Ruumiline planeerimine

iguslikud alused Planeerimisseadus - vastu vetud 13.novembril 2002, justus 01. jaanuaril 2003.a 1. Planeerimise phimtted ja olemus 1.1. Kaasaegse planeeringukultuuri kujunemine ja alused Kaasaegne sstemaatiline linnade planeerimine algas Euroopas eelmise sajandi alguses. Linnade tervikliku ja sstemaatilise planeerimise vajadus tulenes soovist mingilgi mral juhtida tstuse kiire arenguga kaasnevat linnade kasvu. Kuni eelmise sajandi kuuekmnendate aastateni tehti planeeringuid philiselt linnadele ja linnalistele asulatele. Alates kuuekmnendatest on ha laiemaks muutunud regionaalplaneerimine (ingl. k. regional planning), mis tegeleb meie mistes maakonnaplaneerimisega, ksitledes kompleksselt kogu he suurema regiooni territooriumit, kaasa arvatud hajaasustus. Umbes samal ajal muutus ldiseks ka hajaasustatud territooriumide ksitlemine maavaldade ldplaneeringutes. Kogu riigi territooriumi planeerimisega hakati Euroopas sstemaatiliselt tegelema kaheksakmnendatel aastatel. Viimase maailmasja jrgse esimese suurema majandustusuga kuuekmnendatel toimus oluline muutus omandisuhetes. Kinnisvara, st oma maja, maa vi korteri omamine muutus ha laiemale ringile inimestele kttesaadavaks vimaluseks. Seega tekkis kiiresti laienev ring inimesi, kelle varalisi igusi planeeringud otseselt mjutasid. Seetttu muutus planeeringute avalikustamise nue alates kuuekmnendate lpust euroopalikus planeeringuseadusandluses ldiseks. Eelkirjeldatud protsessid phjustasid muudatusi nii planeeringute sisus, koostamise viisis kui ka iguslikus thenduses. Need muudatused vttis kokku Euroopa Regionaalse/Ruumilise Planeerimise Harta (European Regional/Spatial Planning Charter), mis kiideti heaks Euroopa Nukogu liikmesmaade Planeeringuministrite (alalisel) Konverentsil (prantsuskeelne lhend CEMAT) 20. mail 1983 ja mida selle vastuvtmise koha jrgi tuntakse ka Torremolinose Hartana. Hartaga fikseeritud sisulised muudatused tingisid uue termini ruumiline planeerimine (ingl.k. spatial planning) kasutuselevtmise. Varasem linnaplaneerimine oli arhitektuurne planeerimine, kus olulisel kohal kauni ja toimiva linnaplaani komponeerimine. Sellist kllaltki arhitektikeskset planeerimist on kutsutud ka maestroplaneerimiseks. Hartas leidis kajastamist selleks ajaks praktikast vljakasvanud kogemus, et laiema territooriumi planeerimine pole vimalik ilma sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna tasakaalustatud ksitluseta, st ldise sotsiaal-majandusliku arengu prognoosi/kava ja territoriaalse arengu prognoosi snteesita, mille koostamise avalikku protsessi tuleb kaasata kik vimalikud huvigrupid. Sellist snteetilisemat/ interdistsiplinaarsemat avalikku planeerimist hakatigi nimetama ruumiliseks planeerimiseks. Kuna Torremolinose Hartat Eestis seni avalikes trkistes avaldatud ei ole, on selle eestikeelne tlge ra toodud kesoleva kommentaari lisas 1. Nd, tagantjrele ei ole ilmselt mtet hartat enam Eestis ratifitseerida, seda enam, et juba planeerimis- ja ehitusseaduse planeeringuosa koostamisel jrgiti harta phimtteid. Harta snum on kokkuvtvalt edasi antud planeerimisseaduse 1 likes (edaspidi lg) 3,

mille kohaselt ruumiline planeerimine on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi (edaspidi tsiteeritud planeerimisseaduse stted on esitatud kaldkirjas). 1992. aastal toimunud Rio Konverents, mis teadvustas sstva arengu (ingl.k. sustainable development) phimtte, ti kaasa keskkonnaaspektide veelgi suurema thtsustamise arengukriteeriumina. Ruumilisse - ja linnaplaneerimisse ti see kaasa arengukava/planeeringu realiseerimisega kaasneda vivate keskkonnamjude hindamise nude. Sellega kaasneb iseenesest ja loogiliselt planeeringuprotsessi suurema avatuse ja avalikkuse nue, sest keskkonnaksimused puudutavad igaht. 1.2. Planeering kui sstva ja tasakaalustatud arengu kavandamise vahend Rio dokumendid ja Torremolinose Harta kannavad mlemad sarnast sstva ja tasakaalustatud arengu ideed. Nendes dokumentides on samas kllaltki olulised erinevused rhuasetustes. Rio dokumendid rgivad sstvast arengust, Hartas rgitakse tasakaalustatud arengust. Rio dokumentides, kus sstva (sustainable) arengu miste sisse toodi, rgitakse keskkonnast laias mttes, rgitakse kui kooslusest, mille osadeks on majanduslik ja sotsiaalne keskkond ning looduskeskkond. Sstvust (sustainability) mistetakse Rio dokumentides eelnevast tulenevalt meetmete kompleksina, mille komponentideks on sstvus majandusliku ja sotsiaalse keskkonna ning looduskeskkonna kujundamisel/arengus. Rio jrgse sstva arengu propaganda kigus toimus praktikas mrgatav nihe kompleksne sstvuse nue muutus enamuses ksitlustes vaid looduskeskkonna sstmise nudeks. Kui olete kskik millisel ritusel, kus rgitakse keskkonnamjude hindamisest vi sstvast arengust, vite kiiresti veenduda, et tavaliselt unustatakse sstva arengu majanduslik ja sotsiaalne komponent ning rgitakse reeglina ainult looduskeskkonna sstmisest, et keskkonnamjude hindamise puhul vaadeldakse tavaliselt planeeringuga kavandatu mju ainult looduskeskkonnale. Oli ka ks vga oluline erinevus Rio ksitluse ja Torremolinose Harta ksitluse vahel Rio snastustes oli kultuuriline komponent peidetud sotsiaalse sisse, seda ei olnud eraldi vlja toodud. Harta ksitlus ngi kultuurilist komponenti he olulise iseseisva arengutegurina/keskkonnakomponendina. Ruumilise planeerimise ks philine objekt, asustus, on mingi piirkonna kultuurilise olemuse otseseks ja oluliseks vljendajaks; siin ei mahu kultuuriline komponent mitte kuidagi sotsiaalse sisse, vaid peab kindlasti olema eraldi vlja toodud. Olen viimaste aastate planeeringukogemuse phjal veendunud, et kultuuriline aspekt on planeerimise puhul kindlasti vhemalt sama oluline kui looduskeskkonna aspekt. Seda viks elda ka niipidi kui kultuurivrtusi mistetakse ja jrjepidevalt edasi arendatakse, siis ei teki tavaliselt probleeme ka loodusvrtuste hoidmisega. Viimase CEMAT konverentsi (Ljubljanas 16-17.09.03) phidokument Ljubljana Deklaratsioon (Ljubljana Declaration on the Territorial Dimension of Sustainable Development) rhutas, et sstev areng ei thenda ainult looduskeskkonna sstmist, see on kompleksne miste, mis peab tagama ka majandusliku ja sotsiaalse sstvuse ning kus ruumilise planeerimise kontekstis on eriline thtsus kultuurilise keskkonna sstval ksitlusel (cultural sustainability). Rio jrgsetel aastatel on sstva arengu tagamiseks nii Eestis kui mujal ptud juurutada planeeringule eraldi tagantjrele keskkonnaekspertiisi vi keskkonnamju hindamise tegemist. Senine praktika on siiski nidanud, et keskkonnamju hindamise ideoloogide

poolt soovitav keskkonnamju hindamise muutmine planeeringu koostamisel eraldiseisvaks ja eraldi vljundiga ning planeeringut kontrollivaks osaks ttaks vastu nende ideoloogide endi kindlasti igele soovile tagada keskkonnaksimuste (nii laiemas kui kitsamas mttes) phjalikum ja ssteemsem ksitlemine planeeringutes. Eraldi keskkonnaekspertiis/keskkonnamju hindamine ainult svendab planeerijate ja keskkonnaasjatundjate ksteise mittemistmist ja konflikte ega ole orienteeritud koostle ja kokkuleppimisele. Planeerimise heks kige keerulisemaks lesandeks on erinevate arenguaspektide koosksitluse kaudu planeeritava ala tasakaalustatud arengu kujundamine. Seetttu peavad erinevate erialade ja huvigruppide esindajad planeeringu koostamisel algusest peale osalema, vaidlema, teineteist informeerima ja koolitama, erinevaid arenguvimalusi kaaluma ning lpuks sstva ja tasakaalustatud arengu phimtetes ja tingimustes kokku leppima. See thendab, et he huvigrupi esindajatel ei saa ja ei tohi olla kigi tei ste kava koostamises osalenute kokkulepete tagantjrele kontrollija ja arvustaja rolli. ldisemate planeeringute koostamise kigus parima lahenduse otsimist oleks semantiliselt isegi igem thistada laiema mistega kaalutlemine, sest lisaks mjude hindamisele peavad ldised planeeringud sisaldama palju laiemat ja interdistsiplinaarsemat kaalutlemist, kui seda sisaldab keskkonnamjude hindamine. Keskkonnamjude hindamise puhul tuleb kindlasti rhutada ka seda, et keskkonnamjude hindamine on prit anglo-ameerika igusruumist ning planeeringu- ja ehituspraktikast. Anglo-ameerika planeeringussteemis puuduvad sellised instrumendid/planeeringuliigid, mis euroopalikus, eriti meile lhedases Phja-Euroopa planeeringussteemis, on kogu aeg olemas olnud. Keskkonnamju hindamine on ameerikalikus ssteemis vetud kasutusele selle thiku titmiseks. Euroopalikus planeerimises on kaalutlemine ja planeeringu elluviimisega kaasneda vivate mjude prognoosimine/hindamine/arvestamine olnud alati hea planeerimise loomulik koostisosa. Kuna kigi planeeringute keskkonnaksitlus ei ole rahuldav ning samal ajal muutuvad keskkonnaprobleemid aina teravamaks, on planeeringute keskkonnaksitluse kvaliteedi tstmine vga aktuaalne lesanne. Sealjuures ei tohiks keskkonnaksimustega tegelemist planeeringu protsessist vlja rebida ja eraldi protsessiks muuta nagu mned mjude hindamise ideoloogid seda soovivad. Mjude hindamine ei peaks thendama planeeringulahenduste tagantjrele kontrolli, vaid peaks andma/tagama planeeringulahenduste valiku aluse ja phjenduse planeeringu koostamise kigus. Eeltoodust tulenevalt on planeeringu ks olulisem lesanne/eesmrk kavandatava ruumilise arenguga kaasneda vivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mjude ning looduskeskkonnale avalduvate mjude hindamine ning selle alusel sstva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine, nagu see ongi stestatud planeerimisseaduse 8 lg 3 punktis 2. Viimane tuleneb otseselt Torremolinose Hartale tuginevast ruumilise planeerimise mistest. Selline lhenemine annab kige vhem vimalusi keskkonna-/looduskaitse ja planeerimise vastandamiseks ning on orienteeritud kigi planeeringu koostamisel osalevate erinevate huvigruppide ja erialade asjatundjate koostle. 1.3. Planeering kui kokkulepe Planeerimise philesanne on planeeritava maa-ala arengu phimtetes ja tingimustes kokkuleppimine. See kokkulepe muutub igusaktiks planeeringu kehtestamisega. Planeerimise kigus tuleb iga kord lahendada suurem vi viksem olemuslik vastuolu

silitamise ja muutmise vahel - philised vaidlused planeeringute koostamise kigus toimuvad just selle mber, mida ja kui palju silitada vi muuta. Paljud planeerijad, loodus ja muinsuskaitsjad ning juristid nevad planeeringut esmajoones kui vahendit piirangute seadmiseks. Planeeringuprotsessi orienteeritusest kas piirangute seadmisele vi arengutingimustes kokkuleppimisele oleneb otsustavalt planeeringu tulemus. Piirangute seadmisele orienteeritud planeeringuprotsess tekitab vastuseisu ja konflikte ning pidurdab arengut. Arengutingimustes kokkuleppimisele orienteeritud avalik protsess loob usaldust, edendab osalusdemokraatiat ja planeeritava piirkonna arengut. Sealjuures tuleks hoiduda planeeringu enda fetieerimisest - planeering on ennekike vahend ruumilise arengu eesmrkide mratlemiseks ning planeeritava maa-ala arengu edendamiseks, mitte eesmrk omaette. Tasakaalustatult seatud arengueesmrgid sisaldavad endas nii muutusi kui ka vrtuste silitamist. Silitamiseks vajalikud piirangud, asjaigusseaduse mistes kitsendused, on laiale avalikkusele ja otsustajatele palju arusaadavamad, kui vajadust nende jrele selgitatakse lbi arenguvajaduste, st siis, kui mistetakse, et teatud piirangud on kohaliku arengu edendamiseks hdavajalikud ja kasulikud. Et tagada kokkulepete saavutamine, on vaja planeeringuprotsessi kaasata vimalikult paljud erinevate huvide kandjad. 1.4. Planeerimine kui protsess Kaasaegne planeerimine on protsess, millel on kahesuguseid tulemusi: - otsene tulemus, st planeeringudokument, mille kehtestamisega kaasnevad seaduses ettenhtud tagajrjed; - kaudsed tulemused, mis salvestuvad protsessi osaliste krvade vahele ja selle kaudu mjutavad planeeringu elluviimist ning planeeringuala edasist arengut. Kaasaegne hsti lesehitatud interdistsiplinaarne ja interaktiivne avalik planeeringuprotsess: loob interaktiivsed suhted eri alade ja huvide esindajate vahel, tagades planeeringu edukaks koostamiseks vajaliku infovahetuse ning elluviimiseks vajaliku kontaktide vrgustiku; loob uusi oskusi ja teadmisi ning snteesib neid, st toimib koolitusprotsessina kigi osalejate jaoks; edendab ja loob vaimsust ning loovust; annab impulsse teistele planeeringu- ja valitsemistasanditele; loob valmisoleku investeeringuteks; tagab arenguprotsesside jrjepideva jtkumise ja suurema korrastatuse; tagab avalikkuse kontrolli planeeringu elluviimise le; edendab osalusdemokraatiat; seob planeeringus osalejad palju tugevamini kohustusega planeeritu ka ellu viia; tstab kohaliku omavalitsuse vi maavalitsuse haldussuutlikkust. Planeeringu koostamisel peaks olema kindlasti eesmrgiks, et lbi osalemise planeeringuprotsessis muutuks planeering vimalikult paljude inimeste jaoks oma planeeringuks, mille elluviimise nimel ollakse valmis tegema jupingutusi ning mille elluviimise le luuakse osaluse kaudu ka avalikkuse tugevam kontroll. Planeeringu olemasolu thendab ka selgust maakasutus-, ehitus- ja investeeringutingimustes. Investeerija lheb sinna, kus talle selgelt ja kiiresti osatakse elda, mis tingimustel ja kus kohas ta oma investeeringusoovi saab realiseerida. Aluse selliseks vastuseks annab ldplaneering ja/vi detailplaneering. Planeering on samas kohalikeks investeeringuteks vajalike vahendite phjendus, mille alusel on vimalik avada mitmesuguseid

finantseerimisallikaid. Viimane muutub eriti oluliseks seoses Euroopa Liidu rahastamisvimalustega, mille heks tingimuseks on, et vastav rahastamisvajadus oleks planeeringuga phjendatud. Koost planeeringu koostamise kigus on heks kige olulisemaks eduka ja tasakaalustatud ruumilise arengu eelduseks. Seetttu on eriline thtsus planeerimisseaduse -l 16 - koost planeeringu koostamisel. Seadus ei kirjelda tpsemalt, mil moel tuleb planeeringu koostamise kigus kaasata inimesi, korraldada arutelusid ja teha koostd. See sltub iga konkreetse planeeringu puhul vga paljudest asjaoludest planeeringu liigist, planeeritava ala asukohast, suurusest ja seal olemas olevatest vrtustest, muudatuste ulatusest ja iseloomust, avalike huvide ja erahuvide vimaliku vastuolu ulatusest ning iseloomust, hoonestuse laadist, jms, millest lhtudes planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus, maavalitsus vi ministeerium peab otsustama kaasamise ja avalikustamise ulatuse. Seadus on jtnud planeeringu koostamise korraldajale vga suure valikuvabaduse selle le, milliseid kaasamise ja koost vorme planeeringu koostamise kigus kasutada, kui palju ja kellega suhelda. Siinjuures tuleks kaasamise ja koost kavandamisel silmas pidada, et igeaegne informeerimine, koost ja kaasamine tekitavad usaldust ning vhendavad tunduvalt leppimatute konfliktide ohtu. Mida hiljem ja mida vhem erinevate huvide esindajaid informeeritakse ja planeerin gu koostamisse kaasatakse, seda suurem on leppimatute konfliktide oht. Planeerimisseaduse 4 lg 2 p 2 stestab, et planeeringu koostamise kigus peab kohalik omavalitsus tagama huvitatud isikute huvide arvessevtmise ja tasakaalustamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus. Kui vaadata koostoimes seda stet ja -i 16, siis tuleb selgelt esile planeerimisseaduse mte - huvitatud isikute huvide arvessevtmise ja tasakaalustamise eeldus on huvitatud isikute igeaegne ja piisav kaasamine ja nendega koost planeeringu koostamise kigus. Kuna detailplaneeringuga seatakse lplikud maakasutus- ja ehitustingimused mingile maa-alale ning samas vib detailplaneeringuga kavandatu oluliselt mjutada ka olemasolevate kinnisasjade kasutamistingimusi ning vrtust, peab kohalik omavalitsus vga tsiselt kaaluma, missuguses ulatuses kasutada -s 16 nimetatud avalike arutelude korraldamise, kaasamise ja koost vimalusi. 1.5. Planeering kui looming, igusakt, investeerimiskava Planeeringu koostamine on loominguline tegevus. Samas saab see tegevus alguse kellegi soovist midagi ehitada, st soovist investeerida ja sellest kasu saada. Mida detailsem planeering, seda rohkem on planeeringu koostamises kunstiloominguga vrreldavat loomingut, seda suurem on ldplaneeringu ja eriti detailplaneeringu puhul he loomingulise isiksuse, kelleks tavaliselt on arhitekt, roll planeeringu sisu kujundamisel. Samas saab planeeringust tema kehtestamise jrel igusakt, mis mrab maakasutus- ja ehitustingimused planeeritaval maa-alal. Eeltoodu on muutnud planeerimisega tegelemise suurele osale arhitektidest kllalt vastumeelseks, sest planeeringu igusaktiks muutumine ning planeeringu avaliku menetlemise nue piirab loominguvabadust. Samas on planeerimisega seotu ka juristidele kllalt arusaamatu, sest planeeringu kui kellegi kinnistu kasutamist ja ksutamist reguleeriva igusakti sisu kujuneb tihtipeale kllaltki subjektiivsete loominguliste kaalutluste tulemusel. he detailplaneeringu sisu kujundamisel on kllaltki mravad esteetilised kriteeriumid ning see, kas niteks mingisse kesklinna piirkonda planeerida krghooned vi htlane perimetraalne hoonestus, oleneb suuresti planeeringut koostava arhitekti subjektiivsetest maitse-eelistustest. Muidugi peab arhitekt suutma veenvalt phjendada nii linnavalitsusele, avalikkusele ja potentsiaalsele investorile,

miks just tema pakutud lahendus antud kohta kige paremini sobib. Sellest, missugust planeeringulahendust eelistada, oleneb samas vga oluliselt ka planeeringu elluviimiseks tehtud investeeringute tulukus. Seetttu on planeeringul ka majanduslikud tagajrjed. Seega on planeering (mida detailsem planeering, seda enam) samaaegselt: - looming, mille eesmrk kavandada esteetiliselt tisvrtuslik ja toimiv keskkond, - igusakt, mis peab tagama erinevate huvide tasakaalustatud arvestamise, - investeerimiskava, mis peab tagama majanduslikult mistlikud lahendused ning vimalikult suure tulukuse investeerijale. Nende, mnikord vga vastuoluliste eesmrkide tasakaalustatud kokkusobitamine on ldplaneeringu ja detailplaneeringu puhul kohaliku omavalitsuse lesanne. Selle lesande edukas lahendamine oleneb suurel mral sellest, kuivrd tasakaalustatult suudetakse kaaluda kiki erinevaid huvisid. 1.6. Planeeringuotsus kui kaalutlusotsus Planeeringuotsus on philiselt kaalutlusotsus. Planeeringuotsuse tegemiseks on suhteliselt vhe direktiivseid aluseid, suurem osa planeeringuotsuseid snnib mingite kaalutluste tulemusel. Kaalutlusotsuseid tehakse kigis planeeringu koostamise etappides alates planeeringu algatamise otsuse ettevalmistamisest ja lpetades planeeringu kehtestamisega. Mingi maa-ala planeerimisel tuleb kaaluda majanduslikke, sotsiaalseid, funktsionaalseid, esteetilisi, liiklustehnilisi, looduslikke, iguslikke, jms aspekte/tegureid ning nende tasakaalustatud ksitluse alusel langetada planeeringuotsused. Sealjuures on ka see, mida peetakse erinevate arenguaspektide/tegurite tasakaalustatud ksitluseks, samuti kaalutlusotsus. Niteks detailplaneeringu koostamisel tuleb kaaluda, k as lahendus on ilus, kas uus hoonestus sobib olemasolevaga ja tagab piirkonna tervikliku ja jrjepideva arengu ning kuidas see mjutab linna/asula ldilmet, kas lahendus tagab looduskeskkonna vrtuste silitamise, kas lahendus on majanduslikult mistlik, jne, jne. Kigi nende tegurite koosksitluse tulemusena langetatud otsused tuginevad valdavalt subjektiivsetele argumentidele. Planeeringu koostamise erinevates staadiumides tehtud otsuste aluseks olnud kaalutlused/phjendused tuleb dokumenteerida ja silitada koos muu planeeringudokumentatsiooniga. Kui planeering on phjustanud phimttelisi vaidlusi, tuleb eriti hoolikalt phjendada ka planeeringu kehtestamise otsust. Riigikohus on rhutanud (otsus 3-3-1-54-03), et kirjaliku motiveerimise eesmrk ei ole ainult tagantjrele otsuse kontrollimine, vaid ka haldusorgani enesekontrolli tagamine. Just kaalutlusotsuse tegemisel sunnib kirjaliku phjendamise nue haldusorganit otsuse positiivseid ja negatiivseid mjusid ning tehtavat valikut phjalikumalt lbi mtlema. Eesti seadustes rgitakse kaalutlusigusest ehk diskretsioonist. Planeeringute puhul, kus otsused snnivad valdavalt kaalutlemise tulemusel, oleks sisuliselt kindlasti igem rkida kaalutluskohustusest, sest planeerimise sisulisest spetsiifikast tulenevalt ei ole kaalutlemine planeerimisel ainult igus, vaid ennekike just kohustus. Seda rhutab ka Riigikohtu otsus 3-3-1-62-02, kus mrgitakse, et KOKS -st 22 lg 1 p 33 ja PES -st 24 lg 2 ei tulene ksnes kohaliku omavalitsuse igus planeerimisdiskretsiooni teostada, vaid ka kohustus diskretsioonivolitust kasutada, tehes seda iguspraselt ja otstarbekalt. Diskretsioonireeglite rikkumine vib seisneda ka diskretsiooni mittekasutamises. Planeerimise puhul thendab kaalutlusigus/kaalutluskohustus kind lasti nii seda, et otsust tuleb sisuliselt piisavalt phjendada kui ka seda, et kaaluda tuleb, keda ja mis viisil on vaja planeeringuprotsessi kaasata. Vaid kigi vajalike asjaosaliste kaasamine planeerimis- ja kaalutlemisprotsessi tagab, et kik kaalutlemist vajavad

