
89.210
91.032
92.682
94.247
95.764
97.044
98.174
99.138
100.00

9.343
1.424
1.339
1.220
1.085

38.930
5.931
5.580
5.085
4.520

38.930
44.862
50.442
55.526
60.047

kvadratSi ayvanili
datvirTvebis brunviT
miRebuli jamebi
dispe
rsiis
%

kumulaci
uri %

16.820
11.706
11.578
11.386
8.556

16.820
28.527
40.105
51.491
60.047

jami

4.037
2.810
2.779
2.733
2.053

eqstraqciis meTodi: pirveladi komponentebis analizi

miuxedavad

imisa,

rom

CanarTSi

25.

4,

erTi

SexedviT,

rTuli

monacemebia warmodgenili, maTi umravlesoba faqtobrivad, saerTod ar


unda gvaRelvebdes.

SPSS daxvewili korelaciuri analiziT avtomaturad

poulobs da gvaZlevs xuT faqtors; aseve, gvaZlevs monacemebs am 5


faqtoris

Sesaxeb

(cxrilis

pirveli

xuTi

striqoni

saxelwodebiT

komponenti). CanarTSi 25. 4 mocemulia 24 cvladi (marcxena svetSi

1275

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

komponenti)

da

maTi

Sesatyvisi

monacemebis

sami

nakrebi:

sakuTari

mniSvnelobebi, kvadratSi ayvanili datvirTvebis gamoyvanili jamebi da


kvadratSi ayvanili datvirTvebis brunviT miRebuli jamebi. sakuTari
mniSvnelobebi faqtorebs Soris dispersiis sazomia. Cven mxolod is
sakuTari mniSvnelobebi gvainteresebs, romlebic 1-ze metia. mkvlevrebs,
zogadad, ar ainteresebT 1-ze naklebi mniSvnelobebi, vinaidan isini erTi
cvladis

mier

informacias.
kaizeris

axsnil

dispersiaze

faqtobrivad,

normalizacia

SPSS,

naklebis

kaizeris

ewodeba)

Sesaxeb

kriteriumis

gamoyenebiT,

1-ze

gvawvdian

(SPSS-Si
met

mas

sawyis

mniSvnelobebs avtomaturad filtravs.


am

etapze

faqtorebis

identificirebisa

da

komentirebisTvis

kvadratebiani diagramis gamoyenebac SesaZlebelia (SPSS-Si es Rilakze


erTi daWeriT keTdeba). kvadratebiani diagrama
zomis

klebis

mixedviT

dalagebul

faqtorebs.

saTiTaod gvaCvenebs
mkvlevrisTvis

am

diagramis is nawilia saintereso, sadac is gaTanabrebas iwyebs, radgan


Zalian

naTlad

miuTiTebs,

Tu

romeli

faqtorebiT

aixsneba

meti

dispersia da romliT _ naklebi. 25. 5 CanarTSi mocemuli kvadratebian


diagramaze
pirveli

SegviZlia

faqtoris

vnaxoT,

Semdeg,

rom

kidev

grafiki
mcirediT

mniSvnelovnad
swordeba

swordeba

Semdegi

oTxi

faqtorisTvis da nel-nela qvemoT eSveba. es gvafiqrebinebs, rom pirveli


faqtori dispersiis didi nawilis axsnaSi mniSvnelovania.

1276

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

kvadratebiani diagramis gamoyenebisas monacemebis moxril mtevans


(pirveli

faqtoris

faqtorebi

Semdeg)

mniSvnelovnad

unda

SevxedoT

CavTvaloT,

da

manamde

danarCenebi

moxvedrili
ki_SedarebiT

umniSvnelod (Cattell 1966; Pallant 2001: 154). Tumca, es Zalian uxeSi dayofaa,
radgan

arsebobs

mniSvnelovnad

moxramde

miCnevis

arasrulfasovnad

da

moxvedrili
mis

Sefasebis

Semdeg

riski.

faqtorebis
moxvedrili

kvadratebiani

zedmetad
faqtorebis

diagrama

bevrs

verafers matebs 25. 4 CanarTSi mocemul cxrils, Tumca, saSualebas


gvaZlevs Tvalis erTi gadavlebiT davinaxoT met-naklebad mniSvnelovani
faqtorebi,

anu

koncentracia
faqtorebi,

faqtorebi,
(grafikis

romlebic

romlebzec

gaTanabrebamde
SegviZlia

unda

movaxdinoT

moxvedrili

vugulebelyoT

yuradRebis

faqtorebi)

da

da

uyuradRebod

ayvanili

datvirTvebis

davtovoT.
Semdeg

ganvixiloT

sveti

kvadratSi

gamoyvanili jamebi. es sveti or mniSvnelovan informacias gvawvdis.

1277

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

pirveli, sveti dispersiis % miuTiTebs imaze, Tu dispersiis romeli


nawili

aixsneba

maCveneblebi

TiToeuli

axsnili

identificirebuli

dispersiis

faqtoriT

raodenobis

klebis

da

rom

mixedviTaa

dalagebuli. ase magaliTad, pirveli faqtori mTliani situaciis 38.930


procents _ Zalian did raodenobas _ xsnis, xolo meore faqtori _
mTliani

dispersiis

damoukidebelia

mxolod

5.931

danarCenebisgan.

procents.

TiToeuli

Sesabamisad,

TiToeuli

faqtori
faqtoris

dispersiac damoukidebelia sxva faqtorebisgan an maTiT aixsneba. isini


ar arian erTmaneTze damokidebuli. Tu gvecodineba, mTliani situaciis
dispersiis

ra

SefavasoT,

Tu

nawili
romel

aixsneba

TiToeuli

faqtorebs

aqvs

faqtoriT,

yvelaze

maRali

SegviZlia
da

dabali

amxsneli Zala, jamSi ki yvela 24 cvladis amxsneli Zala. garda amisa,


SPSS

gvaZlevs

idfentificirebuli

xuTi

faqtoris

amxsneli

Zalis

kumulaciur odenobas. sveti kumulaciuri % mianiSnebs, rom, saerTo


jamSi,

mTliani

suraTis

identificirebuli

(24

faqtoriT

cvladis)

aixsneba.

60.047

es

zomier

procenti
amxsnel

xuTi
Zalaze

miuTiTebs da mkvlevari aseTi SedegiT kmayofili unda iyos.


Tumca,
jamebi

saTauriT

kvadratSi

warmodgenili

sami

dispersiis Tavdapirvel,
gvaZlevs.

es

uxeSi

ayvanili

sveti

xuTi

datvirTvebis
faqtoriT

gamoyvanili

axsnili

mTliani

uxeS da daumuSavebel procentul maCveneblebs

monacemebia,

vinaidan

am

SemTxvevaSi

faqtoruli

analizis sruli potenciali ar aris gamoyenebuli. cvladebis jgufebis


gamosavlenad SPSS faqtorebs Cveulebriv organzomilebian koordinatTa
sistemaze

gamosaxavs.

aseT

organzomilebian

diagramaze

zogierTi

faqtori da cvladi erTmaneTTan sakmaod axlos SeiZleba ganlagdes ise,


rom faqtorebs Soris gansxvaveba arc ise naTlad iyos warmodgenili.
Tumca,

Tu

faqtorebs

samganzomilebian

diagramaze

gamovsaxavT,

romelsac ara marto horizontaluri da vertikaluri RerZebi aqvs,


aramed _ diagramaze datanili wertilebis 90 gradusiT mobrunebiT
miRebuli siRrmec, maSin aseTi diagramis efeqti is iqneba, rom msgavsi

1278

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

cvladebi erTad dalageba da ufro srulad gaimijneba, e. i. fizikurad


moSorebulad

ganTavsdeba

maTgan

gansxvavebuli

cvladebisgan,

anu,

cvladebis (faqtorebis) TiToeuli jgufi ufro homogenuri gaxdeba da


cvladebis (faqtorebis) erTi jgufi meoresgan ufro naTlad gaimijneba.
brunvis es procesi erT jgufSi aerTianebs im cvladebs, romlebic
mWidrod
romelTac

ukavSirdebian
isini

ase

erTmaneTs
mWidrod

da

ar

maT

im

cvladebisgan

ukavSirdebian.

mijnavs,

informacia

zemoT

aRniSnulis Sesaxeb warmodgenilia CanarTSi 25. 6.

warmodgenili

meTodiT

ufro

mkafiod

imijneba

faqtorebi

erTmaneTisgan, vidre kvadratSi ayvanili datvirTebis gamoyvanili jamis


gamoyenebiT. aseT brunvas varimaqs brunva ewodeba, romelic faqtorebs
Soris dispersiis zrdis da amgvarad maTi erTmaneTisgan gansxvavebaSi
gvexmareba. SPSS-Si am brunvas orTogonaluri hqvia, vinaidan faqtorebi
aranairad

ar

ukavSirdebian

erTmaneTs

da

erTmaneTisgan

sruliad

damoukidebelia.
svetSi kvadratSi ayvanili datvirTvebis brunviT miRebuli jamebi
ufro srulad aris warmoCenili faqtoruli analizis Zala imiT, rom

1279

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

organzomilebiani diagrama masze gamosaxuli cvladebis datrialebiT


gardaqmnilia
warmoaCens

samganzomilebian
cvladebis

diagramad

faqtorebad

da

es

ufro

dajgufebas

da

srulad

faqtorebis

erTmaneTisgan gamijvnas. mkvlevrebs kvadratSi ayvanili datvirTvebis


gamoyvanili jamebis nacvlad kvadratSi ayvanili datvirTvebis brunviT
miRebuli

jamebis

gamoyenebas

vurCevdiT.

kvadratSi

ayvanili

datvirTvebis brunviT miRebuli jamebis SemTxvevaSi icvleba TiToeuli


faqtoriT axsnili dispersiis procentuli maCvenebeli, magram ucvleli
rCeba

jamuri

kumulaciuri

procenti

(60.047

procenti).

magaliTad,

cxrilidan Cans, rom brunvis ganxorcielebis Semdeg pirveli faqtori


kvadratSi ayvanili datvirTvebis gamoyvanili jamebis dispersiis 38. 930
procents ki aRar xsnis, aramed mxolod 16. 820 procents, xolo Tu
faqtorebi

2,

da

kvadratSi

ayvanili

datvirTvebis

gamoyvanili

jamebis dispersiis mxolod 5 procents xsnidnen, brunvis Semdeg maT


mier axsnili dispersiis wili 11 procentze mets Seadgens. rac Seexeba
mexuTe faqtors, Tu is kvadratSi ayvanili datvirTvebis gamoyvanili
jamebis dispersiis 4.520 procents xsnida, brunvis Semdeg es maCvenebeli
8. 556 procentamde gaizarda.
vimedovnebT, rom am etapze SegiZliaT dainaxoT, rom:

faqtoruli analizi cvladebs homogenur da gancalkevebul jgufebSi


aerTianebs, romelTagan TiToeuli calke faqtors warmoadgens da
TiToeulis sakuTari mniSvneloba 1-ze metia.

SPSS-Si

ganxorcilebuli

situaciis

dispersiis

ra

faqtoruli
nawili

analizi

aixsneba

gviCvenebs,

TiToeuli

mTeli

calkeuli

faqtoriT da yvela faqtoriT erTad (kumulaciuri procenti).

kvadratSi

ayvanili

datvirTvebis

nacvlad umjobesia, upiratesoba

gamoyvanili

jamebis

gamoyenebis

kvadratSi ayvanili datvirTvebis

brunviT miRebuli jamebis Ggamoyenebas mivaniWoT.


axla SegviZlia meore etapze gadavideT.

1280

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

II etapi
meore etapi yvela relevanturi monacemis Semcveli matricis Sedgenas
gulisxmobs,

romelic

mkvlevars

saSualebas

miscems

daadginos,

Tu

romeli cvladi romel faqtors miekuTvneba (CanarTi 25. 7). SPSS-is


gamoTvlebis Sedegi, erTi SexedviT, sakmaod damabnevli da rTuli Cans,
magram girCevT, rom SeinarCunoT simSvide da nel-nela gadaaTvalieroT
monacemebi, romlebic sinamdvileSi sulac ar aris rTuli. SPSS xSirad
mkvlevars gacilebiT met monacems aZlevs, vidre mas sWirdeba. 25. 7
CanarTSi mocemuli monacemebi, faqtobrivad, sakmaod gamartivebulia.
CanarTi 25. 7
datrialebuli komponentebis matrica pirveladi komponentebis analizSi

datrialebuli komponentebis matricaa


1

komponentebi
2
3
4

skolis mmarTvelobis mier


gansazRvruli mimarTulebis sicxade

0.559

0.133

7.552E02

0.248

0.212

skolis mmarTvelebis unari,


uzrunvelyon maswavleblebis
motivacia da STagoneba

0.743

0.142

0.176

9.058E02

0.160

lideris stimuli da
Tavdajerebuloba

0.758

2.151E
-02

0.122

2.796E02

0.222

lideris mier konsultaciis gawevis


unari

0.548

0.342

0.208

0.278

0.160

lideris mier micemuli magaliTi

0.572

0.239

0.126

0.319

0.209

lideris skolisadmi erTguleba da


Tavdadeba

0.513

0.290

0.252

0.329

0.137

lideris qcevis stilis


mravalferovneba

0.284

0.332

0.377

0.285

5.668E
-02

lideris mkafio komunikaciis da


molodinebis zustad Camoyalibebis
unari

0.449

0.246

0.303

0.351

0.205

TanamSromlebis mxridan liderisadmi


gamovlenili pativiscema

0.184

7.988E
-02

0.154

0.810

0.240

1281

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

skolis mmarTveli gundisadmi


TanamSromlebis ndoba

0.180

0.121

7.859E02

0.809

0.279

mmarTveli jgufis gunduri muSaobis


efeqturoba

0.385

0.445

0.249

0.443

8.104E
-02

praqtikaze skolis xedvis gavlenis


xarisxi

0.413

0.341

0.305

0.379

0.113

maswavleblebis mier lideris rolis


sakuTar Tavze aRebis SesaZlebloba

0.247

0.225

0.494

0.339

_2.66
E-02

mmarTveli gundis kreatuloba

0.212

7.188E
-02

0.822

_2.97E03

0.189

mmarTveli gundis mier problemebis


amocnobis, wamoWrisa da gadawyvetis
unari

0.459

0.351

0.262

0.361

_3.21E
-02

monacemebis gamoyeneba dagegmvisa da


skolis ganviTarebisTvis

0.690

0.167

0.188

5.158E02

_3.79
E-02

skolaSi profesiuli ganviTarebis


dafaseba

0.187

0.249

0.551

0.260

7.013E
-02

mniSvnelovani gadawyvetilebebis
miRebisas TanamSromlebTan
konsultireba

0.148

6.670
E-02

0.854

7.531E02

0.167

inovaciisa da kreatulobis
waxaliseba da mxardaWera

0.143

5.187E
-02

0.189

0.269

0.661

gadawyvetilebis miRebis procesSi


monawileobis miRebis da wvlilis
Setanis SesaZlebloba

0.165

0.150

0.172

0.264

0.642

skola TanamSromloba mSoblebTan

0.222

0.804

8.173E02

0.143

0.199

adamianebis kritikuli moqmedeba


skolisa da misi ganviTarebis
sasikeTod

0.206

0.778

8.998E02

0.181

2.635E
-02

TanamSomlebis mier koordinatoris


rolis sakuTar Tavze aReba survilis
Sesabamisad (moxaliseebi)

0.195

0.210

2.681E02

3.660E02

0.779

skolis TanamSromlebis gunduri


muSaoba

0.114

0.642

0.220

_3.41E02

0.277

eqstraqciis meTodi: pirveladi komponentebis analizi

1282

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


brunvis meTodi: varimaqsi kaizeris normalizaciiT
a.

brunva Tanxvdeba eqvs gameorebaSi.

25.7 CanarTSi mocemul matricaSi gvaqvs xuTi faqtoris Sesatyvisi


sveti (1_5), romelic SPSS-ma gamoavlina. marcxena svetSi Camowerilia 24
cvladis

dasaxelebeba,

romlebzedac

analizi

keTdeba.

SegviZlia

yuradReba ar mivaqcioT monacemebs, romlebic E asos (saCvenebeli


funqcia) Seicavs, radgan es imdenad mcire mniSvnelobebia, rom maTi
ugulebelyofa

SesaZlebelia.

SevxedoT

svets

(faqtori

1).

aq

mocemulia ricxvebi, romelTa diapazoni icvleba 0.114-dan cvladisTvis


skolis

TanamSromlebis

gunduri

muSaoba

0.758-mde

cvladisTvis

lideris stimuli da Tavdajerebuloba. axla mkvlevarma profesiuli


msjelobis safuZvelze unda gadawyvitos, sad gaavlos sademarkacio
xazi, anu zRurbli, romelic mocemul faqtorSi CarTul cvladebs
gamoacalkevebda. pirvel faqtorSi 24-ve cvladi ar Seva. am faqtorSi
mxolod maRali mniSvnelobis mqone (anu didi faqtoruli datvirTvebi,
anu

wonebi

wvlili)

mocemul

cvladebi

faqtorSi

TiToeuli

gaerTiandeba.

cvladis

gadawyvetileba

mier

imis

Setanili

Taobaze,

Tu

romeli cvladi unda Sevides pirvel faqtorSi, ar aris statistikis


saqme; es profesiuli msjelobis sagania. faqtoruli analizi xelovnebac
aris da mecnierebac.

mkvlevarma yvelaze meti ricxobrivi mniSvnelobis

(faqtoruli datvirTvis) mqone cvladebi unda moZebnos da mocemul


faqtorSi
marto

CarTos.

maRali

(homogenuri)
cvladebisgan.
visaubrebT.

SerCeuli

unda

da

iyos,

garkveuli

svetSi

cvladebis
aramed
sididiT

vxedavT

CamonaTvalSi

Svid

mocemuli

ricxviTi

mniSvnelobebi

erTmaneTTan
unda

sxva

miaxloebulic

gansxvavdebodnen

cvlads,

ara

romelzec

cvladebi

sxva
qvemoT

faqtorSi

gasaerTianeblad SerCeuli cvladebisgan (ix. qvemoT) garkveuli sididiT


gansxvavdebian

da aranair konceptualur kavSirSi ar imyofebian maTTan.

