EHITUSMEHAANIKA III

STAATIKAGA MRAMATUD ARVUTUSSSTEEMID Mrkus: Konspekti koostamisel on kasutatud prof. Jakub Ko loengumaterjali, mida konspekteeris lipilane Aili Veider.

SISSEJUHATUS Ehitusmehaanika III eeldusaineks on Ehitusmehaanika II, ilma milleta ei ole selle ehitusmehaanika kursuse omandamine vimalik. Ksitlemist leiavad staatikaga mramatute konstruktsioonide ehitusmehaanika phiprintsiibid ning konstruktsioonide analsi phialused. Vaadeldakse sisejude ja paigutiste arvutamise meetodeid.

1. SIIRDEMEETOD 1.1. Siirdemeetodi idee Seni ksitleti staatikaga mramatute arvutusskeemide (raamid, talad, kaared, srestikud) lahendamist jumeetodiga, kus lisatundmatuteks on staatikaga mramatud sisejud ja reaktsioonid. Jumeetodi puhul leitakse lisatundmatud geomeetriliste pidevustingimuste alusel koostatud vrranditest. Prast lisatundmatute leidmist arvutatakse lejnud sisejud ja reaktsioonid koormuse ning lisatundmatute funktsioonidena. Deformatsioonimeetodi puhul vetakse lisatundmatuteks paigutised ja nende leidmiseks kasutatakse tasakaaluvrrandeid. Staatikaga mramatu raami deformeerunud olukorra esitamisel hljatakse (nagu tavaliselt raami lahendamisel jumeetodiga): 1) 2) pikijududest phjustatud deformatsioonid (N mju); erinevus paindunud varda otsmiste ristligete raskuskeskmeid hendava klu ja esialgse sirge varda pikkuse vahel; 3) Mrkus: pikjudude mju deformatsioonidele. Temperatuuri muutusest phjustatud sisejudude leidmisel arvestatakse

pikideformatsioone. Siirdemeetodi lisasidemeid on kahte tpi: 1.) slme pret takistav side, e. momendiside, st., et lisatav side tkestab ainult slme pret (joonsiire toimub vabalt). Seda arvestades nimetatakse momendisidet ka ujuvsidemeks. Momendisideme reaktsiooniks on momendisideme moment. Arvutusskeemides kasutatakse momendisideme thistamiseks jrgmisi tingmrke:

1 1

2) juside. Selle sideme rakendamisel tkestatakse joonsiire sideme sihil. Reaktsiooniks on sidemesihiline jud.

1.1. Phiskeem, siirdemeetodi kanoonilised vrrandid Jumeetodi puhul vetakse lisatundmatuteks staatikalised suurused (jud, momendid, reaktsioonid). Phiskeem saadakse staatikaga mramatust arvutusskeemist nii mitme liigsideme eemaldamisega, kui suur on staatikalise mramatuse aste. Staatikaga mratavas phiskeemis koormus ei phjusta lisa-tundmatuid, sest liigsidemed on eemaldatud. Siirdemeetodi puhul on lisatundmatuteks geomeetrilised suurused slmede ja varraste prded. Geomeetriliselt mratud phiskeemis on koormusest phjustatud lisatundmatud (paigutised) vrdsed nulliga. Selline skeem saadakse, kui staatikaga mramatule arvutusskeemile lisatakse nii mitu sidet, kui suur on geomeetrilise mramatuse aste. Slmede prdumist takistavate sidemete arv vrdub vabade jikade slmede arvuga s3. Igasse jika slme pannakse ks slme pret takistav side. Varraste prdumist takistavate sidemete arv vrdub raami vabadusastmega w. Varraste prdumist takistavad sidemed asetatakse nii, et kski varras ei saa prduda (vt. joonist).

Phikeemi lisatavate sidemete arv sltub soovitavast arvutustpsusest, st sellest kas tahetakse arvesse vtta pikijudude mju vi mitte. Antud skeemi (AS) lisatud sidemete arv on vrdne skeemi geomeetrilise, e. kinemaatilise mramatuse astmega. Mrgime, et siirdemeetodi puhul loetakse slmeks kskik missuguse varda lige, st mitte ainult varraste henduskoht. Siirdemeetod on jumeetodist universaalsem, sest vimaldab arvutada nii staatikaga mratud kui ka staatikaga mramatuid skeeme/tarindeid.

2 2

Selleks, et phiskeem (PS) oleks staatiliselt ekvivalentne AS-ga rakendame PS slmedes tundmatud siirded, st kas slme prde vi joonsiirde. Neid tundmatuid nimetatakse siirdemeetodi lisatundmatuteks. Z i , kus i on tundmatu jrjekorranumber (i = 1, 2,, n). Koostame slmede tasakaalutingimused: momendislmele momendi tasakaalutingimust; juslmele projektsioonide tasakaalutingimust.

Thistame i-nda slme reaktsiooni Ri -ga. Kuna lisasidemetega fikseeritud slmed siirduvad vabalt, siis staatilise ekvivalentsuse tingimus oleks

Ri = 0 . Igale i-le vastav reaktsioon sltub

lisatundmatutest ja antud koormusest:

Ri ( z1 , z2 ,..., z n , RiF ) = 0 , kus i kohaindeks, ( Z1 , Z 2 ,..., Z n , RiF ) - mjuindeks, Judude mju sltumatuse printsiibi (JMSP) alusel saame kirjutada:
RiZ1 + RiZ 2 + ... + RiZ n + RiF = 0 Hookei seadusest lhtudes saame kirjutada: Riz k = rik Z i , kus rik on vrdetegur Hookei seadusest. Asendades lisatundmatu Z i hiktundmatuga, ehk hiksiirdega ( Z i = 1 ), saame Riz k = rik . Seega tegur rik on lisatundmatule Z i vastav reaktsioon, mille phjustab hiksiire Z k = 1 .