aspektid/tegurid on otsuste langetajatele teada. Ainult viimast arvestades on vimalik tita 1 likes 2 stestatud planeerimisseaduse eesmrki - tagada vimalikult paljude hiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused sstva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. 1.7. Planeerimisseaduse moto Senises planeerimispraktikas on planeeringute, eriti detailplaneeringute koostamisel esikohale seatud tavaliselt kavandatava ehitise rahastaja/kinnistu omaniku soov midagi ehitada. Tihti on videtud ka, et kohalik omavalitsus ei tohi kinnistu omaniku igusi piirata tema ehitussoovi realiseerimisel. Jrgnevalt ks veidi groteskne nide illustreerimaks Eestis lerhutatud omaniku igust oma kinnistut vabalt kasutada. Oletame, et hel krundil asub luksuslik villa. Oletame, et selle villa naaberkrundi omanik soovib oma krundile ehitada seavabrikut. Kui omaniku soovi takistada ei tohiks, siis tekikski villa naaberkrundile seavabrik. Seavabrikut luksusvilla krvale reeglina praktikas ei teki, kuid kui investori soovitav ehitis on veidi vhem seavabrik, siis on omavalitsus tavaliselt varmas investori sobimatuid soove titma. Kohaliku omavalitsuse lesanne ongi planeeringute abil mrata, kuhu hes linnas on sobilik ehitada luksuselamuid ja kuhu seavabrikut nii, et nad teineteist ei segaks. Ja kui seavabriku soovija seda kangekaelselt luksusvilla krvale siiski ehitada tahab, siis peab kohalik omavalitsus talle selgitama, miks seda teha ei tohi, ja kui vaja, ka keelduma omaniku soovi kohase planeeringu koostamisest. Samas peaks kohalik omavalitsus seavabriku soovijale ka pakkuma, kus ja millistel tingimustel seda ehitada saab. Eelnevat teadlikult groteskset nidet ldistades vib elda, et planeerimise lesanne ei ole kellegi ehitamise soovi tingimusteta legaliseerimine planeeringu kaudu (nagu see meil seni on toimunud paljudes omavalitsustes), planeerimise lesanne on tagada, et kellegi ehitamise soovi realiseerimisel ka tema naabrite huvid ning linna arengu vajadused ja phimtted oleks arvestatud. Eesti Phiseaduse 32 esimene lause stestab: Igahe omand on puutumatu ja vrdselt kaitstud. Thelepanelikul lugemisel mrkame, et selles lauses sisaldub teatav vastuolu kui omand on (tiesti) puutumatu, siis miks on ldse vaja rhutada ka vrdset kaitstust. Tundub, et omandi puutumatuse ja vrdse kaitstuse nimetamine selles lauses thendab, et igahe omand on nii puutumatu kui vimalik ja nii vrdselt kaitstud kui vimalik. See seletab lhidalt ja selgelt ra ka kaasaegse ja demokraatliku planeerimise he kige olulisema lesande ja eesmrgi, mille titmiseks vajalikud reeglid ja tingimused planeerimisseaduses seatakse. Kui hel seadusel viks olla moto, siis planeerimisseaduse motoks sobiks suurepraselt eeltsiteeritud, Phiseaduse 32 esimene lause. 2. Planeerimisseadust lbivad phimtted 2.1. Planeering kui kokkulepe Kokkuleppe phimttel peatusime juba pikemalt planeerimise olemust ksitlevas peatkis ning see oli juba planeerimis- ja ehitusseaduse (PES) phialuseks. Seetttu tooksin siinkohal esile vaid selle phimtte jrjekindlama jrgimisega toimunud muudatused ja rhuasetused planeerimisseaduses (PLS). Tulenevalt sellest, et planeering on kokkulepete saavutamise vahend, on sellise planeeringutulemuse saavutamisel, mis tagab huvitatud isikute arvessevtmise ja tasakaalustamise ( 4 lg 2 p 2), vga oluline osa erinevate

osapoolte koostl planeeringu koostamise kigus. Seetttu on 16 lg 4 punkti 4 lisatud nue, et detailplaneeringu koostamise kigus tuleb teha koostd planeeritava maa-ala omanikega ning olemasolevate vi kavandatavate tehnovrkude omanike vi valdajatega. Viimane thendab ht olulist muudatust vrreldes PES-iga kui PES vimaldas ka tehnovrkude omanike vi valdajate planeeringu koosklastajate hulka arvamist, siis PLS seda enam ei vimalda; 17 kohaselt koosklastatakse planeering ainult riigiasutustega. Muudatus on sisuliselt ja moraalselt vga oluline koosklastamine PES-i elluviimise praktikas thendas (eriti koosklastaja enda arust) kllalt tugevat vetoigust. Nd on selline vetoigus tehnovrkude omanikelt tielikult ra vetud ning nad on sunnitud kohaliku omavalitsusega suhtlema kui vrdvrsed partnerid selleks, et tagada planeeritava maa-ala igeaegne varustatus kigi kaasaegsete tehnovrkudega. Planeerimismenetluse kigus on vga oluline, et koost kigus saavutatud kokkulepped mingis vormis (histe kavatsuste protokollina, eel-lepinguna, vms) ka kirjalikult fikseeritaks. Et tagada planeeringute koostamise kigus vimalikult laiaphjalise kokkuleppe saavutamise, on ldplaneeringu ja detailplaneeringu puhul -is 16 tpsustatud ja laiendatud avalikkusega koost tegemise nudeid. 2.2. Planeeringu koostamise korraldaja on kohalik omavalitsus Planeerimisseaduse kohaselt peab kik menetlustoimingud planeeringu koostamise kigus lbi viima kohalik omavalitsus, maavanem vi ministeerium, neid ei tohi lbi viia konsultant, kes aitab neid planeeringu koostamisel. Reeglina koostavad vastavad riigiasutused leriigilise planeeringu vi maakonnaplaneeringu ise, kuid kohalikud omavalitsused tellivad planeeringu koostamise enamasti planeeringufirmalt. Eelnimetatud nue vljendab planeerimisseaduse ht kige olulisemat alusphimtet, et planeeringu sisu, menetlustoimingute ja planeerimisotsuste eest vastutab tielikult planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus. Planeeringu kehtestaja peab langetama igaklgselt kaalutletud otsuse, mis arvestab kogu otsuse ettevalmistamise kigus laekunud informatsiooni. Seda informatsiooni on kohalikul omavalitsusel vimalik saada ainult ise menetlustoiminguid tehes ja planeeringut erinevates ametiasutustes ning avalikkuse ees esitledes ja kaitstes. Menetlustoimingute ise tegemine tagab ka planeerimisalase tegevuse suurema jrjepidevuse ja professionaalsuse kohalikus omavalitsuses. PLS-s on PES-iga vrreldes tugevamalt rhutatud, et ka sellisel juhul kui kohalik omavalitsus vimaldab huvitatud isikul detailplaneeringu tellija rolli astuda, on planeeringu koostamise korraldaja ja kigi menetlustoimingute lbiviija ikkagi kohalik omavalitsus. Samuti on tugevamalt rhutatud, et 10 likega 6 lubatud huvitatud isiku planeeringu tellija rolli astumine on erand 10 lg 5 suhtes ning tpsemalt stestatud huvitatud isiku planeeringu tellija ja/vi finantseerija rolli astumise tingimused. 2.3. Detailplaneeringu menetlemise nuded on teatud juhtudel karmimad Detailplaneeringu menetlemise nuded on karmimad neljal juhul: kui detailplaneering koostatakse selliste alade kohta, kus on tegemist oluliste avalike/ldiste huvide ja vrtustega (kaitsealused maa-alad vi alad mille kohta on tehtud kaitse alla vtmise ettepanek, linnaehituslikult olulised piirkonnad), kui detailplaneering koostatakse selliste alade kohta, mille ldised arenguphimtted ja huvid ei ole ldplaneeringuga (linnaosadega linnas linna osa ldplaneeringuga) mratud,

 kui ldplaneeringu philahendust soovitakse detailplaneeringuga muuta, kui planeeringu koostamise kigus on les jnud lahendamata vastuviteid. Neist neljast viimased kolm sisaldusid osaliselt juba ka PES-is, esimene on sisse toodud PLS-i selleks, et tagada erinevate huvide, sh eriti avalike/ldiste huvide ja vrtuste ning erahuvide parem tasakaalustamine mingi piirkonna arendamisel. Oluliste avalike huvide/vrtuste olemasolu planeeritaval territooriumil tingib niteks ulatuslikuma avalikustamise nude planeeringu koostamise kigus ( 16 lg 3) ning vlistab 9 lg 10 nimetatud erandite kasutamise ja huvitatud isiku planeeringu tellija rolli astumise ( 10 lg 6). ldplaneeringu puudumine vi ldplaneering philahenduse muutmise soov toovad niteks kaasa detailplaneeringu jrelevalve teostajale esitamise kohustuse ja vlistavad huvitatud isiku planeeringu tellija rolli astumise. Nende nuete senisest selgema esiletoomise ja karmistamisega on soovitud rhutada linna/valla ldiste arenguphimtete jrgimise ning ldiste avalike huvide ja vrtuste arvestamise vajalikkust. 2.4. Kaalutluskohustus planeeringute koostamisel PES-i koostamisel ei mistetud veel nii selgelt, et planeerimismenetlust iseloomustab v ga laiaulatuslik diskretsiooniruum. PLS-i koostamise ajaks kogunenud kogemus sundis seaduse koostamisel planeerimise kaalutluslikku iseloomu vrreldes PES-iga palju tugevalt rhutama. Seetttu kasutatakse PLS-i paljudes stetes vljendit phjendatud vajaduse korral, vljendades sellega nuet, et planeeringus vi planeeringu kohta tehtud otsustes tuleb selgitada, miks just selline otsus tehti ning mida selle otsusega saavutada soovitakse. Planeerimise kaalutluslikku, interaktiivset ja interdistsiplinaarset iseloomu vljendavad mitmed PLS-I stted, mis PES-is puudusid ( 1 lg 3, 7 lg 3 p2, 8 lg 3 p 2, 9 lg 2 p 8 jne). PLS koostamise ajaks ei olnud veel tulnud mitmeid olulisi kaalutlusigust selgitavaid Riigikohtu otsuseid. Nende otsuste ja praeguse kogemuse phjal vajab PLS ilmselt veelgi tiendamist, et planeerimise kaalutluslikku iseloomu seaduses veelgi tpsemalt vljendada ja rhutada. Piisav ja motiveeritud planeeringulahenduste kaalutlemine tagab ka planeeringu elluviimisega kaasneda vivate mjude hindamise, mida nuavad vastav seadus ja eurodirektiiv (2001/42/EC on the assessment of the effects of certain plans and programmes on the environment), ning aitab laiendada direktiivist tulenevat kitsast looduskeskkonnale avalduvate mjude hindamise nuet kigile Euroopa Ruumilise Planeerimise Hartas nimetatud keskkonnakomponentidele. 2.5. Isikute isikliku informeerimise kohustus on kllaltki piiratud PLS seab planeeringu koostamisega seotud asjaoludest isikutele thitud kirjaga isi kliku teatamise kohustuse vaid kolmel juhul: 1. kui planeeringu algatamisel vi koostamise kigus on teada, et planeeringu elluviimisel vib vajalikuks osutuda kinnisasja (sund)vrandamine ( 12 lg 4, 18 lg 5 2. kui planeeringu koostamise ajaks on kehtestatud ajutine ehituskeeld ( 15 liked 4 ja 5) 3. kui isik on esitanud planeeringu avalikul vljapanekul ettepanekuid vi vastuviteid ( 20 lg 2, 23 lg 4, 25 lg 7). Siinjuures on lhtutud 2 asjaolust. Esiteks on nii PES-i kui PLS-i koostamisel lhtutud arusaamast, et planeeringu koostamise avalikus protsessis osalemine ei ole ainult kodaniku igus, vaid hiskonna elus ja elukeskkonna kujundamises osalemine on ka igahe kodanikukohustus. Seega on kodaniku kohus jlgida, mis elukeskkonna kujundamisel

toimub, ning vajadusel selles ka oma arvamusega osaleda. Selleks, et inimesed igeaegselt tarvilikku infot saaksid, on seaduses stestatud, kuidas ja millal informeerimine peab toimuma. Teiseks on lhtutud otstarbekusest ja kohalike omavalitsuste reaalsest haldusvimekusest. 1 ja 2 juhust tulenev isikliku teatamise vajadus on suhteliselt vike, enamuse planeeringute puhul puudub teatamise vajadus ldse. Kige enam tuleneb isikliku teatamise kohustus sellest, et isik on esitanud avalikul vljapanekul ettepanekuid ja vastuviteid. Mnikord on seadusele ette heidetud, et selles puudub detailplaneeringu-ala vahetute naabrite isikliku teavitamise kohustus. Etteheite phjuseks asjaolu, et ehitusiguse seadmisega planeeritaval alal vib mitmesuguste kujade tttu kaasneda maakasutuse kitsendusi planeeritava ala naaberkruntidele ning teatamise kohustuse puudumise korral ei saa isikud sellest igeaegselt teada. Planeeritava ala naaberkruntide omanike isiklik teavitamine tooks kaasa vga suure tkoormuse linnale/vallale, suurema ala detailplaneeringu puhul vib selline nue thendada kmnete vi sadade isikute isikliku teavitamise vajadust. Nii ulatusliku teavitamise kohustusega linna/valla koormamine ei ole ilmselt otstarbekas, suuremates linnades viks see thendada pevas sadade thitud kirjade saatmise kohustust. On ilmselge, et nii ulatusliku teavitamise kohustusega saavutatav kasu oleks vga suures disproportsioonis selle saavutamiseks vajaliku tmahuga. Eelnimetatud etteheite heks phjuseks on kindlasti asjaolu, et linnad/vallad ei tida alati kiki avaliku informeerimise nudeid ning ei suhtle piisavalt kigi nendega, kellega hilisemate konfliktide vltimiseks suhelda oleks vaja. Nendele, kes eeltoodud selgitustega siiski rahul ei ole, vib lisada, et meie planeerimisseaduses stestatud isikliku ja avaliku informeerimise nuded on palju ulatuslikumad ja tpsemad, kui niteks Phjamaades. Nende seadustes on tavaliselt eldud vaid, et isikuid tuleb informeerida tarvilisel mral ja sobilikul viisil. Meie seaduses stestatut peaks mistma kui (kohustusliku) teavitamise miinimumnudeid, mis thendab seda, et kohalik omavalitsus peaks iga planeeringu puhul kaalutlema, kui palju lisaks miinimumnuetele veel suhelda ja teavitada on vaja, et oleks tagatud huvitatud isikute huvide arvessevtmine ja tasakaalustamine, mis on planeeringu kehtestamise eeldus ( 4 lg p 2). 3. Planeeringussteem Eesti ja enamuse teiste Euroopa maade planeeringussteemi kuuluvad nelja liiki planeeringud leriigiline planeering, maakonnaplaneering, (linna/valla) ldplaneering ja detailplaneering. Eri liiki planeeringute lesannete ja tpsusastme mistmise hlbustamiseks saab kasutada lennukrguse mistet. Piltlikult eldes peaks iga planeeringuliigi puhul lendama nii krgel, et kogu planeeringuala korraga on nhtav ning seadma planeeringus reeglid nende elementide kohta, mis sellelt lennukrguselt nhtavad on. Mida detailsem planeering, seda madalam lennukrgus ja detailsem pilt. Detailplaneeringu lennukrguselt neme krundile kavandatavat hoonestust, haljastust, tnavate karakteristikuid ja liikluskorraldust, jne, seetttu tuleb nende kohta antavad maakasutus- ja ehitustingimused olema ka vastava tpsusastmega. ldplaneering nitab ra linna vi valla ruumilise skeleti philised teed, tnavad ning annab maa- ja veealade ldised kasutamistingimused linna/valla piirkondade kaupa. ldplaneering vib ra nidata ka suuremate ja olulisemate infrastruktuuri ehitiste asukoha linnas vi vallas. Suure linna ja valla ldplaneeringu lennukrgus on kllalt suur, seetttu on nende puhul otstarbekas koostada tiendavalt linna osa ldplaneeringuid vi valla alevite, alevike vi suuremate klade ldplaneeringuid, et luua piisava tpsusega alus detailplaneeringute koostamiseks. Maakonnaplaneeringu lennukrgus on nii suur, et

sellelt ei ne enam pea-aegu midagi. Maakonnaplaneering on rohkem strateegia, kus kaardid on vga suure ldistusastmega millel nidatakse ra olulisemate infrastruktuuri elementide vajadus ning mningad maakonna territooriumi kasutamise ldised tingimused, ning kus vga oluline roll on planeeringu teksti kanda. leriigiline planeering on riigi territooriumi pikaajalise arengu eesmrke mratlev ja nende elluviimise vimalusi kavandav dokument, mida vajadusel illustreeritakse sellele lisatud jooniste/skeemidega. Kokkuvtvalt vib elda, et planeeringussteemis on kaks selgelt eristatavat piiri erinevate planeeringuliikide vahel - detailplaneering on ainuke planeering, mis tegeleb krundiga/kinnistuga ja maakonnaplaneering on ldistusastmelt viimane planeering, mis tegeleb maakasutuse planeerimisega. leriigiline planeering ei ole enam klassikaline maakasutusplaan, vaid riigi ruumilise arengu strateegia. Kui detailplaneeringu ja ldplaneeringu puhul on planeeringu kige olulisemaks osaks kaardil olev maakasutusplaan ja tekst on kaardiga kaasnev seletuskiri, siis maakonnaplaneeringu puhul on suurem teksti roll/osakaal ning leriigilise planeeringu puhul on kige olulisem osa tekst ning joonistel on illustratsiooni roll. Planeeringussteem on hest kljest hierarhiline, st liigilt detailsema planeeringu koostamisel tuleb jrgida liigilt ldisemas kehtestatud planeeringus stestatut, et tagada ruumilise arengu jrjepidevus. Teisest kljest on liigilt detailsema planeeringu koostamisel vimalik suhteliselt lihtsalt muuta liigilt ldisemat kehtestatud planeeringut, et tagada operatiivne reageerimine muutuvatele vajadustele. Viimast on mnikord planeerimisseadusele ka ette heidetud, vites, et see vimaldab kohalikul omavalitsusel liiga kergelt muuta detailplaneeringuga ldplaneeringus stestatut. Planeeringussteemi rangelt hierarhiliselt lukku keeramine muudaks ssteemi vga jigaks ning vlistaks niteks detailplaneeringuga ldplaneeringu suhtes vajalike ja phjendatud muudatuste tegemise. Planeeringussteemi lukku keeramine on vras euroopalikule planeeringukultuurile, seda ei leia Euroopa maade planeerimisalastest seadustest; pigem vastupidi, paljude maade planeeringussteemis on maakonnaplaneering ja ldplaneering palju vhem siduvad, kui Eestis vi ldse mitte siduvad, st guidelines-tpi dokumendid. Ssteemi lukku keeramise soovi on phjustanud kohalike omavalitsuste phjendamatud ja paljude arvates rumalad otsused, kus kitsa erahuvi huvides eiratakse ldisemas planeeringus mratud ldiseid/avalikke huve. Rumalaid otsuseid seadusega ra keelata ei saa. Samas vib ssteemi lukku keeramine hakata takistama vajalike ja phjendatud otsuste tegemist. Rumalaid otsuseid saab ennekike vltida phjaliku kaalutlemisega ja avalikkuse senisest laiema osalemisega kaalutlemisprotsessis. Seadus ei sea vga selget piiri erinevate planeeringuliikide vahel niteks on mitme valla territooriumi kohta vimalik koostada kas mitme valla hine ldplaneering vi maakonnaplaneering maakonna osa kohta, samuti linna viksema osa kohta koostada kas linna osa ldplaneering vi detailplaneering. Sellistel juhtudel oleneb planeerigu liigi valik sellest, milliseid sisulisi ja iguslikke eesmrke planeeringu koostamisega soovitakse saavutada. Kui detailplaneeringu koostamise kohustuseta aladel soovitakse kehtestada maakasutus- ja ehitustingimusi, siis tuleks koostada valdade vi mitme valla osade hine ldplaneering, kui eesmrgiks on mitme valla vi nende osade histe ruumilise arengu eelmrkide mratlemine/ruumilise arengu strateegia koostamine, on igem koostada maakonna osa planeering. iguslikult on kehtestatud leriigiline planeering, kehtestatud maakonnaplaneering ja kompaktse asustusega ala kehtestatud ldplaneering siduvad ainult planeeringu kehtestajale ja liigilt detailsema planeeringu koostajale. Kehtestatud detailplaneering ja hajaasustatud ala kehtestatud ldplaneering annavad siduvad maakasutus- ja ehitustingimused nii kohalikule omavalitsusele kui maaomanikule ( 3 lg 3). Lhidalt eldes kinnisasja omanikule on iguslikult siduv detailsuse astmelt viimane planeering, mille koostamine on

kinnisasja asukohas kohustuslik. Detailplaneeringu kehtestamine mingi maa-ala kohta ei thenda selle planeeringu elluviimise kohustust, kuid see thendab, et kui isik soovib sellel maal midagi ehitada, saab ta teha seda ainult sellisel viisil, nagu detailplaneeringuga on mratud. 4. ldist laadi vi kiki planeeringuliike puudutavad stted 4.1. Planeering Planeerimisseaduse 2 stestab, et planeerimise kigus valmiv planeering on dokument, mis koosneb tekstist ja kaartidest. Kesoleva kommentaari ja planeerimisseaduse hese mistetavuse huvides on vajalik selgitada, et seaduses kasutatakse terminit planeering menetluses oleva planeeringu kohta ning terminit kehtestatud planeering sellise planeeringu kohta, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse, maavanema vi kohaliku omavalitsuse poolt. 4.2. Linna/valla ehitusmrus Planeerimisseaduse 5 kohaselt koostatakse linna vi valla ehitusmrus valla vi linna vi selle osade planeerimise ja ehitamise ldiste phimtete ja reeglite seadmiseks ning kohaliku omavalitsuse siseste lesannete jaotuse mramiseks planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel. Selline snastus jtab kohalikule omavalitsusele vga ulatusliku kaalutlusiguse selle le, mida ehitusmrusega reguleeritakse. Teatud ulatuses sltub ehitusmruse sisu ja detailsus ka sellest, kas vallal/linnal on kehtiv ldplaneering vi ei ole. Kui ldplaneeringut ei ole, tuleks vhemalt esialgu linna/valla olulisemad ehitusja maakasutustingimused stestada ehitusmruses. Valla/linna ehitusmruses oleks otstarbekas stestada ka selliste vikeehitiste, vikevormide, teisaldatavate ehitiste kavandamise ja ehitamise kord, mille kavandamist ja ehitamist ehitusseadus ei reguleeri. 4.3. Planeeringu algatamine ja sellest teatamine Planeerimisseaduse 10 lg 1 kohaselt vib igaks teha planeeringu algatamise ettepaneku. Seadus ei piira algatamise ettepaneku tegijate ringi. On vaieldud selle le, kas niteks linn vib detailplaneeringu algatamise ettepaneku tagasi lkata ja keelduda detailplaneeringu algatamisest. ks isik vib kohalikule omavalitsusele teha igasuguseid ettepanekuid, ka tiesti absurdseid. Niteks vib keegi teha Tallinna linnavalitsusele ettepaneku algatada detailplaneering selleks, et planeerida talle pereelamu keset Vabaduse vljakut. Kohalik omavalitsus peab iga ettepaneku puhul kaalutlema, kas ettepan ek on sisuliselt ja iguslikult vastuvetav. Kui ettepanek ei ole vastuvetav (niteks on vastuolus linna/valla ldplaneeringuga, seaduse vi muu igusaktiga, riivab vga oluliselt mne teise isiku huve, on mingil muul sisulisel phjusel antud kohta sobimatu), peab kohalik omavalitsus ettepaneku tegijale kirjalikult vastama ning phjalikult ja argumenteeritult selgitama, miks ta sellise detailplaneeringu algatamisest keeldub. Mida phjalikum selgitus, seda vhem on phjuseid tagasilkkamise vaidlustamiseks. Planeeringu algatamise ettepaneku vastuvtmise vi tagasilkkamise otsus on esimene kaalutlusotsus, mis planeeringu koostamise kigus tehakse. Eeltoodut kokku vttes vib vita, et planeeringu algatamise ettepaneku igal juhul vastu vtmise kohustus oleks vastuolus planeerimisdiskretsiooni olemusega. Planeeringu algatamine thendab planeerimisseaduse mistes Vabariigi Valitsuse, maavanema vi kohaliku omavalitsuse otsust selle kohta, et planeeringu koostamisele tuleb

asuda ( 10 lg 7). Planeerimisseaduses on iga planeeringuliigi puhul tpselt stestatud, millises ajalehes tuleb teated avaldada (11 lg 2), need ajalehed on: leriigilise planeeringu puhul vhemalt ks leriigilise levikuga pevaleht; maakonnaplaneeringu puhul regulaarselt ilmuv maakonnaleht vi vhemalt ks leriigilise levikuga pevaleht ja vhemalt ks kord kuus ilmuv valla- vi linnaleht; ldplaneeringu ja detailplaneeringu puhul vhemalt ks kord kuus ilmuv valla- vi linnaleht ja regulaarselt ilmuv maakonnaleht vi leriigilise levikuga pevaleht, mis on kohaliku omavalitsuse poolt mratud valla vi linna ametlike teadete avaldamise kohaks. 4.4. Planeeringu koostamise korraldamine Planeerimisseaduse 10 ligete 2-5 kohaselt korraldab planeeringu koostamist ministeerium, maavanem vi kohalik omavalitsus. See thendab, et kik planeeringu koostamise kigus toimuvad menetlustoimingud teatamised, avalikud arutelud, kirjadele vastamised, koosklastamised viib lbi planeeringu koostamise korraldaja. Praktikas pavad kohalikud omavalitsused koosklastamised, aga ka muud toimingud veeretada huvitatud isiku vi kohaliku omavalitsuse tellimusel planeeringut koostava firma kaela, mis vastuolus PLS-ga. Praktikas on tusnud veel ks planeeringute koostamise korraldamisega seotud probleem. Mitmed linnad/vallad nuavad, et planeeringufirma esitaks neile koos detailplaneeringuga planeeritava maa-ala kinnisasjade omandiigust kinnitavad dokumendid. Seda ei saa kindlasti igeks pidada, sest: - planeeringufirma teeb linna/valla tellimusel planeeringu koostamise tehnilise t, ta ei tee iseseisvalt sisulisi otsustusi, ei vii lbi menetlustoiminguid ega pea esitama kohalikule omavalitsusele nende toimingute pdevat lbiviimist tagavat avalikes andmebaasides olevat infot. - kohalikul omavalitsusel on oma lesannete titmiseks juurdeps elanike, kinnisvara jms andmebaasidele/registritele. Kohalik omavalitsus peab ise esitama planeeringut koostavale firmale kik avalikes andmebaasides olevad planeeringu koostamiseks vajalikud andmed. - kohalik omavalitsus peab juba planeeringu algatamise otsuse tegemisel teadma, kelle kinnistuid planeeritakse, ning vajadusel informeerima kinnistute omanikke isiklikult planeeringu algatamisest. Seega on planeeringu koostamise lpus tendite esitamise nue formaalne ega taga planeeringu seadusekohast menetlemist. - jb arusaamatuks, miks peab mingi isik tooma kohalikule omavalitsusele tendi infoga, millele lihtne juurdeps on kohalikule omavalitsusele tagatud. - vastavalt haldusmenetluse seaduse -le 6 peab kohalik omavalitsus vlja selgitama menetletavas asjas olulise thtsusega asjaolud. Planeeringu puhul on planeeringute seadusekohase menetlemise tagamisel oluliseks infoks just see, kes on planeeritavate kinnistute omanikud. - planeerimisseadusest ega teistest haldusmenetlust reguleerivatest seadustest ei ole selliste tendite haldustoimingu lbiviijale/planeeringu koostamise korraldajale esitamise nuet vimalik vlja lugeda. Eeltoodule lisaks on oluline rhutada planeeringut koostab maavalitsus vi kohalik omavalitsus, nemad teevad kik sisulised otsused ja viivad lbi menetlustoimingud; ainult nii on tagatud planeerimisprotsessi jrjepidev jtkumine ka peale konkreetse planeeringu kehtestamist (vt ka punkt 1.4 - planeerimine kui protsess). Planeeringufirma on see, kes teeb vajaduse korral kohaliku omavalitsuse vi maavalitsuse tellimusel planeeringu koostamise tehnilise t ning aitab planeeringuprotsessi lesehitamisel.