SerCeul cvalebs maRali da daaxloebiT msgavsi ricxviTi mniSvnelobebi


aqvT,

da

gansxvavdebian

sxva

cvladebisgan.

maTgan

yvelaze

dabali

1283

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

mniSvnelobaa 0.513, Sesabamisad, mkvlevars SeuZlia Tqvas, rom pirveli


faqtorisTvis es Svidi cvladi SeirCa da zRurbli 0.51 iyo (anu, zRvari,
romlis zemoT moxvedrili cvladebi Sevidnen pirvel faqtorSi). aseTi
zRurblis

qona

mniSvnelovan Zalas sZens

faqtors. amgvarad, gvaqvs

pirveli faqtori, romelic Svid cvlads moicavs.


axla

meore faqtoris

SemTxveva

ganvixiloT (sveti 2). aq oTxi

cvladia, romelTa mniSvnelobebi maRalia da erTmaneTTan miaxloebuli.


aseve

garkveuli ricxviTi mniSvnelobiT gansxvavdeba sxva cvladebisgan

(ix. magaliTi qvemoT). am oTxma


faqtori,

romlis

zRurbli

cvladma

0.445

SeiZleba Seadginos meore

iqneba.

erTi

SexedviT,

SeiZleba

mogveCvenos, rom mniSvneloba 0.445 dabalia, Tumca Tu gavixsenebT, rom


monacemebi

1,000

maswavleblisgan

gvaqvs

statisitkurad Zalze mniSvnelovani


mniSvnelovneba

koeficientisa

da

miRebuli,

es

jer

kidev

maCvenebelia, vinaidan statistikuri


SerCevis

moculobis

kombinacias

warmoadgens.
analizis

analogiuri

ganisazRvreba

zRurbli,

procesi
moiZebneba

xuTive

faqtorisTvis

homogenuri

da

maRali

meordeba,
ricxviTi

mniSvnelobebis mqone cvladebi, romlebic CamonaTvalSi mocemuli sxva


cvladebisgan gansxvavebian.

III etapi
am droisTvis ukve gansazRvruli gvaqvs xuTi faqtori. Tumca, verc
SPSS da verc nebismieri sxva kompiuteruli programa ver gvetyvis, Tu ra
unda davarqvaT TiToeul faqtors. es mkvlevris gasakeTebelia da is
faqtoris saxels misi aRwerilobis mixedviT arqmevs. es sakmaod rTuli
saqmea, radgan saxeli iseTi unda iyos, rom faqtorSi gaerTianebul
yvela cvlads exebodes da aRwerdes. qvemoT mocemulia yvela, xuTive
faqtoris

dasaxeleba.

TiToeul

cvlads

frCxilebSi

miwerili

faqtoruli wonebi.

faqtori 1: skolis mmarTveli gundis liderobis unarebi

aqvs

1284

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

zRurbli: 0.51
faqtorSi gaerTianebuli cvladebi:

lideris stimuli da Tavdajerebuloba (faqtoruli wona 0.758);

skolis

mmarTvelebis

uzrunvelyon

maswavleblebis

motivacia

da

STagoneba (faqtoruli wona 0.743);

monacemebis

gamoyeneba

dagegmvisa

da

skolis

ganviTarebisTvis

(faqtoruli wona 0.690);

lideris mier micemuli magaliTi (faqtoruli wona 0.572);

skolis

mmarTvelobis

mier

gansazRvruli

mimarTulebis

sizuste

(faqtoruli wona 0.559);

lideris mier konsultaciis gawevis unari (faqtoruli wona 0.548);

lideris skolisadmi pasuxismgbloba (faqtoruli wona 0.513).

faqtori 2: mSoblisa da maswavleblis TanamSromloba skolis


ganviTarebisTvis
zRurbli: 0.44
faqtorSi gaerTianebuli cvladebi:

skolis TanamSromloba mSoblebTan (faqtoruli wona 0.804);

adamianebis

kritikuli

moqmedeba

skolisa

da

misi

ganviTarebis

sasikeTod (faqtoruli wona 0.778);

skolis TanamSromlebis gunduri muSaoba (faqtoruli wona 0.642);

mmarTveli jgufis gunduri muSaobis efeqturoba (faqtoruli wona


0.445).

faqtori 3: TanamSromlebis ganviTarebis xelSewyoba kreatulobisa da


konsultaciebis meSveobiT.
zRurbli: 0.55
faqtorSi gaerTianebuli cvladebi:

mniSvnelovani

gadawyvetilebebis

konsultireba (faqtoruli wona 0.854);

miRebisas

TanamSromlebTan

1285

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

mmarTveli gundis kreatuloba (faqtoruli wona 0.822);

skolaSi profesiuli ganviTarebis dafaseba (faqtoruli wona 0.551).

faqtori 4: ufrosi mmarTveli gundis pativiscema da ndoba


zRurbli: 0.44
faqtorSi gaerTianebuli cvladebi:

TanamSromlebis

mxridan

liderisadmi

pativiscemis

gamovlena

(faqtoruli wona 0.810);

skolis

mmarTveli

gundisadmi

TanamSromlebis

ndoba

(faqtoruli

wona 0.809);

mmarTveli jgufis gunduri muSaobis efeqturoba (faqtoruli wona


0.443).

faqtori 5: TanamSromlebis ganviTarebis xelSewyoba gadawyvetilebis


miRebis procesSi monawileobiT
zRurbli: 0.64
faqtorSi gaerTianebuli cvladebi:

TanamSomlebis

mier

koordinatoris

rolis

sakuTar

Tavze

aReba

survilis Sesabamisad (moxaliseebi) (faqtoruli wona 0.779);

inovaciurisa da kreatulobis waxaliseba da mxardaWera (faqtoruli


wona 0.661);

gadawyvetilebis miRebaSi monawileobis miRebis da wvlilis Setanis


SesaZlebloba (faqtoruli wona 0.642).
TiToeuli faqtori, Cveulebisamebr, minimum sam cvlads mainc unda

moicavdes. Tumca, es praqtikaSi gamocdili wesia da ara _ statistikuri


aucilebloba. miuxedavad
gaerTianebul

zogierT

imisa, rom ganxilul

cvlads

sxva

magaliTSi faqtorSi

cvladebTan

SedarebiT

naklebi

faqtoruli wona aqvs (magaliTad, meore faqtorSi Semavali cvladis


mmarTveli jgufis gunduri muSaobis efeqturoba faqtoruli wona 0.445ia) sxva cvladebTan maTi konceptualuri msgavseba statistikurad mainc

1286

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Zalze

mniSvnelovania,

monawileobda

vinaidan

xolo

0.445

kvlevaSi

mainc

sul

1,000

statistikurad

maswavlebeli
mniSvnelovani

maCvenebelia, amitom, am cvladis faqtorSi Setana mainc SesaZlebelia.


rogorc

ukve

aRvniSneT,

faqtoruli

analizi

xelovnebacaa

da

mecnierebac.
Tu ufro meti sizuste da kriteriumis gamkacreba gvsurs, maSin ufro
maRali zRurbli unda aviRoT. zemoT ganxilul magaliTSi, pirveli
faqtorisTvis es SeiZleba iyos 0.74 da Sesabamisad, masSi mxolod ori
cvladi moxvdeba. meore faqtorisTvis zRurbli SeiZleba iyos 0.77 da
aqac

mxolod

ori

cvladi

gveqneba.

mesame

faqtorisTvis

zRurblis

mniSvnelobad SegviZlia 0.82 gvqondes da isev ori cvladisgan Semdgar


faqtors miviRebT. meoTxe faqtoris zRurbli SeiZleba 0.80 iyos da
masSic

ori

SeiZleba

cvladi

0.77

iyos,

gveqneba
rac

dabolos,

mxolod

erTi

mexuTe

faqtoris

cvladis

aRebis

zRurbli
saSualebas

mogvcems. gadawyvetileba imis Taobaze, Tu ra mniSvnelobaze dawesdes


faqtoris zRurbli, monacemebis ganxilvisas warmoebuli profesiuli
msjelobis sagania.
faqtoruli

analizis

werilobiTi

saxiT

gaformebisas

unda

mivuTiTod zemoT warmodgenili monacemebi da mcire zomis komentari


unda davurToT Tan:
cvladebis

konceptualurad

msgavsi

da

mniSvnelovani

klasterebis

misaRebad ganxorcielda pirveladi komponentebis analizi varimaqs brunvisa


da kaizeris normalizaciis gamoyenebiT. aRebul iqna 1.00-is toli an 1.00-ze
meti sakuTari mniSvnelobebi. 24 sakvlevi cvladis orTogonalurma brunvam
mogvca xuTi faqtori, romliTac Sesabamisad aixsneba mTliani dispersiis
16.820, 11.706, 11.578, 11.386 da 8.556 procenti da mTliani dispersiis jamuri
60.047

procentia

mocemuli.

axsnili.

faqtorebis

faqtoruli

interpretaciis

wonebi

konkretul

maqsimizaciisTvis,

cxrilSia
faqtorebSi

mxolod is cvladebi gaerTianda, romelTa faqtoruli wonebi Semdegnairad


ganawilda: > 0.51 (faqtori 1), > 0.44 (faqtori 2), > 0.55 (faqtori 3), > 0.44
(faqtori 4) da > 0.64 (faqtori 5). faqtorebs, Sesabamisad, ewoda: skolis

1287

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

mmarTveli

gundis

TanamSromloba

liderobis

skolis

unarebi,

mSoblisa

ganviTarebisTvis,

da

maswavleblis

TanamSromlebis

ganviTarebis

xelSewyoba kreatulobisa da konsultaciebis meSveobiT, ufrosi mmarTveli


gundis

pativiscema

da

ndoba,

TanamSromlebis

ganviTarebis

xelSewyoba

gadawyvetilebis miRebis procesSi monawileobiT.

(ix. http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 25, faili SPSS Manual,


25. 1).
faqtoruli

analizis

Sedegebis

gaformebis

Semdeg

mkvlevari,

Catarebuli kvlevis gaTvliswinebiT, xsnis miRebul Sedegebs. faqtoruli


analizi

garkveul

daSvebebs

efuZneba,

romelTa

dacva

saWiroa

am

teqnikis sizustis uzrunvelsayofad. kerZod:

monacemebi intervalebis da Sefardebis skalebs unda ganekuTvnebodes;

SerCevis moculoba ar unda iyos 150 monawileze naklebi;1

TiToeuli
gvqondes

cvladisTvis,
(palanti

sul

Tvlis

mcire,

(2001:

153),

xuTi
rom

SeTxveva
TiTo

mainc

unda

cvladisTvis

10

SemTxvevaa saWiro);

cvladebs Soris wrfivi kavSiri unda iyos;

gancalkevebuli monacemebi unda gamoiricxos;

SesaZlebeli unda iyos monacemebis faqtorebad gaerTianeba. amisaTvis


zogierTi korelacia 0.3-is toli an 0.3-ze meti unda iyos, bartletis
testi

(SPSS-Si

es

gamoTvla

Rilakze

TiTis

erTi

dawkapunebiT

xorcieldeba) statistikurad mniSvnelovani unda iyos, sul mcire,


mniSvnelovnobis 0.05 doneze, xolo SerCevis adekvaturobis kaizermeier-olkinis sazomi 0.6 an 0.6-ze meti unda iyos.

faqtoruli analizi: magaliTi


rogorc

zemoT

aRvniSneT,

faqtoruli

analizi

didi

raodenobis

cvladebSi ZiriTadi tendenciebis gansazRvris saSualebas warmoadgens.


is

gansakuTrebiT

adekvaturia

iseT

kvlevaSi,

romelSic

mkvlevari

garkveuli raodenobis urTierTdakavSirebuli sazomebis Tanmimdevrul

1288

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

gamartivebas

isaxavs

sailustraciod

miznad

(Child

maswavlebelTa

faqtoruli

1970).

samsaxureobrivi

analizis

stresis

kvlevis

magaliTs SemogTavazebT (McCormick and Solman 1992).


miuxedavad daaxloebiT aTwliani uwyveti kvlevisa, samsaxureobrivi
stresis

cnebis

obieqturi

fiziologiisa

gazomvis

mizniT

da

qceviT

mainc

sferoebSi

sirTuleebs

gamoyeneba

ukavSirdeba,

rac

individualuri gansxvavebebis farTo speqtriT aris gamowveuli. iseTi


subieqturi

sazomebi,

rogoric

TviT-angariSis

kiTxvarebia,

TavianTi

bunebidan gamomdinare, respondentebis mier mowodebuli informaciis


garegani

validaciis

sakiTxs

ayenebs.

miuxedavad

am

ukanaskneli

sirTulisa, makkormiki da solmeni (McCormick and Solman 1992) problemis


Sesaswavlad

mainc

TviT-angariSis

meTods

irCeven

da

maswavleblis

mosazrebebs diqotomiuri saxiT agroveben, pirvel rigSi, maswavleblis


mier sakuTari Tavis xedvasa da
saqmianobaze
ganixileba,

zemomqmedis,
rogorc

meore garegani samyaros, rogorc mis

xedvas.

usiamovno

mkvlevrebis

da

mixedviT,

stresi

emocia,

romlis

arasasurveli

uaryofiTi efeqtic bevri adamianisTvis, SesaZloa sxvadasxva simwvavis


avadmyofobas ukavSirdebodes (McCormick and Solman 1992). isini TavianT
kvlevas Semdeg daSvebebze ageben:

samsaxureobrivi

stresi

samsaxurSi

miRebul

gamocdilebaze

arasasurveli da uaryofiTi reaqciaa;

samsaxureobriv stresze pasuxismgebloba adamianis pirovnul marcxs


SeiZleba mieweros.
atribuciis

Teoriaze

dayrdnobiT,

makkormiki

da

solmeni

(1992)

Tvlian, rom samsaxureobrivi stresis Seswavlisas ZiriTad elements


pasuxismgeblobis

cneba

warmoadgens.

isini

amtkiceben,

rom

pasuxismgeblobis cneba kargad ergeba atribuciis Teoriis principebs.


kerZod,

sakuTari

Tavis

sasargeblod

gakeTebul

mikerZoebul

atribucias.2 skolis organizaciuli maxasiaTeblebis gaTvaliswinebiT,


mkvlevrebma

wamoayenes

hipoTeza,

romlis

mixedviTac

maswavleblebi

1289

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

sakuTar
cnobad

stresze

pasuxismgeblobas

sferoebs

ZiriTadi

garegan,

ufro

daSorebul

daakisreben (McCormick and Solman 1992). swored

hipoTezis

Sesabamisad

SeirCa

kvlevaSi

damokidebuli

da
am
da

damoukidebeli cvladebi.
makkormikma

da

solmenma

(1992)

SeimuSaves

debuleba samsaxureobriv kmayofilebas ikvlevda;

kiTxvari,

romlis

debulebebi

32

sruliad

ar veTanxmebi-dan sruliad veTanxmebi-mde ganzomilebaze fasdeboda.


kiTxvaris

38

debuleba

samsaxureobrivi

stresis

SesaZlo

wyaroebs

Seexeboda. respondentebi TiToeul wyarosTan dakavSirebiT gancdili


stresis intensivobas aranairi stresi-dan mwvave stresamde skalaze
afasebdnen. kiTxvaris kidev erT nawilSi respondentebi aRniSnavdnen, Tu
ramdenad

ekisrebodaT

maT

mier

gancdil

samsaxureobriv

stresze

pasuxismgebloba konkretul dasaxelebul adamianebsa da institutebs.


kerZod,

TviTon,

moswavleebs,

zemdgom

xelmZRvanelebs,

ganaTlebis

departaments, mTavrobasa da sazogadoebas. dabolos, kvlevis monawile


maswavleblebs moeTxovebodaT lokus kontrolis 14 debulebiani skalis
Sevseba,

romliTac

maTi

internaloba/eqsternaloba

izomeboda.

internalebi momxdar movlenebs sakuTari moqmedebis Sedegad miiCneven,


xolo

eqsternalebi_

maTi

kontrolis

miRma

arsebuli

Zalebis

moqmedebis Sedegad. am sakmaod grZeli kiTxvaris debulebebis nawili


maswavleblis stresis adreuli kvlevebidan aiRes. Tumca, maTi umetesoba
samsaxureobriv stresze pasuxismgeblobis Sesaxeb daSvebebis safuZvelze
Camoyalibda, romlebic mkvlevrebma atribuciis Teoriaze dayrdnobiT
aages. Caildi (Child 1970) wers:
SemTxvevaTa umravlesobaSi faqtorul analizs win uZRvis garkveuli
daSvebebi, romelzec SesaZlebeli iqneba faqtoruli analizis warmoeba.
faqtobrivad,
romelic

Znelia

cariel

realurad

adgilze

ganxorielebadi

daiwyeboda....

analizis

modiT,

vnaxoT,

warmodgena,
ra

moxdeba

midgomasac ki unda hqondes garkveuli daSvebebi. swored aseTi Semowmebisa


da

hipoTezebis

SemuSavebiT

analizis ZiriTadi amocanebi.

yalibdeba,

umetes

SemTxvevaSi,

faqtoruli

1290

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


(Child 1970)

90-ze

meti

debulebisgan

Semdgari

kiTxvari

387-ma

maswavlebelma

Seavso. calkeuli korelaciuri matricebi Sedga kmayofilebis skalis 32


debulebas

Soris

/institutebis

korelaciisaTvis

pasuxismgeblobebis

da

sazomi

ganxorcielda

pirovnebebis

da

debulebisa

stresis

skalis 38 debulebis faqtoruli analizi.


makkormikisa da solmenis (1992) mier ganxorcielebuli procedurebi _
pirveladi komponentebi, romlebmac SemdgomSi brunva ganicada, zemoT
ganxilulis analogiuria. (faqtoruli analizis gasagebad warmodgenili
angariSisTvis ix. Child 1970; Kerlinger 1970.)
stresze pasuxismgebeli wyaroebis Sesaxeb 8 debulebis faqtoruli
analiziT mkvlevrebma sami faqtori gamoyves. CanarTSi 25. 8 es faqtorebi
da maTi faqtoruli wonebia naCvenebi. rogorc CanarTidan Cans, maTi
mniSvnelobebi,

korelaciis koeficientebis msgavsad, _1.0-dan +1.0-mde

icvleba da maT msgavsad interpretirdeba. SegviZlia vTqvaT, rom isini


25. 8 CanarTSi mocemul, pirovnebis/institutis pasuxismgeblobis Sesaxeb
debulebebsa da faqtorebs Soris korelaciaze miuTiTeben. magaliTad,
Tu pirvel faqtors, skolis struqturas, SevxedavT, davinaxavT, rom
masSi sami debuleba Sedis da maTi wonebi klebis mixedviT Semdegnairad
nawildeba: ufrosebi (0.85), skolis organizacia (0.78) da TanamSromlebi
(0.77). avtorebis azriT, skolis struqtura, rogorc faqtori, advilad
gamosavleni

da

asaxsnelia.