(1.1)

(1.2)

(1.3)

Siit jrgneb, et tegurite rik mramiseks tuleb phiskeemis rakendada hiksiirded ja leida neile vastavad reaktsioonid. Praktiliste lesannete lahendamisel kasutatakse hiksiiretest phjustatud reaktsioonide rik leidmiseks siirdemeetodi paindemomentide tabeleid, mida tavaliselt koostatakse jumeetodi abil. Lisatundmatute reaktsioonide kordajate kohta kehtib reaktsioonide vastastikkuse teoreem rik = rki Pidades silmas seost (3) kirjutame reaktsioonide sobivuse tingimused, e siirdemeetodi kanoonilised vrrandid r11Z1 + r12 Z 2 + ... + r1n Z n + R1F = 0 r21Z1 + r22 Z 2 + ... + r2 n Z n + R2 F = 0 rn1 Z1 + rn 2 Z 2 + ... + rnn Z n + RnF = 0 Siirdemeetodi kanoonilised vrrandid maatrikskujul:
3 3

(1.4)

[B ] {Z } + {R} = 0 kus [B ] on tegurite e. hikreaktsioonide maatriks; {Z } on tundmatute e. siirete vektor; {R} on vabaliikmete vektor e. koormusest phjustatud reaktsioonide vektor.
Vrrandissteemi (4.21) tundmatute ees olevatest kordajatest (siiretest) moodustatud tegurite maatriks [A] on positiivne ja ei vrdu nulliga.
r11 r21 ... [B] = rk1 ... rn1 r12 r22 ... rk 2 ... rn 2 ... ... ... ... ... ... r1n r2 n ... ; rkn ... rnn Z1 Z 2 ... {Z } = ; Z k ... Z n R1F R 2F ... {R} = RkF ... RnF

(4.24)

1.2. Geomeetrilise e. kinemaatilise mramatuse aste

Koormusest phjustatud varraste deformatsioonide tagajrjel slmed prduvad ja siirduvad (vt joonist). Joonisel on kujutatud raamist eraldatud sirge varras AB ja varda paindunud kuju deformeerunud olukorras. Varda kuju AB on saadud jrgmiste sltumatute siirete toimumisel: 1) varda mlemad otsad siirduvad he ja sama suuruse A vrra (joonis 1b), seejuures varras jb sirgeks ning paindemomendid ja pikjud varda igas punktis vrduvad nulliga; 2) he varda otsa siire on risti varda teljega, niteks varda otsa B siirdumine punkti B (joonis 1e). Varda otsa siire on BA ja pre AB; 3) varda otsa A pre nurga A vrra. Varda elastse joone kuju on joonisel (joonis1c); 4) varda otsa B pre nurga B vrra. Varda elastse joone kuju on joonisel (joonis 1d); 5) varda telje punktide siirded antud koormusest. Varda otsad ei siirdu ega prdu.

4 4

Joonis 1.1. Varda deformatsioon (Lahe, 2002)

Joonis 1. Varda deformatsioon koos paindemomentide epridega (Darkov, 1986) Kui saame leida siiret BA ja prded A ja B, siis saame arvutada ka paindemomentide M ja pikjudude Q vrtused varda suvalises ristlikes. Need siirded ongi iga varda tundmatuteks. Mrgime, et siire A ei tekita vardas momente ja pikjude. Jikade slmedega varrastarindites varraste otste prded ja siirded on vrdsed. Seetttu staatikaga mramatute ssteemide arvutamisel siirdemeetodiga tundmatuteks valitakse slmede prded ja siirded. 5 5

Arvutusskeemi slmede kohta on vimalik koostada 3s3+2s2t tasakaaluvrrandit ja avaldada need siiretega. Tingimusega, et slmede geomeetriliste keskpunktide vahekaugused deformeerunud olukorras ja deformeerumata algolukorras on vrdsed, elimineeritakse nendest vrranditest v geomeetrilist tundmatut (paigutist, e. siiret), s. t. nii palju, kui arvutusskeemil on vardaid. Siia ei kuulu toesidemed. Tasakaaluvrranditesse jnud siirded on lisatundmatuteks ja nende arv geomeetrilise

mramatuse astmeks:
n* = 3s3 + 2s2 t v milles s3 on arvutusskeemi jikade slmede arv (toeslmedeta), s2 liigendslmede arv (kaasa arvatud toeslmed), v varraste arv (varraste hulka ei loeta hest otsast kinnitatud elementi), t liigend-toeslmede toesidemete arv. Valemit (1.8) teisendatakse jrgmiselt: n* = 3s3 + 2s2 t v = s3 +2(s3 + s2) t v = s3 + 2s v t milles s on raami ldine slmede arv (jikade toeslmedeta). Sirgetest varrastest moodustatud raami geomeetrilise mramatuse aste, s.t. lisatundmatute arv leitakse valemiga n* = s3 + w milles w = 2s v t (1.11) on raami vabadusaste ja thistab varraste prdenurki mravate sltumatute geomeetriliste parameetrite arvu. Seejuures vrdub geomeetrilise mramatuse aste jikade slmede arvuga s3, kui raami vabadusaste vrdub nulliga vi on negatiivne. Raami vabadusastme valemis ei tehta vahet jikade slmede ja liigendslmede vahel, sest valemis esineb slmede summa s. Jrelikult raami varrasahela vabadusaste htib raami vabadusastmega. Nide: Mrata antud raamile kinemaatiline mramatuse aste ja staatikaline mramatuse aste. (1.10) (1.9) (1.8)