4.5. Planeeringu lhteseisukohad Planeerimisseaduse 16 liked 2 ja 3 kasutavad lhteseisukohtade mistet. Planeerimisseaduses ei kasutata planeeringu lhtelesande mistet. Paljudes kohalikes omavalitsustes on seni siiski koostatud ldplaneeringu ja detailplaneeringu algatamisel planeeringu lhtelesanne, mis kinnitatakse volikogu poolt. Seda ei saa pris igeks pidada juba sisulistel phjustel planeeringu koostamine on ks pidev protsess, mille kigus jrkjrgult jutakse lpliku lahenduseni. Seega on lhtelesande/lhteseisukohtade koostamine ettevalmistav tegevus planeeringu koostamiseks, see on menetlustoiming, mille kigus fikseeritakse esialgsed seisukohad planeeringu koostamisele asumisel. Eriti keerukamate planeeringute puhul on loomulik see, et need seisukohad tienevad ja muutuvad planeeringu koostamise kigus vastavalt kogunenud informatsioonile, erinevate variantide vrdlemisele, avaliku arutelude tulemustele, jne. See on planeeringu koostamise kui loomingulise ja avaliku protsessi puhul tiesti loomulik. Mida ldisem planeering ja pikem planeerimisprotsess, seda rohkem tehakse planeeringu koostamise kigus erinevaid menetlustoiminguid ning langetatakse nendega seotud vaheotsuseid. Planeeringu koostamise kigus tehtud vaheotsustustel ei ole iguslikke tagajrgi. iguslikud tagajrjed on alles planeeringu kehtestamise otsusel. Seetttu on vale anda planeeringu koostamise alguses vlja igusakt, mis mrab planeeringu sisu ning milles stestatu muutmine planeeringu kigus toob kaasa selle igusakti muutmise vajaduse. Eeltoodust tulenevalt tuleks loobuda planeeringu lhtelesande/lhteseisukohtade kinnitamisest volikogu vi linnavalitsuse igusaktiga. Samas tuleb mingis tdokumendis snastada lhteseisukohad planeeringu koostamiseks, samuti tuleb fikseerida planeeringu protsessi kajastavates tdokumentides olulisemad sisulised muudatused/vaheotsustused, mis tehakse planeeringu koostamise kigus. Kui vaja, tuleb neid muudatusi arutada ja vaheotsustusi teha olenevalt nende ulatusest ja sisust linna-/vallavalitsuses vi volikogus. Kui detailplaneeringut koostatakse huvitatud isiku initsiatiivil, oleks otstarbekas lhteseisukohad vormistada linna/valla ja huvitatud isiku kokkuleppena. Semantiliselt on igem sna lhtelesanne asemel kasutada sisult pehmemat ja igemat, ning ka seaduses kasutatavat sna - lhteseisukohad. 4.6. Planeeringu koostaja leriigilise planeeringu, maakonnaplaneeringu ja ldplaneeringu koostamise ja koostamise juhtimise igus on vastavate erialade krgharidusega spetsialistidel, kellele planeeringu koostamist korraldav ministeerium, maavanem vi kohalik omavalitsus on planeeringu koostamise teinud lesandeks ( 13 lg 1). Seadus ei nimeta, missugune see vastav eriala peab olema. Niteks maakonnaplaneeringute koostamise praktika on nidanud, et maakonnaplaneeringu koostamise juhiks sobib hsti ka pshholoog on ju maakonnaplaneeringu koostamine paljuski just suhtlemise ja koost lesanne. Detailplaneerimine on arhitektuurne planeerimine, mis eeldab arhitekti vi planeerija ettevalmistust. Seetttu stestab 13 lg 2, et krgharidusega arhitekt, planeerija vi muu planeerimisalase ettevalmistusega spetsialist vib iseseisvalt ja oma vastutusel koostada detailplaneeringuid vi juhtida nende koostamist. Kuna ste nimetab ka vastutust, tuleks ettevttes ttava planeerija tlepingus tpselt stestada, kes, mis viisil ja millises ulatuses kannab iguslikku ja materiaalset vastutust ettevtte ja planeeringu tellija vahelise vaidluse korral. 4.7. Ajutine ehituskeeld Kohalikul omavalitsusel on vimalus kehtestada ajutine ehituskeeld alal, mille kohta

koostatakse ldplaneeringut vi detailplaneeringut ( 15). Ajutine ehituskeeld on vajalik selleks, et niteks kehtestatud detailplaneeringu alusel ei antaks ehituslube sellisel maa-alal, mille kohta on teada, et seal varem kehtestatud maakasutus- ja ehitustingimusi soovitakse uue ldplaneeringuga vi detailplaneeringuga muuta. Ajutise ehituskeelu vib kehtestada kuni kaheks aastaks. Ajutise ehituskeelu kehtestamise kavatsusest ja phjustest tuleb vastava kinnisasja omanikku informeerida thtsaadetisena edastatud kirjaga hiljemalt kaks ndalat enne ajutise ehituskeelu kehtestamist. Ajutist ehituskeeldu on seni vga vhe praktikas kasutatud, tegelik vajadus selle kasutamise jrele on senisest palju suurem. 4.8. Planeeringu koosklastamine Koosklastamine on planeeringu sisuline ja iguslik eelkontroll vastavate riigiasutuste poolt. Riigiasutused, kellega planeering tuleb koosklastada, on nimetatud 17 likes 2, lisaks sealnimetatutele vib Siseministeerium vi maavalitsus mrata planeeringu koosklastamise vajaduse ka teiste riigiasutustega. Seadus stestab ka hemtteliselt, et planeeringu koosklastab vajalike riigiasutustega planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus vi maavalitsus ( 17 lg 2). Seadus ei anna vimalust delegeerida koosklastamist planeeringut koostavale firmale. PES-i heks puuduseks peeti seda, et koosklastamine ei olnud defineeritud ning polnud selge, mis mral koosklastuse andja seisukohtadega peab arvestama. Koosklastamise reguleerimisel planeerimisseaduses on eristatud seadustele, igusaktidele ja kehtestatud planeeringule tuginevad ning subjektiivsed, mingile kaalutlusele tuginevad ettepanekud ja vastuvited. Esimesi peab arvestama, teisi vib ksitleda kui nuannet/soovitust planeeringu koostajale, mille arvestamine ei ole kohustuslik. Vastavalt 17 likele 4 loetakse planeering koosklastatuks, kui koosklastamisel ei viidata vastuolule seaduse vi seaduse alusel kehtestatud igusakti vi kehtestatud planeeringuga, vaatamata planeeringu kohta esitatud teistele ettepanekutele ja vastuvidetele. Sellise stte toomine seadusesse oli vajalik, kuna koosklastuse andjad kippusid esitama vga subjektiivseid seisukohti ning tihti seadma tingimusi, mis sisuliselt thendasid selliseid kitsendusi kinnisasja omanikule, millel polnud seaduslikku alust. Nide viimatinimetatu selgituseks. Linna muinsuskaitsealal on koostamisel detailplaneering, millega nhakse ette 3-korruselise hoone ehitamine. Muinsuskaitseamet oma koosklastuses ei nustu rohkem kui 2-korruselise hoone rajamisega selles kohas. Muinsuskaitseala kinnitatud phimrus muinsuskaitsealal korruselisuse piiranguid ei stesta. Seega puuduvad seadusega vi seaduse alusel antud igusaktiga kehtestatud korruselisuse piirangud muinsuskaitsealal. Planeeringut koosklastaval Muinsuskaitseametil sellise subjektiivse piirangu nudmise/kehtestamise igust ei ole. Seega jb vastavalt planeerimisseadusele otsuse tegemine selle kohta, missugune lubatud suurim korruselisus krundile mrata, kohaliku omavalitsuse pdevusse. Siinkohal tahaks rhutada, et vimaliku koosklastajaga tuleks alustada koostd juba planeeringu koostamise algstaadiumis, mis tagab selle, et hea koost puhul on ametliku koosklastuse saamine rohkem formaalsus, mis fikseerib eduka koost tulemuse. Koosklastused antakse kirjalikult. Koosklastuste kokkuvte tuleb vormistada koondtabelina, kuhu kantakse ka kohaliku omavalitsuse seisukoht koosklastuse kohta. Koosklastuste koondtabel on kige levaatlikum viis koosklastuste tulemuste ja nende kohta langetatud seisukohtade esitamiseks. Koondtabel tuleks vlja panna planeeringu avalikul vljapanekul, see on kige optimaalsem viis 18 lg 9 titmiseks. Et vltida lpmatut koosklastuse ootamist, on 17 likes 5 stestatud, et kui koosklastust ei ole

antud he kuu jooksul planeeringu koosklastajale vljasaatmise pevast arvates, arvestab planeeringu koostaja, et koosklastajal ei ole planeeringu kohta ettepanekuid ega vastuviteid. PLS kohaselt on avaliku vimu asutuste ning eraiguslike ja fsiliste isikute planeeringuprotsessi lppfaasis osalemise viis erinev. dreegliks on, et avaliku vimu asutused annavad oma seisukoha planeeringu kohta koosklastamise kigus ning fsiline ja eraiguslik isik avaliku vljapaneku kigus. Viimase suhtes on erandiks 22, kus detailplaneeringu koostamise lihtsustatud korra kasutamisel tuleb detailplaneering koosklastada naaberkruntide omanikega. PES vimaldas planeeringu koosklastamist ka planeeringu vastuvtmise ja avaliku vljapaneku vahelisel ajal. Seda ei saanud igeks pidada, sest koosklastustest vivad selguda niteks vastuolud seaduste vi teiste igusaktidega, mille korral ei tohiks planeeringut ldse vastu vtta. Seetttu on uue seaduse kohaselt koosklastuste olemasolu planeeringu vastuvtmise eeldus. 4.9. Planeeringu vastuvtmine ja avalik vljapanek Planeerimisseaduse 18 kohaselt teeb kohalik omavalitsus vi maavalitsus planeeringu vastuvtmise otsuse ja korraldab planeeringu avaliku vljapaneku (lg 1, 3). Planeeringu vastuvtmine thendab, et sellekohast otsust tegev linna/valla valitsus vi volikogu vi maavanem tunnistavad, et planeering on valmis, vastab sisuliselt nende tahtele, on saanud kik vajalikud koosklastused ning selle sisu ja menetlemine vastavad seadustele. Kohalik omavalitsus vi maavanem peab vastavas ajalehes teatama planeeringu avaliku vljapaneku ning maakonnaplaneeringu vi ldplaneeringu avaliku arutelu toimumise aja ja koha hiljemalt ks ndal enne avaliku vljapaneku algust, teates tuleb anda informatsiooni planeeritava maa-ala suuruse ja asukoha kohta ning tutvustada lhidalt planeeringu sisu ( 18 lg 6). Lisaks ajalehes teatamisele peab ldplaneeringu ja detailplaneeringu avaliku vljapaneku toimumise kohta vlja panema ka kuulutused planeeringuala kla(de) vi asumi(te) vhemalt hes avalikkusele avatud ldkasutatavas hoones vi kohas (kauplus, raamatukogu, kool, bussipeatus vi muu selline koht) ( 18 lg 7). Ste oli vajalik seetttu, et ajalehes avaldatav teade ei judnud kigi avalikul vljapanekul osaleda soovijateni kasvi seetttu, et nad ei loe vastavat ajalehte. Seetttu ji osalemine ka avalikku huvi pakkuvate planeeringute puhul, kui inimestel oleks olnud huvi osaleda, paljudel juhtudel vga tagasihoidlikuks. PES-is oli mratud planeeringu avaliku vljapaneku kestus, kuid polnud tpsustatud, millal niteks ldplaneeringu 4-ndalase avaliku vljapaneku puhul peab olema tagatud juurdeps avalikule vljapanekule, kas see peab olema tagatud ka tvlisel ajal. Vltimaks arusaamatusi ja ka vimalikke kohtuvaidlusi sel teemal, stestab 18 lg 8, et planeeringu avaliku vljapaneku ajal peab maavalitsuse vi kohaliku omavalitsuse taja jooksul olema tagatud huvitatud isikute juurdeps kigile planeeringuga seotud materjalidele ja informatsioonile, mis on planeeringu koostamist korraldava maavalitsuse vi kohaliku omavalitsuse ksutuses. Kuigi seadus stestab, et avalik vljapanek peab olema juurdepsetav taja jooksul, oleks siiski vajalik mrata ka mingid tvlised ajad, millal avalikku vljapanekut saab klastada ning sellest teatada avaliku vljapaneku kuulutuses. See tagab avaliku vljapaneku klastamise vimaluse ka neile, kellel seda tajal teha pole vimalik. Avaliku vljapaneku kohas peaks olema teade selle kohta, kelle ktte tuleks jtta ettepanekud ja vastuvited, kui need soovitakse isiklikult le anda ning info selle kohta, kes on see isik linna-/vallavalitsuses, kelle poole saab prduda avaliku vljapaneku ajal

tiendavate selgituste saamiseks planeeringu kohta. Viimane aitab tielikumalt tita eelnimetatud informatsioonile ligipsemise nuet ning vhendab kirjalike ettepanekute ja vastuvidete esitamise vajadust. Avaliku vljapaneku ajal on igal isikul igus esitada ettepanekuid ja vastuviteid planeeringu kohta ( 20 lg 1). Ste thendab, et osalemisigust ei piirata mitte mingil mral. Seega vib iga isik, olenemata sellest, kas ta elab planeeringualal vi planeeringuala linnas/vallas ja olenemata sellest, kas planeeringulahendus riivab otseselt tema huve vi mitte, esitada ettepanekuid ja vastuviteid planeeringu kohta. See thendab, et niteks Tartu looduskaitsja vib esitada ettepanekuid ja vastuviteid Saaremaa svasadama detailplaneeringu kohta, Tallinna elanik Prnu linna ldplaneeringu kohta, Valga maakonna elanik Harjumaa maakonnaplaneeringu kohta. Planeerimisseadus eristab ettepanekud ja vastuvited, stestades 20 likes 1, et vastuvide on mingi planeeringulahenduse kohta mittenustuva seisukoha esitamine vi vide, et planeeringu menetlemisel ei ole tidetud seaduse nudeid. Planeeringu le jrelevalve teostamisel menetletakse ainult arvestamata vastuviteid. Arvestamata jnud ettepanekutest ja vastuvidetest, mida arvestati, tuleb jrelevalve teostajat siiski informeerida. Vastuvidete mittearvestamisest tuleneb detailplaneeringu le jrelevalve teostamise vajadus. Vrreldes PES-iga on uue vimalusena stestatud, et kirjalikke ettepanekuid vi vastuviteid esitanud isik vib loobuda oma ettepanekutest vi vastuvidetest ( 21 lg 6). Ettepanekute ja vastuvidete eristamise vajadus tulenes senisest planeeringupraktikast. Tihtipeale esitati avalikul vljapanekul ettepanekuid, kus soovitati kaaluda ht vi teist lahendust ja on olnud ka selliseid ettepanekuid, et tore planeering, tehke samamoodi edasi. Selliste ettepanekute menetlemisega jrelevalve teostaja koormamine ei ole sisuliselt vajalik. Avaliku vljapaneku ajal vib ettepanekuid ja vastuviteid esitada ja neile vastata nii kirja kui elektronposti teel ( 20 lg 2). Avaliku vljapaneku aegne kirjavahetus on ainuke, mis planeeringu menetlemise kigus vib toimuda ka elektronposti teel , kikides teistes menetlusstaadiumides toimub kirjavahetus ainult thtsaadetisena edastatud kirjaga. Avaliku vljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel teeb kohalik omavalitsus vi maavanem planeeringus vajalikud parandused ja tiendused ning planeeringu le jrelevalve teostamise kohustuse korral esitab planeeringu jrelevalve teostajale koos informatsiooniga arvestamata jnud ettepanekute ja vastuvidete kohta ( 21 lg 4). Kui vajalikud parandused ja tiendused on tehtud, ja need ei muuda planeeringu philahendusi, on maavalitsus vi kohalik omavalitsus planeeringu koostamise lpetanud. Kui muudatused ja tiendused muudavad planeeringu philahendusi, tuleb korrata planeeringu koosklastamist isikuga, keda muudatus puudutab, ning avalikku vljapanekut ja avalikku arutelu ( 21 lg 5). Kui planeeringu avalikul vljapanekul esitati planeeringu kohta kirjalikke ettepanekuid ja vastuviteid, avaldab planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus vi maavanem informatsiooni avaliku vljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta vastavas ajalehes kahe ndala jooksul avaliku arutelu toimumise pevast arvates ( 21 lg 3). Seega ei pea maavalitsus vi kohalik omavalitsus peale avalikku arutelu enam planeeringu kohta informatsiooni avaldama, kui avalikul vljapanekul ei ole esitatud ettepanekuid ja vastuviteid. Maakonnaplaneeringu, ldplaneeringu ja avalikku huvi pakkuva detailplaneeringu puhul oleks siiski ige valminud planeeringut avalikkusele veelkord ajakirjanduse vahendusel esitleda ka siis, kui selle kohta ei ole tehtud ettepanekuid ja vastuviteid.

4.10. Planeeringu philahendus Planeerimisseaduses kasutatakse mistet planeeringu philahendus ( 21 lg 5, 23 lg 7) Samuti on seaduses mitmeid stteid, kus planeeringu avalikustamise ja menetlemise nuded on seotud sellega, kas koostatav detailplaneering vastab/ei vasta kehtestatud ldplaneeringule ( 10 lg 6, 17 lg 3, 23 lg 2 ja 3, jne). Detailplaneeringu vastavus kehtestatud ldplaneeringule thendab vastavust ldplaneeringu philahendustele. Seadus ei defineeri, mis on planeeringu philahendused, sest see oleneb vga palju iga konkreetse planeeringu sisust. Siin peab kohalik omavalitsus vi maavalitsus jlle kasutama oma kaalutlusigust ja ise otsustama, millisel juhul on detailplaneeringus tegemist selliste muudatustega, mis oluliselt ja phimtteliselt muudavad kehtestatud ldplaneeringu sisu ning mille puhul tuleb avalikkust ja koosklastajat muutunud lahendustest veelkord informeerida ning millisel juhul on tegemist detailsete tienduste ja tpsustustega, mis philahendust ei muuda. Viimase selgitamisel on jlle vimalik kasutada lennukrguse mistet. ldplaneeringu lennukrguselt pole paljud sellised detailid nhtavad, mida vga hsti neb detailplaneeringu lennukrguselt. Nende detailide tpsustamine ja tiendamine detailplaneeringus, mis ei ole ldplaneeringu lennukrguselt nhtavad, ei ole philahenduse muudatus. Seevastu selliste kehtestatud ldplaneeringu lahenduste muutmist detailplaneeringuga, mis ldplaneeringu lennukrguselt selgelt nha on, tuleb lugeda kehtestatud ldplaneeringu philahenduste muutmiseks. Niteks, kui ldplaneeringuga elurajooniks ettenhtud piirkonda tehakse detailplaneering ja selles nhakse ette lisaks elamutele ka piirkonda teenindav kauplus ja vi muu teenindusettevte vi ksik vike tkohti pakkuv ettevte, siis on tegemist ldplaneeringus stestatu tpsustamise ja tiendamisega, sest see piirkond jb oma phifunktsioonilt elamurajooniks. Kui aga ldplaneeringuga elurajooniks ettenhtud piirkonnast mingi suurem osa nhakse detailplaneeringuga niteks ette tstusotstarbeks vi pargiks, siis on tegemist ldplaneeringu philahenduse muutmisega detailplaneeringu kaudu. Samamoodi vib selgitada ldplaneeringu vastavust/mittevastavust kehtestatud maakonnaplaneeringule. Kui ldplaneering sisaldab kehtestatud maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekut ( 8 lg 4), thendab see, et soovitakse muuta maakonnaplaneeringu philahendusi. 4.11. Jrelevalve planeeringu koostamise le Maakonnaplaneeringu, ldplaneeringu ja mningatel juhtudel detailplaneeringu koostamise le teostatakse jrelevalvet. Maakonnaplaneeringute koostamise le teostab jrelevalvet Siseministeerium ning ldplaneeringute ja detailplaneeringute koostamise le teostab jrelevalvet maavanem ( 23 lg 1). Jrelevalve lesanded on loetletud 23 likes 3, mille kohaselt see on ennekike iguslik jrelevalve planeeringu sisu ning menetlus- ja avalikustamisnuete titmise le. Lisaks iguslikule jrelevalvele kuulub jrelevalve teostaja pdevusse planeeringus riigi huvide jrgimise kontrollimine, kui planeeritava maaala kohta puudub liigilt ldisem kehtestatud planeering ( 23 lg 3 p 4). Jrelevalve teostaja lesandeks on ka nusoleku andmine liigilt ldisema kehtestatud planeeringu muutmiseks temale esitatud, liigilt ldisema planeeringu muutmise ettepanekut sisaldava planeeringu kehtestamisel ( 23 lg 3 p 3). Kaks viimast lesannet on selgelt sellised, kus jrelevalve otsuse langetamiseks paljudel juhtudel puudub otsene normatiivne alus ning jrelevalve teostaja peab tegema sisulistele kaalutlustele tugineva kaalutlusotsuse. Sellistel juhtudel, kus see kaalutlusotsus ei aktsepteeri planeeringus esitatud sisulisi lahendusi, tuleb jrelevalve teostajal oma kaalutlusotsust eriti phjalikult phjendada. Kui avalikul vljapanekul esitatud vastuviteid ei ole planeeringu koostamisel arvestatud, on jrelevalve