maswavlebli-moswavlis

magram

ras

urTierTobebze,

vityviT

mesame

romelic

faqtorze,
studentebs,

sazogadoebasa da Tavad maswavlebels moicavs? makkormiki da solmeni


(1992) Semdegnair savaraudo interpretacias gvTavazoben:
am faqtorSi cvladis Tavad maswavlebeli CarTvis axsna arc ise iolia.
cxadia, rom gansxvaveba, erTi mxriv, cvlads Tavad maswavlebeli da, meore
mxriv, cvladebs moswavleebi da sazogadoeba isaa, rom maswavleblebis
mxolod 20 procenti Tvlis, rom Tavad arian umeteswilad an sruliad
pasuxismgebelni sakuTar samsaxureobriv stresze, xolo moswavleebsa da

1291

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


sazogadoebas Sesabamisad, 45 da 60 procenti miuTiTebs. samsaxureobriv
stresze pasuxismgeblobis xarisxi, romelsac maswavleblebi sakuTar Tavze
iReben, SesaZloa, maT mier moswavleebis qcevis kontrolSi maTive wvlilis
aRqmas ukavSirdebodes. es SeiZleba racionaluri axsna iyos, Tumca sakiTxi
Semdgom kvlevas saWiroebs.
(McCormick and Solman 1992)

CanarTi 25. 8.
stresze pasuxismgeblobis Sesaxeb debulebebis faqtoruli analizi
pasuxismgeblobis Sesaxeb debulebebis faqtoruli dajgufeba faqtoruli
wonebiTa da (damrgvalebuli) procentuli maCveneblebiT, maswavleblebis
mier or ukidures kategoriaze _ didi stresi da ukiduresi stresi _
gacemuli pasuxebisTvis.

wona

procenti

faqtori 1: skolis struqtura


ufrosebi
skolis organizacia
TanamSromlebi

0.85
0.78
0.77

29
31
13

faqtori 2: biurokratiuli avtoritetebi


ganaTlebis departamenti
mTavroba

0.89
0.88

70
66

0.85
0.60
0.50

45
60
20

faqtori 3: maswavlebeli_moswavle
moswavleebi
sazogadoeba
Tavad (maswavlebeli)

wyaro: McCormick and Solman 1992

CanarTSi

25.

mocemulia

samsaxureobrivi

stresis

Sesaxeb

38

debulebis analizis Sedegad miRebuli xuTi faqtori: moswavleebTan


dakavSirebuli

sakiTxebi,

gareSe

(skolisTvis)

sakiTxebi,

drois

moTxovnebi, skolasTan dakavSirebuli sakiTxebi da piradi sakiTxebi.


vinaidan faqtorebisa da maTi wonebis dawvrilebiT ganxilva aq ar aris
saWiro,

Tqvens

yuradRebas

mxolod

zogierT

saintereso

Sedegze

SevaCerebT. yuradReba miaqcieT, rom magaliTad, meore faqtori- gareSe


(skolisTvis)

sakiTxebi,

25.

CanarTSi

warmodgenili

stresze

1292

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

pasuxismgeblobis Sesaxeb debulebebis faqtorebis konsistenturia. sxva


sityvebiT, mTavrobasTan da ganaTlebis departamentTan dakavSirebuli
cvladebi erTsa da imave faqtorSi erTiandeba. mkvlevrebi sakiTxis
Semdgom damuSavebas cdiloben:
rodesac

maswavlebeli

samsaxureobriv

stresze

ganaTlebis departaments akisrebs, is am SemTxvevaSi


saxeliT

ar

moqmedebs.

warmomadgenelia.
farglebs
saubaria

am

Tumca,

konteqstSi

miRmaa,

romelsac

skolaze.

msgavsi

sinamdvileSi
ganaTlebis

maswavlebeli
argumenti

pasuxismgeblobas

departamentis wevris
is

am

organizaciis

departamenti
miakuTvnebs

sazogadoebis

im

sistemis

Tavs,

kerZod,

bundovani

cnebis

sasargeblodac SeiZleba movitanoT. mTavroba aSkarad calkeuli da am


sistemisgan damoukidebeli politikuri struqturaa.
(McCormick and Solman 1992)

CanarTi 25. 9
samsaxureobrivi stresis Sesaxeb debulebebis faqtoruli analizi
stresis Sesaxeb debulebebis faqtoruli dajgufeba faqtoruli wonebiTa da
(damrgvalebuli) procentuli maCveneblebiT, maswavleblebis mier or
ukidures kategoriaze _ didi stresi da ukiduresi stresi _ gacemuli
pasuxebisTvis.

wona

procenti

0.79

49

0.75

44

0.73

57

0.70
0.64
0.63

47
55
26

0.62
0.56
0.49

39
23
55

faqtori 1: moswavleebTan dakavSirebuli sfero

moswavleebis swavlisadmi arasaTanado


damokidebuleba
moswavleebis motivirebasTan dakavSirebuli
sirTuleebi
cudi yofaqcevis moswavleebis sakiTxis mogvarebis
saWiroeba
skolaSi araadekvaturi disciplina
rTul klasebSi disciplinis dacva
standartebis dawesebasa da dacvasTan dakavSirebuli
sirTuleebi
moswavleebis mxridan sityvieri Seuracxyofa
moswavleebis skolaSi siaruli saWiro aRWurvilobis
gareSe
bavSvebze sazogadoebis kontrolis gauareseba

faqtori 2: gareSe (skolisTvis) sfero

1293

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


mTavrobis saganmanaTleblo politika
ganaTlebis departamentis
urTierToba
daqvemdebarebaSi myof skolebTan
ganaTlebis departamentis mier wayenebuli
ararealuri moTxovnebi
mosazreba ganaTlebis sistemis gauaresebis Sesaxeb
maswavleblebis kritika mediaSi
sazogadoebaSi maswavleblebis upativcemuloba
departamentis politikis gatarebis aucilebloba
umweobis/ususurobis gancda

faqtori 3: drois moTxovnebi

Tavisufali drois ukmarisoba piradi saqmeebisTvis


samuSao drois ukmarisoba
dakisrebuli sxva pasuxismeblobebis gamo
moswavleebTan xarisxianad muSaobis problema
gakveTilisTvis mosamzadeblad da niSnebis dasawerad
sakmarisi drois uqonloba
saswavlo programis Warbi moTxovnebi
drois gamoyofil monakveTSi saswavlo programis
dafarvis problema
momTxovni samuSao

faqtori 4: skolis sfero

direqtoris mxridan mxardaWeris ararseboba


direqtoris mxridan dafasebis ararseboba
direqtoris mier gaweuli winaaRmdegoba moqnili
gadawyvetilebebis miRebis procesSi
skolaSi gadawyvetilebis miRebis procesSi
monawileobis SesaZleblobis uqonloba
kolegebis mxardaWeris uqonloba
megobruli da wamaxalisebeli garemos uqonloba
maswavleblis mier skolaSi Seqmnili viTarebis
gakontrolebis uunaroba

faqtori 5: piradi sfero

piradi warumateblobebi
maswavleblobisTvis Seusabamobis gancda
iseTi sagnis swavlebis aucilebloba, romlisTvisac
maswavlebeli ar momzadebula

0.82
0.80

63
55

0.78

63

0.66
0.64
0.63
0.59
0.55

49
52
56
38
44

0.74
0.74
0.73

43
51
43

0.69

50

0.67
0.61
0.58

49
37
64

0.83
0.83
0.77

21
14
30

0.74

16

0.57
0.55
0.41

11
17
36

0.76
0.72
0.64

13
10
23

wyaro: McCormick and Solman 1992

25. 9 CanarTSi warmodgenili meoTxe faqtori _ skolis sfero _


Sedgeba

debulebebisgan

skolis

direqtoris

da

kolegebis

mxridan

miRebuli mxardaWerisa da zogadad, skolaSi arsebuli keTilganwyobili

1294

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

atmosferos

Sesaxeb.

aq

gansakuTrebiT

sainteresoa

is

faqti,

rom

maswavleblebi am debulebebis SemTxvevaSi stresis SedarebiT dabal


doneze miuTiTeben.
CanarTSi 25. 10 samsaxureobrivi kmayofilebis Sesaxeb 32 debulebis
faqtoruli

analizia

mocemuli.

aqac

xuTi

faqtori

gamoiyo:

zedamxedveloba, Semosavali, gareSe moTxovnebi, samsaxureobrivi


winsvla da skolis kultura. am SemTxvevaSic, wignis formati ar
gvaZlevs 25. 10 CanarTSi warmodgenili monacemebis srulad ganxilvis
saSualebas. Tumca, sayuradReboa pirveli faqtoris _ zedamxedveloba
_

aSkara

gansxvaveba

da

winaaRmdegobrioba.

zedamxedvelebisa da aRiarebis Sesaxeb debulebebze


zogadad,

aCvenebs,

rom

maswavleblebi

maswavlebelTa

gacemuli pasuxebi,

kmayofilni

arian

TavianTi

ufrosebiT, magram grZnoben, rom isini arasakmarisad aRiareben maT.


CanarTi 25. 10
samsaxureobrivi kmayofilebis Sesaxeb debulebebis faqtoruli analizi
samsaxureobrivi kmayofilebis Sesaxeb debulebebis faqtoruli dajgufeba
faqtoruli wonebiTa da (damrgvalebuli) procentuli maCveneblebiT,
maswavleblebis mier or ukidures kategoriaze _ didi stresi da ukiduresi

stresi _ gacemuli pasuxebisTvis.


wona

procenti

0.83
0.80
0.78
0.78

70
52
68
66

0.68
0.66
0.51

62
39
21

0.80
0.78
0.78
0.66
0.56

10
8
19
6
24

faqtori 1: zedamxedveloba

Cemi uSualo ufrosi ar mimagrebs zurgs*


maRiarebs Cemi uSualo ufrosi*
Cems uSualo ufross ar surs Cemi mosmena*
Cemi uSualo ufrosi Tavs arakomfortulad
magrZnobinebs*
Cemi uSualo ufrosi yvelas erTnairad eqceva
Cemi ufrosebi ar afaseben, Cems nayofier muSaobas*
umniSvnelod maRiareben*

faqtori 2: Semosavali

Cemi Semosavali imaze naklebia, vidre vimsaxureb*


Cemi SesaZleblobebis Sesabamisad mixdian
swavlebiT miRebuli Semosavali adekvaturia
Cemi Semosavali Seesabameba swavlebisgan gansxvavebul,
sxva samuSaoTi miRebul Semosavals

1295

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


maswavleblis Semosavalze gaWirvebiT SeiZleba
cxovreba*

faqtori 3: gareSe moTxovnebi

maswavleblebi Zalian gadatvirTulebi arian*


maswavleblebisgan swavlebisgan gansxvavebuli Zalian
bevri amocanis Sesrulebas moelian*
adamianebi Zalian bevrs moiTxoven da moelian
maswavleblebisgan*
Zalian bevri cvlilebaa ganaTlebaSi*
me, rogorc TanamSromeli, kmayofili var ganaTlebis
departamentiT
adamianebs, romlebic ar muSaoben maswavleblad, ar
esmiT skolis realoba*

faqtori 4: samsaxureobrivi winsvla

swavleba profesiuli karieris ganviTarebis


saSualebas maZlevs
ar veli dawinaurebas Cemi poziciidan ufro maRal
poziciaze*
mTavroba ukeTesi ganaTlebis sistemis Seqmnisken
iswrafvis
ganaTlebis departamenti zrunavs maswavleblebis
keTildReobaze

faqtori 5: skolis kultura

bednieri var, rom am konkretul skolaSi vmuSaob


Cems skolaSi kargi samuSao pirobebia
swavleba Zalian saintereso samuSaoa

0.72

0.66
0.56

4
4

0.53
0.44

10
12

0.34

0.76

37

0.67
0.54

16
22

0.52

0.77
0.64
0.60

73
46
78

wyaro: McCormick and Solman 1992

CanarTi 25. 10 gviCvenebs, rom kvlevaSi monawile maswavlebelTa 21


procenti eTanxmeba an sruliad eTanxmeba im debulebas, romlis mixedviT
maTi aRiareba Zalian umniSvneloa, Tumca 52 procenti eTanxmeba an
sruliad eTanxmeba debulebas uSualo ufrosebis mier maTi aRiarebis
Sesaxeb. makkormiki da solmeni (1992) amas ase xsnian:
gansxvaveba, pirvel rigSi, miRebuli aRiarebis odenobiT SeiZleba aixsnas.
sxva

sityvebiT,

arasakmarisia.
ufrosebi

uSualo

meore

(uSualo

ufrosebi

interpretacia
ufrosebis

aRiareben,

magram
iyos,

es

aRiareba

rom

danarCeni

SeiZleba

is

garda)

arasakmarisad

aRiareben

maswavleblebis mier Sesrulebul samuSaos.

(McCormick and Solman 1992)

1296

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

aq naTlad Cans respondentis validaciis garkveuli formis SemTxveva


(ix. Tavebi me-6 da me-11).
samsaxureobrivi stresisa da samsaxureobrivi kmayofilebis ZiriTadi
struqturebis

identificirebis

kmayofilebas

Soris

mimarTeba

Semdeg

mkvlevrebma

gamoikvlies,

stressa

risTvisac

da

kanonikuri

korelaciuri analizis teqnika gamoiyenes. winamdebare wignis formati


ar iZleva am proceduris teqnikuri detalebis ganxilvis saSualebas.
dainteresebul

mkiTxvels

SeuZlia

mimarTos

livainis

(Levine 1984)

naSroms, romelic Tvlis, rom kanonikuri cvladebis interpretaciisadmi


yvelaze

misaRebi

midgoma

originaluri

da

kanonikuri

cvladebis

urTierTkorelaciebis Seswavlaa (Levine 1984). makkormikma da solmenma


swored es procedura gamoiyenes (1992).
25. 11 CanarTidan naTeli xdeba, rom pirvel kanonikur SemTxveviT
sididesTan

mWidro

korelaciis

mqone

faqtorebia:

stresi

moswavleebTan dakavSirebuli sakiTxebi (_0.82) da kmayofileba _ gareSe


moTxovnebi (0.72).
CanarTi 25. 11
korelaciebi stresisa (damokidebul) da kmayofilebis (damoukidebel)
faqtorebsa da kanonikur SemTxveviT sidideebs Soris
kanonikuri cvladebi
1
2
3

stresis faqtorebi

moswavleebTan dakavSirebuli sfero


gareSe (skolisTvis) sfero
dro
skolis sfero
piradi sakiTxebi

kmayofilebis sakiTxebi

zedamxedveloba
Semosavali
gareSe moTxovnebi
profesiuli kariera
skolis kultura

wyaro: adaptirebulia McCormick and Solman 1992

_0.82
_0.15
_0.43
_0.34
0.09

_0.47
_0.04
0.17
0.86
_0.05

0.05
0.80
_0.52
0.16
_0.25

0.23
0.45
0.72
0.48
0.06

_0.91
0.13
0.33
_0.04
_0.28

0.32
0.12
0.28
_0.71
_0.54

1297

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

mkvlevrebi

mocemuli

Sedegebis

Semdegnair

interpretacias

gvTavazoben:
am

Sedegebis

mixedviT

maswavleblebs

miaCniaT,

rom

aramaswavleblebi anu gareSe pirebi, maTgan Zalian bevrs moiTxoven


da moelian (gareSe moTxovnebi) da rom stresi moswavleebis cudi
damokidebulebebisa da qcevis Sedegia (moswavleebis sfero). erT-erTi
interpretaciis Sesabamisad

maswavleblebi, romlebic sakuTar Zlier

stress moswavleebis sferos miaweren, skolis garedan momdinare


moTxovnebis sferoSi kmayofilebis dabal dones aCveneben da piriqiT.
isic SesaZlebelia zogierT maswavlebls miaCndes, rom

erT-erT am

sferoSi wayenebuli maRali moTxovnebi maT sxvebis mier wayenebul


moTxovnebTan

gamklavebis

saSualebas

maswavleblisgan, romelic klasSi


aucileblobis

winaSe

dgas,

ar

aZlevdes.

cxadia,

moswavlis qcevasTan gamklavebis

naklebad

aris

mosalodneli

skolis

gareT myofi adamianebisa da saagentoebis moTxovnebis gaTvaliswineba


da maTTvis mniSvnelobis miniWeba.
(McCormick and Solman 1992)
faqtoruli analizis Sedegebi xSirad Tavsatexs uCens mkvlevrebs.
magaliTisTvis mesame kanonikuri cvladis datvirTvebi ganvixiloT. aq
vxedavT, rom is uaryofiTad korelirebs (_0.52) stresis faqtorTan
drois moTxovnebi. makkormikisa da solmenis (1992) azriT, SegviZlia
vivaraudoT,

rom

igive

mimarTulebis

korelacia

iqneba

gareSe

sakiTxebisTvis miweril stressa da kanonikur cvlads Soris, magram es


ase ar aris. maT Soris 0.80-is toli dadebiTi korelaciaa. isini Tvlian,
rom erT-erTi SesaZlo axsna isaa, rom drois moTxovnebiT gamowveuli
stresis zrda Tanxvdeba gare sferosaTvis stresis miweris Semcirebas,
vinaidan

droa

saWiro

gare

sferos

moTxovnebis

dasakmayogileblad.

Tumca, mkvlevrebi aRiareben, rom es axsna mxolod Semdgomi Seswavlis


Semdeg SeiZleba gaxdes misaRebi.

1298

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

makkormikisa
maswavleblebis

da

solmenis

iseTi

(1992)

biografiuli

kiTxvariT
monacemebi

kvlevaSi
Segrovda,

monawile
rogoricaa

sqesi, samuSao gamocdileba, staJi, skolis tipi da adgilmdebareoba,


skolaSi

dakavebuli

Tanamdeboba.

skalaze

aranairi

stresi

(1)

_ukiduresad mwvave stresi (5) Sefasebuli stresis Sesaxeb debulebebis


xelaxla Sefasebisa da faqtoruli qulebis saSualoebiT, mkvlevrebs
SeuZliaT Seiswavlon, Tu ra kavSiri arsebobs aRqmul samsaxureobriv
stressa da monawileebis biografiul monacemebs Soris. samwuxarod,
winamdebare wignis formati ar gvaZlevs makkormikisa da solmenis (1992)
kvlevis

Sedegebis

mniSvnelovani

srulad

Sedegi

ganxilvis

warmodgenilia

saSualebas.

CanarTSi

25.