Veel niteid (eraldi lehel) 6 6

Jikade slmede arv on 6. Raami varrasahel on 3 korda geomeetriliselt muutuv, sest selle kujukindlaks muutmiseks peab lisama 3 sidet (vt. joonist). Seega kinemaatilise mramatuse aste on n* = s3+w = 6 + 3 = 9 (varrasahelast) n* = s3+w = 6 + 26 9 0 = 9 Staatikaga mramatuse aste n = 2l + t 3k = 0 + 6 - 31 = 3 Jreldus: Antud raami lahendamiseks on otstarbekas kasutada jumeetodit.

Jtkuvtalade arvutamisel siirete meetodiga on lisatundmatuteks vaid vabade jikade slmede

prded. Liigend-, ja jikade retugedega jtkuvtala kinemaatiline mramatuse aste on he vrra viksem sillete arvust (m). n* = m 1. (1.12)

1.3. Smmeetria kasutamine

Tarindite arvutamisel siirdemeetodiga vib kasutada nii nagu jumeetodi puhul smmeetria tingimust. Smmeetria kasutamisel lahutatakse koormus smmeetriliseks ja antismmeetriliseks ning rakendatakse tundmatute grupeerimist. Smmeetriline koormus tingib smmeetrilise ja antismmeetriline koormus antismmeetrilise paigutusolukorra. Smmeetriliselt asetsevate slmede ja varraste prded on antismmeetrilise

koormuse mjumisel vrdsed ning samade mrkidega. Smmeetrilise koormuse puhul on

smmeetriliselt asetsevate elementide prded vrdsed, kuid vastupidiste mrkidega.

Smmeetrilise koormuse mjumisel saab smmeetriateljel asetsev element nihkuda piki smmeetriatelge, kuid pre ja siire smmeetriateljega risti on nullid. Antismmeetrilise koormuse mjumisel saab smmeetriateljel asetsev element prduda ja nihkuda smmeetriateljega risti, kuid siire smmeetriatelje sihis on null.
Koormuse lahutamisega smmeetriliseks ja antismmeetriliseks ning smmeetriliste ja antismmeetriliste grupptundmatutega jaguneb n* vrrandiga ssteem kaheks: ks osa vrrandeid sisaldab ainult smmeetrilisi grupptundmatuid ja teine ainult antismmeetrilisi grupptundmatuid. Smmeetriline koormus (Joonis 1.2a) ei phjusta slme b pret (b=0) ja horisontaalsiiret (ub=0) ning joonisel 1.2a kujutatud arvutusskeemi asemel vib lesannet lahendada joonisel 1.2c esitatud skeemiga (b=0, ub=0). Antismmeetriline koormus (Joonis 1.2b) ei phjusta slme b vertikaalsiiret (vb=0). Antismmeetrilise koormuse mjumisel ei teki slmes b paindemomenti ja horisontaaljudu ning lesanet vib lahendada joonisel 1.2.d kujutatud arvutusskeemiga. 7 7

Raami parempoolses osas on smmeetrilisest koormusest phjustatud paindemomendid smmeetrilised ja antismmeetrilisest koormusest antismmeetrilised. a) b)

c)

d)

Joonis 1.2. Smmeetriline koormus (a) ja antismmeetriline koormus (b) ning arvutusskeemid smmeetrilisele koormusele (c) ja antismmeetrilisele koormusele (d)

Smmeetriateljel asetsevate slmede tundmatud siirded on alati smmeetrilised vi antismmeetrilised, seeprast neid ei grupeerita. Kanoonilise vrrandi kuju grupeerimisel jb sama kujuga, kuid tundmatutel ja vabaliikmetel on nd teine thendus. Neid nimetatakse ldistatud reaktsioonideks, mis vastavad ldistatud siirdele Zi paarissiirdest Zk ja koormusest. Nide: On antud raam antismmeetrilise koormusega ja grupeeritud tundmatutega phiskeem.

Z2, Z4, Z6, Z8 smmeetrilised tundmatud siirded Z1, Z3, Z5, Z7 antismmeetrilised tundmatud siirded Nide: Koostada raamile M, Q ja N eprid, kui jikused on vrdsed ja l = 5 m (eraldi lehel). 8 8

1.4. Varrastarindi arvutus temperatuurikoormisele ja toe siirdele.

Staatikaga mramatute tarindite temperatuurireiimi muutumise tagajrjel tekkivad nendes sisejud ja pinged. Erandjuhtudel sisejud ei teki. Niteks raam, mis on esitatud joonisel, on staatiliselt mratud toesidemete suhtes. Selle raami htlasel kuumutamisel vi jahutamisel kik elemendid saavad deformeeruda vabalt ning seejuures elementides ei teki sisejud.

Nitame, et igale elemendile rakendatud temperatuurikoormist vib lahutada smmeetriliseks ja antismmeetriliseks. Smmeetrilise ristlikega varras AB on pealt kuumutatud kuni temperatuurini t1 ja alt kuni t2 ( t1 > t2). Sellise ebasmmeetrilise koormuse t asendame smmeetrilise t (lemine ja alumine kihid on koormatud sama temperatuuriga (t1+ t2)/2) ja antismmeetrilise t (lemise kihi temperatuur on ( t1 t2)/2 ja alumise ( t1 t2)/2 ) koormistega.