teostaja lesandeks planeeringu avalikul vljapanekul kirjalikke vastuviteid esitanud isikute ning planeeringu koostamist korraldava maavalitsuse vi kohaliku omavalitsuse rakuulamine ja seisukoha esitamine vastuvidete kohta ( 23 lg 3 p 5). Seega on jrelevalve teostajale seadusega antud lepitaja roll, kes peab lahkarvamuste puhul aitama osapooltel kokkuleppele juda. Tuletagem veelkord meelde, et vastuvide vis thendada nii subjektiivset mittenustumist mingi planeeringulahendusega, kui videt, et planeeringu sisulistes lahendustes vi avalikustamisel ja menetlemisel ei ole tidetud seaduse vi igusaktide nudeid. Seega on ka planeeringuvaidluste lahendamine ja vastuvidete kohta seisukoha kujundamine paljudel juhtudel samuti puhtalt kaalutlusliku iseloomuga tegevus. Kui jrelevalve kigus kokkulepet ei saavutata, saadab jrelevalve teostaja planeeringu koostamist korraldavale maavalitsusele vi kohalikule omavalitsusele ja vastuvite esitajale oma kirjaliku seisukoha vastuvite kohta kahe ndala jooksul prast osapoolte rakuulamist ( 23 lg 4). Planeeringu sisuliste lahenduste kohta esitatud subjektiivse vastuvite puhul peab jrelevalve teostaja piisava phjalikkusega phjendama, miks ta mingit lahendust igemaks peab, st et subjektiivse vastuvite kohta esitatav seisukoht tugineb kaalutluslikele phjendustele. Sellises ksimuses jb planeeringu kehtestajale lpliku otsuse tegemise igus selle le, kas sisulist vastuvidet planeeringu kehtestamisel arvestada vi mitte. Kui jrelevalve teostaja testab, et planeeringu sisulistes lahendustes on eksitud seaduse vi muu igusakti vastu, tuleb planeeringu sisu viia vastavusse vastava seaduse vi igusaktiga. Planeeringute le jrelevalve teostamise nude sissetoomise seadusesse on ilmselgelt phjustanud soov anda hilisemate kohtuvaidluste vltimiseks enne planeeringu kehtestamist veelkord vimalus lbi rkida ja kokku leppida erapooletu osapoole vahendusel. Senine praktika on nidanud, et suur osa vaidlustest suudetaksegi jrelevalve kigus lahendada. Kohtuvaidluste ennetamise soovist on kantud ka 23 lg 5, mis stestab, et jrelevalve kigus lahendamata jnud eriarvamused planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ja jrelevalvet teostava maavanema vahel lahendab Siseministeerium. PES-i kehtivusaja jooksul on ministeeriumil selliseid eriarvamusi tulnud lahendada ainult mnel korral. Senises planeerimispraktikas on olnud kllalt juhuseid, kus jrelevalve kigus jutakse kokkuleppele, et niteks mingil valla territooriumi osal: - oleks ldplaneeringu lahendusi siiski vaja muuta; - phjustavad pakutud planeeringulahendused lahendamatuid vaidlusi, mistttu oleks otstarbekas hakata otsima selles valla/linna piirkonnas teistsuguseid lahendusi. Sellisel juhul oleks ebaotstarbekas jtta suuremas osas vastuvetav ldplaneering mingis valla/linna osas lesjnud eriarvamuste tttu pikaks ajaks kehtestamata, sest kehtestatud ldplaneering on valla/linna edasise eduka ruumilise arengu alus ja eeldus. Sellisel juhul on igem vaidlusalune osa planeeringust vlja jtta ja lejnud planeering siiski kehtestada. PES sellist vimalust otseselt ei andnud, samuti sai vita, et planeeringust mingi osa vljajtmine on planeeringu philahenduse muudatus. Probleemi aitab hsti selgitada Kuusalu valla ldplaneeringu nide. Kuusalu valla territooriumile jb Kuusalu-Aegviidu vahele kavandatav kaitseve polgoon. Seoses polgooni asukoha ja ehitustingimuste kajastamisega planeeringus tekkis suur hulk polgooniga seotud planeeringuvaidlusi. Nende vaidluste lahendamine oleks vga kaua aega vtnud ning takistanuks ldplaneeringu kehtestamist vga pikaks ajaks. Samas teistes valla piirkondades vaidlusi ei olnud. ldplaneeringu vimalikult kiire kehtestamine oli vajalik selleks, et seada maakasutustingimused teistes valla piirkondades, eriti suure ehitussurvega ranna-aladel. Seetttu oleks polgooniga seotud territooriumi kehtestatavast ldplaneeringust vljajtmine ning selle territooriumi ksitlemine eraldi koostatavas

polgooni ldplaneeringus olnud ainuke mistlik lahendus. Sellise olukorra reguleerimiseks stestab 23 lg 7, et jrelevalve teostaja vib phjendatud vajaduse korral teha ettepaneku jrelevalveks esitatud planeeringu osaliseks kehtestamiseks. Planeeringu osalise kehtestamisega seotud planeeritava maa-ala suuruse muutmist ei loeta planeeringu philahenduse muudatuseks. Tuginedes viimasele sttele on vahest videtud, et niteks kohalik omavalitsus ei vi muuta planeeritava maa-ala suurust planeeringu koostamise kigus ja seda vib muuta ainult jrelevalve teostamise kigus. Seda videt ei saa pidada korrektseks, sest 23 lg 7 ei reguleeri kohaliku omavalitsuse pdevust, see reguleerib ainult jrelevalvet teostava maavanema pdevust. Jrelevalve teostaja heakskiit planeeringule on maakonnaplaneeringu, ldplaneeringu ja jrelevalve kohustusega detailplaneeringu kehtestamise eeldus. 4.12. Planeeringu kehtestamine Planeering kehtestatakse Vabariigi Valitsuse, maavanema vi kohaliku omavalitsuse igusaktiga. See thendab, et planeering ise ei ole otseselt igusakt, vaid planeeringut kehtestava igusakti lisa. Seega planeering saab igusju peale seda, kui see on igus- vi haldusaktiga kehtestatud ja kaotab igusju peale seda, kui planeeringu kehtestamise akt on planeeringu kehtestaja antud igus- vi haldusaktiga vi kohtu otsusega thistatud vi kehtetuks tunnistatud. Kehtestatava planeeringu koosseisus peaks olema ainult selline materjal, mida saab/on mtet kehtestada. Senises praktikas esineb palju selliseid planeeringuid, kus planeeringu koosseisu kuulub selliseid materjale, mida ei saa/ei ole mtet kehtestada. Planeeringu koostamise kigus koguneb hulk mitmesugust materjali planeeringu lhteseisukohad, vaheotsustused, esialgsed eskiisid, kirjavahetus, jms. Seal hulgas on palju niisugust materjali, mis vib hiljem abiks olla niteks selle testamisel, et planeeringu menetlemine ja avalikustamine on toimunud jrgides kiki seaduse nudeid. Kik sellised materjalid tuleb kindlasti silitada ja arhiveerida koos kehtestatud planeeringuga, kuid nad ei saa kuuluda kehtestatud planeeringu koosseisu. PES-i kehtivuse jooksul on kllalt palju vaieldud selle le, millise aktiga tuleks planeeringud kehtestada, kas ksikaktiga vi ldaktiga. Vastavalt planeerimisseaduse 3 likele 3 ning -dele 8 ja 9 kehtestatakse (lplikud) maakasutus- ja ehitustingimused ning kitsendused vljaspool kompaktse asustusega alasid ldplaneeringuga ning kompaktse asustusega aladel detailplaneeringuga. Ka kige lihtsam detailplaneeringu kohane ehitamine ja maakasutamise muudatus hel/mnel krundil toob alati kaasa krundi kasutamise tingimuste muutumise (ka planeeringualast vljajvatel) naaberkruntidel. Seetttu on igem ldplaneeringu ja detailplaneeringu kehtestamine kohaliku omavalitsuse ldaktiga, mitte ksikaktiga, nagu seda praegu paljudel juhtudel tehakse. Planeerimisseaduses on tpsustatud varem kehtestatud ja kehtestatava sama liigi planeeringu suhet ning varem kehtestatud planeeringu ja kehtestatava teemaplaneeringu suhet. PES-is ji see mnevrra lahtiseks, mis phjustas arusaamatusi ja vaidluseid. 24 lg 6 kohaselt muutub planeeringu kehtestamisega kehtetuks samale maa-alale varem kehtestatud sama liigi planeering vi vastav osa suuremale maa-alale varem kehtestatud sama liigi planeeringust ning maakonnaplaneeringu vi ldplaneeringu teemaplaneering tiendab ja tpsustab varem kehtestatud maakonnaplaneeringut vi ldplaneeringut. Ste thendab, et kui mingile maa-alale kehtestatakse uus planeering, pole samale maa-alale varemkehtestatud planeeringut kehtetuks tunnistada vaja, sest see muutub automaatselt kehtetuks vastavalt eeltoodud sttele. Samas on sellisel juhul kindlasti vajalik planeeringu kehtestamisotsuses nimetada, et uue planeeringu kehtestamisega muutub 24 lg 6 kohaselt

kehtetuks sellise nimetusega ja sellise otsusega varem kehtestatud planeering. Samasugune info tuleb ra tuua ka uue kehtestatava planeeringu seletuskirjas. Senises praktikas oli kllalt tavaline, et mitmesuguseid haldustoiminguid tehti niteks planeeringu kaardi vi selle vljavtte alusel, kusjuures neil ei olnud mingit mrget selle kohta, et tegemist on vastava omavalitsuse poolt konkreetsel kuupeval ja konkreetse otsusega kehtestatud planeeringuga. Selliste kahtlase pritoluga planeeringumaterjalide alusel tehtavate haldustoimingute vltimiseks stestab 24 lg 7, et kehtestatud planeeringu elluviimiseks vajalikke haldustoiminguid vib teostada kehtestatud planeeringu haldusmenetluse seaduses stestatud korras ametlikult kinnitatud rakirja vi vljavtte alusel. 4.13. Planeeringute kehtestamise vaidlustamine PES-i kohane planeeringute kehtestamisotsuste vaidlustamise kord erines Vabariigi Valitsuse seaduses ja iguskantsleri seaduses stestatud igusaktide vaidlustamise korrast. Planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamise kord on -ga 26 viidud vastavusse Vabariigi Valitsuse seaduses ja iguskantsleri seaduses stestatud igusaktide vaidlustamise phimtetega. Kehtestatud planeeringut saab kohtus vaidlustada he kuu jooksul, arvates pevast, millal isik sai teada vi pidi teada saama planeeringu kehtestamisest. Planeeringut vivad kohtus vaidlustada kik isikud kes leiavad, et planeeringu kehtestamise otsus on vastuolus seaduse vi muu igusaktiga vi selle otsusega on rikutud tema igusi vi piiratud tema vabadusi ( 26 lg 1). Seega vib isik vaidlustada planeeringu kehtestamise otsuse ka siis, kui ta ise ei ela planeeritaval territooriumil vi linnas/vallas ning planeering ei riiva tema igusi ja vabadusi. Selline veidi tavatu vaidlustamise iguse laiendamine tuleneb planeerimise spetsiifikast. Sama -i lg 2 kohaselt vib iga isik teha ldplaneeringu vi detailplaneeringu kehtestajale ettepaneku kehtestatud planeeringu vi planeeringu kehtestamise otsuse seaduse vi muu igusaktiga vastavusse viimiseks, kui ta leiab, et kehtestatud planeering sisaldab vastuolu seaduse vi muu igusaktiga vi planeeringu kehtestamise otsus on vastuolus seadusega. Planeeringu kehtestanud maavanem vi kohalik omavalitsus teeb oma otsuse ettepaneku kohta, viib planeeringu vi selle kehtestamise otsuse vastavusse seaduse vi muu igusaktiga, kui ta leiab, et ettepanek on phjendatud, ning informeerib ettepaneku tegijat oma otsusest ja ettepaneku vastuvtmise vi tagasilkkamise phjustest thtsaadetisena edastatud kirjaga he kuu jooksul ettepaneku kttesaamise pevast arvates. 4.14. Kehtestatud planeeringute kttesaadavus ja levaatamise kohustus Igahel on igus tutvuda kehtestatud planeeringuga. Kehtestatud planeeringuga tutvumise vimalus peab olema tagatud leriigilise planeeringu puhul Siseministeeriumis ja maavalitsustes, maakonnaplaneeringu puhul vastavas maavalitsuses ja planeeritava maa-ala kohalikes omavalitsustes ning ldplaneeringu ja detailplaneeringu puhul planeeritava maa-ala kohalikes omavalitsustes ( 28). Kehtestatud planeeringu levaatamise lesanne on teha kokkuvte planeeringu elluviimisest eelmisel valimisperioodil ning informeerida Vabariigi Valitsust vi valla/linna volikogu varemtehtud planeeringuotsuste sisulistest phjustest, mida oleks vaja teha planeeringu edasiseks elluviimiseks ning vajadusel ka sellest, milliseid muudatusi oleks senikehtivates planeeringutes vaja teha. Kehtestatud planeeringute levaatamise kohustust kohaldab 29 ainult leriigilisele planeeringule ja ldplaneeringule.

5. Detailplaneering Kige suuremad muudatused planeerimisseaduses on seotud detailplaneerimisega. Detailplaneeringuid koostatakse kigist planeeringutest kige rohkem, nende koostamine ehitamise soovide realiseerimise aluseks on kohalike omavalitsuste igapevane lesanne. Kuna ka detailplaneeringu menetlemise ja avalikustamise reeglid erinevad teistest planeeringutest ning just detailplaneering mrab kinnisasja kasutamise ja ksutamise piirid, vaatleksime alljrgnevalt detailplaneeringuga seotut teistest planeeringutest eraldi ja phjalikumalt. Detailplaneeringute koostamise kohustust on vrreldes PES-iga ldvendatud. Lisaks sellele on juhtudel, kus ldreeglina kehtib detailplaneeringu koostamise kohustus, jetud linnale/vallale igus lubada teatud hoonete ehitamist vi krundijaotuse muutmist ilma detailplaneeringut koostamata. Teisalt vib volikogu algatada detailplaneeringu koostamise ka nendel aladel vi juhtudel, mille puhul ldreeglina detailplaneeringu koostamise kohustust ei ole. Samuti on linnale/vallale antud senisest suurem igus, sltuvalt detailplaneeringu iseloomust, otsustada avalikustamiste vajalikkuse ja ulatuse le erinevates planeeringu koostamise staadiumides. Detailplaneeringu koostajale on heaks abiks Keskkonnaministeeriumi trkis Soovitused detailplaneeringu koostamiseks [3]. 5.1. Detailplaneeringu sisu Planeerimisseaduse 9 lg 1 kohaselt koostatakse detailplaneering lhiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla vi linna territooriumi osa kohta, lg 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmrkideks: 1) planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine; 2) krundi ehitusiguse mramine; 3) krundi hoonestusala, see thendab krundi osa, kuhu vib rajada krundi ehitusigusega lubatud hooneid, piiritlemine; 4) tnavate maa-alade ja liikluskorralduse mramine ning vajaduse korral eraigusliku isiku maal asuva, olemasoleva vi kavandatava tnava avalikult kasutatavaks teeks mramine teeseaduses stestatud korras; 5) haljastuse ja heakorrastuse phimtete mramine; 6) kujade mramine; 7) tehnovrkude ja -rajatiste asukoha mramine; 8) keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja vajaduse korral ehitiste mramine, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja lbi viia keskkonnamju hindamine; 9) vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitse alla vetud maa-alade ja ksikobjektide kaitsereiimi tpsustamiseks, muutmiseks vi lpetamiseks; 10) vajaduse korral ettepanekute tegemine maa-alade vi ksikobjektide kaitse alla vtmiseks; 11) vajaduse korral miljvrtusega hoonestusalade mramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine; 12) vajaduse korral ehitiste olulisemate arhitektuurinuete seadmine; 13) servituutide vajaduse mramine; 14) vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade mramine; 15) kuritegevuse riske vhendavate nuete ja tingimuste seadmine; 16) muude seadustest ja teistest igusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse mramine planeeritaval maa-alal.

Lisaks vib detailplaneering phjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud ldplaneeringu muutmise ettepanekuid ( 9 lg 7). Lhidalt eldes peab detailplaneeringust selguma, millise mahuga hoonet ja kuhu krundil vib ehitada, kuidas tagatakse hoonete vi ehitiste tehnovarustus ning millised on muud territooriumi kasutamise ja korraldamise tingimused. Krundi hoonestusala on uus miste, mille sissetoomine aitab selgemalt esitada nudeid kavandatavale hoonestusele. Krundi hoonestusala on piiritletud krundi osa, mille sisse vib paigutada kavandatavat hoonestust, hoonestusala nidatakse tavaliselt suuremana hoone(te) suurimast lubatud ehitusalusest pindalast. Seoses hoonestusala nitamisega pole enam vajadust nidata detailplaneeringus nn punast joont e. kohustuslikku ehitusjoont, hoonestusala tnavapoolne piir ongi krundi ehitusjoon. Detailplaneeringuga seatakse keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Keskkonnamju hindamise ja keskkonnajuhtimisssteemi seaduse 6 lg 1 annab olulise keskkonnamjuga tegevuste nimekirja, milles sisalduvate tegevuste vi objektide kavandamisel on keskkonnamju hindamine kohustuslik, liked 2 ja 3 seavad kohustuse kaaluda keskkonnamju hindamise vajadust ka teistel juhtudel. Planeerimisseaduse 9 lg 2 p 8 annabki vimaluse detailplaneeringuga mrata, milliste objektide ehitusprojekti koostamisel tuleb lbi viia keskkonnamju hindamine. Siin on jllegi tegemist kaalutlusigusliku tegevusega, mille puhul tuleb lhtuda nii kavandatava(te) ehitis(t)e kui planeeritava maa-ala iseloomust. Tiesti uudseks Eesti planeerimisiguses tuleb pidada miljvrtusega hoonestusalade mramise ning nende kaitse ja kasutamistingimuste seadmise vimalust. Sisuliselt thendab miljvrtusega hoonestusalade kaitse- ja kasutamistingimuste seadmise vimalus planeeringukaitse sissetoomist Eesti planeerimisigusesse. Planeeringukaitse on Phjamaade planeerimist reguleerivates seadustes vga tavaline. Eestis sai seni vastavalt muinsuskaitseseadusele ehitisi ja maa-alasid vtta vaid riikliku kaitse alla, nd saab kohalik omavalitsus teha detailplaneeringu vi ldplaneeringuga otsuse mingi hoonestusala kaitse alla vtmise ning selle kaitse ja kasutamise tingimuste kohta. Detailplaneering on ks tehniline dokument, mille sisu mistmine on planeerimisega mittetegelevale inimesele kllalt raske. Siiski peab ka avalikustamisel osalev nn tavainimene ning otsustamisel osalev linna-/vallavalitsuse vi volikogu liige aru saama, milline hakkab vlja ngema kavandatav elukeskkond. Seetttu esitab 9 lg 6 nude, et detailplaneeringu koosseisus peab olema vhemalt ks detailplaneeringu lahendusi illustreeriv joonis, et muuta planeering avalikustamisel ja otsustamisel osalejatele arusaadavamaks. Keerukamate detailplaneeringute (kui planeeritaval alal esinevad nii erakui ka avalikud huvid, kavandatu vib oluliselt mjutada keskkonda, tegemist linnaehituslikult keskse/olulise kohaga, jms) puhul tuleks lisaks seaduses nutule planeeringule lisada planeeringulahendust mitmest vaatepunktist esitlevad illustratsioonid vi makett, mis aitavad nii tavakodanikul kui otsustamises osaleval ametnikul vi poliitikul paremini mista detailplaneeringuga kavandatu iseloomu ja linnaehituslikku sobivust vi ka sobimatust. 5.2. Detailplaneeringu koostamise kohustus Detailplaneeringuga kavandatavate hoonete ehitamine ja maade kruntimine: muudab senist keskkonda vib linna vi linnalise asula keskses piirkonnas muuta oluliselt kogu linna toimimist ja linna ldilmet vib kaasa tuua olemasoleva haljastuse likvideerimise

 vib kaasa tuua seni looduslikul alal elavate looma-, linnu- ja putukaliikide lahkumise vi hvimise vib muuta senist transpordikorraldust mjutab rohkem vi vhem olemasolevate kruntide ja hoonete omanike vimalusi ja igusi oma hoone ja krundi edasisel kasutamisel vib vhendada olemasolevate kinnistute vrtust. Eeltoodud loetelu viks ilmselt veel jtkata. Igal juhul mjutab mingi maa-ala detailplaneeringukohane vljaehitamine inimeste elutingimusi ning muudab mbritsevat keskkonda. Demokraatlikus hiskonnas peavad inimesed saama avaldada muudatuste suhtes oma arvamust ning osaleda muudatuste kavandamise protsessis. Seda nuab ka Eestis ratifitseeritud rhusi konventsioon. Seega thendab detailplaneeringu koostamise kohustus ennekike seda, et eelnimetatud keskkonnamuudatusi kaasa toova ehitussoovi korral peab muudatuste kavandamine toimuma teatud avalikustamise, kaasamise ja informeerimise reegleid jrgides. Detailplaneeringu koostamine on 3 lg 2 kohaselt kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja klade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel (edaspidi kesolevas kommentaaris kompaktse asustusega alad) kolmel alljrgneval juhul: 1) uute hoonete, vlja arvatud ksikelamu krvalhooned, suvila krvalhooned ja aiamaja krvalhooned ning teised kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga vikehooned, ehitusprojekti koostamise ja pstitamise aluseks; 2) olemasolevate hoonete, vlja arvatud ksikelamu, suvila ja aiamaja ning nende krvalhooned, maapealsest kubatuurist le 33 protsendi suuruse laiendamise ja selle ehitusprojekti koostamise aluseks; 3) maa-alade kruntideks jaotamise korral. Kigil teistel juhtudel, niteks mingi rajatise ehitamise aluseks, detailplaneeringu koostamine ldreeglina kompaktse asustusega aladel kohustuslik ei ole. Ekslikult on m nes linnas nutud detailplaneeringu koostamist sellisel juhul, kui hte linna piires asuvat suurt maatulundusmaa tkki soovitakse jagada mitmeks maatulundusmaa tkiks, soovimata sellel maal ehitada. Detailplaneeringu koostamine on maaksuse jagamisel kohustuslik ainult siis, kui maaksust soovitakse jagada kruntideks, sest krunt on ehitamiseks kavandatud maaksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal ( 9 lg 3). Vljaspool linnu ja aleveid mratakse detailplaneeringu kohustusega alad ja juhud 8 lg 3 punkti 4 kohaselt ldplaneeringuga, selle puudumisel kehtestatud maakonnaplaneeringuga ( 7 lg 3 p 5). Kui detailplaneeringu koostamise kohustusega alad on nende planeeringutega mramata, tuleks selliseks alaks pidada htse hoonestusega, tnavate ja histe tehnovrkudega aleviku vi kla osa. Kompaktse asustusega alaks tuleks lugeda olemasolevad htse tnavavrgu ja tehnovarustusega endised suvila - ja aianduskooperatiivid, kuigi nad ei ole ei kla ega alevik tavathenduses. Kohalik omavalitsus vib 3 likes 2 nimetatud detailplaneeringu koostamise ldnuet veelgi leevendada ning juhul, kui ei ole tegemist riikliku kaitse alla vetud maa-alaga vi miljvrtusliku hoonestusalaga, vastavalt 9 likele 10 lubada ilma detailplaneeringut koostamata: 1) tstusettevtte krundil olemasoleva tstushoone laiendamist vi selle krvalhoone pstitamist ja selleks ehitusprojekti koostamist; 2) olemasoleva hoonestuse vahele jvale hele krundile ksikelamu ehitusprojekti koostamist ja pstitamist, kui uue ksikelamu projekteerimisel ja ehitamisel jrgitakse piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimisphimtteid ning projekteerimistingimused

koosklastatakse naaberkinnistute omanikega; 3) olemasoleva hoonestuse vahele jvale hele thjale krundile korterelamu ehitusprojekti koostamist ja pstitamist, kui uue elamu korruselisus ja ehitusalune pindala jrgib olemasolevate hoonete vastavaid nitajaid ja projekteerimistingimused koosklastatakse naaberkinnistute omanikega; 4) mitme hoonega hoonestatud krundi jagamist nende hoonete omanike vahel mitmeks krundiks, kui kinnistu jagamise sooviga ei kaasne detailplaneeringu koostamise kohustust tingivate hoonete ehitamise soovi; 5) muuta naaberkruntide piire, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa nende kruntide senise ehitusiguse, vlja arvatud ehitusalune pindala, ja seniste kasutamistingimuste muutumist ning toimub naaberkruntide omanike kokkuleppel. Tuleb rhutada, et kohalik omavalitsus vib selliseid leevendusi teha, kuid ei pea neid tegema, kui ta leiab, et detailplaneeringu koostamine koos sinna juurde kuuluvate planeeringu avalikustamise ja menetlemise nuetega on sisuliselt vajalik. Planeerimisseaduse 9 lg 11 annab samas vimaluse, et linna/valla volikogu vib phjendatud vajaduse korral algatada detailplaneeringu koostamise aladel ja juhtudel, millele ldreeglina, st 3 likes 2 ei ole stestatud detailplaneeringu koostamise kohustust. Keskkonnaminister on 1996 aastal saadetud ringkirjas andnud soovitused selle kohta, millistel juhtudel oleks sisuliselt vajalik detailplaneeringut koostada vljaspool kompaktse asustusega (tiheasustusega) alasid. Sarnane nimekiri sisaldub ka Keskkonnaministeeriumi trkises Soovitused detailplaneeringu koostamiseks. Arvestades neid soovitusi ja sisulist vajadust, peaks valla volikogu tsiselt kaaluma detailplaneeringu koostamise vajadust hajaasustatud aladel, kui soovitakse ehitada vi rajada: ksikelamute, aiamajade vi suvilate gruppi, mis koosneb enam kui viiest hoonest eraldiseisvat ridaelamut vi korruselamut vi nende gruppi eraldiseisvat le 1000 m ehitusaluse pinnaga tootmis- vi laohoonet kmpingut, motelli, puhkekla vi puhkebaasi spordikompleksi vi supelranda sadamat, lennuvlja, autoteenindusjaama vi bensiinijaama vi kui planeeritakse ajaloolise misakompleksi maa-ala (selle juurde kuuluva pargiga). Detailplaneeringu koostamine vib linnades, alevites ja teistel kompaktse asustusega aladel lisaks ldreeglile osutuda sisuliselt vajalikuks mitmesuguste rajatiste teede, tehnorajatiste, vedelktuse mahutite, parkide, suuremate haljasalade, jms - projekteerimise ja ehitamise aluseks. Kui kohalik omavalitsus peab vajalikuks detailplaneeringu koostamist sellistel juhtudel, mida pole nimetatud 3 likes 2, peab ta planeeringu algatamise otsuse juurde esitama phjendatud selgituse, miks detailplaneeringu koostamine sisuliselt ja/vi iguslikult siiski on vajalik. Detailplaneeringu koostamise kohustuse selgituse vib lhidalt kokku vtta jrgnevalt. 3 like 2 preambulaga on linnade ja alevite puhul detailplaneeringu koostamise kohustusega maa-ala suurus/ulatus lplikult/tpselt mratud - see on linnade ja alevite haldusterritoorium, kus like 2 kolmes punktis nimetatud juhtudel detailplaneeringu koostamine on kohustuslik. Alevike ja klade puhul ei ole lplikult/tpselt mratud, milliste maa-alade kohta tuleb 3 lg 2 nimetatud kolmel juhul detailplaneering koostada. Alevike ja klade puhul mrab detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ulatuse/suuruse kohalik omavalitsus ldplaneeringuga vastavalt 8 lg 3 punktile 4. Lisaks eeltoodule vib kohalik omavalitsus otsustuskorras otsustada, kas ta leevendab 3 likes 2 mratud detailplaneeringu koostamise kohustust 9 lg 10