12.

zogierTi

skolasTan

dakavSirebul sakiTxebSi saSualo skolis maswavleblebi ufro met


stresze miuTiTeben, vidre maTi kolegebi, romlebic dawyebiT klasebTan
muSaoben.

es

arc ise moulodneli Sedegia, vinaidan dawyebiTi skolebi,

ufro pataraa, vidre saSualo da maswavleblebs meti SesaZlebloba aqvT,


rom mcire, Sekruli da keTilganwyobili jgufis wevrebi iyvnen. rac
Seexeba drois moTxovnebs, qalebi ufro met stress ganicdidnen, vidre
mamakacebi

da

es

Sedegebi

Tanxvdeba

sxva

kvlevis

Sedegebs.

pirad

sferoSi mniSvnelovani gansxvaveba gamovlinda skolis adgilmdebareobis


mixedviT: yvelaze naklebi samsaxureobrivi stresi soflad aRiniSneboda,
Semdeg

matulobda

mcire

zomis

warmodgenili did metropolisebSi.

qalaqebSi

da

yvelaze

metad

iyo

1299

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

amrigad, faqtoruli analizis teqnika idealurad ergeba makkormikisa


da solmenis (1992) kvlevis msgavs kvlevebs, romlebSic sakmaod bevri
monawilisgan

grZeli

damokidebul

da

kiTxvariT

damoukidebel

moipoveba
cvladebs

monacemebi
Soris

da

mkvlevrebi

mimarTebisa

da

mimarTebis ZiriTadi struqturebis kvleviT arian dainteresebulni.3

am

1300

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

aseTi winaswari, mosamzadebeli kvlevebi aucileblad imdenive kiTxvas


badeben, ramdensac pasuxoben.

mravalganzomilebiani skalirebis da klasteruli analizis


gamoyenebiT warmoebuli kvlevebis magaliTebi
forgasi

(Forgas

diasaxlisebisa

1976)

da

studentebis

tipuri

socialuri epizodebis aRqmas ikvlevda. mocemuli epizodebi Sesabamisi


jgufebidan dRiuris teqnikis gamoyenebiT Seikriba. ukanaskneli 24 saaTis
ganmavlobaSi momxdari da Cawerili TiToeuli socialuri epizodis
aRsawerad

cdis

pirebs

ori

zedsarTavi

saxelis

dasaxeleba

moeTxovebodaT. am gziT miRebuli 146 zedsarTavi saxelidan SeirCa 10


(Tavisi antonimebiTurT). maTi SerCevis kriteriumebi iyo gamokveTiloba,
gamoyenebis

mravalferovneba

da

erTmaneTisgan

damoukidebloba.

amis

Semdeg am aT zedsarTav saxels daemata ori spekulaciuri taqsonomia da


Sedegad

miiRes

12

erTganzomilebiani

skala,

romelic

epizodis

struqturebis aRwerisTvis iyo mowodebuli. es skalebi kvlevis meore


etapze

iqna

socialuri

gamoyenebuli:
epizodi

maTi

Seafasa.

mixedviT

TiToeulma

epizodebi

jgufma

Semdegnairad

25

SeirCa:

diasaxlisebisa da studentebis mier epizodebis wyvilis erTsa da imave


kategoriaSi

moTavsebis

raodenobis

safuZvelze

gamoTvlil

iqna

dakavSirebulobis indeqsi. Seikriba or jgufSi Semavali cdis pirebis


yvela

monacemi.

TiToeul

jgufSi

mxolod

pirveli

25

socialuri

situacia darCa. forgasis (1976) analizi 26 diasaxlisisa da 25 studentis


mier 25 epizodis 12 erTganzomilebian skalaze Sefasebas emyareba. 25. 13
CanarTSi

sami

socialuri
meti

skalis

epizodis

sicxadisTvis

epizodi
mocemuli.

mixedviT

studentebis

samganzomilebiani

25.

13

CanarTSi

gadanomrilia

da

Sesatyvisi

mier

gamosaxulebaa

mocemuli

Sefasebuli

warmodgenili.

zogierTi

Sinaarsebi

25

socialuri

diagramis

qvemoTaa

1301

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

sxva kvlevaSi forgasma (1978) universitetis departamentis socialuri


garemo Seiswavla, romelic pedagogebis, studentebisa da administraciis
TanamSromlebisgan Sedgeba da romlebic kvlevis dawyebamde sul mcire 6
Tvis manZilze urTierTobdnen erTmaneTTan departamentSi da mis gareT.
isini

sakuTar

aRiqvamdnen.
Soris

Tavs

forgass

mimarTeba

struqtura

da

intensiur

da

departamentis

ainteresebda.
konkretuli

es

SeWidul

socialur

socialuri

garemos

aspeqtebi

socialuri

iyo

epizodebis

erTeulad
or

jgufis
xedva.

aspeqts
aRqmuli
kvlevis

1302

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

monawileebs moeTxovebodaT jgufis wevrebis yoveli SesaZlo wyvilis


ranJireba skalaze 1 = Zalian msgavsi _ 9 = Zalian gansxvavebuli.
individualuri

gansxvavebebis

mravalganzomilebiani

skalirebis

proceduriT Seiqmna jgufis struqturis optimaluri samganzomilebiani


konfiguracia,

romliTac

dispersiis

68

procenti

aixsneboda

da

romelSic jgufis wevrebi erTmaneTisgan sociabilurobis, kreatulobisa


da kompetenturobis mixedviT gansxvavdebodnen.
mTeli rigi socialuri epizodebis identificirebisTvis gamoyenebul
iqna

naxevrad

struqturirebuli

procedura,

romelSic

kvlevis

monawileebs urTierTqmedebis tipuri da damaxasiaTebeli situaciebis


CamoTvlas sTxovdnen. dadgenili epizodebis validacia, Tavis mxriv,
departamentSi mimdinare saqmianobebze kvlevis monawileTa dakvirvebiT
moxda. yvelaze xSiri socialuri epizodebi (anu epizodebi, romlebic
cxra an metma monawilem axsena) kvlevis meore etapze stimulad iqna
gamoyenebuli.

kvlevaSi

monawile

jgufis

wevrebis

mier

socialuri

epizodebis Sefasebis misaRebad gamoyenebul iqna forgasis (1976) mier


aRwerili da analogiuri gziT miRebuli bipolaruli skalebi.
forgasis

(1978)

mier

aRwerili

saintereso

Sedegi

is

iyo,

rom

formaluri statusis gansxvavebebi ar moqmedebda wevrebis mier jgufis


aRqmaze,

gansxvavebebis

erTianobas

miewera.

ararseboba
forgasis

departamentis

analizSi,

SeWidulobasa

romelic

jgufis

da
mier

socialuri epizodebis aRqmas Seexeboda, individualuri gansxvavebebis


mravalganzomilebiani

skalirebis

proceduriT

Seiqmna

optimaluri

oTxganzomilebiani gadawyveta, romelmac dispersiis 62 procenti axsna;


jgufis

wevrebi

socialur

epizodebs

ganixilavdnen

SfoTvis,

CarTulobis, Sefasebis, socialur-emociur da amocanaze orientirebulis


TvalsazrisiT. CanarTi 25. 14 gviCvenebs, Tu rogor dainaxavda jgufis
saSualo

wevri

sxvadasxva

socialuri

epizodis

maxasiaTeblebs

im

ganzomilebebis mixedviT, romliTac, Cveulebriv jgufi afasebs xolme


maT.

1303

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

: Forgas 1978

da

bolos,

SevexebiT

klasifikaciis

sistemas,

romelic

metad

struqturirebuli saxiT Segrovili masalebis damuSavebisTvis Seiqmna.


piversisa da seqordis (Peevers and Secord 1973) kvleva, romelic bavSvebis
ganviTarebis

procesSi

mimdinare

cvlilebebs

Seexeba

da

romelSic

gamoyenebulia pirovnebis aRweriTi cnebebi, angariSis erT-erTi formis


raodenobrivi analizis teqnikis ilustracias warmoadgens.
individualuri intervius dros sxvadasxva asakis bavSvebs Tavisi sami
megobris

da

erTi

moswondaT.

oTxive

interviuebi

Caiweres

iseTi

pirovnebis

aRwerili
da

aRwera

adamiani

transkriptebi

sTxoves,

romelic

respondentis
gaakeTes.

Seiqmna

sqesis

ar
iyo.

pirovnebis

cnebis kodirebis sistema, romlis kategoriebic warmodgenilia CanarTSi


25. 15. TiToeuli pirovnebis aRwera or debulebad gaiyo, TiToeuli

1304

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

debuleba calkeuli, dasrulebuli informaciisgan Sedgeboda. Semdeg


TiToeuli

debuleba

oTxi

ganzomilebis

mixedviT

gadakodirda.

kodirebis detaluri procedurisTvis ix. Peevers and Secord (1973).


CanarTi 25. 15
pirovnebis cnebis kodirebis sistema

ganzomileba
aRweriToba

aRweris done
1. aradiferencirebadi... (pirovneba ar aris
gamodiferencireuli Tavisi garemodan)
2. martivi diferencireba... (pirovneba
diferencirebulia martivi zogadi
TvalsazrisiT)
3. diferencirebuli... (pirovneba
diferencirebulia garkveuli maxasiaTeblebiT)
4. dispoziciuri... (pirovneba diferencirebulia
niSnebiT)

piradi CarTuloba

CarTulobis xarisxi
1. egocentruli... (individi meore pirovnebas
sakuTar Tavze orientirebuli terminebiT
aRwers)
2. urTierTcentrirebuli...
(individi
meore
pirovnebas
am
ukanasknelTa
urTierTdamokidebulebis safuZvelze aRwers)
3. sxvaze orientirebuli... (ar Cans aRmweris
piradi CarTuloba)

SefasebiTi konsistenturoba

konsistenturobis odenoba
1. konsistenturi...
(is
rac
ar
moswons,
arasasurvelia da rac moswons _ sasurveli.
aranairi aRreva, magaliTad, rac ar moswons,
masSi araferi eguleba sasurveli da piriqiT)
2. arakonsistenturi...
(sasurvelobisa
da
arasasurvelobis garkveuli nazavi)

siRrme

siRrmis done
I done (moicavs

yvela aradiferencirebad da
martivad diferencirebul aRweras)
II done (moicavs diferencirebul da zogierT
dispoziciur aRweras)
III done (moicavs axsnis tipis diferencirebul da
dispoziciur aRwerebs)

wyaro: adaptirebulia Peevers and Secord 1973

aRweriTobis, piradi CarTulobisa da SefasebiTi konsistenturobis


Taobaze damkvirvebelTa Soris Tanxmobis Semowmebam, romlis drosac

1305

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

ori Semfasebeli damoukidebelad muSaobda 5_16


gogonas

transkriptebze,

sami

ganzomilebis

wlis

21

mixedviT

87,

vaJisa da
79

da

97

procentiani Tanxmoba gamoavlina.


piversma da seqordma (1973) aseve daadgines, ramdenad konsistenturni
iyvnen Tavad monawileebi adamianebis aRwerisas sxvadasxva Sexvedraze.
pirveli

intervius

Semdeg,

Tavdapirvel

CanawerebSi

warmoqmnili

problemebis garCevis mizeziT, bavSvebs isev Sexvdnen erTi kviris da


erTi Tvis Semdeg. kodirebis yvela ZiriTadi ganzomilebisTvis calcalke iqna gamoTvlili test-retest sandoobis indeqsi. miRebul iqna
korelaciis

koeficientebi

(eta)

mowonebuli

da

ar

mowonebuli

Tanatolebis aRmwer cnebebs Soris, romlebic cal-calke daiTvales


umcrosi

da

ufrosi

asakis

bavSvebisTvis.

sandoobis

koeficientebi

mocemulia CanarTSi 25. 16. seqordi da piversi (1974) askvnian, rom maTi
midgoma

nacnob-megobrebis

Sesaxeb mosazrebebis

siRrmiseuli kvleva-

Ziebis saintereso mimarTulebiT warmarTvis SesaZloblobas gvTavazobs.


Tavisufali

komentarebis

maTeuli

meTodi

ufro

metad

struqturirebuli intervius modificirebul variants warmoadgens da


interviuerisgan

moiTxovs,

rom

gamoikiTxos

da

moiZios

pasuxebi

kiTxvaze, Tu ratom iqceva individi ase, an ratom aris iseTi, rogoric


aris. piversma da seqordma (1973) aRmoaCines, rom maT SerCevaSi Semavali
ufrosi asakis bavSvebi mzad arian aseTi informaciis mosawodeblad.
hare (Harr 1977b) aRniSnavs, rom es midgoma bavSvebis megobrebisa da
mtrebis da am kategoriebis SeqmnasTan da SenarCunebasTan dakavSirebuli
ritualuri

qmedebebis

Sesaxeb

komentarebis

misaRebadac

SegviZlia

gamoviyenoT.

CanarTi 25. 16
Tanatolebis aRweris sandoobis koeficientebi

Tanatolebi, romlebic

Tanatolebi, romlebic

1306

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

moswonT
umcrosi
ufrosi
asakis cdis asakis cdis
pirebi
pirebi

ganzomileba

aRweriloba
piradi CarTuloba
siRrme
SefasebiTi
konsistenturoba

0.83
0.76
0.65
0.69

ar moswonT
umcrosi
ufrosi
asakis cdis asakis cdis
pirebi
pirebi

0.91
0.80
0.71
0.92

0.80
0.84
0.65
0.76

0.84
0.77
0.75
0.69

wyaro: Peevers and Secord 1973

mravalganzomilebiani monacemebi: cota ram pirobiTi niSnebis


Sesaxeb
25.

17

CanarTSi

warmodgenili

hipoTeturi

monacemebi

Seexeba

britaneli mamakaci da qali amomrCevlebis qcevas xmis micemis procesSi.


Semdeg

abzacSi

warmodgenili

sqema

axlos

dgas

uatlis

mier

SemoTavazebul aRwerasTan (Whiteley 1983):


CanarTi 25 17.
sqesi, saarCevno prioritetebi da socialuri klasi: samgvari klasifikaciis
cxrili
saSualo klasi
konservatori
leiboristi
80
30
100
20

mamakaci
qali

muSaTa klasi
konservatori
leiboristi
40
130
40
110

wyaro: adaptirebulia Whiteley 1983


striqonSi mocemuli cvladi (sqesi) aRiniSneba simboloTi i
svetSi mocemuli cvladi (saarCevno prioriteti) aRiniSneba simboloTi
j;
zeda fenis cvladi (socialuri klasi) aRniSneba simboloTi k.

CanarTSi

25.

17

nebismieri

ujraSi

mocemuli

ricxvi

SegviZlia

gamovsaxoT simboloTi nijk, rac aRniSnavs imas, rom esaa striqonis i


kategoriis, svetis j kategoriisa da zeda fenis k kategoriis qula,
sadac:

1307

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


i = 1 (mamakacebi), 2 (qalebi);
j = 1 (konservatorebi), 2 (leiboristebi);
k = 1 (saSualo klasi), 2 (muSaTa klasi).

maSasadame, aqedan gamomdinarebs, rom 25. 17 CanarTSi mocemuli cxrili


25. 18 warmodgenili cxrilis saxiTac SeiZleba warmovadginoT. amgvarad,
n121 = (mamakacebi, leiboristebi, saSualo klasi)

da
n212 = (qalebi, konservatorebi, muSaTa klasi).

CanarTi 25 18.
sqesi, saarCevno prioritetebi da socialuri klasi: pirobiTi niSnebiT
gamosaxuli samgvari klasifikacia

mamakaci
qali

25.

18

saSualo klasi
konservatori
leiboristi
n121
n111
n221
n211

CanarTSi

mocemuli

cxrilidan

muSaTa klasi
konservatori
leiboristi
n122
n112
n212
n222

sami

tipis

ganapira

jamebi

SegviZlia miviRoT:
1. mesame cvladisTvis ganapira jamis misaRebad ori cvladis dajameba:
n+ + k = sqesisa da saarCevno prioritetis dajameba da Sedegad socialuri
klasis miReba, magaliTad,
n111 + n121 + n211 + n221 = 230 (saSualo klasi)
n112 + n122 + n212 + n222 = 320 (muSaTa klasi)
n j + + = saarCevno prioritetisa da socialuri klasis dajameba sqesis
misaRebad.

2. erTi cvladis mniSvnelobebis dajameba da Sedegad meore da mesame


cvladis ganapira jamebis miReba. amgvarad,
n+11 = 180 (saSualo klasis konservatorebi)
n+21 = 50 (saSualo klasis leiboristebi)

1308

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


n+12 = 80 (muSaTa klasis konservatorebi)
n+22 = 240 (muSaTa klasis leiboristebi)

3. samive cvladis dajameba mTliani jamis misaRebad. amgvarad,


n+++ = 550 = N
xi-kvadratis gamoyeneba samgvari klasifikaciis cxrilebSi

uitli (1983) aCvenebs, Tu ramdenad iolia samgvari klasifikaciis


SemTxvevaSi 22 xi-kvadratis

gamoyeneba. albaToba

imisa, rom 25. 17

CanarTSi warmodgenili SerCevidan SemTxveviT arCeuli individi qali


iqneba, aseTia:

xolo

2++ =

albaToba

imisa,

2++ 270
=
= 0.49
+++ 550

rom

respondentis

saarCevno

prioriteti

leiboristebi aRmoCneba, iqneba:

rac

Seexeba

imis

+2+ =

+2+ 290
=
= 0.53
+++ 550

albaTobas,

rom

respondenti

muSaTa

klasis

warmomadgeneli aRmoCndeba, igi SeiZleba Semdegnairad Caiweros:


++2 =

++2 320
=
= 0.58
+++ 550

imis mosalodneli albaTobis gansazRvrisas, rom SerCeuli individi


aRmoCndeba

qali,

warmomadgeneli,
damoukidebelia

leiboristebis
vuSvebT,

(anu,

maT

rom
Soris

mxardamWeri
es
ar

da

cvladebi
arsebobs

muSaTa

klasis

statistikurad

urTierTkavSiri)

da

ubralod albaTobis Teoriidan aRebul gamravlebis wess gamoviyenebT:


222 = (2++)(+2+)(++2 ) = (0.49)(0.53)(0.58) = 0.15

es SeiZleba n222 ujraSi mosalodneli sixSiris terminebiT gamoisaxos,


rogorc:
(2++)(+2+ )(++2 ) = 550(0.49)(0.53)(0.58) = 82.8

analogiurad, n112 ujraSi mosalodneli sixSire iqneba:


(1++ )(+1+)(++2 ),

1309

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

sadac,

da

1++ =

da

+1+ =

1++ 280
=
= 0.51
+++ 550

+1+ 260
=
= 0.47
+++ 550

320

++2 = ++2 = 550 = 0.58.

amrigad,

+++

(1++)(+1+ )(++2 ) = 550(0.51)(0.47)(0.58) = 77.0

CanarTSi 25. 19 mocemulia mosalodneli sixSireebi 25.17 CanarTSi


warmodgenili monacemebisTvis.
CanarTi 25.19.
sqesis, saarCevno prioritetebisa da socialuri klasis mosalodneli
sixSireebi
saSualo klasi
konservatori
leiboristi
55.4
61.7
53.4
59.5

mamakaci
qali

muSaTa klasi
konservatori
leiboristi
77.0
85.9
74.3
82.8

wyaro: adaptirebulia Whiteley 1983

rodesac

xelT

gvaqvs

realurad

miRebuli

da

mosalodneli

sixSireebi, xi-kvadrati Cveulebrivad gamoiTvleba:

uatli

(1983)

( )2
= 159.41

rom Tavisuflebis

2 =

aRniSnavs,

xarisxebi

niSanTa

SeuRlebis samganzomilebian cxrilSi ufro kompleqsuria, vidre 22


klasifikaciisas.
Tavisuflebas,

Tumca,

Tavisuflebis

xarisxi,

miuTiTebs

mkvlevris

ujrebSi Caweros ricxviTi mniSvnelobebi maSin rodesac

ganapira jamebi fiqsirebulia. am Tavisuflebis xarisxis gamosaTvlelad


jer ganapira jamebis Tavisuflebis xarisxebi unda gamoiTvalos.