Summeerides temperatuurid vastavates kihtides saame lemises kihis Alumises kihis ( t1 + t2)/2) + ( t1 - t2)/2 = t1 ( t1 + t2)/2) - ( t1 - t2)/2 = t2

Siirete arvutamisel temperatuurikoormisest kasutame jrgmist valemit

nt =

t1 + t 2 t t wn + 1 2 wm h 2
t t t1 + t2 t +t wn = 1 2 l ; ebasmmeetrilise ristlike puhul 'nt = t 2 + 1 2 y l h 2 2
9 9

Smmeetrilise koormuse puhul toimub ainult pikenemine (t1 - t2 =0; wn = l)

'nt =

Antismmeetrilise koormuse puhul varras kverdub, kusjuures varda tele pikkus jb endiseks (temperatuur teljel on null). Varda otsristligete vastastikune pre on ' 'nt = t1 t 2 t t wm = 1 2 l . h h phiskeemi element (staatikaga mramatu tala) smmeetrilisel

Siirdemeetodi

temperatuurikoormisel pikeneb paindumata ja antismmeetrilisel koormisel paindub pikenemata. Varrastarindi arvutamisel temperatuurikoormisele ja toe siirdele phiskeemide moodustamine toimub analoogiliselt tarindite arvutamisel koormisele. Kanooniliste vrrandite kordajad mratakse analoogiliselt, erineb vabaliikmete arvutus. Vabaliikmed temperatuurikoormisest ja toe siirdest thistatakse vastavalt R1tRnt ja R1cRnc. Nide: Koostada antud raamile paindemomentide epr toe siirdest ja temperatuurikoormisest (eraldi lehel).

1.6. Siirdemeetodi maatriksalgoritm

Siirdemeetodi kanoonilised vrrandid (1.4) vib esitada maatrikskujul

r r R Z + RF = 0
kus
r11 r R = 21 ... rn1 r12 r22 ... rn 2 ... r1n ... r2 n ; ... ... ... rnn
T

( )

()

r Z = Z1
r RF = R1F

Z 2 ... Z n ;
R2 F ... RnF
T

()
()

R hikreaktsioonide maatriks ehk jikusmaatriks (reaktsioonide vastastikkuse teoreemi alusel

on see maatriks smmeetriline);

r Z on tundmatute (siirete) vektor; r RF on antud koormisest phiskeemis phjustatud reaktsioonide vektor.

Vrrandist ( ) leiame tundmatute vektori r r Z = R 1 RF .

()

Paindemomentide leidmiseks antud skeemis liidame phiskeemi paindemomentide vektorile r0 M tundmatutest phjustatud paindemomendid. Saame
10 1

r r r M = M 0 + LZ
kus L on hiktundmatutest phiskeemis phjustatud paindemomentide maatriks.

()

Valemitel 6.5 ja 6.6 rajanev siirdemeetodi maatriksalgoritm leiab kasutamist kahes variandis. r 1. Maatriksi R ja vektori RF elemendid (phiskeemis hiktundmatutest ja antud koormisest phjustatud reaktsioonid) leitakse staatikavttega. Sellel juhul arvutatakse tundmatud valemiga 6.5 ja seejrel leitakse seosega 6.6 paindemomendid. Viimased vib arvutada ka vahetult valemiga r r r M = M 0 LR 1 RF mis tuleneb avaldisest 6.6, kui sellesse asetada tundmatute vektor 6.5. r 2. Maatriksi R ja vektori RF elemendid arvutatakse valemitega

rij = r ji =
k =1 0

v lk

mki mkj Ek I k

dx

()

RiF =

mki M kF dx k =1 0 E k I k

v lk

()

kus

Ek I k ja lk on k-nda vahemiku paindejikus ja pikkus; mki ja mkj - paindemomendid k-ndas vahemikus vastavalt hiktundmatutest Z i = 1 ja Z j = 1 ;
M kF

- paindemoment antud koormisest mingi phiskeemist vhemalt i-nda sideme eemaldamise teel saadud geomeetriliselt muutumatu skeemi, sealhulgas staatikaga mratava skeemi (niteks jumeetodi mne phiskeemi) k-ndas vahemikus;

v - varraste (vahemike) arv.

Pidades silmas valemite 6.7 ja 6.8 sarnasust Mohri valemiga 4.1, saame Mohri maatriksvalemist 4.10 lhtudes jumeetodi valemitega 5.5 ja 5.6 samalaadsed seosed

R = LT BL r r RF = LT BM
kus L on hiktundmatutest phiskeemis phjustatud paindemomentide maatriks;

() ()

B on deformeeruvusmaatriks; r M on antud koormisest phjustatud paindemomentide vektor skeemile, mis on saadud phiskeemist vhemalt lisasidemete eemaldamisega. Et valemites 6.9 ja 6.10 on esimesed maatriksid samad, siis on sarnaselt jumeetodile (vt. jaot. r 5.1) otstarbekas leida maatriks R ja vektor RF laiendatud maatriksina r r RRF = LT B LM , ()
r r kus LM on maatriksist L ja vektorist M koosnev laiendatud maatriks.

11 1

Paindemomentide arvutamiseks elimineerime seoste 6.9, 6.10 ja 6.5 abil avaldisest 6.6 r tundmatute vektori Z . Saame r r r 1 M = M 0 L LT BL LT BM . (6.12 )

Vrrandi 6.1 kohaselt vrduvad lisasidemete reaktsioonid nulliga (lisasidemete reaktsioonide r r vektor RZ on nullvektor). Siirdemeetodi lahendi M kontrollimiseks elimineerime vrrandist 6.1 r seoste 6.6 ja 6.9 abil maatriksi R ja vektori Z . Saame kontrolltingimuse r r r r RZ = LT B M M 0 + RF = 0 . ()

Vaadeldava algoritmi variant vormiliselt erineb vhe jumeetodi algoritmist (vt. jaot. 5.1).