nimetatud juhtudel, vi kasutab 9 lg 11 antud vimalust mrata phjendatud vajadusel detailplaneeringu koostamise kohustus ka aladel ja juhtudel, millele 3 lg 2 ei sea detailplaneeringu koostamise kohustust. 5.3. Detailplaneeringu koostaja ja rahastaja PES 10 lg 6, mis lubas detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise iguse leandmist huvitatud isikule, oli snastatud kui erand, mida vis vajadusel kasutada. ldreegel, et kohalik omavalitsus korraldab detailplaneeringu koostamist, oli snastatud sama paragrahvi likes 5. Kahjuks on erand praktikas muutunud ldreegliks ning enamusel juhtudel koostab detailplaneeringut ja finantseerib selle koostamist huvitatud isik. Tagantjrele tarkusena vib elda, et senine seadus suunas omavalitsust liigselt detailplaneeringu koostamist ja finantseerimist huvitatud isikule le andma. Seda vimalust kasutati ka siis, kui selleks otsest vajadust ei olnud ning mis kige halvem, ka siis, kui planeeriti piirkonda, kus tegemist vga oluliste avalike huvidega. Tavalised olid ka juhud, kus erinevate isikute omandis olevate naabermaaksuste kohta koostati samal ajal eraldi detailplaneeringuid, selle asemel, et nendega ksitletavate maaksuste kohta koostada ks hine detailplaneering. PES-iga antud vimalus on viinud selleni, et esiplaanil on investori soov, mitte linna tervikliku arendamise vajadus. Liialdatult kasutatud vimalus anda detailplaneeringu koostamine mne teise isiku ktte on halvasti mjutanud ka linnaliste asulate planeerimis- ja ehitusalast haldussuutlikkust. Planeerimisalaga tegelevaid spetsialiste on ebapiisavalt, seetttu suudetakse suuri vaevu ra teha vaid hdatarvilikud haldustoimingud, sisuliseks tks enam aega ja judu ei jtku. Detailplaneering on linna/asula ruumilise arengu juhtimise vahend, kui see vahend antakse tielikult huvitatud isikute ktte, siis kannatab asula kui terviku areng ning avalikud huvid jvad vajalikul mral arvestamata. Planeerimisseaduse 10 lg 5 seab detailplaneeringu koostamise ldreeglina linna/valla kohustuseks ning lg 6 on snastatud lhtudes soovist, et kohalik omavalitsus oleks enamusel juhtudel detailplaneeringu koostaja vi koostamise tellija, st linnaliste asulate ruumilise arengu juhtija. Like 6 snastus vimaldab nii seda, et huvitatud isik annab planeeringu koostamiseks vajalikud vahendid lepinguga le linnale/vallale, kes siis koostab ise detailplaneeringu vi tellib detailplaneeringu koostamise kui ka seda, et huvitatud isik on linna/vallaga slmitud lepingu alusel planeeringu tellija. Lige 6 seab ka kitsendus e, mille kohaselt huvitatud isik ei tohi olla detailplaneeringu tellijaks seal, kus on tegemist olulise avaliku huviga, st kaitse alla vetud maa-alal vi seal, kus avalikud huvid ja ldised arenguvajadused on ldplaneeringus vi suure linna puhul linnaosa ldplaneeringus vljendamata. Planeerimisseaduse 10 lg 6 nimetatud leping vimaldab kohaliku omavalitsuse ja huvitatud isiku vahendeid koopereerida ka sellistel juhtudel, kus: - hes piirkonnas soovitakse ette valmistada ehitamist mitmetele omanikele/investoritele kuuluvatel kinnistutel; - kohalik omavalitsus peab vajalikuks lisaks investori soovitud kinnistule niteks terve vastava kvartali planeerimist. Esimese juhu kohta vib tuua hulganisti niteid, kus selle asemel, et erinevatele omanikele kuuluvaid naaberkinnistuid he detailplaneeringuga koos planeerida, koostatakse erinevas omandis olevatele naaberkruntidele samaaegselt mitut detailplaneeringut. he sellise nitena vib nimetada Tallinnas Radissoni hotelli tagust Kuke-Lennuki-Maakri kvartalit, kus naaberkruntidele koostati kahe huvitatud isiku finantseerimisel paralleelset kaht eraldi detailplaneeringut. Mlema detailplaneeringuga

kavandati krghoonet, mis mjutavad linna siluetti ning toovad endaga kaasa jrsult suurenevad transpordivood ja inimeste hulga. Niimoodi ei tohiks mingil juhul toimida. Linna mingit viksemat piirkonda/kvartalit tuleks ikka tervikuna planeerida, mitte ksikkruntide kaupa, jttes lahendamata uusehitistega kaasneva logistika. Teisel juhul pab linn/vald senise praktika phjal sundida investeerijat temale kuuluvast maa-alast palju suuremat maa-ala planeerima, selle asemel, et teha koostd ja koopereerida vahendid kogu vajaliku maa-ala planeerimiseks. Mlemal eelkirjeldatud juhul, kus tegemist nii linna/valla kui teiste isikute huviga, oleks igem, et detailplaneeringu koostaja vi koostamise tellija oleks linn/vald. Tahaks vga loota, et 10 lg 6 tukab linnu/valdu ja investeerijaid senisest enam omaks vtma euroopalikku planeeringutava, mille kohaselt koostab detailplaneeringud ldreeglina kohalik omavalitsus. See on planeeringutava, kus esikohal on linna ldise arengu vajadused, mitte juhusliku investori juhuslikus kohas avalduv soov, see on tava, kus linna poolt detailplaneeringuga tehtud eelt aitab ja suunab investorit oma ehitamissoovi selleks sobivas kohas realiseerima. 5.4. Detailplaneeringu algatamine ja sellest teatamine Detailplaneeringu algatamise otsuse teeb kohalik omavalitsus ( 10 lg 5). Kui kohalik omavalitsus leiab, et detailplaneeringu algatamise ettepanekus sisalduva eesmrgi elluviimine soovitud asukohas ei ole vastuvetav, peab detailplaneeringu algatamisest keeldumise phjendus olema sisuliselt phjalikult motiveeritud. Keeldumisest koos vastavate phjendustega tuleb ettepaneku tegijale kirjalikult teatada. Planeerimisseadus ega kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ei tpsusta, kes teeb detailplaneeringu algatamise otsuse, kas linna/valla valitsus vi volikogu. ldreegel selle kohta viks olla stestatud linna/valla ehitusmruses. Algatamise otsuse viks teha volikogu, kui planeeritakse linnaehituslikult olulist piirkonda vi kui detailplaneeringuga kavatsetakse teha kehtestatud ldplaneeringu muutmise ettepanek (st kavatsetakse muuta volikogu poolt kehtestatud ldplaneeringut). Kohalik omavalitsus peab vhemalt kord aastas informeerima avalikkust kavatsetavatest planeeringutest vastavas ajalehes. Tihti on ksitud, mis on kavatsetav planeering. Kavatsetav planeering on selline, mille koostamise vajadus on mingis linna/valla dokumendis ette nhtud. Selliseks dokumendiks on kindlasti linna/valla eelarve vi ldplaneering, mnikord vib planeeringute koostamise vajadus olla kajastatud ka linna/valla arengukavas vi muus dokumendis. Detailplaneeringu algatamisest peab kohalik omavalitsus teatama ( 12): vastavas ajalehes he kuu jooksul prast planeeringu algatamise otsuse tegemist, teates tuleb anda informatsiooni planeeritava maa-ala suuruse ja asukoha kohta ning tutvustada algatatud planeeringu eesmrke (lg 1); maavanemale kahe ndala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise pevast arvates (lg 5); thtsaadetisena edastatud kirjaga vastava kinnisasja omanikule kahe ndala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise pevast arvates, kui detailplaneeringu algatamisel on teada, et algatatav detailplaneering vib kaasa tuua kinnisasja vi selle osa vrandamise vajaduse (lg 4). 5.5. Detailplaneeringu koostamine Detailplaneeringu koostamine kestab planeeringu algatamise otsuse tegemisest kuni planeeringu vastuvtmise otsuse tegemiseni. Detailplaneeringu koostamine on praktikas

tihtipeale pikk ja keeruline protsess, mis moodustab ~90 protsenti planeeringu koostamise ja menetlemise koguajast, kuid seda reguleerib ainult 16 oma nelja likega. Vib tunduda paradoksina, et valdavat osa detailplaneeringu koostamise ja menetlemise ajast ja toimingutest reguleerib kllaltki pikas seaduses vaid ks lhike paragrahv. See on nii seetttu, et erinevad planeeringud vivad oma sisult olla vga erinevad. Planeerimisseaduse 16 lg 1 stestab, et detailplaneeringu koostamisse tuleb kaasata planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud, elanikud ja teised huvitatud isikud. 16 lg 3 esimene lause stestab, et detailplaneeringu lhteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustavate avalike arutelude vajaduse mrab kohalik omavalitsus, lisades samas teises lauses nude, et vhemalt he avaliku arutelu korraldamine on kohustuslik, kui detailplaneering koostatakse muinsuskaitse vi looduskaitse alla vetud maa-alale, linnaehituslikult olulisele piirkonnale vi alale, mille muinsuskaitse vi looduskaitse alla vtmiseks on planeeringu menetlemisel tehtud vastav ettepanek. 16 lg 4 lisab nude, et detailplaneering tuleb koostada koosts planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikega ning olemasolevate vi kavandatavate tehnovrkude omanikega vi valdajatega, et tagada planeeritava maaala varustatus tehnovrkudega. Eelpool osundatu thendab, et seadus jtab kohalikule omavalitsusele vga suure otsustus- ja valikuvabaduse ehk kaalutluskohustuse selle le, keda, mis mral ja millisel moel detailplaneeringu koostamise protsessi kaasata. Kaasamise viisi ja ulatuse le otsustamisel tuleb iga konkreetse detailplaneeringu puhul lhtuda: planeeritava maa-ala asukohast ja suurusest, asukoha linnaehituslikust olulisusest, detailplaneeringu vastavusest kehtestatud ldplaneeringule, kavandatava hoonestuse iseloomust ja mahust, olemasoleva hoonestuse iseloomust ja vrtusest, looduslikest tingimustest, avalike ja erahuvide ulatusest, vimalikust huvide vastuolust, jms. Planeerimisseaduse 16 lg 3 esimene lause ei thenda, et detailplaneeringu lhteseisukohtade ja eskiislahenduste avalikke arutelusid ei peagi korraldama, see thendab, et kohalik omavalitsus peab rakendama kaalutlusigust avalike arutelude vajaduse le otsustamisel. Praktikas viks lhteseisukohtade ja/vi eskiislahenduste avalikest aruteludest loobuda vaid testi lihtsate, ldplaneeringut jrgivate detailplaneeringute puhul. Kui avaliku arutelu korraldamisest otsustatakse loobuda, tuleb eriti thelepanelikult tita 16 ligetes 1 ja 4 stestatud kaasamise ja koost nudeid. Sellest, millisel mral kohalik omavalitsus kasutab kaasamist ja koostd ning avalikke arutelusid detailplaneeringu koostamise kigus, oleneb suurel mral planeeringu koostamise ja elluviimise edukus. Kaasamine, koost ja avalikud arutelud tagavad selle, et kik isikud saavad planeeringu kohta igeaegset ja piisavat informatsiooni. Hilinenud ja ebapiisav informatsioon vib luua mulje, et kohalik omavalitsus soovib midagi avalikkuse eest varjata. Arvestades seda, et ka kaalutlusiguse ebapiisavat kasutamist, otsuste ebapiisavat phjendatust ning ebapiisavat informeerimist, koostd ja kaasamist saab kohtus vaidlustada, tuleks detailplaneeringu koostamise kigus avalikustamise ulatuse kohta tehtud otsustused piisavalt motiveerida ja dokumenteerida, samuti tuleks dokumenteerida kaasamise ja koost eesmrgil lbiviidud ritused ning planeeringu koostamise kigus lbiviidud avalikud arutelud.

5.6. Detailplaneeringu koosklastamine, avalik vljapanek ja jrelevalve Detailplaneering tuleb koosklastada enne selle 18 kohast vastuvtmist. See on vajalik selleks, et planeeringu vastuvtmisel oleks teada riigiasutuste vimalikud seisukohad ja vastuvited planeeringu kohta. Planeerimisseaduse 17 lg 2 p 3 mrab isikud, kellega detailplaneering tuleb koosklastada, lisades likes 3 nude, et kui detailplaneering ei ole koostatud kehtestatud ldplaneeringu alusel, tuleb see esitada maavanemale teiste koosklastuste vajaduse mramiseks. Kohalik omavalitsus teeb planeeringu vastuvtmise otsuse ja korraldab planeeringu avaliku vljapaneku ( 18 lg 1). Detailplaneeringu avalik vljapanek on kohustuslik, sellest vib loobuda vaid siis, kui detailplaneeringut koostatakse -s 22 stestatud lihtsustatud korras. Avalik vljapanek peab toimuma valla keskuses ja vastavas asulas vi linna keskuses ja vastavas linnaosas ( 18 lg 2 p 2) ning selle kestus peab olema kaks ndalat ( 19 p 1). Kui detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvrandamise vajaduse vi muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust vi krundi ehitusigust, teatab kohalik omavalitsus thtsaadetisena edastatud kirjaga vastava kinnisasja omanikule planeeringu avaliku vljapaneku toimumise aja ja koha hiljemalt kaks ndalat enne avaliku vljapaneku algust ( 18 lg 5). Seda, kas seniste maakasutus- ja ehitustingimuste muutmine on vastuolus kinnistu omaniku tahtega, peab kohalik omavalitsus selgitama 16 kohase koost ja kaasamise kigus. Isiku huvide riivamine avalikes huvides on mnikord paratamatu niteks siis, kui on vaja laiendada avalikku teed ja seda ei saa teha mitte kuidagi teisiti, kui kruntide tnavapoolse osa arvelt. Kui avaliku vljapaneku kigus on detailplaneeringu kohta laekunud kirjalikke ettepanekuid ja vastuviteid, peab kohalik omavalitsus korraldama detailplaneeringu avaliku arutelu he kuu jooksul prast avaliku vljapaneku lppemist ( 21 lg 1). Siin tuleb jllegi rhutada, et see ste ei thenda, et kui ettepanekuid ja vastuviteid ei ole laekunud, siis avalikku arutelu korraldama ei pea. Kohalik omavalitsus peab iga detailplaneeringu puhul kaaluma avaliku vljapaneku jrgse avaliku arutelu vajadust ning tegema selle korraldamise vi sellest loobumise otsuse tulenevalt planeeringu sisust. Kohalik omavalitsus peab teatama detailplaneeringu avaliku arutelu toimumise aja ja koha vastavas ajalehes hiljemalt ks ndal enne avaliku arutelu toimumist ( 21 lg 2). Avalikul vljapanekul saadud ettepanekute ja vastuvidete esitajatele peab kohalik omavalitsus teatama avaliku arutelu toimumise aja ja koha ning oma seisukoha ettepanekute ja vastuvidete kohta kahe ndala jooksul prast avaliku vljapaneku lppemist ( 20 lg 2). Detailplaneeringu koostamise le teostab maavanem vastavalt 23 likele 2 jrelevalvet ainult siis, kui: - detailplaneering ei ole koostatud vastavuses kehtestatud ldplaneeringuga; - kiki avalikul vljapanekul esitatud vastuviteid ei ole arvestatud. Praktikas on veel kllalt palju juhuseid, kus kohalik omavalitsus jtab detailplaneeringu jrelevalvet teostavale maavanemale esitamata ja kehtestab detailplaneeringu jrelevalve heakskiiduta, kuigi jrelevalve teostamise vajadus on seadusest tulenevalt ilmselgelt olemas. Sellise detailplaneeringu kehtestamine on igusthine. 5.7. Detailplaneeringu kehtestamine ja kehtestamisest teatamine Detailplaneeringu kehtestab kohalik omavalitsus. Planeerimisseaduse rakendusstetes sisaldub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) muudatus ( 36), mis jtab lihtsamate detailplaneeringute kehtestamise iguse ka linna-/vallavalitsusele, nii et KOKS

22 lg 1 punkti 33 kohaselt jb volikogu ainupdevusse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane jrelevalve teostamine planeeringute koostamise le on kohustuslik vi millega mratakse miljvrtuslik hoonestusala. Teisiti eldes thendab see ste, et kui detailplaneering on koostatud kehtestatud ldplaneeringut jrgides ning kigi avalikul vljapanekul esitatud vastuvidetega on arvestatud, vib detailplaneeringu kehtestada linna/vallavalitsus. ldreegel selle kohta, missugused detailplaneeringud kehtestab volikogu ja millised valitsus, viks olla stestatud linna/valla ehitusmruses. Siiski peaks iga konkreetse planeeringu puhul, tulenevalt planeeringu sisust ja asukoha olulisusest, kohalik omavalitsus kaaluma, kelle pdevusse detailplaneeringu kehtestamine anda. Niteks linna keskosa vi keskse slme detailplaneering oleks kindlasti igem kehtestada volikogus, sest tegemist on vga olulist avalikku huvi pakkuva ning kogu linna arengut mjutava planeeringuga. Kui detailplaneering koostati maa-alale, mille kohta oli olemas varem kehtestatud detailplaneering, tuleks kehtestamise otsuses nimetada, et 24 lg 6 alusel muutub koos uue detailplaneeringu kehtestamisega kehtetuks sama maa-ala kohta varem kehtestatud detailplaneering. Detailplaneeringu kehtestamisest tuleb teatada vastavas ajalehes he kuu jooksul planeeringu kehtestamise pevast arvates ( 25 lg 4). Kik kehtestatud detailplaneeringud, olenemata sellest, kas nende le oli vajalik teostada jrelevalvet vi mitte, tuleb saata maavanemale ( 25 lg 5). See on vajalik selleks, et maavanemal oleksid olemas kik kehtestatud detailplaneeringud, mida vajadusel saab kasutada temale laekunud planeeringuvaidluste lahendamisel. Kehtestatud detailplaneering tuleb saata ka riigi maakatastri pidajale he kuu jooksul peale planeeringu kehtestamist ( 25 lg 5). Isiklikult tuleb thtsaadetisena edastatud kirjaga teatada he ndala jooksul planeeringu kehtestamisest ( 25 lg 7): isikutele, kelle avaliku vljapaneku kigus tehtud kirjalikke ettepanekuid ja vastuviteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud; kinnisasja omanikele, kelle senist maakasutust vi ehitusigust kehtestatud planeeringu alusel kitsendatakse; kinnisasja omanikele, kelle kinnistule kehtestati planeeringu koostamise kigus ajutine ehituskeeld. Kui planeeritaval maa-alal oli mingile kinnistule kehtestatud ajutine ehituskeeld, tuleks ajutine ehituskeeld kehtetuks tunnistada koos planeeringu kehtestamisega. 5.8. Detailplaneeringu koostamise lihtsustatud kord Planeeringu koostamine -s 22 stestatud lihtsustatud korras thendab planeeringu avalikustamise asendamist planeeritava krundi ja naaberkruntide omanike koosklastusega. Lihtsustatud korra kasutamise puhul ei ole vaja tita 12 likes 1 ja -des 18-21 stestatud planeeringu avalikustamise nudeid. Planeerimisseaduse 22 lg 1 kohaselt vib lihtsustatud korda kasutada, kui detailplaneering koostatakse: olemasoleval hoonestusalal kuni viie pereelamu, suvila vi ajamaja krundi planeerimiseks; olemasoleva hoonestuse vahele jva he thja krundi planeerimiseks linnas vi alevis, kui krundile kavandatava ehitise phifunktsioon on elamu vi broohoone ja selle maht ei muuda piirkonna linnaehituslikku miljd. Likes 1 nimetatud hooneid lihtsustatud korras planeerides tuleb koostada tismahus

detailplaneering, kus ksitletakse kiki vajalikke 9 likes 2 nimetatud detailplaneeringu sisulisi eesmrke. Planeerimisseaduse 22 lg 2 kohaselt vib lihtsustatud korda kasutada ka detailplaneeringu puhul, mis koostatakse olemasolevatele hoonetele ja rajatistele krundi suuruse mramiseks aladel, kuhu ei rajata detailplaneeringu koostamise kohustust tingivaid uusi hooneid ning kus silib hoonete kasutamise senine otstarve. Kuna likes 2 nimetatud juhul koostatakse detailplaneering olemasolevatele hoonetele kruntide mramiseks, ei ole sisulist vajadust ksitleda kiki 9 lg 2 nimetatud detailplaneeringu eesmrke, sest suurem osa seal nimetatust on olemasolevate ehitistega mratletud. Detailplaneeringu vib sellisel juhul koostada ka vhendatud mahus, nidates planeeringus ainult kruntimisega seotu ja need tingimused, mida lisaks olemasolevate ehitiste karakteristikutele on vaja detailplaneeringus mrata. Sellisel juhul tuleb detailplaneeringu koosseisus kindlasti mrata: planeeritava ala kruntideks jaotamine krundi ehitusigus tnavate maa-alad ja liikluskorralduse phimtted tehnovrkude ja -rajatiste paigutus servituutide vajadus muud seadustest tulenevad kinnisomandi kitsendused. Lihtsustatud kord ei laiene muinsuskaitse vi looduskaitse all olevatele aladele ja ehitistele ning ranna ja kalda kaitse seadusega stestatud ranna- ja kaldaalale ( 22 lg 3). Lihtsustatud korras koostatava detailplaneeringu algatamisele eelnevad toimingud ja algatamine ning kehtestamine ei erine tavalisest korrast. Otstarbekas on, et detailplaneeringu lihtsustatud korra kasutamise otsustab planeeringu menetlemise protsessis kohalik omavalitsus ning koostamise lhteseisukohad koostatakse sarnaselt tismahus detailplaneeringuga. Sellisel juhul saab detailplaneeringule koosklastuste mittesaavutamisel koheselt asuda menetlema detailplaneeringut tis mahus ja protsessiga. 6. Detailplaneering ja maakataster Maakatastriseaduse 18 lg 2 varasem snastus stestas, et katastriksuse sihtotstarve mratakse ldplaneeringuga vi detailplaneeringuga. Selline snastus oli sisuliselt kindlasti vr ldplaneering vi detailplaneering ei mra katastriksuse sihtotstarvet, vaid annab sisulise aluse selle mramiseks. Sellest tulenevalt on planeerimisseaduse rakendusosas maakatastriseaduse muudatused ( 38), mis seovad tpsemini planeeringuga mratava maakasutuse ja katastriksuse sihtotstarbe ning annavad aluse katastriksuse sihtotstarbe mramiseks sellistel juhtudel, kus katastriksuse sihtotstarbe mramise aluseks ei ole sisuliselt vaja planeeringut koostada. Vastavalt planeerimisseadusele ja maakatastriseadusele on detailplaneering aluseks katastritoimingute tegemisele, vastavalt planeerimisseadusele ja ehitusseadusele peab detailplaneering andma ehitiste projekteerimise aluseks olevad detailsed maakasutus- ja ehitustingimused. Viimane tingib selle, et detailplaneering peab olema ehitustingimuste ja nendega otseselt seotud maakasutuse sihtotstarbe mramisel palju detailsem kui maakataster. Vib elda, et kui detailplaneeringus mratakse ainult maakatastri kohane katastriksuse sihtotstarve, siis detailplaneeringut koostatud ei ole, sest detailplaneeringu lesanne mrata detailsed maakasutus- ja ehitustingimused - on titmata. Samamoodi, tulenevalt planeeringu eesmrkidest, ei saa ldplaneeringu koostamisel

kasutada ainult katastri sihtotstarbeid kajastavaid tingmrke. Samuti ei tohiks detailplaneeringult nuda maakorraldusliku plaani tpsust, nagu seda tehakse mitmetes linnades ja valdades. Maakorralduslikud toimingud tehakse detailplaneeringu alusel ja jrel. Selleks, et aidata kohalikku omavalitsust planeeringute koostamisel, erinevate planeeringuliikide sisu, tpsusastme ja eesmrkide mistmisel ning maakatastriksuse sihtotstarbe mramisel, on Keskkonnaministeeriumi vljaantud ksiraamatus Planeeringute leppemrgid [4] tabel, mis ksitleb planeeringute leppemrke kiki planeeringuid kajastava htse ssteemina ning nitab planeeringuga mratud maakasutuse sihtotstarbe ja katastriksuse sihtotstarbe omavahelise seose. Nii mnigi kord on ksitud, miks erinevad seadused kasutavad erinevaid sihtotstarbega seotud termineid/misteid - planeerimisseadus kasutab mistet krundi kasutamise sihtotstarve, maakatastriseadus mistet katastriksuse sihtotstarve ja ehitusseadus mistet ehitise kasutamise otstarve. Erinevad terminid/misted ei ole kasutusele vetud kogemata vi selle tttu, et erinevate seaduste koostajad ei ole teinud piisavat koostd, vaid seetttu, et iga miste taga on erinev sisu ja mistega seotud iguslik tagajrg. 7. ldplaneering ja maakonnaplaneering ldplaneeringu ja maakonnaplaneeringu menetlemise ja avalikustamise reeglid on suures osas hesugused, seetttu ksitletakse neid kesolevas kommentaaris koos. ldplaneeringu koostajale on heaks abimaterjaliks Keskkonnaministeeriumi vljaantud Soovitused ldplaneeringu koostamiseks [5] ning Siseministeeriumi vljaantud Soovitused planeerimisprotsessi lesehitamiseks [6]. 7.1. Planeeringu sisu ldplaneeringut vi maakonnaplaneeringut vib koostada: linna vi valla vi maakonna kogu territooriumi kohta linna vi valla vi maakonna territooriumi osa kohta hise planeeringuna mitme linna vi valla territooriumi vi mitme maakonna territooriumi kohta hise planeeringuna mitme linna vi valla territooriumi osade vi mitme maakonna territooriumi osade kohta. Eeltoodu thendab, et ldplaneeringut vi maakonnaplaneeringut saab koostada just nii suure maa-ala kohta, kui see antud lesande lahendamiseks vajalik on ning seda ei pea koostama tingimata kogu linna vi valla vi maakonna haldusterritooriumi kohta. ldplaneeringu ja maakonnaplaneeringu eesmrkide loetelu ( 8 lg 3; 7 lg 3) ratoomine siin ei ole ilmselt vajalik, kuid ldplaneeringu ( 8) puhul tuleks siiski uudsena esile tuua: vimalust koostada ldplaneeringu teemaplaneeringut (lg 2 p 2) vimalust mrata miljvrtuslikud hoonestusalad, vrtuslikud pllumaad, pargid, haljasalad, maastikud, maastiku ksikelemendid ja looduskooslused ning nende kaitse- ja kasutamistingimused (lg 3 p 6) rohelise vrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmise vimalust (lg 3 p 7) ldiste riigikaitseliste vajaduste arvestamise nuet (lg 3 p 15) linnakeskkonna kuritegevusriskide ennetamiseks vajalike ettepanekute tegemise nuet (lg 3 p 16). Miljvrtuslike hoonestusalade mramisel on heaks abivahendiks