1310

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Cvens mier ganxilul magaliTSi TiToeuli cvladi (sqesi, saarCevno


prioriteti

da

socialuri

klasi)

or

kategorias

moicavs.

aqedan

gamomdinareobs, rom TiToeuli maTganisTvis (2_1) Tavisuflebis xarisxi


gvaqvs, radgan TiToeulisTvis ganapira jamebi fiqsirebulia. vinaidan
yvela

ganapira

fiqsirebulia,
ikargeba.

jamis

saerTo

logikuria,

amitom

jamic

rom

niSanTa

kidev

(anu,
erTi

SeuRlebis

SerCevis

moculoba)

Tavisuflebis

cxrilSi

xarisxi

ujrebis

saerTo

raodenobas gamovaklebT am fiqsirebul ricxvebs da amgvarad, zogadad,


miviRebT:
Tavisuflebis xarisxi (df) = cxrilSi ujrebis raodenoba _ 1 (mocemuli NsTvis) _ Sesamowmebeli hipoTeziT gansazRvruli/fiqsirebuli ujrebis
raodenoba

amrigad, Tu r = striqonebs, c = svetebs da l = Sreebs, maSin:


df = rcl(r 1) (c 1) (l 1) 1 = rcl r c l +2

anu,

rodesac

sami

cvladis

urTierTdamokidebulebis

Sesaxeb

hipoTezas vamowmebT, SegviZlia vTqvaT, rom df = rcl r c l +2.


Cvens magaliTSi:
df = (2)(2)(2) 2 2 2 + 2 = 4

xi-kvadratis cxrilebSi vxedavT, rom rodesac Tavisuflebis xarisxi


4-is tolia, 2-is kritikuli mniSvneloba 9.49-s Seadgens, mniSvnelovnobis
0.05 doneze (anu, p = 0,05). Cvens mier miRebuli mniSvneloba bevrad
aRemateba 9.49-s, amitom uarvyofT nulovan hipoTezas da vaskvniT, rom
sqesi,

saarCevno

prioriteti

da

socialuri

klasi

mniSvnelovnad

ukavSirdebian erTmaneTs.
sami cvladis urTierTdakavSirebulobis Sesaxeb nulovani hipoTezis
uaryofis
romeli

Semdeg

mkvlevris

cvladebis

gamo

amocanas

iqna

imis

uaryofili

dadgena

warmoadgens,

nulovani

hipoTeza.

Tu
Cven

ubralod ver davuSvebT, rom vinaidan xi-kvadratma mniSvnelovani Sedegi


mogvca,

amitom

sam

cvlads

Soris

mniSvnelovani

kavSiri

arsebobs.

magaliTad, SeiZleba ise iyos, rom mxolod ori cvladi ukavSirdebodes


erTmaneTs

da

mesame

maTgani

sruliad

damoukidebeli

iyos.

axla

1311

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

parcialuri (anu, nawilobrivi) damokidebulebis Semowmeba gvesaWiroeba.


uaitli (1983) aseTi Semowmebis sami SesaZlo variantis ilustrirebas 25.
17 CanarTSi mocemul monacemebze axdens. pirveli, sqesi damoukidebelia
socialuri klasisa da saarCevno prioritetisgan:
(1) pijk = (pi)(pjk)
meore, saarCevno prioriteti damoukidebelia sqesisa da socialuri
klasisgan:
(2) pijk = (pj)(pik)
mesame,

socialuri

klasi

damoukidebelia

sqesisa

da

saarCevno

prioritetisgan:
(3) pijk = (pk)(pij)
qvemoT

ganxiluli

mosalodneli

magaliTi

sixSireebi

gviCvenebs,

pirveli

Tu

rogor

hipoTezisTvis.

gamovTvaloT

Cven

SegviZlia

gansazRvroT albaToba imisa, rom SerCeuli individi iqneba, vTqvaT,


qali,

leboristi

da

muSaTa

klasis

warmomadgeneli,

Semdegnairi

hipoTezis daSvebiT:
222 = (2++ )(+22 ) =
222 =

(2++ ) (+22 )
() ()

(270) (240)
= 0.214
(550) (550)

222 = (2++ )(+22 ) = 550

(270) (240)
= 117.8
(550) (550)

anu, Tu davuSvebT, rom sqesi damoukidebelia socialuri klasisa da


saarCevno
raodenoba,

prioritetisgan,
romelic

maSin

muSaTa

iseTi

klasis

monawileebis

warmomadgeneli,

mosalodneli
leiboristebis

mxardamWeri qali aRmoCneba, 117.8 iqneba.


rodesac pirveli hipoTezis _ pijk = (pi)(pjk) _ Sesatyvisad, niSanTa
SeuRlebis cxrilis yvela ujrisTvis mosalodnel sixSireebs viTvliT,
25. 20 CanarTSi mocemul Sedegs viRebT:
2 =

( )2
= 5.71

1312

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

CanarTi 25. 20
mosalodneli sixSireebi, rodesac daSvebulia, rom sqesi damoukidebelia
socialuri klasisa da saarCevno prioritetisgan
saSualo klasi
konservatori
leiboristi
91.6
25.5
88.4
24.5

mamakaci
qali

muSaTa klasi
konservatori
leiboristi
40.7
122.2
39.3
117.8

wyaro: adaptirebulia Whiteley 1983

Tavisuflebis xarisxi iqneba:


df = rcl (cl 1) (r 1) 1 = rcl cl r +1 = 8 4 2 +1 = 3
uaitli (1983) wers:
yuradReba

miaqcieT,

urTierTdakavSirebuli,

daSvebas,
rom,

Tu,

romlis
vTqvaT,

mixedviTac

gamoTvlilia

c
p+11,

da

isea

maSin

ukve

gansazRvrulia P+12, P+21 da P+22, ase rom, Tavisuflebis xarisxi 1-is tolia.
anu, am urTierTmimarTebis gamoTvlisas davkargeT (cl 1) Tavisuflebis
xarisxi.
(Whiteley 1983)

xi-kvadratis cxrilebSi vnaxulobT, rom 3-is toli Tavisuflebis


xarisxis pirobebSi mniSvnelovnobis 0.05 doneze (anu, p = 0.05) 2-is
ricxviTi mniSvneloba 7.81-s udris. Cvens mier miRebuli mniSvneloba am
ricxvze naklebia. maSasadame, viRebT nulovan hipoTezas da vaskvniT,
rom ar arsebobs kavSiri, erTi mxriv, sqessa da, meore mxriv, saarCevno

prioritetsa da socialur klass Soris.


axla davuSvaT, rom Cveni monacemebis 25. 17 CanarTSi mocemuli
samgvari

klasifikaciis

nacvlad

martivi

22

niSanTa

SeuRlebis

cxrili gamoviyeneT da nulovani hipoTezis Semowmeba movisurveT: ar

arsebobs kavSiri sqessa da saarCevno prioritets Soris. monacemebi


warmodgenilia CanarTSi 25. 21.
CanarTi 25. 21

1313

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


sqesi da saarCevno prioriteti: ori-orze klasifikacia
konservatori
120
140

mamakacebi
qalebi

leiboristi
160
130

wyaro: adaptirebulia Whiteley 1983

daskvna

martivia:

Tu

monacemebi

amis

saSualebas

iZleva,

niSanTa

SeuRlebis cxrilebis analizisas mravalvariantuli midgoma unda iqnas


gamoyenebuli.

mravaldoniani modelireba
mravaldoniani modelireba (aseve, cnobilia, rogorc mravaldoniani
regresia)

statistikuri

SeuZlebelia
jgufebSi

skolaSi

meTodia,

romlis

moswavleebis

SemTxveviTad

mixedviT,

sakontrolo

gadanawileba,

an

da

praqtikulad
eqsperimentul

eqsperimentis

realurad

Catareba, romelic erTi jgufisTvis Carevis miwodebasa da sakontrolo


jgufis yolas moiTxovs (Keeves and Sellin 1997: 394).
Cveulebisamebr, skolaTa umetesobaSi moswavleebi garkveuli mizniT
konkretul jgufebad arian gaerTianebulni da moswavleTa TiToeul
jgufs Tavisi gansxvavebuli maxasiaTeblebi gaaCnia, romelic mas sxva
jgufisgan gamoarCevs. mravaldoniani modelireba moiazrebs im faqts,
rom, marTalia, SesaZlebelia imis Cveneba, rom moswavleTa gansxvavebul
jgufebs Sorisac moiZebneba msgavsebebi, magram zogadad, analizisTvis
moswavleTa an monacemebis jgufebis garTianeba marTebuli ar aris.
mravaldoniani

modelebi

dakavSirebul

maxeebs

da

gaerTanebul

monacemebze

naklebad

moicaven

gaerTianebasTan

ekologiur Secdomas (Plewis 1997: 35), anu,


dayrdnobiT

calkeuli

moswavleebisa

da

qcevebis Sesaxeb daskvnebis gakeTebas.


monacemebi da cvladebi individualur da jgufur doneebze arseboben.
kevesi da selini (1997) Semdgom analizs, faqtobrivad, sam ZiriTad
doneze axorcieleben: yvela jgufis moswavleebs Soris, jgufebs Soris
da jgufebSi moswavleebs Soris. cxadia, SegviZlia, gavafarTovoT donis

1314

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

cneba

da

movicvaT

individi,

jgufi,

klasi,

skola,

adgilobrivi,

regionaluri, erovnuli da saerTaSoriso doneebi (Paterson and Goldstein


1991). es mravaldoniani regresiis da ierarqiuli wrfivi modelirebis
gamoyenebiT keTdeba. mravaldoniani modelebi mkvlevars aqamde upasuxod
darCenili kiTxvebis dasmis SesaZleblobas aZleven, magaliTad, skolebs,
maswavleblebsa da saswavlo programebs Soris da programebis SigniT
cvalebadobis Sesaxeb (Plewis 1997: 34_35), erTi sityviT, swavalebisa da
swavlis

Sesaxeb.4

procesebis

mravaldoniani

modelirebis

efeqturi

mimoxilvisTvis ix. Goldstein (1987), Fitz-Gibbon (1997) da Keeves and Sellin (1997).
mravaldoniani
asocirebuli
dispersiul

analizi

Tavs

statistikuri
analizsa

da

aridebs

eqsperimentul

kriteriumebis
kovariaciis

meTodebTan

gamoyenebas

analizs).

amis

(magaliTad,
nacvlad,

is

regresiul analizs da, kerZod, mravaldonian regresias iyenebs. plevisis


(1997: 28) mtkicebiT, regresiuli analizi uSvebs homoskedastirebulobas
(rodesac naSTebi erTnairadaa gafantuli), rom naSTebi erTmaneTisgan
damoukidebelia da naSTebi normaluradaa ganawilebuli.
mravaldoniani modelirebis mTliani mimarTuleba swrafad ganviTarda
gasuli

saukunis

90-iani

wlebis

dasawyisSi

da

safuZvlad

daedo

ganaTlebis damatebiTi Rirebulebis komponentis Seswavlis da sajaro


reitingebis

Sedegebis

mixedviT

skolebis

Sedarebis

mizniT

ganxorcielebul kvlevebs (Fitz-Gibbon 1991; 1997). Tumca, fic-giboni (1997:


42_4)

mniSvnelovan

empiriul

mtkicebulebas

iZleva

mravaldoniani

modelirebis zogierTi formis kiTxvis niSnis qveS dasayeneblad. igi


aCvenebs,

rom

miRebuli

naSTebis

analizi

ganaTlebis

damatebiTi

Rirebulebis ganzomilebis Sesaxeb kiTxvebze iZleva paruxebs, romelic


mravaldoniani

modelirebiT

gansxvavdeba

(yvelaze

gamoTvlili

korelaciebis

gacemuli

dabali
71.

pasuxebisgan

korelaciis
4

procenti

umniSvnelod

koeficienti
ki

0.98-sa

da

0.93-ia
1-s

da

Soris

meryeobs). mniSvnelovani momenti aq isaa, rom miRebuli naSTebis analizi


gacilebiT

martivi

da

sworxazovani

teqnikaa,

vidre

mravaldoniani

1315

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

modelireba. misi naSromi pirdapir ganaTlebis damatebiTi Rirebulebis


komponentis

SefasebisTvis

rTuli

mravaldoniani

modelirebis

gamoyenebis saWiroebaze akeTebs aqcents. mis naSromSi (Fitz-Gibbon 1997: 5)


danamati

qula,

anu,

gansxvaveba

moswavlis

statistikurad

nawinaswarmetyveleb akademiur moswrebasa da realur moswrebas Soris,


miRebuli naSTebis analizis gamoyenebiT SeiZleba iqnas gamoTvlili da
ara _ mravaldoniani modelirebiT. da mainc, mkvlevrebs dResdReobiT
mravaldoniani modelireba ufro izidavT.
Tu

Cveulebrivi

gansxvavebuli

regresiuli

skolebis

modelebi

gaTvaliswinebis

ar

iZlevian,

SesaZleblobas

magaliTad,
(Paterson and

Goldstein 1991), mravaldonian regresiaSi SesaZlebelia skolebs Soris


gansxvavebebis gaTvaliswineba da, faqtobrivad, sxva iseTi cvladebisac,
rogoricaa,

magaliTad,

socialur-ekonomikuri

statusi

(Willms 1992),

calkeuli da partniori skolebi (Daly 1996; Daly and Shuttleworth 1997),


adgilmdgebareoba (Garner and Raudenbush 1991), skolis sidide (Paterson 1991)
da swavlebis stili (Zuzovsky and Aitkin 1991). marTlac, plavisi (1991)
aCvenebs, Tu rogor SeiZleba mravaldoniani modelirebis longitudur
kvlevebSi gamoyeneba da paralelurad saganmanaTleblo progresisa da
saswavlo programis dafarvis erTmaneTTan dakavSireba.

klasteruli analizi
Tu faqtoruli analizi da elementaruli kavSiris analizi mkvlevars
faqtorebisa da cvladebis dajgufebis saSualebas aZlevs, klasteruli
analizi adamianebis msgavsi da homogenuri qveSerCevebis dajgufebas
uzrunvelyofs.
magaliTad,

amis

SPSS-is

gakeTebis

saukeTeso

gamoyenebaa.

gza

SPSS-Si

programuli

Sedegebis,

paketebis,

jgufebisa

da

gadajgufebebis dendogramebi igeba manam, sanam yvela cvladi ar iqneba


moculi.
vTqvaT, gvaqvs 20 SemTxvevaze (adamianze) agebuli martivi klasteri.
davuSvaT,

qulebis

miekuTvneboda

misaRebad

cvlads

skolaSi

maT

upasuxes

saswavlo

debulebas,

procesisadmi

romelic
daTmobili

1316

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

yuradReba.