Nide: Tasandraami sisejud. Mrata sisejud joon. 25,a kujutatud raamis.

1.7. Korrusraami arvutus ehitamise ja koormamise jrjestuse arvestamisega

Nide: Korrusraami arvutus ehitamise ja koormamise jrjestuse arvestamisega. Mrata sobiva

meetodiga sisejud kolmekorruselises raamis (joon. 27,a) kahel juhul: 1) raami riivid koormatakse prast kigi korruste valmisehitamist; 2) iga korruse riiv koormatakse kohe prast korruse valmisehitamist. 1. Koormamisel prast kigi korruste valmisehitamist (joon. 27,a) on raami staatikaga mramatuse aste 9. Smmeetrilise phiskeemi puhul vheneb tundmatute arv 6-le. Kinemaatilise mramatuse aste on samuti 9, kuid smmeetria tttu vheneb tundmatute arv 3-le. Seega on otstarbekas lahendada lesanne siirdemeetodiga. Smmeetriast tuleneb, et slmede horisontaalsiirded ja riivide keskligete prded vrduvad nulliga. Nendest tingimustest jrgneb vimalus kasutada joonisel 27,b kujutatud phiskeemi, mis saadakse riivide lbilikamisega smmeetriateljel ja likepindade kinnitamisega nii, et horisontaalsiirded ja prded on nullid. Selle skeemi puhul on tundmatuteks slmede B, D ja P prded Z1 , Z 2 , Z 3 .

r hikreaktsioenide maatriksi R ja reaktsioonide vektori RF elementide saamiseks koostame

tpvarraste andmeid (vt. lisa 7.2) kasutades phiskeemis hiktundmatutest Z1 = 1 , Z 2 = 1 ,

Z 3 = 1 ning antud koormisest phjustatud paindemomentide eprid (joon. 27,c ja 28,a). Nendest
epridest vetud paindemomendid kanname slmede eraldamisel sooritatud ligetesse ja maatriksi

R prdmaatriksi R 1 leiame mikrokalkulaatoril MK-61 vi MK-52 lisas 7.1.9 toodud

12 1

programmiga. Saadud tulemuse korrutame tundmatute vektori leidmiseks vastavalt valemile 6.5 r reaktsioonide vektoriga RF :

r r Kontrolliks asetame maatriksi R ja vektorid Z ning RF vrrandisse 6.1:

Seega on tundmatud arvutatud kllaldase tpsusega. Paindemomentide vektori leiame valemiga 6.6. Moodustades M epri ordinaatidest vektori

r r L M 0 ja m1 , m2 , m3 epride ordinaatidest maatriksi ning kasutades vektorit EIZ , arvutame EI

paindemomentide vektori (kNm-tes):

2. Koormamisel prast I korruse valmisehitamist on vastava arvutusskeemi kinemaatilise mramatuse aste 4. Phiskeemi (joon. 29,a) pret takistava sidemega slmele B mjuvad momendid saame epridest m1 (joon, 27,c) ja M (joon. 28,a). Slme tasakaalutingimusaga leiame sideme reaktsioonid

r11 = 2.667 m-1 ja R1F = -60 kNm EI

Ssteem 6.1 koondub heks vrrandiks r 2.667 EIZ1 60 = 0 r kust EIZ1 = 22.497 kNm2. Et II ja III korus veel puuduvad, siis vime lugeda, Z1 = Z 2 = 0 . Seega kujuneb tundnatute (slmede B, D ja F prete) vektor prast I korruse valmisehitamist ja riivi koormamist jrgmiseks: r T EIZ I = 22.497 kNm2. Koormamisele prast II korruse valmisehitamist vastab arvutusskeem, mille kinemaatilise mramatuse aste on 2. Phiskeemi (joon. 29,b) sidemetele slmedes B ja D mjuvad momendid saame joonistel 27,c ja 28,a toodud m1 , m2 ja M epridest. Slmede tasakaalutingimustega leiame sidemete reaktsioonid:

r Neid andmeid kasutades moodustame maatriksi R ja vektori RF :

13 1

Vrrandi 6.1 lahendame mikrokalkulaatoril MK 61 vi MK 52 lisas 7.1.4 toodud programmi kasutades. Saame Lisades sellele vektorile nullelemendi (III korrus veel puudub), saame vektori r T EIZ II = 5.315 29.527 kNm2. mis vastab II korruse riivi koormamisele. Koormamisele prast III korruse valmisehitamist vastab arvutusskeem, mille kinemaatilise mramatuse aste on 3. Vastav phiskeem on toodud joonisel 29,c. r r Sidemete reaktsioonid, vlja arvatud R1F ja R2 F , langevad kokku jaotises 1 leitutega. Seega saame tundmatud arvutada lehekljel 102 toodud prdmaatriksiga R-1 . Pidades silmas, et r T RF = 0 0 30 kNm (I ja II korruse riivid ei ole koormatud), saame r T EIZ III = 0.7119 3.957 23.988 kNm2.