Keskkonnaministeeriumi vljaantud trkis Miljvrtused linnas [7]. ldplaneeringu teemaplaneering vib sisuliselt osutuda vga vajalikuks mitmesuguste teemade transport/liiklus, tehnovarustus, miljvrtusega hoonestusalad, ranna ehituskeeluvnd, roheline vrgustik jne svendatud ksitlemiseks ldplaneeringu tasemel. Planeerimisseaduse 7 lg 2 p 2 ja 8 lg 2 p 2 stestavad, et teemaplaneeringut saab koostada kehtiva maakonnaplaneeringu vi ldplaneeringu tpsustamiseks ja tiendamiseks. See thendab, et teemaplaneeringut ei saa koostada, kui kehtivat maakonnaplaneeringut vi ldplaneeringut ei ole. Kehtestatud ldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel ning maakorraldusele ja projekteerimistingimuste vljaandmisele vljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid ( 8 lg 7). Kui kehtestatud ldplaneering puudub, kuid kehtestatud maakonnaplaneering on olemas, on kehtestatud maakonnaplaneering aluseks valla ja linna detailplaneeringute koostamisele ning projekteerimistingimuste vljaandmisele ( 7 lg 4). Selle stte sissetoomine seadusesse oli vajalik seetttu, et praktikas tekkis pidevalt vaidlusi selle le, kas detailplaneeringu koostamisel ja ehitiste projekteerimisel ikka peab jrgima kehtestatud maakonnaplaneeringut, kui kehtestatud ldplaneering puudub. ldplaneering vib phjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekuid ( 8 lg 4). Siinkohal tuleks rhutada, et vaid ldplaneeringuga vib teha ettepaneku kehtiva maakonnaplaneeringu muutmiseks, detailplaneeringuga kehtivat maakonnaplaneeringut muuta ei saa. Planeerimisseadus seab kavandatud ruumilise arenguga kaasneda vivate mjude hindamise ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste mratlemise heks olulisemaks maakonnaplaneeringu ( 7 lg 3) ja ldplaneeringu ( 8 lg 3) eesmrgiks. Maakasutus- ja ehitustingimuste mratlemisel on kige olulisem roll kindlasti ldplaneeringul, mis on vastavat investeeringut ja ehitust ettevalmistava detailplaneeringu aluseks ning mis vaatleb linna vi valla arengut tervikuna. Seetttu on planeerimisseaduses sisse toodud olulise ruumilise mjuga objekti miste ( 8 lg 5, 6) ning nue, et sellise objekti asukoha valik ja esialgsete ehitustingimuste mramine peab toimuma sellise objekti kogu mjupiirkonda ksitleva ldplaneeringu alusel. Olulise ruumilise mjuga objektide nimekiri on kehtestatud Vabariigi Valitsuse mrusega 15.06.2003 nr 198 (RTI 2003, 54, 369). Planeeringu avalikustamise nuetes on eraldi rhutatud planeeringu eluviimisega kaasneda vivate mjude tutvustamise nuet ( 16 lg 2). Olulise ruumilise mjuga objekti miste sissetoomise sisuliseks phjuseks oli kindlasti senine planeeringupraktika, kus suure mjualaga objekti kavandamist alustati detailplaneeringu koostamisega, selgitamata ldplaneeringuga, kuidas see objekt mjutab niteks keskkonnaseisundit, transpordikorraldust vi asustust kogu oma mjualal. Lisaks ldistele keskkonnatingimustele tuleb maakonnaplaneeringus ja ldplaneeringus ksitleda mitmeid spetsiifilisi keskkonnaksimusi vrtuslikud maastikud, pllumaad ja looduskooslused, roheline vrgustik, ranna- ja kaldaalad ning seada nende kaitse ja kasutamise tingimusi. ldplaneeringuga vib teha ettepaneku ka maa-alade kaitse alla vtmiseks vi kaitsereiimi lpetamiseks. 7.2. Algatamine ja koostamine ldplaneeringu koostamise algatab kohaliku omavalitsuse volikogu (KOKS 22 lg 1 p 31), maakonnaplaneeringu koostamise algatab Vabariigi Valitsus vi maavanem ( 10). ldplaneeringu ja maakonnaplaneeringu koostamise algatamisest tuleb teatada vastavas ajalehes he kuu jooksul prast algatamise otsuse tegemist. Teates tuleb anda

informatsiooni planeeritava maa-ala suuruse ja asukoha kohta ning tutvustada algatatud planeeringu eesmrke ( 12 lg 1). Maavanem peab informeerima planeeritava maa-ala kohalikke omavalitsusi maakonnaplaneeringu algatamisest ning kohalik omavalitsus peab informeerima maavanemat ldplaneeringu algatamisest kahe ndala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise pevast arvates ( 12 lg 3, 5). ldplaneeringu koostamise ajaks vib kohalik omavalitsus kehtestada ajutise ehituskeelu, kui on teada, et ldplaneeringuga kavatsetakse muuta selle maa-ala kohta varem kehtestatud detailplaneeringut ( 15 lg 1). Ajutise ehituskeelu kehtestamisest tuleb teatada -s 15 stestatud korras. Maakonnaplaneeringu koostamisel tuleb teha koostd planeeritava maa-ala kohalike omavalitsustega, planeeritava maa-ala naabrusesse jvate maakondade maavanemate ning Keskkonnaministeeriumi ja teiste ministeeriumidega ( 16 lg 4 p 2). ldplaneeringu koostamisel peab kaasama kiki huvitatud isikuid, tegema nendega koostd ning korraldama avalikke arutelusid ldplaneeringu lhteseisukohtade, eskiislahenduste ja planeeringu elluviimisega kaasneda vivate mjude tutvustamiseks ( 16 lg 1, 2, 4). Kuna seadus kasutab ldplaneeringu avalike arutelude kohta mitmust, siis thendab see, et neid tuleb korraldada rohkem kui ks. ldplaneering ja maakonnaplaneering tuleb koosklastada -s 17 nimetatud korras. Seaduses on nimetatud isikud, kellega planeering tuleb alati koosklastada. Lisaks sellele vib Siseministeerium mrata maakonnaplaneeringu ja maavanem ldplaneeringute teiste riigiasutuste vi maakonna keskkonnateenistusega koosklastamise vajaduse ( 17 lg 3). Teiste koosklastuste mramiseks tuleks ministeeriumi vi maavanema poole prduda vimalikult varases planeeringu koostamise staadiumis. Mida varem koosklastuste vajadus on teada, seda aegsamini saab alustada koostd ka kigi koosklastajatega. 7.3. Avalik vljapanek, jrelevalve ja kehtestamine ldplaneeringu vastuvtmise ja avaliku vljapaneku vljakuulutamise otsuse saab vastavalt KOKS 22 lg 1 punktile 32 teha ainult linna/valla volikogu, maakonnaplaneeringu puhul teeb need otsused maavanem. ldplaneeringu avalik vljapanek tuleb korraldada valla vi linna keskuses ja valla suuremates asulates vi planeeritavas asulas, maakonnaplaneeringu avalik vljapanek maakonna keskuses ja teistes linnades ning planeeritava maa-ala valdade keskustes ( 18 lg 2, 3). Avaliku vljapaneku kestus on nii ldplaneeringul kui maakonnaplaneeringul 4 ndalat ( 19). ldplaneeringu ja maakonnaplaneeringu avaliku vljapaneku ja avaliku arutelu aeg ja koht tuleb teatada vastavas ajalehes hiljemalt ks ndal enne avaliku vljapaneku algust, teates tuleb anda informatsiooni planeeritava maa-ala suuruse ja asukoha kohta ning tutvustada lhidalt planeeringu sisu ( 18 lg 6). Lisaks ajalehes teatamisele tuleb ldplaneeringu avaliku vljapaneku kohta vlja panna kuulutused valla klade vi linna asumite vhemalt hes avalikkusele avatud ldkasutatavas hoones vi kohas ( 18 lg 7). Kohalik omavalitsus vi maavalitsus peab avaliku vljapaneku ajal ettepanekuid ja vastuviteid esitanud isikutele teatama avaliku arutelu toimumise aja ja koha ning oma seisukoha ettepanekute ja vastuvidete kohta kahe ndala jooksul prast avaliku vljapaneku lppemist ( 20 lg 2) ning he kuu jooksul prast avaliku vljapaneku lppemist korraldama planeeringu ja selle avaliku vljapaneku tulemuste avaliku arutelu ( 21 lg 1). Kui ldplaneeringu vi maakonnaplaneeringu avalikul vljapanekul esitati planeeringu kohta kirjalikke ettepanekuid ja vastuviteid, peab kohalik omavalitsus vi maavanem

vastavas ajalehes avaldama informatsiooni avaliku vljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta kahe ndala jooksul avaliku arutelu toimumise pevast arvates ( 21 lg 3). Arvestades avaliku vljapaneku ja avaliku arutelu tulemusi tehakse ldplaneeringusse vi maakonnaplaneeringusse vajalikud parandused ja tiendused ning esitatakse planeering jrelevalve teostajale koos informatsiooniga arvestamata jnud ettepanekute ja vastuvidete kohta ( 21 lg 4). Avaliku vljapaneku ja arutelu tulemusel vib kohalik omavalitsus vi maavanem pidada vajalikuks planeeringu nii ulatuslikku muutmist, et see toob kaasa planeeringu philahenduste muutmise. Philahenduste muutmise korral tuleb korrata ldplaneeringu vi maakonnaplaneeringu koosklastamist (isikutega, keda muudatused puudutavad), avalikku vljapanekut ja avalikku arutelu. ldplaneeringu koostamise le teostab jrelevalvet maavanem ja maakonnaplaneeringute koostamise le Siseministeerium. Kui planeering on saanud jrelevalve teostaja heakskiidu, vib planeeringu kehtestada. ldplaneeringu vib vastavalt KOKS 22 lg 1 punktile 31 kehtestada ainult linna/valla volikogu, maakonnaplaneeringu kehtestab maavanem. Kui kehtestatud ldplaneering sisaldab kehtestatud maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekut ja maavanem on jrelevalve kigus muudatustega nustunud, kannab maavanem vastavad muudatused maakonnaplaneeringusse. Maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava ldplaneeringu kehtestamise otsus justub prast ldplaneeringus sisalduvate muudatuste kandmist maakonnaplaneeringusse ( 24 lg 4). Kohalik omavalitsus peab he kuu jooksul prast ldplaneeringu kehtestamist ( 25 lg 4, 5): avaldama vastavas ajalehes ldplaneeringu kehtestamise teate; saatma maavanemale ja planeeringuala kohalikele omavalitsustele ldplaneeringu ja selle kehtestamise otsuse rakirja; saatma riigi maakatastri pidajale informatsiooni ldplaneeringu kehtestamisega justunud maakasutus- ja ehitustingimuste ning kitsenduste kohta. Kui kehtestatud ldplaneering sisaldab maakonnaplaneeringu muudatust ja maavanem on vastavad muudatused maakonnaplaneeringusse kandnud, saadab maavanem Siseministeeriumile muudatusi kajastava maakonnaplaneeringu vljavtte he kuu jooksul muudatuste planeeringusse kandmise pevast arvates. Planeerimisseaduse 25 lisab, et kehtestatud planeering tuleb saata jrelevalve teostajale ja planeeringuala omavalitsustele. Isiklikult tuleb ldplaneeringu kehtestamisest informeerida neid isikuid, kelle: avaliku vljapaneku kigus tehtud kirjalikke ettepanekuid ja vastuviteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud; senist maakasutust vi ehitusigust kehtestatud planeeringu alusel kitsendatakse; kinnistule kehtestati planeeringu koostamise kigus ajutine ehituskeeld. Kui ldplaneeringu koostamise ajaks kehtestati ajutine ehituskeeld maa-alal, mille kohta on varem kehtestatud detailplaneering, siis tuleb ldplaneeringu kehtestamisel otsustada, kas on vajalik see detailplaneering kehtetuks tunnistada. Kui kehtestava ldplaneeringu philahendused peavad vajalikuks varem kehtestatud detailplaneeringust erinevaid maakasutus- ja ehitustingimusi, tuleb varemkehtestatud detailplaneering koos ldplaneeringu kehtestamise otsusega kehtetuks tunnistada. Koos ldplaneeringu kehtestamise otsusega tuleb kehtetuks tunnistada ka ajutine ehituskeeld nii siis, kui seniseid maakasutus- ja ehitustingimusi muudetakse, kui ka siis, kui neid ei muudeta.

8. Riiklikult thtis ehitis Planeerimisseaduse 32 kohaselt on riiklikult thtis ehitis: leriigilise thtsusega kaitsevepolgoon leriigilise thtsusega sjavelennuvli rahvusvaheline tsiviillennuvli elektrijaam, mille energiatoodang letab he kolmandiku riigi elektritarbimisest leriigiline ohtlike jtmete lppladustuspaik leriigiline radioaktiivsete jtmete hoidla leriigilise thtsusega riigikaitselise otstarbega sadam. Riiklikult thtsa ehitise asukohaettepanekud koostab ministeerium, kelle valitsemisalasse kavandatav ehitis kuulub. Asukohaettepanekud koostatakse ldjuhul mitme asukoha kohta. Ettepanekute koosseisu kuuluvad majanduslik ja tehniline phjendus ning keskkonnamjude hindamine. Asukohaettepanekute alusel alustab ministeerium lbirkimisi kohalike omavalitsustega ehitise lpliku asukoha kokkuleppimiseks. Seaduses stestatud erikorda ei rakendata, kui riiklikult thtsa ehitise he vimaliku asukoha kohaliku omavalitsusega saavutatakse kokkulepe ehitise asukoha suhtes ( 33). Kui kski kohalik omavalitsus ei nustu riiklikult thtsat ehitist oma territooriumile paigutama, siis vib Vabariigi Valitsus teha ehitise asukohavaliku otsuse. Kui Vabariigi Valitsus on teinud otsuse riiklikult thtsa ehitise lpliku asukoha kohta, koostab ehitise lpliku asukoha ldplaneeringu ja detailplaneeringu maavanem, mitte kohalik omavalitsus ( 34). Tahaks vga loota, et see erikord toimib preventiivselt ning sunnib senisest enam osapooli kokkuleppele judma selleks, et erikorda kunagi rakendada ei tuleks. 9. leriigiline planeering leriigilise planeeringu sisu kirjeldav 6 lg 2 on seaduses ks vheseid, mis vrreldes varem kehtinud seadusega on tielikult muutunud. Muutused phinevad Eesti ja teiste riikide leriigilise planeeringu koostamise kogemustel ning seelbi kujunenud arusaamal, et leriigiline planeering ei ole maakasutusplaan mis mrab mingite objektide asukohti, vaid strateegia, millega seatakse riigi tasakaalustatud ja sstva ruumilise arengu eesmrgid. Otsuse leriigilise planeeringu algatamise kohta teeb Vabariigi Valitsus, planeeringu koostamise korraldamine on Siseministeeriumi lesanne ( 10 lg 2). leriigilise planeeringu koostamise teade, nagu kik muud Vabariigi Valitsuse otsused, avaldatakse Riigi Teataja Lisas. Ministeerium peab he kuu jooksul prast planeeringu algatamise otsuse tegemist vhemalt hes leriigilise levikuga pevalehes teatama planeeringu algatamisest, tutvustades samas algatatud planeeringu eesmrke ( 11 lg 2, 12 lg 1). leriigiline planeering tuleb koostada koosts maavanemate ja maakondlike omavalitsuste liitudega ning ministeeriumidega ( 16 lg 4) ning hiljem nendega ka koosklastada ( 17 lg 1). leriigilise planeeringu puhul avaliku vljapaneku nuet ei ole, kuid Siseministeerium peab vhemalt hes leriigilise levikuga pevalehes tutvustama planeeringu phiseisukohti ( 18 lg 4). Koosklastatud leriigilise planeeringu esitab Vabariigi Valitsusele kehtestamiseks selle koostamist korraldanud Siseministeerium ( 24 lg 1), kes peab tagama ka planeeringu kehtestamisest teatamise vastavas ajalehes ( 25 lg 1).

10. Rahvusvaheline planeerimistegevus Euroopa Liidus (EL) kuulub ruumiline planeerimine tielikult liikmesmaade pdevusse ja seetttu otseselt planeerimist reguleerivaid direktiive EL-s ei ole. On mned direktiivid, mis teatud mral puudutavad ka planeerimist. Kige enam puudutab planeerimist Euroopa Parlamendi ja Nukogu direktiiv 2001/42/EC Teatavate kavade ja programmide keskkonnale avalduvate mjude kohta (Directive on assessment of effects of certain plans and programmes on the environment). Direktiiv justus 21. juulil 2004. Direktiivi nuded on kajastatud planeerimisseaduses ning Keskkonnamju hindamise ja keskkonnajuhtimisssteemi seaduse. Euroopa maade planeerimisseadused ja planeerimispraktika on kllaltki erinevad. Planeerimisalase tegevuse ja ldiste phimtete htlustamiseks ja Euroopa mingite piirkondade ruumilise arengu eesmrkide kokkuleppimiseks toimub planeerimisalane koost erinevates Euroopa piirkondades. Eesti vtab osa kolmest rahvusvahelise planeerimisalase koost programmist. Nende koostprogrammide raames koostatud ja heakskiidetud dokumendid ei ole osalevatele maadele iguslikult siduvad, nad toimivad kui soovitused maadevahelise koost edendamiseks ja eri maade planeerimisalaste phiprintsiipide htlustamiseks. Neid dokumente on siiski vaja tunda kohalikel omavalitsustel, maavalitsustel ja riigiasutustel, sest nendes snastatud phimtted ei ole otsesnu kajastatud planeerimisseaduses, kuid samas aitavad seadust paremini mista ning langetada pdevamaid sisulisi otsuseid. Euroopa planeeringuala eest vastutavate ministrite (alaline) konverents Conference Europeene des Ministres responsables del Amanagement du Territoire ehk lhendatult CEMAT tegutseb Euroopa Nukogu (Council of Europe) juures. Ministrite konverentsid toimuvad 3-aastase intervalliga. Ministrite konverentside vahelisel perioodil toimib alalise torganina vanemate ametnike komitee, mille lesandeks on ministrite konverentsidel heakskiidetavate dokumentide ettevalmistamine. CEMAT viimane programmdokument Guiding Pinciples for Sustainable Spatial Development (Euroopa sstva ruumilise arengu printsiibid) veti vastu Hannoveri konverentsil 7-8.09.2000. Selles on snastatud olulisemad phimtted, millest tuleks lhtuda nii riikide siseses kui rahvusvahelises planeerimistegevuses. Ljubljana konverentsil 16-17.09.2003 oli phidokumendiks Ljubljana Deklaratsioon, millele kesolevas kommentaaris on viidatud (vt punkt 1.2.). Eesti osaleb CEMAT-i tegevuses alates 1997 aastast, Eestit esindab CEMAT-is Siseministeerium. Euroopa Liidu maade planeerimisalane koost toimub valitsustevahelise initsiatiivina. EL planeeringualase koost programmdokumendiks on 1999. aastal Potsdami ministrite konverentsil heakskiidetud ESDP- European Spatial Development Perspective (Euroopa ruumilise arengu perspektiivid/suundumused), mis snastab EL territooriumi ruumilise arengu phieesmrgid jrgnevateks aastateks. ESDP 5 peatkk on phendatud kandidaatriikide ruumilise arengu probleemidele ja eesmrkidele, selle peatki ettevalmistamisesse kaasati kandidaatriikide esindajad. 2004 alustati EL uue ruumilise arengu ja integratsiooni teemalise programmdokumendi koostamist, mis peab valmima 2007 aasta lpuks. Eesti on liitunud tispartnerina EL planeeringualasesse koostsse peale EL laienemist 1.mail 2004, Eestit esindab selles koosts Siseministeerium. Lnemeremaade planeerimisalane koost algas 1992. aastal. Seda koostd tuntakse lhendi VASAB (Vision and Strategies Around the Baltic Sea) jrgi. VASAB ministrite konverentsid ei toimu regulaarselt, vaid vastavalt vajadusele. Ministrite konverentside vahelisel ajal toimib alalise torganina vanemate ametnike komitee, kus Eestit esindab Siseministeerium. VASAB koostst vtavad osa Soome, Rootsi, Taani, Saksa, Poola,