SegviZlia

vnaxoT,

rom

yvelaze

zogad

doneze

aq

ori

klasteri gvaqvs (I klasteri = pirovnebebi 19, 20, 2, 13, 15, 9, 11, 18, 14, 16, 1,
10, 12, 5, 17; II klasteri = pirovnebebi 7, 8, 4, 3, 6). Tu ufro mcire zomis
klasterebis miReba gvsurs, maSin sami jgufi unda gamovyoT: I klasteri
= pirovnebebi 19, 20, 2, 13, 15, 9, 11,18; II klasteri = pirovnebebi 14, 16, 1, 10,
12, 5, 17; III klasteri = pirovnebebi 7, 8, 4, 3, 6 (CanarTi 25. 22).
aseTi

analizis

adamianTa

gamoyeneba

mniSvnelovani

mkvlevars

dajgufebebis

post-faqtum

analizisas

idfentificirebis

saSualebas

aZlevs, anu, SerCevis dizainis etapze ki ar iqmneba kvlevis monawileTa


jgufebi

da

ganxiluli

qvejgufebi,
orjgufiani

aramed

monacemebis

klasteris

magaliTSi

Segrovebis

Semdeg.

aq

SegviZlia

kvlevis

im

monawileTa maxasiaTeblebi vikvlioT, romlebic I da II jgufSi arian


gaerTianeulni, xolo samjgufiani klasteris SemTxvevaSi, SesaZlebeli
xdeba I, II da III jgufebSi moxvedrili monawileebis maxasiaTeblebis
Seswavla

cvladTan

yuradReba mimarTebaSi.

skolaSi

saswavlo

procesisadmi

daTmobili

1317

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

1318

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

26 statistikuri kriteriumis arCeva

mkvlevars bevr statistikur kriteriumze miuwvdeba xeli. is, Tu


romel maTgans gamoiyenebs igi, ramdenime faqtorzea damokidebuli. aseTi
faqtorebi SeiZleba iyos:

analizis

mizani

(magaliTad,

hipoTezis

Semowmeba,

monacemebis

korelaciis

aRwera

gamoTvla,

erTi

an

Seswavla,

an

ramdenime

damoukidebeli cvladis damokidebul cvladze gavlenis dadgena, or


am

met

jgufs

dajgufebebis

Soris

gansxvavebis

dadgena,

moZebna, efeqtis zomebis

monacemebis

ZiriTadi

miTiTeba);

xelT arsebuli monacemebis saxeoba (parametruli da araparametruli);

skala, romelsac miekuTvneba gamoyenebuli monacemebi (saxeldebis,


rigis, intervalebis, Sefardebis);

jgufebis raodenoba SerCevaSi;

kriteriumebTan dakavSirebuli daSvebebi;

SerCevebi erTmaneTisagan damoukidebelia da damokidebuli.


mkvlevrebma,

kiTxvebi unda

romlebic

statistikis

gamoyenebas

apireben,

Semdeg

dasvan:

romeli statistikaa saWiro kvlevis kiTxvaze pasuxis gasacemad?

parametrulia monacemebi Tu araparametruli?

ramdeni jgufia (magaliTad, ori, sami Tu meti)?

jgufebi damoukidebelia erTmaneTisgan Tu damokidebuli?

ra saxis statistikuri kriteriumia saWiro (magaliTad, gansxvavebis


Semowmeba, korelacia, faqtoruli analizi, regresia)?
winamdebare

dakavSirebul

wignis
ramdenime

wina

TavebSi

sakiTxs.

is

ukve

SevexeT

sakiTxebi,

am

romlebic

TemasTan
ar

iqna

1319

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

ganxiluli wina TavebSi, Tqvens winaSe warmodgenil TavSia ganxiluli.


am TavSi SemogTavazebT statistikur analizs im sakiTxTan erTad, rac
bevri mkvlevrisTvis Ramis koSmars emsgavseba: gadawyvetilebis miReba
imis Taobaze, Tu romeli statistikuri kriteriumi unda iqnas kvlevaSi
gamoyenebuli. am sakiTxebis ganxilvisas meti sicxadis uzrunvelsayofad
cxrilebsa

da

diagramebs

gamoviyenebT

(http://www.routledge.com/textbooks/9780415368780 _ Tavi 26, faili 26.1. doc).

ramdeni SerCeva?
gamosaTvleli

statistikuri

saxeoba,

kriteriumis

gamoyenebuli

monacemebis skalis (saxeldebis, rigis, intervalebis, Sefardebis) garda,


nawilobriv,

damokidebulia,

damoukideblobaze
pirvel

rigSi,

SerCevebis

erTmaneTisgan

da, meore, am SerCevebis raodenobaze. rac Seexeba

sakiTxs,

rogorc

urTierTdakavSirebuli
SemTxvevaSi

pirvel

zogjer

da

ukve

vnaxeT

erTmaneTisgan

sxvadasxva

wina

TavebSi,

damoukidebeli

statistikuri

kriteriumi

jgufebis
gamoiyeneba.

jgufebi damoukidebeli iqneba, Tu maT aranairi kavSiri ar eqnebaT


erTmaneTTan,

magaliTad,

kriteriumis

gamoTvlisas

imis

sanaxavad,

ganxvavdeba Tu ara erTmaneTisgan qalebisa da kacebis mier konkretul


debulebaze, vTqvaT, maTematikaSi akademiuri moswrebis Sesaxeb, gacemuli
pasuxebi. am SemTxvevaSi SegviZlia gamoviyenoT: xi-kvadrati (saxeldebis
skalis monacemebisTvis), man-uitnis U kriteriumi da kruskal-uolisis
kriteriumi (rigis skalis monacemebisTvis), t kriteriumi da dispersiuli
analizi (ANOVA) intervalebisa da Sefardebis skalis monacemebisTvis.
Tumca,

aris

SemTxvevebi,

rodesac

jgufebi

SesaZloa

erTmaneTTan

dakavSirebulebi iyvnen. magaliTad, SeiZleba gvsurdes, rom erTi da


igive jgufis akademiuri moswreba orjer, drois or sxvadasxva momentSi
SevamowmoT _ garkveul Carevamde da Carevis Semdeg, an SeiZleba, or
sxvadasxva

sakiTxTan,

vTqvaT,

maTematikasa

da

musikaSi

miRwevebTann

dakavSirebiT gvainteresebdes erTi da igive jgufis mosazreba. aseT


SemTxevaSi ori gansxvaveuli jgufi ki ar gvyavs, aramed _ erTi da igive

1320

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

jgufi or sxvadasxva situaciaSi da erTi da igive ori jgufi or


sxvadasxva cvladTan mimarTebaSi. aseT viTarebaSi sxva statistikuri
kriteriumebi gamoiyeneba, magaliTad, uilkoqsonis kriteriumi, fridmanis
kriteriumi,

kriteriumi

kriteriumi.

modiT

damokidebuli

ganvixiloT

SerCevebisTvis

eqsperimentSi

xSirad

da

niSnis

gamoyenebuli

magaliTi (CanarTi 26.1).

wina TavebSi vTqviT, Tu romeli kriteriumebi gamoiyeneba


damoukidebeli SerCevebis SemTxvevaSi da romeli kriteriumi gamoiyeneba
damokidebuli SerCevis SenTxvevaSi.
rac Seexeba testSi SerCevebis raodenobas, arsebobs statistikuri
kriteriumebi, romlebic gankuTvnilia erTi (mxolod erTi jgufisTvis,
magaliTad, skolaSi mxolod erTi klasisTvis), ori (ori jgufisTvis,
magaliTad,

skolaSi

SerCevisTvis
moswavleebi

gogonebisa

(magaliTad,
da

erTi

administracia).

da

vaJebisTvis)

skolis

erTi

da

sami

maswavleblebi,

jgufisTvis

an

meti

mSoblebi,

gamoiyeneba

iseTi

kriteriumebi, rogoricaa binomialuri testi, erTi SerCevis xi-kvadrati


da kolmogorov-smirnovis kriteriumi. ori jgufisTvis SegviZlia iseTi
kriteriumebi
kriteriumi,
koeficientebi.

gamoviyenoT,
t

rogoricaa

kriteriumi,

sami

da

meti

spirmenisa

xi-kvadrati,

man-uitnis

da

pirsonis

korelaciis

SerCevisTvis

gamodgeba

xi-kvadrati,

1321

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

dispersiuli

analizi

da

tukis

testi.

zogierTi

dasaxelebuli

kriteriumi warmodgenilia CanarTSi 26. 2. mTavaria, mocemuli raodenobis


SerCevebisTvis

sworad

SerCeuli

statistikuri

kriteriumi

iqnas

gamoyenebuli.

statistikuri kriteriumebis gamoyeneba im skalebzecaa damokidebuli,


romelzec izomeba arsebuli monacemebi (saxeldebis, rigis, intervalebis,
Sefardebis)

da

Sesasrulebel

(magaliTad,

jgufebs

Soris

amocanazec,

gansxvavebis

anu,

dadgena,

analizis

mizanze

dakavSirebulobis

xarisxis gamovlena, erTi an meti damoukidebeli cvladis damokidebul


cvladze gavlenis gazomva da a. S.). wina TavebSi sxvadasxva skalaze
ganTavsebuli

monacemebi

da

sxvadasxva

miznisTvis

gamosadegi

1322

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

statistikuri

kriteriumebi

aRvwereT.

es

yvelaferi

Sejamebulia

CanarTSi 26. 3, sadac yvela ZiriTadi kriteriumia warmodgenili.


CanarTi 26. 3
statistikuri kriteriumebis tipebi monacemebis oTxi skalisTvis
saxeldebis skala

rigis skala

kavSiris sazomebi

tetraqoruli
korelacia
wertilebis
biseruli
korelacia
fi koeficienti
krameris V

gansxvavebis
sazomebi

xi-kvadrati
maknemari
qoqranis Q
binomialuri
testi

spirmenis ro
kendelis ranguli
korelacia
kendelis
parcialuri
ranguli
korelacia
man-uitnis U
kriteriumi
kruskal-uolisi
uilkoqsonis
Sesatyvisi
wyvilebi
fridmanis
orfaqtoriani
dispersiuli
analizi
kolmogorovsmirnovis testi

damoukidebel da
damokidebul
cvladebs Soris
wrfivi kavSiris
sazomebi
safuZvladmdebare
faqtorebis
identificireba,
monacemebis
reduqcia

rigis regresiuli
analizi

intervalebisa da
Sefardebis skala
pirsonis Sereuli
momentis
korelacia

t kriteriumi ori
damoukidebeli
SerCevisTvis
t kriteriumi ori
damokidebuli
SerCevisTvis
erTfaqtoriani
dispersiuli
analizi (ANOVA)
or - da
metfaqtoriani
dispersiuli
analizi (ANOVA)
tukis testi
Seferis testi
wrfivi regresia
mravaljeradi
regresia

faqtoruli
analizi
elementaruli
kavSirebis
analizi

gamoyenebuli

statistikuri

kriteriumis

tipi,

monacemebis

parametrulobisa da araparametrulobis mixedviTac icvleba. CanarTebSi


26.

da

26.

Sejamebulia

arsebuli

statistikuri

kriteriumebi

1323

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

parametruli da araparametruli monacemebis mixedviT da aseve, analizis


miznebis

mixedviT.

26.

CanarTSi

monacemebis

tipisa

da

miznebis

mixedviT yvelaze xSirad gamoyenebuli kriteriumebia mocemuli (Siegel


1956; Cohen and Holliday 1996; Hopkins et. al. 1996).

1324

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

1325

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

CanarTi 26. 5
sxvadasxva tipis monacemebisTvis gankuTvnili statistikuri kriteriumebi

monacemebis
tipi

adekvaturi statistikuri
kriteriumi

gasaTvaliswinebeli
momentebi/kiTxvebi/magaliTebi

saxeldebis
skala

moda (qula, romelic


SerCevis yvelaze bevrma
wevrma miiRo)

aris Tu ara kargad


gamokveTili lideri,
romelmac umaRlesi qula miiRo
mocemul kategoriaSi da
SedarebiT dabali qulebi sxva
kategoriebSi, Tu modaluri
qula mcirediT gansxvavdeba
sxva kategoriebSi miRebuli
qulebisgan?

sixSireebi

rigis skala

romelia yvelaze maRali da


dabali sixSireebi? Tanabradaa
Tu ara ganawilebuli
kategoriebis sixSireebi?

xi-kvadrati (statistikuri
kriteriumi, romelic
gviCvenebs statistikurad
mosalodnel da realurad
miRebul qulebs Soris
gansxvavebas)

qulebs Soris gansxvavebebi


SemTxveviT aris miRebuli, Tu
statistikurad mniSvnelovania,
anu ar aris ubralod
SemTxveviT gamowveuli?

moda

reitingis skalaze romeli


qula gvxvdeba yvelaze xSirad?

mediana (adamianTa jgufis


ranJirebisas SuaSi
moxvedrili individis
mier miRebuli qula. Tu
qulaTa luwi raodenoba
gvaqvs, maSin mediana iqneba
zeda naxevris bolo
qulasa da qveda naxevris
pirvel qulas Soris
mdebare qula, anu, maTi
saSualo ariTmetikuli)

romeli individi xvdeba qulaTa


CamonaTvalis SuaSi?

sixSireebi

axasiaTebs Tu ara pasuxebs


reitingis skalaze erTi an ori
kategoriis irgvliv dajgufebis
tendencia? gadaxrilia Tu ara
pasuxebi reitingis skalis erTerTi bolosken (magaliTad,

1326

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


sruliad veTanxmebi-sken)? aris
Tu ara SerCevaSi msgavsi tipis
pasuxebi? sixSireebi, zogadad,
maRalia Tu dabali (anu,
respondentebi mkveTrad
gamoxataven Tu ara pozicias
sakiTxisadmi)? SeimCneva Tu ara
reitingis skalis centrSi
pasuxebis Sejgufeba
(centraluri tendencia.
respondentebs ar surT, rom
ukiduresi poziciebi
daafiqsiron)?
xi-kvadrati

spirmenis ranguli
korelacia (statistikuri
sidide, romelic zomavs
rigis skalaze mocemul
or cvlads Soris
kavSiris siZlieres)

man-uitnis U kriteriumi
(or damoukidebel
SerCevas Soris nebismieri
mniSvnelovani gansxvavebis
gasazomad mowodebuli
kriteriumi)

intervalebisa
da Sefardebis

kruskal-uolisis
dispersiuli analizi (sam
an met damoukidebel
SerCevas Soris
mniSvnelovani gansxvavebis
gasazomad gankuTvnili
kriteriumi)
moda
saSualo

mniSvnelovnad ukavSirdeba Tu
ara saxeldebis skalis
cvladebis erTi jgufis
(magaliTad, sqesis) sixSireebi
rigis skalis cvladebis jgufs?
korelirebs Tu ara reitingis
erTi skalis Sedegebi sxva
reitingis skalis SedegebTan?
korelirebs Tu ara erTi
cvladis ranguli rigis
poziciebi meore cvladis
ranguli rigis poziciebTan?
aris Tu ara raime
mniSvnelovani gansxvaveba ori
damoukidebeli SerCevis
(magaliTad, qalebisa da
mamakacebis) mier reitingis
skalebze miRebul Sedegebs
Soris?
aris Tu ara raime
mniSvnelovani gansxvaveba sam an
met saxeldebis skalis cvladsa
(magaliTad, politikuri
partiebis wevrobasa) da
reitingis skalaze naCveneb
Sedegebs Soris.

ra aris jgufis saSualo qula?

1327

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


skala

sixSireebi
mediana
xi-kvadrati
standartuli gadaxra
(qulebis gafantulobis
sazomi)

z-qulebi (statistikuri
sidide, romelic
gansxvaveuli saSualoebis
da standartuli
gadaxrebis mqone
sxvadasxva skalebis
qulebs standartul
qulebad gardaqmnis, anu,
erT saerTo skalaze
aTavsebs, romelsac erTi
saSualo da standartuli
gadaxra aqvs. es sxvadasxva
qulis marTebulad
Sedarebis saSualebas
iZleva)
pirsonis Sereuli
momentis korelacia
(statistikuri kriteriumi,
romelic intervalebisa
da Sefardebis skalebis
or cvlads Soris
kavSiris siZlieres
zomavs)
t kriteriumi
(statistikuri sidide,
romelic zomavs erTi
SerCvevis or sxvadasxva
SemTxvevaSi, an ori
SerCevis or sxvadasxva
sakiTxTan dakavSirebiT
miRebul saSualoTa

aris Tu ara Tanabrad


ganawilebuli parametruli
testiT miRebuli qulebi ?
mWidrod grovdeba Tu ara
qulebi saSualos irgvliv?
farTodaa Tu ara gafantuli
qulebi saSualos irgvliv? aris
Tu ara qulebi Tanabrad
gafantuli? axdens Tu ara
erTi-ori ukiduresi qula)
araproporciul gavlenas
danarCen SemWidrovebul
qulebze?
ra mimarTeba arsebobs 20
qulian testSi moswavleebis
mier miRebul qulebsa da 50
qulian testSi miRebul qulebs
Soris?

arsebobs Tu ara korelacia


intervalebis skalis monacemTa
or nakrebs (magaliTad, or
sxvadasxva gamocdaze miRebul
qulebs) Soris?

gansxvavdebian Tu ara
erTmaneTisgan parametrul
testSi miRebuli saSulo qulis
mixedviT sakontrolo da
eqsperimentuli jgufebi?
arsebobs Tu ara raime
mniSvnelovani gansxvaveba erTi
SerCevis pre-testsa da posttestSi miRebul saSualo

1328

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti


Soris gansxvavebas)

qulebs Soris?

dispersiuli analizi
(statistikuri operacia,
romelic gviCvenebs Tu
ramdenad mniSvnelovnad
gansxvavdeba ori an meti
saSualo erTmaneTisgan

aris Tu ara sami jgufis mier


miRebul saSualoebs Soris
gansxvaveba statistikurad
mniSvnelovani ?

statistikuri kriteriumebis daSvebebi


statistikuri

kriteriumebi

garkveul

daSvebebs

efuZneba.

mniSvnelovania am daSvebebis codna da maTi marTebulad gamoyeneba.


zogierT farTod gamoyenebul kriteriums Semdegi saxis daSvebebi aqvs
(CanarTi 26.6).
statistikuri kriteriumis arCeva SemTxveviTad ki ar xdeba, aramed
dasaxuli miznidan gamomdinare.
CanarTi 26. 6
statistikuri kriteriumebis daSvebebi

kriteriumi

daSvebebi

saSualo

monacemebi normaluradaa ganawilebuli, ar aris


ukiduresi qulebi.
cotaa iseTi mniSvneloba da qula romlebic daaxloebiT
erTnairi sixSiriT gvxvdeba.
bevria rigis skalis monacemi.
monacemebi kategoriulia (anu, saxeldebis skalazea
warmodgenili).
populacia SemTxveviTadaa SerCeuli.
kategoriebi erTmaneTisgan damoukidebelia.
monacemebi wyvetilia (anu, ar gvaqvs aTwiladebi).
niSanTa SeuRlebis cxrilis ujrebis 80 procenti xuT an
met SemTxvevas moicavs.
ganawileba uwyvetia.
monacemebi saxeldebis skalazea warmodgenili

moda
mediana
xi-kvadrati

kolmogorovsmirnovi
t kriteriumi da
dispersiuli
analizi

populacia normaluradaa ganawilebuli.


SerCeva SemTxveviTadaa aRebuli populaciidan.
yoveli SemTxveva damoukidebelia danarCenebisgan.
Sesadarebeli jgufebi saxeldebis skalisaa, xolo
Sedareba intervalebisa da Sefardebis skalebis
monacemebis saSualebiT xdeba.

1329

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

uilkoqsonis testi
man-uitni da
kruskal-uolisi

Sesadarebeli monacemebi normaluradaa ganawilebuli


(gausis zarisebri formis ganawileba).
qulebis jgufebi daaxloebiT erTnairi dispersiiT
xasiaTdebian, an cnobilia standartuli gadaxris
kvadrati.
monacemebi ekuTvnis intervalebis an Sefardebis skalas.
monacemebi ekuTvnis rigis skalas.
SerCevebi urTierTdakavSirebulia.
Sesadarebeli jgufebi saxeldebisaa (nominaluria) da
erTmaneTs rigis skalis monacemebi unda Sedardes.
populaciebi, saidanac aRebulia Sesadarebeli SerCevebi,
normaluradaa ganawilebuli.

spirmenis ranguli
korelacia
pirsonis korelacia
regresia (martivi da
mravaljeradi)

faqtoruli analizi

SerCevebi SemTxveviTadaa aRebuli.