r r Paindemomentide vektorid prast I, II ja III korruse riivide koormamist olgu vastavalt M I , M II r ja M III . Nende vektorite arvutamiseks vastavalt valemile 6.6 koostame joonisel 28,a toodud epri r0 r0 r0 kasutades vektorid M I , M II ja M III (vt. tabel 12). Maatriks L jb endiseks (vt. lk. 102), on vaja r r ainult silmas pidada, et selles tuleb vektorite M I ja M II arvutamisel lugeda nulliks kik elemendid,
mis paiknevad vastavalt numbritega I ja II thistatud ja kriipsjoonega piiratud aladest vljaspool. r Vektori M III arvutamisel ksutatakse maatriksit L ties ulatuses. Tundmatute maatriksi EIZ r r r moodustame vektoritest EIZ I , EIZ II ja EIZ III (vt. tabel 12). Sooritades maatrikstehted, leiame r r r r r vektorid M I , M II ja M III . Neid vektoreid liites arvutame paindemomentide vektorid M I = M I , r r r r r r r M II = M I + M II ja M III = M I + M II + M III , mille elementideks on paindemomendid tarindis vastavalt prast I, II ja III korruse valmisehitamist. Tulemused on koondatud tabelisse 13, kus r vrdluseks on toodud ka jaotises 1 leitud vektor M , mis annab paindemomendid tarindis koormaimise1 prast kigi korruste valmisehitamist. Arvutuslikud paindemomendid on tabelis 13 mbritsetud raamiga. Neid momente vrreldes veendume, et sisejud olenevad oluliselt sellest, kas tarind koormatakse ehitamise kigus vi alles prase ehitustde lpetamist. Niteks I ja II korruse postides tekivad ehitamise kigus koormamisel vastavalt 1.88 ja 1.39 korda suuremad arvutuslikud paindemomendid kui koormamisel prast kigi korruste valmisehitamist. Riivides ja III korruse postides on vastavad paindemomendid aga kuni 1.1 korda viksemad. 14 1

Kursuset teraskonstruktsiooni profiilide valimine

Valime antud lesandes leitud sisejudude phjal postide ja riivi vastavad konstruktsiooni elemendid. Tingimuseks on konstruktiivsete nuete titmine (materjalide ristlikeline sobivus). Postide ja riivide ristlike leidmisel lhtume suurimast paindemomendist postis vi riivis, kandevime leiame valemiga (Ehituskonstruktori ksiraamat 3. osa, lk. 47-73)

M Sd M C .Rd ,
kus

M Sd M C .Rd M C . Rd = W W fy

on raamis mjuv sisejud; on ristlike kandevime.

fy

M0

on ristlikeklassile vastav vastupanumoment, on normatiivne voolavuspiir (vetud vastavalt tugevusklassile S355), on osavarutegur ( M 0 = 1.1 ).

M0

I1 3 1. Esimesel juhul arvestame lesandes ette antud jikustingimust I = 2 , kus riivi jikus on l.5 2
korda suurem kui postil. Kuna postil on suurim paindemoment, siis leiame posti ristlike kandevimest riivi. Esmalt leiame kandevime valemist ristlike vastupanumomendi, seejrel valime tabelist vastava ristlike. Kuna tegu on valtsitud profiilidega, siis ristlige kuulub 1. vi 2.

15 1

klassi, vastupanumoment W pl on plastne vastupanumoment. W pl jrgi valime tabelist vastava ristlikega materjali. Arvutiprogrammiga SABLE kontrollime deformeerunud kuju.

I1 3 2. Teisel juhul jtame arvestamata lesandes etteantud jikustingimuse I = 2 ning valime iga 2
elemendi vastavalt tema kandevimele, eelpool mainitud arvutusskeemi alusel. Kontrollime arvutiprogrammi SABLE raami deformeerunud kuju, millest nhtub, et raamis toimuvad oluliselt suuremad siirded iseloomulikes punktides.

16 1

SISEJUHATUS LPLIKE ELEMENTIDE MEETODISSE ( .. . 1984) Ehituses kasutatakse palju konstruktsioone, mis koosnevad plaatidest ja koorikutest (seinad, vahelaed). Selliste konstruktsioonide lahendamine nuab tpsemaid meetodeid vrreldes varrasssteemide

lahendamismeetoditega. Tnapeval kasutatavad ehituskonstruktsioonide arvutiprogrammid

rajanevad peamiselt lplike elementide meetodile (LEM). Vaatavalt sellele meetodile ssteem jaotatakse elementideks (tavaliselt ristklik vi kolmnurk), mille kohta koostatakse vrrandid, mis kirjeldavad nende koostd. Sellise vrrandissteemi koostamiseks on vaja uurida iga elemendi pinge- ja deformatsiooniseisundit. Varrasssteemi phielemendiks on varras, mille deformatsioonid ja pinged vib mrata lihtsamate tugevuspetuse valemitega. Plaatide ja koorikute pingeid ja deformatsioone uuritakse elastsuspetusele toetudes. Tpse lahenduse saamiseks on otstarbekas lahendada

diferentsiaalvrrandeid ja osatuletisi, mis ei ole tihti matemaatiliselt vga lihtne. Selleprast nende lahendamiseks on vlja ttatud erinevad ligikaudsed numbrilised meetodid. Siirdemeetod, mida me rakendasime raami arvutamiseks on sisuliselt LEM-i ks erilahenditest, kus lplikeks elementideks on vardad. Enne lesande lahendamist uuritakse iga varda kinnitustingimusi ning otsristligete siirdeid ja prdeid. Sama td peab tegema ka plaatelementide puhul.