Valgevene, Leedu, Lti, Venemaa (Leningradi ja Kaliningradi oblast) ja Eesti. VASAB esimene programmdokument Vision and Strategies Around the Baltic Sea 2010 Towards a Framework for Spatial Development in the Baltic Sea Region veti vastu Tallinna konverentsil 1994, tegevuskava VASAB 2010+ Spatial Development Action Programme kiideti heaks Wismari konverentsil 2001. Alustatud VASAB uue programmdokumendi koostamist, selle esialgne kava kiideti heaks Gdanski konverentsil 19. septembril 2005. Programmdokumentide krval on heks olulisemaks VASAB dokumendiks 1996. aasta ministrite konverentsil heakskiidetud Soovitused Lnemere rannikualade planeerimiseks. VASAB koost raames on Eesti initsiatiivil koostatud Lnemeremaade planeeringussteemide levaade Compendium of spatial planning systems in the Baltic Sea region countries [2] Tpsem info nende rahvusvahelise koost programmide kohta ja programmide phidokumendid on hlpsasti kttesaadavad Siseministeeriumi koduleheklje kaudu. 11. Planeerimisalased Riigikohtu otsused Seni on Eesti kohtupraktikas vaieldud philiselt selle le, kas planeeringu koostamise kigus on seadusega ette nhtud avalikustamise ja menetlemise nudeid vi muud normatiivsed nuded korrektselt tidetud vi mitte. Riigikohtuni on judnud siiski ka esimesed philiselt kaalutlusigusele tuginevad kohtuvaidlused. Kaalutlusigusele tuginevad kohtuvaidlused on tavalised niteks Phjamaades, sest avalikustamise ja menetlemise nuete le vaidlusi ei teki, kuna neid nudeid tidetakse iseenesestmistetavalt. Planeeringuotsuste sisulise igsuse hindamiseks on vga vhe iguslikke vi normatiivseid kriteeriume, seetttu on planeeringuotsused vaid teatud ulatuses kohtulikult kontrollitavad/vaidlustatavad. Kaalutlusigusele tuginevate kohtuvaidluste puhul on eriti oluline see, kui phjalikult ja argumenteeritult on sisulised planeeringuotsused motiveeritud ja kas otsuse tegemise motiivid on planeeringu koostamise kigus dokumenteeritud ning asjaosalistele ja avalikkusele teatavaks tehtud. Eriti hoolikalt tuleb phjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise igust vi mille vastu on esitatud vastuviteid planeeringu koostamise kigus. Riigikohus on korduvalt rhutanud menetlus- ja vorminuete erilist thtsust planeerimismenetluses, mida iseloomustab laiaulatuslik diskretsiooniruum. Riigikohus mrkis oma otsuses (haldusasi nr 3-3-1-42-02), et kohalik omavalitsus peab kaalutlemise kaudu kaitsma avalikke huve mistlikul viisil, samas tuleb piisavalt phjendada, miks menetlusosalise poolt esitatud argumente vi tendeid pole aktsepteeritud vi piisavaks peetud. Haldusakti phjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on kaalutlustes arvestanud kiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Oma otsuses 3-3-1-13-02 on Riigikohus mrkinud, et koormava haldusakti phjendus peab sisaldama nii faktilist kui ka iguslikku motivatsiooni. Faktilises motiveeringus peavad olema ra nidatud asjaolud, mis toovad kaasa akti aluseks oleva igusnormi kohaldamise. Oluline on ka faktilise ja igusliku motivatsiooni omavaheline loogiline sidumine, mis peab haldusakti adressaati ja aktiga tutvujat veenma, et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate igusaktidega toovad tepoolest kaasa just sellesisulise haldusotsustuse tegemise (otsuse p 14). Seoses helt maatkilt teisele lbipsu tagamisega maa ostueesigusega erastamise vi tagastamise tingimuste kindlaksmramisel ja selle kigus tekkivate vaidluste lahendamisel on Riigikohus oma lahendis 3-3-1-73-03 asunud seisukohale, et haldusakt (sealhulgas maa ostueesigusega erastamise korraldus) vib sisaldada krvaltingimusi. Krvaltingimuste eesmrgiks on tagada paindlikkus halduslesannete titmisel ja erinevate huvide

arvestamine. Kuid lisatingimuste kohaldamine peab olema selge ja heselt mistetav ja motiveeritud, miks on vaja lbipsu tagada just lbi selle kinnistu ja sellises asukohas, kas on vimalikke alternatiive kaalutud jne. Kuna lbipsude tagamine on erinevate huvide prkumise koht ja maareformi seaduse kohaselt vib erastatava ja tagastatava maa suurust ja piire mrata detailplaneeringu alusel, siis oleks otstarbekas lahendada vimalikud erimeelsused detailplaneeringu menetlemise kigus, kuna sellel teel saab kindlaks mrata ka maatkiga seotud kitsendused, sealhulgas lbipsude vajaduse. Riigikohtu otsused on kummutanud ka mned senilevinud vrarusaamad. Paljudel juhtudel on detailplaneeringu koostamist rahastavad ja planeeringu algatamise ettepaneku teinud isikud linnalt/vallalt nudnud koostatava detailplaneeringu kehtestamist, kuigi linn/vald on koostamise kigus judnud seisukohale, et planeeringut ei ole ige kehtestada. Nuet phjendatakse vitega, et planeeringu algatamise ja menetlemisega on nendel isikutel tekitatud nn phjendatud ootus, ja kui isik nd oma ootust realiseerida ei saa, peab linn/vald korvama tehtud kulutused ja eeldatava kahju. Riigikohtu lahendis 3-3-115-01 konstateeritakse, et: Planeeringu koostamine isiku tellimuse alusel, planeerimismenetluse kulude kandmine ja planeeringu lhtelesande kinnitamine ei tekita kaitstavat usaldust, et planeering algatatud kujul ka kehtestatakse. Lisaks sellele on Riigikohus olnud seisukohal (otsus 3-3-1-42-02), et: Planeeringu menetlemine vib lppeda ka planeeringu vastuvtmise staadiumis, ilma et avalikku vljapanekut ldse korraldataks. Kohtud on igesti leidnud, et PES -st 18 lg 1 ei tulene kohaliku omavalitsuse kohustus algatatud ja koostatud planeering igal juhul ka vastu vtta. On ilmselge, et algatatud planeeringu igal juhul vastuvtmise vi kehtestamise kohustus oleks vastuolus planeerimisdiskretsiooni olemusega. Mitmetel juhtudel on kohtud phjendamatult menetlusse vtnud veel planeeringu koostamise ajal esitatud nudeid. Riigikohtu otsuses 3-3-1-8-02 on tdetud, et: Haldusmenetluse kigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab ldjuhul vaidlustada vaid koos lpliku haldusaktiga. Seni kuni lplikku haldusakti pole veel antud, ei ole kohtul ldjuhul vimalik hinnata, kas menetluslikud rikkumised visid mjutada asja otsustamist. Samas otsuses osundab Riigikohus ka siiski, et: Sellest reeglist vib teha erandi otsesnu seaduses stestatud juhtudel, aga ka lhtuvalt protsessikonoomika phimttest, mida vimaldab ka haldusmenetluse seaduse 58. Erandlikult on menetlustoimingu vi lplikule haldusaktile eelneva haldusakti vaidlustamine igustatud, kui tegemist on sedavrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse kigus vimaldab juda jreldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lplik haldusakt ei saa olla sisuliselt igusprane. Enne lplikku haldusakti saab kaebuse esitada ka juhul, kui menetlustoiming rikub igusi sltumata menetluse lpptulemusest. Riigikohtu otsus 3-3-1-54-03 Jmejala klas 400-kohalise Viljandi Vangla ja 100kohalise Vanglate Keskhaigla detailplaneeringu kohta on vga hsti avanud kaalutlemise sisulise ja igusliku lesande ning olemuse planeerimisotsuste tegemisel. Kohalikud elanikud ja looduskaitsjad protesteerisid planeeringu koostamise kigus vangla ja haigla Jmejala parki paigutamise vastu. Nende hoonete parki ehitamise kavatsust phjendati sellega, et nii saab vanglakompleksi rajamisel ra kasutada pargi servas olevat pshhiaatriahaigla hoonet, muutes sellega kogu kompleksi rajamise odavamaks. Kompleksi ehitamist phjendati ka sellega, et sellega luuakse valda tiendavaid tkohti. Juba asja ksitlenud Tartu Ringkonnakohus leidis, et kirjades ettepaneku tegijatele ja volikogu otsuses puuduvad phjendused, miks ei arvestatud ettepanekuga nihutada vanglakompleks olemasolevast pargist kaugemale. Riigikohus nustus ringkonnakohtu seisukohaga. Riigikohus selgitas, kuidas tema neb vaidlusaluse planeeringu philesannet: Antud juhul oli otsustamisel mrava thtsusega helt poolt otsuse negatiivne mju keskkonnale,

tpsemalt Jmejala pargile, ning teiselt poolt positiivne mju valla ja regiooni thivele, ettevtlusele ja infrastruktuurile. Arvestada tuli ka riigi kulude kokkuhoidu seoses olemasoleva hoone kasutamisega. Otsus tuli langetada sellest lhtudes, kas kompleksi rajamisega kaasnev kasu kaalub les keskkonnale tekitatava kahju. Seega pidi kohalik omavalitsus koguma teavet nii positiivsete kui ka negatiivsete mjutuste tenosuse ja ulatuse kohta. Riigikohus leidis, et planeeringust ei nhtu kaalutlus, miks soovitakse vanglakompleks ldse parki rajada ja millised motiivid kaaluvad les pargi osalise hvitamisega kaasneva kahju. Planeeringudokumentide kogumist nhtuvad phjendused ei vimaldanud Riigikohtu hinnangul planeerimismenetluses osalevatel huvitatud isikutel kontrollida ettepaneku arvestamata jtmise ratsionaalsust, vaielda ettepaneku arvestamata jtmise motiividele vastu ega areneda avalikul diskussioonil planeeringu lahenduste le. Sisulise kaalutlemise olemust ja vajadust selgitavad hsti kaks nidet selles Riigikohtu otsuses. Riigikohus leidis, et: Lisaks maharaiutavate ja silitatavate puude arvu suhtele tuleb arvestada ka tervikmilj muutumist prast vangla rajamist parki. Vanglat iseloomustavad mrid, turvatsoon, jlgimisseadmed, pidev eriolukorra tekkimise risk. Need nhtused ei saa ilmselgelt harmoneeruda pargi olemusliku miljga, mis seisneb eelkige looduskeskkonnas, rahus ja puhkamist vimaldavas mbruses. Kolleegium arvab, et pargi milj on vimalik hvitada vi seda mrkimisvrselt kahjustada ka ilma htegi puud maha raiumata, kui parki vi selle krvale rajatakse vangla. Riigikohus konstateeris oma otsuse phjenduses: Vanglakompleksi ehitamisega kaasnevad positiivsed mjud thivele ja ettevtlusele ilmnevad riigis tervikuna ka siis, kui kompleksi ei ehitata Prsti valda, vaid kuhugi mujale. Riigikohus ei ne kesoleva asja materjalide pinnalt phjendust, miks peaks keskkonna kui ldise igushve kahjustamisest saama kasu just Prsti vald, kui vanglakompleks on kusagile Eestis eeldatavasti vimalik ehitada ka keskkonda srases ulatuses kahjustamata. Kui tegelikkuses siiski eksisteerivad phjused, mis sunnivad edendama majandust ja infrastruktuuri just Prsti vallas (eriliselt madal elatustase antud vallas, suur tpuudus vms), pidanuks volikogu need vlja tooma. Kuna sraseid phjusi ei ole vlja toodud, leiab Riigikohus, et volikogu omistas vangla ehitamisega vallas kaasnevatele sotsiaalsetele ja majanduslikele mjudele keskkonnamjudega vrreldes liiga suure kaalu. See kujutab endast olulist diskretsiooniviga. Soovitan Riigikohtu Jmejala detailplaneeringu kohta tehtud otsusega tutvuda kigil planeerimisega tegelevatel isikutel, see otsus vtab kokku paljud varasemad Riigikohtu kaalutlusotsused ja seda otsust vib pidada vga heaks kaalutlemise petuseks kigile planeeringute koostamises osalejatele. 12. Korduvad ksimused Detailplaneeringu koostamise kohustus PLS kasutab misteid detailplaneeringu koostamise kohustus vi detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud. Nende mistetega on seotud mitmed PLS stted, samuti mned maakatastriseaduse, ehitusseaduse, looduskaitseseaduse ja mitmete teiste seaduste stted. Seetttu on rmiselt oluline, kuidas mratakse detailplaneeringu koostamise kohustus. Detailplaneeringu koostamise kohustus mratakse PLS kohaselt kolmel viisil: 1. otse seadusega, PLS 3 likega 2, 2. ldplaneeringuga, PLS 8 lg 3 p 4 alusel, vi ldplaneeringu puudumise korral maakonnaplaneeringuga PLS 7 lg 3 p 5 alusel,

3. otsustuskorras, PLS 9 lg 11 alusel. Paljudel juhtudel on seadust mistetud nii, et detailplaneeringu koostamise kohustus mratakse ainult 3 likega 2, mrkamata, et detailplaneeringu koostamise kohustus tekib seaduse alusel ka kahel muul eelnimetatud viisil. See on oluline niteks maakatastri seaduse 18, vi ehitusseaduse 19 rakendamisel. Seaduse pgusamal lugemisel ei ole mnikord mistetud ka seda, et detailplaneeringu koostamise kohustus ei laiene igasugusele ehitamisele linnades ja alevites ning alevike ja klade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel ( 3 lg 2 preambula), vaid ainult nendele kolmele juhule, mida loetletakse 3 lg 2 punktides. Olemasolevate hoonete laiendamine On ksitud, kas 3 lg 2 p 2 nimetatud olemasolevate hoonete le 33% suurune laiendamine kib iga krundil oleva hoone kohta eraldi vi kigi hoonete kohta kokku kui krundil on mitu hoonet. Oma senistes selgitustes oleme tulenevalt seaduse snastusest jnud seisukoha juurde, et ste kib iga krundil oleva hoone kohta eraldi, mitte krundil olevate hoonete summaarse kubatuuri kohta. Hoonete ehitusalune pindala Ksimuse tekitab asjaolu, et ehitusseaduses (ES) ja planeerimisseaduses kasutatakse veidi erinevaid termineid peaaegu sama asja kohta. ES kasutab mistet ehitisealune pind ja PLS mistet ehitusalune pind ( 9 lg 4 p 3). Erinevad terminid on ilmselt vajalikud, sest nendega kaasneb erinev sisuline ja iguslik thendus. Ehitusseaduse allaktis on ehitisealune pind defineeritud kui hoone kskik milliste osade suurima vlisperimeetri sisse jv pindala, st ehitisealuse pinna hulka kivad ka ehitise vljaulatuvad osad katusekarniis, rdud, varikatused jms. Senistes planeerimisseaduse selgitustes oleme olnud seisukohal, et ehitusalune pind PLS mistes thendab hoone maapinnaga likuva vliskontuuri pindala, seega ei arvata selle sisse maapinnast krgemal olevaid hoone vljaulatuvaid osi. Detailplaneeringu sisust lhtudes on selline selgitus ainuvimalik. Erandid detailplaneeringu koostamise kohustuse suhtes 9 lg 10 stestab erandid detailplaneeringu koostamise kohustuse suhtes, stestades samas, et neid erandeid ei saa kasutada riikliku kaitse alla vetud maa-alal ja miljvrtuslikul hoonestusalal ( 9 lg 10 preambula). Millegiprast on like preambulat mistetud ka nii, et sellega seatakse ldine detailplaneeringu koostamise kohustus kaitse alla vetud ja miljvrtuslikel aladel, olenemata sellest, mida seal ehitada soovitakse. Sellist kohustust like preambula ei sea, see vaid stestab muuhulgas, millistel aladel 3 lg 2 stestatud detailplaneeringu koostamise kohustuse suhtes erandit teha ei saa. Ksimused stte kohta on siiski mrk sellest, et ste on veidi ebaselgelt kirjutatud ning vajab PLS jrgmisel tiendamisel tpsemat snastamist. Detailplaneeringu koostamise igus PLS 13 lg 2 stestab, et krgharidusega arhitekt, planeerija vi muu planeerimisalase ettevalmistusega spetsialist vib iseseisvalt ja oma vastutusel koostada detailplaneeringuid vi juhtida nende koostamist. On vaieldud selle le, mida thendab muu planeerimisalase ettevalmistusega spetsialist. On videtud, et isikud, kes mingit teist eriala ppides on stuudiumi vltel ra kuulanud planeerimisalase loengutskli (nit maakorraldaja, kinnisvaraplaneerija, ehitusinsener jne) ning selle lpus hinde saanud, on PLS mistes planeerimisalase ettevalmistusega spetsialistid. Kesoleva artikli autor ei saa sellise

seisukohaga mitte mingil juhul nustuda. Kesoleva artikli autori arusaamise kohaselt tendab isiku krgkoolis saadud erialast ettevalmistust diplom. Diplomis on nimetatud ks eriala, mille isik on krgkoolis omandanud ning millel iseseisvalt ja omal vastutusel ttamiseks ta ettevalmistuse on saanud. Lisaks diplomile saab isik akadeemilise iendi, kus on nidatud millised loengutsklid on krgkoolis ppimise kigus lbitud ja millised hinded nende eest saadud. Isik ei ole saanud erialast ettevalmistust kigil nendel aladel, mida tema akadeemilises iendis on loetletud, ta on saanud erialase ettevalmistuse sellel alal, mida nimetab tema diplom. Niteks maakorraldust ja maamtmist ppivad isikud saavad suhteliselt ulatusliku planeerimisalase loengutskli. Planeerimisalaseid loenguid saab maamtja ja maakorraldaja selleks, et osata siduda oma kutsetd ja planeerimist, st et osata planeeringuid lugeda ning planeeringute alusel teha maamdutid ja langetada maakorralduslikke otsuseid. Maakorralduse ja maamdu eriala lpetanu ei ole saanud planeeringute koostamiseks vajalikku koolitust/ettevalmistust, ta on saanud maamdu- vi maakorraldusalase koolituse/ettevalmistuse. Sama kib ka niteks ehitusinseneri, teedeinseneri, haldusjuhtimise erialal lpetaja kohta, kes samuti lbivad planeerimisalase loengutskli oma pingute jooksul. Planeerimisalane spetsialist kirjutati seadusesse philiselt vene gradostroitelstvo eriala tttu, mis ei thenda otsetlkes ei arhitekti ega planeerijat, kuid annab just linnaplaneerimise alase hariduse. Ksimus ei ole tegelikult ldse planeerimises likooli diplomi hinnetelehel olevate ainete loetelu selline tlgendamine viib tieliku absurdini see thendab ju, et mingi konkreetse eriala lpetanu on pdev iseseisvalt ja omal vastutusel ttama ka kigil nendel erialadel, mille kohta loengute kuulamist ja hinde saamist akadeemiline iend tendab?! Ma ei kaitse siin mingil juhul arhitekti vi planeerija tupuhtust, vaid lihtsalt jrgin tuntud eesti vanasna selle kohta, et iga kingsepp peaks ikka oma liistude juurde jma. Muidugi on oluline ka see, et arhitekti ja planeerija erialad on ainukesed, kus inimest kogu stuudiumi vltel petatakse ruumiliselt mtlema ja seda mtlemist graafiliselt vljendama, st petatakse seda, mis tagab arhitektuurse projekti vi planeeringu professionaalse koostamise. Kuna planeeringu koostamise igust reguleeriv ste on eelnimetatud tlgendusvimalusi pakkunud, siis tuleb seda kindlasti muuta seaduse jrgmisel muutmisel ja tiendamisel. Planeering ja maakataster Vist kige rohkem on olnud ksimusi planeeringu ja maakatastri suhete kohta. Ksimuste phjuseks philiselt katastriametnike nue, et maaksuse jagamiseks vi katastriksuse sihtotstarbe mramiseks tuleb teha detailplaneering. Enamusel juhtudel on see nue olnud vastuolus planeerimisseadusega. PLS-ga koos justusid maakatastriseaduse (MKS) 18 muudatused, millega harjumine on vtnud ootamatult palju aega. Philine muudatus seisnes selles, et kui MKS varasem snastus stestas testi, et katastriksuse sihtotstarbe mramine toimub detailplaneeringuga (mida tlgendati olenemata PES 2 lg 1 ja 9 lg 7 stestatust nii, et sihtotstarbe muutmise aluseks tuleb alati koostada detailplaneering), siis uue snastuse kohaselt toimub detailplaneeringu koostamise kohustuse korral katastriksuse sihtotstarbe mramine kehtestatud detailplaneeringu alusel (MKS 18 lg 2). MKS 18 ligetes 3 - 8 stestatakse, kuidas toimub katastriksuse sihtotstarbe mramine siis, kui detailplaneeringu koostamise kohustus puudub; varem sellised stted MKS-s ldse puudusid. Detailplaneeringu koostamist on paljudel juhtudel nutud maatkkide/katastriksuste jaotamise aluseks tuginedes PLS 3 lg 2 punktile 3, mis nuab detailplaneeringu koostamist maa-alade kruntideks jaotamise korral. Seda on juhtunud kige rohkem vikelinnades ja teistes suuremates asulates, kus linnalise asula piires on soovitud ht suuremat maatulundusmaa tkki mitmeks jagada ilma jagatavatel tkkidel ehitamise

kavatsuseta. Nue on esitatud ilmselt seetttu, et pole thele pandud PLS 9 liget 4, mille kohaselt krunt on ehitamiseks kavandatud maaksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal, st seetttu, et pole mistetud, et iga maa- vi katastriksus ei ole krunt PLS mistes. Palju on nutud nii katastriametnike kui kohalike omavalitsuste poolt ka seda, et detailplaneeringu kohaselt valmis ehitatud hoone kasutusotstarbe muutmise soovi korral koostataks maa/katastriksuse sihtotstarbe (mis tavaliselt muutub koos hoone kasutusotstarbe muutmisega) muutmise aluseks detailplaneering. Nude aluseks tavaliselt vide, et kehtestatud detailplaneeringus stestatut saab ainult detailplaneeringuga muuta. Vide ei ole antud juhul siiski ige, sest PLS ei sea detailplaneeringu koostamise kohustust ehitise vi maa kasutamise sihtotstarbe muutmise aluseks ning katastriksuse sihtotstarbe mramine toimub sellisel juhul MKS 18 lg 4 vi 5 alusel. Sellisel juhul ei ole detailplaneeringu koostamise jrele tavaliselt ka mingit sisulist vajadust. Mningatel ksikutel juhtudel, kui see vajadus testi olemas on, saab kohalik omavalitsus rakendada temale PLS 9 likega 11 antud igust ja algatada detailplaneeringu koostamise. 13. Olulisemad eksimused planeerimisseaduse vastu Koosklastamist nutakse ka tehnovrkude valdajate ja maaomanikega Paljud kohalikud omavalitsused ning kahjuks ka mned maavalitsused on nudnud planeeringute koosklastamist tehnovrkude valdajatega ja maaomanikega. Selline nue on tugevas vastuolus PLS -ga 17, mille kohaselt planeering koosklastatakse ainult riigiasutustega. Tehnovrkude rajajate/omanikega ja kinnisasjade omanikega tuleb planeeringu koostamise ja elluviimise tagamiseks vajalikud ksimused lahendada 16 kohase koost raames. Kruntide omanikega tuleb detailplaneering koosklastada ainult siis, kui detailplaneering koostatakse 22 stestatud lihtsustatud korras. Siinkohal tuleb rhutada tehnovrkude rajaja/omanik on tpselt samasugune teenuse pakkuja, kui niteks kaupluse omanik. Nii tehnovrkude kui kaupluse vimalikule rajajale pakub kehtestatud detailplaneering vimaluse oma ri vastaval territooriumil ajada. Sellest loogikast lhtudes tundub eriti arusaamatu, et mitm. tehnovrkude vimalikud rajajad/omanikud detailplaneeringu koosklastamise eest veel ka kllalt suurt tasu nuavad. Viimane ei ole ilmselt vastuolus seadustega, kuid elementaarse ri-eetika ja loogikaga see allakirjutanu arvates kll mingil moel kokku ei ki. Siin peitub veelkord phjus, miks PLS ga tehnovrkude rajaja/omanik on koosklastajast koost tegijaks degradeeritud. Tasu vtmise heks ajendiks on ilmselt ka see, et tehnovrkudega seotud ksimusi kib firmaga lbi rkimas vi koosklastamas planeeringufirma (kes planeeringu koostamisega teenib raha), mitte kohalik omavalitsus. Menetlustoimingute tegemine delegeeritakse planeeringufirmale Paljud kohalikud omavalitsused delegeerivad mitmete menetlustoimingute (koost, koosklastamine, avaliku vljapaneku lbiviimine jne) tegemise planeeringufirmale. Miks see sisuliselt vale ja linnale/vallale kahjulik on, sellest oli juttu juba eelpool. Nue on vastuolus PLS 10 ligetega 4 ja 5, mille kohaselt ldplaneeringu ja detailplaneeringu koostamist korraldab kohalik omavalitsus ning kigi jrgnevate ldplaneeringu ja detailplaneering menetlemist reguleerivate stetega, mille kohaselt kik menetlustoimingud peab tegema kohalik omavalitsus. PLS-s puudub delegatsiooninorm, mis vimaldaks kohalikul omavalitsusel delegeerida menetlustoimingute tegemise mnele teisele isikule. Kahjuks nitab selline delegeerimine ka linna/valla ja planeeringufirma suhtumist planeeringu koostamisse. See suhtumine thendab tavaliselt seda, et linn/vald ostab

planeeringufirmalt endale planeeringu, ise ennast selle koostamisse eriti segamata. Mis omakorda eriti tugevamates ja suuremates planeeringfirmades on tekitanud suhtumise, et nemad ongi need, kes planeeringu koostavad ja planeeringu sisu le otsustavad. Ometi peaks alati olema nii, et kohalik omavalitsus on see, kes planeeringu sisu kujundab, kasutades sealjuures vajadusel planeeringufirma abi; nneks on viimasel ajal just kohalikes omavalitsustes nha ha rohkem sellist suhtumist planeeringute koostamisse. Kohalik omavalitsus nuab planeeringus maakatastri sihtotstarvete nitamist Paljud linnad/vallad nuavad ldplaneeringus ja detailplaneeringus maakatastri sihtotstarvete mramist. Mnikord nutakse planeeringus ainult katastri sihtotstarvete nitamist, mnikord nende nitamist paralleelselt PLS kohase krundi kasutamise sihtotstarbega. Sellised nudmised on vastuolus planeerimisseaduse ja maakatastriseadusega. PLS kohaselt tuleb ldplaneeringus mrata maa- ja veealade ldised kasutus- ja ehitustingimused ( 8 lg 3 p 3), mille mramisel tuleb kaardil nidata missugune kasutusotstarve erinevatele territooriumi osadele on kavandatud, samuti nuavad 8 lg 3 mitmed punktid mitmesuguste spetsiifiliste funktsioonidega alade mramist. Detailplaneeringuga tuleb PLS 9 lg 4 p 2 kohaselt mrata krundi kasutamise sihtotstarve vi sihtotstarbed. Maakatastriseaduse 18 kohaselt mratakse katastriksuse sihtotstarve. Miks siis ei ole ige planeeringus mrata katastriksuse sihtotstarvet. Vaid ks nide selle selgitamiseks. Katastriksuse sihtotstarvete loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse mrusega. Katastriksuse sihtotstarve ldmaa thendab mruse kohaselt niteks staadionide, supelrandade, loomaaedade, parkide, kalmistute jm maad. Kui ldplaneeringus vi detailplaneeringus mratakse ks maa ldmaaks, siis mida sinna ikkagi on kavandatud, kas spordivljak, park vi hoopis kalmistu ?!. Samasugused ksimused tekivad enamuse katastri sihtotstarvetega seoses. Et selliseid ksimusi ei tekiks, tuleb planeeringus tpselt ra nidata kavandatav maakasutus, olgu see siis spordivljak vi kalmistu. Niteks katastri sihtotstarbe kohane vikeelamumaa thendab nii erinevaid vimalusi, et detailplaneeringus tuleks nidata tpselt, mida ikka kavandatakse, kas hepereelamuid, kaksikelamuid, ridaelamuid vi hoopis vikeseid korterelamuid. PLS ja MKS ei nua katastriksuse sihtotstarbe mramist planeeringuga. PLS ja MKS stetega on krundi kasutamise sihtotstarbe ja katastriksuse sihtotstarbe paralleelne nitamine planeeringus vastuolus ka seetttu, mlema seaduse kohaselt mrab kohalik omavalitsus katastriksuse sihtotstarbe kehtestatud ldplaneeringu alusel (MKS 18 lg 6, PLS 8 lg 9), vi kehtestatud detailplaneeringu alusel (MKS 18 lg 2, PLS 9 lg 8), st seadused on selgelt stestanud toimingute jrjekorra enne planeering kehtestatakse, siis mratakse selle alusel katastriksuse sihtotstarve. Planeeringulahenduste phjendused ja elluviimisega kaasneda vivate mju hindamine on ebapiisavad Planeeringute heks kige ldisemaks puuduseks on, et planeeringu tekstis (seletuskirjas) puudub minimaalnegi planeeringulahenduste motivatsioon. Ei esitata htegi selgitust vi phjendust, miks nii- vi naasugused maakasutus- ja ehitustingimused mingile maa-alale on seatud. Samas seatakse nende tingimustega tihti pris tugevaid piiranguid. Motivatsiooni/phjenduste puudumine thendab ka seda, et ldplaneeringu vi detailplaneeringuga mratakse kll maa kasutamise sihtotstarbed, kuid planeeringust ei selgu ldse, missuguseid valla/linna arengu eesmrke planeeringus kavandatud maakasutuse ja ehitamise kaudu loodetakse/soovitakse saavutada ja miks mingis kohas just selline maakasutuse vi ehitamise viis on valitud arengueesmrkide elluviimiseks. Viimane