SerCevebi damoukidebelia erTmaneTisgan.
monacemebi rigis skalas ekuTvnis.
monacemebis intervalebis an Sefardebis skalas ekuTvnis.
regresiis teqnikis ZiriTadi daSvebebi:
monacemebi SemTxveviTi, anu, albaTuri SerCevidan miiReba.
monacemebi ekuTvnis intervalebis an Sefardebis skalas
(im SemTxvevaSi, Tu rigis regresia ar gamoiyeneba).
amoRebulia calke mdgomi, gancalkevebuli qulebi.
damoukidebel da damokidebul cvladebs Soris wrfivi
kavSiria.
damokidebuli cvladi normaluradaa ganawilebuli
(gausis zarisebri formis ganawileba).
damokidebuli cvladis naSTebi (gansxvavebebi gamoTvlil
da realurad miRebul qulebs Soris) daaxloebiT
normaluradaa ganawilebuli.
aRmofxvrilia Tanawrfivoba (rodesac erTi
damoukidebeli cvladi Zalian mWidrod korelirebs an
zustad Tanxvdeba meores).
monacemebi intervalebis an Sefardebis skalazea
warmodgenili.
monacemebi normaluradaa ganawilebuli.
amoRebulia calke mdgomi, gancalkevebuli qulebi.
SerCevis moculoba, sul mcire, 100-150 cdis piriT unda
ganisazRvrebodes.
TiTo cvladze, sul mcire, xuTi SemTxveva mainc unda
modiodes.
cvladebs Soris kavSiri wrfivi unda iyos.
SesaZlebeli unda iyos monacemebis faqtorebad dayofa
(faqtorizacia).

1330

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

SeniSvnebi
1 kvlevis buneba _ sferos gansazRvra
1. ganaTlebis

sferoSi

moqmedebisTvis

racionalurad

dayofil

da

mecnierulad mocemad codnaze eqskluziuri damokidebulebisTvis arc


rekomendaciis gaweva gvsurs da arc _ waxaliseba maSinac ki, es rom
SesaZlebeli yofiliyo. swavlebis sferoSi (iseve, rogorc cxovrebis
sxva sferoebSi) mdidari tradicia da kulturuli sibrZne arsebobs,
romlis uyuradRebod datoveba Cvenve gvavnebda. Tumca, Cven vambobT,
rom

mTlianad

am

ukanasknelze

rom

ganaTlebis

Segviyvana:

da

ukeTesad

garkveva

damokidebulebam
sferoSi

mecnierebisa

da

warsulSi

Semdgomi

kvlevis

CixSi

ganviTareba

mxardaWeras

da

unda

mimarTavdes.
2. mecnierebis

Sesaxeb

am

konkretuli

mosazrebis

sawinaaRmdego

klasikuri ganacxadi mocemulia wyaroSi Kuhn, T. S. (1962) The Structure of


Scientific Revolution. Chicago, IL: University of Chicago Press. kunis
romelic

inteleqtualuri

dafiqsirebulia
sistematuri
aramed

es

mosazreba,

dagroveba,
gacilebiT

ostatobis
rom

rogorc
naklebad

nimuSad

mecniereba
amas

aris
ar

aRiarebuli,

aris

saxelmZRvaneloebSi

racionaluri

wignSi,

saqmianoba,

codnis
weren,
vidre

zogadad warmoudgeniaT adamianebs. sinamdvileSi, es aris mSvidobiani


interludiebis

seriebi,

romlebsac

inteleqtualurad

mZlavri

da

mkveTri revoluciebi wyvets . . . da TiToeuli revoluciis dros erTi


konceptualuri msoflmxedveloba meoreTi icvleba.
3. aq mocemuli diskusiebis uSualo mimoxilvisTvis ixileT Chalmers, A. F.
(1982) What Is This Thing Called Science? (second edition). Milton Keynes: Open
University Press.

1331

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

4. mecnieruli meTodis formulireba, romelic zemoT iyo mocemuli,


xangrZlivi kritikis sagnad iqca. magaliTad, e. g. miSleri (E. G. Mishler)
mas mecnierebis TxrobiT xats uwodebs, romelsac araferi aqvs
saerTo momuSave mecnierTa realur praqtikasTan, vinc aRmoCnda, rom
Semqmnelebi
miSleri

arian

(1990)

da

ara

Zalisxmevas

kompetenturoba

logikosebi.

ar

iSurebs,

damokidebulia

fenomenis

mimarT

wvrTnaze,

uwyvet

Semqmnelebis

xazi

interesis

gamoyenebul

specifikur

praqtikasa

da

gausvas

xsenebiT
imas,

rom

sferoSi

Semavali

meTodebSi

saswavlo

gamocdilebaze

dafuZnebul

konteqstualur codnaze da ara _ abstraqtul aRmoCenis logikasa


da formaluri wesebis gamoyenebaze (Misler 1990). miSleri amtkicebs,
rom

mecnierul

kvlevaze

dafuZnebuli

codna

umeteswilad

nagulisxmevi, sityvebiT gamouTqmadi da araaxsnadia; metic, mecnierebi


mas

cxovrebis

garkveul

formebSi

socializaciis

procesSi

iTviseben. monacemebis aRmoCena, Semowmeba da validacia kulturul da


lingvistur praqtikebSi xorcieldeba da eqsperimentatori mecnierebi
pragmatuli

gzebiT,

sakuTar

Secdomebze

da

warumateblobebze

swavliT, adgilobrivi konteqstebisTvis procedurebis morgebiT da


dagrovili gamocdilebis safuZvelze daskvnebis gakeTebiT miiweven
win. magaliTisTvis ixileT Mishler, E. G. (1990) Valisation in inquiry-guided
research: the role of examples in narrative studies. Harvard Educational Review, 60 (4), 415
42.
5. magaliTisTvis ixileT Rogers, C. R. (1969) Freedom to Learn. Columbus, OH:
Merrill, and also Rogers, C. R. and Stevens, B. (1967) Person to Person: The Problems of
Being Human. London: Souvenir.
6. socialuri

epizodebis

kvleva

damkvirveblis(ebis)/mkvlevris(ebis)
analizsa

da

axsnas

aqtorebisa
poziciidan

gulisxmobs.

es

da

mimdinare

sami

monawile
movlenis

ZiriTadi

saxis

urTierTdakavSirebul masalas gvaZlevs: sakuTari me-sa da sxvebis

1332

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

xatebs,

situaciebis

gansazRvrebebs

da

qmedebis

saTanadod

ganviTarebis wesebs. ixileT Harr, R. (1976) The constructive role on models. In L.


Collins (ed.) The Use of Models in the Social Science. London: Tavestock.
7. ganaTlebis

sferoSi

kvlevis

bunebis

da

Temis

istoriuli

perspeqtivis Sesaxeb damatebiTi informaciisTvis, aseve, ixileT Verma,


G. K. and Beard, R. M. (1981) What is Educational Research? Aldershot: Gower.
2 ganaTlebis sferoSi kvlevisa da socialuri kvlevis eTika
1. magaliTad,

socialuri

sociologiuri

kvlevis

asociacia

(1999);

asociacia

britaneTis

(2003);

ganaTlebis

amerikis
sferoSi

kvlevis asociacia (2000); amerikis fsiqologiuri asociacia (2002);


britaneTis sociologiuri asociacia (2002); britaneTis fsiqologiuri
sazogadoeba (2005). kvlevis sxva sferoebSi SesaZlebelia Sedarebadi
tendenciebis

naxva.

JurnalistikaSi

magaliTad,

ZiriTadi

eTikuri

medicinaSi,
sakiTxebis

biznesSi
da,

aseve,

da
am

sferoebisTvis saerTo eTikuri Temebis gasacnobad ixileT Serafini, A.


(ed.) (1989) Ethics and Social Concern. New York: Paragon House. wigni, aseve,
mocemulia eTikis ZiriTadi Teoriebi sokratedan r. m. herimde (R. M.
Hare).
2. US Dept of Health, Educatin and Welfare, Public Health Service and National Institute of
Health (1971) The Institutional Guide to D. H. E. W. Policy on Protecting Human Subjects.
DHEW Publication (NIH): 2 December, 72 102.
3. rac

Seexeba

mkvlevris

qcevis

Sefasebas,

erTaderTi

mimarTuleba

ganaTlebis sferoSi, sadac calsaxad da erTxmad SegviZlia terminis


eTikis

absolutis

gamoyeneba

da

sadac

Sesabamisi

Sefaseba

eWvgareSea, mkvlevrisa da monacemebis urTierTobaa. mkvlevarma ra


mizeziTac

ar

kategoriulad

unda

gamoiyenos

arasworia.

aq

borotad
ar

Tavisi

rCeba

monacemebi,

adgili

qceva

moraluri

1333

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

relativizmisTvis.
arsebobs

iseTi

am

SemTxvevaSi

ram,

rasac

misaRebia

aSkarad

mkafio

eTikuri

diqotomia:

qceva

hqvia,

Tu

maSin

monacemebis borotad gamoyeneba aSkarad araeTikuria. pirvel rigSi,


aman SeiZleba winaswar wamoyenebuli, xSirad sasurveli hipoTezis
mxardasaWerad monacemebis falsificirebis forma miiRos; meore, imave
miznis misaRwevad monacemebiT, xSirad statistikurad, manipulireba
(an gamoyenebuli teqnikebiT manipulireba, magaliTad, mimarTulebis
mimcemi

kiTxvebis

mizanmimarTuli

gamoyeneba);

mesame,

monacemebis

seleqciurad gamoyeneba, anu im nawilebis ignorireba an gamoricxva,


romelic ar ergeba mkvlevris hipoTezas; da meoTxe, monacemebis miRma
gasvla, sxva sityvebiT, iseTi daskvnebis gamotana, romlebsac ar
amyarebs miRebuli monacemebi (an monacemebis zeinterpretacia). iseTi
aramarTebuli
SeuZlebelia

qcevebic

ki,

miTiTebebiT

rogoric

am

magaliTebSia

gakontroldes:

aq

eTikuri

mocemuli,
akrZalvebi

naklebad gamodgeba, aRarafers vambobT maT Sesrulebaze. erTaderTi


pasuxi

(profesiuli

monitoringis

ararsebobis

pirobebSi)

mkvlevrisTvis aris moraluri kodeqsis qona, romelic, filosofos r.


s. petersis sityvebiT rom vTqvaT, racionalurad aris miRebuli da
keTilgonierad gamoyenebuli da mudmivad am kodiT xelmZRvaneloba.
moraluri

kompetencia,

eqvemdebareba.

misi

sxva

Seswavlis

kompetenciebis
erT

gzas

msgavsad,

sakuTari

daswavlas

kodeqsisa

da

praqtikis Sesaxeb kiTxvis niSniani refleqsia warmoadgens, magaliTad,


saTanadod vupasuxe, sakmarisi iyo Cem mier gacemuli pasuxi, saTanado
auditorias, saTanado dros vupasuxe? rom SevajamoT zemoT Tqmuli,
eTikuri qceva damokidebulia eTikuri azrovnebis nakadze, romelic,
Tavis

mxriv,

safuZvlianad

gaazrebul

principebs

efuZneba.

mkiTxvelebma, visac monacemebis arasworad gamoyenebis Sesaxeb metis


gageba surT, unda waikiTxon Peter Medawar-is (1991) eleganturi da
saintereso ese Scientific fraud, romelic mocemuli krebulSi D. Pike (ed.)
The Treat and the Glory: Reflections on Science and Scientists. Oxford: Oxford University

1334

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

Press da, aseve, Broad, W. and Wade, N. (1983) Berrayers of Truth: Fraud and Deceit in
the Halls of Science. New York: Century.
5 sensitiuri kvleva ganaTlebis sferoSi
1. aseve, ixileT uolfordi (2001: 38), didi britaneTis sajaro skolebSi
Sesvlis uflebis mopovebis ganxilva, pirveli kiTxva, romelic mas
dausves, iyo: erT-erTi Cvengani xar?.
2. uolfordi

(2001:

69)

komentars

akeTebs

maswavleblebis

Zalze

uaryofiTi damokidebulebis Sesaxeb, romelic maT didi britaneTis


damoukidebeli

skolebisadmi

aqvT.

maswavleblebi

fiqroben,

rom

mkvlevrebi veragulad moeqcnen maT da gaacures isini, radgan skolis


Sesaxeb mxolod vulgarul, sensaciur monacemebs miaqcies yuradReba
(magaliTad, Cxubebi, alkoholi, narkotikebi, azartuli TamaSebi da
homoseqsualizmi).
8 istoriuli da dokumenturi kvleva
1. amis

sapirispirod,

Tanamedrove

periodis

anu

XIX-XX

saukuneebis

istorikoss ufro xSirad uwevda orive etapis _ analizisa da weris _


dasawyisSi
Sejaxeba.

Warbi
aseTi

odenobis

masalidan

SerCevisTvis

ori

amorCevis

zogadi

problemasTan

kriteriumi

arsbobs:

mniSvnelovneba, romelic eniWeba monacemebs da xarisxi, romliTac


konkretuli

detali

SeiZleba

mTlianis

tipur

nawilad

iqnas

ganxiluli.
2. Tumca,

Tavad

istorikosebi,

Cveulebriv,

uars

amboben

TavianTi

naSromebis aseT pirdapir gamoyenebaze da iSviaTad akeTeben amas im


mosazrebiT, rom SeuZlebelia erTmaneTs gautoldes ori movlena, an
konteqstualuri

viTareba,

romelic

geografiulad

da

droSi

daSorebulia erTmaneTs. rogorc popularul gamoTqmaSia, istoria

1335

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

arasodes meordeba da amitom erTaderTi, rac istoriidan SegviZlia


viswavloT, isaa, rom Cven arafris swavla ar SegviZlia istoriidan.
3. Thomas, W. I. and Znaniecki, F. (1918) The Polish Peasant in Europe and America.
Chicago, IL: University of Chigaco Press. Tomasisa da znanieckis monumenturi
Sromis ufro sruli ganxilvisTvis ixileT Plummer, K, (1983) Documents of
Life: An Introduction to the Problems and Literature of a Humanistic Method. London: Allen
& Unwin, gansakuTrebiT Tavi 3, The Making of a Method. aseve, ixileT Madge,
J. (1963) The Origin of Scientific Sociology. London: Tavistock. Tomasisa

da

znanieCkis kritikisaTvis ixileT Riley, M. W. (1963) Sociological Research 1:A


Case Approach. New York: Harcourt, Brace &.
4. Siles, P., Maesor, L. and Woods, P. (1985) Teacher Careers. Lewes: Falmer. . aseve,
ixileT Smith, L. M. (1987) Kensington Revisited. Lewes: Farmer; Goodson, I. and
Walkner, R. (1988) Putting life into educational research. In R. R. Sherman and R. B. Webb
(eds) Qualitative Research in Education: Focus and Methods. Lewes: Falmer, Acker, S.
(1989) Theachers, Gender and Careers. Lewes: Blease, D. and Cohen, L. (1990) Coping
with Computers: An Ethnographic Study In Primary Classrooms. London: Paul Chapman;
Evetts, J. (1990) Woman in Primary Teaching. London: Unwin Hyman; Goodson, I. (1990)
The Making of Curriculum. Lewes: Falmer, Evetts, J. (1991) The experience of secondary
headship selection: continuity and change. Educational Studies, 17 (3), 285 94; Sikes, P.
and Troyna, B. (1991) True stories: a case study in the yse of life histories in teacher
education. Educational Review, 43 (1), 3 16; Winkley, D. (1995) Diplomats and
Detectives: LEA Advisers and Work. London: Robert Royce.
9 gamokiTxvebi, longituduri, kros-seqciuri da tendenciis kvlevebi
1. gamokiTxvis

ramdenime

magaliTi

arseboobs,

maT

Soris:

Millan, R.,

Gallagher, M. and Ellis, R. (1993) Surveying adolescent worries: development of the Things
I Worry About scale. Pastoral Care in Education, 11 (1), 43 57; Boulton, M. J. (1997)
Tearchers view on bullying: definitions, attitudes and abilities to cope. British Journal of
Educational Psychology, 67, 223 33; Cline, T. and Ertubney, C. (1997) The impact of

1336

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

gender on primary teachers evaluations of childrens difficulties in school. British Journal of


Educational Psychology, 67, 447 56; Dosanjh, J. S. and Ghuman, P. A. S. (1997) Asian
parents and English education 20 years on: a study of two generations. Educational Studies,
23 (3), 45 72; Foskett, N. H. and Hesketh, A. J. (1997) Constructing choice in continuous
and parallel markers: institutional and school leavers responses to the new post-16
marketplace. Oxford Review of Education, 23 (3), 299 319; Gallagher, T., McEwen, A. and
Knop, D. (1997) Science education policy: a survey of the participation of sixth-form pupils
in science and the subjects over a 10-year period, 1985 95. Research Papers in Education,
12 (2), 121 42; Jules, V. and Kutnick, P. (1997) Student perceptions of a good teacher: the
gender perspective. British Journal of Educational Psychology, 67, 497 511; Borg, M. G.
(1998) Secondary school teachers perceptions of pupils undesirable behaviours. British
Journal of Educational Psychology, 68, 67 79; Papasolomoutos, C. and Christie, T. (1998)
Using national surveys: a review of secondary analyses with special reference to schools.
Educational Research, 40 (3), 295 310; Tatar, M. (1998) Teachers as significant others:
gender differences in secondary pupils perceptions. British Journal of Educational
Psychology, 68, 255 68; Terry, A. A. (1998) Teachers as targets of bullying by their pupils:
a study to investigate incidence. British Journal of Educational Psychology, 68, 255 68;
Hall, K. and Nuttall, W. (1999) The relative importance of class size to infant teachers in
England. British Educational Research Journal, 25 (2), 245 58; Rigby, K. (1999) Peer
victimisatoin at schools and the health of secondaty school students. British Journal of
Educational Psychology, 69, 95 104; Strand, S. (1999) Ethnic group, sex and economic
disadvantage: associations with pupils educational progress from Baseline to the end of Key
Stage 1. British Educational Research Journal, 25 (2), 179 202.
sxvadasxva saxis gamokiTxvis magaliTebi aseTia: fransis (Francis
1992)

WeSmariti

ganviTarebis

kohortis

paternebs

kvleva,

swavlobdnen

romelSic
_

54

patara

kiTxvis
bavSvs

uneris
2

wlis

ganmavlobaSi eqvsTviani intervalebiT akvirdebodnen; bletCfordis


(Blatchford 1992) kohortis, kros-seqciuri kvleva, romelSic 133-175 11
wlis

asakis

damokidebulebas

bavSvs

(ori

swavlobdnen;

SerCeva)

da

samuSaosadmi

farTomasStabiani

maT

kros-seqciuri

kvleva, romelic munsa da mis kolegebs (Munn et al. 1990) ekuTvnis da

1337

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

miznad isaxavda efeqturi disciplinis damcvelebis moswavleebiseuli


aRqmebis

Seswavlas

departamentis

543

bavSvisgan

Semdgar

SerCevaSi;

mTavrobis

(Department of Education and Science 1977) mier skolis

Senobebisadmi

wayenenebuli

tendenciis/winaswarmetyvelebis

kvleva,

moTxovnebis
romelSic

dadginda

mSeneblobisa da gaumjobesebis moTxovnebi, rac 1976 86 wlebSi


Sobadobaze

dayrdnobiT

moswavleebis

Sefasebuli

populaciis

safuZvelze moxerxda; belsonis (Belson 1975) gamokiTxva, romelSic 1,425


mozardi qurdi biWis qceva iqna Seswavlili; hananisa da niubais
(Hannan and Newby 1992) kvleva, romelSic 787 praqtikanti maswavlebeli
monawileobda (pasuxebis 46%-iani sixSiriT) da ainteresebdaT maTi
mosazrebebi

mTavrobis

SeTavazebaze

swavlebis

periodSi

skolaSi

gasatarebeli drois gazrdis Taobaze.