17 1

Vaatleme ruudukujulist plaati, millele on rakendatud koondatud jud F. Sellise ssteemi arvutamisel ei saa kasutada tugevuspetuse valemeid, sest ei kehti tasapinnaliste ristligete hpotees, mis on philine varraste arvutamisel. a) b)

Joonis 1. Plaat ja phiskeem. Vastavalt lplike elementide meetodile jaotatakse plaat lplikeks elementideks ning arvutamisel eeldatakse, et elemendid on hendatud slmpunktides ainult liigenditega. Koormust F rakendatakse slmpunkti. Analoogiliselt siirdemeetodile antakse igale sidemele hiksiirde Zk=1 ja mratakse reaktsioone lejnud slmedes.

Joonis 2. hele elemendile rakendatud hiksiire. Selle tulemusena saadakse vrrandissteem, millest leitakse sisejud sidemetes ja nende jrgi arvutatakse pinged.

18 1

Elastsuspetuse tasandlesande phiskeem Vaatleme elastsuspetuse tasandlesande. hukesele plaadile mjuvad koormused asetsevad plaadi tasapinnal (Joon. 3).

Joonis 3. huke plaat. Jaotades selle plaadi vikesteks lplikeks elementideks hendatakse neid ning vaadeldakse iga elemendi deformeerumist eraldi. Sltuvalt elementide kinnitustingimustest ja retingimustest saadakse

vrrandid sidemete reaktsioonide arvutamiseks. Skeemi, mis koosneb lplikest elementidest, nimetatakse phiskeemiks. Lisatundmatuteks on sidemete siirded Z.

19 1

Joonisel 4a on nidatud osa elemente, mis on hendatud slmedes liigenditega. Igal liigendil on kaks sidet. Kui horisontaalses sihis on n slme ja vertikaalses sihis m slme siis joonsidemete arv on 2nm , seega tundmatuid ja vrrandeid on 2nm. Kanooniline vrrandissteem sisaldab hikreaktsioone, mida tuleks mrata hiksiiretest. Niteks, joonisel 4b on nidatud slme k horisontaalne hiksiire Zk=1. Selle tulemusena iga naaberelement muudab oma kuju. Reaktsioon rakendatud sidemes on rkk. Joonisel nidatud nelja ristkliku slmedes tekivad ka reaktsioonid. Kogu reaktsioonide arv hiksiiretest on 2mn = 233=18 (igas slmes on 2 reaktsiooni).

a)

b)

Joonis 4. Phiskeem.

20 2

Lplike elementide tbid Juhtudel, kui plaatide kuju on keeruline, elementide kuju ei ole enam risklikukujuline vaid kolmnurga- vi trapetsikujulised (Joonis 5). Iga elemendi deformeerumist tuleb uurida ja leida slmedes mjuvad jud. See on keeruline lesanne. Olenevalt meetoditest ja eeldustest tulemus on erinev.

Joonis 5. Elementide tbid. Mningatel juhtudel elementaarseid plaate asendatakse

varrasssteemiga. Seega lplikuks elemendiks vib olla varras vi plaat.

Varrasssteemide lahendamisel lplikuks elemendiks on varras. Vaatleme raami, mis on esitatud joonisel 6a. a) b) c)

n*=s3+w = 2 + 1 = 3 Joonis 6. Varrasssteem.

n*=s3+w = 2 + 4 = 6

21 2

Joonisel 6b on nidatud phiskeem, mis on koostatud eeldusel, varraste pikenemine ei mjuta sisejude (kinemaatiline mramatuse aste on 3). Kui arvestada varraste pikenemist (joon. 6c), siis mramatuse aste on 6. Jrgmises nites vaatleme jikade slmedega srestikku (joon. 7a) a) b) kinemaatiline

Joonis 7. Jikade slmedega srestik. Igas slmes on 3 sidet (tkestatud 2 joonsiiret ja pre). Slmi kokku on 4. Tundmatuid on 12: 8 joonsiiret ja 4 pret. Joonisel 8 on nidatud paisu osa, mis on ligatud kahe likepinnaga nii, et moodustub plaat.

a)

b)

Joonis 8. Paisu ristlige. Anals nitas, et paisu pikkuse sihis ristlikes esineb tasandpingus (elastsuspetuse tasandlesanne). Mlema phiskeemi puhul lplikeks
22 2

elementideks on valitud kolmnurgad, kuid elementide arv on erinev. Joonisel 8a elemente on vhem, seega tundmatuid ka vhem. Joonisel 8b elemente rohkem, kuid ka tundmatuid rohkem. Mida rohkem elemente, seda tpsem on lahend. Jrgmine nide kolmnurgakujuliste elementide kasutamisest on esitatud joonisel 9. a) b)

Joonis 9. Avaga smmeetriline plaat. Antud skeem on smmeetriline kahe telje suhtes. Plaati vib jaotada neljaks osaks. Kik neli elementi ttavad hesugustes tingimustes, seega vib vaadelda ainult neljandiku sellest plaadist. See on ka otstarbekam elementide kasutamise seisukohalt. Terve plaadi peale on vaja 4 korda rohkem elemente ning lahendus vib osutuda ebatpseks. Kui sama arvu elementidega arvutada plaadist, siis lahend on palju tpsem. LEM programmides vib olla ka elementide arv piiratud.

23 2

mmarguste

plaatide

ja

membraanide

arvutamisel

kasutatakse

trapetsikujulisi elemente (joon. 10).

Joonis 10. Avaga mmargune plaat.

Elastsuspetuse tasandlesande phivrrandid Eraldame plaadist he elemendi mtmetega dx ja dy (joonis 11a).