thendab ka seda, et enamuses ldplaneeringutes PLS 8 lg 3 p 2 stestatud mjude hindamise ja arengutingimuste seadmise nuet ei tideta vi tidetakse rmiselt formaalselt. See vib teatud mral olla tingitud ka sellest, et planeeringu elluviimisega kaasneda vivate mjude hindamise kogemus Eestis on rmiselt vike ning ka sellest, et suhteliselt uudse mjude hindamise mber on veel palju sisulist ja iguslikku segadust. Kahjuks on seda segadust veelgi suurendanud kesoleva aasta 3. aprillil justunud keskkonnamju hindamise ja keskkonnajuhtimisssteemi seadus (KMHS), mis segadust tekitavalt ja le reguleerides pab reguleerida ka mjude hindamist planeeringute koostamisel. nneks on KMHS koostajad ilmselt ka ise seda mistnud, ning loodetavasti korrigeeritakse seadust vimalikult kiiresti. Hoolimata segadusest KMHS mber on planeerimises tna kindlasti heks kige olulisemaks lesandeks planeeringlahenduste senisest palju phjalikum ja motiveeritum kaalutlemine ning nende kaalutluste ja phjenduste muutumine planeeringu teksti oluliseks osaks. Phjalik kaalutlemine ja motiveerimine tagab planeeringu oluliselt parema kvaliteedi ning tasakaalustatuma ja jrjepidevama arengu. Phjalik kaalutlemine on rmiselt vajalik ldplaneeringute puhul, millega mratakse pikaks ajaks linna/valla ldised ruumilise arengu eesmrgid ja tingimused ning aitab vltida vigu detailplaneerimisel, millega kavandatakse ehitamist mingil vikesemal maa-alal. Ebapiisav kaalutlemine ldplaneeringu koostamise kigus on kaasa toonud ka selle, et suure osa ldplaneeringute seletuskirjad on sisuthjad ning valdava osa seletuskirjast moodustab olemasoleva olukorra passiivne kirjeldus. nneks on viimase paari aasta jooksul tulnud pris mitmeid kaalutlusigusele lesehitatud Riigikohtu otsuseid. Nendest otsustest on kahesugune kasu. hest kljest on nendes hsti selgitatud, mida kaalutlemine planeerimisel peaks sisaldama ja missugune peaks olema kaalutlemise ulatus. Teisalt tuletavad need otsused linnadele/valdadele meelde, et kaalutluste/phjenduste ebapiisavus planeeringus vib saada kohtuvaidluse kaotamise phjuseks. Ignoreeritakse planeeringu menetlemise nudeid Siseministeeriumi planeeringute osakond on viimase aasta jooksul klastanud pooli maakondi, et tutvuda planeerimise alase tegevusega maavalitsuses ja kohalikes omavalitsustes ning saada vahetut tagasisidet planeerimisseaduse toimimise kohta. Kige halvemaks llatuseks on olnud, et vga paljud linnad ja vallad ignoreerivad planeeringu jrelevalve teostajale esitamise nuet. Eriti halb on olukord Ida-Virumaal, kus kehtestatud ldplaneeringutest pooled ja paljud detailplaneeringud on kehtestatud ilma planeeringut jrelevalve teostajale esitamata. Kui maavalitsus on asjast teada saades esitanud planeeringu kehtestamise seadusevastase otsuse kehtetuks tunnistamise ja planeeringu maavalitsusele jrelevalve teostamiseks esitamise nude, on omavalitsused tavaliselt viidanud haldusmenetluse seaduse (HMS) -le 58, mille kohaselt nende hinnangul sellist nuet esitada ei tohiks. HMS -s 58 on snaselge tingimus, mille kohaselt seda stet saab rakendada ainult siis, kui rikkumised ei vinud mjutada asja otsustamist. Planeeringute puhul vib jrelevalve vga oluliselt mjutada asja otsustamist. See, kas mjutab, ja mis mral, saab selguda jrelevalve teostamise kigus. Seetttu peab kohalik omavalitsus planeeringu, mis on kehtestatud seadusekohast jrelevalve nuet titmata, kehtetuks tunnistama ning esitama planeeringu maavalitsusele jrelevalve teostamiseks. Lisaks eeltoodule on PLS-s kahes kohas stestatud, et planeeringu le jrelevalve teostamise kohustuse korral on jrelevalve teostaja heakskiit planeeringule selle kehtestamise eeltingimus ( 23 lg 6 ja 24 lg 4).

Kokkuvtteks Kui kokkuvtlikult vrrelda varemkehtinud planeerimis- ja ehitusseadust ja kehtivat planeerimisseadust, siis tuleb kige suuremaks muutuseks uues seaduses pidada seda, et kohalikule omavalitsusele on jetud palju suurem otsustusigus ja vastutus detailplaneeringu koostamise kohustuslikkuse ning detailplaneeringu menetlemise ja avalikustamise le otsuste langetamisel. See thendab kohaliku omavalitsuse senisest palju suuremat kaalutluskohustust nende otsuste langetamisel. Krvuti sellega vljendub seaduses ka soov, et kohalik omavalitsus oleks senisest palju enam ise detailplaneeringu koostaja vi vhemalt koostamise tellija, st oma haldusterritooriumi ruumilise arengu juhtija. Euroopaliku planeeringukultuuri heks alusphimtteks on kohaliku omavalitsuse planeeringumonopol. See thendab, et linnade ja asulate esteetilise kvaliteedi, toimivuse, ssteemse ja tervikliku arengu ning erinevate huvide tasakaalustatud arvestamise tagamiseks korraldab planeeringute koostamist ning langetab planeerimisotsused kohalik omavalitsus olenemata sellest, kes on maa omanik. Mis teisisnu thendab, et linna arengu kavandamisel ei tohiks olla esikohal mingis kohas avalduv investori soov midagi ehitada, vaid linna tervikliku ja tasakaalustatud arengu vajadus. Mitmetel juhtudel on pahandatud selle le, et planeerimisseadus vimaldab halva/inetu linnakeskkonna tekkimist. Selle vite esitajad ei ole ilmselt melnud selle le, mida planeerimisseadus reguleerib. Planeerimisseadus reguleerib ainult kahte asja - isikutevahelisi suhteid planeeringu koostamise kigus, ning seda milliseid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi saab planeeringuga seada. Seega annab planeerimisseadus kohalikule omavalitsusele tieliku ja lpliku otsustusiguse selle le, mida, kus ja millistel tingimustel ehitada saab. Kui linn/vald liigselt paindub investori soove arvestama, annab ta tegelikult ra temale seadusega antud otsustusiguse ja vimu. Planeerimis- ja ehitusseadus justus 1995. aastal, seaduse justumisest kuni kesoleva ajani langetatud kohtuotsused, eriti Riigikohtu otsused on omalt poolt suunanud ja korrastanud planeerimistegevust. Tahaks vga loota, et planeerimisseadus ja senised Riigikohtu otsused aitavad meid sammukese edasi liikumisel euroopaliku planeeringukultuuri poole.

Lisa 1 EUROOPA REGIONAALSE/RUUMILISE PLANEERIMISE HARTA - Torremolinose Harta Vastu vetud Euroopa Regionaalplaneerimise Eest Vastutavate Ministrite Konverentsil (Conference Europeenne des Ministres responsables de lAmenagement du Territoire CEMAT) Hispaanias, Torremolinoses 20. mail 1983 SISSEJUHATUS Euroopa Regionaalplaneerimise eest vastutavad ministrid, kes kohtusid Euroopa Nukoguga koosts organiseeritud VI konverentsil ning kes arvestavad sellega, et: regionaalne/ruumiline planeerimine on Euroopa hiskonna arengu kujundamise oluline instrument ning rahvusvahelise koost intensiivistamine selles valdkonnas kujutab endast mrkimisvrset panust teel tugevama Euroopa identiteedi poole;

 koost selles valdkonnas eeldab riiklike, regionaalsete ja kohalike arengukontseptsioonide analsi htsete phimtete kehtestamise eesmrgil, mis peaks kaasa aitama ennekike regionaalse ebavrdsuse vhendamisele ning ruumi kasutamise ja organiseerimise paremale tunnetamisele, lesannete jaotamisele, keskkonnakaitsele ja elukvaliteedi parandamisele; Euroopa maade majanduses ja sotsiaalses struktuuris asetleidnud phjalikud muudatused ning nende seosed teiste maailma osadega nuavad ruumi organiseerimise phimtete kriitilist levaatamist, vltimaks lhiajaliste sotsiaalsete, kultuuriliste ja keskkonnaliste aspektidega mittearvestavate majandushuvide tielikku prevaleerimist nende le; regionaalse/ruumilise planeerimise ees seisvad eesmrgid nuavad nende elluviimiseks uusi kriteeriume tehnilise progressi suunamiseks ja rakendamiseks koosklas majanduslike ja sotsiaalsete nudmistega; kigil Euroopa kodanikel peaks olema vimalus osaleda sobivas institutsioonilises raamistikus regionaalse/ruumilise planeerimise abinude tutvustamisel ja kasutamisel; Kiidavad heaks kesoleva Harta ning esitavad selle avalikkusele ning poliitiliste otsuste langetajatele kohalikul, regionaalsel, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. REGIONAALSE/RUUMILISE PLANEERIMISE KONTSEPTSIOON Regionaalne/ruumiline planeerimine annab geograafilise vljundi hiskonna majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja keskkonnapoliitikale. Samal ajal on see teaduslik distsipliin, teatud administratiivne tegevus ning poliitika, mis lbi interdistsiplinaarse laiaphjalise lhenemise on suunatud tasakaalustatud regionaalse arengu saavutamisele ja ruumi fsilisele organiseerimisele vastavalt ldisele strateegiale. Kontseptsiooni Euroopa dimensioon Regionaalne/ruumiline planeerimine aitab kaasa paremale ruumilisele organiseeritusele Euroopas ning he riigi piirest vljuvate probleemide lahendamisele, seades seega eesmrgiks hise identiteedi loomise, pidades silmas phja-luna ja ida-lne suunalisi suhteid. Kontseptsiooni karakteristikud Inimene ja tema heaolu, samuti tema interaktiivne suhe keskkonnaga on regionaalse/ruumilise planeerimise huvikeskmes, seades eesmrgiks inimlikus maastaabis planeeritud mbruses isiksuse arengule viiva keskkonna ja elukvaliteedi loomise igale ksikisikule. Regionaalne/ruumiline planeerimine peab olema demokraatlik, kikehaarav, funktsionaalne ning pikaajalisusele orienteeritud. Demokraatlikkus: planeerimine tuleb lbi viia selliselt, et oleks tagatud huvitatud inimeste ja nende poliitiliste esindajate osalus Kikehaaravus: planeerimine peab tagama erinevate sektoraalpoliitikate koordineerimise ning nende integreerimise ldistesse lhtealustesse Funktsionaalsus: planeerimine peab arvestama histel vrtushinnangutel, kultuuril ja huvidel baseeruva regionaalse teadvuse olemasoluga, mis mnikord letab administratiivsed ja territoriaalsed piirid, pidades samal ajal silmas erinevate maade institutsioonilist korraldust

Orienteeritus pikaajalisusele: planeerimine peab analsima ja arvesse vtma pikaajalisi majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi, koloogilisi ja keskkondlikke trende, arenguid ja muutusi Toimimine Regionaalne/ruumiline planeerimine peab arvesse vtma paljude individuaalsete ja institutsiooniliste ruumi korraldamist mjutavate otsustajate olemasolu, kigi prognoosivate uuringute ebakindlust, turu survet, administratiivsete ssteemide eriprasusi ning erinevaid sotsiaal-majanduslikke ja keskkonnatingimusi. Planeerimine peaks pdma neid mjusid siiski kige harmoonilisemal viisil sobitada. PHIEESMRGID Regionaalne/ruumiline planeerimine pab samaaegselt saavutada: Regioonide tasakaalustatud sotsiaal-majanduslikku arengut Vttes arvesse Euroopat tervikuna mjutavaid majanduslikke protsesse, spetsiifilist regionaalset omapra ning arengutelgede ja sidevrkude olulist rolli, peaks planeerimine kontrollima lerahvastatud vi liiga kiiresti arenevate piirkondade arengut, aitama kaasa mahajvate piirkondade arengule ning silitama vi kohandama infrastruktuure, mis on olulised taandarenevate vi eriti Euroopa tasandil tju rnde phjustatud tpuuduse probleemiga piirkondade majandusliku stimuleerimise seisukohalt. realad, kus on erinuded ja struktuuriline potentsiaal sotsiaal-majanduslikuks mber-tasakaalustamiseks, tuleks paremini siduda Euroopa tstus- ja majanduskeskustega. Elukvaliteedi paranemist Planeerimine soodustab eluaseme, t, kultuuri, vaba aja veetmise ja hiskonnasiseste suhete, s.o. igapevaelu kvaliteedi paranemist, samuti iga ksikisiku heaolu kasvu, mille peab tagama tkohtade loomine, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste vimaluste pakkumine elanikkonna erinevate rhmade pdluste rahuldamiseks kohtades, kus neid saaks optimaalselt kasutada. Vastutustundlikku loodusressursside majandamist ja keskkonnakaitset Edendades strateegiaid, mis vhendavad konflikti kasvava loodusressursside nudluse ja vajaduse vahel neid silitada, pab planeerimine tagada vastutustundliku keskkonna, maaressursi, maapue-, hu-, vee- ja energiaressursi, floora ja fauna majandamise, prates erilist thelepanu looduslikult kaunitele piirkondadele ning kultuuri- ja arhitektuuriprandile. Ratsionaalset maakasutust Eeltoodud eesmrkide saavutamiseks prab planeerimine erilist thelepanu suurte linnaliste ja tstuslike komplekside ning suuremate infrastruktuuride paiknemisele, lesehitusele ja arengule, samuti pllumajandus- ja metsamaa kaitsele. Regionaalse/ruumilise planeerimispoliitikaga peab kaasnema maakasutuspoliitika, vimaldamaks ldsuse huve rahuldavate eesmrkide teostamist. REGIONAAL-/RUUMILISE PLANEERIMISE EESMRKIDE SAAVUTAMINE Regionaalse/ruumilise planeerimise eesmrkide saavutamine sltub philiselt poliitilisest tahtest. Paljud era- ja avaliku sektori organisatsioonid aitavad oma tegevusega kaasa ruumi organiseerimisele ja muutmisele. Regionaalne/ruumiline planeerimine peegeldab soovi

interdistsiplinaarseks integratsiooniks ja koordineerimiseks ning vastavate vimude vaheliseks koostks. Planeerimine taotleb koordineerimist erinevate sektorite vahel Selline koordineerimispdlus puudutab peamiselt elanikkonna, majandustegevuse, looduskeskkonna, riiklike ettevtete ja energiavaru jaotumist; transporti; veevarusid ja puhastust; mrakaitset ja jtmete kitlust; keskkonna- ning loodus-, ajalooliste ja kultuurivrtuste ning -ressursside kaitset. Planeerimine hlbustab koordineerimist ja koostd eri otsustustasandite vahel ja finantsressursside vrdsustamist Erinevatele regionaalse/ruumilise planeerimispoliitikaga seotud vimuorganitele tuleb anda volitused otsuste vastuvtmiseks ja elluviimiseks ning vastavate rahaliste vahendite ksutamiseks. Kohaliku, regionaalse, riikliku ja Euroopa tasandi, samuti riigipiire letava koost optimaalse koordineerimise tagamiseks peab nende tegevus alati arvestama kike, mida on tehtud vi planeeritud teha vastavalt ks tasand leval- vi allpool - mis thendab, et tuleb ksteist regulaarselt teavitada. Kohalikul tasandil: kohalike arenguplaanide koordineerimine, arvestades regionaal- ja leriigilise planeerimise phihuvidega; Regionaaltasandil: kige sobivam tasand regionaalse/ruumilise planeerimispoliitika kujundamiseks, koordineerimine regionaalsete vimuorganite vahel ning samuti kohalike ja riiklike vimuorganitega, samuti naabermaade regioonide vahel; leriigilisel tasandil: erinevate regionaalsete/ruumiliste planeerimispoliitikate ja piirkondliku abi koordineerimine, samuti riiklike ja regionaalsete eesmrkide harmoniseerimine; Euroopa tasandil: regionaalse/ruumilise planeerimispoliitika koordineerimine leeuroopalise thtsusega eesmrkide ja ldise tasakaalustatud arengu saavutamiseks. Avalikkuse osalus Regionaalse/ruumilise planeerimise poliitika peab kigil tasanditel baseeruma aktiivsel kodanikuosalusel. On rmiselt oluline, et elanikkond oleks planeerimisprotsessi kigis faasides nii institutsioonilistes kui protseduurilistes ksimustes arusaadavalt ja igaklgselt teavitatud. EUROOPA KOOST TUGEVDAMINE Euroopa Regionaalplaneerimise eest vastutavate Ministrite Konverents (CEMAT) kujutab endast ideaalset poliitilist vimalust koostks ja algatusteks Euroopa tasandil. Konverents intensiivistab suhteid Euroopa Nukogu ja Euroopa henduse organitega, samuti vastavate valitsustevaheliste organisatsioonidega. Konverents esitab Parlamentaarsele Assambleele ning Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Konverentsile regulaarseid levaateid Euroopa koost edendamisest vastavas valdkonnas. Lisaks poliitilise koost organiseerimisele ja intensiivistamisele edendab Konverents koostd ka peamistes planeerimise tehnilistes valdkondades nagu pikaajaline prognoos, regionaalne statistika, kartograafia ja terminoloogia. Konverents peab leidma teaduslikud, administratiivsed, tehnilised ja rahalised vahendid oma eesmrkide saavutamiseks, seda eriti Euroopa regionaalse planeerimiskontseptsiooni vljattamise abil. * * * Ministrid paluvad kigil regionaalse planeerimise ksimustega tegelevatel

institutsioonidel, vimuorganitel ja organisatsioonidel arvestada oma ts Harta sisuga. Hartat vib korrigeerida, kohandamaks seda Euroopa hiskonna vajadustele. Ministrid vtavad endale lesande soovitada valitsustel Hartas toodud phimtted ja eesmrgid arvesse vtta ning arendada rahvusvahelist koostd tegeliku Euroopa planeerimiseni judmiseks.

Lisa SPETSIIFLISED EESMRGID Kiki kesolevas Hartas sisalduvaid phimtteid on Euroopa Regionaalplaneerimise eest vastutavate Ministrite Konverents juba edasi arendanud oma ts linna- ja maapiirkondadega, piirialade, mestiku- ja rannikualade ning saartega. 1. Maapiirkondadel, kus pllumajandus on primaarne, on kanda vga oluline roll. Oluline on vastuvetavate elamistingimuste loomine maal, arvestades kigi majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja koloogiliste aspektide ning infrastruktuuri ja mugavustega, eriti remaadega maapiirkondades ning kohtades, mis asuvad suurte linnaliste alade lhedal. Sellistes piirkondades peab linnaliste, sotsiaalsete ja majanduslike struktuuride ning transpordi arengu puhul kigis valdkondades arvestama nende piirkondade spetsiifiliste funktsioonidega ning eriti loodusliku maastiku silitamise ja korraldamisega. 2. Linnapiirkondadel on oluline osa Euroopa arengus ning tavaliseks probleemiks nende kasvu kontrollimine. Tasakaalustatud linnastruktuur vajab maakasutusplaanide sstemaatilist rakendamist ning majandustegevuse arengu suuniste kasutamist linnaelanike elutingimuste huvides. Erilist thelepanu tuleb prata elutingimuste parandamisele, linnatranspordi arendamisele ning elanike linna keskustest perifeersetele aladele liikumise ohjeldamisele. Arhitektuuriprandi, monumentide ja tervikpiirkondade silitamine peab olema linna ja maa piirkondade ldise planeerimise poliitika lahutamatu osa. 3. Piirialad vajavad enam kui kski teine piirkond riikidevahelist koordineerimispoliitikat. Sellise poliitika eesmrgiks on piiride avamine ning piireletavate konsultatsioonide ja koost ning infrastruktuuri teenuste hiskasutuse ellukutsumine. Riigid peaksid soodustama vastavate piirkondade ja paikkondade vahelisi otsekontakte koosklas territoriaalsete vimuorganite piireletavat koostd ksitleva Euroopa Raamkonventsiooniga selleks, et muuta nende alade elanike vahelised kontaktid veelgi tihedamaks. Projekte, millega kaasneb vimalik kahju naabermaade keskkonnale, ei tohi piirialadel kivitada nende maadega eelnevalt konsulteerimata. 4. Mestikualad. Arvestades nende alade koloogilisest, majanduslikust, sotsiaalsest, kultuurilisest ja pllumajanduslikust funktsioonist tulenevat thtsust ning nende vrtust loodusressursside maardlana, samuti nendes tegevusvaldkondades esinevate kitsaskohtadega, peab ruumi korraldamise poliitika prama vajalikul mral erithelepanu mgipiirkondade silitamisele ja arendamisele. 5. Struktuuriliselt nrgad piirkonnad, kus peamiselt ajaloolistel phjustel ei ole elamisja ttingimused eriti paranenud, vi kus mahajmus vib tekkida muutuste tttu nende

majanduslikus baasis, vajavad erilist toetust tulenevalt t- ja elamistingimuste erinevusest erinevates riikides. 6. Taandarenevad piirkonnad. Konkreetne poliitika tuleks vlja ttada nende sageli monostruktuursete piirkondade toetuseks, kus tstuse mberkorraldamise ning infrastruktuuri ja tstusseadmete aegumise tulemusena on majanduslik aktiivsus tugevasti nrgenenud. Olukorda raskendab veelgi uue rahvusvahelise tjaotuse tulemusel tekkinud lemaailmne konkurents. 7. Rannikualad ja saared. Massiline turismi ja transpordi areng Euroopas ning rannikualade, saarte ja mere industrialiseerumine nuab konkreetse poliitika rakendamist neile piirkondadele tasakaalustatud arengu ja koordineeritud urbaniseerumise tagamiseks, pidades samal ajal silmas keskkonna silitamise nudeid ja piirkondlikku eripra. Respekteerida tuleb ka rannikualade spetsiifilist rolli ja funktsioone maa ja mere suhte ning meretranspordi vimalustega seoses. Harta mitteametlik tlge Jri Lass ja Riina Reinholm. Harta ingliskeelse ja prantsuskeelse originaalteksti leiab huviline CEMATi kodulehekljelt aadressil: http://www.coe.int/T/E/Cultural_Cooperation/Environment/CEMAT/List_of_Confere nces/071_resol1983.asp#TopOfPage Kasutatud ja viidatud kirjandus: [1] EESTI 2010 leriigiline planeering. Keskkonnaministeerium 2001. [2] Compendium of spatial planning systems in the Baltic Sea region countries. VASAB, Gdansk 2000. www.vasab.leontief.net <http://www.vasab.leontief.net> [3] Soovitused detailplaneeringu koostamiseks. Keskkonnaministeerium 2001 [4] Planeeringute leppemrgid. Keskkonnaministeerium 2002 [5] Soovitused ldplaneeringu koostamiseks. Keskkonnaministeerium 2000 [6] Soovitused planeeringuprotsessi lesehitamiseks. Siseministeerium 2004 [7] Miljvrtused linnas. Keskkonnaministeerium 2004 Kik Keskkonnaministeeriumi (kuni mai 2004) ja Siseministeeriumi planeeringute osakonna planeerimisalased trkised on kttesaadavad Siseministeeriumi kodulehekljel http://www.siseministeerium.ee : (Rahvastik ja regionaalvaldkond Ruumiline planeerimine Planeerimise iguslikud alused - leriigiline planeering Maakonnaplaneeringud ldplaneeringud ja detailplaneeringud igusloome).