2. droSi ganmeorebadi da erTjeradi kvlevebis magaliTebia: Davies, J. and
Brember, I. (1997) Monitoring reading standards in year 6: a 7-year cross-sectional study,
British Educational Research Journal, 23 (5), 615 22; Preisler, G. M. and Ahstr m, M.
(1997) Sign language for hard of hearing children a hindrance or a benefit for their
development? European Journal of Psychology of Education, 23 (4), 465 77; Busato, V.
V., Prins, F. J., Elshant, J. J. and Hamaker, C. (1998) Learning styles: a cross-sectional and
longitudinal study in higher education., 427 41; Davenport, E. C. Jr, Davison, M. L.,
Huang, H., Ding, S., Kin, S-K. and Kwak, N. (1998) High school mathematics course-taking
by gender and ethnicity. American Educational Research Journal, 35 (3), 497 514; Davies,
J. and Brember, I. (1998) Standards in reading at key stage 1 a cross-sectional study.
Educational Research, 40 (2), 153 60; Marsh, H. W. and Yeung, A. S. (1998) Longitudinal
structural equation models of academic self-concept and achievement: gender differences in
the development of math and English constructs. American Educational Research Journal,
35 (4), 705 38; Noack, P. (1998) School achievement and adolescents interactions with the
fathers, mothers, and friends. European Journal of Psychology of Education, 13 (4), 503
13; Galton, M., Hargreaves, L., Comber, C., Wall, D. and Pell, T. (1999) Changes in patterns

1338

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

in teacher interaction in primary classrooms. 1976 1996. British Educational Research


Journal, 25 (1), 23 37.
3. movlenis istoriis analizis Sesaxeb dawvirebiTi informaciisTvis da
uarebis intensiobisTvis ixileT Allison (1984); Plewis (1995); Hakim (1987);
Von eye (1990); Rose and Sullivan (1993).
11 SemTxvevis Seswavla
1. SemTxvevis Seswavlis sxva magaliTebisTvis ixileT: Woods, P. (1993)
Managing marginality: teacher development through grounded life theory. British
Educational Research Journal, 19 (5), 447 88; Bates, I. and Dutson, J. (1995) A Bermuda
triangle? A case study of the disappearance of competence-based vocational training policy
in the context of practice. British Journal of Education and Work, 8 (2), 41 59; Jacklin, A.
and Lacey, C. (1997) Gender integration in the infant classroom: a case study. British
Educational Research Journal, 23 (5), 623 40.
12 Ex post facto kvlevebi
1. TavebSi 12 da 13 viyenebT simboloebsa da gamonaTqvamebs, romlebic
gamoyenebulia naSromSi Campbell, D. T. and Stanley, J. C. (1963) Experimental and
Quasi-Experimental Designs for Research on Teaching. Boston, MA: Houghton Mifflin.
eseni srulad aris warmodgenili mecamete TavSi.
2.

logikuri Secdomebis Sesaxeb detaluri informaciisTvis ixileT


Cohen, M. R. and Nagel, E. (1961) An Introduction to Logic and Scientific Method. London:
Routledge & Hegan Paul. avtorebis mier SemoTavazebuli post hoc, ergo propter
hoc Secdomis magaliTi uZilobas Seexeba, romelic SeiZleba mohyves
yavis dalevas, magram uZiloba ar gaCndes daleuli yavis gamo.

13 eqsperimenti, kvazi-eqsperimenti, erTi SemTxvevis kvleva da metaanalizi

1339

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

1. wamoiWra

hoTornis

efeqtis

gansazRvrebebisa

da

axsnebis

auTenturobis sakiTxi. ixileT Diaper, G. (1990) The Hawthorne effect: a fresh


examination. Educational Studies, 16 (3), 261 7.
2. eqsperimentuli kvlevis magaliTebi Semdeg SromebSi SegiZliaT naxoT:
Dugard, P. and Todman, J. (1995) Analysis of pre-test and post-test control group designs in
educational research. Educational Psychology, 15 (2), 181 98; Bryant, P., Devane, M.,
Ledward, A. and Nunes, T. (1997) Spelling with apostrophes and understanding possession.
British Journal of Educational Psychology, 67, 91 110; Hall, E., Hall, C. and Abaci, R.
(1997) The effects of human relations training on reported teacher stress, pupil control
ideology and locus of control. British Journal of Educational Psychology, 67, 483 98;
Marcinkeiwicz, H. R. and Clariana, R. B. (1997) The performance effects of headings within
multi-choice tests. British Journal of Educational Psychology, 67, 111 17; Tones, K.
(1997) Beyond the randomized controlled trial: a case for judicial review. Health
Education Research, 12 (2), i iv; Alfassi, M. (1998) Reading for meaning: the efficacy of
reciprocal teaching in fostering reading comprehension in high school students in remedial
reading classes. American Educational Research Journal, 35 (2), 309 22; Bijstra, J. O. and
Jackson, S. (1998) Social skills training with early adolescents: effects of social skills, wellbeing, self-esteem and coping. European Journal of Psychology of Education, 13 (4), 569
83; Cline, T., Proto, A., Raval, P. D. and Paolo, T. (1998) The effects of brief exposure and
of classroom teaching on attitudes children express towards facial disfigurement in peers.
Educational Research, 40 (1), 55 68; Didierjean, A. and Cauzinille-Marmche, E. (1998)
Reasoning by analogy: is it schema-mediated or case-based? European Journal of
Psychology of Education, 13 (3), 385 98; Overett, S. and Donald, D. (1998) Paired reading:
effects of a parental involvement programme in a disadvantaged community in South Africa.
British Journal of Educational Psychology, 68, 347 56; Sainsbury, M., Whetton, C.,
Mason, K. and Schagen, I. (1998) Fallback in attainment on transfer at age 11: evidence from
summer literacy schools evaluation. Educational Research, 40 (1), 73 81; Littleton, K.,
Ashman, H., Light, P., Artis, J., Roberts, T. and Oosterwegel, A. (1999) Gender, task
contexts, and childrens performance on a computer-based task. European Journal of
Psychology of Education, 14 (1), 129 39;

1340

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

3. ganaTlebis

sferoSi

eqsperimentirebis

praqtikuli

sakiTxebis

dawvrilebiTi ganxilvisTvis ixileT Riechen and Boruch (1974); Bennett and


Lumstaine (1975); Evans (1978: Tavi 4).
4. ganaTlebis

sferoSi

meta-analizis

magaliTi

SegiZliaT

naxoT

naSromSi Severiens, S. and ten Dam, G. (1998) A multilevel meta-analysis of gender


differences in learning orientation. British Journal of Educational Psychology, 68, 595 618.
meta-analizi

farTod

gamoiyeneba.

Cochrane Collaboration,

faqtobrivad

pioneria am sferoSi da randomizebuli gakontrolebuli cdebis metaanalizze fokusirdeba (ixileT Maynand and Chalmer 1997).
15 kiTxvarebi
1. es midgomaa gamoyenebuli belbinis

(Belbin 1981) cnobil kvlevaSi,

romelic menejmentis gundSi pirovnebaTa tipebs swvlobda.


16 interviu
1. ganaTlebis sferos kvlevaSi intervius gamoyenebis magaliTebisTvis
ix. Ferris, J. and Gerber, R. (1996) Mature-age students feelings of enjoying learning in a
further education context. European Journal of Psychology of Education, 11 (1), 79 96;
Carroll, S. and Walford, G. (1997) Parents responses to the school quasi-market. Research
Papers in Education, 12 (1), 3_26; Collen, K. (1997) Headteacher appraisal: a view from the
inside. Research Papers in Education, 12 (2), 177 204; Cicognani, C. (1998) Parents
educational stylesand adolescent autonomy. European Journal of Psychology of Education,
13 (4), 485 502; Van Etten, S., Pressley, M., Freebern, G. and Echevarria, M. (1998) An
interview study of college freshmens beliefs about their academic motivation. European
Journal of Psychology of Education, 13 (1), 105 130; Robonson, P. and Smithers, A.
(1999) Should the sexes be separated for secondary education comparisons of single-sex
and co-educational schools. Research Papers in Education, 14 (1), 23 49.
17 angariSebi

1341

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

1. ganaTlebis sferoSi cnebebis rukebis magaliTebisTvis ix. Lawless, L.,


Smee, P. and O.shea, T. (1998) Using concept sorting and concept mapping in business and
public administration, and education: an overview. Educational Research, 40 (2), 219 235.
2. ganaTlebis sferoSi diskursis analizis sxva magaliTebisTvis ix.
Ramsden, C. and Reason, D. (1997) Conversation discourse analysis in library and
information services. Educational for Information, 15 (4), 283 295; Butzkamm, W. (1998)
Code-switching in a bilingual history lesson: the mother tongue in a conversational lubricant.
Bilingual Education and Bilingualism, 1 (2), 81 99; Mercer, N., Wegerif, R. and Dawes, L.
(1999) Childrens talk and the development of reasoning in the classroom. British
Educational Research Journal, 25 (1), 95 111.
3. Cohen, L. (1993) Racism Awareness Materials in Initial Teacher Training.Report to the
Leverhulme Trust, 11 19 New Fetter Lane, London, EC4A 1 NR. umciresobebis
warmomadgeneli

bavSvevisadmi

TeTrkaniani

maswavleblebis

qcevis

bavSvebiseuli aRqmebis kvlevis nawils warmoadgenen video scenarebi.


ix. Neylor, P. (1995) Adolescents perceptions of teacher racism. Unpublished PhD
dissertation, Loughborough University of Technology.
18 dakvirveba
1. drois SerCevis magaliTisTvis ix. Childs, G. (1997) A concurrent validity study
of teachers rating for nominated problem children. British Journal of Educational
Psychology, 67, 457 474.
2. kritikuli SemTxvevebis magaliTisTvis ix. Tripp, D. (1994) Teachers lives,
critical incidents and professional practice. International Journal of Qualitative Studies in
Education, 7 (1), 65 72.
3. dakvirvebis magaliTisTvis ix. Sideris, G. (1998) Direct classroom observation.
Research in Education, 59, 19 28.
20 pirovnuli konstruqtebi
1. ix. pirovnuli konstruqtebis Teoriis gamoyeneba maswavleblebisa da
maTi jgufebis kvlevaSi: Shapiro, B. l. (1990) A collaborative approach to help
novice science teachers reflect on changes in their constuction of the role of the science

1342

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

teacher. Alberta Journal of Educational Research, 37 (2), 119 132; Corporal, A. H. (1991)
Repertory grid research into cognitions of prospective primary school teachers. Teaching and
Teacher Education, 36, 315 329; Lehber, R. and Franke, M. L. (1992) Applying personal
construct psychology to the study of teachers knowledge of fractions. Journal for Research
in Mathematical Education, 23 (3), 223 241; Shaw, E. L. (1992) The influence of methods
instruction on the beliefs of preservice elementary and secondary science teachers:
preliminary comparative analyses. School Science and Mathematics, 92, 14 22.
2. pirovnuli konstruqtebis ganaTlebis sferos kvlevaSi gamoyenebis
magaliTisTvis ix. Morris, P. (1983) Teachers perceptions of their pupils: a Hong
Kong case study. Research in Education, 29, 81 86; Derry, S. J. and Potts, M. K. (1998)
How tutors model students: a study of personal constructs in adaptive tutoring. American
Educational Research Journal, 35 (1), 65 99.
21 roluri TamaSi
1. fsiqoTerapiaSi roluri TamaSis farTod gamoyenebis angariSebisTvis
ix. Holmes, P. and Karp, M. (1991) Psychodrama: Inspiration and Technique. London:
Routledge.
24 raodenobrivi monacemebis analizi
1. Bynner and Stribley (1979: 242) alfas mniSvnelobebis sasargeblo cxrils
gvTavazoben, romelSic mocemulia rii-is mniSvnelobebi 0.05-dan 0.80-mde
da debulebebis nomrebis mniSvnelobebi 2-dan 50-mde. SesaZlebelia
alfas mniSvnelobebis interpolacia. ix. Bynner, J. and Stribley, K. M. (eds.)
(1979) Social Research: Principles and Procedures. London: Londgman and the Open
University Press, Table 19. 1.
2. muijsi (Muijs 2004) miuTiTebs,
multikolinearoba,

Tu

rom

meniudan

SPSS-Si

SegviZlia

avirCevT

Statistics

davadginoT
da

Semdeg

collinearity diagnostics, Semdeg ki gamoTvlebis Sedegad miRebul cxrilSi


svets Tolerance unda SevxedoT. avtori miuTiTebs, rom ricxviTi
mniSvnelobebi SeiZleba icvlebodes 0-dan 1-mde da rac ufro maRalia
mniSvneloba, miT naklebia Tanawrfivoba, xolo 0-Tan miaxloebuli

1343

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

mniSvneloba

gviCvenebs,

rom

cvladis

TiTqmis

mTeli

dispersia

modelSi sxva cvladebiT aixsneba.


25 mravalganzomilebiani gazomva da faqtoruli analizi
1. robsoni (1993) Tvlis, rom imdenad mcire SeiZleba iqnas gamoyenebuli,
rogoric 100-ia.
2. sakuTari Tavis sasargeblod mikerZoeba warmatebaze pasuxismgeblobis
sakuTar

Tavze

aRebisken

da

warumateblobaze

pasuxismgeblobis

uaryofisken midrekilebas ukavSirdeba.


3. faqtoruli analizis gamoyenebiT Catarebuli kvlevis magaliTisTvis
ix. McEneaney, J. E. and Sheridan, E. M. (1996) A survey-based component for programme
assessment in undergraduate pre-service teacher education. Research in Education, 55, 49
61;Prosser, M. and Trigwell, K. (1997) Relations between perceptions of the teaching
environment and approached to teaching. British Journal of Educational Psychology, 67, 25
35; Vermunt, J. D. (1998) The regulation of constructive learning processes. British
Journal of Educational Psychology, 68, 149 171; Andrews, P. and Hatch, G. (1999) A new
look at secondary teachers conception of mathematics and its teaching. British Educational
Research Journal, 25 (2), 203 223; Valadines, N. (1999) Formal reasoning performance of
higher secondary school students: theoretical and educational implications. European
Journal of Psychology of Education, 14 (1), 109 117; klasteruli analizis
gamoyenebiT warmoebuli kvlevis magaliTisTvis ix. Seifert, T. L. (1997)
Academic goals and emotion: results of a structural equation model and a cluster analysis.
British

Journal

of

Educational

Psychology,

67,

323

338;

korelaciis

koeficientebis gamoyenebiT warmoebuli kvlevis magaliTisTvis ix.


Lamb, S., Bibby, P., Wood, D. and Leyden, G. (1997) Communication skills, educational
achievement and biographic characteristics of children with moderate learning difficulties.
European Journal of Psychology of Education, 12 (4), 401 414; Goossens, L., Marcoen, A.,
van Hees, S. and van de Woestlijne, O. (1998) Attachment style and loneliness in
adolescence. European Journal of Psychology of Education, 13 (4), 529 542; Okagaki, L.
and Fresch, P. A. (1998) Parenting and school achievement: a multiethnic perspective.
American Educational Research Journal, 35 (1), 123 44.

1344

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

4. ganaTlebis sferos kvlevaSi mravaldoniani modelirebis gamoyenebis


magaliTebiTvis ix. Fitz-Gibbon, C. T. (1991) Multilevel modeling in an indicator
systems; S. W. Taudenbush and J. D. Willns (eds) Schools, Classrooms and Pupils:
International Studies of Schooling from a Multilevel Perspective. San Diego, CA: Academic
Press; Bell, J. F. (1996) Question choice in English literature examination. Oxford Review of
Education, 23 (4), 447 458; Hill, P. W. and Rowe, K. J. (1996) Multilevel modeling in
school effectiveness research. School Effectiveness and School Improvement, 7 (1), 1 34;
Schagen, I. and Sainsbury, M. (1996) Multilevel analysis of the key stage I national
curriculum data in 1995. Oxford Review of Education, 22 (3), 265 272; Croxford, L. (1997)
Participation in science subjects: the effect of the Scottish curriculum framework. Research
Papers in Education, 12 (1), 69 89; Thomas, S., Sammons, P., Mortimore, P. and Smees,
R. (1997) Differential secondary school effectiveness: comparing the performance of
different pupil groups. British Educational Research Journal, 23 (4), 351 369; Kivulu, J.
M. and Rogers, W. T. (1998) A multilevel analysis of cultural experience and gender
influences on causal attributions to perceived performance in mathematics. British Journal of
Educational Psychology, 68, 25 37; McNiece, R. and Jolliffe, F. (1998) An investigation
into regional differences in educational performance in the National Child Development
Study. Educational Research, 40 (1), 13 30; Mooij, T. (1998) Pupil=class determinants
of aggressive and victim behaviour in pupils. British Journal of Educational Psychology, 68,
373 385; Musch, J. and Br der, A. (1999) Test anxiety versus academic skills: a
comparison of two alternative models for predicting performance in a statistics exam. British
Journal of Educational Psychology, 69, 105 116.

1345

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

1346

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

1347

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

1348

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

1349

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

1350

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

1351

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

1352

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

1353

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

1354

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

1355

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

1356

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

1357

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

1358

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

1359

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

1360

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

1361

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

1362

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

1363

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

1364

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

1365

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

1366

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

1367

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

1368

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

1369

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

1370

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

1371

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

1372

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

1373

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

1374

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

1375

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

1376

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

1377

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

1378

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

1379

ganaTlebis sferoSi kvlevis konteqsti

You might also like