Joonis 11a. Plaadist eraldatud element.

ldistatud Hooke'i seadus

24 2

1 ( x y ); E 1 y = ( y x ); , E 1 xy = xy . G

x =

kus

G=

E . 2(1 + )

Kirjutame vlja deformatsioonide ja pingete vektorid

x x r = x ; = y xy xy r

Asetame need avaldised ldistatud Hookei seadusse, saame

x 1 1 x = E xy 0 1 0 x 0 y 2 + 2 xy 0

Maatrikskujul
= D
r r

Avaldame siit pingete vektorit

1 = D

Leiame seosed siirete ja deformatsioonide vahel. Joonisel 11a esitatud elemendi deformeerunud kuju on esitatud joonisel 11b.

Joonis 11b. Elemendi kuju prast deformatsiooni.

25 2

Punktid 1, 2, 3, 4 siirdusid punktidesse 1, 2, 3 ja 4. Liitsiirded lahutame kolmeks elementaarseks siirdeks: joonsiireteks telgede x ja y sihis ja prdeks nihkenurga x vrra. Siirde esimene komponent on nidatud joonisel 11c.

Joonis 11c. Siire x telje sihis. Kui punkt 1 siirdus uude asendisse x telje sihis suuruse ux vrra, siis punkt 4 siirdus uude asendisse suuruse
u x = u x dx x
dx

u x + u x vrra.

Elemendi pikkus suurenes suuruse

dx = u x = u x dx . x

vrra

Normaaldeformatsioon
x =
dx u x = dx x

Analoogiliselt vib tuletada deformatsioone y telje sihis ja nihkenurga jaoks. Tulemusena saame Cauchy vrrandid:
x =
u x x
u y y u x u y + y x

y =

xy =

Kujutame need vrrandid maatrikskujul

26 2

 x r = 0 y

0 y x

u x u y

Du

r U

= Du U

Tasakaalu diferentsiaalvrrandid maatrikskujul

r r DW + W = 0 , r

kus W on mahujudude vektor. Elastsuspetuse tasandlesande phivrrandid on:

= D
r r
1 = D

= Du U ;

r r DW + W = 0 .

Nende valemite alusel vime vlja kirjutada jrgmist seost:

1 1 = D = D Du U .

Siirete jrgi saame arvutada pinged.

27 2

LEM phivrrandid LEM puhul tuleb koostada ja lahendada vrrandite ssteemi. Neid vrrandeid koostatakse lhtuvalt kolmest omavahel seotud

phitingimusest: 1. Iga lplik element ja ssteem tervikuna peavad rahuldama staatika vrrandeid. Reeglina staatika tingimusi on vhe tundmatute judude leidmiseks, selleprast lesanne on staatikaga mramata. Enamusel juhtudest staatikaga mramatuse aste on kllaltki suur. 2. Lisavrrandeid koostatakse lplike elementide deformatsioonide pidevuse tingimusest. Antud lesanne on kige thtsam ja kige keerulisem. 3. Pidevustingimuste koostamiseks on vaja vlja selgitada slmedes lekantava ju, vliskoormuse ja siirete vahelist seost.

Vliskoormust, mis on rakendatud kontuurile arvutatakse mber slmkoormusteks.

28 2

Deformatsioonide pidevustingimuse koostamisest LEM kasutamisel ei ole vimalik tielikult rahuldada deformatsioonide pidevustingimusi ning pingete pidevust elementide kontuuril. Selleprast LEM on ligikaudne meetod. Mrgime, et lplike elementide arvust sltub lahendi tpsus. Mida rohkem elemente, seda tpsem on lahend. Elementide arvu suurendamisega suureneb ka deformatsioonide

pidevustingimuste arv. Selle nhtuse paremaks arusaamiseks vaatleme kaks ristklikukujulist plaati, mis on hendatud liigenditega m ja n (joon. 12a).
a)

Vaatleme kaks vahepealset punkti a, mis kuulub vasakpoolsele osale ja punkti a1, mis kuulub parempoolsele osale (joon. 12b). Pidevas keskkonnas punktid a ja a1 htivad,

b)

seega nendes punktides siirded ja pinged on samad. Kui elemendid on hendatud liigenditega m ja n punktid a ja a1 saavad liikuda erinevalt.

c)

Joonisel 12c punktid katavad teine teist (tekib lekate) ja lejnud piirkonnas on tekkinud pilu.

d)

Mida

suuremad

on

elemendid,

seda

suuremad on pilud vi lekate. Sellel phjusel arvutustpsus langeb. Tpsuse tstmiseks vib, niteks, sisse viia
Joonis 12. Pidevustingimused.

joonsideme (joon. 12d). Teise variandina

vib nuda punktide nihkenurkade vrdsust.

29 2

Mlema variandi puhul lisatundmatute arv tuseb. Siit vib jreldada, et lplikule elemendile vib seada erinevaid nudmisi. Sellega seoses on tehtud palju teoreetilisi uuringuid.

Antud LEM levaates tundmatuteks olid valitud siirded. Tuletame meelde siirdemeetodi kanoonilised vrrandid, e. reaktsioonide sobivuse vrrandid.
r r R Z + RF = 0 ,

kus
R

hikreaktsioonide maatriks ehk jikusmaatriks;

r Z on tundmatute (siirete) vektor; r RF on antud koormisest phiskeemis

phjustatud reaktsioonide vektor.

Praktiliste lesannete lahendamisel hikreaktsioonide maatriks R on vga krgel astmel, mdetakse tuhandetes. Seeprast LEM-i realiseeritakse arvutiprogrammides.

30 3